01994A1223(01) — ET — 08.06.2023 — 002.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONI ASUTAMISLEPING

(ELT L 336 23.12.1994, lk 3)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu muutmise PROTOKOLL

  L 284

3

30.10.2015

►M2

Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepingu muutmise PROTOKOLL Kalandustoetuste leping 

  L 148

3

8.6.2023




▼B

MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONI ASUTAMISLEPING



KÄESOLEVA LEPINGU OSALISED,

TÕDEDES, et nende suhteid kaubandus ja majanduspüüdluste vallas tuleks korraldada elatustaseme tõstmise, täistööhõive ning suure ja kindlalt kasvava reaaltulu ja tegeliku nõudluse mahu tagamise ning kaupade ja teenuste tootmise ja nendega kauplemise laiendamise suunas, võimaldades maailma ressursside optimaalset kasutamist kooskõlas säästva arengu eesmärgiga, püüdes kaitsta ja säilitada keskkonda ning tõhustada selleks kasutatavaid vahendeid viisil, mis on kooskõlas nende asjakohaste vajaduste ja huvidega majandusarengu eri tasanditel;

Tõdedes samuti, et on vaja positiivseid jõupingutusi tagamaks, et arengumaad ning nende seas eriti vähimarenenud maad saaksid osa rahvusvahelise kaubanduse kasvust vastavalt nende majandusarengu vajadustele;

SOOVIDES TOETADA nimetatud eesmärke, sõlmides vastastikuseid ja vastastikku kasulikke kokkuleppeid vähendamaks oluliselt tollitariife ja muid kaubandustõkkeid ning et kõrvaldada rahvusvahelistest kaubandussuhetest diskrimineerimine;

OTSUSTADES seetõttu välja arendada tervikliku, elujõulisema ja kestvama mitmepoolse kaubandussüsteemi, mis hõlmaks üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe, seniste kaubanduse liberaliseerimise jõupingutustega saavutatu ning kõik mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemused;

OTSUSTADES säilitada selle mitmepoolse kaubandussüsteemi aluspõhimõtteid ja edendada selle eesmärke,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:



Artikkel I

Organisatsiooni asutamine

Käesolevaga asutatakse Maailma Kaubandusorganisatsioon (edaspidi „WTO”).

Artikkel II

WTO ulatus

1.  
WTO pakub käesoleva lepingu lisades sisalduvate lepingute ja neile lisanduvate õigusaktidega seotud küsimustes ühise institutsioonilise raamistiku oma liikmete kaubandussuhete korraldamise jaoks.
2.  
Lisades 1, 2 ja 3 sisalduvad lepingud ning neile lisanduvad õigusaktid (edaspidi „mitmepoolsed kaubanduslepingud”) on käesoleva lepingu lahutamatu osa ja siduvad kõigile liikmetele.
3.  
Lisas 4 sisalduvad lepingud ja neile lisanduvad õigusaktid (edaspidi „mõnepoolsed kaubanduslepingud”) on samuti käesoleva lepingu osa nende liikmete jaoks, kes neid on tunnustanud, ning siduvad neile liikmetele. Mõnepoolsed kaubanduslepingud ei tekita õigusi ega kohustusi liikmetele, kes ei ole neid tunnustanud.
4.  
Lisas 1 A määratletud 1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (edaspidi „GATT 1994”) seisab õiguslikult eraldi 30. oktoobril 1947 sõlmitud üldisest tolli- ja kaubanduskokkuleppest, mis on lisatud ÜRO kaubandus- ja tööhõivekonverentsi ettevalmistuskomitee teise istungjärgu lõpetamisel vastu võetud lõppdokumendile, koos selle hilisemate paranduste, muudatuste ja täpsustustega (edaspidi „GATT 1947”).

Artikkel III

WTO funktsioonid

1.  
WTO aitab kaasa käesoleva lepingu ja mitmepoolsete kaubanduslepingute rakendamisele, haldamisele ja toimimisele ning nende eesmärkide edendamisele ja tagab mõnepoolsete kaubanduslepingute rakendamise, haldamise ja toimimise raamistiku.
2.  
WTO tagab foorumi oma liikmete vaheliste läbirääkimiste jaoks nende mitmepoolsete kaubandussuhete asjus küsimustes, mida on käsitletud käesoleva lepingu lisades sisalduvates lepingutes. Vastavalt ministrite konverentsi otsusele võib WTO tagada ka foorumi oma liikmete vaheliste jätkuläbirääkimiste jaoks nende mitmepoolsete kaubandussuhete asjus ning raamistiku nende läbirääkimiste tulemuste rakendamiseks.
3.  
WTO haldab vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepet (edaspidi „vaidluste lahendamise käsituslepe” või „VLK”) käesoleva lepingu lisas 2.
4.  
WTO haldab kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi (edaspidi „KPLM”), mis on sätestatud käesoleva lepingu lisas 3.
5.  
Maailma majanduspoliitika suuremat järjepidevust silmas pidades teeb WTO asjakohast koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga ning Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ja selle asutustega.

Artikkel IV

WTO struktuur

1.  
Kõigi liikmete esindajaist koosnev ministrite konverents tuleb kokku vähemalt kord kahe aasta jooksul. Ministrite konverents täidab WTO funktsioone ja võtab selleks vajalikke meetmeid. Ministrite konverents on volitatud tegema liikme nõudmisel kõigis küsimustes mis tahes mitmepoolse kaubanduslepingu alusel otsuseid vastavalt käesolevas lepingus ja asjakohases mitmepoolses kaubanduslepingus sisalduvatele spetsiifilistele nõuetele otsuste tegemise kohta.
2.  
Kõigi liikmete esindajaist koosnev peanõukogu tuleb kokku vastavalt vajadusele. Ministrite konverentsi kohtumiste vahelisel ajal täidab tema funktsioone peanõukogu. Peanõukogu täidab ka talle käesolevas lepingus määratud ülesandeid. Peanõukogu kehtestab oma protseduurireeglid ning kiidab heaks lõikes 7 sätestatud komiteede protseduurireeglid.
3.  
Vastavalt vajadusele tuleb peanõukogu kokku, et täita vaidluste lahendamise käsitusleppes sätestatud vaidluste lahendamise organi kohustusi. Vaidluste lahendamise organ, millel võib olla oma esimees, võib kehtestada sellised protseduurireeglid, nagu ta nende kohustuste täitmiseks vajalikuks peab.
4.  
Vastavalt vajadusele tuleb peanõukogu kokku, et täita KPLMs ette nähtud kaubanduspoliitika läbivaatamise organi kohustusi. Kaubanduspoliitika läbivaatamise organ, millel võib olla oma esimees, võib kehtestada sellised protseduurireeglid, nagu ta nende kohustuste täitmiseks vajalikuks peab.
5.  
Kaubavahetuse nõukogu, teenustekaubanduse nõukogu ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu (edaspidi „TRIPS-nõukogu”) tegutsevad peanõukogu üldjuhtimise all. Kaubavahetuse nõukogu jälgib lisas 1 A sisalduvate mitmepoolsete kaubanduslepingute toimimist. Teenustekaubanduse nõukogu jälgib teenustekaubanduse üldlepingu (edaspidi „GATS”) toimimist. TRIPS-nõukogu jälgib intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) toimimist. Need nõukogud täidavad neile asjakohastes lepingutes ja peanõukogu määratud ülesandeid. Nad kehtestavad oma protseduurireeglid, mis peavad olema peanõukogu poolt heaks kiidetud. Nende nõukogude liikmeks võivad olla kõigi liikmete esindajad. Need nõukogud tulevad kokku oma funktsioonide täitmise vajaduse järgi.
6.  
Kaubavahetuse nõukogu, teenustekaubanduse nõukogu ja TRIPS-nõukogu loovad vajaduse korral allorganid. Need allorganid kehtestavad oma protseduurireeglid, mis peavad olema asjaomaste nõukogude poolt heaks kiidetud.
7.  
Ministrite konverents moodustab kolm komiteed: kaubandus- ja arengukomitee, maksebilansipiirangute komitee ning eelarve-, finants- ja halduskomitee, mis täidavad neile käesolevas lepingus ja mitmepoolsetes kaubanduslepingutes määratud ülesandeid, samuti peanõukogu määratud mis tahes lisaülesandeid, ning võivad moodustada lisakomiteesid täitmaks nende arvates vajalikke ülesandeid. Üks kaubandus- ja arengukomitee ülesanne on korrapäraselt läbi vaadata mitmepoolsete kaubanduslepingute vähimarenenud liikmete kasuks kehtestatud erisätted ning esitada peanõukogule aruandeid, et viimane saaks võtta asjakohaseid meetmeid. Nende komiteede liikmeks võivad olla kõigi liikmete esindajad.
8.  
Mõnepoolsetes kaubanduslepingutes sätestatud organid täidavad neile nimetatud lepingute alusel määratud ülesandeid ning tegutsevad WTO institutsioonide raames. Need organid peavad peanõukogu oma tegevusest korrapäraselt teavitama.

Artikkel V

Suhted teiste organisatsioonidega

1.  
Peanõukogu korraldab asjakohaselt tulemuslikku koostööd teiste valitsustevaheliste organisatsioonidega, mille kohustused on seotud WTO omadega.
2.  
Peanõukogu võib asjakohaselt korraldada konsultatsioone ja koostööd valitsusväliste organisatsioonidega, mille tegevus on seotud WTO omaga.

Artikkel VI

Sekretariaat

1.  
Asutatakse WTO sekretariaat (edaspidi „sekretariaat”), mida juhib peadirektor.
2.  
Ministrite konverents määrab ametisse peadirektori ning võtab vastu eeskirjad peadirektori volituste, kohustuste, teenistustingimuste ja ametiaja kohta.
3.  
Peadirektor määrab ametisse sekretariaadi töötajad ning määrab nende kohustused ja teenistustingimused ministrite konverentsi vastuvõetud eeskirjade kohaselt.
4.  
Peadirektori ja sekretariaadi töötajate kohustused on loomult eranditult rahvusvahelised. Oma kohustuste täitmisel ei tohi peadirektor ega sekretariaadi töötajad paluda ega aktsepteerida mis tahes riigi valitsuse või mis tahes muu WTO-välise organi juhtnööre. Nad peavad hoiduma mis tahes tegevusest, mis võib kahjustada nende rahvusvahelise ametniku seisundit. WTO liikmed peavad tunnustama peadirektori ja sekretariaadi töötajate kohustuste rahvusvahelist iseloomu ega tohi püüda neid mõjutada nende kohustuste täitmisel.

Artikkel VII

Eelarve ja sissemaksed

1.  
Peadirektor esitab eelarve-, finants- ja halduskomiteele WTO aastaeelarve projekti ja finantsaruande. Eelarve-, finants- ja halduskomitee vaatab peadirektori esitatud aastaeelarve projekti ja finantsaruande läbi ning annab peanõukogule nende asjus oma soovitused. Aastaeelarve projekt peab saama peanõukogu heakskiidu.
2.  

Eelarve-, finants- ja halduskomitee paneb peanõukogule ette finantseeskirja, mis peab sisaldama sätteid, milles nähakse ette:

a) 

liikmete vahel jagatavaid WTO kulusid katvate sissemaksete suurusjärk;

b) 

meetmed, mida rakendatakse maksega hilinenud liikmete suhtes.

Finantseeskiri peab nii suures ulatuses kui võimalik põhinema GATT 1947 eeskirjadel ja praktikal.

3.  
Peanõukogu võtab finantseeskirja ja aastaeelarve projekti vastu kahekolmandikulise häälteenamusega, mis moodustab rohkem kui poole WTO liikmete arvust.
4.  
Iga liige maksab WTOle viivitamata oma osa WTO kuludest peanõukogu poolt vastuvõetud finantseeskirja järgi.

Artikkel VIII

WTO staatus

1.  
WTO on juriidiline isik ning iga tema liige tagab talle tema funktsioonide täitmiseks vajaliku õigusvõime.
2.  
Iga liige tagab WTOle tema funktsioonide täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid.
3.  
Samamoodi tagab iga liige WTO ametnikele ja liikmete esindajatele privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud nende WTOga seotud ülesannete sõltumatuks täitmiseks.
4.  
Privileegid ja immuniteedid, mille liige WTOle, tema ametnikele ja liikmete esindajaile tagab, peavad olema samasugused privileegid ja immuniteedid, kui on kindlaks määratud spetsialiseeritud asutuste privileegide ja immuniteetide konventsioonis, mille ÜRO Peaassamblee 21. novembril 1947 heaks kiitis.
5.  
WTO võib sõlmida peakorterilepingu.

Artikkel IX

Otsuste tegemine

1.  
WTO jätkab GATT 1947 praktikat teha otsuseid konsensuse alusel. ( 1 ) Kui ei ole sätestatud teisiti, otsustatakse arutatav küsimus, milles pole konsensust saavutatud, hääletamise teel. Ministrite konverentsil ja peanõukogus on igal WTO liikmel üks hääl. Kui Euroopa ühendused oma hääleõigust kasutavad, võrdub nende häälte arv nende WTO liikmeks olevate liikmesriikide arvuga. ( 2 ) Kui käesolevas lepingus või asjakohases mitmepoolses kaubanduslepingus ei ole sätestatud teisiti, võetakse ministrite konverentsi ja peanõukogu otsused vastu häälteenamusega. ( 3 )
2.  
Ministrite konverentsil ja peanõukogul on ainuõigus võtta vastu käesoleva lepingu ja mitmepoolsete kaubanduslepingute tõlgendusi. Lisas 1 sisalduva mitmepoolse kaubanduslepingu tõlgendamise korral peavad nad oma otsuse tegema asjakohase lepingu toimimist jälgiva nõukogu soovituse põhjal. Tõlgenduse vastuvõtmise otsus võetakse vastu liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega. Käesolevat lõiget ei tohi kasutada viisil, mis õõnestaks X artikli sätteid paranduste kohta.
3.  
Erakorralistel asjaoludel võib ministrite konverents teha otsuse peatada liikmele käesolevas lepingus või mis tahes mitmepoolses kaubanduslepingus kehtestatud kohustus, eeldades, et iga selline otsus võetakse vastu liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega, kui käesolevas lõikes ei ole sätestatud teisiti. ( 4 )
a) 

Taotlus käesolevat lepingut puudutava peatamise kohta esitatakse ministrite konverentsile arutamiseks vastavalt konsensuse teel otsuste langetamise praktikale. Ministrite konverents määrab selle taotluse arutamiseks tähtaja, mis ei ületa 90 päeva. Kui selle tähtaja jooksul konsensust ei saavutata, võetakse iga otsus peatamisloa kohta vastu liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

b) 

Taotlus lisades 1A, 1B ja 1C sisalduvaid mitmepoolseid kaubanduslepinguid ja nende lisasid puudutava peatamise kohta esitatakse kõigepealt kaubavahetuse nõukogule, teenustekaubanduse nõukogule või TRIPS-nõukogule arutamiseks tähtaja vältel, mis ei ületa 90 päeva. Selle tähtaja möödudes esitab asjaomane nõukogu aruande ministrite konverentsile.

4.  
Ministrite konverentsi otsuses peatamisloa kohta tuleb märkida seda otsust õigustavad erakorralised asjaolud, peatamise tingimused ning päev, millal peatamine lõpetatakse. Ministrite konverents vaatab uuesti läbi iga peatamise, mis kestab üle ühe aasta, hiljemalt aasta pärast selle peatamist ning seejärel igal aastal kuni peatamise lõpetamiseni. Igal läbivaatusel kontrollib ministrite konverents, kas seda peatamist õigustanud erakorralised asjaolud veel kestavad ning kas selle peatamisega seostatud tingimused on täidetud. Ministrite konverents võib peatamist iga-aastase läbivaatuse põhjal pikendada, muuta või selle lõpetada.
5.  
Mõnepoolse kaubanduslepingu alusel vastu võetud otsuste, sealhulgas mis tahes tõlgendus- ja peatamisotsuste kohta kehtivad kõnealuse lepingu sätted.

Artikkel X

Parandused

1.  
Iga WTO liige võib teha ettepaneku käesoleva lepingu sätete või lisas 1 sisalduvate mitmepoolsete kaubanduslepingute parandamise kohta, esitades sellise ettepaneku ministrite konverentsile. Samuti võivad IV artikli lõikes 5 loetletud nõukogud esitada ministrite konverentsile parandusettepanekuid lisas 1 sisalduvate vastavate mitmepoolsete kaubanduslepingute sätete kohta, mille toimimist nad jälgivad. Kui ministrite konverents ei otsusta valida pikemat tähtaega, võetakse ministrite konverentsi iga otsus parandusettepaneku esitamise kohta liikmete tunnustuse saamiseks vastu konsensusega 90 päeva jooksul pärast seda, kui ettepanek on ministrite konverentsil vormikohaselt päevakorda võetud. Kui ei kohaldata lõike 2, 5 või 6 sätteid, määratakse selles otsuses, kas kohaldatakse lõigete 3 või 4 sätteid. Kui konsensus on saavutatud, esitab ministrite konverents parandusettepaneku viivitamata liikmete tunnustuse saamiseks. Kui ministrite konverentsi istungil ettenähtud aja jooksul konsensust ei saavutata, otsustab ministrite konverents liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, kas parandusettepanek esitatakse liikmete tunnustuse saamiseks või mitte. Välja arvatud lõigetes 2, 5 ja 6 sätestatud juhud, kohaldatakse parandusettepaneku suhtes lõike 3 sätteid, kui ministrite konverents liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega ei otsusta kohaldada lõike 4 sätteid.
2.  
Käesoleva artikli ja järgmiste artiklite sätete parandused jõustuvad üksnes juhul, kui kõik liikmed neid tunnustavad:

käesoleva lepingu IX artikkel;

GATT 1994 I ja II artikkel;

GATSi II artikli lõige 1;

TRIPS-lepingu artikkel 4.

3.  
Käesoleva lepingu või lisades 1A ja 1C sisalduvate mitmepoolsete kaubanduslepingute sätete, välja arvatud lõigetes 2 ja 6 loetletud sätete parandused, millega võidaks muuta liikmete õigusi ja kohustusi, jõustuvad neid tunnustanud liikmete suhtes, kui kaks kolmandikku liikmetest on neid tunnustanud, ning seejärel iga muu liikme suhtes, kui see liige on neid tunnustanud. Ministrite konverents võib liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega otsustada, et käesoleva lõike alusel jõustunud mis tahes muudatus on loomult selline, et liikmel, kes ei ole seda ministrite konverentsi poolt igal eraldi juhul ette nähtud tähtaja jooksul tunnustanud, on õigus lahkuda WTOst või jääda liikmeks ministrite konverentsi nõusolekul.
4.  
Käesoleva lepingu või lisades 1A ja 1C sisalduvate mitmepoolsete kaubanduslepingute sätete, välja arvatud lõigetes 2 ja 6 loetletud sätete parandused, mis oma loomu tõttu ei muuda liikmete õigusi ega kohustusi, jõustuvad kõigi liikmete suhtes, kui kaks kolmandikku liikmetest on neid tunnustanud.
5.  
Välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhud, jõustuvad GATSi I, II ja III jao ning vastavate lisade muudatused neid tunnustanud liikmete suhtes, kui kaks kolmandikku liikmetest on neid tunnustanud, ning seejärel iga muu liikme suhtes, kui see liige on neid tunnustanud. Ministrite konverents võib liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega otsustada, et eelneva sätte alusel jõustunud mis tahes muudatus on loomult selline, et mis tahes liikmel, kes ei ole seda ministrite konverentsi poolt igal eraldi juhul ette nähtud tähtaja jooksul tunnustanud, on õigus lahkuda WTOst või jääda liikmeks ministrite konverentsi nõusolekul. GATSi IV, V ja VI jao ning vastavate lisade parandused jõustuvad kõigi liikmete suhtes, kui kaks kolmandikku liikmetest on neid tunnustanud.
6.  
Hoolimata käesoleva artikli muudest sätetest võib ministrite konverents TRIPS-lepingu parandusi, mis vastavad selle artikli 71 lõike 2 nõuetele, vastu võtta edasise formaalse tunnustamisprotseduurita.
7.  
Iga liige, kes tunnustab käesoleva lepingu või lisas 1 sisalduva mitmepoolse kaubanduslepingu parandust, annab WTO peadirektorile hoiule ministrite konverentsi poolt ette nähtud tunnustamisaja jooksul tunnustamist kinnitava dokumendi.
8.  
Iga WTO liige võib teha ettepaneku lisades 2 ja 3 sisalduvate mitmepoolsete kaubanduslepingute sätete parandamise kohta, andes sellise ettepaneku hoiule ministrite konverentsile. Otsus lisas 2 sisalduva mitmepoolse kaubanduslepingu paranduste heakskiitmise kohta langetatakse konsensuse alusel ning need parandused jõustuvad kõigi liikmete suhtes, kui ministrite konverents on need heaks kiitnud. Otsused lisas 3 sisalduva mitmepoolse kaubanduslepingu paranduste heakskiitmise kohta jõustuvad kõigi liikmete suhtes, kui ministrite konverents on need heaks kiitnud.
9.  
Ministrite konverents võib mingis kaubanduslepingus osalevate liikmete nõudel ainult konsensuse alusel otsustada liita see leping lisaga 4. Mõnepoolse kaubanduslepingu osalisteks olevate liikmete nõudel võib ministrite konverents otsustada selle lepingu lisast 4 kõrvaldada.
10.  
Mõnepoolse kaubanduslepingu parandusi reguleerivad kõnealuse lepingu sätted.

Artikkel XI

Asutajaliikmed

1.  
WTO asutajaliikmeteks saavad GATT 1947 lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumiskuupäeva seisuga, ning Euroopa ühendused, kes tunnustavad käesolevat lepingut ja mitmepoolseid kaubanduslepinguid ning kelle jaoks on GATTi 1994 lisatud kontsessioonide ja kohustuste loendid ning kelle jaoks on GATSi lisatud erikohustuste loendid.
2.  
ÜRO poolt vähimarenenud maadeks tunnistatud maadelt nõutakse kohustuste ja kontsessioonide järgimist üksnes sellises ulatuses, mis vastab nende individuaalsetele arengu-, finants- ja kaubandusvajadustele ning halduslikele ja institutsioonilistele võimalustele.

Artikkel XII

Ühinemine

1.  
Käesoleva lepinguga võib WTOga kokku lepitud tingimustel ühineda iga riik või omaette tolliterritoorium, kellel on täielik autonoomia väliskaubandussuhetes ning teistes käesolevas lepingus ja mitmepoolsetes kaubanduslepingutes sätestatud küsimustes. Selline ühinemine kehtib käesoleva lepingu ja sellele lisatud mitmepoolsete kaubanduslepingute kohta.
2.  
Otsuse ühinemise kohta teeb ministrite konverents. Ministrite konverents kiidab ühinemistingimuste lepingu heaks WTO liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
3.  
Mõnepoolse kaubanduslepinguga ühinemist reguleerivad kõnealuse lepingu sätted.

Artikkel XIII

Mitmepoolsete kaubanduslepingute mittekohaldamine teatavate liikmete vahel

1.  
Käesolevat lepingut ja lisades 1 ja 2 sisalduvaid mitmepoolseid kaubanduslepinguid ei kohaldata liikme ja mis tahes muu liikme vahel, kui üks neist liikmetest teise liikmeks saamise ajal ei nõustu sellise kohaldamisega.
2.  
GATT 1947 lepinguosalisteks olnud WTO asutajaliikmed võivad lõikele 1 tugineda üksnes juhul, kui selle kokkuleppe XXXV artiklile on tuginetud varem ning kui see artikkel oli nende lepinguosaliste vahel jõus käesoleva lepingu nende jaoks jõustumise ajal.
3.  
Lõige 1 kehtib mingi liikme ja teise, XII artikli alusel ühinenud liikme vahel üksnes juhul, kui kohaldamisega mittenõustunud liige on teatanud sellest ministrite konverentsile enne, kui ministrite konverents on ühinemistingimuste lepingu heaks kiitnud.
4.  
Ministrite konverents võib mis tahes liikme nõudmisel käesoleva artikli toime erijuhtudel läbi vaadata ning anda asjakohaseid soovitusi.
5.  
Mõnepoolse kaubanduslepingu mittekohaldamist selle lepingu osaliste vahel reguleerivad kõnealuse lepingu sätted.

Artikkel XIV

Tunnustamine, jõustumine ja hoiustamine

1.  
Käesolevat lepingut võivad allakirjutamisega või muul moel tunnustada GATT 1947 lepinguosalised ja Euroopa ühendused, kellel on käesoleva lepingu XI artikli kohaselt õigus saada WTO asutajaliikmeteks. Selline tunnustamine kehtib käesoleva lepingu ja sellele lisatud mitmepoolsete kaubanduslepingute kohta. Käesolev leping ja sellele lisatud mitmepoolsed kaubanduslepingud jõustuvad kuupäeval, mille ministrid mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemusi ühendava lõppakti punkti 3 kohaselt kindlaks määravad, ning on tunnustamisele avatud kahe aasta jooksul alates sellest kuupäevast, kui ministrid ei otsusta teisiti. Tunnustamine pärast käesoleva lepingu jõustumist jõustub kolmekümnendal päeval pärast sellist tunnustamist.
2.  
Liige, kes tunnustab käesolevat lepingut pärast selle jõustumist, rakendab need mitmepoolsetes kaubanduslepingutes sätestatud kontsessioonid ja kohustused, mis tuleb rakendada käesoleva lepingu jõustumisega algava tähtaja jooksul nii, nagu ta oleks käesolevat lepingut tunnustanud selle jõustumiskuupäeval.
3.  
Kuni käesoleva lepingu jõustumiseni on käesoleva lepingu ja mitmepoolsete kaubanduslepingute tekst hoiul GATT 1947 LEPINGUOSALISTE peadirektori käes. Peadirektor annab viivitamata käesolevast lepingust ja mitmepoolsetest kaubanduslepingutest tõestatud koopia ning teatise nende igast tunnustamisest igale käesolevat lepingut tunnustanud valitsusele ja Euroopa ühendustele. Käesolev leping ja mitmepoolsed kaubanduslepingud ning kõik nende muudatused antakse käesoleva lepingu jõustumisel hoiule WTO peadirektori kätte.
4.  
Mõnepoolse kaubanduslepingu tunnustamist ja jõustamist reguleerivad kõnealuse lepingu sätted. Need lepingud antakse hoiule GATT 1947 LEPINGUOSALISTE peadirektori kätte. Käesoleva lepingu jõustumisel antakse need lepingud hoiule WTO peadirektori kätte.

Artikkel XV

Denonsseerimine

1.  
Iga liige võib käesoleva lepingu denonsseerida. Selline denonsseerimine kehtib nii käesoleva lepingu kui ka mitmepoolsete kaubanduslepingute kohta ning jõustub kuue kuu möödudes kuupäevast, mil WTO peadirektor kirjaliku denonsseerimisteate kätte saab.
2.  
Mõnepoolse kaubanduslepingu denonsseerimist reguleerivad kõnealuse lepingu sätted.

Artikkel XVI

Mitmesugused sätted

1.  
Kui käesolevas lepingus või mitmepoolsetes kaubanduslepingutes ei ole sätestatud teisiti, juhindub WTO otsustest, protseduuridest ja tavapärasest praktikast, mida on järginud GATT 1947 LEPINGUOSALISED ning GATT 1947 raames loodud organid.
2.  
WTO sekretariaadiks saab nii suures ulatuses kui võimalik GATT 1947 sekretariaat ning seni, kui ministrite konverents on käesoleva lepingu VI artikli lõike 2 kohaselt nimetanud peadirek tori, on WTO peadirektoriks GATT 1947 LEPINGUOSALISTE peadirektor.
3.  
Käesoleva lepingu sätte ja mis tahes mitmepoolse kaubanduslepingu sätte vahelise vastuolu korral on käesoleva lepingu säte selle vastuolu ulatuses ülimuslik.
4.  
Iga liige peab tagama oma seaduste, määruste ja haldusprotseduuride vastavuse tema kohustustele, mis on sätestatud siia lisatud lepingutes.
5.  
Käesoleva lepingu ühegi sätte suhtes ei tohi teha reservatsioone. Mitmepoolsete kaubanduslepingute mis tahes sätte suhtes võidakse reservatsioone teha üksnes neis lepingutes sätestatud ulatuses. Reservatsioone mõnepoolse kaubanduslepingu sätte suhtes reguleerivad kõnealuse lepingu sätted.
6.  
Käesolev leping registreeritakse ÜRO põhikirja artikli 102 sätete kohaselt.

Sõlmitud Marrakešis viieteistkümnendal aprillil tuhande üheksasaja üheksakümne neljandal aastal ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja hispaania keeles, millest iga tekst on autentne.

Selgitavad märkused:

Terminit „maa” või „maad” tuleb käesoleva lepingu ja mitmepoolsete kaubanduslepingute kontekstis käsitada kui WTO mis tahes liiget, kellel on omaette tolliterritoorium.

Kui käesolevas lepingus või mitmepoolsetes kaubanduslepingutes on omaette tolliterritooriumiga WTO liikme kohta kasutatud terminit „riiklik”, tuleb sellist väljendust käsitada kui kõnealust tolliterritooriumi puudutavat, kui ei ole piiritletud teisiti.

SISUKORD

1. LISA

1A LISA

Mitmepoolsed kaubavahetuslepingud

1994. Aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe

Põllumajandusleping

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping

Tekstiil- ja rõivatoodete leping

Leping tehniliste kaubandustõkete kohta

Kaubandusalaste investeerimismeetmete leping

1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduslepingu VI artikli rakendamise leping

1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduslepingu VII artikli rakendamise leping

Eksportkauba eelinspekteerimise leping

Päritolureeglite leping

Leping impordi litsentsimise protseduuride kohta

Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping

Kalandustoetuste leping

Kaitsemeetmete leping

IB LISA

Teenustekaubanduse üldleping

1C LISA

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping

2. LISA

Vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe

3. LISA

Kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanism

4. LISA

Riigihankeleping

Veiseliha käsitlev kokkulepe

Uruguaij ja Euroopa Ühenduse vahelise kirjavahetuse kavand

1. LISA

1A. LISA

MITMEPOOLSED KAUBAVAHETUSLEPINGUD

Lisa 1 A tõlgendav üldmärkus:

Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe sätte ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (millele on lisa 1 A lepingutes viidatud kui WTO lepingule) lisas 1 A sisalduva muu lepingu sätte vahelise vastuolu korral jääb selle vastuolu ulatuses ülimuslikuks kõnealuse muu lepingu säte.

1994. AASTA ÜLDINE TOLLI- JA KAUBANDUSKOKKULEPE

1. 

1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT 1994) koosneb:

a) 

30. oktoobril 1947 vastu võetud üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe sätetest, mis on lisatud ÜRO kaubandus- ja tööhõivekonverentsi ettevalmistuskomitee teise istungjärgu lõpetamisel vastu võetud lõppaktile (välja arvatud esialgse kohaldamise protokoll) kooskõlas enne WTO lepingu jõustumiskuupäeva jõustunud õigusaktides tehtud täpsustuste, paranduste ja muudatustega;

b) 

GATT 1947 alusel enne WTO lepingu jõustumiskuupäeva jõustunud, järgnevalt loetletud õigusaktide sätetest:

i) 

tariifikontsessioone puudutavad protokollid ja sertifikaadid;

ii) 

ühinemisprotokollid [välja arvatud a) esialgset kohaldamist ja esialgse kohaldamise lõpetamist puudutavad sätted ning b) sätted, millega tagatakse, et GATT 1947 II jagu kohaldatakse esialgu võimalikult suures ulatuses, mis ei tekita vastuolu protokolli kuupäeval eksisteerivate õigusaktidega];

iii) 

otsused peatamise kohta, mis on langetatud GATT 1947 XXV artikli alusel ning on WTO lepingu jõustumiskuupäeval jätkuvalt jõus; ( 5 )

iv) 

muud GATT 1947 lepinguosaliste otsused;

c) 

järgnevalt loetletud käsituslepetest:

i) 

käsituslepe GATT 1994 II artikli lõike 1 punkti b tõlgendamise kohta;

ii) 

käsituslepe GATT 1994 XVII artikli tõlgendamise kohta;

iii) 

käsituslepe GATT 1994 maksebilansisätete kohta;

iv) 

käsituslepe GATT 1994 XXIV artikli tõlgendamise kohta;

v) 

GATT 1994 alusel võetud kohustuste peatamise käsituslepe;

vi) 

käsituslepe GATT 1994 XXVIII artikli tõlgendamise kohta;

d) 

GATT 1994 Marrakeši protokollist.

2. 

Selgitavad märkused

a) 

Sõna „lepinguosaline” tuleb GATT 1994 sätetes lugeda „liige”. Sõnu „vähemarenenud lepinguosaline” ja „arenenud lepinguosaline” tuleb lugeda „arengumaaliige” ja „arenenud liikmesmaa”. Sõna „täitevsekretär” tuleb lugeda „WTO peadirektor”.

b) 

Viited kollektiivselt tegutsevatele lepinguosalistele GATT 1947 XV artikli lõigetes 1, 2 ja 8, XXXVIII artiklis ning märkustes XII ja XVIII artikli juurde ning XV artikli lõigetes 2, 3, 6, 7 ja 9 sisalduvate spetsiaalsete valuutakokkulepete sätetes tuleb lugeda viideteks WTOle. Muud ülesanded, mis GATT 1994 sätete alusel kollektiivselt tegutsevatele lepinguosalistele antakse, määrab ministrite konverents.

c) 
i) 

GATT 1994 tekst on autentne inglise, prantsuse ja hispaania keeles.

ii) 

GATT 1994 prantsuskeelse teksti suhtes kehtivad dokumendi MTN.TNC/41 lisas A näidatud terminite täpsustused.

iii) 

GATT 1994 autentne hispaaniakeelne tekst on tekst põhi- ja valitud dokumentide seeria IV köites ning selle suhtes kehtivad dokumendi MTN.TNC/41 lisas B näidatud terminite täpsustused.

3. 
a) 

GATT 1994 II osa sätteid ei kohaldata meetmete suhtes, mida liige on rakendanud enne GATT 1947 lepinguosaliseks saamist kehtestatud vastavate õigusaktide alusel, millega on keelatud välismaal ehitatud või välismaal ümberehitatud laevade kaubanduslik kasutamine, müümine või rentimine sadamate vahel riigi territoriaalvetes või ainuõigusliku majandusvööndi vetes. See erand kehtib a) selliste õigusaktide mittevastavussätte jätkamisel või kohesel uuendamisel; b) selliste õigusaktide mittevastavussätte paranduse suhtes ulatuses, mille puhul tehtud parandus ei vähenda selle õigusakti vastavust GATT 1947 II jao sätetele. Selle erandi puhul piirdutakse meetmetega, mida rakendatakse eespool kirjeldatud õigusaktide alusel, millest on teatatud ja mis on piiritletud enne WTO lepingu jõustumiskuupäeva. Kui neid õigusakte hiljem muudetakse vähendamaks nende vastavust GATT 1947 II jao sätetele, ei saa enam taotleda käesoleva lõike kohaldamist nende õigusaktide suhtes.

b) 

Ministrite konverents vaatab kõnealuse erandi läbi hiljemalt viis aastat pärast WTO lepingu jõustumiskuupäeva ning seejärel iga kahe aasta järel seni, kuni kõnealune erand on jõus, kontrollimaks, kas erandi vajaduse tekitanud tingimused veel kestavad.

c) 

Liige, kelle meetmete suhtes kõnealune erand kehtib, esitab igal aastal üksikasjaliku statistilise teatise, mis sisaldab selliste laevade tegelike ja eeldatavate tarnete liikuvat keskmist summat viie aasta jooksul ning samuti lisateavet selle erandi alla kuuluvate laevade kasutamise, müümise, rentimise ja remondi kohta.

d) 

Liikmel, kes leiab, et kõnealuse erandi toimimine õigustab erandi kehtestanud liikme territooriumil ehitatud laevade kasutamise, müümise, rentimise ja remondi vastastikust ja proportsionaalset piiramist, on õigus kehtestada selliseid piiranguid, teatades sellest ette ministrite konverentsile.

e) 

Kõnealune erand ei mõjuta lahendusi, mis puudutavad selle erandi rakendusalasse jäävate õigusaktidega seotud asjaolusid, mida käsitletakse sektorilepingutes või muudel foorumitel.

KÄSITUSLEPE GATT 1994 II ARTIKLI LÕIKE 1 PUNKTI B TÕLGENDAMISE KOHTA



KÄESOLEVAGA LEPIVAD LIIKMED KOKKU JÄRGMISES:



1. 

Tagamaks II artikli lõike 1 punktist b tulenevate juriidiliste õiguste ja kohustuste selguse, tuleb seotud tariifiartiklitelt sissenõutavate mis tahes „muude tollimaksude ja maksete” laad ja tase, nagu on viidatud selles sättes, märkida kontsessioonide loenditesse, mis on lisatud 1994. aasta GATTile, selle tariifiartikli juurde, mille suhtes need kehtivad. Mõistetakse, et sellise jäädvustamisega ei muudeta „muude tollimaksude ja maksete” juriidilist olemust.

2. 

„Muud tollimaksud ja maksed” tuleb II artiklis siduda 1994. aasta 15. aprilli seisuga. Seepärast tuleb „muud tollimaksud ja maksed” märkida kõnealustes loendites sel kuupäeval kehtinud tasemel. Igal pärastisel uuel kontsessioonialasel läbirääkimisel või uue kontsessiooni alasel läbirääkimisel on kõnesoleva tariifiartikli puhul kohaldatavaks kuupäevaks selle uue kontsessiooni asjakohasesse loendisse kandmise kuupäev. Siiski tuleb lisaloendi 6. veergu endiselt märkida ka selle dokumendi kuupäev, mille alusel kontsessioon mis tahes teatava tariifiartikli kohta esmakordselt kanti 1947. või 1994. aasta GATTi.

3. 

„Muud tollimaksud ja maksed” tuleb jäädvustada kõigi tariifisidumiste suhtes.

4. 

Kui tariifiartikli suhtes on eelnevalt kehtinud kontsessioon, ei tohi asjakohases loendis märgitud „muude tollimaksude ja maksete” tase ületada nende taset selle kontsessiooni esmakordsel kandmisel kõnealusesse loendisse. Kolme aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast või kolme aasta jooksul alates selle dokumendi WTO peadirektori kätte hoiule andmise kuupäevast, kui see kuupäev on hilisem, mille alusel loend 1994. aasta GATTi kanti, võib iga liige vaidlustada „muu tollimaksu või makse” olemasolu põhjendusega, et sellist „muud tollimaksu või makset” ei ole olnud kõnealuse artikli algse sidumise ajal, samuti mis tahes „muu tollimaksu või makse” märgistatud taseme vastavuse eelnevalt seotud tasemele.

5. 

„Muude tollimaksude ja maksete” märkimine loenditesse ei mõjuta nende vastavust õigustele ja kohustustele 1994. aasta GATTi alusel, välja arvatud need õigused ja kohustused, mille suhtes kehtib lõige 4. Kõigile liikmetele jääb õigus igal ajal vaidlustada mis tahes „muude tollimaksude ja maksete” vastavus sellistele kohustustele.

6. 

Käesoleva käsitusleppe raames kehtivad 1994. aasta GATTi XXII ja XXIII artikli sätted, mida on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.

7. 

„Muid tollimakse ja makseid”, mis puuduvad loendist ajal, kui kõnealuse loendi 1994. aasta GATTi kandnud dokument oli kuni WTO lepingu jõustumise kuupäevani hoiul GATT 1947 lepinguosaliste peadirektori või seejärel WTO peadirektori käes, ei tohi hiljem loendisse lisada ning mis tahes „muid tollimakse või makseid”, mis on märgitud kohaldataval kuupäeval valitsenud tasemest madalamal tasemel, ei tohi selle tasemeni suurendada, kui selliseid lisandusi või muudatusi ei tehta kuue kuu jooksul kõnesoleva dokumendi hoiuleandmise kuupäevast.

8. 

Lõikes 2 nimetatud otsus, mis puudutab iga kontsessiooni puhul kohaldatavat kuupäeva 1994. aasta GATTi II artikli lõike 1 punkti b raames, asendab kohaldamiskuupäeva käsitlevat otsust (BISD 27S/24), mis võeti vastu 26. märtsil 1980.

KÄSITUSLEPE GATT 1994 XVII ARTIKLI TÕLGENDAMISE KOHTA



LIIKMED,

märkides, et XVII artiklis on sätestatud liikmete kohustused XVII artikli lõikes 1 viidatud riiklike kaubandusettevõtete tegevuse suhtes, mille puhul nõutakse vastavust diskrimineerimisvaba režiimi üldpõhimõtetele, mis on ette nähtud GATTis 1994 erasektori kaubandusettevõtjate importi ja eksporti mõjutavate riiklike meetmete suhtes;

märkides veel, et riiklikke kaubandusettevõtteid mõjutavate riiklike meetmete suhtes kehtivad liikmete kohustused GATT 1994 alusel;

tõdedes, et käesolev käsituslepe ei kahjusta XVII artiklis ette nähtud oluliste põhimõtete rakendamist,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:



1. 

Tagamaks selguse riiklike kaubandusettevõtete tegevuses, teatavad liikmed need ettevõtted kaubavahetuse nõukogule (läbivaatamiseks lõike 5 alusel loodavas toimkonnas), lähtudes järgmisest töömääratlusest:

„Riiklikud ja mitteriiklikud ettevõtted, sealhulgas turustusorganisatsioonid, millele on antud eri- või ainuõigused või -privileegid, sealhulgas seadusjärgsed või konstitutsioonilised volitused, mida täites nad oma ostu või müügi kaudu mõjutavad impordi või ekspordi taset või suunda.”

See teatamisnõue ei kehti nende toodete impordi puhul, mis on määratud koheseks või lõplikuks tarbimiseks valitsuses või eespool piiritletud ettevõttes ja mis pole määratud edasimüügiks või kaupade tootmiseks müügi jaoks.

2. 

Käesoleva käsitusleppe sätteid arvesse võttes vaatab iga liige läbi oma poliitika riiklikke ettevõtteid puudutavate teadete kaubavahetuse nõukogule esitamise suhtes. Sellisel läbivaatusel peaks iga liige arvesse võtma vajadust tagada oma teadete võimalikult suur selgus, võimaldamaks selge hinnangu andmist teatatud ettevõtete tegutsemisviisi ning nende tegevuse mõju suhtes rahvusvahelisele kaubandusele.

3. 

Teated esitatakse kooskõlas riiklikku kaubandust puudutava küsitluslehega (BISD 9S/184-185), mis võeti vastu 24. mail 1960, kusjuures ollakse seisukohal, et liikmed teatavad lõikes 1 viidatud ettevõtted olenemata sellest, kas import või eksport on tegelikult aset leidnud või mitte.

4. 

Iga liige, kel on põhjust arvata, et teine liige ei ole oma teatamiskohustust asjakohaselt täitnud, võib tõstatada selle küsimuse asjaomase liikme ees. Kui küsimust rahuldavalt ei lahendata, võib ta esitada kaubavahetuse nõukogule vastuteate, et lõike 5 alusel loodud toimkond selle läbi vaataks, teatades sellest samaaegselt ka asjaomasele liikmele.

5. 

Kaubavahetuse nõukogu nimel moodustatakse toimkond, kes vaatab läbi teated ja vastuteated. Selle läbivaatamise taustal ja mõjutamata XVII artikli lõike 4 punkti c kohaldamist võib kaubavahetuse nõukogu anda soovitusi teadete asjakohasuse ja vajaduse kohta lisateabe järele. Samuti vaatab toimkond saadud teadetest lähtudes läbi eespool nimetatud, riiklikku kaubandust puudutava küsitluslehe asjakohasuse ning lõike 1 alusel teatatud riiklike kaubandusettevõtete hõlmatuse. Samuti töötab toimkond välja selgitusloendi, milles on näidatud valitsuste ja ettevõtete vaheliste suhete ja nende ettevõtete tegevuse laad, mis võib olla asjakohane XVII artikli raames. Mõistetakse, et sekretariaat esitab toimkonnale üldise taustdokumendi riiklike kaubandusettevõtete tegevuse kohta rahvusvahelises kaubanduses. Toimkonda võivad kuuluda kõik liikmed, kes avaldavad soovi selle töös osaleda. Toimkond tuleb kokku aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast ning pärast seda vähemalt kord aastas. Igal aastal esitab toimkond aruanded kaubavahetuse nõukogule. ( 6 )

GATT 1994 MAKSEBILANSISÄTETE KÄSITUSLEPE



LIIKMED,

tunnustades GATT 1994 XII artikli ja XVIII artikli B osa sätteid ning sätteid, mis sisalduvad 28. novembril 1979 vastu võetud deklaratsioonis seoses maksebilansiga võetud kaubandusmeetmete kohta (BISD 26S/205-209, käesolevas käsitusleppes („1979. aasta deklaratsioon”), ning selleks, et neid sätteid selgitada, ( 7 )

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:



Meetmete rakendamine

1. 

Liikmed kinnitavad oma kohustust teatada niipea kui võimalik avalikult ajakavad seoses maksebilansiga võetud piiravate impordimeetmete kõrvaldamiseks. Ollakse seisukohal, et selliseid ajakavu võidakse vastavalt vajadusele muuta, võtmaks arvesse muutusi maksebilansi olukorras. Alati, kui liige ajakava avalikult ei teata, esitab see liige põhjused, mis sellist teguviisi õigustavad.

2. 

Liikmed kinnitavad oma kohustust eelistada neid meetmeid, mis häirivad kaubandust kõige vähem. Selliseid meetmeid (käesolevas käsitusleppes „hinnapõhised meetmed”) käsitatakse nii, et nad hõlmavad lisamakseid impordilt, sissemaksenõudeid impordilt ja muid samaväärseid kaubandusmeetmeid, mis avaldavad mõju importkaupade hinnale. Ollakse seisukohal, et hoolimata II artikli sätetest võib liige rakendada seoses maksebilansiga võetud hinnapõhiseid meetmeid lisaks selle liikme loendisse märgitud tollimaksudele. Veel enam, käesolevas käsitusleppes sätestatud teatamisprotseduuride alusel näitab see liige selgelt ja eraldi summa, mille võrra kõnesolev hinnapõhine meede ületab seotud tollimaksu.

3. 

Liikmed püüavad vältida uute kvantitatiivsete piirangute kehtestamist seoses maksebilansiga, välja arvatud juhul, kui hinnapõhiste meetmete abil ei saa maksebilansi kriitilise olukorra tõttu peatada välismaksepositsiooni järsku halvenemist. Neil puhkudel, mil liige rakendab kvantitatiivseid piiranguid, esitab ta põhjenduse, miks hinnapõhised meetmed ei sobi maksebilansi olukorra lahendamiseks. Liige, kes säilitab kvantitatiivsed piirangud, teatab järjestikustel konsultatsioonidel edusammudest, mis on tehtud selliste meetmete rakendamissageduse ja piirava mõju vähendamisel. Ollakse seisukohal, et ühe ja sama toote suhtes ei või rakendada rohkem kui ühte tüüpi seoses maksebilansiga võetud piiravaid impordimeetmeid.

4. 

Liikmed kinnitavad, et seoses maksebilansiga võetud piiravaid impordimeetmeid võidakse rakendada üksnes kontrollimaks impordi üldtaset ja need ei tohi ületada maksebilansi olukorra parandamiseks vajalikke. Juhusliku protektsionistliku mõju miinimumini vähendamiseks haldab liige piiranguid selgelt. Importijaliikme võimuorganid esitavad asjakohase põhjenduse kriteeriumide kohta, mida kasutatakse määramaks, milliste toodete suhtes piirangud kehtivad. Vastavalt XII artikli lõikes 3 ja XVIII artikli lõikes 10 sätestatule võivad liikmed teatavate esmatähtsate toodete puhul ära jätta või piirata kõikehõlmavalt rakendatud lisamakseid või muid seoses maksebilansiga rakendatud meetmeid. Mõiste „esmatähtsad tooted” tähendab tooteid, mis vastavad põhilistele tarbimisvajadustele või mis toetavad liikme jõupingutusi parandamaks oma maksebilansi olukorda, näiteks tootmisvahendeid või tootmiseks vajalikke sisendeid. Kvantitatiivsete piirangute haldamisel kasutab liige oma äranägemise järgi litsentsimist üksnes siis, kui see on vältimatu, ning lõpetab selle järk-järgult. Lubatavate impordikoguste või -väärtuste määramiseks kasutatavate kriteeriumide kohta esitatakse asjakohane põhjendus.

Maksebilansikonsultatsioonide menetlus

5. 

Maksebilansipiirangute komitee (käesolevas käsitusleppes „komitee”) korraldab konsultatsioone vaatamaks läbi kõik seoses maksebilansiga võetud piiravad impordimeetmed. Komiteesse võivad kuuluda kõik liikmed, kes avaldavad soovi selle töös osaleda. Komitee järgib maksebilansipiiranguid käsitlevate konsultatsioonide menetlust (BISD 18S/48-53, käesolevas käsitusleppes „täielik konsultatsioonimenetlus”), mis kiideti heaks 28. aprillil 1970, vastavalt sätetele, mis on fikseeritud edaspidi käesolevas käsitusleppes.

6. 

Liige, kes rakendab uusi piiranguid või meetmete olulise intensiivistamise teel tõstab olemasolevate piirangute üldist taset, alustab nelja kuu jooksul alates selliste meetmete võtmisest konsultatsioone komiteega. Selliseid meetmeid võttev liige võib taotleda, et konsultatsioon toimuks vastavalt vajadusele XII artikli lõike 4 punkti a või XVIII artikli lõike 12 punkti a alusel. Kui sellist taotlust ei ole esitatud, kutsub komitee esimees liiget sellist konsultatsiooni pidama. Tegurite hulka, mida võidakse konsultatsioonil läbi vaadata, kuuluksid muu hulgas uut tüüpi piiravate meetmete võtmine seoses maksebilansiga ning piirangute taseme või tootehõlmavuse suurendamine.

7. 

Komitee vaatab XII artikli lõike 4 punkti b või XVIII artikli lõike 12 punkti b alusel korrapäraselt läbi kõik seoses maksebilansiga rakendatud piirangud, muutes olenevalt võimalustest konsultatsioonide perioodilisust kokkuleppel konsulteeriva liikmega või vastavalt mis tahes läbivaatusmenetlusele, mida peanõukogu võib soovitada.

8. 

Vähimarenenud liikmesmaade või arengumaaliikmete puhul, kes teevad liberaliseerimisjõupingutusi kooskõlas ajakavaga, mis on komiteele esitatud eelnenud konsultatsioonidel, võidakse konsultatsioone pidada 19. detsembril 1972 heaks kiidetud lihtsustatud menetluse (BISD 20S/47-49, käesolevas käsitusleppes „lihtsustatud konsultatsioonimenetlus”) alusel. Lihtsustatud konsultatsioonimenetlust võidakse kasutada ka siis, kui arengumaaliikme kaubanduspoliitika läbivaatamine on kavandatud samaks kalendriaastaks kui konsultatsioonide jaoks määratud kuupäev. Sellistel puhkudel tehakse otsus, kas tuleks kasutada täielikku konsultatsioonimenetlust, võttes aluseks 1979. aasta deklaratsiooni lõikes 8 loetletud tegurid. Välja arvatud vähimarenenud liikmesmaad, ei tohi lihtsustatud konsultatsioonimenetluse alusel pidada rohkem kui kaks järjestikust konsultatsiooni.

Teavitamine ja vormistamine

9. 

Liige teavitab peanõukogu piiravate impordimeetmete võtmisest seoses maksebilansiga või mis tahes muudatustest nende meetmete rakendamisel, samuti mis tahes muudatustest selliste meetmete kõrvaldamise ajakavades, nagu teatatud lõike 1 alusel. Olulistest muudatustest teatatakse peanõukogule enne või hiljemalt 30 päeva pärast nende väljakuulutamist. Igal aastal teeb iga liige sekretariaadile kättesaadavaks koondteate, mis sisaldab kõiki muudatusi seadustes, eeskirjades, avaldustes poliitika kohta ja avalikes teatistes, et liikmed võiksid selle läbi vaadata. Teated peavad sisaldama tariifiridade tasandil võimalikult suures ulatuses täielikku teavet rakendatud meetmete tüübi, haldamiskriteeriumide, tootehõlmavuse ja mõjualuste kaubandusvoogude kohta.

10. 

Komitee võib teateid mis tahes liikme taotluse korral läbi vaadata. Sellisel läbivaatamisel piirdutakse teatavate küsimuste selgitamisega, mis on tekkinud seoses teatamisega või kontrollimisega, kas on nõutav konsultatsioon XII artikli lõike 4 punkti a või XVIII artikli lõike 12 punkti a alusel. Liikmed, kel on põhjust arvata, et piirav impordimeede, mida teine liige on rakendanud, on võetud seoses maksebilansiga, võivad juhtida sellele küsimusele komitee tähelepanu. Komitee esimees nõuab teavet kõnealuse meetme kohta ning teeb selle kättesaadavaks kõigile liikmetele. Kahjustamata komitee mis tahes liikme õigust paluda asjakohaseid selgitusi konsultatsioonide käigus, võidakse esitada küsimusi enne, et konsulteeriv liige võiks need arvesse võtta.

11. 

Konsulteeriv liige koostab konsultatsioonide alusdokumendi, mis peaks lisaks mis tahes muule asjakohaseks peetavale teabele sisaldama: a) ülevaate maksebilansi olukorrast ja väljavaadetest, sealhulgas kaalutlusi riigisiseste ja -väliste tegurite kohta, millel on mõju maksebilansi olukorrale, ning sisepoliitiliste meetmete kohta, mis on võetud taastamaks tasakaalu kindlal ja kestval alusel; b) seoses maksebilansiga rakendatud piirangute, nende juriidiliste aluste ja juhusliku protektsionistliku mõju vähendamiseks astutud sammude täieliku kirjelduse; c) meetmed, mis on komitee järelduste taustal alates viimasest konsultatsioonist võetud, liberaliseerimaks impordipiiranguid; d) allesjäänud piirangute kõrvaldamise ja järkjärgulise leevendamise kava. Asjakohastel puhkudel võidakse viidata teabele, mida on antud teistes WTOle esitatud teadetes või aruannetes. Lihtsustatud konsultatsioonimenetluse raames esitab konsulteeriv liige kirjaliku avalduse, mis sisaldab esmatähtsat teavet alusdokumendi teemade kohta.

12. 

Pidades silmas komitee konsultatsioonide hõlbustamist, koostab sekretariaat faktidele vastava taustdokumendi, milles käsitletakse konsultatsioonikava eri aspekte. Arengumaaliikmete puhul sisaldab sekretariaadi koostatud dokument asjakohast taust- ja analüütilist materjali väliskaubanduskeskkonna mõju kohta maksebilansi olukorrale ning konsulteeriva liikme väljavaadete kohta. Sekretariaadi tehnilise abi talitused abistavad arengumaaliikme taotlusel teda konsultatsioonidokumentide koostamisel.

Maksebilansikonsultatsioonide järeldused

13. 

Komitee esitab peanõukogule aruanded oma konsultatsioonide kohta. Kui on kasutatud täielikku konsultatsioonimenetlust, tuleks aruandes teatada komitee järeldused konsultatsioonikava eri teemade kohta, samuti asjaolud ja põhjused, millel need põhinevad. Komitee püüab hõlmata oma järeldustes ettepanekuid soovituste kohta, mille eesmärk on edendada XII artikli ja XVIII artikli B osa, 1979. aasta deklaratsiooni ning käesoleva käsitusleppe rakendamist. Neil puhkudel, kui on esitatud ajakava seoses maksebilansiga võetud piiravate meetmete kõrvaldamiseks, võib peanõukogu soovitada, et sellisest ajakavast kinni pidavat liiget peetaks tegutsevaks kooskõlas tema kohustustega GATT 1994 alusel. Alati, kui peanõukogu on andnud teatavad soovitused, hinnatakse liikmete õigusi ja kohustusi selliste soovituste taustal. Peanõukogu konkreetsete soovitusettepanekute puudumisel tuleks komitee järeldustes jäädvustada eri seisukohad, mida komitees on väljendatud. Kui on kasutatud lihtsustatud konsultatsioonimenetlust, peab aruanne sisaldama kokkuvõtet komitees arutatud põhiteemade kohta ja otsust, kas on nõutav täielik konsultatsioonimenetlus.

KÄSITUSLEPE GATT 1994 XXIV ARTIKLI TÕLGENDAMISE KOHTA



LIIKMED,

võttes arvesse GATT 1994 XXIV artikli sätteid;

tõdedes, et alates GATT 1947 kehtestamisest on oluliselt suurenenud tolliliitude ja vabakaubanduspiirkondade arv ja tähtsus ning et nüüd hõlmavad need märkimisväärse osa maailmakaubandusest;

tõdedes panust maailmakaubanduse laienemisse, mille võib anda selliste kokkulepete osaliste majanduse tihedam integreerimine;

tõdedes samuti, et see panus on suurem, kui tollimaksude ja muude piiravate kaubanduseeskirjade kõrvaldamine osalisterritooriumide vahel laieneb kogu kaubandusele, ja väiksem, kui jäetakse kõrvale mis tahes suurem kaubandussektor;

veel kord kinnitades, et selliste kokkulepete eesmärk peaks olema hõlbustada osalisterritooriumide vahelist kaubandust ja mitte tekitada kaubandustõkkeid teiste liikmete ja nende territooriumide vahel ning et nende loomisel või laiendamisel peaksid nendes osalejad võimalikult suurel määral vältima negatiivset mõju teiste liikmete kaubandusele;

samuti olles veendunud vajaduses suurendada kaubavahetuse nõukogu osatähtsust XXIV artikli alusel teatatud lepingute läbivaatamisel, selgitades uute ja laiendatud lepingute hindamise kriteeriume ja protseduure, ning kõigi XXIV artikli lepingute selguse suurendamisel;

tõdedes, et on vaja ühist arusaamist liikmete kohustustest XXIV artikli lõike 12 alusel,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:



1. 

Tolliliidud, vabakaubanduspiirkonnad ja vahekokkulepped, mis viivad tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna loomiseni, peavad selleks, et olla vastavuses XXIV artikliga, muu hulgas vastama kõnealuse artikli lõigete 5, 6, 7 ja 8 sätetele.

XXIV artikli lõige 5

2. 

Enne ja pärast tolliliidu loomist rakendatavate tollimaksude ja muude kaubanduseeskirjade üldine hindamine XXIV artikli lõike 5 punkti a alusel peab tollimaksude ja maksete suhtes põhinema kaalutud keskmiste tariifimäärade ja kogutavate tollimaksude üldisel hindamisel. See hindamine peab põhinema eelnenud tüüpilise perioodi impordistatistikal, mille esitab tolliliit tariifiridade põhjal ning WTO päritolumaade kaupa rühmitatud väärtustes ja kogustes. Sekretariaat peab välja arvutama kaalutud keskmised tariifimäärad ja kogutud tollimaksud kooskõlas mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus tariifipakkumiste hindamisel kasutatud meetoditega. Arvesse võetakse tollimääradena rakendatud tollimaksud ja maksed. Tõdetakse, et muude kaubanduseeskirjade rakendamissageduse üldise hindamise raames võidakse nõuda üksikute meetmete, eeskirjade, hõlmatud toodete ja mõjualuste kaubandusvoogude kontrollimist, kui kaubanduseeskirjade puhul on koguse määramine ja liitmine rasked.

3. 

XXIV artikli lõike 5 punktis c viidatud „põhjendatud aeg” peaks ületama 10 aastat üksnes erandjuhtudel. Kui liikmed, kes on vahekokkuleppe osalised, arvavad, et 10 aastat ei ole piisav, peavad nad esitama kaubavahetuse nõukogule täieliku selgituse pikema aja vajalikkuse kohta.

XXIV artikli lõige 6

4. 

XXIV artikli lõikes 6 on kehtestatud protseduur puhuks, kui tolliliitu loov liige teeb ettepaneku seotud tollimäära suurendamise kohta. Selles suhtes kinnitavad liikmed veel kord, et XXVIII artiklis sätestatud protseduur, mis on täpsustatud 10. novembril 1980 vastuvõetud juhendis (BISD 27S/26-28) ja käsitusleppes GATT 1994 XXVIII artikli tõlgendamise kohta, peab olema algatatud enne, kui tariifikontsessioone on tolliliidu loomisel või tolliliidu loomiseni viiva vahekokkuleppe sõlmimisel muudetud või tühistatud.

5. 

Neid läbirääkimisi tuleb alustada heas usus, et jõuda vastastikku rahuldava kompenseeriva täpsustuseni. Vastavalt XXIV artikli lõikes 6 nõutule tuleb sellistel läbirääkimistel kohaselt arvesse võtta tollimaksude vähendamist ühel ja samal tariifireal, mida on teinud tolliliidu loomisel selle teised osalised. Kui sellistest vähendustest ei piisa tagamaks vajalikku kompenseerivat täpsustust, pakub tolliliit kompensatsiooni, mis võib esineda teiste tariifiridade tollimaksude vähendamise kujul. Sellist pakkumist peab arvesse võtma liige, kellel on muudetava või tühistatava sidumise suhtes läbirääkimisõigus. Kui kompenseeriv täpsustus ei ole jätkuvalt vastuvõetav, tuleks läbirääkimisi jätkata. Kui läbirääkimistel kompenseeriva täpsustuse suhtes XXVIII artikli alusel, mida on täpsustatud käsitusleppes GATT 1994 XXVIII artikli tõlgendamise kohta, ei jõuta olenemata neist jõupingutustest kokkuleppele põhjendatava aja jooksul alates läbirääkimiste alustamisest, võib kõnealune tolliliit sellest hoolimata neid kontsessioone muuta või tühistada; mõjualused liikmed võivad sel juhul kooskõlas XXVIII artikliga tühistada sisuliselt samaväärseid kontsessioone.

6. 

GATTis 1994 ei ole liikmetele, kes saavad kasu tollimaksude vähendamisest tulenevalt tolliliidu loomisest või tolliliidu loomiseni viiva vahekokkuleppe sõlmimisest, seatud ühtegi kohustust tagada selle osalistele kompenseeriv täpsustus.

Tolliliitude ja vabakaubanduspiirkondade läbivaatamine

7. 

Kõik teated, mis on esitatud XXIV artikli lõike 7 punkti a alusel, vaatab läbi toimkond, pidades silmas GATT 1994 ja käesoleva käsitusleppe lõike 1 asjakohaseid sätteid. Kõnesolev toimkond esitab kaubavahetuse nõukogule aruande selles suhtes saadud uurimistulemuste kohta. Kaubavahetuse nõukogu võib anda liikmetele soovitusi, mida ta peab vajalikuks.

8. 

Vahekokkulepete suhtes võib kõnesolev toimkond oma aruandes anda asjakohaseid soovitusi ettepandud ajaliste raamide ja meetmete kohta, mida nõutakse kõnealuse tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna täielikuks loomiseks. Kui vaja, võib ta korraldada lepingu edasise läbivaatuse.

9. 

Liikmed, kes on vahekokkuleppe osalised, peavad kaubavahetuse nõukogu teavitama olulistest muudatustest kavades ja loendites, mida sisaldab see kokkulepe, ning taotluse korral vaatab nõukogu need muudatused läbi.

10. 

Kui XXIV artikli lõike 7 punkti a alusel teatatud vahekokkulepe vastuolus XXIV artikli lõike 5 punktiga c ei sisalda kava ega loendit, soovitab kõnesolev toimkond oma aruandes sellist kava ja loendit. Osalised ei tohi sellist kokkulepet vastavalt olukorrale jõus hoida või jõustada, kui nad ei ole valmis seda kooskõlas nende soovitustega muutma. Tagatakse nende soovituste rakendamise pärastine läbivaatamine.

11. 

Tolliliidud ja vabakaubanduspiirkondade osalised esitavad kaubavahetuse nõukogule korrapäraselt aruandeid asjakohase lepingu toime kohta, nagu on GATT 1947 lepinguosalised ette näinud GATT 1947 nõukogule esitatud juhendis (BISD 18S/38), mis puudutab aruandeid piirkondlike lepingute kohta. Mis tahes märkimisväärsetest muudatustest ja/või arendustest neis kokkulepetes tuleks teatada nende ilmnemisel.

Vaidluste lahendamine

12. 

Mis tahes küsimustes, mis tulenevad tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade ja tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna loomiseni viivate vahekokkulepetega seotud XXIV artikli sätete kohaldamisest, võidakse tugineda GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätetele, mis on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.

XXIV artikli lõige 12

13. 

Iga liige vastutab GATT 1994 alusel täielikult GATT 1994 kõigi sätete järgimise eest ning peab võtma talle kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et tema territooriumil paiknevad piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ja võimuorganid neid sätteid järgivad.

14. 

Liikme territooriumil paiknevate piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning võimuorganite võetud meetmete suhtes, mis mõjutavad GATT 1994 järgimist, võidakse tugineda GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätetele, mis on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes. Kui vaidluste lahendamise organ on otsustanud, et GATT 1994 sätet ei ole järgitud, peab vastutav liige võtma talle kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks selle sätte järgimist. Kui sellist järgimist ei ole olnud võimalik tagada, kohaldatakse kompenseerimise ning kontsessioonide või muude kohustuste peatamisega seotud sätted.

15. 

Iga liige kohustub mõistvalt arvesse võtma teise liikme mis tahes esildist GATT 1994 toimet mõjutavate meetmete kohta, mis on võetud tema territooriumil, ning andma piisava võimaluse sellealasteks konsultatsioonideks.

GATT 1994 ALUSEL VÕETUD KOHUSTUSTE PEATAMISE KÄSITUSLEPE





KÄESOLEVAGA LEPIVAD LIIKMED KOKKU JÄRGMISES:

1. 

Peatamistaotluses või kehtiva peatamise pikendamise taotluses tuleb kirjeldada meetmeid, mida asjaomane liige pakub, konkreetseid eesmärke, mille poole see liige püüdleb, ja põhjusi, miks liikmel ei ole võimalik saavutada oma eesmärke meetmete abil, mis on kooskõlas tema kohustustega GATT 1994 järgi.

2. 

Kui WTO lepingu jõustumise kuupäeval kehtivat mis tahes peatamist ei ole pikendatud kooskõlas eespool ja WTO lepingu IX artiklis sätestatud protseduuridega, lõpetatakse kõnealune peatamine selle kehtivuse lõppemise kuupäeval või kahe aasta möödudes WTO lepingu jõustumise kuupäevast vastavalt sellele, kumb nimetatud kuupäevadest on varasem.

3. 

Iga liige, kes leiab, et tema GATT 1994 alusel saadavat kasu muudetakse olematuks või vähendatakse, sest:

a) 

liige, kellele anti peatamisluba, ei ole võimeline järgima kõnealuse peatamise tingimusi, või

b) 

rakendati peatamise tingimustega kooskõlas olevat meedet,

võib tugineda GATT 1994 XXIII artikli sätetele, mis on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.

KÄSITUSLEPE GATT 1994 XXVIII ARTIKLI TÕLGENDAMISE KOHTA





KÄESOLEVAGA LEPIVAD LIIKMED KOKKU JÄRGMISES:

1. 

Kontsessiooni muutmise või tühistamise raames peetakse liiget, kelle kõnealuse kontsessiooniga mõjutatava ekspordi (mõeldud on toote eksporti kõnealust kontsessiooni muutva või tühistava liikme turule) ja koguekspordi suhe on kõige kõrgem, olulist tarnimishuvi omavaks, kui tal veel ei ole algset läbirääkimisõigust või olulist tarnimishuvi vastavalt XXVIII artikli lõikes 1 sätestatule. Siiski lepitakse kokku, et viis aastat pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva vaatab kaubavahetuse nõukogu käesoleva lõike uuesti läbi, otsustamaks, kas see kriteerium on toiminud rahuldavalt läbirääkimisõiguste ümberjaotamise tagamisel väikeste ja keskmise suurusega eksportijaliikmete kasuks. Kui seda ei ole saavutatud, kaalutakse võimalikke täiustusi, sealhulgas asjakohaste andmete kättesaadavuse taustal kriteeriumi vastuvõtmist, mis põhineb selle kontsessiooniga mõjutatava ekspordi ja kõnealuse toote kõigile turgudele toimuva ekspordi suhtel.

2. 

Kui liige leiab, et tal on oluline tarnimishuvi lõike 1 mõistes, peaks ta esitama oma nõude koos seda toetava tõendusmaterjaliga kirjalikult liikmele, kes on teinud ettepaneku kontsessiooni muutmise või tühistamise kohta, ning samal ajal teavitama sellest sekretariaati. Neil puhkudel kehtib 10. novembril 1980 vastuvõetud „XXVIII artikli alusel toimuvate läbirääkimiste protseduuride” (BISD 27S/26-28) lõige 4.

3. 

Määrates, millistel liikmetel on (vastavalt kas käesoleva käsitusleppe lõikes 1 või XXVIII artikli lõikes 1 sätestatule) oluline tarnimishuvi või oluline huvi, tohib arvesse võtta üksnes enamsoodustusrežiimi alusel kauplemist mõjualuse tootega. Siiski tuleb arvesse võtta ka lepinguväliste soodustuste alusel kauplemist mõjualuse tootega, kui kõnealuse kauplemisega kontsessiooni muutmise või tühistamise suhtes läbirääkimise ajal või nende läbirääkimiste lõpetamisel sellest soodusrežiimist enam kasu ei saada ning see kauplemine on seega muutunud enamsoodustuskaubanduseks.

4. 

Kui tariifikontsessiooni uue toote (st toote, mille kohta ei ole saadaval viimase kolme aasta kaubandusstatistikat) suhtes muudetakse või tühistatakse, tuleb kõnealuse kontsessiooni suhtes algseid läbirääkimisõigusi omavaks pidada liiget, kellel on algsed läbirääkimisõigused tariifireal, millele see toode on või oli enne klassifitseeritud. Olulise tarnimishuvi ja olulise huvi määramisel ning kompensatsiooni väljaarvutamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta tootmisvõimsust ja investeeringuid mõjualusesse tootesse eksportival liikmesmaal ning hinnangulist ekspordi kasvu, samuti prognoosi selle toote nõudluse kohta importival liikmesmaal. Käesolevas lõikes käsitatakse „uut toodet” hõlmavana tariifiartiklit, mis on loodud olemasolevast tariifireast eraldamise teel.

5. 

Kui liige leiab, et tal on oluline tarnimishuvi või oluline huvi lõike 4 mõistes, peaks ta esitama oma nõude koos seda toetava tõendusmaterjaliga kirjalikult liikmele, kes on teinud ettepaneku kontsessiooni muutmise või tühistamise kohta, ning samal ajal teavitama sellest sekretariaati. Neil puhkudel kehtib „XXVIII artikli alusel toimuvate läbirääkimiste protseduuride” lõige 4.

6. 

Kui piiramata tariifikontsessioon asendatakse tariifikvoodiga, peaks kompensatsiooni summa ületama selle kontsessiooni muutmise tõttu tegelikult mõjutatud kaubanduse mahu. Kompensatsiooni väljaarvutamine peaks põhinema summal, mille võrra kaubandusväljavaated ületavad kvoodi taset. Ollakse seisukohal, et kaubandusväljavaadete väljaarvutamine peaks põhinema kas

a) 

hiliseima tüüpilise kolmeaastase perioodi kaubanduse keskmisel aastamahul, mida on suurendatud impordi keskmise aastase kasvutempo võrra samal perioodil või 10 % võrra vastavalt sellele, kumb on suurem, või

b) 

viimase aasta kaubanduse mahul, mida on suurendatud 10 % võrra,

olenevalt sellest, kumb neist näitajatest on suurem.

Ühelgi juhul ei tohi liikme kompensatsioonivõlgnevus ületada summat, mis tekiks kõnealuse kontsessiooni täielikul tühistamisel.

7. 

Mis tahes liikmele, kellel on muudetava või tühistatava kontsessiooni suhtes oluline tarnimishuvi vastavalt käesoleva käsitusleppe lõikes 1 või XXVIII artikli lõikes 1 sätestatule, tuleb kompenseerivate kontsessioonide suhtes tagada algne läbirääkimisõigus, kui asjaomased liikmed ei ole kokku leppinud kompenseerimise suhtes mõnel teisel kujul.

▼M1

KAUBANDUSE HÕLBUSTAMISE LEPINGU LISA

KAUBANDUSE HÕLBUSTAMISE LEPINGU RAAMES VÕETUD A-KATEGOORIA KOHUSTUSTEST TEATAMINE

ALBAANIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Albaania valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse järgmised lepingu jõustumisel rakendatavad sätted.



Artikkel 1.1

Avaldamine

Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

 

 

Artikkel 1.4

Teatamine

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

 

 

Artikkel 4.1

Edasikaebamise või läbivaatamise õigus

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

 

 

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

 

 

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine

Artikkel 7.6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

 

 

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 8

Piirivalveameti koostöö

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11-3

Transiiditasud, -eeskirjad ja -formaalsused

11-4

Mittediskrimineerimise põhimõtte tugevdamine seoses transiidiga

11.11.1–5

Transiiditagatised

11.12–13

Transiidialane koostöö ja koordineerimine

Artikkel 12

Tollikoostöö

BOTSWANA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Botswana Vabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Botswana määrab A-kategooriasse järgmised lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.



Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 5.1

Teatised kontrolli või läbivaatamiste tõhustamiseks

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.2

Elektrooniline maksmine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

BRASIILIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Brasiilia esindusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooria kohustusteks kõik lepingu I jao sätted, välja arvatud järgmised.

— 
Artikkel 3.6.b,
— 
Artikkel 3.9.a.ii,
— 
Artikkel 7.1,
— 
Artikkel 7.7.3 ja
— 
Artikkel 11.9.

BRUNEI

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) ja kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) II jao artikliga 15 saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatise kõnealuse lepingu raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Brunei valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Brunei määrab A-kategooria kohustusteks kõik lepingu artiklite 1–12 sätted, välja arvatud järgmised.



Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave: punkti 2.1 alapunktid a ja b

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 7.6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine: punkt 6.2

Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

Artikkel 10.4

Ühtne liides

TŠIILI

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36) ja kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) II jao artikliga 15 soovitab Tšiili määrata käesolevaga lepingu jõustumisel A-kategooria kohustustena täitmiseks selle I jao kõik sätted, välja arvatud artikli 7 punkt 7 volitatud ettevõtjate kohta.

HIINA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatise kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Hiina Rahvavabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Hiina Rahvavabariik määrab A-kategooria kohustusteks kõik lepingu I jao sätted, välja arvatud järgmised.



—  Artikli 7 punkt 6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

—  Artikli 10 punkt 4

Ühtne liides

—  Artikli 10 punkt 9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

—  Artikkel 12

Tollikoostöö

COLOMBIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36) ja kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) II jao artikliga 15 teatab Colombia käesolevaga, et lepingu jõustumisel on määratud A-kategooria kohustustena täitmiseks selle I jao kõik sätted, välja arvatud järgmised.



—  Artikkel 5.3

Katsemenetlused

—  Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

KONGO

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse (WT/MIN(13)/36) ja kaubanduse hõlbustamise lepingu II jao artikli 15 kohaselt on Kongo Vabariigi valitsusel au teatada A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.



Artikkel 3.1

Eelotsus

Artikkel 4.1

Edasikaebamise või läbivaatamise õigus

Artikkel 5.1

Teatised kontrolli või läbivaatamiste tõhustamiseks

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 5.3

Katsemenetlused

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

COSTA RICA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse lõigete 2 ja 3 kohaselt (WT/MIN(13)/36) ning kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) II jao artikliga 15 teatab Costa Rica, et A-kategooria kohustusteks on määratud kõik lepingu I jao sätted, välja arvatud järgmised.



—  Artikkel 10.1.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

—  Artikkel 10.2.2

Koopiate aktsepteerimine

CÔTE D'IVOIRE

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) ja kaubanduse hõlbustamise lepingu II jao artikli 15 kohaselt teatab Côte d'Ivoire'i Vabariik oma A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.



Artikkel 4.1

Edasikaebamise või läbivaatamise õigus

Artikkel 5.1

Teatised kontrolli või läbivaatamiste tõhustamiseks

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 5.3

Katsemenetlused

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus

DOMINIKAANI VABARIIK

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Dominikaani Vabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele lepingu I jaole vastavad A-kategooriasse määratud sätted.



Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 1.3

Teabekeskused

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 3

Eelotsus

Artikkel 4.1

Edasikaebamise või läbivaatamise õigus

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.2

Elektrooniline maksmine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus

Artikkel 12

Tollikoostöö

Artikkel 13.2

Kaubanduse hõlbustamise riiklik komitee

ECUADOR

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse (WT/MIN(13)/36) ja kaubanduse hõlbustamise lepingu II jao artikli 15 kohaselt teatab Ecuadori Vabariik oma A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.



Artikkel/punkt (*1)

Kirjeldus

2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

7.1

Saabumiseelne töötlemine

7.6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

10.6

Tolliagentide kasutamine

10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

10.8

Tagasilükatud kaup

10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

11.1

Transiidivabadus

11.2

Transiidivabadus

11.3

Transiidivabadus

11.4

Transiidivabadus

11.5

Transiidivabadus

11.6

Transiidivabadus

11.16

Transiidivabadus

11.17

Transiidivabadus

(*1)   

Kui osutatakse konkreetsetele punktidele, piirduvad Ecuadori Vabariigi võetud kohustused nende punktidega, mitte kogu artikli sisuga.

EGIPTUS

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36) ja kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu II jao artikliga 15 teatab Egiptus oma A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.



Artikkel

Kirjeldus

Artikli 4 punktid (1,3,4,5)

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikli 6.3 alapunktid (3.2,3.4,3.5,3.6)

Trahvimise põhimõtted

Artikli 7.3 alapunktid (3.1,3.2,3.3,3.4,3.5)

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikli 10.5 alapunkt (5.1)

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikli 11 punktid (2,3,11,12,13,14,15,16)

Transiidivabadus

EL SALVADOR

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36) ja kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) II jao artikliga 15 teatab El Salvador oma A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.



Artikkel 1

Teabe avaldamine ja kättesaadavus

Artikkel 2

Võimalus esitada märkusi, jõustumisele eelnev teave ja konsultatsioonid

Artikkel 3

Eelotsus

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused: punktid 1, 2, 3, 4 ja 5

Artikkel 5

Muud erapooletuse, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse suurendamise meetmed

Artikkel 6

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude põhimõtted ja trahvid: punktid 1 ja 3

Artikkel 7

Kaupade vabastamine ja tollivormistus: punktid 1, 2, 3, 4, 5, 6, (alapunktid 3, 4, 5, 6), 8 ja 9

Artikkel 8

Piirivalveameti koostöö: punkt 1

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10

Impordi, ekspordi ja transiidiga seotud tolliformaalsused: punktid 1, 2 (alapunktid 2 ja 3), 3, 5 (alapunkt 1), 6, 7, 8 ja 9

Artikkel 11

Transiidivabadus: punktid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 9, 10, 11, 14, 15, 16 ja 17

Artikkel 12

Tollikoostöö: punktid 1, 3, 4, 5 (alapunktid 1 ja 2), 12

GABON

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L911) ja kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu II jao artikliga 15 teatab Gaboni Vabariik oma A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.



Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

GUATEMALA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses soovib Guatemala valitsus teatada ettevalmistuskomiteele, et kooskõlas 7. juuli 2014. aasta WTO dokumendiga WT/PCTF/W/27 on A-kategooria kohustusteks määratud kõik lepingu I jao sätted, välja arvatud järgmised.

Artikli 1.1.1 alapunktid d ja f
Artikli 1.2.1 alapunktid a ja b
Artikkel 1.3.1
Artikkel 1.3.2
Artikli 1.4 alapunktid b ja c
Artikkel 2.1.1
Artikli 3.9.b alapunkt iii
Artikkel 5
Artikkel 6.1.4
Artikkel 7.1.2
Artikkel 7.4.3
Artikkel 7.6.1
Artikkel 7.6.2
Artikli 7.7.3 alapunktid a, d, e, f ja g
Artikli 7.8.2 alapunktid c ja d
Artikkel 7.9.3
Artikkel 8.1
Artikli 8.2 alapunktid d ja e
Artikkel 10.1.1
Artikkel 10.2.3
Artikkel 10.4.1
Artikkel 10.4.2
Artikkel 11.17
Artikkel 12.2.1
Artikkel 12.3
Artikkel 12.4
Artikkel 12.5
Artikkel 12.6
Artikkel 12.7
Artikkel 12.8
Artikkel 12.9
Artikkel 12.10
Artikkel 12.11

HONDURAS

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse (WT/MIN(13)/36) ja kaubanduse hõlbustamise lepingu II jao artikli 15 kohaselt teatab Honduras oma A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.



Artikkel 1.1

Avaldamine

Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 1.3

Teabekeskused

Artikkel 1.4

Teatamine

Artikkel 3

Eelotsus

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted (välja arvatud artikkel 6.1.3 ja 6.1.4)

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.2

Elektrooniline maksmine

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras (välja arvatud artikli 7.8.2 alapunkt d)

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup (välja arvatud artikkel 7.9.3)

Artikkel 8

Piirivalveameti koostöö (välja arvatud artikli 8.2 alapunktid c, d ja e)

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus

Artikkel 12.12

Kahepoolsed ja piirkondlikud lepingud

HIINA HONGKONGI ERIHALDUSPIIRKOND

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Hiina Hongkongi erihalduspiirkonna valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Hiina Hongkongi erihalduspiirkond määrab A-kategooriasse kõik ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu artiklites 1–12 sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.

INDONEESIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Indoneesia Vabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Indoneesia määrab A-kategooriasse järgmised lepingu jõustumisel rakendatavad sätted.



Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

IISRAEL

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Iisraeli Riigil au teatada ettevalmistuskomiteele, et Iisrael määrab A-kategooriasse kõik lepingu I jaos sisalduvad sätted.

JORDAANIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Jordaania valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse kõik ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse täielikult lepingu jõustumisel, välja arvatud järgmised.



Artikkel 1.1

Avaldamine

Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 1.3

Teabekeskused

Artikkel 3.1

Eelotsus

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.4

Ühtne liides

Artikkel 11.5–10

Transiidiprotseduurid ja transiidikontroll

KOREA

Mul on au osutada ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsusele (WT/MIN(13)/36, WT/L/911), mille kohaselt peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) saab liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Lisaks on mul au teatada ettevalmistuskomiteele, et Korea Vabariigi valitsus otsustas määrata A-kategooriasse kõik lepingu artiklites 1–12 sisalduvad sätted.

KUVEIT

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Kuveidi Riigil au teatada ettevalmistuskomiteele, et Kuveit määrab A-kategooriasse I lisas sisalduvad sätted, välja arvatud järgmised.



Artikkel 3.1

Eelotsus

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 8

Piirivalveameti koostöö

Artikkel 10.4

Ühtne liides

Artikkel 11.11–15

Transiiditagatised

Artikkel 12

Tollikoostöö

KIRGIISI VABARIIK

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Kirgiisi Vabariigi majandusministeeriumil hea meel teatada ettevalmistuskomiteele, et Kirgiisi Vabariik määrab A-kategooriasse järgmised ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.



Artikkel 4

Kõik sätted (Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused)

Artikkel 5

Punkt 2 (Kinnipidamine)

Artikkel 9

(Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all)

Artikkel 10

Punkt 5 (Eksportkauba eelinspekteerimine)

Artikkel 11

Punktid 1–4 (Transiiditasud, -eeskirjad, -formaalsused ja mittediskrimineerimine)

HIINA MACAU ERIHALDUSPIIRKOND

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatise kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Hiina Macau erihalduspiirkonna valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Hiina Macau erihalduspiirkond määrab A-kategooriasse kõik lepingu artiklites 1–12 sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel, välja arvatud järgmised.



Artikkel 7

Punkt 4 – Riskijuhtimine

Artikkel 7

Punkt 5 – Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10

Punkt 4 – Ühtne liides

MALAISIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Malaisia valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Malaisia määrab A-kategooriasse kõik ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu artiklites 1–12 sisalduvad sätted, välja arvatud järgmised.



Artikkel 7.8

(Veoste menetlemine kiirkorras)

Artikkel 11.9

(Transiididokumentide ja -andmete eelregistreerimine ja töötlemine enne kaupade saabumist)

MAURITIUS

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Mauritiuse Vabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Mauritiuse Vabariik määrab A-kategooriasse järgmised ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.



Artikkel 1.1

Avaldamine

Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 1.4

Teatamine

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 3

Eelotsus

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 5.1

Teatised kontrolli või läbivaatamiste tõhustamiseks

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.2

Elektrooniline maksmine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9.1

Kaupade ajutine import

Artikkel 11

Transiidivabadus

Artikkel 23.2

Kaubanduse hõlbustamise riiklik komitee

MEHHIKO

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Mehhiko valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse kõik ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse täielikult lepingu jõustumisel.

MOLDOVA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Moldova Vabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Moldova Vabariik määrab A-kategooriasse järgmised ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.



Artikkel 1

Punktid 1 ja 4 („Avaldamine”, „Teatamine”)

Artikkel 3

(EELOTSUS)

Artikkel 4

(EDASIKAEBAMIS- VÕI LÄBIVAATAMISMENETLUSED)

Artikkel 5

Punkt 2 („Kinnipidamine”)

Artikkel 6

Punkt 2 („Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted”)

Artikkel 7

Punktid 2, 4 ja 5 („Elektrooniline maksmine”, „Riskijuhtimine”, „Tollivormistusjärgne audit”)

Artikkel 8

(PIIRIVALVEAMETI KOOSTÖÖ)

Artikkel 9

(IMPORDIKS MÕELDUD KAUPADE LIIKUMINE TOLLIKONTROLLI ALL)

Artikkel 10

Punktid 3 ja 5–9 („Rahvusvaheliste standardite kasutamine”, „Eksportkauba eelinspekteerimine”, „Tolliagentide kasutamine”, „Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded”, „Tagasilükatud kaup”, „Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur”)

Artikkel 12

Kõik sätted

MONGOOLIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Mongoolia valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Mongoolia määrab A-kategooriasse järgmised ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.



Artikkel 1.4

Teatamine

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 11

Transiidivabadus

MONTENEGRO

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Montenegro valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Montenegro määrab A-kategooriasse järgmised lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel



Artikkel 1.1

Avaldamine

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 3.1

Eelotsus

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 5.3

Katsemenetlused

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.2

Elektrooniline maksmine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

Artikkel 8

Piirivalveameti koostöö

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11.1–3

Transiiditasud, -eeskirjad ja -formaalsused

Artikkel 11.4

Mittediskrimineerimise põhimõtte tugevdamine seoses transiidiga

Artikkel 11.11–15

Transiiditagatised

Artikkel 11.16–17

Transiidikoostöö ja koordineerimine

Artikkel 12

Tollikoostöö

MAROKO KUNINGRIIK

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Maroko Kuningriigil au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse järgmised sätted.



Artikkel 1.1

Avaldamine

Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 1.3

Teabekeskused

Artikkel 1.4

Teatamine

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 3

Eelotsus

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 5.3

Katsemenetlused

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.2

Elektrooniline maksmine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 8

Piirivalveameti koostöö

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus

Artikkel 12

Tollikoostöö

Artikkel 13.2

Kaubanduse hõlbustamise riiklik komitee

NICARAGUA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Nicaragua valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele A-kategooriasse määratud sätted, mis vastavad lepingu I jaole.



Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 1.4

Teatamine

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 3

Eelotsus

Artikkel 4.1

Edasikaebamise või läbivaatamise õigus

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 108

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus

Artikkel 12.1

Nõuetelevastavust ja koostööd edendavad meetmed

Artikkel 12.2

Teabevahetus

Artikkel 12.3

Kontrollimine

Artikkel 12.4

Taotlus

Artikkel 12.5

Kaitse ja konfidentsiaalsus

Artikkel 12.6

Teabe esitamine

Artikkel 12.7

Taotluse edasilükkamine või selle täitmisest keeldumine

Artikkel 12.8

Vastastikkus

Artikkel 12.9

Halduskoormus

Artikkel 12.10

Piirangud

Artikkel 12.11

Loata kasutamine või avalikustamine

Artikkel 12.12

Kahepoolsed ja piirkondlikud lepingud

Artikkel 13.2

Kaubanduse hõlbustamise riiklik komitee

NIGEERIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Nigeeria Liitvabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Nigeeria määrab A-kategooriasse järgmised lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.



Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11.3

Vabatahtlikud piirangud

Artikkel 11.4

Mittediskrimineerimine

Artikkel 11.6

Nõuded dokumentidele

Artikkel 11.8

Tehniliste kaubandustõkete kohaldamata jätmine

Artikkel 11.9

Transiididokumentide eelregistreerimine ja töötlemine

Artikkel 11.10

Transiitveo kiire lõpetamine ning

Artikkel 11.11

Transiiditagatised

OMAAN

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Omaani Sultaniriigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Omaan määrab A-kategooriasse järgmised lepingu jõustumisel rakendatavad sätted.



Artikkel 1

Avaldamine

1.1

Interneti teel kättesaadav teave

1.4

Teatamine

Artikkel 2

Võimalus esitada märkusi, jõustumisele eelnev teave ja konsultatsioonid

2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

4.1

Edasikaebamise või läbivaatamise õigus

Artikkel 5

Muud erapooletuse, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse suurendamise meetmed

5.1

Teatised kontrolli või läbivaatamiste tõhustamiseks

5.2

Kinnipidamine

5.3

Katsemenetlused

Artikkel 6

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude põhimõtted

6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 7

Kaupade vabastamine ja tollivormistus

7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10

Impordi, ekspordi ja transiidiga seotud tolliformaalsused

10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

10.6

Tolliagentide kasutamine

10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

10.8

Tagasilükatud kaup

10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus

11.1.3

Transiiditasud, -eeskirjad ja -formaalsused

11.4

Mittediskrimineerimise põhimõtte tugevdamine seoses transiidiga

11.11.1

Transiiditagatised

Artikkel 13

Institutsiooniline korraldus

13.2

Kaubanduse hõlbustamise riiklik komitee

PANAMA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse lõigete 2 ja 3 kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) ning kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) II jao artikliga 15 teatab Panama, et lepingu jõustumisel on määratud A-kategooria kohustustena täitmiseks järgmised lepingu I jao sätted.



Artikkel 1.3

Teabekeskused

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 5.1

Teatised kontrolli või läbivaatamiste tõhustamiseks

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine

Artikkel 7.5

Tollivormistusjärgne audit

Artikkel 7.6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus

Artikkel 12.1

Nõuetelevastavust ja koostööd edendavad meetmed

Artikkel 12.2

Teabevahetus

Artikkel 12.3

Kontrollimine

Artikkel 12.4

Taotlus

Artikkel 12.5

Kaitse ja konfidentsiaalsus

Artikkel 12.6

Teabe esitamine

Artikkel 12.7

Taotluse edasilükkamine või selle täitmisest keeldumine

Artikkel 12.8

Vastastikkus

Artikkel 12.9

Halduskoormus

Artikkel 12.10

Piirangud

Artikkel 12.11

Loata kasutamine või avalikustamine

Artikkel 12.12

Kahepoolsed ja piirkondlikud lepingud

PARAGUAY

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse (WT/MIN(13)/36) ja kaubanduse hõlbustamise lepingu II jao artikli 15 kohaselt teatab Paraguay Vabariik oma A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.



Artikkel/punkt (*1)

Kirjeldus

3

Eelotsus

4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

5.2

Kinnipidamine

7.2

Elektrooniline maksmine

7.4

Riskijuhtimine

9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

10.2

Koopiate aktsepteerimine

10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

10.4

Ühtne liides

10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

10.6

Tolliagentide kasutamine

10.8

Tagasilükatud kaup

10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

11

Transiidivabadus

12

Tollikoostöö

(*1)   

Kui osutatakse konkreetsetele punktidele, piirduvad Paraguay Vabariigi võetud kohustused nende punktidega, mitte kogu artikli sisuga.

PERUU

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36) ja kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) II jao artikliga 15 teatab Peruu käesolevaga, et lepingu jõustumisel on määratud A-kategooria kohustustena täitmiseks selle I jao kõik sätted, välja arvatud järgmised.



—  Artikkel 3

Eelotsus

—  Artikkel 5.1

Teatised kontrolli või läbivaatamiste tõhustamiseks

—  Artikkel 5.3

Katsemenetlused

—  Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

—  Artikkel 8

Piirivalveameti koostöö

—  Artikkel 10.4

Ühtne liides

—  Artikkel 12

Tollikoostöö

FILIPIINID

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Filipiinide valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse järgmised ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jaos sisalduvad sätted.



Artikkel 1.1

Avaldamine

Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 1.3

Teabekeskused

Artikkel 1.4

Teatamine

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 3

Eelotsus

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

Artikkel 5.2

Kinnipidamine

Artikkel 5.3

Katsemenetlused

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 6.3

Trahvimise põhimõtted

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine

Artikkel 7.6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Artikkel 10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus

Artikkel 12

Tollikoostöö

KATAR

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Katari Riigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Katar määrab A-kategooria kohustusteks kõik lepingu I jao sätted, välja arvatud järgmine.



—  Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

SAUDI ARAABIA KUNINGRIIK

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Saudi Araabia Kuningriigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse kõik ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse täielikult lepingu jõustumisel, välja arvatud järgmised.



—  Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

—  Artikkel 10.4

Ühtne liides

SENEGAL

Kooskõlas ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsusega (WT/MIN(13)/36) kaubanduse hõlbustamise lepingu kohta teatab Senegal oma A-kategooria kohustused vastavalt allpool loetletud sätetele.



 

ARTIKKEL/PUNKT

KIRJELDUS

1

2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

2

2.2

Konsultatsioonid

3

4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

4

5.2

Kinnipidamine

5

5.3

Katsemenetlused

6

7.1

Eksportkauba eelinspekteerimine

7

7.2

Elektrooniline maksmine

8

7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

9

7.4

Riskijuhtimine

10

7.6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

11

9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

12

10.2

Koopiate aktsepteerimine

13

10.3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

14

10.4

Ühtne liides

15

10.6

Tolliagentide kasutamine

16

10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

17

10.8

Tagasilükatud kaup

18

10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

19

12

Tollikoostöö

SINGAPUR

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Singapuri Vabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Singapuri Vabariik määrab A-kategooriasse kõik ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu artiklites 1–12 sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.

SRI LANKA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Sri Lanka määrab A-kategooriasse järgmised ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.



Sätted

Pealkiri

4.1

Edasikaebamise või läbivaatamise õigus

5.2

Kinnipidamine

6.3

Trahvimise põhimõtted

7.2

Elektrooniline maksmine

7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

10.6

Tolliagentide kasutamine

10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

10.8

Tagasilükatud kaup

10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

11

Transiidivabadus

TAIWANI, PENGHU, CHINMENI JA MATSU OMAETTE TOLLITERRITOORIUM

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee” liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Taiwani, Penghu, Chinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumil au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse kõik ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu artiklites 1–12 sisalduvad sätted, mida rakendatakse täielikult lepingu jõustumisel.

TADŽIKISTAN

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) on peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee volitatud muu hulgas saama liikmete teatiseid kaubanduse hõlbustamise lepingu raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Tadžikistani valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse järgmised ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jao sätted, mida rakendatakse täielikult lepingu jõustumisel.



Artikkel 1

Punkt 1

Avaldamine

Punkt 2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 4

Kõik sätted

Artikkel 5

Punkt 2

Kinnipidamine

Punkt 3

Katsemenetlused

Artikkel 6

Kõik sätted

Artikkel 7

Punkt 1

Saabumiseelne töötlemine

Punkt 3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

Punkt 4

Riskijuhtimine

Punkt 5

Tollivormistusjärgne audit

Punkt 6

Keskmiste vabastamisaegade määramine ja avaldamine

Punkt 8

Veoste menetlemine kiirkorras

Punkt 9

Kiiresti riknev kaup

Artikkel 8

Punkt 1

Artikkel 9

Kõik sätted

Artikkel 10

Punkt 1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Punkt 2

Koopiate aktsepteerimine

Punkt 3

Rahvusvaheliste standardite kasutamine

Punkt 5

Eksportkauba eelinspekteerimine

Punkt 6

Tolliagentide kasutamine

Punkt 7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Punkt 8

Tagasilükatud kaup

Punkt 9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Kõik sätted

TAI

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Tai kuninglikul valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Tai määrab A-kategooriasse kõik lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel, välja arvatud järgmised.



Artikkel 3

Eelotsus: punktid 5 ja 6

Artikkel 4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused: punkt 4

Artikkel 5

Muud meetmed: punkt 1 „Teatamine” ja punkt 3 „Katsemenetlused”

Artikkel 6

Põhimõtted lõivude ja tasude kohta: punktid 3.4 ja 3.7, „Trahvimise põhimõtted”

Artikkel 7

Kaupade vabastamine ja tollivormistus: punkt 1.1, „Saabumiseelne töötlemine”

Artikkel 10

Tolliformaalsused: punkt 8 „Tagasilükatud kaup” ja punkt 9 „Kaupade ajutine import”

Artikkel 11

Transiidivabadus: punktid 1, 8 ja 9

Artikkel 12

Tollikoostöö: punkt 2 „Teabevahetus”, punkti 5.1 alapunktid c–f ja punkt 6.1, „Teabe esitamine”

TUNEESIA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) ja kaubanduse hõlbustamise lepingu II jao artikli 15 kohaselt määrab Tuneesia Vabariigi valitsus A-kategooriasse kõnealuse lepingu järgmised sätted.



Artikli või punkti number (*1)

Kirjeldus

1.1

Avaldamine

1.2

Interneti teel kättesaadav teave

1.3

Teabekeskused

1.4

Teatamine

2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

4

Edasikaebamis- või läbivaatamismenetlused

5.2

Kinnipidamine

6.3

Trahvimise põhimõtted

7.1

Saabumiseelne töötlemine

7.3

Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest

9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

10.2

Koopiate aktsepteerimine

10.5

Eksportkauba eelinspekteerimine

10.6

Tolliagentide kasutamine

10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

10.8

Tagasilükatud kaup

10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

11, v.a 11.5

Transiidivabadus, välja arvatud transiitliikluse jaoks füüsiliselt eraldatud taristu kättesaadavaks tegemine

12

Tollikoostöö

23.2

Kaubanduse hõlbustamise riiklik komitee

(*1)   

Kui osutatakse artikli konkreetsele punktile, piirdub Tuneesia võetud kohustus selle punktiga ega hõlma artikli muid punkte.

TÜRGI

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Türgi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et ta määrab A-kategooriasse kõik ministrite ülalnimetatud otsusele lisatud lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse täielikult lepingu jõustumisel, välja arvatud järgmine.



Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup

UKRAINA

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Ukraina valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Ukraina määrab A-kategooriasse järgmised lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.



Artikkel 1.1

Avaldamine

Artikkel 1.2

Interneti teel kättesaadav teave

Artikkel 7.1

Saabumiseelne töötlemine

Artikkel 7.4

Riskijuhtimine (välja arvatud artikkel 7.4.1, 7.4.2 ja 7.4.3)

Artikkel 7.7

Kaubanduse hõlbustamise meetmed volitatud ettevõtjatele

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 7.9

Kiiresti riknev kaup (välja arvatud artikkel 7.9.1 ja 7.9.2)

Artikkel 8

Piirivalveameti koostöö

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.8

Tagasilükatud kaup (välja arvatud artikkel 10.8.2)

Artikkel 10.9

Kaupade ajutine import ning sees- ja välistöötlemise protseduur

Artikkel 11

Transiidivabadus (välja arvatud artikkel 11.3, 11.4, 11.5, 11.6, 11.7, 11.8, 11.10)

URUGUAY

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36) ja kooskõlas kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) II jao artikliga 15 määrab Uruguay Idavabariik lepingu jõustumisel A-kategooria kohustusteks kõik lepingu I jao sätted, välja arvatud artikkel 7.3. „Vabastamise eraldamine tollimaksude, muude maksude, lõivude ja tasude lõplikust kindlaksmääramisest”, mis määratakse B-kategooria kohustuseks.

VIETNAM

Ministrite 7. detsembri 2013. aasta otsuse kohaselt (WT/MIN(13)/36, WT/L/911) saab peanõukogu raames moodustatud kaubanduse hõlbustamise ettevalmistuskomitee (edaspidi „ettevalmistuskomitee”) liikmetelt muu hulgas teatised kaubanduse hõlbustamise lepingu (edaspidi „leping”) raames võetud A-kategooria kohustuste kohta.

Eeltooduga seoses on Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsusel au teatada ettevalmistuskomiteele, et Vietnam määrab A-kategooriasse järgmised lepingu I jaos sisalduvad sätted, mida rakendatakse lepingu jõustumisel.



Artikkel 1.3

Teabekeskused

Artikkel 1.4

Teatamine

Artikkel 2.1

Võimalus esitada märkusi ja jõustumisele eelnev teave

Artikkel 2.2

Konsultatsioonid

Artikkel 4.1

Edasikaebamise või läbivaatamise õigus

Artikkel 6.1

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud lõivude ja tasude üldpõhimõtted

Artikkel 6.2

Impordi ja ekspordi suhtes rakendatud või sellega seotud tollimenetluse lõivude ja tasude eripõhimõtted

Artikkel 7.8

Veoste menetlemine kiirkorras

Artikkel 9

Impordiks mõeldud kaupade liikumine tollikontrolli all

Artikkel 10.1

Tolliformaalsused ja dokumentide kohta esitatavad nõuded

Artikkel 10.2

Koopiate aktsepteerimine

Artikkel 10.6

Tolliagentide kasutamine

Artikkel 10.7

Ühised piirimenetlused ja dokumentide kohta esitatavad ühtsed nõuded

Artikkel 11.1–3

Transiiditasud, -eeskirjad ja -formaalsused

Artikkel 11.4

Mittediskrimineerimise põhimõtte tugevdamine seoses transiidiga

▼B

MARRAKEŠI PROTOKOLL

1994. ASTA ÜLDISE TOLLI- JA KAUBANDUSKOKKULEPPE JUURDE



LIIKMED,

olles pidanud läbirääkimisi GATT 1947 raames vastavalt ministrite deklaratsioonile Uruguay vooru kohta,

LEPIVAD SIINJUURES KOKKU JÄRGMISES:



1. 

Käesolevale protokollile lisatud loendist saab kõnesoleva liikmega seotud GATT 1994 loend päeval, mil WTO leping jõustub selle liikme suhtes. Iga loend, mis on esitatud vastavuses ministrite otsusega vähimarenenud maade kasuks võetud meetmete kohta, arvatakse käesolevale protokollile lisatuks.

2. 

Iga liikmega kokku lepitud tariifivähendused viiakse ellu viie võrdse tollimääravähendusena, kui liikme loendis ei ole määratud teisiti. Esimene seesugune vähendus kehtestatakse WTO lepingu jõustumiskuupäeval, iga järgnev vähendus kehtestatakse iga järgneva aasta 1. jaanuaril ning lõplik tollimäär kehtestatakse mitte hiljem kui neli aastat pärast WTO lepingu jõustumiskuupäeva, kui kõnesoleva liikme loendis ei ole määratud teisiti. Kui loendis ei ole teisiti määratud, peab WTO lepingut pärast selle jõustumist tunnustav liige kehtestama kuupäeval, mil nimetatud leping tema suhtes jõustub, kõik juba toimunud tollimääravähendused koos vähendustega, mis ta oleks eelneva lause põhjal kohustatud kehtestama järgneva aasta 1. jaanuarist, ning ta peab kehtestama kõik ülejäänud tollimääravähendused, mis on eelmises lauses määratud loendis. Igal etapil tuleks vähendatud tollimäärad ümardada esimese kümnendkohani. Põllumajanduslepingu artiklis 2 määratletud põllumajandustoodete puhul toimub vähenduste etappidesse jagamine nii, nagu on määratud loendite vastavates osades.

3. 

Käesolevale protokollile lisatud loendites sisalduvate kontsessioonide ja kohustuste täitmine tuleb taotluse korral allutada liikmete mitmepoolsele uurimisele. See ei muuda liikmete õigusi ja kohustusi, mis põhinevad WTO lepingu lisa 1 A lepingutel.

4. 

Pärast seda, kui käesolevale protokollile lisatud liikme loendist on saanud lõike 1 sätete alusel GATT 1994 loend, võib selline liige igal ajal peatada või tühistada selles loendis sisalduva kontsessiooni tervikuna või osaliselt iga toote suhtes, mille põhitarnija on mõni teine Uruguay vooru osaline, kelle loendist ei ole veel saanud GATT 1994 loend. Siiski võib seesuguse toimingu ette võtta ainult pärast kirjaliku teate üleandmist kaubavahetuse nõukogule kontsessiooni peatamise või tühistamise iga juhu kohta ning pärast taotluse korral konsulteerimist mis tahes liikmega, kelle asjakohasest loendist on saanud GATT 1994 loend ja kellel on kõnesoleva toote suhtes oluline huvi. Sel viisil peatatud või tühistatud kontsessioone tuleb rakendada alates päevast, mil olulist tarnimishuvi omava liikme loendist saab GATT 1994 loend.

5. 
a) 

Piiramata põllumajanduslepingu artikli 4 lõike 2 sätete kohaldamist, tuleb GATT 1994 II artikli lõike 1 punktides b ja c viidatud lepingu kuupäevana kohaldada käesoleva protokolli kuupäeva iga toote suhtes, millele on suunatud käesolevale protokollile lisatud kontsessioonide loendis ettenähtud kontsessioon.

b) 

GATT 1994 II artikli lõike 6 punktis a viidatud lepingu kuupäevana tuleb käesolevale protokollile lisatud kontsessioonide loendi suhtes kohaldada käesoleva protokolli kuupäeva.

6. 

Loendite III osas sisalduvate tolliväliste meetmetega seotud kontsessioonide muutmisel või tühistamisel kohaldatakse GATT 1994 XXVIII artikli sätteid ning 10. novembril 1980 vastu võetud „XXVIII artikli põhjal toimuvate läbirääkimiste protseduurireegleid” (BISD 27S/26-28). See ei mõjuta liikmete GATT 1994 järgseid õigusi ja kohustusi.

7. 

Kõigil juhtudel, kui käesolevale protokollile lisatud loend põhjustab mis tahes toote vähem soodsa kohtlemise, kui sellele tootele oli enne WTO lepingu jõustumist GATT 1947 loendites ette nähtud, loetakse liige, kellega on loend seotud, asjakohased toimingud sooritanuks, mis muidu oleksid olnud nõutavad GATT 1947 või 1994 XXVIII artikli vastavate sätete põhjal. Käesoleva lõike sätteid kohaldatakse ainult Egiptuse, Peruu, Lõuna-Aafrika ja Uruguay suhtes.

8. 

Lisatud loendid on autentsed inglise, prantsuse või hispaania keeles, vastavalt sellele, kuidas on määratud igas loendis.

9. 

Käesolev protokoll on koostatud 15. aprillil 1994.

[Asjaosalisgte kokkulepitud loendid lisatakse Marrakeši protokollile WTO lepingu osana.]

PÕLLUMAJANDUSLEPING



LIIKMED,

olles otsustanud luua aluse põllumajandusalase kaubanduse reformiprotsessi algatamiseks kooskõlas Punta del Este deklaratsioonis fikseeritud läbirääkimiste eesmärgiga;

meenutades, et Uruguay vooru vahekokkuvõttes kokku lepitud nende kaugem eesmärk on luua õiglane ja turule suunatud põllumajandusalase kaubanduse süsteem ning et reformiprotsessi tuleks algatada läbirääkimistega toetus- ja kaitsekohustuste üle ning tugevdatud ja tõhusamalt toimivate GATTi reeglite ja korra kehtestamisega;

meenutades edasi, et eespool mainitud kaugem eesmärk on kokkulepitud aja jooksul tagada põllumajanduse toetamise ja kaitse oluline progresseeruv vähendamine, mille tulemusel korrigeeritakse ja välditakse maailma põllumajandusturgude piiranguid ja kahjustusi;

kohustudes jõudma teatud siduvate kohustusteni igas järgmises valdkonnas: turulepääs, omamaine toetus, ekspordikonkurents, ning jõudma kokkuleppele sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes;

olles kokku leppinud, et turulepääsuga seotud kohustuste täitmisel arvestavad arenenud liikmesmaad täielikult arengumaaliikmete erivajadusi ja -tingimusi, võimaldades märgatavalt paranevaid turulepääsuvõimalusi ja -tingimusi nende liikmete jaoks erilist huvi pakkuvatele põllumajandussaadustele, kaasa arvatud troopiliste põllumajandussaaduste kaubanduse kõige täielikum piirangutest vabastamine, nagu kokku lepitud vahekokkuvõttes, ning nendele saadustele, mis on eriti tähtsad tootmise mitmekesistamisel keelatud narkootiliste kultuuride kasvatamise asemel;

märkides, et reformiprogrammist tulenevaid kohustusi tuleks võtta kõikide liikmete jaoks õiglasel viisil, arvestades kaubandusväliseid aspekte, kaasa arvatud toiduainetega kindlustatus ja vajadus kaitsta keskkonda, arvestades kokkulepet, et arengumaaliikmetele mõeldud eri- ja diferentseeritud režiim on läbirääkimiste lahutamatu osa, ning võttes arvesse reformiprogrammi rakendamise võimalikku negatiivset mõju vähimarenenud ja toiduainete puhasimpordiga arengumaadele,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:



I JAGU

Artikkel 1

Mõistete määratlus

Kui kontekst ei nõua teisiti, siis käesolevas lepingus:

a) 

toetuse liitmäär tähendab rahas väljendatud aastast toetustaset, mida antakse põllumajanduse põhisaaduse tootjaile mingi põllumajandussaadusega seoses, või saadusevälist toetust, mida antakse põllumajandustootjaile üldiselt ja mida ei anta käesoleva lepingu lisas 2 toodud vähendamisest vabastamise programmide raames, ja mis:

i) 

baasperioodil antud toetuse puhul on määratletud liikme loendi IV jao abimaterjalide vastavates tabelites;

ii) 

rakendusperioodi mis tahes aasta jooksul ja pärast seda antud toetuse puhul on arvutatud vastavalt käesoleva lepingu lisa 3 sätetele ning arvesse võttes liikme loendi IV jao abimaterjalide tabelites kasutatud põhiandmeid ja metoodikat;

b) 

põllumajanduse põhisaadus on omamaise toetuse kohustuste suhtes määratletud saadusena, mis on võimalikult lähedal esmamüügile, nagu see on määratletud liikme loendis ja sellega seotud abimaterjalides;

c) 

eelarvelised väljamaksed või väljamaksed sisaldavad saamata jäänud maksutulu;

d) 

toetuse ekvivalentmäär tähendab rahas väljendatud aastast toetustaset, mida antakse põllumajandusliku põhisaaduse tootjaile ühe või mitme meetme rakendamise teel ja mida ei ole võimalik arvutada toetuse liitmäära meetodit kasutades ning mida ei anta käesoleva lepingu lisas 2 toodud vähendamisest vabastamise programmide raames, ja mis:

i) 

baasperioodil antud toetuse puhul on määratletud liikme loendi IV jao abimaterjalide vastavates tabelites;

ii) 

rakendusperioodi mis tahes aasta jooksul ja pärast seda antud toetuse puhul on arvutatud vastavalt käesoleva lepingu lisa 4 sätetele ning arvesse võttes liikme loendi IV jao abimaterjalide tabelites kasutatud põhiandmeid ja metoodikat;

e) 

ekspordisubsiidiumid on eksporditegevusest sõltuvad subsiidiumid, kaasa arvatud käesoleva lepingu artiklis 9 loetletud ekspordisubsiidiumid;

f) 

rakendusperiood tähendab 1995. aastal algavat kuueaastast perioodi, kuid artikli 13 puhul tähendab see erandlikult 1995. aastal algavat üheksa-aastast perioodi;

g) 

turulepääsukontsessioonid hõlmavad kõiki turulepääsuga seotud kohustusi, mida võetakse käesoleva lepingu kohaselt;

h) 

kogutoetuse liitmäär tähendab kõigi omamaiste toetuste summat, mida antakse põllumajandustootjaile ja mida arvutatakse kõigi põllumajandussaaduste toetuste liitmäärade, kõigi saaduseväliste toetuste liitmäärade ja kõigi põllumajandussaaduste toetuste ekvivalentmäärade summana ning see on:

i) 

baasperioodil antud toetus (s.o „baasperioodi kogutoetuse liitmäär”) ja maksimaalne lubatud aastane toetus rakendusperioodi mis tahes aastal või pärast seda (s.o „aastased ja lõplikud seotud kohustustasemed”), nagu see on määratletud liikme loendi IV jaos;

ii) 

rakendusperioodi mis tahes aasta jooksul või pärast seda antud tegelik toetus (s.o „jooksev kogutoetuse liitmäär”), mis on arvutatud vastavalt käesoleva lepingu sätetele, kaasa arvatud artikkel 6, ning liikme loendi IV jao abimaterjalide tabelites kasutatud põhiandmetele ja metoodikale;

i) 

eespool lõikes f ja liikme erikohustustega seoses tähendab aasta kalendri-, rahandus- või turundusaastat, nagu see on määratletud antud liikme loendis.

Artikkel 2

Tootehõlmavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse lepingu lisas 1 loetletud saaduste ja toodete puhul, mida edaspidi nimetatakse põllumajandussaadusteks.



II JAGU

Artikkel 3

Kontsessioonide ja kohustuste loendisse võtmine

1.  
Iga liikme loendi IV jaos käsitletud omamaise toetuse ja ekspordisubsiidiumi alased kohustused kujutavad endast subsideerimist piiravaid kohustusi ja need loetakse käesolevaga GATT 1994 lahutamatuks osaks.
2.  
Vastavalt artikli 6 sätetele ei anna liige omamaistele tootjatele toetust üle kohustustasemete, mis on täpsustatud tema loendi IV jao I osas.
3.  
Vastavalt artikli 9 lõike 2 punkti b ja lõike 4 sätetele ei anna liige oma loendi IV jao II osas nimetatud põllumajandussaadustele ja saaduserühmadele artikli 9 lõikes 1 loetletud ekspordisubsiidiume üle samas kindlaksmääratud eelarveliste väljamaksete ja koguseliste kohustustasemete, ega anna selliseid subsiidiume ühelegi põllumajandussaadusele, mida ei ole nimetatud tema loendi selles osas.



III JAGU

Artikkel 4

Turulepääs

1.  
Loendites sisalduvad turulepääsukontsessioonid puudutavad tariifide sidumist ja vähendamist ning teisi siin määratletud turulepääsuga seotud kohustusi.
2.  
Liikmed ei säilita, kasuta ega võta uuesti kasutusele ühtki seda laadi meedet, mida on nõutud muuta tavaliseks tollimaksuks, ( 8 ) kui artiklis 5 ja lisas 5 ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 5

Sätted spetsiaalsete kaitsemeetmete kohta

1.  

Hoolimata GATT 1994 II artikli lõike 1 punkti b sätetest võib iga liige kasutada lõigete 4 ja 5 sätteid seoses sellise põllumajandussaaduse impordiga, mille suhtes on käesoleva lepingu artikli 4 lõikes 2 loetletud meetmed muudetud tavaliseks tollimaksuks ja mis on tema loendis tähistatud lühendiga SSG kui niisugune kontsessiooniobjekt, mille suhtes võib tugineda käesoleva artikli sätetele, kui:

a) 

kontsessiooni andva liikme tolliterritooriumile suunatud selle toote impordi maht ületab mis tahes aastal läve, mis on seotud lõikes 4 toodud olemasoleva turulepääsuvõimalusega, või – kuid mitte samaaegselt –

b) 

hind, millega seda toodet võib importida kontsessiooni andva liikme tolliterritooriumile, kindlaks määratuna saadetise omamaises vääringus väljendatud c.i.f.-impordihinna (c.i.f. – cost, insurance, freight) põhjal, langeb allapoole lävihinda, mis võrdub kõnealuse toote 1986.–1988. a keskmise kontrollhinnaga. ( 9 )

2.  
Lõike 1 punkti a ja lõike 4 sätetele tuginemiseks nõutava impordimahu kindlakstegemisel arvatakse kaasa eespool lõikes 1 viidatud kontsessiooni osana kehtestatud jooksva ja minimaalse turulepääsuga seotud kohustuste alusel toimuv import, kuid selliste kohustuste alusel toimuvat importi ei või mõjutada ükski lisamaks, mis kehtestatakse kas lõike 1 punkti a ja lõike 4 või lõike 1 punkti b ja lõike 5 alusel.
3.  
Kõik kõnesoleva toote tarned, mis olid enne lõike 1 punkti a ja lõike 4 alusel lisamaksu kehtestamist sõlmitud lepingu põhjal teel, vabastatakse kõikidest sellistest lisamaksudest tingimusel, et neid võib arvata kõnesoleva toote järgmise aasta impordimahu hulka, kasutamaks lõike 1 punkti a sätteid sellel aastal.
4.  

Lõike 1 punkti a alusel kehtestatud lisamaksu säilitatakse ainult selle aasta lõpuni, millal see kehtestati, ning seda saab nõuda ainult tasemel, mis ei ületa 1/3 tavalisest tollimaksust, mis kehtib meetme võtmise aastal. Lävi määratakse kindlaks järgneva kava põhjal, mis põhineb turulepääsuvõimalustel, nagu need on määratletud impordina, mis on väljendatud protsendina vastavast omamaisest tarbimisest ( 10 ) kolme eelmise aasta jooksul, mille kohta andmed on kättesaadavad:

a) 

kui toote turulepääsuvõimalus on väiksem kui 10 % või sellega võrdne, on baaslävi 125 %;

b) 

kui toote turulepääsuvõimalus on suurem kui 10 %, kuid väiksem kui 30 % või sellega võrdne, on baaslävi 110 %;

c) 

kui toote turulepääsuvõimalus on suurem kui 30 %, on baaslävi 105 %.

Igal juhul võib lisamaksu kehtestada igal sellisel aastal, mil kontsessiooni andva liikme tolliterritooriumile suunatud kõnesoleva toote impordi absoluutmaht ületab kahe suuruse – x ja y – summa, kus x on eespool toodud baaslävi korrutatud eelmise kolme aasta keskmise impordikogusega, mille kohta andmed on kättesaadavad, ja y kõnesoleva toote omamaise tarbimise absoluutkoguse muutumine võrreldes kõige hilisemat aastat, mille kohta andmed on kättesaadavad, sellele eelneva aastaga eeldusel, et lävi ei ole väiksem kui 105 % eespool x-s arvestatud keskmisest impordikogusest.

5.  

Lõike 1 punkti b alusel kehtestatud lisamaks määratakse järgmiselt:

a) 

kui kaubasaadetise omamaises vääringus väljendatud c.i.f.-impordihinna (edaspidi „impordihind”) ja selles punktis määratletud lävihinna vahe ei ole suurem kui 10 % lävihinnast, siis lisamaksu ei kehtestata;

b) 

kui vahe impordihinna ja lävihinna vahel (edaspidi „vahe”) on suurem kui 10 %, kuid ei ole suurem kui 40 % lävihinnast, siis võrdub lisamaks 30 %ga summast, mille võrra vahe ületab 10 %;

c) 

kui vahe on suurem kui 40 %, ei ole suurem kui 60 % lävihinnast, siis võrdub lisamaks 50 %ga summast, mille võrra vahe ületab 40 %, pluss punkti b alusel lubatud lisamaks;

d) 

kui vahe on suurem kui 60 %, kuid ei ole suurem kui 75 % lävihinnast, siis võrdub lisamaks 70 %ga summast, mille võrra vahe ületab 60 % lävihinnast, pluss punktide b ja c alusel lubatud lisamaksud;

e) 

kui vahe on suurem kui 75 % lävihinnast, siis võrdub lisamaks 90 %ga summast, mille võrra vahe ületab 75 %, pluss punktide b, c ja d alusel lubatud lisamaksud.

6.  
Kergesti riknevate ja hooajasaaduste puhul rakendatakse eespool loetletud tingimusi nende saaduste eriomadusi arvestades. Lõike 1 punkti a ja lõike 4 alusel võib vastava baasperioodi suhtes kasutada lühemaid perioode ja lõike 1 punkti b alusel võib kasutada erinevat kontrollhinda erinevate perioodide jaoks.
7.  
Spetsiaalset kaitsemeedet tuleb rakendada selgelt. Iga liige, kes astub samme lõike 1 punkti a alusel, peab aegsasti ja igal juhul kümne päeva jooksul meetme võtmisest esitama põllumajanduskomiteele kirjaliku teatise koos asjakohaste andmetega. Kui lõike 4 alusel võetava meetme kohaselt tuleb muudatused tarbimismahtudes paigutada üksikutele tariifiridadele, peavad vastavad andmed sisaldama nende muudatuste paigutamiseks vajalikku teavet ja meetodeid. Liige, kes võtab meetme lõike 4 alusel, võimaldab huvitatud liikmetel temaga meetme rakendamise tingimustes konsulteerida. Iga liige, kes võtab meetmeid lõike 1 punkti b alusel, peab esitama põllumajanduskomiteele kirjaliku teatise koos asjakohaste andmetega kümne päeva jooksul alates esimese meetme võtmisest või kergesti riknevate ja hooajasaaduste puhul esimese meetme võtmisest ükskõik millal. Liikmed kohustuvad võimaluse korral mitte tuginema lõike 1 punkti b sätetele, kui kõnesolevate saaduste impordi maht väheneb. Mõlemal juhul võimaldab liige, kes võtab selliseid meetmeid, igal huvitatud liikmel temaga meetme rakendamise tingimustes konsulteerida.
8.  
Kui meetmeid võetakse vastavalt lõigetele 1–7, siis kohustuvad liikmed seoses nende meetmetega mitte tuginema GATT 1994 XIX artikli lõike 1 punkti a ja lõike 3 sätetele või kaitsemeetmete lepingu artikli 8 lõike 2 sätetele.
9.  
Käesoleva artikli sätted on jõus artiklis 20 määratletud reformiprotsessi kestel.



IV JAGU

Artikkel 6

Omamaised toetuskohustused

1.  
Iga liikme loendi IV jaos esitatud omamaise toetuse vähendamise kohustused kehtivad põllumajandustootjate kasuks võetavate kõigi omamaiste toetusmeetmete kohta, välja arvatud need omamaised meetmed, mis ei kuulu vähendamisele käesolevas artiklis ja käesoleva lepingu lisas 2 seatud kriteeriumide alusel. Kohustused on väljendatud kogutoetuse liitmäära ning „aastaste ja lõplike seotud kohustustasemetena”.
2.  
Vastavalt vahekokkuvõtte lepingule, mille kohaselt nii otsesed kui ka kaudsed riiklikud abimeetmed põllumajanduse ja maapiirkondade arengu soodustamiseks on arengumaade arenguprogrammide lahutamatu osa, on arengumaaliikmete põllumajandusele üldiselt antavad investeerimissubsiidiumid ning arengumaaliikmete väikese sissetulekuga ja vähe vahendeid omavatele tootjatele üldiselt antavad põllumajandussubsiidiumid vabastatud omamaise toetuse vähendamiskohustustest, mida muudel juhtudel rakendataks selliste meetmete puhul, ning seda on ka arengumaaliikmete tootjatele antav omamaine toetus, mille eesmärk on soodustada tootmise mitmekesistamist keelatud narkootiliste kultuuride kasvatamise asemel. Käesoleva lõike kriteeriumidele vastavat omamaist toetust ei pea liige arvestama oma jooksva kogutoetuse liitmäära arvutamisel.
3.  
Liikme omamaise toetuse vähendamiskohustused loetakse täidetuks igal sellisel aastal, kui põllumajandustootjaile antav omamaine toetus väljendatuna jooksva kogutoetuse liitmäärana ei ületa liikme loendi IV jaos määratletud vastavat aastast või lõplikku seotud kohustustaset.
4.  
a) 

Liige ei pea oma jooksva kogutoetuse liitmäära arvutamisel arvestama ja ta ei pea vähendama:

i) 

tootejärgset omamaist toetust, mida muidu tuleks liikmel arvestada oma jooksva toetuse liitmäära arvutamisel, kui see toetus ei ületa 5 % liikme põllumajanduse mingi põhisaaduse toodangu koguväärtusest antud aastal;

ii) 

tootega seostamatut omamaist toetust, mida muidu tuleks liikmel arvestada oma jooksva toetuse liitmäära arvutamisel, kui see toetus ei ületa 5 % liikme kogu põllumajandustoodangu väärtusest antud aastal.

b) 

Arengumaaliikmete jaoks on käesoleva lõike de minimis protsendimäär 10 %.

5.  
a) 

Tootmise piiramise programmide raames tehtavatele otsestele maksetele ei laiene omamaise toetuse vähendamiskohustus, kui:

i) 

niisugused maksed põhinevad kindlaksmääratud piirkonnal ja saakidel;

ii) 

niisuguseid makseid tehakse tootmise baastaseme 85 % või vähema pealt;

iii) 

kariloomade puhul tehakse makseid kindlaksmääratud loomade arvu pealt.

b) 

Eespool loetletud kriteeriumidele vastavate otseste maksete vähendamiskohustusest vabastamine peegeldub nende otseste maksete väärtuse väljaarvamises liikme jooksva kogutoetuse liitmäära arvutamisel.

Artikkel 7

Omamaise toetuse üldine kord

1.  
Iga liige tagab, et igasugused põllumajandustootjate kasuks rakendatavad omamaised toetusmeetmed, mis ei allu vähendamiskohustustele, kuna neid saab kvalifitseerida käesoleva lepingu lisas 2 sätestatud kriteeriumide alusel, on vastavuses lisaga 2.
2.  
a) 

Igasugune põllumajandustootjate kasuks võetav omamaine toetusmeede, kaasa arvatud meetme mis tahes teisendamine ja kõik järgnevalt kehtestatud meetmed, mis ei vasta käesoleva lepingu lisa 2 kriteeriumidele või mida ei vabastata vähendamisest käesoleva lepingu mõne teise sätte alusel, võetakse arvesse liikme jooksva kogutoetuse liitmäära arvutamisel.

b) 

Kui liikme loendi IV jaos ei ole kogutoetuse liitmäära kohustust, ei anna liige põllumajandustootjaile rohkem toetust kui artikli 6 lõikes 4 kehtestatud vastav de minimis tase.



V JAGU

Artikkel 8

Ekspordikonkurentsialased kohustused

Iga liige kohustub andma ekspordisubsiidiume ainult vastavuses käesoleva lepinguga ja selle liikme loendis määratletud kohustustega.

Artikkel 9

Ekspordi subsideerimisalased kohustused

1.  

Käesoleva lepingu alusel alluvad vähendamiskohustusele järgmised ekspordisubsiidiumid:

a) 

valitsuse või valitsusasutuste otsesed subsiidiumid, kaasa arvatud naturaalmaksed, äriühingule, tootmisharule, põllumajandussaaduse tootjaile, tootjate ühistutele või muudele liitudele või turustusorganisatsioonile sõltuvalt eksporditegevusest;

b) 

valitsuse või valitsusasutuste poolt põllumajandussaaduste mittekaubanduslike varude müük või paigutamine eksporti madalama hinna eest kui võrreldav hind, mida nõutakse samasuguse toote eest ostjailt omamaisel turul;

c) 

maksed põllumajandussaaduse ekspordile, mida finantseeritakse valitsuse meetme põhjal olenemata sellest, kas selleks kasutatakse eelarvet või mitte, kaasa arvatud maksed, mida finantseeritakse maksu laekumistest, mis on kehtestatud kõnealusele põllumajandussaadusele või põllumajandussaadusele, millest on valmistatud eksporditav toode;

d) 

subsiidiumid põllumajandussaaduste ekspordi turustamiskulutuste vähendamiseks (peale laialtlevinud ekspordi edendamise ja nõustamisteenuste), kaasa arvatud käsitsemis-, vääristamis- ja teised töötlemiskulud ning rahvusvaheliste vedude ja prahtimiskulud;

e) 

valitsuse poolt või tema korraldusel eksportsaadetiste riigisisese veo ja prahtimise eest soodsamate tasumäärade kehtestamine kui omamaiste saadetiste puhul;

f) 

põllumajandussaaduste subsiidiumid, mille saamine eeldab nende kuulumist eksporditud toodete koostisse.

2.  
a) 

Välja arvatud punktis b sätestatu, tähendavad liikme loendis määratletud ekspordisubsiidiumialased kohustustasemed rakendusperioodi igal aastal käesoleva artikli lõikes 1 loetletud ekspordisubsiidiumide suhtes järgmist:

i) 

eelarveliste väljamaksete vähendamiskohustuste puhul kõnesoleva põllumajandussaaduse või saaduserühma subsiidiumidele sellel aastal eraldatavate või eraldatud kulutuste maksimaaltaset;

ii) 

eksportkaupade koguse vähendamiskohustuste puhul põllumajandussaaduse või saaduserühma maksimaalset kogust, millele võib sellel aastal anda ekspordisubsiidiume.

b) 

Mis tahes aastal teisest kuni viienda rakendusperioodi aastani võib liige anda eespool toodud lõikes 1 loetletud ekspordisubsiidiume rohkem vastavast aastasest kohustusteta semest saaduste või saaduserühmade suhtes, mis on määratletud liikme loendi IV jaos, tingimusel et:

i) 

niisugustele subsiidiumidele tehtavad eelarvelised kumulatiivsed väljamaksed rakendusperioodi algusest kõnesoleva aasta lõpuni ei ületa kumulatiivseid väljamakseid, mis oleks tulenenud liikme loendis määratletud vastava aastase väljamaksekohustusetaseme täielikust täitmisest, rohkem kui 3 % võrra baasperioodil tehtavatest niisugustest eelarvelistest väljamaksetest;

ii) 

eksportkaupade kumulatiivne kogus, millele anti selliseid ekspordisubsiidiume rakendusperioodi algusest kõnesoleva aasta lõpuni, ei ületa kumulatiivset kogust, mis oleks tulenenud liikme loendis määratletud vastava aastase koguselise kohustustetaseme täielikust täitmisest, rohkem kui 1,75 % võrra baasperioodi kogusest;

iii) 

eelarveliste kumulatiivsete väljamaksete summa niisugustele ekspordisubsiidiumidele ja kogused, millele antakse ekspordisubsiidiumi, ei ületa kogu rakendusperioodi jooksul kogusummasid, mis oleksid tulenenud liikme loendis määratletud vastavate aastaste kohustustetasemete täielikust täitmisest;

iv) 

liikme eelarvelised väljamaksed ekspordisubsiidiumidele ja kogused, millele antakse sellist subsiidiumi, ei ületa rakendusperioodi lõpuks vastavalt 64 % ja 79 % 1986.–1990. aasta baasperioodi tasemest. Arengumaaliikmete puhul on need protsendimäärad vastavalt 76 % ja 86 %.

