Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 43 ja 235,

võttes arvesse nõukogu 21. aprilli 1970. aasta määrust (EMÜ) nr 729/70 ( 1 ) ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, eriti selle artikli 8 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 2 )

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 3 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 4 )

ning arvestades, et:

võitlus pettuste vastu seoses tolliliidu ja ühise põllumajanduspoliitikaga nõuab tihedat koostööd haldusasutuste vahel, mis igas liikmesriigis vastutavad nendes valdkondades vastu võetud sätete kohaldamise eest; samuti nõuab see asjakohast koostööd riikide kõnealuste ametiasutuste ja komisjoni vahel, kes vastutab asutamislepingu ning sellest tulenevalt vastu võetud sätete kohaldamise tagamise eest; tõhus koostöö selles valdkonnas tugevdab ühenduse finantshuvide kaitset;

seega tuleks koostada eeskirjad, mille kohaselt liikmesriikide haldusasutused üksteist abistavad ja teevad komisjoniga koostööd tolli- ja põllumajandusmääruste nõutava kohaldamise ning ühenduse finantshuvide õigusliku kaitse tagamiseks, eriti kõnealuste määruste rikkumiste ennetamise ja uurimise ning nimetatud määruste vastase või sellisena näiva tegevuse uurimise teel;

nõukogu 19. mai 1981. aasta määrusega (EMÜ) nr 1468/81 (liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks) ( 5 ) kehtestati nimetatud asutuste ja komisjoni vaheline tihe koostöö; selline süsteem on osutunud tõhusaks;

omandatud kogemusi arvestades on sellegipoolest tarvis asendada määrus (EMÜ) nr 1468/81 tervikuna selleks, et tugevdada koostööd niihästi igas liikmesriigis tolliliidu ja ühise põllumajanduspoliitika alal vastu võetud sätete kohaldamise eest vastutavate haldusasutuste kui ka nimetatud asutuste ja komisjoni vahel; selle eesmärgi saavutamiseks tuleks ühenduse tasandil kehtestada uued eeskirjad;

liikmesriikide valitsusasutuste omavahelist ning nende ja komisjoni vahelist koostööd käsitlevate ühenduse sätete kehtestamine tolli- või põllumajandusmääruste nõutava kohaldamise tagamiseks ei piira tolliasutuste vastastikust abi liikmesriikide ainupädevusse kuuluvates valdkondades käsitleva 1967. aasta konventsiooni kohaldamist; kõnealused ühenduse sätted ei ole sellised, et mõjutada liikmesriikides kohtulikku koostööd kriminaalasjades reguleerivate eeskirjade kohaldamist;

ühenduse üldeeskirjad, millega kehtestatakse liikmesriikide haldusasutuste vastastikuse abi ning nende ja komisjoni vahelise koostöö süsteem, ei kehti valdkondades, kus nad kattuvad konkreetsetes määrustes sätestatud normidega, välja arvatud juhtudel, kui üldeeskirjad parandavad või tugevdavad haldusalast koostööd; eriti tolliinfosüsteemi rakendamine ei mõjuta mingil moel liikmesriikide komisjonile teabe edastamise kohustusi, mis muu hulgas kehtestati määrustega (EMÜ, Euratom) nr 1552/89 ( 6 ) ja (EMÜ) nr 595/81 ( 7 ), või pettusi käsitlevate teabelehtede tavapärast kasutamist ühendusele huvi pakkuva teabe levitamiseks;

liikmesriikide vaheline suurem koostöö nõuab asjaomaste asutuste uurimis- ja muu tegevuse koordineerimist; seepärast on oluline, et liikmesriigid annaksid komisjonile sellise tegevuse kohta üksikasjalikumat informatsiooni;

komisjon peab tagama majandustegevuses osalejate võrdse kohtlemise ja välistama, et vastastikuse haldusabi süsteemi kohaldamine liikmesriikide poolt tooks kaasa majandustegevuses osalejate diskrimineerimise eri liikmesriikides;

nõutav on määratleda liikmesriikide vastastikuse haldusabi süsteemist tulenevad kohustused juhtudel, kui liikmesriikide valitsusasutuste esindajad teevad õiguskaitseasutuste volitusel või nende loal tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamist käsitlevaid uurimisi;

tuleks kindlaks määrata teistes liikmesriikides uurimisi tegeva liikmesriigi esindajate volitused; samuti tuleks sätestada komisjoni esindajate kohalolek vastastikust haldusabi käsitlevatel siseriiklikel uurimistel, kui see on põhjendatud, ja määratleda nende volitused;

halduskoostöö eduka toimimise huvides on tarvis, et ühendusele erilist huvi pakkuvates küsimustes teavitataks komisjoni liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisest teabevahetusest;

komisjonile edastatava teabe kiire ja süstemaatilise vahetuse tagamiseks on ühenduse tasandil vaja sisse seada arvutitel põhinev tolliinfosüsteem; sellega seoses tuleks tundlikud andmed tolli ja põllumajanduse valdkonnas esinevate pettuste ja eeskirjade eiramiste kohta salvestada liikmesriikidele juurdepääsetavasse keskandmebaasi, seejuures tagades, et respekteeritaks vahetatava informatsiooni, eriti isikuandmete konfidentsiaalset laadi; selle teema mõistetavat delikaatsust arvestades tuleks isikuvabaduse kaitseks kehtestada selged ja läbipaistvad reeglid;

tollil tuleb iga päev kohaldada niihästi ühenduse kui ka ühenduseväliseid sätteid; seetõttu on soovitav, et nende sätete kohaldamiseks oleks olemas ühtne infrastruktuur;

vahetatav teave võib käsitleda füüsilisi isikuid ja seetõttu tuleb käesoleva määruse reguleerimisalas kohaldada isikuandmete automaatse või muuviisilise töötluse suhtes isikute kaitse põhimõtteid; neid põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötluse ja selliste andmete vaba liikumisega, ( 8 ) tuleks nimetatud direktiivi tingimusi ja nõudeid järgides käesoleva määrusega täpsustada ja täiendada; kuni nimetatud direktiivi ülevõtmise siseriiklike meetmete rakendamiseni tuleks teatavad liikmesriigid, kus puuduvad mitteautomaatsel teel vahetatavate isikuandmete kaitsereeglid, vabastada nende käesoleva määruse sätete kohaldamisest, mis käsitlevad mitteautomaatset andmevahetust;

tolliinfosüsteemis osalemiseks peavad liikmesriigid ja komisjon vastu võtma õigusaktid üksikisikute õiguste ja vabaduste kohta seoses isikuandmete töötlusega; kuni direktiivi 95/46/EÜ ülevõtmise siseriiklike meetmete rakendamiseni on tähtis, et liikmesriigid ja komisjon tagaksid nimetatud direktiivis sisalduvatel põhimõtetel rajaneva kaitsetaseme;

asjaomaste isikute õiguste piisava kaitse kindlustamiseks on vaja tagada niihästi liikmesriigi tasemel kui ka komisjoni poolt sõltumatu kontroll isikuandmete töötluse üle tolliinfosüsteemis;

komisjon peaks tihedas koostöös liikmesriikidega hõlbustama arvutisüsteemide sisseseadmist ja haldamist liikmesriikides;

komisjoni tuleks teavitada õigus- ja haldusmenetlustest tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumise korral;

käesoleva määruse teatavate sätete rakendamiseks, tolliinfosüsteemi sisseseadmise ja toimimise võimaldamiseks ning käesolevas määruses sätestatud halduskoostöö arendamisega seotud võimalike probleemide uurimiseks on tarvis moodustada komitee;

käesoleva määruse sätted käsitlevad niihästi ühise põllumajanduspoliitika eeskirjade kui ka tollialaste õigusaktide kohaldamist; käesoleva määrusega rajatav süsteem moodustab lahutamatult ühendusse kuuluva terviku; et eriomaselt tolliküsimusi hõlmavad asutamislepingu sätted ei volita ühendust sellist süsteemi rajama, on tarvis kohaldada artiklit 235,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. Käesoleva määrusega nähakse ette viisid, kuidas liikmesriikides tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamise eest vastutavad haldusasutused teevad omavahel ja komisjoniga koostööd selleks, et tagada kõnealuste õigusaktide järgimine ühenduse süsteemi raames.

