01994L0062 — ET — 04.07.2018 — 007.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta (ELT L 365 31.12.1994, lk 10) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1882/2003, 29. september 2003, |
L 284 |
1 |
31.10.2003 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/12/EÜ, 11. veebruar 2004, |
L 47 |
26 |
18.2.2004 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/20/EÜ, 9. märts 2005, |
L 70 |
17 |
16.3.2005 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 219/2009, 11. märts 2009, |
L 87 |
109 |
31.3.2009 |
|
|
KOMISJONI DIREKTIIV 2013/2/EL, EMPs kohaldatav tekst 7. veebruar 2013, |
L 37 |
10 |
8.2.2013 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/720, EMPs kohaldatav tekst 29. aprill 2015, |
L 115 |
11 |
6.5.2015 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/852, EMPs kohaldatav tekst 30. mai 2018, |
L 150 |
141 |
14.6.2018 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 94/62/EÜ,
20. detsember 1994,
pakendite ja pakendijäätmete kohta
Artikkel 1
Eesmärgid
1. Käesoleva direktiivi eesmärk on pakendite ja pakendijäätmete käitlemist käsitlevate siseriiklike meetmete ühtlustamine, et ühelt poolt vältida või leevendada pakendite ja pakendijäätmete mõju keskkonnale kõikides liikmesriikides ja tagada keskkonnakaitse kõrge tase ning teiselt poolt tagada siseturu toimimine ja vältida kaubandustõkkeid ning konkurentsi moonutamist ja piiramist ühenduses.
2. Selleks sätestatakse käesoleva direktiiviga meetmed, mille eesmärk on eeskätt pakendijäätmete vältimine, millele oluliste põhimõtetena lisanduvad pakendite korduskasutus, ringlussevõtt ja muud pakendijäätmete taaskasutamise viisid ning selliste jäätmete lõplik kõrvaldamine, et aidata üle minna ringmajandusele.
Artikkel 2
Ulatus
1. Käesolev direktiiv hõlmab kõiki ühenduse turule viidavaid pakendeid ja kõiki pakendijäätmeid, mida kasutatakse või visatakse ära tööstuses, kaubanduses, asutustes, kauplustes, teeninduses, majapidamistes või mujal neis kasutatud materjalidest olenemata.
2. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira kehtivate, pakendite ohutust, tervisekaitset ja pakendatud toodete hügieeni käsitlevate kvaliteedinõuete või kehtivate veonõuete või nõukogu 12. detsembri 1991. aasta ohtlikke jäätmeid käsitleva direktiivi 91/689/EMÜ ( 1 ) sätete kohaldamist.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. pakend – mis tahes materjalist valmistatud mis tahes laadi toode, mida kasutatakse kaupade kaitseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, mis võib olla mis tahes toormaterjali või töödeldud tootena ja mis antakse tootjalt edasi kasutajale või tarbijale. Samal eesmärgil kasutatavaid tagastamatuid tooteid tuleb samuti lugeda pakenditeks.
Pakendite hulka kuuluvad üksnes järgmised:
a) müügipakend või esmane pakend, mis on ette nähtud müügikohas lõppkasutajale või tarbijale müüdava kaubaüksuse pakendamiseks;
b) rühmapakend või teisene pakend, mis on ette nähtud teatud hulga kaubaüksuste rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas see müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid riiulite täitmiseks müügikohas; selle eemaldamine tootelt ei põhjusta toote omaduste muutumist;
c) veopakend või kolmandane pakend, mis on ette nähtud hulga kaubaüksuste või rühmapakendite käitlemise ja veo hõlbustamiseks, et vältida nende füüsilist käitlemist ja veokahjustusi. Veopakenditeks ei loeta maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinereid.
Määratlus „pakend” põhineb edaspidi allpool sätestatud kriteeriumitel. I lisas loetletud materjalid on nende kriteeriumite rakendamise selgitavad näited.
i) Tooted loetakse pakendiks, kui need täidavad eespool nimetatud määratluse, ilma et see piiraks muid funktsioone, mida pakend võib samuti täita, välja arvatud siis, kui pakend on toote lahutamatu osa ning peab sisaldama, toetama või säilitama toodet kogu selle kasutusea jooksul ja kui kõik pakendi osad on mõeldud kasutada, tarbida või koos kõrvaldada.
ii) Tooted, mis on kujundatud ja ette nähtud müügikohas täitmiseks ja ühekorratooted, mida müüakse, mis on täidetud või mis on ette nähtud müügikohas täitmiseks, loetakse pakendiks, kui need täidavad pakendi funktsiooni.
iii) Pakendi komponendid ja pakendiga liidetud lisaelemendid loetakse pakendiga liidetud pakendiosaks. Lisaelemendid, mis ripuvad vahetult toote küljes või on sinna kinnitatud ja kui need täidavad pakkimise funktsiooni, loetakse pakendiks, kui need ei ole tootega liidetud osa ja kõik elemendid on ette nähtud tarbida või koos kõrvaldada.
▼M7 —————
1a. plast – polümeer Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 ( 2 ) artikli 3 punkti 5 tähenduses, millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ning mis võib olla kandekottide peamiseks struktuurikomponendiks;
1b. plastkandekott – plastist valmistatud sangadega või sangadeta kandekott, mille tarbija saab kaupade või toodete müügikohast;
1c. õhuke plastkandekott – plastkandekott, mis on õhem kui 50 mikronit;
1d. eriti õhuke plastkandekott – plastkandekott, mis on õhem kui 15 mikronit ning mis on nõutav hügieeni eesmärgil või mida kasutatakse esmase pakendina lahtiste toidukaupade puhul, kui see aitab vältida toidu raiskamist;
1e. oksüdantide toimel lagunev plastkandekott – plastkandekott, mis on valmistatud plastist ja mis sisaldab mikroosakesteks lagunemist põhjustavaid lisaaineid;
2. pakendijäätmed – direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 3 sätestatud jäätmete määratlusega hõlmatud pakend või pakendimaterjal, välja arvatud tootmisjäägid;
2a. korduskasutuspakend – olelusringi jooksul mitme veo- või kasutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud pakend, mida täidetakse või kasutatakse uuesti samal eesmärgil, milleks ta valmistati;
2b. komposiitpakend – pakend, mis on valmistatud kahest või enamast eri materjalikihist, mida ei saa käsitsi üksteisest eraldada ning mis moodustavad ühe sisemisest mahutist ja välisümbrisest koosneva lahutamatu terviku, mida täidetakse, ladustatakse, transporditakse ja tühjendatakse;
2c. kohaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 3 sätestatud mõisteid „jäätmed”, „jäätmekäitlus”, „kogumine”, „liigiti kogumine”, „vältimine”, „korduskasutamine”, „töötlemine”, „taaskasutamine”, „ringlussevõtt”, „kõrvaldamine” ja „laiendatud tootjavastutuse süsteem”;
▼M7 —————
11. ettevõtjad – pakendimaterjalide tarnijad, pakendite tootjad ja edasiarendajad, täitjad ja kasutajad, importijad, hulgimüüjad ja turustajad, asutused ja organisatsioonid;
12. vabatahtlik leping – liikmesriigi pädevate ametivõimude ja asjaomaste majandussektorite vaheline ametlik leping, mis peab olema avatud kõikidele partneritele, kes soovivad lepingu tingimusi täita, pidades silmas käeoleva direktiivi eesmärke.