3.  
Kohustused, mis on seotud ekspordi subsideerimise ulatuse laiendamise piiramisega, on määratletud loendites.
4.  
Rakendusperioodi jooksul ei pea arengumaaliikmed võtma endale kohustusi lõike 1 punktides d ja e loetletud ekspordisubsiidiumide suhtes tingimusel, et neid ei rakendata viisil, mis tähendaks möödahiilimist vähendamiskohustustest.

Artikkel 10

Ekspordi subsideerimisalastest kohustustest möödahiilimise tõkestamine

1.  
Artikli 9 lõikes 1 loetlemata ekspordisubsiidiume ei rakendata nii, et need põhjustaksid või ähvardaksid põhjustada ekspordi subsideerimisalastest kohustustest möödahiilimist; samuti ei või kasutada nendest kohustustest möödahiilimiseks mittekaubandustehinguid.
2.  
Liikmed kohustuvad välja töötama rahvusvaheliselt kokkulepitud korra ekspordikrediidi, ekspordikrediidi garantiide või kindlustusprogrammide andmise kohta ning kui sellises korras on kokku lepitud, andma ekspordikrediite, ekspordikrediidi garantiisid või kindlustusprogramme ainult vastavalt sellele korrale.
3.  
Iga liige, kes väidab, et vähendamiskohustuste taset ületavat eksportkaupade kogust ei ole subsideeritud, peab tõestama, et kõnesolevale eksportkaupade kogusele pole antud ühtegi ekspordisubsiidiumi, olenemata sellest, kas see on loetletud artiklis 9 või mitte.
4.  

Rahvusvahelist toiduabi andvad liikmed tagavad, et:

a) 

rahvusvahelise toiduabi andmine ei ole otseselt ega kaudselt seotud põllumajandussaaduste kaubandusliku ekspordiga saajamaadele;

b) 

rahvusvahelisi toiduabitehinguid, kaasa arvatud kahepoolne toiduabi, mis on rahasse ümber arvestatud, viiakse ellu vastavalt FAO ülejääkide paigutamise põhimõtetele ja nõustamiskohustustele (Principles of Surplus Disposal and Consultative Obligations), vajaduse korral tavaliste turustusnõuete süsteem (UMR) kaasa arvatud;

c) 

sellist abi antakse võimalikus ulatuses täieliku kinkeabina või tingimustel, mis ei ole vähem soodsad kui 1986. aasta toiduabi konventsiooni IV artiklis sätestatud.

Artikkel 11

Eksporttoodete koostisse kuuluvad tooted

Mingil juhul ei tohi põllumajanduslikele toormetele, mis kuuluvad eksporttoodete koostisse, ühiku kohta makstav subsiidium ületada ühiku kohta makstavat ekspordisubsiidiumi, mida makstakse toorme kui sellise eksportimisel.



VI JAGU

Artikkel 12

Ekspordi keelustamise ja piiramise kord

1.  

Kui liige kehtestab toiduainete uue ekspordikeelu või -piirangu vastavalt GATT 1994 XI artikli lõike 2 punktile a, peab liige juhinduma järgmistest sätetest:

a) 

ekspordikeeldu või -piirangut kehtestav liige võtab asjakohaselt arvesse sellise keelu või piirangu mõju importijaliikmete toiduainetega kindlustatusele;

b) 

enne kui mõni liige kehtestab ekspordikeelu või -piirangu, esitab ta võimalikult aegsasti põllumajanduskomiteele kirjaliku teatise meetme olemuse ja kestuse kohta ning taotluse korral konsulteerib mis tahes teise liikmega, kellel on importijana asja vastu oluline huvi mis tahes küsimuses seoses kõnealuse meetmega. Ekspordikeeldu või -piirangut kehtestav liige annab taotluse korral huvitatud liikmele vajalikku teavet.

2.  
Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata arengumaaliikmete puhul, välja arvatud juhul, kui sellise meetme võtab arengumaaliige, kes on kõnealuse toiduaine puhaseksportija.



VII JAGU

Artikkel 13

Tagasihoitus

Rakendusperioodi ajal, sõltumata GATT 1994 ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu (käesolevas artiklis nimetatud „subsiidiumide leping”) sätetest:

a) 

täielikult käesoleva lepingu lisa 2 sätetele vastavad omamaised toetusmeetmed on:

i) 

vaidlustamatud subsiidiumid tasakaalustusmaksude ( 11 ) tähenduses;

ii) 

vabastatud GATT 1994 XVI artikli ja subsiidiumide lepingu III jaol põhinevatest meetmetest;

iii) 

vabastatud meetmetest, mis põhinevad GATT 1994 II artikli alusel teisele liikmele tariifikontsessioonidest tuleneva kasu olematuks muutmisel või vähendamisel mitterikkumisega GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punkti b tähenduses;

b) 

käesoleva lepingu artikli 6 sätetele täielikult vastavad omamaised toetusmeetmed, kaasa arvatud otsemaksed, mis vastavad nimetatud artikli lõike 5 nõuetele, nagu see on kajastatud iga liikme loendis, ja ka omamaine toetus, mis on de minimis taseme piirides ja vastab artikli 6 lõikele 2, on:

i) 

vabastatud tasakaalustusmaksudest, välja arvatud juhul, kui vastavalt GATT 1994 VI artiklile ja subsiidiumide lepingu V jaole on tuvastatud kahju tekitamine või selle tekitamise oht, ja tasakaalustusmaksude suhtes mis tahes juurdluse algatamisel tuleks ilmutada tagasihoitust;

ii) 

vabastatud GATT 1994 XVI artikli lõikel 1 või subsiidiumide lepingu artiklitel 5 ja 6 põhinevatest meetmetest tingimusel, et need meetmed ei anna teatud tarbekauba puhul toetust rohkem, kui oli kokku lepitud 1992. aasta turundusaastal;

iii) 

vabastatud meetmetest, mis põhinevad GATT 1994 II artikli alusel teisele liikmele tariifikontsessioonidest tuleneva kasu olematuks muutmisel või vähendamisel, ilma et rikutaks GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punkti b tähenduses tingimusel, et need meetmed ei anna teatud tarbekauba puhul toetust rohkem, kui oli kokku lepitud 1992. aasta turundusaastal;

c) 

ekspordisubsiidiumid, mis vastavad täielikult käesoleva lepingu V jao sätetele, nagu need kajastuvad iga liikme loendis, on:

i) 

allutatavad tasakaalustusmaksudele ainult kogusel, hinnamõjudel või järelmõjudel põhineva kahju või selle ohu tuvastamise korral vastavalt GATT 1994 VI artiklile ja subsiidiumide lepingu V jaole, ja tasakaalustusmaksude suhtes mis tahes juurdluse algatamisel tuleks ilmutada tagasihoitust;

ii) 

vabastatud GATT 1994 XVI artiklil või subsiidiumide lepingu artiklitel 3, 5 ja 6 põhinevatest meetmetest.



VIII JAGU

Artikkel 14

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Liikmed lepivad kokku jõustada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping.



IX JAGU

Artikkel 15

Eri- ja diferentseeritud režiim

1.  
Pidades kinni tõdemusest, et diferentseeritud ja soodsam režiim arengumaaliikmete jaoks on läbirääkimiste lahutamatu osa, tagatakse kohustuste suhtes eri- ja diferentseeritud režiim, nagu see on sätestatud käesoleva lepingu asjassepuutuvates sätetes ja ilmneb kontsessioonide ja kohustuste loendites.
2.  
Arengumaaliikmed võivad vähendamiskohustusi paindlikult ellu viia kuni kümne aasta jooksul. Vähimarenenud liikmetelt ei nõuta vähendamiskohustuste võtmist.



X JAGU

Artikkel 16

Vähimarenenud ja toiduainete puhasimpordiga arengumaad

1.  
Arenenud liikmesmaadel tuleb astuda samme, mida nähakse ette otsuses meetmete kohta, mis puudutavad reformiprogrammi võimalikku negatiivset mõju vähimarenenud ja toiduainete puhasimpordiga arengumaadele.
2.  
Põllumajanduskomitee teostab selle otsuse täitmise asjakohast järelevalvet.



XI JAGU

Artikkel 17

Põllumajanduskomitee

Käesolevaga asutatakse põllumajanduskomitee.

Artikkel 18

Kohustuste täitmise läbivaatus

1.  
Põllumajanduskomitee revideerib Uruguay vooru reformiprogrammi alusel kokkulepitud kohustuste täitmise edenemist.
2.  
Läbivaatusprotsess toimub teatiste alusel, mida liikmed esitavad sellistes küsimustes ja selliste vaheaegade järel, nagu need kindlaks määratakse, samuti selliste dokumentide alusel, mida sekretariaadilt võidakse paluda läbivaatusprotsessi hõlbustamiseks.
3.  
Lisaks lõike 2 alusel esitatavatele teatistele tuleb viivitamatult teatada igast uuest omamaisest toetusmeetmest või olemasoleva meetme muutmisest, mille suhtes taotletakse vähendamisest vabastamist. Teatis peab sisaldama üksikasjad uue või muudetud meetme ning selle vastavuse kohta kokkulepitud kriteeriumidele, nagu need on sätestatud kas artiklis 6 või lisas 2.
4.  
Läbivaatusprotsessi käigus võtavad liikmed vajalikul määral arvesse ülemäärase inflatsioonitempo mõju liikme suutlikkusele kinni pidada omamaistest toetuskohustustest.
5.  
Liikmed lepivad kokku igal aastal põllumajanduskomitees arutada oma osalemist põllumajandussaaduste maailmakaubanduse normaalses kasvus käesoleva lepinguga kehtestatud ekspordi subsideerimise kohustuste piires.
6.  
Läbivaatusprotsess annab liikmetele võimaluse tõstatada iga küsimus, mis on seotud käesoleva lepingu reformiprogrammi alusel võetud kohustuste täitmisega.
7.  
Iga liige võib juhtida põllumajanduskomitee tähelepanu mis tahes meetmele, millest tema arvates teine liige oleks pidanud teavitama.

Artikkel 19

Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine

Käesoleva lepingu alusel toimuvate konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise suhtes kehtivad GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätted, nagu need on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.



XII JAGU

Artikkel 20

Reformiprotsessi jätkamine

Tunnustades, et toetuste ja kaitse olulise progresseeruva vähendamise pikaajalise eesmärgi saavutamiseks aset leidev põhjalik reform on jätkuv protsess, lepivad liikmed kokku alustada läbirääkimisi protsessi jätkamiseks aasta enne rakendusperioodi lõppu, võttes arvesse:

a) 

selleks ajaks saadud kogemusi vähendamiskohustuste rakendamisel;

b) 

vähendamiskohustuste mõju põllumajandusalasele maailmakaubandusele;

c) 

kaubandusväliseid küsimusi, eri- ja diferentseeritud režiimi võimaldamist arengumaaliikmetele ning eesmärki kehtestada õiglane ja turule orienteeritud põllumajandusalase kaubanduse süsteem ning teisi käesoleva lepingu preambulas mainitud eesmärke ja küsimusi;

d) 

seda, millised lisakohustused on vajalikud eespool toodud pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.



XIII JAGU

Artikkel 21

Lõppsätted

1.  
GATT 1994 ja WTO lepingu lisasse 1 A kuuluvate teiste mitmepoolsete kaubanduslepingute sätteid kohaldatakse käesoleva lepingu sätteid järgides.
2.  
Käesoleva lepingu lisad on selle lahutamatud osad.

1. LISA

TOOTEHÕLMAVUS

1. 

Käesolev leping hõlmab järgmisi saadusi ja tooteid:



i)

HS peatükid 1–24, välja arvatud kalad ja kalatooted, pluss (*1)

ii)

HS kood

2905.43

(mannitool)

HS kood

2905.44

(sorbitool)

HS pealkiri

33.01

(lenduvad eeterlikud õlid)

HS pealkirjad

35.01–35.05

(valgutaolised ained, modifitseeritud tärklised, liimid)

HS kood

3809.10

(viimistlusained)

HS kood

3823.60

(sorbitool, välja arvatud nimetuse 2905.44 alla kuuluv)

HS pealkirjad

41.01–41.03

(suurlooma- ja väikeloomanahad)

HS pealkiri

43.01

(toorkarusnahad)

HS pealkirjad

50.01–50.03

(toorsiid ja siidijäätmed)

HS pealkirjad

51.01–51.03

(vill ja loomakarvad)

HS pealkirjad

52.01–52.03

(toorpuuvill, puuvillajäätmed ja kraasitud või kammitud puuvill)

HS pealkiri

53.01

(toorlina)

HS pealkiri

53.02

(toorkanep)

(*1)   

Sulgudes toodud tootekirjeldused ei ole tingimata ammendavad.

2. 

Eespool loetletu ei piira sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu tootehõlmatust.

2. LISA

OMAMAINE TOETUS: VÄHENDAMISKOHUSTUSTEST VABASTAMISE ALUS

1. 

Omamaised toetusmeetmed, mille suhtes taotletakse vähendamiskohustustest vabastamist, peavad vastama põhinõudele, et neil puudub üldse või on vähesel määral kaubandust kahjustav mõju või mõju tootmisele. Järelikult peavad kõik meetmed, mille suhtes taotletakse vabastamist, vastama järgmistele põhikriteeriumidele:

a) 

kõnesolev toetus (kaasa arvatud valitsuse saamatajäänud tulu) antakse eelarveliste valitsusprogrammide kaudu, mis ei sisalda ülekandeid tarbijatelt,

b) 

kõnesolev toetus ei mõju hinnatoetuse andmisena tootjale, pluss allpool kirjeldatud poliitikapõhised kriteeriumid ja tingimused.

Riiklikud teenusprogrammid

2.   Üldteenused

Seda liiki poliitika hõlmab kulutusi (või saamatajäänud tulu) programmidele, mis pakuvad teenuseid või eeliseid põllumajandusele või maakogukonnale. Sinna ei kuulu otsemaksed tootjatele või töötlejatele. Need programmid, mis sisalduvad järgnevas nimekirjas, kuid ei piirdu sellega, peavad vastama eespool punktis 1 esitatud üldkriteeriumidele ja allpool kirjeldatud poliitikapõhistele kriteeriumidele:

a) 

uurimistöö, kaasa arvatud üldine uurimistöö, keskkonnaprogrammidega seotud uurimistöö ja teatud toodetega seotud uurimisprogrammid;

b) 

kahjurite ja haiguste järelevalve, kaasa arvatud üldised ja tooteomased kahjurite ja haiguste järelevalvemeetmed, nagu varase hoiatuse süsteemid, karantiin ja hävitamine;

c) 

koolitusteenused, kaasa arvatud nii üld- kui ka erialakoolitus;

d) 

teabelevi- ja nõustamisteenused, kaasa arvatud teabe ja uurimistöö tulemuste tootjate ja tarbijate kätte jõudmise hõlbustamise vahendid;

e) 

inspekteerimisteenused, kaasa arvatud üldinspekteerimisteenused ja teatud toodete inspekteerimine tervishoiu, ohutuse, sortimise või standardimise eesmärgil;

f) 

turundus- ja reklaamiteenused, kaasa arvatud turuinfo, teatud toote alane nõustamine ja reklaam, kuid välja arvatud kulutused lähemalt määratlemata otstarbeks, mida müüjad saaksid kasutada müügihinna alandamiseks või mis võiks anda ostjatele otsest majanduslikku kasu;

g) 

infrastruktuuriteenused, kaasa arvatud elektrivõrk, teed ja muud transpordivahendid, turu- ja sadamarajatised, veevarustus, tammid ja kuivendussüsteemid ning keskkonnaprogrammidega seotud infrastruktuuritööd. Kõigil juhtudel tuleb kulutused suunata üksnes kapitaalehituste varustamiseks või rajamiseks, siia hulka ei saa lugeda talurajatiste subsideeritud varustamist, kui need ei ole seotud üldkasutatava kommunaalteenuste võrguga. See ei või hõlmata sisendite või tegevuskulude subsiidiume ega kasutajate soodustasu.

3.   Riigivaru loomine toiduainetega kindlustamiseks ( 12 )

Kulutused (või saamatajäänud tulu) seoses toodete varude kogumise ja hoidmisega, mis moodustavad riigi õigusaktidega määratud toiduainetega kindlustamise programmi lahutamatu osa. See võib hõlmata riigiabi toodete eraviisilise ladustamise kui sellise programmi osa tarbeks.

Varude hulk ja kogumine peab vastama varem kindlaksmääratud eesmärgile, mis on seotud ainult toiduainetega kindlustamisega. Varude kogumis- ja jaotamisprotsessi finantseerimine peab olema selgesti arusaadav. Riik ostab toiduaineid antud ajal kehtivate turuhindadega ja müük toiduainetega kindlustamise varudest ei toimu madalama hinnaga, kui on vastava kvaliteediga kõnesoleva toote antud ajal kehtiv siseturuhind.

4.   Omamaine toiduabi ( 13 )

Kulutused (või saamatajäänud tulu) seoses omamaise toiduabi andmisega puudust kannatavatele elanikkonnakihtidele.

Toiduabi saamise õigus tuleb kindlaks teha selgete kriteeriumide põhjal, mis on seotud toitmiseesmärkidega. Sellist abi antakse abivajajatele toiduainete otsese jaotamisena või niisuguste vahendite andmisena õigustatud saajatele, mis võimaldab neil osta toitu turu- või subsideeritud hinnaga. Riik ostab toiduaineid kehtivate turuhindadega ning abi finantseerimine ja haldamine peab olema selgesti arusaadav.

5.   Otsemaksed tootjatele

Otsemaksete (või saamatajäänud tulu, kaasa arvatud naturaalmaksed) kaudu tootjatele antav abi, mille puhul taotletakse vähendamiskohustusest vabastamist, peab vastama eespool punktis 1 esitatud põhikriteeriumidele ja allpool punktides 6–13 esitatud erikriteeriumidele, mis kehtivad üksikute otsemakse liikide puhul. Kui vähendamisest vabastamist taotletakse mõne muu olemasoleva või uut liiki otsemakse puhul, mida ei ole määratletud punktides 6–13, siis peab see vastama lisaks punktis 1 mainitud üldkriteeriumidele ja punkti 6 kriteeriumidele b–e.

6.   Seostamata tulutoetus

a) 

Selliste maksete saamise õigus määratakse kindlaks selgete kriteeriumide alusel, nagu sissetulek, tootja- või maaomanikustaatus, tootmistegurite kasutamine või tootmistase määratletud ja fikseeritud baasperioodil.

b) 

Selliste maksete suurus ei ole ühelgi antud aastal seotud toodangu liigi või mahuga (kaasa arvatud kariloomade arv), mille tootja on realiseerinud ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine nendel.

c) 

Selliste maksete suurus ei ole ühelgi antud aastal seotud omamaiste või rahvusvaheliste hindadega, mis kehtivad toodangu suhtes, mis on realiseeritud ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine nendel.

d) 

Selliste maksete suurus ei ole ühelgi antud aastal seotud tootmistegurite kasutamisega ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine sellel.

e) 

Selliste maksete saamiseks ei nõuta mingit tootmist.

7.   Valitsuse finantsosalus tulukindlustuse ja puhastulu turvamise programmides

a) 

Selliste maksete saamise õigus määratakse kindlaks saamatajäänud tuluga, arvestades ainult põllumajandusest saadavat tulu, mis ületab 30 % keskmisest kogutulust või sellele vastavast puhastulust (välja arvatud samast või sarnastest kavadest saadud maksed) eelneva kolme aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Igal nendele tingimustele vastaval tootjal on õigus saada selliseid makseid.

b) 

Selliste maksetega kompenseeritakse kuni 70 % tootja saamatajäänud tulust sellel aastal, kui tal on õigus hakata saama niisugust abi.

c) 

Kõikide selliste maksete suurus sõltub ainult tulust; see ei ole seotud tootja realiseeritud toodangu liigi ja mahuga (kaasa arvatud kariloomade arv); ega sellise toodangu suhtes kehtiva omamaise või rahvusvahelise hinnaga; ega kasutatud tootmisteguritega.

d) 

Kui tootja saab samal aastal makseid käesoleva punkti ja punkti 8 alusel (loodusõnnetusabi), peab selliste maksete kogusumma olema väiksem kui 100 % tootja kogu saamatajäänud tulust.

8.   Loodusõnnetusabimaksed (tehtud otse või valitsuse finantsosaluse kaudu saagi kindlustamise kavades)

a) 

Selliste maksete saamise õigus tekib ainult pärast seda, kui valitsusorganid on ametlikult tunnustanud, et loodusõnnetus või samalaadne õnnetus (kaasa arvatud haiguspuhangud, kahjurite järsk levik, tuumaõnnetused ja sõda kõnealuse liikme territooriumil) on juhtunud või kestab; ning see määratakse tootmiskadudega, mis ületavad 30 % keskmisest toodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja.

b) 

Õnnetusjärgseid makseid rakendatakse ainult seoses tulu, kariloomade (kaasa arvatud loomade veterinaarabiga seotud maksed), maa ja teiste tootmistegurite kadudega, mis on tekkinud loodusõnnetuse tõttu.

c) 

Maksetega ei kompenseerita rohkem kui kadude korvamisega seotud kogukulutused ja nendega ei nõuta ega määratleta tulevase tootmise liiki ega mahtu.

d) 

Õnnetuse ajal tehtud maksed ei ületa eespool kriteeriumis b määratletud edasise kahju vältimiseks või leevendamiseks vajalikku summat.

e) 

Kui tootja saab samal aastal makseid käesoleva punkti ja punkti 7 alusel (tulukindlustuse ja puhastulu kindlustamise kavad), siis peab maksete kogusumma olema väiksem kui 100 % tootja kogukadudest.

9.   Tootjate pensioniprogrammide kaudu antav strukturaalse kohanemise toetus

a) 

Selliste maksete saamise õigus määratakse kindlaks selgete kriteeriumide abil programmides, mille eesmärk on hõlbustada turustuskõlblike põllumajandussaaduste tootmisega tegelevate isikute siirdumist pensionile või mittepõllumajanduslikele tegevusaladele.

b) 

Maksed sõltuvad saajate täielikust ja alalisest lahkumisest turustuskõlblike põllumajandussaaduste tootmisest.

10.   Tootmisvahendite vähendamise programmide kaudu antav strukturaalse kohanemise toetus

a) 

Selliste maksete saamise õigus määratakse kindlaks selgete kriteeriumide abil programmides, mille eesmärk on kõrvaldada maa või teised vahendid, kaasa arvatud kariloomad, turustatavate põllumajandussaaduste tootmisest.

b) 

Maksed sõltuvad maa kõrvaldamisest turustatavate põllumajandussaaduste tootmisest vähemalt kolmeks aastaks ning kariloomade puhul loomade tapmisest või kindlast lõplikust võõrandamisest.

c) 

Maksed ei nõua ega täpsusta sellise maa ega teiste vahendite alternatiivset kasutusviisi, mis hõlmab turustatavate põllumajandussaaduste tootmist.

d) 

Maksed ei ole seotud tootmise liigi ega mahuga ega ka omamaiste või rahvusvaheliste hindadega, mis kehtivad tootmisse jäänud maad ja muid vahendeid kasutava tootmise suhtes.

11.   Investeeringuabi kaudu antav strukturaalse kohanemise toetus

a) 

Selliste maksete saamise õigus määratakse kindlaks selgete kriteeriumide abil riiklikes programmides, mille eesmärk on abistada tootjate tegevuse rahalist või füüsilist ümberstruktureerimist reageeringuna struktuurilise halvemuse objektiivsele ilmnemisele. Selliste programmidega hõlmatuse õigus võib põhineda ka põllumajandusmaa taaserastamise selgelt määratletud riiklikul programmil.

b) 

Selliste maksete summa ei ole ühelgi antud aastal seotud tootmise liigi ega mahuga (kaasa arvatud kariloomade arv), millega tootja tegeleb ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine neil ja sõltub ainult allpool toodud kriteeriumis e sätestatust.

c) 

Selliste maksete summa ei ole ühelgi antud aastal seotud omamaiste ega rahvusvaheliste hindadega, mis kehtivad mis tahes tootmise suhtes, millega tegeldakse ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine nendel.

d) 

Makseid tehakse ainult sellise aja jooksul, mis on vajalik realiseerimaks investeeringut, milleks need on ette nähtud.

e) 

Maksed ei volita ega määra mitte mingil viisil saajaid tootma teatud põllumajandussaadusi, välja arvatud nõudmine mitte toota mõnda konkreetset saadust.

f) 

Maksed on piiratud summaga, mis on vajalik struktuurilise halvemuse kompenseerimiseks.

12.   Keskkonnaprogrammidel põhinevad maksed

a) 

Selliste maksete saamise õigus määratakse selgelt määratletud riikliku keskkonna- või looduskaitseprogrammi osana ning see sõltub valitsusprogrammist tulenevate eritingimuste täitmisest, kaasa arvatud tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused.

b) 

Maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamatajäänud tuluga, mis johtuvad valitsusprogrammi täitmisest.

13.   Piirkondlikel toetusprogrammidel põhinevad maksed

a) 

Selliste maksete saamise õigus piirdub ebasoodsate piirkondade tootjatega. Iga selline piirkond peab olema selgelt määratud ja piiritletud geograafiline ala, millel on määratletud majandus- ja haldusidentiteet ja mida peetakse ebasoodsaks seaduses või määrustes selgelt väljendatud erapooletute ja objektiivsete kriteeriumide alusel, mis näitavad, et piirkonna raskused tulenevad enamast kui ajutistest asjaoludest.

b) 

Selliste maksete summa ei ole ühelgi antud aastal seotud tootmise liigi ega mahuga (kaasa arvatud kariloomade arv), millega tootja tegeleb ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine nendel muul viisil kui selle tootmise vähendamise mõttes.

c) 

Selliste maksete summa ei ole ühelgi antud aastal seotud omamaiste ega rahvusvaheliste hindadega, mis kehtivad mis tahes tootmise suhtes, millega tegeldakse ükskõik millisel aastal pärast baasperioodi, ega põhine nendel.

d) 

Makseid võivad saada ainult õigustatud piirkondade tootjad, ent need peavad olema üldiselt kättesaadavad kõigile tootjaile sellistes piirkondades.

e) 

Kui toetus on seotud tootmisteguritega, sooritatakse maksed kahaneval määral kõnesoleva tootmisteguri lävetasemest kõrgemal.

f) 

Maksed on piiratud lisakulutuste või saamatajäänud tuluga, mis on seotud põllumajandustootmisega määratud piirkonnas.

3. LISA

OMAMAINE TOETUS: TOETUSE LIITMÄÄRA ARVUTAMINE

1. 

Artikli 6 sätete kohaselt arvutatakse toetuse liitmäär tooteomaselt iga põllumajandusliku põhisaaduse puhul, millele antakse turuhinnatoetust, vabastamata otsemakseid või muid subsiidiume, mis ei ole vabastatud vähendamiskohustusest (muud vabastamata tegutsemisviisid). Tootega seostamatu toetus summeeritakse üheks tootega seostamatu toetuse liitmääraks rahalise koguväärtusena.

2. 

Lõike 1 alusel antavad subsiidiumid hõlmavad valitsuse ja riigiasutuste nii eelarvelisi väljamakseid kui ka saamatajäänud tulu.

3. 

Kaasa arvatakse toetused nii üleriigilisel kui ka kohalikul tasandil.

4. 

Toetuse liitmäärast arvatakse maha tootjate poolt makstud põllumajanduslikud erimaksud ja -lõivud.

5. 

Allpool kirjeldatud meetodil arvutatud baasperioodi toetuse liitmäär moodustab omamaise toetuse vähendamiskohustuse rakendamise baastaseme.

6. 

Igale põllumajanduslikule põhisaadusele kehtestatakse spetsiifiline toetuse liitmäär, mis on väljendatud rahalise koguväärtusena.

7. 

Kõnealuse põllumajandusliku põhisaaduse toetuse liitmäär arvutatakse nii lähedasena esmamüügi tasemele kui võimalik. Põllumajandustöötlejatele suunatud meetmed lisatakse sel määral, mil need meetmed soodustavad põllumajanduslike põhisaaduste tootjaid.

8. 

Turuhinnatoetus: turuhinnatoetus arvutatakse fikseeritud väliskontrollhinna ja kehtestatud kindla hinna vahena, mis korrutatakse toodangu kogusega, millele on õigus kehtestada kindlat hinda. Selle vahe säilitamiseks tehtavaid eelarvelisi makseid, näiteks varude soetamise ja ladustamise kulusid, ei arvata toetuse liitmäära hulka.

9. 

Fikseeritud väliskontrollhind põhineb aastatel 1986–1988 ja on baasperioodil üldiselt kõnealuse põllumajandusliku põhisaaduse keskmine f.o.b.-ühikuväärtus puhasekspordiga maal ja kõnealuse põllumajandusliku põhisaaduse keskmine c.i.f.-ühikuväärtus puhasimpordiga maal. Vajaduse korral võib fikseeritud kontrollhinda korrigeerida vastavalt kvaliteedierinevustele.

10. 

Vabastamata otsemaksed: hinnavahest sõltuvaid otsemakseid arvutatakse fikseeritud väliskontrollhinna ja kehtestatud kindla hinna vahena, mis korrutatakse toodangu kogusega, millele on õigus kehtestada kindlat hinda, või kasutades eelarvelisi väljamakseid.

11. 

Fikseeritud kontrollhind põhineb aastatel 1986–1988 ja on üldiselt tegelik hind, mida kasutatakse maksete määra kindlaksmääramisel.

12. 

Vabastamata otsemaksete mõõtmisel, mis põhinevad muudel teguritel kui hind, kasutatakse eelarvelisi väljamakseid.

13. 

Muud vabastamata meetmed, kaasa arvatud sisendite subsiidiumid ja teised meetmed, nagu turustamiskulutuste vähendamise meetmed: selliste meetmete väärtus arvutatakse riigieelarvest tehtud väljamaksete abil või kui eelarveliste väljamaksete kasutamine ei kajasta kõnesolevat subsiidiumi täies ulatuses, siis on subsiidiumi arvutamise aluseks subsideeritud kauba või teenuse hinna ja samalaadse kauba või teenuse tüüpilise turuhinna vahe, mis on korrutatud kauba või teenuse kogusega.

4. LISA

OMAMAINE TOETUS: TOETUSE EKVIVALENTMÄÄRA ARVUTAMINE

1. 

Artikli 6 sätete kohaselt arvutatakse toetuse ekvivalentmäär kõigi põllumajanduslike põhisaaduste puhul, mille turuhinda toetatakse lisa 3 määratluse kohaselt, kuid mille toetuse liitmäära seda komponenti ei ole võimalik arvutada. Selliste saaduste puhul sisaldab omamaise toetuse vähendamiskohustuste rakendamisel kasutatav baastase toetuse ekvivalentmäärana väljendatud turuhinnatoetuse komponenti punkti 2 alusel ja kõiki vabastamata otsemakseid ja muid vabastamata toetusi, mille väärtus määratakse punkti 3 alusel. Kaasa arvatakse nii üleriigilisel kui ka kohalikul tasandil antav toetus.

2. 

Punktis 1 sätestatud toetuse ekvivalentmäärad arvutatakse tooteomaselt nii lähedasena esmamüügile kui võimalik iga põllumajandusliku põhisaaduse puhul, millele antakse turuhinnatoetust ja mille turuhinnatoetuse komponenti toetuse liitmääras ei ole võimalik arvutada. Selliste põllumajanduslike põhisaaduste puhul saadakse turuhinnatoetuse ekvivalentmäär, kasutades kehtestatud jäika hinda ja toodangu kogust, millele on õigus kehtestada jäika hinda, või kui see ei ole võimalik, kasutatakse tootjahinna säilitamiseks kasutatud eelarvelisi väljamakseid.

3. 

Kui punkti 1 alla kuuluvad põllumajanduslikud põhisaadused saavad vabastamata otsemakseid või mõnda muud tooteomast subsiidiumi, mis ei ole vabastatud vähendamiskohustusest, on nende meetmete toetuse ekvivalentmäära arvutamise aluseks vastava toetuse liitmäära komponentide arvutused (määratletud lisa 3 punktides 10–13).

4. 

Kõnealuse põllumajandusliku põhisaaduse toetuse ekvivalentmäär arvutatakse subsiidiumi suuruse alusel nii lähedasena esmamüügile kui võimalik. Põllumajandustöötlejatele suunatud meetmed arvatakse kaasa sel määral, mil need meetmed soodustavad põllumajanduslike põhisaaduste tootjaid. Tootjate poolt makstud põllumajanduslikud erimaksud ja -lõivud vähendavad vastava summa võrra toetuse ekvivalentmäära.

5. LISA

ERIREŽIIM SEOSES ARTIKLI 4 LÕIKEGA 2

A osa

1. 

WTO lepingu jõustumisele vaatamata ei kohaldata artikli 4 lõike 2 sätteid ühegi põllumajandusliku toorme ja selle töödeldud ja/või pooltoodete puhul (tähistatud tooted), kui nende suhtes on täidetud järgmised tingimused (edaspidi erirežiim):

a) 

tähistatud saaduste import moodustas vähem kui 3 % vastavast omamaisest tarbimisest baasperioodil 1986–1988 (baasperiood);

b) 

tähistatud saadustele ei ole antud ekspordisubsiidiume alates baasperioodi algusest;

c) 

põllumajandusliku toorme suhtes on rakendatud tõhusaid tootmist piiravaid meetmeid;

d) 

Marrakeši protokollile lisatud liikme loendi I jao I-B osas on need saadused tähistatud sümboliga „ST-Annex 5” kui saadused, mille suhtes rakendatakse erirežiimi, mis kajastab kaubandusväliseid aspekte, nagu toiduainetega kindlustatus ja keskkonnakaitse;

e) 

nagu määratletud kõnesoleva liikme loendi I jao I-B osas, vastavad tähistatud saaduste minimaalsed turulepääsuvõimalused 4 %le tähistatud saaduste omamaisest tarbimisest baasperioodil alates rakendusperioodi esimesest aastast, ning mida seejärel ülejäänud rakendusperioodil suurendatakse aastas 0,8 % võrra vastavast omamaisest tarbimisest baasperioodil.

2. 

Rakendusperioodi iga aasta alguses võib liige lõpetada erirežiimi kohaldamise tähistatud saaduste suhtes, järgides punkti 6 sätteid. Sellisel juhul säilitab kõnesolev liige sellel ajal juba kehtivad minimaalsed turulepääsuvõimalused ja suurendab ülejäänud rakendusperioodi jooksul minimaalseid turulepääsuvõimalusi 0,4 % võrra aastas vastavast omamaisest tarbimisest baasperioodil. Seejärel säilitatakse käesoleva valemi põhjal rakendusperioodi viimasel aastal saadud minimaalsete turulepääsuvõimaluste tase kõnesoleva liikme loendis.

3. 

Kõik läbirääkimised küsimustes, kas punkti 1 alusel kehtestatud erirežiimi võib jätkata pärast rakendusperioodi lõppu, tuleb lõpetada rakendusperioodi jooksul käesoleva lepingu artiklis 20 sätestatud läbirääkimiste osana, võttes arvesse kaubandusväliseid aspekte.

4. 

Kui punktis 3 mainitud läbirääkimiste tulemusel lepitakse kokku, et liige võib jätkata erirežiimi kohaldamist, peab see liige pakkuma vastuvõetavaid lisakontsessioone, mis määratakse kindlaks nende läbirääkimiste käigus.

5. 

Kui rakendusperioodi lõppedes erirežiimi ei jätkata, rakendab kõnealune liige punkti 6 sätteid. Sellisel juhul säilitatakse kõnealuse liikme loendis pärast rakendusperioodi lõppu tähistatud saaduste minimaalsete turulepääsuvõimalustena 8 % vastavast omamaisest tarbimisest baasperioodil.

6. 

Tähistatud saaduste suhtes säilitatavad piirimeetmed, mis ei ole tavalised tollimaksud, alluvad artikli 4 lõike 2 sätetele alates selle aasta algusest, kui lõpeb erirežiimi kohaldamine. Selliste saaduste puhul kehtivad tavalised tollimaksud, mis seotakse kõnealuse liikme loendis ja kohaldatakse alates selle aasta algusest, mil lõpeb erirežiim, ja pärast seda sellisel määral, mis oleks kehtinud, kui oleks viidud ellu vähemalt 15 %line vähendamine kogu rakendusperioodi jooksul iga-aastase võrdse vähendamise teel. Need tollimaksud kehtestatakse tariifiekvivalentide põhjal, mida arvutatakse vastavalt järgnevas alalisas toodud juhistele.

B osa

7. 

WTO lepingu jõustumisele vaatamata ei kohaldata artikli 4 lõike 2 sätteid ka põllumajandusliku toorme puhul, mis on arengumaaliikme traditsiooniline põhitoiduaine, ja kui lisaks punkti 1 alapunktides a–d täpsustatud tingimustele, nagu need kehtivad kõnesolevate saaduste puhul, selle suhtes on täidetud ka järgmised tingimused:

a) 

kõnesolevate saaduste minimaalsed turulepääsuvõimalused, mis on määratud kõnesoleva arengumaaliikme loendi I jao I-B osas, vastavad alates rakendusperioodi esimesest aastast 1 %le kõnesolevate saaduste omamaisest tarbimisest baasperioodil ja turulepääsuvõimalusi suurendatakse igal aastal võrdselt kuni 2 %ni vastavast omamaisest tarbimisest baasperioodil rakendusperioodi viienda aasta alguseks. Rakendusperioodi kuuenda aasta algusest vastavad kõnesolevate saaduste minimaalsed turulepääsuvõimalused 2 %le kõnesolevate saaduste omamaisest tarbimisest baasperioodil ja need suurenevad igal aastal võrdselt kuni 4 %ni vastavast omamaisest tarbimisest baasperioodil kuni kümnenda aasta alguseni. Pärast seda säilitatakse selle valemi põhjal kümnendaks aastaks saadud minimaalsete turulepääsuvõimaluste tase kõnesoleva arengumaaliikme loendis;

b) 

käesoleva lepingu alusel on teistele toodetele antud asjakohased turulepääsuvõimalused.

8. 

Kõik läbirääkimised küsimuses, kas punkti 7 kohast erirežiimi saab jätkata pärast kümnendat aastat alates rakendusperioodi algusest, tuleb alustada ja lõpetada kümnenda aasta jooksul alates rakendusperioodi algusest.

9. 

Kui punktis 8 mainitud läbirääkimiste tulemusel lepitakse kokku, et liige võib jätkata erirežiimi rakendamist, peab see liige pakkuma vastuvõetavaid lisakontsessioone, mis määratakse kindlaks nende läbirääkimiste käigus.

10. 

Kui punkti 7 alusel rakendatud erirežiimi ei jätkata pärast kümnendat aastat alates rakendusperioodi algusest, alluvad kõnesolevad saadused tavalistele tollimaksudele, mis kehtestatakse tariifiekvivalendi alusel, mis arvutatakse järgneva alalisa juhiste kohaselt ja mis seotakse kõnesoleva liikmesriigi loendis. Muudel juhtudel kehtivad punkti 6 sätted, nagu neid on teisendatud asjassepuutuva eri- ja diferentseeritud režiimiga, mida võimaldatakse arengumaaliikmetele käesoleva lepingu alusel.

5. Lisa alalisa

Käesoleva lisa punktides 6 ja 10 määratletud eriotstarbeliste tariifiekvivalentide arvutamise juhised

1. 

Väärtus- või teatud tollimääradena väljendatud tariifiekvivalentide arvutamine toimub selgust tagaval viisil, kasutades sise- ja välishindade tegelikku vahet. Kasutatakse aastate 1986–1988 andmeid. Tariifiekvivalendid:

a) 

kehtestatakse eeskätt HSi neljakohalisel tasemel;

b) 

kehtestatakse HSi kuuekohalisel või veelgi detailsemal tasemel, kui see on otstarbekas;

c) 

kehtestatakse töödeldud ja/või pooltoodetele üldiselt nii, et põllumajandusliku toorme eritariifiekvivalenti korrutatakse asjakohaselt põllumajandusliku toorme väärtuselise või koguselise osaga töödeldud ja/või pooltootes ning vajaduse korral võetakse arvesse kõik lisategurid, mis sellel ajal tootmisharu kaitsevad.

2. 

Välishind on üldiselt importijamaa tegelik keskmine c.i.f.-ühikuväärtus. Kui keskmine c.i.f.-ühikuväärtus ei ole teada või see ei ole sobilik, on välishind kas:

a) 

mingi lähedalasuva maa sobiv keskmine c.i.f.-ühikuväärtus või

b) 

tuletatav sobiva(te) suurema(te) eksportija(te) keskmisest f.o.b.-ühikuväärtusest, mida korrigeeritakse importijamaa hinnanguliste kindlustus-, prahtimis- ja muude vastavate kulutuste lisamisega.

3. 

Välishinnad konverteeritakse üldiselt omamaisesse vääringusse, kasutades sama ajavahemiku hinnaandmeid ja aastakeskmist turuvahetuskurssi.

4. 

Sisehind on üldiselt siseturul valitsev tüüpiline hulgihind või hinnanguline hind, kui piisavad andmed ei ole kättesaadavad.

5. 

Vajaduse korral võib algseid tariifiekvivalente kvaliteedi- või sordierinevuste arvessevõtmiseks kohandada, kasutades selleks sobivat koefitsienti.

6. 

Kui käesolevate juhiste põhjal arvutatud tariifiekvivalent on negatiivne või madalam kui kehtiv seotud määr, siis võib algse tariifiekvivalendi kehtestada sama suure kui kehtiv seotud määr või kõnesolevale tootele tehtud riiklike pakkumiste põhjal.

7. 

Kui tariifiekvivalendi taset, mis oleks saadud eespool esitatud juhiste põhjal, korrigeeritakse, peab kõnesolev liige taotluse korral pakkuma kõik võimalused konsultatsioonideks, mille eesmärk on läbi rääkida sobivate lahenduste üle.

SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMETE RAKENDAMISE LEPING



LIIKMED,

kinnitades, et ühtki liiget ei tohi takistada võtmast ja rakendamast inimeste, loomade ja taimede elu ning tervise kaitseks vajalikke meetmeid, tingimusel et need meetmeid ei rakendata viisil, mis põhjustaks suvalist ja põhjendamatut diskrimineerimist liikmete vahel, kus valitsevad ühesugused olud, või kujutaks endast rahvusvahelise kaubanduse varjatud kitsendamist;

soovides parandada inimeste ja loomade tervishoidu ning fütosanitaarolukorda igal liikmel;

märkides, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid rakendatakse sageli kahepoolsete lepingute või protokollide põhjal;

soovides luua eeskirjade ja põhimõtete mitmepoolset raamistikku, millest juhindudes toimuks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete täiustamine, võtmine ja kehtestamine, et viia miinimumini nende negatiivne mõju kaubandusele;

tunnistades rahvusvaheliste standardite, juhiste ja soovituste tähtsat rolli selles suhtes;

soovides edendada liikmete vahel ühtlustatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kasutamist, mis põhinevad rahvusvahelistel standarditel, juhistel ja soovitustel, mis on välja töötatud asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides, kaasa arvatud Codex Alimentarius’e komisjon, rahvusvaheline episootiliste haiguste amet ning vastavad rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid, mis töötavad rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames, kusjuures liikmetelt ei nõuta inimeste, loomade ja taimede elu ning tervise kaitse sobiva taseme muutmist;

tunnistades, et arengumaaliikmetel võib tekkida raskusi importijaliikmete sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest kinnipidamisel, mille tagajärjel on raskendatud turulepääsemine, samuti sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete sõnastamisel ja kohaldamisel omaenda territooriumil, ning soovides antud küsimuses neid nende püüdlustes aidata;

soovides seetõttu välja töötada GATT 1994 sätete kohaldamise eeskirjad, mis puudutavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kasutamist, eelkõige artikli XX punkti b ( 14 ) sätteid,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES



Artikkel 1

Üldsätted

1.  
Käesolev leping kehtib kõigi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete puhul, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada rahvusvahelist kaubandust. Nende meetmete arendamine ja rakendamine toimub kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.
2.  
Lepingus kohaldatakse lisas A märgitud mõisteid.
3.  
Lisad on lepingu lahutamatud osad.
4.  
Käesolev leping ei mõjuta tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid liikmete õigusi seoses meetmetega, mis ei kuulu käesoleva lepingu kohaldamisalasse.

Artikkel 2

Põhiõigused ja -kohustused

1.  
Liikmetel on õigus võtta inimeste, loomade ja taimede elu ning tervise kaitseks vajalikke sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid tingimusel, et need ei ole vastuolus käesoleva lepingu sätetega.
2.  
Liikmed tagavad, et iga sanitaar- ja fütosanitaarmeedet kohaldatakse ainult sellisel määral, mis on vajalik inimeste, loomade ja taimede elu ning tervise kaitseks, et need on teaduslikult põhjendatud ning neid ei rakendata piisava teadusliku tõendusmaterjali puudumisel, kui artikli 5 lõikes 7 pole sätestatud teisiti.
3.  
Liikmed tagavad, et nende sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei diskrimineeri suvaliselt või põhjendamatult liikmeid, kus valitsevad identsed või sarnased olud, ega tee vahet omaenda ja teiste liikmete territooriumide vahel. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ei kohaldata nii, et need varjatult kitsendaksid rahvusvahelist kaubandust.
4.  
Käesoleva lepingu asjassepuutuvatele sätetele vastavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed loetakse olevat kooskõlas GATT 1994 sätetest tulenevate liikmete kohustustega, mis on seotud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kasutamisega, eelkõige artikli XX punkti b sätetega.

Artikkel 3

Ühtlustamine

1.  
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete võimalikult laialdaseks ühtlustamiseks juhinduvad liikmed oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete väljatöötamisel olemasolevatest rahvusvahelistest standarditest, juhistest ja soovitustest, kui käesolevas lepingus, eelkõige lõikes 3, pole sätestatud teisiti.
2.  
Rahvusvahelistele standarditele, juhistele ja soovitustele vastavaid sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid peetakse vajalikuks inimeste, loomade ja taimede elu ning tervise kaitseks ning need eeldatakse olevat vastavuses käesoleva lepingu ja GATT 1994 asjakohaste sätetega.
3.  
Liikmed võivad kasutusele võtta või säilitada sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid, mille abil sanitaar- või fütosanitaarkaitse tase on kõrgem kui vastavatele rahvusvahelistele standarditele, juhistele ja soovitustele rajatud meetmete kasutamisel, juhul kui need on teaduslikult põhjendatud või kui liige otsustab, et selline sanitaar- või fütosanitaarkaitse tase oleks sobiv vastavalt artikli 5 lõigete 1–8 sätetele. ( 15 ) Eespool mainitule vaatamata ei tohi ükski meede, mille abil saavutatakse sanitaar- või fütosanitaarkaitse tase, mis erineb rahvusvahelistel standarditel, juhistel või soovitustel põhinevate meetmete abil saavutatud tasemest, olla vastuolus käesoleva lepingu ühegi teise sättega.
4.  
Liikmed annavad oma ressursside piires täispanuse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende allüksuste töösse, eelkõige Codex Alimentarius’e komisjonis, rahvusvahelise episootiliste haiguste ametis ning rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames tegutsevates rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides, aitamaks nendes organisatsioonides kaasa standardite, juhiste ja soovituste edasiarendamisele ja perioodilisele ülevaatamisele sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kõikide aspektide suhtes.
5.  
Artikli 12 lõigetes 1 ja 4 sätestatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee (käesolevas lepingus „komitee”) töötab välja rahvusvahelise ühtlustamisprotsessi seire ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega töö koordineerimise protseduurireeglid.

Artikkel 4

Võrdväärsus

1.  
Kui eksportijaliige objektiivselt tõestab importijaliikmele, et tema meetmed saavutavad importijaliikme sobiva sanitaar- või fütosanitaarkaitse taseme, tunnistavad liikmed teiste liikmete sanitaar- või fütosanitaarmeetmete võrdväärsust isegi siis, kui need erinevad nende endi või teiste liikmete omadest, kes kauplevad sama tootega. Selleks antakse importijaliikmele taotluse korral põhjendatud juurdepääs inspekteerimiseks, testimiseks ja muude asjakohaste protseduuride tegemiseks.
2.  
Taotluse korral peavad liikmed konsultatsioone kahe- või mitmepoolsete lepingute sõlmimiseks teatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete võrdväärsuse tunnustamise kohta.

Artikkel 5

Riski hindamine ja sanitaar- ning fütosanitaarkaitse sobiva taseme määramine

1.  
Liikmed tagavad, et nende sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed põhinevad inimeste, loomade ja taimede elu ning tervist mõjutava riski hindamisel vastavalt asjaoludele, arvestades asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides välja töötatud riski hindamise meetodeid.
2.  
Riski hindamisel võtavad liikmed arvesse kättesaadavaid teaduslikke tõendusmaterjale; asjakohaseid protsesse ja tootmismeetodeid; asjakohaseid inspekteerimis-, analüüsi- ja testimismeetodeid; teatud haiguste või kahjurite levikut; kahjuri- või haigusevabade alade olemasolu; asjakohaseid ökoloogilisi ja keskkonnatingimusi; karantiini ja muid menetlusi.
3.  
Loomade või taimede elu või tervist mõjutava riski hindamisel ja meetme kindlaksmääramisel, mida tuleks võtta saavutamaks sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiv tase antud riski puhul, arvestavad liikmed asjassepuutuvate majandusteguritena järgmist: kahjuri või haiguse maalepääsu, kodunemise ja leviku korral tekkiv võimalik kahju tootmis- ja müügikadude näol; tõrje või hävitamisega seotud kulutused importijaliikme territooriumil; riski vähendamise alternatiivsete võimaluste suhteline kulutõhusus.
4.  
Liikmed peaksid sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiva taseme kindlaksmääramisel võtma arvesse eesmärki viia miinimumini negatiivne mõju kaubandusele.
5.  
Järjepidevuse saavutamiseks inimeste elu või tervist ning loomade ja taimede elu või tervist mõjutava riski vastase sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiva taseme kontseptsiooni rakendamisel väldib iga liige suvalisi ja põhjendamatuid eritlemisi tasemetes, mida ta peab vajalikuks erinevates olukordades, kui sellised eritlused põhjustavad diskrimineerimist või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist. Vastavalt artikli 12 lõigetele 1, 2 ja 3 töötavad liikmed komitees ühiselt välja juhised, edendamaks käesoleva sätte praktilist rakendamist. Juhiste väljatöötamisel võtab komitee arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid, kaasa arvatud selliste inimese terviseohtude erandlik iseloom, millele inimesed vabatahtlikult alluvad.
6.  
Olenemata artikli 3 lõikes 2 sätestatust, tagavad liikmed, et sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisel ja kasutamisel sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiva taseme saavutamiseks ei piira need meetmed kaubandust rohkem, kui on nõutav sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiva taseme saavutamiseks, võttes arvesse tehnilist ja majanduslikku teostatavust. ( 16 )
7.  
Kui puudub piisav asjakohane teaduslik tõendusmaterjal, võib liige ajutiselt võtta sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid olemasoleva asjassepuutuva teabe põhjal, kaasa arvatud teave nii vastavatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt kui ka teiste liikmete poolt võetud sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest. Sellisel juhul püüavad liikmed hankida lisateavet, mis on vajalik riski objektiivsemaks hindamiseks, ja vaatavad põhjendatava aja möödudes antud sanitaar- või fütosanitaarmeetme uuesti läbi.
8.  
Kui liikmel on põhjust arvata, et mõne teise liikme poolt kasutusele võetud või jätkuvalt rakendatav teatud sanitaar- või fütosanitaarmeede piirab või võib piirata tema eksporti ja see meede ei põhine asjaomastel rahvusvahelistel standarditel, juhistel või soovitustel või kui sellised standardid, juhised või soovitused puuduvad, võidakse liikmelt, kes meedet kasutab, paluda sellise sanitaar- või fütosanitaarmeetme põhjuste kohta selgitust, mille liige ka annab.

Artikkel 6

Kohandamine piirkondlike tingimustega, kaasa arvatud kahjuri- või haigusvabad alad ja vähese kahjuri- või haiguslevikuga alad

1.  
Liikmed tagavad oma sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kohandamise sanitaarsete või fütosanitaarsete oludega antud alal – kas kogu riigis, riigi osas või mitmes riigis või nende osades –, kust toode pärineb ja kus on toote sihtpunkt. Piirkonna sanitaarsete või fütosanitaarsete olude hindamisel võtavad liikmed muu hulgas arvesse teatud haiguste või kahjurite levikut, tõrje- või hävitamisprogrammide olemasolu ning sobivaid kriteeriume või juhiseid, mida võivad välja töötada asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid.
2.  
Eelkõige tunnustavad liikmed kahjuri- või haigusvabade alade ja vähese kahjuri- või haiguslevikuga alade mõistet. Selliste alade kindlaksmääramine põhineb sellistel teguritel nagu geograafia, ökosüsteemid, epidemioloogiline järelevalve ning sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli tõhusus.
3.  
Kui eksportijaliikmed väidavad, et nende territooriumil on kahjuri- või haigusvabasid alasid või vähese kahjuri- või haiguslevikuga alasid, tuleb neil esitada vajalikud tõendid, et objektiivselt näidata importijaliikmele, et need alad on ja ilmselt ka jäävad vastavalt kahjuri- või haigusvabadeks aladeks või vähese kahjuri- või haiguslevikuga aladeks. Selleks antakse importijaliikmele taotluse korral põhjendatav juurdepääs inspekteerimiseks, testimiseks ja muude asjakohaste protseduuride tegemiseks.

Artikkel 7

Selgus

Liikmed teavitavad muudatustest oma sanitaar- või fütosanitaarmeetmetes ja saadavad teavet oma sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kohta vastavalt lisa B sätetele.

Artikkel 8

Kontrolli-, inspekteerimis- ja kinnitamisprotseduurid

Kasutades kontrolli-, inspekteerimis- ja kinnitamisprotseduure, sealhulgas riiklikke süsteeme, millega kinnitatakse lisandite kasutamine ja saasteainete piirnormid toiduainetes, jookides ja söötades, järgivad liikmed lisa C sätteid ning kindlustavad muul viisil, et nende protseduurid ei ole käesoleva lepingu sätetega vastuolus.

Artikkel 9

Tehniline abi

1.  
Liikmed lepivad kokku, et nad hõlbustavad kahepoolselt või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu tehnilise abi andmist teistele liikmetele, eriti arengumaaliikmetele. Abi võib muu hulgas kuuluda sellistesse valdkondadesse nagu töötlemistehnoloogia, teadustöö ja infrastruktuur, kaasa arvatud riiklike reguleerimisorganite loomine, ning see võidakse anda nõustamise, krediidi, annetuse või abiraha kujul, sealhulgas tehniliste teadmiste, koolituse ja seadmete soetamiseks, et võimaldada nendel riikidel ennast kohandada ja vastavusse viia sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega, mis on vajalikud saavutamaks sanitaar- ja fütosanitaarkaitse sobiv tase oma eksporditurgudel.
2.  
Kui eksportiv arengumaaliige peab tegema märkimisväärseid investeeringuid, et täita importijaliikme sanitaar- või fütosanitaarnõudmisi, kaalub viimati mainitu tehnilise abi andmist, mis võimaldaks arengumaaliikmel antud toote puhul säilitada ja laiendada oma turulepääsuvõimalusi.

Artikkel 10

Eri- ja diferentseeritud režiim

1.  
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ettevalmistamisel ja kohaldamisel võtavad liikmed arvesse arengumaaliikmete, eriti vähimarenenud liikmesmaade erivajadusi.
2.  
Kui sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiv tase võimaldab uusi sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid kehtestada järk-järgult, tuleb kehtestada arengumaaliikmetele huvipakkuvate toodete puhul pikem vastavusse viimise aeg, et nad saaksid säilitada oma ekspordivõimalused.
3.  
Selleks et tagada arengumaaliikmetele võimalus järgida käesoleva lepingu sätteid, lubatakse komiteel teha riikidele nende palvel erilisi, ajaliselt piiratud erandeid lepingu kõigi või osa kohustuste järgimisel, arvestades nende finants-, kaubandus- ja arenguvajadusi.
4.  
Liikmed peaksid aitama ja hõlbustama arengumaaliikmetel aktiivselt osa võtta asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide tööst.

Artikkel 11

Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine

1.  
Käesoleva lepingu alusel toimuvate konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise suhtes kehtivad GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätted, nagu need on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes, kui siin ei ole sätestatud teisiti.
2.  
Lepingu raames tekkivate vaidluste korral, mis hõlmavad teaduslikke ja tehnilisi küsimusi, küsib vaekogu nõu ekspertidelt, kelle vaekogu on valinud pärast konsulteerimist vaidluspooltega. Selleks võib vaekogu, kui ta peab seda vajalikuks, luua tehnilistest ekspertidest koosneva nõustamisrühma või konsulteerida asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ühe vaidluspoole palvel või omal algatusel.
3.  
Miski käesolevas lepingus ei piira liikmete teistest rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid õigusi, kaasa arvatud õigus kasutada teiste rahvusvaheliste organisatsioonide või mis tahes muu rahvusvahelise lepinguga sätestatud häid teeneid või vaidluste lahendamise mehhanismi.

Artikkel 12

Haldamine

1.  
Regulaarsete konsultatsioonide läbiviimiseks moodustatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee. Selle funktsioon on käesoleva lepingu sätete täitmine ja eesmärkide toetamine, eriti mis puutub ühtlustamisse. Komitee otsused võetakse vastu konsensuse alusel.
2.  
Komitee aitab ja hõlbustab korraldada liikmete vahel ad hoc konsultatsioone ja läbirääkimisi erinevatel sanitaar- ja fütosanitaarteemadel. Komitee julgustab kõiki liikmeid kasutama rahvusvahelisi standardeid, juhiseid ja soovitusi ning sponseerib selleks tehnilisi konsultatsioone ja uurimusi, et parandada koordineerimist ja integratsiooni rahvusvaheliste ja riiklike süsteemide vahel ning toidulisandite kasutamise kinnitamisel ning toiduainetes, jookides ja söötades sisalduvate saasteainete piirnormide määramisel.
3.  
Komitee on tihedas kontaktis sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vastavate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Codex Alimentarius’e komisjoniga, rahvusvahelise episootiliste haiguste ametiga ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaadiga, et kindlustada lepingu rakendamiseks vajalik parim kättesaadav teaduslik ja tehniline nõustamine ja vältida tarbetut kattuvat tööd.
4.  
Komitee töötab välja rahvusvahelise ühtlustamisprotsessi ja rahvusvaheliste standardite, juhiste ja soovituste kasutamise seire protseduuri. Selleks peaks komitee koos asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega koostama nimekirja sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud rahvusvahelistest standarditest, juhistest ja soovitustest, millel komitee arvates on kaubandusele suur mõju. Nimekirjas peab olema näidatud, milliseid rahvusvahelisi standardeid, juhiseid ja soovitusi liikmed kasutavad imporditingimustena või millistele standarditele vastavaid imporditud tooteid lubatakse oma turule. Kui liige ei kasuta imporditingimusena rahvusvahelist standardit, juhist ega soovitust, peab liige esitama selle kohta omapoolse põhjenduse, eriti sellisel juhul, kui ta leiab, et standard ei ole sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiva taseme tagamiseks piisavalt range. Kui liige hiljem muudab oma suhtumist imporditingimusena kasutatava standardi, juhise või soovituse osas, peab ta esitama selgituse muudatuse tegemise kohta ja informeerima sekretariaati ning asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone, kui teavitamine ja selgituste esitamine ei toimu vastavalt lisas B esitatud protseduurireeglitele.
5.  
Vältimaks tarbetut kattuvat tööd võib komitee otsustada eriti teatamise puhul kasutada sobivuse korral teavet, mis on saadud tänu asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides järgitavatele protseduuridele.
6.  
Ühe liikme algatuse põhjal võib komitee sobivaid kanaleid kasutades kutsuda asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone või nende allorganeid uurima küsimusi, mis on seotud teatud standardi, juhise või soovitusega, kaasa arvatud mittekasutamise põhjendus lõike 4 alusel.
7.  
Kolm aastat pärast WTO lepingu jõustumiskuupäeva ja pärast seda vastavalt vajadusele vaatab komitee läbi, kuidas käesolev leping toimib ja kuidas seda rakendatakse. Vajaduse korral võib komitee esitada kaubavahetuse nõukogule ettepanekuid parandada käesoleva lepingu teksti, arvestades muu hulgas selle rakendamisel saadud kogemusi.

Artikkel 13

Rakendamine

Liikmed vastutavad täielikult kõigi käesoleva lepinguga kehtestatud kohustuste täitmise eest. Liikmed sõnastavad ja võtavad positiivseid meetmeid ja mehhanisme toetamaks lepingu sätete järgimist muude kui keskvalitsusasutuste poolt. Liikmed võtavad nende kasutuses olevaid põhjendatud meetmeid tagamaks, et nende territooriumil asuvad mitteriiklikud üksused ja ka piirkondlikud organid, kuhu kuuluvad vastavad üksused nende territooriumil, järgivad käesoleva lepingu asjaomaseid sätteid. Lisaks sellele ei võta liikmed meetmeid, mis kaudselt või otseselt nõuaksid piirkondlikelt või mitteriiklikelt üksustelt või kohalikelt omavalitsustelt lepingusätetele mittevastavat tegutsemist või aitaksid sellele kaasa. Liikmed tagavad, et nad usaldavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise mitteriiklikele üksustele ainult siis, kui need üksused täidavad käesoleva lepingu sätteid.

Artikkel 14

Lõppsätted

Vähimarenenud liikmed võivad viieks aastaks alates WTO lepingu jõustumiskuupäevast edasi lükata käesoleva lepingu sätete kohaldamise nende sanitaar- või fütosanitaarmeetmete suhtes, mis mõjutavad importi või importooteid. Teised arengumaaliikmed võivad kaheks aastaks alates WTO lepingu jõustumiskuupäevast edasi lükata käesoleva lepingu sätete kohaldamise, välja arvatud artikli 5 lõige 8 ja artikkel 7, nende olemasolevate sanitaar- või fütosanitaarmeetmete suhtes, mis mõjutavad importi või importtooteid, kui kohaldamist takistab tehniliste teadmiste, tehnilise infrastruktuuri või vahendite puudumine.

A LISA

MÄÄRATLUSED ( 17 )

1. 

Sanitaar- või fütosanitaarmeede – iga meede, mida kohaldatakse:

a) 

liikme territooriumil loomade või taimede elu või tervise kaitsmiseks riski eest, mida põhjustavad kahjurite, haiguste, haigusekandjate või -tekitajate maalepääs, kodunemine või levik;

b) 

liikme territooriumil inimeste või loomade elu või tervise kaitsmiseks riski eest, mida põhjustavad lisandid, saasteained, toksiinid ja haigusetekitajad toiduainetes, jookides ja söötades;

c) 

liikme territooriumil inimeste elu ja tervise kaitsmiseks riski eest, mida põhjustavad haiguse, mille kandjad on loomad, taimed või nendest valmistatud tooted, või kahjurite maalepääs, kohanemine või levik;

d) 

liikme territooriumil muude kahjustuste vältimiseks või piiramiseks, mida põhjustavad kahjurite maalepääs, kohanemine või levik.

Sanitaar- või fütosanitaarmeetmed hõlmavad kõiki asjakohaseid seadusi, seadlusi, eeskirju, nõudeid ja protseduure, mis hõlmavad muu hulgas lõpptoote kriteeriume; töötlemis- ja tootmismeetodeid; testimis-, inspekteerimis-, sertifitseerimis- ja kinnitamisprotseduure; karantiiniprotseduure, kaasa arvatud nõuded, mis on seotud loomade või taimede veoga või materjalidega, mis on vajalikud nende ellujäämise kindlustamiseks transportimise ajal; sätteid vastavate statistiliste meetodite, proovivõtmise protseduuride ja riski hindamise meetodite kohta; pakendamis- ja etiketistamisnõudeid, mis on otseselt seotud toiduainete ohutusega.

2. 

Ühtlustamine – ühiste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete loomine, tunnustamine ja kohaldamine erinevate liikmete poolt.

3. 

Rahvusvahelised standardid, juhised ja soovitused:

a) 

toiduainete ohutus – Codex Alimentarius’e komisjonis loodud standardid, juhised ja soovitused, mis on seotud toiduainete lisandite, veterinaarravimite ja pestitsiidide jääkainete, saasteainete, analüüside tegemise ja proovide võtmise meetodite, hügieeninormide ja -juhistega;

b) 

loomatervishoid ja zoonoosid – rahvusvahelise episootiliste haiguste ameti juhtimisel välja töötatud standardid, juhised ja soovitused;

c) 

fütosanitaaria – rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaadi egiidi all ja koostöös rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames tegutsevate piirkondlike organisatsioonidega välja töötatud rahvusvahelised standardid, juhised ja soovitused;

d) 

küsimustes, millega eespool nimetatud organisatsioonid ei tegele – sobivad standardid, juhised ja soovitused, mille on ametlikult välja kuulutanud teised asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid, millega võivad liituda kõik liikmed, ja mida on kindlaks määranud komitee.

4. 

Riski hindamine – importijaliikme territooriumil kahjuri või haiguse maalepääsu, kohanemise või leviku tõenäosuse hindamine vastavalt sanitaar- või fütosanitaarmeetmetele, mida saaks kohaldada, ning nendega kaasnevate võimalike bioloogiliste ja majanduslike tagajärgede hindamine; või inimeste või loomade tervisele võimaliku ebasoodsa mõju hindamine, mis johtub lisanditest, saasteainetest, toksiinidest või haigusetekitajatest toiduainetes, jookides või söötades.

5. 

Sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiv tase – kaitsetase, mida sanitaar- või fütosanitaarmeetme inimeste, loomade ja taimede elu ning tervise kaitseks oma territooriumil kasutusele võttev liige peab sobivaks.

MÄRKUS.

Paljud liikmed nimetavad seda „vastuvõetavaks riskitasemeks”.

6. 

Kahjuri- või haigusvaba ala – pädevate organite poolt kindlaks määratud, kas kogu riiki, osa riigist, mitut riiki või mitme riigi osi hõlmav ala, kus teatud kahjur või haigus ei esine.

MÄRKUS.

Kahjuri- või haigusvaba ala võib ümbritseda ala, olla ümbritsetud alast või piirneda alaga – kas riigi osas või geograafilises piirkonnas, mis hõlmab mitut riiki või nende osi –, kus teatud kahjur või haigus esineb, kuid mille suhtes on võetud piirkondlikke tõrjemeetmeid, nagu kaitse-, järelevalve- ja puhvertsoonide loomine, mille abil saab kõnealuse kahjuri või haiguse lokaliseerida või kõrvaldada.

7. 

Vähese kahjuri- või haiguslevikuga ala – pädevate organite poolt kindlaks määratud, kas kogu riiki, osa riigist, mitut riiki või mitme riigi osi hõlmav ala, kus teatud kahjur või haigus esineb vähesel määral ja mille suhtes on rakendatud efektiivsed järelevalve-, tõrje- või hävitamismeetmed.

B LISA

SANITAAR- JA FÜTOSANITAAREESKIRJADE SELGUS

Eeskirjade avaldamine

1. 

Liikmed peavad tagama kõigi vastuvõetud sanitaar- ja fütosanitaareeskirjade ( 18 ) viivitamatu avaldamise sellisel viisil, et huvitatud liikmetel oleks võimalik nendega tutvuda.

2. 

Välja arvatud pakilised asjaolud, peavad liikmed jätma sanitaar- või fütosanitaareeskirjade avaldamise ja jõustumise vahele põhjendatava aja, et eksportijaliikme, eriti arengumaaliikme tootjatele jääks aega kohandada oma tooted ja tootmismeetodid importijaliikme nõuetele.

Teabekeskused

3. 

Iga liige peab tagama ühe teabekeskuse olemasolu, mis vastutab huvitatud liikmete põhjendatud küsimustele vastamise, aga samuti varustamise eest asjakohaste dokumentidega, mis puudutavad:

a) 

iga tema territooriumil vastuvõetud või ette pandud sanitaar- ja fütosanitaareeskirja;

b) 

iga tema territooriumil toimivat kontrolli- ja inspekteerimisprotseduuri, tootmis- ja karantiinimenetlust, pestitsiidi piirnormi ja toiduainete lisandite kinnitamise protseduuri;

c) 

riski hindamise protseduure, arvesse võetavaid tegureid ning sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiva taseme määramist;

d) 

liikme või tema territooriumil asuvate asjaomaste organite kuuluvust rahvusvahelistesse ning piirkondlikesse sanitaar- ja fütosanitaarorganisatsioonidesse ning süsteemidesse ja osalemist nendes, samuti käesoleva lepingu mõjupiirkonda jäävaid kahe- ja mitmepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid ning lepingute ja kokkulepete tekste.

4. 

Liikmed peavad tagama, et huvitatud liikmed saavad nõutud dokumentide koopiad sama hinna eest (kui need on tasulised) kui kõnealuse liikme oma kodanikud, ( 19 ) välja arvatud saatmiskulud.

Teatamisprotseduurid

5. 

Kui rahvusvaheline standard, juhis või soovitus puudub või kui pakutava sanitaar- või fütosanitaareeskirja sisu erineb oluliselt rahvusvahelise standardi, juhise või soovituse sisust ja kui eeskirjal võib olla märkimisväärne mõju teiste liikmete kaubandusele, siis peavad liikmed:

a) 

avaldama aegsasti teate sellisel viisil, mis võimaldaks huvitatud liikmetel tutvuda eeskirja kasutuselevõtu ettepanekuga;

b) 

sekretariaadi kaudu informeerima teisi liikmeid, milliseid tooteid eeskiri hõlmab, tuues lühidalt välja pakutava eeskirja eesmärgi ja põhjenduse. Teavitamine peab toimuma aegsasti, et oleks võimalik veel teha parandusi ja võtta arvesse märkusi;

c) 

teiste liikmete palvel tuleb neile anda pakutud eeskirja koopia ja võimaluse korral tuua välja need osad, mis erinevad oluliselt rahvusvahelistest standarditest, juhistest või soovitustest;

d) 

vahet tegemata lubama teistel liikmetel põhjendatud aja jooksul esitada kirjalikke märkusi, nõudmise korral arutama neid märkusi ning arvestama märkusi ja arutelude tulemusi.

6. 

Kui liikmel tekivad või ähvardavad tekkida tervisekaitsega pakilised probleemid, võib see liige käesoleva lisa punktis 5 loetletud sammudest vajaduse korral mõned ära jätta eeldusel, et liige:

a) 

informeerib viivitamata sekretariaadi kaudu teisi liikmeid antud eeskirjast ja toodetest, mida see hõlmab, lisades lühikese kirjelduse eeskirja eesmärgi ja põhjenduse kohta, kaasa arvatud pakilist lahendamist vajava(te) probleemi(de) kirjeldus;

b) 

annab teiste liikmete palvel neile eeskirja koopiad;

c) 

lubab teistel liikmetel esitada kirjalikke märkusi, nõudmise korral arutab neid märkusi ning arvestab märkusi ja arutelude tulemusi.

7. 

Sekretariaadile esitatavad teated peavad olema inglise, prantsuse või hispaania keeles.

8. 

Arenenud liikmesmaad peavad teiste liikmete nõudmisel esitama dokumentide koopiad, mahukate dokumentide puhul aga spetsiaalse teatisega varustatud kokkuvõtted inglise, prantsuse või hispaania keeles.

9. 

Sekretariaat jagab viivitamata kõikidele liikmetele ja huvitatud rahvusvahelistele organisatsioonidele teatise koopiad ning pöörab arengumaaliikmete tähelepanu kõigile teatistele, mis puudutavad neile erilist huvi pakkuvaid tooteid.

10. 

Liikmed määravad ühe keskvalitsusorgani vastutavaks teatamisprotseduuride sätete elluviimise eest riigi tasandil vastavalt käesoleva lisa punktidele 5, 6, 7 ja 8.

Üldreservatsioonid

11. 

Käesolevas lepingus ei saa midagi tõlgendada nõudvana:

a) 

projektide üksikasjade või koopiate esitamist või tekstide avaldamist muudes keeltes peale liikme keele, kui käesoleva lisa punktis 8 ei ole sätestatud teisiti;

b) 

liikmetel avalikustada konfidentsiaalset teavet, mis takistaks sanitaar- või fütosanitaarõigusaktide rakendamist või mis kahjustaks teatud ettevõtete seaduslikke kaubandushuve.

C LISA

KONTROLLI-, INSPEKTEERIMIS- JA KINNITAMISPROTSEDUURID ( 20 )

1. 

Seoses iga protseduuriga, millega kontrollitakse ja tagatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete täitmine, peavad liikmed tagama:

a) 

protseduuride läbiviimise ja lõpetamise põhjendamatu viivitamiseta ning nende tegemise importtoodete suhtes sama soodsatel tingimustel kui samasuguste omamaiste toodete suhtes;

b) 

iga protseduuri standardaja avaldamise või eeldatava aja teatamise taotlejaile nende nõudmisel; taotluse saamisel tagama, et pädev organ vaatab viivitamata läbi, kas esitatud dokumendid on täielikud, ning informeerib taotlejat kõigist puudujääkidest täpselt ja täielikult; pädev organ edastab nii kiiresti kui võimalik protseduuride tulemused taotlejale täpselt ja täielikult, et vajaduse korral oleks võimalik teha parandusi; isegi kui taotlusel on puudujääke, jätkab pädev organ protseduuri tegemist nii kaua kui võimalik, kui taotleja seda nõuab; nõudmise korral antakse taotlejale teavet, millises etapis protseduur on, ning esitatakse seletused iga viivituse kohta;

c) 

et nõuded teabe kohta piirduksid sellega, mida on vaja sobivateks kontrolli-, inspekteerimis- ja kinnitamisprotseduurideks, sealhulgas lisandite kasutamise kinnitamiseks või toiduainetes, jookides ja söötades sisalduvate saasteainete piirnormide väljatöötamiseks;

d) 

et kontrollimisest, inspekteerimisest või kinnitamisest tulenevasse või sellega seoses saadud importtooteid puudutava teabe konfidentsiaalsusesse suhtutaks samasuguse lugupidamisega nagu omamaiste toodete puhul ja sellisel viisil, et seaduslikud kaubandushuvid oleksid kaitstud;

e) 

et nõuded toote üksikeksemplaride kontrollimise, inspekteerimise ja kinnitamise suhtes piirduvad sellega, mis on põhjendatud ja vajalik;

f) 

et kõik importtooteid käsitlevatele protseduuridele kehtestatud tasud on ühesugused tasudega, mida võetakse samasuguste omamaiste või ükskõik millistelt teistelt liikmetelt pärinevate toodete puhul ja et need ei ole suuremad kui teenuse tegelik maksumus;

g) 

protseduuride tegemisel ja importtoodete näidiste valimisel kasutatavate rajatiste asukoha kindlaksmääramisel samade kriteeriumide kasutamise kui omamaiste toodete puhul, et viia miinimumini taotlejate, importijate, eksportijate ja nende agentide ebamugavused;

h) 

et kui toote spetsifikatsiooni muudetakse pärast selle kontrollimist ja inspekteerimist kohaldatavate eeskirjade alusel, piirdutakse muudetud toote suhtes protseduuriga, mis on vajalik selle kindlaksmääramiseks, kas on piisavalt usutav, et toode vastab ikka veel asjassepuutuvatele eeskirjadele;

i) 

et oleks olemas menetlus protseduuride läbiviimise kohta esitatavate kaebuste läbivaatamiseks ning paranduste tegemiseks, kui kaebus on õigustatud.

Kui importijaliige kasutab toiduainete lisandite kasutamise kinnitamiseks või toiduainetes, jookides ja söötades sisalduvate saasteainete piirnormide määramiseks süsteemi, mis keelab või piirab kinnitamise puudumisel toodete pääsu tema turule, peab importijaliige kaaluma võimalust kasutada turulepääsu alusena kuni lõpliku otsuse tegemiseni rahvusvahelist standardit.

2. 

Kui sanitaar- või fütosanitaarmeede määratleb kontrollimise tootmise tasandil, peab liige, kelle territooriumil toodetakse, osutama vajalikku abi kontrollimise ja kontrollivate organite töö hõlbustamiseks.

3. 

Miski käesolevas lepingus ei takista liikmetel korraldada põhjendatud inspekteerimist omaenda territooriumil.

TEKSTIIL- JA RÕIVATOODETE LEPING



LIIKMED,

meelde tuletades, et ministrid leppisid Punta del Estes kokku, et läbirääkimistel tekstiil- ja rõivatoodete üle püütakse sõnastada menetlusviise, mis võimaldaksid karmistatud GATTi reeglite ja põhimõtete alusel integreerida see sektor viimaks GATTi ning seeläbi aidata kaasa ka kaubanduse edasisele liberaliseerimisele;

meelde tuletades sedagi, et kaubandusläbirääkimiste komitee 1989. aasta aprillikuu otsuses lepiti kokku, et integratsiooniprotsess peaks algama mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru lõppemise järel ja et see peaks toimuma järkjärguliselt;

lisaks meelde tuletades kokkulepet, et vähimarenenud liikmesmaade suhtes tuleks võimaldada erirežiimi,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:



Artikkel 1

1.  
Käesolev leping esitab sätted, mida liikmetel tuleb rakendada üleminekuperioodil tekstiil- ja rõivatoodete sektori integreerimiseks GATTi 1994.
2.  
Liikmed lepivad kokku kasutada artikli 2 lõike 18 ja artikli 6 lõike 6 punkti b sätteid nii, et väiketarnijate turulepääsu võimalused suurenevad märkimisväärselt ning arenevad uute osalejate äriliselt olulised kauplemisvõimalused tekstiili- ja rõivakaubanduses. ( 21 )
3.  
Liikmed võtavad asjakohaselt arvesse nende liikmete olukorda, kes ei ole tunnustanud alates 1986. aastast tehtud rahvusvahelise tekstiilikaubanduse kokkulepet (käesolevas lepingus viidatud MFA – Multifibre Arrangement) pikendavaid protokolle, ja võimalust mööda tagavad neile käesoleva lepingu sätete rakendamisel erirežiimi.
4.  
Liikmed lepivad kokku, et puuvilla tootvate eksportijaliikmetega konsulteerides peaksid nende erihuvid kajastuma käesoleva lepingu sätete rakendamisel.
5.  
Hõlbustamaks tekstiil- ja rõivatoodete sektori integreerimist GATTi 1994, peaksid liikmed lubama jätkuvat autonoomset tööstuslikku kohandamist ning kasvavat konkurentsi oma turgudel.
6.  
Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, ei tohi selle sätted mõjutada liikmete WTO lepingu ja mitmepoolsete kaubanduslepingute sätete järgseid õigusi ja kohustusi.
7.  
Tekstiil- ja rõivatooted, mille puhul käesolevat lepingut rakendatakse, on loetletud lisas.

Artikkel 2

1.  
Kõikidest kahepoolsetes lepingutes sisalduvatest kvantitatiivsetest piirangutest, mida säilitatakse MFA artikli 4 alusel või millest on teatatud artiklite 7 ja 8 põhjal ja mis kehtivad WTO lepingu jõustumisele eelneval päeval, tuleb niisugused piirangud säilitanud liikmetel teatada üksikasjaliselt, kaasa arvatud piirangutasemed, kasvumäärad ja paindlikkussätted, 60 päeva jooksul lepingu jõustumise järel tekstiiliseireorganile, mis on sätestatud artiklis 8. Liikmed lepivad kokku, et WTO lepingu jõustumise kuupäevast alates reguleeritakse käesoleva lepingu sätetega kõiki selliseid piiranguid, mis on säilitatud GATT 1947 lepinguosaliste vahel ja mis kehtivad päev enne kõnealust jõustumist.
2.  
Tekstiiliseireorgan saadab need teatised teadmiseks kõikidele liikmetele. Iga liige võib 60 päeva jooksul pärast teatise laialisaatmist juhtida tekstiiliseireorgani tähelepanu märkustele, mida ta peab teatiste puhul asjakohaseks. Need märkused tuleb saata teadmiseks kõikidele teistele liikmetele. Tekstiiliseireorgan võib anda asjaomastele liikmetele sobivaid soovitusi.
3.  
Kui lõike 1 põhjal teatatavate piirangute 12-kuuline kehtimisaeg ei lange kokku vahetult WTO lepingu jõustumise kuupäevale eelnenud 12 kuuga, peaksid asjaomased liikmed omavahel kokku leppima, kuidas korraldada piiranguaja vastavusse viimine lepinguaastaga ( 22 ) ja kehtestada käesoleva artikli sätete rakendamiseks selliste piirangute mõtteline baastase. Asjaomased liikmed lepivad kokku alustama taotluse korral viivitamata konsultatsioone, pidades silmas niisuguse vastastikuse kokkuleppe saavutamist. Mis tahes sellises kokkuleppes tuleb muu hulgas arvesse võtta viimaste aastate kaubasaadetiste hooajalisust. Selliste konsultatsioonide tulemustest tuleb teatada tekstiiliseireorganile, kes annab asjaomastele liikmetele soovitusi, mida ta peab asjakohaseks.
4.  
Lõike 1 põhjal teatatud piiranguid tuleb pidada vastavate liikmete rakendatavate piirangute tervikuks päev enne WTO lepingu jõustumist. Toodete või liikmete suhtes ei tohi kasutusele võtta ühtegi uut piirangut, välja arvatud piirangud, mis tehakse käesoleva lepingu sätete või asjakohaste GATT 1994 sätete alusel. ( 23 ) Piirangud, millest ei teatata 60 päeva jooksul alates WTO lepingu jõustumisest, tuleb viivitamata tühistada.
5.  
Mis tahes ühepoolne meede, mis on võetud MFA artikli 3 põhjal enne WTO lepingu jõustumise kuupäeva, võib jääda jõusse samas piiritletud aja jooksul, kuid mitte üle 12 kuu, kui MFA alusel loodud tekstiilijärelevalveorgan on selle läbi vaadanud. Kui tekstiilijärelevalveorganil ei peaks olema võimalik sellist ühepoolset meedet läbi vaadata, vaatab selle läbi tekstiiliseireorgan MFA artikli 3 põhjal võetud meetmeid käsitlevate reeglite ja protseduuride järgi. Iga vaidlusaluse meetme, mida rakendatakse MFA artikli 4 järgi tehtud kokkuleppe kohaselt enne WTO lepingu jõustumise kuupäeva ja mis on tekitanud vaidluse, mida tekstiilijärelevalveorganil ei ole olnud võimalik läbi vaadata, vaatab läbi ka tekstiiliseireorgan selliseks läbivaatamiseks rakendatavate MFA reeglite ja protseduuride järgi.
6.  
Igal liikmel tuleb integreerida WTO lepingu jõustumise kuupäeval GATTi 1994 tooted, mille arvele langes vähemalt 16 % lisas loetletud toodete liikme 1990. aasta impordist harmoneeritud süsteemi (HS) tootenimetuste või -rühmade osas. Integreeritavate toodete hulka peab kuuluma tooteid järgmisest neljast rühmast: poolid ja lõngad, kangad, valmistekstiiltooted ja rõivad.
7.  

Asjaomastel liikmetel tuleb teatada kõikidest lõike 6 põhjal rakendatavate meetmete üksikasjadest järgmiselt:

a) 

liikmed, kes säilitavad lõike 1 alla kuuluvad piirangud, kohustuvad WTO lepingu jõustumise kuupäevast olenemata teavitama sellistest üksikasjadest GATTi sekretariaati hiljemalt ministrite 1994. aasta 15. aprilli otsuses määratud kuupäeval. GATTi sekretariaadil tuleb kõnealused teatised viivitamata saata laiali teistele osalejatele teadmiseks. Lõike 21 eesmärke silmas pidades tehakse need teatised kättesaadavaks tekstiiliseireorganile, kui see on asutatud;

b) 

liikmetel, kes artikli 6 lõike 1 alusel on säilitanud õiguse kasutada artikli 6 sätteid, tuleb teatada kõnealustest üksikasjadest tekstiiliseireorganile hiljemalt 60. päeval pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva, või juhul, kui nende liikmete puhul rakendatakse artikli 1 lõiget 3, hiljemalt 12. kuu lõpuks alates WTO lepingu jõustumisest. Tekstiiliseireorganil tuleb kõnealused teatised saata teadmiseks laiali teistele liikmetele ja vaadata need läbi lõike 21 sätete kohaselt.

8.  

Ülejäänud tooted, st lõike 6 põhjal GATTi 1994 integreerimata tooted, tuleb integreerida vastavalt HS tootenimetustele või -rühmadele kolmes järgus järgmiselt:

a) 

37. kuu esimesel päeval alates WTO lepingu jõustumisest tuleb integreerida tooted, mille arvele langes vähemalt 17 % lisas loetletud toodete 1990. aasta impordist liikmesmaale. Liikmete integreeritavate toodete hulka peab kuuluma tooteid neljast järgmisest rühmast: poolid ja lõngad, kangad, valmistekstiiltooted ja rõivad;

b) 

85. kuu esimesel päeval alates WTO lepingu jõustumisest tuleb integreerida tooted, mille arvele langes vähemalt 18 % lisas loetletud toodete 1990. aasta impordist liikmesmaale. Liikmete integreeritavate toodete hulka peab kuuluma tooteid neljast järgmisest rühmast: poolid ja lõngad, kangad, valmistekstiiltooted ja rõivad;

c) 

121. kuu esimesel päeval alates WTO lepingu jõustumisest peab tekstiil- ja rõivatoodete sektor olema integreeritud GATTi 1994, sest kõik käesoleva lepingu järgsed piirangud on kõrvaldatud.

9.  
Liikmed, kes artikli 6 lõike 1 alusel on teatanud oma kavatsusest mitte säilitada õigust artikli 6 sätteid rakendada, tuleb käesoleva lepingu eesmärkide seisukohalt arvata oma tekstiil- ja rõivatooted GATTi 1994 integreerinuks. Seetõttu tuleb sellised liikmed vabastada lõigete 6–8 ja 11 sätete järgimisest.
10.  
Käesolevas lepingus ei takista miski liiget, kes on lõigete 6 ja 8 kohaselt esitanud integratsiooniprogrammi, integreerimast tooteid GATTi 1994 varem, kui on selles programmis ette nähtud. Kuid iga selline toodete integratsioon peab jõustuma lepinguaasta alguses ning üksikasjadest tuleb tekstiiliseireorganile teatada vähemalt kolm kuud varem, et teatised kõikidele liikmetele laiali saata.
11.  
Lõikele 8 vastavatest integratsiooniprogrammidest tuleb teatada üksikasjaliselt tekstiiliseireorganile vähemalt 12 kuud enne nende jõustumist ja tekstiiliseireorganil tuleb need teatised kõikidele liikmetele laiali saata.
12.  
Ülejäänud lõikes 8 nimetatud toodete piirangute baastase peab vastama lõikes 1 viidatud piirangutasemele.
13.  
Käesoleva lepingu esimesel etapil (WTO lepingu jõustumise kuupäevast selle kehtimise 36. kuuni, viimane kaasa arvatud) peab iga WTO lepingu jõustumisele eelnenud 12 kuu jooksul kehtinud MFA kahepoolsel kokkuleppel põhinev piirang aastas kasvama vähemalt vastavale piirangule seatud kasvumäära võrra, mida tõstetakse 16 %.
14.  

Välja arvatud juhud, kui kaubavahetuse nõukogu või vaidluste lahendamise organ otsustab artikli 8 lõike 12 põhjal teisiti, tuleb iga säilinud piirangu taset tõsta aastas käesoleva lepingu järgmiste etappide jooksul vähemalt järgmiselt:

a) 

2. etapiks (WTO lepingu kehtimise 37. kuust 84. kuuni, viimane kaasa arvatud): vastavate piirangute kasvumäär 1. etapil, mida on suurendatud 25 %;

b) 

3. etapiks (WTO lepingu kehtimise 85. kuust kuni 120. kuuni, viimane kaasa arvatud): vastavate piirangute kasvumäär 2. etapil, mida on suurendatud 27 %.

15.  
Käesolevas lepingus ei takista miski liiget kõrvaldamast mis tahes käesoleva artikli alusel säilitatud piirangut, mis kehtib mis tahes lepinguaasta alguses üleminekuaja jooksul, tingimusel, et sellest teatatakse asjaomasele eksportijaliikmele ja tekstiiliseireorganile vähemalt kolm kuud enne kõrvaldamise jõustumist. Etteteatamisaega võib piirangualuse liikme nõusolekul lühendada 30 päevani. Tekstiiliseireorgan saadab kõnealused teatised kõikidele liikmetele. Kaaludes piirangute kõrvaldamist käesolevas lõikes ettenähtud viisil, tuleb asjaomastel liikmetel arvesse võtta teiste liikmete samasuguse ekspordi kohtlemist.
16.  
Paindlikkussätted, st siirdamine ühest tooterühmast teise, kvoodi jääk- ja ennakkasutus, mida rakendatakse kõigile käesoleva artikli alusel säilitatavatele piirangutele, peavad olema samasugused, kui on sätestatud MFA kahepoolsetes kokkulepetes 12kuuliseks perioodiks enne WTO lepingu jõustumist. Kvantitatiivseid piiranguid ei rakendata ega säilitata ühest tooterühmast teise siirdamise ja kvoodi jääk- ja ennakkasutuse ühendatud kasutamisele.
17.  
Käesoleva artikli mis tahes sätte rakendamisel vajalikuks peetavate halduskorralduste osas tuleb asjaomastel liikmetel omavahel kokku leppida. Igast sellisest korraldusest tuleb teatada tekstiiliseireorganile.
18.  
Nendele liikmetele, kelle eksport allub päev enne WTO lepingu jõustumist kehtivatele piirangutele ja kelle piirangud moodustavad 1,2 % või vähem piirangute kogumäärast, mida importijaliige on 31. detsembrist 1991 rakendanud ja millest on selle artikli põhjal teatatud, tuleb WTO lepingu jõustumisel ja käesoleva lepingu kehtimise ajal tagada märkimisväärne ekspordi turulepääsu parandamine, tõstes kas lõigetes 13 ja 14 sätestatud ühe etapi kasvumäärasid või tehes omavahel vastastikku kokkulepitult vähemalt samaväärseid muudatusi, mis puudutavad mitmesugust baastasemete, kasvu- ja paindlikkussätete ühendamist. Sellistest parandustest tuleb teatada tekstiiliseireorganile.
19.  
Igal juhul, kui käesoleva lepingu kehtimise ajal võetakse liikme algatusel GATT 1994 XIX artikli põhjal teatud toote suhtes ühe aasta jooksul kaitsemeede vahetult pärast selle toote integreerimist käesoleva artikli kohaselt GATTi 1994, kohaldatakse XIX artikli sätteid, nagu neid on tõlgendatud kaitsemeetmete lepingus, välja arvatud lõikes 20 esitatu.
20.  
Kui selline meede on rakendatud tolliväliseid vahendeid kasutades, tuleb kõnealusel importijaliikmel rakendada meedet GATT 1994 XIII artikli lõike 2 punktis d sätestatud viisil mis tahes eksportijaliikme taotlusel, kellel niisugused eksporttooted olid allutatud käesoleva lepingu piirangutele ühe aasta jooksul vahetult enne kaitsemeetme algatamist. Sellist meedet haldab kõnealune eksportijaliige. Rakendatav tase ei tohi põhjustada asjassepuutuva ekspordi vähenemist allapoole viimase aja tüüpilise perioodi taset, mis on tavaliselt kõnealuse liikme ekspordi keskmine tase kolmel viimasel tüüpilisel aastal, mille kohta on statistika kättesaadav. Pealegi kui kaitsemeedet rakendatakse üle ühe aasta, tuleb rakendatavat taset rakendusaja jooksul regulaarsete ajavahemike järel järk-järgult liberaliseerida. Sellisel juhul ei tohi asjaomane eksportijaliige kasutada õigust peatada GATT 1994 XIX artikli lõike 3 punkti a järgseid sisuliselt samaväärseid kontsessioone ja muid kohustusi.
21.  
Tekstiiliseireorganil tuleb jälgida käesoleva artikli täitmist. Mis tahes liikme taotlusel tuleb tal iga käesoleva artikli sätete täitmisega seotud konkreetne juhtum läbi vaadata. Tal tuleb esitada asjakohaseid soovitusi või otsuseid kõnealusele liikmele või kõnealustele liikmetele 30 päeva jooksul pärast selliste liikmete vastavale arutelule kutsumist.

Artikkel 3

1.  
Liikmetel, kes on WTO lepingu jõustumise kuupäevale järgneva 60 päeva jooksul säilitanud tekstiil- ja rõivatoodete piirangud ( 24 ) (välja arvatud MFA põhjal säilitatud piirangud, mida käsitletakse artikli 2 sätetes), olgu need kooskõlas GATT 1944 lepinguga või mitte, tuleb (a) teatada neist üksikasjaliselt tekstiiliseireorganile või (b) anda tekstiiliseireorganile teatised nende kohta, mis on esitatud mõnele teisele WTO organile. Teatised peaksid sobivuse korral andma infot mis tahes piirangute GATT 1944 järgsest põhjendusest, kaasa arvatud GATT 1994 sätted, millel need põhinevad.
2.  

Liikmetel, kes on säilitanud lõike 1 kohased piirangud, välja arvatud need, mida põhjendatakse GATT 1994 sättega, tuleb kas:

a) 

viia need vastavusse GATTiga 1994 ühe aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumisest ja teatada sellest sammust tekstiiliseireorganile või

b) 

kõrvaldada need järk-järgult vastavalt programmile, mille piirangud säilitanud liige esitab tekstiiliseireorganile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast WTO lepingu jõustumist. Selles programmis on sätestatud kõik piirangud, mis tuleb kõrvaldada vähemalt käesoleva lepingu kehtivusaja jooksul. Tekstiiliseireorgan võib sellise programmi kohta anda asjakohasele liikmele soovitusi.

3.  
Käesoleva lepingu kehtivusaja jooksul tuleb liikmetel teatada tekstiiliseireorganile teatistest, mis on esitatud mõnele teisele WTO organile tekstiil- ja rõivatoodete mis tahes uute piirangute või kehtivate piirangute muutmiste kohta, mis on tehtud GATT 1994 mis tahes sätte põhjal 60 päeva jooksul nende piirangute jõustumisest.
4.  
Igal liikmel on lubatud anda tekstiiliseireorganile teadmiseks vastuteatis GATT 1994 järgse põhjenduse kohta või mis tahes piirangu kohta, millest ei ole teatatud käesoleva artikli sätete kohaselt. Selliseid teatisi silmas pidades võib iga liige võtta meetmeid GATT 1994 asjakohaste sätete või asjassepuutuva WTO organi protseduurireeglite kohaselt.
5.  
Tekstiiliseireorganil tuleb käesoleva artikli kohaselt tehtud teatised saata laiali kõikidele liikmetele teadmiseks.

Artikkel 4

1.  
Artiklis 2 märgitud piiranguid ja neid, mida rakendatakse artikli 6 põhjal, haldavad eksportijaliikmed. Importijaliikmed ei ole kohustatud aktsepteerima kaubasaadetisi, mis ületavad artikli 2 põhjal teatatud piiranguid või artikli 6 põhjal rakendatud piiranguid.
2.  
Liikmed lepivad kokku, et selliste muudatuste kasutuselevõtmine nagu muudatused menetlustes, reeglites, protseduurides ning tekstiil- ja rõivatoodete liigitamises, kaasa arvatud harmoneeritud süsteemiga seotud muudatused, ei tohiks käesoleva lepingu kohaselt teatatud ja kehtestatud piirangute rakendamisel või haldamisel: häirida käesoleva lepingu järgsete õiguste ja kohustuste tasakaalu asjaomaste liikmete vahel; mõjutada ebasoodsalt liikmele kättesaadavat turulepääsu; takistada sellise turulepääsu täielikku kasutamist või katkestada käesoleva lepinguga seotud kauplemist.
3.  
Kui toode, mis moodustab vaid osa piirangust, esitatakse integreerimiseks artikli 2 sätete kohaselt, lepivad liikmed kokku, et mis tahes selle piirangu tasememuudatus ei tohi rikkuda käesoleva lepingu järgsete õiguste ja kohustuste tasakaalu asjaomaste liikmete vahel.
4.  
Kui lõigetes 2 ja 3 märgitud muudatused on siiski vajalikud, lepivad liikmed kokku, et kõnesolevaid muudatusi algataval liikmel tuleb sellest informeerida ja kui vähegi võimalik, alustada enne selliste muudatuste rakendamist konsultatsioone mõjualuse liikmega või liikmetega, et saavutada asjakohase ja erapooletu korrigeerimise suhtes vastastikku rahuldav lahendus. Liikmed lepivad veel kokku, et kui konsulteerimine ei ole enne muudatuste rakendamist teostatav, peab selliseid muudatusi algatanud liige mõjualuse liikme taotlusel võimaluse korral 60 päeva jooksul nõu asjaomaste liikmetega, et jõuda asjakohase ja erapooletu korrigeerimise suhtes vastastikku rahuldava lahenduseni. Kui vastastikku rahuldava lahenduseni ei jõuta, võib mis tahes asjaomane liige anda asja edasi tekstiiliseireorganile soovituste saamiseks, nagu on sätestatud artiklis 8. Kui tekstiilijärelevalveorganil ei peaks olema võimalust enne WTO lepingu jõustumist kasutuselevõetud muudatusi puudutavat vaidlust läbi vaadata, teeb seda tekstiiliseireorgan selliseks läbivaatamiseks rakendatavate MFA reeglite ja protseduuride järgi.

Artikkel 5

1.  
Liikmed lepivad kokku, et lepingust möödahiilimine kaubasaadetise ümberlaadimise, marsruudi muutmise, asjakohase päritolumaa või -koha kohta vale deklaratsiooni esitamise ja ametlike dokumentide võltsimise näol nurjab käesoleva lepingu täitmise tekstiil- ja rõivatoodete sektori integreerimiseks GATTi 1994. Seetõttu peaksid liikmed kehtestama vajalikud õigussätted ja/või haldusprotseduurid, et saaks reageerida sellisele möödahiilimisele ja astuda samme selle vastu. Peale selle lepivad liikmed kokku, et vastavalt oma riigi seadustele ja protseduurireeglitele teevad nad täielikku koostööd, et reageerida möödahiilimisest tulenevatele probleemidele.
2.  
Kui mis tahes liige peaks arvama, et käesolevast lepingust hiilitakse mööda kaubasaadetise ümberlaadimise, marsruudi muutmise, asjakohase päritolumaa või -koha kohta vale deklaratsiooni esitamise või ametlike dokumentide võltsimise näol ning et sellisele möödahiilimisele reageerimiseks ja/või selle vastu sammude astumiseks ei ole üldse või on võetud ebapiisavalt meetmeid, peaks liige konsulteerima asjaomase liikme või liikmetega, et leida vastastikku rahuldav lahendus. Niisugused konsultatsioonid peaks korraldama viivitamata, võimaluse korral 30 päeva jooksul. Kui vastastikku rahuldavat lahendust ei saavutata, võib iga asjaomane liige anda asja arutamiseks tekstiiliseireorganile soovituste saamiseks.
3.  
Liikmed lepivad kokku astuda oma riigi seaduste ja protseduurireeglite kohaselt vajalikke samme, et kaitsta ja uurida ning kui sobib, võtta õigus- ja/või haldusmeetmeid möödahiilimisjuhtude vastu oma territooriumil. Liikmed lepivad kokku teha täielikku koostööd oma riigi seaduste ja protseduurireeglite kohaselt, et teha käesolevast lepingust möödahiilimise juhtudel või väidetava möödahiilimise korral kindlaks vastavad faktid impordi- ja ekspordikohas, ning kui sobiv, ümberlaadimiskohas. On kokku lepitud, et sellise oma riigi seaduste ja protseduurireeglite kohase koostöö alla kuuluvad: niisuguste möödahiilimisjuhtude uurimine, mis suurendavad piiratud eksporti sellised piirangud säilitanud liikme territooriumile; dokumentide, kirjade, aruannete ja muu asjakohase info vahetamine nii suurel määral kui võimalik; taotluse korral ja juhtumist olenevalt tehasekülastuste ja kontaktide hõlbustamine. Liikmed peaksid püüdma välja selgitada iga sellise möödahiilimise või väidetava möödahiilimise asjaolud, kaasa arvatud asjaomaste eksportijate ja importijate vastav osa.
4.  
Kui uurimise tulemusena on piisavalt tõendeid, et möödahiilimist on esinenud (näiteks kui on tõendeid õige päritolumaa või -koha ning kõnealuse möödahiilimise asjaolude kohta), lepivad liikmed kokku, et tuleks astuda asjakohaseid samme sellises ulatuses, nagu on vajalik probleemile reageerimiseks. Selline meede võib hõlmata kaupade sissetoomise keeldu, või kui kaubad on juba imporditud, võttes asjakohaselt arvesse tegelikke asjaolusid ja õige päritolumaa või -koha segatust asjasse, piirangutasemete korrigeerimist õige päritolumaa või -koha näitamiseks. Samuti kui on tõendeid, et möödahiilimisega on seotud liikmete territooriumid, mille kaudu on kaupa ümber laaditud, võib selline meede hõlmata piirangute kehtestamist asjaomastele liikmetele. Igat sellist meedet, kaasa arvatud selle ajastus ja ulatus, võib võtta pärast konsulteerimist asjaomaste liikmetega vastastikku rahuldava lahenduseni jõudmiseks ja sellisest meetmest tuleb teatada koos täieliku põhjendusega tekstiiliseireorganile. Asjaomased liikmed võivad konsultatsioonidel kokku leppida muude abinõude osas. Igast niisugusest kokkuleppest tuleb teatada ka tekstiiliseireorganile, kes võib anda kõnealustele liikmetele selliseid soovitusi, mida ta peab vajalikuks. Kui vastastikku rahuldava lahenduseni ei jõuta, võib iga asjaomane liige anda asja tekstiiliseireorganile viivitamatuks läbivaatamiseks ja soovituste saamiseks.
5.  
Liikmed täheldavad, et mõnel möödahiilimisjuhul võib tegemist olla transiitkaubasaadetistega, mille kaupu transiitmaal või -kohas ei muudeta ega töödelda. Nad täheldavad, et niisugustes transiitkohtades võib selliste kaubasaadetiste läbivaatamine osutuda üldiselt ebapraktiliseks.
6.  
Liikmed lepivad kokku, et võltsdeklaratsioonid kauba kiulise koostise, koguse, kauba kirjelduse või liigituse kohta nurjavad samuti käesoleva lepingu eesmärgi. Kui on tõendeid, et selline võltsdeklaratsioon on lepingust möödahiilimise eesmärgil tehtud, lepivad liikmed kokku, et vastavalt oma riigi seadustele ja protseduurireeglitele tuleks võtta asjakohaseid meetmeid asjaomaste eksportijate ja importijate vastu. Kui mis tahes liige peaks arvama, et sellise võltsdeklaratsiooniga hiilitakse mööda käesolevast lepingust ning et sellisele möödahiilimisele reageerimiseks ja/või selle vastu sammude astumiseks ei ole üldse või on võetud ebapiisavalt haldusmeetmeid, peaks selline liige viivitamata konsulteerima asjaosalise liikmega vastastikku rahuldava lahenduse leidmiseks. Kui sellist lahendust ei saavutata, võib iga asjaosaline liige anda asja edasi tekstiiliseireorganile soovituste saamiseks. Käesoleva sätte eesmärk ei ole takistada liikmeid tehnilisi parandusi tegemast, kui deklaratsioonides on tehtud hooletusvigu.

Artikkel 6

1.  
Liikmed tõdevad, et üleminekuaja jooksul võib olla vajalik rakendada konkreetset üleminekuaja kaitsemehhanismi (käesolevas lepingus „üleminekuaja kaitsemeede”). Iga liige võib rakendada üleminekuaja kaitsemeedet lisas nimetatud toodete suhtes, välja arvatud artikli 2 sätete alusel GATTi 1994 integreeritud tooted. Liikmetel, kes ei ole säilitanud artiklis 2 märgitud piiranguid, tuleb teatada tekstiiliseireorganile 60 päeva jooksul pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva, kas nad soovivad või ei soovi säilitada õigust kasutada käesoleva artikli sätteid. Liikmetel, kes ei ole tunnustanud protokolle, millega alates 1986. aastast on pikendatud MFAd, tuleb esitada vastav teatis kuue kuu jooksul pärast WTO lepingu jõustumist. Üleminekuaja kaitsemeedet tuleks rakendada võimalikult säästlikult, kooskõlas käesoleva artikli sätetega ja käesoleva lepingu alusel toimuva integratsiooniprotsessi tõhusa täideviimisega.
2.  
Kaitsesamme võib käesoleva artikli alusel astuda siis, kui liikme poolt kindlaksmääratuna näidatakse, ( 25 ) et teatud toodet imporditakse tema territooriumile sel määral suurenenud kogustes, et see võib põhjustada olulist kahju või selle tegelikku ohtu kodumaisele tootmisharule, mis valmistab samasuguseid ja/või otse konkureerivaid tooteid. Oluline kahju või selle tegelik oht peab tõestatavalt olema põhjustatud kõnealuse toote koguimpordi suurenenud kogusest, mitte muudest teguritest, nagu tehnoloogilised muudatused või tarbijaeelistuste muutumine.
3.  
Kindlaks määrates lõikes 2 viidatud olulist kahju või selle tegelikku ohtu, tuleb liikmel uurida sellise impordi mõju vastavale tootmisharule, mis kajastub sellistes asjaomastes majanduslikes muutujates, nagu on kogutoodang, tööviljakus, tootmisvõimsuse rakendamine, kaubavaru, turuosa, eksport, palgad, tööhõive, siseturuhinnad, kasum ja investeerimine, millest ükski eraldi ega koos teiste teguritega ei pruugi tingimata olla otsustav põhjus.
4.  
Iga käesoleva artikli sätete põhjal võetavat meedet tuleb rakendada liikmeti. Liige või liikmed, keda peetakse lõigetes 2 ja 3 viidatud olulise kahju või selle tegeliku ohu põhjustajaks, tuleb kindlaks määrata eraldi iga kõnealuse liikme praeguse või tulevase ( 26 ) impordi järsu ja märkimisväärse kasvu alusel ning tuginedes imporditaseme võrdlemisele impordiga teistest allikatest, turuosale ning impordi- ja siseturuhindadele võrreldaval kauplemisetapil; ükski nendest teguritest üksi ega koos teiste teguritega ei pruugi tingimata olla otsustav põhjus. Sellist kaitsemeedet ei tohi rakendada ühegi liikme ekspordi suhtes, kelle asjassepuutuva toote eksport on juba käesoleva lepingu järgi piiratud.
5.  
Kaitsesammu astumiseks teostatava olulise kahju või selle tegeliku ohu kindlaksmääramise kehtivusaeg ei tohi ületada 90 päeva lõikes 7 sätestatud esialgse teatamise kuupäevast alates.
6.  

Üleminekuaja kaitsemeetme rakendamisel tuleb eriti arvesse võtta järgmisi eksportijaliikmete huve:

a) 

vähimarenenud liikmetele tuleb võimaldada eelistatavalt kõikide elementide, kuid vähemalt üldtingimuste poolest märgatavalt soodsam režiim kui teistele käesolevas lõikes osutatud liikmerühmadele;

b) 

liikmetele, kelle tekstiil- ja rõivatoodete ekspordi kogumaht on teiste liikmete ekspordi kogumahuga võrreldes väike ja kelle arvele langeb ainult väike protsent selle toote impordist importivale liikmesmaale, tuleb võimaldada diferentseeritud, soodsam režiim lõigetes 8, 13 ja 14 sätestatud majandustingimuste kindlaksmääramisel. Artikli 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt võetakse nende tarnijate puhul asjakohaselt arvesse tulevikuvõimalusi nende kaubanduse arenguks ja vajadust lubada nende territooriumilt kaubanduslikke impordikoguseid;

c) 

silmas pidades villatooteid, mis pärinevad villa tootvatelt arengumaaliikmetelt, kelle majandus ning tekstiil- ja rõivatoodete kaubandus sõltuvad villasektorist ning kelle tekstiil- ja rõivatoodete ekspordi kogumaht koosneb peaaegu eranditult villatoodetest ning kelle tekstiili- ja rõivakaubanduse maht importijaliikmete turgudel on suhteliselt väike, tuleb erilist tähelepanu pöörata selliste liikmete ekspordivajadustele siis, kui vaetakse kvooditasemeid, kasvumäärasid ja paindlikkust;

d) 

soodsamat režiimi tuleb võimaldada liikme tekstiil- ja rõivatoodete reimpordile, mida see liige on eksportinud teise liikme territooriumile töötlemiseks ja järgnevaks reimpordiks, nagu importijaliikme seaduste ja tavadega on määratud ning kui küllaldastest kontrolli- ja sertifitseerimisprotseduuridest muud ei tulene, kui neid tooteid imporditakse liikmelt, kelle jaoks sellist laadi kaubandus moodustab olulise osa tema tekstiil-ja rõivatoodete ekspordi kogumahust.

7.  
Liikmel, kes paneb ette võtta kaitsemeede, tuleb taotleda konsultatsioone liikme või liikmetega, keda selline kaitsemeede võiks mõjutada. Koos konsultatsioonitaotlusega tuleb esitada võimalikult värske asjakohane ja faktiline info, mis puudutab eriti: a) lõikes 3 osutatud tegureid, mille põhjal kaitsemeedet võttev liige on kindlaks määranud olulise kahju või selle tegeliku ohu; b) lõikes 4 osutatud tegureid, mille põhjal ta paneb ette võtta kaitsemeede asjaomase liikme või liikmete suhtes. Käesoleva lõike põhjal esitatud taotluste puhul peab info olema võimalikult tihedalt seotud samastatavate tootmissektoritega ja lõikes 8 sätestatud läbivaatusajaga. Kaitsemeedet võtval liikmel tuleb samuti teatada täpne tase, millega kõnealuse toote importi asjaomaselt liikmelt või liikmetelt pannakse ette piirata; see tase ei või olla madalam lõikes 8 osutatud tasemest. Samal ajal tuleb konsultatsiooni taotleval liikmel edastada konsultatsioonitaotlus tekstiiliseireorgani esimehele, kaasa arvatud kõik lõigetes 3 ja 4 kirjeldatud asjakohased faktilised andmed koos ettepandud piirangutasemega. Esimehel tuleb tekstiiliseireorgani liikmeid konsultatsioonitaotlusest informeerida, näidates ära taotleva liikme, kõnealuse toote ja taotluse vastu võtnud liikme. Asjaomasel liikmel või liikmetel tuleb taotlusele viivitamata vastata ja konsultatsioonid tuleb korraldada kohe ning lõpetada üldjuhul 60 päeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast.
8.  
Kui konsulteerimisel valitseb vastastikune arusaamine, et olukord nõuab asjaomase liikme või liikmete teatud toote ekspordi piiramist, ei tohi sellise piirangu taset määrata madalamale, kui on asjaomase liikme või liikmete ekspordi või impordi tegelik tase 12-kuulise ajavahemiku vältel, mis lõpeb kaks kuud enne kuud, mil esitati konsultatsioonitaotlus.
9.  
Kokkulepitud piirangumeetme üksikasjad tuleb edastada tekstiiliseireorganile 60 päeva jooksul alates kokkuleppe sõlmimise kuupäevast. Tekstiiliseireorgan teeb kindlaks, kas kokkulepe on käesoleva artikli sätete kohaselt põhjendatud. Oma otsuse tegemiseks peavad tekstiiliseireorganile olema kättesaadavad tekstiiliseireorgani esimehele esitatud lõikes 7 osutatud faktilised andmed, samuti kogu muu asjaomaste liikmete esitatud asjakohane info. Tekstiiliseireorgan võib anda asjaosalistele liikmetele soovitusi, mida ta peab otstarbekaks.
10.  
Kui pärast 60 päeva möödumist konsultatsioonitaotluse saamise kuupäevast ei ole liikmed siiski saavutanud kokkulepet, võib kaitsemeetme võtmise ette pannud liige kehtestada piirangu impordi- või ekspordikuupäeva põhjal vastavalt käesoleva artikli sätetele 30 päeva jooksul pärast 60-päevast konsulteerimisaega, andes samal ajal küsimuse tekstiiliseireorganile arutamiseks. Kummalgi liikmel peab olema vabadus anda küsimus tekstiiliseireorganile arutamiseks enne 60-päevase ajavahemiku lõppemist. Mõlemal juhul tuleb tekstiiliseireorganil küsimus viivitamata läbi vaadata, kaasa arvatud oluline kahju ja selle tegelik oht ning selle põhjuste kindlaksmääramine, ja anda 30 päeva jooksul asjaomastele liikmetele asjakohaseid soovitusi. Sellise läbivaatuse sooritamiseks peavad tekstiiliseireorganile olema kättesaadavad tekstiiliseireorgani esimehele esitatud lõikes 7 osutatud faktilised andmed, samuti kogu muu asjaomaste liikmete esitatud info.
11.  
Eriti ebaharilike ja kriitiliste asjaolude puhul, kui viivitamine võiks põhjustada raskesti parandatava kahju, võib ajutiselt võtta meetme lõike 10 põhjal tingimusel, et vähemalt viie tööpäeva jooksul pärast meetme võtmist esitatakse tekstiiliseireorganile konsultatsioonitaotlus ja teatis. Kui konsultatsioonidega ei saavutata kokkulepet, tuleb sellest teatada tekstiiliseireorganile igal juhul hiljemalt 60 päeva jooksul alates meetme võtmise kuupäevast. Tekstiiliseireorganil tuleb küsimus viivitamata läbi vaadata ja esitada 30 päeva jooksul asjaomastele liikmetele asjakohased soovitused. Kui konsultatsioonidel saavutatakse kokkulepe, teavitavad liikmed tekstiiliseireorganit kokkuleppest igal juhul hiljemalt 90 päeva jooksul alates meetme võtmise kuupäevast. Tekstiiliseireorgan võib esitada asjaosalistele liikmetele soovitusi, mida ta peab asjakohaseks.
12.  
Liige võib säilitada meetmed, mida on rakendatud käesoleva artikli sätete põhjal: a) kuni kolm aastat ilma pikenduseta või b) kuni vastav toode on integreeritud GATTi 1994, ükskõik kumb tähtaeg lõpeb enne.
13.  
Kui piirangumeede peaks jõusse jääma kauemaks kui üks aasta, peab järgmiste aastate tase olema sama mis esimeseks aastaks määratud tase, mida on tõstetud aastas vähemalt 6 %, kui tekstiiliseireorganile ei ole põhjendatud teisiti. Asjakohase toote piirangutaset võib ületada ükskõik kummal järgneval kahel aastal kvoodi jääk- ja/või ennakkasutusega 10 %, millest kvoodi ennakkasutus ei moodusta üle 5 %. Kvoodi jääk- ja ennakkasutuse ning lõike 14 sätte üheskoos kasutamisele ei kehtestata kvantitatiivset piirangut.
14.  
Kui liige on käesoleva artikli järgi kehtestanud piirangu rohkem kui ühele teise liikme tootele, võib neist toodetest igaühe kokkulepitud piirangutaset ületada 7 % tingimusel, et piirangualune kogueksport ei ületa kõikide käesoleva artikli järgi piiratud toodete üldtaset kokkulepitud ühiste arvestusühikute põhjal. Kui nende toodete piirangute rakendamise perioodid ei lange üksteisega kokku, tuleb käesolevat sätet rakendada iga kattuva perioodi puhul pro rata.
15.  

Kui kaitsemeedet rakendatakse käesoleva artikli põhjal toote puhul, mille piirang kehtis eelnevalt MFA järgi 12-kuulise ajavahemiku jooksul enne WTO lepingu jõustumist või artiklite 2 ja 6 sätete põhjal, peab uue piirangu tase olema sama, mis sätestatud lõikes 8, kui uus piirang ei jõustu aasta jooksul:

a) 

eelmise piirangu kõrvaldamiseks tehtud ja artikli 2 lõikes 15 osutatud teatamise kuupäevast või

b) 

käesoleva artikli või MFA sätete põhjal kehtestatud eelmise piirangu kõrvaldamise kuupäevast, mille puhul piirangutase ei tohi olla madalam kui 1) viimase 12 kuu jooksul, mil toote puhul kehtis piirang, või 2) lõikes 8 sätestatud piirangutase.

16.  
Kui liige, kes ei säilita artikli 2 põhjal piirangut, otsustab rakendada piirangut käesoleva artikli sätete kohaselt, tuleb tal teha asjakohased korraldused, mis: a) võtavad täiel määral arvesse niisuguseid tegureid nagu ekspordi- ja imporditoimingute puhul tavaliste kaubandustavade põhjal kehtestatud tolliliigitust ja mahuühikuid, arvestades nii kiukoostist kui konkurentsitingimusi tema siseturu samas sektoris ja b) väldivad üleliigitamist. Lõigetes 7 ja 11 osutatud konsultatsioonitaotlus peab sisaldama täielikku infot niisuguste korralduste kohta.

Artikkel 7

1.  

Osana integratsiooniprotsessist ja viidates Uruguay vooru tulemusel liikmete poolt võetud erikohustustele, peavad kõik liikmed astuma selliseid samme, mis võivad olla vajalikud kinnipidamiseks GATT 1994 reeglitest ja põhimõtetest, selleks et:

a) 

saavutada parem juurdepääs tekstiil- ja rõivatoodete turgudele selliste meetmete kaudu nagu tollitariifide alandamine ja sidumine, tariifiväliste kaubandustõkete vähendamine või kõrvaldamine ning tolli-, haldus- ja litsentsiformaalsuste hõlbustamine;

b) 

tagada tekstiil- ja rõivatoodete suhtes õiglasi ja erapooletuid kaubandustingimusi arvestava poliitika rakendamine sellistes valdkondades nagu dumping ning dumpinguvastased reeglid ja menetlused, subsiidiumid, tasakaalustusmeetmed ning intellektuaalomandi õiguste kaitse;

c) 

üldistel kaubanduspoliitilistel põhjustel meetmeid võttes vältida impordi diskrimineerimist tekstiil- ja rõivatoodete sektoris.

Need meetmed ei tohi kahjustada liikmete GATT 1994 järgseid õigusi ja kohustusi.

2.  
Liikmetel tuleb teatada tekstiiliseireorganile lõikes 1 viidatud meetmetest, mis mõjutavad käesoleva lepingu täitmist. Kui nendest on teatatud teistele WTO organitele, peab käesoleva lõike nõuete täitmiseks piisama kokkuvõttest, milles on viidatud algteatisele. Igal liikmel on õigus esitada tekstiiliseireorganile vastuteatisi.
3.  
Kui mis tahes liige arvab, et teine liige ei ole võtnud meetmeid, millele on viidatud lõikes 1, ning et käesoleva lepingu järgsete õiguste ja kohustuste tasakaal on häiritud, võib selline liige anda küsimuse arutamiseks vastavale WTO organile ja teatada sellest tekstiiliseireorganile. Kõik järgnevad asjaomaste WTO organite otsused või järeldused peavad moodustama osa tekstiiliseireorgani üksikasjalikust aruandest.

Artikkel 8

1.  
Selleks et valvata käesoleva lepingu täitmist, läbi vaadata kõik võetud meetmed ja nende vastavus lepingule ning astuda selleks käesoleva lepinguga nõutud konkreetseid samme, luuakse tekstiiliseireorgan. Tekstiiliseireorgan koosneb esimehest ja 10 liikmest. Tema liikmeskond peab olema tasakaalustatud ja laialt liikmeid esindav ning ette nägema oma liikmete vahetumise sobivate ajavahemike järel. Liikmetel, keda kaubavahetuse nõukogu on määranud tegutsema tekstiiliseireorganis, tuleb nimetada liikmed, kes täidavad oma kohustusi ad personam.
2.  
Tekstiiliseireorgan koostab oma töökorra. Võetakse teatavaks, et tekstiiliseireorgani konsensus ei nõua siiski nende liikmesmaade nimetatud liikmete nõusolekut või samal arvamusel olemist, kes on seotud tekstiiliseireorganis läbivaatamisel oleva lahendamata probleemiga.
3.  
Tekstiiliseireorganit peetakse alaliseks organiks ja ta tuleb kokku käesolevas lepingus temalt nõutud kohustuste täitmiseks. Oma tegevuses toetub ta liikmetelt käesoleva lepingu asjakohaste artiklite põhjal saadud teatistele ja infole, mida on täiendatud lisainfoga või vajalike üksikasjadega, või mida ta võib otsustada neilt taotleda. Ta võib oma töös toetuda ka teistele WTO organitele esitatud teatistele või aruannetele neilt, ning muudele allikatele, mida ta peab asjakohaseks.
4.  
Liikmetel tuleb lubada üksteisele piisav võimalus konsultatsioonideks mis tahes käesoleva lepingu toimimist mõjutava küsimuse üle.
5.  
Kui käesoleva lepingu sätete kohaselt peetavatel kahepoolsetel konsultatsioonidel ei lepita lahenduses vastastikku kokku, tuleb tekstiiliseireorganil anda ükskõik kumma liikme taotlusel küsimuse viivitamatu ja põhjaliku kaalumise järel soovitusi asjaomastele liikmetele.
6.  
Mis tahes liikme taotlusel tuleb tekstiiliseireorganil viivitamata läbi vaadata iga konkreetne juhtum, mida see liige peab oma käesoleva lepingu järgsetele huvidele kahjulikuks ja mille puhul konsultatsioonid selle ja asjaomase liikme või liikmete vahel pole andnud vastastikku rahuldavat lahendust. Sellisel juhul võib tekstiiliseireorgan esitada kõnealustele liikmetele ja lõikes 11 sätestatud läbivaatuseks selliseid märkusi, mida ta peab asjakohaseks.
7.  
Enne oma soovituste või märkuste sõnastamist kutsub tekstiiliseireorgan osalema need liikmed, keda kõnealune küsimus võib otseselt mõjutada.
8.  
Kui tekstiiliseireorganilt nõutakse soovitusi või otsuseid, tuleb tal need esitada eelistatavalt 30 päeva jooksul, kui käesolevas lepingus ei ole määratud teistsugust aega. Kõik niisugused soovitused või otsused tuleb edastada asjaga otseselt seotud liikmetele. Samuti tuleb need soovitused ja otsused edastada teadmiseks kaubavahetuse nõukogule.
9.  
Liikmetel tuleb püüda täielikult tunnustada tekstiiliseireorgani soovitusi, kes teostab asjakohast järelevalvet selliste soovituste rakendamise üle.
10.  
Kui liige leiab, et ta ei ole võimeline toimima tekstiiliseireorgani soovituste kohaselt, tuleb tal esitada tekstiiliseireorganile sellekohased põhjendused hiljemalt kuu aja jooksul pärast selliste soovituste kättesaamist. Kaalunud põhjalikult saadud põhjendusi, tuleb organil esitada veel lisasoovitusi, mida ta peab otsekohe asjakohaseks. Kui pärast neid lisasoovitusi jääb küsimus lahendamata, võib ükskõik kumb liige anda selle vaidluse lahendamise arutamiseks vaidluste lahendamise organile ning toetuda GATT 1994 XXIII artikli lõikele 2 ja vaidluste lahendamise käsitusleppe vastavatele sätetele.
11.  
Käesoleva lepingu täitmise jälgimiseks korraldab kaubavahetuse nõukogu enne integratsiooniprotsessi iga etapi lõppu suurema läbivaatuse. Läbivaatusele kaasaaitamiseks tuleb tekstiiliseireorganil esitada vähemalt viis kuud enne iga etapi lõppu kaubavahetuse nõukogule üksikasjalik ettekanne käesoleva lepingu täitmisest vaatluse all oleva etapi jooksul, eriti üksikasjadest, mis on seotud integratsiooniprotsessi ja üleminekuaja kaitsemehhanismi rakendamisega ning GATT 1994 reeglite ja põhimõtete rakendamisega, nagu on ette nähtud artiklites 2, 3, 6 ja 7. Tekstiiliseireorgani üksikasjalik ettekanne võib sisaldada mis tahes soovitusi, mille esitamist kaubavahetuse nõukogule ta asjakohaseks peab.
12.  
Läbivaatuse põhjal teeb kaubavahetuse nõukogu konsensuse alusel selliseid otsuseid, mida ta peab asjakohaseks tagamaks, et käesolevasse lepingusse kätketud õiguste ja kohustuste tasakaalu ei rikuta. Mis tahes artiklis 7 viidatud juhul tekkinud vaidluse lahendamiseks võib vaidluste lahendamise organ, mõjutamata artiklis 9 kehtestatud lõppkuupäeva, lubada artikli 2 lõike 14 kohaldamist läbivaatusele järgneval etapil mis tahes liikme suhtes, kelle puhul leitakse, et ta ei tule käesoleva lepingu kohustustega toime.

Artikkel 9

Käesoleva lepingu ja kõigi selle alla kuuluvate piirangute kehtimine lõpeb WTO lepingu kehtimise 121. kuu esimesel päeval, mil tekstiil- ja rõivatoodete sektor peab olema täielikult integreeritud GATTi 1994. Käesolevat lepingut ei pikendata.

LISA

KÄESOLEVA LEPINGUGA HÕLMATUD TOODETE NIMEKIRI

1. 

Käesolevas lisas on loetletud tekstiil- ja rõivatooted, mis on määratletud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (HS) kuuenumbriliste koodidega.

2. 

Teatud tekstiil- ja rõivatoodete suhtes võetakse meetmeid artikli 6 kaitsemeetmesätete, mitte aga HS nimekirja kui niisuguse alusel.

3. 

Käesoleva lepingu artikli 6 kaitsemeetmesätteid ei kohaldata:

a) 

arengumaaliikmete kodutöönduses käsitelgedel kootud riide või sellisest käsitelgedel kootud riidest valmistatud kodutööndustoodete või traditsiooniliste rahvuslike käsitöötoodete ekspordi suhtes tingimusel, et sellised tooted on asjakohaselt sertifitseeritud vastavalt asjaomaste liikmete vahelisele kokkuleppele;

b) 

ajalooliselt kaubaks olnud tekstiiltoodete suhtes, millega oli märkimisväärsetes kogustes rahvusvaheliselt kaubeldud enne 1982. aastat, nagu kotid, vaibaalused, nöörid, reisikotid, põrandamatid, matipunumismaterjal ja vaibad, mis on harilikult valmistatud džuudi, kookoskiu, sisali, manillakanepi, ameerika aaloe ja jukatani agaavi kiust;

c) 

täissiidist valmistatud toodete suhtes.

Nende toodete suhtes rakendatakse GATT 1994 XIX artikli sätteid nii, nagu neid on tõlgendatud kaitsemeetmete lepingus.



Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (HS) nomenklatuuri XI osa (tekstiil ja tekstiiltooted)

HS number

Toote kirjeldus

50. rühm

Siid

5004.00

Siidlõng (v.a siidijääkidest kedratud lõng), jaemüügiks pakendamata

5005.00

Siidijääkidest kedratud lõng, jaemüügiks pakendamata

5006.00

Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng, jaemüügiks pakendatud; jämesiid

5007.10

Siidikraasmetest riie

5007.20

Siid-/siidijääkidest (v.a siidikraasmed) riie, siidikiusisaldus 85 % või enam

5007.90

Muu siidriie

51. rühm

Lambavill, muude loomade vill/loomakarv, hobusejõhvist lõng ja riie

5105.50

Kraasitud lambavill

5105.21

Kammvillapallid

5105.29

Kammlindikerad ja muu kammitud lambavill, v.a kammvillapallid

5105.30

Kraasitud või kammitud muude loomade vill

5106.10

Lambavillane kraaslõng, villasisaldus (massist) ≥ 85 %, jaemüügiks pakendamata

5106.20

Lambavillane kraaslõng, villasisaldus (massist) < 85 %, jaemüügiks pakendamata

5107.10

Lambavillane kammlõng, villasisaldus (massist) ≥ 85 %, jaemüügiks pakendamata

5107.20

Lambavillane kammlõng, villasisaldus (massist) < 85 %, jaemüügiks pakendamata

5108.10

Kraaslõng muude loomade villast, jaemüügiks pakendamata

5108.20

Kammlõng muude loomade villast, jaemüügiks pakendamata

5109.10

Lambavillast/muude loomade villast lõng, villasisaldus (massist) ≥ 85 %, jaemüügiks pakendatud

5109.90

Lambavillast/muude loomade villast lõng, villasisaldus (massist) < 85 %, jaemüügiks pakendatud

5110.00

Loomakarvadest või hobusejõhvist lõng

5111.11

Lamba või muude loomade kraasvillast riie, villasisaldus (massist) ≥ 85 %, pindtihedus ≤ 300 g/m2

5111.19

Lamba või muude loomade kraasvillast riie, villasisaldus (massist) ≥ 85 %, pindtihedus > 300 g/m2

5111.20

Lamba või muude loomade kraasvillast riie, segus keemiliste filamentkiududega, villasisaldus (massist) < 85 %

5111.30

Lamba või muude loomade kraasvillast riie, segus keemiliste staapelkiududega, villasisaldus (massist) < 85 %

5111.90

Muu lamba või muude loomade kraasvillast riie, villasisaldus (massist) < 85 %

5112.11

Lamba või muude loomade kammvillast riie, villasisaldus (massist) ≥ 85 %, pindtihedus ≤ 200 g/m2

5112.19

Lamba või muude loomade kammvillast riie, villasisaldus (massist) ≥ 85 %, pindtihedus > 200 g/m2

5112.20

Lamba või muude loomade kammvillast riie, segus keemiliste filamentkiududega, villasisaldus < 85 %

5112.30

Lamba või muude loomade kammvillast riie, segus keemiliste staapelkiududega, villasisaldus (massist) < 85 %

5112.90

Muu lamba või muude loomade kammvillast riie, villasisaldus (massist) < 85 %

5113.00

Loomakarvadest või hobusejõhvist riie

52. rühm

Puuvill

5204.11

Puuvillane õmblusniit, puuvillasisaldus (massist) ≥ 85 %, jaemüügiks pakendamata

5204.19

Puuvillane õmblusniit, puuvillasisaldus (massist) < 85 %, jaemüügiks pakendamata

5204.20

Puuvillane õmblusniit, jaemüügiks pakendatud

5205.11

Ühekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus ≥ 714,29 detsiteksi, pakendamata

5205.12

Ühekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus alla 714,29, vähemalt 232,56 detsiteksi, pakendamata

5205.13

Ühekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus alla 232,56, vähemalt 192,31 detsiteksi, pakendamata

5205.14

Ühekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus alla 192,31, vähemalt 125 detsiteksi, pakendamata

5205.15

Ühekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus < 125 detsiteksi, jaemüügiks pakendamata

5205.21

Ühekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus ≥ 714,29 detsiteksi, pakendamata

5205.22

Ühekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus alla 714,29, vähemalt 232,56 detsiteksi, pakendamata

5205.23

Ühekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus alla 232,56, vähemalt 192,31 detsiteksi, pakendamata

5205.24

Ühekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus alla 192,31, vähemalt 125 detsiteksi, pakendamata

5205.25

Ühekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus < 125 detsiteksi, jaemüügiks pakendamata

5205.31

Muu mitmekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus ≥ 714,29 detsiteksi, pakendamata

5205.32

Muu mitmekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus alla 714,29, vähemalt 232,56 detsiteksi, pakendamata

5205.33

Muu mitmekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus alla 232,56, vähemalt 192,31 detsiteksi, pakendamata

5205.34

Muu mitmekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus alla 192,31, vähemalt 125 detsiteksi, pakendamata

5205.35

Muu mitmekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus < 125 detsiteksi, pakendamata

5205.41

Muu mitmekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus ≥ 714,29 detsiteksi, pakendamata

5205.42

Muu mitmekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus alla 714,29, vähemalt 232,56 detsiteksi, pakendamata

5205.43

Muu mitmekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus alla 232,56, vähemalt 192,31 detsiteksi, pakendamata

5205.44

Muu mitmekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus alla 192,31, vähemalt 125 detsiteksi, pakendamata

5205.45

Muu mitmekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus ≥ 85 %, joontihedus < 125 detsiteksi, pakendamata

5206.11

Ühekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus ≥ 714,29 detsiteksi, pakendamata

5206.12

Ühekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus alla 714,29, vähemalt 232,56 detsiteksi, pakendamata

5206.13

Ühekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus alla 232,56, vähemalt 192,31 detsiteksi, pakendamata

5206.14

Ühekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus alla 192,31, vähemalt 125 detsiteksi, pakendamata

5206.15

Ühekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus < 125 detsiteksi, jaemüügiks pakendamata

5206.21

Ühekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus ≥ 714,29 detsiteksi, pakendamata

5206.22

Ühekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus alla 714,29, vähemalt 232,56 detsiteksi, pakendamata

5206.23

Ühekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus alla 232,56, vähemalt 192,31 detsiteksi, pakendamata

5206.24

Ühekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus alla 192,31, vähemalt 125 detsiteksi, pakendamata

5206.25

Ühekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus < 125 detsiteksi, jaemüügiks pakendamata

5206.31

Muu mitmekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus ≥ 714,29 detsiteksi, pakendamata

5206.32

Muu mitmekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus alla 714,29, vähemalt 232,56 detsiteksi, pakendamata

5206.33

Muu mitmekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus alla 232,56, vähemalt 192,31 detsiteksi, pakendamata

5206.34

Muu mitmekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus alla 192,31, vähemalt 125 detsiteksi, pakendamata

5206.35

Muu mitmekordne puuvillane lõng kammimata kiududest, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus < 125 detsiteksi, pakendamata

5206.41

Muu mitmekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus ≥ 714,29 detsiteksi, pakendamata

5206.42

Muu mitmekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus alla 714,29, vähemalt 232,56 detsiteksi, pakendamata

5206.43

Muu mitmekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus alla 232,56, vähemalt 192,31 detsiteksi, pakendamata

5206.44

Muu mitmekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus alla 192,31, vähemalt 125 detsiteksi, pakendamata

5206.45

Muu mitmekordne puuvillane kammlõng, puuvillasisaldus < 85 %, joontihedus < 125 detsiteksi, pakendamata

5207.10

Puuvillane lõng (v.a õmblusniit), puuvillasisaldus ≥ 85 %, pakendatud

5207.90

Puuvillane lõng (v.a õmblusniit), puuvillasisaldus < 85 %, jaemüügiks pakendatud

5208.11

Labasekoeline puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus mitte üle 100 g/m2, pleegitamata

5208.12

Labasekoeline puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus 100 kuni 200 g/m2, pleegitamata

5208.13

Toimse sidusega puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, pleegitamata

5208.19

Muu puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, pleegitamata

5208.21

Labasekoeline puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus üle 100 g/m2, pleegitatud

5208.22

Labasekoeline puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus 100 kuni 200 g/m2, pleegitatud

5208.23

Toimse sidusega puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, pleegitatud

5208.29

Muu puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, pleegitatud

5208.31

Labasekoeline puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus mitte üle 100 g/m2, värvitud

5208.32

Labasekoeline puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus 100 kuni 200 g/m2, värvitud

5208.33

Toimse sidusega puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, värvitud

5208.39

Muu puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, värvitud

5208.41

Labasekoeline puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus mitte üle 100 g/m2, erivärvilistest lõngadest

5208.42

Labasekoeline puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus 100 kuni 200 g/m2, erivärvilistest lõngadest

5208.43

Toimse sidusega puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, erivärvilistest lõngadest

5208.49

Muu puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, erivärvilistest lõngadest

5208.51

Labasekoeline puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus mitte üle 100 g/m2, trükitud

5208.52

Labasekoeline puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus 100 kuni 200 g/m2, trükitud

5208.53

Toimse sidusega puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, trükitud

5208.59

Muu puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, trükitud

5209.11

Labasekoeline puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, pleegitamata

5209.12

Toimse sidusega puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, pleegitamata

5209.19

Muu puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, pleegitamata

5209.21

Labasekoeline puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, pleegitatud

5209.22

Toimse sidusega puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, pleegitatud

5209.29

Muu puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, pleegitatud

5209.31

Labasekoeline puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, värvitud

5209.32

Toimse sidusega puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, värvitud

5209.39

Muu puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, värvitud

5209.41

Labasekoeline puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, erivärvilistest lõngadest

5209.42

Puuvillane teksariie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2

5209.43

Toimse sidusega puuvillane riie, v.a teksariie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, erivärvilistest lõngadest

5209.49

Muu puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, erivärvilistest lõngadest

5209.51

Labasekoeline puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, trükitud

5209.52

Toimse sidusega puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, trükitud

5209.59

Muu puuvillane riie, puuvillasisaldus ≥ 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, trükitud

5210.11

Labasekoeline puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, pleegitamata

5210.12

Toimse sidusega puuvillane riie, segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, pleegitamata

5210.19

Muu puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus 200 g/m2 või vähem, pleegitamata

5210.21

Labasekoeline puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, pleegitatud

5210.22

Toimse sidusega puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, pleegitatud

5210.29

Muu puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 200 g/m2, pleegitatud

5210.31

Labasekoeline puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, värvitud

5210.32

Toimse sidusega puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, värvitud

5210.39

Muu puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 200 g/m2, värvitud

5210.41

Labasekoeline puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, erivärvilistest lõngadest

5210.42

Toimse sidusega puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, erivärvilistest lõngadest

5210.49

Muu puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 200 g/m2, erivärvilistest lõngadest

5210.51

Labasekoeline puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, trükitud

5210.52

Toimse sidusega puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, trükitud

5210.59

Muu puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 200 g/m2, trükitud

5211.11

Labasekoeline puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, pleegitamata

5211.12

Toimse sidusega puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, pleegitamata

5211.19

Muu puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, pleegitamata

5211.21

Labasekoeline puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, pleegitatud

5211.22

Toime sidusega puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, pleegitatud

5211.29

Muu puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, pleegitatud

5211.31

Labasekoeline puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, värvitud

5211.32

Toimse sidusega puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, värvitud

5211.39

Muu puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, värvitud

5211.41

Labasekoeline puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus üle üle 200 g/m2, erivärvilistest lõngadest

5211.42

Puuvillane teksariie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2

5211.43

Toimse sidusega puuvillane riie segus keemiliste kiududega, v.a teksariie, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, erivärvilistest lõngadest

5211.49

Muu puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, erivärvilistest lõngadest

5211.51

Labasekoeline puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, trükitud

5211.52

Toimse sidusega puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, trükitud

5211.59

Muu puuvillane riie segus keemiliste kiududega, puuvillasisaldus < 85 %, pindtihedus üle 200 g/m2, trükitud

5212.11

Muu puuvillane riie, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, pleegitamata

5212.12

Muu puuvillane riie, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, pleegitamata

5212.13

Muu puuvillane riie, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, värvitud

5212.14

Muu puuvillane riie, pindtihedus ≤ 200 g/m2, erivärvilistest lõngadest

5212.15

Muu puuvillane riie, pindtihedus mitte üle 200 g/m2, trükitud

5212.21

Muu puuvillane riie, pindtihedus üle 200 g/m2, pleegitamata

5212.22

Muu puuvillane riie, pindtihedus üle 200 g/m2, pleegitatud

5212.23

Muu puuvillane riie, pindtihedus üle 200 g/m2, värvitud

5212.24

Muu puuvillane riie, pindtihedus üle 200 g/m2, erivärvilistest lõngadest

5212.25

Muu puuvillane riie, pindtihedus üle 200 g/m2, trükitud

53. rühm

Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja -riie

5306.10

Ühekordne linane lõng

5306.20

Linane mitmekordne (kordistatud) või komplekslõng

5307.10

Džuudist või muudest tekstiilniinkiududest ühekordne lõng

5307.20

Džuudist või muudest tekstiilniinkiududest mitmekordne või komplekslõng

5308.20

Kanepilõng

5308.90

Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng

5309.11

Linane riie, linasisaldus (massist) ≥ 85 %, pleegitamata või pleegitatud

5309.19

Linane riie, linasisaldus (massist) ≥ 85 %, v.a pleegitatud või pleegitamata

5309.21

Linane riie, linasisaldus (massist) < 85 %, pleegitamata või pleegitatud

5309.29

Linane riie, linasisaldus (massist) < 85 %, v.a pleegitamata või pleegitatud

5310.10

Džuudist või muudest tekstiilniinkiududest riie, pleegitamata

5310.90

Džuudist või muudest tekstiilniinkiududest riie, v.a pleegitamata

5311.00

Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie

54. rühm

Keemilised filamentkiud

5401.10

Õmblusniit sünteesfilamentkiududest

5401.20

Õmblusniit tehisfilamentkiududest

5402.10

Eriti tugev lõng nailon- või muudest polüamiidfilamentkiududest (v.a õmblusniit), pakendamata

5402.20

Eriti tugev lõng polüesterfilamentkiududest (v.a õmblusniit), pakendamata

5402.31

Muu tekstureeritud lõng nailonist või teistest polüamiidfilamentkiududest, ühekordse lõnga joontihedus ≤ 50 teksi, pakendamata

5402.32

Muu tekstureeritud lõng nailonist või teistest polüamiidfilamentkiududest, ühekordse lõnga joontihedus üle 50 teksi, pakendamata

5402.33

Muu tekstureeritud lõng polüesterfilamentkiududest, jaemüügiks pakendamata

5402.39

Muu tekstureeritud lõng sünteesfilamentkiududest, pakendamata

5402.41

Muu lõng nailonist või muudest polüamiidfilamentkiududest, ühekordne, nullkeeruga, pakendamata

5402.42

Muu lõng polüesterfilamentkiududest, osaliselt rööbistatud, ühekordne, pakendamata

5402.43

Muu lõng polüesterfilamentkiududest, ühekordne, nullkeeruga, pakendamata

5402.49

Muu lõng sünteesfilamentkiududest, ühekordne, nullkeeruga, pakendamata

5402.51

Lõng nailonist või muudest polüamiidfilamentkiududest, ühekordne, keerdumus üle 50 keeru meetril, pakendamata

5402.52

Lõng polüesterfilamentkiududest, ühekordne, keerdumus üle 50 keeru meetril, pakendamata

5402.59

Muu lõng sünteesfilamentkiududest, ühekordne, keerdumus üle 50 keeru meetril, pakendamata

5402.61

Muu lõng nailonist või muudest polüamiidfilamentkiududest, mitmekordne, pakendamata

5402.62

Muu lõng polüesterfilamentkiududest, mitmekordne, pakendamata

5402.69

Muu lõng sünteesfilamentkiududest, mitmekordne, pakendamata

5403.10

Eriti tugev lõng viskoosfilamentkiududest (v.a õmblusniit), pakendamata

5403.20

Muu tekstureeritud lõng tehisfilamentkiududest, jaemüügiks pakendamata

5403.31

Muu lõng viskoosfilamentkiududest, ühekordne, nullkeeruga, pakendamata

5403.32

Muu lõng viskoosfilamentkiududest, ühekordne, keerdumus üle 120 keeru meetril, pakendamata

5403.33

Muu lõng atsetaattselluloosfilamentkiududest, ühekordne, pakendamata

5403.39

Muu lõng tehisfilamentkiududest, ühekordne, pakendamata

5403.41

Muu lõng viskoosfilamentkiududest, mitmekordne, pakendamata

5403.42

Muu lõng atsetaattselluloosfilamentkiududest, mitmekordne, pakendamata

5403.49

Muu lõng tehisfilamentkiududest, mitmekordne, pakendamata

5404.10

Sünteesmonofilament, joontihedus ≥ 67 detsiteksi, ristlõike läbimõõt mitte üle 1 mm

5404.90

Sünteestekstiilmaterjalist ribad jms, laius mitte üle 5 mm

5405.00

Tehismonofilament, joontihedus 67 detsiteksi, ristlõike läbimõõt üle 1 mm; tehistekstiilmaterjalidest ribad, laius ≤ 5 mm

5406.10

Sünteesfilamentlõng (v.a õmblusniit), jaemüügiks pakendatud

5406.20

Tehisfilamentlõng (v.a õmblusniit), jaemüügiks pakendatud

5407.10

Riie eriti tugevast nailonist või muudest polüamiid-/polüesterfilamentkiududest lõngast

5407.20

Riie sünteestekstiilmaterjalist vms ribadest

5407.30

XI osa 9. märkuses nimetatud riie (koosneb kihtidena asetsevatest paralleelsetest sünteestekstiillõngadest)

5407.41

Muu riie nailonist või muudest polüamiidfilamentkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, pleegitamata või pleegitatud

5407.42

Muu riie nailonist või muudest polüamiidfilamentkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, värvitud

5407.43

Muu riie nailonist või muudest polüamiidfilamentkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, kirjukoeline

5407.44

Muu riie nailonist või muudest polüamiidfilamentkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, trükitud

5407.51

Muu riie tekstureeritud polüesterkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, pleegitamata või pleegitatud

5407.52

Muu riie tekstureeritud polüesterfilamentkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, värvitud

5407.53

Muu riie tekstureeritud polüesterkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, kirjukoeline

5407.54

Muu riie tekstureeritud polüesterfilamentkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, trükitud

5407.60

Muu riie tekstureerimata polüesterkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %

5407.71

Muu riie sünteeskiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, pleegitamata või pleegitatud

5407.72

Muu riie sünteesfilamentkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, värvitud

5407.73

Muu riie sünteesfilamentkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, kirjukoeline

5407.74

Muu riie sünteesfilamentkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, trükitud

5407.81

Muu riie sünteesfilamentkiududest segus puuvillaga, sünteesfilamentkiudude sisaldus < 85 %, pleegitamata või pleegitatud

5407.82

Muu riie sünteesfilamentkiududest segus puuvillaga, sünteesfilamentkiudude sisaldus < 85 %, värvitud

5407.83

Muu riie sünteesfilamentkiududest segus puuvillaga, sünteesfilamentkiudude sisaldus < 85 %, kirjukoeline

5407.84

Muu riie sünteesfilamentkiududest segus puuvillaga, sünteesfilamentkiudude sisaldus < 85 %, trükitud

5407.91

Muu riie sünteesfilamentkiududest, pleegitamata või pleegitatud

5407.92

Muu riie sünteesfilamentkiududest, värvitud

5407.93

Muu riie sünteesfilamentkiududest, kirjukoeline

5407.94

Muu riie sünteesfilamentkiududest, trükitud

5408.10

Riie eriti tugevast viskoosfilamentkiududest lõngast

5408.21

Muu riie tehisfilamentkiududest või tehistekstiilmaterjali ribadest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, pleegitamata või pleegitatud

5408.22

Muu riie tehisfilamentkiududest või tehistekstiilmaterjali ribadest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, värvitud

5408.23

Muu riie tehisfilamentkiududest või tehistekstiilmaterjali ribadest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, kirjukoeline

5408.24

Muu riie tehisfilamentkiududest või tehistekstiilmaterjali ribadest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, trükitud

5408.31

Muu riie tehisfilamentkiududest, pleegitamata või pleegitatud

5408.32

Muu riie tehisfilamentkiududest, värvitud

5408.33

Muu riie tehisfilamentkiududest, kirjukoeline

5408.34

Muu riie tehisfilamentkiududest, trükitud

55. rühm

Keemilised staapelkiud

5501.10

Filamentköisik nailonist või muudest polüamiidkiududest

5501.20

Filamentköisik polüesterkiududest

5501.30

Filamentköisik akrüül- või modakrüülkiududest

5501.90

Muu sünteesfilamentkiududest köisik

5502.00

Filamentköisik tehiskiududest

5503.10

Nailonist või muudest polüamiididest staapelkiud, kraasimata, kammimata

5503.20

Polüesterstaapelkiud, kraasimata, kammimata

5503.30

Akrüül- või modakrüülstaapelkiud, kraasimata, kammimata

5503.40

Polüpropüleenstaapelkiud, kraasimata, kammimata

5503.90

Muud sünteesstaapelkiud, kraasimata, kammimata

5504.10

Viskoosstaapelkiud, kraasimata, kammimata

5504.90

Tehisstaapelkiud, v.a viskoosist, kraasimata, kammimata

5505.10

Sünteeskiudude jäätmed

5505.20

Tehiskiudude jäätmed

5506.10

Nailonist või muudest polüamiididest staapelkiud, kraasitud või kammitud

5506.20

Polüesterstaapelkiud, kraasitud või kammitud

5506.30

Akrüül- või modakrüülstaapelkiud, kraasitud või kammitud

5506.90

Muud sünteesstaapelkiud, kraasitud või kammitud

5507.00

Tehisstaapelkiud, kraasitud või kammitud

5508.10

Õmblusniit sünteesstaapelkiududest

5508.20

Õmblusniit tehisstaapelkiududest

5509.11

Lõng nailonist või muudest polüamiidstaapelkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, ühekordne, pakendamata

5509.12

Muu lõng nailonist või muudest polüamiidstaapelkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, mitmekordne, pakendamata

5509.21

Ühekordne lõng, polüesterstaapelkiudu ≥ 85 %, pakendamata

5509.22

Muu lõng polüesterstaapelkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, mitmekordne, pakendamata

5509.31

Lõng akrüül- või modakrüülstaapelkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, ühekordne, pakendamata

5509.32

Muu lõng akrüül- või modakrüülstaapelkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, mitmekordne, pakendamata

5509.41

Lõng muudest sünteesstaapelkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, ühekordne, pakendamata

5509.42

Muu lõng muudest sünteesstaapelkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, mitmekordne, pakendamata

5509.51

Muu lõng polüesterstaapelkiududest segus tehisstaapelkiududega, pakendamata

5509.52

Muu lõng polüesterstaapelkiududest segus lamba- ja muude loomade villaga, pakendamata

5509.53

Muu lõng polüsterstaapelkiududest segus puuvillaga, pakendamata

5509.59

Muu lõng polüesterstaapelkiududest, pakendamata

5509.61

Muu lõng akrüülstaapelkiududest segus lambavilla või muude loomade villaga, pakendamata

5509.62

Muu lõng akrüülstaapelkiududest segus puuvillaga, pakendamata

5509.69

Muu lõng akrüülstaapelkiududest, pakendamata

5509.91

Muu lõng teistest sünteesstaapelkiududest segus lambavilla või muude loomade villaga

5509.92

Muu lõng teistest sünteesstaapelkiududest segus puuvillaga, pakendamata

5509.99

Muu lõng teistest sünteesstaapelkiududest, pakendamata

5510.11

Lõng kunststaapelkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, ühekordne, pakendamata

5510.12

Lõng tehisstaapelkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, mitmekordne, pakendamata

5510.20

Muu lõng tehisstaapelkiududest segus lambavilla või muude loomade villaga, pakendamata

5510.30

Muu lõng tehisstaapelkiududest segus puuvillaga, pakendamata

5510.90

Muu lõng tehisstaapelkiududest, pakendamata

5511.10

Lõng sünteesstaapelkiududest, nende kiudude sisaldus ≥ 85 %, v.a õmblusniit, pakendatud

5511.20

Muu lõng sünteesstaapelkiududest, nende kiudude sisaldus < 85 %, jaemüügiks pakendatud

5511.30

Lõng tehiskiududest (v.a õmblusniit), jaemüügiks pakendatud

5512.11

Riie, polüesterstaapelkiudude sisaldus ≥ 85 %, pleegitamata või pleegitatud

5512.19

Riie, polüesterstaapelkiudude sisaldus ≥ 85 %, v.a pleegitamata ja pleegitatud

5512.21

Riie, akrüülstaapelkiudude sisaldus ≥ 85 %, pleegitamata või pleegitatud

5512.29

Riie, akrüülstaapelkiudude sisaldus ≥ 85 %, v.a pleegitamata ja pleegitatud

5512.91

Riie, muude sünteesstaapelkiudude sisaldus ≥ 85 %, pleegitamata või pleegitatud

5512.99

Riie, muude sünteesstaapelkiudude sisaldus ≥ 85 %, v.a pleegitamata ja pleegitatud

5513.11

Labasekoeline riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 170 g/m2, pleegitamata või pleegitatud

5513.12

Toimse sidusega riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 170 g/m2, pleegitamata või pleegitatud

5513.13

Muu riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 170 g/m2, pleegitamata või pleegitatud

5513.19

Muu riie sünteesstaapelkiududest segus puuvillaga, sünteesstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 170 g/m2, pleegitamata või pleegitatud

5513.21

Labasekoeline riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 170 g/m2, värvitud

5513.22

Toimse sidusega riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 170 g/m2, värvitud

5513.23

Muu riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 170 g/m2, värvitud

5513.29

Riie muudest sünteesstaapelkiududest segus puuvillaga, sünteesstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 170 g/m2, värvitud

5513.31

Labasekoeline riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 170 g/m2, kirjukoeline

5513.32

Toimse sidusega riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 170 g/m2, kirjukoeline

5513.33

Muu riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 170 g/m2, värvitud

5513.39

Riie muudest sünteesstaapelkiududest segus puuvillaga, sünteesstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 170 g/m2, kirjukoeline

5513.41

Labasekoeline riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 170 g/m2, trükitud

5513.42

Toimse sidusega riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 170 g/m2, trükitud

5513.43

Muu riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 170 g/m2, trükitud

5513.49

Riie muudest sünteesstaapelkiududest segus puuvillaga, sünteesstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus ≤ 170 g/m2, trükitud

5514.11

Labasekoeline riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus > 170 g/m2, pleegitamata või pleegitatud

5514.12

Toimse sidusega riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus > 170 g/m2, pleegitamata või pleegitatud

5514.13

Muu riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus > 170 g/m2, pleegitamata või pleegitatud

5514.19

Riie muudest sünteesstaapelkiududest segus puuvillaga, sünteesstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus > 170 g/m2, pleegitamata või pleegitatud

5514.21

Labasekoeline riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus > 170 g/m2, värvitud

5514.22

Toimse sidusega riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus > 170 g/m2, värvitud

5514.23

Riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus > 170 g/m2, värvitud

5514.29

Riie muudest sünteesstaapelkiududest segus puuvillaga, sünteesstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus > 170 g/m2, värvitud

5514.31

Labasekoeline riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus > 170 g/m2, kirjukoeline

5514.32

Toimse sidusega riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus > 170 g/m2, kirjukoeline

5514.33

Muu riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus > 170 g/m2, kirjukoeline

5514.39

Riie muudest sünteesstaapelkiududest segus puuvillaga, sünteesstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus > 170 g/m2, kirjukoeline

5514.41

Labasekoeline riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus > 170 g/m2, trükitud

5514.42

Toimse sidusega riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus > 170 g/m2, trükitud

5514.43

Muu riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus > 170 g/m2, trükitud

5514.49

Riie polüesterstaapelkiududest segus puuvillaga, polüesterstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pindtihedus > 170 g/m2, trükitud

5515.11

Muu riie polüesterstaapelkiududest segus viskoosstaapelkiududega

5515.12

Muu riie polüesterstaapelkiududest segus keemiliste filamentkiududega

5515.13

Muu riie polüesterstaapelkiududest segus lambavilla või muude loomade villaga

5515.19

Muu riie polüesterstaapelkiududest

5515.21

Muu riie akrüülstaapelkiududest segus keemiliste filamentkiududega

5515.22

Muu riie akrüülstaapelkiududest segus lambavilla või muude loomade villaga

5515.29

Muu riie akrüül- või modakrüülstaapelkiududest

5515.91

Muu riie teistest sünteesstaapelkiududest segus keemiliste filamentkiududega

5515.92

Muu riie teistest sünteesstaapelkiududest segus lambavilla või muude loomade villaga

5515.99

Muu riie sünteesstaapelkiududest

5516.11

Riie, tehisstaapelkiudude sisaldus ≥ 85 %, pleegitamata või pleegitatud

5516.12

Riie, tehisstaapelkiudude sisaldus ≥ 85 %, värvitud

5516.13

Riie, tehisstaapelkiudude sisaldus ≥ 85 %, kirjukoeline

5516.14

Riie, tehisstaapelkiudude sisaldus ≥ 85 %, trükitud

5516.21

Riie tehisstaapelkiududest segus keemiliste filamentkiududega, tehisstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pleegitamata või pleegitatud

5516.22

Riie tehisstaapelkiududest segus keemiliste filamentkiududega, tehisstaapelkiudude sisaldus < 85 %, värvitud

5516.23

Riie tehisstaapelkiududest segus keemiliste filamentkiududega, tehisstaapelkiudude sisaldus < 85 %, kirjukoeline

5516.24

Riie tehisstaapelkiududest segus keemiliste filamentkiududega, tehisstaapelkiudude sisaldus < 85 %, trükitud

5516.31

Riie tehisstaapelkiududest segus lambavilla või muude loomade villaga, tehisstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pleegitamata või pleegitatud

5516.32

Riie tehisstaapelkiududest segus lambavilla või muude loomade villaga, tehisstaapelkiudude sisaldus < 85 %, värvitud

5516.33

Riie tehisstaapelkiududest segus lambavilla või muude loomade villaga, tehisstaapelkiudude sisaldus < 85 %, kirjukoeline

5516.34

Riie tehisstaapelkiududest segus lambavilla või muude loomade villaga, tehisstaapelkiudude sisaldus < 85 %, trükitud

5516.41

Riie tehisstaapelkiududest segus puuvillaga, tehisstaapelkiudude sisaldus < 85 %, pleegitamata või pleegitatud

5516.42

Riie tehisstaapelkiududest segus puuvillaga, tehisstaapelkiudude sisaldus < 85 %, värvitud

5516.43

Riie tehisstaapelkiududest segus puuvillaga, tehisstaapelkiudude sisaldus < 85 %, kirjukoeline

5516.44

Riie tehisstaapelkiududest segus puuvillaga, tehisstaapelkiudude sisaldus < 85 %, trükitud

5516.91

Muu riie tehisstaapelkiududest, pleegitamata või pleegitatud

5516.92

Muu riie tehisstaapelkiududest, värvitud

5516.93

Muu riie tehisstaapelkiududest, kirjukoeline

5516.94

Muu riie tehisstaapelkiududest, trükitud

56. rühm

Vatt, vilt ja lausriie; erilõng; nöörid, köied jms

5601.10

Tekstiilvatist hügieenitooted, s.o hügieenisidemed, -tampoonid jms

5601.21

Puuvillavatt ja tooted sellest, v.a hügieenitooted

5601.22

Vatt keemilistest kiududest ja tooted sellest, v.a hügieenitooted

5601.29

Vatt muust tekstiilmaterjalist ja tooted sellest, v.a hügieenitooted

5601.30

Tekstiilflokk, -tolm ja -ebemed

5602.10

Nõeltöödeldud vilt ja läbiõmmeldud riie

5602.21

Vilt lamba- või muude loomade villast, impregneerimata, pealistamata, katmata jne, v.a nõeltöödeldud vilt

5602.29

Vilt muust tekstiilmaterjalist, impregneerimata, pealistamata, katmata jne, v.a nõeltöödeldud vilt

5602.90

Muu tekstiilmaterjalist vilt

5603.00

Lausriie, kas impregneeritud, pealistatud, kaetud, lamineeritud või mitte

5604.10

Kumminiit või -nöör, tekstiiliga kaetud

5604.20

Eriti tugev lõng polüester-, nailon-, muudest polüamiid- või viskooskiududest, pealistatud

5604.90

Muu tekstiillõng, ribad jms, impregneeritud, pealistatud/kaetud kummi või plastikuga

5605.00

Metalliseeritud tekstiillõng kombineeritult metallniidi, -riba või -pulbriga

5606.00

Muu mähitud lõng; šenill-, bukleelõng

5607.10

Nöörid ja köied džuudist või muudest tekstiilniinkiududest

5607.21

Sidumis- ja pakkenöör sisalist või muude Agave perekonna taimede kiust

5607.29

Muud nöörid ja köied sisalikiust

5607.30

Nöörid ja köied manillakanepist või muudest kõvadest lehekiududest

5607.41

Sidumis- ja pakkenöör polüeteenist või polüpropeenist

5607.49

Muud nöörid ja köied polüeteenist või polüpropeenist

5607.50

Nöörid ja köied muudest sünteeskiududest

5607.90

Nöörid ja köied muust materjalist

5608.11

Valmis kalavõrgud keemilisest tekstiilmaterjalist

5608.19

Sõlmitud võrgulina nöörist, köiest ja muud valmis võrgud keemilisest tekstiilmaterjalist

5608.90

Muu sõlmitud võrgulina nöörist, köiest ja valmis võrgud muust tekstiilmaterjalist

5609.00

Muud tooted lõngast, ribadest, nöörist ja köiest

57. rühm

Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted

5701.10

Vaibad lamba- või muude loomade villast, sõlmtehnikas

5701.90

Vaibad muust tekstiilmaterjalist, sõlmtehnikas

5702.10

Kelem, Schumacks, Karamanie jms käsitelgedel kootud vaibad

5702.20

Põrandakatted kookoskiust

5702.31

Muud karusvaibad lamba- või muude loomade villast, pooltooted

5702.32

Muud karusvaibad keemilisest tekstiilmaterjalist, pooltooted

5702.39

Muud karusvaibad muust tekstiilmaterjalist, pooltooted

5702.41

Muud karusvaibad lamba- või muude loomade villast, valmistooted

5702.42

Muud karusvaibad keemilisest tekstiilmaterjalist, valmistooted

5702.49

Muud karusvaibad muust tekstiilmaterjalist, valmistooted

5702.51

Muud telgedel kootud vaibad lamba- või muude loomade villast, pooltooted

5702.52

Muud telgedel kootud vaibad keemilisest tekstiilmaterjalist, pooltooted

5702.59

Muud telgedel kootud vaibad muust tekstiilmaterjalist, pooltooted

5702.91

Muud telgedel kootud vaibad lamba- või muude loomade villast, valmistooted

5702.92

Muud telgedel kootud vaibad keemilisest tekstiilmaterjalist, valmistooted

5702.99

Muud telgedel kootud vaibad muust tekstiilmaterjalist, valmistooted

5703.10

Taftingvaibad lamba- või muude loomade villast

5703.20

Taftingvaibad nailonist või muudest polüamiidkiududest

5703.30

Taftingvaibad muust keemilisest tekstiilmaterjalist

5703.90

Taftingvaibad muust tekstiilmaterjalist

5704.10

Viltplaadid, pindala mitte üle 0,3 m2

5704.90

Muud viltvaibad, v.a -plaadid

5705.00

Muud vaibad ja tekstiilpõrandakatted

58. rühm

Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad jne

5801.10

Karusriie lamba- või muude loomade villast, v.a froteeriie ja paelad

5801.21

Puuvillane karusriie läbilõikamata kudekarustusega, v.a froteeriie ja paelad

5801.22

Puuvillane pesusamet läbilõigatud kudekarustusega, v.a paelad

5801.23

Muu puuvillane karusriie

5801.24

Puuvillane karusriie läbilõikamata lõimkarustusega, v.a froteeriie ja paelad

5801.25

Puuvillane karusriie läbilõigatud lõimkarustusega, v.a froteeriie ja paelad

5801.26

Puuvillane šenillriie, v.a paelad

5801.31

Karusriie keemilistest kiududest läbilõikamata kudekarustusega, v.a froteeriie ja paelad

5801.32

Pesusamet keemilistest kiududest läbilõigatud kudekarustusega, v.a paelad

5801.33

Muu karusriie keemilistest kiududest, kudekarustus

5801.34

Karusriie keemilistest kiududest läbilõikamata lõimkarustusega, v.a froteeriie ja paelad

5801.35

Karusriie keemilistest kiududest läbilõigatud lõimkarustusega, v.a froteeriie ja paelad

5801.36

Šenillriie keemilistest kiududest, v.a paelad

5801.90

Karus- ja šenillriie muust tekstiilmaterjalist, v.a froteeriie ja paelad

5802.11

Puuvillane froteerätiku- jms froteeriie, v.a paelad, pleegitamata

5802.19

Puuvillane froteerätiku- jms froteeriie, v.a pleegitamata ja paelad

5802.20

Froteerätiku- jms froteeriie muust tekstiilmaterjalist, v.a paelad

5802.30

Taftingriie, v.a rühma 5703 tooted

5803.10

Hõredakoeline puuvillane riie, v.a paelad

5803.90

Hõredakoeline riie muust tekstiilmaterjalist, v.a paelad

5804.10

Tüll ja muu võrkriie, v.a telgedel kootud silmkoe- või heegeldatud kangas

5804.21

Masinpits keemilistest kiududest, metraažkaubana, ribadena või motiividena

5804.29

Masinpits muust tekstiilmaterjalist, metraažkaubana, ribadena või motiividena

5804.30

Käsipits metraažkaubana, ribadena või motiividena

5805.00

Seinavaibad, käsitelgedel kootud ja käsitsi väljaõmmeldud, pool- ja valmistooted

5806.10

Telgedel kootud karus- ja šenillpaelad

5806.20

Muud telgedel kootud paelad, elastomeerse lõnga või kumminiidi sisaldus ≥ 5 %

5806.31

Muud telgedel kootud puuvillased paelad

5806.32

Muud telgedel kootud keemilistest kiududest paelad

5806.39

Muud telgedel kootud muust tekstiilmaterjalist paelad

5806.40

Riie kleepainega ühendatud lõimelõngadest ilma koelõngadeta

5807.10

Etiketid, embleemid jms telgedel kootud tooted tekstiilmaterjalidest

5807.90

Etiketid, embleemid jms muust tekstiilmaterjalist, v.a telgedel kootud

5808.10

Punutud paelad metraažkaubana

5808.90

Posamendid metraažkaubana, v.a silmkoelised; tutid, pompoonid jms

5809.00

Muu metallniidist või metalliseeritud lõngast riie rõivaste valmistamiseks jms

5810.10

Tikandid ilma nähtava aluspinnata, metraažkaubana, ribadena või motiividena

5810.91

Muud puuvillased tikandid metraažkaubana, ribadena või motiividena

5810.92

Muud tikandid keemilistest kiududest, metraažkaubana, ribadena või motiividena

5810.99

Muud tikandid muust tekstiilmaterjalist, metraažkaubana, ribadena või motiividena

5811.00

Tepitud tekstiiltooted metraažkaubana

59. rühm

Impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie jms

5901.10

Kummainega pealistatud tekstiilriie raamatukaanteks

5901.90

Pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; jäik kübarariie

5902.10

Rehvikoortriie nailon- või muust eriti tugevast polüamiidlõngast

5902.20

Eriti tugevast polüesterlõngast rehvikoortriie

5902.90

Eriti tugevast viskooslõngast rehvikoortriie

5903.10

Muu impregneeritud, pealistatud, kaetud või polüvinüülkloriidiga lamineeritud riie

5903.20

Muu impregneeritud, pealistatud, kaetud või polüuretaaniga lamineeritud riie

5903.90

Muu impregneeritud, pealistatud, kaetud või plastikuga lamineeritud riie

5904.10

Valmislõigatud või lõikamata linoleum

5904.91

Nõeltöödeldud vildist või lausriidest alusel põrandakatted, v.a linoleum

5904.92

Muu tekstiilalusega põrandakatted, v.a linoleum

5905.00

Tekstiilseinakatted

5906.10

Kummeeritud tekstiilkleeplint, laius mitte üle 20 cm

5906.91

Muu silmkoeline või heegeldatud kummeeritud kangas

5906.99

Muu kummeeritud riie

5907.00

Muu impregneeritud, pealistatud, kaetud riie; maalitud lõuend (näit teatridekoratsioonid)

5908.00

Lambi, ahju jts tekstiiltahid; hõõgsukad ja silmkoeline hõõgsukakangas

5909.00

Tekstiilvoolikud ja -torud

5910.00

Ülekanderihmad või konveierlindid või rihmariie tekstiilmaterjalist

5911.10

Riie nõellintide valmistamiseks ja muu tehnilise otstarbega riie

5911.20

Toor- või valmiskurnariie

5911.31

Paberimasinate jmt seadmete riie, pindtihedus < 650 g/m2

5911.32

Paberimasinate jmt seadmete riie, pindtihedus ≥ 650 g/m2

5911.40

Õlipresside jmt seadmete filterriie, sh juusfilterriie

5911.90

Muud tehnilise otstarbega tekstiilkaubad ja -tooted

60. rühm

Silmkoe- või heegeldatud kangad

6001.10

Kõrge karusega silmkoelised või heegeldatud karuskangad

6001.21

Puuvillased aaskarusega silmkoelised või heegeldatud kangad

6001.22

Keemilistest kiududest aaskarusega silmkoelised või heegeldatud kangad

6001.29

Muust aaskarusega tekstiilmaterjalist silmkoelised või heegeldatud kangad

6001.91

Muud puuvillased silmkoelised või heegeldatud karuskangad

6001.92

Muud keemilistest kiududest silmkoelised või heegeldatud karuskangad

6001.99

Muust tekstiilmaterjalist muud silmkoelised või heegeldatud karuskangad

6002.10

Muu silmkoeline või heegeldatud kangas, laius ≤ 30 cm, elastomeer- või kummilõnga sisaldus ≥ 5 %

6002.20

Muud silmkoelised või heegeldatud kangad, laius ≤ 30 cm

6002.30

Muud silmkoelised või heegeldatud kangad, laius 30 cm, elastomeer- või kummilõnga sisaldus ≥ 5 %

6002.41

Muud kettkoekangad lamba- või muude loomade villast

6002.42

Muud puuvillased kettkoekangad

6002.43

Muud kettkoekangad keemilistest kiudainetest

6002.49

Muud kettkoekangad muust materjalist

6002.91

Muud silmkoelised või heegeldatud kangad lamba- või muude loomade villast

6002.92

Muud puuvillased silmkoelised või heegeldatud kangad

6002.93

Muud silmkoelised või heegeldatud kangad keemilistest kiududest

6002.99

Muud silmkoelised või heegeldatud kangad muust materjalist

61. rühm

Silmkoelised või heegeldatud rõivad ja rõivamanused

6101.10

Meeste/poiste mantlid, anorakid jms lamba- või muude loomade villast, silmkoelised

6101.20

Meeste/poiste mantlid, anorakid jms puuvillast, silmkoelised

6101.30

Meeste/poiste mantlid, anorakid jms keemilistest kiududest, silmkoelised

6101.90

Meeste/poiste mantlid, anorakid jms muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6102.10

Naiste/tüdrukute mantlid, anorakid jms lamba- või muude loomade villast, silmkoelised

6102.20

Naiste/tüdrukute mantlid, anorakid jms puuvillast, silmkoelised

6102.30

Naiste/tüdrukute mantlid, anorakid jms keemilistest kiududest, silmkoelised

6102.90

Naiste/tüdrukute mantlid, anorakid jms muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6103.11

Meeste/poiste ülikonnad lamba- või muude loomade villast, silmkoelised

6103.12

Meeste/poiste ülikonnad sünteeskiududest, silmkoelised

6103.19

Meeste/poiste ülikonnad muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6103.21

Meeste/poiste rõivakomplektid lamba- või muude loomade villast, silmkoelised

6103.22

Meeste/poiste rõivakomplektid puuvillast, silmkoelised

6103.23

Meeste/poiste rõivakomplektid sünteeskiududest, silmkoelised

6103.29

Meeste/poiste rõivakomplektid muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6103.31

Meeste/poiste pintsakud ja bleiserid lamba- või muude loomade villast, silmkoelised

6103.32

Meeste/poiste pintsakud ja bleiserid puuvillast, silmkoelised

6103.33

Meeste/poiste pintsakud ja bleiserid sünteeskiududest, silmkoelised

6103.39

Meeste/poiste pintsakud ja bleiserid muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6103.41

Meeste/poiste pikad ja lühikesed püksid lamba- või muude loomade villast, silmkoelised

6103.42

Meeste/poiste pikad ja lühikesed püksid puuvillast, silmkoelised

6103.43

Meeste/poiste pikad ja lühikesed püksid sünteeskiududest, silmkoelised

6103.49

Meeste/poiste pikad ja lühikesed püksid muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6104.11

Naiste/tüdrukute kostüümid lamba- või muude loomade villast, silmkoelised

6104.12

Naiste/tüdrukute kostüümid puuvillast, silmkoelised

6104.13

Naiste/tüdrukute kostüümid sünteeskiududest, silmkoelised

6104.19

Naiste/tüdrukute kostüümid muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6104.21

Naiste/tüdrukute rõivakomplektid lamba- või muude loomade villast, silmkoelised

6104.22

Naiste/tüdrukute rõivakomplektid puuvillast, silmkoelised

6104.23

Naiste/tüdrukute rõivakomplektid sünteeskiududest, silmkoelised

6104.29

Naiste/tüdrukute rõivakomplektid muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6104.31

Naiste/tüdrukute pintsakud lamba- või muude loomade villast, silmkoelised

6104.32

Naiste/tüdrukute pintsakud puuvillast, silmkoelised

6104.33

Naiste/tüdrukute pintsakud sünteeskiududest, silmkoelised

6104.39

Naiste/tüdrukute pintsakud muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6104.41

Naiste/tüdrukute kleidid lamba- või muude loomade villast, silmkoelised

6104.42

Naiste/tüdrukute kleidid puuvillast, silmkoelised

6104.43

Naiste/tüdrukute kleidid sünteeskiududest, silmkoelised

6104.44

Naiste/tüdrukute kleidid tehiskiududest, silmkoelised

6104.49

Naiste/tüdrukute kleidid muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6104.51

Naiste/tüdrukute seelikud lamba- või muude loomade villast, silmkoelised

6104.52

Naiste/tüdrukute seelikud puuvillast, silmkoelised

6104.53

Naiste/tüdrukute seelikud sünteeskiududest, silmkoelised

6104.59

Naiste/tüdrukute seelikud muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6104.61

Naiste/tüdrukute pikad ja lühikesed püksid lamba- või muude loomade villast, silmkoelised

6104.62

Naiste/tüdrukute pikad ja lühikesed püksid puuvillast, silmkoelised

6104.63

Naiste/tüdrukute pikad ja lühikesed püksid sünteeskiududest, silmkoelised

6104.69

Naiste/tüdrukute pikad ja lühikesed püksid muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6105.10

Meeste/poiste päevasärgid puuvillast, silmkoelised

6105.20

Meeste/poiste päevasärgid keemilistest kiududest, silmkoelised

6105.90

Meeste/poiste päevasärgid muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6106.10

Naiste/tüdrukute pluusid ja särkpluusid puuvillast, silmkoelised

6106.20

Naiste/tüdrukute pluusid ja särkpluusid keemilistest kiududest, silmkoelised

6106.90

Naiste/tüdrukute pluusid ja särkpluusid muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6107.11

Meeste/poiste aluspüksid puuvillast, silmkoelised

6107.12

Meeste/poiste aluspüksid keemilistest kiududest, silmkoelised

6107.19

Meeste/poiste aluspüksid muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6107.21

Meeste/poiste öösärgid ja pidžaamad puuvillast, silmkoelised

6107.22

Meeste/poiste öösärgid ja pidžaamad keemilistest kiududest, silmkoelised

6107.29

Meeste/poiste öösärgid ja pidžaamad muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6107.91

Meeste/poiste supel- ja hommikumantlid jms puuvillast, silmkoelised

6107.92

Meeste/poiste supel- ja hommikumantlid jms keemilistest kiududest, silmkoelised

6107.99

Meeste/poiste supel- ja hommikumantlid jms muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6108.11

Naiste/tüdrukute kombineed ja alusseelikud keemilistest kiududest, silmkoelised

6108.19

Naiste/tüdrukute kombineed ja alusseelikud muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6108.21

Naiste/tüdrukute püksikud ja aluspüksid puuvillast, silmkoelised

6108.22

Naiste/tüdrukute püksikud ja aluspüksid keemilistest kiududest, silmkoelised

6108.29

Naiste/tüdrukute püksikud ja aluspüksid muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6108.31

Naiste/tüdrukute öösärgid ja pidžaamad puuvillast, silmkoelised

6108.32

Naiste/tüdrukute öösärgid ja pidžaamad keemilistest kiududest, silmkoelised

6108.39

Naiste/tüdrukute öösärgid ja pidžaamad muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6108.91

Naiste/tüdrukute supel- ja hommikumantlid puuvillast, silmkoelised

6108.92

Naiste/tüdrukute supel- ja hommikumantlid keemilistest kiududest, silmkoelised

6108.99

Naiste/tüdrukute supel- ja hommikumantlid muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6109.10

T-särgid, särgikud jm alus- ja pealissärgid puuvillast, silmkoelised

6109.90

T-särgid, särgikud jm alus- ja pealissärgid muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6110.10

Pulloverid, kampsunid jms tooted lamba- või muude loomade villast, silmkoelised

6110.20

Pulloverid, kampsunid jms tooted puuvillast, silmkoelised

6110.30

Pulloverid, kampsunid jm tooted keemilistest kiududest, silmkoelised

6110.90

Pulloverid, kampsunid jms tooted muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6111.10

Imikurõivad ja rõivamanused lamba- või muude loomade villast, silmkoelised

6111.20

Imikurõivad ja rõivamanused puuvillast, silmkoelised

6111.30

Imikurõivad ja rõivamanused sünteeskiududest, silmkoelised

6111.90

Imikurõivad ja rõivamanused muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6112.11

Spordidressid puuvillast, silmkoelised

6112.12

Spordidressid sünteeskiududest, silmkoelised

6112.19

Spordidressid muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6112.20

Suusakostüümid tekstiilmaterjalidest, silmkoelised

6112.31

Meeste/poiste supelrõivad sünteeskiududest, silmkoelised

6112.39

Meeste/poiste supelrõivad muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6112.41

Naiste/tüdrukute supelrõivad sünteeskiududest, silmkoelised

6112.49

Naiste/tüdrukute supelrõivad muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6113.00

Rõivad impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud kangast, silmkoelised

6114.10

Muud rõivad lamba- või muude loomade villast, silmkoelised

6114.20

Muud rõivad puuvillast, silmkoelised

6114.30

Muud rõivad keemilistest kiududest, silmkoelised

6114.90

Muud rõivad muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6115.11

Sukkpüksid ja retuusid sünteeskiudlõngast, ühekordse lõnga joontihedus alla 67 detsiteksi, silmkoelised

6115.12

Sukkpüksid ja retuusid sünteeskiudlõngast, ühekordse lõnga joontihedus ≥ 67 detsiteksi, silmkoelised

6115.19

Sukkpüksid ja retuusid muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6115.20

Naiste pikad või põlvsukad tekstiillõngast, ühekordse lõnga joontihedus alla 67 detsiteksi, silmkoelised

6115.91

Muud sukktooted lamba- või muude loomade villast, silmkoelised

6115.92

Muud sukktooted puuvillast, silmkoelised

6115.93

Muud sukktooted sünteeskiududest, silmkoelised

6115.99

Muud sukktooted muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6116.10

Kindad, impregneeritud, pealistatud või plastikuga või kummiga kaetud, silmkoelised

6116.91

Sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad lamba- või muude loomade villast, silmkoelised

6116.92

Muud sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad puuvillast, silmkoelised

6116.93

Muud sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad sünteeskiududest, silmkoelised

6116.99

Muud sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6117.10

Suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, loorid jms tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6117.20

Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6117.80

Muud rõivamanused tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6117.90

Rõivaste või rõivamanuste osad tekstiilmaterjalist, silmkoelised

62. rühm

Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised/heegeldatud

6201.11

Meeste/poiste mantlid jms tooted lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6201.12

Meeste/poiste mantlid jms tooted puuvillast, v.a silmkoelised

6201.13

Meeste/poiste mantlid jms tooted keemilistest kiududest, v.a silmkoelised

6201.19

Meeste/poiste mantlid jms tooted muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6201.91

Meeste/poiste anorakid jms tooted lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6201.92

Meeste/poiste anorakid jms tooted puuvillast, v.a silmkoelised

6201.93

Meeste/poiste anorakid jms tooted keemilistest kiududest, v.a silmkoelised

6201.99

Meeste/poiste anorakid jms tooted muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6202.11

Naiste/tüdrukute mantlid jms tooted lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6202.12

Naiste/tüdrukute mantlid jms tooted puuvillast, v.a silmkoelised

6203.13

Naiste/tüdrukute mantlid jms tooted keemilistest kiududest, v.a silmkoelised

6202.19

Naiste/tüdrukute mantlid jms tooted muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6202.91

Naiste/tüdrukute anorakid jms tooted lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6202.92

Naiste/tüdrukute anorakid jms tooted puuvillast, v.a silmkoelised

6202.93

Naiste/tüdrukute anorakid jms tooted keemilistest kiududest, v.a silmkoelised

6202.99

Naiste/tüdrukute anorakid jms tooted muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6203.11

Meeste/poiste ülikonnad lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6203.12

Meeste/poiste ülikonnad sünteeskiududest, v.a silmkoelised

6203.19

Meeste/poiste ülikonnad muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6203.21

Meeste/poiste rõivakomplektid lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6203.22

Meeste/poiste rõivakomplektid puuvillast, v.a silmkoelised

6203.23

Meeste/poiste rõivakomplektid sünteeskiududest, v.a silmkoelised

6203.29

Meeste/poiste rõivakomplektid muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6203.31

Meeste/poiste pintsakud ja bleiserid lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6203.32

Meeste/poiste pintsakud ja bleiserid puuvillast, v.a silmkoelised

6203.33

Meeste/poiste pintsakud ja bleiserid sünteeskiududest, v.a silmkoelised

6203.39

Meeste/poiste pintsakud ja bleiserid muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6203.41

Meeste/poiste pikad ja lühikesed püksid lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6203.42

Meeste/poiste pikad ja lühikesed püksid puuvillast, v.a silmkoelised

6203.43

Meeste/poiste pikad ja lühikesed püksid sünteeskiududest, v.a silmkoelised

6203.49

Meeste/poiste pikad ja lühikesed püksid muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6204.11

Naiste/tüdrukute kostüümid lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6204.12

Naiste/tüdrukute kostüümid puuvillast, v.a silmkoelised

6204.13

Naiste/tüdrukute kostüümid sünteeskiududest, v.a silmkoelised

6204.19

Naiste/tüdrukute kostüümid muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6204.21

Naiste/tüdrukute rõivakomplektid lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6204.22

Naiste/tüdrukute rõivakomplektid puuvillast, v.a silmkoelised

6204.23

Naiste/tüdrukute rõivakomplektid sünteeskiududest, v.a silmkoelised

6204.29

Naiste/tüdrukute rõivakomplektid muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6204.31

Naiste/tüdrukute pintsakud lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6204.32

Naiste/tüdrukute pintsakud puuvillast, v.a silmkoelised

6204.33

Naiste/tüdrukute pintsakud sünteeskiududest, v.a silmkoelised

6204.39

Naiste/tüdrukute pintsakud muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6204.41

Naiste/tüdrukute kleidid lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6204.42

Naiste/tüdrukute kleidid puuvillast, v.a silmkoelised

6204.43

Naiste/tüdrukute kleidid sünteeskiududest, v.a silmkoelised

6204.44

Naiste/tüdrukute kleidid tehiskiududest, v.a silmkoelised

6204.49

Naiste/tüdrukute kleidid muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6204.51

Naiste/tüdrukute seelikud lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6204.52

Naiste/tüdrukute seelikud puuvillast, v.a silmkoelised

6204.53

Naiste/tüdrukute seelikud sünteeskiust, v.a silmkoelised

6204.59

Naiste/tüdrukute seelikud muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6204.61

Naiste/tüdrukute pikad ja lühikesed püksid lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6204.62

Naiste/tüdrukute pikad ja lühikesed püksid puuvillast, v.a silmkoelised

6204.63

Naiste/tüdrukute pikad ja lühikesed püksid sünteeskiust, v.a silmkoelised

6204.69

Naiste/tüdrukute pikad ja lühikesed püksid muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6205.10

Meeste/poiste päevasärgid lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6205.20

Meeste/poiste päevasärgid puuvillast, v.a silmkoelised

6205.30

Meeste/poiste päevasärgid keemilistest kiududest, v.a silmkoelised

6205.90

Meeste/poiste päevasärgid muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6206.10

Naiste/tüdrukute pluusid ja särkpluusid siidist ja siidijääkidest, v.a silmkoelised

6206.20

Naiste/tüdrukute pluusid ja särkpuusid lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6206.30

Naiste/tüdrukute pluusid ja särkpluusid puuvillast, v.a silmkoelised

6206.40

Naiste/tüdrukute pluusid ja särkpluusid keemilistest kiududest, v.a silmkoelised

6206.90

Naiste/tüdrukute pluusid ja särkpluusid muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6207.11

Meeste/poiste aluspüksid puuvillast, v.a silmkoelised

6207.19

Meeste/poiste aluspüksid muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6207.21

Meeste/poiste öösärgid ja pidžaamad puuvillast, v.a silmkoelised

6207.22

Meeste/poiste öösärgid ja pidžaamad keemilistest kiududest, v.a silmkoelised

6207.29

Meeste/poiste öösärgid ja pidžaamad muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6207.91

Meeste/poiste supel- ja hommikumantlid jms puuvillast, v.a silmkoelised

6207.92

Meeste/poiste supel- ja hommikumantlid jms keemilistest kiududest, v.a silmkoelised

6207.99

Meeste/poiste supel- ja hommikumantlid jms muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6208.11

Naiste/tüdrukute kombineed ja alusseelikud keemilistest kiududest, v.a silmkoelised

6208.19

Naiste/tüdrukute kombineed ja alusseelikud muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6208.21

Naiste/tüdrukute öösärgid ja pidžaamad puuvillast, v.a silmkoelised

6208.22

Naiste/tüdrukute öösärgid ja pidžaamad keemilistest kiududest, v.a silmkoelised

6208.29

Naiste/tüdrukute öösärgid ja pidžaamad muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6208.91

Naiste/tüdrukute aluspüksid, supelmantlid jms puuvillast, v.a silmkoelised

6208.92

Naiste/tüdrukute aluspüksid, supelmantlid jms keemilistest kiududest, v.a silmkoelised

6208.99

Naiste/tüdrukute aluspüksid, supelmantlid jms muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6209.10

Imikurõivad ja rõivamanused lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6209.20

Imikurõivad ja rõivamanused puuvillast, v.a silmkoelised

6209.30

Imikurõivad ja rõivamanused sünteeskiududest, v.a silmkoelised

6209.90

Imikurõivad ja rõivamanused muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6210.10

Vildist või lausriidest rõivad

6210.20

Meeste/poiste mantlid jms tooted impregneeritud, pealistatud, kaetud vms riidest

6210.30

Naiste/tüdrukute mantlid jms tooted impregneeritud, pealistatud, kaetud vms riidest

6210.40

Meeste/poiste muud rõivad impregneeritud, pealistatud, kaetud vms riidest

6210.50

Naiste/tüdrukute muud rõivad impregneeritud, pealistatud, kaetud vms riidest

6211.11

Meeste/poiste supelrõivad muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6211.12

Naiste/tüdrukute supelrõivad muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6211.20

Suusakostüümid tekstiilmaterjalidest, v.a silmkoelised

6211.31

Muud meeste/poiste rõivad lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6211.32

Muud meeste/poiste rõivad puuvillast, v.a silmkoelised

6211.33

Muud meeste/poiste rõivad keemilistest kiududest, v.a silmkoelised

6211.39

Muud meeste/poiste rõivad muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6211.41

Muud naiste/tüdrukute rõivad lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6211.42

Muud naiste/tüdrukute rõivad puuvillast, v.a silmkoelised

6211.43

Muud naiste/tüdrukute rõivad keemilistest kiududest, v.a silmkoelised

6211.49

Muud naiste/tüdrukute rõivad muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6212.10

Rinnahoidjad ja nende osad tekstiilmaterjalist

6212.20

Suka- ja pükssukahoidjad ja nende osad tekstiilmaterjalist

6212.30

Poolkorsetid ja nende osad tekstiilmaterjalist

6212.90

Korsetid, traksid jms tooted ja nende osad tekstiilmaterjalist

6213.10

Taskurätid siidist või siidijääkidest, v.a silmkoelised

6213.20

Taskurätid puuvillast, v.a silmkoelised

6213.90

Taskurätid muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6214.10

Suurrätid, kaela- ja pearätikud, loorid jms tooted siidist ja siidijääkidest, v.a silmkoelised

6214.20

Suurrätid, kaela- ja pearätikud, loorid jms tooted lamba- või muude loomade villast, v.a silmkoelised

6214.30

Suurrätid, kaela- ja pearätikud, loorid jms tooted sünteeskiust, v.a silmkoelised

6214.40

Suurrätid, kaela- ja pearätikud, loorid jms tooted tehiskiust, v.a silmkoelised

6214.90

Suurrätid, kaela- ja pearätikud, loorid jms tooted muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6215.10

Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed siidist ja siidijääkidest, v.a silmkoelised

6215.20

Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed keemilisest kiust, v.a silmkoelised

6215.90

Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6216.00

Sõrmikud, labakindad ja sõrmedeta kindad tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6217.10

Muud rõivamanused tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6217.90

Muud rõivaste või rõivamanuste osad, v.a silmkoelised

63. rühm

Muud valmistekstiiltooted; komplektid; kantud rõivad jms

6301.10

Elektritekid tekstiilmaterjalist

6301.20

Tekid (v.a elektritekid) ja reisivaibad lamba- või muude loomade villast

6301.30

Tekid (v.a elektritekid) ja reisivaibad puuvillast

6301.40

Tekid (v.a elektritekid) ja reisivaibad sünteeskiududest

6301.90

Tekid muust tekstiilmaterjalist (v.a elektritekid) ja reisivaibad

6302.10

Voodipesu silmkoelisest või heegeldatud materjalist

6302.21

Voodipesu puuvillast, trükitud, v.a silmkoeline

6302.22

Voodipesu keemilistest kiududest, trükitud, v.a silmkoeline

6302.29

Voodipesu muust tekstiilmaterjalist, trükitud, v.a silmkoeline

6302.31

Muu puuvillane voodipesu

6302.32

Muu voodipesu keemilistest kiududest

6302.39

Muu voodipesu muust tekstiilmaterjalist

6302.40

Lauapesu silmkoelisest või heegeldatud materjalist

6302.51

Puuvillane lauapesu, v.a silmkoeline

6302.52

Linane lauapesu, v.a silmkoeline

6302.53

Lauapesu keemilistest kiududest, v.a silmkoeline

6302.59

Lauapesu muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoeline

6302.60

Vannilinad, käte- ja köögirätid puuvillasest froteerätiriidest või samalaadsest froteeriidest

6302.91

Muud puuvillased vannilinad, käte- ja köögirätid

6302.92

Linased vannilinad, käte- ja köögirätid

6302.93

Vannilinad, käte- ja köögirätid keemilistest kiududest

6302.99

Vannilinad, käte- ja köögirätid muust tekstiilmaterjalist

6303.11

Puuvillased kardinad, eesriided, akna sisekatted ja kardina- või voodidrapeeringud, silmkoelised

6303.12

Kardinad, eesriided, akna sisekatted ja kardina- või voodidrapeeringud sünteeskiududest, silmkoelised

6303.19

Kardinad, eesriided, akna sisekatted ja kardina- või voodidrapeeringud muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised

6303.91

Kardinad, eesriided, akna sisekatted ja kardina- või voodidrapeeringud puuvillast, v.a silmkoelised

6303.92

Kardinad, eesriided, akna sisekatted ja kardina- või voodidrapeeringud, v.a silmkoelised

6303.99

Kardinad, eesriided, akna sisekatted ja kardina- või voodidrapeeringud muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised

6304.11

Muud voodikatted muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud

6304.19

Muud voodikatted muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised või heegeldatud

6304.91

Muud sisustustarbed muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud

6304.92

Muud sisustustarbed puuvillast, v.a silmkoelised või heegeldatud

6304.93

Muud sisustustarbed sünteeskiududest, v.a silmkoelised või heegeldatud

6304.99

Muud sisustustarbed muust tekstiilmaterjalist, v.a silmkoelised või heegeldatud

6305.10

Kaubakotid džuudist või muudest tekstiilniinkiududest

6305.20

Puuvillased kaubakotid

6305.31

Kaubakotid polüeteen- või polüpropeenribadest

6305.39

Kaubakotid muust keemilisest tekstiilmaterjalist

6305.90

Kaubakotid muust tekstiilmaterjalist

6306.11

Puuvillased presentkatted, markiisid ja päikesekatted

6306.12

Presentkatted, markiisid ja päikesekatted sünteeskiududest

6306.19

Presentkatted, markiisid ja päikesekatted muust tekstiilmaterjalist

6306.21

Puuvillased telgid

6306.22

Telgid sünteeskiududest

6306.29

Telgid muust tekstiilmaterjalist

6306.31

Purjed sünteeskiududest

6306.39

Purjed muust tekstiilmaterjalist

6306.41

Õhkmadratsid puuvillast

6306.49

Õhkmadratsid muust tekstiilmaterjalist

6306.91

Muud matkatarbed puuvillast

6306.99

Muud matkatarbed muust tekstiilmaterjalist

6307.10

Põranda-, nõudepesu- ja tolmulapid jms puhastuslapid tekstiilmaterjalist

6307.20

Päästevestid ja -vööd tekstiilmaterjalist

6307.90

Muud valmistooted tekstiilmaterjalist, k.a rõivalõiked

6308.00

Komplektid riidest ja lõngast vaipade, seinavaipade jms valmistamiseks

6309.00

Kantud rõivad jm kasutatud tooted



Tekstiil- ja rõivatooted rühmades 30–49, 64–96

HS number

Toote kirjeldus

3005.90

Vatt, marli, sidemed jms

ex 3921.12

Riie, silmkoekangas või lausriie, pealistatud, kaetud või plastikuga lamineeritud right accolade

ex 3921.13

ex 3921.90

ex 4202.12

Reisikotid, käekotid jms kotid, mille pealispinnas on ülekaalus tekstiilmaterjal right accolade

ex 4202.22

ex 4202.32

ex 4202.92

ex 6405.20

Jalatsid villasest vildist taldade ja pealsetega

ex 6406.10

Jalatsipealsed, mille välispinnast 50 % või rohkem on tekstiilmaterjalist

ex 6406.99

Säärised ja kedrid tekstiilmaterjalist

6501.00

Kübaratoorikud vildist ja kübaravildid; lamedad viltkettad ja silindrilised vilttoorikud

6502.00

Kübaratoorikud, punutud või mis tahes materjali ribadest valmistatud

6503.00

Viltkübarad jm vildist peakatted

6504.00

Kübarad jm peakatted, punutud või mis tahes materjali ribadest valmistatud

6505.90

Kübarad jm peakatted, silmkoelised, pitsist vm tekstiilmaterjalist

6601.10

Vihma-, päeva- ja aiavarjud

6601.91

Muud liiki kokkupandavad vihmavarjud

6601.99

Muud vihmavarjud

ex 7019.10

Klaaskiudlõngad

ex 7019.20

Klaaskiudriie

8708.21

Mootorsõidukite turvavööd

8804.00

Langevarjud, nende osad ja tarvikud

9113.90

Kellarihmad ja -võrud tekstiilmaterjalist

ex 9404.90

Mitmesugused padjad; vatitekid; suletekid, vateeritud tekid jms tooted tekstiilmaterjalist

9502.91

Nukurõivad

ex 9612.10

Telgedel kootud ribad keemilistest kiudainetest, v.a alla 30 mm laiusega ja kassettides

LEPING TEHNILISTE KAUBANDUSTÕKETE KOHTA



LIIKMED,

pidades silmas mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru;

soovides edendada GATT 1994 eesmärke;

tõdedes olulist panust, mis võidakse selles suhtes anda rahvusvaheliste standardite ja vastavushindamissüsteemidega, parandades tootmise tulemuslikkust ja hõlbustades rahvusvahelist kaubandust;

soovides seetõttu soosida selliste rahvusvaheliste standardite ja vastavushindamissüsteemide arengut;

soovides siiski tagada, et tehnilised eeskirjad ja standardid, sealhulgas pakendus-, märgistus- ja etiketistamisnõuded ning protseduurid vastavuse hindamiseks tehniliste eeskirjade ja standarditega ei tekita tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele;

tõdedes, et ühtegi maad ei tohiks takistada võtmast meetmeid, mida on vaja tagamaks tema ekspordi kvaliteeti ja kaitsmaks inimeste, loomade ja taimede elu ning tervist, kaitsmaks keskkonda või vältimaks pettust, tasandil, mida ta peab asjakohaseks, vastavalt nõudele, et neid meetmeid ei rakendata viisil, mis kujutaks endast vahendit meelevaldseks või õigustamatuks diskrimineerimiseks maade vahel, kus valitsevad ühed ja samad tingimused, või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramiseks, ning tingimusel, et need meetmed on muul viisil vastavuses käesoleva lepingu sätetega;

tõdedes, et ühtegi maad ei tohiks takistada võtmast meetmeid, mida on vaja tema esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitseks;

tõdedes panust, mis võidakse rahvusvahelise standardimisega anda tehnoloogia siirdamisel arenenud maadest arengumaadesse;

tõdedes, et vormistades ja kohaldades tehnilisi eeskirju ja standardeid ning protseduure hindamaks vastavust tehniliste eeskirjade ja standarditega, võib arengumaadel tekkida erilisi raskusi, ning soovides neid selles suhtes nende püüetes abistada,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:



Artikkel 1

Üldsätted

1.1.  
Standardimise ja vastavushindamisprotseduuride üldmõistetel on harilikult tähendus, mis on neile antud ÜRO süsteemi raames ja rahvusvaheliste standardimisorganite vastu võetud määratlustega, võttes arvesse nende konteksti ning pidades silmas käesoleva lepingu eesmärki ja otstarvet.
1.2.  
Käesoleva lepingu raames kehtib siiski lisas 1 mõistetele antud tähendus.
1.3.  
Käesoleva lepingu sätted kehtivad kõigi toodete, sealhulgas tööstus- ja põllumajandustoodete suhtes.
1.4.  
Käesoleva lepingu sätted ei kehti valitsusorganite poolt koostatud ostuspetsifikaatide suhtes tootmis- või tarbimisnõuete kohta valitsusorganitele; need on hõlmatud riigihangete lepingus vastavalt selle ulatusele.
1.5.  
Käesoleva lepingu sätted ei kehti sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu lisas A määratletud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes.
1.6.  
Kõiki käesolevas lepingus sisalduvaid viiteid tehnilistele eeskirjadele, standarditele ja vastavushindamisprotseduuridele tuleb tõlgendada nii, et need hõlmavad nende eeskirjade, standardite ja protseduuride mis tahes muudatused ning reeglite või tootehõlmavuse mis tahes täiendused, välja arvatud tähtsusetud muudatused ja täiendused.



TEHNILISED EESKIRJAD JA STANDARDID

Artikkel 2

Tehniliste eeskirjade koostamine, vastuvõtmine ja kohaldamine keskvalitsusorganite poolt

Liikmete keskvalitsusorganite suhtes kehtivad järgmised sätted.

2.1. Liikmed tagavad, et tehniliste eeskirjade suhtes võimaldatakse mis tahes liikme territooriumilt imporditud toodetele režiim, mis ei ole ebasoodsam kui režiim, mida võimaldatakse omamaist päritolu samasugustele toodetele ja mis tahes teiselt maalt pärinevatele samasugustele toodetele.

2.2. Liikmed tagavad, et tehnilisi eeskirju ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Sel eesmärgil ei tohi tehniliste eeskirjadega piirata kaubandust rohkem, kui on vaja seadusliku eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse riske, mida täitmatajätmine tekitaks. Sellised seaduslikud eesmärgid on muu hulgas riigi julgeolekunõuded, pettuse vältimine, inimeste tervise ja ohutuse, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse ning keskkonnakaitse. Nende riskide hindamisel on asjakohased arvessevõetavad elemendid muu hulgas: kättesaadav teaduslik ja tehniline teave, sellega seotud töötlustehnoloogia ning toodete ettenähtud lõppkasutus.

2.3. Tehnilisi eeskirju ei tohi säilitada, kui nende vastuvõtmise tinginud asjaolusid või eesmärke ei ole enam olemas või kui muutunud asjaoludele või eesmärkidele on võimalik reageerida kaubandust vähem piiraval viisil.

2.4. Kui nõutakse tehnilisi eeskirju ning asjakohased rahvusvahelised standardid on olemas või need peatselt valmivad, peavad liikmed võtma need või nende vastavad osad oma tehniliste eeskirjade aluseks, välja arvatud siis, kui need rahvusvahelised standardid või nende vastavad osad oleksid näiteks põhiliste klimaatiliste või geograafiliste tegurite või põhiliste tehnoloogiliste probleemide tõttu ebatõhusad või sobimatud vahendid saavutamaks taotletavaid seaduslikke eesmärke.

2.5. Liige, kes koostab, võtab vastu või kohaldab tehnilist eeskirja, millel võib olla märkimisväärne mõju teiste liikmete kaubandusele, annab teise liikme taotluse korral sellele tehnilisele eeskirjale põhjenduse lõigete 2 kuni 4 sätete kohaselt. Alati, kui tehnilist eeskirja koostatakse, võetakse vastu või kohaldatakse ühel lõikes 2 selgesõnaliselt mainitud seaduslikul eesmärgil ning see eeskiri on kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standarditega, eeldatakse – seda eeldust on võimalik vaidlustada –, et sellega ei tekitata tarbetut takistust rahvusvahelisele kaubandusele.

2.6. Selleks et ühtlustada tehnilisi eeskirju võimalikult laial alusel, võtavad liikmed oma ressursside piires täielikult osa rahvusvaheliste standardimisorganite tegevusest rahvusvaheliste standardite koostamisel toodete kohta, mille suhtes nad on vastu võtnud või kavatsevad vastu võtta tehnilised eeskirjad.

2.7. Liikmed kaaluvad pooldavalt teiste liikmete tehniliste eeskirjade samaväärsena aktsepteerimist, isegi kui need enda omadest erinevad, tingimusel, et nad on veendunud selles, et need eeskirjad täidavad adekvaatselt nende endi eeskirjade eesmärke.

2.8. Alati, kui see on asjakohane, piiritlevad liikmed tootenõuetel põhinevad tehnilised eeskirjad toote kasutusomaduste, mitte kujunduse või kirjeldava iseloomustuse alusel.

2.9. Alati, kui puudub asjakohane rahvusvaheline standard või ettepandud tehnilise eeskirja tehniline sisu ei ole kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standardite tehnilise sisuga ning kui sel tehnilisel eeskirjal võib olla märkimisväärne mõju teiste liikmete kaubandusele, peavad liikmed:

2.9.1. 

avaldama trükiväljaandes asjakohasel varasel etapil teate selle kohta, et nad teevad ettepaneku kehtestada teatav tehniline eeskiri võimaldamaks teiste liikmete huvitatud pooltel sellega tutvuda;

2.9.2. 

teavitama sekretariaadi kaudu teisi liikmeid toodetest, mida ettepandav tehniline eeskiri hõlmab, ning lühidalt selle eesmärgi ja põhjendi. Teatada tuleb nii varasel etapil, et on veel võimalik teha muudatusi ja võtta arvesse arvamusi;

2.9.3. 

taotluse korral esitama teistele liikmetele ettepandava tehnilise eeskirja üksikasjad või koopiad ning alati kui võimalik määratlema osad, milles kaldutakse sisuliselt kõrvale asjakohastest rahvusvahelistest standarditest;

2.9.4. 

diskrimineerimata andma teistele liikmetele põhjendatava aja kirjalike arvamuste esitamiseks, taotluse korral neid arvamusi arutama ning neid kirjalikke arvamusi ja arutelude tulemusi arvesse võtma.

2.10. Kui liikmel tekivad või ähvardavad tekkida tungivad probleemid seoses ohutuse, tervishoiu, keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga, võib see liige vastavuses lõike 9 sissejuhatuse sätetega jätta oma äranägemisel ära lõikes 9 loetletud samme tingimusel, et kõnealune liige tehnilise eeskirja vastuvõtmisel:

2.10.1. 

teavitab viivitamata sekretariaadi kaudu teisi liikmeid kõnealusest tehnilisest eeskirjast ja sellega hõlmatavatest toodetest ning lühidalt selle tehnilise eeskirja eesmärgi ja põhjendi, sealhulgas pakiliste probleemide laadi;

2.10.2. 

esitab taotluse korral teistele liikmetele kõnealuse tehnilise eeskirja koopiad;

2.10.3. 

diskrimineerimata võimaldab teistel liikmetel esitada kirjalikke arvamusi, taotluse korral arutab neid arvamusi ning võtab arvesse neid kirjalikke arvamusi ja nende arutelude tulemusi.

2.11. Liikmed tagavad, et kõik vastuvõetud tehnilised eeskirjad viivitamata avaldatakse või tehakse muul viisil kättesaadavaks võimaldamaks teiste liikmete huvitatud pooltel nendega tutvuda.

2.12. Välja arvatud lõikes 10 viidatud pakiliste asjaolude korral, jätavad liikmed tehniliste eeskirjade avaldamise ja jõustumise vahele põhjendatava aja, et eksportijaliikmete, eriti arengumaaliikmete tootjatel oleks aega kohandada oma tooteid ja tootmisviise importijaliikme nõuetele.

Artikkel 3

Tehniliste eeskirjade koostamine, vastuvõtmine ja kohaldamine kohalike omavalitsusorganite ja valitsusväliste organite poolt

Liikmete territooriumil paiknevate kohalike omavalitsusorganite ja valitsusväliste organite suhtes kehtivad järgmised sätted.

3.1. Liikmed võtavad neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et need organid järgivad artikli 2 sätteid, välja arvatud artikli 2 lõike 9 punktis 2 ja lõike 10 punktis 1 viidatud teatamiskohustus.

3.2. Liikmed tagavad, et keskvalitsusest vahetult astme võrra allpool oleva tasandi kohalike omavalitsuste tehnilistest eeskirjadest teatatakse kooskõlas artikli 2 lõike 9 punkti 2 ja lõike 10 punkti 1 sätetega, kusjuures sellist teadet ei nõuta tehniliste eeskirjade puhul, mille tehniline sisu on valdavalt sama kui asjaomase liikme keskvalitsusorganite tehnilistel eeskirjadel, millest on enne teatatud.

3.3. Liikmed võivad nõuda, et kontaktid teiste liikmetega, sealhulgas teated, teabe andmine, arvamused ja arutelud, millele on viidatud artikli 2 lõigetes 9 ja 10, toimuksid keskvalitsuse kaudu.

3.4. Liikmed ei tohi võtta meetmeid, millega nõutaks või soositaks nende territooriumil paiknevate kohalike omavalitsusorganite või valitsusväliste organite sellist tegevust, mis on vastuolus artikli 2 sätetega.

3.5. Käesoleva lepingu alusel vastutavad liikmed täielikult artikli 2 kõigi sätete järgimise eest. Liikmed peavad välja töötama ja rakendama positiivsed meetmed ja mehhanismid toetamaks artikli 2 sätete järgimist teiste institutsioonide poolt peale keskvalitsusorganite.

Artikkel 4

Standardite koostamine, vastuvõtmine ja kohaldamine

4.1.  
Liikmed tagavad, et nende keskvalitsuste standardimisorganid aktsepteerivad ja järgivad standardite koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise tegevusnormistikku (käesolevas lepingus „tegevusnormistik”), mis sisaldub käesoleva lepingu lisas 3. Nad võtavad neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et nende territooriumil paiknevad kohalike omavalitsuste ja valitsusvälised standardimisorganid, samuti piirkondlikud standardimisorganid, mille liikmed nad on või mille liikmeks on üks või mitu nende territooriumil paiknevat organit, aktsepteerivad ja järgivad seda tegevusnormistikku. Lisaks sellele ei tohi liikmed võtta meetmeid, mille mõjul otseselt või kaudselt nõutakse või soositakse nende standardimisorganite sellist tegevust, mis on vastuolus tegevusnormistikuga. Liikmete kohustused, mis puudutavad tegevusnormistiku sätete järgimist standardimisorganite poolt, kehtivad olenemata sellest, kas standardimisorgan on tegevusnormistiku aktsepteerinud või mitte.
4.2.  
Liikmed peavad tunnistama tegevusnormistiku aktsepteerinud ja seda järgivad standardimisorganid käesoleva lepingu põhimõtteid järgivaks.



VASTAVUS TEHNILISTELE EESKIRJADELE JA STANDARDITELE

Artikkel 5

Keskvalitsusorganite kohaldatavad vastavushindamisprotseduurid

5.1.  

Liikmed tagavad, et kui nõutakse positiivset tõendust vastavuse kohta tehnilistele eeskirjadele või standardile, kohaldavad nende keskvalitsusorganid teiste liikmete territooriumilt pärinevate toodete suhtes järgmisi sätteid:

5.1.1. 

vastavushindamisprotseduure koostatakse, võetakse vastu ja kohaldatakse nii, et teiste liikmete territooriumilt pärinevate samasuguste toodete tarnijaile antaks juurdepääsuvõimalus tingimustel, mis ei ole võrreldavates oludes ebasoodsamad kui tingimused samasuguste omamaist päritolu toodete või mis tahes teiselt maalt pärinevate toodete tarnijaile; juurdepääsuvõimalus hõlmab tarnija õiguse vastavushindamisele protseduurireeglite alusel, sealhulgas võimaluse vastavushindamiseks kohapeal ja süsteemi märgi saamiseks, kui see on selles protseduuris ette nähtud;

5.1.2. 

vastavushindamisprotseduure ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Muu hulgas tähendab see, et vastavushindamisprotseduurid ei tohi olla rangemad ja neid ei tohi kohaldada rangemalt, kui on vaja andmaks importijaliikmele piisav kindlus selle kohta, et tooted on vastavuses kohaldatavate tehniliste eeskirjade ja standarditega, võttes arvesse riski, mida mittevastavus nendele tekitaks.

5.2.  

Rakendades lõike 1 sätteid tagavad liikmed, et:

5.2.1. 

vastavushindamisprotseduure alustatakse ja need viiakse lõpule võimalikult kiiresti ja teiste liikmete territooriumilt pärinevate toodete suhtes vähemalt sama soodsalt kui samasuguste omamaiste toodete suhtes;

5.2.2. 

iga vastavushindamisprotseduuri normaalkestus avaldatakse või eeldatav kestus teatatakse taotlejale tema soovil; pädev organ kontrollib taotluse saamisel kohe dokumentide täielikkust ja teavitab taotlejat täpselt ja täielikult kõigist puudustest; pädev organ annab taotlejale võimalikult kiiresti täpselt ja täielikult edasi hindamise tulemused, nii et vajaduse korral on võimalik teha parandusi; isegi kui taotlus on puudulik, hindab pädev organ taotleja soovil vastavust võimalikult suures ulatuses; ning et taotlejale teatatakse tema soovil protseduuri etapist, andes selgituse mis tahes viivituse kohta;

5.2.3. 

teabenõuetes piirdutakse vastavushindamiseks ja tasude määramiseks vajalikuga;

5.2.4. 

vastavushindamisprotseduuridest tuleneva või nendega seoses antud teiste liikmete territooriumilt pärinevaid tooteid puudutava teabe konfidentsiaalsust austatakse samamoodi kui omamaiste toodete puhul ja nii, et seaduslikud kaubandushuvid on kaitstud;

5.2.5. 

mis tahes tasud, mis kehtestatakse teiste liikmete territooriumilt pärinevate toodete vastavushindamise eest, on õiglased võrreldes samasuguste omamaist päritolu toodete või mis tahes teiselt maalt pärinevate toodete vastavushindamise eest nõutavate tasudega, võttes arvesse side-, veo- ja muid kulusid, mis tulenevad taotleja ja vastavushindamisorgani rajatiste erinevast asukohast;

5.2.6. 

vastavushindamisprotseduurides kasutatavate rajatiste asukohaga ja näidiste valikuga ei põhjustata taotlejaile ega nende esindajatele tarbetuid ebamugavusi;

5.2.7. 

alati, kui toote spetsifikaate muudetakse pärast seda, kui on määratud selle vastavus kohaldatavatele tehnilistele eeskirjadele ja standarditele, piirdutakse muudetud toote vastavushindamisel sellega, mis on vajalik määramaks piisavalt kindlaks, et toode jätkuvalt vastab asjakohastele tehnilistele eeskirjadele ja standarditele;

5.2.8. 

on olemas menetlus vastavushindamisprotseduuri toimimist puudutavate kaebuste läbivaatamiseks ja paranduste tegemiseks, kui kaebus on õigustatud.

5.3.  
Lõigete 1 ja 2 sätetes ei takista miski liikmeid tegemast põhjendatavat pistelist kontrolli oma territooriumil.
5.4.  
Kui nõutakse positiivset kinnitust, et tooted vastavad tehnilistele eeskirjadele ja standarditele, ning on olemas või peatselt valmimas rahvusvaheliste standardimisorganite välja antavad asjakohased juhendid või soovitused, tagavad liikmed, et keskvalitsusorganid võtavad need või nende asjakohased osad oma vastavushindamisprotseduuride aluseks, välja arvatud juhul, kui taotluse korral kohaselt selgitatakse, et need juhendid või soovitused või nende osad ei ole asjaomaste liikmete jaoks sobivad, muu hulgas sellistel põhjustel nagu riigi julgeolekunõuded, pettuse vältimine, inimeste tervise ja ohutuse, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse ning keskkonnakaitse, põhilised klimaatilised ja muud geograafilised tegurid, põhilised tehnoloogia- ja infrastruktuuriprobleemid.
5.5.  
Selleks et ühtlustada vastavushindamisprotseduure võimalikult laial alusel, võtavad liikmed oma ressursside piires täielikult osa asjaomaste rahvusvaheliste standardimisorganite tegevusest juhendite ja soovituste koostamisel vastavushindamisprotseduuride kohta.
5.6.  

Alati, kui puudub rahvusvahelise standardimisorgani välja antud asjakohane juhend või soovitus või ettepandava vastavushindamisprotseduuri tehniline sisu ei ole kooskõlas rahvusvaheliste standardimisorganite välja antud asjakohaste juhendite või soovitustega ning kui sel vastavushindamisprotseduuril võib olla märkimisväärne mõju teiste liikmete kaubandusele, peavad liikmed:

5.6.1. 

avaldama trükiväljaandes asjakohasel varasel etapil teate selle kohta, et nad teevad ettepaneku kehtestada teatav vastavushindamisprotseduur võimaldamaks teiste liikmete huvitatud pooltel sellega tutvuda;

5.6.2. 

teavitama sekretariaadi kaudu teisi liikmeid toodetest, mida ettepandav vastavushindamisprotseduur hõlmab, ning lühidalt selle eesmärgi ja põhjendi. Teatada tuleb nii varasel etapil, et on veel võimalik teha muudatusi ja võtta arvesse arvamusi;

5.6.3. 

taotluse korral esitama teistele liikmetele ettepandava vastavushindamisprotseduuri üksikasjad või koopiad ning alati kui võimalik määratlema osad, milles kaldutakse sisuliselt kõrvale rahvusvaheliste standardimisorganite välja antud asjakohastest juhenditest või soovitustest;

5.6.4. 

diskrimineerimata andma teistele liikmetele põhjendatava aja kirjalike arvamuste esitamiseks, taotluse korral neid arvamusi arutama ning neid kirjalikke arvamusi ja arutelude tulemusi arvesse võtma.

5.7.  

Kui liikmel tekivad või ähvardavad tekkida tungivad probleemid seoses ohutuse, tervishoiu, keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga, võib see liige vastavuses lõike 6 sissejuhatuse sätetega jätta oma äranägemisel ära lõikes 6 loetletud samme tingimusel, et kõnealune liige vastavushindamisprotseduuri vastuvõtmisel:

5.7.1. 

teavitab viivitamata sekretariaadi kaudu teisi liikmeid kõnealusest protseduurist ja sellega hõlmatavatest toodetest ning lühidalt selle protseduuri eesmärgi ja põhjendi, sealhulgas pakiliste probleemide laadi;

5.7.2. 

esitab taotluse korral teistele liikmetele kõnealuse protseduuri reeglite koopiad;

5.7.3. 

diskrimineerimata võimaldab teistel liikmetel esitada kirjalikke arvamusi, taotluse korral arutab neid arvamusi ning võtab arvesse neid kirjalikke arvamusi ja arutelude tulemusi.

5.8.  
Liikmed tagavad, et kõik vastuvõetud vastavushindamisprotseduurid viivitamata avaldatakse või tehakse muul viisil kättesaadavaks võimaldamaks teiste liikmete huvitatud pooltel nendega tutvuda.
5.9.  
Välja arvatud lõikes 7 viidatud pakiliste asjaolude korral, jätavad liikmed vastavushindamisprotseduure puudutavate nõuete avaldamise ja jõustumise vahele põhjendatava aja, et eksportijaliikmete, eriti arengumaaliikmete tootjatel oleks aega kohandada oma tooteid ja tootmisviise importijaliikme nõuetele.

Artikkel 6

Vastavushinnangu tunnustamine keskvalitsusorganite poolt

Järgmised sätted kehtivad liikmete keskvalitsusorganite suhtes.

6.1. Järgides lõigete 3 ja 4 sätteid tagavad liikmed, et alati kui võimalik aktsepteeritakse teiste liikmete vastavushindamisprotseduuride tulemusi, isegi kui need protseduurid nende endi omadest erinevad, tingimusel, et nad on veendunud, et nende protseduuridega tagatakse nende endi protseduuridega võrdne kindlus kohaldatavatele tehnilistele eeskirjadele ja standarditele vastavuse suhtes. Tõdetakse, et võidakse vajada eelnevaid konsultatsioone jõudmaks rahuldava teineteisemõistmiseni, eriti mis puutub:

6.1.1. 

eksportijaliikme asjaomaste vastavushindamisorganite piisavasse ja kestvasse tehnilisse pädevusse, et saaks valitseda piisav kindlus nende vastavushindamise tulemuste jätkuvas usaldusväärsuses; selles suhtes tuleb piisava tehnilise pädevuse tõendina arvesse võtta rahvusvaheliste standardimisorganite välja antud asjakohaste juhendite ja soovituste järgimist, mida on kontrollitud näiteks akrediteerimise teel;

6.1.2. 

vastavushindamise tulemuste aktsepteerimisel piirdumisse eksportijaliikme selleks määratud organite vastavushindamise tulemustega.

6.2. Liikmed tagavad, et nende vastavushindamisprotseduurides lubatakse võimalikult suures ulatuses rakendada lõike 1 sätteid.

6.3. Liikmetel soovitatakse teiste liikmete taotluse korral olla valmis alustama läbirääkimisi kokkulepete sõlmimiseks üksteise vastavushindamisprotseduuride tulemuste vastastikuse tunnustamise kohta. Liikmed võivad nõuda, et need kokkulepped vastaksid lõike 1 kriteeriumidele ja oleksid vastastikku rahuldavad oma võimaluste poolest hõlbustada kauplemist kõnealuste toodetega.

6.4. Liikmetel soovitatakse lubada teiste liikmete territooriumil paiknevatel vastavushindamisorganitel osaleda nende vastavushindamisprotseduurides tingimustel, mis ei ole ebasoodsamad kui tingimused, mida võimaldatakse nende territooriumil või mis tahes teise maa territooriumil paiknevatele organitele.

Artikkel 7

Kohalike omavalitsusorganite kohaldatavad vastavushindamisprotseduurid

Liikmete territooriumil paiknevate kohalike omavalitsusorganite suhtes kehtivad järgmised sätted.

7.1. Liikmed võtavad neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et need organid järgivad artiklite 5 ja 6 sätteid, välja arvatud artikli 5 lõike 6 punktis 2 ja lõike 7 punktis 1 viidatud teatamiskohustus.

7.2. Liikmed tagavad, et keskvalitsusest vahetult astme võrra allpool oleva tasandi kohalike omavalitsuste vastavushindamisprotseduuridest teatatakse kooskõlas artikli 5 lõike 6 punkti 2 ja lõike 7 punkti 1 sätetega, kusjuures sellist teadet ei nõuta vastavushindamisprotseduuride puhul, mille tehniline sisu on valdavalt sama kui asjaomase liikme keskvalitsusorganite vastavushindamisprotseduuridel, millest on enne teatatud.

7.3. Liikmed võivad nõuda, et kontaktid teiste liikmetega, sealhulgas teated, teabe andmine, arvamused ja arutelud, millele on viidatud artikli 5 lõigetes 6 ja 7, toimuksid keskvalitsuse kaudu.

7.4. Liikmed ei tohi võtta meetmeid, millega nõutaks või soositaks nende territooriumil paiknevate kohalike omavalitsusorganite sellist tegevust, mis on vastuolus artiklite 5 ja 6 sätetega.

7.5. Käesoleva lepingu alusel vastutavad liikmed täielikult artiklite 5 ja 6 kõigi sätete järgimise eest. Liikmed peavad välja töötama ja rakendama positiivsed meetmed ja mehhanismid toetamaks artiklite 5 ja 6 sätete järgimist teiste institutsioonide poolt peale keskvalitsusorganite.

Artikkel 8

Valitsusväliste organite kohaldatavad vastavushindamisprotseduurid

8.1.  
Liikmed võtavad neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et nende territooriumil paiknevad valitsusvälised organid, kes kohaldavad vastavushindamisprotseduure, järgivad artiklite 5 ja 6 sätteid, välja arvatud kohustus teatada ettepandavatest vastavushindamisprotseduuridest. Lisaks sellele ei tohi liikmed võtta meetmeid, millega otseselt või kaudselt nõutakse või soositakse kõnealuste organite sellist tegevust, mis on vastuolus artiklite 5 ja 6 sätetega.
8.2.  
Liikmed tagavad, et nende keskvalitsusorganid arvestavad valitsusväliste organite kohaldatavaid vastavushindamisprotseduure üksnes siis, kui need järgivad artiklite 5 ja 6 sätteid, välja arvatud kohustus teatada ettepandavatest vastavushindamisprotseduuridest.

Artikkel 9

Rahvusvahelised ja piirkondlikud süsteemid

9.1.  
Kui nõutakse positiivset tõendust tehnilisele eeskirjale või standardile vastavuse kohta, peavad liikmed alati kui võimalik välja töötama ja vastu võtma rahvusvahelised vastavushindamissüsteemid ning saama nende liikmeks või neis osalema.
9.2.  
Liikmed võtavad neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et rahvusvahelised ja piirkondlikud vastavushindamissüsteemid, mille liikmed või osalised nende territooriumil paiknevad asjaomased organid on, vastavad artiklite 5 ja 6 sätetele. Lisaks sellele ei tohi liikmed võtta meetmeid, millega otseselt või kaudselt nõutakse või soositakse kõnealuste süsteemide toimimist viisil, mis on vastuolus artiklite 5 ja 6 sätetega.
9.3.  
Liikmed tagavad, et nende keskvalitsusorganid arvestavad rahvusvahelisi ja piirkondlikke vastavushindamissüsteeme üksnes määral, mil need süsteemid vastavad artiklite 5 ja 6 kohaldatavatele sätetele.



TEAVE JA ABI

Artikkel 10

Teave tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamisprotseduuride kohta

10.1.  

Iga liige tagab, et on olemas teabekeskus, mis on võimeline vastama teiste liikmete ja teiste liikmete huvitatud poolte kõigile põhjendatavatele päringutele, samuti esitama asjakohaseid dokumente seoses:

10.1.1. 

mis tahes tehniliste eeskirjadega, mille keskvalitsusorganid või kohalikud omavalitsusorganid, valitsusvälised organid, kellel on õigusvõime rakendada tehniline eeskiri, või piirkondlikud standardimisorganid, mille liikmed või osalised need organid on, on tema territooriumil vastu võtnud või ette pannud;

10.1.2. 

mis tahes standarditega, mille keskvalitsusorganid või kohalikud omavalitsusorganid või piirkondlikud standardimisorganid, mille liikmed või osalised need organid on, on tema territooriumil vastu võtnud või ette pannud;

10.1.3. 

mis tahes vastavushindamisprotseduuridega või ettepanekutega vastavushindamisprotseduuride kohta, mida kohaldavad tema territooriumil keskvalitsusorganid, kohalikud omavalitsusorganid või valitsusvälised organid, kellel on õigusvõime rakendada tehniline eeskiri, või piirkondlikud organid, mille liikmed või osalised need organid on;

10.1.4. 

asjaomase liikme või tema territooriumil paiknevate asjaomaste keskvalitsusorganite või kohalike omavalitsusorganite liikmeksoleku ja osalusega rahvusvahelistes ja piirkondlikes standardimisorganites ja vastavushindamissüsteemides, samuti kahe- ja mitmepoolsetes kokkulepetes käesoleva lepingu reguleerimisalal; samuti peab see keskus suutma anda põhjendatavat teavet nende süsteemide ja kokkulepete tingimuste kohta;

10.1.5. 

vastavalt käesolevale lepingule avaldatud teadete asukohaga või teabe esitamisega selle kohta, kust sellist teavet saab hankida;

10.1.6. 

lõikes 3 mainitud teabekeskuste asukohaga.

10.2.  
Kui liige moodustab juriidilistel või halduslikel põhjustel siiski rohkem kui ühe teabekeskuse, peab see liige andma teistele liikmetele täielikku ja üheselt mõistetavat teavet iga sellise teabekeskuse vastutuse ulatuse kohta. Lisaks sellele peab see liige tagama, et ebaõigesse teabekeskusesse suunatud mis tahes päringud antakse viivitamata edasi õigele teabekeskusele.
10.3.  

Iga liige võtab talle kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et on olemas üks või mitu teabekeskust, mis on võimelised vastama teiste liikmete ja teiste liikmete huvitatud poolte kõigile põhjendatavatele päringutele, samuti esitama asjakohaseid dokumente või andma teavet selle kohta, kust on võimalik hankida dokumente seoses järgmiste küsimustega:

10.3.1. 

mis tahes standardid, mille on tema territooriumil vastu võtnud või ette pannud valitsusvälised standardimisorganid või piirkondlikud standardimisorganid, mille liikmed või osalised need organid on;

10.3.2. 

mis tahes vastavushindamisprotseduurid või ettepanekud vastavushindamisprotseduuride kohta, mida kohaldavad tema territooriumil valitsusvälised organid või piirkondlikud organid, mille liikmed või osalised need organid on;

10.3.3. 

tema territooriumil paiknevate asjaomaste valitsusväliste organite liikmeksolek ja osalus rahvusvahelistes ja piirkondlikes standardimisorganites ja vastavushindamissüsteemides, samuti kahe- ja mitmepoolsetes kokkulepetes käesoleva lepingu reguleerimisalal; samuti peavad need keskused suutma anda põhjendatavat teavet nende süsteemide ja kokkulepete tingimuste kohta.

10.4.  
Liikmed võtavad neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et kui teised liikmed või teiste liikmete huvitatud pooled kooskõlas käesoleva lepingu sätetega soovivad dokumentide koopiaid, pakutakse neid koopiaid tasuta või õiglase hinnaga, mis kohaletoimetamise tegeliku maksumuseta on ühesugune asjaomase liikme või mis tahes teise liikme kodanike ( 27 ) jaoks.
10.5.  
Arenenud liikmesmaad peavad teiste liikmete taotluse korral esitama konkreetses teatises märgitud dokumentide tõlked inglise, prantsuse või hispaania keeles või mahukate dokumentide puhul nende dokumentide kokkuvõtete tõlked.
10.6.  
Kui sekretariaat saab teatisi vastavalt käesoleva lepingu sätetele, peab ta saatma nende teatiste koopiad laiali kõigile liikmetele ning huvitatud rahvusvahelistele standardimis- ja vastavushindamisorganitele ning juhtima arengumaaliikmete tähelepanu mis tahes teatistele neid eriti huvitavate toodete kohta.
10.7.  
Alati, kui liige on jõudnud mis tahes teise maaga või teiste maadega kokkuleppele küsimustes, mis on seotud tehniliste eeskirjade, standardite või vastavushindamisprotseduuridega, millel võib olla märkimisväärne mõju kaubandusele, peab vähemalt üks selles kokkuleppes osalev liige teavitama sekretariaadi kaudu teisi liikmeid selle kokkuleppega hõlmatavatest toodetest ja lisama kõnealuse kokkuleppe lühikirjelduse. Asjaomastel liikmetel soovitatakse alustada taotluse korral teiste liikmetega konsultatsioone, et sõlmida samasugused kokkulepped või korraldada nende osalus sellistes kokkulepetes.
10.8.  

Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kui nõuet:

10.8.1. 

avaldada tekste muus keeles peale asjaomase liikme keele;

10.8.2. 

esitada üksikasju või eelnõude koopiaid muus keeles peale asjaomase liikme keele, välja arvatud vastavalt lõikes 5 sätestatu;

10.8.3. 

esitada mis tahes teavet, mille avaldamist liikmed peavad oma esmatähtsate julgeolekuhuvide vastaseks.

10.9.  
Teatised sekretariaadile tuleb esitada inglise, prantsuse või hispaania keeles.
10.10.  
Liikmed määravad keskvalitsusorgani, kes ainsana vastutab käesoleva lepingu kohaseid teatamisprotseduure puudutavate sätete riiklikul tasandil rakendamise eest, välja arvatud lisas 3 sisalduvaid teatamisprotseduure puudutavad sätted.
10.11.  
Kui vastutus teatamisprotseduuride eest on juriidilistel või halduslikel põhjustel jagatud siiski kahe või enama keskvalitsusorgani vahel, peab asjaomane liige andma teistele liikmetele täielikku ja üheselt mõistetavat teavet iga sellise organi vastutuse ulatuse kohta.

Artikkel 11

Tehniline abi teistele liikmetele

11.1.  
Liikmed nõustavad taotluse korral teisi liikmeid, eriti arengumaaliikmeid, tehniliste eeskirjade koostamisel.
11.2.  
Liikmed nõustavad taotluse korral teisi liikmeid, eriti arengumaaliikmeid, ning võimaldavad neile vastastikku kokkulepitud tingimustel tehnilist abi riiklike standardimisorganite asutamisel ja rahvusvahelistes standardimisorganites osalemisel. Liikmed soovitavad oma riiklikel standardimisorganitel samamoodi käituda.
11.3.  

Liikmed võtavad taotluse korral neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed korraldamaks, et nende territooriumil paiknevad reguleerimisorganid nõustaksid teisi liikmeid, eriti arengumaaliikmeid, ning võimaldaksid neile vastastikku kokkulepitud tingimustel tehnilist abi seoses:

11.3.1. 

reguleerimisorganite või tehnilistele eeskirjadele vastavust hindavate organite loomisega;

11.3.2. 

meetoditega, mille abil on võimalik kõige paremini tagada vastavust nende tehnilistele eeskirjadele.

11.4.  
Liikmed võtavad taotluse korral neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed korraldamaks, et teistele liikmetele, eriti arengumaaliikmetele, antaks nõu ning et neile võimaldataks vastastikku kokkulepitud tingimustel tehnilist abi seoses organite loomisega, kes hindavad vastavust taotlejaliikme territooriumil vastuvõetud standarditele.
11.5.  
Liikmed nõustavad taotluse korral teisi liikmeid, eriti arengumaaliikmeid, ning võimaldavad neile vastastikku kokkulepitud tingimustel tehnilist abi sammude puhul, mida nende tootjad peaksid astuma, kui nad soovivad ühineda vastavushindamissüsteemidega, mida kohaldavad valitsusorganid või valitsusvälised organid taotluse saanud liikme territooriumil.
11.6.  
Liikmed, kes on rahvusvaheliste või piirkondlike vastavushindamissüsteemide liikmed või osalised, nõustavad taotluse korral teisi liikmeid, eriti arengumaaliikmeid, ning annavad neile vastastikku kokkulepitud tingimustel tehnilist abi seoses institutsioonide ja õigusraamistiku loomisega, mis võimaldaksid neil täita selliste süsteemide liikme või osalise kohustusi.
11.7.  
Liikmed soovitavad taotluse korral oma territooriumil paiknevatel organeil, kes on rahvusvaheliste või piirkondlike vastavushindamissüsteemide liikmed või osalised, nõustada teisi liikmeid, eriti arengumaaliikmeid, ning kaaluvad nende liikmete taotlusi saada tehnilist abi seoses institutsioonide loomisega, mis võimaldaksid nende territooriumil paiknevatel asjaomastel organitel täita selliste süsteemide liikme või osalise kohustusi.
11.8.  
Andes teistele liikmetele nõu ja tehnilist abi lõigete 1–7 tähenduses, peavad liikmed esmatähtsaks vähimarenenud liikmete vajadusi.

Artikkel 12

Eri- ja diferentseeritud režiimid arengumaaliikmete suhtes

12.1.  
Liikmed võimaldavad käesoleva lepingu arengumaaliikmetele diferentseeritud ja soodsama režiimi, kohaldades selleks järgmisi sätteid, samuti käesoleva lepingu teiste artiklite asjakohaseid sätteid.
12.2.  
Liikmed pööravad erilist tähelepanu käesoleva lepingu sätetele, milles käsitletakse arengumaaliikmete õigusi ja kohustusi, ning võtavad käesoleva lepingu rakendamisel nii riigi tasandil kui ka käesoleva lepingu institutsiooniliste sätete kohaldamisel arvesse arengumaaliikmete erilisi arengu-, finants- ja kaubandusvajadusi.
12.3.  
Tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamisprotseduuride koostamisel ja kohaldamisel võtavad liikmed arvesse arengumaaliikmete erilisi arengu-, finants- ja kaubandusvajadusi tagamaks, et nende tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamisprotseduuridega ei tekitataks tarbetuid takistusi arengumaaliikmete ekspordile.
12.4.  
Liikmed tõdevad, et hoolimata rahvusvaheliste standardite, juhendite ja soovituste võimalikust olemasolust, võtavad arengumaaliikmed oma erilistes tehnoloogilistes ja sotsiaalmajanduslikes oludes vastu teatavaid tehnilisi eeskirju, standardeid ja vastavushindamisprotseduure, mille eesmärk on säilitada omamaine tehnoloogia ning nende arenguvajadustega ühtesobivad tootmisviisid ja -protsessid. Seepärast tõdevad liikmed, et ei tuleks eeldada, nagu peaksid arengumaaliikmed võtma oma tehniliste eeskirjade ja standardite, sealhulgas testimisviiside aluseks rahvusvahelised standardid, mis ei vasta nende arengu-, finants- ja kaubandusvajadustele.
12.5.  
Liikmed võtavad neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et rahvusvahelised standardimisorganid ja rahvusvahelised vastavushindamissüsteemid on korraldatud ja toimivad viisil, mis hõlbustab kõigi liikmete asjaomaste organite aktiivset ja esindatud osalust, võttes arvesse arengumaaliikmete eriprobleeme.
12.6.  
Liikmed võtavad neile kättesaadavad põhjendatavad meetmed tagamaks, et rahvusvahelised standardimisorganid vaatavad arengumaaliikmete taotluse korral läbi võimaluse koostada rahvusvahelisi standardeid arengumaaliikmeid eriti huvitavate toodete suhtes ning võimalusel koostavad need standardid.
12.7.  
Kooskõlas artikli 11 sätetega annavad liikmed arengumaaliikmetele tehnilist abi tagamaks, et tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamisprotseduuride koostamine ja kohaldamine ei tekitaks tarbetuid takistusi arengumaaliikmete ekspordi laiendamisele ja mitmekesistamisele. Tehnilise abi tingimuste kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta taotlejaliikmete, eriti vähimarenenud liikmete arenguastet.
12.8.  
Tõdetakse, et arengumaaliikmetel võib tekkida eriprobleeme, sealhulgas institutsioonilisi ja infrastruktuuriprobleeme tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamisprotseduuride koostamise ja kohaldamise valdkonnas. Veel tõdetakse, et arengumaaliikmete erilised arengu- ja kaubandusvajadused, samuti nende tehnoloogilise arengu aste võivad pärssida nende võimet täielikult täita oma kohustusi käesoleva lepingu alusel. Liikmed võtavad seda asjaolu täielikult arvesse. Vastavalt sellele võimaldatakse artiklis 13 sätestatud tehniliste kaubandustõkete komiteel (käesolevas lepingus „komitee”) taotluse korral lubada piiritletud tähtajalisi kõrvalekaldeid mõnedest või kõigist käesoleva lepingu järgsetest kohustustest tagamaks, et arengumaaliikmed on võimelised järgima käesolevat lepingut. Selliste taotluste kaalumisel võtab komitee arvesse kõnealuse arengumaaliikme eriprobleeme tehniliste eeskirjade, standardite ja vastavushindamisprotseduuride koostamise ja kohaldamise valdkonnas ning erilisi arengu- ja kaubandusvajadusi, samuti selle arengumaaliikme tehnoloogilise arengu astet, mis võib pärssida tema võimet täielikult täita käesoleva lepingu järgseid kohustusi. Eriti võtab komitee arvesse vähimarenenud liikmete eriprobleeme.
12.9.  
Konsultatsioonide ajal peavad arenenud liikmesmaad silmas erilisi raskusi, mis võivad arengumaaliikmetel tekkida standardite, tehniliste eeskirjade ja vastavushindamisprotseduuride väljatöötamisel ja rakendamisel. Soovides toetada arengumaaliikmete sellesuunalisi jõupingutusi, võtavad arenenud liikmesmaad arvesse arengumaaliikmete erilisi vajadusi finantseerimise, kaubanduse ja arengu alal.
12.10.  
Komitee vaatab korrapäraselt läbi käesoleva lepingu kohaselt arengumaaliikmetele riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil võimaldatud eri- ja diferentseeritud režiimi.



INSTITUTSIOONID, KONSULTEERIMINE JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 13

Tehniliste kaubandustõkete komitee

13.1.  
Käesolevaga luuakse tehniliste kaubandustõkete komitee, mis koosneb iga liikme esindajatest. Komitee valib endale esimehe ning tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas, andmaks liikmetele võimaluse konsulteerida käesoleva lepingu toimimise ja selle eesmärkide edendamisega seotud mis tahes küsimuses, ning täidab ülesandeid, mis on talle määratud käesoleva lepingu alusel või liikmete poolt.
13.2.  
Komitee asutab töörühmad või muud asjaomased organid, mis täidavad ülesandeid, mida komitee võib neile määrata kooskõlas käesoleva lepingu asjakohaste sätetega.
13.3.  
Mõistetakse, et tuleks vältida käesoleva lepingu alusel tehtava töö ja valitsuste poolt teistes tehnilistes organites tehtava töö tarbetut kattumist. Komitee vaatab selle probleemi läbi, et sellist kattumist võimalikult vähendada.

Artikkel 14

Konsulteerimine ja vaidluste lahendamine

14.1.  
Konsulteerimine ja vaidluste lahendamine käesoleva lepingu toimimist mõjutavas mis tahes küsimuses leiab aset vaidluste lahendamise organi egiidi all ning seejuures tuleb mutatis mutandis järgida GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätteid, mis on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.
14.2.  
Vaekogu võib vaidluspoole taotluse korral või omaalgatuslikult moodustada tehnilise ekspertrühma, kes abistab teda tehnilist laadi küsimustes, mille puhul nõutakse üksikasjalikku ekspertarutelu.
14.3.  
Tehniliste ekspertrühmade kohta kehtivad lisas 2 ettenähtud protseduurid.
14.4.  
Eespool avaldatud vaidluste lahendamise sätetele võidakse tugineda, kui üks liige leiab, et teine liige ei ole artiklite 3, 4, 7, 8 ja 9 alusel saavutanud rahuldavaid tulemusi ning et tema kaubandushuve on märkimisväärselt mõjutatud. Selles suhtes peavad sellised tulemused olema samaväärsed nendega, kui kõnealuse organi näol oleks tegu liikmega.



LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Lõppsätted

Reservatsioonid

15.1.  
Ühegi käesoleva lepingu sätte suhtes ei tohi teha reservatsioone ilma teiste liikmete nõusolekuta.

Läbivaatamine

15.2.  
Iga liige peab viivitamata pärast kuupäeva, mil WTO leping tema suhtes jõustub, teavitama komiteed meetmetest, mis on olemas või võetakse tagamaks käesoleva lepingu rakendamist ja haldamist. Samuti tuleb komiteed teavitada kõigist selliste meetmete pärastistest muudatustest.
15.3.  
Komitee vaatab igal aastal läbi käesoleva lepingu rakendamise ja toimimise, võttes arvesse selle eesmärke.
15.4.  
Hiljemalt kolmanda aasta lõpus alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast ning iga kolmanda aasta lõpus pärast seda vaatab komitee läbi käesoleva lepingu, sealhulgas selguse kohta käivate sätete toimimise ja rakendamise, et soovitada lepingujärgsete õiguste ja kohustuste täpsustusi, kui on vaja tagada vastastikune majanduskasu ning õiguste ja kohustuste tasakaal, järgides artikli 12 sätteid. Kui see on asjakohane, esitab komitee, pidades muu hulgas silmas lepingu rakendamisel saadud kogemusi, kaubavahetuse nõukogule ettepanekuid käesoleva lepingu teksti paranduste kohta.

Lisad

15.5.  
Käesoleva lepingu lisad on selle lepingu lahutamatu osa.

1. LISA

KÄESOLEVA LEPINGU MÕISTED JA NENDE MÄÄRATLUSED

ISO/IEC juhendi 2 (1991) kuuenda väljaande „Standardimine ja sellega seotud tegevus: Üldmõisted ja määratlused” mõistetel on käesolevas lepingus sama tähendus kui nimetatud juhendi määratlustes, võttes arvesse, et käesolev leping ei hõlma teenuseid. Käesoleva lepingu raames kehtivad siiski järgmised määratlused:

1.   Tehniline eeskiri

Dokument, milles on fikseeritud toote omadused või nendega seotud protsessid ja tootmisviisid, kaasa arvatud kohaldatavad haldussätted, ja mille järgimine on kohustuslik. Samuti võidakse selles hõlmata või muud puudutamata käsitleda toote, protsessi või tootmisviisi kohta kehtivaid mõisteid, sümboleid, pakendus-, märgistus- või etiketistamisnõudeid.

Selgitav märkus

Määratlus ISO/IEC juhendis 2 ei ole iseseisev, vaid põhineb nn ehitusklotside süsteemil.

2.   Standard

Dokument, mille on heaks kiitnud tunnustatud organ, mis esitab toodete või nendega seotud protsesside ja tootmisviiside üldiseks ja korduvaks kasutamiseks reegleid, juhiseid või iseloomustusi, mille järgimine ei ole kohustuslik. Samuti võidakse selles hõlmata või muud puudutamata käsitleda toote, protsessi või tootmisviisi kohta kehtivaid mõisteid, sümboleid, pakendus-, märgistus- ja etiketistamisnõudeid.

Selgitav märkus

ISO/IEC juhendis 2 määratletud mõisted hõlmavad tooteid, protsesse ja teenuseid. Käesolevas lepingus käsitletakse üksnes tehnilisi eeskirju, standardeid ja vastavushindamisprotseduure, mis on seotud toodete või protsesside ja tootmisviisidega. Standardid võivad ISO/IEC juhendi 2 määratluse järgi olla kohustuslikud või mittekohustuslikud. Käesoleva lepingu raames on standardid määratletud mittekohustuslike ja tehnilised eeskirjad kohustuslike dokumentidena. Rahvusvahelisel tasandil koostatud standardid põhinevad konsensusel. Käesolev leping hõlmab ka dokumente, mis ei põhine konsensusel.

3.   Vastavushindamisprotseduurid

Mis tahes protseduur, mille abil määratakse otseselt või kaudselt kindlaks, et tehnilistes eeskirjades või standardites sisalduvaid asjakohaseid nõudeid täidetakse.

Selgitav märkus

Vastavushindamisprotseduurid hõlmavad muu hulgas proovivõtmise, testimise ja inspekteerimise; nõuetekohasuse hindamise, kontrollimise ja tõendamise; registreerimise, akrediteerimise ja heakskiitmise protseduurid, samuti nende kombinatsioonid.

4.   Rahvusvaheline organ või süsteem

Organ või süsteem, mille liikmeks võivad olla vähemalt kõigi liikmete asjaomased organid.

5.   Piirkondlik organ või süsteem

Organ või süsteem, mille liikmeks võivad olla üksnes mõne liikme asjaomased organid.

6.   Keskvalitsusorgan

Keskvalitsus, selle ministeeriumid ja ametkonnad ning mis tahes organ, mis allub kõnesoleva tegevuse suhtes keskvalitsuse kontrollile.

Selgitav märkus

Euroopa ühenduste korral kehtivad keskvalitsusorganeid puudutavad sätted. Siiski võidakse Euroopa ühenduste raames luua piirkondlikke organeid ja vastavushindamissüsteeme ning sel juhul kehtivad käesoleva lepingu sätted piirkondlike organite või vastavushindamissüsteemide kohta.

7.   Kohalik omavalitsusorgan

Valitsus, mis ei kuulu keskvalitsusse (näiteks osariigid, provintsid, liidumaad, kantonid, munitsipaliteedid jms), selle ministeeriumid ja ametkonnad ning mis tahes organid, mis alluvad kõnesoleva tegevuse suhtes sellise valitsuse kontrollile.

8.   Valitsusväline organ

Organ, mis ei ole keskvalitsusorgan ega kohalik omavalitsusorgan, kaasa arvatud valitsusväline organ, kellel on õigusvõime rakendada tehniline eeskiri.

2. LISA

TEHNILISED EKSPERTRÜHMAD

Järgmised protseduurid kehtivad kooskõlas artikli 14 sätetega moodustatud tehniliste ekspertrühmade kohta.

1. Tehnilised ekspertrühmad alluvad vaekogule. Nende volitused ja üksikasjalikud tööprotseduurid otsustab vaekogu, kellele nad esitavad aruandeid.

2. Tehnilistes ekspertrühmades tohivad osaleda üksnes kõnesolevas valdkonnas professionaalsed ja kogenud isikud.

3. Vaidluspoolte kodanikud ei tohi töötada tehnilises ekspertrühmas ilma vaidluspoolte ühise sellealase kokkuleppeta, välja arvatud erandlike asjaolude korral, kui vaekogu leiab, et vajadust spetsialiseeritud teadusliku ekspertarutelu järele ei ole võimalik teisiti täita. Tehnilises ekspertrühmas ei tohi töötada vaidluspoolte valitsusametnikud. Tehniliste ekspertrühmade liikmed töötavad üksikisikutena ja mitte valitsuse ega mis tahes organisatsiooni esindajatena. Seetõttu ei tohi valitsused ega organisatsioonid anda neile juhiseid küsimustes, millega tegeleb tehniline ekspertrühm.

4. Tehnilised ekspertrühmad võivad konsulteerida ning taotleda teavet ja tehnilist abi mis tahes asjakohaseks peetavast allikast. Enne kui tehniline ekspertrühm taotleb teavet või nõu liikme jurisdiktsiooni all olevast allikast, peab ta sellest teavitama asjaomase liikme valitsust. Mis tahes liige peab viivitamata ja täielikult vastama tehnilise ekspertrühma taotlusele saada vajalikuks ja asjakohaseks peetavat teavet.

5. Vaidluspooltel peab olema juurdepääs kogu tehnilisele ekspertrühmale antud asjakohasele teabele, kui see ei ole konfidentsiaalset laadi. Tehnilisele ekspertrühmale antud konfidentsiaalset teavet ei tohi avaldada ilma seda teavet andnud valitsuse, organisatsiooni või isiku vormikohase loata. Kui tehniliselt ekspertrühmalt nõutakse sellist teavet, kuid tehnilisel ekspertrühmal ei ole lubatud seda teavet avaldada, esitab kõnealune valitsus, organisatsioon või isik mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte sellest teabest.

6. Tehniline ekspertrühm esitab asjaomastele liikmetele aruande eelnõu, et saada neilt arvamusi ning võtta neid asjakohaselt arvesse lõpparuandes, mis jagatakse ka asjaomastele liikmetele, kui see esitatakse vaekogule.

3. LISA

STANDARDITE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE JA KOHALDAMISE TEGEVUSNORMISTIK

Üldsätted

A. Käesoleva tegevusnormistiku raames kehtivad selle lepingu lisas 1 sisalduvad määratlused.

B. Käesolevat tegevusnormistikku võib aktsepteerida WTO liikme territooriumil paiknev iga standardimisorgan, mis on kas keskvalitsusorgan, kohalik omavalitsusorgan või valitsusväline organ; iga valitsustevaheline piirkondlik standardimisorgan, mille üks või mitu liiget on WTO liikmed; ning iga valitsusväline piirkondlik standardimisorgan, mille üks või mitu liiget paiknevad WTO liikme territooriumil (käesolevas tegevusnormistikus üheskoos „standardimisorganid” ja üksikult „standardimisorgan”).

C. Standardimisorganid, kes on käesoleva tegevusnormistiku aktsepteerinud või denonsseerinud, teavitavad sellest ISO/IEC teabekeskust Genfis. Teade peab sisaldama asjaomase organi nimetuse ja aadressi ning selle kehtiva ja eeldatava standardimistegevuse ulatuse. Teate võib saata otse ISO/IEC teabekeskusele või ISO/IEC riikliku liikmesorgani kaudu või eelistatavalt ISONETi asjaomase riikliku liikme või rahvusvahelise filiaali kaudu.

Sisulised sätted

D. Standardite suhtes võimaldab standardimisorgan WTO mis tahes teise liikme territooriumilt pärinevatele toodetele režiimi, mis ei ole ebasoodsam kui režiim, mida võimaldatakse samasugustele omamaist päritolu toodetele ja mis tahes teiselt maalt pärinevatele toodetele.

E. Standardimisorgan tagab, et standardeid ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele.

F. Kui rahvusvahelised standardid on olemas või need peatselt valmivad, kasutab standardimisorgan neid või nende asjakohaseid osi oma väljatöötatavate standardite alusena, välja arvatud siis, kui need rahvusvahelised standardid või nende osad oleksid ebatõhusad või sobimatud, näiteks ebapiisava kaitsetaseme, põhiliste klimaatiliste või geograafiliste tegurite või põhiliste tehnoloogiliste probleemide tõttu.

G. Selleks et ühtlustada standardeid võimalikult laial alusel, võtab standardimisorgan asjakohaselt oma ressursside piires täiel määral osa asjaomaste rahvusvaheliste standardimisorganite tegevusest selliste rahvusvaheliste standardite koostamisel küsimustes, mille suhtes nad on vastu võtnud või kavatsevad vastu võtta standardeid. Liikme territooriumil paiknevate standardimisorganite puhul peab osalus teatavas rahvusvahelises standardimistegevuses võimaluse korral toimuma ühe delegatsiooni kaudu, kes esindab kõiki selle territooriumi standardimisorganeid, kes on vastu võtnud või kavatsevad vastu võtta standardeid kõnesoleva rahvusvahelise standardimistegevusega seotud küsimustes.

H. Liikme territooriumil paiknev standardimisorgan teeb jõupingutusi vältimaks oma töö kattumist riigi territooriumi teiste standardimisorganite või asjaomaste rahvusvaheliste või piirkondlike standardimisorganite tööga. Samuti teevad need organid jõupingutusi saavutamaks kogu riigis konsensus nende väljatöötatavate standardite suhtes. Samamoodi teeb piirkondlik standardimisorgan jõupingutusi vältimaks oma töö kattumist asjaomaste rahvusvaheliste standardimisorganite tööga.

I. Alati, kui see on asjakohane, piiritleb standardimisorgan tootenõuetel põhinevad standardid toote kasutusomaduste, mitte kujunduse või kirjeldava iseloomustuse alusel.

J. Vähemalt kord kuue kuu jooksul avaldab standardimisorgan töökava, milles sisaldub tema nimetus ja aadress, koostamisel olevad standardid ning eelmise perioodi jooksul vastu võetud standardid. Standard on koostamisel alates standardi väljatöötamise otsuse tegemisest kuni selle standardi vastuvõtmiseni. Teatavate standardieelnõude pealkirjad esitatakse taotluse korral inglise, prantsuse või hispaania keeles. Teade töökava kohta avaldatakse riiklikus või vastavalt asjaoludele piirkondlikus standardimistegevust käsitlevas väljaandes.

Iga standardi kohta näidatakse töökavas kooskõlas kõigi ISONETi reeglitega kõnesolevas küsimuses asjakohane klassifikatsioon, etapp, kuhu standardi väljatöötamisel on jõutud, ning viited aluseks võetud mis tahes rahvusvahelistele standarditele. Hiljemalt töökava avaldamise ajal teavitab standardimisorgan selle olemasolust ISO/IEC teabekeskust Genfis.

Sellises teatises sisaldub asjaomase standardimisorgani nimetus ja aadress, väljaande nimetus ja number, milles töökava avaldatakse, töökava kehtimise aeg, selle kava hind (kui see pole tasuta) ning kuidas ja kust on võimalik seda hankida. Teate võib saata otse ISO/IEC teabekeskusele või eelistatavalt ISONETi asjaomase riikliku liikme või rahvusvahelise filiaali kaudu.

K. ISO/IEC riiklik liige teeb jõupingutusi selleks, et saada ISONETi liikmeks või määrata teine organ, kes saab ISONETi liikmeks, samuti omandada ISONETis kõrgeim liikmeksoleku aste. Teised standardimisorganid teevad jõupingutusi, et luua ühendus selle ISONETi liikmega.

L. Enne standardi vastuvõtmist jätab standardimisorgan vähemalt 60 päeva aega, et WTO liikme territooriumil paiknevad huvitatud pooled saaksid esitada arvamusi standardieelnõu kohta. Seda aega võib siiski lühendada, kui tekivad või ähvardavad tekkida tungivad ohutuse-, tervishoiu- või keskkonnaprobleemid. Hiljemalt arvamuste avaldamise aja algul avaldab asjaomane standardimisorgan punktis J viidatud väljaandes teate, milles kuulutatakse välja aeg arvamuste avaldamiseks. Selles teates märgitakse võimaluse piires, kas standardieelnõu kaldub kõrvale asjaomastest rahvusvahelistest standarditest.

M. WTO liikme territooriumil paikneva mis tahes huvitatud poole taotluse korral esitab standardimisorgan viivitamata või astub samme esitamaks standardieelnõu koopia, mille ta on esitanud arvamuste saamiseks. Selle teenuse eest võetav mis tahes tasu on kohaletoimetamise tegeliku maksumuseta ühesugune nii välis- kui ka omamaiste poolte puhul.

N. Standardi edasisel läbitöötamisel võtab standardimisorgan arvesse arvamuste avaldamise aja jooksul saadud arvamusi. Arvamustele, mis on saadud käesoleva tegevusnormistiku aktsepteerinud standardimisorganite kaudu, vastatakse taotluse korral võimalikult kiiresti. Vastuses peab sisalduma selgitus, miks on vaja kõrvale kalduda asjaomastest rahvusvahelistest standarditest.

O. Pärast standardi vastuvõtmist avaldatakse see viivitamata.

P. WTO liikme territooriumil paikneva huvitatud poole taotluse korral esitab standardimisorgan viivitamata või astub samme esitamaks koopia oma kõige hilisemast töökavast või koostatud standardist. Selle teenuse eest võetav mis tahes tasu on kohaletoimetamise tegeliku maksumuseta ühesugune nii välis- kui ka omamaiste poolte puhul.

Q. Standardimisorgan võtab mõistvalt arvesse esildised käesoleva tegevusnormistiku toimimise kohta, mille on esitanud selle tegevusnormistiku aktsepteerinud standardimisorganid, ning tagama piisavalt võimalusi asjakohasteks konsultatsioonideks. Ta püüab objektiivselt lahendada kõiki kaebusi.

KAUBANDUSALASTE INVESTEERIMISMEETMETE LEPING



LIIKMED,

võttes arvesse, et ministrid leppisid Punta del Este deklaratsioonis kokku, et pärast investeerimismeetmete kaubandust kitsendavaid ja moonutavaid tagajärgi puudutavate GATTi artiklite toimimise läbivaatamist tuleks läbirääkimistel vastavalt vajadusele üksikasjalikult välja töötada lisasätted, mis võivad olla vajalikud vältimaks sellist negatiivset mõju kaubandusele;

soovides edendada maailmakaubanduse laienemist ja järkjärgulist liberaliseerimist ning hõlbustada investeerimist üle riikidevaheliste piiride suurendamaks kõigi kaubanduspartnerite, eriti arengumaaliikmete majanduskasvu, tagades samas vaba konkurentsi;

võttes arvesse arengumaaliikmete, eriti vähimarenenud liikmesmaade kaubanduse, arengu ja rahandusega seotud erivajadusi;

tõdedes, et teatavad investeerimismeetmed võivad põhjustada kaubandust kitsendavaid või moonutavaid tagajärgi,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:



Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolev leping kehtib ainult kaubavahetusega seotud investeerimismeetmete (käesolevas lepingus „investeerimismeetmed”) suhtes.

Artikkel 2

Võrdne kohtlemine ja kvantitatiivsed piirangud

1.  
Sõltumata muudest GATT 1994 alusel kehtivatest õigustest ja kohustustest ei tohi ükski liige võtta ühtegi investeerimismeedet, mis on vastuolus GATT 1994 III või XI artikli sätetega.
2.  
Käesoleva lepingu lisas on selgitusloend investeerimismeetmetest, mis on vastuolus GATT 1994 III artikli lõikes 4 sätestatud võrdse kohtlemise kohustusega ning GATT 1994 XI artikli lõikes 1 sätestatud kvantitatiivsete piirangute üldise kõrvaldamise kohustusega.

Artikkel 3

Erandid

Käesoleva lepingu suhtes kehtivad vastavalt vajadusele kõik GATTis 1994 sätestatud erandid.

Artikkel 4

Arengumaaliikmed

Arengumaaliikmel on lubatud artikli 2 sätetest ajutiselt kõrvale kalduda sellises ulatuses ja viisil, nagu liikmetel on GATT 1994 XVII artiklis, GATT 1994 maksebilansisätete käsitusleppes ning 28. novembril 1979 vastu võetud deklaratsioonis maksebilansiotstarbeliste kaubandusmeetmete kohta (BISD 26S/205-209) lubatud kõrvale kalduda GATT 1994 III ja XI artiklist.

Artikkel 5

Teavitamine ja üleminekukord

1.  
Liikmed peavad 90 päeva jooksul alates WTO lepingu jõustumiskuupäevast teavitama kaubavahetuse nõukogu kõigist nende rakendatavatest investeerimismeetmetest, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega. Sellistest üldiselt või erialustel rakendatavatest investeerimismeetmetest teatades tuleb märkida ka nende põhijooned. ( 28 )
2.  
Iga arenenud liikmesmaa kõrvaldab lõike 1 alusel teatatud investeerimismeetmed kahe aasta jooksul, iga arengumaaliige viie aasta jooksul ja iga vähimarenenud liikmesmaa seitsme aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumiskuupäevast.
3.  
Taotluse korral võib kaubavahetuse nõukogu pikendada lõike 1 alusel teatatud investeerimismeetmete kõrvaldamiseks ettenähtud üleminekuaega arengumaaliikme, sealhulgas vähimarenenud liikmesmaa puhul, kellel tuvastatakse erilised raskused käesoleva lepingu sätete rakendamisel. Sellist taotlust kaaludes arvestab kaubavahetuse nõukogu asjaomase liikme kaubanduse, arengu ja rahandusega seotud individuaalseid vajadusi.
4.  
Üleminekuaja jooksul ei tohi liige muuta ühegi tema poolt lõike 1 alusel teatatud investeerimismeetme tingimusi, võrreldes WTO lepingu jõustumiskuupäeval kehtinud tingimustega, kui vastuolu artikli 2 sätetega suureneb. Vähem kui 180 päeva enne WTO lepingu jõustumiskuupäeva kehtestatud investeerimismeetmete suhtes ei kehti lõikes 2 sätestatud üleminekukorrast tulenevad soodustused.
5.  
Hoolimata artikli 2 sätetest võib liige, selleks et eelistest mitte ilma jätta varem loodud ettevõtteid, kelle suhtes kehtib lõike 1 alusel teatatud investeerimismeede, rakendada üleminekuaja jooksul sama investeerimismeedet uue investeeringu suhtes, 1) kui sellise investeeringu tooted on samasugused nagu varem loodud ettevõtete omad ja 2) kui on vaja vältida uue investeeringu ja varem loodud ettevõtete vaheliste konkurentsitingimuste moonutamist. Igast niiviisi uue investeeringu suhtes rakendatud investeerimismeetmest teatatakse kaubavahetuse nõukogule. Sellise investeerimismeetme tingimused peavad oma konkurentsimõjult olema võrdväärsed varem loodud ettevõtete suhtes kohaldatavatega ja see meede tuleb tühistada viimastega ühel ajal.

Artikkel 6

Selgus

1.  
Liikmed kinnitavad uuesti nende poolt investeerimismeetmete suhtes võetud selgus- ja teatamiskohustust, mis on määratletud GATT 1994 X artiklis, 28. novembril 1979 vastu võetud teatamise, konsulteerimise, vaidluste lahendamise ja järelevalve käsitusleppes sisalduvas „Teatamise” kohustuses ning teatamisprotseduure käsitlevas, 15. aprillil 1994 vastu võetud ministrite otsuses.
2.  
Iga liige teavitab sekretariaati väljaannetest, mis sisaldavad investeerimismeetmeid, sealhulgas neid, mida oma territooriumil rakendavad piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning võimuorganid.
3.  
Iga liige võtab teabetaotlused mõistvalt arvesse ja pakub asjakohase konsulteerimisvõimaluse käesoleva lepingu põhjal tekkinud mis tahes küsimuses, mille teine liige on tõstatanud. Vastavalt GATT 1994 X artiklile ei nõuta üheltki liikmelt teavet, mille avalikustamine takistaks seaduste rakendamist, oleks muul viisil vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks riigi- või eraettevõtete seaduslikke kaubandushuve.