2. Käesoleva määruse sätted ei kehti, kui nad kattuvad konkreetsete sätetega muudes õigusaktides, mis käsitlevad liikmesriikide haldusasutuste vastastikust abi ning nende asutuste ja komisjoni vahelist koostööd tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamise suhtes.

2. Iga liikmesriik edastab teistele liikmesriikidele ja komisjonile nende pädevate asutuste loendi, keda ta on määranud käesolevat määrust kohaldama.

Käeolevas määruses tähendavad „pädevad asutused” kooskõlas eelneva lõiguga määratud asutusi.

Ilma et see piiraks käesoleva määruse teiste sätete kohaldamist, võivad komisjon või iga liikmesriigi pädevad asutused käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks, eelkõige kui tollideklaratsiooni või lihtsustatud deklaratsiooni ei ole esitatud, see on puudulik või kui on alust eeldada, et selles sisalduv teave ei ole õige, vahetada mis tahes muu liikmesriigi pädeva asutuse või komisjoniga järgmist teavet:

Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult artikli 2 lõike 1 esimeses taandes kirjeldatud kaupade liikumistele.

Kui riigi ametiasutused otsustavad käesoleva määruse alusel esitatud abitaotlusele või teatisele reageerides võtta meetmeid, mida saab rakendada ainult kohtuorgani loal või nõudel:

Iga sellise teabe edastamise tarvis peab siiski olema kohtuorgani eelnev luba, kui siseriiklikust õigusest tuleneb sellise loa vajalikkus.

1. Taotleva asutuse palvel edastab taotluse saanud asutus talle kogu teabe, mis võimaldab nimetatud asutusel tagada tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide järgimist, eriti mis käsitlevad:

2. Soovitava teabe hankimiseks tuleb taotluse saanud asutusel või ametiasutusel, mille poole see võib abi saamiseks pöörduda, toimida nii, nagu tegutseks ta omal algatusel või oma asukohamaa teise ametiasutuse taotlusel.

Taotleva ametiasutuse palvel edastab taotluse saanud ametiasutus talle tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega hõlmatud meetmetega seotud mis tahes tõendid, dokumendid või dokumentide tõestatud koopiad, mis on kõnealuse asutuse valduses või hangitud artikli 4 lõikes 2 osutatud viisil.

1. Järgides asukohariigis kehtivaid eeskirju, teavitab või laseb teavitada taotluse saanud ametiasutus taotleva ametiasutuse palvel adressaati kõigist ametivõimude otsustest või meetmetest, mis puudutavad tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamist.

2. Teavitamistaotlustega, mis nimetavad edastatava meetme või otsuse teema, kaasneb tõlge selle liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikku keelde, kus taotluse saanud asutus paikneb, ilma et see piiraks viimase õigust sellisest tõlkest loobuda.

Taotleva ametiasutuse palvel seab taotluse saanud ametiasutus võimaluste piires sisse või laseb oma tegevusalal sisse seada erijärelevalve:

Taotleva asutuse palvel teeb taotluse saanud asutus kättesaadavaks tema valduses oleva või artikli 4 lõikes 2 osutatud viisil hangitud mis tahes teabe, eriti ettekanded ja muud dokumendid või nende tõestatud koopiad või väljavõtted, mis käsitlevad avastatud või kavandatavat tegevust, mis kujutab endast või taotleva ametiasutuse arvates ilmselt kujutab endast tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist, või vajaduse korral käsitlevad artikli 7 kohase erijärelevalve tulemusi.

Originaaldokumente ja -esemeid esitatakse siiski üksnes juhtudel, kui see pole vastuolus õigusaktidega, mis kehtivad liikmesriigis, kus taotluse saanud asutus paikneb.

1. Taotluse saanud asutus teeb või laseb teha taotluse esitanud asutuse palvel vajalikke haldusuurimisi tegevuse kohta, mis kujutab endast või taotluse esitanud ametiasutuse arvates ilmselt kujutab endast tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist.

Taotluse saanud asutus või haldusasutus, mille poole see abi saamiseks pöördub, teeb haldusuurimised sellisel viisil, nagu tegutseks ta omal algatusel või oma maa teise asutuse taotlusel.

Taotluse saanud asutus edastab niisuguste uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele.

2. Taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud ametiasutuse kokkuleppel võivad lõikes 1 osutatud haldusuurimiste juures viibida taotluse esitanud asutuse poolt määratud ametiisikud.

Haldusuurimisi teevad kõigil juhtudel taotluse saanud asutuse töötajad. Taotluse esitanud asutuse töötajad ei või omal algatusel omastada inspekteerimisvolitusi, mis on antud taotluse saanud asutuse ametnikele. Neil on siiski juurdepääs samadele ruumidele ja samadele dokumentidele kui viimastel, seda aga nende vahendusel ja ainuüksi käimasoleva haldusuurimise eesmärgil.

Niivõrd kui kriminaalmenetlust käsitlevate siseriiklike sätete järgi võivad teatavaid toiminguid teostada üksnes siseriiklike õigusnormidega konkreetselt määratud ametiisikud, ei osale taotluse esitanud asutuse töötajad kõnealustes toimingutes. Mingil juhul ei osale nad ruumide läbiotsimises või isikute ametlikul ülekuulamisel kriminaalõiguse kohaselt. Vastavalt artiklis 3 sätestatud tingimustele on neil siiski juurdepääs sel viisil hangitud teabele.

Taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ning vastavalt viimase kehtestatud korrale võivad taotluse esitanud asutuse poolt nõuetekohaselt volitatud ametnikud hankida asutustest, kus täidavad oma funktsioone selle liikmesriigi haldusasutused, kus paikneb taotluse saanud asutus, tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamist käsitlevat teavet, mida vajab taotluse esitanud asutus ja mis pärineb dokumentidest, millele nimetatud asutuste töötajatel on juurdepääs. Kõnealused ametnikud võivad osutatud dokumente kopeerida.

Kooskõlas artiklitega 9 ja 10 teises liikmesriigis viibivatel taotluse esitanud asutuse töötajatel peab olema võimalik igal hetkel esitada kirjalik luba, mis kinnitab nende isikut ja nende ametlikke kohustusi.