Artikkel 4
Vältimine
1. Liikmesriigid tagavad, et lisaks artikli 9 kohaselt võetavatele meetmetele rakendatakse pakendijäätmete tekke vältimiseks ja pakendite keskkonnamõju minimeerimiseks ka muid ennetusmeetmeid.
Sellised muud ennetusmeetmed võivad hõlmata riiklikke programme, algatusi laiendatud tootjavastutuse süsteemide kaudu pakendite keskkonnamõju minimeerimiseks või samalaadseid meetmeid, mis on liikmesriikides kohasel juhul ettevõtjatega ning tarbija- ja keskkonnaorganisatsioonidega konsulteerides tarvitusele võetud ning kavandatud paljude jäätmetekke vältimise algatuste koondamiseks ja kasutamiseks.
Liikmesriigid kasutavad jäätmehierarhia kohaldamise stimuleerimiseks majandushoobasid ja muid meetmeid, näiteks direktiivi 2008/98/EÜ IVa lisas nimetatud meetmeid või muid asjakohaseid vahendeid ja meetmeid.
1a. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et püsivalt vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist oma territooriumil.
Erandina artiklist 18 võivad need meetmed hõlmata riiklike vähendamiseesmärkide kehtestamist ning majandushoobade ja turustuspiirangute säilitamist või kehtestamist, tingimusel et sellised piirangud on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad.
Need meetmed võivad varieeruda sõltuvalt õhukeste plastkandekottide keskkonnamõjust nende taaskasutamisel ja kõrvaldamisel, nende omadustest kompostimisel, vastupidavusest või konkreetsest kasutusotstarbest.
Liikmesriikide võetavad meetmed sisaldavad üht või mõlemat järgmistest:
a) võetakse meetmed, mis tagavad, et 31. detsembriks 2019 ei ületa aastane tarbimine 90 õhukest plastkandekotti inimese kohta ning 31. detsembriks 2025 ei ületa see 40 õhukest plastkandekotti inimese kohta või samaväärseid koguselisi eesmärke. Eriti õhukesed plastkandekotid võib riiklikest tarbimiseesmärkidest välja jätta;
b) võetakse vastu õigusaktid, mis tagavad, et 31. detsembriks 2018 ei anta õhukesi plastkandekotte tarbijale kaupade või toodete müügikohas tasuta, välja arvatud juhul, kui rakendatakse sama tõhusaid meetmeid. Eriti õhukesed plastkandekotid võib nende meetmete kohaldamisalast välja jätta.
Alates 27. maist 2018 esitavad liikmesriigid komisjonile koos artikli 12 kohaste andmetega pakendite ja pakendijäätmete kohta teavet õhukeste plastkandekottide aastase tarbimise kohta.
Komisjon võtab hiljemalt 27. mail 2016 vastu rakendusakti, millega kehtestatakse meetod, mille abil arvutada õhukeste plastkandekottide aastast tarbimist inimese kohta, ning kohandatakse artikli 12 lõike 3 kohaselt vastu võetud aruandlusvorminguid. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusega.
1b. Ilma et see piiraks artikli 15 kohaldamist, võivad liikmesriigid võtta meetmeid (näiteks majandushoovad ja riiklikud vähendamiseesmärgid) igasuguste plastkandekottide kohta, olenemata nende paksusest.
1c. Komisjon ja liikmesriigid innustavad vähemalt 27. novembrile 2016 järgneva esimese aasta jooksul aktiivselt õhukeste plastkandekottide liigse kasutamise kahjuliku keskkonnamõju teemaliste avalike teavitamis- ja teadvustamiskampaaniate korraldamist.
2. Kooskõlas artikliga 10 soodustab komisjon vältimist nõuetekohaste Euroopa standardite väljatöötamisega. Standardite eesmärk on pakendite keskkonnamõju minimeerimine vastavalt artiklitele 9 ja 10.
▼M7 —————
Artikkel 5
Korduskasutus
1. Liikmesriigid võtavad kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiaga meetmeid, et soodustada turule lastavate korduskasutuspakendite ja pakendite korduskasutuse süsteemide osakaalu suurendamist keskkonnaohutul viisil ning kooskõlas asutamislepinguga, samas kahjustamata toiduhügieeni ja tarbijate ohutust. Sellised meetmed võivad hõlmata muu hulgas järgmist:
a) tagatisrahasüsteemide kasutamine;
b) kvalitatiivsete või kvantitatiivsete sihtmäärade kehtestamine;
c) majanduslike stiimulite kasutamine;
d) igal aastal turule lastavate korduskasutuspakendite minimaalse protsendimäära kehtestamine iga pakendivoo kohta.
2. Artikli 6 lõike 1 punktides f - i osutatud sihtmäärade kohandatud taseme saavutamiseks võib liikmesriik võtta teataval aastal arvesse selliste esmakordselt turule lastavate korduskasutatavate müügipakendite keskmist osakaalu, mida on eelneva kolme aasta jooksul pakendite korduskasutuse süsteemi raames korduvalt kasutatud.
Kohandatud taseme arvutamiseks lahutatakse
a) artikli 6 lõike 1 punktides f ja h kehtestatud sihtmääradest käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud korduskasutatavate müügipakendite osakaal kõigist turule lastud müügipakenditest ja
b) artikli 6 lõike 1 punktides g ja i kehtestatud sihtmääradest käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ja asjaomasest pakendimaterjalist koosnevate korduskasutatavate müügipakendite osakaal kõigist turule lastud sellest materjalist müügipakenditest.
Asjaomase sihtmäära kohandatud taseme arvutamisel võetakse sellisest osakaalust arvesse kõige rohkem viis protsendipunkti.
3. Liikmesriik võib artikli 6 lõike 1 punktis f, punkti g alapunktis ii, punktis h ja punkti i alapunktis ii kehtestatud sihtmäärade arvutamisel võtta arvesse korduskasutamiseks parandatud puitpakendite koguseid.
4. Selleks et tagada käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 ühetaolised rakendamistingimused, võtab komisjon hiljemalt 31. märtsil 2019 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise kord ning käesoleva artikli lõike 3 kohaste sihtmäärade arvutamise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
5. Hiljemalt 31. detsembriks 2024 vaatab komisjon läbi korduskasutuspakendeid käsitlevad andmed, mida liikmesriigid esitavad vastavalt artiklile 12 ja III lisale, eesmärgiga kaaluda võimalust kehtestada pakendite korduskasutuse kvantitatiivsed sihtmäärad, sealhulgas nende arvutamise kord, ning mis tahes täiendavad pakendite korduskasutamist edendavad meetmed. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on kohasel juhul lisatud seadusandliku akti ettepanek.
