1996L0025 — ET — 20.04.2009 — 007.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU DIREKTIIV 96/25/EÜ, 29. aprilli 1996, (EÜT L 125, 23.5.1996, p.96) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
KOMISJONI DIREKTIIV 98/67/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 7. september 1998, |
L 261 |
10 |
24.9.1998 |
|
|
L 115 |
32 |
4.5.1999 |
||
|
KOMISJONI DIREKTIIV 1999/61/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 18. juuni 1999, |
L 162 |
67 |
26.6.1999 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2000/16/EÜ, 10. aprill 2000, |
L 105 |
36 |
3.5.2000 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/46/EÜ, 23. juuli 2001, |
L 234 |
55 |
1.9.2001 |
|
|
L 122 |
1 |
16.5.2003 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 219/2009, 11. märts 2009, |
L 87 |
109 |
31.3.2009 |
|
NÕUKOGU DIREKTIIV 96/25/EÜ,
29. aprilli 1996,
mis käsitleb söödatoorainete ringlust ja kasutamist ning millega muudetakse direktiive 70/524/EMÜ, 74/63/EMÜ, 82/471/EMÜ ja 93/74/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 77/101/EMÜ
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )
ning arvestades, et:|
(1) |
söödatoorainetel on põllumajandussaaduste ja -toodete tootmise, töötlemise ja tarbimise raames põllumajanduse jaoks suur tähtsus; |
|
(2) |
pidades silmas kasvavat huvi kvaliteedi, tõhususe ja keskkonna vastu, suureneb söödatoorainete tähtsus põllumajanduse jaoks veelgi; |
|
(3) |
kõnealustel asjaoludel on söödatoorainete ringlust reguleerivad eeskirjad eriti kasulikud selleks, et tagada põllumajandustoodangu, eriti loomakasvatustoodangu kvaliteedi parandamisel kogu toiduahela piisav läbipaistvus; |
|
(4) |
nõukogu 23. novembri 1976. aasta direktiivis 77/101/EMÜ (lihtsööda turustamise kohta) ( 4 ) sätestatakse lihtsööda turustamise eeskirjad; liikmesriikide tavad on tooraine turustamise reguleerimise puhul siiski veel erinevad; seepärast lubatakse direktiiviga 77/101/EMÜ liikmesriikidel näha teatavatel juhtudel ette erandeid; |
|
(5) |
kõnealuste erandite tagajärjel reguleerib osades liikmesriikides direktiiv 77/101/EMÜ nii lihtsööda kui söödatooraine turustamist ning osades liikmesriikides üksnes lihtsööda turustamist, mis võimaldab müüa lihtsööta söödatoorainena, mille suhtes eeskirju ei kohaldata; |
|
(6) |
siseturu tõrgeteta toimimist silmas pidades tuleks kõrvaldada liikmesriikide vahel veel täheldatavad erinevused; kõnealuse sektori ulatust silmas pidades tuleks direktiiv 77/101/EMÜ asendada uute eeskirjadega; |
|
(7) |
lihtsööt ja söödatooraine on nii sarnased, et käesoleva direktiivi ühtse reguleerimisala tagamiseks tuleks need mõlemad paigutada kategooriasse „söödatooraine”; |
|
(8) |
uus määratlus „söödatooraine” sisaldab kõnealuste toodete sihtotstarvet, milleks on olemasolevates määratlustes „sööt” ja „segasööt” sätestatud kasutamine loomade söötmiseks; seega on kindel, et mõistet „sööt” võib nüüdsest kasutada kogu söödatooraine ja segasööda üldnimetusena; |
|
(9) |
kõnealune sööda kõikehõlmav määratlus on eriti tähtis nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiivi 70/524/EMÜ (söödalisandite kohta) ( 5 ) ja nõukogu 17. detsembri 1973. aasta direktiivi 74/63/EMÜ (soovimatute ainete ja toodete kohta loomasöödas) ( 6 ) puhul; teatavatel juhtudel kasutatakse sätete täpsustamiseks nii mõistet „sööt” kui mõistet „söödatooraine”, kuna teatavaid direktiivi 74/63/EMÜ sätteid kohaldatakse üksnes söödatooraine suhtes ja teatavaid kõnealuse direktiivi sätteid kohaldatakse kõikide söötade sh söödatooraine suhtes; |
|
(10) |
kogu toiduahela soovitud läbipaistvuse saavutamiseks hõlmab käesolev direktiiv söödatoorainete „ringlust”; |
|
(11) |
rahuldavate tulemuste saamine loomakasvatuses sõltub suuresti sobiva ja kvaliteetse söödatooraine õigest kasutamisest; seepärast peab söödatooraine olema alati puhas, ehtne ja nõutava turustuskvaliteediga; see ei tohi ohustada loomade ega inimeste tervist ning seda ei tohi turustada eksitaval moel; |
|
(12) |
mitmeid tooteid võib kasutada nii söödaks kui muuks otstarbeks, seepärast tuleb söödaks kasutatavad tooted märgistada ringlusse laskmisel kohustusliku etiketiga; |
|
(13) |
söödatooraine ringleb sageli lahtise kaubana, kas ühe või mitme partiina; sellisele toorainele on üldjuhul lisatud sellised dokumendid nagu arved ja saatekirjad; kõnealuseid dokumente võib käsitada „saatedokumentidena” käesoleva direktiivi artiklis 5 määratletud tähenduses; see on lubatud üksnes juhul, kui saadetise (partiide) identifitseerimine ning ühise viite ja saatedokumentide olemasolu tagatakse nõuetekohaselt näiteks viitenumbrite või -märkide abil kõikidel ringluse etappidel; |
|
(14) |
söödatoorainete tervislikkus ja toiteväärtus võib olla erinev, seepärast tuleks eri söödatoorained selgelt eristada, lastes need ringlusse varustatuna etikettidega, kuhu on märgitud nende konkreetne nimetus; |
|
(15) |
söödatoorainete ostjatele või kasutajatele tuleks anda kogu toiduahelat hõlmavat täpset ja kehtivat lisateavet, nt söödatooraine kvaliteeti otseselt mõjutavate analüütiliste koostisosade koguste kohta; tuleks vältida seda, et müüja ei teata analüütiliste koostisosade koguseid, et kaitsta väikeostjaid, kes paluvad seda teavet asjatult, ning et vältida tarbetuid kulutusi, mida põhjustab analüüside kordamine toiduahela lõpus; teatavatel liikmesriikidel on raskusi põllumajandusettevõtete tasandil kontrollide korraldamisega; sellistel asjaoludel on vaja võtta vastu sätted, milles nõutakse analüütiliste koostisosade kogustest teatamist toiduahela alguses; |
|
(16) |
söödatooraine analüütilist koostist käsitlevaid üksikasju ei nõuta etiketil juhul, kui ostja otsustab enne tehingut, et ta ei vaja sellist teavet; seda märgistamist käsitlevat erandit võib kohaldada eriti toodete suhtes, mida ladustatakse kuni järgmise tehinguni; |
|
(17) |
söödatoorainete ringlus talupidajate hulgas seisneb enamasti töötlemata, värskete või konserveeritud, ühekordselt füüsiliselt töödeldud (tükeldatud või jahvatatud) või töötlemata, muude lisaaineteta kui säilitusainetega taimse või loomse päritoluga toodete ringluses; selliste toodete omaduste tundmisega seotud üldistel põhjustel ja praktilistel põhjustel ei tuleks saatedokumentidel nagu näiteks arvel nõuda käesolevas direktiivis osutatud koostist käsitlevat teavet; seda tuleks siiski nõuda kõnealuste toodete lisaainetega töötlemisel, kuna selline töötlemine võib muuta toodete keemilist koostist ja toiteväärtust; |
|
(18) |
paljud jaemüüjad müüvad loomse või taimse päritoluga söödatoorainet väikestes kogustes ja sageli lemmikloomade toiduks; selliste toodete omaduste tundmisega seotud üldistel põhjustel ja praktilistel põhjustel ei tuleks kõnealuste toodete puhul nõuda koostist käsitlevat teavet; |
|
(19) |
teatavates kolmandates riikides ei ole alati vajalikke vahendeid, et teha analüüse, mille põhjal on võimalik esitada käesoleva direktiiviga nõutavat teavet söödatoorainete analüütilise koostise kohta; seepärast tuleks liikmesriikidele anda õigus lubada teatavatel tingimustel selliste toorainete ringlusse laskmist ühenduses, varustatuna esialgsete koostist käsitlevate andmetega; |
|
(20) |
kui lõplikud analüütilist koostist käsitlevad usaldusväärsed andmed puuduvad, eriti esimest korda ühenduses ringlusse lastava kolmandatest riikidest pärit söödatooraine puhul, peaks sadamate ja maanteede või raudteede asjatu ummistamise vältimiseks olema võimalus anda esialgselt deklareeritud andmetele lõplik kinnitus kümne tööpäeva jooksul; |
|
(21) |
mitmete ühenduse põhimäärustega nähakse ette söötade koostisosade ja lihtsöötade loetelu; |
|
(22) |
praktilistel põhjustel ning vajaliku õigusliku järjekindluse ja tõhususe tagamiseks tuleks koostada peamiste söödatoorainete loetelu, mis on samalaadne võrreldavates valdkondades juba kehtestatud loeteludega; |
|
(23) |
müüdavate ja kasutatavate toodete ja kõrvalsaaduste mitmekesisuse ja toiduainetehnoloogia pideva arengu tõttu ning vajaduse tõttu mitte piirata töötlejate ja põllumajandusettevõtjate valikuvõimalusi, ei saa kõnealune loetelu olla ammendav; on võimalik lubada muude kui eespool nimetatud loetelusse kantud söödatoorainete ringlust tingimusel, et need toorained on tähistatud konkreetse nimetusega, mis välistab nende segiajamise toorainetega, millele võidakse määrata ühenduse tasandil sätestatud nimetus; |
|
(24) |
söödatoorainet, milles sisalduvate kahjulike ainete ja toodete tase on kõrgem direktiivi 74/63/EMÜ I lisas lihtsööda puhul märgitud tasemest, tuleks tarnida üksnes nõukogu 22. detsembri 1995. aasta direktiivi 95/69/EÜ (millega nähakse ette loomatoidusektoris tegutsevate ettevõtete ja vahendajate tunnustamise ja registreerimise tingimused ja kord) ( 7 ) sätete kohaselt heakskiidetud segasööda tootjatele; see tuleks märkida kohustuslikul erietiketil, mis näitab toote kasutusotstarvet; kõnealused kahjulikud ained ja tooted tuleks kanda direktiivi 74/63/EMÜ II lisa B osas esitatud loetellu teatavate aflatoksiini, kaadmiumi, arseeni ja kõnealuseid aineid sisaldavaid söödatooraineid käsitlevate eranditega, mis on juba loetletud direktiivi 74/63/EMÜ II lisa A osas; |
|
(25) |
peamiste söödatoorainete loetelu muutmine on teaduslik meede; |
|
(26) |
käesoleva direktiivi lisa B osa loetelu tuleks kasutada eri kasutusotstarbega söödatoorainete ringluseks ja segasöödas kasutatavate söödatoorainete märgistamiseks; |
|
(27) |
komisjoni 26. oktoobri 1992. aasta direktiivis 92/87/EMÜ (millega kehtestatakse avatud nimekiri nende peamiste koostisosade kohta, mida tavaliselt kasutatakseja turustatakse loomadele (v.a lemmikloomad) ettenähtud segasöötade valmistamiseks) ( 8 ) koostatakse märgistamise eesmärgil segasöötade koostisosade loetelu; käesoleva direktiivi lisa A ja B osa kohaldamisest alates tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada; |
|
(28) |
söödatooraineid käsitlevate andmete identifitseerimise ja söödatooraineid käsitlevate andmete vahetamise süsteemide selguse ja võrreldavuse parandamiseks rahvusvahelisel tasandil tuleks komisjonile anda juhised võtta vajaduse korral vastu rakenduskord sellise praktilise rahvusvahelise söödatoorainete koodisüsteemi kehtestamiseks, mis põhineb söötade eri aspektidega nagu päritolu, kasutamine, töötlemine, valmimisaste/kvaliteet seotud mõistestikel; |
|
(29) |
rakendusmeetmete vastuvõtmise hõlbustamiseks tuleks järgida korda, millega seatakse sisse alalise söödakomitee kaudu toimuv koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel; |
|
(30) |
on oluline tagada, et kogu ühenduses oleks söödatoorainete ringluse kõikidel etappidel võimalik käesoleva direktiivi kohaselt ametlikult kontrollida esitatud andmete õigsust; |
|
(31) |
käesoleva direktiivi vastuvõtmine eeldab mõistete „lihtsööt”, „tooraine (koostisosad)”, „tooraine” ja „koostisosad” kaotamist; kõnealused mõisted tuleks asendada ühenduse kehtivates õigusaktides, eriti nõukogu direktiivides 70/524/EMÜ, 74/63/EMÜ, 82/471/EMÜ ( 9 ) ja 93/74/EMÜ ( 10 ) mõistega „söödatooraine” ja määratlus „söödatooraine” tuleks vajaduse korral asendada käesolevas direktiivis esitatud määratlusega; see mõjutab ka segasöötade määratlust; samal põhjusel tuleks komisjoni õigusaktiga muuta komisjoni direktiive 80/511/EMÜ, ( 11 ) 82/475/EMÜ ( 12 ) ja 91/357/EMÜ ( 13 ) ning komisjoni otsust 91/516/EMÜ; ( 14 ) |
|
(32) |
on vaja tagada käesoleva direktiivi lisade sätete pidev kohandamine, pidades silmas teaduse ja tehnika viimaseid edusamme; sellised kohandamised tuleb teha ladusalt käesolevas direktiivis sätestatud korras, et seada sisse alalise söödakomitee kaudu toimuv tihe koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel; |
|
(33) |
loomade ja inimeste tervise tõhusaks kaitsmiseks ning siseturu tõrgeteta toimimise tagamiseks tuleks meetmed võtta ühenduse tasandil, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse söödatoorainete ringluse ja kasutamise suhtes ühenduses.