Taotluse saanud asutuse töötajate hangitud ja artiklites 4–11 sätestatud abi korras taotluse esitanud asutusele edastatud uurimistulemusi, tunnistusi, teavet, dokumente, tõestatud koopiaid ja igasuguseid muid andmeid võivad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus taotluse esitanud asutus paikneb, kasutada asitõendina

Iga liikmesriigi pädevad asutused on kohustatud vastavalt artiklites 14 ja 15 sätestatule abistama teise liikmesriigi pädevaid asutusi ilma viimaste eelneva taotluseta.

Iga liikmesriigi pädevad asutused, kui nad peavad seda tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide järgimise tagamise mõttes kasulikuks:

►M2 1. ◄ Iga liikmesriigi pädevad asutused edastavad viivitama teiste asjassepuutuvate liikmesriikide asjaomastele pädevatele asutustele kogu asjakohase teabe, mis käsitleb tegevust, mis kujutab endast või nende arvates ilmselt kujutab endast tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist, eriti asjaomaseid kaupu ning sellise tegevuse uusi viise ja vahendeid.

2. Ka iga liikmesriigi pädevad asutused võivad kas korrapärase või juhusliku automaatse teabevahetuse teel edastada mis tahes asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele teavet, mida nad on saanud ühenduse tolliterritooriumi ja muude territooriumide vahel liikuvate kaupade sisenemise, väljumise, transiidi, edasitoimetamise, ladustamise ja lõppkasutuse, sealhulgas postiliikluse, ning ühendusevälise ja lõppkasutusega kauba ühenduse tolliterritooriumil liikumise ja olemasolu kohta, et ennetada või uurida vajaduse korral tegevust, mis on või näib olevat vastuolus tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega.

Artiklites 13–15 sätestatud abistamise käigus ühe liikmesriigi töötajate poolt hangitud ja teisele liikmesriigile edastatud teavet võivad teavet saava liikmestriigi pädevad asutused kasutada asitõendina.

1. Iga liikmesriigi pädevad asutused edastavad komisjonile, niipea kui see on neile kättesaadav,

2. Komisjon edastab iga liikmesriigi pädevatele asutustele mis tahes teabe, mis aitaks neil tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte täide viia, niipea kui kõnealune teave osutub neile kättesaadavaks.

1. Kui liikmesriigi pädevatele asutustele saab teatavaks tegevus, mis kujutab endast või nende arvates ilmselt kujutab endast ühenduse tasandil eriti olulist tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist, eriti kui:

edastavad nad komisjonile, niipea kui võimalik, kas omal algatusel või komisjoni põhjendatud taotlusel dokumentide, nende koopiate või väljavõtete kujul mis tahes asjakohase teabe, mida vajatakse faktide kindlakstegemiseks, nii et komisjon võiks kooskõlastada liikmesriikide samme.

Kuue kuu jooksul pärast komisjonilt teabe saamist edastavad liikmesriikide pädevad asutused komisjonile kokkuvõtte pettusevastastest meetmetest, mis nad komisjonilt saadud teabe alusel võtsid. Komisjon valmistab nimetatud kokkuvõtete alusel korrapäraselt ette ja edastab liikmesriikidele aruanded nende võetud meetmete tulemuste kohta.

2. Kui liikmesriigi pädevad asutused toetuvad lõikele 1, pole neil tarvis edastada artikli 14 punktiga b ja artikliga 15 ette nähtud teavet teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

3. Komisjoni põhjendatud taotlusele reageerides toimivad liikmesriigi pädevad asutused artiklites 4–8 sätestatud viisil.

4. Kui komisjon leiab, et ühes või mitmes liikmesriigis on aset leidnud eeskirjade eiramine, informeerib ta sellest asjaomast liikmesriiki või liikmesriike ning see riik või riigid teevad esimesel võimalusel uurimise, milles juures võivad viibida komisjoni ametnikud käesoleva määruse artikli 9 lõikes 2 ja artiklis 11 sätestatud tingimustel.

Asjaomane liikmesriik või liikmesriigid edastavad uurimistulemused niipea kui võimalik komisjonile.

5. Komisjoni ametnikud võivad artiklis 10 määratletud teavet koguda nimetatud artiklis ühisel kokkuleppel sätestatud tingimustel.

6. Käesolev artikkel ei piira komisjoni teavitamis- ja järelevalveõigust, mida nähakse ette muude kehtivate õigusaktidega.

7. Ilma et see piiraks ühise riskijuhtimise raamistiku loomist käsitlevaid ühenduse tolliseadustiku sätteid, võib andmeid, mida komisjon ja liikmesriigid vahetavad artiklite 17 ja 18 alusel, säilitada ja kasutada strateegilise ja tegevusanalüüsi tarvis.

8. Liikmesriigid ja komisjon võivad vahetada käesoleva määruse alusel tehtud tegevus- ja strateegilise analüüsi tulemusi.

1. Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, et aidata artikli 1 lõikes 1 osutatud asutustel tuvastada kaubasaadetisi, mis võivad olla seotud tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega vastuolus oleva tegevusega, ja selliseks tegevuseks kasutatavaid transpordivahendeid, sealhulgas konteinereid, loob komisjon rahvusvahelises tarneahelas tegutsevate era- või avalik-õiguslike teenuseosutajate saadetud andmete põhjal andmehoidla ning haldab seda. Kõnealustel asutustel on andmehoidlale otsene juurdepääs.

3. Käesolevas artiklis osutatud andmed kajastavad eelkõige konteinerite ja/või transpordivahendite liikumist ning nende liikumisega seotud kaupu ja isikuid. Kõnealused andmed sisaldavad võimaluse korral järgmist teavet:

4. Komisjonis on üksnes määratud analüütikud volitatud töötlema lõike 2 punktides b ja c osutatud isikuandmeid.

Isikuandmed, mida ei ole eesmärgi saavutamiseks vaja, kustutatakse viivitamata või muudetakse anonüümseks. Neid ei või mingil juhul säilitada kauem kui kolm aastat.

1. Komisjonil on volitus pakkuda koolitust ja osutada igasugust abi (v.a finantsabi) kolmandate riikide ning Euroopa või rahvusvaheliste organisatsioonide ja ametite kontaktametnikele.

2. Komisjon võib pakkuda liikmesriikidele ekspertiisi, tehnilist või logistilist abi, koolitus- või teavitustegevust või mis tahes muud tegevustoetust nii käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks kui ka liikmesriikide kohustuste täitmiseks Euroopa Liidu lepingu artiklites 29 ja 30 ette nähtud tollikoostöö rakendamise raames.

Komisjon võtab rakendusaktidena vastu sätted, mis käsitlevad andmete esitamise sagedust, konteinerite olekusõnumite andmete vormi ja konteinerite olekusõnumite edastamise meetodit.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega 29. veebruariks 2016.

Tingimusel et asjaomane kolmas riik on juriidiliselt kohustunud andma abi, mida vajatakse tõendite kogumiseks eeskirju eirava tegevuse kohta, mis ilmselt kujutab endast tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide rikkumist, või abi kõnealuste õigusaktide rikkumisena tuvastatud tegevuse ulatuse kindlaksmääramiseks, võib käesoleva määruse alusel hangitud teabe edastada sellele kolmandale riigile

Liikmesriigid lähtuvad teabe edastamisel isikuandmete kolmandatele riikidele edastamist käsitlevatest siseriiklikest sätetest.

Igal juhul tagatakse, et asjaomase kolmanda riigi õigusaktid pakuvad samaväärset kaitstuse taset, nagu artikli 45 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud.

1. Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks võib komisjon artiklis 19 sätestatud tingimustel kooskõlastatult ja tihedas koostöös liikmesriikide pädevate asutustega ellu viia ühenduse haldus- ja uurimiskoostöö programme kolmandates riikides.

2. Esimeses lõikes nimetatud ühenduse programmid kolmandates riikides alluvad järgmistele tingimustele:

3. Komisjon teavitab liikmesriike ja Euroopa Parlamenti käesoleva artikli kohaselt kavandatud programmi tulemustest.

1. Käesoleva määruse artiklis 20 nimetatud ühenduse programmide elluviimisel saavutatud tulemuste ja hangitud teabega, eelkõige asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste poolt edastatud dokumentidega talitatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 45.

2. Lõikes 1 nimetatud tulemuste ja teabe suhtes kehtib mutatis mutandis artikkel 12.

3. Hangitud originaaldokumendid või nende tõestatud koopiad edastab komisjon vastavalt artiklile 12 kasutamiseks liikmesriikide pädevatele asutustele, kui need seda taotlevad.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kolmandate riikidega vastastikuse haldusabi raames vahetatud teabest kõigil juhtudel, kui see artikli 18 lõike 1 tähenduses seostub käesolevas määruses silmas peetud tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide tõhususega ja teave kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse.

1. Käesolevaga luuakse automatiseeritud infosüsteem „tolliinfosüsteem”, edaspidi „TIS”, mille eesmärk on rahuldada tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide kohaldamise eest vastutavate pädevate asutuste, samuti komisjoni vajadusi.

2. Vastavalt käesolevale määrusele on TISi eesmärk anda panus tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuva tegevuse ennetamisse, uurimisse ja süüdistuste esitamisse, muutes andmed kiiremini kättesaadavaks ja suurendades seeläbi käesolevas määruses osutatud pädevate asutuste koostöö- ja kontrollimenetluste tõhusust.

3. Liikmesriikide tolliasutused võivad kasutada TISi tehnilist infrastruktuuri oma kohustuste täitmisel Euroopa Liidu lepingu ►M2 artiklites 29 ja 30 ◄ nimetatud tollikoostöö raames.

4. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 43 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlaks need põllumajandusmääruste kohaldamisega seotud toimingud, mis nõuavad teabe sisestamist TISi.

6. Liikmesriigid ja komisjon, edaspidi „TISi osapooled”, osalevad TISis käesoleva jaotisega ette nähtud tingimustel.

TIS koosneb keskandmebaasist, mille juurde pääseb terminalide kaudu igast liikmesriigist ja komisjonist. Keskandmebaas sisaldab eranditult artikli 23 lõikes 2 sõnastatud eesmärgi täitmiseks vajalikke andmeid, sealhulgas isikuandmeid, mida liigitatakse järgmiselt:

1. Komisjon võtab rakendusaktidena vastu sätted, mis käsitlevad artiklis 24 osutatud kategooriatega seotud TISi sisestatavaid andmeid ulatuses, mis on vajalik süsteemi eesmärgi saavutamiseks. Isikuandmeid ei sisestata artikli 24 esimese lõigu punktis e osutatud kategoorias. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega 29. veebruariks 2016.

2. Artikli 24 punktides a kuni d osutatud kategooriates sisestatavad andmed ei sisalda muid isikuandmeid kui järgmised:

3. Artikli 24 punktis f osutatud kategoorias sisestatavad andmed ei sisalda muid isikuandmeid kui eksperdi ees- ja perekonnanimi.

4. Artikli 24 punktides g ja h osutatud kategooriates sisestatavad andmed ei sisalda muid isikuandmeid kui järgmised:

5. Mingil juhul ei sisestata isikuandmeid, mis viitavad rassilisele või etnilisele päritolule, poliitilistele vaadetele, usulistele või filosoofilistele seisukohtadele, ametiühingusse kuulumisele ning üksikisiku tervislikule seisundile või seksuaalelule.

TISi rakendamisel tuleb isikuandmete osas kinni pidada järgmistest põhimõtetest:

1. Artiklis 24 osutatud kategooriatesse kuuluvad isikuandmed sisestatakse TISi ainult järgmise tegevuse tarvis:

2. Artiklis 24 osutatud kategooriatesse kuuluvaid isikuandmeid võib TISi sisestada ainult juhul, kui eelkõige varasema ebaseadusliku tegevuse või abistamise raames edastatud teabe põhjal on võimalik tõendada, et asjaomane isik on sooritanud, sooritab või kavatseb sooritada tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuvaid tegusid, mis on ühenduse tasandil eriti olulised.

1. Artikli 27 lõikes 1 osutatud meetmete võtmisel võib osaliselt või tervikuna koguda ja edastada neid meetmeid soovitanud TISi osapoolele järgmist teavet:

Kui sellist informatsiooni kogutakse varjatud järelevalve käigus, tuleb võtta meetmeid tagamaks, et ohtu ei seataks järelevalve salajasus.

2. Seoses artikli 27 lõikes 1 nimetatud erikontrolliga võib isikuid, transpordivahendeid ja esemeid läbi otsida ulatuses, mis on lubatav ja kooskõlas selle liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetlustega, kus läbiotsimine toimub. Kui liikmesriigi seadused erikontrolli ei luba, asendab see liikmesriik need automaatselt vaatluste ja ettekannete tegemise või varjatud järelevalvega.

1. Otsejuurdepääs TISi sisestatud andmetele reserveeritakse eranditult iga liikmesriigi poolt määratud siseriiklikele asutustele ja komisjoni poolt määratud talitustele. Siseriiklik asutus on toll, kuid kõnealuste asutuste hulka võib kuuluda ka muid asutusi, kes liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt on pädevad tegema otsuseid artikli 23 lõikes 2 sõnastatud eesmärgi saavutamiseks.

2. Iga liikmesriik saadab komisjonile nimekirja tema poolt määratud pädevatest asutustest, kellel on otsejuurdepääs TISile, sedastades iga asutuse kohta, millistele andmetele sel võib olla juurdepääs ja mis otstarbel.

Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike. Samuti teatab komisjon kõigile liikmesriikidele vastavad üksikasjad komisjoni talituste kohta, millel on lubatud juurde pääseda TISile.

Sel viisil määratud siseriiklike ametiasutuste ja komisjoni talituste nimekirja avaldab komisjon teadmiseks Euroopa Ühenduste Teatajas.

3. Hoolimata lõigete 1 ja 2 sätetest võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal otsustada lubada rahvusvahelistele või regionaalorganisatsioonidele juurdepääsu TISile, tingimusel et vajaduse korral sõlmitakse nende organisatsioonidega samaaegselt protokoll kooskõlas ühenduse liikmesriikidevahelise infotehnoloogia tolliotstarbelise kasutamise konventsiooni artikli 7 lõikega 3. Otsuse tegemisel arvestatakse eriti olemasolevaid kahepoolseid või ühenduse kokkuleppeid ja andmekaitse taseme piisavust.

1. TISi osapooled võivad kasutada TISist saadud teavet ainult artikli 23 lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks; samuti võivad nad seda halduslikul või muul otstarbel kasutada andmed süsteemi sisestanud TISi osapoole eelneval loal vastavalt selle osapoole või vajaduse korral andmed süsteemi sisestanud komisjoni kehtestatud tingimustele. Selline muu kasutamine on kooskõlas andmeid kasutada kavatseva osapoole õigus- ja haldusnormide ning menetlustega, vajaduse korral ka sellega seoses komisjoni suhtes kohaldatavate sätetega, võttes arvesse lisas sätestatud põhimõtteid.

2. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 1 ja 4 ning artikli 29 lõike 3 kohaldamist, kasutavad TISist saadud andmeid ainult iga liikmesriigi määratud siseriiklikud asutused ning komisjoni määratud talitused, mis on nende suhtes kohaldatavate õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt pädevad toimima artikli 23 lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks.

3. Iga liikmesriik saadab komisjonile lõikes 2 osutatud asutuste ja talituste loendi.

Komisjon teavitab vastavalt teisi liikmesriike. Samuti teatab komisjon kõigile liikmesriikidele vastavad üksikasjad komisjoni talituste kohta, millel on lubatud juurde pääseda TISile.

Sel viisil määratud ametiasutuste või talituste loendi avaldab komisjon teadmiseks Euroopa Ühenduste Teatajas.

4. TISist saadud andmeid võib need andmed süsteemi sisestanud liikmesriigi eelneval loal ja kooskõlas tema seatud mis tahes tingimustega edastada kasutamiseks muudele kui lõikes 2 osutatud siseriiklikele asutustele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele või regionaalorganisatsioonidele, kes soovivad neid kasutada. Iga liikmesriik võtab kasutusele erimeetmed tagamaks selliste andmete julgeoleku, kui neid edastatakse või läkitatakse väljaspool kõnealuse liikmesriigi territooriumi asuvatele talitustele.

Esimeses lõigus osutatud sätted kehtivad mutatis mutandis komisjoni kohta, kui andmed on sisestanud süsteemi tema.

1. Andmete sisestamist TISi reguleerivad andmed hankinud liikmesriigi õigus- ja haldusnormid ning menetlused, vajaduse korral ka sellega seoses komisjoni suhtes kohaldatavad vastavad sätted, kui käesoleva määrusega ei nähta ette rangemaid sätteid.

2. TISist saadud andmete töötlust, sealhulgas nende kasutamist või andmed sisestanud TISi osapoole soovitatud mis tahes meetmete võtmist artikli 27 lõike 1 alusel reguleerivad selliseid andmeid töötleva või kasutava liikmesriigi õigus- ja haldusnormid ning menetlused ning sellega seoses komisjoni suhtes kohaldatavad vastavad sätted, kui käesoleva määrusega ei ole ette nähtud rangemaid sätted.

1. Ainult andmed hankinud TISi osapoolel on õigus muuta, täiendada, parandada või kustutada andmeid, mida ta on sisestanud TISi.

2. Kui andmeid hankinud TISi osapool peaks märkama või tema tähelepanu peaks pööratama asjaolule, et tema sisestatud andmed sisaldavad faktivigu või on sisestatud ja säilitatakse käesoleva määruse vastaselt, muudab, täiendab, parandab või kustutab see liikmesriik asjakohaselt andmeid ning teavitab sellest muid TISi osapooli.

3. Kui TISi osapoolel on tõendeid, mis võimaldavad väita, et mingi andmekirje sisaldab faktivigu või on sisestatud ja säilitatakse käesoleva määruse vastaselt, teavitab ta sellest andmed hankinud TISi osapoolt niipea kui võimalik. Viimane kontrollib kõnealuseid andmeid ja vajaduse korral parandab või kustutab viivitamata kirje. Andmed hankinud TISi osapool teatab muudele osapooltele mis tahes tehtud parandustest või kustutustest.

4. Kui TISi osapool andmeid TISi sisestades märkab, et tema ettekanne on vastuolus eelmise ettekandega sisu või soovitatava meetme poolest, teatab ta sellest viivitamata eelmise ettekande teinud osapoolele. Seejärel üritavad mõlemad osapooled küsimust lahendada. Lahkarvamuse korral jääb kehtima varasem ettekanne, kuid uue ettekande osad, mis pole eelmisega vastuolus, sisestatakse süsteemi.

5. Kui liikmesriigi kohus või muu selleks otstarbeks kõnealuses liikmesriigis määratud asutus langetab lõpliku otsuse TISi andmeid muuta, täiendada, parandada või kustutada, joondavad TISi osapooled oma meetmed selle järgi, kui käesoleva määruse muudest sätetest ei tulene teisiti.

Kohtute ja muude selleks otstarbeks määratud, sealhulgas artiklis 36 osutatud asutuste parandamist ja kustutamist käsitlevate otsuste vastuolulisuse korral kustutab kõnealused andmed need süsteemi sisestanud liikmesriik.

Kui Euroopa Kohus tunnistab komisjoni otsuse TISis sisalduvate andmete kohta kehtetuks, kehtivad mutatis mutandis esimese lõigu sätted.

1. TISi sisestatud andmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks nad sisestati. Andmed hankinud TISi osapool kontrollib andmete säilitamise vajalikkust vähemalt kord aastas.

2. Andmed hankinud TISi osapool võib kontrollperioodi jooksul otsustada säilitada andmed järgmise kontrollini, juhul kui nende säilitamine on vajalik otstarbel, milleks nad sisestati. Ilma et see piiraks artikli 36 kohaldamist, kantakse andmete säilitamise otsuse puudumise korral need automaatselt üle TISi sellesse ossa, millele on juurdepääs piiratud vastavalt lõikele 4.

3. TIS teatab andmed edastanud TISi osapoolele automaatselt TISis säilitatavate andmete ajakavakohasest ülekandmisest TISis lõike 2 alusel vähemalt kuu aega varem.

4. Lõike 2 alusel üle kantud andmed säilitatakse ühe aasta jooksul TISis edasi, kuid ilma et see piiraks artikli 36 kohaldamist, pääsevad andmetele ligi ainult artiklis 43 osutatud komitee esindajad seoses nimetatud artikli lõike 4 seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda taande ja lõike 5 kohaldamisega või artiklis 37 osutatud järelevalveasutused. Selle perioodi vältel võib neid andmeid kasutada ainult nende täpsuse ja seaduslikkuse kontrollimiseks. Seejärel tuleb need kustutada.

1. Iga TISi osapool, kes kavatseb saada TISist isikuandmeid või neid TISi sisestada, võtab hiljemalt käesoleva määruse kohaldamise kuupäevaks vastu siseriikliku õigusakti või komisjoni suhtes kohaldatavad sise-eeskirjad, mis tagavad üksikisikute õiguste ja vabaduste kaitse isikuandmete töötlemise suhtes.

2. TISi osapool võib saada TISist isikuandmeid või neid TISi sisestada ainult juhul, kui nimetatud andmete lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmed on jõustunud. Samuti määrab iga liikmesriik eelnevalt artikliga 37 ette nähtud siseriikliku järelevalveasutuse või -asutused.

3. Isikuandmete kaitset käsitlevate käesoleva määruse sätete nõuetekohase kohaldamise tagamiseks käsitavad kõik liikmesriigid ja komisjon TISi isikuandmete töötlemise süsteemina, mille suhtes kohaldatakse

1. Kui artikli 30 lõige 1 ei sätesta teisiti, on TISi osapooltel keelatud kasutada TISist pärinevaid isikuandmeid muul kui artikli 23 lõikes 2 sätestatud otstarbel.