Artikkel 6
Taaskasutamine ja ringlussevõtt
1. Kooskõlas käesoleva direktiiviga võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et saavutada kogu oma territooriumil järgmised eemärgid:
a) hiljemalt 30. juuniks 2001 kaaluliselt minimaalselt 50 % ja maksimaalselt 65 % pakendijäätmetest taaskasutatakse või põletatakse jäätmepõletusettevõtetes energia taaskasutamisena;
b) hiljemalt 31. detsembriks 2008 taaskasutatakse või põletatakse jäätmepõletusettevõtetes energia taaskasutamisena minimaalselt 60 % pakendijäätmete massist;
c) hiljemalt 30. juuniks 2001 tuleb 25–45 % pakendijäätmetes sisalduvate pakendimaterjalide massist võtta ringlusse, nii et ringlusse võetakse iga pakendimaterjali massist vähemalt 15 %;
d) hiljemalt 31. detsembriks 2008 võetakse ringlusse 55–80 % pakendijäätmetest;
e) hiljemalt 31. detsembriks 2008 tuleb saavutada pakendijäätmetes sisalduva materjali järgmised minimaalsed ringlussevõtu eesmärgid:
i) 60 % klaasi massist;
ii) 60 % paberi ja kartongi massist;
iii) 50 % metalli massist;
iv) 22,5 % plasti massist, arvestades vaid materjali, mis töödeldakse plastiks;
v) 15 % puidu massist;
f) hiljemalt 31. detsembriks 2025 võetakse ringlusse vähemalt 65 % kogu pakendijäätmete massist;
g) hiljemalt 31. detsembriks 2025 võetakse ringlusse pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide massist vähemalt:
i) plast: 50 %;
ii) puit: 25 %
iii) mustmetall: 70 %;
iv) alumiinium: 50 %;
v) klaas: 70 %;
vi) paber ja kartong: 75 %;
h) hiljemalt 31. detsembriks 2030 võetakse ringlusse vähemalt 70 % kogu pakendijäätmete massist;
i) hiljemalt 31. detsembriks 2030 võetakse ringlusse pakendijäätmetes sisalduvate järgmiste materjalide massist vähemalt:
i) plast: 55 %;
ii) puit: 30 %;
iii) mustmetall: 80 %;
iv) alumiinium: 60 %;
v) klaas: 75 %;
vi) paber ja kartong: 85 %.
1a. Ilma et see piiraks lõike 1 punktide f ja h kohaldamist, võib liikmesriik lõike 1 punkti g alapunktides i–vi ja lõike 1 punkti i alapunktides i–vi osutatud sihtmäärade saavutamise tähtaegu kuni viis aastat edasi lükata, tingimusel et:
a) erand ei ole suurem kui 15 protsendipunkti üksikust sihtmäärast või jagatuna kahe sihtmäära vahel;
b) erandi tõttu ei jää ringlussevõtu määr ühegi sihtmäära puhul alla 30 %;
c) erandi tõttu ei jää ringlussevõtu määr ühegi lõike 1 punkti g alapunktides v ja vi ning lõike 1 punkti i alapunktides v ja vi osutatud sihtmäära puhul alla 60 % ning
d) liikmesriik annab komisjonile hiljemalt 24 kuud enne käesoleva artikli lõike 1 punktis g või i kehtestatud tähtaja saabumist teada, et ta kavatseb osutatud tähtaja edasi lükata ja esitab kooskõlas käesoleva direktiivi IV lisaga rakenduskava. Liikmesriik võib nimetatud kava ühendada direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 3 punkti b kohaselt esitatava rakenduskavaga;
1b. Kolme kuu jooksul pärast lõike 1a punkti d kohaselt esitatud rakenduskava kättesaamist võib komisjon liikmesriigilt nõuda, et liikmesriik muudaks nimetatud kava, kui komisjon leiab, et kava ei vasta IV lisa nõuetele. Asjaomane liikmesriik esitab muudetud kava kolme kuu jooksul pärast komisjoni taotluse saamist.
1c. Hiljemalt 31. detsembriks 2024 vaatab komisjon läbi lõike 1 punktides h ja i sätestatud sihtmäärad, et need samaks jätta või neid kohasel juhul suurendada. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on kohasel juhul lisatud seadusandliku akti ettepanek.
▼M7 —————
4. Kui on asjakohane, siis liikmesriigid soodustavad pakendijäätmetest toodetud materjalide kasutamist pakendite ja muude toodete valmistamisel:
a) parandades selliste materjalide turutingimusi;
b) läbi vaadates nende materjalide kasutamist takistavad olemasolevad määrused.
▼M7 —————
6. Liikmesriigid avaldavad lõikes 1 sätestatud meetmed ja eesmärgid ning need on avalikkuse ja ettevõtjate jaoks korraldatava teabekampaania teema.
7. Kreeka, Iirimaa ja Portugal võivad oma eriolukorra tõttu, nagu suur hulk väikseid saari, maa- ja mägipiirkondade olemasolu ja praegune pakendite tarbimise madal tase, otsustada:
a) saavutada hiljemalt 30. juuniks 2001 madalamad eesmärgid, kui on määratud lõike 1 punktides a ja c, kuid saavutada vähemalt 25 % taaskasutamist või jäätmepõletamist jäätmepõletusettevõtetes energia taaskasutamiseks;
b) samal ajal edasi lükata lõike 1 punktis a ja c seatud eesmärkide saavutamine hilisemaks tähtajaks, kuid mitte hiljemaks kui 31. detsembriks 2005;
c) lükata edasi lõike 1 punktides b, d ja e seatud eesmärkide saavutamine nende enda valitud tähtajaks, kuid mitte hiljemaks kui 31. detsembriks 2011.
▼M7 —————
10. Liikmesriikidel, kellel on või kes planeerivad selliseid programme, mis ületavad lõikes 1 seatud maksimaalsed eesmärgid ja mis kaasavad ringlussevõtuks ja taaskasutamiseks vastavad vahendid, lubatakse taotleda neid eemärke kõrgetasemeliseks keskkonnakaitseks tingimusel, et need meetmed väldivad siseturu moonutusi ja ei raskenda teistel liikmesriikidel järgida käesolevat direktiivi. Liikmesriigid informeerivad sellistest meetmetest komisjoni. Pärast kontrollimist kinnitab komisjon need meetmed koostöös liikmesriikidega, arvestusega, et need on kooskõlas eespool nimetatud kaalutlustega ja et need ei sätesta meelevaldseid diskrimineerivaid vahendeid või varjatud piiranguid liikmesriikide vahelisele kaubandusele.
