Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )

ning arvestades, et:

taimesordid tekitavad kohaldatava tööstusomandi kaitse korraga seotud eriprobleeme;

taimesortidega seotud tööstusomandi kaitse kordasid ei ole ühenduse tasandil ühtlustatud ja seepärast reguleerivad neid liikmesriikide õigusaktid, mille sisu ei ole ühtne;

sellistel asjaoludel on asjakohane luua riiklike kordade kõrvale ühenduse kord, mis võimaldaks anda kogu ühenduses kehtivaid õigusi tööstusomandile;

on asjakohane, et ühenduse kõnealuse korra rakendamist ja kohaldamist ei tagaks mitte liikmesriikide asutused, vaid ühenduse amet, mis on juriidiline isik ja mille nimi oleks ühenduse sordiamet;

kõnealuse süsteemi puhul tuleb samuti arvesse võtta sordiaretusmeetodite arengut, sealjuures biotehnoloogiat; uute sortide aretamise ja arendamise edendamiseks peaks kõikidel aretajatel olema praegusest parem kaitse, kahjustamata siiski põhjendamatult õigust üldisele kaitsele või erilist kaitset teatavate aretusmeetodite puhul;

kaitsta tuleks kõikide botaaniliste perekondade ja liikide sorte;

kaitstavad sordid peavad vastama rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetele, s.t nad peavad olema eristatavad, ühtlikud, püsivad ja uudsed ning neile peab olema määratud sordinimi;

on tähtis sätestada taimesordi määratlus, et tagada süsteemi nõuetekohane toimimine;

kõnealuse määratluse eesmärgiks ei ole muuta määratlusi, mis võivad olla sätestatud intellektuaalse omandiga seotud õiguste, eriti patendiõiguste valdkonnas, ega sekkuda toodete, sealhulgas taimede ja taimse materjali kaitset reguleerivate seaduste või vastavate muude tööstusomandiga seotud õigusi käsitlevate menetluste kohaldamisesse või jätta need kohaldamata;

on siiski väga soovitatav sätestada mõlemas valdkonnas ühtne määratlus; seepärast tuleks sellise ühtse määratluseni jõudmiseks toetada asjakohaseid püüdlusi rahvusvahelisel tasemel;

sordi kaitse alla võtmiseks ühenduse tasandil on vaja hinnata sordiga seotud tähtsaid tunnuseid; kõnealused tunnused ei pea siiski olema tingimata seotud sortide majandusliku tähtsusega;

süsteemis on vaja samuti selgitada, kellele kuulub õigus ühenduse sordikaitsele; teatavatel juhtudel võib see kuuluda ühe isiku asemel mitmele isikule ühiselt; tuleb ette näha õigus taotluse esitamiseks;

süsteemis tuleb samuti määratleda käesolevas määruses kasutatav mõiste “omanik”; kui kõnealust mõistet kasutatakse käesolevas määruses, sealhulgas artikli 29 lõikes 5, täpsustamata selle tähendust, tuleb seda mõista käesoleva määruse artikli 13 lõikes 1 määratletud tähenduses;

ühenduse sordikaitsel peaks olema ühtne mõju kogu ühenduses, seetõttu tuleb täpselt piiritleda omaniku nõusolekut eeldavad äritehingud; enamike riiklike süsteemidega võrreldes tuleks kaitse rakendusala laiendada sordi teatavale materjalile, et võtta arvesse kaubavahetust väljaspool ühendust asuvate riikidega, kus puudub sordikaitse; õiguste lõppemise põhimõtte sisseviimine peab tagama, et kaitse on proportsionaalne;

sordiaretuse edendamiseks kinnitab süsteem põhimõtteliselt rahvusvaheliselt tunnustatud reeglit vaba juurdepääsu kohta kaitstud sortidele, et arendada nende sortide põhjal uusi sorte ja neid kasutada;

teatavatel juhtudel, kui uus sort, kuigi see on eristatav, on tuletatud lähtesordist, tuleks luua teatav sõltuvus lähtesordi omanikust;

ühenduse sordikaitsega seotud õiguste kasutamine eeldab piirangute kehtestamist avalikes huvides vastuvõetud sätetega;

see hõlmab põllumajandusliku tootmise kaitsmist; seepärast peab põllumajandustootjatel olema luba, et teatavatel tingimustel kasutada koristatud toodet paljundamiseks;

tuleb tagada, et kõnealused tingimused sätestatakse ühenduse tasandil;

avalikes huvides tuleks teatavatel tingimustel samuti ette näha sundlitsentside väljaandmine, mis võib hõlmata vajadust tarnida turule kindlaksmääratud tunnustega materjali või vajadust jätkata üha paremate sortide aretamise soodustamist;

määratud sordinime kasutamine tuleks teha kohustuslikuks;

ühenduse sordikaitse kestus peaks põhimõtteliselt olema vähemalt 25 aastat ning viinapuu- ja puuliikide puhul vähemalt 30 aastat; tuleb täpsustada muud kaitse lõpetamise põhjused;

õigus ühenduse sordikaitsele on omaniku õigus ja seepärast tuleks selgitada omaniku osa liikmesriikide ühtlustamata õigusnormides, eriti tsiviilõiguse puhul; sama kehtib ka õigusrikkumiste lahendamise ja ühenduse sordikaitsega seotud õiguste tunnustamise kohta;

on vaja tagada, et ühenduse sordikaitse süsteemi põhimõtete täielikku kohaldamist ei takistaks muude süsteemide mõju; selleks on vaja teatavaid liikmesriikide olemasolevatele rahvusvahelistele kohustustele vastavaid eeskirju, milles käsitletakse süsteemi suhet teistesse tööstusomandiga seotud õigustesse;

on hädavajalik uurida, kas ja mil määral tuleks muule tööstusomandile, näiteks patentidele, suunatud kaitse tingimusi kohandada või muul viisil muuta, et need oleksid ühenduse sordikaitse süsteemiga kooskõlas; see tuleks vajaduse korral sätestada ühenduse õigusaktides, mis sisaldavad muu tööstusomandi regulatsiooniga vastavuses olevaid sätteid;

ühenduse sordiameti, sealhulgas apellatsiooninõukogu kohustused ja volitused, mis on seotud sordi ühenduse kaitse alla võtmise, sordikaitse lõpetamise või kontrollimise ning avaldamisega, tuleb kujundada võimaluse piires muude süsteemide jaoks väljatöötatud eeskirjade põhjal, nii nagu ka ameti ülesehitus ja töökord, koostöö komisjoni ja liikmesriikidega, eriti haldusnõukogu kaudu, kontrolliasutuste osalemine registreerimiskatsetel ja lisaks sellele vajalikud eelarvega seotud meetmed;

eespool nimetatud haldusnõukogu, kuhu kuuluvad liikmesriikide ja komisjoni esindajad, peaks ametit nõustama ja teostama selle tegevuse üle järelevalvet;

asutamislepingus ei nähta käesoleva määruse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale artiklis 235 sätestatute;

käesolevas määruses võetakse arvesse selliseid olemasolevaid rahvusvahelisi konventsioone nagu rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (UPOV), Euroopa patentide andmise konventsioon (Euroopa patendikonventsioon) ja leping intellektuaalse omandi õiguste kaubandusaspektide, sealhulgas võltsitud kaupadega kauplemise kohta; sellest tulenevalt kohaldatakse taimesortide puhul patendi andmise keeldu üksnes niivõrd, kuivõrd Euroopa patendikonventsioon seda nõuab, s.o taimesortidele kui sellistele;

käesolev määrus tuleks eespool nimetatud konventsioonide tulevast arengut silmas pidades vajalike muudatuste tegemiseks uuesti läbi vaadata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Käesolevaga kehtestatakse ühenduse sordikaitse süsteem, mis on taimesortide puhul üks ja ainus ühenduse tööstusomandiga seotud õiguse vorm.

Ühenduse sordikaitsel on ühtne mõju kogu ühenduse territooriumil ja sorti võib kõnealusel territooriumil ühendusekaitse alla võtta, õigust ühenduse sordikaitsele üle anda või lõpetada ainult ühtsetel alustel.

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigust võtta sort riikliku kaitse alla, kui artikli 92 lõikest 1 ei tulene teisiti.

Käesoleva määruse rakendamiseks luuakse ühenduse sordiamet (edaspidi “amet”).

1. Ühenduse sordikaitse esemeks võivad olla kõikide botaaniliste perekondade ja liikide sordid, sealhulgas perekondade ja liikide hübriidid.

2. Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab sort ühte madalaimasse tuntud botaanilisse taksonisse kuuluvat taimerühma, mida olenemata sellest, kas tingimused taimerühma kaitse alla võtmiseks on täielikult täidetud, võib:

3. Taimerühm koosneb tervetest taimedest või taimeosadest (mõlemad edaspidi “sordi koostisosad”), kui sellistest osadest on võimalik toota terveid taimi.

4. Lõike 2 esimeses taandes nimetatud tunnused võivad sama tüüpi sordi koostisosade puhul olla muutumatud või muutuvad, tingimusel et ka muutumise tase tuleneb genotüübist või genotüüpide kombinatsioonist.

Lisaks sellele peab sordil olema artikli 63 sätete kohaselt määratud sordinimi.

1. Sorti käsitatakse eristatavana, kui see eristub teatavast genotüübist või genotüüpide kombinatsioonist tulenevate tunnuste poolest selgelt mis tahes muust artikli 51 kohaselt kindlaksmääratud taotluse esitamise kuupäeval üldiselt tuntud sordist.

2. Muud sorti käsitatakse üldiselt tuntuna, kui artikli 51 kohaselt kindlaksmääratud taotluse esitamise kuupäeval:

Artikli 114 kohastes rakenduseeskirjades võidakse nimetada muud näited, mida käsitatakse üldiselt tuntuna.

Sorti käsitatakse ühtlikuna, kui sellel on paljundamise eripärast tulenevaid võimalikke muutusi arvesse võttes piisavalt ühtlased sordi eristatavuse katsetes määratavad ja mis tahes muud sordikirjelduses kasutatavad tunnused.

Sorti käsitatakse püsivana, kui sordi eristatavuse katsetes määratavad ja mis tahes muud sordikirjelduses kasutavad tunnused püsivad muutumatutena pärast korduvat paljundamist või teatava paljundustsükli korral sellise tsükli lõpus.