2. Andmeid võib paljundada ainult tehnilisel otstarbel, tingimusel et selline paljundamine on vajalik teabe hankimiseks, millega tegelevad artiklis 29 osutatud asutused.

3. Liikmesriigi või komisjoni poolt TISi sisestatud isikuandmeid ei või kopeerida liikmesriikide ega komisjoni andmebaasidesse, välja arvatud juhul, kui tegemist on riskijuhtimissüsteemidega, mida kasutatakse tollikontrolli suunamiseks siseriiklikul tasandil, või tegevusanalüüsisüsteemiga, mida kasutatakse tegevuse koordineerimiseks ühenduse tasandil.

Sellisel juhul on üksnes iga liikmesriigi siseriiklike asutuste ja komisjoni talituste määratud analüütikud volitatud TISi isikuandmeid töötlema kas riskijuhtimissüsteemides, mida siseriiklikud asutused kasutavad tollikontrolli suunamiseks, või tegevusanalüüsisüsteemis, mida kasutatakse tegevuse koordineerimiseks ühenduse tasandil.

Liikmesriigid saadavad komisjonile selliste riskijuhtimisasutuste nimekirja, mille juures töötavatel analüütikutel on õigus TISi sisestatud isikuandmeid kopeerida ja töödelda. Komisjon teavitab vastavalt teisi liikmesriike. Komisjon edastab kõigile liikmesriikidele teabe oma tegevusanalüüsi eest vastutavate talituste kohta.

Komisjon avaldab sellisel viisil nimetatud siseriiklike asutuste ja komisjoni talituste nimekirja Euroopa Liidu Teatajas.

TISist kopeeritud isikuandmeid säilitatakse ainult nii kaua, kui on vaja selle eesmärgi saavutamiseks, milleks nad kopeeriti. Andmed kopeerinud TISi osapool kontrollib andmete säilitamise vajalikkust vähemalt kord aastas. Säilitamise aeg ei ületa kümmet aastat. Isikuandmed, mida pole analüüsi jätkamiseks vaja, kustutatakse viivitamata või muudetakse anonüümseks.

1. TISis sisalduvate isikuandmetega seotud isikute õigused, eelkõige andmetele juurdepääsu õigus jõustub:

Kui asjaomase liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetlustega seda ette nähakse, otsustab artiklis 37 sätestatud siseriiklik järelevalveasutus, kas informatsioon tuleb edastada, ja määrab vastava menetluse.

2. TISi osapool, kellele on esitatud isikuandmetele juurdepääsu taotlus, võib juurdepääsu lubamisest keelduda, kui andmete edastamine tõenäoliselt piiraks tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuva tegevuse ennetamist, uurimist või karistamist. Samuti võib liikmesriik keelata juurdepääsu vastavalt oma õigus- ja haldusnormidele ning menetluste neil juhtudel, kui selline keeldumine kujutab endast meedet, mis on vajalik riikliku julgeoleku, riigikaitse, avaliku korra ning muude isikute õiguste ja vabaduste kaitseks. Komisjon võib juurdepääsu keelata, kui selline keeldumine kujutab endast meedet, mis on vajalik muude isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

Igal juhul võib keelata juurdepääsu isikule, kelle andmeid töödeldakse ajal, mil võetakse meetmeid vaatluste ja aruannete või varjatud järelevalve korraldamiseks, ning ajal, mil toimub tegevusanalüüs või haldus- või eeluurimine.

3. Kui isikuandmed, millele taotletakse juurdepääsu, on hankinud teine TISi osapool, antakse juurdepääsuluba ainult juhul, kui andmed hankinud osapool on saanud võimaluse oma seisukohta väljendada.

4. Igaüks võib kooskõlas iga liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetlustega või komisjoni suhtes kohaldatavate sise-eeskirjadega lasta igal TISi osapoolel teda puudutavaid isikuandmeid parandada või kustutada, kui need andmed sisaldavad faktivigu või on sisestatud ja säilitatakse TISis artikli 23 lõikes 2 sätestatud eesmärgi vastaselt või kui artikli 26 põhimõtetest pole kinni peetud.

5. Igaüks võib iga liikmesriigi territooriumil kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetlustega pöörduda hagi või vajaduse korral kaebusega kohtu või selleks otstarbeks määratud asutuse poole, et osutatud õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt seoses teda puudutavate isikuandmetega TISis:

Komisjoni sisestatud andmete suhtes võib pöörduda Euroopa Kohtu poole vastavalt lepingu artiklile 173.

Liikmesriigid ja komisjon kohustuvad vastastikku täitma kohtu, Euroopa Kohtu või muu selleks otstarbeks määratud ametiasutuse lõppotsused, mis on seotud esimese lõigu punktidega a, b ja c.

6. Käesolevas artiklis ja artikli 35 lõikes 5 sisalduvad viited „lõppotsusele” ei tähenda liikmesriikide või komisjoni kohustust kohtu või muu selleks otstarbeks määratud ametiasutuse otsuse peale edasi kaevata.

1. Iga liikmesriik määrab siseriikliku järelevalveasutuse või -asutused, mis vastutavad isikuandmete kaitse eest ja teostavad sõltumatut järelevalvet selliste TISi sisestatud andmete üle.

Järelevalveasutus või -asutused teostavad kooskõlas vastavate siseriiklike õigusaktidega sõltumatut järelevalvet ja kontrolli tagamaks, et TISis hoitavate andmete töötlus ja kasutamine ei rikuks asjaomaste isikute õigusi. Sellel eesmärgil on järelevalveasutustel juurdepääs TISile.

2. Igaüks võib paluda direktiivi 95/46/EÜ artiklis 28 sätestatud siseriiklikult järelevalveasutuselt või määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 41 lõikes 2 sätestatud Euroopa andmekaitseinspektorilt juurdepääsu teda käsitlevatele isikuandmetele, et kontrollida nende andmete õigsust ja kuidas neid on kasutatud või kasutatakse. Kõnealust õigust reguleeritakse vastavalt selle liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetlustega, kus taotlus esitatakse, või määrusega (EÜ) nr 45/2001. Kui andmed on sisestanud teine liikmesriik või komisjon, tehakse kontroll tihedas koostöös kõnealuse liikmesriigi siseriikliku järelevalveasutusega või Euroopa andmekaitseinspektoriga.

3. Komisjon võtab oma talitustes kõik meetmed tagamaks isikuandmete kaitse järelevalve, mis võimaldab lõikest 1 tuleneva kaitsega võrdväärse turvalisuse taseme.

3a. Euroopa andmekaitseinspektor teostab järelevalvet TISi vastavuse üle määrusele (EÜ) nr 45/2001.

4. Euroopa andmekaitseinspektor kutsub vähemalt üks kord aastas kokku koosoleku kõikide siseriiklike andmekaitse järelevalveasutustega, kes on pädevad TISiga seotud järelevalvealastes küsimustes.

1. Kõiki asjakohaseid turvalisuse tagamiseks vajalikke tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid võtavad:

2. Liikmesriigid, komisjon ja artiklis 43 osutatud komitee võtavad meetmeid eelkõige selleks, et:

3. Kooskõlas artikliga 43 kontrollib komitee, et andmeotsingud on olnud volitatud ja teostatud volitatud kasutajate poolt. Vähemalt 1 % kõigist andmeotsingutest tuleb kontrollida. Selliste andmeotsingute ja kontrollide protokoll sisestatakse süsteemi ja seda kasutatakse ainult nimetatud kontrolli tarvis. Protokoll kustutatakse kuue kuu möödumisel.