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ilma, et see piiraks muude loomasööta käsitlevate ühenduse sätete kohaldamist.
Artikkel 2
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) söödatooraine – mitmesugused töötlemata värsked või konserveeritud taimset või loomset päritolu tooted, nendest tööstuslikul töötlemisel saadud tooted ning orgaanilised või anorgaanilised ained, lisaainetega või ilma, mis on ette nähtud loomadele söötmiseks kas töötlemata kujul või töötlemisel saadud segasöötade koostises või eelsegu kandjana;
b) ringlusse laskmine ehk ringlus – loomasöödaks ettenähtud toote valdamine müügi eesmärgil, sealhulgas müügiks pakkumine või mis tahes muuks kolmandatele isikutele üleandmiseks kas tasu eest või ilma ning müük ja muud liiki üleandmine.
Artikkel 3
Ilma, et see piiraks teistest ühenduse sätetest tulenevate kohustuste täitmist, näevad liikmesriigid ette, et söödatoorainet võib ühenduses ringlusse lasta ainult sel juhul, kui see on puhas, ehtne ja nõutava turustuskvaliteediga. Liikmesriigid näevad ette, et söödatooraine ei tohi ringlusse laskmisel või kasutamisel ohustada loomade ega inimeste tervist ega keskkonda ning seda ei tohi lasta ringlusse eksitaval moel.
Artikkel 4
Liikmesriigid näevad ette, et käesoleva direktiivi lisa A osa üldsätteid kohaldatakse söödatoorainete ringlusse laskmise suhtes.
Artikkel 5
1. Liikmesriigid näevad ette, et söödatoorainet võib ringlusse lasta üksnes juhul, kui saatedokumenti või vajaduse korral pakendile, mahutile või sellele kinnitatud etiketile on nähtavalt, loetavalt ja kustumatult märgitud allpool loetletud üksikasjad, mille eest vastutab ühenduses asuv tootja, pakkija, importija, müüja või turustaja:
a) sõna „söödatooraine”;
b) söödatooraine nimetus ja vajaduse korral muud artiklis 7 osutatud üksikasjad;
c) lisa B osas loetletud söödatooraine puhul lisa B osa neljandas tulbas ettenähtud üksikasjad;
d) söödatooraine puhul, mida lisa B osas ei ole nimetatud, lisa C osa tabeli teises tulbas ettenähtud üksikasjad;
e) vajaduse korral lisa A osas ettenähtud üksikasjad;
f) netokogus, mida tahkete toodete puhul väljendatakse massiühikutes ja vedelate toodete puhul massi- või mahuühikutes;
g) tootmisettevõtte nimi või ärinimi ning aadress või registreeritud tegevuskoht, loanumber, partii viitenumber või muud üksikasjad, mis tagavad, et söödatooraine liikumist saab jälgida, kui ettevõte peab olema heaks kiidetud vastavalt:
— direktiivile 90/667/EMÜ, ( 15 )
— ühenduse meetmetele, mis on kantud komisjoni koostatud loetellu. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt;
h) käesolevas lõikes osutatud üksikasjade eest vastutava isiku nimi või ärinimi ja aadress või registrijärgne tegutsemiskoht, kui kõnealune isik ei ole punktis g osutatud tootja.
2. Pakenditele, mahutitele, etikettidele ja saatedokumentidele võib märkida muud teavet, tingimusel et see on seotud objektiivsete või koguseliste parameetritega, mida on võimalik põhjendada, ja et see ei eksita ostjat. Kõnealune teave tuleb esitada lõikes 1 nimetatud teabest eraldi.
3. Lõpptarbijale ettenähtud kuni 10-kilogrammiste söödatooraine koguste puhul võib lõigetes 1 ja 2 sätestatud üksikasjad esitada ostjale müügikohas asjakohases teatises.
4. Kui partii jaotatakse ringluse ajal osadeks, tuleb lõikes 1 nimetatud üksikasjad ja viide esialgsele partiile märkida iga partii osa pakendile, mahutile või saatedokumendile.
5. Kui ringluses oleva söödatooraine koostist muudetakse, tuleb uusi üksikasju esitava isiku vastutusel vastavalt muuta lõikes 1 nimetatud üksikasju.
Artikkel 6
1. Erandina artiklist 5 ei nõuta artikli 5 lõike 1 punktides c ja d ning käesoleva direktiivi lisa A osa V rubriigi punktides 2 ja 3 nimetatud üksikasju, kui:
a) ostja kinnitab enne iga tehingut kirjalikult, et ta ei soovi kõnealust teavet;
b) ringlusse lastakse loomse või taimse päritoluga söödatooraine, mis on värske või konserveeritud, ühekordselt füüsiliselt töödeldud või töötlemata, kuni 10-kilogrammistes kogustes, lemmikloomadele ettenähtud ja mida samas liikmesriigis asuv müüja tarnib otse lõpptarbijale, ilma et see piiraks direktiivi 90/667/EMÜ ( 16 ) kohaldamist.
2. Kui kolmandatest riikidest pärit söödatooraine puhul, mis on ühenduses esimest korda ringlusse lastud, ei ole olnud võimalik esitada artikli 5 lõike 1 punktides c ja d ning lisa A osa V rubriigi punktides 2 ja 3 nõutavaid koostist käsitlevaid tagatisi sel põhjusel, et asjaomases riigis puuduvad analüütiliste mõõtmiste tegemiseks vajalikud vahendid, võivad liikmesriigid lubada artikli 5 lõike 1 punktis g nimetatud vastutaval isikul esitada koostist käsitlevad esialgsed andmed, tingimusel et:
a) kontrollimise eest vastutavale pädevale asutusele teatatakse söödatooraine saabumisest ette;
b) lõplikud koostist käsitlevad üksikasjad esitatakse ostjale ja pädevale asutusele kümne tööpäeva jooksul pärast söödatooraine saabumist ühendusse;
c) dokumentidesse on lisaks koostist käsitlevatele üksikasjadele tehtud poolpaksus kirjas järgmised märkused:
„proovi … (analüüsitava proovi viitenumber) käsitlevad esialgsed andmed kinnitab … (analüüsi tegemiseks volitatud laboratooriumi nimi ja aadress) enne … (kuupäev)”
;d) liikmesriigid teavitavad komisjoni käesolevas lõikes osutatud erandi kohaldamise asjaoludest.
3. Erandina artiklist 5:
a) ei nõuta artikli 5 lõikes 1 nimetatud üksikasju töötlemata, värskete või konserveeritud, ühekordselt füüsiliselt töödeldud või töötlemata ja ilma muude lisaainete kui säilitusaineteta taimset või loomset päritolu toodete puhul, mille põllumajandusettevõtjast tootja tarnib samas liikmesriigis asuvale aretajast kasutajale, ilma et see piiraks direktiivi 90/667/EMÜ kohaldamist;
b) ei nõuta artikli 5 lõike 1 punktides c, d, e ja f ning lisa A osas nimetatud üksikasju juhul, kui ringlusse lastakse agrotööstuslikul töötlemisel saadud taimset või loomset päritolu kõrvalsaadused, mille niiskusesisaldus on üle 50 %.
4. Erandina artikli 5 lõike 1 punktist a:
— võib saksa keeles asendada nimetuse „Futtermittel-Ausgangserzeugnis” nimetusega „Einzelfuttermittel”,
— võib itaalia keeles asendada nimetuse „materie prime per alimenti degli animali” nimetusega „mangime semplice”,
— võib kreeka keeles asendada nimetuse „πςώτη ύλη ζωοτςοφών” nimetusega „απλή ζωοτοφή”.
Artikkel 7
1. Liikmesriigid näevad ette, et lisa B osas loetletud söödatooraineid võib ringlusse lasta üksnes seal kindlaksmääratud nimetuste all ja tingimusel, et need vastavad esitatud kirjeldusele.
2. Liikmesriigid lubavad muu kui lõikes 1 nimetatud loetelusse kantud söödatoorainete ringlusse laskmist, tingimusel et nende puhul kasutatakse muid kui lisas loetletud nimetusi ja/või tingimustel, mis ei võimalda ostjal talle pakutavat toodet mõne muu tootega segi ajada.