1. Sorti käsitatakse uudsena, kui artikli 51 kohaselt kindlaksmääratud taotluste esitamise kuupäevaks ei ole aretaja poolt või tema nõusolekul artiklis 11 määratletud tähenduses müüdud või muul viisil teistele loovutatud sordi koostisosi või sordi koristatud materjali sordi kasutamiseks:

2. Sordi koostisosade loovutamist ametiasutusele seaduslikel eesmärkidel või teistele lepingulise või muu õigussuhte alusel üksnes tootmiseks, paljundamiseks, ettevalmistamiseks või ladustamiseks ei käsitata teistele loovutamisena lõikes 1 määratletud tähenduses, tingimusel et aretaja säilitab kõnealuste ja teiste sordi koostisosade loovutamise ainuõiguse ja edasist loovutamist ei toimu. Sellist sordi koostisosade loovutamist käsitatakse loovutamisena lõikes 1 määratletud tähenduses, kui kõnealuseid koostisosi kasutatakse korduvalt hübriidsordi tootmisel ja kui toimub hübriidsordi koostisosade ja koristatud materjali loovutamine.

Samuti ei käsitata teistele loovutamisena sordi koostisosade loovutamist asutamislepingu artikli 58 teises lõigus määratletud äriühingu poolt teisele sellisele äriühingule, kui neist ühe osad või aktsiad kuuluvad täielikult teisele või kui mõlema osad või aktsiad kuuluvad kolmandale sellisele äriühingule, tingimusel et edasist loovutamist ei toimu. Käesolevat sätet ei kohaldata ühistute suhtes.

3. Artikli 15 punktides b ja c nimetatud eesmärkidel kasvatatud taimedest toodetud ja edasisel paljundamisel mittekasutatavate sordi koostisosade või koristatud materjali loovutamist ei käsitata sordi kasutamisena, kui asjaomasele sordile ei ole sellise loovutamise eesmärgil viidatud.

Samuti ei võeta arvesse teistele loovutamist, mis tuleneb sellest, et aretaja on esitlenud sorti ametlikul või ametlikult tunnustatud näitusel rahvusvaheliste näituste konventsioonis määratletud tähenduses või liikmesriigis korraldatud ja kõnealuse liikmesriigi poolt vastavana tunnustatud näitusel.

1. Isikul, kes sordi aretas või avastas ja arendas, või tema õigusjärglasel (mõlemad edaspidi “aretaja”) onõigus ühenduse sordi kaitsele.

2. Kui kaks või enam isikut on aretanud või avastanud ja arendanud sordi koos, antakse õigus kõnealustele isikutele või nende vastavatele õigusjärglastele ühiselt. Käesolevat sätet kohaldatakse samuti kahe või enama isiku suhtes juhtudel, kui üks või mitu neist on avastanud sordi ja teine või teised on arendanud seda.

3. Õigus antakse aretajale ja mis tahes teisele isikule või teistele isikutele ühiselt samuti juhul, kui aretaja ja teine isik või teised isikud on nõustunud ühise õigusega kirjalikus avalduses.

4. Kui aretaja on töötaja, määratakse õigus ühenduse sordikaitsele vastavalt siseriiklikule õigusele, mida kohaldatakse antud töösuhte puhul, mille raames sort on aretatud või avastatud ja arendatud.

5. Kui õigus ühenduse sordikaitsele antakse lõigete 2–4 kohaselt kahele või enamale inimesele ühiselt, võib üks või mitu neist volitada teisi kirjalikus avalduses taotlema nimetatud õigust.

1. Ühenduse sordikaitse taotluse võib esitada iga füüsiline või juriidiline isik või organ, keda kohaldatava seaduse kohaselt käsitatakse juriidilise isikuna, tingimusel et:

1. Ühenduse sordikaitse annab ühenduse kaitse alla võetud sordi omanikule või omanikele (edaspidi “omanik”) õiguse sooritada lõikes 2 sätestatud toiminguid.

2. Ilma et see piiraks artiklite 15 ja 16 sätete kohaldamist, eeldavad järgmised toimingud kaitstud sordi koostisosade või koristatud materjali (edaspidi “materjal”) puhul omaniku luba:

3. Lõike 2 sätteid kohaldatakse koristatud materjali suhtes üksnes juhul, kui selle saamiseks on kaitstud sordi koostisosi kasutatud ilma loata ning kui omanikul ei ole olnud piisavat võimalust kasutada nimetatud sordi koostisosadega seotud õigust.

4. Artikli 114 kohastes rakenduseeskirjades võidakse sätestada, et erijuhtudel kohaldatakse käesoleva artikli lõike 2 sätteid ka kaitstud sordi materjalist otse saadud toodete suhtes. Neid võidakse kohaldada üksnes juhul, kui selliste toodete saamiseks on kaitstud sordi materjali kasutatud ilma loata ning kui omanikul ei ole olnud piisavat võimalust kasutada nimetatud materjaliga seotud õigust. Kui lõike 2 sätteid kohaldatakse otse saadud toodete suhtes, käsitatakse kõnealuseid tooteid samuti “materjalina”.

6. Lõike 5 punkti a kohaldamisel käsitatakse sorti teisest sordist (edaspidi “lähtesort”) tuletatuna, kui:

7. Artikli 114 kohastes rakenduseeskirjades võidakse täpsustada vähemalt need võimalikud tuletamise viisid, mida käsitletakse lõikes 6.

8. Ilma et see piiraks artiklite 14 ja 29 kohaldamist, ei tohi ühenduse sordikaitsega ettenähtud õiguste kasutamisel rikkuda kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku, inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitse, keskkonnakaitse, tööstus- või kaubandusomandi kaitse või konkurentsi, kaubanduse või põllumajandusliku tootmise kaitse huvides vastuvõetud sätteid.

1. Olenemata artikli 13 lõikest 2 ning põllumajandusliku tootmise kaitsmiseks on põllumajandustootjatel lubatud kasutada paljundamise eesmärgil põllul oma põllumajandusettevõttes koristatud tooteid, mille nad on saanud, kasutades oma põllumajandusettevõttes muude ühenduse kaitse alla võetud sortide kui hübriidsortide või sünteetiliste sortide paljundusmaterjali.

2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse üksnes järgmiste põllumajanduslike taimeliikide suhtes:

3. Lõikes 1 sätestatud erandi jõustamise ning aretaja ja põllumajandustootja õiguspäraste huvide kaitsmise tingimused kehtestatakse enne käesoleva määruse jõustumist artikli 114 kohastes rakenduseeskirjades järgmiste kriteeriumide põhjal:

Ühenduse sordikaitse ei laiene toimingutele, mis on seotud kaitstud sordi või artikli 13 lõike 5 sätetega hõlmatud sordi mis tahes materjaliga, mis on loovutatud omaniku poolt või tema nõusolekul teistele mis tahes ühenduse osas, või nimetatud materjalist tuletatud mis tahes materjaliga, välja arvatud juhul, kui sellised toimingud:

1. Iga isik, kes pakub või loovutab kaubanduslikel eesmärkidel ühenduse territooriumil teistele kaitstud sordi või artikli 13 lõike 5 sätetega hõlmatud sordi koostisosi, peab kasutama artikli 63 kohaselt määratud sordinime; kui seda kasutatakse kirjalikult, peab sordinimi olema selgesti eristatav ja loetav. Kui kaubamärk, kaubanimi või samalaadne märgistus on seotud määratud sordinimega, peab kõnealune sordinimi olema sellisena hõlpsasti äratuntav.

2. Iga isik, kes sooritab selliseid toiminguid sordi mis tahes muu materjali puhul, peab teatama selle sordinime kooskõlas muude õigusaktidest tulenevate nõuetega või ametiasutuse, ostja või mis tahes muu selleks õiguspärast huvi omava isiku nõudmisel.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse isegi pärast ühenduse sordikaitse lõpetamist.

1. Omanik ei või kasutada sordinimega identse nime puhul antud mis tahes õigust selleks, et takistada kõnealuse sordinime vaba kasutust seoses kõnealuse sordiga, isegi pärast ühenduse sordikaitse lõpetamist.

2. Kolmas isik võib kasutada sordinimega identse nime puhul talle antud mis tahes õigust selleks, et takistada kõnealuse sordinime vaba kasutust, üksnes juhul, kui kõnealune õigus oli talle antud enne sordinime määramist artikli 63 kohaselt.

3. Kui sort on võtud ühenduse kaitse alla või on kaitstud mõnes liikmesriigis või mõnes Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu liikmesriigis riikliku õigusega, ei või ühenduse territooriumil seoses sama botaanilise liigi mõne muu sordiga või vastavalt artikli 63 lõikele 5 avaldatud sordinime alusel sellega lähedase liigi või sellise sordi materjaliga kasutada ei kõnealuse sordi sordinime ega mis tahes nime, mis on sellega eksitavalt sarnane.

1. Ühenduse sordikaitse laieneb kuni sordi kaitse alla võtmise aastale järgneva 25. kalendriaasta lõpuni või viinapuu- ja puuliikide puhul kuni 30. kalendriaasta lõpuni.

2. Nõukogu võib komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega näha teatavate botaaniliste perekondade või liikide puhul ette kõnealuste tähtaegade pikendamise viie aasta võrra.

3. Ühenduse sordikaitse lõpeb enne lõikes 1 või lõike 2 kohaselt sätestatud tähtaegade lõppemist, kui omanik sellest loobub, saates sordiametile sellekohase kirjaliku avalduse, mille alusel kaitse lõpeb avalduse sordiametisse saabumise päevale järgneval päeval.

1. Amet kuulutab ühenduse sordikaitse õigustühiseks, kui on kindlaks tehtud, et:

2. Kui ühenduse sordikaitse tunnistatakse õigustühiseks, käsitatakse käesolevas määruses kindlaksmääratud toimet kõnealuse sordikaitse puhul algusest peale olematuna.

1. Amet tunnistab tulevikus kohaldatava ühenduse sordikaitse kehtetuks, kui tehakse kindlaks, et artiklites 8 või 9 sätestatud tingimusi enam ei täideta. Kui tehakse kindlaks, et kõnealuseid tingimusi ei täidetud enam ka teataval ajal enne kehtetuks tunnistamist, võidakse kaitse kehtetuks tunnistada sellest ajast alates.

2. Amet võib tunnistada tulevikus kohaldatava ühenduse sordikaitse kehtetuks, kui omanik on saanud vastava nõudmise ja ameti poolt kindlaksmääratud tähtajaks:

1. Kui artiklites 23-29 ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse sortide kui omandi kaitset ühenduses kõikidel juhtudel ja kogu ühenduse territooriumil selle liikmesriigi vastava omandiõigusena, kus:

2. Kui lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud, on lõikes 1 nimetatud liikmesriigiks liikmesriik, kus on ameti asukoht.