1. Iga liikmesriik määrab talituse, mis vastutab artikliga 38 ette nähtud turvameetmete eest tema territooriumil asuvate terminalide suhtes, artikli 33 lõikudes 1 ja 2 sätestatud kontrollfunktsioonide eest ja üldiselt käesoleva määruse nõutava rakendamise eest niivõrd kui see on vajalik liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste kohaselt.

2. Komisjon määrab oma talitused, mis vastutavad lõikes 1 osutatud meetmete eest.

1. Iga TISi osapool, kes on sisestanud andmeid süsteemi, vastutab nende andmete täpsuse, ajakohasuse ja seaduslikkuse eest. Iga liikmesriik või vajaduse korral komisjon vastutab ühtlasi käesoleva määruse artikli 26 sätete järgimise eest.

2. Iga TISi osapool vastutab kooskõlas siseriiklike õigus- ja haldusnormide ning menetlustega või ühenduse võrdväärsete sätetega asjaomases liikmesriigis või komisjonis TISi kasutamisega isikule tekitatava kahju eest.

See kehtib ka juhul, kui kahju põhjustas andmeid hankinud TISi osapool, sisestades ebatäpseid andmeid või sisestades andmeid käeoleva määruse vastaselt.

3. Kui TISi osapool, kelle vastu on esitatud hagi seoses ebatäpsete andmetega, ei ole neid hankinud, püüavad asjaomased osapooled kokku leppida selles, missuguses vahekorras, kui üldse, maksab hankinud osapool teisele osapoolele tagasi hüvitissummad. Sel viisil kokkulepitud summad makstakse tagasi taotluse korral.

Komisjon avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas TISi rakendamist käsitleva teatise.

1. TISi lisatakse eraldi andmebaas – tolli uurimisjuhtumite andmebaas. Kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kõiki TISiga seotud sätteid ka tolli uurimisjuhtumite andmebaasi suhtes ning kõik viited TISile hõlmavad ka nimetatud andmebaasi.

2. Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi eesmärkideks on aidata ennetada tegevust, mis on vastuolus tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktidega, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumile sisenevatele ja sealt väljuvatele kaupadele, ning hõlbustada ja kiirendada sellise tegevuse tuvastamist ja selle alusel süüdistuse esitamist.

3. Tolli uurimisjuhtumite andmebaas võimaldab komisjonil, kes avab koordineerimistoimiku artikli 18 tähenduses või valmistab ette kolmandas riigis ellu viidavat programmi artikli 20 tähenduses, ning kooskõlas artikliga 29 nimetatud liikmesriigi pädevatel haldusuurimisasutustel, kes avavad uurimistoimiku või uurivad ühte või mitut isikut või ettevõtet, tuvastada teiste liikmesriikide pädevad asutused või komisjoni ametkonnad, kes toimetavad või on toimetanud uurimist asjaomaste isikute või ettevõtete kohta, et saavutada olemasolevate uurimistoimikutega seotud teabe kaudu lõikes 2 osutatud eesmärke.

4. Kui tolli uurimisjuhtumite andmebaasist teavet otsival liikmesriigil või komisjonil on vaja põhjalikumat teavet isikute või ettevõtetega seotud registreeritud uurimistoimikute kohta, taotleb ta abi liikmesriigilt, kes andmed edastas.

5. Liikmesriikide tolliasutused võivad kasutada tolli uurimisjuhtumite andmebaasi Euroopa Liidu lepingu artiklites 29 ja 30 ette nähtud tollikoostöö raames. Sellisel juhul tagab komisjon andmebaasi tehnilise haldamise.

1. Pädevad asutused võivad sisestada tolli uurimisjuhtumite andmebaasi uurimistoimikute andmed artikli 41a lõike 3 eesmärkide saavutamiseks seoses juhtumitega, mis on vastuolus tolli- või põllumajandusalaste õigusaktidega, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumile sisenevatele või sealt lahkuvatele kaupadele, ning mis on ühenduse tasandil eriti olulised. Sisestatakse üksnes järgmiseid andmeid:

Punktides a, b ja c osutatud andmed sisestatakse iga isiku või ettevõtte kohta eraldi. Nimetatud andmete vahel seoste loomine on keelatud.

1. Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi võivad andmeid sisestada ja sisestatud andmetega tutvuda üksnes artiklis 41a osutatud asutused.

2. Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi kasutamisel tuleb kindlasti märkida järgmised isikuandmed:

1. Tähtaeg, mille jooksul andmeid võib säilitada, sõltub andmed edastanud liikmesriigi õigus- ja haldusnormidest ning menetlustest. Allpool esitatud tähtaegu, mida arvestatakse alates uurimistoimiku andmete sisestamise päevast, ei tohi ületada:

2. Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud kõikide uurimisetappide puhul tuleb niipea, kui isik või ettevõte, kellele kohaldatakse artiklit 41b, on andmed edastanud liikmesriigi õigus- ja haldusnormide ning menetluste alusel süüdistusest vabanenud, kõik selle isiku või ettevõttega seotud andmed viivitamata kustutada.

3. Tolli uurimisjuhtumite andmebaasi andmed kustutatakse automaatselt niipea, kui on möödunud maksimaalne säilitustähtaeg lõike 1 tähenduses.

1. Käesolev määrus on põhiline õigusakt, mille alusel rahastatakse ühenduse kogu käesolevas määruses sätestatud tegevust, sealhulgas järgmist:

2. Lõike 1 punktis c nimetatud eesmärkidel sidevõrkude ühendusepoolsete elementide soetamise, uurimise, arendamise ja hooldamisega seotud kulud kaetakse samuti Euroopa Liidu üldeelarvest. Nimetatud elementide toimimiseks vajalikud lepingud sõlmib ühenduse nimel komisjon.

3. Ilma et see piiraks TISi tööst tulenevaid kulusid ja artiklis 40 ette nähtud hüvitissummasid, lükkavad liikmesriigid ja komisjon tagasi mis tahes nõuded kulu hüvitamiseks seoses liikmesriigi või komisjoni taotlusel teabe või dokumentide edastamisega või liikmesriigi või komisjoni taotlusel käesoleva määruse kohase haldusuurimise või mis tahes muu operatiivtoimingu läbi viimisega, välja arvatud juhul, kui tegemist on ekspertidele makstava hüvitisega.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 23 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 8. oktoobrist 2015. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 23 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 23 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 13 ) tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Ilma et see piiraks ►M2 V ja Va jaotise ◄ sätete kohaldamist, võib käesolevas määruses sätestatud dokumente asendada selsamal otstarbel arvutil toodetud ja mis tahes kujul esineva teabega.

1. Hoolimata vormist on kogu käesoleva määruse kohaselt edastatav teave laadilt konfidentsiaalne, kaasa arvatud TISis säilitatavad andmed. Kõnealuse teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele nii neid saava liikmesriigi siseriiklike õigusaktide kui ka ühenduse asutuste suhtes kohaldatavate vastavate sätete kohaselt.