Artikkel 8
Liikmesriigid näevad ette, et:
a) söödatoorainet, milles sisalduvate kahjulike ainete ja toodete tase on kõrgem direktiivi 74/63/EMÜ alusel söödatooraine puhul lubatavast tasemest, võib lasta ringlusse üksnes juhul, kui see on ette nähtud direktiivi 95/69/EÜ kohaselt riiklikku loetellu kantud segasööta tootvatele heakskiidetud ettevõtetele;
b) erandina artikli 5 lõike 1 punktist a tuleb käesoleva artikli punktis a määratletud söödatoorainele märkida „segasööta tootvatele heakskiidetud ettevõtetele ettenähtud söödatooraine”. Kohaldatakse artikli 6 lõiget 4.
Artikkel 9
Ühenduses ringlusse laskmiseks trükitakse saatedokumentidele, pakenditele, mahutitele või nendele kinnitatud etikettidele märgitav teave ühes või mitmes sihtriigi poolt kindlaksmääratavas ühenduse riigi- või ametlikus keeles.
Artikkel 10
Liikmesriigid tagavad, et söödatoorainete suhtes ei kohaldata käesoleva direktiivi sätetega seotud põhjustel muid ringlust käsitlevaid piiranguid kui need, mis on sätestatud käesolevas direktiivis.
Artikkel 11
1. Loetletud söödatoorainete puhul võib arvkoodisüsteemi, mis põhineb söödatooraine päritolu, kasutatud toote/kõrvalsaaduste osa, töötlemist ja valmimisastet/kvaliteeti käsitlevatel mõistestikel ja võimaldab identifitseerida sööta rahvusvahelisel tasandil eelkõige nimetuse ja kirjelduse põhjal, kasutusele võtta artikli 13 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt.
2. Komisjon koostab loetelu ainetest, mille ringlusesse laskmine või kasutamine loomasöödas on piiratud või keelatud, et tagada artikli 3 sätete täitmine. Kõnealune meede, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.
3. Komisjon muudab lõikes 2 nimetatud loetelu, pidades silmas teaduse ja tehnika edusamme. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 13 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse korral kohaldada meetmete vastuvõtmiseks artikli 13 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.
4. Komisjon muudab käesoleva direktiivi lisa, pidades silmas teaduse ja tehnika edusamme. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 13 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.
Artikkel 12
Liikmesriigid võtavad kasutusele kõik vajalikud abinõud, et jälgida ametlikult käesoleva direktiivi nõuete täitmist vähemalt võttes ringluse ajal proove.
Artikkel 13
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 ( 17 ) artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, artikleid 5 ja 7. kohaldatakse 1999/468/EÜ ( 18 ) otsuse
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.
4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti b ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.
Tähtaegadeks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c, lõike 4 punkti b ja lõike 4 punkti e tähenduses kehtestatakse vastavalt kaks kuud, üks kuu ja kaks kuud.
5. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 14
1. Direktiivi 70/524/EMÜ muudetakse järgmiselt:
a) mõiste „lihtsööt” asendatakse kõikjal mõistega „söödatooraine”;
b) artikli 2 punkt f asendatakse järgmisega:
„f) söödatooraine – mitmesugused töötlemata, värsked või konserveeritud taimset või loomset päritolu tooted, nendest tööstuslikul töötlemisel saadud tooted ning orgaanilised või anorgaanilised ained, lisaainetega või ilma, mis on ette nähtud loomadele söötmiseks töötlemata kujul või töötlemisel saadud segasöötade koostises või eelsegu kandjana;”
c) artikli 2 punkt g asendatakse järgmisega:
„g) segasööt – söödatoorainete segu, lisaainetega või ilma, mis on ettenähtud loomadele söötmiseks täissööda või täiendsöödana;”
▼M2 —————
3. Direktiivi 82/471/EMÜ artikli 1 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
a) punktist d jäetakse välja sõnad „lihtsööda ja”;
b) lisatakse järgmine punkt:
„g) söödatoorainete ringlus.”
4. Direktiivi 93/74/EMÜ muudetakse järgmiselt:
a) artikli 5 lõikes 8 asendatakse mõiste „koostisosad” kõikjal mõistega „söödatoorained”;
b) artikli 2 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) segasööt – söödatoorainete segu, lisaainetega või ilma, mis on ettenähtud loomadele söötmiseks täissööda või täiendsöödana;”
Artikkel 15
Direktiiv 77/101/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. juulist 1998.
Artikkel 16
Komisjon esitab liikmesriikidelt saadud teabe põhjal nõukogule enne 1. juulit 2001 aruande artikli 6 lõike 1 punkti a, lõike 2 ja lõike 3 punkti a kohaldamisel saadud kogemuste kohta ning lisab vajaduse korral asjakohased ettepanekud.
Artikkel 17
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 30. juunil 1998. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näeb ette liikmesriik.
Artikkel 18
Vastuvõetud sätteid kohaldatakse alates 1. juulist 1998. Liikmesriigid näevad siiski ette, et enne 1. juulit 1998 ringlusse lastud söödatooraine, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, võib jääda ringlusse kuni 30. juunini 1999.
Artikkel 19
Käesolev direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Artikkel 20
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
LISA
A OSA
Üldsätted
I. SELGITAVAD MÄRKUSED
1. Söödamaterjalid on loetletud ja nimetatud B osas järgmiste kriteeriumide alusel:
— toote/kõrvalsaaduse päritolu, nt loomne, taimne, mineraalne,
— toote/kõrvalsaaduse kasutatav osa, nt terve toode, seemned, mugulad, kondid,
— toote/kõrvalsaaduse töötlemisviis, nt koorimine, ekstraheerimine, kuumtöötlemine ja/või saadav toode/kõrvalsaadus, nt helbed, kliid, pulp, rasv,
— toote/kõrvalsaaduse valmimisaste ja/või omadused, nt vähese glükosinolaadisisaldusega, rasvarikas, vähese suhkrusisaldusega.
2. B osas esitatud nimekiri on jagatud 12 peatükiks.
1. Teraviljade terad, nendest valmistatud tooted ning nende kõrvalsaadused.
2. Õliseemned ja õliviljad, nendest valmistatud tooted ning nende kõrvalsaadused.
3. Kaunviljade seemned, nendest valmistatud tooted ning nende kõrvalsaadused.
4. Mugulad ja juurikad, nendest valmistatud tooted ning nende kõrvalsaadused.
5. Muud seemned ja viljad, nendest valmistatud tooted ning nende kõrvalsaadused.
6. Kuiv- ja koresöödad.
7. Muud taimsed söödamaterjalid, nendest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused.
8. Piimasaadused.
9. Maismaaloomadest saadud tooted.
10. Kala ja muud mereloomad, nendest valmistatud tooted ning nende kõrvalsaadused.
11. Mineraalained.
12. Mitmesugused materjalid.
II. SÄTTED BOTAANILISE JA KEEMILISE PUHTUSE KOHTA
1. Olenemata artiklist 3 peavad söödamaterjalid, niipalju kui seda lubavad head valmistamistavad, olema vabad tootmismenetlusest põhjustatud keemilistest ja direktiivis 70/524/EMÜ märgitud tehnilistest lisanditest, välja arvatud juhul, kui teatavate spetsiifiliste söödamaterjalide puhul on lisa B osas kehtestatud nende lisandite piirtase.
2. B ja C osas loetletud toodete ning kõrvalsaaduste botaaniline puhtusaste peab olema vähemalt 95 %, välja arvatud juhul, kui B või C osas on ette nähtud teistsugune puhtusaste.
Botaaniliste lisanditena käsitletakse järgmisi lisandeid:
a) kahjutuid looduslikke lisandeid (nt õled ja õlejäätmed, teiste viljeldavate sortide või umbrohtude seemned);
b) teiste õliseemnete või õliviljade kahjutud jäägid, mis pärinevad eelmisest tootmistsüklist, kui nende sisaldus ei ületa 0,5 %.
3. Botaanilise puhtuse määr väljendatakse toote ja kõrvalsaaduse kaalu suhtes.
III. SÄTTED NIMETUSTE KOHTA
Kui B osas märgitud söödamaterjali nimetusele on sulgudes lisatud teatav(ad) sõna(d), võib sulgudes oleva(d) sõna(d) ära jätta, nt soja(oa)õli võib deklaratsioonis nimetada sojaoaõliks või sojaõliks.
IV. SÄTTED MÕISTESTIKU KOHTA
Järgnevalt esitatud mõisted viitavad põhimenetlustele, mida kasutatakse käesoleva lisa B ja C osas märgitud söödamaterjalide valmistamisel. Kui nende söödamaterjalide nimetustes kasutatakse mõnda käesoleva mõistestiku üldnimetust või -omadust, peab ka kasutatud menetlus vastama esitatud määratlusele.
|
Menetlus |
Määratlus |
Üldnimetus/-omadus |
|
|
1 |
2 |
3 |
4 |
|
1 |
Kontsentreerimine (1) |
Teatavate komponentide sisalduse suurendamine vee või teiste komponentide eemaldamise abil |
Kontsentraat |
|
2 |
Koorimine (kroovimine) (2) |
Terade, seemnete, puuviljade, pähklite ja muu materjali väliskihi täielik või osaline eemaldamine |
Kooritud, osaliselt kooritud (kroovitud, osaliselt kroovitud) |
|
3 |
Kuivatamine |
Vee eemaldamine tehnilise menetluse abil või looduslikul teel |
Kuivatatud (päikese käes või tehnilise menetluse abil) |
|
4 |
Ekstraheerimine |
Teatavatest materjalidest õli või rasva eraldamine orgaanilise lahusti abil või suhkru ja teiste vees lahustuvate komponentide eraldamine vee abil. Orgaanilise lahusti kasutamise korral tuleb saadud toode tehnilise menetluse abil sellest lahustist vabastada |
Ekstraheerimisjäägid (õli sisaldavate materjalide korral), melass, pulp (toodete korral, mis sisaldavad suhkrut või teisi vees lahustuvaid komponente) |
|
5 |
Kurnamine |
Materjali pressimine rõhu all läbi diafragma (vt ka puhetamine) |
Kurnamisjäägid |
|
6 |
Helvestamine |
Niiske kuumtöödeldud materjali valtsimine |
Helbed |
|
7 |
Jahvatamine |
Terade mehaaniline töötlemine tera suuruse vähendamiseks ja komponentide eraldamine peamiselt jahuks, kliideks ja peenkliideks |
Jahu, kliid, peenkliid, (3) söödajahu |
|
8 |
Kuumtöötlemine |
Üldmõiste, mis hõlmab mitmeid kuumtöötlemisviise, mida tehakse eritingimustes materjali toiteväärtuse või struktuuri parandamiseks |
Röstitud, keedetud, kuumtöödeldud |
|
9 |
Hüdrogeenimine |
Küllastumata glütseriidide muutmine küllastunud glütseriidideks (õlid ja rasvad) |
Tahkestatud, osaliselt tahkestatud |
|
10 |
Hüdrolüüs |
Lagundamine lihtsamateks keemilisteks koostisosadeks vee, ensüümide, happe või leelisega töötlemise abil |
Hüdrolüüsitud |
|
11 |
Pressimine (4) |
Rasva/õli mehaaniline eraldamine (kruvipressi või mõne muu pressi abil) soojendatud või soojendamata õlirikkast materjalist või mahla eraldamine puuviljadest või muudest taimsetest toodetest samalaadse menetluse abil |
Kook (5) (õli sisaldavate materjalide puhul) Pulp, pressimisjäätmed (puuviljade jms korral) |
|
12 |
Granuleerimine |
Erikuju andmine vormpressimise abil |
Presspulp (suhkrupeedi korral) Graanul, granuleeritud |
|
13 |
Puhetamine |
Tärklise modifitseerimine selleks, et tunduvalt parandada selle paisuvust külmas vees |
Puhetatud, (6) paisutatud |
|
14 |
Rafineerimine |
Lisandite täielik või osaline eraldamine suhkrust, õlist, rasvast või muudest looduslikest materjalidest keemilise ja/või füüsikalise töötlemise abil |
Rafineeritud, osaliselt rafineeritud |
|
15 |
Märgjahvatamine |
Tuumade/terade koostisosade mehaaniline eemaldamine, mõnikord pärast leotamist vääveldioksiidiga või ilma vääveldioksiidita vees, tärklise saamiseks |
Idud, kleepevalk, tärklis |
|
16 |
Purustamine |
Terade või muude söödamaterjalide mehaaniline töötlemine tera suuruse vähendamiseks |
Purustatud |
|
17 |
Suhkru eraldamine |
Mono- ja disahhariidide täielik või osaline eraldamine melassist ja muudest suhkrut sisaldavatest materjalidest keemilise või füüsikalise menetluse abil |
Suhkruta, vähendatud suhkrusisaldusega |
|
(1) Vajaduse korral võib saksa keeles mõiste „Konzentrieren” asendada mõistega „Eindicken”; sellisel juhul on üldomaduseks „eingedickt”. (2) Vajaduse korral võib inglise keeles mõiste „decortication” asendada mõistega „dehulling” või „dehusking”; sellisel juhul on üldomaduseks „dehulled” või „dehusked”. (3) Prantsuse keeles võib kasutada mõistet „issues”. (4) Vajaduse korral võib prantsuse keeles mõiste „Pressage” asendada mõistega „Extraction mécanique”. (5) Vajaduse korral võib inglise keeles mõiste „expeller” asendada mõistega „cake”. (6) Saksa keeles võib kasutada üldomadust „aufgeschlossen” ja üldnimetust „Quellwasser” (tärklise korral). |
|||
V. SÄTTED B JA C OSAS PIIRITLETUD SISALDUSTE MÄRKIMISE VÕI DEKLAREERIMISE KOHTA
1. Sisaldused, mida tuleb märkida või deklareerida, väljendatakse söödamaterjali massi suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti.