3. Kui lõikes 1 nimetatud registrisse kantud omaniku või esindajate alalised elukohad, asukohad või ettevõtted asuvad kahes või enamas liikmesriigis, võetakse lõike 1 kohaldamisel arvesse esimesena nimetatud elu- või asukohta.

4. Kui üks või mitu isikut on kantud lõikes 1 nimetatud registrisse ühisomanikena, võetakse lõike 1 punkti a kohaldamisel arvesse registrisse kantud ühisomanikest esimest, kes vastab asjakohastele tingimustele. Kui kumbki ühisomanikest ei vasta lõike 1 punktis a sätestatud tingimustele, kohaldatakse lõiget 2.

1. Õigus ühenduse sordikaitsele võib üle minna ühele või mitmele õigusjärglasele.

2. Õiguse ühenduse sordikaitsele võib loovutada üksnes sellistele õigusjärglastele, kes vastavad artiklites 12 ja 82 sätestatud tingimustele. Kõnealune loovutamine toimub kirjalikult ja seda tuleb kinnitada lepingupoolte allkirjadega, välja arvatud juhul, kui see tuleneb kohtuotsusest või mis tahes muust kohtumenetluse tulemuseks olevast dokumendist. Muul juhul on see kehtetu.

3. Kui artiklis 100 ei ole sätestatud teisiti, ei mõjuta üleminek kolmandate poolte õigusi, mis on omandatud enne üleminekukuupäeva.

4. Üleminek ei jõustu ameti jaoks ja see ei kehti kolmandate isikute suhtes, välja arvatud juhul, kui selle kohta esitatakse rakenduseeskirjadega ettenähtud dokumendid ja kui see on kantud ühenduse sordiregistrisse. Üleminekut, mida ei ole veel registrisse kantud, võidakse siiski kohaldada selliste kolmandate isikute suhtes, kes on saanud õigused pärast üleminekukuupäeva, kuid kes teadsid üleminekust kõnealuste õiguste omandamise ajal.

Ühenduse sordikaitse suhtes võidakse kohaldada sundtäitmist ja ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid 16. septembril 1988. aastal Luganos allakirjutatud kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva konventsiooni (edaspidi “Lugano konventsioon”) artiklis 24 määratletud tähenduses.

Kuni liikmesriikide kõnealust valdkonda käsitlevate ühiste eeskirjade jõustumiseni võidakse ühenduse sordikaitse suhtes kohaldada pankrotimenetlust või samalaadset menetlust üksnes selles liikmesriigis, kus selline menetlus on esimesena algatatud siseriiklikes õigusaktides või kõnealuses valdkonnas kohaldatavates konventsioonides määratletud tähenduses.

Ühenduse sordikaitse taotluste suhtes kohaldatakse artikleid 22-25. Kõnealuste taotluste puhul käsitatakse kõnealustes artiklites viiteid ühenduse sordiregistrile viidetena ühenduse sordikaitse taotluste registrile.

1. Lepingu alusel antud litsentsid võivad hõlmata ühenduse sordikaitset täielikult või osaliselt. Litsents võib olla ainulitsents või lihtlitsents.

2. Omanik võib kasutada ühenduse sordikaitsest tulenevaid õigusi selliste isikute vastu, kellel on litsents ja kes rikub mõnda tema litsentsiga lõike 1 kohaselt seotud tingimust või piirangut.

Artikleid 22-27 kohaldatakse ühenduse sordikaitse ühise omandi puhul mutatis mutandis proportsionaalselt omaniku mõttelise osaga, kui sellised osad on kindlaks määratud.

1. Amet annab sundlitsentsi ühele või mitmele isikule asjaomase isiku või asjaomaste isikute taotluse korral, kuid üksnes lähtudes üldistest huvidest ja pärast konsulteerimist artiklis 36 nimetatud haldusnõukoguga.

2. Liikmesriigi või komisjoni taotlusel või ühenduse tasandil moodustatud ja komisjoni poolt registreeritud organisatsiooni taotlusel võib sundlitsentsi anda kas teatavatele nõuetele vastavate isikute kategooriale või ükskõik kellele ühes või mitmes liikmesriigis või kogu ühenduses. Sundlitsentsi võib anda üksnes üldistest huvidest lähtudes ning haldusnõukogu nõusolekul.

3. Amet määrab sundlitsentsi andmisel vastavalt lõigetele 1, 2, 5 või 5a kindlaks toimingud, mida litsents käsitleb, ja täpsustab sellega seotud mõistlikud tingimused ning lõikes 2 nimetatud erinõuded. Mõistlike tingimuste puhul võetakse arvesse iga kaitsealuse taimesordi omaniku huvisid, mida sundlitsentsi andmine mõjutab. Mõistlikud tingimused võivad sisaldada võimalikku tähtaega, asjakohase tasu maksmist omanikule õiglase hüvitisena ning neis võidakse kehtestada omanikule teatavad kohustused, mille täitmine on sundlitsentsi kasutamiseks vajalik.

4. Iga aastapikkuse ajavahemiku lõpus pärast sundlitsentsi andmist vastavalt lõigetele 1, 2, 5 või 5a ning lõikes 3 sätestatud võimaliku tähtaja piires võib iga menetlusosaline taotleda sundlitsentsi andmise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist. Sellise taotluse ainsaks aluseks saab olla see, et tehtud otsust mõjutanud asjaolud on vahepeal muutunud.

5. Taotluse korral antakse omanikule tuletatud sordi kohta sundlitsents, kui lõikes 1 sätestatud kriteeriumid on täidetud. Lõikes 3 nimetatud mõistlikud tingimused sisaldavad lähtesordi omanikule asjakohase õiglase tasu maksmist.

5a. Taotluse korral antakse biotehnoloogilise leiutise patendi valdajale vastavalt direktiivi 98/44/EÜ artikli 12 lõikele 2 sundlitsents kaitstud taimesordi mitteainuõiguslikuks kasutamiseks asjakohase tasu maksmise alusel õiglase hüvitisena, tingimusel et patendi valdaja näitab, et:

Juhul kui omanikule on antud taimesordiõiguse omandamise või kasutamise võimaldamiseks sundlitsents patenditud leiutise mitteainuõiguslikuks kasutamiseks vastavalt direktiivi 98/44/EÜ artikli 12 lõikele 1, antakse taotluse korral kõnealuse leiutise patendi valdajale mõistlikel tingimustel mitteainuõiguslik ristlitsents sordi kasutamiseks.

Käesolevas lõikes viidatud litsentsi või ristlitsentsi territoriaalne reguleerimisala piirdub patendiga reguleeritud ühenduse osa või osadega.

6. Artikli 114 kohastes rakenduseeskirjades võidakse tuua lõigetes 1, 2 ja 5a viidatud üldiste huvidena käsitletavaid näiteid ja lisaks sellele sätestada lõigetes 1–5a sätestatu rakendamise üksikasjad.

2. Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi õigusaktidele on juriidilistel isikutel. Amet võib eelkõige omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning omada protsessiõigusvõimet.

4. Amet võib artiklis 36 nimetatud haldusnõukogu nõusolekul delegeerida ameti teatavate haldusülesannete täitmise riigiasutustele või luua endale sel eesmärgil liikmesriikides nende nõusolekul allasutused.

1. Ameti töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju, Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi ning Euroopa ühenduste institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju, ilma et see piiraks artikli 47 kohaldamist apellatsiooninõukogu liikmete suhtes.

2. Ilma et see piiraks artikli 43 kohaldamist, kasutab amet oma töötajate suhtes neid volitusi, mis on antud ametisse nimetavale ametiisikule personalieeskirjadega ja muude teenistujate teenistustingimustega.

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

1. Ameti lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub asja lahendamine vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik oma talituste või oma teenistujate poolt ametiülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldprintsiipidele.

4. Lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu pädevusse.

5. Teenistujate isiklik vastutus ameti ees on reguleeritud personalieeskirjade või teenistujate suhtes kohaldatavate teenistustingimuste sätetega.

1. Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. ( 5 )

2. Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks vastu praktilised meetmed kuue kuu jooksul pärast seda, kui jõustub nõukogu 18. juuni 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1650/2003, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta. ( 6 )

3. Ameti poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib kaevata edasi ombudsmanile või esitada kaebuse Euroopa Kohtule kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklitega 195 ja 230.

1. Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 sätteid, milles määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled. ( 7 )

2. Ametile esitatavad taotlused, selliste taotluste menetlemiseks vajalikud dokumendid ja kõik muud dokumendid koostatakse ühes Euroopa ühenduste ametlikus keeles.

3. Ametis on menetlusosalistel artikli 114 kohaste rakenduseeskirjade alusel õigus kasutada kirjalikes ja suulistes menetlustes mis tahes Euroopa ühenduste ametlikus keeles tõlget ning istungitel sünkroontõlget vähemalt ühte teise Euroopa ühenduste ametlikku keelde, mille valib teine menetlusosaline. Kõnealuste õiguste kasutamisega ei kaasne menetlusosalistele erilisi kulutusi.

4. Ameti toimimiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab põhiliselt ühenduse asutuste tõlkekeskus.

1. Juhul kui otsuseid ei pea tegema artikli 72 kohaselt apellatsiooninõukogu, teeb ameti otsused ameti juhataja või tehakse need tema korraldusel.

2. Kui lõikest 1 ei tulene teisiti, teeb artiklite 20, 21, 29, 59, 61, 62, 63, 66 või artikli 100 lõike 2 kohased otsused komitee, kuhu kuuluvad kolm ameti töötajat. Sellise komitee liikmete erialane ettevalmistus, üksikute liikmete volitused otsuste ettevalmistamise etapil, hääletamistingimused ja ameti juhataja ja sellise komitee vahelised suhted määratakse kindlaks artikli 114 kohastes rakenduseeskirjades. Muus osas ei ole sellise komitee liikmed seotud oma otsuste tegemisel mingite juhistega.

3. Juhataja otsused, välja arvatud lõikes 2 nimetatud otsused, võib teha, kui juhataja neid ise ei tee, ameti töötaja, kellele on artikli 42 lõike 2 punkti h kohaselt delegeeritud vastavad volitused.