11. 16. aprilli 2003. aasta ühinemislepingu alusel Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriigid võivad lõike 1 punktides b, d ja e nimetatud eesmärkide saavutamise lükata edasi enda poolt valitud tähtpäevani, mis ei tohi aga olla hilisem kui 31. detsember 2012 Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Leedu, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia; 31. detsember 2013 Malta; 31.detsember 2014 Poola ja 31. detsember 2015 Läti puhul.
Artikkel 6a
Sihtmäärade saavutamise arvutamise reeglid
1. Selleks et kindlaks teha, kas artikli 6 lõike 1 punktides f - i sätestatud sihtmäärad on saavutatud:
a) arvutavad liikmesriigid vastaval kalendriaastal tekkinud ja ringlussevõetud pakendijäätmete massi. Liikmesriigis tekkinud pakendijäätmeid võib lugeda võrdseks selles liikmesriigis samal aastal turule lastud pakendite kogusega;
b) on ringlussevõetud pakendijäätmete mass arvutustes selliste jäätmeteks muutunud pakendite mass, millega on esmalt tehtud kõik vajalikud kontrolli-, sortimis- ja muud eelnevad toimingud, et kõrvaldada jäätmematerjalid, mis ei ole edasiseks töötlemiseks mõeldud, ja tagada kvaliteetne ringlussevõtt, ning millega seejärel tehakse ringlussevõtutoiming, mille käigus jäätmematerjalid tegelikult töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks.
2. Lõike 1 punkti a kohaldamisel mõõdetakse ringlussevõetud pakendijäätmete massi siis, kui jäätmetega hakatakse tegema ringlussevõtutoimingut.
Erandina esimesest lõigust võib ringlussevõetud pakendijäätmete massi mõõta sortimistoimingu lõpus, tingimusel et:
a) sellise toimingu väljund võetakse seejärel ringlusse;
b) selliste materjalide või ainete massi, mis kõrvaldatakse ringlussevõtutoimingule eelnevate lisatoimingutega ja mida ringlusse ei võeta, ei võeta ringlussevõetud jäätmetena märgitava jäätmete massi arvutamisel arvesse.
3. Liikmesriigid kehtestavad pakendijäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimiseks tõhusa süsteemi, et tagada käesoleva artikli lõike 1 punktis a ning käesoleva artikli lõike 2 punktides a ja b sätestatud tingimuste täitmine. Et tagada ringlussevõetud pakendijäätmete kohta kogutud andmete usaldusväärsus ja täpsus, võib süsteem koosneda kas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 35 lõike 4 kohaselt loodud elektroonilisest registrist, sorditud jäätmete kvaliteeti käsitlevate nõuete tehnilisest kirjeldusest või sorditud jäätmete keskmistest kaomääradest eri jäätmeliikide ja jäätmekäitlustavade kaupa. Keskmisi kaomäärasid kasutatakse ainult siis, kui usaldusväärseid andmeid ei ole võimalik muul viisil saada, ja keskmiste kaomäärade arvutamisel võetakse aluseks arvutuste tegemise kord, mis on kehtestatud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõike 10 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktiga.
4. Artikli 6 lõike 1 punktides f - i sätestatud sihtmäärade saavutamise kontrollimiseks tehtavates arvutustes võib aeroobsele või anaeroobsele töötlemisele minevate biolagunevate pakendijäätmete kogust arvestada ringlussevõetud kogusena, kui sellise töötlemise tulemusena tekib kompost, kääritussaadus või muu väljund, milles on sisendiga võrreldes sarnane kogus ringlussevõetud materjale ja mida kasutatakse ringlusse võetud toote, materjali või ainena. Kui väljundit kasutatakse maapinnal, võivad liikmesriigid seda ringlussevõetud materjaliks lugeda ainult siis, kui selle kasutuse tulemusel paraneb põllumajanduslik või keskkonnaseisund.
5. Kui pakendijäätmematerjalid lakkavad olemast jäätmed ettevalmistava toimingu tulemusena enne töötlemist, võib sellised materjalid lugeda ringlussevõetuks tingimusel, et need töödeldakse edaspidi toodeteks, materjalideks või aineteks, mida kasutatakse nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. Kui aga materjale, mis on lakanud olemast jäätmed, kasutatakse kütusena või muu energiaallikana või need põletatakse, ladestatakse prügilasse või kasutatakse tagasitäitena, ei võeta neid ringlussevõtu sihtmäärade saavutamise arvutamisel arvesse.
6. Selleks et arvutada, kas artikli 6 lõike 1 punktides f - i sätestatud sihtmäärad on saavutatud, võivad liikmesriigid võtta arvesse jäätmete põletamise järel eraldatud ja ringlussevõetud metalli koguseid vastavalt põletatud pakendijäätmete osakaalule tingimusel, et ringlussevõetud metallid vastavad teatavatele kvaliteedikriteeriumitele, mis on kehtestatud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõike 9 kohaselt vastu võetud rakendusaktis.
7. Pakendijäätmeid, mis saadeti teise liikmesriiki kõnealuses teises liikmesriigis ringlussevõtmiseks, võib artikli 6 lõike 1 punktides f - i sätestatud sihtmäärade saavutamisel arvesse võtta üksnes see liikmesriik, kus kõnealused pakendijäätmed koguti.
8. Liidust eksporditud pakendijäätmeid võetakse käesoleva direktiivi artikli 6 lõikes 1 sätestatud sihtmäärade saavutamisel arvesse liikmesriigis, kus pakendijäätmed koguti, kui käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõuded on täidetud ja kui eksportija suudab vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1013/2006 ( 3 ) tõendada, et jäätmesaadetis vastab kõnealuse määruse nõuetele ning pakendijäätmete käitlemine väljaspool liitu toimus tingimustes, mis üldiselt vastavad asjakohase liidu keskkonnaõiguse nõuetele.
9. Selleks et tagada käesoleva artikli lõigete 1-5 ühetaolised rakendamistingimused, võtab komisjon hiljemalt 31. märtsil 2019 vastu rakendusakti, millega kehtestatakse andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise kord, eriti seoses tekkinud pakendijäätmete massiga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 6b
Varajase hoiatamise aruanne
1. Komisjon koostab koostöös Euroopa Keskkonnaametiga eduaruanded artikli 6 lõike 1 punktides f - i sätestatud sihtmäärade saavutamise kohta hiljemalt kolm aastat enne iga tähtaega, mis on kõnealustes sätetes ette nähtud.
2. Lõikes 1 osutatud aruanded sisaldavad järgmist:
a) hinnang liikmesriikide kaupa selle kohta, kui kaugele on jõutud sihtmäärade saavutamisel;
b) nende liikmesriikide loetelu, kelle puhul on oht, et neid sihtmäärasid ei saavutata vastava tähtaja jooksul, koos asjakohaste soovitustega asjaomasele liikmesriigile;
c) liidu piires tuntud parimate tavade näited, millest võib olla abi sihtmäärade saavutamisel.