2. Direktiivi artikli 3 ja artikli 6 lõike 3 punkti b kohaselt ning tingimusel, et käesoleva lisa B ja C osas ei ole ette nähtud teistsugust taset, tuleb söödamaterjali niiskusesisaldus deklareerida juhul, kui see ületab 14 % söödamaterjali massist. Kui niiskusesisaldus ei ületa mainitud taset, deklareeritakse söödamaterjali niiskusesisaldus ostja nõudmisel.
3. Direktiivi artikli 3 kohaselt ja tingimusel, et käesoleva lisa B ja C osas ei ole ette nähtud teistsugust taset, tuleb soolhappes lahustumatu tuha sisaldus söödamaterjalis märkida juhul, kui see ületab 2,2 % kuivaine massist.
VI. SÄTTED DENATUREERIVATE AINETE JA SIDEAINETE KOHTA
Kui käesoleva lisa B osa 2. tulbas või C osa 1. tulbas märgitud toodet kasutatakse söödamaterjali denatureerimiseks või söödamaterjali sideainena, tuleb esitada järgmine informatsioon:
— denatureeriv vahend, kasutatava vahendi iseloomustus ja kogus,
— sideaine, kasutatava vahendi iseloomustus.
Kasutatava sideaine kogus ei tohi ületada 3 % söödamaterjali kogumassist.
VII. SÄTTED MÄRGITAVATE VÕI DEKLAREERITAVATE B JA C OSAS PIIRITLETUD LUBATUD HÄLVETE KOHTA
Direktiivi artikli 12 kohasel ametlikul inspekteerimisel leitakse, et söödamaterjali koostis ei vasta deklareeritud koostisele ja on sellest halvem, on lubatud järgmised hälbed:
a) kogu valk:
— 2 ühikut, kui deklareeritud sisaldus on vähemalt 20 %,
— 10 % deklareeritud sisaldusest, kui deklareeritud sisaldus on vähemalt 10 %, kuid alla 20 %,
— 1 ühik, kui deklareeritud sisaldus on alla 10 %;
b) kogu suhkur, redutseeriv suhkur, sahharoos, laktoos ja glükoos (dekstroos):
— 2 ühikut, kui deklareeritud sisaldus on vähemalt 20 %,
— 10 % deklareeritud sisaldusest, kui deklareeritud sisaldus on vähemalt 5 %, kuid alla 20 %,
— 0,5 ühikut, kui deklareeritud sisaldus on alla 5 %;
c) tärklis ja inuliin:
— 3 ühikut, kui deklareeritud sisaldus on vähemalt 30 %,
— 10 % deklareeritud sisaldusest, kui deklareeritud sisaldus on vähemalt 10 %, kuid alla 30 %,
— 1 ühik, kui deklareeritud sisaldus on alla 10 %;
d) kogu õli ja rasv:
— 1,8 ühikut, kui deklareeritud sisaldus on vähemalt 15 %,
— 12 % deklareeritud sisaldusest, kui deklareeritud sisaldus on vähemalt 5 %, kuid alla 15 %,
— 0,6 ühikut, kui deklareeritud sisaldus on alla 5 %;
e) kogu kiud:
— 2,1 ühikut, kui deklareeritud sisaldus on vähemalt 14 %,
— 15 % deklareeritud sisaldusest, kui deklareeritud sisaldus on vähemalt 6 %, kuid alla 14 %,
— 0,9 ühikut, kui deklareeritud sisaldus on alla 6 %;
f) niiskus ja kogu tuhk:
— 1 ühik, kui deklareeritud sisaldus on vähemalt 10 %,
— 10 % deklareeritud sisaldusest, kui deklareeritud sisaldus on vähemalt 5 %, kuid alla 10 %,
— 0,5 ühikut, kui deklareeritud sisaldus on alla 5 %;
g) kogu fosfor, naatrium, kaltsiumkarbonaat, kaltsium, magneesium, happearv ja petrooleetris lahustumatud ained:
— 1,5 ühikut, kui deklareeritud sisaldus (arv) on vähemalt 15 % (15),
— 10 % deklareeritud sisaldusest (arvust), kui deklareeritud sisaldus (arv) on vähemalt 2 % (2), kuid alla 15 % (15),
— 0,2 ühikut, kui deklareeritud sisaldus (arv) on alla 2 % (2);
h) soolhappes lahustumatu tuhk ja kloriidid, ümber arvutatuna NaCl sisaldusele:
— 10 % deklareeritud sisaldusest, kui deklareeritud sisaldus on vähemalt 3 %,
— 0,3 ühikut, kui deklareeritud sisaldus on alla 3 %;
i) karoteen, A vitamiin ja ksantofüll:
— 30 % deklareeritud sisaldusest;
j) metioniin, lüsiin ja lenduvad lämmastikalused:
— 20 % deklareeritud sisaldusest.
VIII. SÄTTED IMETAJATE KOEVALKUSID SISALDAVATE SÖÖDAMATERJALIDE MÄRGISTAMISE KOHTA
1. Imetajate koevalkusid sisaldavate söödamaterjalide märgistusel peab olema järgmine tekst: „See söödamaterjal sisaldab imetajate koevalkusid ja selle söötmine mäletsejalistele on keelatud.”
See nõue ei kehti järgmiste toodete suhtes:
— piim ja piimatooted,
— želatiin,
— hüdrolüüsitud valgud molekulmassiga alla 10 000 aatommassiühiku, mis:
—i) pärinevad toornahkadest, mis on saadud tapamajas tapetud loomadelt, keda riiklik veterinaararst on tapaeelselt kontrollinud kooskõlas direktiivi 64/433/EMÜ I lisa VI peatükiga ning kelle kohta on tehtud otsus, et nad sobivad tapmiseks selles direktiivis nimetatud eesmärgil;
ii) on saadud tootmismenetluse abil, mille puhul on võetud vajalikke meetmeid selleks, et toornahad saastuksid võimalikult vähe ning mille puhul toornahku on ette valmistatud pikeldamise, lubjaga töötlemise ja ohtra pesemise abil, seejärel hoitud pH > 11 ja > 80 °C juures üle 3 tunni ning kuumtöödeldud temperatuuri > 140 °C ja rõhu > 3,6 baari juures 30 minutit; võib kasutada ka mõnda muud samaväärset tootmismenetlust, mille on kinnitanud komisjon pärast konsulteerimist asjakohase teaduskomiteega;
iii) on valmistatud ettevõttes, mis rakendab enesekontrollisüsteemi (HACCP),
— rasvatustatud kontidest saadud dikaltsiumfosfaat,
— kuivplasma ja muud veretooted.
2. Kui liikmesriik, kasutades direktiivi 90/667/EMÜ artikli 1 lõikes 2 ettenähtud võimalust, keelab lõike 1 esimese lause kohaselt imetajate koevalkude kasutamise ka nende loomade söötades, kes ei ole mäletsejalised, tuleb lõikes 1 märgitud tekstis lisaks mainida veel need täiendavad loomaliigid või grupid, millele see riik laiendab kõnesolevate toodete kasutamiskeeldu.