1. Käesolevaga moodustatakse ameti juurde haldusnõukogu. Lisaks muude käesoleva määruse või artiklites 113 ja 114 nimetatud sätetega haldusnõukogule määratud volitustele on tal ameti suhtes järgmised volitused:

1. Haldusnõukogusse kuuluvad üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja ning nende asendusliikmed.

2. Haldusnõukogu liikmed võivad kasutada nõustajate või ekspertide abi, kui nende töökorra sätetest ei tulene teisiti.

1. Haldusnõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest ex officio juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb koos nende liikmelisuse lõppemisega haldusnõukogus. Ilma et see piiraks käesoleva sätte kohaldamist, kestab esimehe ja aseesimehe ametiaeg kolm aastat, välja arvatud juhul, kui enne kõnealuse ajavahemiku lõppu on valitud uus esimees või aseesimees. Samu isikuid võib ametisse tagasi valida.

2. Kui haldusnõukogu ei otsusta teisiti, osaleb ameti juhataja nõupidamistel. Tal ei ole hääleõigust.

3. Haldusnõukogul on üks korraline koosolek aastas; lisaks sellele tuleb nõukogu kokku esimehe algatusel või komisjoni või ühe kolmandiku liikmesriikide nõudmisel.

4. Haldusnõukogu võtab vastu töökorra ja võib moodustada kõnealuse töökorra kohaselt endale alluvaid komiteesid.

Haldusnõukogu tuleb kokku komisjoni, ameti või kontrolliasutuse asukohas. Üksikasjad määratakse kindlaks töökorras.

1. Haldusnõukogu teeb otsused, välja arvatud lõikes 2 nimetatud otsused, liikmesriikide esindajate lihthäälteenamusega.

2. Otsuste puhul, mida haldusnõukogu on volitatud tegema artikli 12 lõike 1 punkti b, artikli 29, artikli 36 lõike 1 punktide a, b, d ja e, artikli 43, artikli 47, artikli 109 lõike 3 ja artikli 112 alusel, on nõutav liikmesriikide esindajate kolmeneljandikuline häälteenamus.

4. Haldusnõukogu otsused ei ole siduvad asutamislepingu artiklis 189 määratletud tähenduses.

3. Juhatajat aitab üks asejuhataja või mitu asejuhatajat. Kui juhataja ei viibi kohal või ei suuda oma ülesandeid täita, asendab teda haldusnõukogu poolt artikli 36 lõike 1 kohaselt kehtestatud eeskirjades või antud suunistes sätestatud korras asejuhataja või üks asejuhatajatest.

1. Nõukogu nimetab ameti juhataja ametisse kandidaatide nimekirjast, mille komisjoni esitab pärast haldusnõukogu arvamuse saamist. Juhataja ametist vabastamise õigus kuulub nõukogule, kes tegutseb komisjoni ettepanekul pärast haldusnõukogu arvamuse saamist.

2. Juhataja ametiaeg ei ole pikem kui viis aastat. Sama isiku võib ametiaja lõppemisel ametisse tagasi nimetada.

3. Ameti asejuhataja või asejuhatajad nimetatakse ametisse või vabastatakse ametist vastavalt lõigetele 1 ja 2 pärast konsulteerimist juhatajaga.

1. Komisjon kontrollib juhataja nende toimingute seaduslikkust, mille suhtes ühenduse õigusaktides ei nähta ette mingit seaduslikkuse järelevalvet mõne muu asutuse poolt, ning haldusnõukogu toiminguid, mis on seotud ameti eelarvega.

2. Komisjon nõuab iga lõikes 1 nimetatud ebaseadusliku toimingu muutmist või tühistamist.

3. Liikmesriigid, iga haldusnõukogu liige või mis tahes teine otseselt ja isiklikult asjassepuutuv isik võib pöörduda komisjoni poole iga lõikes 1 nimetatud otsese või kaudse toimingu asjus selle seaduslikkuse kontrollimiseks. Sellekohane taotlus esitatakse komisjonile kahe kuu jooksul alates päevast, mil asjassepuutuv isik sai teada kõnealusest toimingust. Komisjon teeb otsuse ja edastab selle kahe kuu jooksul.

2. Apellatsiooninõukogu/apellatsiooninõukogude pädevusse kuulub artiklis 67 nimetatud otsuste peale esitatud kaebuste arutamine.

3. Apellatsiooninõukogu/apellatsiooninõukogud kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. Apellatsiooninõukogude arv ja tööjaotus määratakse kindlaks artikli 114 kohastes rakenduseeskirjades.

2. Esimees valib igaks juhtumiks kõnealused liikmed ja nende asendusliikmed artikli 47 lõike 2 kohasest kvalifitseeritud liikmete nimekirjast.

3. Kui apellatsiooninõukogu leiab, et menetletava kaebuse puhul on see vajalik, võib ta valida asjaomase juhtumi menetluseks eespool nimetatud nimekirjast kaks täiendavat liiget.

4. Igalt apellatsiooninõukogu liikmelt nõutav kvalifikatsioon, üksikute liikmete volitused otsuse ettevalmistamise etapil ja hääletamistingimusedmäärataksekindlaksartikli114kohastesrakenduseeskirjades.

1. Nõukogu nimetab apellatsiooninõukogude esimehed ja nende asendusliikmed kandidaatide nimekirjast, mille komisjon esitab iga esimehe ja iga asendaja valimiseks pärast haldusnõukogu arvamuse saamist. Ametiaeg on viis aastat. Samu isikuid võib ametiaja lõppedes ametisse tagasi nimetada.

2. Teised apellatsiooninõukogude liikmed valib haldusnõukogu artikli 46 lõike 2 kohaselt viieks aastaks ameti ettepanekul koostatud kvalifitseeritud liikmete nimekirjast. Kõnealune nimekiri koostatakse viieks aastaks. Selle aja jooksul võib nimekirja või osa sellest uuendada.

3. Apellatsiooninõukogude liikmed on sõltumatud. Otsuste tegemisel ei ole nad seotud mingite suunistega.

4. Apellatsiooninõukogude liikmed ei või olla artiklis 35 nimetatud komiteede liikmed ega täita ameti juures mis tahes muid ülesandeid. Apellatsiooninõukogude liikmete ülesandeid võib täita osalise tööajaga.

5. Apellatsiooninõukogude liikmeid võib asjaomase ajavahemiku jooksul ametist tagasi kutsuda või nimekirjast kustutada üksnes juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui Euroopa Kohus teeb komisjoni taotlusel pärast haldusnõukogu arvamuse saamist vastava otsuse.

1. Apellatsiooninõukogude liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid või kui nad on olnud varem menetluse ühe poole esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

2. Kui apellatsiooninõukogu liige leiab ühel lõikes 1 nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et ta ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab ta sellest apellatsiooninõukogule.

3. Iga kaebuse menetlusosaline võib ühel lõikes 1 nimetatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist. Taandamise taotlust ei võeta vastu, kui kaebuse menetluse osaline on juba alustanud menetlust, olles teadlik taandamistaotluse põhjusest. Taandamistaotluse aluseks ei või olla liikmete kodakondsus.

4. Apellatsiooninõukogud teevad otsuse lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Kõnealuse otsuse tegemisel asendab apellatsiooninõukogus tagasiastunud või taandatud liiget tema asendusliige.

Üksikasjad punktis b nimetatud teatamise kohta võidakse sätestada artikli 114 kohastes rakenduseeskirjades. Taotlusest ametile punkti b kohaselt teatamata jätmine ei mõjuta taotluse kehtivust, kui taotlus on jõudnud ametisse ühe kuu jooksul pärast selle esitamist allasutusele või riigiasutusele.

2. Kui taotlus esitatakse lõike 1 punktis b nimetatud riigiasutusele, võtab kõnealune riigiasutus kõik meetmed, et edastada taotlus ametile kahe nädala jooksul pärast selle esitamist. Riigiasutused võivad nõuda taotlejalt lõivu, mis ei ületa taotluse vastuvõtmise ja edastamisega seotud halduskulusid.

2. Lõikes 1 nimetatud tingimuste üksikasjad, sealhulgas lisateabe esitamine, võidakse sätestada artikli 114 kohastes rakenduseeskirjades.

Ühenduse sordikaitse taotlemise kuupäev on päev, mil kehtiv taotlus jõudis artikli 49 lõike 1 kohaselt ametisse või artikli 49 lõike 1 punkti b kohaselt allasutusse või riigiasutusse, tingimusel et see vastab artikli 50 lõikele 1 ja et artikli 83 kohased lõivud on ameti poolt kindlaksmääratud tähtajaks makstud.

1. Taotluse prioriteet määratakse taotluse vastuvõtmiskuupäeva põhjal. Kui taotlustel on sama esitamiskuupäev, määratakse prioriteet vastavalt nende saamise järjekorrale, kui seda on võimalik kindlaks teha. Vastasel korral on neil võrdne prioriteet.

2. Kui taotleja või tema õiguseelneja on juba taotlenud asjaomasele sordile liikmesriigis või Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu liikmesriigis kaitset ja uue taotluse esitamisel on eelmise taotluse esitamisest möödunud vähem kui 12 kuud, on taotlejal prioriteet ühenduse sordikaitsele varasema taotluse puhul, tingimusel et varasem taotlus on uue taotluse esitamise päeval endiselt kehtiv.

3. Prioriteedi tulemusena käsitatakse varasema taotluse esitamise kuupäeva artiklite 7, 10 ja 11 kohaldamisel ühenduse sordikaitse taotlemise kuupäevana.

4. Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse ka teises liikmesriigis esitatud varasemate taotluste suhtes, tingimusel et artikli 12 lõike 1 punkti b teises lauses sätestatud tingimused on kõnealuse riigi puhul ühenduse sordikaitse taotlemise kuupäeval täidetud.

5. Kõik nõuded lõikega 2 ettenähtud prioriteedist varasema prioriteedi kohta kaotavad kehtivuse, kui taotleja ei esita ametile kolme kuu jooksul alates taotlemise kuupäevast varasema taotluse koopiaid, mille on tõestanud asjaomane pädev asutus. Kui varasem taotlus ei ole koostatud ühes Euroopa ühenduste ametlikus keeles, võib amet lisaks nõuda varasema taotluse tõlget ühes kõnealustest keeltest.

2. Kui taotlus, mis vastab artiklis 51 nimetatud tingimustele, ei vasta artiklis 50 sätestatud muudele tingimustele, annab amet taotlejale võimaluse kõrvaldada kindlakstehtud puudused.