Artikkel 7

Kaubandusalaste investeerimismeetmete komitee

1.  
Käesolevaga luuakse kaubandusalaste investeerimismeetmete komitee (käesolevas lepingus „komitee”), millesse võivad kuuluda kõik WTO liikmed. Komitee valib endale esimehe ja aseesimehe ning tuleb kokku vähemalt kord aastas, muidu aga mis tahes liikme taotlusel.
2.  
Komitee täidab kaubavahetuse nõukogu poolt talle määratud kohustusi ning annab liikmetele võimaluse konsulteerida mis tahes küsimuses, mis on seotud käesoleva lepingu toimimise ja rakendamisega.
3.  
Komitee jälgib käesoleva lepingu toimimist ja rakendamist ning esitab igal aastal kaubavahetuse nõukogule sellekohase aruande.

Artikkel 8

Konsulteerimine ja vaidluste lahendamine

Käesoleva lepingu alusel toimuvate konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise suhtes kehtivad GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätted, nagu need on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.

Artikkel 9

Kaubavahetuse nõukogu poolne läbivaatus

Hiljemalt viis aastat pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva vaatab kaubavahetuse nõukogu uuesti läbi käesoleva lepingu toimimise ja esitab vastavalt vajadusele ministrite konverentsile ettepanekud selle teksti paranduste kohta. Läbivaatamise käigus kaalub kaubavahetuse nõukogu, kas käesolevat lepingut tuleks täiendada investeerimis- ja konkurentsipoliitikat käsitlevate sätetega.

LISA

SELGITUSLOEND

1. 

GATT 1994 III artikli lõikes 4 sätestatud võrdse kohtlemise kohustusega vastuolus olevate investeerimismeetmete hulka kuuluvad need, mis on kohustuslikud või rakendatavad riigi seaduste või haldusotsuste alusel või millele vastavus on vajalik eelise saamiseks ja millega nõutakse, et:

a) 

ettevõte ostaks või kasutaks omamaise päritoluga tooteid või mis tahes omamaisest allikast pärinevaid tooteid, piiritletuna kas teatavate toodete näol, toodete koguse või väärtuse abil või selle ettevõtte kohaliku toodangu mahu või väärtuse abil, või

b) 

importtoodete ostmine või kasutamine ettevõttes piirduks kogusega, mis sõltub tema kohaliku toodangu ekspordi mahust või väärtusest.

2. 

GATT 1994 XI artikli lõikes 1 sätestatud kvantitatiivsete piirangute üldise kõrvaldamise kohustusega vastuolus olevate investeerimismeetmete hulka kuuluvad ka need, mis on kohustuslikud või rakendatavad riigi seaduste ja haldusotsuste alusel või millele vastavus on vajalik eelise saamiseks ja millega piiratakse:

a) 

ettevõtte kohalikus tootmises kasutatavate või sellega seotud toodete importi ettevõtte poolt üldiselt või summaga, mis sõltub selle ettevõtte kohaliku toodangu ekspordi mahust või väärtusest;

b) 

ettevõtte kohalikus tootmises kasutatavate või sellega seotud toodete importi ettevõtte poolt, kitsendades selle ettevõtte juurdepääsu välisvaluutale summaga, mis sõltub tema arvele langevast välisvaluuta sissevoolust;

c) 

toodete eksporti või ekspordiks müümist ettevõtte poolt, piiritletuna kas teatavate toodete näol, toodete koguse või väärtuse abil või selle ettevõtte kohaliku toodangu mahu või väärtuse abil.

1994. AASTA ÜLDISE TOLLI- JA KAUBANDUSLEPINGU VI ARTIKLI RAKENDAMISE LEPING



LIIKMED LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:



I JAGU

Artikkel 1

Põhimõtted

Dumpinguvastast meedet võidakse rakendada ainult GATT 1994 VI artiklis sätestatud asjaoludel ning käesoleva lepingu sätetega kooskõlas algatatud ( 29 ) ja toimetatud juurdlusest tulenevalt. Järgmiste sätetega reguleeritakse GATT 1994 VI artikli rakendamist niivõrd, kuivõrd meede võetakse dumpinguvastaste õigusaktide või eeskirjade alusel.

Artikkel 2

Dumpingu tuvastamine

2.1.  
Käesolevas lepingus tuleb dumpinguks lugeda tootega kauplemist teise maa kaubanduses tema harilikust väärtusest madalama hinnaga, kui selle ühelt maalt teise eksporditud toote ekspordihind on madalam kui eksportijamaal tarbimiseks ettenähtud samasuguse toote võrreldav hind tavapärases kaubandustegevuses.
2.2.  
Juhul kui eksportijamaa siseturul samasugust toodet tavapärase kaubandustegevuse käigus ei müüda või kui selline müük eksportijamaa ( 30 ) siseturul valitseva eriolukorra või vähese läbimüügi tõttu korrektset võrdlust ei võimalda, võrreldakse toote hinda dumpingumäära tuvastamiseks samasuguse toote võrreldava hinnaga eksportimisel sobivasse kolmandasse riiki, eeldades selle hinna tüüpilisust, või omahinnaga päritolumaal, liites põhjendatud summa haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi katteks.
2.2.1. 

Samasuguse toote müüki eksportijamaa siseturul või müüki kolmandale maale hinnaga, mis on madalam kui (püsivad ja muutuvad) tootmiskulud ühiku kohta, millele on liidetud haldus-, müügi- ja üldkulud, võib hinna tõttu lugeda tavapärase kaubandustegevuse väliseks ning selle võib hariliku väärtuse määramisel arvestamata jätta üksnes siis, kui võimuorganid ( 31 ) otsustavad, et selline müük on toimunud pikema aja jooksul ( 32 ) märkimisväärsetes kogustes ( 33 ) ja hinnaga, mis ei võimalda kõikide kulude katmist põhjendatud aja jooksul. Kui ühiku maksumusest müügi hetkel odavam hind on juurdluse ajal kõrgem kui ühiku kaalutud keskmine maksumus, arvestatakse, et selline hind võimaldab kulud põhjendatud aja jooksul katta.

2.2.1.1. 

Harilikult arvutatakse lõikes 2 nimetatud kulud juurdlusaluse eksportija või tootja arvestusdokumentide põhjal, tingimusel et need on kooskõlas eksportijamaal kehtivate üldtunnustatud arvestuspõhimõtetega ning põhjendatult kajastavad kõnealuse toote valmistamise ja müügiga seotud kulusid. Võimuorganid võtavad arvesse kogu kättesaadava tõendusmaterjali kulude õige jaotamise kohta, sealhulgas eksportija või tootja poolt juurdluse käigus kättesaadavaks tehtud materjalid, tingimusel et kõnealune eksportija või tootja on sellist kulude jaotust kasutanud diakrooniliselt, eriti asjakohaste amortisatsiooninormide ja -perioodide, kapitalikulutuste ning teiste arenduskulude määramise suhtes. Kui kulud käesoleva alalõigu kulujaotuses juba ei kajastu, täpsustatakse neid vastavalt neile ühekordsetele kuluartiklitele, mis toovad kasu tulevasele ja/või jooksvale tootmisele, või vastavalt asjaoludele, mille puhul käivitustoimingud mõjutavad kulusid juurdluse ajal. ( 34 )

2.2.2. 

Lõike 2 raames põhinevad haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi summad tegelikel andmetel, mis puudutavad samasuguse toote valmistamist ja müüki juurdlusaluse eksportija või tootja poolt tavapärases kaubandustegevuses. Kui neid summasid ei ole võimalik sel viisil kindlaks määrata, võib seda teha, võttes aluseks:

i) 

kõnealuse eksportija või tootja tegelikud kulud ja tulud seoses sama üldliigi toodete valmistamise ja müügiga päritolumaa siseturul;

ii) 

teiste juurdlusaluste eksportijate või tootjate tegelike kulude ja tulude kaalutud keskmise väärtuse seoses sama üldliigi toodete valmistamise ja müügiga päritolumaa siseturul;

iii) 

iga muu põhjendatud meetodi, tingimusel et selliselt määratud kasumi summa ei ületa teiste eksportijate või tootjate kasumit sama üldliigi toodete müügist päritolumaa siseturul.

2.3.  
Kui ekspordihind puudub või kui võimuorganitele tundub, et ekspordihind on eksportija ja importija või kolmanda poole vahelise seotuse või kompenseerimiskokkuleppe tõttu ebausaldatav, tuletatakse ekspordihind hinna alusel, millega imporditud tooteid esimesele sõltumatule ostjale edasi müüakse, või kui neid tooteid sõltumatule ostjale edasi ei müüda või ei müüda edasi importimisaegses seisundis, tehakse seda võimuorganite määratud põhjendatud alusel.
2.4.  
Ekspordihinda ja harilikku väärtust võrreldakse õiglaselt. Võrdlus tehakse ühel ja samal kaubandustasandil, üldjuhul ex factory hanke tasandil, ning ajaliselt võimalikult lähedaste müükide suhtes. Igal üksikjuhul arvestatakse vastavalt olukorrale maha hindade võrreldavust mõjutavad vahed, sealhulgas müügitingimuste, maksustamise, kaubandustasandite, koguste ja füüsiliste omaduste vahed ning kõik muud hindade võrreldavust mõjutavad vahed. ( 35 ) Lõikes 3 viidatud juhtudel tuleb samuti maha arvestada kulud, sealhulgas tolli- ja muud maksud, mis tuli maksta impordi ja edasimüügi vahel, ning tekkiv kasum. Kui hindade võrreldavus on sellistel juhtudel mõjutatud, määravad võimuorganid hariliku väärtuse kindlaks kaubandustasandil, mis on võrdväärne tuletatud ekspordihinna kaubandustasandiga, või teevad käesolevas lõikes ettenähtud mahaarvestuse. Võimuorganid teatavad asjaomastele pooltele, millist teavet on vaja õiglase võrdluse jaoks, ega pane nendele pooltele põhjendamata tõendamiskohustust.
2.4.1. 

Kui lõikes 4 kirjeldatud võrdluses on nõutav valuuta konverteerimine, tuleks konverteerimisel kasutada müügipäeval ( 36 ) kehtinud valuutakurssi tingimusel, et kui välisvaluuta müük forvardturgudel on otseselt seotud kõnealuse ekspordimüügiga, kasutatakse forvardmüügi kurssi. Valuutakursside kõikumisi arvesse ei võeta ning juurdluses jätavad võimuorganid eksportijatele vähemalt 60 päeva oma ekspordihindade korrigeerimiseks, et kajastada valuutakursside püsimuutusi juurdluse ajal.

2.4.2. 

Vastavalt õiglast võrdlust reguleerivatele lõike 4 sätetele tuvastatakse dumpingumäärade olemasolu juurdlusetapi ajal harilikult kõigi võrreldavate eksporditehingute kaalutud keskmise hariliku väärtuse võrdlemisel nende tehingute kaalutud keskmiste hindadega või hariliku väärtuse ja ekspordihindade tehingupõhisel võrdlemisel. Kaalutud keskmise meetodi põhjal määratud hariliku väärtuse võrdlemine üksikute eksporditehingute hindadega on lubatud, kui võimuorganid tuvastavad ekspordihindade seeria, mis eri ostjate, piirkondade või perioodide lõikes ulatuslikult erineb, ja kui selgitatakse, miks selliseid erinevusi ei saa kaalutud keskmiste väärtuste võrdlemisel või tehingupõhisel võrdlemisel nõuetekohaselt arvesse võtta.

2.5.  
Juhul kui tooteid ei impordita otse päritolumaalt, vaid eksporditakse importivale liikmesmaale vahendajamaa kaudu, võrreldakse hinda, millega tooteid eksportijamaalt importijaliikmele müüakse, tavaliselt võrreldava hinnaga eksportijamaal. Sellest hoolimata võib võrdlusbaasiks olla ka hind päritolumaal, kui näiteks tooteid üksnes veetakse läbi eksportijamaa või kui eksportijamaal selliseid tooteid ei valmistata või kui nende toodete võrreldav hind eksportijamaal puudub.
2.6.  
Käesolevas lepingus tuleb terminit „samasugune toode” tõlgendada viitena tootele, mis on kõnealuse tootega identne, st igas suhtes kõnealuse toote sarnane, või sellise toote puudumisel viitena tootele, millel on kõnealusele tootele lähedased iseloomulikud tunnused, ehkki see toode ei ole igas suhtes selle sarnane.
2.7.  
Käesolev artikkel ei puuduta GATT 1994 I lisa VI artikli lõike 1 teist lisasätet.

Artikkel 3

Kahju tuvastamine ( 37 )

3.1.  
Kahju tuvastamine GATT 1994 VI artikli tähenduses peab põhinema otsesel tõendusmaterjalil ning selle käigus tuleb objektiivselt uurida nii a) dumpingimpordi mahtu ja dumpingimpordi mõju samasuguste toodete siseturuhindadele kui ka b) kõnealuse impordi järgnevat mõju selliste toodete omamaistele tootjatele.
3.2.  
Dumpingimpordi mahu asjus uurivad juurdlevad võimuorganid, kas dumpingimport on absoluutnäitajate poolest või importijaliikme tootmis- või tarbimisnäitajate suhtes oluliselt suurenenud. Dumpingimpordi hinnamõju suhtes uurivad juurdlevad võimuorganid, kas dumpingimpordi mõjul on toimunud oluline hindade allalöömine võrreldes importijaliikme samasuguse toote hinnaga või kas sellise impordi toimel hinnad muidu oluliselt langevad või takistatakse olulisel määral hinnatõuse, mis muidu aset leiaksid. Otsustamisel ei saa tingimata määravaks üks või mitu loetletud tegurit.
3.3.  
Kui mingi toote import rohkem kui ühelt maalt on üheaegselt dumpinguvastase juurdluse objektiks, võivad juurdlevad võimuorganid hinnata sellise impordi mõju kumulatiivselt ainult siis, kui nad otsustavad, et a) dumpingumäär, mis tehakse kindlaks igalt maalt pärit impordi suhtes, on suurem kui artikli 5 lõikes 8 määratletud de minimis ning igalt maalt pärit impordi maht ei ole tühine ning et b) impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodete vahelise konkurentsi tingimusi ning importtoote ja samasuguse kodumaise toote vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes asjakohane.
3.4.  
Uurides dumpingimpordi mõju asjaomasele omamaisele tootmisharule hinnatakse ka kõiki asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid, mis puudutavad selle tootmisharu olukorda, sealhulgas müügi, kasumi, tootmismahu, turuosa, tööviljakuse, investeeringutasuvuse või tootmisvõimsuse ärakasutamise tegelikku ja võimalikku vähenemist; siseturuhindu mõjutavaid tegureid; dumpingumäära ulatust; tegelikku ja võimalikku negatiivset mõju rahavoogudele, laovarudele, tööhõivele, palkadele, majanduskasvule ning kapitali ja investeeringute kaasamise võimele. See loend ei ole ammendav, samuti ei saa otsustamisel tingimata määravaks üks või mitu loetletud tegurit.
3.5.  
Tuleb näidata, et dumpingimpordiga põhjustatakse dumpingu mõju kaudu, nagu märgitud lõigetes 2 ja 4, kahju käesoleva lepingu tähenduses. Dumpingimpordi ja omamaisele tootmisharule tekitatud kahju vahelise põhjusliku seose tõestamine peab põhinema kogu võimuorganite käsutuses oleva asjakohase tõendusmaterjali uurimisel. Lisaks dumpingimpordile uurivad võimuorganid ka mis tahes muid teadaolevaid tegureid, millega kõnealust omamaist tootmisharu samal ajal kahjustatakse, ning nende teguritega põhjustatud kahju ei tohi omistada dumpingimpordile. Tegurid, mis võivad selles suhtes olla asjakohased, hõlmavad muu hulgas dumpinghinnaga mittemüüdava impordi mahu ja hinnad, nõudluse vähenemise ja tarbimisharjumuste muutused, kaubanduspiirangud ja konkurentsi välis- ja omamaiste tootjate vahel, tehnoloogilise arengu ning kõnealuse omamaise tootmisharu eksporditegevuse ja tootlikkuse.
3.6.  
Dumpingimpordi mõju hinnatakse samasuguse toote omamaise toodangu suhtes, kui kättesaadavate andmete abil on võimalik sellist toodangut tootmisprotsessi, tootjatepoolse müügi, kasumi jms kriteeriumide põhjal eraldi kindlaks teha. Kui seda toodangut ei ole võimalik selliselt eraldi kindlaks teha, hinnatakse dumpingimpordi mõju, kontrollides samasugust toodet sisaldava kitsaima tooterühma või -valiku toodangut, mille kohta on saadaval vajalik teave.
3.7.  

Olulise kahju oht tuleb tuvastada faktide, mitte üksnes väidete, oletuste või kaudse võimaluse põhjal. Muudatus asjaoludes, mis tekitaksid olukorra, mille puhul dumping põhjustaks kahju, peab olema selgelt ette nähtav ja peatselt toimuv. ( 38 ) Tehes otsust olulise kahju ohu olemasolu kohta, peaksid võimuorganid arvesse võtma muu hulgas niisuguseid tegureid nagu:

i) 

siseturule suunatud dumpingimpordi märkimisväärne kasvutempo, mis viitab impordi olulise suurenemise tõenäosusele;

ii) 

eksportija piisavad ja vabalt kasutatavad tootmisvõimsused või nende peatne oluline suurenemine, mis viitab tõenäosusele, et dumpingeksport importijaliikme turule võib oluliselt kasvada, võttes arvesse teiste mis tahes lisaeksporti vastu võtta võivate eksporditurgude olemasolu;

iii) 

kas import toimub hindadega, mis mõjutavad siseturuhindu oluliselt languse või allasurumise suunas, mis tõenäoliselt suurendaks edasise impordi nõudlust;

iv) 

juurdlusaluse toote laovarud.

Ükski neist tegureist ei või iseenesest olla tingimata määrav, kuid kõigi vaadeldavate tegurite arvessevõtmine peab viima järeldusele, et peatselt on oodata edasist dumpingeksporti ja kui ei rakendata kaitsemeetmeid, võib tagajärjeks olla oluline kahju.

3.8.  
Juhul kui kahju ohu põhjustab dumpingimport, tuleb dumpinguvastaste meetmete rakendamist kaaluda ja otsustada eriti tähelepanelikult.

Artikkel 4

Omamaise tootmisharu määratlemine

4.1.  

Käesolevas lepingus tuleb terminit „omamaine tootmisharu” tõlgendada viitavana samasuguste toodete omamaistele tootjatele tervikuna või nendele tootjatele, kelle ühine toodang moodustab põhiosa nende toodete kogu omamaisest toodangust, välja arvatud järgmised juhud:

i) 

kui tootjad on seotud ( 39 ) eksportijate või importijatega või impordivad väidetavalt dumpingtooteid ise, mil terminit „omamaine tootmisharu” võib tõlgendada viitavana ülejäänud tootjatele;

ii) 

erakorralistel asjaoludel võib liikme territooriumi jagada kõnealuse toodangu suhtes kaheks või enamaks konkureerivaks turuks ja vaadelda tootjaid igal turul eraldi tootmisharuna, kui a) sellisel turul tegutsevad tootjad müüvad kõik või peaaegu kõik nende valmistatud kõnealused tooted selsamal turul ja b) selle turu nõudlust ei rahulda olulisel määral sellel turul mujal paiknevad kõnealuse toote valmistajad. Sellistel asjaoludel võidakse kahju tuvastada ka juhul, kui valdavat osa kogu omamaisest tootmisharust ei ole kahjustatud, tingimusel et dumpingimport on koondunud sellisele isoleeritud turule, ja tingimusel et dumpingimport kahjustab kogu või peaaegu kogu toodangu valmistajaid sel turul.

4.2.  
Kui omamaist tootmisharu on tõlgendatud viitavana tootjaile teatavas piirkonnas, st lõike 1 alapunktis ii määratletud turul, maksustatakse ( 40 ) dumpinguvastaste maksudega üksnes sellesse piirkonda lõpptarbimiseks toimetatud kõnealused tooted. Kui importijaliikme konstitutsioonilistes sätetes ei ole dumpinguvastaste maksudega maksustamine sellisel alusel lubatud, võib importijaliige dumpinguvastaste maksudega piiranguteta maksustada üksnes siis, kui a) eksportijatele on antud võimalus lõpetada dumpingeksport kõnealusesse piirkonda või anda muul viisil kinnitusi, mis vastavad artiklile 8, ning piisavaid kinnitusi ei ole selles suhtes viivitamata antud, ning b) selliste maksudega ei saa maksustada mitte ainult teatavate, kõnealust piirkonda varustavate tootjate tooteid.
4.3.  
Kui kaks või enam maad on saavutanud GATT 1994 XXIV artikli lõike 8 punkti a sätete kohaselt sellise integratsioonitaseme, et neil on ühtse, ühendatud turu tunnusjooned, loetakse kogu integreerunud ala tootmine omamaiseks tootmisharuks, millele on viidatud lõikes 1.
4.4.  
Käesoleva artikli suhtes on kohaldatavad artikli 3 lõike 6 sätted.

Artikkel 5

Juurdluse algatamine ja käik

5.1.  
Välja arvatud lõikes 6 sätestatud juhud, algatatakse juurdlus tuvastamaks mis tahes väidetava dumpingu olemasolu, määra ja mõju omamaise tootmisharu poolt või selle nimel esitatud kirjaliku taotluse põhjal.
5.2.  

Lõike 1 alusel esitatud taotlus peab sisaldama tõendusmaterjali a) dumpingu olemasolu kohta, b) kahju olemasolu kohta GATT 1994 VI artikli tähenduses vastavalt tõlgendusele käesolevas lepingus ja c) põhjusliku seose olemasolu kohta dumpingimpordi ja väidetava kahju vahel. Väiteid, mida ei ole asjakohase tõendusmaterjaliga kinnitatud, ei saa lugeda käesoleva lõike nõuete täitmise suhtes piisavaks. Taotlus peab sisaldama selle esitajale hõlpsasti kättesaadavat teavet järgmistes küsimustes:

i) 

taotluse esitaja isik ning kirjeldus taotluse esitaja samasuguse toote omamaise toodangu mahu ja väärtuse kohta. Kui kirjalik taotlus esitatakse omamaise tootmisharu nimel, tuleb taotluses määratleda tootmisharu, mille nimel taotlus esitatakse, koostades loendi kõigist teadaolevaist samasuguse toote omamaistest tootjatest (või samasuguse toote omamaiste tootjate ühendustest), kirjeldades võimalikult suures ulatuses kõnealuse samasuguse toote omamaise tootmisharu mahtu ja väärtust, mis langeb selliste tootjate arvele;

ii) 

väidetava dumpingtoote täielik kirjeldus, kõnesoleva(te) päritolu- või eksportijamaa või -maade nimi/nimed, iga teadaoleva eksportija või välistootja isik ning kõnealust toodet teadaolevalt importivate isikute loend;

iii) 

teave hinna kohta, millega kõnealust toodet päritolu- või eksportijamaa või -maade siseturul tarbimiseks määratuna müüakse (või vajaduse korral teave hinna kohta, millega päritolu- või eksportijamaa või -maad seda toodet kolmandale maale või kolmandatele maadele müüvad, või toote tuletatud väärtuse kohta), ning teave ekspordihindade kohta või vajaduse korral hinna kohta, millega seda toodet esimesele sõltumatule ostjale importijaliikme territooriumil edasi müüakse;

iv) 

teave väidetava dumpingimpordi mahu muutuste kohta, sellise impordi mõju kohta samasuguse toote hinnale siseturul ning kõnealuse impordi pärastise mõju kohta omamaisele tootmisharule, nagu seda kajastavad omamaise tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased tegurid ja näitajad, näiteks need, mis on loetletud artikli 3 lõigetes 2 ja 4.

5.3.  
Võimuorganid kontrollivad taotluses esitatud tõendusmaterjali täpsust ja vastavust, et teha kindlaks, kas tõendid on piisavad õigustamaks juurdluse algatamist.
5.4.  
Juurdlus vastavalt lõikele 1 algatatakse ainult siis, kui võimuorganid on taotluse suhtes samasuguse toote omamaiste tootjate väljendatud toetuse või vastuseisu ulatuse kontrollimise ( 41 ) põhjal tuvastanud, et kõnealune taotlus on esitatud omamaise tootmisharu poolt või selle nimel. ( 42 ) Taotlust peetakse „omamaise tootmisharu poolt või selle nimel” esitatuks, kui seda toetavad need omamaised tootjad, kelle toodang moodustab ühtekokku enam kui 50 % kõnealuse samasuguse toote kogutoodangust, mida toodab taotlusele kas toetust või vastuseisu väljendav osa omamaisest tootmisharust. Juurdlust ei algatata, kui taotlust selgesõnaliselt toetavate omamaiste tootjate arvele langeb vähem kui 25 % samasuguse toote omamaisest kogutoodangust.
5.5.  
Kui ei ole otsustatud algatada juurdlust, hoiduvad võimuorganid juurdluse algatamise taotluse mis tahes viisil avalikustamisest. Pärast korrektselt vormistatud taotluse saamist ja enne juurdluse algatamise protseduuri peavad võimuorganid sellest siiski teavitama asjaomase eksportijaliikme valitsust.
5.6.  
Kui asjaomased võimuorganid erilistel asjaoludel otsustavad algatada juurdluse, ilma et nad oleksid saanud omamaiselt tootmisharult või selle nimel kirjaliku taotluse sellise juurdluse algatamiseks, jätkavad nad asja üksnes juhul, kui neil on juurdluse algatamise õigustamiseks piisavalt tõendusmaterjali dumpingu, kahju ja põhjusliku seose olemasolu kohta, nagu seda on kirjeldatud lõikes 2.
5.7.  
Tõendusmaterjal nii dumpingu kui ka kahju kohta vaadatakse üheaegselt läbi a) otsuses selle kohta, kas algatada juurdlust või mitte, ning b) pärast seda juurdluse käigus, hiljemalt alates varaseimast kuupäevast, mil käesoleva lepingu sätete kohaselt võidakse rakendada ajutisi meetmeid.
5.8.  
Lõike 1 alusel esitatud taotlus lükatakse tagasi ja juurdlus lõpetatakse kohe, kui asjaomased võimuorganid on veendunud, et asja jätkamise õigustamiseks puudub piisav tõendusmaterjal kas dumpingu või kahju kohta. Asi lõpetatakse kohe, kui võimuorganid tuvastavad, et dumpingumäär on de minimis või tegeliku või võimaliku dumpingimpordi maht või kahju on tühine. Dumpingumäär loetakse olevat de minimis, kui see on väiksem kui 2 % ekspordihinnast. Dumpingimpordi maht loetakse harilikult tühiseks, kui tuvastatakse, et teatavalt maalt pärit dumpingimpordi maht on väiksem kui 3 % samasuguse toote impordist importivale liikmesmaale, välja arvatud juhul, kui maadele, mille arvele üksikult langeb vähem kui 3 % samasuguse toote impordist importivale liikmesmaale, langeb ühtekokku enam kui 7 % samasuguse toote impordist importivale liikmesmaale.
5.9.  
Dumpinguvastase menetlusega ei tohi takistada tolliprotseduuride täitmist.
5.10.  
Välja arvatud eriliste asjaolude korral, tuleb juurdlused lõpetada ühe aasta jooksul ning mitte ühelgi juhul hiljem kui 18 kuud pärast nende algatamist.

Artikkel 6

Tõendusmaterjal

6.1.  
Kõigile dumpinguvastase juurdluse huvitatud pooltele teatatakse, millist teavet võimuorganid nõuavad, ning neile antakse piisav võimalus esitada kirjalikult kogu tõendusmaterjal, mida nad kõnesoleva juurdluse puhul asjakohaseks peavad.
6.1.1. 

Eksportijatele ja välistootjatele, kes saavad dumpinguvastases juurdluses kasutatavad küsitluslehed, jäetakse vastamiseks vähemalt 30 päeva. ( 43 ) Kohaselt tuleb kaaluda iga taotlust pikendada nimetatud 30-päevast tähtaega ning kui põhjus ära näidatakse, tuleb anda selline pikendus alati kui võimalik.

6.1.2. 

Ühe huvitatud poole kirjalikult esitatud tõendusmaterjal tehakse kohe kättesaadavaks teistele juurdluses osalevatele huvitatud pooltele, järgides konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõuet.

6.1.3. 

Niipea kui juurdlus on algatatud, esitavad võimuorganid teadaolevatele eksportijatele ( 44 ) ja asjaomase eksportijaliikme võimuorganitele artikli 5 lõike 1 alusel saadud kirjaliku taotluse täieliku teksti ning teevad selle teistele asjaomastele huvitatud pooltele nende taotlusel kättesaadavaks. Hoolikalt tuleb arvesse võtta lõikes 5 sätestatud konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõuet.

6.2.  
Kogu dumpinguvastase juurdluse vältel tuleb kõigile huvitatud pooltele anda kõik võimalused oma huvide kaitsmiseks. Selleks peavad võimuorganid andma kõigile huvitatud pooltele nende taotlusel võimaluse kohtuda pooltega, kelle huvid on vastandlikud, esitamaks vastanduvaid seisukohti ja vastuargumente. Selliste võimaluste andmisel tuleb arvesse võtta vajadust säilitada konfidentsiaalsus ja sobivus pooltele. Ükski pool ei ole kohustatud kohtumisele ilmuma ning ilmumatajäämine ei tohi mõjutada poole suhtes tehtavaid otsustusi. Huvitatud pooltel on samuti õigus esitada muud teavet suuliselt, kui see on õigustatud.
6.3.  
Võimuorganid peavad lõike 2 alusel suuliselt esitatud teavet arvesse võtma ainult ulatuses, milles see hiljem kirjalikult esitatakse ning lõike 1 punkti 2 järgi teistele huvitatud pooltele kättesaadavaks tehakse.
6.4.  
Alati kui võimalik, peavad võimuorganid andma kõigile huvitatud pooltele õigeaegselt võimaluse tutvuda kogu teabega, mis on oluline nende asja esitamisel ja mis ei ole lõikes 5 esitatud määratluse järgi konfidentsiaalne ja mida võimuorganid kasutavad dumpinguvastases juurdluses, ning selle teabe põhjal esildisi ette valmistada.
6.5.  
Mis tahes teavet, mis on oma olemuselt konfidentsiaalne (näiteks seepärast, et selle avalikustamine annaks mõnele konkurendile ulatuslikke konkurentsieeliseid või et selle avalikustamisega tekitataks märkimisväärset kahju seda teavet andvale isikule või isikule, kellelt see isik teavet sai) või mida juurdluse pooled konfidentsiaalselt annavad, peavad võimuorganid näidatud mõjuval põhjusel käsitlema kui konfidentsiaalset. Sellist teavet ei tohi avalikustada ilma selle esitanud poole eriloata. ( 45 )
6.5.1. 

Võimuorganid peavad konfidentsiaalset teavet andvatelt huvitatud pooltelt nõudma, et need koostaksid sellest mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte. Need kokkuvõtted peavad olema küllaldaselt üksikasjalikud võimaldamaks piisavat arusaamist konfidentsiaalselt antud teabe sisust. Erakorralistel asjaoludel võivad pooled teatada, et selline teave ei võimalda kokkuvõtte tegemist. Selliste erakorraliste asjaolude puhul tuleb avaldada põhjused, miks kokkuvõtet ei ole võimalik teha.

6.5.2. 

Kui võimuorganid leiavad, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole põhjendatud, ning kui teabe andja ei soovi teavet avalikustada või anda volitust selle üldistatud või kokkuvõtlikul kujul avalikustamiseks, võivad võimuorganid seda teavet eirata, välja arvatud juhul, kui neile saab asjakohaste allikate põhjal ja neid rahuldaval viisil tõestada, et see teave vastab tõele. ( 46 )

6.6.  
Välja arvatud lõikes 8 sätestatud asjaoludel, peavad võimuorganid juurdluse käigus veenduma, et huvitatud poolte esitatud teave, mille põhjal võimuorganid teevad oma järeldused, on täpne.
6.7.  
Antud teabe kontrollimiseks või täpsemate üksikasjade hankimiseks võivad võimuorganid vajaduse korral toimetada juurdlust teiste liikmete territooriumil, tingimusel et nad saavad loa asjaomastelt äriühingutelt ning teavitavad asjaomase liikme valitsusesindajaid, ning tingimusel et asjaomane liige ei esita juurdluse suhtes vastuväiteid. Teiste liikmete territooriumil toimetatava juurdluse puhul kehtivad I lisas kirjeldatud protseduurid. Konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõuet järgides teevad võimuorganid mis tahes sellise juurdluse tulemused asjaomastele äriühingutele kättesaadavaks või avaldavad need vastavalt lõikele 9 ning võivad teha sellised tulemused kättesaadavaks taotluse esitajatele.
6.8.  
Juhul kui mis tahes huvitatud pool keeldub mõistliku aja jooksul võimaldamast juurdepääsu vajalikule teabele või muul viisil seda teavet andmast või takistab märkimisväärselt juurdlust, võidakse esialgsed ja lõplikud kinnitavad või eitavad otsustused teha kättesaadavate faktide põhjal. Käesoleva lõike kohaldamisel järgitakse II lisa sätteid.
6.9.  
Enne lõpliku otsuse tegemist peavad võimuorganid kõiki huvitatud pooli teavitama olulistest kaalumisel olevatest faktidest, mille põhjal otsustatakse, kas rakendada püsimeetmeid. Võimaldamaks pooltel oma huve kaitsta tuleb need faktid avaldada piisavalt aegsasti.
6.10.  
Üldjuhul määravad võimuorganid kindlaks juurdlusaluse toote iga teadaoleva eksportija või tootja individuaalse dumpingumäära. Kui asjaomaste eksportijate, tootjate, importijate või tooteliikide suur hulk ei võimalda sellist kindlaksmääramist, võivad võimuorganid kontrollimisel piirduda kas põhjendatud hulga huvitatud poolte või toodetega, kasutades võimuorganitele valiku ajal kättesaadava teabe põhjal statistiliselt õigeid näidiseid, või suurima osaga asjaomase maa ekspordist, mida on võimalik piisavalt uurida.
6.10.1. 

Mis tahes eksportijate, tootjate, importijate või tooteliikide valik vastavalt käesoleva lõike sätetele tuleb eelistatavalt teha, konsulteerides asjaomaste eksportijate, tootjate või importijatega ning nende nõusolekul.

6.10.2. 

Kui võimuorganid on kontrollimist vastavalt käesolevas lõikes sätestatule piiranud, määravad nad individuaalse dumpingumäära sellest hoolimata kindlaks mis tahes eksportija või tootja puhul, keda ei ole algselt välja valitud, kuid kes esitab õigel ajal vajaliku teabe juurdluse käigus arvessevõtmiseks, välja arvatud juhul, kui eksportijate või tootjate arv on niivõrd suur, et individuaalne kontrollimine koormaks põhjendamatult võimuorganeid ning takistaks juurdluse õigeaegset lõpetamist. Vabatahtlikke kosteid tagasi ei lükata.

6.11.  

Käesolevas lepingus hõlmab termin „huvitatud pooled”:

i) 

juurdlusaluse toote eksportijaid, välistootjaid või importijaid või kaubandus- või tootmisettevõtete ühendusi, mille enamik liikmeid sellist toodet toodab, ekspordib või impordib;

ii) 

eksportijaliikme valitsust;

iii) 

importijaliikme samasuguse toote tootjaid või kaubandus- või tootmisettevõtete ühendusi, mille enamik liikmeid toodab samasugust toodet importijaliikme territooriumil.

Selle loendiga ei keelata liikmetel huvitatud poolte hulka lugeda ka muid oma- või välismaiseid pooli peale ülalnimetatute.

6.12.  
Võimuorganid tagavad juurdlusaluse toote tööstustarbijaile ja kõnealuse toote harilikult jaetasandil müügi puhul tarbijaid esindavatele organisatsioonidele võimaluse anda dumpingu, kahju ja põhjuslikkuse uurimisel asjakohast teavet.
6.13.  
Võimuorganid peavad kohaselt arvesse võtma huvitatud pooltel, eriti väikeettevõtetel nõutava teabe andmisel esinevaid mis tahes raskusi ning andma võimalikku abi.
6.14.  
Eespool sätestatud protseduuride eesmärk ei ole takistada liikme võimuorganite kiiret tegutsemist juurdluse algatamisel, esialgsetele ja lõplikele kinnitavatele või eitavatele otsustele jõudmisel või ajutiste ja lõplike meetmete rakendamisel kooskõlas käesoleva lepingu asjakohaste sätetega.

Artikkel 7

Ajutised meetmed

7.1.  

Ajutisi meetmeid võidakse rakendada üksnes siis, kui:

i) 

juurdlus on algatatud kooskõlas artikli 5 sätetega, sellest on avalikult teada antud ning huvitatud pooltele on antud piisavad võimalused anda teavet ja selgitusi;

ii) 

dumpingu ja sellega omamaisele tootmisharule tekitatud kahju kohta on tehtud esialgne kinnitav otsus;

iii) 

asjaomased võimuorganid peavad neid meetmeid vajalikuks, et takistada kahju tekitamist juurdluse ajal.

7.2.  
Ajutisi meetmeid võidakse rakendada ajutise tollimaksu näol või eelistatavalt tagatise näol – rahalise sissemaksena või toodete tollilattu järelevalve alla jätmisega – maksumuses, mis võrdub dumpinguvastase tollimaksu esialgse hinnangulise suurusega, ületamata esialgset hinnangulist dumpingumäära. Tolliväärtuse kindlaksmääramise edasilükkamine on sobiv ajutine meede, tingimusel et näidatakse ära harilik tollimaks ja dumpinguvastase tollimaksu hinnanguline suurus, ning seni, kuni tolliväärtuse kindlaksmääramise edasilükkamise suhtes kehtivad samad tingimused kui muude ajutiste meetmete suhtes.
7.3.  
Ajutisi meetmeid ei rakendata varem kui 60 päeva pärast juurdluse algatamist.
7.4.  
Ajutisi meetmeid tuleb rakendada võimalikult lühikese aja vältel, mis ei ületa nelja kuud, või asjaomaste võimuorganite otsuse põhjal, kõnealuse kaubanduse märkimisväärset osa esindavate eksportijate taotlusel aja vältel, mis ei ületa kuut kuud. Kui võimuorganid juurdluse käigus uurivad, kas dumpingumäärast väiksem tollimaks on kahju kõrvaldamiseks piisav, võivad kõnealused tähtajad olla vastavalt kuus ja üheksa kuud.
7.5.  
Ajutiste meetmete rakendamisel järgitakse artikli 9 asjakohaseid sätteid.

Artikkel 8

Hinnakohustused

8.1.  
Menetlus võidakse ( 47 ) peatada või lõpetada ajutisi meetmeid või dumpinguvastaseid tollimakse rakendamata, kui mis tahes eksportija võtab endale rahuldavad vabatahtlikud kohustused, mille alusel ta revideerib oma hinnad või lõpetab dumpingekspordi kõnealusesse piirkonda, nii et võimuorganid veenduvad, et dumpingu kahjustav mõju on kõrvaldatud. Hinnatõstmised selliste kohustuste alusel ei tohi ületada dumpingumäära kõrvaldamiseks vajalikke. Soovitavalt peaksid hinnatõstmised olema dumpingumäärast väiksemad, kui sellest piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.
8.2.  
Eksportijatelt nõutakse ja aktsepteeritakse hinnakohustusi üksnes siis, kui importijaliikme võimuorganid on dumpingu ja sellega tekitatud kahju kohta teinud esialgse kinnitava otsuse.
8.3.  
Kohustusi, mille võtmiseks on tehtud ettepanek, ei ole vaja aktsepteerida, kui võimuorganid nende aktsepteerimist ebapraktiliseks peavad, näiteks kui tegelike või potentsiaalsete eksportijate arv on liiga suur, või muudel, sealhulgas üldpoliitilistel põhjustel. Sellise olukorra tekkimisel ja võimaluse korral esitavad võimuorganid asjaomasele eksportijale põhjused, miks nad kohustuse aktsepteerimist ebasobivaks peavad, ning annavad võimalust mööda eksportijale võimaluse selle kohta oma arvamus esitada.
8.4.  
Kui kohustus aktsepteeritakse, viiakse dumpingu ja kahju juurdlus sellest hoolimata lõpule, kui eksportija seda soovib või kui võimuorganid nii otsustavad. Sel juhul, kui dumpingu või kahju kohta tehakse eitav otsus, muutub kohustus automaatselt kehtetuks, välja arvatud juhul, kui see otsus on suuresti tingitud hinnakohustuse olemasolust. Sellistel juhtudel võivad võimuorganid nõuda, et kohustust säilitataks põhjendatud aja jooksul kooskõlas käesoleva lepingu sätetega. Kui dumpingu ja kahju kohta tehakse kinnitav otsus, jätkub asjakohane kohustus kooskõlas selle tingimuste ja käesoleva lepingu sätetega.
8.5.  
Importijaliikme võimuorganid võivad panna ette hinnakohustuste võtmist, kuid ükski eksportija ei ole sunnitud sellega nõustuma. Tõsiasi, et eksportijad ei tee ettepanekut võtta selliseid kohustusi või ei nõustu ettepanekuga seda teha, ei tohi ühelgi juhul mõjutada asja arutamist. Võimuorganitel on siiski õigus otsustada, et dumpingimpordi jätkumisel on kahju ohu teostumine tõenäolisem.
8.6.  
Importijaliikme võimuorganid võivad nõuda, et eksportija, kelle hinnakohustus on aktsepteeritud, esitaks korrapäraselt teavet sellest kohustusest kinnipidamise kohta ning lubaks asjakohaseid andmeid kontrollida. Kohustuse rikkumise korral võivad importijaliikme võimuorganid käesoleva lepingu alusel ja kooskõlas selle sätetega astuda kiireid samme, rakendades parima kättesaadava teabe põhjal viivitamata ajutisi meetmeid. Sel juhul võidakse kooskõlas käesoleva lepinguga püsitollimaksudega maksustada tooteid, mis on tarbimiseks imporditud mitte varem kui 90 päeva enne selliste ajutiste meetmete rakendamist, arvestades seejuures, et mis tahes sellist tagasiulatuvat maksu ei tohi rakendada toodete suhtes, mis on imporditud enne kõnealuse kohustuse rikkumist.

Artikkel 9

Dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ja kogumine

9.1.  
Otsuse dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta juhtudel, mil kõik kehtestamise nõuded on täidetud, ja otsuse selle kohta, kas see dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse kogu dumpingumäära ulatuses või väiksemas ulatuses, teevad importijaliikme võimuorganid. On soovitav, et selle maksu kehtestamine oleks lubatud kõigi liikmete territooriumil ning et see tollimaks oleks dumpingumäärast väiksem, kui see väiksem tollimaks on piisav omamaisele tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks.
9.2.  
Kui mis tahes toote suhtes kehtestatakse dumpinguvastane tollimaks, kogutakse sellist dumpinguvastast tollimaksu igal eri juhul õiges ulatuses diskrimineerimisvabal alusel selle toote impordi suhtes kõigist allikatest, mille suhtes on avastatud dumping ja kahju põhjustamine, välja arvatud import neist allikatest, kellel on käesoleva lepingu tingimuste kohaselt aktsepteeritud hinnakohustused. Võimuorganid peavad nimetama kõnealuse toote tarnija või tarnijad. Kui asjasse on segatud mitu tarnijat ühelt ja samalt maalt ning on võimatu nimetada kõiki neid tarnijaid, võivad võimuorganid nimetada asjaomase tarnijamaa. Kui asjasse on segatud mitu tarnijat enam kui ühelt maalt, võivad võimuorganid nimetada kõik asjaomased tarnijad või kui see on võimatu, kõik asjaomased tarnijamaad.
9.3.  
Dumpinguvastase tollimaksu summa ei tohi ületada artikli 2 alusel tuvastatud dumpingumäära.
9.3.1. 

Kui dumpinguvastase tollimaksu summa määratakse tagasiulatuvalt, tuleb dumpinguvastaste tollimaksude maksmise lõplik võlgnevus tuvastada võimalikult kiiresti, harilikult 12 kuu jooksul ning mitte ühelgi juhul hiljem kui 18 kuu jooksul alates kuupäevast, mil dumpinguvastase tollimaksu summa lõpliku määramise taotlus esitati. ( 48 ) Mis tahes tagasimaksed tehakse viivitamata ja harilikult hiljemalt 90 päeva pärast käesoleva punkti alusel lõpliku võlgnevuse tuvastamist. Kui tagasimakset 90 päeva jooksul ei tehta, peavad võimuorganid igal juhul andma selgituse, kui seda taotletakse.

9.3.2. 

Kui dumpinguvastase tollimaksu summa määratakse eelnevalt, tuleb luua reserv, mille arvelt tuleb taotluse korral viivitamata tagasi maksta üle dumpingumäära makstud mis tahes tollimaks. Üle tegeliku dumpingumäära makstud mis tahes tollimaks tuleb harilikult tagasi maksta 12 kuu jooksul ning mitte ühelgi juhul hiljem kui 18 kuu jooksul alates kuupäevast, mil dumpinguvastase tollimaksuga maksustatud toote importija esitas korrektse tõendusmaterjaliga varustatud tagasimaksetaotluse. Lubatud tagasimakse tuleks harilikult teha 90 päeva jooksul alates eespool nimetatud otsuse langetamisest.

9.3.3. 

Määrates kindlaks, kas ja millises ulatuses tuleks teha tagasimakse, kui ekspordihind tuletatakse kooskõlas artikli 2 lõike 3 sätetega, peaksid võimuorganid arvesse võtma hariliku väärtuse mis tahes muutust, kulude mis tahes muutust impordi ja edasimüügi vahel ning edasimüügihinna mis tahes muutust, mis sellest tulenevates müügihindades asjakohaselt kajastub, ning arvutama ekspordihinna, arvamata sellest maha makstud dumpinguvastase tollimaksu summat, kui esitatakse lõplik tõendusmaterjal eespool mainitu kohta.

9.4.  

Kui võimuorganid on piiranud oma kontrolli kooskõlas artikli 6 lõike 10 teise lausega, ei tohi kontrollimata jäetud eksportijate või tootjate poolt imporditavate toodete suhtes rakendatav mis tahes dumpinguvastane tollimaks ületada:

i) 

valitud eksportijate või tootjate suhtes leitud kaalutud keskmist dumpingumäära;

ii) 

kui dumpinguvastase tollimaksu maksevõlgnevust arvutatakse eeldatava hariliku väärtuse alusel, valitud eksportijate või tootjate kaalutud keskmise hariliku väärtuse ja eraldi kontrollimata jäetud eksportijate või tootjate ekspordihindade vahet,

tingimusel et võimuorganid ei arvesta käesoleva lõike alusel mis tahes null- ja de minimis määrasid ning määrasid, mis on tuvastatud artikli 6 lõikes 8 viidatud asjaoludel. Impordi suhtes, mis tuleb mis tahes kontrollimata jäetud eksportijalt või tootjalt, kes vastavalt artikli 6 punktis 10.2 sätestatule on esitanud juurdluse käigus vajaliku teabe, kohaldavad võimuorganid eraldi tollimakse või harilikke väärtusi.

9.5.  
Kui importival liikmesmaal kehtivad toote suhtes dumpinguvastased tollimaksud, peavad võimuorganid viivitamata tegema läbivaatuse tuvastamaks individuaalsed dumpingumäärad kõnealuse eksportijamaa mis tahes eksportijate või tootjate puhul, kes ei ole juurdluse ajal seda toodet importijaliikmele eksportinud, tingimusel et need eksportijad või tootjad saavad näidata, et nad ei ole seotud kõnealuse eksportijamaa mis tahes eksportijate või tootjatega, kelle suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud sellelt tootelt. Seda läbivaatust tuleb alustada ja teha kiirendatud korras, võrreldes tollimaksu hariliku määramise ja läbivaatusprotseduuriga importival liikmesmaal. Läbivaatuse tegemise ajal ei tohi importi neilt eksportijatelt või tootjatelt maksustada ühegi dumpinguvastase tollimaksuga. Võimuorganid võivad siiski kinni pidada tolliväärtuse ja/või nõuda garantiisid tagamaks, et kui selle läbivaatuse tulemusel tuvastatakse nende eksportijate või tootjate suhtes dumping, on võimalik maksustada dumpinguvastaste tollimaksudega tagasiulatuvalt, alates läbivaatuse alustamise kuupäevast.

Artikkel 10

Tagasiulatuvus

10.1.  
Ajutisi meetmeid ja dumpinguvastaseid tollimakse kehtestatakse üksnes nende toodete suhtes, mis tuuakse maale tarbimiseks pärast vastavalt artikli 7 lõike 1 ja artikli 9 lõike 1 alusel tehtud otsuse jõustumist, arvestades käesolevas artiklis sätestatud erandeid.
10.2.  
Kui tehakse lõplik otsus kahju kohta (kuid mitte kahju ohu või tootmisharu rajamise olulise pidurdamise kohta) või lõplik otsus kahju ohu kohta juhul, kus dumpingimpordi mõju oleks ajutiste meetmete puudumisel viinud otsuseni kahju kohta, võib dumpinguvastaste tollimaksudega maksustada tagasiulatuvalt aja eest, mille suhtes on rakendatud ajutisi meetmeid.
10.3.  
Kui dumpinguvastane püsitollimaks on suurem kui makstud või maksmisele kuuluv ajutine tollimaks või tagatise otstarbel määratud hinnanguline summa, tekkinud vahe maksmist ei nõuta. Kui püsitollimaks on väiksem kui makstud või maksmisele kuuluv ajutine tollimaks või tagatise otstarbel määratud hinnanguline summa, tuleb vastavalt olukorrale kas tekkinud vahe tagasi maksta või kõnealune tollimaks ümber arvutada.
10.4.  
Välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul, kui on tehtud otsus kahju või olulise pidurdamise ohu kohta (kuid kahju ei ole veel tekkinud), võib kehtestada dumpinguvastase püsitollimaksu üksnes alates kahju või olulise pidurdamise ohu olemasolu kohta otsuse tegemise kuupäevast ning ajutiste meetmete rakendamise ajal tehtud mis tahes rahaline sissemakse tuleb tagasi maksta ning tollilattu järelevalve alla jäetud tooted kiiresti vabastada.
10.5.  
Kui lõplik otsus on eitav, tuleb ajutiste meetmete rakendamise ajal tehtud mis tahes rahaline sissemakse tagasi maksta ning tollilattu järelevalve alla jäetud tooted kiiresti vabastada.
10.6.  

Dumpinguvastase püsitollimaksuga võib maksustada tooteid, mis toodi tarbimiseks maale mitte varem kui 90 päeva enne ajutiste meetmete rakendamise kuupäeva, kui võimuorganid kõnealuse dumpingtoote suhtes tuvastavad, et:

i) 

on esinenud dumping, millega põhjustati kahju, või et importija oli või pidanuks olema teadlik, et eksportija kasutab dumpingut ning et selline dumping võib põhjustada kahju;

ii) 

kahju põhjustatakse toote laiaulatusliku dumpingimpordiga suhteliselt lühikese aja jooksul, mis tõenäoliselt, arvestades ajastamist, dumpingimpordi mahtu ja muid asjaolusid (nagu imporditava toote varude kiire kasv), tõsiselt kahjustab kehtestatava dumpinguvastase püsitollimaksu kaitselist mõju, tingimusel et asjaomastele importijatele on antud võimalus pakkuda selgitusi.

10.7.  
Pärast juurdluse algatamist võivad võimuorganid võtta selliseid meetmeid nagu tolliväärtuse kinnipidamine, mis võivad olla vajalikud dumpinguvastaste tollimaksude kogumiseks tagasiulatuvalt vastavalt lõikes 6 sätestatule, kui neil on piisavalt tõendusmaterjali selle kohta, et nimetatud lõikes sätestatud tingimused on täidetud.
10.8.  
Dumpinguvastase tollimaksuga ei tohi vastavalt lõike 6 sätetele tagasiulatuvalt maksustada tooteid, mis toodi tarbimiseks maale enne juurdluse algatamise kuupäeva.

Artikkel 11

Dumpinguvastaste tollimaksude ja hinnakohustuste kestus ja läbivaatamine

11.1.  
Dumpinguvastane tollimaks peab jääma jõusse üksnes nii kaua ja üksnes selles ulatuses, mis on vajalik, et avaldada vastutoimet kahju põhjustavale dumpingule.
11.2.  
Võimuorganid vaatavad tollimaksu jätkuva rakendamise vajaduse läbi omal algatusel, kui see on õigustatud, või mis tahes huvitatud poole taotlusel, kes esitab positiivset teavet, millega ta põhjendab läbivaatuse vajadust, ( 49 ) tingimusel et dumpinguvastase püsitollimaksu kehtestamisest on möödunud piisav aeg. Huvitatud pooltel on õigus taotleda, et võimuorganid uuriksid, kas tollimaksu jätkuv rakendamine on vajalik dumpingu korvamiseks, kas asjakohase tollimaksu kõrvaldamisel või muutmisel kahju tõenäoliselt jätkuks või tekiks uuesti, või mõlemat. Kui võimuorganid käesoleval lõikel põhineva läbivaatuse tulemusel otsustavad, et dumpinguvastane tollimaks ei ole enam õigustatud, tühistatakse see tollimaks viivitamata.
11.3.  
Hoolimata lõigete 1 ja 2 sätetest tuleb mis tahes dumpinguvastane püsitollimaks tühistada hiljemalt viis aastat pärast selle kehtestamise kuupäeva (või pärast kuupäeva, mil toimus hiliseim läbivaatus lõike 2 alusel, kui läbivaatuses käsitleti nii dumpingut kui ka kahju, või käesoleva lõike alusel), välja arvatud juhul, kui võimuorganid enne seda kuupäeva alustatud omaalgatusliku läbivaatuse käigus või läbivaatuse käigus, mis on algatatud omamaise tootmisharu poolt või selle nimel piisava aja jooksul enne seda kuupäeva esitatud korrektselt põhjendatud taotluse alusel, teevad otsuse, et selle tollimaksu tühistamine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu ja kahju jätkumise või uuesti tekkimise. ( 50 ) Tollimaks võib jääda jõusse kuni sellise läbivaatuse tulemuste selgumiseni.
11.4.  
Artikli 6 sätted, milles käsitletakse tõendusmaterjali ja menetlust, kehtivad käesoleva artikli alusel korraldatud mis tahes läbivaatuse kohta. Iga selline läbivaatus peab toimuma kiiresti ja tuleb tavaliselt lõpule viia 12 kuu jooksul alates läbivaatuse algatamise kuupäevast.
11.5.  
Käesoleva artikli sätted kehtivad mutatis mutandis artikli 8 alusel aktsepteeritud hinnakohustuste kohta.

Artikkel 12

Avalik teatamine ja otsuse selgitamine

12.1.  
Kui võimuorganid on veendunud, et on piisavalt tõendusmaterjali õigustamaks dumpinguvastase juurdluse algatamist vastavalt artiklile 5, teatatakse sellest liikmele või liikmetele, kelle toodete suhtes seda juurdlust toimetatakse, ja teistele huvitatud pooltele, kel juurdlevad võimuorganid teavad olevat selle vastu huvi, ning selle kohta tehakse avalik teade.
12.1.1. 

Avalik teade juurdluse algatamise kohta peab sisaldama või vastasel korral eraldi ettekande kaudu ( 51 ) kättesaadavaks tegema piisavalt teavet järgmiste küsimuste kohta:

i) 

eksportijamaa või -maade nimi/nimed ning kõnealuse toote nimetus;

ii) 

juurdluse algatamise kuupäev;

iii) 

dumpingu väitmise alus taotluses;

iv) 

kokkuvõte neist teguritest, mille põhjal väidetakse kahju;

v) 

aadress, kuhu huvitatud pooled peaksid saatma oma esildised;

vi) 

huvitatud pooltele nende seisukohtade väljendamiseks võimaldatavad tähtajad.

12.2.  
Avalikult tuleb teatada mis tahes esialgsest või lõplikust kinnitavast või eitavast otsusest, mis tahes otsusest aktsepteerida kohustus vastavalt artiklile 8, niisuguse kohustuse tühistamisest ning dumpinguvastase püsitollimaksu tühistamisest. Igas sellises teates tuleb piisavalt üksikasjalikult esitada või vastasel korral eraldi ettekande kaudu kättesaadavaks teha tähelepanekud ja järeldused, mis juurdlevad võimuorganid kõigis nende poolt oluliseks peetud faktilistes ja juriidilistes küsimustes on teinud. Kõik sellised teated ja ettekanded tuleb edastada liikmele või liikmetele, kelle toodete kohta see otsustus või kohustus kehtib, ning teistele huvitatud pooltele, kel teatakse olevat selle vastu huvi.
12.2.1. 

Avalikus teates ajutiste meetmete rakendamise kohta tuleb esitada või vastasel korral eraldi ettekande kaudu kättesaadavaks teha dumpingu ja kahju kohta tehtud esialgsete otsuste piisavalt üksikasjalikud selgitused ning viidata faktilistele ja juriidilistele asjaoludele, mille põhjal argumentidega nõustuti või need tagasi lükati. Võttes hoolikalt arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõuet, peab see teade või ettekanne eelkõige sisaldama:

i) 

tarnijate nimesid või kui see on võimatu, asjaomaste tarnijamaade nimesid;

ii) 

toote kirjeldust, mis on tolli jaoks piisav;

iii) 

tuvastatud dumpingumäärasid ning vastavalt artiklile 2 ekspordihinna ja hariliku väärtuse määramisel ja võrdlemisel kasutatud metoodika täielikku põhjendust;

iv) 

kaalutlusi, mis on asjakohased kahju tuvastamisel vastavalt artiklis 3 sätestatule;

v) 

peapõhjusi, mis viisid otsuseni.

12.2.2. 

Avalik teade juurdluse lõpetamise või peatamise kohta kinnitava otsuse korral, mis näeb ette püsitollimaksu kehtestamise või hinnakohustuse aktsepteerimise, peab sisaldama või vastasel korral eraldi ettekande kaudu kättesaadavaks tegema kogu asjakohase teabe faktiliste ja juriidiliste asjaolude kohta ning põhjuste kohta, mille põhjal püsimeetmed kehtestati või hinnakohustus aktsepteeriti, võttes kohaselt arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõuet. Teade või ettekanne peab eelkõige sisaldama punkti 2 alapunktis 1 kirjeldatud teavet, samuti eksportijate ja importijate asjakohaste argumentide või nõuetega nõustumise või nende tagasilükkamise põhjusi ning artikli 6 punkti 10 alapunkti 2 põhjal tehtud mis tahes otsuse aluseid.

12.2.3. 

Avalik teade juurdluse lõpetamise või peatamise kohta pärast artikli 8 kohase kohustuse aktsepteerimist peab muu hulgas sisaldama või vastasel korral eraldi ettekande kaudu kättesaadavaks tegema selle kohustuse mittekonfidentsiaalse osa.

12.3.  
Käesoleva artikli sätted kehtivad mutatis mutandis läbivaatuse algatamise ja lõpuleviimise kohta vastavalt artiklile 11 ja artikli 10 alusel tehtud otsuste kohta tollimakse tagasiulatuvalt rakendada.

Artikkel 13

Kohtulik läbivaatamine

Igal liikmel, kelle riiklikud õigusaktid sisaldavad sätteid dumpinguvastaste meetmete kohta, peavad olema üld-, arbitraaži- või halduskohtud või menetlused, mille otstarve on muu hulgas viivitamata läbi vaadata lõplike otsustega seotud haldusasjad ja otsuste läbivaatused artikli 11 mõistes. Sellised kohtud või menetlused peavad olema sõltumatud kõnealuse otsuse või läbivaatuse eest vastutavatest võimuorganitest.

Artikkel 14

Dumpinguvastased meetmed kolmanda maa nimel

14.1.  
Taotluse dumpinguvastaste meetmete võtmiseks kolmanda maa nimel peavad tegema neid meetmeid taotleva kolmanda maa võimuorganid.
14.2.  
Kõnealune taotlus tuleb varustada hinnateabega näitamaks dumpingimpordi olemasolu ning üksikasjaliku teabega näitamaks, et väidetav dumping põhjustab kahju asjaomase kolmanda maa omamaisele tootmisharule. Kolmanda maa riigi valitsus peab importijamaa võimuorganitele osutama igakülgset abi viimase poolt nõuda võidava lisateabe hankimisel.
14.3.  
Sellise taotluse läbivaatamisel peavad importijamaa võimuorganid arvestama väidetava dumpingu mõju kolmanda maa asjaomasele tootmisharule tervikuna; see tähendab, et kahju ei hinnata mitte üksnes väidetava dumpingu mõju suhtes selle tootmisharu ekspordile importijamaale ega selle mõju suhtes kõnealuse tootmisharu koguekspordile.
14.4.  
Otsuse, kas menetlust alustada või mitte, teeb importijamaa. Kui importijamaa otsustab, et ta on valmis meetmeid võtma, pöördub ta kaubavahetuse nõukogu poole, et saada heakskiitu meetmete rakendamiseks.

Artikkel 15

Arengumaaliikmed

Tõdetakse, et arenenud liikmesmaad peavad käesoleva lepingu alusel dumpinguvastaste meetmete rakendamise kaalumisel eriti arvesse võtma arengumaaliikmete eriolukorda. Kui dumpinguvastased tollimaksud mõjutaksid arengumaaliikmete esmaseid huve, uuritakse enne nende rakendamist võimalikke konstruktiivseid õiguslikke kaitsevahendeid, mis on sätestatud käesolevas lepingus.



II JAGU

Artikkel 16

Dumpinguvastase tegevuse komitee

16.1.  
Käesolevaga luuakse dumpinguvastase tegevuse komitee (käesolevas lepingus „komitee”), kuhu kuuluvad iga liikme esindajad. Komitee valib endale esimehe ja tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas ning muidu vastavalt käesoleva lepingu asjakohastes sätetes ettenähtule mis tahes liikme taotlusel. Komitee täidab käesoleva lepinguga või liikmete poolt talle antud kohustusi ning annab liikmetele võimaluse pidada konsultatsioone mis tahes küsimuses, mis puudutab käesoleva lepingu toimimist või selle eesmärkide edendamist. Komitee sekretariaadina tegutseb WTO sekretariaat.
16.2.  
Vastavalt vajadusele võib komitee luua allorganeid.
16.3.  
Oma ülesannete täitmisel võivad komitee ja selle mis tahes allorganid konsulteerida mis tahes allikaga, mida nad peavad kohaseks, ning paluda sealt teavet. Enne kui komitee või selle allorgan palub teavet mõne liikme jurisdiktsiooni all olevast allikast, peab ta sellest siiski asjaomasele liikmele teatama. Ta peab hankima selle liikme nõusoleku ja nõusoleku igalt äriühingult, kellega kavatsetakse konsulteerida.
16.4.  
Liikmed esitavad komiteele viivitamata ettekandeid kõigist oma esialgsetest või lõplikest dumpinguvastastest meetmetest. Need ettekanded peavad olema sekretariaadis kättesaadavad, et teised liikmed võiksid need üle vaadata. Samuti esitavad liikmed kord poolaastas ettekandeid kõigi eelnenud kuue kuu jooksul võetud dumpinguvastaste meetmete kohta. Poolaastaaruanded esitatakse kokkuleppelises standardvormis.
16.5.  
Iga liige teavitab komiteed, a) millised tema võimuorganid on pädevad algatama ja läbi viima artiklis 5 viidatud juurdlusi ning b) millised on riigisisesed protseduurid nende juurdluste algatamiseks ja läbiviimiseks.

Artikkel 17

Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine

17.1.  
Välja arvatud käesolevas lepingus eraldi sätestatud juhud, on käesoleva lepinguga seotud konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise suhtes kohaldatav vaidluste lahendamise käsituslepe.
17.2.  
Iga liige peab mõistvalt arvesse võtma teise liikme esildisi mis tahes küsimuses, mis mõjutab käesoleva lepingu toimimist, ning tagama piisavad võimalused sellealasteks konsultatsioonideks.
17.3.  
Kui mis tahes liige leiab, et teine liige või teised liikmed tema käesoleva lepingu alusel otseselt või kaudselt saadavat kasu olematuks muudab/muudavad või vähendab/vähendavad või takistab/takistavad mis tahes eesmärgi saavutamist, võib ta selleks, et leida nimetatud küsimuses vastastikku rahuldav lahendus, kirjalikult taotleda konsultatsioone asjaomase liikme või asjaomaste liikmetega. Iga liige peab mõistvalt arvesse võtma teise liikme iga konsultatsioonitaotlust.
17.4.  
Kui konsultatsioone taotlenud liige leiab, et vastavalt lõikele 3 toimunud konsultatsioonide käigus ei ole vastastikuse kokkuleppe teel lahendust saavutatud ning kui importijaliikme haldusorganid on võtnud lõpliku iseloomuga meetmeid dumpinguvastaste püsitollimaksudega maksustamiseks või hinnakohustuste aktsepteerimiseks, võib ta anda kõnealuse küsimuse lahendada vaidluste lahendamise organile (VLO). Kui ajutisel meetmel on märkimisväärne mõju ning konsultatsioone taotlenud liige leiab, et see meede võeti vastuolus artikli 7 lõike 1 sätetega, võib see liige samuti anda kõnealuse küsimuse lahendada VLOle.
17.5.  

Kaebuse esitanud poole nõudel moodustab VLO vaekogu vaatamaks läbi küsimuse, mis põhineb:

i) 

taotlejaliikme kirjalikul avaldusel, milles on näidatud, kuidas tema käesoleva lepingu alusel otseselt või kaudselt saadav kasu on olematuks muudetud või vähendatud või et käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist takistatakse;

ii) 

faktidel, mis on kooskõlas asjakohaste riigisiseste protseduuridega tehtud kättesaadavaks importijaliikme võimuorganitele.

17.6.  

Lõikes 5 viidatud küsimust läbi vaadates peab vaekogu:

i) 

küsimusega seotud faktide hindamisel otsustama, kas võimuorganid on tuvastanud faktid korrektselt ja kas faktide nendepoolne hinnang on olnud erapooletu ja objektiivne. Kui faktid on tuvastatud korrektselt ning hinnang on olnud erapooletu ja objektiivne, siis seda hinnangut ümber ei lükata, ehkki vaekogu võib olla jõudnud teistsugusele järeldusele;

ii) 

tõlgendama käesoleva lepingu asjakohaseid sätteid kooskõlas rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavareeglitega. Kui vaekogu leiab, et käesoleva lepingu asjakohase sätte puhul on võimalik enam kui üks lubatav tõlgendus, peab vaekogu tunnistama võimuorganite meetme käesolevale lepingule vastavaks, kui see tugineb ühele neist lubatavatest tõlgendustest.

17.7.  
Vaekogule antud konfidentsiaalset teavet ei avaldata ilma seda teavet andnud isiku, organisatsiooni või võimuorgani vormikohase loata. Kui vaekogult sellist teavet taotletakse, kuid vaekogu ei ole volitatud seda teavet väljastama, esitatakse selle teabe mittekonfidentsiaalne kokkuvõte teavet andnud isiku, organisatsiooni või võimuorgani loal.



III JAGU

Artikkel 18

Lõppsätted

18.1.  
Teise liikme dumpingekspordi vastu ei tohi võtta ühtegi erimeedet, mis ei ole kooskõlas GATT 1994 sätetega vastavalt nende tõlgendusele käesolevas lepingus. ( 52 )
18.2.  
Ühegi käesoleva lepingu sätte suhtes ei tohi teha reservatsioone ilma teiste liikmete nõusolekuta.
18.3.  
Punktide 3.1 ja 3.2 kohaselt kehtivad käesoleva lepingu sätted juurdluste ja olemasolevate meetmete läbivaatamise suhtes, mis on algatatud taotluste alusel, mis on tehtud kuupäeval, mil WTO leping asjaomase liikme suhtes jõustus, või pärast seda.
18.3.1. 

Tagasimakseprotseduurides vastavalt artikli 9 lõikele 3 kehtivad dumpingumäärade arvutamise suhtes reeglid, mida kasutati dumpingu hiliseimal tuvastamisel või läbivaatusel.

18.3.2. 

Artikli 11 lõike 3 puhul arvestatakse, et olemasolevad dumpinguvastased meetmed kehtestati hiljemalt kuupäeval, mil WTO leping liikme suhtes jõustus, kui asjaomase liikme sel kuupäeval jõus olnud õigusaktid juba ei sisaldanud nimetatud lõikes sätestatud tüüpi klauslit.

18.4.  
Iga liige peab astuma kõik vajalikud üldise või erilise iseloomuga sammud tagamaks, et hiljemalt kuupäeval, mil WTO leping tema suhtes jõustub, on tema seadused, määrused ja haldusprotseduurid kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, mis võivad selle liikme suhtes kehtida.
18.5.  
Iga liige teavitab komiteed mis tahes muudatustest oma seadustes ja määrustes, mis on käesoleva lepingu puhul asjakohased, ning muudatustest selliste seaduste ja määruste haldamisel.
18.6.  
Komitee vaatab igal aastal läbi käesoleva lepingu rakendamise ja toimimise, võttes arvesse selle eesmärke. Igal aastal teavitab komitee kaubavahetuse nõukogu nende läbivaatustega hõlmatud aja jooksul toimunud sündmustest.
18.7.  
Käesoleva lepingu lisad on selle lepingu lahutamatu osa.

I LISA

KOHAPEALSE JUURDLUSE MENETLUSED VASTAVALT ARTIKLI 6 LÕIKELE 7

1. 

Juurdluse algatamisel tuleb teatada eksportijaliikme võimuorganitele ja äriühingutele, keda asi teadaolevalt puudutab, kavatsusest toimetada kohapeal juurdlust.

2. 

Kui erandolukorra puhul kavatsetakse juurdlusrühma kaasata valitsusväliseid spetsialiste, tuleks sellest eksportijaliikme äriühingutele ja võimuorganitele teatada. Nende valitsusväliste spetsialistide suhtes peaksid kehtima tõhusad sanktsioonid konfidentsiaalsusnõuete rikkumise puhul.

3. 

Enne külastusaja lõplikku kavandamist peaks olema üldine tava, et hangitakse eksportijaliikme asjaomaste äriühingute selgesõnaline nõusolek.

4. 

Niipea kui asjaomaste äriühingute nõusolek on hangitud, peaksid juurdlust toimetavad võimuorganid teatama eksportijaliikme võimuorganitele külastatavate äriühingute nimed ja aadressid ning kokkulepitud kuupäevad.

5. 

Kõnealustele äriühingutele tuleks külastusest piisavalt vara ette teatada.

6. 

Küsitluslehtede selgitamiseks tehtavad külastused peaksid toimuma üksnes eksportiva äriühingu soovil. Sellise külastuse võib teha üksnes siis, kui a) importijaliikme võimuorganid teavitavad asjaomase liikme esindajaid ja b) see liige ei esita külastuse suhtes vastuväiteid.

7. 

Kuna kohapealse juurdluse põhiotstarve on kontrollida antud teavet või hankida lähemaid üksikasju, tuleks juurdlust toimetada pärast seda, kui küsitluslehe vastused on saadud, välja arvatud siis, kui äriühing on nõus vastupidisega ning juurdlust toimetavad võimuorganid teavitavad kavatsetavast külastusest eksportijaliikme valitsusele ning see ei esita külastuse suhtes vastuväiteid; lisaks peaks olema üldine tava, et enne külastust antakse asjaomastele äriühingutele nõu kontrollitava teabe üldiseloomu ja kogu muu lähema teabe kohta, mis tuleb esitada, ehkki see ei tohiks välistada kohapealseid taotlusi saamaks hangitud teabe taustal lähemaid üksikasju.

8. 

Eksportijaliikme võimuorganite ja äriühingute päringutele ja küsimustele, mis on hädavajalikud edukaks juurdluseks kohapeal, tuleks võimaluse korral alati vastata enne külastust.

II LISA

PARIM KÄTTESAADAV TEAVE VASTAVALT ARTIKLI 6 LÕIKELE 8

1. 

Võimalikult kiiresti pärast juurdluse algatamist peaksid juurdlust toimetavad võimuorganid üksikasjalikult piiritlema mis tahes huvitatud poolelt nõutava teabe ning viisi, kuidas huvitatud pool peaks selle teabe oma kostes struktureerima. Võimuorganid peaksid ka tagama, et asjaomane pool oleks teadlik, et kui teavet põhjendatud aja jooksul ei esitata, on võimuorganitel lubatud teha otsustusi, tuginedes kättesaadavatele faktidele, sealhulgas neile, mille esitas omamaine tootmisharu juurdluse algatamise taotluseks.

2. 

Võimuorganid võivad ka nõuda, et huvitatud pool esitaks oma koste teataval teabekandjal (näiteks arvutikassetil) või teatavas arvutikeeles. Sellise nõude puhul peaksid võimuorganid arvesse võtma huvitatud poole põhjendatud võimalusi koste andmiseks eelistataval teabekandjal või eelistatavas arvutikeeles ning mitte nõudma, et see pool kasutaks oma koste jaoks arvutisüsteemi, mida ta muidu ei kasuta. Võimuorgan ei tohiks jätkuvalt nõuda arvutipõhist vastust, kui asjaomane huvitatud pool ei säilita oma dokumente arvutis ning kui koste nõutaval viisil esitamine tekitaks sellele huvitatud poolele põhjendamatut lisakoormust, näiteks põhjendamatuid lisakulutusi ja -vaeva. Võimuorganid ei tohiks jätkuvalt nõuda kostet teataval teabekandjal või teatavas arvutikeeles, kui asjaomane huvitatud pool ei säilita oma arvutipõhiseid dokumente sellistel teabekandjatel või sellises arvutikeeles ning kui koste nõutaval viisil esitamine tekitaks sellele huvitatud poolele põhjendamatut lisakoormust, näiteks põhjendamatuid lisakulutusi ja -vaeva.

3. 

Kogu kontrollitavat teavet, mis on esitatud asjakohaselt, nii et seda saab juurdluses põhjendamatute raskusteta kasutada, mis on esitatud õigeaegselt, mis on võimaluse korral esitatud võimuorganite nõutud teabekandjal või arvutikeeles, tuleb otsuse tegemisel arvesse võtta. Kui pool ei esita kostet eelistataval teabekandjal või eelistatavas arvutikeeles, kuid võimuorganid leiavad, et lõikes 2 sätestatud tingimused on rahuldatud, ei tohiks vastuse mitteandmist eelistataval teabekandjal või eelistatavas arvutikeeles pidada juurdlust märkimisväärselt takistavaks asjaoluks.

4. 

Kui võimuorganitel puudub võimalus töödelda teataval teabekandjal (näiteks arvutikassetil) esitatud teavet, tuleks see teave esitada kirjalikult või mis tahes muul võimuorganite jaoks vastuvõetaval kujul.

5. 

Kui esitatav teave ei ole kõigiti ideaalne, ei tohiks see anda võimuorganitele õigustust seda teavet mitte arvestada, tingimusel et asjaomane huvitatud pool on tegutsenud kõigiti vastavalt oma võimetele.

6. 

Kui tõendusmaterjali või teavet ei aktsepteerita, tuleks seda andnud poolele kohe teatada selle põhjustest ning anda talle võimalus põhjendatud aja jooksul lähemalt selgitada, võttes kohusetundlikult arvesse juurdluse tähtaegu. Kui võimuorganid ei pea selgitusi rahuldavaks, tuleks igas avaldatavas otsuses sellise tõendusmaterjali või teabe tagasilükkamist põhjendada.

7. 

Kui võimuorganid peavad oma otsustes, sealhulgas harilikku väärtust puudutavates otsustes, tuginema teisese allika teabele, sealhulgas teabele, mis on esitatud juurdluse algatamise taotluses, peaksid nad seda tegema eriti ettevaatlikult. Sel juhul peaksid võimuorganid võimaluse korral kontrollima seda teavet, tuginedes nende käsutuses olevatele teistele, sõltumatutele allikatele, nagu avaldatud hinnakirjad, ametlik impordistatistika ja tollideklaratsioonid, ning teabele, mida on juurdluse käigus andnud teised huvitatud pooled. Siiski on selge, et kui huvitatud pool ei tee koostööd ning võimuorganid ei pääse seetõttu ligi asjakohasele teabele, võivad selle olukorra tagajärjed olla asjaomasele poolele vähem soodsad kui juhul, mil ta koostööd teeks.

1994. AASTA ÜLDISE TOLLI- JA KAUBANDUSLEPINGU VII ARTIKLI RAKENDAMISE LEPING

SISSEJUHATAV ÜLDKOMMENTAAR

1. Käesoleva lepingu alusel on tolliväärtuse esmaaluseks tehinguväärtus, nagu see on määratletud artiklis 1. Artiklit 1 tuleb lugeda koos artikliga 8, milles muu hulgas sätestatakse tegelikult makstud või makstava hinna korrigeerimine juhtudel, kui ostja kanda on jäänud teatud kindlad elemendid, mida loetakse tolliväärtuse osaks, kuid mis ei sisaldu imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavas hinnas. Artiklis 8 sätestatakse ka teatud tehinguväärtusse kuuluvad väärtused, mis võivad ostjalt müüjale üle minna pigem teatava kauba või teenusena kui rahalisel kujul. Artiklites 2 kuni 7 sätestatakse tolliväärtuse määramise meetodid, kui seda ei ole võimalik määrata artikli 1 sätete järgi.

2. Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata artikli 1 sätete järgi, peaksid toll ja importija tavaliselt omavahel konsulteerima, et leppida kokku väärtuse alus artikli 2 või 3 sätete järgi. Näiteks võib juhtuda, et importijal on teavet identse või sarnase imporditud kauba tolliväärtuse kohta, mis ei ole kohe kättesaadav importiva sadama tollile. Ja teisest küljest võib tollil olla teavet identse või sarnase imporditud kauba tolliväärtuse kohta, mis ei ole hõlpsasti kättesaadav importijale. Mõlema poole vahelised konsultatsioonid võimaldavad ärisaladuse nõudeid järgides teavet vahetada, et määrata kindlaks tolliväärtuse õige alus.

3. Artiklites 5 ja 6 sätestatakse kaks alust tolliväärtuse määramiseks juhul, kui seda ei ole võimalik määrata imporditud kauba või identse või sarnase imporditud kauba tehinguväärtuse põhjal. Artikli 5 lõike 1 järgi määratakse tolliväärtus kindlaks hinna alusel, millega kaupa müüakse müüjast sõltumatule importijamaa ostjale samas seisundis, mis sellel oli importimisel. Samuti on importijal soovi korral õigus lasta artikli 5 sätete alusel määrata selle kauba tolliväärtus, mida on pärast importimist töödeldud. Artikli 6 järgi määratakse tolliväärtus arvutatud väärtuse alusel. Mõlemad meetodid tekitavad teatud raskusi ja seepärast antakse importijale õigus artikli 4 sätete põhjal valida nende kahe meetodi kohaldamise järjekord.

4. Artiklis 7 kehtestatakse, kuidas määrata tolliväärtus juhul, kui seda ei ole võimalik määrata ühegi eelneva artikli sätete järgi.



LIIKMED,

arvestades mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi;

soovides edendada GATT 1994 eesmärke ja tagada arengumaade rahvusvahelisele kaubandusele lisasoodustusi;

tunnustades GATT 1994 VII artikli sätete tähtsust ja soovides välja töötada nende kohaldamise eeskirja, et võimaldada nende rakendamise suurem ühetaolisus ja kindlus;

tunnustades vajadust kauba tolliväärtuse õiglase, ühetaolise ja erapooletu määramissüsteemi järele, mis välistab suvaliste ja fiktiivsete tolliväärtuste kasutamise;

tõdedes, et kauba tolliväärtuse määramise aluseks peaks niipalju kui võimalik olema hinnatava kauba tehinguväärtus;

tunnustades, et tolliväärtus peaks põhinema lihtsatel ja õiglastel kriteeriumidel, mis vastavad kaubandustavadele, ja et tolliväärtuse määramise menetlus peaks olema üldkohaldatav, tarneallikaid eristamata;

tunnustades, et tolliväärtuse määramise menetlust ei tohi kasutada dumpingu vastu võitlemiseks,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:



I JAGU

TOLLIVÄÄRTUSE MÄÄRAMISE REEGLID

Artikkel 1

1.  

Imporditud kauba tolliväärtus on tehinguväärtus, see on kauba importijamaale ekspordiks müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind, kui seda on korrigeeritud kooskõlas artikli 8 sätetega, tingimusel et:

a) 

ostjal pole kauba käsutamisel või kasutamisel muid piiranguid peale nende piirangute, mis:

i) 

on kehtestatud importijamaa seadustega või mida nõuavad tema riigiorganid;

ii) 

piiritlevad geograafilist piirkonda, kus kaupa võib edasi müüa;

iii) 

ei mõjuta oluliselt kauba väärtust;

b) 

müük või hind ei sõltu mõnest tingimusest või tasust, mille tõttu hinnatava kauba väärtust ei ole võimalik määrata;

c) 

ostja poolt kõnesoleva kauba järgnevast edasimüügist, käsutamisest või kasutamisest saadud tuludest ei laeku ükski osa ei otseselt ega kaudselt müüjale, välja arvatud juhud, kui hinda on võimalik sobivalt korrigeerida kooskõlas artikli 8 sätetega;

d) 

ostja ja müüja ei ole teineteisest sõltuvad, või kui ostja ja müüja on sõltuvad, siis on tehinguväärtus tolliväärtusena aktsepteeritav lõike 2 sätete järgi.

2.  
a) 

Tehinguväärtuse aktsepteeritavuse kindlaksmääramisel käesoleva artikli lõike 1 raames ei anna fakt, et ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad artikli 15 tähenduses, iseenesest põhjust pidada tehinguväärtust mitteaktsepteeritavaks. Sellisel juhul uuritakse müügiga seotud asjaolusid ja tehinguväärtus aktsepteeritakse, kui ostja ja müüja omavaheline sõltuvus ei ole mõjutanud hinda. Kui tollil on importija poolt antud või mõnel muul viisil saadud teabe põhjal alust arvata, et sõltuvus on avaldanud mõju hinnale, peab toll esitama oma väited importijale, kellele antakse vastuväidete esitamiseks piisav võimalus. Importija nõudel esitab toll oma väited kirjalikult.

b) 

Sõltuvate isikute vahelise müügi korral aktsepteeritakse tehinguväärtus ja hinnatakse kaupa kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 sätetega, kui importija tõestab, et see väärtus on väga lähedane ühele samal või ligikaudu samal ajal määratud järgmistest väärtustest:

i) 

tehinguväärtusele samale importijamaale eksporditud identsete või sarnaste kaupade müügil müüjast sõltumatule ostjale,

ii) 

identsete või sarnaste kaupade tolliväärtusele, mis on määratud vastavalt artikli 5 sätetele,

iii) 

identsete või sarnaste kaupade tolliväärtusele, mis on määratud vastavalt artikli 6 sätetele.

Eespool nimetatud kriteeriumide rakendamisel tuleb kohaselt arvestada tõestatud erinevusi kaubanduslikus tasemes, koguses, artiklis 8 nimetatud elementides ja kuludes, mida müüja kandis müügitehingutes, kus puudus sõltuvus müüja ja ostja vahel, ning kuludes, mida müüja ei kandnud müügitehingutes, kus müüja ja ostja olid teineteisest sõltuvad.

c) 

Käesoleva artikli lõike 2 punktis b esitatud kriteeriume kasutatakse importija algatusel ja üksnes võrdluseks. Lõike 2 punkti b sätete alusel ei saa kehtestada asendusväärtusi.

Artikkel 2

1.  
a) 

Kui imporditud kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata artikli 1 sätete järgi, loetakse tolliväärtuseks samale importijamaale ekspordiks müüdud ja hinnatava kaubaga samal või ligikaudu samal ajal eksporditud identse kauba tehinguväärtus.

b) 

Käesoleva artikli rakendamisel kasutatakse tolliväärtuse määramiseks hinnatava kaubaga samal kaubanduslikul tasemel ja põhiliselt samas koguses müüdud identse kauba tehinguväärtust. Sellise müügi puudumisel kasutatakse erineval kaubanduslikul tasemel ja/või erinevas koguses müüdud identse kauba tehinguväärtust ning seda korrigeeritakse, arvestades erinevusi kaubanduslikus tasemes ja/või koguses, tingimusel et väärtust on võimalik korrigeerida esitatud tõendusmaterjali alusel, mis selgelt näitab korrigeerimise põhjendatust ja täpsust, põhjustagu korrigeerimine väärtuse suurenemist või vähenemist.

2.  
Kui tehinguväärtus sisaldab artikli 8 lõikes 2 nimetatud kulusid ja makseid, siis korrigeeritakse väärtust arvestamaks olulisi erinevusi nendes kuludes ja maksetes, mis tulenevad veokauguse ja -viisi erinevustest imporditud kauba ja kõnealuse identse kauba vahel.
3.  
Kui käesoleva artikli rakendamisel on võimalik kasutada rohkem kui üht identsete kaupade tehinguväärtust, kasutatakse imporditud kauba tolliväärtuse määramisel kõige madalamat väärtust.

Artikkel 3

1.  
a) 

Kui imporditud kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata artiklite 1 ja 2 sätete järgi, loetakse tolliväärtuseks samale importijamaale ekspordiks müüdud ja hinnatava kaubaga samal või ligikaudu samal ajal eksporditud sarnase kauba tehinguväärtus.

b) 

Käesoleva artikli rakendamisel kasutatakse tolliväärtuse määramiseks hinnatava kaubaga samal kaubanduslikul tasemel ja põhiliselt samas koguses müüdud sarnase kauba tehinguväärtust. Sellise müügi puudumisel kasutatakse erineval kaubanduslikul tasemel ja/või erinevas koguses müüdud sarnase kauba tehinguväärtust ning seda korrigeeritakse, arvestades erinevusi kaubanduslikus tasemes ja/või koguses, tingimusel et väärtust on võimalik korrigeerida esitatud tõendusmaterjali alusel, mis selgelt näitab korrigeerimise põhjendatust ja täpsust, põhjustagu korrigeerimine väärtuse suurenemist või vähenemist.

2.  
Kui tehinguväärtus sisaldab artikli 8 lõikes 2 nimetatud kulusid ja makseid, siis korrigeeritakse väärtust arvestamaks olulisi erinevusi nendes kuludes ja maksetes, mis tulenevad veokauguse ja -viisi erinevustest imporditud kauba ja kõnealuse sarnase kauba vahel.
3.  
Kui käesoleva artikli rakendamisel on võimalik kasutada rohkem kui üht sarnaste kaupade tehinguväärtust, kasutatakse imporditud kauba tolliväärtuse määramisel kõige madalamat väärtust.

Artikkel 4

Kui imporditud kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata artiklite 1, 2 ja 3 sätete järgi, siis määratakse tolliväärtus kindlaks artikli 5 sätete järgi, või kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata selle artikli järgi, siis tehakse seda artikli 6 sätete järgi, välja arvatud juhul, kui importija soovil pööratakse ümber artiklite 5 ja 6 rakendamise järjekord.

Artikkel 5

1.  
a) 

Kui imporditud kaupa või identset või sarnast imporditud kaupa müüakse importijamaal samas seisundis, mis sellel oli importimisel, määratakse imporditud kauba tolliväärtus vastavalt käesoleva artikli sätetele ühe kaubaühiku selle hinna alusel, millega imporditud kaupa või identset või sarnast imporditud kaupa on müüdud kõige suuremas üldkoguses hinnatava kauba impordiga samal või ligikaudu samal ajal müüjast sõltumatule isikule, kusjuures hinnast arvatakse maha:

i) 

kas tavaliselt makstavad või maksmiseks kokkulepitud komisjonitasud või importijamaal samasse klassi või liiki kuuluva imporditud kauba müügiga seotud lisasumma, mis tavaliselt arvestatakse kasumiks ja üldkuludeks;

ii) 

importijamaal tehtud tavalised veo- ja kindlustuskulud ja muud nendega seotud kulud;

iii) 

sobival juhul artikli 8 lõikes 2 nimetatud kulud;

iv) 

tollimaksud ja muud riigimaksud, mida tuleb importijamaal maksta seoses kauba impordi või müügiga.

b) 

Kui imporditud kaupa ega identset või sarnast imporditud kaupa ei müüda hinnatava kauba impordiga samaaegselt või ligikaudu samaaegselt, määratakse tolliväärtus, mis muidu määratakse käesoleva artikli lõike 1 punkti a sätete järgi, ühe kaubaühiku selle hinna alusel, millega imporditud kaupa või identset või sarnast imporditud kaupa on müüdud importijamaal samas seisundis, mis sellel oli importimisel, ja kõige lähemal ajal hinnatava kauba importimise päevast arvestades, kuid enne 90 päeva möödumist kõnealusest importimisest.

2.  
Kui imporditud kaupa ega identset või sarnast imporditud kaupa ei müüda importijamaal samas seisundis, mis sellel oli importimisel, määratakse importija nõudmisel tolliväärtus ühe kaubaühiku selle hinna alusel, millega imporditud kaupa on pärast selle edasist töötlemist müüdud importijamaal kõige suuremas üldkoguses müüjast sõltumatule isikule, kusjuures arvestatakse töötlemise tulemusel lisandunud väärtust ja tehakse käesoleva artikli lõike 1 punktis a sätestatud mahaarvamised.

Artikkel 6

1.  

Käesoleva artikli sätete alusel põhineb imporditud kauba tolliväärtus arvutatud väärtusel. Arvutatud väärtus koosneb järgmistest elementidest:

a) 

imporditud kauba tootmisel kasutatud materjalide ning kauba valmistamise ja muu töötlemise kulud või väärtus;

b) 

kasum ja üldkulud summa ulatuses, mis tavaliselt kujuneb eksportijamaa tootjate poolt importijamaale ekspordiks valmistatud ja hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluvate kaupade müügil;

c) 

kõik muud kulud, mis on kohased artikli 8 lõike 2 alusel liikme poolt valitud tolliväärtuse määramise meetodi kajastamiseks.

2.  
Arvutatud väärtuse määramisel ei tohi ükski liige nõuda juurdepääsu võimaldamist ühelegi arvele ega muule dokumendile ega nõuda nende uurimiseks esitamist üheltki isikult, kes ei ole resident tema enda territooriumil. Kuid kauba tootja antud teavet tolliväärtuse määramiseks käesoleva artikli sätete alusel võivad importijamaa võimuorganid tootja nõusolekul kontrollida teisel maal, tingimusel et nad teavitavad sellest piisavalt aegsasti kõnealuse maa valitsust ja et viimane ei vaidle uurimisele vastu.

Artikkel 7

1.  
Kui imporditud kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata artiklite 1–6 sätete alusel, määratakse tolliväärtus importijamaal kättesaadavate andmete alusel, kasutades meetodit, mis on vastavuses käesoleva lepingu ja GATT 1994 VII artikli põhimõtete ja üldsätetega.
2.  

Tolliväärtuse määramisel käesoleva artikli sätete alusel ei tohi lähtuda:

a) 

importijamaal toodetud kauba müügihinnast kõnealusel maal;

b) 

süsteemist, mis näeb ette kõrgema tolliväärtuse valiku kahest võimalikust väärtusest;

c) 

kauba hinnast eksportijamaa siseturul;

d) 

muudest tootmiskuludest peale arvutatud väärtuste, mis on määratud identsele või sarnasele kaubale kooskõlas artikli 6 sätetega;

e) 

kauba hinnast eksportimisel maale, mis ei ole importijamaa;

f) 

minimaalsest tolliväärtusest;

g) 

suvalisest või fiktiivsest väärtusest.

3.  
Importija nõudel teatatakse talle kirjalikult käesoleva artikli sätete alusel määratud tolliväärtus ja selle määramisel kasutatud meetod.

Artikkel 8

1.  

Tolliväärtuse määramisel artikli 1 sätete järgi lisatakse tegelikult makstud või makstavale imporditud kauba hinnale

a) 

järgmised kuluelemendid tingimusel, et nendega seotud kulud on kandnud ostja, kuid neid pole arvatud kauba eest tegelikult makstud või makstava hinna sisse:

i) 

komisjoni- ja vahendustasu, välja arvatud ostu komisjonitasu;

ii) 

kulud, mida tehakse sellistele konteineritele, mida vastavalt tollieeskirjadele ei eristata kõnealusest kaubast;

iii) 

pakkimiskulud töö ja materjali osas;

b) 

järgmiste kaupade ja teenuste sobivalt jagatud väärtus, kui see ei ole osa tegelikult makstud või makstavast hinnast ning kui ostja on neid kaupu tarninud või teenuseid osutanud otse või kaudselt, tasuta või alandatud hinnaga selleks, et imporditud kaupa toota ja müüa ekspordiks:

i) 

imporditud kauba koosseisu kuuluvad materjalid, komponendid, osad jms;

ii) 

imporditud kauba tootmisel kasutatud tööriistad, stantsid, valuvormid jms;

iii) 

imporditud kauba tootmisel tarbitud materjal;

iv) 

inseneri-, arendus-, kunstniku- ja disaineritööd ning kavandid ja visandid, mis on tehtud väljaspool importijamaad ja mis on vajalikud imporditud kauba tootmiseks;

c) 

hinnatava kaubaga seotud autori- ja litsentsitasu, mida ostja peab hinnatava kauba müügi tingimusena otseselt või kaudselt maksma ulatuses, mida ei ole arvestatud tegelikult makstud või makstava hinna sisse;

d) 

see osa tulust, mis igast imporditud kauba järgnevast edasimüügist, käsutamisest või kasutamisest laekub otseselt või kaudselt müüjale.

2.  

Iga liige sätestab oma õigusaktides järgmiste kulude täieliku või osalise arvestamise tolliväärtusesse või nende täieliku või osalise väljaarvamise tolliväärtusest:

a) 

imporditud kauba veokulud impordisadamasse või -kohta;

b) 

laadimis-, lossimis- ja teisaldamiskulud, mis on seotud imporditud kauba veoga impordisadamasse või -kohta;

c) 

kindlustuskulud.

3.  
Vastavalt käesolevale artiklile lisatakse tegelikult makstud või makstavale hinnale ainult tõeste ja täpseid koguseid puudutavate andmete alusel määratud kulud.
4.  
Tolliväärtuse määramisel ei tohi tegelikult makstud või makstavale hinnale lisada käesolevas artiklis loetlemata kulusid.

Artikkel 9

1.  
Kui tolliväärtuse määramisel on vaja valuutat konverteerida, siis kasutatakse vahetuskurssi, mille kõnealuse importijamaa pädevad võimuorganid on korrakohaselt avaldanud ja mis peegeldab nii tõhusalt kui võimalik selle perioodi, mida iga selline avaldatud dokument hõlmab, kõnealuse valuuta kehtivat väärtust äritehingutes importijamaa valuutas väljendatuna.
2.  
Vahetuskursina kasutatakse kurssi, mis kehtib eksportimise või importimise ajal, vastavalt sellele, kuidas iga liige on sätestanud.

Artikkel 10

Kogu teavet, mis on oma olemuselt konfidentsiaalne või mis on antud konfidentsiaalsel alusel tolliväärtuse määramiseks, kohtlevad asjassepuutuvad võimuorganid kui rangelt konfidentsiaalset ega avalikusta seda ilma sellist teavet andnud isiku või valitsuse eriloata, välja arvatud avalikustamine, mida võib nõuda kohtumenetluse käigus.

Artikkel 11

1.  
Iga liige sätestab oma õigusaktides importijale või mis tahes teisele tollimaksude maksmise eest vastutavale isikule õiguse esitada kaebus tolliväärtuse määramise kohta ilma tema suhtes sanktsioone rakendamata.
2.  
Esimese astmena on isikul, ilma et sanktsioone rakendataks, õigus esitada kaebus tolli allasutusele või sõltumatule organile, kuid iga liige sätestab oma õigusaktides õiguse pöörduda kohtusse, ilma et sanktsioone rakendataks.
3.  
Kaebuse esitajale teatatakse kirjalikult kaebuse kohta tehtud otsus ja selle põhjendused. Kaebuse esitajat teatatakse ka kõigist edasikaebamise õigustest.

Artikkel 12

Vastavalt GATT 1994 X artiklile avaldab asjassepuutuv importijamaa käesoleva lepingu täitmiseks vastuvõetud seadused, määrused, kohtuotsused ja üldrakenduslikud haldusotsused.

Artikkel 13

Kui imporditud kauba tolliväärtuse määramise käigus osutub vajalikuks lükata edasi tolliväärtuse lõplik kindlaksmääramine, saab kauba importija siiski kauba tollist kätte, kui ta esitab nõudmise korral piisava tagatise garantiikirja, tagatissumma või muu sissemaksuna, mis katab lõpliku tollimaksu, mida kauba eest võidakse nõuda. Sellised asjaolud sätestab iga liige oma õigusaktides.

Artikkel 14

Käesoleva lepingu I lisa märkused on käesoleva lepingu lahutamatu osa ning käesoleva lepingu artikleid tuleb lugeda ja kohaldada koos nende vastavate märkustega. Ka II ja III lisa on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 15

1.  

Käesolevas lepingus:

a) 

tähendab „imporditud kauba tolliväärtus” kauba väärtust, mille alusel määratakse väärtuse järgi (ad valorem) maksustatavale imporditud kaubale tollimaksud;

b) 

tähendab „importijamaa” importivat maad või tolliterritooriumi;

c) 

hõlmab „toodetud” ka kasvatatut, valmistatut ja kaevandatut.

2.  

Käesolevas lepingus:

a) 

tähendavad „identsed kaubad” kaupu, mis on igas suhtes samasugused, kaasa arvatud füüsilised omadused, kvaliteet ja maine. Väikesed erinevused välimuses ei välista muidu määratlusega vastavuses olevate kaupade pidamist identseks;

b) 

tähendavad „sarnased kaubad” kaupu, mis ei ole küll igas suhtes samasugused, vaid sarnanevad omaduste ning materjali poolest, täidavad samasugust otstarvet ning on omavahel kaubanduslikult asendatavad. Kaupade sarnasuse määramisel tuleb muude tegurite hulgas arvestada kaupade kvaliteeti, mainet ja kaubamärgi olemasolu;

c) 

ei tähenda mõisted „identne kaup” ja „sarnane kaup” olenevalt juhtumist kaupa, mis sisaldab või kajastab inseneri-, arendus-, kunstniku- ja disaineritööd ning kavandeid ja visandeid, mida ei ole arvesse võetud korrigeerimisega artikli 8 lõike 1 punkti b alapunkti iv alusel, sest need tööd tehti importijamaal;

d) 

ei loeta kaupa „identseks kaubaks” ega „sarnaseks kaubaks”, kui see ei ole toodetud samal maal, kus on toodetud hinnatavad kaubad;

e) 

võetakse eri isikute poolt toodetud kaupa arvesse üksnes siis, kui puudub identne või sarnane kaup, mille oleks tootnud sama isik, kes on tootnud hinnatava kauba.

3.  
Käesolevas lepingus tähendab „samasse klassi või liiki kuuluv kaup” kaupa, mis kuulub teatud tootmisharus või -sektoris toodetud kaubarühma või -sortimenti ja hõlmab ka identset või sarnast kaupa.
4.  

Käesolevas lepingus loetakse isikuid teineteisest sõltuvaks ainult siis, kui:

a) 

nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed;

b) 

nad on juriidiliselt tunnustatud äripartnerid;

c) 

nad on tööandja ja töövõtja;

d) 

üks isik otseselt või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole emiteeritud hääleõiguslikest aktsiatest või osakutest;

e) 

üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist;

f) 

kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid;

g) 

nad kontrollivad koos otseselt või kaudselt kolmandat isikut;

h) 

nad on ühe ja sama perekonna liikmed.

5.  
Isikuid, kes on äritegevuses seotud nii, et üks on teise mis tahes viisil määratletud ainuagent, -turustaja või -kontsessionäär, loetakse käesoleva lepingu raames sõltuvaks, kui nad vastavad lõike 4 kriteeriumidele.

Artikkel 16

Kirjaliku taotluse korral on importijal õigus saada importijamaa tollilt kirjalik selgitus, kuidas on kindlaks määratud importija kauba tolliväärtus.

Artikkel 17

Midagi käesolevas lepingus ei saa tõlgendada nii, nagu piirataks või seataks kahtluse alla tolli õigust jõuda selgusele iga tolliväärtuse määramiseks esitatud avalduse, dokumendi või deklaratsiooni tõesuses ja täpsuses.



II JAGU

HALDAMINE, KONSULTATSIOONID JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 18

Institutsioonid

1.  
Käesolevaga asutatakse tolliväärtuse komitee (käesolevas lepingus „komitee”), mis koosneb iga liikme esindajatest. Komitee valib endale esimehe ja tuleb tavaliselt kokku kord aastas või siis, kui see on käesoleva lepingu asjakohastes sätetes ette nähtud, võimaldamaks liikmetel konsulteerida teiste liikmete tolliväärtuse määramise süsteemi haldamise küsimustes sedavõrd, kui see võib mõjutada käesoleva lepingu toimimist või selle eesmärkide edendamist ja liikmete omistatud muude kohustuste täitmist. Komitee sekretariaadina tegutseb WTO sekretariaat.
2.  
Tollikoostöö Nõukogu (käesolevas lepingus „TKN”) alluvuses luuakse tolliväärtuse määramise tehniline komitee (käesolevas lepingus „tehniline komitee”), mis täidab käesoleva lepingu II lisas kirjeldatud kohustusi ja töötab vastavalt selles sisalduvatele protseduurireeglitele.

Artikkel 19

Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine

1.  
Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis kohaldatakse käesoleva lepingu alusel toimuvate konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise puhul vaidluste lahendamise käsituslepet.
2.  
Kui liige arvab, et mõni talle käesolevast lepingust otse või kaudselt tulenev eelis muudetakse olematuks või et seda kahjustatakse või et käesoleva lepingu mõne eesmärgi saavutamist takistatakse teise liikme või teiste liikmete tegevuse tõttu, siis võib ta taotleda konsultatsioone kõnealuse liikme või liikmetega, et jõuda selles asjas vastastikku rahuldava lahenduseni. Iga liige suhtub mõistvalt teise liikme konsultatsioonitaotlusse.
3.  
Tehniline komitee annab konsultatsioone pidavatele liikmetele soovi korral nõu ja abi.
4.  
Käesoleva lepingu sätteid käsitleva vaidluse uurimiseks moodustatud vaekogu võib vaidlusosalise taotluse korral või omal algatusel nõuda tehniliselt komiteelt uurimise läbiviimist kõigis tehnilist lahendamist vajavates küsimustes. Vaekogu määrab kindlaks tehnilise komitee volitused konkreetses vaidluses ja kehtestab tehnilise komitee ettekande saamise tähtaja. Vaekogu võtab arvesse tehnilise komitee ettekannet. Kui tehniline komitee ei suuda jõuda konsensusele talle käesoleva lõike alusel esitatud küsimuses, siis võimaldab vaekogu vaidlusosalistel esitada vaekogule oma seisukohad selles küsimuses.
5.  
Vaekogule antud konfidentsiaalset teavet ei avaldata ilma seda teavet andnud isiku, organisatsiooni või võimuorgani vormikohase loata. Kui vaekogult sellist teavet taotletakse, kuid vaekogu ei ole volitatud seda teavet väljastama, esitatakse selle teabe mittekonfidentsiaalne kokkuvõte, mida seda teavet andnud isik, organisatsioon või võimuorgan on lubanud.



III JAGU

ERI- JA DIFERENTSEERITUD REŽIIM

Artikkel 20

1.  
Arengumaaliikmed, kes ei ole 12. aprillil 1979 sõlmitud üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu osalised, võivad lepingu sätete kohaldamise edasi lükata kuni viieks aastaks alates WTO lepingu jõustumisest nende suhtes. Arengumaaliikmed, kes valivad käesoleva lepingu kohaldamise edasilükkamise, teavitavad sellest WTO peadirektorit.
2.  
Lisaks lõikele 1 võivad arengumaaliikmed, kes ei ole 12. aprillil 1979 sõlmitud üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu osalised, lükata edasi artikli 1 lõike 2 punkti b alapunkti iii ja artikli 6 kohaldamise kuni kolmeks aastaks pärast käesoleva lepingu kõigi teiste sätete kohaldamist. Arengumaaliikmed, kes valivad käesolevas artiklis mainitud sätete kohaldamise edasilükkamise, teavitavad sellest WTO peadirektorit.
3.  
Arenenud liikmesmaad annavad vastastikku kokkulepitud tingimustel tehnilist abi arengumaaliikmetele, kes seda taotlevad. Sellest lähtudes koostavad arenenud liikmesmaad tehnilise abi programme, mis võivad muu hulgas sisaldada töötajate koolitamist, abi rakendusmeetmete ettevalmistamisel, ligipääsu tolliväärtuse määramise metodoloogiat puudutavatele teabeallikatele ja nõuandeid käesoleva lepingu sätete kohaldamiseks.



IV JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Reservatsioonid

Ühegi käesoleva lepingu sätte suhtes ei tohi teha reservatsioone ilma teiste liikmete nõusolekuta.

Artikkel 22

Riigi õigusaktid

1.  
Iga liige tagab, et hiljemalt kuupäeval, mil käesolev leping tema suhtes jõustub, on tema seadused, määrused ja haldusmenetlus kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.
2.  
Iga liige teavitab komiteed mis tahes muudatustest oma seadustes ja määrustes, mis on käesoleva lepingu puhul asjakohased, ning muudatustest selliste seaduste ja määruste haldamisel.

Artikkel 23

Läbivaatamine

Komitee vaatab igal aastal läbi käesoleva lepingu rakendamise ja toimimise, võttes arvesse selle eesmärke. Igal aastal teavitab komitee kaubavahetuse nõukogu nende läbivaatustega hõlmatud aja jooksul toimunud arengust.

Artikkel 24

Sekretariaat

Käesoleva lepingu sekretariaadina töötab WTO sekretariaat, välja arvatud need kohustused, mis on spetsiaalselt määratud tehnilisele komiteele ja millega töötab Tollikoostöö Nõukogu sekretariaat.

I LISA

TÕLGENDUSMÄRKUSED

Üldmärkus

Tolliväärtuse määramise meetodite järjestikune rakendamine

1. 

Artiklites 1–7 on määratletud, kuidas käesoleva lepingu sätete alusel tuleb imporditud kauba tolliväärtus kindlaks määrata. Tolliväärtuse määramise meetodid on toodud rakendamise järjekorras. Tolliväärtuse määramise esmane meetod on määratletud artiklis 1 ja imporditud kauba tolliväärtus tuleb määrata vastavalt selle artikli sätetele alati, kui selles ettenähtud tingimused on täidetud.

2. 

Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata artikli 1 sätete järgi, siis tuleb selle määramiseks vaadata järjest läbi järgmised artiklid kuni esimese sellise artiklini, mille järgi saab tolliväärtust määrata. Välja arvatud artiklis 4 sätestatu, võib järjekorras järgmise artikli sätteid kasutada ainult sel juhul, kui teatud artikli sätete järgi ei saa tolliväärtust määrata.

3. 

Kui importija ei nõua artiklite 5 ja 6 rakendamist vastupidises järjekorras, siis tuleb järgida normaalset järjekorda. Kui importija nõuab artiklite 5 ja 6 rakendamist vastupidises järjekorras, ent tolliväärtust ei ole võimalik määrata artikli 6 sätete järgi, siis määratakse tolliväärtus artikli 5 sätete järgi, kui see on võimalik.

4. 

Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata artiklite 1 kuni 6 sätete järgi, määratakse see kindlaks artikli 7 sätete järgi.

Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kasutamine

1. 

Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted viitavad riigis teatud ajal tunnustatud üldisele konsensusele või riigivõimu olulisele toetusele selles, millised majandusressursid ja -kohustused tuleb registreerida aktiva ja passivana, millised aktivas ja passivas toimunud muudatused tuleb registreerida, kuidas tuleb hinnata aktivat ja passivat ning muudatusi nendes, milline teave tuleb avalikustada ja kuidas see tuleb avalikustada ja millised finantsaruanded tuleb koostada. Need standardid võivad olla nii üldrakendatavad üldised juhised kui ka üksikasjalikud menetlused ja protseduurid.

2. 

Käesoleva lepingu raames kasutab iga liikme toll teavet, mis on koostatud vastavalt üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele kõnealuse artikli kohasel maal. Näiteks artikli 5 sätete järgi määratakse tavaline kasum ja üldkulud kindlaks teabe põhjal, mis on koostatud vastavalt importijamaal üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. Kuid teisest küljest määratakse artikli 6 sätete järgi tavaline kasum ja üldkulud kindlaks teabe põhjal, mis on koostatud vastavalt tootjamaal üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele. Järgmine näide – artikli 8 lõike 1 punkti b alapunktis ii sätestatud, importijamaal tehtud elemendi kindlaksmääramisel kasutatakse teavet, mis on vastavuses sellel maal üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega.

Märkus artikli 1 juurde

Tegelikult makstud või makstav hind

1. 

Tegelikult makstud või makstav hind on kogumakse, mida ostja on maksnud või maksab imporditud kauba eest müüjale või tema kasuks. Makse ei tarvitse olla tehtud rahaülekandena. Makse võib olla tehtud akreditiivi või müüdava maksetähega. Makse võib olla tehtud otseselt või kaudselt. Kaudse makse näide on, kui ostja tasub müüja võla täielikult või osaliselt.

2. 

Toiminguid, mida ostja on teinud omal kulul, välja arvatud need, mille võrra on ette nähtud tolliväärtust artiklis 8 sätestatu alusel korrigeerida, ei loeta müüjale tehtud kaudseks makseks, kuigi neid võib pidada müüjale kasutoovaks. Seetõttu ei lisata tolliväärtuse määramisel tegelikult makstud või makstavale hinnale kõnealuste toimingute kulusid.

3. 

Tolliväärtus ei sisalda järgmisi makseid ega kulusid tingimusel, et need on eristatavad imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavast hinnast:

a) 

ehitus-, paigaldus-, kooste-, hooldus- ja tehnoabikulud, kui neid teenuseid osutati pärast importimist ja kui need imporditud kaubad on näiteks tööstusseadmed, mehhanismid ja sisseseade;

b) 

importimisjärgsed veokulud;

c) 

importijamaa tolli- ja muud maksud.

4. 

Tegelikult makstud või makstav hind viitab imporditud kauba hinnale. Seega dividendid või muud maksed, mida ostja maksab müüjale ning mis ei ole seotud imporditud kaubaga, ei ole tolliväärtuse osa.

Lõike 1 punkti a alapunkt iii

Piirangute hulka, mis ei muuda tegelikult makstud või makstavat hinda aktsepteerimatuks, kuuluvad piirangud, mis oluliselt ei mõjuta kauba väärtust. Selliste piirangute näiteks on juhtum, kui autode müüja nõuab, et ostja ei müüks ega eksponeeriks autosid enne kindlaksmääratud kuupäeva, millal algab kõnealuse mudeli aasta.

Lõike 1 punkt b

1. 

Kui müük või hind sõltub mõnest tingimusest või tasust, mille tõttu hinnatava kauba väärtust ei ole võimalik määrata, ei ole tehinguväärtus tolli jaoks aktsepteeritav. Mõned näited sellest:

a) 

müüja kehtestab imporditud kauba hinna tingimusel, et ostja ostab ka teisi kaupu kindlaksmääratud koguses;

b) 

imporditud kauba hind sõltub hinnast või hindadest, millega imporditud kauba ostja müüb teisi kaupu imporditud kauba müüjale;

c) 

hind kehtestatakse makseviisi põhjal, mis ei ole seotud imporditud kaubaga, nagu näiteks siis, kui imporditud kaup on pooltoode, mille müüja on tarninud tingimusel, et ta saab kindlaksmääratud koguse valmistoodet.

2. 

Imporditud kauba tootmise või turustamisega seotud tingimused ja tasud ei põhjusta tehinguväärtuse mitteaktsepteerimist. Näiteks fakt, et ostja varustab müüjat importijamaal tehtud inseneritööde või kavanditega, ei põhjusta artikli 1 rakendamisel tehinguväärtuse mitteaktsepteerimist. Samuti siis, kui ostja võtab omal kulul, ehkki kokkuleppel müüjaga ette toiminguid, mis on seotud imporditud kauba turustamisega, ei ole nende toimingute väärtus tolliväärtuse osa ja need toimingud ei põhjusta tehinguväärtuse mitteaktsepteerimist.

Lõige 2

1. 

Lõike 2 punktid a ja b annavad erinevad võimalused tehinguväärtuse aktsepteeritavuse kindlakstegemiseks.

2. 

Lõike 2 punkt a sätestab, et kui ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad, uuritakse müügi asjaolusid ja tehinguväärtus aktsepteeritakse tolliväärtusena tingimusel, et nende omavaheline sõltuvus ei ole hinda mõjutanud. Mõeldud pole seda, et asjaolusid tuleks uurida kõigil juhtudel, kui ostja ja müüja on teineteisest sõltuvad. Uurimine on nõutav üksnes siis, kui hinna aktsepteeritavus on kahtlane. Kui toll ei kahtle hinna aktsepteeritavuses, tuleks see aktsepteerida importijalt lisateavet nõudmata. Näiteks on toll võinud seda sõltuvust varem uurida või tal võib üksikasjalik teave ostja ja müüja kohta juba olemas olla ja ta võib olla kõnealuse uurimise või teabe põhjal juba veendunud, et see sõltuvus ei ole hinda mõjutanud.

3. 

Kui toll ei saa aktsepteerida tehinguväärtust ilma lisauurimiseta, peab ta andma importijale võimaluse esitada selline üksikasjalik lisateave, mis võib olla vajalik, et toll saaks uurida müügi asjaolusid. Sel juhul peaks toll olema valmis uurima tehingu asjakohaseid aspekte, kaasa arvatud see, kuidas ostja ja müüja korraldavad oma ärisuhteid ja kuidas on jõutud kõnealuse hinnani, selleks et kindlaks määrata, kas sõltuvus on hinda mõjutanud. Kui saab näidata, et ostja ja müüja, kuigi nad on teineteisest sõltuvad artikli 15 sätete järgi, ostavad teineteiselt ja müüvad teineteisele nii, nagu nad ei oleks sõltuvad, siis näitab see, et sõltuvus ei ole hinda mõjutanud. Näiteks, kui hind oli määratud vastavalt kõnealuse tööstusharu tavalisele hinnakujunduse tavale või kui müüja määrab müügihinna samamoodi ostjate jaoks, kes ei ole temast sõltuvad, siis näitab see, et sõltuvus ei ole hinda mõjutanud. Teine näide: kui tõestatakse, et hind on piisav selleks, et katta kõik kulud ja saada kasumit, mille suurus on võrreldav sama klassi või liiki kuuluvate kaupade müügil saadava kasumiga kõnealusel ajavahemikul (näiteks aastas), siis näitab see, et sõltuvus ei ole hinda mõjutanud.

4. 

Lõike 2 punkt b sätestab importijale võimaluse näidata, et tehinguväärtus on väga lähedane tolli poolt varem aktsepteeritud võrdlusväärtusele, ja on seetõttu aktsepteeritav artikli 1 sätete järgi. Kui lõike 2 punkti b järgne kriteerium on täidetud, siis ei ole vaja uurida mõju küsimust lõike 2 punkti a järgi. Kui tollil on ilma üksikasjaliku lisaküsitluseta juba piisavalt teavet jõudmaks veendumuseni, et üks lõike 2 punkti b sätestatud kriteerium on täidetud, siis ei ole tal mingit põhjust nõuda, et importija tõendaks kriteeriumi täitmist. Lõike 2 punktis b tähendab mõiste „sõltumatu ostja” ostjat, kes ei ole müüjast sõltuvuses ühelgi üksikjuhtumil.

Lõike 2 punkt b

Määrates kindlaks, kas üks väärtus on „väga lähedane” teisele väärtusele, tuleb arvesse võtta palju tegureid. Need tegurid hõlmavad imporditud kauba laadi, tööstusharu enda olemust, aastaaega, millal kaupa imporditakse, ja seda, kas väärtuste erinevus on kaubanduslikult tähtis. Kuna need tegurid võivad iga kord olla erinevad, on võimatu kohaldada kõigil juhtudel ühtset standardit, näiteks kindlat protsendimäära. Näiteks võib ühte sorti kaupade väike väärtuserinevus olla mitteaktsepteeritav, teist sorti kaupade suur väärtuserinevus aga aktsepteeritav, kui määratakse kindlaks, kas tehinguväärtus on lähedane artikli 1 lõike 2 punktis b sätestatud kriteeriumi väärtusele.

Märkus artikli 2 juurde

1. 

Artikli 2 rakendamisel kasutab toll võimaluse korral identse kauba müüki hinnatava kaubaga samal kaubanduslikul tasemel ja põhiliselt samas koguses. Sellise müügi puudumisel võib kasutada identse kauba müüki, mis toimub ühel järgnevast kolmest tingimusest:

a) 

müük samal kaubanduslikul tasemel, kuid erinevas koguses;

b) 

müük erineval kaubanduslikul tasemel, kuid põhiliselt samas koguses;

c) 

müük erineval kaubanduslikul tasemel ja erinevas koguses.

2. 

Kui esineb ühele nendest kolmest tingimusest vastav müük, korrigeeritakse vastavalt juhtumile:

a) 

üksnes koguse tegurit;

b) 

üksnes kaubandusliku taseme tegurit;

c) 

nii kaubandusliku taseme kui ka koguse tegurit.

3. 

Väljend „ja/või” võimaldab paindlikult kasutada müüke ja korrigeerida vajalikul määral millist tahes eespool kirjeldatud kolmest tingimusest.

4. 

Artikli 2 raames tähendab identse imporditud kauba tehinguväärtus lõike 1 punkti b ja lõike 2 sätete kohaselt korrigeeritud tolliväärtust, mis on juba aktsepteeritud artikli 1 alusel.

5. 

Kaubanduslike tasemete või koguste erinevusest põhjustatud korrigeerimise tingimus on, et kõnealune korrigeerimine, põhjustagu see väärtuse vähenemist või suurenemist, tehakse ainult esitatud tõendusmaterjali alusel, mis selgelt näitab korrigeerimise põhjendatust ja täpsust, näiteks kehtivad hinnakirjad, mis sisaldavad erinevate tasemete või erinevate koguste hindu. Selle näiteks on, kui hinnatav imporditud kaup koosneb 10-ühikulisest saadetisest ja ainus teadaoleva tehinguväärtusega imporditud kaup koosneb 500 ühiku müügist ning on teada, et müüja vähendab hinda koguse pealt, siis võib vajaliku korrigeerimise teha müüja hinnakirjale toetudes ja kasutades hinda, mis kehtib 10 ühiku müümisel. See ei nõua, et müük oleks pidanud toimuma 10 ühiku kaupa, kui hinnakirjas on kehtestatud bona fide teiste koguste müük. Kuid niisuguse objektiivse kriteeriumi puudumisel ei saa tolliväärtust määrata artikli 2 sätete alusel.

Märkus artikli 3 juurde

1. 

Artikli 3 rakendamisel kasutab toll võimaluse korral sarnase kauba müüki hinnatava kaubaga samal kaubanduslikul tasemel ja põhiliselt samas koguses. Sellise müügi puudumisel võib kasutada sarnase kauba müüki, mis toimub ühel järgnevast kolmest tingimusest:

a) 

müük samal kaubanduslikul tasemel, kuid erinevas koguses;

b) 

müük erineval kaubanduslikul tasemel, kuid põhiliselt samas koguses;

c) 

müük erineval kaubanduslikul tasemel ja erinevas koguses.

2. 

Kui esineb ühele nendest kolmest tingimusest vastav müük, korrigeeritakse vastavalt juhtumile:

a) 

üksnes koguse tegurit;

b) 

üksnes kaubandusliku taseme tegurit;

c) 

nii kaubandusliku taseme kui ka koguse tegurit.

3. 

Väljend „ja/või” võimaldab paindlikult kasutada müüke ja korrigeerida vajalikul määral millist tahes eespool kirjeldatud kolmest tingimusest.

4. 

Artikli 3 raames tähendab sarnase imporditud kauba tehinguväärtus lõike 1 punkti b ja lõike 2 sätete kohaselt korrigeeritud tolliväärtust, mis on juba aktsepteeritud artikli 1 alusel.

5. 

Kaubanduslike tasemete või koguste erinevusest põhjustatud korrigeerimise tingimus on, et kõnealune korrigeerimine, põhjustagu see väärtuse vähenemist või suurenemist, tehakse ainult esitatud tõendusmaterjali alusel, mis selgelt näitab korrigeerimise põhjendatust ja täpsust, näiteks kehtivad hinnakirjad, mis sisaldavad erinevate tasemete või erinevate koguste hindu. Selle näiteks on, kui hinnatav imporditud kaup koosneb 10-ühikulisest saadetisest ja ainus teadaoleva tehinguväärtusega sarnane imporditud kaup koosneb 500 ühiku müügist ning on teada, et müüja vähendab hinda koguse pealt, siis võib vajaliku korrigeerimise teha müüja hinnakirjale toetudes ja kasutades hinda, mis kehtib 10 ühiku müümisel. See ei nõua, et müük oleks pidanud toimuma 10 ühiku kaupa, kui hinnakirjas on kehtestatud bona fide teiste koguste müük. Kuid niisuguse objektiivse kriteeriumi puudumisel ei saa tolliväärtust määrata artikli 3 sätete järgi.

Märkus artikli 5 juurde

1. 

Mõiste „ühiku hind, millega… kaupa müüakse suurimas üldkoguses” tähendab hinda, millega müüakse suurim kogus ühikuid isikutele, kes ei ole sõltuvad isikutest, kellelt nad kõnealust kaupa ostavad pärast importimist esimesel kaubanduslikul tasemel, millel niisugune müük toimub.

2. 

Selle näiteks on kauba müük hinnakirja alusel, mis annab suuremas koguses tehtud ostu puhul soodsama ühikuhinna.



Müügikogus

Ühiku hind

Müükide arv

Kõigi erinevate hindadega müüdud üldkogus

1–10 ühikut

100

10 müüki 5 ühiku kaupa

5 müüki 3 ühiku kaupa

65

11–25 ühikut

95

5 müüki 11 ühiku kaupa

55

üle 25 ühiku

90

1 müük, 30 ühikut

1 müük, 50 ühikut

80

Suurim üldkogus, mis on müüdud teatud kaubaühiku hinnaga, on 80 ühikut ja seega suurimale üldkogusele vastav kaubaühiku hind on hinnakirja alusel 90 krooni.

3. 

Teise näite korral toimub kaks müüki. Esimese müügi puhul müüakse 500 ühikut hinnaga à 95 rahaühikut. Teise müügi puhul müüakse 400 ühikut hinnaga à 90 rahaühikut. Selle näite puhul on suurim teatud hinnaga müüdud ühikute arv 500, seega on ühiku hind suurimas üldkoguses 95.

4. 

Kolmandaks näiteks on olukord, kus erinevad kogused müüakse erineva hinnaga.

a) 

müügid



Müüdud kogus

Ühiku hind

40 ühikut

100

30 ühikut

90

15 ühikut

100

50 ühikut

95

25 ühikut

105

35 ühikut

90

5 ühikut

100

b) 

kokku



Müüdud üldkogus

Ühiku hind

65

90

50

95

60

100

25

105

Käesoleva näite puhul on teatud hinnaga müüdud suurim kogus 65 ja seega on ühiku hind suurimas üldkoguses 90.

5. 

Artikli 5 raames ei saa ühiku hinna kehtestamisel arvesse võtta lõikes 1 kirjeldatud mis tahes müüki importijamaal isikule, kes otse või kaudselt on tarninud tasuta või alandatud hinnaga artikli 8 lõike 1 punktis b määratletud mis tahes elemente imporditud kauba tootmiseks ja müügiks ekspordiks.

6. 

Tuleb märkida, et artikli 5 lõikes 1 nimetatud kasumit ja üldkulusid peab võtma tervikuna. Kõnealuse mahaarvamise jaoks tuleb nende suurus kindlaks määrata importija poolt või tema nimel antud teabe põhjal, juhul kui importija andmed ei ole vastuolus nendega, mis on saadud importijamaal samasse klassi või liiki kuuluva imporditud kauba müügi käigus. Kui importija andmed on vastuolus kõnealuste andmetega, võib kasumi ja üldkulude suurus põhineda muul asjakohasel teabel peale importija poolt või tema nimel antud teabe.

7. 

Üldkulud hõlmavad kõnesolevate kaupade otseseid ja kaudseid turustuskulusid.

8. 

Kauba müügiga seoses makstavad kohalikud maksud, mida ei ole maha arvatud artikli 5 lõike 1 punkti a alapunkti iv sätete alusel, arvatakse maha artikli 5 lõike 1 punkti a alapunkti i sätete alusel.

9. 

Kui komisjonitasu või tavaline kasum ja üldkulud määratakse kindlaks artikli 5 lõike 1 sätete alusel, siis tuleb küsimus, kas teatud kaup kuulub samasse klassi või liiki kui teine kaup, lahendada iga juhtumi korral eraldi, võttes arvesse kaasnevaid asjaolusid. Importijamaal tuleb uurida müügilolevat samasse klassi või liiki kuuluva imporditud kauba kõige kitsamat rühma või sortimenti, mis hõlmab hinnatavat kaupa ja mille kohta on võimalik saada vajalikku teavet. Artikli 5 alusel hõlmab mõiste „samasse klassi või liiki kuuluv kaup” nii seda kaupa, mis on imporditud samalt maalt kui hinnatav kaup, kui ka teistelt maadelt imporditud kaupa.

10. 

Artikli 5 lõike 1 punkti b alusel tähendab mõiste „kõige lähemal ajal” kuupäeva, millal imporditud kaupa või identset või sarnast imporditud kaupa on müüdud piisavas koguses, et saaks kindlaks teha ühiku hinna.

11. 

Kui kasutatakse artikli 5 lõike 2 meetodit, siis tehakse mahaarvamised edasisel töötlemisel lisandunud väärtuse eest kõnealuse töö maksumusega seotud tõeste ja täpseid koguseid puudutavate andmete alusel. Arvestuse aluseks on tööstusharus aktsepteeritud skeemid, juhised, meetodid ja muud selle tööstusharu tavad.

12. 

Tõdetakse, et artikli 5 lõikes 2 sätestatud tolliväärtuse määramise meetodit ei saa tavaliselt rakendada siis, kui edasise töötlemise tagajärjel kaotab imporditud kaup samasuse. Kuid võib esineda juhtumeid, kui töötlemise käigus lisandunud väärtust saab ilma liigse raskuseta täpselt kindlaks määrata, kuigi imporditud kaup on kaotanud oma samasuse. Kuid teisest küljest võib esineda ka juhtumeid, kus imporditud kaup säilitab oma samasuse, kuid moodustab importijamaal müüdavast kaubast nii väikese osa, et kõnealuse meetodi kasutamine pole põhjendatud. Eespool nimetatut silmas pidades tuleb iga niisugune olukord eraldi läbi vaadata.

Märkus artikli 6 juurde

1. 

Üldiselt määratakse tolliväärtus käesoleva lepingu alusel kindlaks importijamaal hõlpsalt kättesaadava teabe põhjal. Arvutatud väärtuse kindlaksmääramiseks võib siiski olla vajalik uurida hinnatava kauba tootmiskulusid ja muud teavet, mida tuleb muretseda väljaspool importijamaad. Lisaks sellele ei kuulu kaubatootja enamikul juhtudel importijamaa võimuorganite jurisdiktsiooni alla. Arvutatud väärtuse meetodi kasutamine piirdub tavaliselt nende juhtudega, kui müüja ja ostja on teineteisest sõltuvad ning tootja on valmis esitama importijamaa võimuorganitele vajalikke kuluarvutusi ja võimaldama läbi viia mis tahes järgnevat kontrollimist, mis võib osutuda vajalikuks.

2. 

Artikli 6 lõike 1 punktis a nimetatud „kulud või väärtus” määratakse kindlaks tootja poolt või tema nimel esitatud teabe põhjal, mis puudutab hinnatava kauba tootmist. See peab põhinema tootja kaubanduslikel raamatupidamisaruannetel, tingimusel, et kõnealused raamatupidamisaruanded on vastavuses kaupa tootval maal kohaldatavate üldtunnustatud arvestuspõhimõtetega.

3. 

„Kulud või väärtus” hõlmavad artikli 8 lõike 1 punkti a alapunktides ii ja iii määratletud kuluelemente. See hõlmab ka artikli 8 lõike 1 punktis b määratletud mis tahes elementi, mida ostja on otse või kaudselt tarninud kasutamiseks seoses imporditud kauba tootmisega ja mille väärtus on artikli 8 asjakohase märkuse alusel osadeks jagatud. Artikli 8 lõike 1 punkti b alapunktis iv määratletud elementide väärtus, mis on lisandunud importijamaal, kaasatakse ainult niivõrd, kuivõrd tootja peab kõnealuste elementide eest maksma. Mõistetavalt ei arvestata käesolevas lõikes nimetatud elementide mis tahes kulusid ega väärtust arvutatud väärtuse kindlaksmääramisel topelt.

4. 

Artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud „kasumi ja üldkulude summa” tuleb määrata kindlaks teabe põhjal, mille on andnud tootja või mis on antud tema nimel, kui tootja arvud ei ole vastuolus hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluva kauba müügil tavaliselt esinevaga, tingimusel, et seda kaupa teevad eksportijamaa tootjad eksportimiseks importijamaale.

5. 

Käesoleval juhul tuleb tähele panna, et „kasumi ja üldkulude summat” tuleb vaadelda tervikuna. Sellest järeldub, et kui mingil üksikjuhul on tootja kasum väike ja tootja üldkulud suured, siis võivad tema kasum ja üldkulud üheskoos olla siiski vastavuses samasse klassi või liiki kuuluva kauba müügil tavaliselt esinevaga. Näiteks võib niisugune olukord tekkida, kui importijamaal alustatakse uue toote turustamist ja tootja loobub kasumist või on nõus madala kasumiga, et korvata turustamise alustamisest tingitud suuri üldkulusid. Kui tootja suudab näidata, et imporditud kauba müügist saadav kasum on väike konkreetsetest kaubandusoludest tingituna, tuleb võtta arvesse tootja tegeliku kasumi suurus, tingimusel, et tootjal on selle põhjendamiseks arvestatavad kaubanduslikud põhjused ja et tootja hinnakujunduspoliitika vastab asjassepuutuva tööstusharu tavalisele hinnakujunduspoliitikale. Näiteks võib kõnealune olukord tekkida, kui tootjad on sunnitud ajutiselt hindu alandama nõudluse ettenägematu vähenemise tõttu või kui nad müüvad kaupa, mis täiendab importijamaal toodetavate kaupade sortimenti, ja nõustuvad väikese kasumiga konkurentsivõime säilitamiseks. Kui tootja esitatud kasumi ja üldkulude andmed ei vasta sellele, mis tavaliselt esineb hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluva kauba müümisel, tingimusel, et seda kaupa teevad eksportijamaa tootjad eksportimiseks importijamaale, võib kasumi ja üldkulude summa põhineda muul asjakohasel teabel peale selle, mille on andnud kauba tootja või mis on antud tema nimel.

6. 