Artikkel 7
Tagastamise, kogumise ja taaskasutamise süsteemid
1. Käesolevas direktiivis kehtestatud eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid selliste süsteemide kasutuselevõtuks, millega tagatakse:
a) kasutatud pakendite ja/või pakendijäätmete tagastamine ja/või kogumine tarbijatelt, teistelt lõppkasutajatelt või jäätmevoost, et suunata need kõige sobivamasse käitlusse;
b) kogutud pakendite ja/või pakendijäätmete kordus- või taaskasutamine, sealhulgas ringlussevõtt.
Nimetatud süsteemid peavad olema osavõtuks avatud asjaomaste sektorite ettevõtjatele ja pädevatele ametiasutustele. Neid kohaldatakse ka imporditud toodete suhtes mittediskrimineerivatel tingimustel, mille hulgas on ka süsteemidele juurdepääsu üksikasjalik kord ja kehtestatud kasutustasud, ja need kavandatakse nii, et vastavalt asutamislepingule vältida kaubandustõkkeid või konkurentsimoonutusi.
2. Liikmesriigid tagavad, et hiljemalt 31. detsembriks 2024 kehtestatakse kõigi pakendite jaoks laiendatud tootjavastutuse süsteemid kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklitega 8 ja 8a.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed on osa kõiki pakendeid ja pakendijäätmeid hõlmavast poliitikast, milles võetakse eelkõige arvesse keskkonnakaitse ning tarbijate tervise, ohutuse ja hügieeninõudeid, pakendatud kaupade ja kasutatud materjalide kvaliteedi, autentsuse ja tehniliste omaduste kaitset ning tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitset.
4. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et edendada pakendijäätmete kvaliteetset ringlussevõttu ning et ringlussevõtusektorid vastaksid kvaliteedistandarditele. Selleks kohaldatakse pakendi-, sealhulgas komposiitpakendijäätmete suhtes direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõiget 1.
Artikkel 8
Märgistamis- ja identifitseerimissüsteem
1. Nõukogu teeb otsuse pakendite märgistamise kohta asutamislepingus sätestatud tingimuste kohaselt hiljemalt kahe aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest.
2. Kogumise, korduvkasutamise ja taaskasutamise, sealhulgas ringlussevõtu hõlbustamiseks tuleb pakenditel näidata kasutatud pakendimaterjali(de) laad, et asjaomane tööstus saaks neid komisjoni otsuse 97/129/EÜ ( 4 ) põhjal identifitseerida ja liigitada.
3. Pakendil peab olema asjakohane märgistus kas pakendil endal või selle etiketil. See peab olema selgelt nähtav ja kergesti loetav. Märgistus peab olema piisavalt kulumiskindel ja püsiv ka siis, kui pakend avatakse.
Artikkel 8a
Biolagunevate ja kompostitavate plastkandekottide etikette või märgistust käsitlevad erimeetmed
Komisjon võtab hiljemalt 27. mail 2017 vastu rakendusakti, millega kehtestatakse biolagunevate ja kompostitavate plastkandekottide etikettide ja märgistuse kirjeldused, et tagada nende tunnustamine kogu liidus ja anda tarbijatele täpset teavet selliste kottide omadustest kompostimisel. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusega.
Liikmesriigid tagavad, et biolagunevad ja kompostitavad plastkandekotid märgistatakse vastavalt kõnealuses rakendusaktis sätestatud kirjeldustele hiljemalt 18 kuu möödumisel rakendusakti vastuvõtmisest.
Artikkel 9
Olulised nõuded
1. Liikmesriigid tagavad, et kolme aasta möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest võib pakendi turule viia ainult siis, kui see vastab kõigile käesolevas direktiivis, kaasa arvatud II lisa, määratletud olulistele nõuetele.
2. Liikmesriigid eeldavad artikli 22 lõikes 1 sätestatud tähtajast alates, et pakend täidab kõik käesolevas direktiivis ja selle II lisas sätestatud nõuded, kui ta vastab:
a) vastavatele ühtlustatud standarditele, mille viited on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas. Liikmesriigid avaldavad kõnealustele ühtlustatud standarditele vastavate siseriiklike standardite viitenumbrid;
b) lõikes 3 nimetatud asjakohastele siseriiklikele standarditele, kui selliste standarditega hõlmatud valdkondades puuduvad ühtlustatud standardid.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile selliste lõike 2 punktis b nimetatud siseriiklike standardite tekstid, mis on nende arvates kooskõlas käesolevas artiklis nimetatud nõuetega. Komisjon edastab need tekstid viivitamata teistele liikmesriikidele.
Liikmesriigid avaldavad selliste standardite viitenumbrid. Komisjon tagab, et need avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.
4. Kui liikmesriik või komisjon leiab, et lõikes 2 nimetatud standardid ei vasta täielikult lõikes 1 nimetatud olulistele nõuetele, esitab komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse koos põhjendustega direktiivi 83/189/EMÜ kohaselt moodustatud komiteele. Komitee teeb viivitamata oma arvamuse teatavaks.
Komitee arvamust silmas pidades teatab komisjon liikmesriikidele, kas on vaja või mitte kõrvaldada need standardid lõigetes 2 ja 3 nimetatud trükistest.
5. Hiljemalt 31. detsembriks 2020 uurib komisjon põhinõuete karmistamise teostatavust, pidades muu hulgas silmas kordusskasutuse paremat kavandamist ning kvaliteetse ringlussevõtu edendamist, samuti nende nõuete paremat täitmist. Selleks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on kohasel juhul lisatud seadusandlik ettepanek.
Artikkel 10
Standardimine
Komisjon edendab vajaduse korral II lisas nimetatud oluliste nõuetega seotud Euroopa standardite ettevalmistamist.
Komisjon edendab eelkõige selliste Euroopa standardite ettevalmistamist, mis on seotud järgmisega:
— pakendi olelustsükli kriteeriumid ja metodoloogia,
— mõõtmis- ja kontrollimeetodid, millega tehakse kindlaks raskmetallide ja teiste ohtlike ainete sisaldus pakendites ning nende eraldumine pakenditest ja pakendijäätmetest keskkonda,
— taaskasutatud materjali minimaalset sisaldust teatavat tüüpi pakendites käsitlevad kriteeriumid,
— ringlussevõtumeetodite kriteeriumid,
— kompostimismeetodite ja toodetud komposti kriteeriumid,
— pakendite märgistamise kriteeriumid.
Artikkel 11
Raskmetallide kontsentratsioonitasemed pakendis
1. Liikmesriigid tagavad, et plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomi kontsentratsioonitasemed pakendis või pakendiosades ei ületa:
— 600 ppm massist kahe aasta möödumisel artikli 22 punktis i nimetatud tähtajast,
— 250 ppm massist kolme aasta möödumisel artikli 22 punktis i nimetatud tähtajast,
— 100 ppm massist viie aasta möödumisel artikli 22 punktis i nimetatud tähtajast.