3. Kui avaldus ei vasta artiklis 51 nimetatud tingimustele, teatab amet sellest taotlejale või kui see ei ole võimalik, avaldab asjakohase teabe artikli 89 kohaselt.

1. Amet kontrollib, kas sordile võib taotleda artikli 5 kohast ühenduse sordikaitset, kas sort on artikli 10 kohaselt uudne, kas taotlejal on artikli 12 kohaselt õigus esitada taotlus ja kas artiklis 82 sätestatud tingimused on täidetud. Samuti uurib amet, kas esitatud sordinime ettepanek on artikli 63 kohaselt sobiv. Selleks võib amet kasutada teiste asutuste teenuseid.

2. Esimesel taotlejal on õigus ühenduse sordikaitsele artikli 11 kohaselt. Seda ei kohaldata, kui amet on enne taotluse kohta otsuse tegemist teadlik või kui artikli 98 lõike 4 kohast prioriteedinõuet käsitlevast lõplikust otsusest selgub, et õigus ei kuulu esimesele taotlejale või ei kuulu üksnes esimesele taotlejale. Kui on kindlaks tehtud üks või mitu õigust omavat isikut, võib/võivad kõnealune isik/kõnealused isikud alustada menetlust taotleja või taotlejatena.

1. Kui amet ei ole artiklite 53 ja 54 kohase kontrollimise põhjal avastanud sordi ühenduse kaitse all võtmise suhtes takistusi, võtab ta vajalikud meetmed, et pädev asutus või pädevad asutused, keda haldusnõukogu on volitanud asjaomaste liikide sortide registreerimiskatseid korraldama (edaspidi “kontrolliasutus”), saaksid vähemalt ühes liikmesriigis läbi viia artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud tingimuste täitmisega seotud registreerimiskatsed.

2. Kui kontrolliasutust ei ole olemas, võib amet haldusnõukogu nõusolekul delegeerida vastava kohustuse teistele asjakohastele asutustele või luua endale sel eesmärgil allasutused. Käesoleva peatüki sätete kohaldamisel käsitatakse selliseid asutusi või allasutusi kontrolliasutustena. Nad võivad kasutada taotleja poolt pakutavaid vahendeid.

3. Amet edastab kontrolliasutustele taotluse koopiad artikli 114 kohaste rakenduseeskirjade alusel.

4. Amet määrab üldeeskirjade või üksikjuhtude nõuete põhjal kindlaks registreerimiskatsete ja võrdlusproovide jaoks mõeldud materjali esitamise aja ja koha ning selle kogused ja kvaliteedi.

5. Kui taotleja esitab artikli 52 lõike 2 või 4 kohaselt prioriteedinõude, esitab ta vajaliku materjali ja mis tahes muud nõutavad dokumendid kahe aasta jooksul pärast artikli 51 kohast taotlemiskuupäeva. Kui varasem taotlus võetakse tagasi või lükatakse tagasi enne kahe aasta möödumist, võib amet nõuda taotlejalt materjali või mis tahes täiendavate dokumentide esitamist kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

1. Kui artiklites 7-9 sätestatud tingimuste täitmisega seotud registreerimiskatsete läbiviimise jaoks ei ole nähtud ette muud viisi, kasvatavad kontrolliasutused registreerimiskatsete jaoks asjaomast sorti või sooritavad vajalikke uuringuid.

2. Mis tahes registreerimiskatsed viiakse läbi vastavalt haldusnõukogu väljaantud kontrollisuunistele ja ameti esitatud juhenditele.

3. Kontrolliasutus võib registreerimiskatsete läbiviimiseks kasutada ameti nõusolekul teiste tehniliselt pädevate asutuste teenuseid ja võtta arvesse selliste asutuste asjakohaseid järeldusi.

4. Kui amet ei ole sätestanud teisiti, alustab iga kontrolliasutus registreerimiskatseid hiljemalt päeval, mil oleks alanud ameti saadetud taotluse kontrolliasutusse jõudmise päeval esitatud riikliku sordikaitse taotlusel põhinevad registreerimiskatsed.

5. Kui amet ei ole sätestanud teisiti, alustab iga kontrolliasutus registreerimiskatseid artikli 55 lõike 5 kohaldamisel hiljemalt päeval, mil registreerimiskatsed oleks alanud riikliku sordikaitse taotluse alusel, tingimusel et vajalik materjal ja mis tahes muud nõutavad dokumendid on esitatud kõnealusel kuupäeval.

6. Haldusnõukogu otsuste alusel võivad viinapuu- ja puuliikide sortide registreerimiskatsed alata hilisemal kuupäeval.

1. Kontrolliasutus saadab ametile ameti nõudmisel või juhul, kui ta peab registreerimiskatsete tulemusi sordi hindamiseks piisavateks, registreerimiskatsete aruande ning, kui amet leiab, et artiklites 7-9 sätestatud tingimused on täidetud, sordikirjelduse.

2. Amet edastab registreerimiskatsete tulemused ja sordikirjelduse taotlejale ja annab talle võimaluse teha nende kohta märkusi.

3. Kui amet leiab, et registreerimiskatsete aruanne ei ole otsuse tegemiseks piisav alus, võib ta omal algatusel pärast konsulteerimist taotlejaga või taotleja nõudmisel ette näha täiendavad registreerimiskatsed. Tulemuste hindamisel käsitatakse mis tahes täiendavaid katseid, mis viiakse läbi enne artiklite 61 ja 62 kohase lõpliku otsuse tegemist, artikli 56 lõikes 1 nimetatud registreerimiskatsete osana.

4. Registreerimiskatsete tulemuste kasutamise õigus on ainult ametil ja kontrolliasutused võivad neid kasutada üksnes ameti nõusolekul.

Amet tasub kontrolliasutusele artikli 114 kohastes rakenduseeskirjades sätestatud lõivu.

1. Iga isik võib esitada ametile kirjaliku vastuväite sordi ühenduse kaitse alla võtmise kohta.

2. Vastuväite esitajad on lisaks taotlejale sordi ühenduse kaitse alla võtmise menetluse osalised. Ilma et see piiraks artikli 88 kohaldamist, on vastuväite esitajatel juurdepääs dokumentidele, sealhulgas artikli 57 lõikes 2 nimetatud registreerimiskatsete tulemustele ja sordikirjeldusele.

5. Otsused vastuväidete kohta võidakse teha koos artiklite 61, 62 või 63 kohaste otsustega.

Kui vastuväide, mille aluseks on artiklis 11 sätestatud tingimuste mittetäitmine, viib ühenduse sordikaitse taotluse tagasivõtmise või tagasilükkamiseni ja kui vastuväite esitaja esitab sama sordi puhul ühenduse sordikaitse taotluse ühe kuu jooksul pärast tagasivõtmist või tagasilükkamist, võib ta nõuda tagasivõetud või tagasilükatud taotluse esitamiskuupäeva käsitamist oma taotluse esitamiskuupäevana.

1. Amet lükkab ühenduse sordikaitse taotlused tagasi kohe, kui ta teeb kindlaks, et taotleja:

Kui amet on arvamusel, et kontrollimise tulemused on taotluse üle otsustamiseks piisavad ja et artiklite 59 ja 61 kohaseid takistusi ei esine, võetakse sort ühenduse kaitse alla. Kõnealune otsus sisaldab ametlikku sordikirjeldust.

1. Kui sort on võetud ühenduse kaitse alla, kinnitab amet taotleja poolt kõnealuse sordi puhul artikli 50 lõike 3 kohaselt esitatud sordinime ettepaneku, kui ta leiab artikli 54 lõike 1 teise lause kohaselt tehtud kontrollimise põhjal, et kõnealune nimi on sobiv.

2. Sordinimi on sobiv, kui puuduvad käesoleva artikli lõigete 3 või 4 kohased takistused.

4. ametlikku sordiregistrisse juba kantud ja mida on turustatud seal kaubanduslikel eesmärkidel ning esitatud sordinime ettepanek erineb seal registreeritud ja kasutatud sordinimest, välja arvatud juhul, kui see sordinimi on lõike 3 kohaseks takistuseks.

5. Amet avaldab liigid, mida ta käsitab “lähedalt seotutena” lõike 3 punktis c määratletud tähenduses.

3. Omanik peab esitama kogu sordi muutumatuna püsimise hindamiseks vajaliku teabe ametile ja kontrolliasutustele, kelle ülesandeks on sordi tehniline kontrollimine. Omanik peab esitama ameti poolt antud juhendi kohaselt sordi materjali ja lubama kontrollida, kas sordi muutumatuna püsimise tagamiseks on võetud asjakohased meetmed.

1. Kontrolliasutus, kelle ülesandeks on tehniline kontroll, saadab ameti nõudmisel või juhul kui ta leiab, et sort ei ole kas ühtlik või püsiv, ametile aruande oma järeldustest.

2. Kui tehnilise kontrolli käigus on avastatud mõni lõike 1 kohane puudus, teatab amet omanikule tehnilise kontrolli tulemused ja annab talle võimaluse teha nende kohta märkusi.

1. Amet muudab artikli 63 kohaselt määratud sordinime, kui ta teeb kindlaks, et nimi ei vasta või enam ei vasta artiklis 63 sätestatud tingimustele, ning kolmanda poole varem tekkinud vastuolus oleva õiguse korral, kui omanik nõustub muutmisega või kui lõplik kohtuotsus keelab sel põhjusel sordinime kasutada omanikul või mis tahes muul isikul, kes peab sordinime kasutama.

2. Amet annab omanikule võimaluse esitada muudetud sordinime ettepanek ja jätkab menetlust artikli 63 kohaselt.

3. Vastuväited esitatud muudetud sordinime ettepanekule võidakse esitada artikli 59 lõike 3 punkti b kohaselt.

1. Kaebusi saab esitada ameti otsuste peale, mis on tehtud artiklite 20, 21, 59, 61, 62, 63 ja 66 kohaselt, ning otsuste peale, mis on seotud artikli 83 kohaste lõivudega, artikli 85 kohaste kuludega, registrisse teabe kandmise või registrist teabe kustutamisega artikli 87 kohaselt ja artikli 88 kohase avaliku tutvumisega.

2. Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus peatab otsuse täitmise. Amet võib, kui ta leiab, et olukord seda nõuab, otsustada, et vaidlustatud otsuse täitmist ei peatata.

3. Ameti artikli 29 ja artikli 100 lõike 2 kohase otsuse peale saab kaevata, välja arvatud juhul, kui artikli 74 kohaselt on esitatud otsene kaebus. Kaebuse esitamine ei peata otsuse täitmist.