Kui arvutatud väärtuse määramiseks kasutatakse muud teavet peale selle, mida on andnud kauba tootja või mida on antud tema nimel, siis informeerivad importijamaa võimuorganid importijat tema nõudel teabeallikast, kasutatud andmetest ja kõnealuste andmete põhjal tehtud arvestustest, võttes arvesse artikli 10 sätteid.

7. 

Artikli 6 lõike 1 punktis b nimetatud „üldkulud” katavad otsesed ja kaudsed kauba tootmise ja ekspordiks müümise kulud, mida ei sisalda artikli 6 lõike 1 punkt a.

8. 

Kas teatud kaup kuulub samasse klassi või liiki kui teine kaup, tuleb kindlaks määrata iga juhtumi korral eraldi, arvestades kõiki valitsevaid asjaolusid. Kui artikli 6 sätete alusel määratakse kindlaks tavaline kasum ja üldkulud, tuleb uurida importijamaal ekspordiks müüdud kitsaimat kaubarühma või -sortimenti, mis hõlmab hinnatavat kaupa ja mille kohta on võimalik saada vajalikku teavet. Artikli 6 raames peab samasse klassi või liiki kuuluv kaup pärinema samalt maalt kui hinnatav kaup.

Märkus artikli 7 juurde

1. 

Artikli 7 sätete järgi määratud tolliväärtus peaks võimalikult suuremas ulatuses põhinema varem määratud tolliväärtustel.

2. 

Artikli 7 alusel kasutatavad tolliväärtuse määramise meetodid peaksid olema need, mis on sätestatud artiklites 1–6, kuid artikli 7 eesmärkidele ja sätetele vastab põhjendatud paindlikkus kõnealuste meetodite rakendamisel.

3. 

Mõned näited põhjendatud paindlikkusest.

a) 

Identne kaup: nõuet, et identset kaupa peab eksportima hinnatava kaubaga samal või ligikaudu samal ajal, võib tõlgendada paindlikult; tolliväärtuse aluseks võib olla identne imporditud kaup, mis on toodetud muul maal kui hinnatava kauba eksportijamaa; võib kasutada identse imporditud kauba tolliväärtust, mis on juba kindlaks määratud artiklite 5 ja 6 sätete alusel.

b) 

Sarnane kaup: nõuet, et sarnast kaupa peab eksportima hinnatava kaubaga samal või ligikaudu samal ajal, võib tõlgendada paindlikult; tolliväärtuse aluseks võib olla sarnane imporditud kaup, mis on toodetud muul maal kui hinnatava kauba eksportijamaa; võib kasutada sarnase imporditud kauba tolliväärtust, mis on juba kindlaks määratud artiklite 5 ja 6 sätete alusel.

c) 

Tuletatud meetod: artikli 5 lõike 1 punkti a nõuet, et kaupa peab müüma samas seisundis, mis sellel oli importimisel, võib tõlgendada paindlikult; 90 päeva nõuet võib kohaldada paindlikult.

Märkus artikli 8 juurde

Lõike 1 punkti a alapunkt i

Mõiste „ostu komisjonitasu” tähendab tasu, mida importija maksab oma agendile teenuse eest, mis seisneb importija esindamises välismaal hinnatava kauba ostmise puhul.

Lõike 1 punkti b alapunkt ii

1. 

Artikli 8 lõike 1 punkti b alapunktis ii määratletud elementide jaotamist importkauba vahel mõjutab kaks tegurit – elemendi enda väärtus ja viis, kuidas kõnealune väärtus jaotatakse imporditud kaubale. Kõnealuste elementide jaotamine peab olema põhjendatud, asjaoludele sobiv ja vastavuses üldtunnustatud arvestuspõhimõtetega.

2. 

Mis puutub elemendi väärtusesse, siis, kui importija omandab elemendi kindla hinna eest müüjalt, kes on temast sõltumatu, on elemendi väärtus see hind. Kui elemendi on tootnud importija või temast sõltuv isik, võrdub selle väärtus tootmiskuludega. Kui importija on elementi varem kasutanud, olenemata sellest, kas ta on selle omandanud või ise tootnud, tuleb esialgseid soetamis- või tootmiskulusid vähendada vastavalt kasutamisele, et jõuda tema väärtuseni.

3. 

Kui elemendi väärtus on kindlaks määratud, tuleb kõnealune väärtus imporditud kauba vahel jaotada. On olemas mitu võimalust. Näiteks võib väärtuse lisada esimesele saadetisele, kui importija soovib maksta tollimaksu kogu väärtuselt korraga. Teine näide: importija võib nõuda, et väärtus jaotataks nende ühikute vahel, mis on toodetud esimese saadetise ajaks. Järgmine näide: importija võib nõuda, et väärtus jaotataks kogu eeldatava toodangu vahel, kui kõnealuse toodangu kohta on olemas lepingud või kindlad kohustused. Importija esitatud dokumentidest sõltub, millist jaotusmeetodit kasutatakse.

4. 

Eespool nimetatu näide: importija annab tootjale valuvormi, mida hakatakse kasutama imporditud kauba tootmisel, ja sõlmib tootjaga lepingu 10 000 ühiku ostmise kohta. Selleks ajaks, kui jõuab kohale esimene 1 000 ühikust koosnev saadetis, on tootja tootnud juba 4 000 ühikut. Importija võib tollilt nõuda valuvormi väärtuse jaotamist 1 000 , 4 000 või 10 000 ühiku vahel.

Lõike 1 punkti b alapunkt iv

1. 

Artikli 8 lõike 1 punkti b alapunktis iv määratletud kuluelementide eest tehtavad lisandid peaksid põhinema tõestel ja täpseid koguseid puudutavatel andmetel. Et vähendada nii importija kui ka tolli vaeva lisatava väärtuse kindlaksmääramisel, tuleks kasutada nii palju kui võimalik ostja äridokumentidest hõlpsasti kättesaadavaid andmeid.

2. 

Ostja tarnitud nende elementide puhul, mis ta on ostnud või rentinud, on kululisandiks ostu- või rendihind. Nende elementide puhul, mis on üldkasutatavad, ei lisata muud kui nendest koopiate tegemise hind.

3. 

See, kui lihtsalt on võimalik arvutada kululisandeid, sõltub konkreetse ettevõtte struktuurist ja juhtimistavadest ning arvestusmeetoditest.

4. 

Näiteks on võimalik, et ettevõte, kes impordib mitmesuguseid tooteid mitmest eri riigist, säilitab oma disainikeskuse dokumentatsiooni väljaspool importijamaad selliselt, et on võimalik täpselt näidata kõnealuse tootega seotud kulutusi. Sellisel juhul võib artikli 8 sätete alusel teha asjakohase otsekorrigeerimise.

5. 

Teisel juhul võib ettevõte pidada importijamaast väljaspool asuva disainikeskuse kulusid üldkulude osaks, jaotamata neid üksikute toodete vahel. Sellisel juhul võib imporditud kaubaga seotud asjakohase korrigeerimise teha artikli 8 sätete alusel, jagades disainikeskuse kogukulud selle kogutoodanguga, mille puhul on kasutatud disainikeskust, ning lisades imporditud kaubale selliselt jaotatud kulud ühiku kohta.

6. 

Eespool kirjeldatud asjaolude erinevused nõuavad loomulikult seda, et õige jaotusmeetodi kindlaksmääramisel tuleb arvestada erinevaid tegureid.

7. 

Kui kõnealuse elemendi tootmine toimub mitmes riigis ja pikemat aega, peaks korrigeerimine piirduma tegeliku väärtusega, mis kõnealusele elemendile lisandub väljaspool importijamaad.

Lõike 1 punkt c

1. 

Artikli 8 lõike 1 punktis c nimetatud autori- ja litsentsitasu võib muu hulgas sisaldada patentide, kaubamärkide ja autoriõigusega seotud makseid. Kuid makseid, mida tasutakse imporditud kauba reprodutseerimise õiguse eest importijamaal, ei lisata tolliväärtuse kindlaksmääramisel imporditud kauba tegelikult makstud või makstavale hinnale.

2. 

Makseid, mida ostja tasub imporditud kauba turustamise või edasimüümise õiguse eest, ei lisata imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavale hinnale, kui need maksed ei ole imporditud kauba importijamaale ekspordiks müümise tingimus.

Lõige 3

Kui puuduvad tõesed ja täpseid koguseid puudutavad andmed kululisandite kohta, mida tuleb teha artikli 8 sätete alusel, siis ei või tehinguväärtust määrata artikli 1 sätete alusel. Selle näide on, kui autoritasu makstakse liitrihinna alusel, millega teatud toodet importijamaal müüakse, kui see toode on imporditud kilogrammidena ning pärast importimist on sellest lahus valmistatud. Kui autoritasu põhineb osaliselt imporditud kaubal ja osaliselt muudel teguritel, millel ei ole mingit seost imporditud kaubaga (näiteks siis, kui imporditud kaupa segatakse omamaiste koostisosadega ja seda ei ole enam võimalik eraldi identifitseerida, või kui autoritasu ei saa eraldada ostja ja müüja vahelistest erifinantskokkulepetest), siis on alusetu püüda teha lisandit autoritasu eest. Kuid kui kõnealune autoritasu põhineb ainult imporditud kaubal, mille täpset kogust on kerge kindlaks määrata, võib liita kululisandid tegelikult makstud või makstavale hinnale.

Märkus artikli 9 juurde

Artikli 9 alusel võib importimise aeg hõlmata ka tollivormistuse aega.

Märkus artikli 11 juurde

1. 

Artikkel 11 sätestab, et importijal on õigus esitada kaebus hinnatava kauba väärtuse kindlaksmääramise kohta tolli poolt. Esiteks võib esitada kaebuse tolli kõrgemale tasandile, kuid importijal on õigus esitada kaebus viimase instantsina kohtuorganile.

2. 

„Ilma karistussanktsioone rakendamata” tähendab, et importija suhtes ei rakendata trahve ja teda ei ohusta trahv ainuüksi selle eest, et importija on otsustanud kasutada kaebuse esitamise õigust. Tavaliste kohtukulude ja advokaaditasude maksmist ei loeta trahviks.

3. 

Kuid mitte miski artiklis 11 ei takista liikmel nõudmast määratud tollimaksu täielikku tasumist enne kaebuse esitamist.

Märkus artikli 15 juurde

Lõige 4

Artikli 15 raames hõlmab mõiste „isikud” vajaduse korral juriidilist isikut.

Lõike 4 punkt e

Käesolevas lepingus loetakse üht isikut teist kontrollivaks, kui esimene saab juriidiliselt või tegelikult kehtestada teisele piiranguid või teda suunata.

II LISA

TOLLIVÄÄRTUSE MÄÄRAMISE TEHNILINE KOMITEE

1. 

Kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 18 moodustatakse TKNi alluvuses tehniline komitee, et tagada käesoleva lepingu ühesugune tõlgendamine ja rakendamine tehnilisel tasandil.

2. 

Tehnilise komitee kohustused on järgmised:

a) 

uurida eriomaseid tehnilisi probleeme, mis tulenevad liikmete tolliväärtuse määramise süsteemi igapäevasest kasutamisest, ning anda esitatud andmete põhjal nõuandvaid arvamusi asjakohaste lahenduste kohta;

b) 

nõudmise korral läbi viia uurimusi käesoleva lepinguga seotud tolliväärtuse määramise seaduste, protseduuride ja tavade kohta ning koostada aruandeid kõnealuste uurimuste tulemuste kohta;

c) 

koostada ja levitada aastaaruandeid käesoleva lepingu toimimise tehniliste aspektide ja staatuse kohta;

d) 

jagada teavet ja soovitusi kõigis küsimustes, mis puudutavad imporditud kauba tolliväärtuse määramist, nagu seda võib nõuda mis tahes liige või TKN. Kõnealune teave ja soovitused võivad olla nõuandvad arvamused, kommentaarid või selgitavad märkused;

e) 

nõudmise korral hõlbustada liikmetele tehnilise abi andmist, edendamaks kõnealuse lepingu rahvusvahelist tunnustamist;

f) 

käesoleva lepingu artikli 19 alusel vaekogu esitatud küsimuses viia läbi uurimine;

g) 

muude TKNi määratud kohustuste täitmine.

Üldküsimused

3. 

Tehniline komitee püüab lõpetada oma töö eriomaste küsimustega, eriti nendega, mille on talle esitanud liikmed, TKN või vaekogu, piisavalt lühikese ajaga. Nagu on sätestatud artikli 19 lõikes 4, kehtestab vaekogu tehnilise komitee ettekande saamiseks tähtaja ja tehniline komitee esitab oma ettekande kõnealuse aja jooksul.

4. 

Komiteed abistab asjakohaselt tema tegevuses TKNi sekretariaat.

Esindatus

5. 

Igal liikmel on õigus olla esindatud tehnilises komitees. Iga liige võib nimetada ühe esindaja ja ühe või mitu asendusesindajat oma esindajaks tehnilises komitees. Kõnealusel viisil tehnilises komitees esindatud liiget nimetatakse käesolevas lisas tehnilise komitee liikmeks. Tehnilise komitee liikmete esindajaid võivad abistada nõunikud. Ka WTO sekretariaat võib kõnealustel koosolekutel vaatlejana osaleda.

6. 

TKNi liikmetel, kes ei ole WTO liikmed, võib olla tehnilise komitee koosolekutel üks esindaja ja üks või mitu asendusesindajat. Kõnealused esindajad viibivad tehnilise komitee koosolekutel vaatlejatena.

7. 

Tehnilise komitee esimehe nõusolekul võib TKNi peasekretär (käesolevas lisas „peasekretär”) kutsuda tehnilise komitee koosolekutele vaatlejana osalema nende valitsuste esindajaid, kes ei ole ei WTO ega TKNi liikmed, ning rahvusvaheliste valitsus- ja kaubandusorganisatsioonide esindajaid.

8. 

Tehnilisse komiteesse nimetatud esindajad, asendusesindajad ja nõunikud teatatakse peasekretärile.

Tehnilise komitee koosolekud

9. 

Tehniline komitee tuleb kokku vajaduse korral, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas. Tehniline komitee määrab iga koosoleku kuupäeva kindlaks oma eelmisel istungil. Koosoleku kuupäeva võib muuta mis tahes tehnilise komitee liikme taotlusel tehnilise komitee liikmete lihthäälteenamusega või kiireloomuliste asjade arutamiseks esimehe nõudmisel. Vaatamata käesoleva lõike 1. lause sätetele tuleb tehniline komitee vajaduse korral kokku, et arutada talle vaekogu poolt käesoleva lepingu artikli 19 sätete alusel esitatud küsimusi.

10. 

Tehnilise komitee koosolekud toimuvad TKNi asupaigas, juhul kui ei otsustata teisiti.

11. 

Peasekretär teatab tehnilise komitee iga istungjärgu alguspäeva kõigile tehnilise komitee liikmetele ning lõigetes 6 ja 7 nimetatuile vähemalt 30 päeva ette, välja arvatud kiireloomulised juhud.

Päevakord

12. 

Peasekretär koostab iga istungjärgu esialgse päevakorra ning saadab selle tehnilise komitee liikmetele ja lõigetes 6 ja 7 nimetatuile vähemalt 30 päeva enne istungjärku, välja arvatud kiireloomulised juhud. Kõnealune päevakord sisaldab kõiki küsimusi, mille päevakorda võtmise tehniline komitee oma eelmisel istungjärgul on kinnitanud, kõiki esimehe enda algatusel lisatud küsimusi ning kõiki peasekretäri, TKNi või tehnilise komitee mis tahes liikme nõudmisel lisatud küsimusi.

13. 

Tehniline komitee kinnitab päevakorra iga istungjärgu alguses. Tehniline komitee võib päevakorda muuta mis tahes ajal istungjärgu käigus.

Ametnikud ja töökorraldus

14. 

Tehniline komitee valib oma liikmete esindajate hulgast esimehe ja ühe või mitu aseesimeest. Nii esimehe kui aseesimehe ametiaeg on üks aasta. Ametiaja lõppedes võib esimehe ja aseesimehe tagasi valida. Kui esimees või aseesimees ei esinda enam tehnilise komitee liiget, siis lõpeb tema mandaat automaatselt.

15. 

Kui esimees puudub kogu koosoleku aja või osa sellest, on eesistujaks aseesimees. Sellisel juhul on viimasel samad volitused ja kohustused kui esimehel.

16. 

Koosoleku eesistuja osaleb tehnilise komitee töös esimehena, mitte aga tehnilise komitee liikme esindajana.

17. 

Lisaks muudele käesolevate reeglitega esimehele antud volitustele avab ja lõpetab esimees nõupidamise, juhatab arutelusid, annab sõna ja jälgib nende reeglite alusel nõupidamise kulgu. Esimees võib kõnelejat korrale kutsuda, kui viimase märkused ei ole asjakohased.

18. 

Iga küsimuse arutamise ajal võib mis tahes delegatsioon teha ettepaneku töökorra suhtes. Sellisel juhul teeb esimees oma otsuse kohe teatavaks. Kui ollakse otsuse vastu, siis annab esimees küsimuse koosoleku otsustada ja see jääb kehtima, kui seda ei tühistata.

19. 

Peasekretär või peasekretäri nimetatud TKNi sekretariaadi ametnikud teevad tehnilise komitee koosolekute sekretariaaditöö.

Kvoorum ja hääletamine

20. 

Tehniline komitee on otsustusvõimeline, kui liikmete lihtenamus on kohal.

21. 

Tehnilise komitee igal liikmel on üks hääl. Tehnilise komitee otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega. Teatud küsimuse hääletamise tulemustest olenemata võib tehniline komitee esitada komiteele ja TKNile täieliku ettekande kõnealuse küsimuse kohta, märkides ära asjakohastes aruteludes ilmnenud eriarvamused. Vaatamata käesoleva lõike eelnevatele sätetele võtab tehniline komitee vaekogu poolt esitatud küsimustes otsuse vastu konsensusega. Kui tehniline komitee ei jõua vaekogu esitatud küsimuses kokkuleppele, esitab tehniline komitee üksikasjaliku ettekande, mis väljendab liikmete arvamusi.

Keeled ja dokumendid

22. 

Tehnilise komitee ametlikud keeled on inglise, prantsuse ja hispaania keel. Ükskõik millises neist kolmest keelest esitatud kõned ja ettekanded tõlgitakse kohe teistesse ametlikesse keeltesse, kui kõik delegatsioonid ei lepi kokku tõlkest loobumises. Muudes keeltes esitatud kõned ja avaldused tõlgitakse inglise, prantsuse ja hispaania keelde samadel tingimustel, kuid sellisel juhul korraldab asjakohane delegatsioon inglise, prantsuse või hispaania keelde tõlkimise. Tehnilise komitee ametlikes dokumentides kasutatakse ainult inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Tehnilisele komiteele esitatavad märgukirjad ja kirjavahetus peab olema ühes ametlikus keeles.

23. 

Tehniline komitee koostab kõikide oma istungite kohta aruanded ja kui esimees peab seda vajalikuks, siis ka koosolekute protokollid või kokkuvõtted. Esimees või esimehe määratud isik esitab tehnilise komitee tööaruande igal komitee ja TKNi koosolekul.

III LISA

1. 

Artikli 20 lõikes 1 arengumaaliikmetele võimaldatud käesoleva lepingu sätete kohaldamise edasilükkamine viie aasta võrra ei pruugi tegelikkuses olla mõnele arengumaaliikmele piisav. Sellisel juhul võib arengumaaliige enne artikli 20 lõikes 1 nimetatud tähtaja lõppu taotleda selle pikendamist, kusjuures valitseb üksmeel selles, et liikmed suhtuvad mõistvalt niisugusesse taotlusse juhul, kui kõnealune arengumaaliige esitab arvestatava põhjenduse.

2. 

Arengumaad, kes praegu määravad kaupade tolliväärtuse ametlikult kehtestatud miinimumväärtuste alusel, võivad soovida teha reservatsiooni, et neil oleks võimalik piiratud üleminekuajal kasutada neid väärtusi tingimustel, milles liikmed võivad kokku leppida.

3. 

Arengumaad, kes leiavad, et lepingu artiklis 4 sätestatud järjekorra ümberpööramine importija nõudel võib põhjustada neile tõsiseid raskusi, võivad soovida teha artikli 4 juurde järgmise reservatsiooni:

„… valitsus jätab endale õiguse sätestada, et lepingu artikli 4 asjakohast sätet kohaldatakse üksnes juhul, kui toll nõustub artiklite 5 ja 6 järjekorra ümberpööramise taotlusega.”

Kui arengumaad teevad niisuguse reservatsiooni, nõustuvad liikmed sellega lepingu artikli 21 alusel.

4. 

Arengumaad võivad soovida teha lepingu artikli 5 lõike 2 suhtes järgmise reservatsiooni:

„… valitsus jätab endale õiguse sätestada, et lepingu artikli 5 lõiget 2 kohaldatakse kooskõlas selle juurde kuuluva asjakohase märkuse sätetega, olenemata sellest, kas importija seda nõuab või mitte.”

Kui arengumaad teevad niisuguse reservatsiooni, nõustuvad liikmed sellega lepingu artikli 21 alusel.

5. 

Mõnel arengumaal võib olla probleeme lepingu artikli 1 rakendamisega selles osas, mis puudutab nende maale importimist ainuagentide, -turustajate ja -kontsessionääride poolt. Kui lepingut kohaldavatel arengumaaliikmetel tekib praktikas selliseid probleeme, uuritakse nende liikmete nõudel seda küsimust, et leida sobivad lahendused.

6. 

Artikkel 17 tõdeb, et lepingu kohaldamisel võib tollil tekkida vajadus teha järelepärimisi tolliväärtuse määramiseks esitatud mis tahes avalduse, dokumendi või deklaratsiooni tõesuse või täpsuse kohta. Seega lubab artikkel teha järelepärimisi, mille eesmärk on näiteks kontrollida, kas tolliväärtuse määramiseks tollis deklareeritud või tollile esitatud väärtuse elemendid on täielikud ja korrektsed. Liikmetel on kooskõlas oma riigi seaduste ja menetlustega õigus oodata importijalt igakülgset koostööd kõnealustes järelepärimistes.

7. 

Tegelikult makstud või makstav hind hõlmab kõiki tegelikult makstud või makstavaid aseid, mida imporditud kauba müügi tingimusena ostja maksab müüjale või mida ostja maksab kolmandale poolele müüja kohustuse täitmiseks.

EKSPORTKAUBA EELINSPEKTEERIMISE LEPING



LIIKMED,

märkides, et 20. septembril 1986 leppisid ministrid kokku, et mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru eesmärk on jätkuvalt liberaliseerida ja laiendada maailmakaubandust, suurendada GATTi osatähtsust ning parandada GATTi süsteemi reageerimisvõimet arenevale rahvusvahelisele majanduskeskkonnale;

märkides, et paljud arengumaad otsivad abi eksportkauba eelinspekteerimisest;

tunnustades arengumaade vajadust selle järele nii kaua ja sellisel määral, kui on vajalik importkaupade kvaliteedi, koguse ja hinna kontrollimiseks;

pidades meeles, et selliseid programme tuleb ellu viia, tekitamata põhjendamatuid viivitusi ja ebavõrdset kohtlemist;

märkides, et määratluse kohaselt toimub eelinspekteerimine eksportijaliikme territooriumil;

tunnistades vajadust luua nii kasutajaliikmete kui ka eksportijaliikmete õiguste ja kohustuste kokkulepitud rahvusvaheline süsteem;

tõdedes, et GATT 1994 põhimõtted ja kohustused kehtivad nende eksportkauba eelinspekteerimise üksuste tegevuse suhtes, mida on volitanud WTOsse kuuluvate liikmesmaade valitsused;

tunnistades, et on soovitav avalikustada eksportkauba eelinspekteerimise üksuste töö ja eksportkauba eelinspekteerimisega seotud seadused ja eeskirjad;

soovides kanda hoolt käesoleva lepingu alusel tekkivate eksportijate ja eksportkauba eelinspekteerimise üksuste vaheliste vaidluste kiire, efektiivse ja õiglase lahendamise eest,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:



Artikkel 1

Kohaldamisala. Määratlused

1.  
Käesolevat lepingut kohaldatakse liikmete territooriumil läbiviidavate eksportkauba eelinspekteerimise kõigi toimingute puhul, mille tegemiseks liikme valitsus või valitsusorgan on sõlminud lepingu või andnud volitused.
2.  
„Kasutajaliige” tähendab liiget, kelle valitsus või mõni valitsusorgan sõlmib lepingu või annab volitused eksportkauba eelinspekteerimistoimingute kasutamiseks.
3.  
Eksportkauba eelinspekteerimistoimingud on kõik toimingud, mis on seotud kasutajaliikme territooriumile eksporditavate kaupade kvaliteedi, koguse, hinna, kaasa arvatud valuutakursi ning finantstingimuste ja/või kaupade klassifitseerimise kontrollimisega.
4.  
„Eksportkauba eelinspekteerimise üksus” on üksus, millega liige on sõlminud lepingu või andnud volitused eksportkauba eelinspekteerimistoimingute tegemiseks. ( 53 )

Artikkel 2

Kasutajaliikmete kohustused

Diskrimineerimisvaba kohtlemine

1.  
Kasutajaliikmed tagavad, et eksportkauba eelinspekteerimistoimingute tegemisel ei diskrimineerita kedagi ja et nende toimingute tegemisel kasutatavad protseduurid ja kriteeriumid on objektiivsed ning et neid kohaldataks võrdsetel alustel kõigi selliste toimingutega seotud eksportijate suhtes. Nad tagavad nendega lepingu sõlminud või neilt volitused saanud eksportkauba eelinspekteerimise üksuste kõigi inspektorite poolt ühesuguse inspekteerimise.

Valitsusepoolsed nõuded

2.  
Kasutajaliikmed tagavad, et nende seaduste, määruste ja nõuetega seotud eksportkauba eelinspekteerimistoimingute ajal järgitakse GATT 1994 III artikli lõike 4 sätteid sel määral, kui need on asjakohased.

Inspekteerimiskoht

3.  
Kasutajaliikmed tagavad, et kõik eksportkauba eelinspekteerimistoimingud, kaasa arvatud nõuetele vastavuse akti või mitteväljastamisteatise väljastamine, tehakse tolliterritooriumil, kust kaubad eksporditakse, või kui antud tolliterritooriumil ei saa kõnesolevate kaupade komplitseeritud omaduste tõttu inspekteerida või kui mõlemad pooled on nõus, siis tolliterritooriumil, kus kaubad valmistatakse.

Standardid

4.  
Kasutajaliikmed tagavad kvaliteedi ja koguse inspekteerimise vastavalt ostja ja müüja poolt ostulepingus määratletud standarditele ning selliste standardite puudumisel asjakohaste rahvusvaheliste standardite ( 54 ) kohaselt.

Selgus

5.  
Kasutajaliikmed tagavad eksportkauba eelinspekteerimistoimingute selguse.
6.  
Kasutajaliikmed tagavad, et kui eksportijad võtavad eksportkauba eelinspekteerimise üksustega ühendust, annavad viimased eksportijaile inspekteerimisnõuete täitmiseks kogu vajaliku teabe loendi. Eksportijate taotluse korral annavad eksportkauba eelinspekteerimise üksused aktuaalset teavet. Teave sisaldab viiteid eksportkauba eelinspekteerimistoimingutega seotud kasutajaliikme seaduste ja määruste kohta ning sisaldab ka inspekteerimisel ja hinna ning valuutakursi kontrollimisel kasutatavaid protseduure ja kriteeriume, eksportijate õigusi suhetes inspekteerimisüksustega ja lõikes 21 sätestatud apellatsioonimenetlust. Saadetise suhtes ei kohaldata protseduurilisi lisanõudeid ega olemasolevate protseduuride muudatusi, kui kõnesolevat eksportijat ei ole teatatud nendest muudatustest inspekteerimiskuupäeva kokkuleppimise ajal. Kuid GATT 1994 XX ja XXI artiklis sätestatud tüüpi erakorralise olukorra puhul võib selliseid lisanõudeid või muudatusi kohaldada saadetisele enne, kui eksportijat on sellest teatatud. Kõnealune abi ei vabasta eksportijaid nende kohustusest täita kasutajaliikme impordieeskirju.
7.  
Kasutajaliikmed tagavad, et lõikes 6 toodud teave on eksportijaile hõlpsasti kättesaadav ja eksportkauba eelinspekteerimise üksuste alluvuses tegutsevad eksportkauba eelinspekteerimise talitused täidavad teabepunktide ülesannet, kust võib saada nimetatud teavet.
8.  
Kasutajaliikmed avaldavad kohe kõik eksportkauba eelinspekteerimistoimingutega seotud seadused ja eeskirjad viisil, mis võimaldab teistel valitsustel ja kaubandusettevõtjatel nendega tutvuda.

Konfidentsiaalse äriteabe kaitsmine

9.  
Kasutajaliikmed tagavad, et eksportkauba eelinspekteerimise üksused käsitlevad kogu eksportkauba eelinspekteerimisel saadud teavet ärisaladusena määral, mil selline teave ei ole varem avaldatud, kolmandatele pooltele üldiselt kättesaadav või mingil muul kujul avalik. Kasutajaliikmed tagavad, et eksportkauba eelinspekteerimise üksused järgivad sellega seotud protseduure.
10.  
Liikmete palvel esitavad kasutajaliikmed teavet meetmete kohta, mida nad võtavad lõike 9 täitmiseks. Käesoleva lõike sätted ei kohusta ühtki liiget avaldama konfidentsiaalset teavet, mille avaldamine seaks ohtu eksportkauba eelinspekteerimise programmide tõhususe või kahjustaks riigi- või eraettevõtete seaduslikke kaubandushuve.
11.  
Kasutajaliikmed tagavad, et eksportkauba eelinspekteerimise üksused ei anna ühelegi kolmandale poolele konfidentsiaalset äriteavet, välja arvatud juhul, kui eksportkauba eelinspekteerimise üksused võivad seda teavet jagada nende valitsusüksustega, kes on nendega sõlminud lepingu või neid volitanud. Kasutajaliikmed tagavad eksportkauba eelinspekteerimise üksustelt, kellega neil on leping või keda nad on volitanud, saadud konfidentsiaalse äriteabe piisava kaitse. Eksportkauba eelinspekteerimise üksused võivad konfidentsiaalset äriteavet jagada nende valitsusüksustega, kellega neil on leping või kes on neid volitanud, ainult sel määral, mil seda teavet vajatakse tavaliselt akreditiivide või muude maksevormide jaoks või tolli tarbeks, erilubade andmiseks impordi puhul või valuutakontrolliks.
12.  

Kasutajaliikmed tagavad, et eksportkauba eelinspekteerimise üksused ei nõua eksportijatelt teavet, mis puudutab:

a) 

valmistusandmeid, mis on seotud patenditud, litsentsitud või avaldamata protsessiga või protsessiga, mille patent on kinnitamisel;

b) 

avaldamata tehnilisi andmeid peale andmete, mis on vajalikud tõestamaks vastavust tehnilistele eeskirjadele või standarditele;

c) 

sisemist hinnakujundust, kaasa arvatud valmistamiskulud;

d) 

kasumitaset;

e) 

eksportijate ja nende tarnijate vaheliste lepingute tingimusi, välja arvatud juhul, kui üksusel pole teisiti võimalik kõnesolevat inspekteerimist läbi viia. Sel juhul nõuab üksus vaid selleks otstarbeks vajalikku teavet.

13.  
Lõikes 12 loetletud teavet, mida eksportkauba eelinspekteerimise üksused muidu ei nõua, võib eksportija vabatahtlikult esitada mõne kindla juhtumi selgitamiseks.

Huvide konflikt

14.  

Kasutajaliikmed tagavad, et eksportkauba eelinspekteerimise üksused, pidades silmas ka lõigete 9–13 sätteid konfidentsiaalse äriteabe kaitsmise kohta, järgivad protseduure, millega välditakse huvide konflikti:

a) 

eksportkauba eelinspekteerimise üksuste ja kõnealuste eksportkauba eelinspekteerimise üksustega seotud üksuste vahel, kaasa arvatud üksused, kelle suhtes viimati nimetatutel on finants- või kaubandushuvid, või kõik üksused, kellel on kõnealuste eksportkauba eelinspekteerimise üksuste suhtes finantshuvi ja kelle saadetisi eksportkauba eelinspekteerimise üksused peavad inspekteerima;

b) 

eksportkauba eelinspekteerimise üksuste ja kõigi teiste üksuste vahel, kaasa arvatud teised üksused, mida eelinspekteeritakse, välja arvatud valitsusüksused, mis sõlmivad inspekteerimislepinguid või volitavad inspekteerima;

c) 

eksportkauba eelinspekteerimise üksuste osakondadega, kes tegelevad muude ülesannetega peale inspekteerimisprotsessi läbiviimise.

Viivitused

15.  
Kasutajaliikmed tagavad, et eksportkauba eelinspekteerimise üksused väldivad saadetiste inspekteerimisel põhjendamatuid viivitusi. Kasutajaliikmed tagavad, et kui eksportkauba eelinspekteerimise üksus ja eksportija on inspekteerimiskuupäeva kokku leppinud, siis eksportkauba eelinspekteerimise üksus viib inspekteerimise ka sel päeval läbi, kui eksportija ja eksportkauba eelinspekteerimise üksus ei ole omavahel uut aega kokku leppinud või kui eksportkauba eelinspekteerimise üksust ei takista inspekteerimast eksportija või vääramatu jõud. ( 55 )
16.  
Kasutajaliikmed tagavad, et pärast lõppdokumentide kättesaamist ja inspekteerimise lõpetamist väljastavad eksportkauba eelinspekteerimise üksused viie tööpäeva jooksul nõuetele vastavuse akti või esitavad detailse kirjaliku seletuse väljastamata jätmise põhjuste kohta. Kasutajaliikmed tagavad, et viimati mainitud juhul annavad eksportkauba eelinspekteerimise üksused eksportijaile võimaluse esitada kirjalikult oma seisukoht ja korraldavad eksportijate soovil uue inspekteerimise esimesel mõlemale poolele sobival kuupäeval.
17.  
Kasutajaliikmed tagavad, et alati, kui eksportijad soovivad, võtavad eksportkauba eelinspekteerimise üksused enne tegelikku inspekteerimist ette hinna ja vajaduse korral valuutakursi eelkontrolli eksportija ja importija vahelise lepingu, pro forma arve ja vajaduse korral eriloa taotluse alusel. Kasutajaliikmed tagavad, et kui eksportkauba eelinspekteerimise üksus on eelkontrolli alusel aktsepteerinud hinna ja valuutakursi, siis neid ei tühistata, kui kaup vastab impordidokumentidele ja/või eriloale. Nad tagavad, et kohe pärast eelkontrolli teavitavad eksportkauba eelinspekteerimise üksused eksportijaid kirjalikult hinna ja/või valuutakursi aktsepteerimisest või esitavad detailse põhjenduse hinna ja/või valuutakursi aktsepteerimata jätmise kohta.
18.  
Kasutajaliikmed tagavad, et eksportkauba eelinspekteerimise üksused saadavad nõuetele vastavuse akti eksportijaile või eksportijate poolt määratud esindajatele nii kiiresti kui võimalik, vältimaks makseviivitusi.
19.  
Kasutajaliikmed tagavad, et kirjavigade korral nõuetele vastavuse aktis parandavad eksportkauba eelinspekteerimise üksused vea ja edastavad õige teabe asjaosalistele nii kiiresti kui võimalik.

Hinnakontroll

20.  

Kasutajaliikmed tagavad, et üle- ja alahindamise ning pettuse takistamiseks kontrollivad eksportkauba eelinspekteerimise üksused hindu ( 56 ) järgmistest juhistest lähtudes:

a) 

eksportkauba eelinspekteerimise üksused ei aktsepteeri eksportija ja importija poolt kokkulepitud lepinguhinda üksnes siis, kui nad suudavad tõestada, et nende järeldused ebarahuldava hinna kohta põhinevad kontrolliprotsessil, mis vastab punktides b kuni e toodud kriteeriumidele;

b) 

eksportkauba eelinspekteerimise üksus võtab ekspordihinna kontrollimisel hinnavõrdluse aluseks samalt eksportijamaalt samal või ligikaudu samal ajal ekspordiks pakutava, konkureerivate ja võrreldavate müügitingimustega identse või sarnase kauba hinna(d) vastavalt harilikule kaubandustavale ja standardhinnaalanditele. Võrdlus põhineb järgmisel:

i) 

kasutatakse üksnes hindu, mis annavad paikapidava võrdlusaluse, arvestades importijamaa ja hinnavõrdluseks kasutatava riigi või kasutatavate riikide vastavaid majandustegureid;

ii) 

eksportkauba eelinspekteerimise üksus ei arvesta erinevatesse importijamaadesse ekspordiks pakutud kauba hindu, et määrata saadetisele suvaliselt madalaim hind;

iii) 

eksportkauba eelinspekteerimise üksus võtab arvesse punktis c loetletud eritingimusi;

iv) 

igal eespool kirjeldatud protsessi etapil annab eksportkauba eelinspekteerimise üksus eksportijale võimaluse esitada selgitused hinna kohta;

c) 

hinna kontrollimisel arvestavad eksportkauba eelinspekteerimise üksused müügilepingu tingimusi ja tehingule kohaldatavaid üldisi kohandamistegureid; piirdumata loetletuga, hõlmavad need tegurid kaubandusliku müügi taset ja kogust, tarneaegu ja -tingimusi, liughinnaklausleid, kvaliteedinõudeid, disaini iseärasusi, veo ja pakkimise erinõudeid, tellimuse suurust, hetkemüüki, hooajast tingitud mõjutusi, litsentsi- või muid intellektuaalomanditasusid, lepingu raames osutatud teenuseid, mille kohta tavaliselt ei esitata eraldi arvet; need hõlmavad ka eksportija hinnaga seotud teatud elemente, nagu eksportija ja importija vahelised lepingusuhted;

d) 

veokulude kontrollimine puudutab ainult eksportijamaa veoliigi kokkuleppehinda, nagu see on toodud müügilepingus;

e) 

hinnakontrolliks ei kasutata:

i) 

importijamaal toodetud kaupade kohapealset müügihinda;

ii) 

mujalt kui eksportijamaalt ekspordiks mõeldud kauba hinda;

iii) 

tootmiskulusid;

iv) 

suvalisi või fiktiivseid hindu või väärtusi.

Apellatsioonimenetlus

21.  

Kasutajaliikmed tagavad, et eksportkauba eelinspekteerimise üksused kehtestavad eksportijate poolt esitatud kaebuste vastuvõtmise, arutamise ja otsustamise menetluse ja et menetlust puudutav teave tehakse eksportijaile kättesaadavaks vastavalt lõigete 6 ja 7 sätetele. Kasutajaliikmed tagavad, et menetlus töötatakse välja ja seda kasutatakse vastavalt järgmistele juhistele:

a) 

eksportkauba eelinspekteerimise üksused määravad ühe või mitu ametnikku, kes on tavalisel tööajal kättesaadavad igas linnas või sadamas, kus nende alluvuses tegutseb eksportkauba eelinspekteerimise haldusasutus, ning kes võtavad vastu ja arutavad eksportijate apellatsioone ja kaebusi ning teevad nende kohta otsused;

b) 

eksportijad esitavad määratud ametnikule(ametnikele) kirjalikult kõnesoleva tehinguga seotud faktid, kaebuse olemuse ja pakutava lahenduse;

c) 

määratud ametnik(ametnikud) võtab(võtavad) eksportijate kaebused mõistvalt arvesse ja pärast punktis b loetletud dokumentide kättesaamist langetab(langetavad) nii kiiresti kui võimalik otsuse.

Erand

22.  
Erandina artikli 2 sätetest määravad kasutajaliikmed, et, välja arvatud osasaadetised, ei inspekteerita saadetisi, mille väärtus on vastavalt kasutajaliikme määratlusele väiksem kui selliste saadetiste suhtes kohaldatav minimaalväärtus, välja arvatud erandolukorrad. Minimaalväärtus moodustab osa teabest, mis antakse eksportijatele lõike 6 sätete alusel.

Artikkel 3

Eksportijaliikmete kohustused

Diskrimineerimisvaba kohtlemine

1.  
Eksportijaliikmed tagavad, et nende eksportkauba eelinspekteerimistoimingutega seotud seadusi ja eeskirju kohaldatakse diskrimineerimisvabalt.

Selgus

2.  
Eksportijaliikmed avaldavad viivitamata kõik eksportkauba eelinspekteerimistoimingutega seoses kohaldatavad seadused ja eeskirjad sellisel viisil, mis võimaldab teistel valitsustel ja kaubandusettevõtjatel nendega tutvuda.

Tehniline abi

3.  
Eksportijaliikmed pakuvad kasutajaliikmetele nende soovi korral tehnilist abi, mis vastastikku kokkulepitud tingimustel on suunatud käesoleva lepingu eesmärkide täitmisele. ( 57 )

Artikkel 4

Sõltumatu läbivaatusmenetlus

Liikmed innustavad eksportkauba eelinspekteerimise üksusi ja eksportijaid lahendama omavahelisi vaidlusi omavahel. Kuid vastavalt artikli 2 lõike 21 sätetele võib kumbki pool kahe tööpäeva möödumisel kaebuse esitamisest esitada vaidluse sõltumatuks läbivaatamiseks. Liikmed rakendavad nende käsutuses olevaid põhjendatud meetmeid tagamaks, et kehtestataks järgmine menetlus ja et seda kasutataks nimetatud otstarbel:

a) 

menetluse viib läbi sõltumatu üksus, mille käesoleva lepingu eesmärgil on ühiselt moodustanud eksportkauba eelinspekteerimise üksusi esindav organisatsioon ja eksportijaid esindav organisatsioon;

b) 

punktis a viidatud sõltumatu üksus koostab ekspertide nimekirja järgmiselt:

i) 

ühe liikmete rühma nimetab eksportkauba eelinspekteerimise üksusi esindav organisatsioon;

ii) 

teise liikmete rühma nimetab eksportijaid esindav organisatsioon;

iii) 

sõltumatute kaubandusekspertide rühma nimetab punktis a viidatud sõltumatu üksus.

Nimekirja kuuluvate ekspertide geograafiline jaotus peab olema selline, mis võimaldab menetluse alusel tekkinud vaidluste kiire lahendamise. Nimekiri koostatakse kahe kuu jooksul pärast WTO lepingu jõustumist ning seda uuendatakse igal aastal. Nimekiri on avalik. Sellest teatatakse sekretariaati ja see saadetakse kõigile liikmesmaadele;

c) 

vaidlust alustada sooviv eksportija või eksportkauba eelinspekteerimise üksus võtab ühendust punktis a viidatud sõltumatu üksusega ja taotleb vaekogu moodustamist. Sõltumatu üksus vastutab vaekogu moodustamise eest. Vaekogu koosneb kolmest liikmest. Vaekogu liikmed valitakse tarbetuid kulutusi ja viivitusi vältides. Esimese liikme valib eespool toodud nimekirja alapunktist i asjassepuutuv eksportkauba eelinspekteerimise üksus eeldusel, et liige ei kuulu sellesse üksusse. Teise liikme valib eespool toodud nimekirja alapunktist ii asjassepuutuv eksportija eeldusel, et liige ei ole seotud selle eksportijaga. Kolmanda liikme valib eespool toodud nimekirja alapunktist iii punktis a viidatud sõltumatu üksus. Eespool toodud nimekirja alapunktist iii valitud sõltumatu kaubanduseksperdi suhtes ei saa esitada vastuväiteid;

d) 

eespool toodud nimekirja alapunktist iii valitud sõltumatu kaubandusekspert on vaekogu esimees. Sõltumatu kaubandusekspert võtab vaidluse kiireks lahendamiseks vaekogus vastu vajalikud otsused, näiteks, kas antud juhtumi asjaolud nõuavad vaekogu liikmete kohtumist ja kui nõuavad, siis kus see kohtumine peaks toimuma, arvestades kõnealuse inspekteerimise kohta;

e) 

vaidluspoolte kokkuleppel valib punktis a viidatud sõltumatu üksus eespool toodud nimekirja alapunktist iii ühe sõltumatu kaubanduseksperdi kõnealuse vaidluse läbivaatamiseks. Ekspert võtab vastu vajalikud otsused tagamaks vaidluse kiire lahendamise, arvestades näiteks kõnealuse inspekteerimise kohta;

f) 

läbivaatamise eesmärk on teha kindlaks, kas vaidlusaluse inspekteerimise käigus on vaidluspooled järginud käesoleva lepingu sätteid. Menetlus on kiire ja annab võimaluse mõlemale poolele esitada isiklikult või kirjalikult oma arvamus;

g) 

kolmeliikmelise vaekogu otsused võetakse vastu häälteenamusega. Otsus vaidluse kohta tehakse kaheksa tööpäeva jooksul sõltumatu läbivaatamise soovi esitamisest ja see saadetakse vaidluspooltele. Vaidluspoolte kokkuleppel võib aega pikendada. Vaekogu või sõltumatu kaubandusekspert jaotab kulutused juhtumi eripära põhjal;

h) 

vaekogu otsus on vaidluses osalenud eksportkauba eelinspekteerimise üksusele ja eksportijale kohustuslik.

Artikkel 5

Teavitamine

Kui kõnealuse liikme suhtes jõustub WTO leping, esitavad liikmed sekretariaadile seaduste ja eeskirjade koopiad, millega nad jõustavad käesoleva lepingu, samuti kõigi teiste eksportkauba eelinspekteerimisega seotud seaduste ja eeskirjade koopiad. Ükski muudatus eksportkauba eelinspekteerimisega seotud seadustes ja eeskirjades ei jõustu enne muudatuse ametlikku avaldamist. Pärast avaldamist teatatakse sellest kohe sekretariaadile. Sekretariaat teavitab liikmeid teabe kättesaadavusest.

Artikkel 6

Läbivaatamine

Ministrite konverents vaatab läbi käesoleva lepingu sätted, rakendamise ja toimimise, arvestades lepingu eesmärki ja toimimise ajal saadud kogemusi, teise aasta lõpus pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva ja pärast seda igal kolmandal aastal. Läbivaatamise tulemusel võib ministrite konverents parandada käesoleva lepingu sätteid.

Artikkel 7

Konsulteerimine

Taotluse korral konsulteerivad liikmed teiste liikmetega kõigis küsimustes, mis puudutavad käesoleva lepingu toimimist. Sellistel juhtudel kohaldatakse GATT 1994 XXII artikli sätteid nii, nagu neid on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.

Artikkel 8

Vaidluste lahendamine

Kõik liikmetevahelised vaidlused käesoleva lepingu toimimise küsimustes alluvad GATT 1994 XXIII artikli sätetele nii, nagu neid on täpsustatud ja kohaldatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.

Artikkel 9

Lõppsätted

1.  
Liikmed võtavad vajalikke meetmeid käesoleva lepingu rakendamiseks.
2.  
Liikmed tagavad, et nende seadused ja eeskirjad ei ole vastuolus käesoleva lepingu sätetega.

PÄRITOLUREEGLITE LEPING



LIIKMED,

märkides, et 20. septembril 1986. aastal leppisid ministrid kokku seada mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru eesmärgiks saavutada maailmakaubanduse edasine liberaliseerimine ja laienemine, tugevdada GATTi osa ja suurendada GATTi süsteemi võimet reageerida arenevale rahvusvahelisele majanduskeskkonnale;

soovides edendada GATT 1994 eesmärke;

tunnustades, et selged ja prognoositavad päritolureeglid ning nende rakendamine hõlbustavad rahvusvahelist kaubandust;

soovides tagada, et päritolureeglid ise ei tekitaks tarbetuid kaubandustakistusi;

soovides tagada, et päritolureeglid ei tühistaks ega kahjustaks GATT 1994 järgseid liikmete õigusi;

tõdedes, et soovitav on tagada päritolureegleid puudutavate seaduste, määruste ja ametialase tegevuse selgus;

soovides tagada, et päritolureegleid koostatakse ja rakendatakse erapooletult, selgelt, prognoositavalt, kooskõlastatult ja neutraalselt;

tõdedes, et käesoleva lepingu alusel tekkivate vaidluste kiireks, tõhusaks ja õiglaseks lahendamiseks on kättesaadaval konsultatsioonikord ja protseduurid;

soovides ühtlustada ja muuta selgeks päritolureeglid,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:



I JAGU

MÄÄRATLUSED JA RAKENDUSALA

Artikkel 1

Päritolureeglid

1.  
Käesoleva lepingu I–IV jaos tuleb mõelda päritolureeglite all seadusi, määrusi ja üldrakendatavaid haldusotsuseid, mida mis tahes liige rakendab kaupade päritolumaa kindlaksmääramiseks tingimusel, et need päritolureeglid ei ole seotud lepingulise või autonoomse kaubanduskorraga, mille tulemuseks on GATT 1994 I artikli lõike 1 kohaldamisest kaugemale ulatuvate tollisoodustuste tagamine.
2.  
Lõikes 1 viidatud päritolureeglid hõlmavad kõiki päritolureegleid, mida kasutatakse soodustustevaba kaubanduspoliitika dokumentides, näiteks rakendades: enamsoodustusrežiimi GATT 1994 I, II, III, XI ja XIII artikli põhjal; dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse GATT 1994 VI artikli põhjal; kaitsemeetmeid GATT 1994 XIX artikli põhjal; päritolumärgistusnõudeid GATT 1994 IX artikli põhjal ning mis tahes diskrimineerivaid kvantitatiivseid piiranguid või tariifikvoote. Samuti hõlmavad need riigihangetes ja kaubandusstatistikas kasutatavaid päritolureegleid. ( 58 )



II JAGU

PÄRITOLUREEGLITE RAKENDAMISE KORD

Artikkel 2

Üleminekuaja põhimõtted

Seni kuni IV jaos sätestatud päritolureeglite ühtlustamise tööprogrammi pole lõpetatud, tuleb liikmetel tagada, et:

a) 

väljastades üldrakendatavaid haldusotsuseid, määratlevad nad selgelt nõuded, mida tuleb täita. Eriti:

i) 

juhul, kui rakendatakse tariifiliigituse muutuse kriteeriumi, peab kõnealuses päritolureeglis ja selle mis tahes erandis selgelt määrama tariifinomenklatuuri rubriigid või alamrubriigid, mida see reegel puudutab;

ii) 

juhul, kui rakendatakse väärtuse protsendikriteeriumi, tuleb päritolureeglites näidata ka sellise protsendi arvutamise meetod;

iii) 

juhul, kui kriteeriumiks on tootmis- või töötlemisoperatsioon, tuleb täpselt määrata operatsioon, mis annab kaubale päritolu;

b) 

olenemata kaubanduspoliitilisest meetmest või vahendist, millega nad on seotud, ei kasuta nad oma päritolureegleid kaubanduseesmärkide otsese või kaudse saavutamise vahendina;

c) 

päritolureeglid ise ei tohi mõjutada rahvusvahelist kaubandust kitsendavalt, moonutavalt või häirivalt. Nad ei tohi seada liiga rangeid nõudmisi ega nõuda päritolumaa kindlaksmääramise eeltingimusena tootmis- või töötlemisvälise tingimuse täitmist. Kulusid, mis pole otseselt seotud tootmise või töötlemisega, võib siiski kaasa arvata rakendamaks kooskõlas punktiga a väärtuse protsendikriteeriumi;

d) 

päritolureeglid, mida nad rakendavad impordile või ekspordile, ei ole rangemad kui päritolureeglid, mida rakendatakse kauba omamaise päritolu kindlaksmääramisel, ning ei tohi teha vahet teiste liikmete vahel, sõltumata kõnealuse toote valmistajate omavahelisest seotusest; ( 59 )

e) 

nende päritolureegleid hallatakse järjepideval, ühtsel, erapooletul ja mõistlikul viisil;

f) 

nende päritolureeglid põhinevad positiivsel standardil. Päritolureeglid, mis määravad kindlaks selle, mis ei anna päritolu (negatiivne standard), on lubatud positiivse standardi selgituse osana või üksikjuhtudel, kui päritolu positiivne määratlemine ei ole vajalik;

g) 

nende päritolureeglitega seotud seadused, määrused, õigusalased otsused ja üldrakendatavad haldusotsused avaldatakse nii, et nad lähtuksid GATT 1994 X artikli lõike 1 sätetest ja oleksid nendega kooskõlas;

h) 

eksportija, importija või mis tahes isiku taotlusel, kel selleks on õigustatud alus, antakse talle kauba päritolu määrang teada nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 150 päeva ( 60 ) pärast sellise määrangu taotlemist, tingimusel, et on esitatud kõik vajalikud üksikasjad. Niisuguste määrangute taotlused tuleb aktsepteerida enne, kui kõnealuse kaubaga kauplema hakatakse ja neid võib aktsepteerida ükskõik millal hiljem. Need määrangud kehtivad kolm aastat tingimusel, et tõsiasjad ja tingimused, sealhulgas päritolureeglid, mille alusel määrang tehti, jäävad enam-vähem samadeks. Tingimusel, et asjaomastele pooltele ette teatatakse, ei kehti selline määrang enam, kui punktis j viidatud läbivaatamisel tehakse sellele määrangule vastupidine otsus. Punkti k sätete põhjal tuleb sellised otsused teha avalikult kättesaadavaks;

i) 

muutes päritolureegleid või kehtestades uusi päritolureegleid, ei tohi nad neid muudatusi rakendada tagasiulatuvalt, nagu see on nende seadustes ja määrustes määratletud, ega neid seadusi ja määrusi kahjustavalt;

j) 

iga halduskaebus, mille nad seoses päritolu kindlaksmääramisega esitavad, kuulub viivitamata läbivaatamisele kohtus, vahekohtus või halduskohtus või määrangut väljastavast võimuorganist sõltumatus menetluses, mis võib viia määrangu muutmiseni või tühistamiseni;

k) 

asjaomased organid käsitavad rangelt konfidentsiaalsena kogu informatsiooni, mis oma olemuselt on konfidentsiaalne või mida antakse konfidentsiaalsel alusel päritolureeglite rakendamise eesmärgil, ega avalikusta seda informatsiooni andnud isiku või valitsuse eriloata, välja arvatud ulatuses, milles võidakse nõuda selle avalikustamist kohtumenetluse raames.

Artikkel 3

Üleminekuajajärgsed põhimõtted

Võttes arvesse kõigi liikmete eesmärki kehtestada IV jaos sätestatud ühtlustamise tööprogrammi tulemusena ühtsed päritolureeglid, tuleb liikmetel tagada ühtlustamise tööprogrammi tulemusi rakendades, et:

a) 

nad rakendavad päritolureegleid võrdselt kõigil artiklis 1 sätestatud eesmärkidel;

b) 

nende päritolureeglite põhjal tuleb konkreetse kauba päritolumaaks määrata kas see maa, kust see kaup täielikult pärineb, või kui selle kauba valmistamisega on seotud rohkem kui üks maa, siis see maa, kus kaup on saanud viimase olulise töötluse;

c) 

päritolureeglid, mida nad rakendavad ekspordile ja impordile, ei ole rangemad kui päritolureeglid, mida rakendatakse kauba omamaise päritolu kindlaksmääramisel, ning ei tohi teha vahet teiste liikmete vahel, sõltumata kõnealuse kauba valmistajate omavahelisest seotusest;

d) 

päritolureegleid hallatakse järjepideval, ühtsel, erapooletul ja põhjendatud viisil;

e) 

nende päritolureeglitega seotud seadused, määrused, õigusalased otsused ja üldrakendatavad haldusotsused avaldatakse nii, et nad lähtuksid GATT 1994 X artikli lõike 1 sätetest ja oleksid nendega kooskõlas;

f) 

eksportija, importija või mis tahes isiku taotlusel, kel selleks õigustatud alus, antakse talle kauba päritolu määrang teada nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 150 päeva pärast sellise määrangu taotlemist, tingimusel, et on esitatud kõik vajalikud üksikasjad. Niisuguste määrangute taotlused tuleb aktsepteerida enne, kui kõnealuse kaubaga kauplema hakatakse ja neid võib aktsepteerida ükskõik millal hiljem. Need määrangud kehtivad kolm aastat tingimusel, et tõsiasjad ja tingimused, sealhulgas päritolureeglid, mille alusel määrang tehti, jäävad enam-vähem samadeks. Tingimusel, et asjaomastele pooltele ette teatakse, ei kehti selline määrang enam, kui punktis h viidatud läbivaatamisel tehakse sellele määrangule vastupidine otsus. Punkti i sätete kohaselt tuleb sellised otsused teha avalikult kättesaadavaks;

g) 

muutes päritolureegleid või kehtestades uusi päritolureegleid, ei tohi neid muudatusi rakendada tagasiulatuvalt, nagu see on nende seadustes ja määrustes määratletud, ega neid seadusi ja määrusi kahjustavalt;

h) 

iga halduskaebus, mille nad seoses päritolu kindlaksmääramisega esitavad, kuulub viivitamata läbivaatamisele kohtus, vahekohtus või halduskohtus või määrangut väljastavast võimuorganist sõltumatus menetluses, mis võib viia määrangu muutmiseni või tühistamiseni;

i) 

asjaomased organid käsitavad rangelt konfidentsiaalsena kogu informatsiooni, mis oma olemuselt on konfidentsiaalne või mida antakse konfidentsiaalsel alusel päritolureeglite rakendamise eesmärgil, ega avalikusta seda sellist informatsiooni andnud isiku või valitsuse eriloata, välja arvatud ulatuses, milles võidakse nõuda selle avalikustamist kohtumenetluse raames.



III JAGU

TEATAMISE, LÄBIVAATAMISE, KONSULTEERIMISE JA VAIDLUSTE LAHENDAMISE PROTSEDUURIKORRALDUS

Artikkel 4

Institutsioonid

1.  
Käesolevaga asutatakse päritolureeglite komitee (käesolevas lepingus „komitee”), mis koosneb iga liikme esindajatest. Komitee valib endale esimehe ja tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas, et võimaldada liikmetel konsulteerida I, II, III ja IV jao toimimisega seotud küsimustes või nendes jagudes esitatud eesmärkide saavutamiseks ja täita talle käesoleva lepinguga või kaubavahetuse nõukogu poolt määratud muid kohustusi. Kui see on vajalik, palub komitee lõikes 2 viidatud tehniliselt komiteelt infot ja nõu käesoleva lepinguga seotud küsimuste kohta. Samuti võib komitee paluda tehnilist komiteed täita muid ülesandeid, mida ta peab vajalikuks käesoleva lepingu ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks. Komitee sekretariaadina tegutseb WTO sekretariaat.
2.  
I lisa kohaselt asutatakse Tollikoostöö Nõukogu egiidi all päritolureeglite tehniline komitee (käesolevas lepingus „tehniline komitee”). Tehnilisel komiteel tuleb teha IV jaos nimetatud tehnilist tööd, mis on ette nähtud I lisas. Kui see on vajalik, palub tehniline komitee komiteelt infot ja nõu käesoleva lepinguga seotud küsimuste kohta. Samuti võib tehniline komitee paluda komiteed täita muid ülesandeid, mida ta peab vajalikuks käesoleva lepingu ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks. Tehnilise komitee sekretariaadina tegutseb Tollikoostöö Nõukogu sekretariaat.

Artikkel 5

Päritolureeglite muutmise ning uute reeglite kehtestamise protseduurid ja teavitamine

1.  
Igal liikmel tuleb esitada sekretariaadile 90 päeva jooksul alates kuupäevast, mil tema suhtes jõustub WTO leping, sel kuupäeval jõus olevad päritolureeglid ning päritolureeglitega seotud õigusalased otsused ja üldrakendatavad haldusotsused. Kui mõni päritolureegel jääb tahtmatult esitamata, tuleb asjaomasel liikmel esitada see viivitamata pärast niisuguse fakti ilmsikstulemist. Sekretariaadil tuleb saadud ja sekretariaadis kättesaadava info loetelu jagada liikmetele.
2.  
Liikmed, kes artiklis 2 viidatud perioodi jooksul teevad päritolureeglites rohkem kui minimaalseid muudatusi või kehtestavad uusi päritolureegleid, mis käesolevat artiklit rakendades peavad kaasama lõikes 1 viidatud mis tahes päritolureegli, mida ei ole sekretariaadile esitatud, peavad vähemalt 60 päeva enne muudetud või uue reegli jõustumist avaldama sellekohase teatise viisil, mis võimaldab huvilistel pooltel tutvuda päritolureegli muutmise või uue päritolureegli kehtestamise kavatsusega, kui liikme jaoks ei teki või ähvarda tekkida erakorralisi asjaolusid. Niisugustel erandjuhtudel tuleb liikmel avaldada muudetud või uus reegel võimalikult kiiresti.

Artikkel 6

Läbivaatamine

1.  
Lepingu eesmärke silmas pidades vaatab komitee igal aastal läbi käesoleva lepingu II ja III jao rakendamise ja toimimise. Komitee informeerib igal aastal kaubavahetuse nõukogu arengust, mis on toimunud selliste läbivaatamisperioodide jooksul.
2.  
Komitee vaatab läbi I, II ja III jao sätted ning teeb muudatusettepanekuid, mis on vajalikud ühtlustamise tööprogrammi tulemuste kajastamiseks.
3.  
Komitee loob koostöös tehnilise komiteega ühtlustamise tööprogrammi tulemustesse tehtavate muudatuste arutamise ja ettepanekute tegemise mehhanismi, võttes arvesse artiklis 9 esitatud eesmärgid ja põhimõtted. See võib hõlmata juhud, kus reegleid on vaja muuta toimivamaks või ajakohastada, võtmaks arvesse uusi tootmisprotsesse, mida mõjutavad mis tahes tehnoloogilised muudatused.

Artikkel 7

Konsulteerimine

Käesoleva lepingu suhtes kohaldatakse GATT 1994 XXII artikli sätteid, nagu need on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.

Artikkel 8

Vaidluste lahendamine

Käesoleva lepingu suhtes kohaldatakse GATT 1994 XXIII artikli sätteid, nagu need on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.



IV JAGU

PÄRITOLUREEGLITE ÜHTLUSTAMINE

Artikkel 9

Eesmärgid ja põhimõtted

1.  

Eesmärgiga ühtlustada päritolureeglid ja muu hulgas parandada tegutsemiskindlust maailmakaubanduses, võtab ministrite konverents koos Tollikoostöö Nõukoguga vastu allpool sätestatud tööprogrammi järgmiste põhimõtete alusel:

a) 

päritolureegleid tuleks rakendada võrdselt kõigil artiklis 1 sätestatud eesmärkidel;

b) 

päritolureeglid peaksid sätestama, et teatud kauba päritolumaaks tuleks määrata kas maa, kust kaup täielikult pärineb, või kui selle kauba valmistamisega on seotud rohkem kui üks maa, siis see maa, kus teostati viimane oluline töötlus;

c) 

päritolureeglid peaksid olema objektiivsed, arusaadavad ja prognoositavad;

d) 

olenemata kaubanduspoliitilisest meetmest või dokumendist, millega nad võivad olla seotud, ei tohiks päritolureegleid kasutada kaubanduseesmärkide otsese või kaudse saavutamise vahendina. Päritolureeglid ise ei tohiks mõjutada rahvusvahelist kaubandust kitsendavalt, moonutavalt või häirivalt. Nad ei tohiks seada liiga rangeid nõudmisi või nõuda päritolumaa kindlaksmääramise eeltingimusena tootmis- või töötlemisvälise tingimuse täitmist. Kulusid, mis pole otseselt seotud tootmise või töötlemisega, võib siiski arvesse võtta väärtuse protsendikriteeriumi rakendamisel;

e) 

päritolureeglid peaksid olema hallatavad järjepideval, ühtsel, erapooletul ja mõistlikul viisil;

f) 

päritolureeglid peaksid olema selged ja arusaadavad;

g) 

päritolureeglid peaksid põhinema positiivsel standardil. Negatiivset standardit võib kasutada positiivse standardi selgitamiseks.

Tööprogramm

2.  
a) 

Tööprogrammi tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik pärast WTO lepingu jõustumist ja see täidetakse kolme aasta jooksul pärast käivitamist.

b) 

Artiklis 4 sätestatud komitee ja tehniline komitee on sobivad organid selle töö läbiviimiseks.

c) 

Kandmaks üksikasjalikult hoolt Tollikoostöö Nõukogu tööpanuse eest, tuleb komiteel nõuda tehniliselt komiteelt lõikes 1 loetletud põhimõtete alusel omapoolsete tõlgenduste ja arvamuste esitamist, mis tulenevad allpool kirjeldatud tööst. Tagamaks ühtlustamise tööprogrammi õigeaegse täitmise, tuleb seda tööd teostada tootesektorite kaupa, nagu esitatud harmoneeritud süsteemi (HS) nomenklatuuri rühmades ja osades.

i) 

Täielikult pärinevad ja minimaaloperatsioonid või -töötlus

Tehnilisel komiteel tuleb välja arendada ühtlustatud määratlused:

— 
kaupadele, mida loetakse täielikult pärinevaks ühelt maalt. See töö peab olema võimalikult üksikasjalik;
— 
minimaalsete operatsioonide ja töötlemise kohta, mis iseenesest ei anna kaubale päritolu.

Selle töö tulemused esitatakse komiteele kolme kuu jooksul alates komiteelt taotluse saamisest.

ii) 

Oluline muundus: tariifiliigituse muutus

— 
Teatud toodete või tootesektori päritolureegleid välja arendades tuleb tehnilisel komiteel arvesse võtta ja töötada välja olulise töötluse kriteeriumi põhjal tariifide alamrubriikide või rubriikide muutuse kasutamine ning, kui vajalik, nimetatud kriteeriumile vastav nomenklatuurisisene miinimummuutus.
— 
Tehnilisel komiteel tuleb jagada eespool nimetatud töö tootepõhiselt, võttes arvesse HS nomenklatuuri rühmi ja osi, et esitada komiteele oma töötulemused vähemalt kord kvartalis. Tehniline komitee lõpetab selle töö ühe aasta ja kolme kuu jooksul alates komitee taotluse kättesaamisest.
iii) 

Oluline muundus: lisakriteeriumid

Lõpetanud alapunkti ii alusel töö iga tootesektori või üksiku tooteliigi suhtes, kus olulist muundust ei saa väljendada ainult HS nomenklatuuri kasutades, tehniline komitee:

— 
töötades välja päritolureegleid teatud toodetele või teatud tootesektoreile, arvestab ja valmistab ette olulise muunduse kriteeriumi alusel muude nõuete täiendava või ainukasutamise nagu väärtuse protsendid ( 61 ) ja/või tootmis- või töötlemisoperatsioonid; ( 62 )
— 
võib varustada oma ettepanekud selgitustega;
— 
jagab eespool nimetatud töö toodete põhjal, võttes arvesse HS nomenklatuuri gruppe või jaotusi, et esitada komiteele oma töö tulemused vähemalt kord kvartalis. Tehniline komitee lõpetab eespool nimetatud töö kahe aasta ja kolme kuu jooksul alates komitee taotluse kättesaamisest.

Komitee ülesanded

3.  

Lõikes 1 loendatud põhimõtete alusel:

a) 

komitee vaatab perioodiliselt läbi tehnilise komitee tõlgendused ja arvamused kooskõlas lõike 2 punkti c alapunktides i, ii, iii sätestatud tähtajaga selleks, et kinnitada sellised tõlgendused ja arvamused. Komitee võib tehniliselt komiteelt nõuda selle töö täiustamist ja viimistlemist ja/või uute lähenemisviiside väljatöötamist. Tehnilise komitee abistamiseks tuleks komiteel esitada omapoolsed lisatöö taotlemise põhjendused ja, kui vaja, soovitada alternatiivseid lähenemisviise;

b) 

kogu lõike 2 punkti c alapunktides i, ii, iii määratletud töö lõpetamisel vaatleb komitee tulemusi nende üldise selguse ja arusaadavuse mõttes.

Harmoneerimise tööprogrammi tulemused ja edaspidine töö

4.  
Ministrite konverents sätestab ühtlustamise tööprogrammi tulemused lisas käesoleva lepingu lahutamatu osana. Ministre konverents kehtestab selle lisa jõustumise tähtaja. ( 63 )

I LISA

PÄRITOLUREEGLITE TEHNILINE KOMITEE

Kohustused

1. 

Tehnilise komitee püsikohustused on:

a) 

läbi vaadata tehnilise komitee mis tahes liikme nõudel liikmete päritolureeglite igapäevasel haldamisel ilmnevad konkreetsed tehnilised probleemid ja avaldada nõuandvat arvamust esitatud faktidel põhinevate asjakohaste lahenduste kohta;

b) 

mis tahes liikme või komitee nõudel anda infot ja nõu kaupade päritolu kindlaksmääramisega seotud mis tahes küsimuse kohta;

c) 

koostada ja levitada perioodilisi aruandeid käesoleva lepingu toimimise tehniliste aspektide ja staatuse kohta ja

d) 

igal aastal läbi vaadata II ja III jao rakendamise ja toimimise tehnilised aspektid.

2. 

Tehnilisel komiteel tuleb täita ka muid kohustusi, mida komitee võib temalt nõuda.

3. 

Tehnilisel komiteel tuleb vastuvõetavalt lühikese aja jooksul püüda lõpetada oma töö spetsiifilistes küsimustes, eriti nendes, mille tema ees on tõstatanud liikmed või komitee.

Esindatus

4. 

Igal liikmel on õigus olla tehnilises komitees esindatud. Iga liige võib nimetada ühe saadiku ja ühe või mitu asendusliiget, kes teda tehnilises komitees esindavad. Tehnilises komitees esindatud liikmele viidatakse edaspidi kui tehnilise komitee „liikmele”. Tehnilise komitee istungitel võivad tehnilise komitee liikmete esindajaid abistada nõuandjad. Ka WTO sekretariaat võib nendest istungitest vaatlejana osa võtta.

5. 

Tollikoostöö Nõukogu liikmeid, kes ei ole WTO liikmed, võib tehnilise komitee istungitel esindada üks saadik ja üks või mitu asendusliiget. Sellised esindajad osalevad tehnilise komitee istungitel vaatlejatena.

6. 

Tehnilise komitee esimehe nõusolekul võib Tollikoostöö Nõukogu peasekretär (käesolevas lisas nimetatud „peasekretär”) kutsuda tehnilise komitee istungitele vaatlejatena osalema nende valitsuste esindajaid, kes ei ole ei WTO ega Tollikoostöö Nõukogu liikmed, ning rahvusvaheliste valitsus- ja kaubandusorganisatsioonide esindajaid.

7. 

Saadikute, asendusliikmete ja nõuandjate määramisest tehnilise komitee istungitele tuleb teatada peasekretärile.

Istungid

8. 

Tehniline komitee tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas.

Protseduurid

9. 

Tehniline komitee valib endale esimehe ja kehtestab oma protseduurid.

II LISA

SOODUSPÄRITOLUREEGLITE ÜLDDEKLARATSIOON

1. 

Tõdedes, et mõned liikmed rakendavad sooduspäritolureegleid, mis erinevad mittesooduspäritolureeglitest, lepivad liikmed kokku järgmises.

2. 

Käesolevas ülddeklaratsioonis tuleb mõelda sooduspäritolureeglite all seadusi, määrusi ja üldrakendatavaid haldusotsuseid, mida mis tahes liige rakendab määramaks, kas kaubal on õigus soodusrežiimile vastavalt lepingulisele või autonoomsele kaubanduskorrale, mille tulemusena tehakse GATT 1994 I artikli lõike 1 kohaldamisest kaugemale ulatuvaid tariifisoodustusi.

3. 

Liikmed lepivad kokku tagada, et:

a) 

kui nad väljastavad üldrakendatavaid haldusotsuseid, tuleb selgelt määratleda nõuded, mis tuleb täita. Eriti:

i) 

juhul, kui rakendatakse tariifiliigituse muutuse kriteeriumi, tuleb sellises sooduspäritolureeglis ja selle mis tahes erandis selgelt täpsustada tariifinomenklatuuri rubriigid ja alamrubriigid, mida see reegel puudutab;

ii) 

juhul, kui rakendatakse väärtuse protsendikriteeriumi, tuleb sooduspäritolureeglites näidata ka sellise protsendi arvutamise meetod;

iii) 

juhul, kui on ette nähtud tootmis- või töötlemisoperatsiooni kriteerium, tuleb täpselt määrata sooduspäritolu andev operatsioon;

b) 

nende sooduspäritolureeglid põhinevad positiivsel standardil. Need sooduspäritolureeglid, mis sooduspäritolu ei anna (negatiivne standard), on lubatud positiivse standardi selgituse osana või üksikjuhtudel, kui sooduspäritolu positiivne määratlemine ei ole vajalik;

c) 

nende sooduspäritolureeglitega seotud seadused, määrused, õigusalased otsused ja üldrakendatavad haldusotsused avaldatakse nii, et nad lähtuksid GATT 1994 X artikli lõike 1 sätetest ja oleksid nendega kooskõlas;

d) 

eksportija, importija või mis tahes isiku taotlusel, kel selleks õigustatud alus, antakse talle kauba sooduspäritolu määrang teada nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 150 päeva ( 64 ) pärast sellise määrangu taotlemist tingimusel, et on esitatud kõik vajalikud üksikasjad. Niisuguste määrangute taotlused tuleb aktsepteerida enne, kui kõnealuse kaubaga kauplema hakatakse, ja neid võib aktsepteerida ükskõik millal hiljem. Need määrangud kehtivad kolm aastat, tingimusel, et tõsiasjad ja tingimused, sealhulgas sooduspäritolureeglid, mille alusel määrang tehti, jäävad enam-vähem samadeks. Tingimusel, et asjaomastele pooltele ette teatatakse, ei kehti selline määrang enam, kui punktis f viidatud läbivaatamisel tehakse sellele määrangule vastupidine otsus. Punkti g sätete põhjal tuleb sellised otsused teha avalikult kättesaadavaks;

e) 

tehes sooduspäritolureeglitesse muudatusi või kehtestades uusi sooduspäritolureegleid, ei tohi neid muudatusi rakendada tagasiulatuvalt, nagu see on nende seadustes või määrustes määratud, ega neid seadusi ja määrusi kahjustavalt;

f) 

iga haldusmeede, mille nad seoses sooduspäritolu kindlaksmääramisega võtavad, vaadatakse viivitamata läbi kohtus, vahekohtus, halduskohtus või määratluse teinud võimuorganist sõltumatus menetluses, mis võib viia määratluse muutmiseni või tühistamiseni;

g) 

sooduspäritolureeglite rakendamisel käsitavad asjaomased organid oma olemuselt konfidentsiaalset või konfidentsiaalsena saadud teavet rangelt konfidentsiaalsena, ega avalikusta seda sellist infot esitanud isiku või valitsuse eriloata, välja arvatud ulatuses, milles võidakse nõuda selle avalikustamist kohtumenetluse raames.

4. 

Liikmed lepivad kokku, et esitavad viivitamata sekretariaadile oma sooduspäritolureeglid koos loeteluga sooduskokkulepetest, mille suhtes neid rakendatakse, kohtuotsustest ning üldrakendatavatest haldusotsustest, mis puudutavad asjaomase liikme suhtes WTO lepingu jõustumise kuupäeval kehtinud sooduspäritolureegleid. Peale selle lepivad liikmed kokku, et esitavad sekretariaadile võimalikult kiiresti sooduspäritolureeglite mis tahes muudatuse või uued sooduspäritolureeglid. Sekretariaat jagab saadud ja sekretariaadis kättesaadava info loendid liikmetele.

LEPING IMPORDI LITSENTSIMISE PROTSEDUURIDE KOHTA



LIIKMED,

võttes arvesse mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi;

soovides edendada GATT 1994 eesmärke;

võttes arvesse arengumaaliikmete erilisi kaubandus-, arengu- ja finantsvajadusi;

tõdedes impordi automaatse litsentsimise kasulikkust teataval otstarbel ja seda, et sellist litsentsimist ei tohiks kasutada kaubanduse piiramiseks;

tõdedes, et impordi litsentsimist võidakse rakendada haldamaks meetmeid, näiteks neid, mis on vastu võetud vastavalt GATT 1994 asjakohastele sätetele;

tunnustades GATT 1994 sätteid vastavalt nende kehtimisele impordi litsentsimise protseduuride suhtes;

soovides tagada, et impordi litsentsimise protseduure ei kasutata vastuolus GATT 1994 põhimõtete ja kohustustega;

tõdedes, et impordi litsentsimise protseduuride ebakohase kasutamisega võidakse takistada rahvusvahelise kaubanduse voolu;

olles veendunud, et impordi litsentsimist, eriti impordi mitteautomaatset litsentsimist tuleks rakendada selgelt ja prognoositavalt;

tõdedes, et mitteautomaatsed litsentsimisprotseduurid ei tohiks olla halduslikult koormavamad asjakohase meetme haldamiseks tingimata vajalikust;

soovides lihtsustada ja muuta selgemaks rahvusvahelises kaubanduses kasutatavaid haldusprotseduure ja -tavasid ning tagamaks nende protseduuride ja tavade aus ja erapooletu rakendamine ja haldamine;

soovides tagada konsultatsioonimehhanism ja käesoleva lepingu alusel tekkivate vaidluste kiire, tõhus ja erapooletu lahendamine,

OTSUSTAVAD JÄRGMIST:



Artikkel 1

Üldsätted

1.  
Käesolevas lepingus määratletakse impordi litsentsimist kui haldusprotseduure, ( 65 ) mida kasutatakse impordi litsentsimise korra puhul, kus importijaliikme tolliterritooriumile importimise eeltingimusena nõutakse taotluse või muude dokumentide (välja arvatud tolliotstarbelised dokumendid) esitamist asjaomasele haldusorganile.
2.  
Liikmed tagavad, et impordi litsentsimise korra rakendamisel kasutatavad haldusprotseduurid on kooskõlas GATT 1994 asjakohaste sätetega, sealhulgas selle lisade ja protokollidega vastavalt nende tõlgendusele käesolevas lepingus, et vältida kaubandusmoonutusi, mis võivad tuleneda nende protseduuride ebaõigest kohaldamisest, võttes arvesse arengumaaliikmete majandusarengu eesmärke ning finants- ja kaubandusvajadusi. ( 66 )
3.  
Impordi litsentsimise protseduurireegleid tuleb kohaldada neutraalselt ning hallata ausalt ja erapooletult.
4.  
a) 

Reeglid ja kogu teave taotluste esitamise kohta, kaasa arvatud isikute, ettevõtete ja asutuste sobivus selliste taotluste esitamiseks, haldusorgan(id), mille poole pöörduda, ning nende toodete nimekirjad, mille suhtes litsentsimisnõue kehtib, tuleb avaldada artiklis 4 sätestatud impordi litsentsimise komiteele (käesolevas lepingus „komitee”) teatatud allikates nii, et valitsustel ( 67 ) ja kaubandusettevõtetel oleks võimalik nendega tutvuda. Võimaluse korral tuleb nõue avaldada 21 päeva enne selle jõustumist, kuid igal juhul hiljemalt selle jõustumise päeval. Mis tahes erand, kõrvalekalle või muudatus reeglites, mis puudutab litsentsimisprotse duure või nende toodete nimekirja, mille suhtes impordi litsentsimine kehtib, tuleb avaldada samamoodi ja eespool piiritletud aja jooksul. Nende väljaannete koopiad tehakse samuti kättesaadavaks sekretariaadile.

b) 

Liikmetele, kes soovivad esitada kirjalikke arvamusi, tuleb taotluse korral anda võimalus neid arvamusi arutada. Asjaomased liikmed peavad pöörama neile arvamustele ja arutelu tulemustele kohast tähelepanu.

5.  
Taotlusblanketid ja pikendusblanketid, kui neid kasutatakse, peavad olema võimalikult lihtsad. Taotluse esitamisel võidakse nõuda, et esitataks dokumente ja teavet, mida peetakse rangelt vajalikuks litsentsimiskorra korrektse toimimise otstarbel.
6.  
Taotlusprotseduurid ja pikendusprotseduurid, kui neid kasutatakse, peavad olema võimalikult lihtsad. Taotlejatele tuleb litsentsitaotluse esitamiseks anda põhjendatav aeg. Kui on olemas tähtpäev, peaks see aeg olema vähemalt 21 päeva, mida võib pikendada, kui selle aja jooksul on saadud puudulikke taotlusi. Taotlejad peavad seoses taotlusega pöörduma üksnes ühe haldusorgani poole. Kui pöördumine enam kui ühe haldusorgani poole on möödapääsmatu, ei tule taotlejatel pöörduda enam kui kolme haldusorgani poole.
7.  
Taotlust ei tohi tagasi lükata väiksemate vormistusvigade tõttu, mis ei muuda taotluses sisalduvaid põhiandmeid. Mis tahes ärajätmise või vea eest dokumentides või protseduurides, kui see ärajätmine või viga ei ole ilmselt tingitud petmiskavatsusest või raskest ettevaatamatusest, ei tohi määrata karistust, mis oleks suurem kui üksnes hoiatus.
8.  
Litsentsitud importi ei tohi keelata väärtuse, koguse või kaalu vähetähtsate erinevuste tõttu litsentsis märgitud suurusest, kui need erinevused on tekkinud veol, hulgilaadimisel, või muude vähetähtsate erinevuste tõttu, mis on kooskõlas tavapärase kaubandustegevusega.
9.  
Litsentsitud impordi eest maksta olev välisvaluuta tehakse litsentsivaldajaile kättesaadavaks samal alusel kui selliste kaupade importijatele, millelt ei nõuta impordilitsentsi.
10.  
Turvalisust puudutavate erandite suhtes kehtivad GATT 1994 XXI artikli sätted.
11.  
Käesoleva lepingu sätete alusel ei tohi üheltki liikmelt nõuda konfidentsiaalse teabe avaldamist, millega takistataks seaduse rakendamist või mis oleks muul viisil vastuolus üldiste huvidega või millega kahjustataks teatavate riigi- või eraettevõtete seaduslikke kaubandushuve.

Artikkel 2

Impordi automaatne litsentsimine ( 68 )

1.  
Impordi automaatset litsentsimist määratletakse kui impordi litsentsimist, mille puhul taotlus kõigil juhtudel rahuldatakse ning mis on kooskõlas lõike 2 punkti a nõuetega.
2.  

Lisaks artikli 1 lõigete 1 kuni 11 ja käesoleva artikli lõike 1 sätetele kehtivad impordi automaatse litsentsimise protseduuride suhtes järgmised sätted: ( 69 )

a) 

impordi automaatse litsentsimise protseduure ei tohi hallata nii, et sellel on piirav mõju impordile, mille suhtes automaatne litsentsimine kehtib. Automaatse litsentsimise protseduure tuleb pidada kaubandust piiravaks, välja arvatud juhtudel, kui muu hulgas on rahuldatud järgmised tingimused:

i) 

mis tahes isikul, äriühingul või asutusel, kes täidab importijaliikme juriidilised nõuded tegelemaks imporditehingutega, millesse kuuluvad automaatselt litsentsitavad tooted, on võrdväärselt õigus taotleda ja omandada impordilitsentse;

ii) 

litsentsitaotlusi võidakse esitada igal tööpäeval enne kaupade suhtes tolliprotseduuride täitmist;

iii) 

asjakohaselt ja täielikult vormistatud litsentsitaotlused rahuldatakse kohe nende vastuvõtmisel sel määral, kui halduslikult võimalik, või hiljemalt 10 tööpäeva jooksul;

b) 

liikmed tõdevad, et impordi automaatne litsentsimine võib olla vajalik, kui muid asjakohaseid protseduure ei ole võimalik kasutada. Impordi automaatset litsentsimist võib säilitada, kuni säilivad asjaolud, mis tingisid selle kehtestamise, ja kuni selle aluseks olevaid halduseesmärke ei ole võimalik asjakohasemalt saavutada.

Artikkel 3

Impordi mitteautomaatne litsentsimine

1.  
Lisaks artikli 1 lõigete 1 kuni 11 sätetele kehtivad impordi mitteautomaatse litsentsimise protseduuride suhtes järgmised sätted. Impordi mitteautomaatse litsentsimise protseduure määratletakse kui impordi litsentsimist, mida artikli 2 lõikes 1 sisalduv määratlus ei hõlma.
2.  
Impordi mitteautomaatsel litsentsimisel ei tohi olla kaubandust piiravat ega moonutavat mõju impordi suhtes lisaks sellele, mille põhjustab piirangu kehtestamine. Mitteautomaatse litsentsimise protseduurid peavad olema ulatuselt ja kestuselt vastavuses meetmega, mille rakendamiseks neid kasutatakse, ega tohi olla halduslikult koormavamad kõnealuse meetme haldamiseks tingimata vajalikust.
3.  
Litsentsimisnõuete puhul, mille otstarve ei ole kvantitatiivsete piirangute rakendamine, peavad liikmed avaldama piisavalt teavet, et teised liikmed ja kaubandusettevõtjad teaksid litsentside eraldamise ja/või jaotamise aluseid.
4.  
Kui liige annab isikutele, äriühingutele või asutustele võimaluse taotleda erandeid või kõrvalekaldeid litsentsimisnõudest, peab ta artikli 1 lõike 4 alusel avaldatavas teabes ära märkima selle fakti, samuti teabe selle kohta, kuidas sellist taotlust esitada, ning võimalikult suures ulatuses asjaolud, mille alusel taotlused läbi vaadataks.
5.  
a) 

Mis tahes liikme taotlusel, kes on huvitatud kõnesoleva tootega kauplemisest, peavad liikmed esitama kogu asjakohase teabe, mis puudutab:

i) 

piirangute haldamist;

ii) 

viimasel ajal eraldatud impordilitsentse;

iii) 

selliste litsentside jaotust tarnijamaade vahel;

iv) 

kui võimalik, impordistatistikat (st väärtust ja/või mahtu) toodete kohta, mille suhtes kehtib impordi litsentsimine. Arengumaaliikmetelt ei oodata, et nad võtaksid endale selles küsimuses haldusliku või rahalise lisakoormuse;

b) 

liikmed, kes haldavad kvoote litsentsimise abil, peavad artikli 1 lõikes 4 piiritletud aja jooksul avaldama koguse ja/või väärtuse alusel rakendatavate kvootide kogusumma, kvootide algus- ja lõpukuupäevad ning nende mis tahes muudatused nii, et valitsustel ja kaubandusettevõtjatel oleks võimalik nendega tutvuda;

c) 

tarnijamaade vahel jaotatavate kvootide puhul peab piiranguid rakendav liige kohe teavitama kõiki teisi liikmeid, kes on huvitatud kõnealuse toote tarnimisest, kvoodiosadest, mis on koguse või väärtuse alusel jooksvalt jaotatud eri tarnijamaadele, ning avaldama selle teabe artikli 1 lõikes 4 piiritletud aja jooksul nii, et valitsustel ja kaubandusettevõtjatel oleks võimalik sellega tutvuda;

d) 

kui tekivad olukorrad, mille puhul on vaja lubada kvootide varasemaid alguspäevi, tuleks artikli 1 lõikes 4 viidatud teave avaldada artikli 1 lõikes 4 piiritletud aja jooksul nii, et valitsustel ja kaubandusettevõtjatel oleks võimalik sellega tutvuda;

e) 

mis tahes isikul, äriühingul või asutusel, kes täidab importijaliikme juriidilisi ja haldusnõudeid, peab olema võrdväärselt õigus taotleda litsentsi ja tema taotlus tuleb läbi arutada. Kui litsentsitaotlust ei rahuldata, tuleb taotlejale tema nõudmisel esitada asjakohane põhjendus ning taotlejal peab olema õigus edasi kaevata või nõuda litsentsitaotluse läbivaatamist kooskõlas asjaomase importijaliikme õigusaktide ja menetlustega;

f) 

taotluste käsitlemise aeg, välja arvatud põhjustel, mille üle asjaomasel liikmel puudub kontroll, ei tohi ületada 30 päeva, kui taotlused vaadatakse läbi vastavalt nende vastuvõtmisele, st esimesena vastu võetud taotlusi käsitletakse esmajärjekorras, ega 60 päeva, kui kõik taotlused vaadatakse läbi üheaegselt. Viimasel juhul arvestatakse taotluste käsitlemisaja algust alates päevast, mis järgneb väljakuulutatud taotlusperioodi lõpukuupäevale;

g) 

litsentsi kehtivusaeg peab olema põhjendatava kestusega ega tohi olla importi välistavalt lühike. Litsentsi kehtivusajaga ei tohi välistada importi kaugetest allikatest, välja arvatud erijuhud, kui impordi puhul on vaja täita ettenägematuid lühiajalisi nõudeid;

h) 

kvootide haldamisel ei tohi liikmed takistada importi, mis toimub kooskõlas väljastatud litsentsidega, ega taunida kvootide täies ulatuses ärakasutamist;

i) 

litsentside väljastamisel peavad liikmed arvesse võtma, et on soovitav väljastada litsentse majanduslikult otstarbekas koguses toodetele;

j) 

litsentside jaotamisel peaksid liikmed arvesse võtma taotleja imporditegevuse tulemuslikkust. Selles suhtes tuleks kaaluda, kas taotlejatele varem väljastatud litsentsid on hiljutise tüüpilise perioodi jooksul täielikult ära kasutatud. Juhul, kui litsentsid ei ole täielikult ära kasutatud, peab asjaomane liige uurima selle põhjusi ning võtma need põhjused arvesse uute litsentside jaotamisel. Samuti tuleb tähelepanu pöörata tagamaks litsentside jagamisel põhjendatud osa uutele importijatele, võttes arvesse, et on soovitav väljastada litsentse majanduslikult otstarbekas koguses toodetele. Selles suhtes tuleb erilist tähelepanu pöörata importijatele, kes impordivad arengumaaliikmetelt, eriti aga vähimarenenud liikmetelt pärinevaid tooteid;

k) 

kvootide puhul, mida hallatakse litsentside abil, mida ei jaotata tarnijamaade vahel, on litsentsivaldajatel ( 70 ) lubatud valida impordiallikaid. Tarnijamaade vahel jaotatud kvootide puhul tuleb litsentsis selgelt piiritleda asjaomane maa või asjaomased maad;

l) 

artikli 1 lõike 8 kohaldamisel võidakse tulevastesse litsentsijaotustesse teha kompenseerivaid täpsustusi, kui import on ületanud eelmise litsentsitaseme.

Artikkel 4

Institutsioonid

Käesolevaga luuakse impordi litsentsimise komitee, mis koosneb iga liikme esindajatest. Komitee valib endale esimehe ja aseesimehe ning tuleb kokku vastavalt vajadusele andmaks liikmetele võimaluse konsulteerida käesoleva lepingu toimimise ja selle eesmärkide edendamisega seotud mis tahes küsimuses.

Artikkel 5

Teavitamine

1.  
Liikmed, kes kehtestavad litsentsimisprotseduure või nende protseduuride muudatusi, peavad sellest komiteed teavitama 60 päeva jooksul alates nende avaldamisest.
2.  

Teated impordi litsentsimise protseduuride kehtestamise kohta peavad sisaldama järgmist teavet:

a) 

nende toodete nimekiri, mille suhtes litsentsimisprotseduurid kehtivad;

b) 

kontaktandmed teabe saamiseks taotlejate sobivuse kohta;

c) 

haldusorgan(id) taotluste esitamiseks;

d) 

litsentsimisprotseduuride avaldamiseks kasutatava väljaande kuupäev ja nimetus;

e) 

märge selle kohta, kas litsentsimisprotseduur on vastavalt artiklites 2 ja 3 sätestatud määratlustele automaatne või mitteautomaatne;

f) 

impordi automaatse litsentsimise protseduuride korral nende halduslik eesmärk;

g) 

impordi mitteautomaatse litsentsimise protseduuride korral märge meetme kohta, mida litsentsimisprotseduuri abil rakendatakse;

h) 

litsentsimisprotseduuri eeldatav kestus, kui seda võib mõningase tõenäosusega prognoosida, ja kui prognoosimine on võimatu, põhjus, miks seda teavet ei ole võimalik anda.

3.  
Teadetes impordi litsentsimise protseduuride muudatuste kohta tuleb märkida eespool nimetatud elemendid, kui neis esinevad muudatused.
4.  
Liikmed teavitavad komiteed väljaannetest milles artikli 1 lõikes 4 nõutud teave avaldatakse.
5.  
Iga huvitatud liige, kes leiab, et teine liige ei ole komiteele teatanud litsentsimisprotseduuri kehtestamisest või muutmisest kooskõlas lõigete 1 kuni 3 sätetega, võib sellele asjaolule juhtida kõnesoleva teise liikme tähelepanu. Kui teadet pärast seda viivitamata ei esitata, võib see liige ise teatada litsentsimisprotseduurist või selle muutmisest, esitades seejuures kogu asjakohase ja kättesaadava teabe.

Artikkel 6

Konsulteerimine ja vaidluste lahendamine

Konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise suhtes käesoleva lepingu toimimist mõjutavas mis tahes küsimuses kehtivad GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätted, mida on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.

Artikkel 7

Läbivaatamine

1.  
Vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord kahe aasta jooksul peab komitee läbi vaatama käesoleva lepingu rakendamise ja toimimise, võttes arvesse selle eesmärke ning selles sisalduvaid õigusi ja kohustusi.
2.  
Läbivaatuse aluseks peab sekretariaat komiteele ette valmistama fakte kajastava aruande, mis põhineb artikli 5 alusel esitatud teabel, impordi litsentsimise protseduure puudutava iga-aastase küsitluslehe ( 71 ) vastustel ja muul asjakohasel usaldataval teabel, mis on talle kättesaadav. Selles aruandes tuleb esitada lühikokkuvõte eespool mainitud teabest, eelkõige mis tahes muudatustest või arengust läbivaatuse alusel perioodil, lisades komitee kokkuleppe põhjal mis tahes muu teabe.
3.  
Liikmed kohustuvad täitma impordi litsentsimise protseduure puudutava iga-aastase küsitluslehe viivitamata ja täielikult.
4.  
Komitee peab kaubavahetuse nõukogu teavitama nende läbivaatustega hõlmatud perioodi jooksul toimunud arengust.

Artikkel 8

Lõppsätted

Reservatsioonid

1.  
Ühegi käesoleva lepingu sätte suhtes ei tohi teha reservatsioone ilma teiste liikmete nõusolekuta.

Riigisisesed õigusaktid

2.  
a) 

Iga liige peab hiljemalt kuupäevaks, mil WTO leping tema suhtes jõustub, tagama, et tema seadused, määrused ja haldusmenetlused on kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

b) 

Iga liige peab komiteed teavitama igast muudatusest oma seadustes ja määrustes, mis on asjakohased käesoleva lepingu suhtes, ning nende seaduste ja määruste haldamises.

SUBSIIDIUMIDE JA TASAKAALUSTUSMEETMETE LEPING



LIIKMED LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:



I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Subsiidiumi määratlus

1.1.  

Käesolevas lepingus loetakse subsiidium olemasolevaks, kui:

a) 
1) 

liikme territooriumil asuv valitsus või mis tahes riigiorgan (käesolevas lepingus „valitsus”) annab rahalist toetust, see on järgmistel juhtudel:

i) 

valitsuse tegevus sisaldab otsest raha ülekandmist (näiteks abirahad, laenud, omakapitalimahutus) või potentsiaalseid raha või kohustuste otseülekandeid (näiteks laenugarantiid);

ii) 

valitsus ei saa või ei kogu tavaliselt laekuvaid maksutulusid (näiteks sellised fiskaalstiimulid nagu maksukrediidid); ( 72 )

iii) 

valitsus hangib kaupu või teenuseid, mis ei kuulu üldisesse infrastruktuuri, või ostab kaupu;

iv) 

valitsus teeb makseid rahastussüsteemi või volitab või suunab mingit eraorganit täitma üht või mitut alapunktides i kuni iii nimetatud ülesannetest, mis lasuvad tavaliselt valitsusel, ja menetlus ei erine tegelikult valitsuste poolt tavaliselt järgitavast menetlusest

või

2) 

esineb mis tahes tulu- või hinnatoetus GATT 1994 XVI artikli tähenduses

ja

b) 

seeläbi antakse eelis.

1.2.  
Lõikes 1 määratletud subsiidiumi suhtes kohaldatakse II jao sätteid või III või V jao sätteid ainult siis, kui subsiidium on eripärane vastavalt artikli 2 sätetele.

Artikkel 2

Eripära

2.1.  

Määramaks, kas artikli 1 lõikes 1 määratletud subsiidium on eripärane toetust andva võimuorgani jurisdiktsiooni alla kuuluvale ettevõttele või tootmisharule või ettevõtete rühmale või tootmisharude rühmale (käesolevas lepingus „teatavad ettevõtted”), tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest.

a) 

Kui toetust andev võimuorgan või õigusaktid, mida järgides toetust andev võimuorgan toimib, piiravad selgesõnaliselt ettevõtete ringi, millele subsiidiumi võib anda, on subsiidium eripärane.

b) 

Kui toetust andev võimuorgan või õigusaktid, mida järgides toetust andev võimuorgan toimib, kehtestavad subsiidiumi saamise õiguse ja selle suuruse kohta objektiivsed kriteeriumid või tingimused, ( 73 ) ei ole subsiidium eripärane, eeldusel, et subsiidiumi saamise õigus on automaatne ning et nendest kriteeriumidest ja tingimustest peetakse rangelt kinni. Kriteeriumid ja tingimused peavad olema seadustes, määrustes või muudes ametlikes dokumentides selgelt määratletud, et neid saaks kontrollida.

c) 

Kui punktides a ja b kehtestatud põhimõtete kohaldamisel on ilmnenud mitteeripärasus ja hoolimata sellest on alust arvata, et subsiidium on tegelikult eripärane, võib arvesse võtta teisi tegureid. Need tegurid on: subsiidiumiprogrammi kasutamine piiratud hulga teatavate ettevõtete poolt, valdav kasutamine teatavate ettevõtete poolt, ebaproportsionaalselt suurte subsiidiumide andmine teatavatele ettevõtetele ja viis, kuidas toetust andev võimuorgan on teinud oma äranägemise järgi otsuse subsiidiumi anda. ( 74 ) Käesoleva punkti kohaldamisel tuleb arvesse võtta toetust andva võimuorgani jurisdiktsiooni alla kuuluva majandustegevuse mitmekesistamise ulatust ja ka aega, mille jooksul subsiidiumiprogramm on toiminud.

2.2.  
Subsiidium, mis on piiratud toetust andva võimuorgani jurisdiktsiooni alla kuuluvate kindlas geograafilises piirkonnas paiknevate teatavate ettevõtetega, on eripärane. Käesoleva lepingu mõistes ei peeta eripäraseks subsiidiumiks üldrakendatavate maksumäärade kehtestamist või muutmist selleks volitusi omava mis tahes valitsustasandi poolt.
2.3.  
Kõiki subsiidiume, mille suhtes kohaldatakse artikli 3 sätteid, peetakse eripäraseks.
2.4.  
Eripära kindlaksmääramine käesoleva artikli sätete alusel tuleb selgelt tõestada positiivse tõendusmaterjali põhjal.



II JAGU

KEELUSTATUD SUBSIIDIUMID

Artikkel 3

Keelustamine

3.1.  
Välja arvatud põllumajanduslepingus sätestatu, on keelustatud järgmised artiklis

1 määratletud subsiidiumid:

a) 

subsiidiumid, mis seaduse järgi või tegelikult ( 75 ) sõltuvad üksnes või ühena mitmest teisest tingimusest eksporditegevusest, kaasa arvatud I lisas ( 76 ) loetletud subsiidiumid;

b) 

subsiidiumid, mis sõltuvad üksnes või ühena mitmest teisest tingimusest omamaiste kaupade eeliskasutamisest võrreldes imporditud kaupadega.

3.2.  
Liige ei anna ega säilita lõikes 1 loetletud subsiidiume.

Artikkel 4

Õiguslikud kaitsevahendid

4.1.  
Kui liikmel on põhjust arvata, et teine liige annab või säilitab keelustatud subsiidiumi, võib ta taotleda sellise liikmega konsultatsioone.
4.2.  
Lõike 1 alusel esitatud konsultatsioonitaotlus peab sisaldama teadaande kättesaadavate tõendite kohta seoses kõnesoleva subsiidiumi olemasolu ja laadiga.
4.3.  
Kui lõike 1 alusel esitatakse konsultatsioonitaotlus, alustab liige, kes oletatavasti annab või säilitab kõnealust subsiidiumi, võimalikult kiiresti selliseid konsultatsioone. Konsultatsioonide eesmärk on selgitada olukorraga seotud fakte ja jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni.
4.4.  
Kui 30 päeva ( 77 ) jooksul pärast konsultatsioonitaotluse esitamist ei ole jõutud vastastikku kokkulepitud lahenduseni, võib iga konsultatsioonides osalev liige suunata kõnealuse küsimuse vaidluste lahendamise organile (VLO) vaekogu koheseks moodustamiseks, välja arvatud juhul, kui VLO otsustab konsensuse alusel vaekogu mitte moodustada.
4.5.  
Kui vaekogu on moodustatud, võib ta paluda alaliselt ekspertrühmalt ( 78 ) (käesolevas lepingus „AER”) abi küsimuses, kas kõnealune meede on keelustatud subsiidium. Sellise taotluse korral vaatab AER kohe läbi olemasolevad tõendid kõnealuse meetme olemasolu ja laadi kohta ning annab seda meedet kohaldavale või säilitavale liikmele võimaluse näidata, et kõnealune meede ei ole keelustatud subsiidium. AER esitab oma järeldused vaekogule viimase poolt määratud ajaks. Vaekogu aktsepteerib ilma muudatusteta AERi järeldused selle kohta, kas kõnealune meede on keelustatud subsiidium või ei ole.
4.6.  
Vaekogu esitab oma lõpliku ettekande vaidlusosalistele. Ettekanne saadetakse kõigile liikmetele 90 päeva jooksul pärast vaekogu moodustamist ja talle volituste andmist.
4.7.  
Kui leitakse, et kõnealune meede on keelustatud subsiidium, soovitab vaekogu subsideerival liikmel see subsiidium viivitamata tühistada. Selles suhtes määrab vaekogu oma soovituses kindlaks aja, mille jooksul subsiidium tuleb tühistada.
4.8.  
30 päeva jooksul pärast vaekogu ettekande väljastamist kõigile liikmetele kiidab VLO ettekande heaks, välja arvatud juhul, kui üks vaidlusosaline teavitab VLOd vormikohaselt oma otsusest edasi kaevata või kui VLO otsustab konsensuse alusel ettekannet mitte heaks kiita.
4.9.  
Kui vaekogu ettekanne edasi kaevatakse, väljastab apellatsioonikogu oma otsuse 30 päeva jooksul alates kuupäevast, kui vaidlusosaline vormikohaselt teavitab oma kavatsusest edasi kaevata. Kui apellatsioonikogu leiab, et ta ei saa esitada oma ettekannet 30 päeva jooksul, teavitab ta VLOd kirjalikult viivituse põhjustest, lisades arvamuse, millise aja jooksul ta oma ettekande esitab. Ühelgi juhul ei tohi menetlus ületada 60 päeva. VLO kiidab apellatsiooniettekande heaks ja vaidlusosalised aktsepteerivad selle tingimusteta, välja arvatud juhul, kui VLO otsustab konsensuse alusel apellatsiooniettekannet mitte heaks kiita 20 päeva jooksul alates selle väljastamisest liikmetele. ( 79 )
4.10.  
Kui VLO soovitusi ei täideta vaekogu määratud tähtaja jooksul, mis algab vaekogu ettekande või apellatsioonikogu ettekande heakskiitmise kuupäeval, annab VLO kaebuse esitanud liikmele volitused võtta sobivaid ( 80 ) vastumeetmeid, välja arvatud juhul, kui VLO otsustab selle taotluse konsensuse alusel tagasi lükata.
4.11.  
Kui vaidlusosaline soovib vaidluste lahendamise käsitusleppe (VLK) artikli 22 lõike 6 alusel vahekohtumenetlust, otsustab vahekohtunik, kas vastumeetmed on asjakohased. ( 81 )
4.12.  
Käesoleva artikli alusel toimuvate vaidluste puhul kehtib tähtaeg, mis on pool VLKs selliste vaidluste läbiviimiseks ettenähtud ajast, välja arvatud käesolevas artiklis eraldi määratud tähtajad.



III JAGU

VAIDLUSTATAVAD SUBSIIDIUMID

Artikkel 5

Negatiivne mõju

Artikli 1 lõigetes 1 ja 2 loetletud subsiidiumide kasutamisega ei tohi ükski liige teise liikme huve negatiivselt mõjutada, st:

a) 

tekitada kahju teise liikme omamaisele tootmisharule; ( 82 )

b) 

olematuks muuta või vähendada teistele liikmetele otseselt või kaudselt 1994. aasta GATTist tulenevat kasu, eriti kasu, mis tuleneb GATT 1994 II artikli alusel seotud kontsessioonidest; ( 83 )

c) 

tõsiselt kahjustada teise liikme huve. ( 84 )

Käesolev artikkel ei kehti põllumajanduslepingu artikli 13 alusel põllumajandustoodetele antavate subsiidiumide kohta.

Artikkel 6

Tõsine kahjustamine

6.1.  

Artikli 5 punkti c tähenduses loetakse tõsiseks kahjustamiseks olukorda, kui:

a) 

toote väärtusjärgne kogusubsideerimine ( 85 ) ületab 5 %; ( 86 )

b) 

subsiidiume kasutatakse tootmisharu tegevuskahjumi katteks;

c) 

subsiidiume kasutatakse ettevõtte tegevuskahjumi katteks, välja arvatud kordumatud ühekordsed meetmed, mida asjaomase ettevõtte puhul uuesti ei kasutata ja mida antakse ainult selleks, et anda aega pikaajaliste lahendite väljatöötamiseks ja teravate sotsiaalsete probleemide vältimiseks;

d) 

võlgu kustutatakse otseselt, st valitsusele võlgnetav laen kustutatakse, ja antakse abiraha võlgade tagasimaksmise katteks. ( 87 )

6.2.  
Hoolimata lõike 1 sätetest ei peeta tõsiseks kahjustamiseks seda, kui subsideeriv liige näitab, et kõnealuse subsiidiumiga ei ole kaasnenud ühtegi lõikes 3 loetletud tagajärge.
6.3.  

Tõsine kahjustamine artikli 5 punkti c tähenduses võib tekkida igal juhul, kui kehtib üks või mitu järgmistest tingimustest:

a) 

subsiidiumi tagajärjeks on teise liikme samasuguse toote subsideeriva liikme turult kõrvaletõrjumine või sellele turule importimise takistamine;

b) 

subsiidiumi tagajärjeks on teise liikme samasuguse toote kolmanda maa turult eksportimise kõrvaletõrjumine või takistamine;

c) 

subsiidiumi mõjul toimub subsideeritud toote poolt märkimisväärne hinna allalöömine võrreldes teise liikme samasuguse toote hinnaga samal turul või toimub märkimisväärne hinna allasurumine, hinna langus või müügivõimaluste kaotamine samal turul;

d) 

subsiidiumi mõjul suureneb subsideeriva liikme osalus maailmaturul teatava subsideeritud toorme või kauba ( 88 ) suhtes, võrreldes keskmise osalusega, mis tal oli kolme eelnenud aasta jooksul, ja see suurenemine subsiidiumide andmise aja vältel pidevalt kasvab.

6.4.  
Lõike 3 punkti b põhjal hõlmab eksportkaupade kõrvaletõrjumine või takistamine mis tahes juhtumeid, kus on näidatud, et suhtelistes turuosalustes on toimunud muutus samasuguse subsideerimata toote kahjuks (asjakohase representatiivse perioodi jooksul, millest piisab kõnealuse toote selgete turuarengusuundade tuvastamiseks ja mis tavatingimustes on vähemalt üks aasta), välja arvatud lõikes 7 sätestatud juhud. „Suhteliste turuosaluste muutus” hõlmab kõiki järgmisi olukordi: a) subsideeritava toote turuosaluse suurenemist; b) subsideeritava toote turuosaluse samaks jäämist olukorras, kus see subsiidiumi puudumisel oleks vähenenud; c) subsideeritava toote turuosaluse vähenemist aeglasemalt kui subsiidiumi puudumise korral.
6.5.  
Lõike 3 punkti c põhjal hõlmab hinna allalöömine mis tahes juhtumeid, kus niisugune hinna allalöömine ilmneb subsideeritava toote hinna võrdlemisel samale turule tarnitud samasuguse subsideerimata toote hinnaga. Võrreldakse samal kaubandustasandil ja võrreldavatel aegadel, võttes kohaselt arvesse kõiki teisi hindade võrreldavust mõjutavaid tegureid. Kui otsene võrdlus ei ole võimalik, võidakse hinna allalöömise esinemist näidata ekspordiühiku väärtuse alusel.
6.6.  
Iga liige, kelle turul on väidetavasti esile kerkinud tõsine kahjustamine, teeb V lisa punkti 3 sätteid järgides artikli 7 alusel algatatud vaidluse osalistele ja artikli 7 lõike 4 alusel loodud vaekogule kättesaadavaks kogu asjakohase teabe, mis on saadaval nii vaidlusosaliste turuosaluste muutuste kui ka kõnesolevate toodete hindade kohta.
6.7.  

Tõsist kahju tekitava kõrvaletõrjumise või kahjustamisega lõike 3 tähenduses ei ole tegemist, kui vastava aja jooksul esineb mis tahes järgmine asjaolu: ( 89 )

a) 

keelustatakse või kitsendatakse kaebuse esitanud liikme samasuguse toote eksport või kaebuse esitanud liikme import asjaomase kolmanda maa turule;

b) 

kõnealuse toote kaubandusmonopoli omav või riiklikku kaubandust juhtiv importiv valitsus otsustab mitteärilistel põhjustel impordi ümber suunata kaebuse esitanud liikmelt teisele riigile või teistele riikidele;

c) 

loodusõnnetused, streigid, veohäired või muu vääramatu jõud, mis märkimisväärselt mõjutab kaebuse esitanud liikme eksportkauba tootmist, kvaliteeti, kogust või hinda;

d) 

lepete olemasolu, millega piiratakse kaebuse esitanud liikme eksporti;

e) 

kaebuse esitanud liikme ekspordivõimaluste vabatahtlik vähendamine kõnesoleva toote puhul (sealhulgas olukord, kus kaebuse esitanud liikme äriühingud on kõnesoleva toote ekspordi sõltumatult uutele turgudele suunanud);

f) 

importiva riigi standarditele ja muudele reguleerivatele nõuetele mittevastavus.

6.8.  
Lõikes 7 loetletud asjaolude puudumisel tuvastatakse tõsine kahjustamine vaekogule esitatud või selle poolt kogutud teabe, sealhulgas vastavalt V lisa sätetele esitatud teabe põhjal.
6.9.  
Käesolev artikkel ei kehti põllumajanduslepingu artikli 13 alusel põllumajandustoodetele säilitatavate subsiidiumide puhul.

Artikkel 7

Õiguslikud kaitsevahendid

7.1.  
Välja arvatud põllumajanduslepingu artiklis 13 sätestatu, võib liige alati taotleda konsulteerimist teise liikmega, kui tal on põhjust arvata, et artiklis 1 nimetatud mis tahes subsiidium, mida teine liige annab või säilitab, tekitab kahju tema omamaisele tootmisharule, muudab olematuks või vähendab kasu või toob kaasa tõsise kahjustamise.
7.2.  
Lõike 1 alusel esitatud konsultatsioonitaotlus peab sisaldama teadaande kättesaadavate tõendite kohta seoses a) kõnesoleva subsiidiumi olemasolu ja laadiga ja b) konsultatsioone taotleva liikme omamaisele tootmisharule tekitatud kahjuga või tema kasu olematuks muutmise või vähendamisega või huvide tõsise kahjustamisega. ( 90 )
7.3.  
Lõike 1 alusel esitatud konsultatsioonitaotluse korral alustab liige, kes oletatavasti annab või säilitab kõnesolevaid subsiidiume, konsultatsioone nii kiiresti kui võimalik. Konsultatsioonide eesmärk on selgitada olukorda puudutavad faktid ja jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni.
7.4.  
Kui 60 päeva ( 91 ) jooksul ei jõuta vastastikku kokkulepitud lahenduseni, võib iga konsultatsioonides osalev liige anda küsimuse VLOle vaekogu moodustamiseks, välja arvatud juhul, kui VLO konsensuse alusel otsustab vaekogu mitte moodustada. Vaekogu koosseis ja volitused määratakse kindlaks 15 päeva jooksul alates selle moodustamise kuupäevast.
7.5.  
Vaekogu vaatab küsimuse läbi ja esitab lõpliku ettekande vaidlusosalistele. Ettekanne jagatakse kõigile liikmetele 120 päeva jooksul pärast vaekogu moodustamist ja sellele volituste andmist.
7.6.  
30 päeva jooksul vaekogu ettekande väljastamisest kõigile liikmetele kiidab VLO ( 92 ) ettekande heaks, välja arvatud juhul, kui kes tahes vaidlusosaline teavitab vormikohaselt VLOd oma otsusest edasi kaevata või kui VLO konsensuse alusel otsustab ettekannet mitte heaks kiita.
7.7.  
Kui vaekogu ettekanne kaevatakse edasi, väljastab apellatsioonikogu oma otsuse 60 päeva jooksul alates kuupäevast, mil vaidlusosaline vormikohaselt teavitab oma kavatsusest edasi kaevata. Kui apellatsioonikogu leiab, et ta ei saa esitada oma ettekannet 60 päeva jooksul, teavitab ta VLOd kirjalikult viivituse põhjustest, lisades hinnangu aja kohta, mille jooksul ta oma ettekande esitab. Ühelgi juhul ei tohi menetlus ületada 90 päeva. VLO kiidab apellatsiooniettekande heaks ja vaidlusosalised aktsepteerivad selle tingimusteta, välja arvatud juhul, kui VLO konsensuse alusel otsustab apellatsiooniettekannet mitte vastu võtta 20 päeva jooksul alates selle väljastamisest liikmetele. ( 93 )
7.8.  
Kui vaekogu ettekanne või apellatsioonikogu ettekanne kiidetakse heaks ja selles on tuvastatud, et subsiidium on teise liikme huve artikli 5 tähenduses negatiivselt mõjutanud, astub subsiidiumi andev või säilitav liige asjakohaseid samme negatiivse mõju kõrvaldamiseks või tühistab subsiidiumi.
7.9.  
Kui liige ei ole astunud asjakohaseid samme subsiidiumi negatiivse mõju kõrvaldamiseks või ei ole subsiidiumi tühistanud kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil VLO kiidab heaks vaekogu ettekande või apellatsioonikogu ettekande, ja kui puudub kompenseerimiskokkulepe, annab VLO kaebuse esitanud liikmele volitused võtta vastumeetmeid, mis oma ulatuselt vastavad tuvastatud negatiivse mõju ulatusele ja laadile, välja arvatud juhul, kui VLO konsensuse alusel otsustab selle taotluse tagasi lükata.
7.10.  
Kui vaidlusosaline soovib VLK artikli 22 lõike 6 alusel vahekohtumenetlust, otsustab vahekohtunik, kas vastumeetmed vastavad oma ulatuselt tuvastatud negatiivse mõju ulatusele ja laadile.



IV JAGU

VAIDLUSTAMISELE MITTEKUULUVAD SUBSIIDIUMID

Artikkel 8

Vaidlustamisele mittekuuluvate subsiidiumide kindlaksmääramine

8.1.  

Vaidlustamisele ei kuulu järgmised subsiidiumid: ( 94 )

a) 

subsiidiumid, mis ei ole artikli 2 tähenduses eripärased;

b) 

subsiidiumid, mis on artikli 2 tähenduses eripärased, kuid mis vastavad kõigile järgmistele lõike 2 punktides a, b või c sätestatud tingimustele.

8.2.  

Hoolimata III ja V jao sätetest ei kuulu vaidlustamisele järgmised subsiidiumid:

a) 

abi uurimistegevusele, mida teostavad äriühingud või äriühinguga sõlmitud lepingu alusel kõrgharidus- või uurimisasutused, kui: ( 95 ), ( 96 ), ( 97 ) see abi ei ületa ( 98 ) 75 % tööstusuuringute ( 99 ) maksumusest või 50 % konkurentsieelse arendustegevuse ( 100 ), ( 101 ) maksumusest ja tingimusel, et abistamine piirdub ainult:

i) 

kulutustega töötajatele (uurijad, tehnikud ja muu abikoosseis, kes tegeleb eranditult uurimistegevusega);

ii) 

kulutustega instrumentidele, seadmetele, maale ja ehitistele, mida kasutatakse eranditult ja alaliselt uurimistegevuses (välja arvatud kommertsalusel võõrandamine);

iii) 

kulutustega konsultatsioonidele ja samatähenduslikele teenustele, mida kasutatakse eranditult uurimistegevuses, sealhulgas ostetud uurimistöödele, tehnilisele oskusteabele, patentidele jms;

iv) 

otseselt uurimistegevuse tulemusel lisandunud üldkuludega;

v) 

teiste jooksvate kulutustega (näiteks kulutustega materjalile, tagavaradele jms), mis on tekkinud otseselt uurimistegevuse tagajärjel;

b) 

abi liikme territooriumil paiknevatele ebasoodsatele piirkondadele, mida antakse vastavalt piirkondliku arengu üldraamistikule ( 102 ) ja mis on väljavalitud piirkondades mitteeripärane (artikli 2 tähenduses) tingimusel, et:

i) 

iga ebasoodne piirkond on selgelt piiritletud geograafiline ala, millel on määratletav majanduslik ja halduslik identiteet;

ii) 

piirkonda loetakse ebasoodsaks neutraalsete ja objektiivsete kriteeriumide ( 103 ) põhjal, mis näitavad, et piirkonna raskused ei tulene mitte ainult ajutistest asjaoludest; need kriteeriumid tuleb selgelt määratleda seaduses, määruses või muus ametlikus dokumendis, et neid saaks kontrollida;

iii) 

kriteeriumid hõlmavad majandusliku arengu mõõtmist, mis põhineb vähemalt ühel järgmistest teguritest:

— 
sissetulek inimese kohta või leibkonna sissetulek liikme kohta või sisemajanduse kogutoodang inimese kohta, mis ei tohi ületada 85 % kõnealuse territooriumi keskmisest;
— 
tööpuuduse tase, mis peab olema vähemalt 110 % kõnealuse territooriumi keskmisest

mõõdetuna kolme aasta jooksul; mõõtmine võib siiski koosneda mitmest osast ja hõlmata teisi tegureid;

c) 

abi edendamaks olemasolevate rajatiste ( 104 ) kohandamist uutele keskkonnanõuetele, mis on kehtestatud seaduste ja/või määrustega ja millega tekitatakse äriühingutele suuremaid kitsendusi ja rahalisi kohustusi eeldusel, et see abi:

i) 

on ühekordne kordumatu meede;

ii) 

ei ületa 20 % kohandamiskuludest;

iii) 

ei kata abi korras tehtud investeeringu uuendamis- ja ekspluatatsioonikulusid, mida peavad täielikult kandma äriühingud;

iv) 

on otseselt seotud ja proportsionaalne häiringute ja reostuse plaanitud vähendamisega äriühingu poolt ning ei kata võimalikku tootmiskulude kokkuhoidu;

v) 

on kättesaadav kõikidele äriühingutele, kes suudavad kasutusele võtta uusi seadmeid ja/või tootmisprotsesse.

8.3.  
Lõike 2 sätetele tuginevast subsiidiumiprogrammist teatatakse komiteele vastavalt VII jao sätetele enne selle rakendamist. Iga niisugune teade peab olema piisavalt täpne, et teised liikmed saaksid hinnata programmi vastavust lõikes 2 sätestatud asjakohastele tingimustele ja kriteeriumidele. Igal aastal saadavad liikmed komiteele teadete täpsustused, eriti teavet iga programmi kogukulutuste ja programmi mis tahes muudatuste kohta. Teistel liikmetel on õigus küsida teavet üksikute subsideerimisjuhtumite kohta teatatud programmi raames. ( 105 )
8.4.  
Liikme taotluse korral vaatab sekretariaat lõike 3 alusel esitatud teate läbi ja võib vajaduse korral nõuda subsideerivalt liikmelt lisateavet läbivaatamisel oleva teatatud programmi kohta. Sekretariaat esitab oma uurimistulemused komiteele. Taotluse korral vaatab komitee viivitamata läbi sekretariaadi uurimistulemused (või teate enda, kui sekretariaadilt ei ole taotletud läbivaatamist) eesmärgiga otsustada, kas on kõrvale kaldutud lõikes 2 kehtestatud tingimustest ja kriteeriumidest. Käesolevas lõikes sätestatud menetlus lõpetatakse hiljemalt komitee esimesel korralisel koosolekul pärast subsideerimisprogrammist teatamist tingimusel, et teate esitamisest komitee korralise koosolekuni on möödunud vähemalt kaks kuud. Käesolevas lõikes kirjeldatud läbivaatamismenetlust kasutatakse taotluse korral ka siis, kui lõikes 3 mainitud iga-aastases täpsustuses on teatatud programmi olulistest muudatustest.
8.5.  
Liikme taotluse korral antakse siduva vahekohtumenetluse lahendada komitee lõikes 4 nimetatud otsustus või komitee suutmatus teha sellist otsustust, aga ka teatatud programmi tingimuste üksikud rikkumised. Vahekohtuorgan esitab liikmetele oma järeldused 120 päeva jooksul alates küsimuse vahekohtuorganile suunamise kuupäevast. Kui käesolevas lõikes ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lõike alusel läbiviidava vahekohtumenetluse puhul vaidluste lahendamise käsituslepet.

Artikkel 9

Konsultatsioonid ja lubatud õiguslikud kaitsevahendid

9.1.  
Kui artikli 8 lõikes 2 nimetatud programmi teostamise ajal, vaatamata tõsiasjale, et programm vastab selles lõikes kehtestatud kriteeriumidele, on liikmel alust arvata, et see programm on avaldanud selle liikme omamaisele tootmisharule tõsist negatiivset mõju, näiteks raskesti korvatavat kahju, võib see liige taotleda konsultatsioone liikmega, kes kõnealust subsiidiumi annab või säilitab.
9.2.  
Lõike 1 alusel esitatud konsultatsioonitaotluse korral alustab liige, kes annab või säilitab kõnesolevat subsiidiumiprogrammi, võimalikult kiiresti konsultatsioone. Konsultatsioonide eesmärk on selgitada olukorda puudutavad faktid ja jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni.
9.3.  
Kui lõike 2 alusel toimuvate konsultatsioonide käigus ei leita vastastikku vastuvõetavat lahendust 60 päeva jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest, võib taotluse esitanud liige anda küsimuse komiteele arutamiseks.
9.4.  
Kui küsimus antakse arutada komiteele, vaatab komitee viivitamata läbi asjassepuutuvad faktid ja tõendid lõikes 1 viidatud mõjude kohta. Kui komitee tuvastab, et niisugused mõjud on olemas, võib ta soovitada subsideerival liikmel muuta seda programmi selliselt, et need mõjud kõrvaldada. Komitee esitab oma järeldused 120 päeva jooksul alates kuupäevast, mil asi talle lõike 3 alusel arutada antakse. Kui soovitust kuue kuu jooksul ei täideta, volitab komitee taotlejaliiget võtma sobivaid vastumeetmeid, mis vastavad ulatuselt tuvastatud mõjude laadile ja ulatusele.



V JAGU

TASAKAALUSTUSMEETMED

Artikkel 10

GATT 1994 VI artikli kohaldamine ( 106 )

Liikmed astuvad kõik vajalikud sammud tagamaks, et ühe liikme territooriumilt teise liikme territooriumile imporditavale tootele kehtestatav tasakaalustusmaks ( 107 ) oleks vastavuses GATT 1994 VI artikli sätetega ja käesoleva lepingu tingimustega. Tasakaalustusmakse võidakse kehtestada üksnes vastavalt juurdlusele, mis on algatatud ( 108 ) ja läbi viidud kooskõlas käesoleva lepingu ja põllumajanduslepingu sätetega.

Artikkel 11

Juurdluse algatamine ja käik

11.1.  
Välja arvatud lõikes 6 sätestatud juhud, algatatakse juurdlus, tuvastamaks mis tahes väidetava subsiidiumi olemasolu, määra ja mõju, omamaise tootmisharu poolt või selle nimel esitatud kirjaliku taotluse põhjal.
11.2.  

Lõike 1 alusel esitatud taotlus peab sisaldama piisavat tõendusmaterjali a) subsiidiumi olemasolu ja kui võimalik, siis selle suuruse kohta, b) kahju olemasolu kohta GATT 1994 VI artikli tähenduses vastavalt tõlgendusele käesolevas lepingus ja c) põhjusliku seose olemasolu kohta subsideeritud impordi ja väidetava kahju vahel. Väiteid, mida ei ole asjakohase tõendusmaterjaliga kinnitatud, ei saa lugeda käesoleva lõike nõuete täitmise suhtes piisavaks. Taotlus peab sisaldama selle esitajale hõlpsasti kättesaadavat teavet järgmistes küsimustes:

i) 

taotluse esitaja isik ning taotluse esitaja samasuguse toote omamaise toodangu mahu ja väärtuse kirjeldus. Kui kirjalik taotlus esitatakse omamaise tootmisharu nimel, tuleb taotluses määratleda tootmisharu, mille nimel taotlus esitatakse, koostades loendi kõigist teadaolevaist samasuguse toote omamaistest tootjatest (või samasuguse toote omamaiste tootjate ühendustest), kirjeldades võimalikult suures ulatuses kõnealuse samasuguse toote omamaise tootmisharu mahtu ja väärtust, mis langeb selliste tootjate arvele;

ii) 

väidetavalt subsideeritud toote täielik kirjeldus, kõnesoleva(te) päritolu- või eksportijamaa või -maade nimi/nimed, iga teadaoleva eksportija või välistootja isik ning kõnealust toodet teadaolevalt importivate isikute loend;

iii) 

tõendid kõnealuse subsiidiumi olemasolu, suuruse ja laadi kohta;

iv) 

tõendusmaterjal selle kohta, et omamaise tootmisharu väidetava kahju on põhjustanud subsideeritud import subsiidiumi mõju kaudu; see tõendusmaterjal sisaldab teavet väidetavalt subsideeritud impordi mahu muutuste kohta, sellise impordi mõju kohta samasuguse toote hinnale siseturul ning kõnealuse impordi pärastise mõju kohta omamaisele tootmisharule, nagu seda kajastavad omamaise tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased tegurid ja näitajad, näiteks need, mis on loetletud artikli 15 lõigetes 2 ja 4.

11.3.  
Võimuorganid kontrollivad taotluses esitatud tõendusmaterjali täpsust ja vastavust, et teha kindlaks, kas tõendid on piisavad õigustamaks juurdluse algatamist.
11.4.  
Juurdlus vastavalt lõikele 1 algatatakse ainult siis, kui võimuorganid on taotluse suhtes samasuguse toote omamaiste tootjate väljendatud ( 109 ) toetuse või vastuseisu ulatuse kontrollimise põhjal tuvastanud, et kõnealune taotlus on esitatud omamaise tootmisharu poolt või selle nimel. ( 110 ) Taotlust peetakse „omamaise tootmisharu poolt või selle nimel” esitatuks, kui seda toetavad need omamaised tootjad, kelle toodang moodustab ühtekokku enam kui 50 % samasuguse toote kogutoodangust, mida toodab taotlusele kas toetust või vastuseisu väljendav osa omamaisest tootmisharust. Juurdlust ei algatata, kui taotlust selgesõnaliselt toetavate omamaiste tootjate arvele langeb vähem kui 25 % samasuguse toote omamaisest kogutoodangust.
11.5.  
Kui ei ole otsustatud algatada juurdlust, hoiduvad võimuorganid juurdluse algatamise taotluse mis tahes viisil avalikustamisest.
11.6.  
Kui asjaomased võimuorganid erilistel asjaoludel otsustavad algatada juurdluse, ilma et nad oleksid saanud omamaiselt tootmisharult või selle nimel kirjaliku taotluse sellise juurdluse algatamiseks, jätkavad nad asja üksnes juhul, kui neil on juurdluse algatamise õigustamiseks piisavalt tõendusmaterjali subsiidiumi, kahju ja põhjusliku seose olemasolu kohta, nagu seda on kirjeldatud lõikes 2.
11.7.  
Tõendusmaterjal nii subsiidiumi kui ka kahju kohta vaadatakse üheaegselt läbi a) otsuses selle kohta, kas algatada juurdlust või mitte, ning b) pärast seda, juurdluse käigus, hiljemalt alates varaseimast kuupäevast, mil käesoleva lepingu sätete kohaselt võidakse rakendada ajutisi meetmeid.
11.8.  
Juhul kui tooteid ei impordita otse päritolumaalt, vaid eksporditakse importijaliikmele vahendajariigi kaudu, on käesoleva lepingu sätted täies ulatuses kohaldatavad ja tehingut või tehinguid peetakse käesoleva lepingu mõistes toimunuks päritolumaa ja importijaliikme vahel.
11.9.  
Lõike 1 alusel esitatud taotlus lükatakse tagasi ja juurdlus lõpetatakse kohe, kui asjaomased võimuorganid on veendunud, et asja jätkamise õigustamiseks puudub piisav tõendusmaterjal kas subsiidiumi või kahju kohta. Asi lõpetatakse kohe, kui subsiidiumi summa on de minimis või tegeliku või võimaliku subsideeritud impordi maht või kahju on tühine. Käesoleva lõike raames loetakse subsiidiumi summa olevaks de minimis, kui subsiidium on väärtuse järgi väiksem kui 1 %.
11.10.  
Juurdlusega ei tohi takistada tolliprotseduuride täitmist.
11.11.  
Välja arvatud eriliste asjaolude korral, tuleb juurdlused lõpetada ühe aasta jooksul ning mitte ühelgi juhul hiljem kui 18 kuud pärast nende algatamist.

Artikkel 12

Tõendusmaterjal

12.1.  
Huvitatud liikmetele ja kõigile tasakaalustusmaksu juurdluse huvitatud pooltele teatatakse, millist teavet võimuorganid nõuavad, ning neile antakse piisav võimalus esitada kirjalikult kogu tõendusmaterjal, mida nad kõnesoleva juurdluse puhul asjakohaseks peavad.
12.1.1. 

Eksportijatele, välistootjatele ja huvitatud liikmetele, kes saavad tasakaalustusmaksu juurdluses kasutatavad küsitluslehed, jäetakse vastamiseks vähemalt 30 päeva. ( 111 ) Kohaselt tuleb kaaluda iga taotlust pikendada nimetatud 30-päevast aega ning kui põhjus ära näidatakse, tuleb anda selline pikendus alati kui võimalik.

12.1.2. 

Ühe huvitatud liikme või ühe huvitatud poole kirjalikult esitatud tõendusmaterjal tehakse kohe kättesaadavaks teistele juurdluses osalevatele huvitatud liikmetele või huvitatud pooltele, järgides konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõuet.

12.1.3. 