B OSA
Peamiste söödamaterjalide avatud nimekiri
1. TERAVILJADE TERAD, NENDEST VALMISTATUD TOOTED NING NENDE KÕRVALSAADUSED
|
Nr |
Nimetus |
Kirjeldus |
Andmed, mille deklareerimine on kohustuslik |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
|
1.01 |
Kaer |
Avena sativa L. ja teiste kaerasortide terad |
|
|
1.02 |
Kaerahelbed |
Toode, mis saadakse kroovitud kaeraterade aurutamisel ja valtsimisel. Võib sisaldada väheses koguses kaerakesti |
Tärklis |
|
1.03 |
Kaera peenkliid |
Kõrvalsaadus, mis tekib kroovitud ja sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel tangudeks ja jahuks. Koosneb peamiselt kaerakliidest ja teatavast osast endospermist |
Kogu kiud |
|
1.04 |
Kaerakestad ja -kliid |
Kõrvalsaadus, mis tekib sõelutud kaeraterade ümbertöötamisel kaeratangudeks. Koosneb peamiselt kaerakestadest ja -kliidest |
Kogu kiud |
|
1.05 |
Oder |
Hordeum vulgare L. terad |
|
|
1.06 |
Odra peenkliid |
Kõrvalsaadus, mis tekib kroovitud ja sõelutud odraterade ümbertöötamisel kruupideks, peentangudeks või jahuks |
Kogu kiud |
|
1.07 |
Odravalgud |
Odratärklise tootmise kuivatatud kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt valkudest, mis jäävad järele pärast tärklise eraldamist |
Kogu valk Tärklis |
|
1.08 |
Riis, purustatud |
Riisi (Oryza sativa L.) poleerimise või lihvimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt alamõõdulistest ja/või purustatud teradest |
Tärklis |
|
1.09 |
Riisikliid, tumedad |
Kroovitud riisiterade esimese poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest |
Kogu kiud |
|
1.10 |
Riisikliid, heledad |
Kroovitud riisiterade poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest |
Kogu kiud |
|
1.11 |
Riisikliid, kaltsiumkarbonaadi lisandiga |
Kroovitud riisiterade poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt hõbekestadest, aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest; sisaldab poleerimisel eri määral lisanduvat kaltsiumkarbonaati |
Kogu kiud Kaltsiumkarbonaat |
|
1.12 |
Söödajahu, kupatatud riisist |
Kroovitud ja kupatatud riisiterade poleerimise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt hõbekestadest, aleuroonkihi osakestest, endospermist ja idudest; sisaldab poleerimisel eri määral lisanduvat kaltsiumkarbonaati |
Kogu kiud Kaltsiumkarbonaat |
|
1.13 |
Jahvatatud söödariis |
Lihvitud riisi sõelumisel saadud idanevate, jahuste või valmimata söödariisi terade jahvatamisel saadud toode või samalaadne toode normaalsetest kroovitud, kuid kollastest või plekilistest teradest |
Tärklis |
|
1.14 |
Riisiidukook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib endospermi- ja seemnekestaosakestega riisiidude pressimisel |
Kogu valk Kogu rasv Kogu kiud |
|
1.15 |
Riisiidud, ekstraheerimisjäägid |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse endospermi- ja seemnekestaosakestega riisiidude ekstraheerimisjäägina |
Kogu valk |
|
1.16 |
Riisitärklis |
Tehnopuhas riisitärklis |
Tärklis |
|
1.17 |
Hirss |
Panicum miliaceum'i L. terad |
|
|
1.18 |
Rukis |
Secale cereale L. terad |
|
|
1.19 |
Rukki peenkliid (1) |
Jahutööstuse kõrvalsaadus, tekib rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terajääke |
Tärklis |
|
1.20 |
Rukkisöödajahu |
Jahutööstuse kõrvalsaadus, tekib rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui rukkikliides |
Tärklis |
|
1.21 |
Rukkikliid |
Jahutööstuse kõrvalsaadus, tekib rukki sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest suurem osa endospermi on eemaldatud |
Kogu kiud |
|
1.22 |
Sorgo |
Sorghum bicolor'i (L.) Moench s.l. terad |
|
|
1.23 |
Nisu |
Triticum aestivum'i (L.), Triticum durum'i Desf. ja muude nisusortide terad |
|
|
1.24 |
Nisu peenkliid (2) |
Jahutööstuse kõrvalsaadus, tekib nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt endospermiosakestest, mille hulgas on väikseid kestaosiseid ja terajääke |
Tärklis |
|
1.25 |
Nisusöödajahu |
Jahutööstuse kõrvalsaadus, tekib nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui nisukliides |
Kogu kiud |
|
1.26 |
Nisukliid (3) |
Jahutööstuse kõrvalsaadus, tekib nisuterade või kroovitud speltanisu sõelumisel. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljest on suurem osa endospermist eemaldatud |
Kogu kiud |
|
1.27 |
Nisuidud |
Jahutööstuse kõrvalsaadus, koosneb peamiselt valtsimisel või muul menetlusel eraldatud nisuidudest, mille küljes võib veel olla endospermi- ja kestaosakesi |
Kogu valk Kogu rasv |
|
1.28 |
Nisu kleepevalk |
Nisutärklise valmistamise kuivatatud kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt kleepevalgust, mis jääb järele pärast tärklise eraldamist |
Kogu valk |
|
1.29 |
Söödagluteen nisust |
Nisutärklise ja nisu kleepevalgu valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt kliidest, milles on idud alles või osaliselt eemaldatud, ning kleepevalgust, millele võib olla lisatud väga vähesel määral terade sõelmeid ja tärklise hüdrolüüsi jääke |
Kogu valk Tärklis |
|
1.30 |
Nisutärklis |
Nisust saadud tehnopuhas tärklis |
Tärklis |
|
1.31 |
Puhetatud nisutärklis |
Toode, mis kujutab endast kuumtöötlemise abil hästi paisutatud tärklist |
Tärklis |
|
1.32 |
Speltanisu |
Triticum spelta L., Triticum dicoccum'i Schrank ja Triticum monococcum'i terad |
|
|
1.33 |
Tritik |
Hübriidi Triticum × Secale terad |
|
|
1.34 |
Mais |
Zea mays'i L. terad |
|
|
1.35 |
Maisi peenkliid (4) |
Maisijahu või peentangude valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt kestaosakestest ja teraosistest, mille küljes on rohkem endospermi kui maisikliides |
Kogu kiud |
|
1.36 |
Maisikliid |
Maisijahu või peentangude valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt kestadest ja teataval määral maisiidu- ning endospermiosakestest |
Kogu kiud |
|
1.37 |
Maisiidukook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib kuiv- või märgtöödeldud maisiidude pressimisel, võib sisaldada endospermi- ja seemnekestaosakesi |
Kogu valk Kogu rasv |
|
1.38 |
Maisiidud, ekstraheerimisjäägid |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse kuiv- või märgtöödeldud maisiidude ekstraheerimisjäägina, võib sisaldada endospermi- ja seemnekestaosakesi |
Kogu valk |
|
1.39 |
Söödagluteen maisist (5) |
Kõrvalsaadus, mis tekib maisitärklise valmistamisel märgmenetluse abil. Koosneb kliidest ja kleepevalgust, millele võib olla lisatud kuni 15 % väljasõelutud purustatud maisiteri ja/või alkoholitootmisest pärit leotusvett või muid tärklisesaadusi. Toode võib sisaldada ka jääke, mis tekivad õli ekstraheerimisel märgmenetlusel eraldatud maisiidudest |
Kogu valk Tärklis Kogu rasv, kui seda on üle 4,5 % |
|
1.40 |
Maisi kleepevalk |
Maisitärklise valmistamise kuivatatud kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt kleepevalgust, mis jääb järele pärast tärklise eraldamist |
Kogu valk |
|
1.41 |
Maisitärklis |
Maisist saadud tehnopuhas tärklis |
Tärklis |
|
1.42 |
Puhetatud maisitärklis (6) |
Toode, mis kujutab endast kuumtöötlemise abil hästi paisutatud tärklist |
Tärklis |
|
1.43 |
Linnaseidud |
Linnasekasvatuse kõrvalsaadus, mis koosneb peamiselt idandatud teraviljade kuivatatud idujuurtest |
Kogu valk |
|
1.44 |
Kuivatatud kääritamisjäägid |
Kääritamise kõrvalsaadus, mis saadakse linnaste, idandamata teravilja või mõne muu tärkliserikka toote kääritamisjääkide kuivatamisel |
Kogu valk |
|
1.45 |
Piiritusetööstuse kuivjäägid (7) |
Piiritusetööstuse kõrvalsaadus, saadakse läbikäärinud terade kuivatamisel pärast alkoholi väljadestilleerimist |
Kogu valk |
|
1.46 |
Tumedad piiritusetööstuse kuivjäägid (8) |
Piiritusetööstuse kõrvalsaadus, saadakse kääritamispära siirupi või kokkuaurutatud pärmivaba virde lisamisel läbikääritatud teradele pärast alkoholi väljadestilleerimist ja saadud segu kuivatamisel |
Kogu valk |
|
(1) Tooteid, mis sisaldavad rohkem kui 40 % tärklist, võib liigitada tärkliserikasteks; saksa keeles võib kasutada nimetust „Roggennachmehl”. (2) Tooteid, mis sisaldavad rohkem kui 40 % tärklist, võib liigitada tärkliserikasteks; saksa keeles võib kasutada nimetust „Weizennachmehl”. (3) Kui see söödamaterjal on jahvatatud väga peeneks, võib nimetusele lisada sõna „peeneteraline” või kasutada selle asemel vastavat teist nimetust. (4) Tooteid, mis sisaldavad rohkem kui 40 % tärklist, võib nimetada tärkliserikasteks; saksa keeles võib kasutada nimetust „Maisnachmehl”. (5) Selle nimetuse võib asendada nimetusega „maisitõlviku gluteensööt”. (6) Selle nimetuse võib asendada nimetusega „väljapressitud maisitärklis”. (7) Sellele nimetusele lisaks võib märkida terade liigi. (8) Selle nimetuse võib asendada nimetusega „kuivatatud fermenteeritud terad ja lahustuvad kuivained”. Sellele nimetusele lisaks võib märkida ka terade liigi. |
|||
2. ÕLISEEMNED JA ÕLIVILJAD, NENDEST VALMISTATUD TOOTED NING NENDE KÕRVALSAADUSED
|
Nr |
Nimetus |
Kirjeldus |
Andmed, mille deklareerimine on kohustuslik |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
|
2.01 |
Maapähklid, osaliselt kooritud, kook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib osaliselt kooritud maapähklite (Arachis hypogaea L.) ja teiste perekonna Arachis pähklite pressimisel. (Kiu kogusisalduse ülemine piirmäär kuivaines 16 %) |
Kogu valk Kogu rasv Kogu kiud |
|
2.02 |
Maapähklid, osaliselt kooritud, ekstraheerimisjäägid |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse osaliselt kooritud maapähklitest ekstraheerimisjäägina. (Kiu kogusisalduse ülemine piirmäär kuivaines 16 %) |
Kogu valk Kogu kiud |
|
2.03 |
Maapähklid, kooritud, kook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib kooritud maapähklite pressimisel |