4. Otsuse peale, millega ei lõpetata menetlust mõne osalise puhul, võidakse esitada kaebus üksnes seoses kaebusega lõpliku otsuse peale, välja arvatud juhul, kui selle otsusega nähakse ette eraldi kaebus.

Isikud, kellel on kaebuse esitamise ja kaebuse menetlemise osaliseks olemise õigus

Iga füüsiline või juriidiline isik võib artikli 82 alusel esitada kaebuse temale adresseeritud otsuse peale või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab. Menetlusosalised võivad olla kaebuse menetluse osalisteks: amet on kaebuse menetluse osaliseks.

Kaebus esitatakse ametile kirjalikult kahe kuu jooksul pärast otsuse kättetoimetamist, kui see on adresseeritud kaebuse esitajale, või adressaadi puudumisel kahe kuu jooksul pärast otsuse avaldamist, ning kirjalik seletus, milles tuuakse ära kaebuse esitamise põhjused, esitatakse nelja kuu jooksul pärast eespool nimetatud kättetoimetamist või avaldamist.

1. Kui ametiasutus, kes on koostanud otsuse, leiab, et kaebus on vastuvõetav ja põhjendatud, teeb amet otsuses parandused. Eespool toodut ei kohaldata, kui teine kaebuse menetluse osaline esitab kaebuse esitajale vastuväiteid.

2. Kui otsuses ei tehta parandusi ühe kuu jooksul pärast põhjenduste esitamist:

1. Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on hästi põhjendatud.

2. Kaebuse läbivaatamisel kutsub apellatsiooninõukogu nii sageli kui vajalik kaebuse menetlusosalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi nõukogu enda poolt saadetud teadete või kaebuse menetluse teiste osaliste avalduste kohta. Kaebuse menetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse artikli 71 kohaselt toimunud läbivaatamise põhjal. Apellatsiooninõukogu võib kasutada ameti pädevusse kuuluvaid mis tahes volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ameti pädevale asutusele. Kõnealune asutus on seotud apellatsiooninõukogu ratio decidendi'ga, kui faktid on samad.

1. Kaebusi käsitlevate apellatsioonikodade otsuste vastu võib Euroopa Kohtule esitada kaebuse.

2. Kaebuse aluseks võib olla pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, asutamislepingu, käesoleva määruse või nende rakendusnormide rikkumine või võimu kuritarvitamine.

4. Kaebuse võib esitada apellatsioonmenetluse pool, kelle nõudmised on osaliselt või tervikuna rahuldamata jäetud.

5. Kaebus esitatakse Euroopa Kohtule kahe kuu jooksul pärast apellatsioonikoja otsuse väljakuulutamist.

1. Artikli 29 ja artikli 100 lõike 2 kohaste ameti otsuste peale võib kaebuse esitada otse Euroopa Kohtule.

Ameti otsused on motiveeritud. Otsused võivad põhineda üksnes sellistel kaalutlustel või tõenditel, mille kohta menetlusosalistel on olnud võimalus esitada suulisi või kirjalikke märkusi.

Ametis alustatud menetlustes kontrollib amet omal algatusel fakte niivõrd, kuivõrd seda nähakse ette artiklite 54 ja 55 kohase kontrollimisega. Amet jätab tähelepanuta faktid või tõendid, mis ei ole esitatud ameti poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

1. Asja suuline arutamine viiakse läbi kas ameti enda algatusel või menetluse mõne osalise taotlusel.

2. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, ei ole asja suuline arutamine ametis avalik.

3. Apellatsiooninõukogus toimuv asja suuline arutamine, sealhulgas otsuse väljakuulutamine, on avalik, kui asjaomane apellatsiooninõukogu ei otsusta teisiti olukorras, kus menetluse avalikkus võib seada eelkõige mõne kaebuse menetluse osalise tõsiselt ja põhjendamatult ebasoodsamasse olukorda.

1. Ametis toimuvate menetluste puhul kuuluvad tõendite esitamise või saamise viiside hulka:

2. Kui ameti otsused tehakse kollegiaalselt, võib kollegiaalne organ volitada ühte oma liikmetest esitatud tõendeid läbi vaatama.

3. Kui amet peab vajalikuks, et menetlusosaline, tunnistaja või ekspert annaks suulisi tunnistusi:

4. Ametisse ütlusi ja seletusi andma kutsutud menetlusosaline, tunnistaja või ekspert võib paludaametilt luba lasta oma ütlused ja seletused oma alalise asukohariigi pädeval kohtul või muul asutusel ära kuulata. Sellise palve saamisel või juhul, kui kutsele ei järgnenud reaktsiooni, võib amet paluda artikli 91 lõike 2 kohaselt pädeval kohtul või muul asutusel kõnealuse isiku ütlused ja seletused ära kuulata.

5. Kui menetlusosaline, tunnistaja või ekspert annab ametis ütlusi ja seletusi, võib amet, kui ta peab ütluste ja seletuste vande all või muul moel siduvas vormis andmist soovitatavaks, paluda asjakohase isiku asukohariigi pädeval kohtul või muul asutusel tema ärakuulamist nõutavatel tingimustel.

6. Kui amet palub pädeval kohtul või muul asutusel koguda tõendeid, võib ta nõuda tõendite kogumist siduvas vormis ja ameti liikme ärakuulamisel viibimise ja menetlusosalise, tunnistaja või eksperdi küsitlemise lubamist kas kõnealuse kohtu või muu asutuse kaudu või vahetult.

Amet toimetab omal algatusel kätte kõik otsused ja kutsed ning teated ja teatised, mis on tähtaja arvestamise aluseks või mis tuleb kas vastavalt käesoleva määruse muudele sätetele või vastavalt käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud sätetele või ameti juhataja korraldusele kätte toimetada. See võib toimuda ka liikmesriikide pädevate sordikaitseasutuste vahendusel.

1. Kui ühenduse sordikaitse taotleja või omanik või ameti menetluse mis tahes muu osaline ei ole ülesnäidatud hoolikusele vaatamata suutnud erilistel asjaoludel kinni pidada ameti tähtajast, taastatakse taotlemisel tema õigused, kui tähtajast kinni pidamata jätmine on käesoleva määruse alusel otseselt põhjustanud õiguse või heastamisvahendi kaotamise.

2. Taotlused esitatakse kirjalikult kahe kuu jooksul pärast tähtajast kinni pidamata jätmise põhjuse äralangemist. Tegemata jäetud toiming sooritatakse selle aja jooksul. Taotlused võetakse vastu üksnes järgimata jäänud tähtaja lõppemisele järgneva aasta jooksul.

4. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata lõikes 2 nimetatud tähtaegade ega artikli 52 lõigetes 2, 4 ja 5 kindlaksmääratud tähtaegade suhtes.

5. Iga isik, kes on mõnes liikmeriigis lõike 1 kohase ühenduse sordikaitse taotlemise või sordi kaitse alla võtmisega seotud õiguse kaotamise ja kõnealuste õiguste taastamise vahelisel ajal heauskselt kasutanud või teinud reaalseid toiminguid, et kasutada sorti, mille kohta on avaldatud ühenduse sordikaitse taotlus või mis on võetud ühenduse kaitse alla, võib maksuta jätkata sellist kasutamist oma ettevõttes või ettevõtte vajaduste tarbeks.

1. Kui käesolevas määruses või käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud õigusaktides puuduvad menetlust reguleerivad sätted, kohaldab amet liikmesriikides üldiselt tunnustatud menetlusõiguse põhimõtteid.

2. Artiklit 48 kohaldatakse ameti töötajate suhtes mutatis mutandis sedavõrd, kuivõrd amet osaleb artiklis 67 nimetatud otsuste tegemises, ja kontrolliasutuste töötajate suhtes sedavõrd, kuivõrd kontrolliasutus osaleb selliste otsuste ettevalmistamiseks võetavates meetmetes.

Isikud, kelle alaline elukoht, asukoht või ettevõte ei ole ühenduse territooriumil, võivad osaleda ameti menetluste osalisena üksnes juhul, kui nad on määranud esindaja, kelle alaline elukoht, asukoht või ettevõte on ühenduse territooriumil.

1. Amet kehtestab vastavalt artikli 113 kohaselt vastuvõetud lõive käsitlevatele eeskirjadele lõivud käesoleva määrusega ettenähtud ametlike toimingute eest ning lõivud igaks ühenduse sordikaitse kehtimise aasta eest.

2. Kui artikli 113 lõikes 2 sätestatud ametlike toimingute või teiste lõive käsitlevates eeskirjades nimetatud ja üksnes taotlemise korral sooritatavate ametlike toimingute lõive ei tasuta, ei käsitata taotlust või kaebust esitatuna, kui lõivude tasumiseks vajalikke toiminguid ei sooritata ühe kuu jooksul päevast, mil amet on esitanud uue nõude lõivude tasumiseks, viidates seejuures tasumata jätmise tagajärgedele.

3. Kui teatavat taotleja poolt sordi ühenduse kaitse alla võtmiseks esitatud teavet saab kontrollida üksnes selliste registreerimiskatsete abil, mis ületavad asjaomase taksoni sortide registreerimiskatsete jaoks kehtestatud piire, võib registreerimiskatsete lõive pärast lõivude tasumiseks kohustatud isiku ärakuulamist suurendada tegelikult tehtud kulutuste summani.

4. Kui kaebus rahuldatakse, tagastatakse kaebuse esitamisel makstud lõivud või osalise rahuldamise korral nende vastav osa. Tagastamisest võidakse täielikult või osaliselt keelduda, kui rahuldatud kaebus põhines faktidel, mis ei olnud esialgse otsuse tegemise ajal teada.

1. Ameti õigus nõuda lõivude tasumist lõpeb neli aastat pärast selle kalendriaasta lõppu, mil lõiv on tulnud tasuda.

2. Nõudeõigus ameti vastu makstud lõivude või enammakstud summade tagastamiseks lõpeb neli aastat pärast selle kalendriaasta lõppu, mil kõnealune õigus on tekkinud.

3. Lõivu tasumise nõue katkestab lõikes 1 nimetatud tähtaja ning kirjalik ja põhjendatud tagastamisnõue katkestab lõikes 2 nimetatud tähtaja. Alates katkemise hetkest hakatakse tähtaega arvestama uuesti ja tähtaeg lõpeb hiljemalt kuus aastat pärast selle kalendriaasta lõppu, mil see algselt on alanud, välja arvatud juhul, kui vahepeal on algatatud selle õiguse tagamiseks kohtumenetlus; sel juhul ei lõpe tähtaeg enne kui üks aasta pärast lõpliku kohtuotsuse jõustumist.