Niipea kui juurdlus on algatatud, esitavad võimuorganid teadaolevatele eksportijatele ( 112 ) ja asjaomase eksportijaliikme võimuorganitele artikli 11 lõike 1 alusel saadud kirjaliku taotluse täieliku teksti ning teevad selle teistele asjaomastele huvitatud pooltele nende taotlusel kättesaadavaks. Hoolikalt tuleb arvesse võtta lõikes 4 sätestatud konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõuet.

12.2.  
Huvitatud liikmetel ja huvitatud pooltel on õigus põhjendamise korral esitada teavet ka suuliselt. Kui teave on esitatud suuliselt, nõutakse huvitatud liikmetelt ja huvitatud pooltelt, et nad esitaksid selle hiljem ka kirjalikult. Juurdlevate võimuorganite mis tahes otsus saab põhineda ainult teabel ja põhjendustel, mis on kirjalikul kujul asjaomase võimuorgani käsutuses ja mis olid kättesaadavad juurdluses osalevatele huvitatud liikmetele ja huvitatud pooltele, kusjuures tuleb kohaselt võtta arvesse vajadust kaitsta konfidentsiaalset teavet.
12.3.  
Alati kui võimalik, peavad võimuorganid andma kõigile huvitatud liikmetele ja huvitatud pooltele õigeaegselt võimaluse tutvuda kogu teabega, mis on oluline nende asja esitamisel ja mis ei ole lõikes 4 toodud määratluse järgi konfidentsiaalne ja mida võimuorganid kasutavad tasakaalustusmaksu juurdluses, ning selle teabe põhjal esildisi ette valmistada.
12.4.  
Mis tahes teavet, mis on oma olemuselt konfidentsiaalne (näiteks seepärast, et selle avalikustamine annaks mõnele konkurendile ulatuslikke konkurentsieeliseid või et selle avalikustamisega tekitataks märkimisväärset kahju seda teavet andvale isikule või isikule, kellelt see isik teavet on saanud) või mida juurdluse pooled konfidentsiaalselt annavad, peavad võimuorganid näidatud mõjuval põhjusel käsitlema konfidentsiaalsena. Sellist teavet ei tohi avalikustada ilma selle esitanud poole eriloata. ( 113 )
12.4.1. 

Võimuorganid peavad konfidentsiaalset teavet andvatelt huvitatud liikmetelt või huvitatud pooltelt nõudma, et need koostaksid sellest mittekonfidentsiaalsed kokkuvõtted. Need kokkuvõtted peavad olema küllaldaselt üksikasjalikud võimaldamaks piisavat arusaamist konfidentsiaalselt antud teabe sisust. Erakorralistel asjaoludel võivad kõnealused liikmed või pooled teatada, et selline teave ei võimalda kokkuvõtte tegemist. Selliste erakorraliste asjaolude puhul tuleb avaldada põhjused, miks kokkuvõtet ei ole võimalik teha.

12.4.2. 

Kui võimuorganid leiavad, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole põhjendatud, ning kui teabe andja ei soovi teavet avalikustada või anda volitust selle üldistatud või kokkuvõtlikul kujul avalikustamiseks, võivad võimuorganid seda teavet eirata, välja arvatud juhul, kui neile saab asjakohaste allikate põhjal ja neid rahuldaval viisil tõestada, et see teave vastab tõele. ( 114 )

12.5.  
Välja arvatud lõikes 7 sätestatud asjaolud, peavad võimuorganid juurdluse käigus veenduma, et huvitatud liikmete või huvitatud poolte esitatud teave, mille põhjal võimuorganid teevad oma järeldused, on täpne.
12.6.  
Juurdlevad võimuorganid võivad vajaduse korral toimetada juurdlust teiste liikmete territooriumil tingimusel, et nad on kõnealusele liikmele sellest aegsasti teatanud ja see liige ei esita juurdluse suhtes vastuväiteid. Peale selle võivad juurdlevad võimuorganid toimetada juurdlust äriühingu valdustes ja kontrollida äriühingu dokumente, kui a) äriühing sellega nõustub ja b) asjaomasele liikmele on sellest teatatud ja ta ei ole selle vastu. Äriühingu valdustes toimetatava juurdluse puhul kehtivad VI lisas kirjeldatud protseduurid. Konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõuet järgides teevad võimuorganid mis tahes sellise juurdluse tulemused asjaomastele äriühingutele kättesaadavaks või avaldavad need vastavalt lõikele 8 ning võivad teha sellised tulemused kättesaadavaks taotluse esitajatele.
12.7.  
Juhul kui mis tahes huvitatud liige või huvitatud pool keeldub võimaldamast mõistliku aja jooksul juurdepääsu vajalikule teabele või muul viisil seda teavet andmast või takistab märkimisväärselt juurdlust, võidakse esialgsed ja lõplikud kinnitavad või eitavad otsused teha kättesaadavate faktide põhjal.
12.8.  
Enne lõpliku otsuse tegemist peavad võimuorganid kõigile huvitatud liikmetele ja huvitatud pooltele teatama olulised kaalumisel olevad faktid, mille põhjal otsustatakse, kas rakendada püsimeetmeid. Võimaldamaks pooltel oma huve kaitsta, tuleb need faktid avaldada piisavalt aegsasti.
12.9.  

Käesolevas lepingus hõlmab mõiste „huvitatud pooled”:

i) 

juurdlusaluse toote eksportijaid, välistootjaid või importijaid või kaubandus- või tootmisettevõtete ühendusi, mille enamik liikmeid sellist toodet toodab, ekspordib või impordib;

ii) 

importijaliikme samasuguse toote tootjaid või kaubandus- või tootmisettevõtete ühendusi, mille enamik liikmeid toodab samasugust toodet importijaliikme territooriumil.

Selle loendiga ei keelata liikmetel huvitatud poolte hulka lugeda ka muid oma- või välismaiseid pooli peale ülalnimetatute.

12.10.  
Võimuorganid tagavad juurdlusaluse toote tööstustarbijaile ja kõnealuse toote harilikult jaetasandil müügi puhul tarbijaid esindavatele organisatsioonidele võimaluse anda subsideerimise, kahju ja põhjuslikkuse uurimisel asjakohast teavet.
12.11.  
Võimuorganid peavad kohaselt arvesse võtma huvitatud pooltel, eriti väikeettevõtetel nõutava teabe andmisel esinevaid mis tahes raskusi ning andma mis tahes võimalikku abi.
12.12.  
Eespool sätestatud protseduuride eesmärk ei ole takistada liikme võimuorganite kiiret tegutsemist juurdluse algatamisel, esialgsetele ja lõplikele kinnitavatele või eitavatele otsusele jõudmisel või ajutiste ja lõplike meetmete rakendamisel kooskõlas käesoleva lepingu asjakohaste sätetega.

Artikkel 13

Konsultatsioonid

13.1.  
Niipea kui võimalik pärast taotluse aktsepteerimist artikli 11 alusel ja igal juhul enne mis tahes juurdluse algatamist kutsutakse liikmeid, kelle toodete suhtes võidakse toimetada juurdlust, pidama konsultatsioone, et selgitada olukorda artikli 11 lõikes 2 viidatud küsimustes ja jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni.
13.2.  
Peale selle antakse kogu juurdluse ajal liikmetele, kelle toodete suhtes toimetatakse juurdlust, piisav võimalus jätkata konsultatsioone, mille eesmärk on selgitada tegelikku olukorda ja jõuda vastastikku kokkulepitud lahenduseni. ( 115 )
13.3.  
Kahjustamata kohustust anda piisav võimalus konsultatsioonideks, ei ole konsultatsioonide kohta käivate sätete eesmärk takistada liikme võimuorganite kiiret tegutsemist juurdluse algatamisel, esialgsetele ja lõplikele kinnitavatele või eitavatele otsustustele jõudmisel või ajutiste ja lõplike meetmete rakendamisel kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.
13.4.  
Liige, kes kavatseb algatada mis tahes juurdlust või toimetab sellist juurdlust, võimaldab taotluse korral liikmel või liikmetel, kelle toodete suhtes toimetatakse juurdlust, tutvuda mittekonfidentsiaalse tõendusmaterjaliga, kaasa arvatud mittekonfidentsiaalne kokkuvõte konfidentsiaalsetest andmetest, mida kasutatakse juurdluse algatamisel või toimetamisel.

Artikkel 14

Subsiidiumi suuruse arvutamine saajale tuleneva eelise tähenduses

V jao põhjal tuleb mis tahes meetod, mida juurdlev võimuorgan kasutab saajale artikli 1 lõike 1 kohaselt antud eelise väljaarvutamisel, sätestada kõnealuse liikme siseriiklikes õigusaktides või rakenduseeskirjades ja selle kohaldamine peab igal üksikjuhul olema selge ja piisavalt selgitatud. Lisaks peab mis tahes selline viis vastama järgmistele juhistele:

a) 

valitsusepoolset omakapitalimahutust ei peeta eelise andmiseks, välja arvatud juhul, kui investeerimisotsus on vastuolus erainvestorite tavalise investeerimispraktikaga (kaasa arvatud riskikapitali andmine) kõnealuse liikme territooriumil;

b) 

valitsuslaenu ei peeta eelise andmiseks, välja arvatud juhul, kui erinevus on selles, kui palju maksab laenu saav ettevõte valitsuslaenu eest ja võrreldava kommertslaenu eest, mida see ette võte võiks turul reaalselt saada. Sellisel juhul on eelis nende kahe summa vahe;

c) 

valitsusepoolset laenugarantiid ei peeta eelise andmiseks, välja arvatud juhul, kui erinevus on selles, kui palju maksab garantiid saav ettevõte laenu eest, mida garanteerib valitsus, ja võrreldava kommertslaenu eest, millel ei ole valitsuse garantiid. Sellisel juhul on eelis nende kahe summa vahe, mis on korrigeeritud mis tahes tasuerinevuste suhtes;

d) 

valitsusepoolset kaupade või teenustega varustamist või kaupade ostmist ei peeta eelise andmiseks, välja arvatud juhul, kui varustatakse piisavast väiksema tasu eest või ostetakse piisavast suurema tasu eest. Tasu piisavus määratakse kõnealuse kauba või teenuse puhul valdavate turutingimuste suhtes sellega varustamise või selle ostmise maal (sealhulgas hind, kvaliteet, kättesaadavus, turustatavus, vedu ja teised ostu- või müügiolud).

Artikkel 15

Kahju tuvastamine ( 116 )

15.1.  
Kahju tuvastamine GATT 1994 VI artikli mõistes peab põhinema otsesel tõendusmaterjalil ning selle käigus tuleb objektiivselt uurida nii a) subsideeritud impordi mahtu ja subsideeritud impordi mõju samasuguste toodete ( 117 ) siseturuhindadele kui ka b) kõnealuse impordi järgnevat mõju selliste toodete omamaistele tootjatele.
15.2.  
Subsideeritud impordi mahu asjus uurivad juurdlevad võimuorganid, kas subsideeritud import on absoluutnäitajate poolest või importijaliikme tootmis- või tarbimisnäitajate suhtes oluliselt suurenenud. Subsideeritud impordi mõju suhtes hindadele uurivad juurdlevad võimuorganid, kas subsideeritud impordi mõjul on toimunud oluline hinna allalöömine võrreldes importijaliikme samasuguse toote hinnaga või kas sellise impordi mõjul hinnad muidu oluliselt langevad või takistatakse olulisel määral hinnatõuse, mis muidu aset leiaksid. Otsustamisel ei tarvitse saada määravaks üks või mitu loetletud tegureist.
15.3.  
Kui mingi toote import rohkem kui ühelt maalt on üheaegselt tasakaalustusmaksu juurdluse objektiks, võivad juurdlevad võimuorganid hinnata sellise impordi mõju kumulatiivselt ainult siis, kui nad otsustavad, et a) subsiidiumi summa, mis tehakse kindlaks igalt maalt pärit impordi suhtes, on suurem kui artikli 11 lõikes 9 määratletud de minimis ning igalt maalt pärit impordi maht ei ole tühine, ning et b) impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodete vahelise konkurentsi tingimusi ning importtoodete ja samasuguse omamaise toote vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes asjakohane.
15.4.  
Uurides subsideeritud impordi mõju asjaomasele omamaisele tootmisharule, hinnatakse ka kõiki asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid, mis puudutavad selle tootmisharu olukorda, sealhulgas tootmismahu, müügi, turuosa, kasumi, tööviljakuse, investeeringutasuvuse või tootmisvõimsuse ärakasutamise tegelikku ja võimalikku vähenemist; siseturuhindu mõjutavaid tegureid; tegelikku ja võimalikku negatiivset mõju rahavoogudele, laovarudele, tööhõivele, palkadele, majanduskasvule ning kapitali ja investeeringute kaasamise võimele ning põllumajanduse puhul – kas on suurenenud valitsuse abiprogrammide kasutamine. See loend ei ole ammendav, samuti ei saa otsustamisel tingimata määravaks üks või mitu loetletud tegureist.
15.5.  
Tuleb tõestada, et subsideeritud impordiga põhjustatakse subsiidiumide mõju ( 118 ) kaudu kahju käesoleva lepingu tähenduses. Subsideeritud impordi ja omamaisele tootmisharule tekitatud kahju vahelise põhjusliku seose tõestamine peab põhinema võimuorganite käsutuses oleva kogu asjakohase tõendusmaterjali uurimisel. Lisaks subsideeritud impordile uurivad võimuorganid ka mis tahes muid teadaolevaid tegureid, millega kõnealust omamaist tootmisharu samal ajal kahjustatakse, ning nende teguritega tekitatud kahju ei tohi omistada subsideeritud impordile. Tegurid, mis võivad selles suhtes olla asjakohased, hõlmavad muu hulgas kõnealuse toote subsideerimata impordi mahu ja hinnad, nõudluse vähenemise ja tarbimisharjumuste muutused, kaubanduspiirangud ja konkurentsi välis- ja omamaiste tootjate vahel, tehnoloogia arengu ning kõnealuse omamaise tootmisharu eksporditegevuse ja tootlikkuse.
15.6.  
Subsideeritud impordi mõju hinnatakse samasuguse toote omamaise toodangu suhtes, kui kättesaadavate andmete abil on võimalik sellist toodangut tootmisprotsessi, tootjatepoolse müügi, kasumi jms kriteeriumide põhjal eraldi kindlaks teha. Kui seda toodangut ei ole võimalik selliselt eraldi kindlaks teha, hinnatakse subsideeritud impordi mõju, uurides samasugust toodet sisaldava kitsaima tooterühma või -valiku toodangut, mille kohta on saadaval vajalik teave.
15.7.  

Olulise kahju oht tuleb tuvastada faktide, mitte üksnes väidete, oletuste või kaudse võimaluse põhjal. Muudatus asjaoludes, mis tekitaksid olukorra, mille puhul subsiidium põhjustaks kahju, peab olema selgelt prognoositav ja peatselt toimuv. Tehes otsust olulise kahju ohu olemasolu kohta, peaksid võimuorganid arvesse võtma muu hulgas niisuguseid tegureid nagu:

i) 

kõnealuse subsiidiumi või subsiidiumide laad ja sellest tulenevad võimalikud kaubandustulemused;

ii) 

siseturule suunatud subsideeritud impordi märkimisväärne kasvutempo, mis viitab importimise olulise suurenemise tõenäosusele;

iii) 

eksportija piisavad ja vabalt kasutatavad tootmisvõimsused või nende peatne oluline suurenemine, mis viitab tõenäosusele, et subsideeritud eksport importijaliikme turule võib oluliselt kasvada, võttes arvesse teiste mis tahes lisaeksporti vastu võtta võivate eksporditurgude olemasolu;

iv) 

kas import toimub hindadega, mis mõjutavad siseturuhindu oluliselt languse või allasurumise suunas, mis tõenäoliselt suurendaks edasise impordi nõudlust;

v) 

juurdlusaluse toote laovarud.

Ükski neist tegureist ei või iseenesest olla tingimata määrav, kuid kõigi vaadeldavate tegurite arvesse võtmine peab viima järeldusele, et peatselt on oodata edasist subsideeritud eksporti ja et kui ei rakendata kaitsemeetmeid, võib tagajärjeks olla oluline kahju.

15.8.  
Juhul kui kahju ohu põhjustab subsideeritud import, tuleb tasakaalustusmeetmete rakendamist kaaluda ja otsustada eriti tähelepanelikult.

Artikkel 16

Omamaise tootmisharu määratlemine

16.1.  
Käesolevas lepingu mõistes, välja arvatud lõikes 2 sätestatu, tuleb terminit „omamaine tootmisharu” tõlgendada viitena samasuguste toodete omamaistele tootjaile tervikuna või neile tootjaile, kelle ühine toodang moodustab põhiosa nende toodete kogu omamaisest toodangust, välja arvatud juhud, kui tootjad on seotud ( 119 ) väidetavalt subsideeritud toote või teistest riikidest pärineva samasuguse toote eksportijate või importijatega või impordivad neid tooteid ise, mil mõistet „omamaine tootmisharu” võib tõlgendada kui viidet ülejäänud tootjatele.
16.2.  
Erakorralistel asjaoludel võib liikme territooriumi jagada kõnealuse toodangu suhtes kaheks või enamaks konkureerivaks turuks ja vaadelda tootjaid igal turul eraldi tootmisharuna, kui a) sellisel turul tegutsevad tootjad müüvad kõik või peaaegu kõik nende valmistatud kõnealused tooted selsamal turul ja b) selle turu nõudlust ei rahulda mingil olulisel määral sellel territooriumil mujal paiknevad kõnealuse toote valmistajad. Sellistel asjaoludel võidakse kahju tuvastada ka juhul, kui see ei kahjusta valdavat osa kogu omamaisest tootmisharust, tingimusel, et subsideeritud import on koondunud sellisele isoleeritud turule, ja tingimusel, et subsideeritud import kahjustab kogu või peaaegu kogu toodangu valmistajaid sel turul.
16.3.  
Kui omamaist tootmisharu tõlgendatakse viitavana tootjaile teatavas piirkonnas, st lõikes 2 määratletud turul, maksustatakse tasakaalustusmaksudega üksnes sellesse piirkonda lõpptarbimise jaoks toimetatud kõnealused tooted. Kui importijaliikme konstitutsioonilistes sätetes ei ole tasakaalustusmaksudega maksustamine sellisel alusel lubatud, võib importijaliige tasakaalustusmaksudega piiranguteta maksustada üksnes siis, kui a) eksportijatele on antud võimalus lõpetada subsideeritud hindadega eksport kõnealusesse piirkonda või anda muul viisil kinnitusi, mis vastavad artiklile 18, ning piisavaid kinnitusi ei ole selles suhtes viivitamata antud, ning b) selliste maksudega ei või maksustada mitte ainult teatavate, kõnealust piirkonda varustavate tootjate tooteid.
16.4.  
Kui kaks või enam maad on saavutanud GATT 1994 XXIV artikli lõike 8 punkti a sätete kohaselt sellise integratsioonitaseme, et neil on ühtse, ühendatud turu tunnusjooned, loetakse kogu integreerunud ala tootmisharu omamaiseks tootmisharuks lõigete 1 ja 2 tähenduses.
16.5.  
Käesoleva artikli suhtes on kohaldatavad artikli 15 lõike 6 sätted.

Artikkel 17

Ajutised meetmed

17.1.  

Ajutisi meetmeid võidakse rakendada üksnes siis, kui:

a) 

juurdlus on algatatud kooskõlas artikli 11 sätetega, sellest on avalikult teada antud ning huvitatud liikmetele ja huvitatud pooltele on antud piisavad võimalused anda teavet ja avaldada arvamust;

b) 

subsiidiumi olemasolu ja subsideeritud impordiga omamaisele tootmisharule tekitatud kahju kohta on tehtud esialgne kinnitav otsustus;

c) 

asjaomased võimuorganid peavad neid meetmeid vajalikuks, et takistada kahju tekitamist juurdluse ajal.

17.2.  
Ajutisi meetmeid võidakse rakendada ajutise tasakaalustusmaksu näol, mida tagatakse rahalise sissemaksega või toodete tollilattu järelevalve alla jätmisega maksumuses, mis võrdub subsideerimise esialgse arvestusliku suurusega.
17.3.  
Ajutisi meetmeid ei rakendata varem kui 60 päeva pärast juurdluse algatamist.
17.4.  
Ajutisi meetmeid tuleb rakendada võimalikult lühikese aja vältel, mis ei ületa nelja kuud.
17.5.  
Ajutiste meetmete rakendamisel järgitakse artikli 19 asjakohaseid sätteid.

Artikkel 18

Kohustused

18.1.  

Menetlus võidakse ( 120 ) peatada või lõpetada ajutisi meetmeid või tasakaalustusmakse rakendamata, kui võetakse rahuldavad vabatahtlikud kohustused, mille järgi:

a) 

eksportijaliikme valitsus nõustub lõpetama või piirama subsiidiumi või võtma teisi meetmeid selle mõju suhtes;

b) 

eksportija nõustub revideerima oma hindu, nii et juurdlevad võimuorganid veenduvad, et subsiidiumi kahjustav mõju on kõrvaldatud. Hinnatõstmised selliste kohustuste alusel ei tohi ületada subsiidiumi mahu kõrvaldamiseks vajalikke. Soovitavalt peaksid hinnatõstmised olema subsiidiumi mahust väiksemad, kui sellest piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

18.2.  
Kohustuste võtmist nõutakse ja aktsepteeritakse üksnes siis, kui importijaliikme võimuorganid on subsideerimise ja sellega tekitatud kahju kohta teinud esialgse kinnitava otsustuse ning on eksportijate poolt kohustuste võtmise puhul saanud eksportijaliikme nõusoleku.
18.3.  
Kohustusi, mille võtmiseks on tehtud ettepanek, ei ole vaja aktsepteerida, kui importijaliikme võimuorganid nende aktsepteerimist ebapraktiliseks peavad, näiteks kui tegelike või potentsiaalsete eksportijate arv on liiga suur, või muudel, sealhulgas üldpoliitilistel põhjustel. Sellise olukorra tekkimisel ja võimaluse korral esitavad võimuorganid asjaomasele eksportijale põhjused, miks nad kohustuse aktsepteerimist ebasobivaks peavad, ning annavad võimalust mööda eksportijale võimaluse selle kohta oma arvamus esitada.
18.4.  
Kui kohustus aktsepteeritakse, viiakse subsideerimise ja kahju juurdlus sellest hoolimata lõpuni, kui eksportijaliige seda soovib või kui importijaliige nii otsustab. Kui subsideerimise või kahju kohta tehakse eitav otsus, muutub kohustus automaatselt kehtetuks, välja arvatud juhul, kui see otsus on suuresti tingitud kohustuse olemasolust. Sellistel juhtudel võivad asjakohased võimuorganid nõuda, et kohustust säilitataks põhjendatud aja jooksul kooskõlas käesoleva lepingu sätetega. Kui subsideerimise ja kahju kohta tehakse kinnitav otsus, jätkub asjakohane kohustus kooskõlas selle tingimuste ja käesoleva lepingu sätetega.
18.5.  
Importijaliikme võimuorganid võivad panna ette hinnakohustuste võtmist, kuid ükski eksportija ei ole sunnitud sellega nõustuma. Tõsiasi, et valitsused või eksportijad ei tee ettepanekut võtta selliseid kohustusi või ei nõustu ettepanekuga seda teha, ei tohi ühelgi juhul mõjutada asja arutamist. Võimuorganitel on siiski õigus otsustada, et subsideeritud impordi jätkumisel on kahju oht tõenäolisem.
18.6.  
Importijaliikme võimuorganid võivad nõuda, et mis tahes valitsus või eksportija, kelle kohustus on aktsepteeritud, esitaks korrapäraselt teavet sellest kohustusest kinnipidamise kohta ning lubaks asjakohaseid andmeid kontrollida. Kohustuse rikkumise korral võivad importijaliikme võimuorganid käesoleva lepingu alusel ja kooskõlas selle sätetega astuda kiirelt samme, rakendades parima kättesaadava teabe põhjal viivitamata ajutisi meetmeid. Sel juhul võidakse kooskõlas käesoleva lepinguga püsitollimaksudega maksustada tooteid, mis on tarbimiseks imporditud mitte varem kui 90 päeva enne selliste ajutiste meetmete rakendamist, arvestades seejuures, et mis tahes sellist tagasiulatuvat maksu ei tohi rakendada toodete suhtes, mis on imporditud enne kõnealuse kohustuse rikkumist.

Artikkel 19

Tasakaalustusmaksude kehtestamine ja kogumine

19.1.  
Kui liige teeb pärast piisavaid jõupingutusi konsultatsioonide lõpuleviimiseks lõpliku otsuse subsiidiumi olemasolu ja suuruse kohta ning selle kohta, et impordi subsideerimine tekitab kahju, võib ta kehtestada tasakaalustusmaksu kooskõlas käesoleva artikli sätetega, välja arvatud juhul, kui kõnealune subsideerimine on lõpetatud.
19.2.  
Otsuse tasakaalustusmaksu kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta juhtudel, mil kõik kehtestamise nõuded on täidetud, ja otsuse selle kohta, kas see tasakaalustusmaks kehtestatakse kogu subsiidiumi mahu ulatuses või väiksemas ulatuses, teevad importijaliikme võimuorganid. On soovitav, et tollimaksu kehtestamine oleks lubatud kõigi liikmete territooriumil ning et see oleks subsiidiumi kogumahust väiksem, kui see väiksem tollimaks on piisav omamaisele tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks, ja et kehtestataks menetlus, mis võimaldaks kõnealustel võimuorganitel täielikult arvesse võtta omamaiste huvitatud poolte ( 121 ) esildisi, kelle huvisid võib tasakaalustusmaksu kehtestamine kahjulikult mõjutada.
19.3.  
Kui mis tahes toote suhtes kehtestatakse tasakaalustusmaks, kogutakse sellist tasakaalustusmaksu igal eri juhul õiges ulatuses diskrimineerimisvabal alusel selle toote impordi suhtes kõigist allikatest, mille suhtes on avastatud subsideerimine ja kahju põhjustamine, välja arvatud import neist allikatest, kes on loobunud mis tahes kõnealusest subsiidiumist või kelle poolt on käesoleva lepingu tingimuste kohaselt aktsepteeritud kohustused. Mis tahes eksportija, kelle ekspordi suhtes kehtib lõplik tasakaalustusmaks ja kes ei ole olnud tegelikult juurdlusalune muudel põhjustel kui keeldumine koostööst, on õigus asja kiirendatud korras läbivaatamiseks, et juurdlevad võimuorganid saaksid viivitamata kehtestada selle eksportija jaoks eraldi tasakaalustusmaksu määra.
19.4.  
Mis tahes importi ei tohi maksustada ( 122 ) ühegi tasakaalustusmaksuga, mis on suurem kui tuvastatud subsiidiumi suurus, mis on välja arvutatud subsideeritud ja eksporditud toote subsideerimisena ühiku kohta.

Artikkel 20

Tagasiulatuvus

20.1.  
Ajutisi meetmeid võetakse ja tasakaalustusmakse kehtestatakse üksnes nende toodete suhtes, mis tuuakse maale tarbimiseks pärast vastavalt artikli 17 lõike 1 ja artikli 19 lõike 1 alusel tehtud otsuse jõustumist, arvestades käesolevas artiklis sätestatud erandeid.
20.2.  
Kui tehakse lõplik otsus kahju kohta (kuid mitte kahju ohu või tootmisharu rajamise olulise pidurdamise kohta) või lõplik otsus kahju ohu kohta juhul, kus subsideeritud impordi mõju oleks ajutiste meetmete puudumisel viinud otsuseni kahju kohta, võib tasakaalustusmaksudega maksustada tagasiulatuvalt aja eest, mille suhtes on rakendatud ajutisi meetmeid.
20.3.  
Kui püsitasakaalustusmaks on suurem kui rahalise sissemaksega või tollilattu järelevalve alla jäetud tootega garanteeritud summa, tekkinud vahe maksmist ei nõuta. Kui püsitollimaks on väiksem kui rahalise sissemaksega või tollilattu järelevalve alla jäetud tootega garanteeritud summa, tuleb rahaline sissemakse tagasi maksta või tollilattu järelevalve alla jäetud tooted kiiresti vabastada.
20.4.  
Välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul, kui on tehtud otsus kahju või olulise pidurdamise ohu kohta (kuid kahju ei ole veel tekkinud), võib kehtestada püsitasakaalustusmaksu üksnes alates kahju või olulise pidurdamise ohu olemasolu kohta otsuse tegemise kuupäevast ning ajutiste meetmete rakendamise ajal tehtud mis tahes rahaline sissemakse tuleb tagasi maksta ning tollilattu järelevalve alla jäetud tooted kiiresti vabastada.
20.5.  
Kui lõplik otsus on eitav, tuleb ajutiste meetmete rakendamise ajal tehtud mis tahes rahaline sissemakse tagasi maksta ning tollilattu järelevalve alla jäetud tooted kiiresti vabastada.
20.6.  
Kriitilistel asjaoludel, kui võimuorganid kõnealuse subsideeritud toote puhul leiavad, et raskesti parandatav kahju on tekitatud ulatusliku ja suhteliselt lühiajalise impordiga, mis saab eeliseid subsiidiumidest, mida on makstud või antud vastuolus GATT 1994 ja käesoleva lepingu sätetega, ja kui niisuguse kahju kordumise vältimiseks peetakse vajalikuks määrata nendele importtoodetele tagasiulatuvalt tasakaalustusmakse, võib püsitasakaalustusmaksu määrata importtoodetele, mis on toodud tarbimiseks mitte varem kui 90 päeva enne ajutiste meetmete rakendamise kuupäeva.

Artikkel 21

Tasakaalustusmaksude ja kohustuste kestus ja läbivaatamine

21.1.  
Tasakaalustusmaks peab jääma jõusse üksnes nii kaua ja üksnes selles ulatuses, mis on vajalik, et avaldada vastutoimet kahju põhjustavale subsideerimisele.
21.2.  
Võimuorganid vaatavad tollimaksu jätkuva rakendamise vajaduse läbi omal algatusel, kui see on õigustatud, või mis tahes huvitatud poole taotlusel, kes esitab positiivset teavet, millega ta põhjendab läbivaatuse vajadust, tingimusel, et püsitasakaalustusmaksu kehtestamisest on möödunud piisav aeg. Huvitatud pooltel on õigus taotleda, et võimuorganid uuriksid, kas tollimaksu jätkuv rakendamine on vajalik subsideerimise neutraliseerimiseks, kas asjakohase tollimaksu kõrvaldamisel või muutmisel kahju tõenäoliselt jätkuks või tekiks uuesti, või mõlemat. Kui võimuorganid käesoleval lõikel põhineva läbivaatuse tulemusel otsustavad, et tasakaalustusmaks ei ole enam õigustatud, tühistatakse see viivitamata.
21.3.  
Hoolimata lõigete 1 ja 2 sätetest tuleb mis tahes püsitasakaalustusmaks tühistada hiljemalt viis aastat pärast selle kehtestamise kuupäeva (või pärast kuupäeva, mil toimus hiliseim läbivaatus lõike 2 alusel, kui läbivaatuses käsitleti nii subsideerimist kui ka kahju, või käesoleva lõike alusel), välja arvatud juhul, kui võimuorganid enne seda kuupäeva alustatud omaalgatusliku läbivaatuse käigus või läbivaatuse käigus, mis on algatatud omamaise tootmisharu poolt või selle nimel piisava aja jooksul enne seda kuupäeva esitatud korrektselt põhjendatud taotluse alusel, teevad otsustuse, et selle tollimaksu tühistamine põhjustaks tõenäoliselt subsideerimise ja kahju jätkumise või uuesti tekkimise. ( 123 ) Tollimaks võib jääda jõusse kuni sellise läbivaatuse tulemuste selgumiseni.
21.4.  
Artikli 12 sätted, milles käsitletakse tõendusmaterjali ja menetlust, kehtivad käesoleva artikli alusel korraldatud mis tahes läbivaatuse suhtes. Iga selline läbivaatus peab toimuma kiiresti ja tuleb tavaliselt lõpule viia 12 kuu jooksul alates läbivaatuse algatamise kuupäevast.
21.5.  
Käesoleva artikli sätted kehtivad mutatis mutandis artikli 18 alusel aktsepteeritud kohustuste suhtes.

Artikkel 22

Avalik teatamine ja otsustuste selgitamine

22.1.  
Kui võimuorganid on veendunud, et on piisavalt tõendusmaterjali õigustamaks juurdluse algatamist vastavalt artiklile 11, teatatakse sellest liikmele või liikmetele, kelle toodete suhtes seda juurdlust toimetatakse, ja teistele huvitatud pooltele, kel juurdlevad võimuorganid teavad olevat selle vastu huvi, ning selle kohta antakse avalik teade.
22.2.  

Avalik teade juurdluse algatamise kohta peab sisaldama või vastasel korral eraldi ettekande ( 124 ) kaudu tegema kättesaadavaks piisavalt teavet järgmiste küsimuste kohta:

i) 

eksportijamaa või -maade nimi/nimed ning kõnealuse toote nimetus;

ii) 

juurdluse algatamise kuupäev;

iii) 

subsideerimise/subsideerimiste kirjeldus, mille suhtes toimetatakse juurdlust;

iv) 

kokkuvõte neist teguritest, mille põhjal väidetakse kahju;

v) 

aadress, kuhu huvitatud liikmed ja huvitatud pooled peaksid saatma oma esildised;

vi) 

huvitatud liikmetele ja huvitatud pooltele nende seisukohtade väljendamiseks võimaldatavad tähtajad.

22.3.  
Avalikult tuleb teatada mis tahes esialgsest või lõplikust kinnitavast või eitavast otsusest, mis tahes otsusest aktsepteerida kohustus vastavalt artiklile 18, niisuguse kohustuse tühistamisest ning püsitasakaalustusmaksu tühistamisest. Igas sellises teates tuleb piisavalt üksikasjalikult esitada või vastasel korral eraldi ettekande kaudu kättesaadavaks teha tähelepanekud ja järeldused, mis juurdlevad võimuorganid kõigis nende poolt oluliseks peetud faktilistes ja juriidilistes küsimustes on teinud. Kõik sellised teated ja ettekanded tuleb edastada liikmele või liikmetele, kelle toodete kohta see otsus või kohustus kehtib, ning teistele huvitatud pooltele, kel teatakse olevat selle vastu huvi.
22.4.  

Avalikus teates ajutiste meetmete rakendamise kohta tuleb esitada või vastasel korral eraldi ettekande kaudu kättesaadavaks teha subsiidiumi ja kahju olemasolu kohta tehtud esialgsete otsuste piisavalt üksikasjalikud selgitused ning viidata faktilistele ja juriidilistele asjaoludele, mille põhjal argumentidega nõustuti või need tagasi lükati. Võttes kohaselt arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõuet, peab see teade või ettekanne eelkõige sisaldama:

i) 

tarnijate nimed või, kui see on võimatu, asjaomaste tarnijamaade nimed;

ii) 

toote kirjelduse, mis on tolli jaoks piisav;

iii) 

subsiidiumi tuvastatud mahu ja aluse, mille põhjal on tehtud otsus subsiidiumi olemasolu kohta;

iv) 

kaalutlused, mis on asjakohased kahju tuvastamisel vastavalt artiklis 15 sätestatule;

v) 

peapõhjused, mis viisid otsuseni.

22.5.  
Avalik teade juurdluse lõpetamise või peatamise kohta kinnitava otsuse korral, mis näeb ette püsitollimaksu kehtestamise või kohustuse aktsepteerimise, peab sisaldama või vastasel korral eraldi ettekande kaudu kättesaadavaks tegema kogu asjakohase teabe faktiliste ja juriidiliste asjaolude kohta ning põhjuste kohta, mille põhjal püsimeetmed kehtestati või kohustus aktsepteeriti, võttes kohaselt arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõuet. Teade või ettekanne peab eelkõige sisaldama lõikes 4 kirjeldatud teavet, samuti huvitatud liikmete ning eksportijate ja importijate asjakohaste argumentide või nõuetega nõustumise või nende tagasilükkamise põhjusi.
22.6.  
Avalik teade juurdluse lõpetamise või peatamise kohta pärast artikli 18 kohase kohustuse aktsepteerimist peab sisaldama või vastasel korral eraldi ettekande kaudu kättesaadavaks tegema selle kohustuse mittekonfidentsiaalse osa.
22.7.  
Käesoleva artikli sätted kehtivad mutatis mutandis läbivaatuse algatamise ja lõpuleviimise kohta vastavalt artiklile 21 ning artikli 20 alusel tehtud otsuste kohta tollimakse tagasiulatuvalt rakendada.

Artikkel 23

Kohtulik läbivaatamine

Igal liikmel, kelle riiklikud õigusaktid sisaldavad sätteid tasakaalustavate tollimeetmete kohta, peavad olema üld-, arbitraaži- või halduskohtud või menetlused, mille otstarve on muu hulgas viivitamata läbi vaadata lõplike otsustega seotud haldusasjad ja otsuste läbivaatused artikli 21 mõistes. Sellised kohtud või menetlused peavad olema sõltumatud kõnealuse otsuse või läbivaatuse eest vastutavatest võimuorganitest ja võimaldama kõigile huvitatud pooltele, kes osalesid haldusmenetluses ja keda kõnesolevad haldusmeetmed otseselt ning eraldi mõjutavad, juurdepääsu läbivaatusele.



VI JAGU

INSTITUTSIOONID

Artikkel 24

Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete komitee ja allorganid

24.1.  
Käesolevaga luuakse subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete komitee, kuhu kuuluvad iga liikme esindajad. Komitee valib endale esimehe ja tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas ning muidu vastavalt käesoleva lepingu asjakohastes sätetes ette nähtule mis tahes liikme taotlusel. Komitee täidab käesoleva lepinguga või liikmete poolt talle antud kohustusi ning annab liikmetele võimaluse pidada konsultatsioone mis tahes küsimuses, mis puudutab käesoleva lepingu toimimist või selle eesmärkide edendamist. Komitee sekretariaadina tegutseb WTO sekretariaat.
24.2.  
Vastavalt vajadusele võib komitee luua allorganeid.
24.3.  
Komitee moodustab alalise ekspertrühma, mis koosneb viiest sõltumatust isikust, kellel on kõrge kvalifikatsioon subsiidiumide ja kaubandussuhete alal. Komitee valib eksperdid ja igal aastal asendatakse neist üks. Võidakse taotleda, et alaline ekspertrühm abistaks vaekogu vastavalt artikli 4 lõike 5 sätetele. Komitee võib küsida ka nõuandvaid arvamusi mis tahes subsiidiumi olemasolu ja laadi kohta.
24.4.  
Iga liige võib konsulteerida alalise ekspertrühmaga ja see võib anda nõuandva iseloomuga arvamusi iga subsiidiumi olemuse kohta, mida see liige soovib kehtestada või antud hetkel kasutab. Nõuandva iseloomuga arvamused on konfidentsiaalsed ja nendele ei saa tugineda menetlustes artikli 7 alusel.
24.5.  
Oma ülesannete täitmisel võivad komitee ja selle mis tahes allorganid konsulteerida mis tahes allikaga, mida nad peavad kohaseks, ning paluda sealt teavet. Enne kui komitee või selle allorgan palub teavet mõne liikme jurisdiktsioonile alluvast allikast, peab ta sellest siiski asjaomasele liikmele teatama.



VII JAGU

TEAVITAMINE JA JÄRELEVALVE

Artikkel 25

Teavitamine

25.1.  
Liikmed lepivad kokku, et GATT 1994 XVI artikli lõike 1 sätteid järgides tuleb teated subsiidiumide kohta esitada hiljemalt iga aasta 30. juunil ning need peavad vastama lõigete 2–6 sätetele.
25.2.  
Liikmed teavitavad artikli 1 lõikes 1 määratletud mis tahes subsiidiumist, mis on eripärane artikli 2 mõistes ja mida antakse või säilitatakse nende territooriumil.
25.3.  

Teadete sisu peab olema piisavalt konkreetne, et teised liikmed saaksid hinnata kaubandusmõjusid ja mõista teatatud subsiidiumiprogrammide toimet. Seoses sellega ja subsiidiumeid puudutavate küsimustike sisu ja vormi ( 125 ) mõjutamata tagavad liikmed, et nende teatised sisaldavad järgmist teavet:

i) 

subsiidiumi vorm (st abiraha, laen, maksukontsessioon jne);

ii) 

subsiidium ühiku kohta või kui see ei ole võimalik, siis subsiidiumi kogusumma või aasta summa, mis on eelarvest eraldatud sellele subsiidiumile (näidates võimaluse korral ära keskmise subsiidiumi summa ühiku kohta eelmisel aastal);

iii) 

subsiidiumi majanduspoliitiline eesmärk ja/või otstarve;

iv) 

subsiidiumi kestus ja/või mis tahes muud sellega seotud ajalised piirid;

v) 

statistilised andmed, mille abil on võimalik hinnata subsiidiumi kaubandusmõjusid.

25.4.  
Kui teates puuduvad lõikes 3 nimetatud punktid, peab teates olema sellekohane selgitus.
25.5.  
Kui subsiidiume antakse teatavatele toodetele või sektoritele, tuleb teated esitada tooteti või sektoriti.
25.6.  
Liikmed, kes leiavad, et nende territooriumil ei kasutata meetmeid, millest tuleb teatada GATT 1994 XVI artikli lõike 1 ja käesoleva lepingu alusel, teavitavad sellest sekretariaati kirjalikult.
25.7.  
Liikmed tõdevad, et meetmest teavitamine ei määra ette ei selle juriidilist staatust, mis tuleneb GATT 1994st ja käesolevast lepingust, selle toimet käesoleva lepingu alusel ega meetme enda laadi.
25.8.  
Mis tahes liige võib igal ajal esitada kirjaliku taotluse saamaks teavet teise liikme poolt antava või säilitatava subsiidiumi laadi ja ulatuse kohta (sealhulgas kõik IV jaos nimetatud subsiidiumid) või selgitust, miks teatava meetme suhtes ei ole teatamisnõue leitud kohustuslik olevat.
25.9.  
Taotluse saanud liikmed esitavad sellise teabe võimalikult kiiresti ja ammendaval kujul, ja on taotluse korral valmis andma taotlevale liikmele lisateavet. Eriti teavitavad nad piisavalt üksikasjadest, mis võimaldab teisel liikmel hinnata käesoleva lepingu tingimuste nendepoolset järgimist. Mis tahes liige, kes leiab, et niisugust teavet ei ole antud, võib juhtida sellele komitee tähelepanu.
25.10.  
Mis tahes liige, kelle arvates mõne teise liikme meetmest, millel on subsiidiumi mõju, ei ole teatatud kooskõlas GATT 1994 XVI artikli lõike 1 ja käesoleva artikli sätetega, võib juhtida sellele kõnealuse teise liikme tähelepanu. Kui seejärel viivitamata ei teatata väidetavast subsiidiumist, võib liige ise juhtida komitee tähelepanu kõnealusele väidetavale subsiidiumile.
25.11.  
Liikmed teavitavad komiteed viivitamata kõikidest esialgsetest või lõplikest meetmetest, mis on võetud tasakaalustusmaksude suhtes. Need aruanded on sekretariaadis teistele liikmetele tutvumiseks kättesaadavad. Samuti esitavad liikmed igal poolaastal aruande mis tahes meetme kohta, mida on tasakaalustusmaksu suhtes rakendatud eelnenud kuue kuu jooksul. Poolaastaaruanded esitatakse kokkulepitud standardvormis.
25.12.  
Iga liige teavitab komiteed, a) millised tema võimuorganid on pädevad artiklis 11 viidatud juurdlust algatama ja toimetama ning b) oma riigi menetlusest, millega reguleeritakse kõnealuste juurdluste algatamist ja toimetamist.

Artikkel 26

Järelevalve

26.1.  
Komitee vaatab GATT 1994 XVI artikli lõike 1 ja käesoleva lepingu artikli 25 lõike 1 alusel esitatud uued ja täielikud teatised läbi eriistungitel, mis korraldatakse iga kolme aasta järel. Istungitevahelistel aastatel esitatud teatised (uuendusteatised) vaadatakse läbi komitee igal korralisel koosolekul.
26.2.  
Komitee vaatab artikli 25 lõike 11 alusel esitatud aruanded läbi igal komitee korralisel koosolekul.



VIII JAGU

ARENGUMAALIIKMED

Artikkel 27

Arengumaaliikmete eri- ja diferentseeritud režiim

27.1.  
Liikmed tõdevad, et subsiidiumid võivad etendada tähtsat osa arengumaaliikmete majandusarengu programmides.
27.2.  

Artikli 3 lõike 1 punkti a keeld ei kehti:

a) 

VII lisas nimetatud arengumaaliikmete suhtes;

b) 

teiste arengumaaliikmete suhtes kaheksa aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast kooskõlas lõike 4 sätetega.

27.3.  
Artikli 3 lõike 1 punkti b keeld ei kehti arengumaaliikmete suhtes viie aasta jooksul ja vähimarenenud liikmete suhtes kaheksa aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast.
27.4.  
Lõike 2 punktis b viidatud mis tahes arengumaaliige lõpetab oma ekspordisubsiidiumid kaheksa aasta jooksul, soovitatavalt järk-järgult. Siiski ei tõsta arengumaaliige oma ekspordisubsiidiumide taset ( 126 ) ja lõpetab need käesolevas lõikes sätestatust lühema aja jooksul, kui nende ekspordisubsiidiumide kasutamine ei vasta tema arenguvajadustele. Kui arengumaaliige peab vajalikuks kasutada subsiidiume pärast kaheksa aasta möödumist, alustab ta hiljemalt üks aasta enne selle tähtaja lõppu konsultatsioone komiteega, kes pärast kõnealuse arengumaaliikme kõigi asjakohaste majandus-, finants- ja arenguvajadustega tutvumist otsustab, kas tähtaja pikendamine on õigustatud. Kui komitee otsustab, et pikendamine on õigustatud, konsulteerib kõnealune arengumaaliige komiteega igal aastal, et kindlaks määrata subsiidiumide säilitamise vajadus. Kui komitee sellist otsustust ei tee, lõpetab kõnealune arengumaaliige säilinud ekspordisubsiidiumid järk-järgult kahe aasta jooksul alates viimase lubatud perioodi möödumisest.
27.5.  
Arengumaaliige, kes mis tahes antud toote puhul on saavutanud ekspordikonkurentsivõime, lõpetab sellis(t)e too(de)te ekspordisubsiidiumid järk-järgult kahe aasta jooksul. Kui arengumaaliige, kellele on viidatud VII lisas, on saavutanud ühe või mitme toote suhtes ekspordikonkurentsivõime, lõpetatakse nende toodete ekspordisubsiidiumid siiski järk-järgult kaheksa aasta jooksul.
27.6.  
Tootel on ekspordikonkurentsivõime, kui arengumaaliikme selle toote eksport on saavutanud kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul vähemalt 3,25 % suuruse osa kõnealuse toote maailmakaubandusest. Ekspordikonkurentsivõime on olemas kas a) ekspordikonkurentsivõime saavutanud arengumaaliikme teatise põhjal või b) mis tahes liikme taotlusel sekretariaadi poolt tehtud arvutuste alusel. Käesoleva lõike mõistes määratletakse toode harmoneeritud süsteemi kaupade nomenklatuuri rubriigi tasemel. Komitee vaatab käesoleva sätte toimimise läbi viie aasta möödumisel WTO lepingu jõustumise kuupäevast.
27.7.  
Artikli 4 sätted ei kehti arengumaaliikmete suhtes nende ekspordisubsiidiumide puhul, mis vastavad lõigete 2 kuni 5 sätetele. Sel juhul on asjakohased artikli 7 sätted.
27.8.  
Arengumaaliikme poolt antava subsiidiumi puhul ei eeldata artikli 6 lõike 1 tähenduses, et see põhjustab käesolevas lepingus määratletud tõsist kahju. Selline tõsine kahju, kui seda saab kohaldada lõike 9 tingimuste alusel, tuleb ära näidata kinnitava tõendusmaterjaliga vastavalt artikli 6 lõigete 3 kuni 8 sätetele.
27.9.  
Vaidlustatavate subsiidiumide suhtes, mida arengumaaliige annab või säilitab ja millele ei ole viidatud artikli 6 lõikes 1, ei või lubada meetmeid või neid võtta artikli 7 alusel, välja arvatud juhul, kui on leitud, et selle subsiidiumi tulemusel on olematuks muudetud või vähendatud tariifikontsessioone või muid kohustusi GATT 1994 alusel, tõrjumaks kõrvale või takistamaks teise liikme samasuguse toote importi subsideeriva arengumaaliikme turule, või kui importijaliikme turul tekib kahju omamaisele tootmisharule.
27.10.  

Arengumaaliikmelt pärineva toote suhtes korraldatud mis tahes tasakaalustusmaksu juurdlus lõpetatakse niipea, kui asjaomased võimuorganid teevad kindlaks, et:

a) 

kõnealuse toote suhtes antavate subsiidiumide üldtase ei ületa 2 % selle toote väärtusest, mis on arvutatud ühikupõhiselt;

b) 

subsideeritud impordi maht on väiksem kui 4 % samasuguse toote koguimpordist importijaliikmele, välja arvatud juhul, kui import nendelt arengumaaliikmetelt, kelle individuaalne osa koguimpordis on väiksem kui 4 %, moodustab ühtekokku rohkem kui 9 % samasuguse toote koguimpordist importijaliikmele.

27.11.  
Lõike 2 punktis b silmas peetud arengumaaliikmetele, kes on kõrvaldanud ekspordisubsiidiumid enne kaheksa aasta möödumist WTO lepingu jõustumise kuupäevast, ja neile arengumaaliikmetele, kellele on viidatud VII lisas, kehtib lõike 10 punkti a puhul 3 %, mitte 2 %. Käesolevat sätet kohaldatakse alates kuupäevast, mil ekspordisubsiidiumide kõrvaldamisest on teatatud komiteele, ja seni, kuni teatise esitanud arengumaaliige ei anna ekspordisubsiidiume. Käesolev säte kaotab kehtivuse kaheksa aasta möödumisel WTO lepingu jõustumise kuupäevast.
27.12.  
De minimis summa otsustamisel artikli 15 lõike 3 alusel tuleb järgida lõigete 10 ja 11 sätteid.
27.13.  
III jao sätteid ei kohaldata otseste laenukustutamiste ja mis tahes vormis sotsiaalkulutuste katmiseks mõeldud subsiidiumide suhtes, kaasa arvatud valitsuse maksutulust loobumine ja teised kohustuste ülekandmised, kui neid subsiidiume antakse arengumaaliikme erastamisprogrammi raames ja otseses seoses nendega tingimusel, et nii see programm kui ka hõlmatud subsiidiumid toimivad piiratud aja jooksul ning neist teatatakse komiteele ja et selle programmi tulemusel asjaomane ettevõte tegelikult erastatakse.
27.14.  
Huvitatud liikme taotluse korral vaatab komitee läbi arengumaaliikme teatava ekspordi subsideerimise praktika, et uurida, kas see on kooskõlas tema arenguvajadustega.
27.15.  
Huvitatud arengumaaliikme taotluse korral vaatab komitee läbi teatava tasakaalustusmeetme, et uurida, kas see on kooskõlas lõigete 10 ja 11 sätetega vastavalt nende sätete kohaldatavusele kõnealuse arengumaaliikme suhtes.



IX JAGU

ÜLEMINEKUKORD

Artikkel 28

Olemasolevad programmid

28.1.  

Subsideerimisprogrammid, mis on liikme territooriumil kehtestatud enne kuupäeva, kui see liige kirjutas alla WTO lepingule, ja mis on vastuolus käesoleva lepingu sätetega, tuleb:

a) 

teha teatavaks komiteele hiljemalt 90 päeva möödumisel kuupäevast, mil WTO leping kõnealuse liikme suhtes jõustub;

b) 

viia kooskõlla käesoleva lepingu sätetega kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil WTO leping kõnealuse liikme suhtes jõustub, ja kuni selle ajani ei kehti nende puhul II jagu.

28.2.  
Ükski liige ei laienda mis tahes sellise programmi ulatust ega uuenda sellist programmi selle kehtivuse lõppemisel.

Artikkel 29

Turumajanduseks ümberkujundamine

29.1.  
Liikmed, kes on tsentraliseeritud plaanimajanduse vaba ettevõtlusega turumajanduseks ümberkujundamise protsessis, võivad rakendada programme ja meetmeid, mis on vajalikud selliseks ümberkujundamiseks.
29.2.  

Selliste liikmete puhul tuleb subsideerimisprogrammid, mis on keelustatud artiklis 3 ja millest vastavalt lõikele 3 teatatakse, järk-järgult lõpetada või viia vastavusse artikliga 3 seitsme aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast. Sel juhul ei kohaldata artiklit 4. Lisaks sellele sama tähtaja jooksul:

a) 

ei ole artikli 6 lõike 1 punktile d vastavad subsiidiumid vaidlustatavad artikli 7 alusel;

b) 

kehtivad teiste vaidlustatavate subsiidiumide suhtes artikli 27 lõike 9 sätted.

29.3.  
Artiklis 3 keelustatud subsiidiumiprogrammidest teatatakse komiteele varaseimal võimalikul kuupäeval pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva. Edasisi teateid sellistest subsiidiumidest võidakse esitada kuni kahe aasta möödumiseni WTO lepingu jõustumise kuupäevast.
29.4.  
Erakorralistel asjaoludel võib komitee lubada lõikes 1 viidatud liikmetel kõrvale kalduda nende teatatud programmidest ja meetmetest ning ajakavast, kui neid kõrvalekaldeid peetakse ümberkujundamisprotsessi jaoks vajalikuks.



X JAGU

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 30

Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, kehtivad käesoleva kokkuleppe alusel tekkivate konsultatsioonide ja vaidluste lahendamiseks GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätted, nagu need on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.

Välja arvatud käesolevas lepingus eraldi sätestatud juhud, kehtivad käesoleva lepingu alusel toimuvate konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise suhtes GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätted, nagu need on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.



XI JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Ajutine kohaldamine

Artikli 6 lõike 1 ning artiklite 8 ja 9 sätteid kohaldatakse viie aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast. Hiljemalt 180 päeva enne selle tähtaja möödumist vaatab komitee läbi nende sätete toime otsustamaks, kas nende kohaldamist edaspidiseks kehtivas sõnastuses või muudetud kujul pikendada.

Artikkel 32

Muud lõppsätted

32.1.  
Teise liikme subsiidiumi vastu ei tohi rakendada ühtegi erimeedet, mis ei ole kooskõlas GATT 1994 sätetega vastavalt nende tõlgendusele käesolevas lepingus. ( 127 )
32.2.  
Ühegi käesoleva lepingu sätte suhtes ei tohi teha reservatsioone ilma teiste liikmete nõusolekuta.
32.3.  
Käesoleva lepingu sätted kehtivad nende juurdluste ja olemasolevate meetmete läbivaatamise suhtes, mis on algatatud taotluste alusel, mis on tehtud WTO lepingu asjaomase liikme suhtes jõustumise kuupäeval või pärast seda, järgides lõikes 4 sätestatut.
32.4.  
Artikli 21 lõike 3 mõistes loetakse olemasolevad tasakaalustusmeetmed kehtestatuks hiljemalt liikme suhtes WTO lepingu jõustumise kuupäeval, välja arvatud juhud, kui asjaomase liikme sel kuupäeval jõus olnud õigusaktid juba sisaldasid nimetatud lõikes sätestatud tüüpi klauslit.
32.5.  
Iga liige peab astuma kõik vajalikud üldise või erilise iseloomuga sammud tagamaks, et hiljemalt kuupäeval, mil WTO leping tema suhtes jõustub, on tema seadused, määrused ja haldusprotseduurid kooskõlas käesoleva lepingu sätetega vastavalt nende kohaldatavusele selle liikme suhtes.
32.6.  
Iga liige teavitab komiteed mis tahes muudatustest oma seadustes ja määrustes, mis on käesoleva lepingu puhul asjakohased, ning muudatustest selliste seaduste ja määruste haldamisel.
32.7.  
Komitee vaatab igal aastal läbi käesoleva lepingu rakendamise ja toimimise, võttes arvesse selle eesmärke. Igal aastal teavitab komitee kaubavahetuse nõukogu nende läbivaatustega hõlmatud aja jooksul toimunud sündmustest.
32.8.  
Käesoleva lepingu lisad on lepingu lahutamatu osa.

I LISA

EKSPORDISUBSIIDIUMIDE SELGITUSLOEND

a) 

Äriühingule või tootmisharule sõltuvalt eksporditegevusest antavad valitsuse otsesed subsiidiumid.

b) 

Valuuta mitteloovutamise süsteem või muu samalaadne tegevus, mis hõlmab ekspordipreemia andmist.

c) 

Valitsuse poolt või tema korraldusel eksportsaadetiste riigisisese veo ja prahtimise eest soodsamate tasumäärade kehtestamine kui omamaiste saadetiste puhul.

d) 

Valitsusprogrammide kaudu valitsuse või valitsusasutuste poolt otsene või kaudne imporditud või omamaiste toodete või teenuste andmine eksportkaupade tootmisel kasutamiseks tingimustel, mis on soodsamad kui samasuguste või otseselt konkureerivate toodete või teenuste andmine kasutamiseks kaupade tootmisel omamaiseks tarbimiseks, kui need tingimused on (toodete puhul) soodsamad kui nende eksportijatele maailmaturul kommertsalusel kättesaadavad. ( 128 )

e) 

Eriomaselt ekspordiga seotud täielikud või osalised vabastused, soodustused või edasilükkamised otseste maksude ( 129 ) või sotsiaalmaksete suhtes, mida tööstus- või kaubandusettevõtted on maksnud või mis neil tuleb maksta. ( 130 )

f) 

Otseste maksude baasi väljaarvutamisel otseselt ekspordi või eksporditegevusega seotud spetsiaalsete mahaarvatiste lubamine üle selle määra, mis on lubatud omamaiseks tarbimiseks mõeldud toodangu puhul.

g) 

Kaudsetest maksudest ( 131 ) vabastused või nendealased soodustused eksporttoodete tootmisel ja jaotamisel suuremal määral, kui omamaiseks tarbimiseks müüdud samasuguste toodete tootmisel ja jaotamisel.

h) 

Vabastused, soodustused või edasilükkamised seoses esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega ( 132 ) kaupadelt või teenustelt, mida kasutatakse eksporttoodete tootmisel, mis ületavad vabastusi, soodustusi või edasilükkamisi seoses samasuguste esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega toodetelt või teenustelt, mida kasutatakse omamaiseks tarbimiseks müüdavate samasuguste toodete tootmisel tingimusel, et eksporttoodete puhul võib siiski teha vabastusi, soodustusi või edasilükkamisi seoses esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega isegi siis, kui omamaiseks tarbimiseks müüdud samasuguste toodete puhul ei ole tehtud vabastusi, soodustusi ega edasilükkamisi, juhul kui esmaetapi kumulatiivseid kaudseid makse on võetud eksporttoodete tootmisel tarbitud sisenditelt (arvestades maha hariliku kaonormi). ( 133 ) Seda punkti tuleb tõlgendada kooskõlas II lisas sisalduva juhendiga sisendite tarbimise kohta tootmisprotsessis.

i) 

Impordimaksude ( 134 ) soodustused või tagastamised suuremal määral kui eksporttoodete tootmisel tarbitud imporditud sisenditele määratud maksude puhul (arvestades maha hariliku kaonormi) tingimusel, et teatavatel juhtudel võib äriühing imporditud sisendite asemel siiski kasutada teatavas koguses omamaiseid sisendeid, mis on võrdsed imporditud sisenditega ja millel on nendega sama kvaliteet ja omadused, et saada kasu käesolevast sättest, kui import ja vastavad eksporditehingud toimuvad mõlemad vastuvõetava aja jooksul, mis ei ületa kahte aastat. Käesolevat punkti tuleb tõlgendada kooskõlas II lisas sisalduva juhendiga sisendite tarbimise kohta tootmisprotsessis ja kooskõlas III lisas sisalduva juhendiga asendamise puhul kasutatavate tagastussüsteemide tunnistamise kohta ekspordisubsiidiumideks.

j) 

Valitsuste (või valitsuste kontrollitavate eriasutuste) antavad ekspordikrediidi garanteerimise või kindlustusprogrammid, kindlustus- või garantiiprogrammid eksporttoodete maksumuse tõusu vastu või vahetuskursiriski programmid selliste preemiamäärade eest, millest ei piisa programmide pikaajaliste tegevuskulude ja kahjude katmiseks.

k) 

Valitsuste (või valitsuste kontrollitavate ja/või valitsuste võimkonnas tegutsevate eriasutuste) antavad ekspordikrediidid, mille intressimäär on väiksem kui see, mida nad tegelikult peaksid maksma selliselt rakendatud vahendite eest (või peaksid maksma, kui nad laenaksid rahvusvahelisel kapitaliturul sama tähtajaga ja teiste krediiditingimustega ning samas vääringus kui kõnealune ekspordikrediit), või nende poolt eksportijate või rahandusasutuste tehtud kõigi või osa kulutuste katmine, mis tehti krediitide saamisel ning ulatuses, milles neid kasutatakse ekspordikrediidi tingimuste oluliste eeliste tagamisel.

Kui aga liige osaleb ametliku ekspordikrediidi alases rahvusvahelises kohustuses, kuhu 1. jaanuaril 1979 kuulus vähemalt kaksteist käesoleva lepingu algliiget (või järgnevas kohustuses, mille on vastu võtnud need algliikmed) või kui liige tegelikult kohaldab asjakohase kohustuse intressimäära, ei peeta ekspordikrediiti, mis on vastavuses nende sätetega, käesoleva lepinguga keelustatud ekspordisubsiidiumiks.

l) 

Kõik muud eelarvelised maksed, mis moodustavad ekspordisubsiidiumi GATT 1994 XVI artikli tähenduses.

II LISA

JUHEND SISENDITE TARBIMISE KOHTA TOOTMISPROTSESSIS ( 135 )

I

1. 

Kaudsete maksude vähendamise süsteemid võimaldavad vabastusi, soodustusi või edasilükkamisi seoses esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega, mida võetakse eksporditava toote valmistamisel kasutatavatelt sisenditelt (arvestades maha hariliku kaonormi). Samamoodi võimaldavad tagastamissüsteemid teha soodustusi või tagastusi seoses impordimaksudega, mida võetakse eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisenditelt (arvestades maha hariliku kaonormi).

2. 

Käesoleva lepingu I lisa, „Ekspordisubsiidiumide selgitusloendi” punktides h ja i on viidatud terminile „eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisendid”. Vastavalt punktile h võivad kaudsete maksude vähendamissüsteemid kujutada endast ekspordisubsiidiumi määral, mil nad võimaldavad esmaetapi kumulatiivsete kaudsete maksudega seotud vabastusi, soodustusi või edasilükkamisi suuremas summas kui tegelikud maksud, mida võetakse eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisenditelt. Vastavalt punktile i saavad tagastamissüsteemid kujutada endast ekspordisubsiidiumi määral, mil nad põhjustavad impordimaksudega seotud soodustamist või vähendamist suuremas summas, kui tegelikult võetakse eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisenditelt. Mõlemas punktis on tingimuseks seatud hariliku kaonormi mahaarvestamine järeldustes, mis puudutavad eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisendeid. Punktis i on sätestatud ka asendamine, kui see on asjakohane.

II

Kui vastavalt käesolevale lepingule toimetatava tasakaalustusmaksu juurdluse raames uuritakse, kas sisendeid tarbitakse eksporttoodete tootmiseks, peavad juurdlevad võimuorganid toimima järgmiselt:

1. 

Kui väidetakse, et kaudsete maksude vähendamis- või tagastamissüsteem kujutab endast subsiidiumi kaudsete maksude või eksporditava toote valmistamisel tarbitud sisendite impordimaksude liigse vähendamise või liigse tagastamise tõttu, peaksid juurdlevad võimuorganid kõigepealt kindlaks tegema, kas eksportijaliikme valitsus omab ja kohaldab mingit eksporttoote valmistamisel tarbitavate sisendite laadi ja koguse kontrollimise süsteemi või menetlust. Kui tehakse kindlaks, et sellist kontrollsüsteemi või -menetlust kohaldatakse, peaksid juurdlevad võimuorganid seejärel uurima seda süsteemi või menetlust, et näha, kas see on põhjendatud ja tõhus seatud eesmärgi saavutamiseks ning põhineb eksportijamaa üldtunnustatud äritavadel. Juurdlevad võimuorganid võivad pidada vajalikuks kooskõlas artikli 12 lõikega 6 korraldada teatavaid praktilisi katseid, et kontrollida teavet või veenduda, et süsteemi või menetlust kohaldatakse tõhusalt.

2. 

Kui ei ole sellist kontrollsüsteemi või -menetlust, kui see ei ole põhjendatud või kui see on sisse seatud ja seda peetakse põhjendatuks, kuid leitakse, et seda ei kohaldata või ei kohaldata tõhusalt, peaks eksportijaliige korraldama edasise kontrolli tegelikult kasutatavate sisendite põhjal, tegemaks kindlaks, kas on esinenud liigmakseid. Kui juurdlevad võimuorganid on seda vajalikuks pidanud, viiakse kooskõlas lõikega 1 läbi edasine juurdlus.

3. 

Juurdlevad võimuorganid peaksid käsitama sisendeid füüsiliselt inkorporeerituna, kui neid sisendeid kasutatakse tootmisprotsessis ja need on eksporttootes füüsiliselt olemas. Liikmed märgivad, et sisend ei pea lõpptootes olema samal kujul, mil see sisenes tootmisprotsessi.

4. 

Eksporttoote valmistamisel tarbitud teatava sisendi koguse kindlakstegemisel võetakse arvesse „harilikku kaonormi” ning sellist kadu tuleb käsitleda eksporttoote tootmisel tarbituna. Mõiste „kadu” tähendab antud sisendi niisugust osa, millel pole tootmisprotsessis iseseisvat funktsiooni, mida ei tarbita eksporttoote valmistamisel (sellistel põhjustel nagu ebatõhusus) ja mida seesama tootja ei taasta, kasuta ega müü.

5. 

Kui juurdlev võimuorgan määrab, kas väidetav kaonorm on harilik, peab ta vajalikul määral võtma arvesse tootmisprotsessi, eksportijamaa tootmisharu keskmisi kogemusi ja muid tehnilisi tegureid. Juurdlev võimuorgan peab meeles pidama, et tähtis on küsimus, kas eksportijaliikme võimuorganid on põhjendatult välja arvutanud kao suuruse, kui seda suurust tahetakse kasutada tolli- või muu maksu vähendamisel või soodustuste tegemisel.

III LISA

JUHEND ASENDAMISE PUHUL KASUTATAVATE TAGASTUSSÜSTEEMIDE TUNNISTAMISE KOHTA EKSPORDISUBSIIDIUMIDEKS

I

Tagastussüsteemid võimaldavad hüvitada või tagastada impordimakse nendelt sisenditelt, mida tarbitakse teise toote tootmisprotsessis ja kui see eksporttoode sisaldab omamaiseid sisendeid, millel on sama kvaliteet ja samad tunnused nagu asendatud importsisenditel. Vastavalt I lisa ekspordisubsiidiumide selgitusloendi punktile i võivad asendamise puhul kasutatavad tagastussüsteemid kujutada endast ekspordisubsiidiumi määral, mil nende tulemusena tagastatakse suurem summa kui impordimaks, mis algselt võeti imporditud sisenditelt, mille suhtes nõutakse tagastamist.

II

Kui vastavalt käesolevale lepingule läbi viidava tasakaalustusmaksu juurdluse raames uuritakse millist tahes asendamise puhul kasutatavat tagastussüsteemi, peavad juurdlevad võimuorganid toimima järgmiselt:

1. 

Selgitusloendi punktis i on määratud, et omamaised sisendid võivad asendada imporditud sisendeid eksporttoote tootmisel, kui need sisendid on võrdses koguses ja kui nende kvaliteet ja tunnused on samad kui asendatud importsisenditel. Tähtis on kontrollsüsteemi või -menetluse olemasolu, sest see võimaldab eksportijaliikme valitsusel tagada ja näidata, et sisendite kogus, mille suhtes nõutakse tagastamist, ei ületa samalaadsete eksporttoodete kogust mis tahes kujul ja et impordimakse ei tagastata rohkem, kui algselt kõnealustelt imporditud sisenditelt on võetud.

2. 

Kui väidetakse, et asendamise puhul kasutatav tagastussüsteem kujutab endast subsiidiumi, peaksid juurdlevad võimuorganid kõigepealt kindlaks tegema, kas eksportijaliikme valitsus omab ja kohaldab kontrollsüsteemi või -menetlust. Kui tehakse kindlaks, et sellist süsteemi või menetlust kohaldatakse, peaksid juurdlevad võimuorganid seejärel uurima seda kontrollmenetlust, et näha, kas see on põhjendatud ja tõhus seatud eesmärgi saavutamiseks ning põhineb eksportijamaa üldtunnustatud äritavadel. Sel määral, kui tehakse kindlaks, et menetlus vastab antud kontrollile ja seda rakendatakse tõhusalt, eeldatakse, et subsiidiumi ei ole. Juurdlevad võimuorganid võivad pidada vajalikuks kooskõlas artikli 12 lõikega 6 korraldada teatavaid praktilisi katseid, et kontrollida teavet või veenduda, et süsteemi või menetlust kohaldatakse tõhusalt.

3. 

Kui ei ole sellist kontrollmenetlust, kui see ei ole põhjendatud või kui see on sisse seatud ja seda peetakse põhjendatuks, kuid leitakse, et seda tegelikult ei kohaldata või ei kohaldata tõhusalt, võib subsiidium olla olemas. Sellistel juhtudel peaks eksportijaliige korraldama edasise kontrolli tegelike asjassepuutuvate tehingute põhjal, et teha kindlaks, kas on esinenud liigmakseid. Kui juurdlevad võimuorganid on seda vajalikuks pidanud, toimetatakse edasist juurdlust kooskõlas lõikega 2.

4. 

Asjaolu, et on olemas asendamise puhul toimuva tagastamise säte, mille alusel eksportijatel lubatakse valida teatavaid importsaadetisi, mille suhtes võib nõuda tagastamist, ei loeta iseenesest subsiidiumi andmiseks.

5. 

Ülemäärane impordimaksude tagastamine punkti i tähenduses loetakse asetleidvaks siis, kui valitsused maksavad intressi mis tahes raha eest, mida makstakse tagasi tagastussüsteemide alusel määral, mil intressi on tegelikult makstud või tuleb maksta.

IV LISA

TOOTE VÄÄRTUSJÄRGSE KOGUSUBSIDEERIMISE ARVUTAMINE (ARTIKLI 6 LÕIKE 1 PUNKT A) ( 136 )

1. 

Subsiidiumi summa artikli 6 lõike 1 punkti a põhjal tuleb arvutada subsiidiumi andva valitsuse kulude alusel.

2. 

Välja arvatud lõigetes 3 kuni 5 sätestatud juhud, arvutatakse toote väärtus, kui tehakse kindlaks, kas üldine subsideerimismäär ületab 5 % toote väärtusest, subsiidiumi saava äriühingu ( 137 ) müügi koguväärtusena kõige hiljutisema 12-kuulise ajavahemiku jooksul, mis eelnes subsiidiumi saamisele ja mille kohta on olemas müügiandmed. ( 138 )

3. 

Kui subsiidium on seotud mingi antud toote tootmise või müügiga, arvutatakse toote väärtus subsiidiumi saava äriühingu kõnesoleva toote müügi koguväärtusena kõige hiljutisema 12-kuulise ajavahemiku jooksul, mis eelnes subsiidiumi saamisele ja mille kohta on olemas müügiandmed.

4. 

Kui subsiidiumi saav äriühing on alles käivitusfaasis, loetakse tõsine kahju olemasolevaks, kui subsideerimise üldmäär ületab 15 % koguinvesteeringust. Käivitusperiood käesoleva lõike mõistes ei ületa esimest tootmisaastat. ( 139 )

5. 

Kui subsiidiumi saav äriühing asub inflatsioonilise majandusega maal, arvutatakse toote väärtus subsiidiumi saava äriühingu kogumüügina (või kõnealuse toote müügina, kui subsiidium on seotud) eelmisel kalendriaastal, mis on indekseeritud inflatsioonimäära järgi 12 kuud, mis eelnevad subsiidiumi andmise kuule.

6. 

Teatud aastal subsideerimise üldmäära kindlakstegemisel liidetakse kokku subsiidiumid, mis on antud erinevate programmide alusel ja erinevate võimuorganite poolt liikme territooriumil.

7. 

Enne WTO lepingu jõustumise kuupäeva antud subsiidiumid, millest saab kasu tulevane tootmine, lisatakse subsideerimise üldmäärale.

8. 

Subsiidiume, mis käesoleva lepingu asjakohaste sätete alusel ei ole vaidlustatavad, ei arvestata subsiidiumi summa arvutamisel artikli 6 lõike 1 punkti a põhjal.

V LISA

TÕSISE KAHJU KOHTA TEABE TÄIENDAMISE MENETLUS

1. 

Iga liige teeb koostööd tõendusmaterjali täiendamisel, mille vaekogu vaatab läbi menetluse käigus artikli 7 lõigete 4–6 alusel. Niipea kui tuginetakse artikli 7 lõike 4 sätetele, teatavad vaidlusosalised ja asjaomased kolmandaks riigiks olevad liikmed VLOle organisatsiooni, kes vastutab selle sätte rakendamise eest tema territooriumil, ja menetlusest, mida kasutatakse teabenõuete täitmiseks.

2. 

Juhul kui küsimus antakse arutamiseks VLOle artikli 7 lõike 4 alusel, algatab VLO taotluse korral menetluse saamaks subsideeriva liikme valitsuselt sellist teavet, mida on vaja subsiidiumi olemasolu ja summa ning subsideeritud äriühingute kogumüügi väärtuse kindlakstegemiseks, samuti saamaks teavet, mida on vaja subsideeritud toote tekitatud kahjulike mõjude analüüsimiseks. ( 140 ) See protsess võib sobivuse korral hõlmata küsimuste esitamist subsideeriva liikme valitsusele ja teabe kogumist kaebuse esitanud liikme poolt, samuti teabe selgitamist ja täpsustamist, mis on vaidlusosaliste käsutuses VII jaos kehtestatud teatamismenetluse põhjal. ( 141 )

3. 

Mõjude korral kolmandate riikide turgudel võib vaidlusosaline koguda teavet, sealhulgas küsimuste esitamise kaudu kolmandaks riigiks oleva liikme valitsusele, mis on vajalik kahjulike mõjude analüüsimiseks ja mis ei ole kaebuse esitanud liikmelt või subsideerivalt liikmelt teisiti mõistlikult kättesaadav. Seda nõuet tuleks kasutada tekitamata kolmandaks riigiks olevale liikmele põhjendamatut koormust. Eriti eeldatakse, et kõnealune liige ei vii turu- või hinnauuringuid läbi üksnes sel otstarbel. Hangitav teave on selline, mis on juba kättesaadav või mille kõnealune liige hõlpsasti kätte saab (näiteks kõige hilisemad statistilised andmed, mille asjakohased statistikatalitused on juba kogunud, kuid mida ei ole veel avaldatud, tolliandmed impordi ja kõnealuste toodete deklareeritud väärtuste kohta jne). Kui vaidlusosaline korraldab siiski omal kulul üksikasjaliku turu-uuringu, abistavad kolmandaks riigiks oleva liikme võimuorganid uuringut tegeva isiku või äriühingu ülesande täitmist ning sellele isikule või äriühingule võimaldatakse juurdepääs kogu teabele, mida valitsus harilikult ei pea konfidentsiaalseks.

4. 

VLO määrab esindaja, kelle ülesanne on teabe kogumise hõlbustamine. Selle esindaja ainus eesmärk on tagada, et õigeaegselt kogutaks teave, mida on vaja hõlbustamaks järgnevat kiiret mitmepoolset vaidluse läbivaatust. Eriti võib esindaja soovitada kõige tõhusamaid võtteid vajaliku teabe küsimiseks, samuti ergutada osalisi koostööd tegema.

5. 

Lõigetes 2–4 fikseeritud teabekogumismenetlus tuleb lõpule viia 60 päeva jooksul alates kuupäevast, mil küsimus antakse artikli 7 lõike 4 alusel arutamiseks VLOle. Selle käigus saadud teave esitatakse vaekogule, mis on moodustatud VLO poolt kooskõlas X jao sätetega. Teave peaks muu hulgas sisaldama andmeid, mis puudutavad kõnealuse subsiidiumi suurust (ja, kui peetakse asjakohaseks, subsideeritud äriühingute kogumüügi väärtust), subsideeritud toote hindu, subsideerimata toote hindu, teiste sellele turule tarnijate hindu, muutusi subsideeritud toote tarnimises kõnealusele turule ja muutusi turuosades. See peaks hõlmama ka kummutavat tõendusmaterjali, samuti niisugust lisateavet, mida vaekogu peab oma otsuste tegemisel asjakohaseks.

6. 

Kui subsideeriv ja/või kolmandaks riigiks olev liige ei tee teabe kogumisel koostööd, esitab kaebav liige oma tõsise kahju tekitamise juhtumi, tuginedes talle kättesaadavale tõendusmaterjalile, koos faktide ja asjaoludega subsideeriva ja/või kolmandaks riigiks oleva liikme soovimatuse kohta koostööd teha. Kui teave ei ole kättesaadav, kuna subsideeriv ja/või kolmandaks riigiks olev liige ei tee koostööd, võib vaekogu toimikut täiendada, nagu vaja, kasutades muul viisil kättesaadavat parimat teavet.

7. 

Otsustuse tegemisel peaks vaekogu negatiivse asjaoluna arvestama mis tahes kaasatud osalise soovimatust teha koostööd teabe kogumisel.

8. 

Kui otsustatakse, kas kasutada parimat kättesaadavat teavet või negatiivseid asjaolusid, arvestab vaekogu lõike 4 alusel nimetatud VLO esindaja nõuannet selle kohta, kas teabe saamise taotlused olid põhjendatud ning kas osalised tegid jõupingutusi täitmaks taotlusi koostöös ja õigel ajal.

9. 

Teabe kogumisel ei piira miski vaekogu võimalusi otsida sellist lisateavet, mida ta peab esmatähtsaks vaidluse korrektseks lahendamiseks ja mida ei ole piisavalt otsitud ega esitatud selle protsessi käigus. Siiski ei peaks vaekogu tavaliselt taotlema lisateavet toimiku täiendamiseks, kui see teave toetaks teatava osalise seisukohta ja kui teabe puudumise toimikus on põhjustanud selle osalise põhjendamatu soovimatus teha koostööd teabe kogumisel.

VI LISA

KOHAPEALSE JUURDLUSE MENETLUS ARTIKLI 12 LÕIKE 6 ALUSEL

1. 

Juurdluse algatamisel tuleb teatada eksportijaliikme võimuorganitele ja äriühingutele, keda asi teadaolevalt puudutab, kavatsusest toimetada juurdlust kohapeal.

2. 

Kui erakorraliste asjaolude puhul kavatsetakse juurdlusrühma kaasata valitsusväliseid spetsialiste, tuleks sellest eksportijaliikme äriühingutele ja võimuorganitele teatada. Nende valitsusväliste spetsialistide suhtes peaksid kehtima tõhusad sanktsioonid konfidentsiaalsusnõuete rikkumise puhul.

3. 

Peaks olema üldine tava, et enne külastuse aja lõplikku kavandamist hangitakse eksportijaliikme asjaomaste äriühingute selgesõnaline nõusolek.

4. 

Niipea kui asjaomaste äriühingute nõusolek on hangitud, peaksid juurdlevad võimuorganid teatama eksportijaliikme võimuorganitele külastatavate äriühingute nimed ja aadressid ning kokkulepitud kuupäevad.

5. 

Kõnealustele äriühingutele tuleks külastusest piisavalt vara ette teatada.

6. 

Küsitluslehtede selgitamiseks tehtavad külastused peaksid toimuma üksnes eksportiva äriühingu taotlusel. Sellise taotluse puhul võivad juurdlevad võimuorganid anda ennast äriühingu käsutusse; sellise külastuse võib teha üksnes siis, kui a) importijaliikme võimuorganid teavitavad asjaomase liikme valitsuse esindajaid ja b) viimane ei esita külastuse suhtes vastuväiteid.

7. 

Kuna kohapealse juurdluse põhiotstarve on kontrollida antud teavet või hankida lähemaid üksikasju, tuleks juurdlust toimetada pärast seda, kui küsitluslehe vastused on saadud, välja arvatud siis, kui äriühing on nõus vastupidisega ning juurdlevad võimuorganid teavitavad kavatsetavast külastusest eksportijaliikme valitsust ning see ei esita külastuse suhtes vastuväiteid; lisaks peaks olema üldine tava, et enne külastust antakse asjaomastele äriühingutele nõu kontrollitava teabe üldiseloomu ja kogu muu lisateabe kohta, mis tuleb esitada, ehkki see ei tohiks välistada kohapealseid taotlusi saamaks hangitud teabe taustal lisadetaile.

8. 

Eksportijaliikme võimuorganite või äriühingute päringutele ja küsimustele, mis on hädavajalikud edukaks juurdluseks kohapeal, tuleks võimaluse korral vastata alati enne külastust.

VII LISA

ARTIKLI 27 LÕIKE 2 PUNKTIS A VIIDATUD ARENGUMAALIIKMED

Arengumaaliikmed, kelle suhtes ei kehti artikli 3 lõike 1 punkti a sätted artikli 27 lõike 2 punkti a tähenduses, on:

a) 

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt vähimarenenuna määratletud maad, kes on WTO liikmed.

b) 

Kõigi järgmiste arengumaaliikmete puhul, kes on WTO liikmed, kehtivad sätted, mida rakendatakse teiste arengumaaliikmete suhtes vastavalt artikli 27 lõike 2 punktile b, kui rahvamajanduse kogutoodang elaniku kohta on jõudnud 1 000  USD aastas: ( 142 ) Boliivia, Côte d'Ivoire, Dominikaani Vabariik, Egiptus, Filipiinid, Ghana, Guatemala, Guyana, India, Indoneesia, Kamerun, Kenya, Kongo, Maroko, Nicaragua, Nigeeria, Pakistan, Senegal, Sri Lanka ja Zimbabwe.

▼M2

Kalandustoetuste leping

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 1 lõike 1.1 tähenduses subsiidiumide suhtes, mis on lepingu artikli 2 tähenduses eripärased, ja mida antakse looduslikule merekalapüügile ja kalapüügiga seotud tegevusele merel ( 143 ), ( 144 ), ( 145 ).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

„kala” – mere elusressursside kõik liigid, töödeldud või töötlemata;

b) 

„kalapüük” – kalade otsimine, ligimeelitamine, asukoha kindlaksmääramine, püüdmine, loomuse võtmine või kogumine või tegevus, mille tulemusena võib õigustatult eeldada kalade ligimeelitamist, asukoha kindlaksmääramist, püüdmist, loomuse võtmist või kogumist;

c) 

„kalapüügiga seotud tegevus” – igasugune kalapüüki toetav või ettevalmistav tegevus, sh lossimine, pakendamine, töötlemine, eelnevalt sadamas lossimata kala ümberlaadimine või transport, samuti meeskonna, kütuse, püügivahendite ja muude varude täiendamine merel;

d) 

„laev” – laev, paat või muud liiki alus, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada kalapüügiks või sellega seotud tegevuseks või millel on vastav varustus;

e) 

„käitaja” – laeva omanik või isik, kes vastutab laeva eest või juhib või kontrollib laeva.

Artikkel 3

Toetused, mis soodustavad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ( 146 )

3.1.  
Ükski liige ei anna ega säilita toetust laevale või käitajale, ( 147 ) kes tegeleb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga või kalapüügiga seotud tegevusega, mis toetab ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki.
3.2.  

Artikli 3 lõike 3.1 kohaldamisel käsitatakse laeva või käitajat ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevana, kui selle kohta on teinud kinnitava otsuse üks järgmistest ( 148 ), ( 149 ):

a) 

rannikuliige tema jurisdiktsiooni alla kuuluvates piirkondades toimuva tegevuse puhul või

b) 

lipuriigiliige tema lipu all sõitvate laevade tegevuse puhul või

c) 

asjaomane piirkondlik kalandusorganisatsioon või -leping (RFMO/A) selle pädevusse kuuluvates piirkondades ja selle pädevusse kuuluvate liikide kohta kooskõlas RFMO/A eeskirjade ja menetlustega ning asjakohase rahvusvahelise õigusega, sealhulgas õigeaegse teavitamise ja asjakohase teabe esitamise kaudu.

3.3.  
a) 

Artikli 3 lõike 3.2 kohane kinnitav otsus ( 150 ) viitab liikme lõplikule järeldusele ja/või RFMO/A lõplikule nimekirjale selle kohta, et laev või käitaja on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

b) 

Artikli 3 lõike 3.2 punkti a kohaldamisel kohaldatakse artikli 3 lõike 3.1 kohast keeldu, kui rannikuliikme otsus põhineb asjakohasel faktilisel teabel ning rannikuliige on lipuriigiliikmele ja, kui see on teada, subsideerivale liikmele esitanud järgmise:

i) 

asjakohaste kanalite kaudu õigeaegse teate sellest, et laev või käitaja on ajutiselt edasise uurimise ajaks kinni peetud ebaseaduslikus, teatamata ja reguleerimata kalapüügis osalemise tõttu või et rannikuliige on algatanud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi uurimise, sealhulgas viited asjakohasele faktilisele teabele, kohaldatavatele õigus- ja haldusnormidele, haldusmenetlustele või muudele asjakohastele meetmetele;

ii) 

võimaluse vahetada enne otsuse tegemist asjakohast teavet, ( 151 ) et sellist teavet saaks lõplikus otsuses arvesse võtta. Rannikuliikmel on õigus määrata kindlaks sellise teabevahetuse viis ja ajavahemik; ning

iii) 

teate lõpliku otsuse ja kohaldatud sanktsioonide, sealhulgas vajaduse korral nende kestuse kohta. Rannikuliige teatab artikli 9 lõikes 9.1 sätestatud komiteele (käesolevas lepingus „komitee”) kinnitavast otsusest.

3.4.  
Toetust andev liige võtab artikli 3 lõikes 3.1 sätestatud keelu kohaldamisaja kindlaksmääramisel arvesse laeva või käitaja poolt toime pandud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi laadi, raskust ja korduvust. Artikli 3 lõikes 3.1 sätestatud keeldu kohaldatakse vähemalt seni, kuni kehtib keelu aluseks olevast otsusest tulenev sanktsioon, ( 152 ) või vähemalt seni, kuni laev või käitaja on RFMO/A nimekirjas, olenevalt sellest, kumb periood on pikem.
3.5.  
Toetust andev liige teavitab komiteed artikli 3 lõike 3.1 kohaselt võetud meetmetest vastavalt artikli 8 lõikele 8.3.
3.6.  
Kui sadamariigiliige teatab toetust andvale liikmele, et tal on alust arvata, et tema sadamas asuv laev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, võtab toetust andev liige saadud teavet nõuetekohaselt arvesse ning võtab toetuste suhtes meetmeid, mida ta peab asjakohaseks.
3.7.  
Iga liige kehtestab õigus- ja haldusnormid, millega tagatakse, et artikli 3 lõikes 3.1 osutatud toetusi, sealhulgas käesoleva lepingu jõustumise ajal kehtivaid toetusi, ei anta ega säilitata.
3.8.  
Kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist on arenguriikidest liikmete, sealhulgas vähim arenenud riikidest liikmete poolt kuni majandusvööndini ja majandusvööndis antud või säilitatud subsiidiumid vabastatud käesoleva lepingu artikli 3 lõike 3.1 ja artikli 10 kohastest meetmetest.

Artikkel 4

Toetused seoses ülepüütud kalavarudega

4.1.  
Ükski liige ei anna ega säilita toetusi ülepüütud kalavaru püügiks või sellega seotud tegevuseks.
4.2.  
Käesoleva artikli kohaldamisel on kalavaru ülepüütud, kui rannikuliige, kelle jurisdiktsiooni all kalapüük toimub, või RFMO/A on tunnistanud liigi ülepüütuks tema pädevusse kuuluvates piirkondades ja tema pädevusse kuuluvate liikide puhul, tuginedes parimatele kättesaadavatele teaduslikele tõenditele.
4.3.  
Olenemata artikli 4 lõikest 4.1 võib liige anda või säilitada artikli 4 lõikes 4.1 osutatud toetusi, kui selliseid toetusi või muid meetmeid rakendatakse varude taastamiseks bioloogiliselt jätkusuutlikule tasemele ( 153 ).
4.4.  
Kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist on arenguriikidest liikmete, sealhulgas vähim arenenud riikidest liikmete poolt kuni majandusvööndini ja majandusvööndis antud või säilitatud toetused vabastatud käesoleva lepingu artikli 4 lõike 4.1 ja artikli 10 kohastest meetmetest.

Artikkel 5

Muud toetused

5.1.  
Ükski liige ei anna ega säilita toetusi kalapüügiks või kalapüügiga seotud tegevuseks väljaspool rannikuliikme või rannikuäärse mitteliikme jurisdiktsiooni ja väljaspool asjaomase RFMO/A pädevust.
5.2.  
Kui liige annab toetusi laevadele, mis ei sõida tema riigi lipu all, peab ta olema eriti ettevaatlik ja hoolikas.
5.3.  
Liige peab olema eriti ettevaatlik ja hoolikas, kui ta annab toetusi kalapüügiks või kalapüügiga seotud tegevuseks seoses kalavarudega, mille staatus ei ole teada.

Artikkel 6

Erisätted vähim arenenud riikidest liikmetele

Liige suhtub vaoshoitult küsimustesse, mis on seotud vähim arenenud riigist liikmega, ning võtab lahenduste kaalumisel arvesse asjaomase vähim arenenud riigist liikme konkreetset olukorda.

Artikkel 7

Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine

Käesoleva lepingu kohaste põhimõtete rakendamiseks antakse arengumaadest liikmetele, sealhulgas vähim arenenud riikidest liikmetele, sihtotstarbelist tehnilist abi ja abi suutlikkuse suurendamiseks. Selle abi andmiseks luuakse koostöös asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) ja Rahvusvaheline Põllumajandusfond, WTO vabatahtlik rahastamismehhanism. WTO liikmete osamaksed mehhanismi on eranditult vabatahtlikud ja nende puhul ei kasutata tavapäraseid eelarvevahendeid.

Artikkel 8

Teavitamine ja läbipaistvus

8.1.  

Ilma et see piiraks subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 25 kohaldamist ning selleks, et parandada ja tõhustada kalandustoetustest teatamist ning võimaldada tõhusamat järelevalvet kalandustoetustega seotud kohustuste täitmise üle, teeb iga liige järgmist:

a) 

esitab kalandustoetuste kohta subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 25 kohase regulaarse teavitamise käigus järgmise teabe ( 154 ), ( 155 ): sellise kalandustegevuse liik, mille jaoks toetust antakse;

b) 

esitab võimaluse korral kalandustoetuste kohta WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu (154) , (155)  artikli 25 kohase regulaarse teavitamise käigus järgmise teabe:

i) 

kalavarude seisund püügipiirkonnas, mille jaoks toetust antakse (nt ülepüütud, maksimaalselt säästvalt püütud või alapüütud), ja kasutatud võrdlusväärtused ning kas selliseid kalavarusid jagatakse ( 156 ) mõne teise liikmega või kas neid majandab RFMO/A;

ii) 

asjaomase kalavaru suhtes kehtivad kaitse- ja majandamismeetmed;

iii) 

püügivõimsus püügipiirkonnas, mille jaoks toetus on ette nähtud;

iv) 

toetust saava(te) kalalaeva(de) nimi ja identifitseerimisnumber ning

v) 

püügiandmed liikide või liikide rühmade kaupa püügipiirkonnas, mille jaoks toetust antakse ( 157 ).

8.2.  
Iga liige esitab komiteele igal aastal kirjalikult nimekirja laevadest ja käitajatest, kelle puhul ta on teinud kinnitava otsuse, et nad tegelevad ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.
8.3.  
Iga liige teavitab komiteed ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist meetmetest, mis on olemas või võetud, et tagada käesoleva lepingu rakendamine ja haldamine, sealhulgas meetmetest, mis on võetud artiklites 3, 4 ja 5 sätestatud keeldude rakendamiseks. Iga liige teavitab komiteed viivitamata ka kõigist selliste meetmete hilisematest muudatustest ning uutest meetmetest, mis on võetud artiklis 3 sätestatud keeldude rakendamiseks.
8.4.  
Iga liige esitab ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist komiteele oma kalanduskorra kirjelduse koos viidetega käesoleva lepingu jaoks olulistele õigus- ja haldusnormidele ning teavitab komiteed viivitamata kõigist hilisematest muudatustest. Liige võib selle kohustuse täitmiseks esitada komiteele ajakohastatud elektroonilise lingi liikme veebilehele või muule asjakohasele ametlikule veebilehele, kus see teave on esitatud.
8.5.  
Liige võib nõuda teavitavalt liikmelt lisateavet käesoleva artikli alusel esitatud teadete ja teabe kohta. Teavitav liige vastab taotlusele võimalikult kiiresti kirjalikult ja põhjalikult. Kui liige leiab, et käesoleva artikli kohast teadet või teavet ei ole esitatud, võib liige juhtida kõnealuse teise liikme või komitee tähelepanu sellele.
8.6.  
Liikmed teatavad komiteele pärast käesoleva lepingu jõustumist kirjalikult igast piirkondlikust RFMO/Ast, mille osalised nad on. Kõnealune teade koosneb vähemalt järgmisest: õigusakti tekst, millega luuakse RFMO/A, tema pädevusse kuuluv piirkond ja liigid, teave majandatavate kalavarude seisundi kohta, selle kaitse- ja majandamismeetmete kirjeldus, eeskirjad ja menetlused, mille põhjal tehakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi otsused ning ajakohastatud nimekiri laevade ja/või käitajate kohta, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga. Selle teate võib esitada liige üksi või mitu liiget koos ( 158 ). Igast muudatustest selles teabes teatatakse viivitamata komiteele. Komitee sekretariaat peab nimekirja RFMO/Adest, millest on käesoleva artikli kohaselt teatatud.
8.7.  
Liikmed tunnistavad, et meetmest teatamine ei piira a) liikme õiguslikku seisundit GATT 1994, subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu või käesoleva lepingu alusel, b) meetme mõju subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu alusel ega c) meetme enda laadi.
8.8.  
Ükski käesoleva artikli säte ei nõua konfidentsiaalse teabe esitamist.

Artikkel 9

Institutsiooniline korraldus

9.1.  
Käesolevaga luuakse kalandustoetuste komitee, mis koosneb iga liikme esindajatest. Komitee valib endale esimehe ja tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas ning muidu vastavalt käesoleva lepingu asjakohastes sätetes ette nähtule, juhul kui mõni liige seda taotleb. Komitee täidab käesoleva lepinguga või liikmete poolt talle antud kohustusi ning annab liikmetele võimaluse pidada konsultatsioone mis tahes küsimuses, mis puudutab käesoleva lepingu toimimist või selle eesmärkide edendamist. Komitee sekretariaadina tegutseb WTO sekretariaat.
9.2.  
Komitee vaatab artiklite 3 ja 8 ning käesoleva artikli kohaselt esitatud teabe läbi vähemalt iga kahe aasta järel.
9.3.  
Komitee vaatab igal aastal läbi käesoleva lepingu rakendamise ja toimimise, võttes arvesse selle eesmärke. Igal aastal teavitab komitee kaubavahetuse nõukogu nende läbivaatustega hõlmatud aja jooksul toimunud sündmustest.
9.4.  
Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ja seejärel iga kolme aasta tagant vaatab komitee läbi käesoleva lepingu toimimise, et teha kindlaks, kas käesoleva lepingu toimimise parandamiseks on vaja seda muuta, võttes arvesse lepingu eesmärke. Vajaduse korral võib komitee esitada kaubavahetuse nõukogule ettepanekuid parandada käesoleva lepingu teksti, arvestades muu hulgas selle rakendamisel saadud kogemusi.
9.5.  
Komitee hoiab tihedat sidet ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega kalavarude majandamise valdkonnas, sealhulgas asjaomaste RFMO/Adega.

Artikkel 10

Vaidluste lahendamine

10.1.  
Käesoleva lepingu alusel toimuvate konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise suhtes kehtivad GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätted, nagu need on sõnastatud ja rakendatud vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppes, kui siin ei ole sätestatud teisiti ( 159 ).
10.2.  
Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklite 3, 4 ja 5 kohaste konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise suhtes subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ( 160 ) artiklit 4.

Artikkel 11

Lõppsätted

11.1.  

Kui artiklites 3 ja 4 ei ole sätestatud teisiti, ei takista ükski käesoleva lepingu säte anda liikmel toetust katastroofiabiks, ( 161 ) tingimusel et:

a) 

toetust antakse ainult konkreetse katastroofi korral;

b) 

toetus piirdub mõjutatud geograafilise piirkonnaga;

c) 

toetus on ajaliselt piiratud ning

d) 

taastamistoetuste puhul piirdutakse mõjutatud kalavaru ja/või mõjutatud laevade taastamisega katastroofieelsele tasemele.

11.2.  
a) 

Käesolev leping, sealhulgas käesoleva lepinguga seotud järeldused, soovitused ja toetused, ei oma õiguslikku mõju territoriaalsete nõuete või merepiiride kindlaksmääramise osas.

b) 

Käesoleva lepingu artikli 10 kohaselt moodustatud vaekogu ei tee järeldusi ühegi väite kohta, mis nõuaks, et ta tugineks oma järeldustes territoriaalsetele väidetele või merepiiride kindlaksmääramisele ( 162 ).

11.3.  
Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata ega kohaldata viisil, mis kahjustaks rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas mereõigusest tulenevaid liikmete pädevusi, õigusi ja kohustusi ( 163 ).
11.4.  
Kui ei ole sätestatud teisiti, ei tähenda ükski käesoleva lepingu säte, et liige on seotud sellise RFMO/A meetmete või otsustega, mille osaline või koostööd tegev mitteosaline ta ei ole.
11.5.  
Käesoleva lepinguga ei muudeta ega tunnistata kehtetuks subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingus sätestatud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 12

Lepingu lõpetamine, kui laiaulatuslikke meetmeid vastu ei võeta

Kui laiaulatuslikke meetmeid ei võeta vastu nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ja kui üldnõukogu ei otsusta teisiti, lõpetatakse käesolev leping viivitamata.

▼B

KAITSEMEETMETE LEPING



LIIKMED,

pidades silmas liikmete üldeesmärki parandada ja tugevdada GATTil 1994 põhinevat rahvusvahelist kaubandussüsteemi;

tunnistades vajadust selgitada ja tugevdada GATT 1994 põhimõtteid, eriti XIX artikli omi („Erakorralised meetmed teatavate toodete impordi suhtes”) ning taaskehtestada mitmepoolne kontroll kaitsemeetmete üle ja kõrvaldada meetmed, mis väldivad sellist kontrolli;

tunnistades struktuurilise kohandamise tähtsust ja vajadust pigem tõhustada kui piirata konkurentsi rahvusvahelistel turgudel;

tunnistades veel, et nende eesmärkide täitmiseks on vaja laiahaardelist, kõikide liikmete puhul kohaldatavat lepingut, mis rajaneb GATT 1994 põhiprintsiipidel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:



Artikkel 1

Üldsäte

Käesolev leping kehtestab rakendamisreeglid kaitsemeetmete kohta, mille all tuleb mõista neid meetmeid, mis on sätestatud GATT 1994 XIX artiklis.

Artikkel 2

Tingimused

1.  
Liige ( 164 ) võib rakendada kaitsemeedet teatava toote puhul ainult siis, kui see liige on vastavalt allpool toodud sätetele tuvastanud, et sellist toodet imporditakse tema territooriumile niisuguses absoluutselt või kodumaise toodanguga võrreldes suhteliselt suurenenud koguses ja sellistel tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada märgatavat kahju samasuguseid või otseselt konkureerivaid tooteid valmistavale kodumaisele tootmisharule.
2.  
Kaitsemeetmeid tuleb rakendada imporditavale tootele sõltumata selle lähtemaast.

Artikkel 3

Juurdlus

1.  
Liige võib rakendada kaitsemeedet üksnes pärast kõnesoleva liikme pädevate organite poolt läbi viidud juurdlust vastavalt varem kehtestatud ja kooskõlas GATT 1994 X artikliga avalikustatud protseduurireeglitele. Selline juurdlus peab hõlmama õigustatud avalikku teatamist kõikidele huvitatud pooltele, avalikke ärakuulamisi või teisi asjakohaseid vahendeid, kus importijad, eksportijad ja teised huvitatud pooled võiksid esitada tõendeid ja oma seisukohti, kaasa arvatud võimalus vastata teiste osapoolte esitatule ja esitada oma seisukohti muu hulgas selle kohta, kas kaitsemeetme rakendamine vastaks üldisele huvile. Pädevatel organitel tuleb avaldada aruanne, milles on esile toodud juurdlustulemused ja põhjendatud järeldused kõigis asjakohastes faktilistes ja õiguslikes küsimustes.
2.  
Mis tahes teavet, mis on oma olemuselt konfidentsiaalne või mida antakse konfidentsiaalselt, tuleb pädevatel organitel põhjuse näitamise korral käsitleda konfidentsiaalsena. Sellist teavet ei tohi avalikustada ilma selle esitanud poole loata. Konfidentsiaalset teavet andvatelt pooltelt võib nõuda selle teabe kohta mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, või kui vastavad osapooled näitavad, et niisugust teavet ei saa kokku võtta, siis põhjused, miks kokkuvõtet ei saa esitada. Kui pädevad organid leiavad siiski, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole põhjendatud, ning kui kõnealune osapool ei soovi teavet avalikustada või anda volitust selle üldistatud või kokkuvõtlikul kujul avaldamiseks, võivad võimuorganid sellist teavet eirata, välja arvatud juhul, kui neile saab asjakohaste allikate põhjal tõestada ja nad veenduvad, et see teave vastab tõele.

Artikkel 4

Märgatava kahju või selle ohu tuvastamine

1.  

Käesolevas lepingus:

a) 

tähistab „märgatav kahju” märgatavat kodumaise tootmisharu seisundi üldist nõrgenemist;

b) 

tähistab „märgatava kahju oht” märgatavat kahju, mis on ilmne lõike 2 sätete kohaselt. Märgatava kahju ohu olemasolu tuleb tuvastada faktide, mitte lihtsalt väite, oletuse või kaudse võimaluse põhjal;

c) 

tuvastades kahju või selle ohu, tuleb „kodumaise tootmisharu” all mõelda liikme territooriumil tegutsevaid samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjaid tervikuna või neid, kelle samasuguste või otseselt konkureerivate toodete väljalase ühtekokku moodustab põhiosa nende toodete omamaisest kogutoodangust.

2.  
a) 

Et juurdlusel tuvastada, kas suurenenud import on põhjustanud või ähvardab põhjustada käesoleva lepingu tingimustele vastavat märgatavat kahju kodumaisele tootmisharule, peavad pädevad organid hindama kõiki asjakohaseid objektiivseid ja koguselisi tegureid, mis võivad mõjutada uuritava tootmisharu seisukorda, eriti kõnealuse toote impordi kasvu määra ja mahtu absoluut- ja suhtelises mõttes, suurenenud impordi poolt hõivatud siseturu osa, müügitaseme, tootmise, tootlikkuse, tootmisvõimsuste kasutamise, kasumi ja kahjumi ning tööhõive muudatusi.

b) 

Punktile a vastavat otsustust ei tohi teha, kui selline juurdlus ei näita objektiivse tõendusmaterjali põhjal põhjusliku seose olemasolu kõnealuse toote impordi kasvu ja märgatava kahju või selle ohu vahel. Kui samaaegselt põhjustavad muud tegurid kui suurenenud import kodumaisele tootmisharule kahju, ei tohi sellist kahju pidada suurenenud impordi põhjustatuks.

c) 

Vastavalt artikli 3 sätetele tuleb pädevatel organitel viivitamata avaldada juureldava üksikasjalik analüüs, näidates uuritud tegurite asjakohasuse.

Artikkel 5

Kaitsemeetmete rakendamine

1.  
Liikmel tuleb rakendada kaitsemeetmeid ainult niisugusel määral, kui on vaja märgatava kahju vältimiseks või heastamiseks ja kohandamise hõlbustamiseks. Kui kasutatakse kvantitatiivset piirangut, ei tohi see meede vähendada impordi mahtu allapoole hiljutise perioodi taset, mis peab olema kolme viimase tüüpilise aasta impordi keskmine, mille kohta statistika on kättesaadav, kui ei ole selgelt põhjendatud, et märgatava kahju vältimiseks või heastamiseks on vaja teistsugust taset. Liikmed peaksid selliste eesmärkide saavutamiseks valima kõige sobivamad abinõud.
2.  
a) 

Juhul kui tarnijamaade vahel on jaotatud kvoot, võib piiranguid rakendav liige püüda kõigi teiste kõnealuse toote tarnimisest tõsiselt huvitatud liikmetega kvoodi osade jaotamise suhtes kokku leppida. Juhul kui seda meetodit ei ole võimalik mõistlikult praktikas rakendada, tuleb asjaomasel liikmel jaotada kõnealuse toote tarnimisest tõsiselt huvitatud liikmetele osad, mis põhinevad proportsionaalselt nende liikmete poolt eelneva tüüpilise perioodi jooksul tarnitud selle toote kogustel, võttes kohaselt arvesse eritegureid, mis võisid või võivad mõjutada selle tootega kauplemist.

b) 

Liige võib punkti a sätetest kõrvale kalduda tingimusel, kui artikli 12 lõikele 3 vastavad konsultatsioonid on korraldatud artikli 13 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmete komitee egiidi all ja komiteele on selgelt näidatud, et 1) import teatud liikmetelt on ebaproportsionaalselt kasvanud, võrreldes asjassepuutuva toote impordi kogukasvuga tüüpilise perioodi jooksul, 2) punkti a sätetest kõrvalekaldumise põhjused on õigustatud ja 3) sellise kõrvalekaldumise tingimused on erapooletud kõikidele asjassepuutuva toote tarnijatele. Mis tahes sellise meetme rakendusaega ei tohi pikendada üle artikli 7 lõikes 1 märgitud esialgse aja. Eespool nimetatud kõrvalekaldumist ei tohi lubada märgatava kahju ohu puhul.

Artikkel 6

Ajutised kaitsemeetmed

Kriitilistel asjaoludel, kui viivitamisega võib kaasneda raskesti korvatav kahju, võib liige rakendada ajutist kaitsemeedet, lähtudes esialgsest otsusest, mille järgi on olemas selge tõendusmaterjal, et suurenenud import on põhjustanud või ähvardab põhjustada märgatavat kahju. Ajutise meetme rakendamisaeg ei tohi ületada 200 päeva, mille jooksul tuleb täita artiklite 2–7 ja 12 asjakohased nõuded. Sellised meetmed peaksid endast kujutama suurendatud tollimaksu, mis makstakse viivitamata tagasi, kui artikli 4 lõikes 2 märgitud juurdlus ei tuvasta, et suurenenud import on põhjustanud või ähvardanud põhjustada märgatavat kahju kodumaisele tootmisharule. Iga sellise ajutise meetme rakendamisaeg tuleb arvestada esialgse rakendamisaja osaks või selle mis tahes pikenduse osaks, millele on viidatud artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 3.

Artikkel 7

Kaitsemeetmete rakendamisaeg ja läbivaatamine

1.  
Liikmel tuleb rakendada kaitsemeetmeid ainult niisugusel määral, kui on vaja märgatava kahju vältimiseks või heastamiseks ja kohandamise hõlbustamiseks. See rakendamisaeg ei tohi ületada nelja aastat, kui lõike 2 kohaselt seda ei pikendata.
2.  
Lõikes 1 märgitud rakendamisaega võib pikendada tingimusel, et importijaliikme pädevad organid on artiklites 2, 3, 4 ja 5 esitatud protseduuride kohaselt tuvastanud, et kaitsemeedet on jätkuvalt vaja märgatava kahju vältimiseks või heastamiseks ja et on tõendeid, et tootmisharu kohandub, ning tingimusel, et on järgitud artiklite 8 ja 12 asjakohaseid sätteid.
3.  
Kaitsemeetme üldrakendamisaeg, sealhulgas mis tahes ajutise meetme rakendamisaeg, esialgne rakendamisaeg ja iga selle pikendus ei tohi ületada kaheksat aastat.
4.  
Kohandamise hõlbustamiseks olukorras, kus kaitsemeetme oodatav rakendamisaeg on, nagu sellest on artikli 12 lõike 1 sätete alusel teatatud, üle aasta, tuleb meedet rakendaval liikmel seda rakendamisaja kestel järk-järgult regulaarsete ajavahemike järel liberaliseerida. Kui meetme rakendamisaeg ületab kolme aastat, tuleb sellist meedet rakendaval liikmel hiljemalt poole rakendamisaja järel olukord üle vaadata ja kui asjakohane, kõrvaldada meede või kiirendada selle liberaliseerimist. Lõike 2 alusel pikendatud meede ei tohi olla piiravam kui esialgse rakendamisaja lõpul ja selle liberaliseerimine peaks jätkuma.
5.  
Ühtki kaitsemeedet ei tohi uuesti rakendada sellise toote impordile, mis on allunud WTO lepingu jõustumiskuupäeva järel võetud kaitsemeetmele, selliseks ajaks, mis võrdub selle meetme varasema rakendamisajaga, tingimusel, et vähemalt kaks aastat pole meedet rakendatud.
6.  

Vaatamata lõike 5 sätetele võib kaitsemeedet, mille rakendamisaeg on 180 päeva või vähem, rakendada uuesti toote impordi puhul, kui:

a) 

selle toote impordi puhul rakendatud kaitsemeetme kasutuselevõtu kuupäevast on möödunud vähemalt üks aasta;

b) 

seda kaitsemeedet ei ole rakendatud sama toote puhul rohkem kui kaks korda vahetult kaitsemeetme kasutuselevõtu kuupäevale eelnenud viie aasta jooksul.

Artikkel 8

Kontsessioonide ja muude kohustuste tase

1.  
Liikmel, kes paneb ette rakendada kaitsemeedet või taotleb kaitsemeetme pikendamist, tuleb vastavalt artikli 12 lõike 3 sätetele püüda säilitada valdavalt samaväärne GATT 1994 järgsete kontsessioonide ja muude kohustuste tase enda ja eksportijaliikmete vahel, keda selline meede võiks mõjutada. Selle eesmärgi saavutamiseks võivad asjaomased liikmed kokku leppida mis tahes piisavas kaubanduskompensatsiooni vahendis meetme ebasoodsate mõjude eest nende kaubandusele.
2.  
Kui artikli 12 lõike 3 kohaste konsultatsioonide käigus ei jõuta 30 päeva jooksul kokkuleppele, on mõjutatud eksportijaliikmetel lubatud enne 90 päeva möödumist meetme rakendamisest peatada pärast 30 päeva möödumist päevast, kui kaubavahetuse nõukogu on saanud kirjaliku teatise sellise peatamise kohta, sisuliselt samaväärsed GATT 1994 järgsed kontsessioonid või muud kohustused selle liikme kaubanduse suhtes, kes rakendab kaitsemeedet, ning mille peatamist kaubavahetuse nõukogu ei tauni.
3.  
Lõikes 2 viidatud peatamisõigust ei tohi rakendada esimese kolme aasta jooksul, kui kaitsemeede kehtib, tingimusel et kaitsemeede on võetud impordi absoluutse kasvu tulemusena ja et selline meede vastab käesoleva lepingu sätetele.

Artikkel 9

Arengumaaliikmed

1.  
Kaitsemeedet ei tohi rakendada arengumaaliikmelt pärit toote vastu nii kaua, kui tema osa kõnealuse toote üldimpordist importijaliikme puhul ei ületa 3 %, tingimusel et arengumaaliikmete kohta, kelle impordiosa on alla 3 %, ei tuleks kokku üle 9 % kõnealuse toote üldimpordist. ( 165 )
2.  
Arengumaaliikmel on õigus pikendada kaitsemeetme rakendamisaega kuni kaks aastat üle artikli 7 lõikes 3 sätestatud maksimaalaja. Vaatamata artikli 7 lõike 5 sätetele, on arengumaaliikmel õigus rakendada uuesti kaitsemeedet sellise toote impordi puhul, mis on allunud sellisele, WTO lepingu jõustumiskuupäeva järel võetud kaitsemeetmele, pärast poole selle meetme eelmise rakendamisaja möödumist tingimusel, et vähemalt kahe aasta jooksul ei ole meedet rakendatud.

Artikkel 10

Varasemad XIX artikli meetmed

Liikmetel tuleb tühistada kõik WTO lepingu jõustumiskuupäeval kehtinud GATT 1947 XIX artikli põhjal võetud kaitsemeetmed hiljemalt kaheksa aastat pärast nende esimest rakendamispäeva või viis aastat pärast WTO lepingu jõustumiskuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Artikkel 11

Teatud meetmete keelamine ja kõrvaldamine

1.  
a) 

Liige ei tohi rakendada ega taotleda teatud toodete impordi suhtes ühtki erakorralist meedet, nagu on sätestatud GATT 1994 XIX artiklis, kui selline meede ei ole kooskõlas selle artikli sätetega, mida rakendatakse vastavalt käesolevale lepingule.

b) 

Peale selle ei tohi liige taotleda, rakendada ega säilitada ühtki vabatahtlikku ekspordipiirangut, korrapäraseid turukokkuleppeid või teisi samalaadseid meetmeid kas ekspordi või impordi suhtes. ( 166 ), ( 167 ) Nende alla kuuluvad üksikliikme meetmed, samuti kahe või enama liikme vahel sõlmitud lepingute, kokkulepete ja käsituslepete alusel võetud meetmed. Iga selline WTO lepingu jõustumiskuupäeval kehtiv meede tuleb viia kooskõlla käesoleva lepinguga või lõike 2 kohaselt järk-järgult tühistada.

c) 

Käesolevat lepingut ei kohaldata meetmete puhul, mida liige on taotlenud, rakendanud või säilitanud GATT 1994 sätete kohaselt, v.a XIX artikkel, lisas 1 A sisalduvate mitmepoolsete kaubanduslepingute kohaselt, v.a käesolev leping, või GATT 1994 raames sõlmitud protokollide, lepingute ja kokkulepete kohaselt.

2.  
Lõike 1 punktis b osutatud meetmed tuleb tühistada järk-järgult ajakava järgi, mille asjaomased liikmed esitavad kaitsemeetmete komiteele hiljemalt 180. päeval alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast. Nende ajakavade abil tuleb hoolt kanda selle eest, et kõik lõikes 1 viidatud meetmed tuleb tühistada või viia need kooskõlla käesoleva lepinguga aja jooksul, mis ei ületa nelja aastat alates WTO lepingu jõustumiskuupäevast, erandiks on vaid üks konkreetne meede importijaliikme kohta, ( 168 ) mille rakendamisaeg ei tohi ületada 31. detsembrit 1999. Iga sellise erandi suhtes peavad otseselt asjassepuutuvad liikmed omavahel kokku leppima ning 90 päeva jooksul alates WTO lepingu jõustumisest teavitama sellest kaitsemeetmete komiteed erandi läbivaatamiseks ja aktsepteerimiseks. Käesoleva lepingu lisas on näidatud meede, mille puhul on kokku lepitud, et see vastab erandi tunnustele.
3.  
Liikmed ei tohi õhutada ega toetada riiklikke või eraettevõtteid vastu võtma või säilitama mitteriiklikke meetmeid, mis on samaväärsed lõikes 1 viidatud meetmetega.

Artikkel 12

Teavitamine ja konsulteerimine

1.  

Liikmel tuleb viivitamata teatada kaitsemeetmete komiteele:

a) 

märgatavat kahju või selle ohtu ning põhjusi puudutava juurdlusprotsessi algatamisest;

b) 

järelduse tegemisest suurenenud impordist tingitud märgatava kahju või selle ohu kohta;

c) 

otsusest rakendada või pikendada kaitsemeetme rakendamist.

2.  
Esitades lõike 1 punktides b ja c viidatud teatise, tuleb liikmel, kes paneb ette rakendada või pikendada kaitsemeedet, esitada kaitsemeetmete komiteele kogu asjakohane teave, milles peab sisalduma tõendusmaterjal suurenenud impordist põhjustatud märgatavast kahjust või selle ohust, kõnealuse toote täpne kirjeldus ning ette pandud meede, ette pandud kasutuselevõtu kuupäev, eeldatav rakendamisaeg ja järkjärgulise liberaliseerimise ajakava. Meetme pikendamise korral tuleb esitada ka tõendusmaterjal selle kohta, et asjassepuutuv tootmisharu on kohandumas. Nii kaubavahetuse nõukogu kui kaitsemeetmete komitee võivad nõuda liikmelt, kes paneb ette rakendada või pikendada meedet, sellist lisateavet, mida nad võivad pidada vajalikuks.
3.  
Liikmel, kes paneb ette rakendada või pikendada kaitsemeedet, tuleb anda piisav võimalus eelkonsultatsioonideks nende liikmetega, kes on eksportijatena oluliselt huvitatud kõnealusest tootest, et muu hulgas läbi vaadata lõike 2 kohaselt esitatud teave, vahetada arvamusi meetme kohta ja jõuda kokkuleppele, kuidas saavutada artikli 8 lõikes 1 sätestatud eesmärk.
4.  
Liikmel tuleb teatada enne artiklis 6 viidatud ajutise kaitsemeetme võtmist sellest kaitsemeetmete komiteele. Konsultatsioone tuleb alustada viivitamata pärast meetme võtmist.
5.  
Asjaomastel liikmetel tuleb kaubavahetuse nõukogule viivitamata teatavaks teha nii käesolevas artiklis viidatud konsultatsioonide kui ka artikli 7 lõikes 4 viidatud vaheläbivaatuste tulemused, artikli 8 lõikes 1 ette pandud mis tahes kompensatsioonivorm ja artikli 8 lõikes 2 viidatud kontsessioonide ja muude kohustuste peatamise ettepanekud.
6.  
Liikmetel tuleb viivitamata teatada kaitsemeetmete komiteele nii kaitsemeetmetega seotud seadustest, määrustest ja haldusprotseduuridest kui ka igast nendes tehtud muudatusest.
7.  
Liikmetel, kes säilitavad artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 1 kirjeldatud meetmed, mis kehtivad WTO asutamislepingu jõustumiskuupäeval, tuleb teatada neist meetmetest kaitsemeetmete komiteele hiljemalt 60. päeval pärast WTO lepingu jõustumist.
8.  
Iga liige võib teatada kaitsemeetmete komiteele kõikidest seadustest, määrustest, haldusprotseduuridest ja mis tahes käesolevas lepingus käsitletud meetmest või sammust, millest teised käesoleva lepingu järgi selleks kohustatud liikmed pole teatanud.
9.  
Iga liige võib teatada kaitsemeetmete komiteele artikli 11 lõikes 3 märgitud mis tahes mitteriiklikust meetmest.
10.  
Kõik käesolevas lepingus märgitud teatised kaubavahetuse nõukogule tuleb harilikult esitada kaitsemeetmete komitee kaudu.
11.  
Käesoleva lepingu teatamissätted ei tohi nõuda üheltki liikmelt sellise konfidentsiaalse teabe avalikustamist, mille avalikustamine takistaks seaduse rakendamist või oleks muul viisil vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks mõne riigi- või eraettevõtte seaduslikke kaubandushuve.

Artikkel 13

Järelevalve

1.  

Käesolevaga asutatakse kaubavahetuse nõukogu alluvuses kaitsemeetmete komitee, mis on avatud igale liikmele, kes avaldab soovi selles osaleda. Komiteel on järgmised kohustused:

a) 

jälgida ning esitada kaubavahetuse nõukogule igal aastal aruanne käesoleva lepingu üldise täitmise kohta ja teha soovitusi selle parandamiseks;

b) 

kannatanud liikme taotlusel selgitada välja, kas käesoleva lepingu protseduurinõudeid on seoses kaitsemeetmega täidetud või mitte ja kanda oma järeldustest ette kaubavahetuse nõukogule;

c) 

aidata liikmeid, kui nad seda taotlevad, käesoleva lepingu kohastes konsultatsioonides;

d) 

vaadata läbi artiklis 10 ja artikli 11 lõikes 1 sisalduvad meetmed, jälgida selliste meetmete tühistamist ja vajaduse korral ette kanda kaubavahetuse nõukogule;

e) 

kaitsemeedet rakendava liikme taotlusel vaadata järele, kas kontsessioonide või muude kohustuste peatamise ettepanekud on „valdavalt samaväärsed” ning vajaduse korral kanda sellest ette kaubavahetuse nõukogule;

f) 

vastu võtta ja läbi vaadata kõik käesolevas lepingus ette nähtud teatised ja vajaduse korral ette kanda kaubavahetuse nõukogule;

g) 

täita mis tahes käesoleva lepinguga liituvat muud kohustust, mille kaubavahetuse nõukogu võib määrata.

2.  
Aitamaks komiteel täita tema järelevalve kohustust, tuleb sekretariaadil iga aasta koostada teatistel ja muul talle kättesaadaval usaldusväärsel infol põhinev selgitav aruanne käesoleva lepingu toimimisest.

Artikkel 14

Vaidluste lahendamine

Käesolevast lepingust tulenevate konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise puhul kohaldatakse GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätteid, nagu need on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.

LISA

ARTIKLI 11 LÕIKES 2 VIIDATUD ERAND



Asjaomased liikmed

Toode

Lõpptähtpäev

EÜ/Jaapan

Sõiduautod, maastikuautod, kerged kaubaveokid, kerged veoautod (kuni 5 tonni) ja samad autod täielikult osadeks võetuna (CKD komplektid completely knocked down sets)

31. detsember 1999

ANNEX 1 B

GENERAL AGREEMENT ON TRADE IN SERVICES

PART I

SCOPE AND DEFINITION

Article I

Scope and Definition

PART II

GENERAL OBLIGATIONS AND DISCIPLINES

Article II

Most-Favoured-Nation Treatment

Article III

Transparency

Article III bis

Disclosure of Confidential Information

Article IV

Increasing Participation of Developing Countries

Article V

Economic Integration

Article V bis

Labour Markets Integration Agreements

Article VI

Domestic Regulation

Article VII

Recognition

Article VIII

Monopolies and Exclusive Service Suppliers

Article IX

Business Practices

Article X

Emergency Safeguard Measures

Article XI

Payments and Transfers

Article XII

Restrictions to Safeguard the Balance of Payments

Article XIII

Government Procurement

Article XIV

General Exceptions

Article XV bis

Security Exceptions

Article XV

Subsidies

PART III

SPECIFIC COMMITMENTS

Article XVI

Market Access

Article XVII

National Treatment

Article XVIII

Additional Commitments

PART IV

PROGRESSIVE LIBERALIZATION

Article XIX

Negotiation of Specific Commitments

Article XX

Schedules of Specific Commitments

Article XXI

Modification of Schedules

PART V

INSTITUTIONAL PROVISIONS

Article XXII

Consultation

Article XXIII

Dispute Settlement and Enforcement

Article XXIV

Council for Trade in Services

Article XXV

Technical Cooperation

Article XXVI

Relationship with Other International Organizations

PART VI

FINAL PROVISIONS

Article XXVII

Denial of Benefits

Article XXVIII

Definitions

Article XXIX

Annexes

Annex on Article II Exemptions

Annex on Movement of Natural Persons Supplying Services under the Agreement

Annex on Air Transport Services

Annex on Financial Services

Second Annex on Financial Services

Annex on Negotiations on Maritime Transport Services

Annex on Telecommunications

Annex on Negotiations on Basic Telecommunications

1B LISA

TEENUSTEKAUBANDUSE ÜLDLEPING



LIIKMED,

tõdedes teenustekaubanduse tähtsuse suurenemist maailmamajanduse kasvus ja arengus;

soovides kehtestada teenustekaubanduses mitmepoolselt kokkulepitud põhimõtted ja reeglid laiendamaks teenustekaubandust selguse ja järkjärgulise liberaliseerimise tingimustes ning kasutada neid edendamaks kõikide kaubanduspartnerite majanduskasvu ja arengumaade arengut;

soovides järk-järgult saavutada teenustekaubanduse varasem ulatuslik liberaliseerimine mitmepoolsete läbirääkimiste järjestikuste voorude abil, mille siht on soodustada kõikide osavõtjate huve vastastikuse kasulikkuse alusel ning tagada õiguste ja kohustuste üldine tasakaal, arvestades samal ajal piisavalt riikliku poliitika eesmärke;

tunnustades liikmete õigust reguleerida olemasolevaid ja kehtestada uusi teenuste osutamise eeskirju oma territooriumil riikliku poliitika eesmärkide täitmiseks ja silmas pidades eri maade teeninduseeskirjade arengu ebaühtlust, arengumaade erilist vajadust kasutada seda õigust;

soovides hõlbustada arengumaade kasvavat osalust teenustekaubanduses ja nende teenusteekspordi laienemist, muu hulgas tugevdades kohalike teenuste mahtu, tõhusust ja konkurentsivõimet;

eriti arvesse võttes vähimarenenud maade tõsiseid raskusi, silmas pidades nende erilist majandusolukorda ning arengu-, kaubandus- ja finantsvajadusi,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:



I JAGU

KOHALDAMISALA JA MÄÄRATLUS

Artikkel I

Kohaldamisala ja määratlus

1.  
Käesolevat lepingut rakendatakse liikmete meetmete puhul, mis mõjutavad teenustekaubandust.
2.  

Käesolevas lepingus on teenustekaubandus määratletud kui teenuse osutamine:

a) 

ühe liikme territooriumilt mis tahes teise liikme territooriumile;

b) 

ühe liikme territooriumil mis tahes teise liikme teenusetarbijale;

c) 

ühe liikme teenuseosutaja poolt kaubandusliku kohaloleku kaudu mis tahes teise liikme territooriumil;

d) 

ühe liikme teenuseosutaja poolt selle liikme füüsiliste isikute viibimise kaudu mis tahes teise liikme territooriumil;

3.  

Käesolevas lepingus:

a) 

tähendavad „liikmete meetmed” meetmeid, mida on võtnud:

i) 

kesk-, piirkondlik või kohalik valitsus ja võimuorgan;

ii) 

valitsusväline organ kesk-, piirkondliku või kohaliku valitsuse või võimuorgani delegeeritud volitusi kasutades.

Täites oma lepingujärgseid kohustusi tuleb igal liikmel rakendada selliseid kättesaadavaid põhjendatud meetmeid, mis tagavad kohustustest kinnipidamise tema territooriumil piirkondliku ja kohaliku valitsuse ja võimuorgani ning valitsusvälise organi poolt;

b) 

„teenused” hõlmavad kõikide teenindusalade kõiki teenuseid, välja arvatud teenused, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel;

c) 

„teenused, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel” tähendavad kõiki teenuseid, mida ei pakuta kaubanduslikel alustel ega konkureerides ühe või mitme teenuseosutajaga.



II JAGU

ÜLDKOHUSTUSED JA -PÕHIMÕTTED

Artikkel II

Enamsoodustusrežiim

1.  
Iga liige võimaldab viivitamata ja tingimusteta mis tahes käesoleva lepinguga hõlmatud meetme puhul teise liikme teenusele ja teenuseosutajale režiimi, mis ei oleks vähem soodus kui mis tahes teise maa vastavale teenusele või teenuseosutajale võimaldatud režiim.
2.  
Liige võib säilitada lõikega 1 vastuolus oleva meetme tingimusel, et see meede on kantud lisasse II artikli erandite kohta ja vastab lisa tingimustele.
3.  
Käesoleva lepingu sätteid ei tõlgendata nii, et need takistaksid liiget andmast või kohaldamast eeliseid naabermaadele, et hõlbustada kohapeal toodetud ja tarbitud teenuste vahetamist, mis piirdub kõrvuti asetsevate piirialadega.

Artikkel III

Selgus

1.  
Välja arvatud eriolukorrad, tuleb igal liikmel avaldada kohe või hiljemalt meetmete jõustumisel kõik asjakohased üldrakendatavad meetmed, mis liituvad käesoleva lepingu toimimisega või mõjutavad seda. Liikme poolt alla kirjutatud rahvusvahelised lepingud, mis puudutavad teenustekaubandust või mõjutavad seda, tuleb samuti avaldada.
2.  
Kui lõikes 1 viidatud avaldamine ei ole võimalik, tuleb vastav teave teha teisiti avalikult kättesaadavaks.
3.  
Iga liige informeerib viivitamata ja vähemalt üks kord aastas teenustekaubanduse nõukogu igast uuest seaduse, määruse või haldusjuhendi kehtestamisest või olemasolevate muudatusest, mis mõjutavad oluliselt teenustekaubandust, mida hõlmavad liikme käesoleva lepingu järgsed erikohustused.
4.  
Iga liige vastab viivitamata mis tahes teise liikme asjaomase teabe taotlusele mis tahes tema üldrakendatava meetme või rahvusvahelise lepingu kohta lõikes 1 mainitud tähenduses. Samuti asutab iga liige üks või mitu teabekeskust, et taotluse korral anda teistele liikmetele asjaomast infot nii kõigis niisugustes kü–simustes kui ka küsimustes, mille kohta kehtib lõikes 3 sätestatud teatamisnõue. Need teabekeskused asutatakse kahe aasta jooksul alates WTO asutamislepingu (käesolevas lepingus „WTO leping”) jõustumise kuupäevast. Iga arengumaaliikmega võib kokku leppida sobivalt paindliku tähtaja, mille jooksul tuleb teabekeskused asutada. Teabekeskused ei pruugi olla seaduste ja määruste hoiukohaks.
5.  
Iga liige võib teha teenustekaubanduse nõukogule teatavaks mis tahes teise liikme meetme, mis tema arvates mõjutab käesoleva lepingu toimimist.

Artikkel III bis

Konfidentsiaalse teabe avalikustamine

Miski käesolevas lepingus ei kohusta liiget esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks seaduse täitmist või oleks muul viisil vastuolus üldsuse huvidega või mis kahjustaks teatud riigi- või eraettevõtete seaduslikke kaubandushuve.

Artikkel IV

Arengumaade kasvav osalus

1.  

Arengumaaliikmete kasvavat osalust maailmakaubanduses hõlbustatakse käesoleva lepingu III ja IV jao kohaselt võetud liikmete kokkuleppeliste erikohustuste abil, mis on seotud:

a) 

kohalike teenuste mahu, tõhususe ja konkurentsivõime suurendamisega, muu hulgas tehnoloogiale ligipääsu kaudu kaubanduslikul alusel;

b) 

nende ligipääsu parandamisega turustuskanalitele ja teabevõrkudele;

c) 

turulepääsu liberaliseerimisega neil teenindusaladel ja neis tarneviisides, mille vastu arengumaaliikmetel on ekspordihuvi.

2.  