2. Lõikes 1 nimetatud kontsentratsioonitasemeid ei kohaldata pakendite suhtes, mis on valmistatud täielikult üksnes kristallist, nagu on määratletud direktiivis 69/493/EMÜ. ( 5 )
3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 21a käesoleva direktiivi täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks tingimused, mille alusel käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontsentratsioonitasemeid ei kohaldata ringlussevõetud materjalide ning suletud ja kontrollitud ahelas toimuva tooteringluse suhtes, samuti pakenditüübid, mis vabastatakse käesoleva artikli lõike 1 kolmandas taandes sätestatud nõudest.
Artikkel 12
Teabesüsteemid ja aruandlus
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, tagamaks pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevate ühtlustatud andmebaaside loomine seal, kus neid veel ei ole, et aidata liikmesriikidel ja komisjonil jälgida käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide täitmist.
2. Lõikes 1 osutatud andmebaasid sisaldavad III lisal põhinevaid andmeid ja annavad eelkõige teavet pakendite ja pakendijäätmete liikumise ulatuse, omaduste ja muutuste kohta ühe liikmesriigi tasemel (kaasa arvatud teave pakendimaterjalide ja nende valmistamisel kasutatavate komponentide toksilisuse või ohtlikkuse kohta).
▼M7 —————
3a. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta artikli 6 lõike 1 punktide a - i rakendamise andmed ning andmed korduskasutuspakendite kohta.
Nad esitavad need andmed elektrooniliselt 18 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta andmeid kogutakse. Andmed tuleb esitada vormis, mille komisjon on kehtestanud III lisa põhjal vastavalt käesoleva artikli lõikele 3d.
Esimene aruandlusperiood artikli 6 lõike 1 punktides f - i sätestatud sihtmäärade ning korduskasutuspakendite andmete kohta algab esimesel täispikal kalendriaastal pärast seda, kui võetakse vastu rakendusakt, millega kehtestatakse andmete esitamise vorm vastavalt käesoleva artikli lõikele 3d, ning see hõlmab kõnealuse aruandlusperioodi andmeid.
3b. Käesoleva artikli kohaselt liikmesriikide esitatud andmetele lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne ja aruanne artikli 6a lõigete 3 ja 8 kohaselt võetud meetmete rakendamise kohta, sealhulgas kohaldatavuse korral üksikasjalik teave keskmiste kaomäärade kohta.
3c. Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed üle ja avaldab aruande selle ülevaatuse tulemuste kohta. Aruandes hinnatakse liikmesriigi andmekogumise korraldust, andmeallikaid ja kasutatavat metoodikat, samuti andmete täielikkust, usaldusväärsust, ajakohasust ja järjepidevust. Hinnang võib sisaldada konkreetseid soovitusi olukorra parandamiseks. Aruanne koostatakse pärast seda, kui liikmesriigid on esimest korda andmeid esitanud, ja seejärel iga nelja aasta järel.
3d. Komisjon võtab hiljemalt 31. märtsiks 2019 vastu rakendusakti, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõike 3a kohaste andmete esitamise vorm. Käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 1 punktide a - e rakendamise aruandluseks kasutavad liikmesriigid vormi, mis on kehtestatud komisjoni otsusega 2005/270/EÜ ( 6 ). Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4. Liikmesriigid võtavad arvesse konkreetseid probleeme, mis väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on üksikasjalike andmete esitamisel.
▼M7 —————
6. Liikmesriigid peavad nõudma, et kõik asjaomased ettevõtjad esitaksid pädevatele asutustele usaldusväärsed andmed oma sektori kohta vastavalt käesolevale artiklile.
Artikkel 13
Teave pakendite kasutajatele
Liikmesriigid peavad kahe aasta jooksul alates artikli 22 lõikes 1 nimetatud tähtajast võtma meetmeid tagamaks, et pakendite kasutajad, sealhulgas eeskätt tarbijad, saavad vajalikku teavet järgmise kohta:
— neile kättesaadavad tagastamis-, kogumis- ja taaskasutamissüsteemid,
— nende panus pakendite ja pakendijäätmete korduv- ja taaskasutamisse ning ringlussevõttu,
— turustatavatel pakenditel oleva märgistuse tähendus,
— pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kavade asjakohased elemendid, nagu on nimetatud artiklis 14.
Liikmesriigid aitavad kaasa ka tarbija teavitamisele ja teavituskampaaniatele.
Artikkel 14
Käitlemiskavad
Vastavalt käesolevas direktiivis nimetatud eesmärkidele ja meetmetele peavad liikmesriigid direktiivi 75/442/EMÜ artikli 17 kohaselt nõutavatele jäätmete käitlemise kavadele lisama eripeatüki pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kohta, kaasa arvatud artiklite 4 ja 5 kohaselt võetud meetmed.
Artikkel 15
Majandushoovad
Nõukogu võtab käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkide saavutamise edendamise majandushoovad vastu asutamislepingu vastavate sätete alusel. Selliste meetmete puudumisel võivad liikmesriigid ühenduse keskkonnapoliitikat reguleerivate põhimõtete (muu hulgas põhimõte „saastaja maksab”) ja asutamislepingust tulenevate kohustuste kohaselt võtta vastu meetmed nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
Artikkel 16
Teavitamine
1. Ilma et see piiraks direktiivi 83/189/EMÜ kohaldamist, peavad liikmesriigid enne meetmete vastuvõtmist teavitama komisjoni nende meetmete eelnõudest, mida nad käesoleva direktiivi raames vastu võtta kavatsevad, välja arvatud fiskaalmeetmed, kuid kaasa arvatud selliste fiskaalmeetmetega seotud tehnilised spetsifikatsioonid, mille abil soodustatakse vastavust sellistele tehnilistele spetsifikatsioonidele, et komisjon võiks neid uurida olemasolevate sätete alusel, järgides igal juhtumil ülalnimetatud direktiivis sätestatud korda.
2. Kui kavandatav meede käsitleb ka tehnilist küsimust direktiivi 83/189/EMÜ tähenduses, võib asjaomane liikmesriik täpsustada, et käesolevas direktiivis nimetatud korra kohaselt sooritatud teavitamine kehtib ka direktiivi 83/189/EMÜ osas.
▼M7 —————
Artikkel 18
Turuleviimise vabadus
Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiivi sätetele vastavate pakendite turuleviimist oma territooriumil.
Artikkel 19
Kohandamine teaduse ja tehnika arenguga
1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis on vajalikud selleks, et kohandada artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 teise lõigu kuuendas taandes osutatud identifitseerimissüsteemi teaduse ja tehnika arenguga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta pakendi määratlust käsitlevaid selgitavaid näiteid, mis on esitatud I lisas.