1. Pool, kelle kahjuks on lõppenud ühenduse sordikaitse kehtetuks tunnistamise või tühistamise menetlus või kaebuse menetlus, kannab menetluse teise poole kulud ning kõik enda menetlusega seotud kulud, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud ning agendi, nõustaja või advokaadi tasud artikli 114 kohastes rakenduseeskirjades sätestatud tingimustel igale kulude kategooriale kehtestatud astmestiku ulatuses.

2. Kui mõlemad menetlusosalised teatavas osas võidavad ja teatavas osas kaotavad või kui õigluspõhimõtted seda nõuavad, valib amet või apellatsiooninõukogu siiski teistsuguse kulude jaotamise viisi.

3. Menetlusosaline, kes lõpetab menetluse ühenduse sordikaitse taotluse, õiguste kehtetuks tunnistamise taotluse või õiguste tühistamise taotluse või kaebuse tagasivõtmisega või ühenduse sordikaitsest loobumisega, kannab menetluse teise osalise kulud vastavalt lõigetele 1 ja 2.

4. Kui menetlusosalised lepivad ametis või apellatsiooninõukogus kokku eelmistes lõigetes sätestatust erinevas kulude jaotamises, võtab asjaomane asutus seda kokkulepet arvesse.

5. Amet või apellatsiooninõukogu määrab taotluse korral kindlaks eelmiste lõigete kohaselt tasutavad kulud.

1. Kõik ameti otsused, milles määratakse kindlaks kulude summad, kuuluvad täitmisele.

2. Sundtäitmist reguleerivad selles liikmesriigis kohaldatavad tsiviilkohtu menetluse normid, mille territooriumil otsus täidetakse. Korralduse sundtäitmiseks annab pärast selle aluseks oleva dokumendi autentsuse kontrollimist riigiasutus, mille iga liikmesriigi valitsus on sel eesmärgil määranud; valitsused teatavad kõikidest sellistest riigiasutustest ametile ja Euroopa Kohtule.

3. Kui kõnealused formaalsused on sundtäitmist taotleva poole taotlusel täidetud, on tal õigus taotleda sundtäitmist siseriiklike õigusaktide kohaselt, pöördudes otse pädeva asutuse poole.

4. Sundtäitmise võib edasi lükata üksnes Euroopa Kohtu otsusega. Sundtäitmismeetmete korrektsust kontrollivad siiski riikide kohtud.

1. Amet peab ühenduse sordikaitse taotluste registrit, mis sisaldab järgmisi andmeid:

2. Amet peab ühenduse sordiregistrit, kuhu kantakse pärast sordi ühenduse kaitse alla võtmist järgmised üksikasjad:

3. Mõlemasse registrisse kannete tegemise muud üksikasjad või tingimused võidakse kindlaks määrata artikli 114 kohastes rakenduseeskirjades.

4. Amet võib omal algatusel pärast omanikuga konsulteerimist vajaduse korral kohandada ametliku sordikirjelduse tunnuste arvu ja tüüpi või nende tunnuste kindlaksmääratud väljendusviise asjaomase taksoni sortide kirjeldust reguleerivatest põhimõtetest lähtudes, et teha sordi kirjeldus võrreldavaks asjaomase taksoni teiste sortide kirjeldusega.

2. Õigustatud huvi korral on artikli 114 kohastes rakenduseeskirjades sätestatud tingimustel avalikud:

3. Sortide puhul, mille paljundusmaterjali tootmiseks tuleb teatavatest koostisosadest moodustuvat materjali korduvalt kasutada, ei ole ühenduse sordikaitse taotleja palvel koostisosade, sealhulgas nende kasvatamisega seotud andmed avalikud. Sellist taotlust ei või esitada, kui sordi ühenduse kaitse alla võtmise taotluse kohta on otsus juba tehtud.

4. Pädevad asutused võivad käesoleva määruse alusel anda teistele pooltele seoses artikli 55 lõike 4, artikli 56 ja artikli 64 kohaste kontrollimistega esitatud või saadud materjale üksnes juhul, kui selleks õigustatud isik annab oma nõusoleku või kui selline üleandmine osutub hädavajalikuks seoses käesolevas määruses sätestatud kontrollimise eesmärgil toimuva koostööga või õigusaktide alusel.

Amet avaldab vähemalt kord kahe kuu jooksul väljaande, mis sisaldab artikli 87 lõike 1 ja lõike 2 punktide a, d, e, f, g ja h kohaselt registrisse kantud ja veel avaldamata teavet. Amet avaldab samuti aastaaruande, mis sisaldab tema poolt otstarbekaks peetavat teavet, kuid vähemalt loetelu kehtivate ühenduse sordikaitsete, nende omanike, määramise ja lõppemise kuupäevade ja heakskiidetud sordinimede kohta. Kõnealuste väljaannetega seotud üksikasjad täpsustab haldusnõukogu.

1. Ilma et see piiraks registreerimiskatsete tulemuste saatmiseks sätestatud tingimuste kohaldamist, saadavad amet ja liikmesriikide pädevad sordiasutused nõudmise korral üksteisele oma tarbeks oma väljaannete ühe või mitu tasuta koopiat ja mis tahes muu taotletud sordikaitsega või kaitse alla võetud sordiga seotud kasuliku teabe.

2. Artikli 88 lõikes 3 nimetatud andmed jäetakse teabe hulgast välja, välja arvatud juhul kui:

1. Kui käesolevas määruses või siseriiklikes õigusaktides pole sätestatud teisiti, aitavad amet, artikli 55 lõikes 1 nimetatud kontrolliasutused ja liikmesriikide kohtud või asutused taotluse korral üksteist, vahetades teavet või võimaldades juurdepääsu sordiga seotud dokumentidele, selle näidistele või kasvatamisele. Kui amet ja kontrolliasutused võimaldavad kohtutele või prokuratuurile juurdepääsu dokumentidele, sordi näidistele või kasvatamisele, ei kohaldata selle juurdepääsu suhtes artiklis 88 sätestatud piiranguid ja kontrolliasutuste poolt korraldatava tutvumise suhtes ei kohaldata kõnealuse artikli kohast ameti otsust.

2. Saades ametilt õigusabi saamise palve, teevad liikmesriikide kohtud või muud pädevad asutused kõnealuse ameti nimel ja oma pädevuse piires kõik vajalikud järelepärimised või võtavad muud asjakohased meetmed.

1. Ühtegi ühenduse kaitse alla võetud sorti ei tohi võtta riikliku kaitse alla ega anda sellele patenti. Esimese lause vastaselt määratud õigus on tühine.

2. Kui omaniku sama sort on enne ühenduse kaitse alla võtmist võetud mõne teise lõikes 1 nimetatud kaitse alla, ei saa omanik kasutada asjaomase sordi puhul sellise kaitsega ettenähtud õigusi nii kaua, kuni ühenduse sordikaitse kehtib.

Ühenduse sordikaitsega ettenähtud õiguste kasutamise suhtes kohaldatakse liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud piiranguid üksnes juhul, kui sellele on selgesõnaliselt viidatud käesolevas määruses.

1. Omanik võib esitada nõude õigusrikkumise lõpetamise või mõistliku hüvituse maksmise või mõlema kohta igaühe suhtes, kes:

2. Igaüks, kes tegutseb tahtlikult või ettevaatamatult, peab lisaks hüvitama omanikule kõnealusest toimingust tuleneva mis tahes täiendava kahju. Kerge ettevaatamatuse korral võib selliseid nõudeid vastavalt ettevaatamatuse astmele vähendada, kuid ometi mitte sedavõrd, et nõue on väiksem kui õigusrikkumise sooritanud isiku poolt sellest saadud kasu.

Omanik võib nõuda mõistlikku hüvitust igalt isikult, kes ühenduse sordikaitse taotluse avaldamise ja sordikaitse alla võtmise vahelisel ajal sooritas toimingu, mis nimetatud ajavahemiku järel oleks keelatud.

Artiklite 94 ja 95 kohaste nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat alates päevast, mil sort on võetud lõplikult ühenduse kaitse alla ning mil omanik on saanud teada õigusrikkumise toimingust ja selle sooritaja isikust, või sellise teabe puudumisel kolmkümmend aastat pärast kõnealuse õigusrikkumise lõppemist.

1. Kui artiklis 94 nimetatud õigusrikkumise sooritaja on rikkumise tulemusel saanud omaniku või litsentsiaadi arvelt kasu, kohaldavad artiklite 101 või 102 kohased pädevad kohtud hüvitamist silmas pidades siseriiklikke õigusakte, sealhulgas rahvusvahelist eraõigust.

2. Lõiget 1 kohaldatakse samuti muude nõuete suhtes, mis võivad tekkida seoses artikli 95 kohaste toimingute sooritamise või sooritamata jätmisega ühenduse sordikaitse taotluse avaldamise ja taotluse kohta otsuse tegemise vahelisel ajal.

3. Kõikidel muudel juhtudel määratakse ühenduse sordikaitse mõju üksnes käesoleva määruse kohaselt.

1. Kui ühenduse sordikaitsega seotud õigused on antud isikule, kel puudub selleks artikli 11 kohaselt õigus, võib õigustatud isik nõuda nimetatud õiguste üleandmist endale, piiramata muude liikmesriikide õigusaktide kohaste vahendite kasutamist.

2. Kui isikul on õigus ainult osale ühenduse sordikaitsest, võib kõnealune isik lõike 1 kohaselt taotleda kaasomanikuks saamist.

3. Lõike 1 ja 2 kohased nõuded võidakse esitada üksnes viie aasta jooksul pärast sordi ühenduse kaitse alla võtmise avaldamist. Käesolevat sätet ei kohaldata, kui omanik on teadnud sordi kaitse alla võtmise päeval, et tal puudub selleks õigus või et tal puudub selleks ainuõigus.

4. Õigustatud isik võib taotleda mutatis mutandis lõigete 1 ja 2 kohaseid õigusi ka ühenduse sordikaitse taotluse suhtes, mille on esitanud isik, kellel puudub selleks õigus või kellel puudub selleks ainuõigus.

Lähtesordi omanikul ja lähtesordist tuletatud sordi aretajal on õigus saadatunnustus selle kohta, et asjaomaseid sorte eristatakselähtesordina ja tuletatud sordina.