Kogu valk Kogu rasv Kogu kiud |
|
2.04 |
Maapähklid, kooritud, ekstraheerimisjäägid |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse kooritud maapähklitest ekstraheerimisjäägina |
Kogu valk Kogu kiud |
|
2.05 |
Rapsiseemned (1) |
Järgmiste sortide seemned: Brassica napus L. ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk., Brassica napus L. Var. Glauca (Roxb.) O.E. Schulz ja Brassica napa ssp. oleifera (Metzg.) Sinsk. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 94 %) |
|
|
2.06 |
Rapsiseemned, kook (1) |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib rapsiseemnete töötlemisel ekstraheerimise abil. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 94 %) |
Kogu valk Kogu rasv Kogu kiud |
|
2.07 |
Rapsiseemned, ekstraheerimisjäägid (1) |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse rapsiseemnetest ekstraheerimisjäägina. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 94 %) |
Kogu valk |
|
2.08 |
Rapsiseemnekestad |
Rapsiseemnete kroovimise kõrvalsaadus |
Kogu kiud |
|
2.09 |
Värvisafloori seemned, osaliselt kooritud, ekstraheerimisjäägid |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse värvisafloori (Carthamus tinctorius L.) osaliselt kooritud seemnetest ekstraheerimisjäägina |
Kogu valk Kogu kiud |
|
2.10 |
Koprakook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib kookospalmi, (Cocos nucifera L.) seemnete kuivatatud tuumade (endospermi) ja väliskestade (tegumendi) pressimisel |
Kogu valk Kogu rasv Kogu kiud |
|
2.11 |
Kopra, ekstraheerimisjäägid |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse kookospalmi seemnete kuivatatud tuumadest (endospermist) ja väliskestadest (tegumendist) ekstraheerimisjäägina |
Kogu valk |
|
2.12 |
Palmituumakook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib palmi Elaeis guineensis'e Jacq., Corozo oleifera (HBK) L. H. Bailey (Elaeis melanococca auct.) tuumade pressimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõva kesta |
Kogu valk Kogu kiud Kogu rasv |
|
2.13 |
Palmituumad, ekstraheerimisjäägid |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib palmituumade pressimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju kõva kesta |
Kogu valk Kogu kiud |
|
2.14 |
Sojaoad, röstitud |
Sobival viisil kuumtöödeldud sojaoad (Glycine max. L. Merr.) (Ureaasi aktiivsuse piirtase 0,4 mg N/g × min) |
|
|
2.15 |
Sojaoad, ekstraheerimisjäägid, röstitud |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib sojaubade töötlemisel ekstraheerimise abil ja röstimisel. (Ureaasi aktiivsuse piirtase 0,4 mg N/g × min) |
Kogu valk Kogu kiud, kui seda on üle 8 % |
|
2.16 |
Sojaoad, kooritud, ekstraheerimisjäägid, röstitud |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib kroovitud sojaubade töötlemisel ekstraheerimise abil ja röstimisel. (Kiu kogusisalduse ülemine piirmäär kuivaines 8 %; ureaasi aktiivsuse ülemine piirtase 0,5 mg N/g × min) |
Kogu valk |
|
2.17 |
Sojavalgu kontsentraat |
Toode, mis saadakse kroovitud sojaubadest, millest on rasv ekstraheeritud, kui neid töödeldakse ekstraheerimise abil teist korda, et alandada lämmastikuvaba ekstrakti taset |
Kogu valk |
|
2.18 |
Taimeõli (2) |
Taimedest saadud õli |
Niiskusesisaldus, kui see on üle 1 % |
|
2.19 |
Sojakestad |
Sojaubade kroovimise kõrvalsaadus |
Kogu kiud |
|
2.20 |
Puuvillaseemned |
Puuvilla (Gossypium ssp.) seemned, mille küljest on kiud eemaldatud |
Kogu valk Kogu kiud Kogu rasv |
|
2.21 |
Puuvillaseemned, osaliselt kooritud, ekstraheerimisjäägid |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse puuvillaseemnetest ekstraheerimisjäägina, kusjuures enne ekstraheerimist on eemaldatud kiud ja seemned osaliselt kroovitud. (Kiu kogusisalduse ülemine piirmäär kuivaines 22,5 %) |
Kogu valk Kogu kiud |
|
2.22 |
Puuvillakook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib puuvillaseemnete pressimisel, kusjuures eelnevalt on eemaldatud kiud |
Kogu valk Kogu kiud Kogu rasv |
|
2.23 |
Õliramtillakook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib õliramtillaseemnete (Guizotia abyssinica (Lf) Cass.) pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha sisalduse ülemine piirmäär 3,4 %) |
Kogu valk Kogu rasv Kogu kiud |
|
2.24 |
Päevalilleseemned |
Päevalille (Helianthus annuus L.) seemned |
|
|
2.25 |
Päevalilleseemned, ekstraheerimisjäägid |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse päevalilleseemnetest ekstraheerimisjäägina |
Kogu valk |
|
2.26 |
Päevalilleseemned, osaliselt kooritud, ekstraheerimisjäägid |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse päevalilleseemnetest ekstraheerimisjäägina, kusjuures eelnevalt on seemnekestad osaliselt eemaldatud. (Kiu kogusisalduse ülemine piirmäär kuivaines 27,5 %) |
Kogu valk Kogu kiud |
|
2.27 |
Linaseemned |
Hariliku lina (Linum usitatissimum L.) seemned. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 93 %) |
|
|
2.28 |
Linakook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib linaseemnete pressimisel. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 93 %) |
Kogu valk Kogu rasv Kogu kiud |
|
2.29 |
Linaseemned, ekstraheerimisjäägid |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse linaseemnetest ekstraheerimisjäägina. (Botaaniline puhtusaste vähemalt 93 %) |
Kogu valk |
|
2.30 |
Oliivipulp |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib hariliku õlipuu (Olea europea L.) pressitud viljade töötlemisel ekstraheerimise abil, kusjuures eelnevalt on eemaldatud võimalikult palju tuumade jääke |
Kogu valk Kogu kiud |
|
2.31 |
Seesamikook |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, tekib hariliku seesami (Sesamum indicum L.) seemnete pressimisel. (Soolhappes lahustumatu tuha sisalduse ülemine piirmäär 5 %) |
Kogu valk Kogu kiud Kogu rasv |
|
2.32 |
Kakaooad, osaliselt kooritud, ekstraheerimisjäägid |
Õlitööstuse kõrvalsaadus, saadakse hariliku kakaopuu (Theobroma cacao L.) kuivatatud ja röstitud seemnetest ekstraheerimisjäägina, kusjuures eelnevalt on osaliselt eemaldatud kestad |
Kogu valk Kogu kiud |
|
2.33 |
Kakaokestad |
Hariliku kakaopuu (Theobroma cacao L.) kuivatatud ja röstitud seemnete tegumendid |
Kogu kiud |
|
(1) Vajaduse korral võib lisada piiritluse „vähese glükosinolaadisisaldusega”. Mõiste „vähene glükosinolaadisisaldus” on määratletud ühenduse õigusaktides. (2) Sellele nimetusele lisaks tuleb märkida taimeliigi nimi. |
|||
3. KAUNVILJADE SEEMNED, NENDEST VALMISTATUD TOOTED NING NENDE KÕRVALSAADUSED
|
Nr |
Nimetus |
Kirjeldus |
Andmed, mille deklareerimine on kohustuslik |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
|
3.01 |
Kikerherne seemned |
Hariliku kikerherne (Cicer arietinum L.) seemned |
|
|
3.02 |
Guaarijahu, ekstraheerimisjäägid |
Kõrvalsaadus, mis tekib taimeliimi ekstraheerimisel Cyanopsis tetragonoloba (L.) Taub. seemnetest |
Kogu valk |
|
3.03 |
Lääts-hiireherne seemned |
Lääts-hiireherne (Ervum ervilia L.) seemned |
|
|
3.04 |
Põld-seaherne seemned (1) |
Põld-seaherne (Lathyrus sativus L.) seemned, sobival viisil kuumtöödeldud |
|
|
3.05 |
Läätseseemned |
Hariliku läätse (Lens culinaris a.o. Medik) seemned |
|
|
3.06 |
Maguslupiiniseemned |
Maguslupiini (Lupinus ssp.) seemned, vähese alkaloidisisaldusega |
|
|
3.07 |
Aedoad, röstitud |
Phaseolus'e või Vigna ssp. seemned, sobival viisil kuumtöödeldud mürgiste lektiinide lagundamiseks |
|
|
3.08 |
Herned |
Pisum'i ssp. seemned |
|
|
3.09 |
Herne peenkliid |
Hernejahu valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt iduleheosakestest ja väiksemal määral kestadest |
Kogu valk Kogu kiud |
|
3.10 |
Hernekliid |
Hernejahu valmistamise kõrvalsaadus. Koosneb peamiselt herneste koorimisel ja puhastamisel eraldatud kestadest |
Kogu kiud |
|
3.11 |
Põldoad |
Vicia faba L. ssp. faba var. equina Pers. ja var. minuta (Alef.) Mansf. seemned |
|
|
3.12 |
Üheõielise hiireherne seemned |
Vicia monanthos'e Desf. seemned |
|
|
3.13 |
Vikiseemned |
Suviviki (Vicia sativa L. var. sativa) ja teiste liikide seemned |
|
|
(1) Sellele nimetusele lisaks tuleb märkida kuumtöötlemise viis. |
|||
4. MUGULAD JA JUURIKAD, NENDEST VALMISTATUD TOOTED NING NENDE KÕRVALSAADUSED
|
Nr |
Nimetus |
Kirjeldus |
Andmed, mille deklareerimine on kohustuslik |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
|
4.01 |
(Suhkru)peedilõiked |
Suhkrutööstuse kõrvalsaadus, kujutab endast suhkrupeedi (Beta vulgaris L. ssp. vulgaris var. altissima Doell.) lõigete kuivatatud ekstraheerimisjääke. (Soolhappes lahustumatu tuha sisalduse ülemine piirmäär kuivaines 4,5 %) |
Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus kuivaines, kui see on üle 3,5 %. Kogu suhkur, ümber arvutatuna sahharoosisisaldusele, kui see on üle 10,5 % |
|
4.02 |
(Suhkru)peedimelass |
Kõrvalsaadus, mis kujutab endast peedisuhkru tootmisel või rafineerimisel kogutud jääksiirupit |
Kogu suhkur, ümber arvutatuna sahharoosisisaldusele Niiskusesisaldus, kui see on üle 28 % |
|
4.03 |
(Suhkru)peedilõiked, melassilisandiga |
Suhkrutööstuse kõrvalsaadus, koosneb suhkrupeedilõigetest, millele on lisatud melassi. (Soolhappes lahustumatu tuha sisalduse ülemine piirmäär kuivaines 4,5 %) |
Kogu suhkur, ümber arvutatuna sahharoosisisaldusele Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus kuivaines, kui see on üle 3,5 % |
|
4.04 |
(Suhkru)peedimelassi raba |
Kõrvalsaadus, mis tekib peedimelassi kääritamisel alkoholi, pärmi, sidrunhappe ja teiste orgaaniliste ainete saamiseks |
Kogu valk Niiskusesisaldus, kui see on üle 35 % |
|
4.05 |
Peedisuhkur (1) |
Suhkrupeedist ekstraheeritud suhkur |