Arenenud liikmesmaadel ja võimaluse piires teistel liikmetel tuleb kahe aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast asutada kontaktkeskused hõlbustamaks arengumaaliikmete teenuseosutajate ligipääsu oma vastavate turgudega seotud infole, mis puudutab:

a) 

teenuseosutamise kaubandus- ja tehnilisi aspekte;

b) 

erialase kvalifikatsiooni registreerimist, tunnustamist ja omandamist;

c) 

teenindustehnoloogia kättesaadavust.

3.  
Lõigetes 1 ja 2 sätestatut täites tuleb vähimarenenud liikmesmaadele anda eriline eelistus. Iseäranis tuleb arvesse võtta vähimarenenud maade tõsiseid raskusi aktsepteerida kokkuleppelisi erikohustusi, silmas pidades nende erilist majandusolukorda ning arengu-, kaubandus- ja finantsvajadusi.

Artikkel V

Majandusintegratsioon

1.  

Käesolev leping ei takista ühelgi liikmel olemast osaline või liituda lepinguga, mis liberaliseerib teenustekaubandust kahe või enama lepinguosalise vahel, tingimusel et selline leping:

a) 

hõlmab sisuliselt teenindusalasid ( 169 ) ja

b) 

sätestab sisuliselt igasuguse diskrimineerimise puudumise või kõrvaldamise XVII artiklis osutatud tähenduses kahe või enama lepinguosalise vahel punkti a alla kuuluvatel teenindusaladel järgmisel viisil:

i) 

kõrvaldades olemasolevad diskrimineerivad meetmed ja/või

ii) 

keelustades uued või diskrimineerivamad meetmed

kas lepingu jõustumisel või põhjendatud tähtaja jooksul, välja arvatud XI, XII, XIV ja XIVbis artiklis lubatud meetmed.

2.  
Hinnates, kas lõike 1 punkti b tingimused on täidetud, võib arvesse võtta sõlmitud lepingu suhet laiema majandusintegratsiooni protsessiga või kaubanduse liberaliseerimisega asjaomaste maade vahel.
3.  
a) 

Kui arengumaad on sellise lepingu osalised, millele on osutatud lõikes 1, tuleb lõikes 1 esitatud tingimuste täitmisse suhtuda paindlikult, eriti selle punkti b, arvestades nii asjaomaste maade üldist kui ka üksikute teenindusalade ja nende allsektorite arengutaset.

b) 

Kui on sõlmitud lõikes 1 viidatud tüüpi leping, mille osalisteks on ainult arengumaad, võib lõikest 6 hoolimata soodsamat režiimi võimaldada juriidilistele isikutele, kes on niisuguste lepinguosaliste füüsiliste isikute omanduses või kontrolli all.

4.  
Iga lõikes 1 viidatud leping kavandatakse lepinguosaliste omavahelise kaubanduse hõlbustamiseks ja see ei tohi mis tahes teise lepinguvälise liikme suhtes tõsta vastava teenindusala või selle allsektori üldist teenustekaubandustõkete taset võrreldes enne lepingut kehtinud tasemega.
5.  
Kui liige kavatseb lõikes 1 viidatud mis tahes lepingut sõlmides, laiendades või olulisi muudatusi tehes kõrvaldada või muuta erikohustust vastuolus oma loendis toodud tingimustega, tuleb tal vähemalt 90 päeva enne seda esitada teade vastava muudatuse või kõrvaldamise kohta, rakendades XXI artikli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud protseduure.
6.  
Mis tahes teise liikme teenuseosutajal, kes on lõikes 1 viidatud lepingu osalise seaduste järgi asutatud juriidiline isik, on õigus kõnealuses lepingus lubatud režiimile tingimusel, et tal on sellise lepingu osaliste territooriumil oluline äritegevus.
7.  
a) 

Liikmetel, kes on lõikes 1 viidatud mis tahes lepingu osalised, tuleb sellisest lepingust, selle lepingu laiendamisest või olulisest muutmisest viivitamata teatada teenustekaubanduse nõukogule. Samuti tuleb neil teha nõukogule kättesaadavaks selline asjakohane info, mida ta võib nõuda. Nõukogu võib moodustada toimkonna vaatamaks läbi sellist lepingut, selle lepingu laiendamist või muutmist ja andmaks nõukogule aru, kas leping vastab käesolevale artiklile.

b) 

Liikmetel, kes on osalised lõikes 1 viidatud mis tahes lepingus, mida täidetakse tähtajaliselt, tuleb teenustekaubanduse nõukogule anda regulaarselt aru selle täitmise kohta. Selliste aruannete läbivaatamiseks võib nõukogu moodustada toimkonna, kui ta seda vajalikuks peab.

c) 

Punktides a ja b viidatud toimkondade aruannetele tuginedes võib nõukogu anda toimkondadele soovitusi, mida ta peab asjakohaseks.

8.  
Liige, kes on lõikes 1 viidatud mis tahes lepingu osaline, ei või taotleda kompensatsiooni selle kaubandusliku kasu eest, mis selle lepingu järgi võib tuleneda teisele liikmele.

Artikkel V bis

Tööturgude integratsioonilepingud

Käesolev leping ei takista ühelgi oma liikmel olemast osaline kas kahe või enama lepinguosalise vahel sõlmitud tööturgude täieliku integreerimise ( 170 ) lepingus tingimusel, et selline leping:

a) 

vabastab lepinguosaliste kodanikud elamis- ja tööloanõudest;

b) 

on teenustekaubanduse nõukogule teatavaks tehtud.

Artikkel VI

Omamaine reguleerimine

1.  
Iga liige tagab, et teenindusalal, kus on võetud erikohustusi, hallatakse kõiki teenustekaubandust mõjutavaid üldrakendatavaid meetmeid põhjendatud, objektiivsel ja erapooletul viisil.
2.  
a) 

Iga liige peab ülal või asutab niipea kui võimalik kohtu, vahe- ja halduskohtu või määrab protseduurid, mis võimaldavad kahju kannatanud teenuseosutaja taotlusel teenustekaubandust mõjutavate haldusotsuste viivitamatut läbivaatamist ja kui õigustatud, võimaldada asjakohaseid abinõusid. Kui sellised protseduurid sõltuvad organist, kellele on usaldatud haldusotsuste tegemine, tuleb liikmel tagada, et protseduurid tõepoolest tagaksid objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.

b) 

Punkti a sätteid ei tõlgendata nii, et liige on kohustatud asutama eespool nimetatud kohtuid või määrama protseduure juhul, kui see oleks vastuolus tema põhiseadusliku struktuuri või õigussüsteemi olemusega.

3.  
Kui selleks et osutada teenet, mille kohta on võetud erikohustus, nõutakse luba, tuleb liikme pädeval organil põhjendatud aja jooksul pärast seda, kui taotlus on esitatud, mis on riigisiseste seaduste ja eeskirjade järgi tunnistatud terviklikuks, informeerida taotlejat taotlust puudutavast otsusest. Taotleja nõudel peavad liikme pädevad organid põhjendamatu viivitamiseta teatama, millises käsitlusjärgus taotlus on.
4.  

Kindlustamaks, et kvalifikatsiooninõuete ja protseduuride, tehniliste standardite ja litsentsinõuetega seotud meetmed ei tekitaks teenustekaubandusele tarbetuid tõkkeid, tuleb teenustekaubanduse nõukogul asjakohaste organite abil, mida ta võib luua, välja töötada vajalikud põhimõtted. Nende põhimõtete eesmärk on tagada, et niisugused nõuded muu hulgas:

a) 

põhinevad objektiivsetel ja selgetel kriteeriumidel, nagu pädevus ja võime osutada teenust;

b) 

ei ole koormavamad kui vajalik kvaliteetse teenuse kindlustamiseks;

c) 

ei ole ise litsentsimisprotseduuride puhul teenuse pakkumise kitsenduseks.

5.  
a) 

Teenindusalal, kus liige on võtnud erikohustusi, ei rakendata niikaua, kui pole jõustunud lõike 4 põhjal nendel teenindusaladel väljatöötatud põhimõtted, litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõudeid ning tehnilisi standardeid, mis tühistaksid või kahjustaksid eespool mainitud erikohustusi viisil:

i) 

mis ei ole kooskõlas lõike 4 punktides a, b või c mainitud kriteeriumidega ja

ii) 

mida põhjendatult ei oleks võinud oodata sellelt liikmelt ajal, kui asjaomastel teenindusaladel need erikohustused võeti.

b) 

Määrates kindlaks, kas liikme tegevus on vastavuses lõike 5 punkti a kohustusega, võetakse arvesse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ( 171 ) rahvusvahelisi standardeid, mida see liige on rakendanud.

6.  
Teenindusalal, kus erikohustusi võetakse spetsialistiteenuste puhul, tuleb igal liikmel sätestada piisavad protseduurid teise liikme spetsialistide pädevuse kontrollimiseks.

Artikkel VII

Tunnustamine

1.  
Oma teenuseosutajatele loa andmise, nende litsentsimise või tõendamise standardite või kriteeriumide täielikuks või osaliseks täitmiseks ning vastavalt lõike 3 nõuetele võib liige tunnustada teatud maal omandatud haridust või kogemusi, seal täidetud nõudeid või väljastatud litsentse või tõendeid. Selline tunnustus, milleni võib jõuda kas ühtlustamise teel või muul viisil, võib põhineda asjaomase maaga sõlmitud lepingul või kokkuleppel või olla kohaldatud iseseisvalt.
2.  
Liikmel, kes on sellist liiki olemasoleva või tulevase lepingu või kokkuleppe osaline, nagu on viidatud lõikes 1, tuleb anda teistele huvitatud liikmetele piisav võimalus läbi rääkida sellise või sellisega võrreldava lepingu või kokkuleppega liitumise üle. Kui liige kohaldab tunnustust iseseisvalt, tuleb tal anda mis tahes teisele liikmele piisav võimalus näidata, et tema territooriumil saadud haridust, kogemusi, litsentse või tõendeid või täidetud nõudeid tuleks tunnustada.
3.  
Liige ei tohi võimaldada tunnustamist viisil, mis põhjustaks maade vahel diskrimineerimist, rakendades tema standardeid või hindamiskriteeriume teenuseosutajate tegevusloa, litsentside või tunnistuse andmiseks või looks teenustekaubanduse varjatud piirangu.
4.  

Igal liikmel tuleb:

a) 

12 kuu jooksul alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast tema suhtes informeerida teenustekaubanduse nõukogu oma olemasolevatest tunnustusmeetmetest ja teatada, kas need meetmed põhinevad sellist liiki lepingutel või kokkulepetel, millele on viidatud lõikes 1;

b) 

informeerida teenustekaubanduse nõukogu nii vara kui võimalik sellist liiki lepingu või kokkuleppe üle läbirääkimiste alustamisest, nagu on viidatud lõikes 1, et anda mis tahes teisele liikmele piisav võimalus näidata huvi osaleda läbirääkimistel, enne kui need jõuavad sisulisse faasi;

c) 

viivitamata informeerida teenustekaubanduse nõukogu uute tunnustusmeetmete vastuvõtmisest või olemasolevate olulisest muutmisest ja teatada, kas need meetmed põhinevad sellist liiki lepingul või kokkuleppel, millele on viidatud lõikes 1.

5.  
Kui sobib, peaks tunnustus põhinema mitmepoolselt kokku lepitud hindamiskriteeriumidel. Asjakohasel juhul tuleb liikmetel töötada koos asjaomaste valitsustevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega, et luua ja kehtestada tunnustamise ühised rahvusvahelised standardid ja kriteeriumid ning ühised rahvusvahelised standardid asjaomaste teenindusalade ja ametite praktiseerimise kohta.

Artikkel VIII

Monopolid ja teenuse ainuosutajad

1.  
Igal liikmel tuleb kindlustada, et monopoolne teenuseosutaja, pakkudes vastaval turul monopoolset teenust, tegutseb tema territooriumil viisil, mis ei ole vastuolus selle liikme II artikli järgsete kohustuste ja erikohustustega.
2.  
Kui liikme monopoolne teenuseosutaja konkureerib otse või tütarettevõtte kaudu teenuse osutamise pärast väljaspool oma monopoolsete õiguste ulatust ja asjaomase liikme erikohustustega seotud alal, tuleb liikmel tagada, et selline teenuseosutaja ei kuritarvitaks oma monopoolset seisundit, tegutsedes tema territooriumil viisil, mis oleks vastuolus kõnealuste kohustustega.
3.  
Sellise liikme taotlusel, kellel on põhjust arvata, et mis tahes teise liikme monopoolne teenuseosutaja tegutseb vastuolus lõigetega 1 ja 2, võib teenustekaubanduse nõukogu nõuda liikmelt, kes on sellise osutaja asutanud, säilitanud või talle tegevusloa andnud, eriinfot asjakohase tegevuse kohta.
4.  
Kui pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva liige annab monopoolsed õigused osutada tema erikohustustega hõlmatud teenust, tuleb sellel liikmel teatada sellest teenustekaubanduse nõukogule hiljemalt kolm kuud enne monopoolsete õiguste kavatsetavat andmist ja kohaldada XXI artikli lõigete 2, 3 ja 4 sätteid.
5.  
Käesoleva artikli sätteid tuleb rakendada ka teenuse ainuosutajate puhul, kui liige kas formaalselt või tegelikult a) volitab või moodustab väikese hulga teenuseosutajaid ja b) sisuliselt välistab nende osutajate vahelise konkurentsi oma territooriumil.

Artikkel IX

Äritavad

1.  
Liikmed tõdevad, et teatavad muud teenuseosutajate äritavad kui VIII artiklis mainitud, võivad kammitseda konkurentsi ja sellega piirata teenustekaubandust.
2.  
Igal liikmel tuleb mis tahes teise liikme taotluse korral olla valmis konsulteerima lõikes 1 viidatud äritavade kõrvaldamiseks. Liikmel, kelle poole pöördutakse, tuleb sellist taotlust täielikult ja mõistvalt arvesse võtta ja teha koostööd, pakkudes avalikult kättesaadavat mittekonfidentsiaalset asjassepuutuvat infot kõnealuse küsimuse kohta. Liikmel, kelle poole pöördutakse, tuleb esitada ka muud kättesaadavat infot seda taotlevale liikmele, olenevalt tema riigisisestest seadustest ja taotleva liikme poolt info konfidentsiaalsuse tagamist puudutava rahuldava lepingu sõlmimisest.

Artikkel X

Erakorralised kaitsemeetmed

1.  
Mittediskrimineerimise põhimõtte alusel peetakse erakorraliste kaitsemeetmete üle mitmepoolseid läbirääkimisi. Nende läbirääkimiste tulemused peavad jõustuma hiljemalt kolm aastat pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva.
2.  
Enne lõikes 1 viidatud läbirääkimiste tulemuste jõustumist võib iga liige XXI artikli lõike 1 sätetest hoolimata teatada teenustekaubanduse nõukogule oma kavatsusest muuta või tühistada erikohustus üks aasta pärast selle kohustuse jõustumist, tingimusel et liige põhjendab nõukogule, miks muudatuse või tühistamisega ei saa oodata XXI artikli lõikes 1 sätestatud kolme aasta möödumiseni.
3.  
Lõike 2 sätted kaotavad kehtivuse kolm aastat pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva.

Artikkel XI

Maksed ja ülekanded

1.  
Liige ei tohi rakendada piiranguid rahvusvahelistele ülekannetele ja jooksvatest tehingutest tulenevatele maksetele, mis on seotud tema erikohustustega, välja arvatud XII artiklis vaadeldud olukordades.
2.  
Käesolev leping ei tohi mingil viisil mõjutada Rahvusvahelise Valuutafondi liikmete õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud fondi põhikirjas, kaasa arvatud põhikirjaga kooskõlas olevate valuutatehingute kasutamine, tingimusel et liige ei tohi seada ühelegi kapitalitehingule piiranguid, mis on selliste tehingute puhul vastuolus tema erikohustustega, kui see ei toimu XII artikli põhjal või fondi taotlusel.

Artikkel XII

Piirangud maksebilansi kaitseks

1.  
Kui liiget on tabanud või teda ähvardavad tabada olulised maksebilansiraskused või välised finantsraskused, võib ta rakendada või säilitada piiranguid teenustekaubanduses, mille suhtes ta on võtnud endale erikohustusi, sealhulgas nende kohustustega seotud tehingute maksete ja ülekannete suhtes. Tõdetakse, et majanduslikus arengu- või üleminekustaadiumis oleva liikme maksebilansile suunatud eriline surve võib sundida kasutama piiranguid tagamaks muu hulgas piisava finantsvaru taseme säilitamine maa majandusliku arengu- või üleminekuprogrammi täitmiseks.
2.  

Lõikes 1 viidatud piirangud:

a) 

ei tohi tekitada diskrimineerimist liikmete hulgas;

b) 

peavad olema vastavuses Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga;

c) 

peavad vältima mis tahes teise liikme kaubandus-, majandus- ja finantshuvide tarbetut kahjustamist;

d) 

ei tohi olla suuremad, kui on vajalik lõikes 1 kirjeldatud asjaoludel;

e) 

on ajutised ja need tuleb järk-järgult kõrvaldada, kui lõikes 1 kirjeldatud olukord paraneb.

3.  
Määrates kindlaks selliste piirangute esinemist, võivad liikmed eelistada nende teenuste osutamist, mis on olulisemad nende majandus- ja arenguprogrammidele. Siiski ei tohi neid piiranguid kasutusele võtta või säilitada mingi teatud teenindusala kaitseks.
4.  
Piirangutest, mida võetakse kasutusele või säilitatakse lõike 1 põhjal, või neis tehtavatest muudatustest tuleb viivitamata teatada üldnõukogule.
5.  
a) 

Liikmed, kes kohaldavad käesoleva artikli sätteid, peavad viivitamata konsulteerima maksebilansi piirangute komiteega selle artikli põhjal rakendatavate piirangute üle.

b) 

Ministrite konverents kehtestab korraliste konsultatsioonide protseduurid. ( 172 ) Nende konsultatsioonide eesmärk on võimaldada ministrite konverentsil anda asjaomasele liikmele soovitusi, mida ta võib pidada sobivaks.

c) 

Nendel konsultatsioonidel tuleb hinnata kõnealuse liikme maksebilansi olukorda ja käesoleva artikli põhjal kasutusele võetud või säilitatud piiranguid, võttes muu hulgas arvesse järgmisi tegureid:

i) 

maksebilansiraskuste ja väliste finantsraskuste olemus ning ulatus;

ii) 

konsulteeriva liikme majanduslik ja kaubanduslik väliskeskkond;

iii) 

võimalikud alternatiivsed korrektiivmeetmed.

d) 

Konsultatsioonidel tuleb jälgida piirangute vastavust lõikele 2 ja eriti piirangute järkjärgulist kõrvaldamist lõike 2 punkti e kohaselt.

e) 

Nendel konsultatsioonidel aktsepteeritakse kõik Rahvusvahelise Valuutafondi esitatud statistilised ja muud andmed valuuta, rahavarude ja maksebilansi kohta ning tehtavad järeldused põhinevad fondi hinnangul konsulteeriva liikme maksebilansi ja välise finantsolukorra kohta.

6.  
Kui liige, kes ei ole Rahvusvahelise Valuutafondi liige, soovib rakendada käesoleva artikli sätteid, tuleb ministrite konverentsil luua küsimuse läbivaatamise ja muud vajalikud protseduurid.

Artikkel XIII

Riigihanked

1.  
II, XVI ja XVII artiklit ei tohi rakendada seaduse, määruse või nõude puhul, mis reguleerib valitsusasutuse poolt riiklikeks vajadusteks tehtud hankeid ja mille sihiks ei ole kaubanduslik edasimüük või kasutamine teenuste osutamisel kaubanduslikuks müügiks.
2.  
Käesoleva lepingu põhjal peetakse kahe aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast teenuste riigihangete üle mitmepoolseid läbirääkimisi.

Artikkel XIV

Ülderandid

Vastavalt nõudele, et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võiks tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist nende maade vahel, kus valitsevad sarnased tingimused, või teenustekaubanduse varjatud piirangut, ei tõlgendata käesolevat lepingut nii, et see takistaks liiget vastu võtmast või rakendamast meetmeid, mis on:

a) 

vajalikud avaliku moraali kaitseks või avaliku korra hoidmiseks; ( 173 )

b) 

vajalikud inimeste, loomade ja taimede elu ning tervise kaitseks;

c) 

vajalikud kindlustamaks vastavust seaduste ja määrustega, mis ei ole vastuolus käesoleva lepingu sätetega, kaasa arvatud need, mis puudutavad:

i) 

pettusel põhinevate ja kuritahtlike tavade takistamist või teenustealaste lepingute rikkumise tagajärgede käsitlemist;

ii) 

isikute eraelu kaitset isikuandmeid töödeldes ja levitades ning isiklike andmestike ja kontode konfidentsiaalsuse kaitset;

iii) 

ohutust;

d) 

vastuolus XVII artikliga, tingimusel et režiimi erinevuse eesmärk on tagada teiste liikmete teenuste või teenuseosutajate suhtes otseste maksude õiglane või tõhus ( 174 ) määramine või kogumine;

e) 

vastuolus II artikliga, tingimusel et režiimi erinevus tuleneb kahekordse maksustamise vältimise lepingust või kahekordse maksustamise vältimise sätetest mis tahes muus rahvusvahelises lepingus või kokkuleppes, millega liige on seotud.

Artikkel XIV bis

Julgeolekuerandid

1.  

Käesolevat lepingut ei tõlgendata nii, et see:

a) 

kohustab liiget avaldama infot, mille avalikustamist ta peab oma esmatähtsate julgeolekuhuvidega vastuolus olevaks või

b) 

takistab liiget astumast samme, mida ta peab vajalikuks oma esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmiseks ja mis:

i) 

on seotud teenuste osutamisega otse või kaudselt relvajõudude varustamiseks;

ii) 

on seotud lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega või ainetega, millest neid saadakse;

iii) 

astutakse sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete eriolukorras;

c) 

takistab liiget astumast samme vastavalt oma kohustustele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja alusel, säilitamaks rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.

2.  
Teenustekaubanduse nõukogu tuleb võimalikult põhjalikult informeerida meetmetest, mis on võetud lõike 1 punktide b ja c põhjal, ning nende lõpetamisest.

Artikkel XV

Subsiidiumid

1.  
Liikmed tunnistavad, et teatud asjaoludel võivad subsiidiumid teenustekaubandust moonutada. Liikmed alustavad läbirääkimisi, et arendada välja selliste kaubandusmoonutuste vältimiseks ( 175 ) vajalikud mitmepoolsed põhimõtted. Läbirääkimistel käsitletakse ka tasakaalustusprotseduuride asjakohasust. Sellistel läbirääkimistel tunnustatakse subsiidiumide osa arengumaade arenguprogrammides ja võetakse arvesse liikmete, eriti arengumaaliikmete vajadusi paindlikkuse järele selles valdkonnas. Neid läbirääkimisi silmas pidades tuleb liikmetel vahetada teavet kõikide nende teenustekaubandusega seotud subsiidiumide kohta, mida saavad kodumaised teenuseosutajad.
2.  
Iga liige, kes leiab, et teise liikme subsiidium mõjutab teda ebasoodsalt, võib taotleda kõnealuses küsimuses konsultatsiooni sellise liikmega. Selliseid taotlusi tuleb mõistvalt arvesse võtta.



III JAGU

ERIKOHUSTUSED

Artikkel XVI

Turulepääs

1.  
I artiklis toodud osutamisviise hõlmava turulepääsu suhtes kohaldab iga liige mis tahes teise liikme teenustele ja teenuseosutajatele režiimi, mis pole ebasoodsam kui see, mida näevad ette tema loendis kokkulepitud ja määratletud piirangud ja tingimused. ( 176 )
2.  

Teenindusalal, kus on võetud turulelubamise kohustused, on need meetmed, mida liige kas piirkondlikus ulatuses või kogu oma territooriumil ei tohi säilitada või kehtestada, kui tema loendis ei ole märgitud teisiti, määratletud:

a) 

piiranguna teenuseosutajate hulgale kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainuosutajate või majandusvajaduste testi nõuete näol;

b) 

piiranguna teenustealaste tehingute või vara üldväärtusele arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol;

c) 

piiranguna teenustealaste tehingute üldhulgale või teenuste üldmahule, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena; ( 177 )

d) 

piiranguna füüsiliste isikute üldhulgale, keda võib rakendada teataval teenindusalal või keda teenuseosutaja võib rakendada ja kes on vajalikud ning otseselt seotud konkreetse teenuse osutamisega arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol;

e) 

meetmena, mis piirab või nõuab teatud liiki juriidilist isikut või ühisettevõtet, mille kaudu teenuseosutaja võib teenust osutada;

f) 

piiranguna väliskapitali osalusele, väljendatuna kas välisaktsiaosaluse maksimaalse protsendimäärana või üksiku välisinvesteeringu või kokkuarvestatud välisinvesteeringute kogusummana.

Artikkel XVII

Võrdne kohtlemine

1.  
Teenindusalal, mis on kirjas tema kohustuste loendis, võimaldab iga liige vastavalt selles kehtestatud tingimustele ja normidele mis tahes teise liikme teenustele ja teenuseosutajatele kõigi osutamist mõjutavate meetmete suhtes vähemalt sama soodsa režiimi, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenuseosutajatele. ( 178 )
2.  
Liige võib täita lõikes 1 toodud nõude, võimaldades teise liikme teenustele ja teenuseosutajatele vormiliselt kas samasuguse või erineva režiimi, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenuseosutajatele.
3.  
Vormiliselt kas samasugust või erinevat režiimi peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused soodsamaks liikme teenustele ja teenuseosutajatele, võrreldes mis tahes teise liikme samasuguste teenuste ja teenuseosutajatega.

Artikkel XVIII

Lisakohustused

Liikmed võivad pidada läbirääkimisi kohustuste üle, mis puudutavad teenustekaubandust mõjutavaid meetmeid, mida ei pea XVI ja XVII artikli kohaselt loendisse märkima, kaasa arvatud need, mis puudutavad kvalifikatsiooni, standardeid ja litsentsimisküsimusi. Need kohustused kantakse liikme loendisse.



IV JAGU

JÄRKJÄRGULINE LIBERALISEERIMINE

Artikkel XIX

Läbirääkimised erikohustuste üle

1.  
Käesoleva lepingu eesmärkide kohaselt tuleb liikmetel asuda pidama järjestikuseid läbirääkimisvoore, alustades mitte hiljem kui viis aastat pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva, ja seejärel perioodiliselt, et saavutada järkjärguline suurem teenustekaubanduse liberaliseerimine. Selliste läbirääkimiste eesmärgiks peab olema tõhusa turulepääsu tagamise vahendina vähendada või kõrvaldada meetmete negatiivne mõju teenustekaubandusele. See protsess peab toimuma, pidades silmas kõikide osalejate huvide edendamist vastastikuse kasusaamise alusel ning üldiste õiguste ja kohustuste üldise tasakaalu tagamist.
2.  
Liberaliseerimine peab toimuma, arvestades asjakohaselt iga liikme riikliku poliitika eesmärke ja üksikute liikmete arengutaset nii üldiselt kui ka üksikutel aladel. Üksikute arengumaaliikmete suhtes tuleb olla piisavalt paindlik, lastes neil avada vähem alasid, liberaliseerida vähem ärioperatsioone, järk-järgult laiendada turulepääsu kooskõlas nende arenguastmega ning välismaistele teenuseosutajatele turulepääsu võimaldades lisada ligipääsutingimused IV artiklis viidatud eesmärkide saavutamiseks.
3.  
Igaks vooruks kehtestatakse oma läbirääkimisjuhend ja protseduurid. Niisuguse juhendi kehtestamiseks hindab teenustekaubanduse nõukogu teenustekaubandust üldiselt ja alade kaupa, lähtudes käesoleva lepingu eesmärkidest, kaasa arvatud IV artikli lõikes 1 sätestatud eesmärkidest. Läbirääkimisjuhendis kehtestatakse liikme poolt eelmiste läbirääkimiste järel iseseisvalt ette võetud liberaliseerimise režiimi laad, samuti IV artikli lõike 3 sätete põhjal vähimarenenud liikmete suhtes rakendatav erirežiim.
4.  
Järkjärgulist liberaliseerimist arendatakse edasi iga sellise vooru kahe-, mõne- ja mitmepoolsetel läbirääkimistel, mille eesmärk on tõsta käesoleva lepingu alusel liikmete võetud erikohustuste üldtaset.

Artikkel XX

Erikohustuste loendid

1.  

Igal liikmel tuleb esitada loendis erikohustused, mis ta käesoleva lepingu III jao alusel võtab. Teenindusalade suhtes, kus neid kohustusi võetakse, tuleb igas loendis määratleda:

a) 

turulepääsu piirangud ja tingimused;

b) 

võrdse kohtlemise tingimused ja normid;

c) 

lisakohustustega seotud ettevõtmised;

d) 

sobival juhul selliste kohustuste kohaldamise ajakava;

e) 

selliste kohustuste jõustumise kuupäev.

2.  
Nii XVI kui ka XVII artikliga vastuolus olevad meetmed pannakse kirja XVI artikliga seotud veerus. Sel juhul arvestatakse niisugust märget ka kui XVII artikliga seotud tingimust või reservatsiooni.
3.  
Erikohustuste loendid lisatakse käesolevale lepingule ja need moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel XXI

Loendite muutmine

1.  
a) 

Liige (käesolevas artiklis „muutev liige”) võib käesoleva artikli sätete kohaselt muuta või kõrvaldada loendist mis tahes kohustuse pärast kolme aasta möödumist kohustuse jõustumise kuupäevast.

b) 

Muutev liige peab teavitama teenustekaubanduse nõukogu oma kavatsusest muuta või kõrvaldada käesoleva artikli sätete kohaselt mingi kohustus mitte hiljem kui kolm kuud enne kavatsetavat muutmise või kõrvaldamise täideviimise kuupäeva.

2.  
a) 

Mis tahes liikme taotlusel, kelle käesoleva lepingu kohast kasu lõike 1 punkti b põhjal ettepandud muudatus või kõrvaldamine võib mõjutada (käesolevas artiklis „mõjutatud liige”), alustab muutev liige läbirääkimisi saavutamaks kokkulepet mis tahes vajaliku kompenseeriva täpsustuse kohta. Sellistel läbirääkimistel ja sellises kokkuleppes püüavad kõnealused liikmed säilitada vastastikku kasulike kohustuste üldist taset, mis poleks kaubandusele ebasoodsam kui see, mis enne selliseid läbirääkimisi on ette nähtud erikohustuste loendis.

b) 

Kompenseerivad täpsustused tehakse enamsoodustusrežiimi alusel.

3.  
a) 

Kui muutev liige ja mis tahes mõjutatud liige ei jõua läbirääkimisteks kehtestatud aja jooksul kokkuleppele, võib selline mõjutatud liige anda küsimuse vahekohtusse. Iga mõjutatud liige, kes soovib kasutada oma õigust saada võimalikku kompensatsiooni, peab osalema vahekohtus.

b) 

Kui ükski mõjutatud liige ei ole taotlenud vahekohut, on muutval liikmel lubatud ette pandud muutmine või kõrvaldamine täide viia.

4.  
a) 

Muutev liige ei või muuta või kõrvaldada oma kohustust enne, kui ta pole vahekohtu otsuse kohaselt teinud kompenseerivaid täpsustusi.

b) 

Kui muutev liige viib täide oma kavatsetud kohustuse muutmise või kõrvaldamise vahekohtu otsust arvestamata, võib iga vahekohtus osalenud mõjutatud liige vahekohtu otsuse kohaselt muuta või kõrvaldada sisuliselt samaväärse kasu. Hoolimata II artiklis sätestatust võib sellise muutmise või kõrvaldamise täide viia ainult muutva liikme suhtes.

5.  
Teenustekaubanduse nõukogu kehtestab loendites paranduste ja muudatuste tegemise protseduurid. Mis tahes liige, kes on käesoleva artikli kohaselt muutnud või kõrvaldanud loendisse kantud kohustusi, teeb neid protseduure järgides muudatused oma loendis.



V JAGU

INSTITUTSIOONILISED SÄTTED

Artikkel XXII

Konsultatsioonid

1.  
Iga liige võtab mõistvalt arvesse ja tagab piisava võimaluse konsultatsiooniks niisuguste esildiste kohta, mida mis tahes teine liige võib teha käesoleva lepingu toimimist mõjutava küsimuse kohta. Selliste konsultatsioonide puhul kehtib vaidluste lahendamise käsituslepe.
2.  
Teenustekaubanduse nõukogu või vaidluste lahendamise organ (VLO) võivad liikme taotlusel konsulteerida mis tahes liikme või liikmetega iga küsimuse üle, millele rahuldava lahenduse leidmine lõikes 1 osutatud konsulteerimise abil on võimatuks osutunud.
3.  
Liige ei või kas käesoleva või XXIII artikli põhjal tugineda XVII artiklile teise liikme meetme suhtes, mis mahub nende vahel kahekordse maksustamise vältimist käsitleva rahvusvahelise lepingu rakendusalasse. Juhul kui liikmed on lahkarvamusel, kas meede mahub nendevahelise lepingu rakendusalasse, on mõlemal liikmel lubatud anda küsimus teenustekaubanduse nõukogusse. ( 179 ) Nõukogu esitab küsimuse lahendamiseks vahekohtule. Vahekohtuniku otsus on lõplik ja liikmeid siduv.

Artikkel XXIII

Vaidluste lahendamine ja kohustuste täitmine

1.  
Kui üks liige peaks arvama, et mis tahes teine liige ei täida oma käesoleva lepingu järgseid kohustusi või erikohustusi, võib ta küsimusele vastastikku rahuldava lahenduse saamiseks otsida abi vaidluste lahendamise käsitusleppest.
2.  
Kui vaidluste lahendamise organ arvab, et asjaolud on piisavalt tõsised sellise meetme õigustamiseks, võib ta volitada liiget või liikmeid peatama kohustuste või erikohustuste rakendamise mis tahes teise liikme või liikmete suhtes vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli 22 kohaselt.
3.  
Kui liige arvab, et mis tahes kasu, mida ta põhjendatult võinuks loota teise liikme käesoleva lepingu III jao järgsest erikohustusest, on olematuks muudetud või vähendatud mis tahes käesoleva lepingu sätetega kooskõlas oleva meetme rakendamisega, võib ta abi otsida vaidluste lahendamise käsitusleppest. Kui vaidluste lahendamise organ arvab, et see meede on kõnealuse kasu olematuks muutnud või seda vähendanud, on mõjutatud liikmel XXI artikli lõike 2 põhjal õigus vastastikku rahuldavale muudatusele, mis võib hõlmata meetme muutmist või kõrvaldamist. Kui asjaomased liikmed ei saavuta kokkulepet, rakendatakse vaidluste lahendamise käsitusleppe artiklit 22.

Artikkel XXIV

Teenustekaubanduse nõukogu

1.  
Teenustekaubanduse nõukogu täidab selliseid kohustusi, mis võidakse talle määrata käesoleva lepingu toimimise hõlbustamiseks ja eesmärkide edendamiseks. Nõukogu võib asutada selliseid allorganeid, mida ta peab asjakohaseks oma kohustuste tõhusaks täitmiseks.
2.  
Nõukogu ja, kui nõukogu ei otsusta teisiti, tema allorganid on avatud osalemiseks kõikide liikmete esindajatele.
3.  
Nõukogu esimehe valivad selle liikmed.

Artikkel XXV

Tehniline koostöö

1.  
Liikmete teenuseosutajatel, kes sellist abi vajavad, on õigus kasutada IV artikli lõikes 2 viidatud kontaktkeskuste teenuseid.
2.  
Sekretariaat korraldab arengumaadele antavat tehnilist abi mitmepoolselt ja selle otsustab teenustekaubanduse nõukogu.

Artikkel XXVI

Suhted teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega

Üldnõukogu töötab välja kohase korra konsulteerimiseks ja koostööks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja tema spetsialiseeritud asutustega, samuti muude teenustega tegelevate valitsustevaheliste organisatsioonidega.



VI JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel XXVII

Eeliste keelamine

Liige võib keelata käesoleva lepingu kohased eelised:

a) 

teenuse osutamise puhul, kui ta teeb kindlaks, et teenust osutatakse selle mitteliikme või liikme territooriumilt, kelle suhtes keelav liige ei rakenda WTO lepingut;

b) 

mereveoteenuse puhul, kui ta teeb kindlaks, et teenust pakub:

i) 

alus, mis on registreeritud mitteliikme seaduste järgi või mille on registreerinud liige, kelle suhtes keelav liige ei rakenda WTO lepingut, ja

ii) 

isik, kes prahib ja/või kasutab seda alust täies ulatuses või osaliselt, kuid kes on pärit mitteliikmesmaalt või liikmesmaalt, kelle suhtes keelav liige ei rakenda WTO lepingut;

c) 

juriidilisest isikust teenuseosutaja puhul, kui ta teeb kindlaks, et see ei ole teise liikme teenuseosutaja või et see on sellise liikme teenuseosutaja, kelle suhtes keelav liige ei rakenda WTO lepingut.

Artikkel XXVIII

Määratlused

Käesolevas lepingus:

a) 

tähendab „meede” liikme poolt võetavat mis tahes meedet kas seaduse, määruse, reegli, protseduuri, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul;

b) 

hõlmab „teenuse osutamine” teenuse tootmist, jaotamist, turustamist, müümist ja kättetoimetamist;

c) 

hõlmavad „liikmete teenustekaubandust mõjutavad meetmed” meetmeid, mis puudutavad:

i) 

teenuse ostmist, tasumist ja kasutamist;

ii) 

ligipääsu liikmete nõudel üldiselt pakutavatele teenustele ja nende kasutamist seoses teenuste osutamisega;

iii) 

liikme isikute kohalolekut, sealhulgas kaubanduslikku kohalolekut teenuste osutamiseks teise liikme territooriumil;

d) 

tähendab „kaubanduslik kohalolek” mis tahes ärilist või kutsealast institutsiooni, sealhulgas:

i) 

juriidilise isiku asutamist, omandamist või ülalpidamist;

ii) 

filiaali või esinduse loomist või ülalpidamist liikme territooriumil teenuste osutamiseks;

e) 

tähendab teenuse „ala”:

i) 

seoses erikohustusega ühte, mitut või kõiki selle teenuse allsektoreid, nagu on täpsustatud liikme loendis;

ii) 

muudel juhtudel kogu antud teenuse ala, sealhulgas kõik selle allsektorid;

f) 

tähendab „teise liikme teenus” teenust,

i) 

mida osutatakse selle teise liikme territooriumilt või territooriumil või, mereveo puhul, kui teenust osutab alus, mis on registreeritud selle teise liikme seaduste järgi või kui teenust osutab selle teise liikme isik prahitud alusega ja/või seda täies ulatuses või osaliselt kasutades;

ii) 

mida selle teise liikme teenuseosutaja osutab kaubandusliku kohaloleku või füüsiliste isikute kohaloleku kaudu;

g) 

tähendab „teenuseosutaja” mis tahes isikut, kes osutab teenust; ( 180 )

h) 

tähendab „monopoolne teenuseosutaja” mis tahes eraõiguslikku või avalik-õiguslikku isikut, kelle asjaomane liige on liikme territooriumil oleval turul volitanud või asutanud vormiliselt või tegelikult asjaomase teenuse ainuosutajaks;

i) 

tähendab „teenuse tarbija” mis tahes isikut, kes võtab vastu või kasutab teenust;

j) 

tähendab „isik” kas füüsilist või juriidilist isikut;

k) 

tähendab „teise liikme füüsiline isik” isikut, kes elab selle teise liikme või mis tahes teise liikme territooriumil ja kes selle teise liikme seaduste kohaselt:

i) 

on selle teise liikme kodanik või

ii) 

omab õigust alalisele elukohale selle teise liikme territooriumil, juhul kui:

1. 

liikmel ei ole kodanikke;

2. 

liige võimaldab oma alalistele residentidele teenustekaubandust mõjutavate meetmete suhtes sisuliselt sama režiimi kui oma kodanikele, nagu on teatatud WTO lepingu tunnustamisel või sellega ühinemisel, tingimusel et ükski liige ei pea võimaldama eespool mainitud alalistele residentidele soodsamat režiimi, kui see teine liige ise neile võimaldaks. Sellises teatises peab sisalduma kinnitus, et liige vastutab oma seaduste ja määruste kohaselt eespool mainitud alaliste residentide eest samal kombel, kui see teine liige vastutab oma kodanike eest;

l) 

tähendab „juriidiline isik” rakendatava seaduse järgi nõuetekohaselt asutatud või muul viisil korraldatud mis tahes juriidilist üksust kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks, kas era- või riigi omanduses, kaasa arvatud mis tahes aktsiaselts, trust, ühing, ühisettevõte, üksikettevõte või liit;

m) 

tähendab „teise liikme juriidiline isik” juriidilist isikut:

i) 

kes on asutatud või muul viisil korraldatud selle teise liikme seaduste järgi ja on seotud olulise äritegevusega selle liikme või mis tahes teise liikme territooriumil;

ii) 

keda neil juhtudel, kui teenust osutatakse kaubandusliku kohaloleku kaudu, omavad või kontrollivad:

1. 

selle liikme füüsilised isikud;

2. 

punktis 1 mainitud teise liikme juriidilised isikud;

n) 

juriidiline isik on:

i) 

liikme isikute „omanduses”, kui selle liikme isikud omavad üle 50 % selle juriidilise isiku kogukapitalist;

ii) 

liikme isikute poolt „kontrollitud”, kui kõnealustel isikutel on volitused nimetada suurem osa tema juhtkonnast või teisiti juriidiliselt juhtida tema tegevust;

iii) 

„seotud” teise isikuga, kui ta kontrollib kõnealust isikut või teda kontrollitakse selle teise isiku poolt või kui juriidilist isikut ja seda teist isikut kontrollib üks ja seesama isik;

o) 

„otsesed maksud” hõlmavad kõiki makse kogusissetulekult, kogukapitalilt või sissetuleku või kapitali osadelt, kaasa arvatud maksud vara võõrandamise tuludelt, makse kinnisvaralt, pärandustelt ja kingitustelt, samuti makse ettevõtete makstud töötasude ja palkade kogusumma pealt, aga ka makse kapitali kallinemise pealt.

Artikkel XXIX

Lisad

Käesoleva lepingu lisad on selle lepingu lahutamatu osa.

Lisa artikli II erandite kohta

KOHALDAMISALA

1. 

Käesolev lisa täpsustab tingimused, mille põhjal liige on käesoleva lepingu jõustudes vabastatud II artikli lõike 1 järgsetest kohustustest.

2. 

Kõiki pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva rakendatavaid uusi erandeid käsitletakse käesoleva lepingu IX artikli lõike 3 põhjal.

Läbivaatamine

3. 

Teenustekaubanduse nõukogu vaatab läbi kõik kauemaks kui viieks aastaks lubatud erandid. Esimene selline läbivaatamine peab toimuma viie aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumisest.

4. 

Läbivaatamise käigus teenustekaubanduse nõukogu:

a) 

uurib, kas erandiks vajaduse loonud tingimused on veel alles;

b) 

määrab kindlaks mis tahes järgmise läbivaatamise kuupäeva.

Lõppemine

5. 

Liikmele lubatud erand käesoleva lepingu II artikli lõike 1 järgsetest kohustustest seoses teatava erimeetmega lõpeb erandis määratud tähtaja möödudes.

6. 

Põhimõtteliselt ei tohiks sellised erandid kesta üle 10 aasta. Igal juhul tuleb neid arutada järgmiste kaubanduse liberaliseerimise alaste läbirääkimisvoorude ajal.

7. 

Liikmel tuleb teatada teenustekaubanduse nõukogule erandi aja lõppedes, et vastuolus olev meede on viidud vastavusse käesoleva lepingu II artikli lõikega 1.

II artikli erandite nimekirjad

[II artikli lõike 2 kohaste erandite kokkulepitud nimekirjad on lisatud WTO lepingule käesoleva lisa osana.]

Lisa käesoleva lepingu põhjal teenuseid osutavate füüsiliste isikute liikumise kohta

1. 

Käesolevat lisa rakendatakse teenuste osutamisega seotud meetmete puhul, mis mõjutavad liikme füüsilistest isikutest teenuseosutajaid ja liikme füüsilisi isikuid, kes on liikme teenuseosutaja teenistuses.

2. 

Käesolevat lepingut ei rakendata meetmete puhul, mis mõjutavad liikme tööturule pääsu otsivaid füüsilisi isikuid, samuti kodakondsust, alalist elu- või töökohta puudutavate meetmete puhul.

3. 

Käesoleva lepingu III ja IV jao kohaselt võivad liikmed pidada läbirääkimisi kõikidesse kategooriatesse kuuluvate, käesoleva lepingu kohaselt teenuseid osutavate füüsiliste isikute liikumist puudutavate erikohustuste üle. Erikohustusega hõlmatud füüsilistel isikutel lubatakse osutada teenust kõnealuse kohustuse tingimuste kohaselt.

4. 

Käesolev leping ei takista liiget rakendamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, kaasa arvatud meetmed, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et neid meetmeid ei rakendataks viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida mis tahes liige saab erikohustuse tingimuste kohaselt. ( 181 )

Lisa õhuveoteenuste kohta

1. 

Käesolevat lisa rakendatakse õhuveoteenuste kaubandust puudutavate meetmete puhul, mis mõjutavad regulaarset või ebaregulaarset lennuliiklust ja sellega kaasnevaid teenuseid. On kinnitatud, et mis tahes käesoleva lepingu põhjal endale võetud erikohustus või lepingust tulenev kohustus ei tohi vähendada ega mõjutada liikmete kahe- või mitmepoolsete lepingute järgseid kohustusi, mis on jõus WTO lepingu jõustumise kuupäeval.

2. 

Käesolevat lepingut, kaasa arvatud tema vaidluste lahendamise protseduurid, ei rakendata meetmete puhul, mis mõjutavad:

a) 

liiklusõigusi, hoolimata sellest, kuidas need on antud;

b) 

teenuseid, mis on otse seotud liiklusõiguste kasutamisega, välja

arvatud käesoleva lisa punktis 3 sätestatu.

3. 

Käesolevat lepingut rakendatakse meetmete puhul, mis mõjutavad:

a) 

lennukite remondi- ja hooldusteenuseid;

b) 

õhuveoteenuste müüki ja turustamist;

c) 

komputeriseeritud ettetellimissüsteemi (CRS) teenuseid.

4. 

Käesoleva lepingu vaidluste lahendamise protseduuridele võib tugineda ainult siis, kui asjaomane liige on võtnud endale kohustusi või erikohustusi ja kui kahepoolsete ja teiste mitmepoolsete lepingute või kokkulepete vaidluste lahendamise protseduurid on ammendatud.

5. 

Teenustekaubanduse nõukogu vaatab periooditi, aga vähemalt iga viie aasta järel läbi õhutranspordi ala arengu ja käesoleva lisa toimimise, et kaaluda käesoleva lepingu edasist võimalikku kohaldamist sellel teenindusalal.

6. 

Määratlused

a) 

„Õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused” tähendavad selliseid toiminguid, mida tehakse lennuki või selle osaga, kui see on liiklusest kõrvaldatud, ja mis ei hõlma nn liinihooldust.

b) 

„Õhuveoteenuste müük ja turustamine” tähendab asjaomase lennukompanii võimalusi vabalt müüa ja turustada oma õhuveoteenuseid, kaasa arvatud kõik turunduse aspektid, nagu turu-uuring, reklaam ja jaotus. Need toimingud ei sisalda õhuveoteenuste hindamist ega rakendatavaid tingimusi.

c) 

„Komputeriseeritud ettetellimissüsteemi (CRS) teenused” tähendavad komputeriseeritud andmetöötlussüsteemi teenuseid, mis sisaldavad teavet lennukompaniide sõiduplaanide, pakkumiste, hindade ja hinnaeeskirjade kohta ning mille kaudu saab pileteid ette tellida ja müüa.

d) 

„Liiklusõigused” tähendavad õigust pidada regulaarset ja ebaregulaarset lennuliiklust ja/või vedada reisijaid, kaupu ja posti kas tasu või rendise eest liikme territooriumilt, territooriumile, territooriumil või üle selle territooriumi, hõlmates teenindatavaid paiku, kasutatavaid liine, veoliike vastavalt veosele, osutamise mahtu, maksude määramist ja nende tingimusi, lennukompaniide märgistamise kriteeriume, sealhulgas selliseid kriteeriume, nagu number, omand ja kontroll.

Lisa finantsteenuste kohta

1.   Kohaldamisala ja määratlus

a) 

Käesolevat lisa rakendatakse finantsteenuste osutamist mõjutavate meetmete puhul. Lisas olev viide finantsteenuste osutamisele tähendab teenuse osutamist käesoleva lepingu I artikli lõikes 2 määratletud viisil.

b) 

Käesoleva lepingu I artikli lõike 3 punktis b tähendavad „teenused, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel”:

i) 

keskpanga, finantsorgani või mõne muu avaliku üksuse tegevust raha- või valuutakursipoliitika osana;

ii) 

tegevust, mis moodustab seadusega ettenähtud sotsiaalkindlustuse või riikliku pensionikorralduse osa;

iii) 

muud avaliku üksuse tegevust valitsuse nimel või valitsuse tagatuna või selle rahalisi ressursse kasutades.

c) 

Käesoleva lepingu I artikli lõike 3 punkt b: kui liige lubab selle lõike punkti b alapunktides ii või iii viidatud toiminguid teha oma finantsteenuste osutajail konkurentsis avaliku üksuse või finantsteenuse osutajaga, tuleb niisugune tegevus arvata „teenuste” hulka.

d) 

Käesoleva lepingu I artikli lõike 3 punkti c ei rakendata käesoleva lisaga hõlmatud teenuste puhul.

2.   Siseriiklik reguleerimine

a) 

Käesoleva lepingu teistest sätetest hoolimata ei takistata liiget võtmast meetmeid ettevaatuskaalutlustel, kaasa arvatud investeerijate, hoiustajate, kindlustuspoliisiomanike või nende isikute kaitse, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või finantssüsteemi puutumatuse ja stabiilsuse tagamiseks. Kui niisugused meetmed on vastuolus käesoleva lepingu sätetega, ei tohi neid kasutada liikme lepingujärgsete kohustuste vältimiseks.

b) 

Käesoleva lepingu sätteid ei tõlgendata nii, et liige oleks kohustatud avalikustama infot, mis on seotud üksikklientide äritegevuse ja kontodega, või avaliku üksuse valduses olevat konfidentsiaalset infot või infot, mille kohta neil on omandiõigus.

3.   Tunnustamine

a) 

Liige võib tunnustada mis tahes teise maa ettevaatusmeetmeid, määrates kindlaks, kuidas selle liikme finantsteenustega seotud meetmeid rakendatakse. Niisugune tunnustamine, mis võidakse saavutada eeskirjade ühtlustamise teel või muul viisil, võib põhineda asjaomase maaga sõlmitud lepingul või kokkuleppel või võib olla ka ühepoolne.

b) 

Liikmel, kes on alapunktis a mainitud tulevase või olemasoleva lepingu või kokkuleppe pool, tuleb anda piisav võimalus teistele huvitatud liikmetele pidada läbirääkimisi sellise lepingu või kokkuleppega liitumise üle või pidada läbirääkimisi võrreldavate lepingute või kokkulepete üle tingimustes, kus oleks samaväärne korraldus, kontroll, korralduse täitmine ja kui sobib, lepingu või kokkuleppeosaliste vahel info vahetamist puudutavad protseduurid. Kui liige kohaldab tunnustamist ühepoolselt, tuleb tal anda mis tahes teisele liikmele piisav võimalus näidata selliste tingimuste olemasolu.

c) 

Kui liige kaalub mis tahes teise maa ettevaatusmeetmete tunnustamist, ei rakendata VII artikli lõike 4 punkti b.

4.   Vaidluste lahendamine

Ettevaatusküsimusi ja muid finantsküsimusi puudutavate vaidluste lahendamise vaekogud peavad olema vaidlusaluses finantsteenuses piisavalt asjatundlikud.

5.   Määratlused

Käesolevas lisas:

a) 

„Finantsteenus” on mis tahes finantsilise iseloomuga teenus, mida osutab liikme finantsteenuse osutaja. Finantsteenused hõlmavad kõiki kindlustusteenuseid ja kindlustusega seotud teenuseid ning kõiki panga- ja muid finantsteenuseid (välja arvatud kindlustus). Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusliike:

Kindlustusteenused ja kindlustusega seotud teenused

i) 

otsekindlustus (kaasa arvatud kaaskindlustus):

(A) 

elukindlustus;

(B) 

kahjukindlustus;

ii) 

edasikindlustus ja retrosessioon;

iii) 

kindlustuse vahendamine, nagu näiteks tegevus maaklerina ja kindlustusagendina;

iv) 

kindlustuse abiteenused, nagu näiteks konsulteerimis- ja aktuaarteenused, riski hindamis- ja kahjukäsitlusteenused;

Panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)

v) 

hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine üldsuselt;

vi) 

kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja kaubandustehingute finantseerimine;

vii) 

finantsliising;

viii) 

kõik makse- ja rahaedastamisteenused, sealhulgas krediit- ja deebetkaardid, reisitšekid ja pangavekslid;

ix) 

garantiid ja bilansivälised kohustused;

x) 

kauplemine oma või klientide nimel kas börsil, reguleerimata väärtpaberiturul või teisiti:

(A) 

rahaturu instrumendid (sealhulgas tšekid, arved, hoiusertifikaadid);

(B) 

välisvaluuta;

(C) 

tuletisväärtpaberid, sealhulgas, kuid mitte ainult futuurid ja optsioonid;

(D) 

valuutakursi ja intressimäära instrumendid, sealhulgas sellised finantsinstrumendid nagu vahetus- ja tulevikutehingud;

(E) 

siirdväärtpaberid;

(F) 

muud vabalt vahetatavad finantsinstrumendid ja finantsvarad, sealhulgas väärismetallikangid;

xi) 

osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas emissiooni garanteerimine ja agendina paigutamine (nii avalikult kui suunatult), ja sellega seotud teenuste osutamine;

xii) 

rahamaaklerlus;

xiii) 

vara valitsemine, nagu raha- ja väärtpaberiportfelli haldamine, kõik kollektiivsete investeeringute valitsemise vormid, pensionifondi haldamine, hooldus-, depositaar- ja usaldushoiuteenused;

xiv) 

finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste siirdväärtpaberitega seotud arveldus- ja kliiringteenused;

xv) 

finantsinformatsiooni, finantsandmete töötlemise ja vastava tarkvara hankimine ja edastamine teiste finantsteenuste osutajate poolt;

xvi) 

nõustamine, vahendamine ja muud finantsabiteenused, mis on seotud kõigi alalõikudes v kuni xvi loetletud tegevustega, sealhulgas krediidisoovitus ja -analüüs, investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti nõustamine äriühingute omandamise ja ümberstruktureerimise ning strateegia kohta.

b) 

„Finantsteenuse osutaja” tähendab liikme füüsilist või juriidilist isikut, kes soovib osutada või osutab finantsteenuseid, kuid termin „finantsteenuse osutaja” ei hõlma avalikke üksusi.

c) 

„Avalik üksus” tähendab:

i) 

liikme valitsust, keskpanka või rahandusasutust või liikme omanduses olevat või tema kontrollitavat üksust, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt kaubanduslikel tingimustel finantsteenuseid osutav institutsioon;

ii) 

eraüksus, mis täidab funktsioone, mis on tavaliselt keskpangal või rahandusasutusel.

Teine lisa finantsteenuste kohta

1. 

Käesoleva lepingu II artiklist ja II artikli erandeid puudutava lisa punktidest 1 ja 2 hoolimata võib liige neli kuud pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva algava 60-päevase ajavahemiku jooksul loetleda lisas need finantsteenustega seotud meetmed, mis on vastuolus lepingu II artikli lõikega 1.

2. 

Käesoleva lepingu XXI artiklist hoolimata võib liige neli kuud pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva algava 60-päevase ajavahemiku jooksul parandada, muuta või kõrvaldada kas kõik või osa oma loendisse kantud finantsteenustega seotud erikohustustest.

3. 

Teenustekaubanduse nõukogu kehtestab punktide 1 ja 2 kohaldamiseks vajalikud protseduurid.

Lisa mereveoteenuseid käsitlevate läbirääkimiste kohta

1. 

II artikkel ja lisa II artikli erandite kohta, kaasa arvatud nõue loetleda lisas kõik liikme säilitatavad enamsoodustusrežiimiga vastuolus olevad meetmed, jõustuvad rahvusvahelise laevaliikluse, selle abiteenuste ning sadamarajatistele juurdepääsu ja nende kasutamise puhul alles:

a) 

mereveoteenuseid käsitlevaid läbirääkimisi puudutava ministrite otsuse lõike 4 põhjal määrataval rakendamise kuupäeval;

b) 

läbirääkimiste ebaõnnestumise korral mereveoteenuseid käsitlevate läbirääkimiste toimkonna lõpparuande esitamise kuupäeval, nagu selles otsuses on sätestatud.

2. 

Punkti 1 ei kohaldata mitte ühegi mereveoteenuseid puudutava erikohustuse puhul, mis on kantud liikme loendisse.

3. 

Punktis 1 viidatud läbirääkimiste lõppemisest alates ja enne rakendamise kuupäeva võib liige parandada, muuta või kõrvaldada sellest teenindusalast kõik või osa erikohustustest kompensatsiooni pakkumata, hoolimata XXI artikli sätetest.

Lisa telekommunikatsiooni kohta

1.   Eesmärgid

Tunnustades telekommunikatsiooni teenindusala eriomadusi ja eriti selle kaksikrolli majandustegevuse selgepiirilise sektorina ja sektorina, mis on muu majandustegevuse aluseks ja vahendiks, on liikmed kokku leppinud järgmises lisas, püüdes täiustada käesoleva lepingu sätteid nende meetmete puhul, mis mõjutavad juurdepääsu üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ning nende kasutamist. Käesolev lisa pakub vastavalt märkusi ja täiendavaid sätteid selle lepingu kohta.

2.   Kohaldamisala

a) 

Käesolevat lisa kohaldatakse liikme kõigi meetmete puhul, mis mõjutavad juurdepääsu üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ning nende kasutamist. ( 182 )

b) 

Käesolevat lisa ei kohaldata raadio- või televisioonisaadete kaabel- või ringhäälingulevi mõjutavate meetmete puhul.

c) 

Käesoleva lisa põhjal ei saa:

i) 

nõuda liikmelt, et ta volitaks teise liikme teenuseosutajat rajama, ehitama, soetama, rentima, kasutama või osutama telekommunikatsioonivõrke või teenuseid muul viisil, kui on sätestatud tema loendis või

ii) 

nõuda liikmelt (või nõuda liikmelt, et ta kohustaks tema jurisdiktsiooni all olevaid teenuseosutajaid) et ta rajaks, ehitaks, soetaks, rendiks, kasutaks või osutaks telekommunikatsioonivõrke või -teenuseid, mida üldiselt avalikkusele ei pakuta.

3.   Määratlused

Käesolevas lisas tähendab:

a) 

„telekommunikatsioon” signaalide edastamist ja vastuvõtmist mis tahes elektromagnetilisel teel;

b) 

„üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus” mis tahes telekommunikatsiooniteenust, mida liige kas selgesõnaliselt või tegelikult on nõudnud üldiselt kõigile kättesaadavana kõigile kasutajatele. Selliste teenuste hulka võib muu hulgas kuuluda telegraaf, telefon, teleks ja andmeedastus, kuhu tavaliselt kuulub tarbijainfo ülekandmine reaalajas kahe või enama punkti vahel ilma tarbijainfo vormi või sisu muudatuseta;

c) 

„üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk” avalikku telekommunikatsioonivõrkude infrastruktuuri, mis võimaldab signaalide edastamist kindlaksmääratud lõpp-punktide vahel;

d) 

„ettevõttesisene side” telekommunikatsiooni telekommunikatsiooni, mille abil ettevõte suhtleb kas ettevõttesiseselt või oma kahe või enama tütarühingu ja filiaaliga ning liikme riiklikest seadustest ja määrustest sõltuvalt liitunud ettevõtetega. Seda silmas pidades on tütarühingud, filiaalid ja kohaldatavuse korral liitunud ettevõtted iga liikme määratleda. Käesolevas lisas on „ettevõttesiseses sides” välistatud kaubanduslikud või mittekaubanduslikud teenused, mida osutatakse ettevõtetele, kes ei ole sidustütarühingud, filiaalid või liitunud ettevõtted, või mida pakutakse klientidele või võimalikele klientidele;

e) 

iga viide käesoleva lisa punktidele või alapunktidele hõlmab kõiki selle juurde kuuluvaid alajaotusi.

4.   Selgus

Käesoleva lepingu III artiklit rakendades tagab iga liige, et asjakohane teave tingimuste kohta, mis mõjutavad ligipääsu avalikele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ning nende kasutamist, on avalikult kättesaadav, sisaldades: makse ja muid teenuste tingimusi ning asjaolusid; niisuguste võrkude ja teenuste tehniliste liideste spetsifikaate; teavet nendele ligipääsu ning nende kasutamist mõjutavate standardite ettevalmistamise ja vastuvõtmise eest vastutavate organite kohta; tingimusi, mida täidetakse terminali- ja muude seadmete liitmiseks, ning vajaduse korral teatamis-, registreerimis- või litsentsimisnõudeid, kui neid on.

5.   Juurdepääs üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ning nende kasutamine

a) 

Iga liige tagab tema loendis sisalduva teenuse osutamise nii, et mis tahes liikme teenuseosutajale on võimaldatud ligipääs avalikele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ning nende kasutamine vastuvõetavatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Sellist kohustust rakendatakse muu hulgas alapunktides b kuni f. ( 183 )

b) 

Iga liige tagab, et mis tahes teise liikme teenuseosutajatele võimaldatakse ligipääs mis tahes avalikele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele, mida pakutakse selle liikmesmaa piires või piiriüleselt, ning nende kasutamine, kaasa arvatud eraviisiliselt renditud liinid, ning et selleks on niisugustel osutajatel alapunktide e ja f põhjal lubatud:

i) 

osta või rentida ja liita terminali- või muid seadmeid, mis ühendatakse võrku ja mis on vajalikud osutaja teenuste osutamiseks;

ii) 

siduda eraviisiliselt renditud või eraomanduses olevad liinid avalike telekommunikatsioonivõrkude ja -teenustega või teise teenuseosutaja renditud või omanduses olevate liinidega;

iii) 

kasutada teenuseosutaja valikul teenuse osutamisel muid kasutusprotokolle, kui on vaja üldiselt telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste avalikkusele kättesaadavuse tagamiseks.

c) 

Iga liige tagab, et mis tahes teise liikme teenuseosutajad võivad kasutada avalikke telekommunikatsioonivõrke ja -teenuseid riigisiseseks ja piiriüleseks info edastamiseks, kaasa arvatud osutajad, kes pakuvad ettevõttesiseseid sideteenuseid, ja pääseda ligi mis tahes liikme territooriumil andmebaasides sisalduvale või muul viisil salvestatud arvutiga loetavale infole. Liikme igast uuest või parandatud meetmest, mis sellist kasutamist oluliselt mõjutab, tuleb teatada ja konsulteerida selle üle kooskõlas lepingu asjakohaste sätetega.

d) 

Eelmisest lõikest hoolimata võib liige võtta selliseid meetmeid, mis on vajalikud teadete julgeoleku ja konfidentsiaalsuse tagamiseks, arvestades nõuet, et neid meetmeid ei rakendata viisil, et need looksid teenustekaubanduses meelevaldse või õigustamatu diskrimineerimise vahendeid või tekitaksid varjatud piiranguid.

e) 

Iga liige tagab, et telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ligipääsuks ning nende kasutamiseks ei esitata muid tingimusi peale nende, mis on vajalikud selleks, et:

i) 

tagada telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste osutajate avaliku teeninduse vastutus, eriti nende suutlikkus teha oma võrgud ja teenused üldkättesaadavaks;

ii) 

kaitsta avalike telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste tehnilist terviklikkust;

iii) 

tagada, et mis tahes teise liikme teenuseosutajad ei osuta teenuseid, kui need pole lubatud vastavalt kohustustele liikme loendis.

f) 

Tingimusel, et avalikele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ligipääsu ning nende kasutamise tingimused vastavad alapunktis e esitatud kriteeriumidele, võivad need sisaldada:

i) 

niisuguste teenuste edasimüügi või jagatud kasutamise piiranguid;

ii) 

nõuet kasutada täpselt kindlaksmääratud tehnilisi liideseid, sealhulgas liideseprotokolle selliste võrkude ja teenuste ühendamiseks;

iii) 

vajaduse korral nõudeid selliste teenuste vastastikuseks koostoimimiseks ja punkti 7 alapunktis a esitatud eesmärkide saavutamise ergutamiseks;

iv) 

terminaliseadmete või muude võrguga liidetavate seadmete tüübikinnitust ja tehnilisi nõudeid, mis puudutavad selliste seadmete ühendamist niisuguste võrkudega;

v) 

piiranguid eraviisiliselt renditud või eraomandis olevate liinide ühendamisel selliste võrkudega ja teenustega või teise teenuseosutaja renditud või eraomanduses olevate liinidega;

vi) 

teatamist, registreerimist ja litsentsimist.

g) 

Selle osa eelnevatest punktidest hoolimata võib arengumaaliige vastavalt oma arengutasemele esitada avalikele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ligipääsuks ning nende kasutamiseks põhjendatud tingimusi, mis on vajalikud tema omamaise telekommunikatsiooni infrastruktuuri ja teenindusvõimsuse tugevdamiseks ning selleks, et suurendada tema osavõttu rahvusvahelisest telekommunikatsiooniteenustega kauplemisest. Need tingimused peavad olema kindlaks määratud liikme loendis.

6.   Tehniline koostöö

a) 

Liikmed tõdevad, et tõhus ja arenenud telekommunikatsiooni infrastruktuur maades, eriti arengumaades, on oluline nende teenustekaubanduse laienemiseks. Sel eesmärgil kiidavad liikmed heaks ja ergutavad niipalju kui võimalik arenenud maid ja arengumaid ning nende avalike telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste osutajaid ja muid üksusi osalema rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide, sealhulgas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Arenguprogrammi ja Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga arenguprogrammides.

b) 

Liikmetel tuleb ergutada ja toetada arengumaade telekommunikatsioonialast koostööd rahvusvahelisel, piirkondlikul ja madalamal tasandil.

c) 

Koostöös asjassepuutuvate rahvusvaheliste organisatsioonidega tuleb liikmetel võimalust mööda teha arengumaadele kättesaadavaks info telekommunikatsiooniteenuste, telekommunikatsiooni ja tehnoloogia arengu kohta, et aidata neil tugevdada omamaist telekommunikatsiooniteenuste sektorit.

d) 

Liikmed võtavad eriti arvesse vähimarenenud maade võimalusi, ergutades välismaiseid telekommunikatsiooniteenuste osutajaid abistama tehnoloogia edasiandmisel, väljaõppes ja muus tegevuses, mis toetavad nende telekommunikatsiooni infrastruktuuri arengut ja telekommunikatsiooniteenustega kauplemise laienemist.

7.   Suhe rahvusvaheliste organisatsioonide ja lepingutega

a) 

Liikmed tõdevad rahvusvaheliste standardite tähtsust telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste ülemaailmse ühtesobivuse ja koostoimivuse nimel ning kohustuvad edendama selliste standardite loomist asjassepuutuvates rahvusvahelistes organites, kaasa arvatud Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit ja Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon.

b) 

Liikmed tõdevad valitsustevaheliste, eriti Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu ja valitsusväliste organisatsioonide ja lepingute osa omamaiste ja ülemaailmsete telekommunikatsiooniteenuste tõhusa toimimise kindlustamisel. Liikmetel tuleb vajaduse korral sõlmida asjakohane kokkulepe nende organisatsioonidega, et konsulteerida käesoleva lisa rakendamisel tekkivate küsimuste üle.

Lisa telekommunikatsiooni baasteenuseid käsitlevate läbirääkimiste kohta

1. 

II artikkel ja lisa II artikli erandite kohta, kaasa arvatud nõue loetleda lisas kõik liikme säilitatavad enamsoodustusrežiimiga vastuolus olevad meetmed, jõustuvad telekommunikatsiooni baasteenuste puhul alles:

a) 

telekommunikatsiooni baasteenuseid käsitlevaid läbirääkimisi puudutava ministrite otsuse lõike 5 põhjal määrataval rakendamise kuupäeval või

b) 

kui läbirääkimised ei peaks andma tulemusi, telekommunikatsiooni baasteenuseid käsitlevate läbirääkimiste rühma lõpparuande kuupäeval, nagu on sätestatud selles otsuses.

2. 

Lõiget 1 ei tohi kohaldada mitte ühegi liikme telekommunikatsiooni baasteenuseid puudutava konkreetse kohustuse suhtes, mis on kantud liikme loendisse.

ANNEX 1 C

AGREEMENT ON TRADE-RELATED ASPECTS OF INTELLECTUAL PROPERTY RIGHTS

PART I

GENERAL PROVISIONS AND BASIC PRINCIPLES

PART II

STANDARDS CONCERNING THE AVAILABILITY, SCOPE AND USE OF INTELLECTUAL PROPERTY RIGHTS

1.

Copyright and Related Rights

2.

Trademarks

3.

Geographical Indications

4.

Industrial Designs

5.

Patents

6.

Layout-Designs (Topographies) of Integrated Circuits

7.

Protection of Undisclosed Information

8.

Control of Anti-Competitive Practices in Contractual Licences

PART III

ENFORCEMENT OF INTELLECTUAL PROPERTY RIGHTS

1

General Obligations

2

Civil and Administrative Procedures and Remedies

3

Provisional Measures

4

Special Requirements Related to Border Measures

5

Criminal Procedures

PART IV

ACQUISITION AND MAINTENANCE OF INTELLECTUAL PROPERTY RIGHTS AND RELATED INTER-PARTES PROCEDURES

PART V

DISPUTE PREVENTION AND SETTLEMENT

PART VI

TRANSITIONAL ARRANGEMENTS

PART VII

INSTITUTIONAL ARRANGEMENTS; FINAL PROVISIONS

1C LISA

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE KAUBANDUSASPEKTIDE LEPING



LIIKMED,

soovides vähendada moonutusi ja takistusi rahvusvahelises kaubanduses ja arvestades vajadust edendada tõhusat, nõuetekohast intellektuaalomandi õiguste kaitset, samuti tagada, et intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks rakendatavad meetmed ja menetlus ise ei muutuks tõkkeks seaduslikule kaubandusele,

tõdedes, et selle saavutamiseks on vaja uusi reegleid ja põhimõtteid, mis käsitlevad:

a) 

GATT 1994 ning vastavate rahvusvaheliste intellektuaalomandi lepingute ja konventsioonide põhiprintsiipide kohaldatavust;

b) 

kaubandusega seotud intellektuaalomandi õiguste kättesaadavust, ulatust ja kasutamist käsitlevate nõuetekohaste standardite ja põhimõtete väljatöötamist;

c) 

kaubandusega seotud intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks tõhusate ja sobivate abinõude väljatöötamist, võttes arvesse erinevusi rahvuslikes õigussüsteemides;

d) 

tõhusate ja kiiretoimeliste menetluste väljatöötamist valitsustevaheliste vaidluste mitmepoolseks ennetamiseks ja lahendamiseks;

e) 

üleminekukorraldust, mille eesmärk on kõige täielikum osasaamine läbirääkimiste tulemustest;

TUNNISTADES vajadust võltsitud kaupade rahvusvahelist kaubandust käsitlevate põhimõtete, reeglite ja käitumisjuhiste mitmepoolse raamistiku järele;

TÕDEDES, et intellektuaalomandi õigused on eraõigused;

TUNNISTADES vajadust arvestada riikliku poliitika eesmärke intellektuaalomandi kaitse rahvuslikes süsteemides, kaasa arvatud arengu ja tehnoloogiaga seotud eesmärgid;

TUNNISTADES ka vähimarenenud liikmesmaade erivajadusi seaduste ja määruste maksimaalselt paindlikuks rakendamiseks omal maal, et võimaldada neil luua tugev ja elujõuline tehnoloogiline baas;

RÕHUTADES tähtsust kehtestada pingete vähendamiseks kindlapiirilisi kohustusi kaubandusega seotud intellektuaalomandi alaste vaidluste lahendamiseks mitmepoolsete menetluste kaudu;

SOOVIDES kehtestada vastastikku toetavad suhted WTO ja Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (käesolevas lepingus „WIPO”) vahel ja ka teiste asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:



I JAGU

ÜLDSÄTTED JA PÕHIPRINTSIIBID

Artikkel 1

Kohustuste iseloom ja ulatus

1.  
Liikmed jõustavad käesoleva lepingu sätted. Liikmed võivad rakendada, kuid ei ole kohustatud rakendama oma seadustes ulatuslikumat kaitset, kui nõuab käesolev leping, tingimusel et selline kaitse ei ole vastuolus käesoleva lepingu sätetega. Liikmetel on õigus valida sobiv meetod käesoleva lepingu sätete rakendamiseks oma õigussüsteemis ja -praktikas.
2.  
Käesolevas lepingus mõistetakse termini „intellektuaalomand” all kõiki intellektuaalomandi kategooriaid, mida käsitletakse II jao osades 1–7.
3.  
Liikmed tagavad käesolevas lepingus sätestatud režiimi ülejäänud liikmete kodanikele. ( 184 ) Asjakohase intellektuaalomandiõiguse puhul tuleb teiste liikmete kodanike all mõista füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes vastaksid kaitstavuse kriteeriumidele Pariisi konventsiooni (1967), Berni konventsiooni (1971), Rooma konventsiooni ja mikrolülitusi käsitleva intellektuaalomandi lepingu järgi, kui kõik WTO liikmed oleksid nende konventsioonide liikmed. ( 185 ) Iga liige, kes kasutab Rooma konventsiooni artikli 5 lõikes 3 või artikli 6 lõikes 2 sätestatud võimalusi, teavitab sellest intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu (TRIPSi nõukogu) nendes sätetes ettenähtud korras.

Artikkel 2

Intellektuaalomandi konventsioonid

1.  
Käesoleva lepingu II, III ja IV jaosse puutuvas peavad liikmed kinni Pariisi konventsiooni (1967) artiklitest 1–12 ja 19.
2.  
Miski käesoleva lepingu I kuni IV jaos ei vabasta liikmeid kohustustest, mis neil võivad olla üksteise suhtes Pariisi konventsiooni, Berni konventsiooni ja mikrolülitusi käsitleva intellektuaalomandi lepingu põhjal.

Artikkel 3

Võrdne kohtlemine

1.  
Iga liige tagab teiste liikmete kodanikele intellektuaalomandi kaitsel ( 186 ) režiimi, mis ei ole vähem soodne kui tema kodanikele tagatu, välja arvatud erandid, mis on juba sätestatud vastavalt Pariisi konventsioonis (1967), Berni konventsioonis (1971), Rooma konventsioonis ja mikrolülitusi käsitlevas intellektuaalomandi lepingus. Teoste esitajate, fonogrammitootjate ning ringhäälinguorganisatsioonide puhul kehtib see kohustus ainult nende õiguste suhtes, mis on sätestatud käesolevas lepingus. Kõik liikmed, kes kasutavad võimalusi, mis on sätestatud Berni konventsiooni artiklis 6 ja Rooma konventsiooni artikli 16 lõike 1 punktis b, teavitavad sellest TRIPSi nõukogu nendes sätetes ettenähtud korras.
2.  
Liikmed võivad lõikes 1 lubatud erandeid kasutada seoses kohtuliku või haldusmenetlusega, kaasa arvatud teenindusaadressi või voliniku määramine liikme jurisdiktsiooni piires, üksnes juhul, kui sellised erandid on vajalikud vastavuse tagamiseks käesoleva lepingu sätetega kooskõlas olevate seaduste ja määrustega, mis pole vastuolus ja kui niisugust menetlust ei rakendata viisil, et see oleks kaubanduse varjatud piirang.

Artikkel 4

Enamsoodustusrežiim

Intellektuaalomandi kaitse alal tagatakse ühe liikme poolt mis tahes teise maa kodanikele antav eelis, soodustus, eesõigus või vabadus kohe ja tingimusteta kõigi teiste liikmete kodanikele. Sellest kohustusest on vabastatud niisugune liikme poolt antav eelis, soodustus, eesõigus või vabadus, mis:

a) 

tuleneb kohtulikku abi ja seaduste elluviimist käsitlevatest üldise iseloomuga rahvusvahelistest lepingutest, mis ei piirdu spetsiaalselt intellektuaalomandi kaitsega;

b) 

antakse vastavuses selliste Berni konventsiooni (1971) või Rooma konventsiooni sätetega, mis lubavad niisuguse režiimi tagamise, mis ei põhine võrdsel kohtlemisel, vaid teisel maal tagataval režiimil;

c) 

ei ole sätestatud käesolevas lepingus teose esitajate, fonogrammi tootjate ning ringhäälinguorganisatsioonide õiguste suhtes;

d) 

tuleneb intellektuaalomandi kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, mis jõustusid enne WTO lepingu jõustumist, tingimusel et sellistest lepingutest on teatatud TRIPSi nõukogule ja et need ei tähenda teiste liikmete kodanike meelevaldset või õigustamatut diskrimineerimist.

Artikkel 5

Mitmepoolsed kaitse saamise ja jõushoidmise lepingud

Kohustusi, millele on viidatud artiklites 3 ja 4, ei kohaldata menetluste puhul, mis on sätestatud WIPO egiidi all sõlmitud intellektuaalomandi õiguste saamist ja jõushoidmist käsitlevates mitmepoolsetes lepingutes.

Artikkel 6

Ammendumine

Vaidluste lahendamise eesmärgil käesoleva lepingu alusel ning kooskõlas artiklite 3 ja 4 sätetega ei tohi käesolevast lepingust midagi kasutada intellektuaalomandi õiguste ammendumise küsimuse käsitlemiseks.

Artikkel 7

Eesmärgid

Intellektuaalomandi õiguskaitse ja õiguste kaitsmine peaksid kaasa aitama tehnoloogiliste uuenduste edendamisele, tehnoloogia edastamisele ja levitamisele, tehnoloogiliste teadmiste tootjate ja tarbijate vastastikku kasu saamisele viisil, mis viib sotsiaalsele ja majanduslikule heaolule ning õiguste ja kohustuste tasakaalustatusele.

Artikkel 8

Põhimõtted

1.  
Liikmed võivad oma seaduste ja määruste koostamisel ja muutmisel võtta vajalikke meetmeid tervishoiu ja toitumise ning avalike huvide kaitseks aladel, mis on nende sotsiaalmajandusliku ja tehnoloogilise arengu jaoks elulise tähtsusega, tingimusel et need meetmed on kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.
2.  
Tingimusel, et need on kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, võidakse vajada asjakohaseid meetmeid, et takistada intellektuaalomandi õiguste kuritarvitamist õigusevaldaja poolt või tõkestada tegevust, mis mõttetult piirab kaubandust või mõjutab negatiivselt tehnoloogia rahvusvahelist edastamist.



II JAGU

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE KÄTTESAADAVUST, ULATUST JA KASUTAMIST KÄSITLEVAD STANDARDID



1. osa

Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused

Artikkel 9

Suhe Berni konventsiooniga

1.  
Liikmed järgivad Berni konventsiooni (1971) artikleid 1–21 ja selle lisa. Liikmetel ei ole siiski käesoleva lepingu põhjal õigusi ega kohustusi konventsiooni artikli 6bis alusel tagatavate või sellest tulenevate õiguste suhtes.
2.  
Autoriõiguse kaitse laieneb väljendustele, mitte aga ideedele, protsessidele, töömeetoditele või matemaatilistele mõistetele kui sellistele.

Artikkel 10

Arvutiprogrammid ja andmekogud

1.  
Arvutiprogramme, kas lähtetekstina või objektkoodi näol, kaitstakse nagu kirjandusteoseid vastavalt Berni konventsioonile (1971).
2.  
Andme- või muu materjali kogusid, nii arvutiga loetavaid kui muul kujul, mis nende sisu valiku või korralduse alusel moodustavad intellektuaalse loomingu, kaitstakse sellistena. Niisugune kaitse, mis ei laiene andmetele või materjalile endale, ei kahjusta autoriõigusi, mis sisalduvad andmetes või materjalis endas.

Artikkel 11

Rendiõigused

Vähemalt arvutiprogrammide ja kinematograafiateoste puhul tagab liige autoritele ja nende õigusjärglastele õiguse kas lubada või keelata nende autoriõigusega kaitstud tööde originaalide või koopiate rentimist üldsusele. Liige on sellest kohustusest vabastatud kinematograafiateoste puhul, välja arvatud juhul, kui niisugune rentimine on viinud selliste tööde laiaulatuslikule kopeerimisele, mis kahjustab oluliselt reprodutseerimise ainuõigust, mis vastav liige on andnud autoritele ja nende õigusjärglastele. Arvutiprogrammide puhul ei kehti see kohustus rentimise kohta, milles programm ise ei ole rentimise peamine objekt.

Artikkel 12

Kaitse kestus

Kui teose puhul arvutatakse kaitse kestust muul alusel kui füüsilise isiku eluaeg, siis on see vähemalt 50 aastat õiguspärase avaldamise kalendriaasta lõppemisest või kui viiekümne aasta jooksul alates teose loomisest pole teost õiguspäraselt avaldatud, siis viiskümmend aastat teose loomise kalendriaasta lõppemisest, välja arvatud fotograafia- ja tarbekunstiteose puhul.

Artikkel 13

Piirangud ja erandid

Liikmed võivad ainuõiguste puhul teatud erijuhtudel seada piiranguid või teha erandeid, kui see ei ole vastuolus teose normaalse kasutamisega ega kahjusta liigselt õigusevaldaja seaduslikke huve.

Artikkel 14

Teose esitajate, fonogrammi tootjate ning ringhäälinguorganisatsioonide kaitse

1.  
Seoses oma esituste salvestamisega fonogrammina peab teose esitajal olema võimalus takistada järgmist tegevust, kui see toimub ilma tema loata: salvestada tema seni fikseerimata esitust ja reprodutseerida sellist salvestist. Samuti peab esitajal olema võimalus takistada tema elava esituse ülekandmist ringhäälingus kaablita vahendite abil ja selle edastamist üldsusele ilma tema loata.
2.  
Fonogrammi tootjatel on õigus lubada või keelata oma fonogrammide otsest või kaudset reprodutseerimist.
3.  
Ringhäälinguorganisatsioonidel on õigus keelata ilma nende loata toimuvat järgmist tegevust: saateid salvestada, salvestusi reprodutseerida ja kaablita vahendite abil ringhäälingus taas üle kanda, samuti edastada üldsusele oma televisioonisaateid. Kui liikmed ei anna ringhäälinguorganisatsioonidele selliseid õigusi, tagavad nad saate objekti autoriõiguse omanikele võimaluse takistada eespool nimetatud tegevust kooskõlas Berni konventsiooni (1971) sätetega.
4.  
Artikli 11 sätted, mis käsitlevad arvutiprogramme, kehtivad mutatis mutandis fonogrammi tootjate ja kõigi teiste fonogrammiga seotud õiguste valdajate kohta, nagu on ette nähtud liikme enda seaduses. Kui 15. aprillil 1994 on liikmel fonogrammide rentimise suhtes jõus õigusevaldajate õiglase tasustamise süsteem, siis võib liige säilitada sellise süsteemi tingimusel, et fonogrammide rentimine ei hakka oluliselt kahjustama õigusevaldajate ainuõigust reprodutseerimisele.
5.  
Kaitse kestus, mis vastavalt käesolevale lepingule antakse teose esitajatele ja fonogrammi tootjatele, kehtib vähemalt 50-aastase perioodi lõpuni, arvestades selle kalendriaasta lõpust, millal tehti salvestus või toimus esitus. Lõike 3 alusel tagatava kaitse kestus on vähemalt 20 aastat alates selle kalendriaasta lõpust, millal saade toimus.
6.  
Iga liige võib seoses artiklite 1, 2 ja 3 põhjal antavate õigustega rakendada tingimusi, piiranguid, erandeid ja reservatsioone ulatuses, mida lubab Rooma konventsioon. Siiski kohaldatakse esitajate ja fonogrammi tootjate õigustele fonogrammide suhtes mutatis mutandis ka Berni konventsiooni (1971) artikli 18 sätteid.



2. osa

Kaubamärgid

Artikkel 15

Kaitse objekt

1.  
Iga märk või märgikombinatsioon, mille abil ühe ettevõtte kaupu või teenuseid võib eristada teiste ettevõtete omadest, võib olla kaubamärk. Sellised märgid, eriti sõnad, mis sisaldavad isikunimesid, tähti, numbreid, kujutislikke elemente või värvikombinatsioone, samuti iga sellist märkide kombinatsiooni, on sobivad registreerimiseks kaubamärgina. Kui märgid ei erista loomupäraselt vastavaid kaupu või teenuseid, võivad liikmed nende registreeritavuse teha sõltuvaks nende kasutamisel omandatud eristusvõimest. Liikmed võivad nõuda registreerimise tingimusena seda, et märgid oleksid visuaalselt tajutavad.
2.  
Lõiget 1 ei tule mõista nii, nagu takistaks see liikmel keelduda kaubamärki registreerimast muudel põhjustel, tingimusel et need on vastavuses Pariisi konventsiooni (1967) sätetega.
3.  
Liikmed võivad registreeritavuse teha sõltuvaks kasutamisest. Tegelik kaubamärgi kasutamine ei või siiski olla registreerimistaotluse esitamise tingimus. Taotlust ei või tagasi lükata ainult sel põhjusel, et kavatsetud kasutamist pole toimunud kolme aasta jooksul taotluse esitamise kuupäevast.
4.  
Nende kaupade või teenuste olemus, millele kaubamärki taotletakse, ei või mingil juhul olla takistuseks kaubamärgi registreerimisel.
5.  
Liikmed publitseerivad iga kaubamärgi kas enne või kohe pärast registreerimist ning annavad piisava võimaluse esitada avaldusi registreeringu tühistamiseks. Lisaks võivad liikmed anda võimaluse vaidlustada kaubamärgi registreering.

Artikkel 16

Antavad õigused

1.  
Registreeritud kaubamärgi omanikul on ainuõigus takistada kolmandaid isikuid, kellel puudub tema nõusolek, kasutamast kaubanduses identseid või sarnaseid märke kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased nendega, mille jaoks antud kaubamärk on registreeritud, kui selline kasutamine põhjustaks tõenäoliselt segiajamise. Kui identsete kaupade või teenuste puhul kasutatakse identseid märke, on tõenäoline segiajamine eeldatav. Eespool kirjeldatud õigused ei tohi kahjustada ühtki varem kehtivat õigust ega mõjutada liikmete võimalust teha õigused kättesaadavaks kasutuse alusel.
2.  
Pariisi konventsiooni (1967) artikkel 6bis kehtib mutatis mutandis teenuste kohta. Otsustades, kas kaubamärk on üldtuntud, tuleb liikmetel arvesse võtta kaubamärgi tuntust üldsuse seas vastaval alal, kaasa arvatud tuntus selle liikme territooriumil, mis on saavutatud kaubamärgi reklaamimise tulemusena.
3.  
Pariisi konventsiooni artikkel 6bis kehtib mutatis mutandis kaupade ja teenuste kohta, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, tingimusel et selle kaubamärgi kasutamine kaupade või teenuste puhul viitaks seosele nende kaupade või teenuste ja registreeritud kaubamärgi omaniku vahel, ning tingimusel et selline kasutamine kahjustaks tõenäoliselt registreeritud kaubamärgi omaniku huve.

Artikkel 17

Erandid

Liikmed võivad ette näha piiratud erandeid kaubamärgiga antavate õiguste puhul, näiteks kirjeldavate terminite ausa kasutamise kohta, tingimusel et selliste erandite korral arvestatakse kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve.

Artikkel 18

Kaitse kestus

Kaubamärgi esmaregistreering ja registreeringu iga pikendamine annab kaitse kestuseks vähemalt seitse aastat. Kaubamärgi registreeringut võib piiramatult pikendada.

Artikkel 19

Kasutamisnõue

1.  
Kui registreeringu kehtivuse säilitamiseks nõutakse kasutamist, võib registreeringu tühistada alles pärast vähemalt kolmeaastast katkestamatut mittekasutamise aega, juhul kui kaubamärgi omanik ei näita mõjuvaid põhjusi, mis takistavad sellist kasutamist. Mittekasutamise mõjuvaks põhjuseks loetakse kaubamärgi omaniku tahtest sõltumatuid asjaolusid, mis takistavad kaubamärgi kasutamist, nagu näiteks kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste impordi piirangud või teised valitsuse poolt neile esitatavad nõuded.
2.  
Kui kaubamärki kasutab teine isik kaubamärgi omaniku kontrolli all, siis loetakse sellist kaubamärgi kasutamist registreeringut säilitavaks.

Artikkel 20

Muud nõuded

Kaubamärgi kasutamist kaubanduses ei tohi põhjendamatult takistada erinõuetega, nagu näiteks koos teise kaubamärgiga kasutamise nõue, erilisel kujul kasutamise nõue või nõue kasutada kaubamärki viisil, mis kahjustab tema võimet eristada ühe ettevõtte kaupu või teenuseid teiste ettevõtete omadest. See ei välista aga nõuet kasutada koos, kuid teineteisega sidumata, kaubamärki, mis identifitseerib teatud kaupu või teenuseid tootva ettevõtte, ja kaubamärki, mis eristab selle ettevõtte kõnesolevaid konkreetseid kaupu või teenuseid.

Artikkel 21

Litsentsimine ja loovutamine

Liikmed võivad määrata kaubamärkide litsentsimise ja loovutamise tingimused, kusjuures tuleb arvestada, et kaubamärkide sundlitsentsimine pole lubatud ja et registreeritud kaubamärgi omanikul on õigus oma kaubamärk loovutada kas koos selle äritegevuse üleandmisega, mille juurde kaubamärk kuulub, või ilma selleta.



3. osa

Geograafilised tähised

Artikkel 22

Geograafiliste tähiste kaitse

1.  
Geograafiliste tähistena käsitletakse käesolevas lepingus tähiseid, mis näitavad, et kaup on pärit teatud liikme territooriumilt või selle territooriumi teatud piirkonnast või paikkonnast, kui kauba teatud omadus, maine või mõni muu iseloomustav tunnus on olulisel määral seostatav kauba geograafilise päritoluga.
2.  

Geograafiliste tähiste puhul näevad liikmed ette õiguslikud abinõud, mis võimaldavad huvitatud pooltel takistada:

a) 

iga sellise abinõu kasutamist kauba tähistamisel või tutvustamisel, mis näitab või lubab oletada, et kõnesolev kaup pärineb muult geograafiliselt alalt kui sealt, kust ta tegelikult pärit on, eksitades üldsust kauba geograafilise päritolu suhtes;

b) 

igasugust kasutamist, mis kujutab endast kõlvatut konkurentsi Pariisi konventsiooni (1967) artikli 10bis tähenduses.

3.  
Liige peab kas ex officio, kui ta seadus seda lubab, või huvitatud poole nõudel keelduma kaubamärgi registreerimisest või tunnistama kehtetuks kaubamärgi registreeringu, kui see sisaldab geograafilist tähist või koosneb geograafilisest tähisest, nende kaupade puhul, mis osutatud territooriumilt ei pärine, kui selle tähise kasutamine kaubamärgis vastavate kaupade puhul selle liikme maal on sellise iseloomuga, et eksitab üldsust kauba tegeliku päritolu suhtes.
4.  
Käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 käsitletud kaitset kohaldatakse geograafiliste tähiste puhul, mis, ehkki need on tähttähelt võttes õiged selles osas, mis puutub kaupade päritoluterritooriumi, -piirkonda või -paikkonda, tekitavad üldsuses vale arusaama, et kaubad pärinevad teiselt territooriumilt.

Artikkel 23

Veinide ja kangete alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste lisakaitse

1.  
Iga liige näeb ette õiguslikud abinõud, mis võimaldavad huvitatud pooltel takistada geograafilise tähise kasutamist, mis näitab veine veinidena, mis ei pärine antud geograafilise tähisega osutatud kohast, või näitab kangeid alkohoolseid jooke alkohoolsete jookidena, mis ei pärine antud geograafilise tähisega osutatud kohast, isegi sel juhul, kui kaupade tegelik päritolu on näidatud või kui geograafilist tähist kasutatakse tõlgitult või kui sellega kaasnevad väljendid, nagu „liik”, „tüüp”, „stiil”, „imitatsioon” vms. ( 187 )
2.  
Kui veinide kaubamärk sisaldab neid identifitseerivat geograafilist tähist või koosneb sellest või kui kangete alkohoolsete jookide kaubamärk sisaldab neid identifitseerivat geograafilist tähist või koosneb sellest, siis juhul, kui need veinid või kanged alkohoolsed joogid ei ole osutatud päritoluga, tuleb sellise kaubamärgi registreerimisest keelduda või registreering kehtetuks tunnistada ex officio, kui riigi seadus seda lubab, või huvitatud poole nõudel.
3.  
Kui veinide geograafilised tähised on homonüümsed, siis tuleb tagada kaitse igale tähisele, juhul kui artikli 22 lõikes 4 pole sätestatud teisiti. Iga liige peab piiritlema otstarbekohased tingimused, mille järgi kõnesolevaid homonüümseid tähiseid saab üksteisest eristada, arvestades vajadust tagada asjassepuutuvate tootjate jaoks õiglane režiim ja pidades silmas, et tarbijaid ei viidaks eksitusse.
4.  
Et hõlbustada veinide geograafiliste tähiste kaitset, alustab TRIPSi nõukogu läbirääkimisi, mis käsitlevad mitmepoolse süsteemi loomist veinide kaitsmiskõlblike geograafiliste tähiste teatavakstegemiseks ja registreerimiseks süsteemis osalevate liikmete territooriumil.

Artikkel 24

Rahvusvahelised läbirääkimised; erandid

1.  
Liikmed lepivad kokku alustada läbirääkimisi, et laiendada artiklis 23 toodud teatavate geograafiliste tähiste kaitset. Liige ei või kasutada allpool toodud lõigete 4–8 sätteid läbirääkimistes osalemisest või kahe- või mitmepoolsete kokkulepete sõlmimisest keeldumiseks. Selliste läbirääkimiste raames on liikmed valmis kaaluma nende sätete pidevat rakendatavust teatavate geograafiliste tähiste puhul, mille kasutamine on niisuguste läbirääkimiste teema.
2.  
TRIPSi nõukogu jälgib käesoleva osa sätete rakendamist; esimene selline ülevaatus peab toimuma kahe aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumisest. Igale küsimusele, mis mõjutab kinnipidamist nendes sätetes toodud kohustustest, võib juhtida nõukogu tähelepanu, kes liikme palvel konsulteerib teise liikmega või liikmetega selles küsimuses, mille suhtes pole olnud võimalik leida rahuldavat lahendust asjassepuutuvate liikmete vahel toimunud kahe- või mitmepoolsetel konsultatsioonidel. Nõukogu astub kokkulepitud korras samme, et hõlbustada tegevust ja jõuda käesolevas osas püstitatud eesmärkideni.
3.  
Käesoleva osa rakendamisel ei või liige nõrgendada geograafilistele tähistele selle liikme territooriumil vahetult enne WTO lepingu jõustumise kuupäeva antud kaitset.
4.  
Miski selles osas ei kohusta liiget takistama mõne teise liikme teatud geograafilise tähise jätkuvat ja samalaadset kasutamist, mis seostab veine ja kangeid alkohoolseid jooke tema kodaniku või residendi kaupade või teenustega, kes on kasutanud seda geograafilist tähist pidevalt samade või samaliigiliste kaupade või teenuste puhul selle liikme territooriumil kas a) vähemalt kümme aastat enne 15. aprilli 1994. a või b) heauskselt enne nimetatud kuupäeva.
5.  

Kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud või kaubamärk on registreeritud heauskselt või kui õigus kaubamärgile on omandatud heauskse kasutamise kaudu kas:

a) 

enne VI jaos piiritletud sätete liikme poolt rakendamise kuupäeva või

b) 

enne, kui geograafiline tähis on oma päritolumaal kaitstud,

ei tohi käesoleva osa rakendamiseks kasutatavad meetmed kahjustada kaubamärgi registreerimiskõlblikkust või registreerimise kehtivust või kasutamise õigust põhjusel, et see kaubamärk on kas identne või sarnane mingi geograafilise tähisega.

6.  
Miski käesolevas osas ei kohusta liiget rakendama selle sätteid mõne teise liikme geograafilise tähise suhtes seoses kaupade või teenustega, mille puhul mainitud tähis on identne tavalises keelepruugis kasutatava terminiga, nagu näiteks selliste kaupade või teenuste üldnimi selle liikme territooriumil. Miski käesolevas osas ei kohusta liiget rakendama selle sätteid mõne teise liikme geograafilise tähise suhtes seoses viinamarjatoodetega, mille puhul mainitud tähis on identne sellise viinamarjasordi tavapärase nimega, mis esineb selle liikme territooriumil WTO lepingu jõustumise kuupäeval.
7.  
Liige võib sätestada, et kõik käesoleva osa põhjal esitatavad nõuded kaubamärgi kasutamise või registreeringu kohta tuleb esitada kas viie aasta jooksul pärast seda, kui kaitstud tähise kahjustav kasutamine on saanud selle liikme maal üldtuntuks või pärast kaubamärgi registreerimise kuupäeva selle liikme territooriumil, kui see kuupäev eelneb kahjustava kasutamise üldtuntuks saamise kuupäevale selle liikme territooriumil ja tingimusel, et kaubamärk on selleks kuupäevaks avaldatud ja et geograafilist tähist ei ole kasutatud ega registreeritud petmise eesmärgil.
8.  
Käesoleva osa sätted ei tohi mingil viisil kahjustada ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, juhul kui seda nime ei kasutata viisil, mis üldsust eksitab.
9.  
Vastavalt käesolevale lepingule ei ole kohustust kaitsta geograafilisi tähiseid, mida ei kaitsta või mille kaitse on lõpetatud nende päritolumaal, või mille kasutamisest seal maal on loobutud.



4. osa

Tööstusdisainilahendused

Artikkel 25

Kaitsevõimelisus

1.  
Liikmed peavad kindlustama iseseisvalt loodud uudsete või originaalsete tööstusdisainilahenduste kaitse. Liikmed võivad sätestada, et tööstusdisainilahendused ei ole uudsed või originaalsed, kui nad oluliselt ei erine tuntud lahendustest või tuntud lahenduste tunnuste kombinatsioonidest. Liikmed võivad sätestada, et selline kaitse ei laiene tööstusdisainilahendustele, mis tulenevad peamiselt tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest.
2.  
Iga liige kindlustab, et tekstiilidisainilahenduste kaitset tagavad nõuded, eriti kulusid, uuringuid või avaldamist puudutavad nõuded, ei vähendaks ülemääraselt võimalust taotleda ja saada sellist kaitset. Liikmetel on õigus täita seda kohustust kas tööstusdisainilahenduse seaduse või autoriõiguse seaduse alusel.

Artikkel 26

Kaitse

1.  
Kaitstud tööstusdisainilahenduste omanikul on õigus takistada kolmandatel isikutel ilma tema nõusolekuta valmistada, müüa või importida esemeid, milles sisaldub kaitstud tööstusdisainilahenduste koopia kas täielikult või olulisel määral ja kui nimetatud toimingud võetakse ette kaubanduslikul eesmärgil.
2.  
Liikmed võivad teha tööstusdisainilahenduste kaitsmisel piiratud erandeid, tingimusel et sellised erandid ei satu ülemäärasesse vastuollu kaitstud tööstusdisainilahenduse normaalse kasutamisega ega kahjusta ülemääraselt kaitstud tööstusdisainilahenduse omaniku õigustatud huve, võttes arvesse kolmandate isikute seaduslikke huve.
3.  
Kaitse kestus on vähemalt 10 aastat.



5. osa

Patendid

Artikkel 27

Patendi objekt

1.  
Kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 võib patentida iga leiutist, nii tooteid kui ka meetodeid, kõigist tehnikavaldkondadest, tingimusel et see on uus ning omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. ( 188 ) Kooskõlas artikli 65 lõikega 4, artikli 70 lõikega 8 ja käesoleva artikli lõikega 3 ei ole patendi taotlemisel või patendiõiguste kasutamisel oluline leiutise tegemise koht, tehnikavaldkond ega see, kas tooted on imporditud või valmistatud kohapeal.
2.  
Liikmed võivad patentsuse välistada leiutiste puhul, mille kaubanduslik kasutamine nende territooriumil on keelatud vajadusest kaitsta avalikku korda või moraali, sealhulgas kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ning tervist või vältida tõsiseid keskkonnakahjustusi, tingimusel et selline välistamine ei toimu ainuüksi seepärast, et niisugune kasutamine on nende seadusega keelatud.
3.  

Liikmed võivad patentsuse välistada ka:

a) 

inimeste või loomade raviks kasutatavate diagnostika-, teraapia- ja kirurgiameetodite puhul;

b) 

taimede ja loomade puhul, välja arvatud mikroorganismid, ja põhiliselt bioloogiliste meetodite puhul, mida kasutatakse taime- ja loomakasvatuses, välja arvatud mittebioloogilised ja mikrobioloogilised protsessid. Liikmed peavad siiski korraldama taimeliikide kaitsmise kas patentide või tõhusa sui generis süsteemi või mingi nende kombinatsiooni abil. Käesoleva punkti sätted vaadatakse üle neli aastat pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva.

Artikkel 28

Antavad õigused

1.  

Patent annab omanikule järgmised ainuõigused:

a) 

takistada kolmandatel isikutel ilma omaniku nõusolekuta valmistada, kasutada, pakkuda müügiks, müüa või importida ( 189 ) neil eesmärkidel seda toodet, kui patendi objekt on toode;

b) 

takistada kolmandatel isikutel ilma omaniku nõusolekuta kasutada seda meetodit, samuti kasutada, pakkuda müügiks, müüa või importida neil eesmärkidel vähemalt toodet, mis on saadud otseselt selle menetluse abil, kui patendi objekt on meetod.

2.  
Patendiomanikel on samuti õigus patent loovutada või pärandada ja sõlmida litsentsilepinguid.

Artikkel 29

Patenditaotlejatele esitatavad tingimused

1.  
Liikmed peavad nõudma, et patendi taotleja avaks leiutise piisavalt selgelt ja täielikult, nii et vastava ala asjatundja võiks selle teostada; liikmed võivad nõuda taotlejalt leiutise teostamise parima viisi esitamist, mis on leiutajale teada taotluse esitamise kuupäeval või kui nõutakse prioriteeti, siis taotluse prioriteedikuupäeval.
2.  
Liikmed võivad patendi taotlejalt nõuda teavet tema vastavate välismaiste patenditaotluste ja patentide kohta.

Artikkel 30

Antavate õigustega seotud erandid

Liikmed võivad teha piiratud erandeid patendiga antavate ainuõiguste puhul, tingimusel et sellised erandid ei ole patendi tavakasutamisega ülemäärases vastuolus ega kahjusta liigselt patendiomaniku seaduslikke huve, võttes arvesse kolmandate isikute seaduslikke huve.

Artikkel 31

Muu kasutamine õigusevaldaja loata

Kui liikme seadus võimaldab patendi objekti muud kasutamist ( 190 ) õigusevaldaja loata, kaasa arvatud kasutamine valitsuse poolt või valitsuse volitatud kolmandate isikute poolt, siis tuleb arvestada järgmisi sätteid:

a) 

sellise kasutamise lubamist tuleb igal üksikul juhul kaaluda omaette;

b) 

sellist kasutamist võib lubada üksnes juhul, kui soovitatav kasutaja on enne sellist kasutamist astunud samme selleks, et saada õigusevaldajalt luba mõistlikel kaubanduslikel tingimustel, ja kui need sammud on olnud piisava aja jooksul edutud. Liige võib sellest nõudest loobuda ettenägematu riikliku kriisiolukorra või muude äärmiselt pakiliste asjaolude korral või riikliku mittekaubandusliku kasutamise juhtudel. Riikliku kriisiolukorra või muude äärmiselt pakiliste asjaolude korral tuleb sellele vaatamata õigusevaldajale kasutamisest teatada niipea, kui see on võimalik. Riikliku mittekaubandusliku kasutuse korral, kui valitsus või hankija ilma patendiotsingut tegemata teab või põhjendatult eeldab teadvat, et kehtivat patenti kasutatakse või hakatakse kasutama valitsuse poolt või tarbeks, tuleb õigusevaldajale sellest kohe teatada;

c) 

sellise kasutamise ulatus ja kestus peavad piirduma eesmärgiga, milleks kasutamisluba on antud, ja pooljuhttehnoloogia puhul peab see piirduma üksnes riikliku mittekaubandusliku kasutamise või haldusmenetluses konkurentsivastaseks tunnistatud tegevuse heastamisega;

d) 

selline kasutamine ei tohi olla ainuõiguslik;

e) 

selline kasutamisõigus pole võõrandatav, välja arvatud juhul, kui see on osa ettevõttest või ettevõtte maineväärtusest, mille juurde kasutamisõigus kuulub;

f) 

selline kasutamine on lubatud peamiselt loa andva liikme siseturu varustamiseks;

g) 

volitus selliseks kasutamiseks kuulub, kui selliselt volitatud isikute seaduslike huvide nõuetekohane kaitse ei eelda muud, lõpetamisele siis, kui ja millal asjaolud, mis selleni viisid, lakkavad olemast ega kordu tõenäoliselt. Pädeval võimuorganil on õigus motiveeritud taotluse korral kontrollida nende asjaolude jätkumist;

h) 

õigusevaldajale tuleb maksta küllaldast tasu iga kord vastavalt tingimustele, võttes arvesse volituse majanduslikku väärtust;

i) 

kõikide sellist kasutamist lubavate otsuste õiguslik kehtivus kuulub kohtulikule või muule erapooletule läbivaatamisele selle liikme kõrgemas võimuorganis;

j) 

sellise kasutamise korral makstava tasuga seotud iga otsus kuulub kohtulikule või muule erapooletule läbivaatamisele selle liikme vastavas kõrgemas võimuorganis;

k) 

liikmed ei ole kohustatud rakendama eespool toodud punktides b ja f sätestatud tingimusi, kui sellist kasutamist lubatakse tegevuse heastamiseks, mis kohtuliku või haldusmenetluse alusel on tunnistatud konkurentsivastaseks. Konkurentsivastase kasutamise heastamise vajadust võib sellisel juhul võtta arvesse tasu suuruse määramisel. Pädevatel võimuorganitel on õigus keelduda loa lõpetamisest, kui tingimused, mis viisid sellise loa andmisele, tõenäoliselt korduvad;

l) 

kui sellise kasutamise luba anti selleks, et oleks võimalik kasutada niisugust patenti (teine patent), mida ei saa kasutada teise patendi (esimene patent) õigusi rikkumata, tuleb rakendada järgmisi lisatingimusi:

i) 

leiutis, millele taotletakse teist patenti, peab sisaldama tähelepanuväärse majandusliku tähtsusega olulise tehnilise edusammu võrreldes leiutisega, millele taotleti esimest patenti;

ii) 

esimese patendi omanikul on õigus sõlmida põhjendatud tingimustel ristlitsents, et kasutada leiutist, millele taotletakse teist patenti;

iii) 

esimese patendi kasutamise luba võib võõrandada üksnes koos teise patendi loovutamisega.

Artikkel 32

Tühistamine/ilmajäämine

Iga patendi tühistamise ja patendist ilmajäämise otsuse puhul tuleb anda võimalus asi kohtulikult läbi vaadata.

Artikkel 33

Kaitse kestus

Võimalik kaitse kestus on kuni kakskümmend aastat alates taotluse esitamise kuupäevast. ( 191 )

Artikkel 34

Meetodi patent: tõendamiskohustus

1.  

Artikli 28 lõike 1 punktis b mainitud patendi omaniku õiguste rikkumist käsitlevas tsiviilmenetluses, kui patendi objektiks on toote valmistamise meetod, on kohtuorganil õigus nõuda kostjalt selle tõestamist, et samasuguse toote saamise meetod erineb patenditud meetodist. Seetõttu peavad liikmed vähemalt ühe allpool toodud asjaolu ilmnemise korral sätestama, et iga samasugune toode, mis on valmistatud ilma patendi omaniku loata, loetakse valmistatuks patenditud meetodi järgi, kui vastupidiseks tõestus puudub:

a) 

kui patenditud meetodi järgi valmistatud toode on uus;

b) 

kui on üsna tõenäoline, et samasugune toode on valmistatud patenditud meetodi järgi, kuid patendi omanikul pole vaatamata piisavatele pingutustele õnnestunud tegelikult kasutatud meetodit kindlaks määrata.

2.  
Igal liikmel on vabadus sätestada, et artiklis 1 näidatud tõendamiskohustus kehtib oletatava rikkuja korral üksnes juhul, kui punktis a toodud tingimus on täidetud, või üksnes juhul, kui punktis b toodud tingimus on täidetud.
3.  
Tõendite esitamisel vastupidise väitmiseks tuleb arvestada kostja seaduslikke huve tema tootmis- ja ärisaladuste hoidmisel.



6. osa

Mikrolülituste topograafia

Artikkel 35

Suhe IPIC lepinguga

Liikmed lepivad kokku, et mikrolülituste topograafiat (edaspidi topograafia) kaitstakse vastavalt mikrolülitusi käsitleva intellektuaalomandi lepingu artiklitele 2–7 (välja arvatud artikli 6 lõige 3) ja artikli 16 lõikele 3 ning et lisaks järgitakse järgmiste artiklite sätteid.

Artikkel 36

Kaitse ulatus

Kui artikli 37 lõikes 1 pole sätestatud teisiti, siis peavad liikmed pidama ebaseaduslikuks järgmisi toiminguid, kui need teostatakse ilma õigusevaldaja ( 192 ) loata: kaubanduslikel eesmärkidel importida, müüa või muul viisil levitada kaitstud topograafiat, mikrolülitust, milles sisaldub kaitstud topograafia, või mikrolülitust sisaldavat toodet, kuivõrd see sisaldab ebaseaduslikult reprodutseeritud topograafiat.

Artikkel 37

Õigusevaldaja luba mittevajavad toimingud

1.  
Vaatamata artiklis 36 sätestatule ei või ükski liige pidada ebaseaduslikuks ühtki nimetatud artiklis näidatud toimingut seoses mikrolülitusega, milles sisaldub ebaseaduslikult reprodutseeritud topograafia, või seoses sellist mikrolülitust sisaldava tootega, kui isik, kes teostas või tellis sellise toimingu, mikrolülituse või sellist mikrolülitust sisaldavat toodet soetades ei teadnud ega olnud tal mingit reaalset alust teada, et see sisaldab ebaseaduslikult reprodutseeritud topograafiat. Liikmed peavad sätestama, et alates ajast, millal selline isik sai piisavat teavet selle kohta, et topograafia on ebaseaduslikult reprodutseeritud, võib ta teha mida tahes olemasoleva tagavaraga või enne seda aega tellituga, kuid ta on kohustatud maksma õigusevaldajale summa, mis võrdub mõistliku litsentsitasuga, mida makstakse sellise topograafia litsentsi ostmisel vabal kokkuleppel.
2.  
Tingimused, mis on toodud artikli 31 punktides a–k, kehtivad mutatis mutandis iga topograafia sundlitsentsimise puhul või selle kasutamise korral valitsuse poolt või tema tarbeks ilma õigusevaldaja loata.

Artikkel 38

Kaitse kestus

1.  
Liikmete puhul, kus kaitse tingimusena on nõutav registreerimine, ei tohi topograafiate kaitse kestus lõppeda enne 10 aasta möödumist arvates registreerimistaotluse esitamise või esimese kommertskasutamise kuupäevast maailma mis tahes paigas.
2.  
Liikmete puhul, kus registreerimine ei ole kaitse tingimusena nõutav, ei tohi topograafiate kaitse kestus olla lühem kui 10 aastat alates esimese kommertskasutamise kuupäevast maailma mis tahes paigas.
3.  
Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib liige sätestada, et kaitse lõpeb 15 aasta möödumisel topograafia loomisest.



7. osa

Avalikustamata teabe kaitse

Artikkel 39

1.  
Pariisi konventsiooni (1967) artiklis 10bis ettenähtud tõhusa kaitse tagamisel kõlvatu konkurentsi vastu kaitsevad liikmed avalikustamata teavet kooskõlas lõikega 2 ja valitsustele või valitsusasutustele esitatud teavet kooskõlas lõikega 3.
2.  

Füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, ( 193 ) tingimusel et:

a) 

selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;

b) 

sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu;

c) 

selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

3.  
Kui liikmed nõuavad uusi keemilisi ühendeid kasutavate farmaatsia- või agrokeemiatoodetele turustusloa andmise tingimusena avalikustamata katse- või muude andmete esitamist, mille saamine on nõudnud märkimisväärseid pingutusi, peavad nad kaitsma selliseid andmeid ebaausa kommertskasutuse vastu. Lisaks peavad liikmed kaitsma selliseid andmeid avalikustamise eest, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik üldsuse kaitseks või kui on võetud meetmeid tagamaks andmete kaitsmist ebaausa kommertskasutuse vastu.



8. osa

Konkurentsivastase tegevuse kontroll lepingulistes litsentsides

Artikkel 40

1.  
Liikmed lepivad kokku, et mõningad litsentsimistavad või intellektuaalomandiõigusi puudutavad tingimused, mis piiravad konkurentsi, võivad avaldada kaubandusele ebasoodsat mõju ja võivad takistada tehnoloogia edastamist ja levitamist.
2.  
Käesoleva lepinguga ei ole vastuolus, kui liikmed oma seadustes täpsemalt määratlevad litsentsimistegevuse või tingimused, mis võivad teatavatel juhtudel põhjustada intellektuaalomandi õiguste kuritarvitamise, millel on vastaval turul konkurentsi kahjustav mõju. Vastavalt eespool sätestatule võib liige kooskõlas käesoleva lepingu ülejäänud sätetega võtta kohaseid meetmeid tõkestamaks või kontrollimaks seesugust tegevust, mille hulka võivad kuuluda näiteks ainuõiguse tagastamise tingimused, kehtivuse vaidlustamist takistavad tingimused ja sunduslik pakklitsentsimine, silmas pidades selle liikme asjakohaseid seadusi ja määrusi.
3.  
Taotluse korral alustab iga liige konsultatsioone mis tahes teise liikmega, kellel on alust uskuda, et konsultatsioonitaotluse saanud riigi kodanikust või residendist intellektuaalomandi õiguste valdaja tegevus rikub taotleva liikme käesoleva osa reguleerimisobjektiga seotud seadusi ja määrusi ning kes soovib tagada selliste õigusaktide täitmist, mõjutamata kummagi liikme võetavaid seadusekohaseid meetmeid ja täielikku vabadust lõpliku otsuse tegemisel. Taotluse saanud liige võtab täielikult ja mõistvalt arvesse ning tagab piisavad võimalused sellealaseks konsulteerimiseks taotluse esitanud liikmega ning teeb koostööd, edastades kõnealuse küsimuse suhtes asjakohast avalikult kättesaadavat mittekonfidentsiaalset teavet ja muud sellele liikmele kättesaadavat teavet kooskõlas oma maa seadustega ja vastastikku rahuldavate kokkulepete sõlmimisega, mis puudutavad teabe konfidentsiaalsuse tagamist taotleva liikme poolt.
4.  
Liikmele, kelle kodanike või residentide suhtes on teise liikme territooriumil algatatud menetlus seoses selle teise liikme seaduste ja määruste väidetava rikkumisega käesoleva osa reguleerimisalal, tuleb taotluse korral tagada konsulteerimisvõimalus kõnesoleva teise liikmega samadel tingimustel, nagu on ette nähtud lõikes 3.



III JAGU

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE TAGAMINE



1. osa

Üldised kohustused

Artikkel 41

1.  
Liikmed tagavad oma seadustega võimaluse kasutada käesolevas osas määratletud kaitsmismenetlusi, et võimaldada tõhusaid meetmeid käesoleva lepinguga hõlmatud intellektuaalomandi õiguste iga rikkumise vastu, sealhulgas kiireloomulisi kaitsevahendeid rikkumise tõkestamiseks ja kaitsevahendeid tulevaste rikkumiste ennetamiseks. Menetlusi rakendatakse viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja pakkuda meetmeid nende kaitsemenetluste kuritarvitamise vastu.
2.  
Intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud menetlused peavad olema ausad ja erapooletud. Need ei tohi olla ülemäära keerulised või kulukad ega tuua kaasa sobimatuid tähtaegu ega õigustamatuid viivitusi.
3.  
Asjas tehtav otsus peab eelistatavalt olema kirjalik ja põhistatud. See tuleb liigse viivituseta teha kättesaadavaks vähemalt menetluspooltele. Asjas tehtav otsus peab põhinema tõendusmaterjalil, mille suhtes pooltel oli võimalus esitada oma seisukohad.
4.  
Menetluspooltel peab olema võimalus lõplike haldusotsuste kohtulikuks läbivaatamiseks ning asjas tehtud algse kohtuotsuse läbivaatamiseks vähemalt juriidilistes küsimustes kooskõlas asja tähtsust puudutavate jurisdiktsiooniliste sätetega liikme seadustes. Ei ole siiski mingit kohustust anda võimalust kriminaalasjades tehtud õigeksmõistvate otsuste läbivaatamiseks.
5.  
Ollakse arusaamisel, et käesoleva osaga ei looda mingit kohustust rajada intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks eraldi kohtusüsteem lahus kohtusüsteemist üldiseks seaduste täitmise tagamiseks, samuti ei mõjuta see liikmete pädevust tagada üldiselt oma seaduste täitmist. Käesolev osa ei loo kohustust jagada ressursse intellektuaalomandi õiguskaitse ja üldise seaduste täitmise tagamise vahel.



2. osa

Tsiviil- ja haldusmenetlus ning õiguslikud kaitsevahendid

Artikkel 42

Aus ja erapooletu menetlus

Iga käesoleva lepinguga hõlmatud intellektuaalomandi õiguse kaitse tagamiseks võimaldavad liikmed õigusevaldajatele ( 194 ) tsiviilkohtumenetluse kasutamist. Kostjal on õigus saada õigeaegselt piisavalt detailne kirjalik teade, milles oleks näidatud hagi alus. Pooli võib esindada sõltumatu advokaat ning menetlus ei tohi kehtestada liialt koormavaid nõudmisi kohustusliku isikliku ilmumise suhtes. Kõigil sellise menetluse pooltel on õigus põhistada oma nõudeid ja esitada kõik asjassepuutuvad tõendid. Menetlus peab kindlustama konfidentsiaalse teabe identifitseerimise ja kaitsmise, kui see ei ole vastuolus põhiseaduslike nõudmistega.

Artikkel 43

Tõendid

1.  
Kui pool on esitanud oma nõuete toetamiseks piisavad mõistlikult kättesaadavad tõendid ja on täpsustanud oma nõuete põhistuseks vajalikud vastaspoole käsutuses olevad tõendid, on kohtuorganid volitatud nõudma vastaspoolelt nende tõendite esitamist, asjakohastel juhtudel konfidentsiaalse teabe kaitset tagavaid tingimusi järgides.
2.  
Juhul kui menetluspool tahtlikult ja ilma mõjuva põhjuseta keeldub vajalikule teabele juurdepääsu võimaldamast või ei anna teavet muul viisil piisava ajavahemiku vältel või oluliselt takistab õiguste kaitsmise hagiga seotud menetlust, võib liige anda kohtuorganitele volitused teha kinnitavaid või eitavaid esialgseid või lõplikke otsustusi neile esitatud teabe põhjal, sealhulgas kaebuse või avalduse põhjal, mille on esitanud pool, keda teabele juurdepääsu keelamine on ebasoodsalt mõjutanud, kui pooltele on antud võimalus esitada (vastu)väiteid ja tõendeid.

Artikkel 44

Kohtu korraldused

1.  
Kohtuorganitel on õigus anda poolele korraldus rikkumine lõpetada, muu hulgas takistada intellektuaalomandiõigust rikkuvate importkaupade sissepääsu nende jurisdiktsiooni all olevatesse kaubanduskanalitesse vahetult pärast tolliprotseduuride täitmist selliste kaupade suhtes. Liikmed ei ole kohustatud andma sellist õigust kaitstava objekti suhtes, mille isik on omandanud või tellinud enne seda, kui ta sai teada või kui ta oleks pidanud teada saama, et kauplemine seesuguse objektiga toob kaasa intellektuaalomandiõiguse rikkumise.
2.  
Olenemata käesoleva jao muudest sätetest ja tingimusel, et on täidetud II osa nende sätete nõudeid, mis käsitlevad õiguste kasutamist valitsuse või valitsuse volitatud kolmandate isikute poolt ilma õigusevaldaja loata, võivad liikmed piirata sellise kasutuse vastaseid võimalikke õiguslikke kaitsevahendeid hüvitise maksmisega vastavalt artikli 31 punkti h sätetele. Muudel juhtudel kohaldatakse käesolevas osas ettenähtud kaitsevahendeid, või kui need kaitsevahendid on vastuolus liikme seadustega, peab võimaldatama selgitavaid otsuseid ja adekvaatset kompensatsiooni.

Artikkel 45

Kahjutasu

1.  
Kohtuorganitel on õigus kohustada õiguserikkujat maksma õigusevaldajale kahjutasu, mis oleks piisav kompenseerimaks kahju, mida õigusevaldaja on kannatanud oma intellektuaalomandiõiguse rikkumise tõttu õiguserikkuja poolt, kes teadis või pidi teadma, et ta paneb toime rikkumise.
2.  
Kohtuorganitel on ka õigus kohustada rikkujat tasuma õigusevaldajale kulutused, mille hulka võib kuuluda kohane advokaaditasu. Vajalikel juhtudel võivad liikmed anda kohtuorganitele õiguse nõuda saadud tulude tagastamist ja/või eelnevalt kindlaksmääratud kahjutasu maksmist isegi juhul, kui rikkuja ei teadnud ega pidanud teadma, et ta paneb toime rikkumise.

Artikkel 46

Muud õiguslikud kaitsevahendid

Rikkumise tõhusaks tõkestamiseks on kohtuorganitel õigus määrata, et kaubad, mida nad on leidnud õigusi rikkuvat, tuleb ilma mingisugust kompensatsiooni maksmata kõrvaldada kaubandusest sellisel viisil, et oleks välditud õigusevaldaja mis tahes kahjustamine, või kui see pole vastuolus kehtivate põhiseaduslike nõuetega, hävitada. Kohtuorganitel on samuti õigus määrata, et materjalid ja seadmed, mida peamiselt kasutati õigusi rikkuvate kaupade valmistamiseks, kõrvaldataks kaubandusest ilma mingisugust kompensatsiooni maksmata, et edasiste rikkumiste ohtu võimalikult vähendada. Selliste taotluste kaalumisel tuleb silmas pidada rikkumise raskusastme ja määratud õigusliku kaitsevahendi proportsionaalsust, samuti kolmandate isikute huve. Võltsitud kaubamärkidega kaupade puhul on ebaseaduslikult lisatud kaubamärgi kõrvaldamine ainult erandjuhul küllaldane selleks, et lubada kõnesolevaid kaupu kaubandusse.

Artikkel 47

Õigus teabele

Liikmed võivad sätestada, et kohtuorganitel on õigus kohustada rikkujat teavitama õigusevaldajat kolmandatest isikutest, kes on seotud õigusi rikkuvate kaupade või teenuste tootmise ja levitamisega ning nende levitamiskanalitest, kui kohtu selline korraldus ei ole ebaproportsionaalne rikkumise raskusastmega võrreldes.

Artikkel 48

Kahju hüvitamine kostjale

1.  
Kohtuorganitel on õigus kohustada poolt, kelle taotlusel õiguslikke kaitsevahendeid kasutati ja kes on kaitsemenetlust kuritarvitanud, maksma küllaldast kompensatsiooni seesuguse kuritarvituse tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks poolele, kellele on ebaõigelt seatud keelde või piiranguid. Kohtuorganitel on ka õigus kohustada hagejat tasuma kostja kulud, mille hulka võib kuuluda kohane advokaaditasu.
2.  
Intellektuaalomandi õiguskaitsesse või selle tagamisse puutuvate seaduste rakendamise puhul võivad liikmed vabastada nii riigiorganid kui -ametnikud kahju hüvitamise vastutusest ainult juhul, kui tegevus pandi toime või kavandati heauskselt nimetatud seaduste rakendamise käigus.

Artikkel 49

Haldusmenetlus

Juhul kui mõni tsiviilõiguslik kaitsevahend võidakse määrata asja lahendamisel haldusmenetluse käigus, peab menetlus sisuliselt vastama käesolevas osas sätestatud põhimõtetele.



3. osa

Ajutised meetmed

Artikkel 50

1.  

Kohtuorganitel on õigus määrata kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid:

a) 

takistamaks mis tahes intellektuaalomandiõiguse rikkumise esinemist ning eriti vältimaks kaupade, sealhulgas imporditud kaupade pääsu nende jurisdiktsiooni all olevasse kaubandusse vahetult pärast tollivormistust;

b) 

säilitamaks väidetava rikkumisega seotud asjakohaseid tõendeid.

2.  
Kohtuorganitel on õigus võtta vajaduse korral ajutisi meetmeid inaudita altera parte, eriti kui mis tahes viivitus tõenäoliselt tekitaks õigusevaldajale korvamatut kahju või kui on ilmne tõendite hävitamise oht.
3.  
Kohtuorganitel on õigus nõuda hagejalt iga mõistlikult kättesaadava tõendi esitamist, selleks et olla piisava kindlusega veendunud, et hageja on õigusevaldaja ning et hageja õigusi on rikutud või et on olemas seesuguse rikkumise vahetu oht, ja määrata hageja kautsjonit või võrdväärset tagatist andma, mis oleks piisav kostja kaitseks ja kuritarvituse vältimiseks.
4.  
Kui ajutised meetmed on võetud inaudita altera parte, tuleb mõjutatud pooltele sellest viivitamata teatada hiljemalt pärast meetmete täideviimist. Asja uuesti läbivaatamine, mille käigus on õigus anda seletusi, toimub kostja nõudmisel, et otsustada mõistliku ajavahemiku jooksul pärast meetmetest teatamist, kas need meetmed tuleb muuta, tühistada või kinnitada.
5.  
Ajutisi meetmeid võttev võimuorgan võib hagejalt nõuda asjaomaste kaupade identifitseerimiseks vajaliku muu teabe esitamist.
6.  
Lõikes 4 sätestatut mõjutamata tuleb lõigete 1 ja 2 alusel võetud meetmed kostja nõudel tühistada või muul viisil nende toimimine lõpetada, kui asja sisulise otsustamiseni viivat menetlust pole alustatud mõistliku ajavahemiku jooksul, mille otsustab meetmed määranud kohtuorgan, kui see on liikme seaduste järgi lubatav, või sellise otsustuse puudumisel ei tohi see ajavahemik ületada 20 tööpäeva või 31 kalendripäeva, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem.
7.  
Kui ajutised meetmed tühistatakse või kui nad muutuvad kehtetuks hageja mis tahes teo või tegevusetuse tõttu, või kui hiljem on leitud, et intellektuaalomandiõigust pole rikutud ega pole seda ähvardanud rikkumise oht, on kohtuorganitel õigus kostja nõudel kohustada hageja maksma kostjale kohast hüvitist nende meetmetega tekitatud mis tahes kahju eest.
8.  
Juhul kui mõni ajutine meede võidakse määrata asja lahendamisel haldusmenetluse käigus, peab menetlus sisuliselt vastama käesolevas osas sätestatud põhimõtetele.



4. osa

Piirimeetmetega seotud erinõuded ( 195 )

Artikkel 51

Kaupade vabastamise peatamine tolliorganite poolt

Kooskõlas alljärgnevate sätetega peavad liikmed kehtestama menetluse, ( 196 ) mis võimaldab õigusevaldajal, kellel on alust kahtlustada, et aset võib leida võltsitud kaubamärgiga kaupade või autoriõigust rikkuvate kaupade ( 197 ) importimine, esitada kirjaliku taotluse pädevatele haldus- või kohtuorganitele, et tolliorganid peataksid seesuguste kaupade vabasse ringlusse laskmise. Liikmed võivad lubada seesuguse taotluse esitamist muul viisil intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade suhtes tingimusel, et käesoleva osa nõuded on täidetud. Samuti võivad liikmed ette näha vastava menetluse nende territooriumilt eksportimiseks määratud õigusi rikkuvate kaupade vabasse ringlusse laskmise peatamiseks tolliorganite poolt.

Artikkel 52

Taotlus

Iga õigusevaldaja, kes algatab menetluse artikli 51 alusel, on kohustatud esitama piisava tõendusmaterjali veenmaks pädevaid organeid, et on toime pandud õigusevaldaja intellektuaalomandiõiguse rikkumine prima facie importiva maa seaduste järgi, ning andma kõnesolevate kaupade piisavalt üksikasjaliku kirjelduse, et tolliorganitel oleks lihtne neid ära tunda. Pädevad organid informeerivad hagejat mõistliku ajavahemiku jooksul sellest, kas nad on taotluse aktsepteerinud, ning kui pädevad organid on niimoodi otsustanud, milliseks ajavahemikuks tolliorganid meetmeid võtavad.

Artikkel 53

Kautsjon või võrdväärne tagatis

1.  
Pädevatel organitel on õigus nõuda hagejalt kautsjoni või võrdväärset tagatist, mis oleks piisav kaitsmaks kostjat ja pädevaid organeid ning vältimaks kuritarvitust. Seesugune kautsjon või võrdväärne tagatis ei tohiks põhjendamatult takistada kõnesoleva menetluse kasutamist.
2.  
Kui käesoleva osa kohase taotluse alusel on tolliorganid otsuse põhjal, mida pole teinud kohtu- või muu sõltumatu riigiorgan, peatanud tööstusdisainilahenduste, patentide, topograafiate või avalikustamata teabega seotud kaupade vabasse ringlusse laskmise, ning artiklis 55 sätestatud ajavahemik on möödunud ilma nõuetekohaselt volitatud organi poolt ajutist vabastust andmata, ning tingimusel et kõik ülejäänud importimistingimused on täidetud, on selliste kaupade omanik, importija või saaja õigustatud neid ringlusse laskma kautsjoni maksmisel, mis on piisav õigusevaldaja kaitsmiseks mis tahes rikkumise eest. Seesuguse kautsjoni maksmine ei kahjusta mis tahes muid õigusevaldajale kättesaadavaid kaitsevahendeid, endastmõistetavaks peetakse kautsjoni tagastamist, kui õigusevaldaja ei suuda mõistliku ajavahemiku jooksul kasutada oma hagemisõigust.