Artikkel 20
Erimeetmed
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 21a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kui on vaja ületada raskused käesoleva direktiivi sätete kohaldamisel eelkõige inertsete pakendimaterjalide suhtes, mis on liidus turule lastud väga väikestes kogustes (s.o umbes 0,1 % massist), meditsiiniseadmete ja ravimite esmaste pakendite, väikepakendite ja luksuspakendite suhtes.
Artikkel 20a
Plastkandekotte käsitlev aruanne
1. Komisjon esitab hiljemalt 27. novembril 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse artikli 4 lõikes 1a osutatud meetmete tulemuslikkust liidu tasandil seoses prahistamise ohjamise, tarbijate käitumise muutmise ja jäätmetekke vältimise edendamisega. Kui sellest hinnangust ilmneb, et võetud meetmed ei ole olnud tulemuslikud, uurib komisjon muid võimalusi õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamise saavutamiseks, sealhulgas realistlike ja saavutatavate eesmärkide seadmist liidu tasandil, ning esitab asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.
2. Komisjon esitab hiljemalt 27. mail 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles analüüsitakse oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide kasutamise mõju keskkonnale, ning esitab asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.
3. Komisjon hindab hiljemalt 27. mail 2017 eriti õhukeste plastkandekottide tarbimise vähendamise eri võimaluste mõju olelustsüklile ning esitab asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku.
Artikkel 21
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee, mis on loodud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 7 ) tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.
Artikkel 21a
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artikli 11 lõikes 3, artikli 19 lõikes 2 ja artiklis 20 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 4. juulist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 11 lõikes 3, artikli 19 lõikes 2 ja artiklis 20 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 8 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 11 lõike 3, artikli 19 lõike 2 ja artikli 20 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 22
Ülevõtmine siseriiklikesse õigusaktidesse
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 30. juunit 1996. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.
2. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile.
3. Lisaks edastavad liikmesriigid komisjonile kõik käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud õigusnormid.
3a. Kui artiklites 4 ja 6 püstitatud eesmärgid on saavutatud, võivad liikmesriigid artikli 4 lõike 1a ja artikli 7 sätted üle võtta pädevate asutuste ja asjaomaste majandussektorite vaheliste lepingute abil.
Sellised lepingud peavad vastama järgmistele nõuetele:
a) lepinguid peab olema võimalik jõustada;
b) lepingud määravad eesmärgid koos vastavate tähtaegadega;
c) lepingud tuleb avaldada riigi ametlikus väljaandes või ametliku dokumendina, mis on avalikkusele võrdselt kättesaadavad ja edastada komisjonile;
d) saavutatud tulemusi tuleb regulaarselt jälgida, neist tuleb aru anda pädevatele asutustele ja komisjonile ning need tuleb avalikkusele sellistel tingimustel kättesaadavaks teha, nagu on lepingus sätestatud;
e) pädevad asutused tagavad, et lepingu alusel saavutatud edenemist kontrollitakse;
f) juhul kui lepingut rikutakse, kohaldavad liikmesriigid käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid õiguslike, regulatiivsete või haldusmeetmete abil.
4. Pakendite valmistamist käsitlevaid nõudeid ei tohi mingil juhul kohaldada nende pakendite suhtes, mida on antud toote pakendamiseks kasutatud enne käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
5. Liikmesriigid lubavad kuni viie aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast selliste pakendite turuleviimist, mis on valmistatud enne nimetatud kuupäeva ja mis vastavad nende olemasolevatele siseriiklikele õigusaktidele.
Artikkel 23
Alates artikli 22 lõikes 1 nimetatud kuupäevast tunnistatakse direktiiv 85/339/EMÜ kehtetuks.
Artikkel 24
Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 25
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
ARTIKLI 3 LÕIKES 1 OSUTATUD KRITEERIUMIDE SELGITAVAD NÄITED
Selgitavad näited kriteeriumi i kohta
Pakend
Maiustustekarbid
CD-karpi ümbritsev kile
Kataloogide ja ajakirjade postikotid (koos selle sees oleva ajakirjaga)
Koogialused, mida müüakse koos koogiga
Elastsesse materjali (nt plastkilesse, alumiiniumfooliumi, paberisse) mähitud torud ja silindrid, v.a sellised torud ja silindrid, mis on ette nähtud kasutamiseks tootmisseadme osana ja mida ei kasutata toote esitamiseks kaubaüksusena
Lillepotid, mida kasutatakse üksnes taimede müümiseks ja transportimiseks, mitte aga taime kogu eluea jooksul kasutamiseks
Klaaspudelid süstelahuste jaoks
CD-hoidjad (müüakse koos CD-dega, ei ole ette nähtud CD-de hoidmiseks)
Riidepuud (müüakse koos rõivaesemega)
Tikutoosid
Steriilsed kaitsesüsteemid (kotid, alused ja materjalid, mis on ette nähtud toote steriilsuse säilitamiseks)
Joogiautomaatide kapslid (nt kohvi-, kakao-, piimakapslid), mis kasutamise käigus tühjenevad
Korduvtäidetavad terasanumad gaaside hoidmiseks, v.a tulekustutid
Ei ole pakend
Lillepotid taime kogu eluea jooksul kasutamiseks
Tööriistakastid
Teekotid
Juustu ümbritsev vahakiht
Vorstikestad
Riidepuud (müüakse eraldi)
Joogiautomaatide kohvikapslid, kohvi sisaldavad fooliumkotikesed ning paberist kohvifiltrid, mis visatakse ära koos kasutatud kohvitootega
Printerikassetid
CD-, DVD- ja videokassettide karbid (müüakse koos selle sees asuva CD, DVD või videokassetiga)
CD-hoidjad (müüakse tühjana, ette nähtud CD-de hoidmiseks)
Lahustuvad pesuainekotid
Hauatuled (nõud küünalde põletamiseks)
Mehaaniline käsiveski (sisse ehitatud korduvtäidetavasse anumasse, nt korduvtäidetav pipraveski)
Selgitavad näited kriteeriumi ii kohta
Pakend, mis on mõeldud täitmiseks müügikohas
Paber- või plastkandekotid
Ühekorrataldrikud ja -topsid
Isekleepuv kile
Võileivakotid
Alumiiniumfoolium
Plastkile puhaste riiete ja pesu pakkimiseks pesumajades
Ei ole pakend
Segur
Ühekorranoad, -kahvlid ja -lusikad
Pakkimispaber (müüakse eraldi)
Paberist küpsetusvormid (müüakse tühjalt)
Koogialused, mida müüakse ilma koogita
Selgitavad näited kriteeriumi iii kohta
Pakend
Toote küljes rippuvad või sellele kinnitatud etiketid
Pakendi osa
Ripsmetuši hari, mis on ühtlasi pakendi korgi osa
Muule pakendile kinnitatud kleebised
Klambrid
Plastümbrised
Pesuaine doseerimise vahend, mis on ühtlasi anuma korgi osa
Mehaaniline käsiveski (sisse ehitatud ühekordselt täidetavasse anumasse, mis sisaldab teatavat toodet, nt pipraga täidetud pipraveski)
Ei ole pakend
Raadiosagedustuvastuse (RFID) märgised
II LISA
PAKENDI KOOSTIST, KORDUV- JA TAASKASUTATAVUST NING RINGLUST KÄSITLEVAD NÕUDED
1. Pakendi valmistamist ja koostist käsitlevad erinõuded
— Pakend peab olema valmistatud nii, et selle miinimumini viidud maht ja mass tagaksid vajaliku ohutus-, hügieeni- ja vastuvõetavustaseme nii pakendatud tootele kui tarbijale.