Sahharoos |
|
4.06 |
Maguskartul |
Söödava lehtertapi (Ipomoea batatas L. Poir) mugulad, igal kujul |
Tärklis |
|
4.07 |
Maniokk (2) |
Jahumanioki (Manihot esculenta Crantz) mugulad, igal kujul. (Soolhappes lahustumatu tuha sisalduse ülemine piirmäär kuivaines 4,5 %) |
Tärklis Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus kuivaines, kui see on üle 3,5 % |
|
4.08 |
Maniokitärklis (3), puhetatud |
Maniokimugulatest saadud tärklis, hästi paisutatud kuumtöötlemise abil |
Tärklis |
|
4.09 |
Kartulipulp |
Kartulitärklise (Solanum tuberosum L.) tootmise kõrvalsaadus |
|
|
4.10 |
Kartulitärklis |
Tehnopuhas kartulitärklis |
Tärklis |
|
4.11 |
Kartulivalk |
Tärklisetööstuse kuivatatud kõrvalsaadus, koosneb peamiselt valkudest, mis on jäänud järele pärast tärklise eraldamist |
Kogu valk |
|
4.12 |
Kartulihelbed |
Toode, mis saadakse pestud, kooritud või koorimata ning aurutatud kartulite rotatsioonkuivatamisel |
Tärklis Kogu kiud |
|
4.13 |
Kartulimahl, kondenseeritud |
Kartulitärklise tootmise kõrvalsaadus, millest on osaliselt eemaldatud valgud ja vesi |
Kogu valk Kogu tuhk |
|
4.14 |
Kartulitärklis, puhetatud |
Toode, mis kujutab endast kuumtöötlemise abil hästi solubiliseeritud kartulitärklist |
Tärklis |
|
(1) Selle nimetuse asemel võib kasutada nimetust „sahharoos”. (2) Selle nimetuse asemel võib kasutada nimetust „tapiokk”. (3) Selle nimetuse asemel võib kasutada nimetust „tapiokitärklis”. |
|||
5. MUUD SEEMNED JA VILJAD, NENDEST VALMISTATUD TOOTED NING NENDE KÕRVALSAADUSED
|
Nr |
Nimetus |
Kirjeldus |
Andmed, mille deklareerimine on kohustuslik |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
|
5.01 |
Jaanikaunad |
Toode, mis saadakse jaanikaunapuu (Ceratonia seliqua L.) kuivatatud viljade (kaunade) purustamisel, kusjuures enne on eraldatud seemned |
Kogu kiud |
|
5.02 |
Tsitrusviljapära |
Kõrvalsaadus, mis tekib mahla pressimisel tsitrusviljadest (Citrus ssp.) |
Kogu kiud |
|
5.03 |
Puuviljapära (1) |
Kõrvalsaadus, mis tekib mahla pressimisel seemne- ja luuviljalistest puuviljaliikidest |
Kogu kiud |
|
5.04 |
Tomatipära |
Kõrvalsaadus, mis tekib mahla pressimisel tomatitest (Solanum lycopersicum Karst.) |
Kogu kiud |
|
5.05 |
Viinamarjaseemned, ekstraheerimisjäägid |
Kõrvalsaadus, mis tekib õli ekstraheerimisel viinamarjaseemnetest |
Kogu kiud, kui seda on üle 45 % |
|
5.06 |
Viinamarjapära |
Viinamarjapära, mida on pärast alkoholi eraldamist kuivatatud ja millest on eemaldatud nii palju rootsusid ja seemneid kui võimalik |
Kogu kiud, kui seda on üle 25 % |
|
5.07 |
Viinamarjaseemned |
Viinamarjapärast eraldatud seemned, millest õli ei ole ekstraheeritud |
Kogu rasv Kogu kiud, kui seda on üle 45 % |
|
(1) Nimetusele lisaks võib märkida puuvilja liigi. |
|||
6. KUIV- JA KORESÖÖDAD
|
Nr |
Nimetus |
Kirjeldus |
Andmed, mille deklareerimine on kohustuslik |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
|
6.01 |
Lutsernijahu (1) |
Toode, mis saadakse noore lutserni (Medicago sativa L. ja Medicago var. Martyn) kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20 % noort ristikut või teisi heintaimi, mida on kuivatatud ja jahvatatud koos lutserniga |
Kogu valk Kogu kiud Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus kuivaines, kui see on üle 3,5 % |
|
6.02 |
Lutserni pressimisjäägid |
Kuivatatud kõrvalsaadus, mis tekib lutsernimahla pressimisel |
Kogu valk |
|
6.03 |
Lutsernivalgu kontsentraat |
Toode, mis tehnilise kuivatamise abil saadakse pressitud lutsernimahla fraktsioonidest, mida valkude sadestamiseks on eelnevalt tsentrifuugitud ja kuumtöödeldud |
Karoteen Kogu valk |
|
6.04 |
Ristikujahu (1) |
Toode, mis saadakse noore ristiku (Trifolium ssp.) kuivatamisel ja jahvatamisel. Võib sisaldada ka kuni 20 % noort lutserni või teisi heintaimi, mida on kuivatatud ja jahvatatud koos ristikuga |
Kogu valk Kogu kiud Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus kuivaines, kui see on üle 3,5 % |
|
6.05 |
Toode, mis saadakse noorte heintaimede kuivatamisel ja jahvatamisel |
Kogu valk Kogu kiud Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus kuivaines, kui see on üle 3,5 % |
|
|
6.06 |
Õled (3) |
Teraviljadest saadud õled |
|
|
6.07 |
Õled, töödeldud (4) |
Toode, mis saadakse teraviljaõlgede töötlemisel sobiva menetluse abil |
Naatrium, kui toodet on töödeldud NaOH-ga |
|
(1) Mõiste „jahu” asemel võib kasutada mõistet „graanulid”. Nimetusele lisaks võib märkida ka kuivatamise meetodi. (2) Nimetusele lisaks võib märkida ka heintaimede liigid. (3) Nimetuses tuleb märkida teravilja liik. (4) Nimetusele lisaks tuleb märkida ka keemilise töötlemise viis. |
|||
7. MUUD TAIMSED SÖÖDAMATERJALID, NENDEST VALMISTATUD TOOTED JA NENDE KÕRVALSAADUSED
|
Nr |
Nimetus |
Kirjeldus |
Andmed, mille deklareerimine on kohustuslik |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
|
7.01 |
Roomelass |
Kõrvalsaadus; kujutab endast jääksiirupit, mis tekib suhkru tootmisel harilikust suhkruroost (Saccharum officinarum L.) või selle suhkru rafineerimisel |
Kogu suhkur, ümber arvutatuna sahharoosisisaldusele Niiskusesisaldus, kui see on üle 30 % |
|
7.02 |
Roomelassi raba |
Kõrvalsaadus, mis tekib roomelassi kääritamisel alkoholi, pärmi, sidrunhappe või teiste orgaaniliste ainete saamiseks |
Kogu valk Niiskusesisaldus, kui see on üle 35 % |
|
7.03 |
Roosuhkur (1) |
Suhkruroost ekstraheeritud suhkur |
Sahharoos |
|
7.04 |
Vetikajahu |
Toode, mis saadakse vetikate, eeskätt pruunvetikate kuivatamisel ja purustamisel. Toode võib olla pestud joodisisalduse vähendamiseks |
Kogu tuhk |
|
(1) Selle nimetuse asemel võib kasutada nimetust „sahharoos”. |
|||
8. PIIMASAADUSED
|
Nr |
Nimetus |
Kirjeldus |
Andmed, mille deklareerimine on kohustuslik |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
|
8.01 |
Lõssipulber |
Toode, mis saadakse, kuivatades piima, millest on eemaldatud suurem osa rasva |
Kogu valk Niiskusesisaldus, kui see on üle 5 % |
|
8.02 |
Petipulber |
Toode, mis saadakse, kuivatades petipiima (vedelikku, mis eraldub või valmistamisel) |
Kogu valk Kogu rasv Laktoos Niiskusesisaldus, kui see on üle 6 % |
|
8.03 |
Vadakupulber |
Toode, mis saadakse, kuivatades vadakut (vedelikku, mis eraldub juustu, kohupiima, kaseiini või mõne samalaadse toote valmistamisel) |
Kogu valk Laktoos Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % Kogu tuhk |
|
8.04 |
Vadakupulber, vähese suhkrusisaldusega |
Toode, mis saadakse, kuivatades vadakut, millest laktoos on osaliselt eemaldatud |
Kogu valk Laktoos Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % Kogu tuhk |
|
8.05 |
Vadakuvalgupulber (1) |
Toode, mis saadakse vadakust või piimast mõne keemilise või füüsikalise menetluse abil eraldatud valkude kuivatamisel |
Kogu valk Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
8.06 |
Kaseiinipulber |
Toode, mis saadakse lõssist või petipiimast happe või laabiga väljasadestatud kaseiini kuivatamisel |
Kogu valk Niiskusesisaldus, kui see on üle 10 % |
|
8.07 |
Laktoosipulber |
Piimast või vadakust saadud suhkur, mida on puhastatud ja kuivatatud |
Laktoos Niiskusesisaldus, kui see on üle 5 % |
|
(1) Selle nimetuse asemel võib kasutada nimetust „pulbriline piimaalbumiin”. |
|||
9. MAISMAALOOMADEST SAADUD TOOTED
|
Nr |
Nimetus |
Kirjeldus |
Andmed, mille deklareerimine on kohustuslik |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
|
9.01 |
Lihajahu (1) |
Toode, mis saadakse püsisoojaste maismaaloomade kogu keha või teatavate kehaosade kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja jahvatamisel, kusjuures rasv võib olla enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud. Loomal eemaldatakse enne täielikult kabjad, sarved, harjased, karvad, suled ja soolesisaldis. (Valgu kogusisaldus kuivaines vähemalt 50 %; fosfori kogusisalduse ülemine piirmäär 8 %) |
Kogu valk Kogu rasv Kogu tuhk Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
9.02 |
Liha-kondijahu |
Toode, mis saadakse püsisoojaste maismaaloomade kogu keha või teatavate kehaosade kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja jahvatamisel, kusjuures rasv võib olla enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud. Loomal eemaldatakse enne täielikult kabjad, sarved, harjased, karvad, suled ja soolesisaldis |
Kogu valk Kogu rasv Kogu tuhk Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
9.03 |
Kondijahu |
Toode, mis saadakse püsisoojaste maismaaloomade kontide kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja peenjahvatamisel, kusjuures rasv on enne osaliselt ekstraheeritud või mehaaniliselt eemaldatud. Loomal eemaldatakse enne täielikult kabjad, sarved, harjased, karvad, suled ja soolesisaldis |
Kogu valk Kogu tuhk Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
9.04 |
Kõrned |
Loomarasva, seapeki ja muu ekstraheeritud või mehaaniliselt eraldatud loomse rasva töötlemise jääksaadus |
Kogu valk Kogu rasv Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
9.05 |
Kodulindude tapajäätmejahu (1) |
Toode, mis saadakse kodulindude tapajäätmete kuumtöötlemisel, kuivatamisel ja jahvatamisel. Lindudel eemaldatakse enne täielikult suled |
Kogu valk Kogu rasv Kogu tuhk Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 3,3 % Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
9.06 |
Sulejahu, hüdrolüüsitud |
Toode, mis saadakse kodulinnusulgede hüdrolüüsimisel, kuivatamisel ja jahvatamisel |
Kogu valk Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 3,4 % Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
9.07 |
Verejahu |
Toode, mis saadakse püsisoojaste tapaloomade vere kuivatamisel. Toode ei tohi sisaldada võõrlisandeid |