1. Kui ühenduse kaitse alla võetud sordi omanik vahetub artikli 98 lõike 1 kohase õiguse nõudmise eesmärgil vastavalt artiklitele 101 või 102 tehtud kohtuotsuse tulemusel, muutuvad litsentsid või muud õigused kehtetuks uue omaniku kandmisel ühenduse sordiregistrisse.

2. Kui omanik või litsentsiaat on enne artiklite 101 või 102 kohase menetluse algust sooritanud ühe artikli 13 lõikes 2 sätestatud toimingutest või on teinud selleks tõhusaid ja tõelisi korraldusi, võib ta jätkata selliste toimingute sooritamist, tingimusel et ta taotleb ühenduse sordiregistrisse kantud uuelt omanikult lihtlitsentsi. Sellised taotlused tuleb esitada rakendussätetes sätestatud tähtaja jooksul. Pooltevahelise kokkuleppe puudumise korral võib litsentsi anda amet. Artikli 29 lõikeid 3–7 kohaldatakse mutatis mutandis.

3. Lõiget 2 ei kohaldata, kui omanik või litsentsiaat ei tegutsenud toimingute sooritamisel või ettevalmistuste tegemisel nende sooritamiseks heas usus.

Kohtualluvus ja menetlus tsiviilõiguslike nõuetega seotud õigustoimingute puhul

1. Lugano konventsiooni ning käesoleva artikli ja käesoleva määruse artiklite 102–106 täiendavaid sätteid kohaldatakse menetluste suhtes, mis on seotud artiklites 94–100 nimetatud nõuete puhul võetud meetmetega.

Pädevatel kohtutel on õigus menetleda ükskõik millises liikmesriigis väidetavalt sooritatud õigusrikkumiste asju.

3. Menetlused, mis on seotud õigusrikkumise kohta esitatud nõuete suhtes võetud meetmetega, võib samuti läbi viia selle piirkonna kohtutes, kus kahju põhjustanud juhtum aset leidis. Sellistel juhtudel kuuluvad kohtu pädevusse väidetavalt sooritatud õigusrikkumised ainult selle liikmesriigi territooriumil, kus kohus asub.

4. Õigustoimingute ja pädevate kohtute suhtes kohaldatakse lõike 2 või 3 kohaselt kindlaksmääratud riigi õigusakte.

1. Käesoleva määruse artikli 98 kohased toimingud ei kuulu Lugano konventsiooni artikli 5 lõigete 3 ja 4 sätete alla.

2. Olenemata käesoleva määruse artiklist 101, kohaldatakse Lugano konventsiooni artikli 5 lõiget 1, artiklit 17 ja artiklit 18.

3. Käesoleva määruse artiklite 101 ja 102 kohaldamisel määratakse isiku alaline elukoht või asukoht kindlaks Lugano konventsiooni artiklite 52 ja 53 kohaselt.

Kui riiklikud kohtud on artiklite 101 ja 102 kohaselt pädevad, kohaldatakse asjakohase riigi vastava riikliku omandiõigusega seotud sama tüüpi tegevust reguleerivaid menetlusnorme, ilma et see piiraks artiklite 104 ja 105 kohaldamist.

1. Omanik võib esitada õigusrikkumise suhtes hagi. Litsentsiaadid võivad esitada sellise hagi juhul, kui see õigus ei ole ainulitsentsi puhul omanikuga sõlmitud kokkuleppes või ameti poolt artikli 29 või artikli 100 lõike 2 kohaselt selgelt välistatud.

2. Igal litsentsiaadil on talle tekitatud kahju hüvitamiseks õigus ühineda õigusrikkumise asjus omaniku poolt esitatud hagiga.

Riiklik kohus või muu asutus, mille menetluses on ühenduse sordikaitsega seotud hagi, käsitab ühenduse sordikaitset kehtivana.

1. Kui hagi on seotud artikli 98 lõike 4 kohaste nõuetega ja otsus sõltub sordi kaitstavusest vastavalt artiklile 6, ei või kõnealust otsust teha enne, kui amet on teinud otsuse ühenduse sordikaitse taotluse kohta.

2. Kui hagi on seotud ühenduse sordikaitsega, mis on juba määratud ja mille suhtes on algatatud artikli 20 või 21 kohane kehtetuks tunnistamise või tühistamise menetlus, võidakse kohtumenetlus peatada, kui otsus sõltub ühenduse sordikaitse kehtivusest.

Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed tagamaks, et ühenduse sordikaitse rikkumiste karistamisel kohaldatakse samu sätteid kui vastava riikliku sordikaitse rikkumise korral.

1. Ameti kõikide tulude ja kulude kalkulatsioon koostatakse iga eelarveaasta jaoks, mis vastab kalendriaastale, ja esitatakse ameti eelarves.

3. Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, sisaldavad tulud artikli 83 kohaselt artiklis 113 nimetatud lõive käsitlevate eeskirjade alusel makstavaid lõive ja vastavalt vajadusele toetust Euroopa ühenduste üldeelarvest.

4. Ilma et see piiraks muud liiki kulusid, sisaldavad kulud ameti püsikulusid ja ameti tavapärasest tegevusest tulenevaid kulusid, sealhulgas kontrolliasutustele makstavaid summasid.

1. Juhataja koostab igal aastal ameti järgmise aasta tulude ja kulude kalkulatsiooni ja edastab selle koos ametikohtade loeteluga ning, kui kalkulatsioonis nähakse ette artikli 108 lõikes 3 nimetatud toetus, koos sissejuhatava põhjendusega haldusnõukogule hiljemalt iga aasta 31. märtsiks.

2. Kui kalkulatsioonis nähakse ette artikli 108 lõikes 3 nimetatud toetus, edastab haldusnõukogu kalkulatsiooni koos ametikohtade loetelu ja toetuse põhjendustega viivitamata komisjonile ja võib lisada sellele oma arvamuse. Komisjon edastab need ühenduste eelarvepädevale institutsioonile ning võib lisada oma arvamuse ja alternatiivse kalkulatsiooni.

3. Haldusnõukogu võtab ameti ametikohtade loetelu sisaldava eelarve vastu. Kui kalkulatsioon sisaldab artikli 108 lõikes 3 nimetatud toetust, kohandatakse eelarvet vajaduse korral Euroopa ühenduste üldeelarve assigneeringutele.

1. Ameti juurde luuakse siseaudit, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Eesistuja nimetatud siseaudiitor vastutab eesistuja ees ameti eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohasuse kontrollimise eest.

Siseaudiitor nõustab eesistujat riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollsüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi, kuidas toimingute teostamistingimusi parandada ja usaldusväärset finantsjuhtimist edendada.

Eelarvevahendite käsutaja vastutab tema ülesannete täitmiseks sobivate sisekontrollisüsteemide ja -menetluste kasutuselevõtu eest.

2. Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks saadab juhataja komisjonile, haldusnõukogule ja Euroopa Kontrollikojale aruande ameti kõikide tulude ja kulude kohta eelmisel eelarveaastal. Euroopa Kontrollikoda vaatab need läbi vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele asjakohastele sätetele.

3. Haldusnõukogu annab heakskiidu ameti juhataja tegevusele eelarve täitmisel.

Haldusnõukogu võtab pärast Euroopa Kontrollikojaga konsulteerimist vastu ametisisesed finantssätted, milles täpsustatakse eelkõige ameti eelarve koostamise ja täitmise kord. Finantssätted peavad niivõrd, kuivõrd see on võimalik, vastama Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse sätetele ja võivad neist erineda üksnes juhul, kui ameti üksiktoimingu erinõuded seda ette näevad.

1. Lõive käsitlevates eeskirjades määratakse kindlaks eelkõige artikli 83 lõike 1 kohaste lõivude maksmise juhud, summad ja nende tasumise viisid.

4. Lõive käsitlevad eeskirjad võetakse vastu artiklis 115 sätestatud korras, kui haldusnõukogu on esitanud oma arvamuse võetavate meetmete eelnõu kohta.

1. Käesoleva määruse kohaldamiseks võetakse vastu üksikasjalikud rakenduseeskirjad. Kõnealused eeskirjad sisaldavad eelkõige sätteid:

2. Ilma et see piiraks artiklite 112 ja 113 kohaldamist, võetakse kõik käesolevas määruses nimetatud rakenduseeskirjad vastu artiklis 115 sätestatud korras, kui haldusnõukogu on esitanud oma arvamuse võetavate meetmete eelnõu kohta.

2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ( 8 ) artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

1. Olenemata artikli 10 lõike 1 punktist a ja ilma et see piiraks artikli 10 lõigete 2 ja 3 sätete kohaldamist, käsitatakse sorti uudsena ka juhul, kui asjaomase sordi koostisosi või koristatud materjali ei ole ühenduse territooriumil aretaja nõusolekul või tema nõusolekuta sordi kasutamise eesmärgil müüdud või muul viisil teistele loovutatud enam kui neli aastat ning puude ja viinapuude puhul enam kui kuus aastat enne käesoleva määruse jõustumist, kui taotlus on esitatud jõustumise kuupäevale järgneva aasta jooksul.

2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse selliste sortide suhtes ka juhtudel, kui sort on enne käesoleva määruse jõustumist võetud ühes või mitmes liikmesriigis riikliku kaitse alla.

3. Olenemata artiklitest 55 ja 56, viib amet kõnealuste sortide registreerimiskatsed läbi nende olemasolevate tähelepanekute põhjal, mis on saadud sordi riikliku kaitse alla võtmise menetlusel, kokkuleppel asutusega, kus menetlus toimus.

Amet moodustatakse aegsasti, et ta võiks täielikult täita käesoleva määruse kohaselt kohustuseks pandud ülesandeid alates 27. aprillist 1995.

2. Artikleid 1, 2, 3, 5–29 ja 49–106 kohaldatakse alates 27. aprillist 1995.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

( 4 ) EÜT L 181, 1.7.1992, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1552/93 (EÜT L 154, 25.6.1993, lk 19).

( 7 ) EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58. Määrust on viimati muudetud 1985. aasta ühinemisaktiga.

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2506/95, 25. oktoober 1995,	L 258	3	28.10.1995
►M2	Nõukogu määrus (EÜ) nr 807/2003, 14. aprill 2003,	L 122	36	16.5.2003
►M3	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1650/2003, 18. juuni 2003,	L 245	28	29.9.2003
►M4	Nõukogu määrus (EÜ) nr 873/2004, 29. aprill 2004,	L 162	38	30.4.2004