— Pakend kavandatakse, toodetakse ja turustatakse viisil, mis võimaldab selle kordus- või taaskasutamist, sealhulgas ringlussevõttu – vastavalt jäätmehierarhiale – ja selle keskkonnamõju vähendamist miinimumini pakendijäätmete ja pakendijäätmete käitlemise jääkide kõrvaldamisel.
— Pakend peab olema valmistatud nii, et mürgiste ja teiste ohtlike ainete ja materjalide sisaldus pakendimaterjalis või pakendiosades oleks minimaalne, pidades silmas nende ainete sisaldust pakendite, käitlemisjääkide või pakendijäätmete põletamisel või prügilasse viimisel tekkivates heitmetes, tuhas või nõrgvees.
2. Pakendi korduvkasutatavust käsitlevad erinõuded
Samaaegselt peavad olema täidetud järgmised nõuded:
— pakendi füüsikalised omadused peavad võimaldama mitut veo- või kasutuskorda tavaliste kasutustingimuste korral,
— võimalus kasutatud pakendit töödelda, pidades silmas töötajate tervishoiu- ja ohutusnõudeid,
— kui pakendit enam ei korduvkasutata ja see muutub jäätmeteks, järgitakse korduvkasutatavale pakendile esitatavaid nõudeid.
3. Pakendi taaskasutatavust käsitlevad erinõuded
a) Materjali ringlussevõtu teel korduvkasutatav pakend
Pakend peab olema valmistatud viisil, mis võimaldab kasutatud materjalide massist teatava protsendi ringlussevõttu turustatavate toodete valmistamiseks vastavalt ühenduses kehtivatele standarditele. See protsent võib muutuda olenevalt selle materjali tüübist, millest pakend koosneb.
b) Energia taaskasutamise teel korduvkasutatav pakend
Energiakasutuse eesmärgil töödeldavatel pakendijäätmetel peab olema minimaalne kütteväärtus, et võimaldada energia taaskasutamise optimeerimist.
c) Kompostimise teel taaskasutatav pakend
Kompostimise eesmärgil töödeldavate pakendijäätmete biolagunevus peab võimaldama eraldi kogumist ja kompostimist või tegevust, milleks neid jäätmeid kasutatakse.
d) Biolagunev pakend
Biolagunevad pakendijäätmed peavad lagunema nii füüsiliselt, keemiliselt, soojuslikult kui bioloogiliselt, nii et suurem osa lõppkompostist laguneb lõpuks süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks. Oksüdantide toimel lagunevaid plastpakendeid ei loeta biolagunevateks.
III LISA
LIIKMESRIIKIDE POOLT NENDE ANDMEBAASIDESSE LISATAVAD ANDMED PAKENDITE JA PAKENDIJÄÄTMETE KOHTA (VASTAVALT TABELITELE 1–4)
|
1. |
Esmaste, teiseste ja kolmandaste pakendite osas: a) riigis tarbitud pakendite kogused materjalide põhikategooriate kaupa (tootmine + import – eksport) (tabel 1); b) korduvkasutatud kogused (tabel 2). |
|
2. |
Majapidamises ja mujal tekkinud pakendijäätmete osas: a) riigis taaskasutatud ja kõrvaldatud kogused materjalide põhikategooriate kaupa (tootmine + import – eksport) (tabel 3); b) ringlussevõetud ja taaskasutatud kogused materjalide põhikategooriate kaupa (tabel 4).
TABEL 1 Riigi territooriumil tarbitud pakendite (esmased, teisesed ja kolmandased) kogus
TABEL 2 Riigi territooriumil korduvkasutatud pakendite (esmased, teisesed ja kolmandased) kogus
TABEL 3 Riigi territooriumil taaskasutatud ja kõrvaldatud pakendijäätmete kogus
TABEL 4 Riigi territooriumil ringlussevõetud või taaskasutatud pakendijäätmete kogus
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
IV LISA
ARTIKLI 6 LÕIKE 1A PUNKTI D KOHASELT ESITATAV RAKENDUSKAVA
Artikli 6 lõike 1a punkti d kohaselt esitatav rakenduskava hõlmab järgmist:
1) pakendijäätmete ja seda moodustavate jäätmevoogude ringlussevõtu, prügilasse ladestamise ja muu käitlemise varasemate, praeguste ja prognoositavate määrade hinnang;
2) hinnang direktiivi 2008/98/EÜ artiklite 28 ja 29 kohaste olemasolevate jäätmekäitluskavade ja jäätmetekke vältimise programmide rakendamisele;
3) põhjused, miks liikmesriik leiab, et ta ei ole suuteline saavutama artikli 6 lõike 1 punktides g ja i sätestatud asjaomast sihtmäära kindlaksmääratud tähtaja jooksul, ja hinnang ajapikendusele, mis on selle sihtmäära saavutamiseks vajalik;
4) käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 1 punktides g ja i sätestatud sihtmäärade saavutamiseks vajalikud meetmed, mida kohaldatakse liikmesriigis ajapikenduse jooksul, sealhulgas asjakohased majandushoovad ja muud meetmeid, millega stimuleerida direktiivi 2008/98/EÜ artikli 4 lõikes 1 ja IVa lisas sätestatud jäätmehierarhia kohaldamist;
5) käesoleva lisa punktis 4 kindlaks määratud meetmete rakendamise ajakava, nende rakendamiseks pädeva asutuse määramine ja hinnang nende individuaalsele panusele ajapikenduse puhul kohaldatavate sihtmäärade saavutamisse;
6) teave jäätmekäitluse rahastamise kohta kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega;
7) meetmed andmete kvaliteedi parandamiseks, kui see on asjakohane, et saavutada paremaid kavandamis- ja järelevalvetulemusi jäätmekäitluses.
( 1 ) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20.
( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).
( 4 ) EÜT L 50, 20.2.1997, lk 28.
( 5 ) EÜT L 326, 27.12.1969, lk 36.
( 6 ) Komisjoni 22. märtsi 2005. aasta otsus 2005/270/EÜ, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta kehtestatakse andmebaasisüsteemi vormid (ELT L 86, 5.4.2005, lk 6).
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
( 8 ) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.