Eriti ei tohi esimeses lõigus nimetatud teavet edastada muudele isikutele peale nende isikute liikmesriikide ja komisjoni asutustes, kelle ülesanded nõuavad neilt selle teadmist ja kasutamist. Samuti ei tohi seda teavet kasutada muul otstarbel peale käesolevas määruses sätestatu, kui liikmesriik või komisjon, kes selle teabe hankis või sisestas TISi, on sellega konkreetselt nõustunud, vastavalt selle liikmesriigi või komisjoni kehtestatud tingimustele ja niivõrd kui sellist edastamist või kasutamist ei keela selles liikmesriigis kehtivad sätted, kus informatsiooni vastuvõttev asutus paikneb.

2. Ilma, et see piiraks ►M2 V ja Va jaotise ◄ sätete kohaldamist, edastatakse füüsilisi ja juriidilisi isikuid käsitlevat teavet käesoleva määruse kohaselt ainult juhtudel, kui see on rangelt vajalik tolli- või põllumajandusalaseid õigusakte rikkuva tegevuse takistamiseks, uurimiseks või nende alusel süüdistuse esitamiseks.

3. Lõiked 1 ja 2 ei välista käesoleva määruse kohaselt hangitud teabe kasutamist õiguslikes meetmetes või kohtumenetluses, mida hiljem on algatatud tolli- või põllumajandusalaste õigusaktide mittejärgimise suhtes.

Teabe hankinud pädevat asutust teavitatakse viivitamata sellisest kasutamisest.

4. Kui liikmesriik teavitab komisjoni, et edasine uurimine on vabastanud kuritarvituses osalemise kahtlusest füüsilise või juriidilise isiku, kelle nimi edastati käesoleva määruse alusel, teavitab komisjon viivitamatult kõiki osapooli, kellele neid isikuandmeid on käesoleva määruse alusel edastatud. Asjaomast isikut ei loeta seejärel seotuks eeskirjade eiramisega, mis põhjustas esialgse teadaande.

Kui asjaomase isikuga seotud isikuandmed on TISis, siis tuleb need sealt eemaldada.

Käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et:

Liikmesriigid võivad ühisel kokkuleppel otsustada, kas käesolevas määruses sätestatud vastastikuse abi kokkulepete tõrgeteta toimimise tagamiseks, eriti selleks, et vältida isikute või kaupade järelevalve katkemist, kui see võib takistada tolli- ja põllumajandusalaseid õigusakte rikkuva tegevuse avastamist, on vaja kehtestada menetlusi.

1. Käesolev määrus ei seo liikmesriikide haldusasutusi kohustusega üksteist abistada, kui see tõenäoliselt kahjustaks selle liikmesriigi avalikku korda või muid põhihuvisid, eriti andmekaitse suhtes, kus need asutused paiknevad.

Komisjonile teatatakse niipea kui võimalik igast abistamisest keeldumisest ja keeldumise põhjendustest.

Ilma et see piiraks komisjoni õigust olla teavitatud muude kehtivate eeskirjade kohaselt, edastavad liikmesriigid komisjonile haldus- või kohtuotsused või nende põhiosad, mis on seotud karistuste kohaldamisega tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide rikkumise eest juhtudel, millest on teatatud artiklite 17 või 18 kohaselt.

Ilma et see piiraks TISi rakendamisega seotud kulutuste korvamist või kahju hüvitamist vastavalt artiklile 40, loobuvad liikmesriigid ja komisjon kõigist käesoleva määruse kohaselt kantud kulude korvamise taotlustest, välja arvatud ekspertidele vajaduse korral makstud tasu.

Käesolev määrus ei mõjuta kriminaalmenetlust ja kriminaalasjades vastastikust abi reguleerivate eeskirjade kohaldamist liikmesriikides, sealhulgas kohtuliku uurimise saladuse hoidmise eeskirjade kohaldamist.

Komisjon esitab koostöös liikmesriikidega igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmete kohta.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tuleb mõista kui viiteid käesolevale määrusele.

►M2 ————— ◄ Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Andmete edastamine avalikele organitele peaks olema lubatav ainult siis, kui konkreetsel juhul:

Andmete edastamine eraisikutele peaks olema lubatav ainult siis, kui konkreetsel juhul on olemas selge juriidiline kohustus või volitus või järelevalveasutuse luba.

Erandina on andmete edastamine eraisikutele lubatav siis, kui konkreetsel juhul:

Andmete edastamine võõrriikide ametiasutustele peaks olema lubatav ainult siis,

ja tingimusel, et ei piirata asjaomase isiku kaitse siseriiklike sätete kohaldamist.

Kui siseriiklikes õigusaktides või rahvusvahelistes lepingutes sisalduvatest eriomastest sätetest ei johtu muud, peaksid andmete edastamistaotlused osutama niihästi neid taotlevale isikule või organisatsioonile kui ka taotluse põhjusele ja eesmärgile.

Võimaluste piires tuleks andmete kvaliteeti kontrollida hiljemalt enne nende edastamist. Niipalju kui võimalik tuleks andmete kõigi edastamiste korral osutada niihästi kohtulahenditele kui ka otsustele süüdistust mitte esitada ning arvamustel või isiklikel hinnangutel põhinevaid andmeid tuleks enne nende edastamist allika kaudu kontrollida, osutades nende täpsuse või usaldusväärsuse astmele.

Kui märgatakse, et andmed pole enam täpsed või ajakohastatud, peaks edasiandev organisatsioon võimalikult kõigile andmete saajaile teatama nende mittevastavusest.

Teistele organisatsioonidele, eraisikutele ja võõrriikide ametiasutustele edasiantud andmeid ei tohiks kasutada muuks kui edastamistaotluses nimetatud otstarbel.

Ilma et see piiraks punktide 1–4.2 kohaldamist, peaks andmete kasutamine muul otstarbel toimuma edasiandva organisatsiooni nõusolekul.

( 1 ) EÜT L 94, 28.4.1970, lk 13. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2048/88 (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 1).

( 2 ) EÜT C 56, 26.2.1993, lk 1; EÜT C 262, 28.9.1993, lk 8, ja EÜT C 80, 17.3.1994, lk 12.

( 3 ) EÜT C 20, 24.1.1994, lk 85, ja 16. jaanuari 1997. aasta arvamus (EÜT C 33, 3.2.1997).

( 5 ) EÜT L 144, 2.6.1981, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EMÜ) nr 945/87 (EÜT L 90, 2.4.1987, lk 3).

( 6 ) Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1552/89, millega rakendatakse Euratomi otsus 88/376/EMÜ ühenduste oma ressursside kohta (EÜT L 155, 7.6.1989, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, Euratom) nr 2729/84 (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 5).

( 7 ) Nõukogu 4. märtsi 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 595/91 kõrvalekallete ja ühise põllumajanduspoliitika finantseerimisega seoses põhjendamatult väljamakstud raha tagasisaamise ning sellealase informatsioonisüsteemi organiseerimise kohta, millega tühistati määrus (EMÜ) nr 283/72 (EÜT L 67, 14.3.1991, lk 11).

( 9 ) Nagu on sätestatud nõukogu 16. novembri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2073/2004 (halduskoostöö kohta aktsiisimaksude valdkonnas) (ELT L 359, 4.12.2004, lk 1) artikli 22 lõike 2 punktis a.

( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 807/2003, 14. aprill 2003,	L 122	36	16.5.2003
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 766/2008, 9. juuli 2008,	L 218	48	13.8.2008
►M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/1525, 9. september 2015,	L 243	1	18.9.2015