Kogu valk Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
9.08 |
Loomne rasv (2) |
Soojavereliste maismaaloomade rasv |
Niiskusesisaldus, kui see on üle 1 % |
|
(1) Tooted, mille kuivaines on üle 13 % rasva, tuleb liigitada rasvarikasteks. (2) Sellele nimetusele lisaks võib märkida rasva päritolu või saamismenetlust iseloomustava täpsustuse (loomarasv, seapekk, kondirasv jne). |
|||
10. KALA JA MUUD MERELOOMAD, NENDEST VALMISTATUD TOOTED NING NENDE KÕRVALSAADUSED
|
Nr |
Nimetus |
Kirjeldus |
Andmed, mille deklareerimine on kohustuslik |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
|
10.01 |
Kalajahu (1) |
Toode, mis saadakse tervete kalade või kala kehaosade töötlemisel, kusjuures õli võib olla enne osaliselt eraldatud; kala lahustuvained võivad olla tootesse tagasi lisatud |
Kogu valk Kogu rasv Kogu tuhk, kui seda on üle 20 % Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
10.02 |
Kontsentreeritud kalamahl |
Toode, mis eraldatakse kalajahu valmistamisel; stabiliseeritud hapestamise või kokkuaurutamisega |
Kogu valk Kogu rasv Niiskusesisaldus, kui see on üle 5 % |
|
10.03 |
Kalaõli |
Tervetest kaladest või kala kehaosadest saadud õli |
Niiskusesisaldus, kui see on üle 1 % |
|
10.04 |
Kalaõli, rafineeritud, tahkestatud |
Tervetest kaladest või kala kehaosadest saadud õli, mida on rafineeritud ja hüdrogeenitud |
Joodiarv Niiskusesisaldus, kui see on üle 1 % |
|
(1) Tooteid, mille kuivaines on valgu kogusisaldus üle 75 %, võib liigitada valgurikasteks. |
|||
11. MINERAALAINED
|
Nr |
Nimetus |
Kirjeldus |
Andmed, mille deklareerimine on kohustuslik |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
|
11.01 |
Kaltsiumkarbonaat (1) |
Toode, mis saadakse, jahvatades selliseid kaltsiumkarbonaati sisaldavaid materjale nagu lubjakivi ning austri ja rannakarbi kojad või sadestades seda välja happelistest lahustest |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 5 % |
|
11.02 |
Kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumkarbonaadi segu |
Kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumkarbonaadi looduslik segu |
Kaltsium Magneesium |
|
11.03 |
Lubivetikad (maerl) |
Looduslikku päritolu toode, mis on saadud lubivetikatest, jahvatatud või granuleeritud |
Kaltsium Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 5 % |
|
11.04 |
Magneesiumoksiid |
Tehnopuhas magneesiumoksiid (MgO) |
Magneesium |
|
11.05 |
Magneesiumsulfaat |
Tehnopuhas magneesiumsulfaat (MgSO4 . 7H2O) |
Magneesium Väävel |
|
11.06 |
Dikaltsiumfosfaat (2) |
Kontidest või anorgaanilistest materjalidest väljasadestatud kaltsiummonovesinikfosfaat (CaHPO4 . xH2O) |
Kaltsium Kogu fosfor |
|
11.07 |
Monokaltsiumfosfaadi ja dikaltsiumfosfaadi segu |
Keemilise menetluse abil saadud segu, mis sisaldab võrdsetes osades monokaltsiumfosfaati ja dikaltsiumfosfaati [CaHPO4 – Ca(H2PO4)2 . H2O] |
Kogu fosfor Kaltsium |
|
11.08 |
Defluoritud fosfaatkaevis |
Toode, mis saadakse puhastatud ja sobiva menetlusega defluoritud looduslike fosfaatide jahvatamisel |
Kogu fosfor Kaltsium |
|
11.09 |
Želatiinita kondijahu |
Steriliseeritud ja jahvatatud kondid, millest on eemaldatud želatiin ja rasv |
Kogu fosfor Kaltsium |
|
11.10 |
Monokaltsiumfosfaat |
Tehnopuhas kaltsiumbis(divesinikfosfaat) [Ca(H2PO4)2 . xH2O] |
Kogu fosfor Kaltsium |
|
11.11 |
Kaltsiummagneesiumfosfaat |
Tehnopuhas kaltsiummagneesiumfosfaat |
Kaltsium Magneesium Kogu fosfor |
|
11.12 |
Monoammooniumfosfaat |
Tehnopuhas monoammooniumfosfaat (NH4H2PO4) |
Kogu lämmastik Kogu fosfor |
|
11.13 |
Naatriumkloriid (1) |
Tehnopuhas naatriumkloriid või toode, mis saadakse naatriumkloriidi sisaldavate materjalide nagu kivisoola ja meresoola jahvatamisel |
Naatrium |
|
11.14 |
Magneesiumpropionaat |
Tehnopuhas magneesiumpropionaat |
Magneesium |
|
11.15 |
Magneesiumfosfaat |
Toode, mis sisaldab tehnopuhast magneesiumvesinikfosfaati (MgHPO4 . xH2O) |
Kogu fosfor Magneesium |
|
11.16 |
Naatriumkaltsiummagneesiumfosfaat |
Toode, mis kujutab endast naatriumkaltsiummagneesiumfosfaati |
Kogu fosfor Magneesium Kaltsium Naatrium |
|
11.17 |
Mononaatriumfosfaat |
Tehnopuhas mononaatriumfosfaat (NaH2PO . H2O) |
Kogu fosfor Naatrium |
|
11.18 |
Naatriumvesinikkarbonaat |
Tehnopuhas naatriumvesinikkarbonaat (NaHCO3) |
Naatrium |
|
(1) Lisaks sellele nimetusele või selle asemel võib märkida vastava loodusliku materjali nimetuse. (2) Nimetuses võib märkida ka tootmismenetluse. |
|||
12. MITMESUGUSED MATERJALID
|
Nr |
Nimetus |
Kirjeldus |
Andmed, mille deklareerimine on kohustuslik |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
|
12.01 |
Pagari- ja makarontooted ning kõrvalsaadused (1) |
Leivatööstuse tooted ja kõrvalsaadused, kaasa arvatud pagaritooted, küpsised ja makaronid |
Tärklis Kogu suhkur, ümber arvutatuna sahharoosisisaldusele |
|
12.02 |
Maiustused ja nende tootmise kõrvalsaadused (1) |
Maiustused ja nende tootmise kõrvalsaadused, kaasa arvatud šokolaad |
Kogu suhkur, ümber arvutatuna sahharoosisisaldusele |
|
12.03 |
Kondiitri- ja jäätisetooted ning kõrvalsaadused (1) |
Kondiitri- ja jäätisetööstuse tooted ning kõrvalsaadused |
Tärklis Kogu suhkur, ümber arvutatuna sahharoosisisaldusele Kogu rasv |
|
12.04 |
Rasvhapped |
Kõrvalsaadus, mis tekib taimsete või loomsete õlide ja rasvade neutraliseerimisel leelisega või destilleerimisel |
Kogu rasv Niiskusesisaldus, kui see on üle 1 % |
|
12.05 |
Rasvhapete soolad (2) |
Toode, mis saadakse rasvhapete seebistamisel kaltsiumhüdroksiidi, naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi toimel |
Kogu rasv Ca (või vajaduse korral Na või K) |
|
(1) Seda nimetust võib muuta või täiendada, märkides toiduaine- ja söödatootmise menetluse, mille abil asjakohane söödamaterjal on saadud. (2) Seda nimetust võib täiendada soola nimetuse märkimisega. |
|||
C OSA
Sätted B osas loetlemata söödamaterjalide teatavate komponentide nimetuste ja deklareerimise kohta
Kooskõlas direktiivi artikli 5 lõike 1 punktiga d on ringlusesse lastud söödamaterjalide puhul, mida ei ole loetletud käesoleva lisa B osas, kohustuslik deklareerida järgmise tabeli teises tulbas märgitud komponendid.
Söödamaterjale, mida ei ole B osas märgitud, tuleb nimetada kooskõlas käesoleva lisa A osa I jaotise punktis 1 mainitud kriteeriumidega.
|
Söödamaterjali komponendid |
Andmed, mille deklareerimine on kohustuslik |
|
|
1 |
2 |
|
|
1. |
Teraviljade terad |
|
|
2. |
Teraviljade teradest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused |
Tärklisesisaldus, kui see on üle 20 % Kogu valk, kui seda on üle 10 % Kogu rasv, kui seda on üle 5 % Kogu kiud |
|
3. |
Õliseemned, õliviljad |
|
|
4. |
Õliseemnetest ja õliviljadest valmistatud tooted ning nende kõrvalsaadused |
Kogu valk, kui seda on üle 10 % Kogu rasv, kui seda on üle 5 % Kogu kiud |
|
5. |
Kaunviljade seemned |
|
|
6. |
Kaunviljade seemnetest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused |
Kogu valk, kui seda on üle 10 % Kogu kiud |
|
7. |
Mugulad, juurikad |
|
|
8. |
Mugulatest ja juurikatest valmistatud tooted ja nende kõrvalsaadused |
Tärklis Kogu kiud Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 3,5 % |
|
9. |
Muud suhkrupeedi töötlemise saadused ja kõrvalsaadused |
Kogu kiud, kui seda on üle 15 % Kogu suhkur, ümber arvutatuna sahharoosisisaldusele Soolhappes lahustumatu tuha sisaldus, kui see on üle 3,5 % |
|
10. |
Muud seemned ja viljad, nendest saadud tooted ja nende kõrvalsaadused |
Kogu valk Kogu kiud Kogu rasv, kui seda on üle 10 % |
|
11. |
Kuiv- ja koresöödad |
Kogu valk, kui seda on üle 10 % Kogu kiud |
|
12. |
Muud taimed, nendest saadud tooted ja nende kõrvalsaadused |
Kogu valk, kui seda on üle 10 % Kogu kiud |
|
13. |
Roosuhkru töötlemise saadused ja kõrvalsaadused |
Kogu kiud, kui seda on üle 15 % Kogu suhkur, ümber arvutatuna sahharoosisisaldusele |
|
14. |
Piimatooted ja kõrvalsaadused |
Kogu valk Niiskusesisaldus, kui see on üle 5 % Laktoosisisaldus, kui see on üle 10 % |
|
15. |
Maismaaloomadest saadud tooted |
Kogu valk, kui seda on üle 10 % Kogu rasv, kui seda on üle 5 % Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
16. |
Kala ja muud mereloomad, nendest valmistatud tooted ning nende kõrvalsaadused |
Kogu valk, kui seda on üle 10 % Kogu rasv, kui seda on üle 5 % Niiskusesisaldus, kui see on üle 8 % |
|
17. |
Mineraalained |
Asjakohased mineraalained |
|
18. |
Mitmesugused söödamaterjalid |
Kogu valk, kui seda on üle 10 % Kogu kiud Kogu rasv, kui seda on üle 10 % Tärklisesisaldus, kui see on üle 30 % Kogu suhkur, ümber arvutatuna sahharoosisisaldusele, kui see on üle 10 % |
( 1 ) EÜT C 236, 24.8.1994, lk 7.
( 2 ) EÜT C 305, 31.10.1994, lk 147.
( 3 ) EÜT C 102, 24.4.1995, lk 10.
( 4 ) EÜT L 32, 3.2.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 90/654/EMÜ (EÜT L 353, 17.12.1990, lk 48).
( 5 ) EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 95/55/EÜ (EÜT L 263, 4.11.1995, lk 18).
( 6 ) EÜT L 38, 11.2.1974, lk 31. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/74/EMÜ (EÜT L 237, 22.9.1993, lk 23).
( 7 ) EÜT L 332, 30.12.1995, lk 15.
( 8 ) EÜT L 319, 4.11.1992, lk 19.
( 9 ) EÜT L 213, 21.7.1982, lk 8.
( 10 ) EÜT L 237, 22.9.1993, lk 23.
( 11 ) EÜT L 126, 21.5.1980, lk 14.
( 12 ) EÜT L 213, 21.7.1982, lk 27.
( 13 ) EÜT L 193, 17.7.1982, lk 34.
( 14 ) EÜT L 281, 9.10.1991, lk 23.
( 15 ) EÜT L 363, 27.12.1990, lk 51. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 16 ) EÜT L 363, 27.12.1990, lk 51.
( 17 ) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
( 18 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.