Artikkel 54

Peatamisest teatamine

Importijale ja hagejale teatatakse viivitamata kaupade vabastamise peatamisest artikli 51 alusel.

Artikkel 55

Peatamise kestus

Kui 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui hagejale on kätte antud peatamisteade, ei ole tolliorganitele teatatud, et kostjaks mitteolev pool on algatanud asja sisulisele otsustamisele viiva menetluse või et nõuetekohaselt volitatud organ on võtnud kaupade vabastamise peatamist pikendavaid ajutisi meetmeid, vabastatakse kaubad tingimusel, et on täidetud kõik ülejäänud importimise või eksportimise tingimused; vajaduse korral võidakse seda tähtaega pikendada veel 10 tööpäeva võrra. Kui asja sisulise otsustamiseni viiv menetlus on algatatud, toimub kostja nõudmisel asja uuesti läbivaatamine, mille käigus on õigus anda seletusi, selleks et otsustada mõistliku ajavahemiku jooksul, kas kõnesolevad meetmed tuleb muuta, tühistada või kinnitada. Olenemata eespool sätestatust kohaldatakse artikli 50 lõike 6 sätteid, kui kaupade vabastamise peatamine toimub või kui seda jätkatakse kohtu poolt määratud ajutise meetme alusel.

Artikkel 56

Kahju hüvitamine kaupade importijale ja omanikule

Asjaomastel võimuorganitel on õigus kohustada hagejat maksma kaupade importijale, saajale ja omanikule kohast hüvitist neile kaupade väära kinnipidamisega või artikli 55 alusel vabastatud kaupade kinnipidamisega tekitatud mis tahes kahju eest.

Artikkel 57

Õigus inspekteerida ja saada teavet

Kahjustamata konfidentsiaalse teabe kaitsmist, sätestavad liikmed pädevate võimuorganite õiguse anda õigusevaldajale piisav võimalus lasta tolliorganite poolt kinni peetud kaupu inspekteerida, selleks et põhistada õigusevaldaja nõudeid. Samuti peab pädevatel võimuorganitel olema õigus anda importijale võrdväärne võimalus lasta mis tahes seesuguseid kaupu inspekteerida. Kui asjas on tehtud kinnitav otsus, võivad liikmed anda pädevatele võimuorganitele õiguse teatada õigusevaldajale saatja, importija ja saaja nimed ja aadressid ning kõnesolevate kaupade kogus.

Artikkel 58

Tegutsemine ex officio

Kui liikmed nõuavad pädevatelt võimuorganitelt tegutsemist omal algatusel ja nende kaupade vabastamise peatamist, mille suhtes võimuorganid on saanud prima facie tõendusmaterjali, et rikutakse intellektuaalomandi õigust, siis:

a) 

võivad pädevad võimuorganid igal ajal nõuda õigusevaldajalt mis tahes teavet, mis võib neid nimetatud volituste kasutamisel aidata;

b) 

teatatakse peatamisest viivitamata importijale ja õigusevaldajale. Kui importija on esitanud pädevale võimuorganile kaebuse peatamise kohta, kehtivad peatamise suhtes mutatis mutandis artiklis 55 fikseeritud tingimused;

c) 

võivad liikmed vabastada nii riigiorganid kui -ametnikud kahju hüvitamise vastutusest ainult juhul, kui tegevus pandi toime või kavandati heauskselt.

Artikkel 59

Õiguslikud kaitsevahendid

Kahjustamata muid õigusevaldajale kättesaadavaid hagemisõigusi ja arvestades kostja õigust taotleda asja kohtulikku läbivaatamist, peab pädevatel võimuorganitel olema õigus määrata õigusi rikkuvad kaubad hävitamisele või kõrvaldamisele vastavalt artiklis 46 toodud põhimõtetele. Võltsitud kaubamärgiga kaupade puhul ei luba võimuorganid õigust rikkuvaid kaupu reeksportida muutmatul kujul ega alluta neid erinevatele tolliprotseduuridele muidu kui ainult erandjuhul.

Artikkel 60

Minimaalne import

Liikmed võivad eespool toodud sätteid mitte kohaldada reisijate isiklikus pagasis olevate või väikesaadetistena saadetavate väikeste mittekommertsiseloomuga kaubakoguste suhtes.



5. osa

Kriminaalmenetlus

Artikkel 61

Liikmed näevad ette kriminaalmenetluse ja -karistuste kohaldamise vähemalt juhtudel, kui tahtlikult on võltsitud kaubamärki või rikutud autoriõigusi kommertseesmärkidel. Võimalike õiguslike kaitsevahendite hulka kuulub vabadusekaotus ja/või rahatrahv, mis oleksid piisavalt preventiivsed ja vastaksid võrreldava raskusastmega kuritegude eest määratavatele karistustele. Vajalikel juhtudel kuuluvad võimalike kaitsevahendite hulka ka õigusi rikkuvate kaupade ning peamiselt kuriteo toimepanemisel kasutatud muude materjalide ja seadmete arestimine, konfiskeerimine ja hävitamine. Liikmed võivad ette näha kriminaalmenetluse ja -karistuste kohaldamise muudel intellektuaalomandi õiguste rikkumise juhtudel, eriti kui need pannakse toime tahtlikult ja kommertseesmärkidel.



IV JAGU

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE OMANDAMINE JA SÄILITAMINE NING SELLEGA SEOTUD INTER PARTES PROTSEDUURID

Artikkel 62

1.  
II jao osades 2 kuni 6 nimetatud intellektuaalomandi õiguste omandamise või säilitamise tingimusena võivad liikmed nõuda asjakohaste protseduuride ja formaalsuste järgimist. Sellised protseduurid ja formaalsused peavad olema kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.
2.  
Kui intellektuaalomandiõiguse saamiseks on nõutav selle õiguse andmine või registreerimine, peavad liikmed tagama, et õiguse andmise või registreerimise protseduurid lubaksid õiguse omandamise põhitingimuste täitmisel kõnealuse õiguse andmise või registreerimise mõistliku tähtaja jooksul, et vältida kaitse kestuse õigustamatut lühenemist.
3.  
Pariisi konventsiooni (1967) artiklit 4 kohaldatakse mutatis mutandis teenindusmärkide suhtes.
4.  
Menetlus, mis on seotud intellektuaalomandi õiguste saamise või säilitamisega ning halduskorras tühistamisega ja inter partes menetlusega, nagu näiteks vaidlustamine ja tühistamine, kui vastavad menetlused on liikme seadustega ette nähtud, juhindub artikli 41 lõigetes 2 ja 3 sätestatud üldpõhimõtetest.
5.  
Lõplikud haldusotsused mis tahes lõikes 4 viidatud menetluses alluvad läbivaatamisele kohtu või poolkohtuliku organi poolt. Siiski ei ole kohustust võimaldada sellist otsuste läbivaatamist tagajärjetu vaidlustamise või halduskorras tühistamise puhul, tingimusel et sellise menetluse aluseks olnud asjaolud võivad olla kehtetuks tunnistamise menetluse objektiks.



V JAGU

VAIDLUSTE ENNETAMINE JA LAHENDAMINE

Artikkel 63

Selgus

1.  
Käesoleva lepingu reguleerimisalal (intellektuaalomandi õiguste kättesaadavus, ulatus, saamine, kaitsmine ja kuritarvitamise vältimine) liikmete poolt jõustatud seadused ja määrused ning üldise kohaldatavusega lõplikud kohtu- ja haldusotsused tuleb avaldada, või kui avaldamine pole võimalik, üldkättesaadavaks teha riigikeeles viisil, mis võimaldaks valitsustel ja õigusevaldajatel nendega tutvuda. Samuti tuleb avaldada käesoleva lepingu reguleerimisala puudutavad ühe liikme valitsuse või valitsusasutuse kehtivad kokkulepped teise liikme valitsuse või valitsusasutusega.
2.  
Liikmed teavitavad lõikes 1 viidatud seadustest ja määrustest TRIPSi nõukogu, et abistada nõukogu käesoleva lepingu toimimise jälgimisel. Nõukogu püüab seda kohustust liikmete jaoks maksimaalselt kergendada ning võib otsustada tühistada kohustuse teatada sellistest seadustest ja määrustest otse nõukogule, kui WIPOga peetavad konsultatsioonid seesuguseid seadusi ja määrusi sisaldava ühise registri loomiseks osutuvad edukaks. Samuti kaalub nõukogu selles suhtes iga nõutavat teatamisega seotud meedet kooskõlas käesoleva lepingu järgsete kohustustega, mis tulenevad Pariisi konventsiooni (1967) artikli 6ter sätetest.
3.  
Iga liige peab olema valmis esitama teise liikme kirjalikul nõudmisel lõikes 1 viidatud teavet. Liige, kellel on alust arvata, et konkreetne intellektuaalomandialane kohtu- või haldusotsus või kahepoolne kokkulepe mõjutab tema käesoleva lepingu järgseid õigusi, võib samuti kirjalikult nõuda endale juurdepääsu võimaldamist sellistele konkreetsetele kohtu- või haldusotsustele või kahepoolsetele kokkulepetele või nende kohta piisavalt üksikasjaliku teabe andmist.
4.  
Lõigete 1, 2 ja 3 sätted ei kohusta liikmeid avaldama konfidentsiaalset teavet, mis takistaks seaduste täitmist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks üksikute riiklike või eraettevõtete seaduslikke kaubandushuve.

Artikkel 64

Vaidluste lahendamine

1.  
Käesoleva lepingu alusel toimuvate konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise suhtes kehtivad GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätted, nagu need on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes, kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti.
2.  
Viie aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast ei kehti käesoleva lepingu alusel toimuvate vaidluste lahendamise suhtes GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punktide b ja c sätted.
3.  
Lõikes 2 viidatud ajavahemiku jooksul uurib TRIPSi nõukogu käesoleva lepingu põhjal esitatud GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punktides b ja c ettenähtud tüüpi kaebuste ulatust ja omadusi ning esitab oma soovitused kinnitamiseks ministrite konverentsile. Ministrite konverents võib võtta selliseid soovitusi kinnitava või lõikes 2 sätestatud tähtaja pikendamise otsuse vastu üksnes konsensusega ning kinnitatud soovitused jõustuvad kõigi liikmete suhtes ilma edasise formaalse menetluseta.



VI JAGU

ÜLEMINEKUKORD

Artikkel 65

Üleminekukord

1.  
Ükski liige pole kohustatud kohaldama käesoleva lepingu sätteid enne üheaastase tähtaja möödumist WTO lepingu jõustumise kuupäevast, arvestades lõigete 2, 3 ja 4 sätteid.
2.  
Arengumaaliikmel on õigus pikendada nelja aasta võrra lõikes 1 määratletud tähtaega käesoleva lepingu sätete kohaldamiseks, välja arvatud artiklite 3, 4 ja 5 suhtes.
3.  
Mis tahes muu liige, kes on üleminekuprotsessis plaanimajanduselt vaba ettevõtlusega turumajandusele ning kes viib läbi oma intellektuaalomandi süsteemi struktuurset reformi ning kellel on intellektuaalomandi alaste seaduste ja määruste ettevalmistamisel ja rakendamisel spetsiifilisi probleeme, võib samuti kasutada lõikes 2 ettenähtud tähtaja pikendust.
4.  
Ulatuses, milles arengumaaliige on käesoleva lepinguga kohustatud laiendama toote patendikaitset tehnoloogiaaladele, millel ei ole tema territooriumil sellist kaitset käesoleva lepingu selle liikme suhtes kohaldamise üldtähtpäeval vastavalt lõikes 2 määratletule, võib ta selliste tehnoloogiaalade suhtes II jao 5 osa tootepatentide sätete kohaldamise tähtaega pikendada veel viie aasta võrra.
5.  
Liige, kes kasutab üleminekuperioodi lõike 1, 2, 3 või 4 alusel, tagab, et selle ajavahemiku jooksul tema seadustes, määrustes või tavades tehtud muudatused ei vähendaks kooskõla käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 66

Vähimarenenud liikmesmaad

1.  
Silmas pidades vähimarenenud liikmesmaade erivajadusi ja -nõudeid, nende majandus-, finants- ja haldusprobleeme ning nende vajadust paindlikkuse järele elujõulise tehnoloogilise baasi loomiseks, ei ole sellised liikmed kohustatud käesoleva lepingu sätteid peale artiklite 3, 4 ja 5 kohaldama 10 aasta jooksul alates artikli 65 lõike 1 põhjal määratletud kohaldamistähtpäevast. Vähimarenenud liikme poolt nõuetekohaselt motiveeritud palve esitamisel pikendab TRIPSi nõukogu kõnealust tähtaega.
2.  
Arenenud liikmesmaad kohtlevad soodsalt oma territooriumil asuvaid ettevõtteid ja institutsioone eesmärgiga edendada ja soodustada tehnoloogia siirdamist vähimarenenud liikmesmaadele, et võimaldada neil luua kindel ja elujõuline tehnoloogiline baas.

Artikkel 67

Tehniline koostöö

Selleks et hõlbustada käesoleva lepingu rakendamist, peavad arenenud liikmesmaad vastava taotluse korral ja vastastikku kokkulepitud tingimustel tegema tehnilist ja finantskoostööd arengumaaliikmete ja vähimarenenud liikmesmaade heaks. Selline koostöö hõlmab abi seaduste ja määruste ettevalmistamisel intellektuaalomandi õiguskaitse ja selle tagamise kohta ning rikkumise takistamiseks, samuti hõlmab see toetust nende küsimustega tegelevate kodumaiste talituste ja asutuste rajamiseks või tugevdamiseks, kaasa arvatud personali koolitus.



VII JAGU

INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS: LÕPPSÄTTED

Artikkel 68

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu

TRIPSi nõukogu jälgib käesoleva lepingu toimimist ja eriti sellest tulenevate kohustuste täitmist liikmete poolt ning annab liikmetele võimaluse konsulteerida intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektidega seotud küsimustes. Ta täidab talle liikmete poolt pandud muid kohustusi ning eriti annab mis tahes abi, mida liikmed temalt taotlevad vaidluste lahendamise menetluse puhul. Oma kohustuste täitmisel võib TRIPSi nõukogu konsulteerida mis tahes teabeallikaga, mida ta peab asjakohaseks, ning paluda sealt teavet. WIPOga konsulteerides püüab nõukogu jõuda ühe aasta jooksul pärast oma esimest koosolekut sobivatele kokkulepetele koostööks selle organisatsiooni instantsidega.

Artikkel 69

Rahvusvaheline koostöö

Liikmed lepivad kokku teha omavahel koostööd, et lõpetada rahvusvaheline kauplemine intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupadega. Sel eesmärgil määravad nad oma administratsioonis kontaktisikud ja teavitavad nendest ning on valmis vahetama teavet õigusi rikkuvate kaupadega kauplemise kohta. Eriti edendavad nad teabevahetust ja koostööd tolliorganite vahel, pidades silmas kauplemist võltsitud kaubamärke kandvate ja autoriõigusi rikkuvate kaupadega.

Artikkel 70

Olemasolevate objektide kaitse

1.  
Käesolev leping ei sea kohustusi tegude suhtes, mida pandi toime enne lepingu kõnealuse liikme suhtes kehtima hakkamise kuupäeva.
2.  
Kui käesolevas lepingus pole sätestatud teisiti, tekivad käesoleva lepingu põhjal kohustused kõigi objektide suhtes, mis on olemas käesoleva lepingu kõnealuse liikme suhtes kehtima hakkamise kuupäeval ja mis on sellel kuupäeval kõnealuse liikme territooriumil kaitstud või mis vastavad antud hetkel või edaspidi kaitse kriteeriumidele käesoleva lepingu tingimuste kohaselt. Käesoleva lõike ja lõigete 3 ja 4 puhul määratletakse autoriõigusest tulenevad kohustused olemasolevate teoste suhtes üksnes Berni konventsiooni (1971) artikli 18 põhjal ning fonogrammi tootjate ja esitajate õigustest tulenevad kohustused olemasolevate fonogrammide suhtes üksnes Berni konventsiooni (1971) artikli 18 põhjal, nagu selle kohaldamine on määratud käesoleva lepingu artikli 14 lõike 6 järgi.
3.  
Objektidele, mis käesoleva lepingu kõnealuse liikme suhtes kehtima hakkamise kuupäevaks on läinud üldsuse valdusse, kaitset taastada ei tule.
4.  
Kaitstavaid õigusi sisaldavate objektide suhtes toime pandud tegude puhul, mis käesoleva lepinguga kooskõlas olevate seaduste põhjal loetakse õiguserikkumiseks ja mis pandi toime või millega seoses tehti märkimisväärseid investeeringuid enne WTO lepingu tunnustamist kõnealuse liikme poolt, võib iga liige kehtestada piirangud õigusevaldajale kättesaadavatele õiguslikele kaitsevahenditele nende tegude jätkuva toimepaneku puhuks pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva nimetatud liikme suhtes. Sellistel juhtudel peab liige siiski ette nägema õiglase hüvitise maksmise.
5.  
Liige ei ole kohustatud kohaldama artikli 11 ja artikli 14 lõike 4 sätteid originaalide või koopiate suhtes, mis on ostetud enne käesoleva lepingu kõnealuse liikme suhtes jõustumise kuupäeva.
6.  
Liikmed ei ole kohustatud kohaldama artiklit 31 või artikli 27 lõike 1 nõuet, mille kohaselt patendiõigused peavad tehnikavaldkonnast sõltumata olema kasutatavad õigusevaldaja loata, kui valitsus andis sellise kasutamise loa enne käesoleva lepingu teatavakssaamise kuupäeva.
7.  
Intellektuaalomandi õiguste puhul, mille kaitse eeltingimuseks on registreerimine, tuleb lubada käesoleva lepingu kõnealuse liikme suhtes jõustumise kuupäevaks lahendamata kaitsetaotluste muutmist, nõudmaks käesoleva lepingu sätete alusel pakutavat mis tahes tugevdatud kaitset. Muudatused ei tohi sisse tuua uusi objekte.
8.  

Kui WTO lepingu jõustumise kuupäeval liige ei võimalda patendikaitset farmaatsia- ja agrokeemiatoodetele kooskõlas oma kohustustega artikli 27 alusel, on selline liige kohustatud:

a) 

olenemata VI jao sätetest kehtestama alates WTO lepingu jõustumisest korra, mis võimaldaks patenditaotluste esitamist sellistele leiutistele;

b) 

kehtestama sellistele taotlustele käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva seisuga sellised patentsuse kriteeriumid, mis on fikseeritud käesolevas lepingus, nagu oleksid need kriteeriumid kehtinud kõnesoleva liikme territooriumil taotluse esitamise kuupäeval, või prioriteedinõude olemasolul taotluse prioriteedikuupäeval;

c) 

võimaldama kooskõlas käesoleva lepinguga patendikaitse patendi kehtivusaja jooksul, arvestatuna taotluse esitamise kuupäevast kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 33, nendele taotlustele, mis vastavad punktis b viidatud kaitsekriteeriumidele.

9.  
Kui toode on liikme territooriumil patenditaotluse objektiks kooskõlas lõike 8 punktiga a, antakse hoolimata VI jao sätetest turustamise ainuõigused viieks aastaks pärast kõnealuse liikme territooriumil turustusloa saamist või kuni nimetatud liikme territooriumil tootepatendi saamiseni või taotluse tagasilükkamiseni olenevalt sellest, kumb tähtaeg on lühem, tingimusel et pärast WTO lepingu jõustumist on selle toote kohta esitatud patenditaotlus ja antud patent teise liikme territooriumil ning seal on saadud turustusluba.

Artikkel 71

Läbivaatamine ja parandamine

1.  
TRIPSi nõukogu vaatab käesoleva lepingu rakendamise läbi pärast artikli 65 lõikes 2 näidatud üleminekuperioodi lõppemist. Võttes arvesse lepingu rakendamisel saadud kogemust peab nõukogu lepingu läbi vaatama kahe aasta möödumisel nimetatud kuupäevast ning seejärel samasuguste ajavahemike möödudes. Nõukogu võib läbivaatusi ette võtta ka silmas pidades mis tahes asjakohaseid uusi arenguid, mis võivad tingida käesoleva lepingu muutmist või parandamist.
2.  
Parandusi, mille eesmärk on jõuda sellisele intellektuaalomandi õiguskaitse saavutatud kõrgemale tasemele, mida pakuvad muud mitmepoolsed lepingud ja mida on nende lepingute alusel aktsepteerinud kõik WTO liikmed, võib saata edasi ministrite konverentsile meetmete võtmiseks vastavalt WTO lepingu X artikli lõikele 6 TRIPSi nõukogu poolt konsensusega vastu võetud ettepaneku alusel.

Artikkel 72

Reservatsioonid

Teiste liikmete nõusolekuta ei või käesoleva lepingu ühegi sätte osas reservatsioone teha.

Artikkel 73

Julgeolekuerandid

Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata:

a) 

kohustavana liiget esitama mis tahes teavet, mille avaldamist ta peab oma esmatähtsaid julgeolekuhuve kahjustavaks;

b) 

takistavana liiget võtmast mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitseks:

i) 

seoses lõhustuvate ainete või ainetega, millest neid saadakse;

ii) 

relvade, laskemoona ja sõjavarustuse ning muude kaupade ja ainetega kauplemise suhtes, mis otseselt või kaudselt toimub relvajõudude varustamise otstarbel;

iii) 

sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras;

c) 

takistavana liiget võtmast mis tahes meetmeid vastavalt tema ÜRO põhikirja järgsetele kohustustele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks.

2. LISA

VAIDLUSTE LAHENDAMIST REGULEERIVATE EESKIRJADE JA PROTSEDUURIDE KÄSITUSLEPE



Liikmed on kokku leppinud järgmises:



Artikkel 1

Ulatus ja kohaldamine

1.  
Käesoleva käsitusleppe eeskirju ja protseduure kohaldatakse käsitusleppe lisas 1 loetletud lepingute (käesolevas käsitusleppes edaspidi „loendilepingud”) konsulteerimissätete ja vaidluste lahendamise sätete alusel algatatud vaidluste puhul. Käesoleva käsitusleppe eeskirju ja protseduure kohaldatakse kas eraldi või koos mis tahes muu loendilepinguga ka liikmetevaheliste konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise suhtes, mis puudutavad nende õigusi ja kohustusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (käesolevas käsitusleppes edaspidi „WTO leping”) ja käesoleva käsitusleppe sätete järgi.
2.  
Käesoleva käsitusleppe eeskirju ja protseduure kohaldatakse kooskõlas käsitusleppe lisas 2 esitatud vaidluste lahendamise eri- või lisaeeskirjade ja -protseduuridega loendilepingutes. Kui käesoleva käsitusleppe eeskirjad ja protseduurid erinevad lisas 2 fikseeritud eri- või lisaeeskirjadest ja -protseduuridest, jäävad selles ulatuses ülimuslikuks lisas 2 esitatud eri- või lisaeeskirjad ja -protseduurid. Kui rohkem kui ühe loendilepingu järgseid eeskirju ja protseduure puudutavates vaidlustes on vastuolu kõnesolevate lepingute eri- või lisaeeskirjade ja -protseduuride vahel ning kui vaidluspooled 20 päeva jooksul alates vaekogu moodustamisest ei jõua eeskirjades ja protseduurides kokkuleppele, määrab järgitavad eeskirjad ja protseduurid vaidluspooltega konsulteerides kindlaks artikli 2 lõikes 1 sätestatud vaidluste lahendamise organi (käesolevas käsitusleppes edaspidi „VLO”) esimees 10 päeva jooksul pärast ükskõik kumma liikme taotlust. Esimees järgib põhimõtet, et võimaluse korral tuleks kasutada eri- või lisaeeskirju ning käesolevas käsitusleppes sätestatud eeskirju ja protseduure tuleks kasutada ulatuses, mis on vajalik vastuolu vältimiseks.

Artikkel 2

Rakendamine

1.  
Vaidluste lahendamise organ asutatakse käesolevate eeskirjade ja protseduuride ning loendilepingute konsulteerimissätete ja vaidluste lahendamise sätete rakendamiseks, kui loendilepingus pole määratud teisiti. Sellele vastavalt on VLO volitatud moodustama vaekogusid, heaks kiitma vaekogu ja apellatsioonikogu ettekandeid, korraldama järelevalvet otsuste ja soovituste elluviimise üle ning lubama loendilepingute järgsete kontsessioonide ja muude kohustuste peatamist. Kui loendileping on mõnepoolne kaubandusleping, tähistab siin kasutatud termin „liige” selle lepingu põhjal tekkivate vaidluste puhul ainult neid liikmeid, kes on vastava mõnepoolse kaubanduslepingu osalised. Kui VLO rakendab mõnepoolse kaubanduslepingu vaidluste lahendamise sätteid, võivad ainult kõnesoleva lepingu osalisteks olevad liikmed osa võtta selle vaidluse puhul tehtavatest VLO otsustest ja toimingutest.
2.  
VLO informeerib asjaomaseid WTO nõukogusid ja komiteesid mis tahes arengust vastavate loendilepingute sätetega seotud vaidlustes.
3.  
VLO tuleb kokku nii sageli, kui on vajalik tema funktsioonide täitmiseks käesolevas käsitusleppes sätestatud tähtaja piirides.
4.  
Kui käesoleva käsitusleppe eeskirjade ja protseduuridega on ette nähtud, et VLO peab vastu võtma otsuse, teeb ta seda konsensuse alusel. ( 198 )

Artikkel 3

Üldsätted

1.  
Liikmed kinnitavad, et nad lähtuvad vaidluste lahendamise põhimõtetest, mida seni on kohaldatud vastavalt GATT 1947 XXII ja XXIII artiklile, ning siin täpsustatud ja muudetud eeskirjadest ja protseduuridest.
2.  
WTO vaidluste lahendamise süsteem on mitmepoolse kaubandussüsteemi turvalisuse ja prognoositavuse tagamise keskne element. Liikmed tõdevad, et selle eesmärk on kaitsta liikmete loendilepingute järgseid õigusi ja kohustusi ning selgitada kõnesolevate lepingute sätteid rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavareeglite kohaselt. VLO soovituste ja otsustega ei või suurendada ega vähendada loendilepingutes ette nähtud õigusi ega kohustusi.
3.  
WTO tõhusaks toimimiseks ning liikmete õiguste ja kohustuste vahelise tasakaalu säilitamiseks on hädavajalik lahendada viivitamata olukorrad, kus liige leiab, et teise liikme võetud meetmed vähendavad talle loendilepingust otseselt või kaudselt tulenevat kasu.
4.  
VLO soovitused ja otsused peavad olema suunatud asja rahuldava lahendamise saavutamiseks kooskõlas käesoleva käsitusleppe ning loendilepingute järgsete õiguste ja kohustustega.
5.  
Loendilepingute konsulteerimissätete ja vaidluste lahendamise sätete põhjal vormikohaselt tõstatatud küsimustes peavad kõik lahendused, sealhulgas vahekohtu otsused, olema kooskõlas nende lepingutega ning ei tohi olematuks muuta ega vähendada kasu, mida mis tahes liige nende lepingute põhjal saab, ega takistada nende lepingute ühegi eesmärgi saavutamist.
6.  
Loendilepingute konsulteerimissätete ja vaidluste lahendamise sätete põhjal vormikohaselt tõstatatud küsimustes vastastikuse kokkuleppe teel saavutatud lahendustest tuleb teatada VLOle ning asjaomastele nõukogudele ja komiteedele, kus iga liige võib tõstatada mis tahes sellega seotud küsimuse.
7.  
Enne asja algatamist peab liige kaaluma, kas käesolevate protseduuride järgi tegutsemine oleks tulemuslik. Vaidluste lahendamise mehhanismi eesmärk on tagada vaidluse positiivne lahendus. Kindlasti tuleb eelistada mõlemale poolele vastuvõetavat lahendust, mis on kooskõlas loendilepingutega. Vastastikku kokkulepitud lahenduse puudumise korral on vaidluste lahendamise mehhanismi esmane eesmärk tavaliselt tagada nende asjassepuutuvate meetmete kõrvaldamine, mis leitakse olevat vastuolus mis tahes loendilepingu sätetega. Kompensatsioonisätet tuleks kasutada ainult siis, kui on võimatu meedet viivitamata kõrvaldada, ning ajutise vahendina kuni loendilepinguga vastuolus oleva meetme kõrvaldamiseni. Viimane abinõu, mida käesolevas käsitusleppes vaidluste lahendamise protseduuridele tuginevale liikmele pakutakse, on võimalus teise liikme suhtes diskrimineerivalt peatada loendilepingute järgsete kontsessioonide või muude kohustuste kohaldamine, kui VLO annab selleks loa.
8.  
Juhul, kui on tegu loendilepingu põhjal võetud kohustuste rikkumisega, loetakse selline tegu prima facie olematuks muutmise või vähendamise juhtu moodustavaks. See tähendab, et tavaliselt eeldatakse, et eeskirjade rikkumine avaldab ebasoodsat mõju teistele liikmetele, kes on kõnesoleva loendilepingu osalised, ning sellistel juhtudel peab liige, kelle vastu on esitatud kaebus, süüdistuse ümber lükkama.
9.  
Käesoleva käsitusleppe sätted ei mõjuta liikmete õigust taotleda loendilepingu sätete autoriteetset tõlgendamist otsuse tegemise teel WTO lepingu või endast mõnepoolset kaubanduslepingut kujutava loendilepingu järgi.
10.  
Endastmõistetavalt ei tohiks lepitustaotlust ega vaidluste lahendamise protseduuride kasutamist kavandada ega käsitada tülitõstmisaktina ning juhul, kui tekib vaidlus, tegutsevad kõik menetluses osalevad liikmed heas usus, püüdes jõuda vaidluse lahenduseni. Samuti on endastmõistetav, et eri küsimusi puudutavaid kaebusi ja vastukaebusi ei tohiks ühendada.
11.  
Käesolevat käsituslepet kohaldatakse ainult loendilepingute konsultatsioonisätete põhjal WTO lepingu jõustumise kuupäeval või pärast seda esitatud uute konsultatsioonitaotluste suhtes. Vaidluste suhtes, mille puhul konsultatsioonitaotlus esitati GATT 1947 või mis tahes teise loendilepingutele eelnenud lepingu põhjal enne WTO lepingu jõustumise kuupäeva, kohaldatakse jätkuvalt neid asjassepuutuvaid vaidluste lahendamise eeskirju ja protseduure, mis olid jõus vahetult enne WTO lepingu jõustumise kuupäeva. ( 199 )
12.  
Kui mis tahes loendilepingul põhineva kaebuse esitab arengumaaliige arenenud liikmesmaa vastu, on kaebaval poolel hoolimata lõikest 11 õigus tugineda 1966. aasta 5. aprilli otsuse (BISD 14S/18) vastavatele sätetele kui käesoleva käsitusleppe artiklite 4, 5, 6 ja 12 sätete alternatiivile; juhul kui vaekogu leiab, et nimetatud otsuse punktis 7 ettenähtud tähtajast ei piisa ettekande esita miseks, võib seda tähtaega kaebava poole nõusolekul pikendada. Kui artiklite 4, 5, 6 ja 12 eeskirjad ja protseduurid ning nimetatud otsuse vastavad eeskirjad ja protseduurid erinevad, kohaldatakse selles ulatuses viimasena mainituid.

Artikkel 4

Konsultatsioonid

1.  
Liikmed kinnitavad oma tahet tõhustada liikmete poolt kasutatavaid konsultatsiooniprotseduure.
2.  
Iga liige kohustub mõistvalt arvesse võtma teise liikme esildisi mis tahes küsimuses, mis puudutab esimese liikme territooriumil võetud mis tahes loendilepingu toimimist mõjutavaid meetmeid, ( 200 ) ning tagama piisavad võimalused sellealaseks konsulteerimiseks.
3.  
Kui konsultatsioonitaotlus on esitatud loendilepingu alusel, peab liige, kellele see on esitatud, vastama taotlusele 10 päeva jooksul pärast selle kättesaamist, juhul kui omavahel teisiti kokku ei lepita, ning heas usus alustama konsultatsioone hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist eesmärgiga jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni. Kui liige ei vasta 10 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist või ei alusta konsultatsioone 30 päeva jooksul või omavahel kokkulepitud teistsuguse ajavahemiku jooksul pärast taotluse kättesaamist, võib konsultatsioone taotlenud liige viivitamatult taotleda vaekogu moodustamist.
4.  
Kõigist sellistest konsultatsioonitaotlustest peab konsultatsioone taotlev liige teavitama VLOd ning asjaomaseid nõukogusid ja komiteid. Kõik konsultatsioonitaotlused tuleb esitada kirjalikult ning neis tuleb näidata taotluse põhjendus, sealhulgas määratleda problemaatilised meetmed ja näidata kaebuse õiguslik alus.
5.  
Loendilepingu sätetega kooskõlas peetud konsultatsioonide käigus peaksid liikmed püüdma küsimust rahuldavalt lahendada, enne kui nad saavad ette võtta toiminguid käesoleva käsitusleppe järgi.
6.  
Konsultatsioonid on konfidentsiaalsed ega mõjuta liikmete õigusi üheski edasises menetluses.
7.  
Kui 60 päeva jooksul pärast konsultatsioonitaotluse kättesaamist ei õnnestu konsultatsioonide käigus vaidlust lahendada, võib kaebav pool taotleda vaekogu moodustamist. Kaebav pool võib vaekogu moodustamist taotleda 60-päevase ajavahemiku jooksul, kui konsulteerivad pooled ühiselt leiavad, et konsultatsioonidega ei ole õnnestunud vaidlust lahendada.
8.  
Edasilükkamatutel juhtudel, sealhulgas juhul, kui on tegemist kergesti riknevate kaupadega, peavad liikmed alustama konsultatsioone hiljemalt 10 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist. Kui 20 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist ei ole õnnestunud vaidlust konsultatsioonide abil lahendada, võib kaebav pool taotleda vaekogu moodustamist.
9.  
Edasilükkamatutel juhtudel, sealhulgas juhul, kui on tegemist kergesti riknevate kaupadega, peavad vaidluspooled, vaekogud ja apellatsioonikogu tegema kõik, et menetlust võimalikult suurel määral kiirendada.
10.  
Konsultatsioonide käigus peaksid liikmed pöörama erilist tähelepanu arengumaaliikmete eriprobleemidele ja -huvidele.
11.  
Kui konsultatsioonides mitteosalev liige leiab, et tal on oluline kaubanduslik huvi konsultatsioonides, mida peetakse GATT 1994 XXII artikli lõike 1, GATS XXII artikli lõike 1 või muude loendilepingute ( 201 ) vastavate sätete põhjal, võib ta 10 päeva jooksul pärast seda, kui jagati välja konsultatsioonitaotlus kõnesoleva artikli alusel, teatada konsulteerivatele liikmetele ja VLOle oma soovist võtta osa konsultatsioonidest. Selline liige kaasatakse konsultatsioonidesse eeldusel, et liige, kellele esitati konsultatsioonitaotlus, nõustub, et väide oluliste huvide kohta on põhjendatud. Sellisel juhul peavad nad VLOd informeerima. Kui konsultatsioonidest osavõtu taotlust ei aktsepteerita, on taotluse esitanud liikmel õigus taotleda konsultatsioone GATT 1994 XXII artikli lõike 1 või XXIII artikli lõike 1, GATS XXII artikli lõike 1 või XXIII artikli lõike 1 või muude loendilepingute vastavate sätete järgi.

Artikkel 5

Head teened, lepitus ja vahendus

1.  
Head teened, lepitus ja vahendus on protseduurid, mis võetakse ette vabatahtlikult, kui vaidluspooled nii kokku lepivad.
2.  
Häid teeneid, lepitust ja vahendust hõlmav menetlus ning eriti vaidluspoolte esitatud seisukohad selle menetluse ajal on konfidentsiaalsed ega mõjuta kummagi poole õigusi mis tahes edasises menetluses nende protseduuride järgi.
3.  
Häid teeneid, lepitust või vahendust võib mis tahes vaidluspool taotleda igal ajal. Need võivad alata ja neid võib lõpetada igal ajal. Kui heade teenete, lepitus- või vahendusprotseduurid on lõpetatud, võib kaebav pool taotleda vaekogu moodustamist.
4.  
Kui heade teenete, lepituse või vahendusega alustatakse 60 päeva jooksul pärast konsultatsioonitaotluse kättesaamist, peab kaebav pool jätma 60-päevase ajavahemiku pärast konsultatsioonitaotluse kättesaamist konsultatsioonideks, enne kui ta taotleb vaekogu moodustamist. Selle 60-päevase ajavahemiku jooksul võib kaebav pool taotleda vaekogu moodustamist, kui vaidluspooled leiavad ühiselt, et heade teenete, lepitus- või vahendusmenetluse abil ei ole õnnestunud vaidlust lahendada.
5.  
Kui vaidluspooled kokku lepivad, võivad heade teenete, lepitus- või vahendusprotseduurid pärast vaekogu menetluse alustamist jätkuda.
6.  
Peadirektor võib ex officio pädevuse piires pakkuda häid teeneid, lepitust või vahendust, et aidata liikmetel vaidlust lahendada.

Artikkel 6

Vaekogu moodustamine

1.  
Kui kaebav pool seda taotleb, moodustatakse vaekogu hiljemalt sellel VLO koosolekul, mis järgneb koosolekule, kus taotlus oli esimest korda VLO päevakorras, välja arvatud juhul, kui VLO sellel koosolekul konsensuse alusel otsustab vaekogu mitte moodustada. ( 202 )
2.  
Vaekogu moodustamise taotlus tuleb esitada kirjalikult. Selles tuleb näidata, kas konsultatsioonid on toimunud, määratleda otsustamisele kuuluvad meetmed ja anda probleemi selgeks esitamiseks piisav lühikokkuvõte kaebuse õiguslikust alusest. Juhul, kui taotluse esitaja taotleb standardvolitustest erinevate volitustega vaekogu moodustamist, peab kirjalikus taotluses sisalduma ettepandud erivolituste sõnastus.

Artikkel 7

Vaekogu volitused

1.  

Kui vaidluspooled 20 päeva jooksul vaekogu asutamisest ei lepi kokku teisiti, on vaekogul järgmised volitused:

„Uurida VLOle… (poole nimetus) poolt dokumendis… lahendada antud küsimust vastavalt asjakohastele sätetele, mis sisalduvad… (loendilepingu(te) pealkiri (pealkirjad), millele vaidluspooled on viidanud), ning teha sellised järeldused, mis aitavad VLOl anda soovitusi või teha otsuseid, nagu selles (neis) lepingu(i)s on ette nähtud.”

2.  
Vaekogu peab lähtuma vaidluspoolte viidatud loendilepingu või loendilepingute sätetest.
3.  
Lõike 1 sätete kohaselt võib VLO vaekogu moodustades volitada oma esimeest koostama vaidluspooltega konsulteerides vaekogu volitused. Niimoodi koostatud volitused jagatakse laiali kõigile liikmetele. Kui lepitakse kokku standardsetest erinevate volituste suhtes, võib iga liige tõstatada VLOs nendega seotud mis tahes küsimuse.

Artikkel 8

Vaekogu koosseis

1.  
Vaekogu koosseisu arvatakse hea ettevalmistusega riigiametnikud ja/või muud isikud, kaasa arvatud need, kes on varem olnud vaekogu koosseisus või esitanud asja vaekogule, tegutsenud liikme või GATT 1947 lepinguosalise esindajana või esindajana mis tahes loendilepingu või sellele eelnenud lepingu nõukogu või komitee juures või sekretariaadis, need isikud, kes on õpetanud või avaldanud töid rahvusvahelise kaubandusõiguse või -poliitika alal või olnud teenistuses liikme kaubanduspoliitika eest vastutava vanemametnikuna.
2.  
Vaekogu liikmed tuleks valida nii, et oleks tagatud liikmete sõltumatus, piisavalt mitmekesine taust ja lai kogemustepagas.
3.  
Nende liikmete kodanikud, kelle valitsused ( 203 ) on vaidluspoolteks või kolmandateks isikuteks vastavalt artikli 10 lõike 2 määratlusele, ei või kuuluda selle vaidlusega tegeleva vaekogu koosseisu, välja arvatud juhul, kui vaidluspooled teisiti kokku lepivad.
4.  
Hõlbustamaks vaekogu liikmete valikut peab sekretariaadil olema viitenimekiri riigiametnikest ja muudest lõikes 1 kirjeldatud ettevalmistusega isikutest, kelle hulgast valitakse vajaduse korral vaekogu liikmed. See nimekiri peab sisaldama 30. novembril 1984. a moodustatud mitteriigiametnikest vaekogu liikmete nimekirja (BISD 31S/9) ja mis tahes loendilepingu alusel moodustatud muid viitenimekirju ning selles tuleb säilitada WTO lepingu jõustumise ajal nendes viitenimekirjades olnud isikute nimed. Liikmed võivad perioodiliselt esitada nimekirja lülitamiseks riigiametnike ja muude isikute nimesid, andes asjakohast teavet nende teadmiste kohta rahvusvahelises kaubanduses ja loendilepingutega hõlmatud sektorites või valdkonnas, ja need nimed lisatakse VLO nõusolekul nimekirja. Iga nimekirjas oleva üksikisiku puhul tuleb nimekirja märkida tema kogemused ja teadmised loendilepingute sektorites või valdkonnas.
5.  
Vaekogu koosseisu määratakse kolm isikut, välja arvatud juhul, kui vaidluspooled 10 päeva jooksul alates vaekogu moodustamisest lepivad kokku, et vaekogusse peab kuuluma viis isikut. Liikmesriike tuleb informeerida viivitamata vaekogu koosseisust.
6.  
Sekretariaat esitab vaidluspooltele ettepaneku määratavate isikute kohta. Ilma tungivate põhjusteta ei või vaidluspooled olla nimetamise vastu.
7.  
Kui 20 päeva jooksul pärast vaekogu moodustamist selle liikmete suhtes kokkuleppele ei jõuta, määrab ükskõik kumma poole taotlusel vaekogu koosseisu peadirektor, kes VLO esimehe ja asjaomase nõukogu või komitee esimehega konsulteerides nimetab pärast vaidluspooltega konsulteerimist vaekogu liikmed, keda peadirektor peab sobivaimaks vastavalt vaidlusaluse loendilepingu või loendilepingute asjakohastele eri- või lisaeeskirjadele või -protseduuridele. VLO esimees teavitab liikmeid niiviisi moodustatud vaekogu koosseisust hiljemalt 10 päeva jooksul pärast sellise taotluse saamist.
8.  
Liikmed kohustuvad üldjuhul lubama oma ametnikel tegutseda vaekogu liikmena.
9.  
Vaekogu liikmed tegutsevad iseenda nimel, mitte valitsuse või mõne organisatsiooni esindajana. Seetõttu ei tohi liikmed anda neile juhiseid ega püüda neid kui üksikisikuid vaekogus arutatavate küsimuste suhtes mõjutada.
10.  
Kui vaidlus on arengumaaliikme ja arenenud liikmesmaa vahel, peab selle arengumaaliikme taotlusel olema vaekogu koosseisus vähemalt üks mis tahes arengumaaliikmest pärit isik.
11.  
Vaekogu liikmete kulutused, sealhulgas sõidu- ja elamiskulud kaetakse WTO eelarvest vastavalt üldnõukogu poolt heaks kiidetud kriteeriumidele, mis tuginevad eelarve-, finants- ja halduskomitee soovitustele.

Artikkel 9

Protseduurid mitme kaebaja korral

1.  
Kui rohkem kui üks liige taotleb ühe ja sama küsimusega seotud vaekogu moodustamist, võib nende kaebuste uurimiseks moodustada ühe vaekogu, arvestades kõigi asjaomaste liikmete õigusi. Kui võimalik, tuleks selliste kaebuste uurimiseks alati moodustada üks vaekogu.
2.  
See vaekogu peab korraldama uurimise ja esitama tulemused VLOle viisil, millega kuidagi ei kahjustata vaidluspoolte õigusi, mida nad oleksid saanud kasutada, kui kaebusi oleksid uurinud eraldi vaekogud. Kui üks vaidluspooltest seda taotleb, peab vaekogu esitama kõnesoleva vaidluse kohta eraldi ettekanded. Iga kaebaja kirjalikud esildised tuleb teha teistele kaebajatele kättesaadavaks ja igal kaebajal on õigus olla kohal, kui keegi teine kaebajatest esitab vaekogule oma seisukohti.
3.  
Kui ühe küsimusega seotud kaebuste uurimiseks on moodustatud rohkem kui üks vaekogu, peavad igas eraldi vaekogus liikmetena tegutsema võimalikult samad isikud ning sellistes vaidlustes ühtlustatakse menetluse ajakava.

Artikkel 10

Kolmandad isikud

1.  
Vaekogu menetluse ajal tuleb võtta täielikult arvesse vaidluspoolte ja teiste liikmete vaidlusalust loendilepingut puudutavaid huve.
2.  
Igal liikmel, kellel on oluline huvi vaekogus arutatava küsimuse vastu ja kes on VLOle oma huvist teatanud (käesolevas käsitusleppes „kolmas isik”), peab olema võimalus esineda vaekogu ees ja teha sellele kirjalikke esildisi. Need esildised peavad olema antud ka vaidluspooltele ja kajastatud vaekogu ettekandes.
3.  
Kolmandad isikud peavad vaidluspoolte esildised kätte saama vaekogu esimeseks istungiks.
4.  
Kui kolmas isik leiab, et vaekogu menetluse objektiks juba olev meede muudab olematuks või vähendab talle mis tahes loendilepingust tulenevat kasu, võib see liige käesoleva käsitusleppe alusel kasutada normaalset vaidluste lahendamise protseduuri. Kui võimalik, tuleb selline vaidlus anda lahendada algsele vaekogule.

Artikkel 11

Vaekogu funktsioonid

Vaekogu funktsioon on abistada VLOd käesoleva käsitusleppe ja loendilepingute järgsete kohustuste täitmisel. Vastavalt sellele peaks vaekogu andma objektiivse hinnangu arutatavale küsimusele, sealhulgas objektiivse hinnangu faktilistele asjaoludele ning asjakohaste loendilepingute kohaldatavusele ja nende järgimisele, ning tegema muid selliseid järeldusi, mis aitavad VLOl loendilepingutes ette nähtud soovitusi anda või otsuseid teha. Vaekogud peaksid regulaarselt konsulteerima vaidluspooltega ning andma neile piisava võimaluse vastastikku rahuldava lahenduseni jõudmiseks.

Artikkel 12

Vaekogu menetlus

1.  
Vaekogud järgivad lisas 3 sätestatud töökorda, kui vaekogu pärast vaidluspooltega konsulteerimist ei otsusta teisiti.
2.  
Vaekogu menetlusega peaks võimaldatama piisav paindlikkus, et tagada kvaliteetsed vaekogu ettekanded, samal ajal menetlust põhjendamatult venitamata.
3.  
Pärast vaidluspooltega konsulteerimist peavad vaekogu liikmed võimaluse korral ühe nädala jooksul pärast vaekogu koosseisu ja volituste kokkuleppimist, määrama menetluse ajakava, võttes vajaduse korral arvesse artikli 4 lõike 9 sätteid.
4.  
Vaekogu menetluse ajakava kindlaksmääramisel peab vaekogu varuma piisavalt aega vaidluspooltele nende esildiste ettevalmistamiseks.
5.  
Vaekogu peaks pooltele määrama täpsed tähtajad kirjalike esildiste esitamiseks ja pooled peaksid neist tähtaegadest kinni pidama.
6.  
Iga vaidluspool peab üle andma oma kirjalikud esildised sekretariaadile viivitamatuks edasiandmiseks vaekogule ning teisele või teistele vaidluspool(t)ele. Kaebav pool esitab oma esimese esildise enne kostja esimest esildist, välja arvatud juhul, kui vaekogu otsustab lõikes 3 viidatud ajakava kindlaks määrates ja pärast vaidluspooltega konsulteerimist, et pooled peavad esitama oma esimesed esildised üheaegselt. Kui esimeste esildiste üleandmine on korraldatud järjestikuliselt, peab vaekogu määrama kostja esildise vastuvõtmiseks kindla tähtaja. Mis tahes järgmised esildised tuleb esitada üheaegselt.
7.  
Kui vaidluspooltel pole õnnestunud leida vastastikku rahuldavat lahendust, esitab vaekogu oma järeldused VLOle kirjaliku ettekandena. Sellisel juhul tuleb vaekogu ettekandes välja tuua sedastused, asjakohaste sätete kohaldatavus ning tehtavate järelduste ja antavate soovituste põhjendus. Kui vaidluspoolte vahel on leitud küsimusele lahendus, piirdutakse vaekogu ettekandes asja lühikirjeldusega ja teatega, et lahendus on saavutatud.
8.  
Menetluse tõhustamise eesmärgil ei tohi ajavahemik, mille kestel vaekogu uurib, üldjuhul kesta kauem kui kuus kuud, alates vaekogu moodustamise ja volitustes kokkuleppimise päevast kuni lõpliku ettekande vaidluspooltele üleandmise päevani. Edasilükkamatutel juhtudel, sealhulgas sellistel, kui on tegemist kergesti riknevate kaupadega, peab vaekogu püüdma ettekande vaidluspooltele üle anda kolme kuu jooksul.
9.  
Kui vaekogu leiab, et ta ei suuda ettekannet üle anda kuue kuu jooksul või edasilükkamatul juhul kolme kuu jooksul, teavitab ta VLOd kirjalikult viivituse põhjustest, lisades arvamuse, millise ajavahemiku jooksul ta ettekande üle annab. Ühelgi juhul ei tohi ajavahemik vaekogu asutamisest kuni ettekande liikmetele laiali jagamiseni ületada üheksat kuud.
10.  
Konsultatsioonide puhul, mis puudutavad arengumaaliikme võetud meedet, võivad pooled kokkuleppel artikli 4 lõigetes 7 ja 8 kindlaksmääratud ajavahemikke pikendada. Kui pooled ei ole asjakohase ajavahemiku möödudes konsultatsioonide lõpetamise kohta kokkuleppele jõudnud, otsustab VLO esimees pärast pooltega konsulteerimist, kas kõnesolevat ajavahemikku pikendada ja kui kauaks. Peale selle peab vaekogu arengumaaliikme vastu esitatud kaebust uurides andma sellele arengumaaliikmele piisavalt aega oma argumentide ettevalmistamiseks ja esitamiseks. Mis tahes toiming käesoleva lõike alusel ei mõjuta artikli 20 lõike 1 ja artikli 21 lõike 4 sätteid.
11.  
Kui üks või rohkem kui üks pooltest on arengumaaliige, peab vaekogu ettekandes olema selgesõnaliselt näidatud, millises vormis on võetud arvesse asjakohaseid sätteid arengumaaliikmete suhtes kohaldatava diferentseeritud ja soodsama režiimi kohta, mis moodustavad osa loendilepingutest, mida arengumaaliige on vaidluse lahendamise menetluse käigus tõstatanud.
12.  
Kaebava poole taotlusel võib vaekogu oma töö ajutiselt peatada igal ajal ajavahemikuks, mis ei ületa 12 kuud. Sellise peatamise korral pikenevad käesoleva artikli lõigetes 8 ja 9, artikli 20 lõikes 1 ja artikli 21 lõikes 4 kindlaksmääratud tähtajad selle aja võrra, mille kestel töö oli peatatud. Kui vaekogu töö on olnud peatatud kauem kui 12 kuu jooksul, muutuvad vaekogu moodustamise volitused kehtetuks.

Artikkel 13

Õigus nõutada teavet

1.  
Igal vaekogul on õigus saada teavet ja tehnilist konsultatsiooni mis tahes üksikisikult või organisatsioonilt, keda või mida ta kohaseks peab. Siiski peab vaekogu enne teabe või konsultatsiooni nõutamist mõne liikme jurisdiktsiooni all olevalt üksikisikult või organisatsioonilt teavitama selle liikme võimuorganeid. Igale sellisele teabetaotlusele peab liige vastama viivitamata ja täielikult, nagu vaekogu vajalikuks ja kohaseks peab. Edastatud konfidentsiaalset teavet ei avaldata ilma seda teavet andnud üksikisiku, organisatsiooni või liikme vormikohase loata.
2.  
Vaekogu võib nõutada teavet mis tahes asjakohasest allikast ja konsulteerida ekspertidega nendelt arvamuse saamiseks küsimuse teatavate aspektide kohta. Vaidluspoole tõstatatud teaduslikku või muud tehnilist küsimust puudutava fakti kohta võib vaekogu paluda ekspertrühmalt nõuandvat kirjalikku ettekannet. Reeglid sellise ekspertrühma moodustamise ja tema protseduuride kohta on sätestatud lisas 4.

Artikkel 14

Konfidentsiaalsus

1.  
Vaekogu nõupidamised on konfidentsiaalsed.
2.  
Vaekogu ettekanded koostatakse esitatud teabe ja seisukohtade alusel vaidluspoolte juuresolekuta.
3.  
Ettekandes väljendatud üksikute vaekogu liikmete arvamused on anonüümsed.

Artikkel 15

Vaheläbivaatuse etapp

1.  
Pärast kirjalike ja suuliste väidete ja vastuväidete kaalumist annab vaekogu vaidluspooltele oma ettekande eelnõu kirjeldava (faktilise ja põhjendava) osa. Vaekogu määratud aja jooksul tuleb pooltel esitada oma kirjalikud märkused.
2.  
Pärast vaidluspooltelt märkuste vastuvõtmiseks määratud tähtaja möödumist esitab vaekogu pooltele vaheettekande, milles sisalduvad nii kirjeldavad osad kui ka vaekogu tuvastatud asjaolud ning järeldused. Vaekogu määratud aja jooksul võib pool esitada vaekogule kirjaliku taotluse, et vaekogu vaataks läbi vaheettekande täpsed aspektid enne lõpliku ettekande jagamist liikmetele. Poole taotlusel kohtub vaekogu pooltega uuesti, et käsitleda kirjalikes kommentaarides täpsustatud asjaolusid. Kui pooled ei ole selleks ettenähtud ajavahemiku jooksul kommentaare esitanud, loetakse vaheettekanne lõplikuks ettekandeks ja jagatakse viivitamata liikmetele.
3.  
Vaekogu lõpliku ettekande järeldused peavad sisaldama vaheläbivaatuse etapis esitatud argumentide põhjenduse. Vaheläbivaatuse etapp tuleb läbi viia artikli 12 lõikes 8 määratud tähtaja jooksul.

Artikkel 16

Vaekogu ettekannete heakskiitmine

1.  
Jätmaks liikmetele piisavalt aega vaekogu ettekannetega tutvumiseks, ei kiida VLO ettekandeid heaks enne 20 päeva möödumist nende laialijagamisest liikmetele.
2.  
Liikmed, kellel on vastuväiteid vaekogu ettekande kohta, peavad laialijagamiseks esitama oma vastuväiteid selgitava kirjaliku põhjenduse hiljemalt 10 päeva enne VLO koosolekut, kus arutatakse vaekogu ettekannet.
3.  
Vaidluspooltel on õigus täiel määral osa võtta vaekogu ettekande arutamisest VLOs ning nende seisukohad protokollitakse täielikult.
4.  
60 päeva jooksul pärast vaekogu ettekande laialijagamist liikmetele kiidetakse ettekanne heaks VLO koosolekul, ( 204 ) välja arvatud juhul, kui üks vaidluspool VLOd vormikohaselt teavitab oma otsusest edasi kaevata või kui VLO otsustab konsensuse alusel ettekannet mitte heaks kiita. Kui üks pool on teatanud oma otsusest edasi kaevata, ei arutata ettekande heakskiitmist VLOs kuni apellatsiooniprotsessi lõppemiseni. See heakskiitmisprotseduur ei mõjuta liikmete õigust väljendada oma seisukohta vaekogu ettekande kohta.

Artikkel 17

Apellatsioonide läbivaatamine

Alaline apellatsioonikogu

1.  
VLO asutab alalise apellatsioonikogu. Apellatsioonikogu arutab apellatsioone vaekogu ettekannete kohta. Kogusse kuulub seitse isikut, kellest kolm tegelevad ühe konkreetse asjaga. Apellatsioonikogus tegutsevad isikud osalevad töös järjekorra alusel. Selline järjekord määratakse kindlaks apellatsioonikogu töökorras.
2.  
VLO nimetab apellatsioonikogus tegutsevad isikud neljaks aastaks ning iga isikut võib üks kord tagasi nimetada. Vahetult pärast WTO lepingu jõustumist määratakse siiski nimetatud seitsmest isikust loosiga kolm, kelle tähtaeg möödub kahe aasta lõppedes. Vabad kohad täidetakse nende tekkimisel. Isiku asendamiseks, kelle ametiaeg pole lõppenud, nimetatud isik on ametis oma eelkäija ülejäänud ametiaja jooksul.
3.  
Apellatsioonikogusse kuuluvad tunnustatud autoriteetsed isikud, kellel on märkimisväärne kogemus õiguses, rahvusvahelises kaubanduses ja loendilepingute valdkonnas. Nad ei tohi olla seotud ühegi valitsusega. Apellatsioonikogu liikmeskond esindab üldjoontes WTO liikmeskonda. Kõik apellatsioonikogus tegutsevad isikud peavad olema lühikese etteteatamise järel alati kättesaadavad ning kursis WTO tegevusega vaidluste lahendamisel ja WTO muu asjaomase tegevusega. Nad ei osale ühegi niisuguse vaidluse arutamisel, kus võiks tekkida otsene või kaudne huvide konflikt.
4.  
Vaekogu ettekande peale võivad edasi kaevata ainult vaidluspooled, mitte kolmandad isikud. Kõnesolevas küsimuses olulisest huvist vastavalt artikli 10 lõikele 2 VLOle teatanud kolmandad isikud võivad teha apellatsioonikogule kirjalikke esildisi ning neile peab andma võimaluse esineda apellatsioonikogus.
5.  
Üldjuhul ei tohi menetlus ületada 60 päeva alates päevast, millal vaidluspool vormikohaselt teavitas oma otsusest edasi kaevata, kuni päevani, millal apellatsioonikogu oma ettekande välja jagab. Oma ajakava kindlaks määrates võtab apellatsioonikogu arvesse artikli 4 lõike 9 sätteid, kui need on asjakohased. Kui apellatsioonikogu leiab, et ta ei saa oma ettekannet 60 päeva jooksul esitada, teavitab ta VLOle kirjalikult viivituse põhjustest, lisades arvamuse, millise ajavahemiku jooksul ta oma ettekande esitab. Ühelgi juhul ei tohi menetlus ületada 90 päeva.
6.  
Apellatsioonkaebus peab piirduma vaekogu ettekandes hõlmatud juriidiliste küsimustega ning vaekogu antud juriidilise tõlgendusega.
7.  
Apellatsioonikogule tagatakse vajalik haldus- ja õigustoetus vastavalt tema poolt nõutule.
8.  
Apellatsioonikogus tegutsevate isikute kulutused, kaasa arvatud reisi- ja elamiskulud, kaetakse WTO eelarvest vastavalt üldnõukogu poolt vastuvõetud kriteeriumidele, mis tuginevad eelarve-, finants- ja halduskomitee soovitustele.

Apellatsioonimenetlus

9.  
Töökorra koostab apellatsioonikogu VLO esimehe ja peadirektoriga konsulteerides ning see tehakse teatavaks liikmetele.
10.  
Apellatsioonikogu menetlus on konfidentsiaalne. Apellatsioonikogu ettekanded koostatakse esitatud teabe ja seisukohtade alusel vaidluspoolte juuresolekuta.
11.  
Apellatsioonikogu ettekandes väljendatud, apellatsioonikogus tegutsevate üksikisikute arvamused on anonüümsed.
12.  
Apellatsioonikogu tegeleb iga küsimusega, mis on tõstatatud apellatsioonimenetluse käigus vastavalt lõikele 6.
13.  
Apellatsioonikogu võib vaekogu juriidilised järeldused ja otsused jätta muutmata, muuta või tühistada.

Apellatsioonikogu ettekannete heakskiitmine

14.  
Apellatsioonikogu ettekande kiidab heaks VLO ning vaidluspooled tunnustavad seda tingimusteta, välja arvatud juhul, kui VLO 30 päeva jooksul pärast apellatsioonikogu ettekande liikmetele jagamist otsustab konsensuse alusel seda mitte heaks kiita. ( 205 ) Kõnesolev heakskiitmise protseduur ei mõjuta liikmete õigust väljendada oma seisukohti apellatsioonikogu ettekande kohta.

Artikkel 18

Suhtlemine vaekogu või apellatsioonikoguga

1.  
Vaekogus või apellatsioonikogus arutatavates küsimustes ei tohi olla ühepoolset ex parte suhtlemist vaekogu või apellatsioonikoguga.
2.  
Kirjalikke esildisi vaekogule või apellatsioonikogule käsitletakse kui konfidentsiaalseid, kuid need tuleb teha vaidluspooltele kättesaadavaks. Miski käesolevas üldsusele. Liikmetel tuleb käsitleda konfidentsiaalsena teise liikme poolt vaekogule või apellatsioonikogule esitatud teavet, mida kõnesolev liige on nimetanud konfidentsiaalseks. Vaidluspool peab liikme taotlusel esitama mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte oma kirjalikes esildistes sisalduvast teabest, mida võib üldsusele avaldada.

Artikkel 19

Vaekogu ja apellatsioonikogu soovitused

1.  
Kui vaekogu või apellatsioonikogu otsustab, et meede on vastuolus loendilepinguga, tuleb tal soovitada asjaomasel liikmel ( 206 ) kooskõlastada kõnesolev meede vastava lepinguga. ( 207 ) Lisaks soovitustele võib vaekogu või apellatsioonikogu ette panna viise, kuidas asjaomane liige võiks soovitusi rakendada.
2.  
Vastavalt artikli 3 lõikele 2 ei või vaekogu ega apellatsioonikogu oma otsustes ja soovitustes suurendada või vähendada loendilepingutes sätestatud õigusi ja kohustusi.

Artikkel 20

VLO otsuste vastuvõtmise tähtaeg

Kui vaidluspooled ei ole teisiti kokku leppinud, ei või ajavahemik alates VLO poolt vaekogu moodustamise päevast kuni päevani, mil VLO arutab vaekogu või apellatsioonikogu ettekande heakskiitmist, üldjuhul ületada 9 kuud, kui vaekogu ettekandele ei esitata apellatsioonkaebust, või 12 kuud, kui ettekandele esitatakse apellatsioonkaebus. Kui vastavuses artikli 12 lõikele 9 või artikli 17 lõikele 5 on vaekogu või apellatsioonikogu pikendanud oma ettekande esitamise tähtaega, liidetakse võetud lisaaeg ülalnimetatud ajavahemikule.

Artikkel 21

Järelevalve soovituste ja otsuste rakendamise üle

1.  
VLO soovituste või otsuste viivitamatu järgimine on oluliselt tähtis tagamaks vaidluste tulemuslik lahendamine kõigi liikmete hüvanguks.
2.  
Erilist tähelepanu tuleb pöörata arengumaaliikmete huve mõjutavatele küsimustele meetmete suhtes, mis on olnud vaidluslahenduse objektiks.
3.  

VLO koosolekul, mis korraldatakse 30 päeva jooksul ( 208 ) pärast vaekogu või apellatsioonikogu ettekande heakskiitmist, teavitab asjaomane liige VLOd oma kavatsustest seoses VLO soovituste ja otsuste rakendamisega. Kui soovitusi ja otsuseid ei saa viivitamata järgida, tuleb asjaomasele liikmele jätta selleks põhjendatud ajavahemik. Põhjendatud ajavahemik on:

a) 

asjaomase liikme poolt ette pandud ajavahemik, tingimusel et VLO sellega nõustub; või sellise nõusoleku puudumisel

b) 

vaidluspoolte vahel 45 päeva jooksul pärast soovituste ja otsuste vastuvõtmist vastastikku kokkulepitud ajavahemik; või sellise kokkuleppe puudumisel

c) 

siduva vahekohtumenetlusega 90 päeva jooksul pärast otsuste ja soovituste vastuvõtmist kindlaks määratud ajavahemik. ( 209 ) Sellises vahekohtumenetluses peaks vahekohtunik ( 210 ) juhinduma sellest, et põhjendatud ajavahemik vaekogu või apellatsioonikogu soovituste rakendamiseks ei ületaks 15 kuud alates vaekogu või apellatsioonikogu ettekande heakskiitmisest. Siiski võib see ajavahemik olenevalt asjaoludest olla pikem või lühem.

4.  
Välja arvatud juhul, kui vaekogu või apellatsioonikogu on pikendanud vastavalt artikli 12 lõikele 9 või artikli 17 lõikele 5 oma ettekande esitamise tähtaega, ei tohi ajavahemik alates VLO poolt vaekogu moodustamisest kuni põhjendatud ajavahemiku kindlaksmääramise päevani ületada 15 kuud, kui vaidluspooled ei lepi kokku teisiti. Kui vaekogu või apellatsioonikogu on pikendanud oma ettekande esitamise tähtaega, liidetakse võetud lisaaeg kõnesolevale 15kuusele ajavahemikule; eeldusel, et vaidluspooled ei lepi kokku erandlike asjaolude esinemises, ei tohi aeg kokku ületada 18 kuud.
5.  
Kui on lahkarvamusi soovituste ja otsuste täitmiseks võetud meetmete olemasolust või nende kooskõlast loendilepinguga, tuleb selline vaidlus lahendada vaidluslahendusmenetluse abil, kasutades sealhulgas võimaluse korral algset vaekogu. Vaekogu jagab oma ettekande välja 90 päeva jooksul alates küsimuse temale suunamisest. Kui vaekogu leiab, et tal pole võimalik selle aja piirides ettekannet esitada, teavitab ta VLOd kirjalikult viivituse põhjustest, lisades arvamuse, millise ajavahemiku jooksul ta ettekande esitab.
6.  
VLO korraldab järelevalvet vastuvõetud soovituste ja otsuste rakendamise üle. Soovituste või otsuste rakendamise küsimuse võib iga liige VLOs tõstatada igal ajal pärast nende vastuvõtmist. Kui VLO ei otsusta teisiti, võetakse soovituste või otsuste rakendamise küsimus VLO koosoleku päevakorda 6 kuu möödumisel päevast, mil vastavalt lõikele 3 kehtestati põhjendatud ajavahemik, ning jäetakse see küsimus VLO päevakorda kuni selle lahendamiseni. Vähemalt 10 päeva enne iga sellist VLO koosolekut peab asjaomane liige esitama VLOle kirjaliku ettekande oma edusammude kohta soovituste või otsuste rakendamisel.
7.  
Kui küsimuse on tõstatanud arengumaaliige, peab VLO kaaluma, milliseid edasisi, antud asjaoludega sobivaid samme ta võiks astuda.
8.  
Kui asja on algatanud arengumaaliige, siis peab VLO, kaaludes, milliseid sobivaid samme astuda, arvesse võtma mitte ainult kaebuse põhjustanud meetmete kaubanduslikku ulatust, vaid ka nende mõju asjaomaste arengumaaliikmete majandusele.

Artikkel 22

Kompensatsioon ja kontsessioonide peatamine

1.  
Kompenseerimine ja kontsessioonide või muude kohustuste peatamine on ajutised abinõud, mida võib kasutada, kui soovitusi ja otsuseid põhjendatud ajavahemiku jooksul ei rakendata. Siiski ei ole kompensatsioon ega kontsessioonide või muude kohustuste peatamine eelistatavam(ad) kui meetme loendilepingutega kooskõlla viimise soovituse täielik rakendamine. Kompensatsioon on vabatahtlik ning kui seda antakse, peab see olema kooskõlas loendilepingutega.
2.  
Kui asjaomasel liikmel ei õnnestu loendilepinguga vastuolus leitud meedet sellega kooskõlastada või muul viisil täita soovitusi ja otsuseid artikli 21 lõike 3 alusel määratud põhjendatud ajavahemiku jooksul, peab selline liige, kui nii nõutakse, ja mitte hiljem kui põhjendatud ajavahemiku möödumisel, alustama läbirääkimisi iga poolega, kes on tuginenud vaidluslahendusmenetlusele, eesmärgiga leida vastastikku vastuvõetav kompensatsioon. Kui pärast põhjendatud ajavahemiku möödumist ei jõuta 20 päeva jooksul kokkuleppele rahuldava kompensatsiooni suhtes, võib iga vaidluslahendusmenetlusele tuginenud pool taotleda VLOlt luba peatada asjaomase liikme suhtes kontsessioonide või loendilepin- -gute järgsete muude kohustuste kohaldamine.
3.  

Otsustades, milliseid kontsessioone või muid kohustusi peatada, kohaldab kaebav pool järgmisi põhimõtteid ja protseduure:

a) 

üldpõhimõtteks on, et kaebav pool peaks kõigepealt taotlema kontsessioonide või muude kohustuste peatamist selle sektori (nende sektorite) suhtes, kus vaekogu või apellatsioonikogu leidis rikkumise või muu tühistamise või vähendamise;

b) 

kui see pool leiab, et kontsessioonide või muude kohustuste peatamine sama(de) sektori(te) suhtes ei ole teostatav või tulemuslik, võib ta taotleda kontsessioonide või muude kohustuste peatamist sama lepingu alla kuuluvate teiste sektorite suhtes;

c) 

kui see pool leiab, et kontsessioonide või muude kohustuste peatamine sama lepingu alla kuuluvate teiste sektorite suhtes ei ole teostatav või tulemuslik, ning kui asjaolud on piisavalt tõsised, võib ta taotleda kontsessioonide või muude kohustuste peatamist mõne teise loendilepingu alusel;

d) 

eespool esitatud põhimõtteid kohaldades peab see pool arvesse võtma:

i) 

kaubandust selles sektoris või selle lepingu alusel, milles vaekogu või apellatsioonikogu on leidnud rikkumise või muu olematuksmuutmise või vähendamise, ning seesuguse kaubanduse tähtsust sellele poolele;

ii) 

olematuksmuutmise või vähendamisega seotud laiemaid majanduselemente ning kontsessioonide või muude kohustuste peatamise laiemaid majanduslikke tagajärgi;

e) 

kui see pool otsustab taotleda luba kontsessioonide või muude kohustuste peatamiseks punktide b või c alusel, peab ta oma taotluses näitama selle põhjused. Samal ajal kui taotlus antakse edasi VLOle, edastatakse see ka asjaomastele nõukogudele ning punkti b alusel esitatud taotluse puhul ka asjaomastele sektoriorganitele;

f) 

käesolevas lõikes tähistatakse sõnaga „sektor”

i) 

kaupade puhul kõiki kaupu;

ii) 

teenuste puhul põhilist sektorit kehtiva „Teenuste sektoriviisilise liigituse loendi” järgi, milles sellised sektorid on määratletud; ( 211 )

iii) 

kaubandusega seotud intellektuaalomandi õiguste puhul kõiki TRIPS-lepingu II jao 1. osas või 2. osas või 3. osas või 4. osas või 5. osas või 6. osas või 7. osas hõlmatud intellektuaalomandi õiguste kategooriaid või III jao või IV jao järgseid kohustusi;

g) 

käesolevas lõikes tähistatakse sõnaga „leping”:

i) 

kaupade suhtes WTO lepingu lisas 1 A loetletud lepinguid tervikuna, samuti mõnepoolseid kaubanduslepinguid niivõrd, kuivõrd asjaomased vaidluspooled on nende lepingute osalised;

ii) 

teenuste suhtes GATSi;

iii) 

intellektuaalomandi õiguste suhtes TRIPS-lepingut.

4.  
VLO lubatud kontsessioonide ja muude kohustuste peatamise tase peab olema samaväärne olematukstegemise või vähendamise tasemega.
5.  
VLO ei luba peatada kontsessioone või muid kohustusi, kui loendilepingus on seesugune peatamine keelatud.
6.  
Lõikes 2 kirjeldatud olukorra puhul annab VLO kontsessioonide või muude kohustuste peatamise loa vastava taotluse korral 30 päeva jooksul alates põhjendatud ajavahemiku möödumisest, välja arvatud juhul, kui VLO otsustab konsensuse alusel sellise taotluse tagasi lükata. Siiski, kui asjaomane liige ei nõustu ettepandud peatamistasemega, või väidab, et siis, kui kaebav pool taotles luba peatada kontsessioone või muid kohustusi lõike 3 punktide b või c alusel, ei järgitud lõikes 3 esitatud põhimõtteid ja protseduure, suunatakse küsimus lahendamiseks vahekohtusse. Sellise vahekohtumenetluse korraldab algne vaekogu, kui selle liikmed on kättesaadavad, või peadirektori nimetatud vahekohtunik ( 212 ) ning see viiakse lõpule 60 päeva jooksul pärast põhjendatud ajavahemiku möödumist. Kontsessioone või muid kohustusi ei peatata vahekohtumenetluse jätkumise ajal.
7.  
Vahekohtunik, ( 213 ) tegutsedes lõike 6 alusel, ei pea uurima peatatavate kontsessioonide või muude kohustuste olemust, vaid määrab kindlaks, kas peatamistase on samaväärne olematuksmuutmise või vähendamistasemega. Vahekohtunik võib ka otsustada, kas ettepanek peatada kontsessioone või muid kohustusi on asjakohase loendilepingu järgi lubatud. Kui vahekohtu lahendada antud küsimus sisaldab pretensiooni, et lõikes 3 sätestatud põhimõtteid ja protseduure pole järgitud, uurib vahekohtunik siiski ka sellist pretensiooni. Kui vahekohtunik teeb kindlaks, et neid põhimõtteid ja protseduure pole järgitud, kohaldab kaebav pool neid kooskõlas lõikega 3. Pooled aktsepteerivad vahekohtuniku otsust kui lõplikku ning asjaomased pooled ei taotle teistkordset vahekohtumenetlust. VLOd teavitatakse viivitamata vahekohtuniku otsusest ning vastava taotluse korral annab VLO loa peatada kontsessioonid või muud kohustused, kui taotlus on kooskõlas vahekohtuniku otsusega, välja arvatud juhul, kui VLO otsustab konsensuse alusel taotluse tagasi lükata.
8.  
Kontsessioonide või muude kohustuste peatamine on ajutine ning seda kohaldatakse ainult seni, kuni on kõrvaldatud meede, mis leitakse loendilepinguga vastuolus olevat, või kui liige, kes peab soovitusi või otsuseid rakendama, pakub lahenduse kasu olematuksmuutmisele või vähendamisele, või kui on leitud vastastikku rahuldav lahendus. Vastavalt artikli 21 lõikele 6 jätkab VLO järelevalvet vastuvõetud soovituste või otsuste rakendamise üle, kaasa arvatud need juhud, kus on antud kompensatsiooni või on peatatud kontsessioonid või muud kohustused, kuid pole rakendatud soovitust viia meede kooskõlla loendilepinguga.
9.  
Loendilepingute vaidluste lahendamise sätetele võib tugineda nende täitmist mõjutavate meetmete puhul, mis on võetud liikme territooriumil piirkondliku või kohaliku valitsuse või võimuorgani poolt. Kui VLO on otsustanud, et loendilepingu sätet pole täidetud, peab vastutav liige võtma sellised talle kättesaadavad põhjendatud meetmed, mis tagaksid selle sätte täitmise. Juhul, kui seesugust täitmist pole olnud võimalik tagada, kehtivad loendilepingute ja käesoleva käsitusleppe sätted kompensatsiooni ja kontsessioonide või muude kohustuste peatamise kohta. ( 214 )

Artikkel 23

Mitmepoolse süsteemi tugevdamine

1.  
Kui liikmed taotlevad loendilepingust tulenevate kohustuste rikkumise või kasu muu olematuksmuutmise või vähendamise heastamist või loendilepingu eesmärgi saavutamise takistuse kõrvaldamist, kasutavad ja järgivad nad käesoleva käsitusleppe eeskirju ja protseduure.
2.  

Sellisel juhul on liikmed kohustatud:

a) 

mitte tegema otsust selle kohta, kas on esinenud rikkumine, kas kasu on olematuks muudetud või on seda vähendatud või kas mingi loendilepingu eesmärgi saavutamist on takistatud muidu kui vaidluslahenduse kaudu käesoleva käsitusleppe eeskirjade ja protseduuride kohaselt, ning tegema iga seesuguse otsuse kooskõlas VLO poolt heaks kiidetud, vaekogu või apellatsioonikogu ettekandes sisalduva otsusega või vahekohtu poolt käesoleva käsitusleppe alusel tehtud otsusega;

b) 

järgima artiklis 21 esitatud protseduure põhjendatud ajavahemiku kindlaksmääramisel, mille jooksul asjaomane liige peab rakendama soovitused ja otsused;

c) 

järgima artiklis 22 esitatud protseduure määramaks kindlaks kontsessioonide või muude kohustuste peatamistaseme ning vastavalt neile protseduuridele hankima VLOlt loa enne loendilepingute järgsete kontsessioonide või muude kohustuste peatamist vastusammuna soovituste ja otsuste rakendamata jätmisele asjaomase liikme poolt põhjendatud ajavahemiku jooksul.

Artikkel 24

Vähimarenenud liikmesmaid puudutavad eriprotseduurid

1.  
Vähimarenenud liikmesmaid puudutavate vaidluste põhjuste kindlaksmääramise ja vaidluslahendusmenetluse kõigil etappidel tuleb erilist tähelepanu pöörata vähimarenenud liikmete eriseisundile. Selles suhtes peavad liikmed tõsiselt kaaluma vähimarenenud liikmesmaad puudutava küsimuse tõstatamist käesolevate protseduurireeglite järgi. Kui leitakse, et olematuksmuutmise või vähendamise on tinginud vähimarenenud liikmesmaa võetud meede, peavad kaebavad pooled tõsiselt kaaluma hoidumist kompensatsiooni nõudmisest või loa taotlemisest kontsessioonide või muude kohustuste kohaldamise peatamiseks käesolevate protseduurireeglite kohaselt.
2.  
Kui vaidluslahendusasjas on tegemist vähimarenenud liikmesmaaga ning konsultatsioonide käigus pole leitud rahuldavat lahendust, peab peadirektor või VLO esimees vähimarenenud liikmesmaa taotluse korral pakkuma omalt poolt häid teeneid, lepitust ja vahendust, et aidata pooltel lahendada vaidlus enne vaekogu moodustamise taotluse esitamist. Osutades ülalnimetatud abi võivad peadirektor või VLO esimees konsulteerida mis tahes sobivaks peetava allikaga.

Artikkel 25

Vahekohtumenetlus

1.  
Kiire vahekohtumenetlus WTO raames kui vaidluste lahendamise alternatiivvõimalus võib hõlbustada vaidluste lahendamist küsimustes, mille mõlemad pooled on täpselt määratlenud.
2.  
Kui käeolevas käsitusleppes pole sätestatud teisiti, kasutatakse vahekohtumenetlust poolte vastastikusel kokkuleppel, kes lepivad kokku järgitavates protseduurides. Kokkulepetest kasutada vahekohtumenetlust teatatakse kõigile liikmetele piisavalt kaua enne vahekohtuprotsessi tegelikku algust.
3.  
Ülejäänud liikmed võivad saada vahekohtumenetluse pooleks ainult nende poolte nõusolekul, kes on kokku leppinud vahekohtumenetluse kasutamises. Menetluse pooled peavad olema nõus pidama vahekohtu otsust enda suhtes siduvaks. Vahekohtu otsustest teatatakse VLOle ja asjakohase lepingu nõukogule või komiteele, kus iga liige võib tõstatada mis tahes sellega seotud küsimuse.
4.  
Käesoleva käsitusleppe artiklid 21 ja 22 kehtivad mutatis mutandis vahekohtu otsuste kohta.

Artikkel 26

1.  
GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punktis b kirjeldatud mitterikkumise kaebused

Kui GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punkti b sätted on kohaldatavad loendilepingu puhul, võib vaekogu või apellatsioonikogu teha otsuseid ja soovitusi ainult siis, kui vaidluspool leiab, et vastavast loendilepingust talle otseselt või kaudselt tulenev kasu on olematuks muudetud või vähenenud, või on takistatud kõnesoleva lepingu mis tahes eesmärgi saavutamine liikme poolt mingi meetme rakendamise tagajärjel, olenemata sellest, kas see meede on kõnesoleva lepingu sätetega vastuolus või mitte. Juhul ja niivõrd, kui see pool leiab ning vaekogu või apellatsioonikogu tuvastab, et asi puudutab meedet, mis ei ole vastuolus loendilepingu sätetega, mille puhul on kohaldatavad GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punkti b sätted, kehtivad käesolevas käsitusleppes sätestatud protseduurid vastavalt järgmistele põhimõtetele:

a) 

kaebav pool peab esitama üksikasjaliku õigustuse toetamaks iga kaebust, mis on seotud meetmega, mis pole vastuolus asjakohase loendilepinguga;

b) 

kui on leitud, et meede tühistab või vähendab asjakohasest loendilepingust tulenevat kasu või takistab ilma seda rikkumata selle eesmärkide saavutamist, ei ole selle meetme kõrvaldamine kohustuslik. Siiski soovitab vaekogu või apellatsioonikogu sellistel juhtudel teha asjaomasel liikmel vastastikku rahuldavaid kohandusi;

c) 

olenemata artikli 21 sätetest võib artikli 21 lõikes 3 ettenähtud vahekohtumenetluse käigus kummagi poole taotlusel tuvastada olematuks muudetud või vähendatud kasu taseme ning soovitada vastastikku rahuldava kohanduse saavutamise viise ja vahendeid: seesugused soovitused ei ole vaidluspoolte jaoks siduvad;

d) 

olenemata artikli 22 lõike 1 sätetest võib kompensatsioon olla osa vastastikku rahuldavast kohandusest kui vaidluse lõplikust lahendusest.

2.  
GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punktis c kirjeldatud liiki kaebused

Kui loendilepingu puhul on kohaldatavad GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punkti c sätted, võib vaekogu teha otsuseid ja soovitusi ainult juhul, kui üks pool leiab, et talle asjakohasest loendilepingust otseselt või kaudselt tulenev kasu on olematuks muudetud või vähendatud või kõnesoleva lepingu eesmärgi saavutamine on takistatud olukorra tõttu, mille puhul pole kohaldatavad GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punktide a ja b sätted. Juhul ja niivõrd, kui see pool leiab ja vaekogu tuvastab, et asja suhtes on kohaldatav käesolev lõige, kohaldatakse käesoleva käsitusleppe protseduure ainult kuni menetluse selle hetkeni (kaasa arvatud), kui vaekogu ettekanne on liikmetele laiali jagatud. 1989. aasta 12. aprilli otsuses (BISD 36S/61-67) sisalduvad vaidluste lahendamise eeskirjad ja protseduurid kehtivad heakskiitmise arutamise ning soovituste ja otsuste järelevalve ja rakendamise kohta. Kehtivad ka järgmised nõuded:

a) 

kaebav pool peab esitama üksikasjaliku põhjenduse iga käesolevas lõikes käsitletavaid küsimusi puudutava väite toetuseks;

b) 

kui vaekogu leiab, et käesolevas lõikes käsitletavaid küsimusi puudutavad asjad sisaldavad ka käesolevas lõikes käsitlemata vaidluslahendusküsimusi, saadab vaekogu VLOle ettekande mis tahes selliste küsimuste kohta ning eraldi ettekande käesolevas lõikes reguleeritud küsimuste kohta.

Artikkel 27

Sekretariaadi kohustused

1.  
Sekretariaat vastutab vaekogude abistamise eest, eriti käsitletavate küsimuste õiguslike, ajalooliste ja protseduuriliste aspektide eest ning sekretäri- ja tehnilise abi andmise eest.
2.  
Kui sekretariaat abistab liikmetel nende palvel vaidlusi lahendada, võib esineda vajadus anda vaidluste lahendamisel lisaõigusnõu ning -abi arengumaaliikmetele. Selleks tagab sekretariaat igale seda taotlevale arengumaaliikmele kvalifitseeritud õiguseksperdi WTO tehnilise koostöö talitusest. See ekspert peab arengumaaliikmele osutama abi viisil, mis tagab sekretariaadi jätkuva erapooletuse.
3.  
Sekretariaat korraldab huvitatud liikmetele neid vaidluste lahendamise protseduure ja praktikat käsitlevaid spetsiaalseid õppekursusi, et võimaldada liikmetele sellealane parem informeeritus.

1. LIIDE




KÄESOLEVA KÄSITUSLEPPEGA HÕLMATUD LEPINGUD

A. 

Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping

B. 

Mitmepoolsed kaubanduslepingud



Lisa 1 A:

Mitmepoolsed kaubavahetuslepingud

Lisa 1B:

Teenustekaubanduse üldleping

Lisa 1C:

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping

Lisa 2:

Vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe

C. 

Mõnepoolsed kaubanduslepingud



Lisa 4:

Tsiviillennukikaubanduse leping

Riigihankeleping

Rahvusvaheline piimaleping

Rahvusvaheline veiselihaleping

Käesoleva käsitusleppe kohaldatavuse kohta mõnepoolsete kaubanduslepingute suhtes kehtib iga lepingu osaliste poolt vastu võetav otsus, milles on sätestatud käesoleva käsitusleppe üksiklepingu suhtes kohaldamise tingimused, sealhulgas lisasse 2 hõlmamist puudutavad mis tahes eri- või lisaeeskirjad või -protseduurid, nagu neist teatatakse VLOle.

2. LIIDE

LOENDILEPINGUTE ERI- VÕI LISAEESKIRJAD JA PROTSEDUURID



Leping

Eeskirjad ja protseduurid

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping

11.2

Tekstiil- ja rõivatoodete leping

2.14, 2.21, 4.4, 5.2, 5.4, 5.6, 6.9, 6.10, 6.11, 8.1 kuni 8.12

Kaubavahetuse tehniliste tõkete leping

14.2 kuni 14.4, lisa 2

GATT 1994 VI artikli rakendamise leping

17.4 kuni 17.7

GATT 1994 VII artikli rakendamise leping

19.3 kuni 19.5, lisa II.2(f), 3, 9, 21

Subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping

4.2 kuni 4.12, 6.6, 7.2 kuni 7.10, 8.5, joonealune märkus 35, 24.4, 27.7, lisa V

Teenustekaubanduse üldleping

XXII:3, XXIII:3

Lisa finantsteenuste kohta

4

Lisa õhutransporditeenuste kohta

4

Otsus teatud GATSi vaidluslahendusprotseduuride kohta

1 kuni 5

Käesoleva lisa eeskirjade ja protseduuride loend hõlmab sätteid, millest antud kontekstis võib asjakohane olla ainult sätte üks osa.

Mõnepoolsete kaubanduslepingute mis tahes eri- või lisaeeskirjad ja -protseduurid vastavalt pädevate organite poolt kindlaksmääratule ja vastavalt VLOle teatatule.

3. LIIDE

TÖÖKORD

1. 

Menetluse käigus järgib vaekogu käesoleva käsitusleppe asjakohaseid sätteid. Lisaks kohaldatakse järgmist töökorda.

2. 

Vaekogu istungid on kinnised. Vaidluspooled ja asjast huvitatud isikud osalevad istungitel vaid siis, kui vaekogu nad kohale kutsub.

3. 

Vaekogu nõupidamised ja talle esitatud dokumendid on konfidentsiaalsed. Käesoleva käsitusleppe alusel ei tohi vaidluspoolel keelata oma seisukohti väljendavate avalduste tegemist üldsusele. Liikmed käsitlevad konfidentsiaalsena teise liikme poolt vaekogule esitatud teavet, mida see liige ise on konfidentsiaalseks nimetanud. Kui vaidluspool esitab vaekogule oma kirjaliku esildise konfidentsiaalse versiooni, peab ta teise liikme taotlusel esitama mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte oma esildises sisaldunud teabest, mida võib üldsusele avaldada.

4. 

Enne vaekogu esimest sisulist kohtumist pooltega saadavad vaidluspooled vaekogule kirjaliku esildise, milles nad esitavad faktilised asjaolud ning oma argumendid.

5. 

Esimesel sisulisel kohtumisel pooltega palub vaekogu kaebuse esitanud poolel oma asi ette kanda. Seejärel palutakse samal kohtumisel poolel, kelle vastu kaebus on esitatud, kanda ette oma seisukoht.

6. 

Kõik kolmandad isikud, kes on VLOle teatanud oma huvist käimasolevas vaidluses, kutsutakse kirjalikult esitama oma seisukohti sel eesmärgil korraldatud vaekogu esimese sisulise kohtumise kestel. Kõik sellised kolmandad isikud võivad kogu selle istungi vältel kohal viibida.

7. 

Vormikohased vastuväited esitatakse vaekogu teisel sisulisel kohtumisel. Esimesena on õigus saada sõna poolel, kelle vastu kaebus esitati, seejärel kaebaval poolel. Enne seda kohtumist esitavad pooled vaekogule kirjalikud vastuväited.

8. 

Vaekogul on õigus igal ajal esitada pooltele küsimusi ja paluda neilt pooltega kohtumise käigus või kirjalikult selgitusi.

9. 

Vaidluspooled ning iga kolmas isik, kes on kutsutud esitama oma seisukohti vastavalt artiklile 10, võimaldavad vaekogul tutvuda oma suuliste avalduste kirjaliku versiooniga.

10. 

Täie selguse huvides tehakse punktides 5–9 viidatud esildised, vastuväited ja avaldused poolte juuresolekul. Peale selle võimaldatakse teisel poolel või teistel pooltel tutvuda iga poole kirjalike esildistega, mis sisaldavad kommentaare ettekande kirjeldava osa kohta ja vastuseid vaekogu poolt esitatud küsimustele.

11. 

Vaekogu mis tahes spetsiifilised lisaprotseduurid.

12. 

Ettepanek vaekogu töö ajakava kohta:



a)

poolte esimeste kirjalike esildiste vastuvõtmine:

1)  kaebav pool

3–6 nädalat

2)  pool, kelle vastu on esitatud kaebus

2–3 nädalat

b)

esimese sisulise pooltega kohtumise aeg ja koht; kolmanda(te) isiku (isikute) istung:

1–2 nädalat

c)

poolte kirjalike väidete vastuvõtmine

2–3 nädalat

d)

teise sisulise pooltega kohtumise aeg ja koht

1–2 nädalat

e)

ettekande kirjeldava osa üleandmine pooltele

2–4 nädalat

f)

poolte kommentaaride vastuvõtmine ettekande kirjeldava osa kohta

2 nädalat

g)

otsuseid ja järeldusi sisaldava vaheettekande üleandmine pooltele

2–4 nädalat

h)

tähtaeg, mille jooksul pool võib taotleda ettekande osa(de) läbivaatamist

1 nädal

i)

ajavahemik vaekogu poolt läbivaatamiseks, sealhulgas võimalikuks lisakohtumiseks pooltega

2 nädalat

j)

lõplike ettekannete üleandmine vaidluspooltele

2 nädalat

k)

lõpliku ettekande jagamine liikmetele

3 nädalat

Seda ajakava võidakse ettearvamatu sündmuste käigu korral muuta. Lisakohtumised pooltega, kui neid nõutakse, lülitatakse ajakavasse.

4. LIIDE

EKSPERTRÜHMAD

Artikli 13 lõike 2 alusel moodustatud ekspertrühmade kohta kehtivad järgmised eeskirjad ja protseduurid.

1. 

Ekspertrühmad kuuluvad vaekogu võimkonda. Nende volitused ja üksikasjaliku töökorra määrab vaekogu ning nad esitavad oma ettekande vaekogule.

2. 

Ekspertrühmas osalevad isikud peavad olema oma erialal tunnustatud ning kõnealuses valdkonnas kogenud.

3. 

Ekspertrühmas ei või osaleda vaidluspoole kodanikud ilma vaidluspoolte ühise kokkuleppeta, välja arvatud erandlikel asjaoludel, kui vaekogu leiab, et spetsiaalse teadusekspertiisi vajadust ei saa muul viisil rahuldada. Ekspertrühmas ei või osaleda vaidluspoolte valitsusametnikud. Ekspertrühma liikmed tegutsevad iseenda nimel ja mitte oma valitsuste esindajana, samuti mitte ühegi organisatsiooni esindajana. Seega ei tohi valitsused ega organisatsioonid anda neile juhtnööre ekspertrühma poolt käsitletavates küsimustes.

4. 

Ekspertrühmad võivad konsulteerida ning teavet ja tehnilisi nõuandeid otsida igast nende poolt sobivaks peetavast allikast. Enne kui ekspertrühm otsib sellist teavet või nõu liikme jurisdiktsiooni all olevast allikast, teavitab ta selle liikme valitsust. Iga liige peab viivitamata ja täielikult vastama igale ekspertrühma taotlusele saada vajalikuks ja asjakohaseks peetavat teavet.

5. 

Vaidluspooltel on juurdepääs kogu asjakohasele teabele, mis on ekspertrühmale esitatud, välja arvatud juhul, kui see teave on konfidentsiaalne. Ekspertrühmale esitatud konfidentsiaalset teavet ei avalikustata ilma seda teavet esitanud valitsuse, organisatsiooni või isiku vormikohase loata. Kui ekspertrühmalt nõutakse sellist teavet, kuid ekspertrühmale ei ole vastava teabe avalikustamiseks luba antud, teeb seda teavet esitanud valitsus, organisatsioon või isik sellest mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte.

6. 

Ekspertrühm esitab ettekande eelnõu vaidluspooltele, et saada neilt kommentaare ning arvestada neid kommentaare asjakohaselt lõppettekandes, mis vaekogule esitamise ajal antakse üle ka vaidluspooltele. Ekspertrühma lõppettekanne on nõuandva iseloomuga.

3. LISA

KAUBANDUSPOLIITIKA LÄBIVAATAMISE MEHHANISM



LIIKMED LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:



A.   Eesmärgid

i) 

Kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi eesmärk on kaasa aidata sellele, et kõik liikmed peaksid paremini kinni mitmepoolsete kaubanduslepingute ning kohaldatavuse korral mõnepoolsete kaubanduslepingute reeglitest, põhimõtetest ja kohustustest, ning seega edendada mitmepoolse kaubandussüsteemi häirevabamat toimimist, saavutades liikmete kaubanduspoliitika ja -tavade suurema selguse ja nendest arusaamise. Nii võimaldab läbivaatamismehhanism regulaarselt ühiselt vaagida ja hinnata liikmete kaubanduspoliitikat ja -tavasid tervikuna ning nende mõju mitmepoolse kaubandussüsteemi toimimisele. Kuid see ei ole mõeldud lepinguliste erikohustuste täitmise tagamise või vaidluste lahendamise protseduuride aluseks või liikmetele uute kaubanduspoliitiliste kohustuste määramiseks.

ii) 

Läbivaatamismehhanismi alusel antakse hinnang asjakohases ulatuses nii asjaomase liikme laiemate majandus- ja arenguvajaduste, poliitika ja eesmärkide kui ka tema väliskeskkonna taustal. Läbivaatamismehhanismi ülesandeks on siiski uurida liikme kaubanduspoliitika ja -tavade mõju mitmepoolsele kaubandussüsteemile.

B.   Siseturu selgus

Liikmed tunnustavad valitsuse kaubanduspoliitiliste otsuste siseturualase selguse olemuslikku väärtust nii liikmete majandusele kui ka mitmepoolsele kaubandussüsteemile ning lepivad kokku toetada ja edendada suuremat selgust nende oma süsteemis, tunnistades, et siseturu selguse saavutamine peab toimuma vabatahtlikult ning arvestama iga liikme õigus- ja poliitilist süsteemi.

C.   Läbivaatamise protseduurid

i) 

Kaubanduspoliitika läbivaatamiseks luuakse kaubanduspoliitika läbivaatamise organ.

ii) 

Iga liikme kaubanduspoliitikat ja -tavasid vaadatakse regulaarselt läbi. Üksikute liikmete mõju mitmepoolse kaubandussüsteemi toimimisele, määratletud nende osaga maailmakaubanduses hiljutisel tüüpilisel perioodil, on läbivaatamise sageduse üle otsustamisel määrav tegur. Nelja esimese niiviisi kindlaksmääratud kaubandusüksuse tegevus (lugedes Euroopa ühendused üheks neist) vaadatakse läbi iga kahe aasta järel. Järgmise 16 tegevus vaadatakse läbi iga nelja aasta järel. Teiste liikmete tegevus vaadatakse läbi iga kuue aasta järel, ainult vähimarenenud liikmetele võidakse määrata pikem vaheaeg. Ollakse seisukohal, et kui läbivaatamisel on üksused, kel on enam kui ühte liiget hõlmav ühine välispoliitika, hõlmab läbivaatus kõiki poliitika komponente, mis mõjutavad kaubandust, sealhulgas iga üksiku liikme asjakohast poliitikat ja tavasid. Kui liikme kaubanduspoliitikas või -tavades esineb muudatusi, mis võivad oluliselt mõjutada tema kaubanduspartnereid, võib kaubanduspoliitika läbivaatamise organ pärast konsulteerimist erandlikult taotleda asjaomase liikme tegevuse järgmist läbivaatamist.

iii) 

Kaubanduspoliitika läbivaatamise organi koosolekute arutelus juhindutakse lõikes A esitatud eesmärkidest. Arutelus keskendutakse liikme kaubanduspoliitikale ja -tavadele, mida läbivaatamise mehhanismi raames hinnatakse.

iv) 

Kaubanduspoliitika läbivaatamise organ koostab läbivaatamise üldplaani. Samuti võib ta arutada liikmete ajakohastatud aruandeid ja neile tähelepanu pöörata. Kaubanduspoliitika läbivaatamise organ koostab otse asjassepuutuvate liikmetega konsulteerides igaks aastaks läbivaatuste programmi. Konsulteerides läbivaatamisaluse liikme või liikmetega, võib esimees valida esitlejad, kes oma isiklikul vastutusel esitavad arutelusid kaubanduspoliitika läbivaatamise organis.

v) 

Kaubanduspoliitika läbivaatamise organ rajab oma töö järgmistele dokumentidele:

a) 

läbivaatamisaluse liikme või liikmete esitatud täielik aruanne, millele on viidatud lõikes D;

b) 

sekretariaadi enda vastutusel koostatav aruanne, mis põhineb talle kättesaadaval ja asjassepuutuva liikme või liikmete esitatud infol. Sekretariaat peaks taotlema asjassepuutuvalt liikmelt või liikmetelt selgitust nende kaubanduspoliitika ja -tavade kohta.

vi) 

Vaatlusaluse liikme ja sekretariaadi aruanded koos kaubanduspoliitika läbivaatamise organi vastavate koosolekuprotokollidega avaldatakse viivitamata pärast läbivaatamist.

vii) 

Need dokumendid antakse edasi ministrite konverentsile, kes võtab need teadmiseks.

D.   Aruandmine

Võimalikult täielikuma selguse saavutamiseks annab iga liige kaubanduspoliitika läbivaatamise organile regulaarselt aru. Täielikud aruanded kirjeldavad asjassepuutuva liikme või liikmete järgitavat kaubanduspoliitikat ja -tavasid ning tuleb esitada kaubanduspoliitika läbivaatamise organiga kokkulepitud vormingus. See vorming põhineb algselt maade aruannete üldvormingul, mis kehtestati 19. juuli 1989. a otsusega (BISD 36S/406-409), ning võib olla muudetud, kui on vaja, et aruanded hõlmaksid kõiki kaubanduspoliitika aspekte, mida hõlmavad mitmepoolsed kaubanduslepingud lisas 1 ja kohaldatavuse korral ka mõnepoolsed kaubanduslepingud. Kaubanduspoliitika läbivaatamise organ võib kogemustele toetudes seda vormingut parandada. Läbivaatamiste vahelisel ajal tuleb liikmetel, kelle kaubanduspoliitikas on märkimisväärseid muudatusi, esitada lühiaruanded; iga-aastane ajakohastatud statistilise info aruanne esitatakse vastavalt kokkulepitud vormingule. Eriti tuleb arvesse võtta raskusi, mis vähimarenenud liikmetel esinevad oma aruandeid koostades. Sekretariaadil tuleb taotluse korral teha arengumaaliikmetele, aga eriti vähimarenenud liikmesmaadele kättesaadavaks tehniline abi. Aruannetes sisalduvat infot tuleks võimalikult suures ulatuses kooskõlastada teatistega, mis on tehtud mitmepoolsete kaubanduslepingute ja kohaldatavuse korral mõnepoolsete kaubanduslepingute sätete kohaselt.

E.   Suhe GATT 1994 ja GATSi maksebilansisätetega

Liikmed tunnistavad vajadust vähendada valitsuste koormust, mis samuti oleneb täielikest konsultatsioonidest GATT 1994 ja GATSi maksebilansisätete alusel. Seetõttu tuleb kaubanduspoliitika läbivaatamise organi esimehel, konsulteerides asjassepuutuva liikme või liikmetega ja maksebilansipiirangute komitee esimehega, välja töötada halduslepped, mis ühtlustavad kaubanduspoliitika läbivaatamiste tavalise rütmi maksebilansialaste konsultatsioonide ajakavaga, kuid ei lükka kaubanduspoliitika läbivaatamist edasi kauemaks kui 12 kuud.

F.   Mehhanismi hindamine

Hiljemalt viis aastat pärast WTO asutamislepingu jõustumist tuleb kaubanduspoliitika läbivaatamise organil anda hinnang kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi toimimise kohta. Hindamistulemused esitatakse ministrite konverentsile. Järgnevalt võib kaubanduspoliitika läbivaatamise organ hinnata kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi enda määratud ajavahemike järel või ministrite konverentsi taotlusel.

G.   Rahvusvahelise kaubanduskeskkonna arengu ülevaade

Kaubanduspoliitika läbivaatamise organ koostab samuti iga-aastase ülevaate rahvusvahelises kaubanduskeskkonnas valitsevatest mitmepoolset kaubandussüsteemi mõjutavatest arengusuundadest. Ülevaade tugineb peadirektori iga-aastasele aruandele, milles on esitatud WTO suuremad üritused ja esile tõstetud kaubandussüsteemi mõjutavad olulised küsimused.

MITMEPOOLSETE KAUBANDUSLÄBIRÄÄKIMISTE URUGUAY VOORU TULEMUSI ÜHENDAV LÕPPAKT

Marrakeš, 15. aprill 1994

1. 

Olles tulnud kokku lõpetamaks mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru, lepivad valitsuste ja Euroopa ühenduste esindajad, kes on kaubandusläbirääkimiste komitee liikmed, kokku, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamisleping (käesolevas lõppaktis nimetatud „WTO leping”), ministrite deklaratsioonid ja otsused ning käsituslepe kohustuste kohta finantsteenuste valdkonnas, mis on siia lisatud, ühendavad nende läbirääkimiste tulemusi ning on käesoleva lõppakti lahutamatu osa.

2. 

Käesolevale lõppaktile alla kirjutades lepivad esindajad kokku:

a) 

nagu kohane, esitada WTO leping arvessevõtmiseks nende pädevatele võimuorganitele, et taotleda kõnealuse lepingu heakskiitmist kooskõlas nende protseduuridega;

b) 

võtta vastu ministrite deklaratsioonid ja otsused.

3. 

Esindajad lepivad kokku, et on soovitav, et kõik mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus osalejad (edaspidi „osalejad”) tunnustaksid WTO lepingut, et jõustada see 1. jaanuaril 1995 või niipea kui võimalik pärast seda. Hiljemalt 1994. aasta lõpus tulevad ministrid kokku vastavalt ministrite Punta del Este deklaratsiooni viimasele lõikele, tegemaks otsus kõnealuste tulemuste rakendamise, sealhulgas nende jõustumise aja kohta.

4. 

Esindajad lepivad kokku, et WTO lepingut tervikuna võivad allkirja teel või teisiti tunnustada kõik osalejad vastavalt kõnealuse lepingu XIV artiklile. WTO lepingu lisas 4 sisalduvate mõnepoolsete kaubanduslepingute tunnustamist ja jõustumist reguleeritakse vastava mõnepoolse kaubanduslepingu sätete alusel.

5. 

Enne WTO lepingu tunnustamist peavad osalejad, kes ei ole üldise tolli ja kaubanduskokkuleppe osalised, olema lõpetanud läbirääkimised oma ühinemise suhtes üldise kokkuleppega ning saanud selle kokkuleppe osaliseks. Osalejate jaoks, kes ei ole lõppakti kuupäeva seisuga üldise kokkuleppe osalised, ei ole loendid lõplikud ning need tuleb lõpetada hiljem, üldise kokkuleppega ühinemise ja WTO lepingu tunnustamise raames.

6. 

Käesolev lõppakt ja sellele lisatud tekstid antakse hoiule üldise tolli ja kaubanduskokkuleppe LEPINGUOSALISTE peadirektorile, kes viivitamata annab igale osalejale selle tõestatud koopia.

Sõlmitud Marrakešis viieteistkümnendal aprillil tuhande üheksasaja üheksakümne neljandal aastal ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja hispaania keeles, millest iga tekst on autentne.

[Allkirjade nimekiri on lisatud lõppakti osana.]

OTSUS VÄHIMARENENUD MAADE KASUKS VÕETUD MEETMETE KOHTA



MINISTRID,

tunnistades vähimarenenud maade rasket olukorda ja vajadust tagada nende tõhus osalemine maailma kaubandussüsteemis ning võtta lisameetmeid nende kaubandusvõimaluste parandamiseks;

tunnistades vähimarenenud maade erilisi vajadusi turulepääsu vallas, kus jätkuv soodustatud turulepääs jääb nende kaubandusvõimaluste parandamise oluliseks vahendiks;

kinnitades taas oma kohustust rakendada täielikult vähimarenenud maid puudutavad sätted, mis sisalduvad 28. novembri 1979. aasta otsuse punkti 2 alapunktis d ja punktides 6 ning 8 arengumaade diferentseeritud ja soodsama režiimi, vastastikkuse ja täielikuma osaluse kohta;

arvestades osalejate kohustusi, mis on fikseeritud Punta del Este ministrite deklaratsiooni I jao B osa punktis ii;



1. 

OTSUSTAVAD, ET kui see pole juba sätestatud Uruguay vooru dokumentides ja olenemata sellest, kas nad on need dokumendid aktsepteerinud, nõutakse vähimarenenud maadelt seni, kuni nad jäävad sellesse kategooriasse, täites eespool nimetatud dokumentides kehtestatud üldreegleid, kohustuste võtmist ja kontsessioonide tegemist ainult määral, mis vastab nende individuaalsetele arengu-, finants- ja kaubandusvajadustele või haldus- ja institutsioonilistele võimalustele. Alates 15. aprillist 1994 antakse vähimarenenud maadele üks aasta lisaaega esitamaks oma loendid, nagu on nõutud Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu XI artiklis.

2. 

LEPIVAD KOKKU, ET:

i) 

vähimarenenud maade kasuks võetud kõigi eri- ja diferentseeritud meetmete, sealhulgas Uruguay vooru raames võetud meetmete viivitamatu täitmine tagatakse muu hulgas regulaarse läbivaatamise abil;

ii) 

Uruguay voorus kokkulepitud enamsoodustusrežiimi kontsessioone tolli- ja tolliväliste meetmete osas toodete kohta, mille ekspordist vähimarenenud maad on huvitatud, võib võimalust mööda rakendada üksteisest sõltumatult, varem ja etappideta. Kaaluda tuleb, kuidas täiustada soodustuste üldsüsteemi (GSP) ja muid kavu, mis käsitlevad tooteid, mille ekspordist vähimarenenud maad on eriti huvitatud;

iii) 

vähimarenenud maade suhtes tuleks eri kokkulepetes ja dokumentides kehtestatud reegleid ning Uruguay vooru üleminekusätteid kohandada paindlikult ja toetavalt. Seetõttu tuleb mõistvalt arvesse võtta ainuomaseid ja motiveeritud probleeme, mida vähimarenenud maad on asjakohastes nõukogudes ja komiteedes tõstatanud;

iv) 

GATT 1947 XXXVII artikli lõike 3 punktis c ja GATT 1994 vastavas sättes esitatud importi hõlbustavate meetmete ja teiste meetmete rakendamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata vähimarenenud maade ekspordihuvidele;

v) 

vähimarenenud maadele antakse oluliselt suuremat tehnilist abi nende tootmis- ja ekspordibaasi, sealhulgas ka teenuste tootmis- ja ekspordibaasi tugevdamiseks ja mitmekesistamiseks, samuti kaubanduse edendamiseks, et võimaldada neil saada liberaliseeritud turulepääsust maksimaalset kasu.

3. 

LEPIVAD KOKKU läbi vaadata vähimarenenud maade erilised vajadused ja püüda jätkuvasti võtta positiivseid meetmeid, mis hõlbustavad kaubandusvõimaluste laienemist nende maade kasuks.

DEKLARATSIOON MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONI PANUSEST MAAILMA MAJANDUSPOLIITIKA VÄLJATÖÖTAMISE SUUREMA JÄRJEKINDLUSE SAAVUTAMISSE





1. Ministrid tõdevad, et maailmamajanduse globaliseerumine on viinud eri maades järgitava majanduspoliitika üha kasvavale vastastikusele mõjutamisele, kaasa arvates majanduspoliitika väljatöötamise struktuursete, makromajanduslike, kaubandus-, finants- ja arenguaspektide omavahelised vastasmõjud. Majanduspoliitilise kooskõla saavutamise ülesanne lasub eeskätt riikide valitsustel, kuid poliitika rahvusvaheline järjekindlus on tähtis ja väärtuslik element tema tõhususe suurendamisel riiklikul tasandil. Uruguay voorus saavutatud kokkulepped näitavad, et kõik osalevad valitsused tunnustavad panust, mida liberaalne kaubanduspoliitika võib anda nende enda majanduse ja maailmamajanduse kui terviku loomulikku kasvu ja arengusse.

2. Edukas koostöö igas majanduspoliitika valdkonnas soodustab muude valdkondade arengut. Korrapärasematel majandus- ja finantstingimustel põhinev suurem valuutakursi stabiilsus peaks soodustama kaubanduse laienemist, kestvat kasvu ja arengut ning maksebilansi defitsiidi vähenemist. Samuti on vajadus arengumaadele mõeldud soodus- ja normaaltingimustel finants- ja tegelike investeerimisressursside piisava ning õigeaegse juurdevoolu järele ning peale selle vajadus võtta käsile võlaprobleemid aitamaks tagada majanduslik kasv ja areng. Kaubanduse liberaliseerimisel on üha tähtsam osa paljude maade kohandusprogrammide kordaminekus, need programmid sisaldavad tihti märkimisväärseid üleminekuaja sotsiaalkulutusi. Sellega seoses märgivad ministrid Maailmapanga ja IMFi osa, kes toetavad kohandumist kaubanduse liberaliseerimisega, kaasa arvatud toetus toiduainete puhasimpordiga arengumaadele, kellel on põllumajanduskaubanduse reformist tulenevaid lühiajalisi kulutusi.

3. Uruguay vooru positiivne lõpptulemus on märkimisväärne panus järjekindlama ja täiustatuma rahvusvahelise majanduspoliitika arengusse. Uruguay vooru tulemused tagavad kõikide maade jaoks kasuliku turulepääsu avardumise ja ka tugevnenud mitmepoolsete kaubanduspõhimõtete raamistiku. Samuti garanteerivad need, et kaubanduspoliitikat juhitakse selgemini ja teadlikumana kasust, mida avatud kaubanduskeskkond annab omamaisele konkurentsile. Uruguay voorust tulenev tugevnenud mitmepoolne kaubandussüsteem suudab luua parema liberaliseerimisaluse, soodustada tõhusamat järelevalvet ning tagada kokkulepitud mitmepoolsete reeglite ja põhimõtete range jälgimise. Need täiustused tähendavad seda, et kaubanduspoliitika võib tulevikus mängida olulisemat osa, tagades maailma majanduspoliitika väljatöötamise järjekindluse.

4. Ministrid tunnistavad siiski, et raskusi, mille juured peituvad väljaspool kaubandust, ei saa ületada üksnes kaubanduse valdkonnas võetud meetmetega. See rõhutab maailma majanduspoliitika väljatöötamise muude elementide täiustamiseks tehtavate jõupingutuste tähtsust, et viia lõpule Uruguay voorus saavutatud tulemuste tõhus rakendamine.

5. Vastastikused seosed majanduspoliitika eri aspektide vahel nõuavad, et kõnealuste valdkondade eest vastutavad rahvusvahelised institutsioonid järgiksid püsivat ja üksteist toetavat poliitikat. Maailma Kaubandusorganisatsioon peaks seetõttu jätkama ja arendama koostööd raha- ja finantsküsimuste eest vastutavate rahvusvaheliste organisatsioonidega, respekteerides iga institutsiooni volitust, konfidentsiaalsusnõudeid ja vajalikku iseseisvust otsustamisprotseduuride puhul ning vältides valitsustele ristsõltuvuse või lisatingimuste kehtestamist. Maailma majanduspoliitika väljatöötamise suurema järjekindluse saavutamiseks kutsuvad ministrid ka WTO peadirektori koos Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektori ja Maailmapanga presidendiga läbi vaatama WTO ja Bretton Woodsi institutsioonide vahelise koostöö tulemusi ja sellise koostöö vorme.

OTSUS TEATAMISPROTSEDUURIDE KOHTA



Ministrid otsustavad soovitada ministrite konverentsil vastu võtta allpool esitatud teatamisprotseduuride parandamise ja läbivaatamise otsus.

LIIKMED,

soovides parandada Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (edaspidi „WTO leping”) järgsete teatamisprotseduuride toimimist, soodustades liikmete kaubanduspoliitika selgust ja sel eesmärgil kehtestatud järelevalvekorralduse tõhusust;

tuletades meelde WTO lepingust tulenevaid avaldamis- ja teatamiskohustusi, sealhulgas asjaomaste ühinemisprotokollide, õigustest loobumiste ja liikmete sõlmitud muude lepingute tingimuste kohaselt võetud kohustusi,

LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES:



I.   Üldine teatamiskohustus

Liikmed kinnitavad oma seotust mitmepoolsetest kaubanduslepingutest ja kohaldatavuse korral mõnepoolsetest kaubanduslepingutest tulenevate kohustustega, mis puudutavad avaldamist ja teatamist.

Liikmed tuletavad meelde oma kohustusi, mis on esitatud 28. novembril 1979 vastuvõetud teatamist, konsulteerimist, vaidluste lahendamist ja järelevalvet puudutavas käsitusleppes (BISD 26S/210). Silmas pidades oma kohustust teatada nii ulatuslikult kui võimalik enda poolt vastuvõetud kaubandusmeetmetest, mis mõjutavad GATT 1994 toimimist, kusjuures selline teatis ei mõjuta seisukohta nende meetmete kokkusobivusest või asjakohasusest mitmepoolsetest kaubanduslepingutest ja rakendatavuse korral mõnepoolsetest kaubanduslepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste suhtes, lepivad liikmed kokku, et neil tuleb asjakohaselt juhinduda lisas esitatud meetmete loendist. Seetõttu lepivad liikmed kokku, et niisuguste meetmete kasutuselevõtmine või muutmine allub 1979. aasta käsitusleppe teatamisnõuetele.

II.   Teatiste keskregister

Teatiste keskregister asutatakse sekretariaadi alluvuses. Sel ajal kui liikmed jätkavad olemasolevate teatamisprotseduuride järgimist, tagab sekretariaat, et keskregister talletab asjaomase liikme esitatud meetmekohase info need osad, mis puudutavad meetme otstarvet, rakendusala kaubanduses ja nõuet, mille alusel sellest teatati. Keskregister teeb liikme ja kohustuse kaupa ristviited teatisi puudutavatesse andmetesse.

Kord aastas informeerib keskregister iga liiget regulaarsetest teatamiskohustustest, millele see liige järgmise aasta jooksul peab vastama.

Keskregister juhib üksikliikmete tähelepanu regulaarsetele teatamisnõuetele, mis on jäänud täitmata.

Keskregistri üksikuid teatisi puudutav info tehakse taotluse korral kättesaadavaks igale liikmele, kellel on õigus saada asjassepuutuvat teatist.

III.   Teatamiskohustuste ja -protseduuride läbivaatamine

Kaubavahetuse nõukogu kohustub läbi vaatama WTO lepingu lisas 1 A nimetatud lepingute kohased teatamiskohustused ja -protseduurid. Läbi vaatab töörühm, kelle liikmeks võib saada iga liikmesriik. Rühm luuakse kohe pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva.

Töörühma ülesanded on:

— 
kohustuda hoolikalt läbi vaatama kõik olemasolevad liikmete teatamiskohustused, mis on kehtestatud WTO lepingu lisas 1 A nimetatud lepingute põhjal, selleks et neid kohustusi lihtsustada, standardida ja ühendada võimalikult suures ulatuses, aga ka parandada kõnealuste kohustuste täitmist, pidades meeles üldeesmärki muuta liikmete kaubanduspoliitika selgemaks ja selleks kehtestatud järelevalvekorraldus tõhusamaks, pidades meeles ka mõne arengumaaliikme võimalikku vajadust abi järele oma teatamiskohustuste täitmisel;
— 
esitada kaubavahetuse nõukogule soovitusi hiljemalt kaks aastat pärast WTO lepingu jõustumist.

LISA

Teatamisele kuuluvate meetmete soovitusnimekiri ( 215 )

Tariifid (sealhulgas sidumiste rakendusala ja ulatus, GSP sätted, vabakaubanduspiirkonna/tolliliidu liikmete suhtes rakendatud määrad, muud soodustused)

Tariifikvoodid ja lisamaksed

Kvantitatiivsed piirangud, sealhulgas vabatahtlikud ekspordipiirangud ja importi mõjutavad seaduspärased turunduskorraldused

Muud tariifivälised meetmed nagu litsentsimine ja kombineerimisnõuded; muutuvad maksud

Tolliväärtuse määramine

Päritolureeglid

Riigihanked

Tehnilised tõkked

Kaitsemeetmed

Dumpinguvastased meetmed

Tasakaalustusmeetmed

Ekspordimaksud

Ekspordisubsiidiumid, maksuvabastused ja ekspordi soodusfinantseerimine

Vabakaubanduspiirkonnad, kaasa arvatud tollilaos töötlemine

Ekspordipiirangud, kaasa arvatud vabatahtlikud ekspordipiirangud ja seaduspärased turunduskorraldused

Muu valitsusabi, kaasa arvatud subsiidiumid ja maksuvabastused

Riiklike kaubandusettevõtete osa

Impordi ja ekspordiga seotud välisvaluuta kontroll

Valitsuse volitatud vastukaubandus

WTO lepingu lisas 1 A nimetatud mitmepoolsete kaubanduslepingutega hõlmatud mis tahes muu meede

DEKLARATSIOON MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOONI JA RAHVUSVAHELISE VALUUTAFONDI SUHETE KOHTA





MINISTRID,

märkides GATT 1947 LEPINGUOSALISTE ja Rahvusvahelise Valuutafondi vahelisi lähedasi suhteid ja neid suhteid reguleerivaid GATT 1947 sätteid, eriti GATT 1947 XV artiklit;

tõdedes osavõtjate soovi rajada Maailma Kaubandusorganisatsiooni suhted Rahvusvahelise Valuutafondiga WTO lepingu lisa 1 A mitmepoolsete kaubanduslepingutega hõlmatud valdkondades sätetele, mis on reguleerinud GATT 1947 LEPINGUOSALISTE suhteid Rahvusvahelise Valuutafondiga;

kinnitavad käesolevaga veel kord, et WTO suhted Rahvusvahelise Valuutafondiga rajanevad WTO lepingu lisa 1 A mitmepoolsete kaubanduslepingutega hõlmatud valdkondades sätetele, mis on reguleerinud GATT 1947 LEPINGUOSALISTE suhteid Rahvusvahelise Valuutafondiga, kui lõppakt ei sätesta teisiti.

OTSUS MEETMETE KOHTA, MIS PUUDUTAVAD REFORMIPROGRAMMI VÕIMALIKKE NEGATIIVSEID MÕJUSID VÄHIMARENENUD MAADELE JA TOIDUAINETE PUHASIMPORDIGA ARENGUMAADELE





1. Ministrid tõdevad, et Uruguay vooru tulemuste järkjärguline rakendamine tervikuna loob suurenevaid võimalusi kaubanduse laiendamiseks ja majanduskasvuks kõikide osalejate kasuks.

2. Ministrid tunnistavad, et põllumajanduskaubanduse suuremale liberaliseerimisele viiva reformiprogrammi jooksul võivad vähimarenenud maad ja toiduainete puhasimpordiga arengumaad kogeda negatiivseid mõjusid välisallikatest piisavas koguses ja mõistlikel tingimustel põhitoiduainete kättesaamisel, sealhulgas lühiajalisi raskusi põhitoiduainete tavalise kaubandusliku impordi finantseerimisel.

3. Vastavalt sellele lepivad ministrid kokku kehtestada asjakohane mehhanism tagamaks, et Uruguay vooru tulemuste rakendamine põllumajanduskaubanduses ei mõjutaks ebasoodsalt toiduabi kättesaadavust tasemel, millest piisab abistamise jätkamiseks, et rahuldada arengumaade, eriti vähimarenenud maade ja toiduainete puhasimpordiga arengumaade toiduvajadusi. Sel eesmärgil lepivad ministrid kokku:

i) 

vaadata läbi toiduabi komitee poolt 1986. aasta toiduabi konventsiooni alusel regulaarselt kehtestatud toiduabi tase ja alustada asjakohasel foorumil läbirääkimisi kehtestamaks toiduabi kohustuste tase, mis on piisav arengumaade õigustatud vajaduste rahuldamiseks reformiprogrammi ajal;

ii) 

võtta vastu juhend tagamaks, et endisest suurem osa põhitoiduaineid antakse vähimarenenud maadele ja toiduainete puhasimpordiga arengumaadele täieliku annetusena ja/või sobivatel soodustingimustel vastavalt 1986. aasta toiduabi konventsiooni IV artiklile;

iii) 

pöörata seoses abiprogrammidega täit tähelepanu taotlustele anda tehnilist ja finantsabi vähimarenenud maadele ja toiduainete puhasimpordiga arengumaadele nende põllumajanduse tootlikkuse ja infrastruktuuri parandamiseks.

4. Edasi lepivad ministrid kokku tagada, et põllumajanduslike ekspordikrediitidega seotud mis tahes lepingus on asjakohane säte diferentseeritud režiimi kohta vähimarenenud maade ja toidu- -ainete puhasimpordiga arengumaade kasuks.

5. Ministrid tunnistavad, et Uruguay vooru tulemusena võivad teatud arengumaad kogeda lühiajalisi raskusi normaaltasemega kaubandusliku impordi finantseerimisel ja et need maad võivad olla õigustatud kasutama rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide vahendeid olemasolevate soodustuste või kohandamisprogrammidega seotud finantsraskustest jagusaamiseks kehtestatavate soodustuste alusel. Selles suhtes võtavad ministrid arvesse GATT 1947 LEPINGUOSALISTE peadirektori ettekande punkti 37 tema konsultatsioonide kohta Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektori ja Maailmapanga presidendiga (MTN.GNG/NG14/W/35).

6. Käesoleva otsuse sätted vaatab regulaarselt läbi ministrite konverents ja selle otsuse järgimist kontrollib asjakohaselt põllumajanduskomitee.

OTSUS TEKSTIIL- JA RÕIVATOODETE LEPINGU ARTIKLI 2 LÕIKE 6 KOHASE ESIMESE INTEGRATSIOONI TEATISE KOHTA





Ministrid lepivad kokku, et tekstiil- ja rõivatoodete lepingu artikli 2 lõike 1 põhjal piiranguid säilitavatel osalejatel tuleb kõikidest vastavalt selle lepingu artikli 2 lõikele 6 võetavatest meetmetest üksikasjalikult teatada GATTi sekretariaati hiljemalt 1. oktoobriks 1994. GATTi sekretariaadil tuleb viivitamata saata teatised laiali teistele osalejatele teadmiseks. Need teatised tehakse kättesaadavaks tekstiiliseireorganile, kui see on asutatud, silmas pidades tekstiil- ja rõivatoodete lepingu artikli 2 lõike 21 eesmärke.

OTSUS WTO JA ISO STANDARDITE TEABESÜSTEEMI KÄSITUSLEPPE PROJEKTI KOHTA





Ministrid otsustavad soovitada, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni sekretariaat sõlmiks käsitusleppe Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooniga (ISO) loomaks teabesüsteemi, mille alusel:

1. 

ISONETi liikmed edastavad Genfis asuvale ISO/IEC teabekeskusele teatised, millele on viidatud tehniliste kaubandustõkete lepingu lisas 3 sisalduva standardite koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise tegevusnormistiku punktides C ja J, ja teevad seda normistikus määratud viisil;

2. 

punktis J viidatud tööprogrammides kasutatakse järgmist (täht)numbrilist liigitussüsteemi:

a) 

standardite liigitussüsteem, mis lubaks standardimisorganitel anda igale tööprogrammis nimetatud standardile valdkonna järgi (täht)numbertunnuse;

b) 

etapikoodide süsteem, mis lubaks standardimisorganitel anda igale tööprogrammis nimetatud standardile selle väljatöötamisetappi näitava (täht)numbertunnuse; selleks tuleks eristada vähemalt viit väljatöötamisetappi: 1) otsus standardi väljatöötamiseks on vastu võetud, kuid tehnilise tööga ei ole veel alustatud; 2) tehnilist tööd on alustatud, kuid arvamuste esitamise aeg ei ole veel alanud; 3) arvamuste esitamise aeg on alanud, kuid see ei ole veel lõppenud; 4) arvamuste esitamise aeg on lõppenud, kuid standard ei ole veel vastu võetud; 5) standard on vastu võetud;

c) 

kõiki rahvusvahelisi standardeid hõlmav identifitseerimissüsteem, mis võimaldaks standardimisorganitel anda igale tööprogrammis nimetatud standardile (täht)numbertunnuse, mis näitab selle alusena kasutatud rahvusvahelist standardit (rahvusvahelisi standardeid);

3. 

ISO/IEC teabekeskus edastab viivitamata sekretariaadile koopia igast teatisest, millele on viidatud tegevusnormistiku punktis C;

4. 

ISO/IEC teabekeskus avaldab regulaarselt teavet, mis on saadud tegevusnormistiku punktide C ja J alusel esitatud teatistest; selline väljaanne, mille eest võib määrata mõõduka tasu, peab olema kättesaadav ISONETi liikmetele ja sekretariaadi kaudu WTO liikmetele.

OTSUS ISO/IEC TEABEKESKUSE VÄLJAANDE LÄBIVAATAMISE KOHTA





Ministrid otsustavad, et kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu lisas 1 A sisalduva tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 13 lõikega 1 tuleb selle alusel asutatud tehniliste kaubandustõkete komiteel konsulteerimise ja vaidluste lahendamise sätteid järgides vähemalt üks kord aastas läbi vaadata ISO/IEC teabekeskuse väljaanne teabe kohta, mis on saadud vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu lisas 3 sisalduvale standardite koostamise, vastuvõtmise ja kohaldamise tegevusnormistikule, et anda liikmetele võimalus arutada selle tegevusnormistiku toimimisega seotud mis tahes küsimusi.

Niisuguse arutelu hõlbustamiseks esitab sekretariaat liikmete kaupa nimekirja kõigi standardimisorganite kohta, kes on tegevusnormistiku aktsepteerinud, samuti nende standardimisorganite nimekirja, kes on tegevusnormistiku aktsepteerinud või selle denonsseerinud pärast eelmist läbivaatamist.

Samuti jagab sekretariaat liikmetele viivitamata välja ISO/IEC teabekeskusest saadud teatiste koopiad.

OTSUS MÖÖDAHIILIMISE TAKISTAMISE KOHTA





MINISTRID,

märkides, et GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingule eelnenud läbirääkimistel, kus dumpinguvastasest tollimaksust möödahiilimise küsimus moodustas ühe osa, ei suutnud läbirääkijad kokku leppida asjakohases tekstis;

olles teadlikud soovist rakendada selles valdkonnas võimalikult kiiresti ühtsed reeglid;

otsustavad anda selle küsimuse lahendada kõnesoleva lepingu alusel loodud dumpinguvastase tegevuse komiteele.

OTSUS GATT 1994 VI ARTIKLI RAKENDAMISE LEPINGU ARTIKLI 17 LÕIKE 6 LÄBIVAATAMISE KOHTA





Ministrid on teinud järgmise otsuse:

GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu artikli 17 lõikes 6 esitatud läbivaatamisstandard tuleb kolme aasta pärast läbi vaadata, et arutada, kas see on üldrakendatav.

DEKLARATSIOON VAIDLUSTE LAHENDAMISE KOHTA GATT 1994 VI ARTIKLI RAKENDAMISE LEPINGU VÕI SUBSIIDIUMIDE JA TASAKAALUSTUSMEETMETE LEPINGU V JAO ALUSEL





Ministrid tunnistavad, et selles mis puudutab vaidluste lahendamist GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingu või subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu V jao alusel, on vaja järjekindlalt lahendada dumpinguvastaste tollimaksude ja tasakaalustusmaksudega seotud meetmetest tulenevad vaidlused.

OTSUS JUHTUMITE KOHTA, KUS TOLLIL ON PÕHJUST KAHELDA DEKLAREERITUD VÄÄRTUSE ÕIGSUSES VÕI TÄPSUSES



Ministrid kutsuvad GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingu alusel asutatud tolliväärtuse komiteed vastu võtma järgmist otsust.

TOLLIVÄÄRTUSE KOMITEE,

kinnitades veel kord, et GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingus (edaspidi „leping”) on hindamise põhialuseks tehinguväärtus;

tõdedes, et tollil võib tulla tegemist juhtumitega, mille puhul on põhjust kahelda nende üksikasjade või dokumentide õigsuses või täpsuses, mille kaubandusettevõtjad on esitanud deklareeritud väärtuse tõenduseks;

rõhutades, et nii toimides ei tohiks toll kahjustada kaubandusettevõtjate õigustatud kaubandushuve;

võttes arvesse lepingu artiklit 17, lepingu III lisa punkti 6 ja tolliväärtuse määramise tehnilise komitee asjakohaseid otsuseid,

OTSUSTAB JÄRGMIST:



1. Kui on esitatud deklaratsioon, mille puhul tollil on põhjust kahelda selle deklaratsiooni toetuseks esitatud üksikasjade või dokumentide õigsuses või täpsuses, võib toll nõuda importijalt lisaselgituste, sealhulgas dokumentide või muu tõendusmaterjali esitamist selle kohta, et deklareeritud väärtus kujutab imporditud kauba eest tegelikult makstud või maksmisele kuuluvat üldsummat, mida on korrigeeritud artikli 8 sätete kohaselt. Kui pärast lisateabe saamist või vastuse puudumisel on tollil ikka veel põhjendatud kahtlusi deklareeritud väärtuse õigsuses või täpsuses, võib ta artikli 11 sätteid silmas pidades järeldada, et importkauba tolliväärtust ei saa artikli 1 sätete alusel kindlaks määrata. Enne lõpliku otsuse tegemist edastab toll importijale taotluse korral esitatud üksikasjade või dokumentide õigsuses või täpsuses kahtlemise kirjaliku põhjenduse ning importijale antakse võimalus vastata. Kui lõplik otsus on tehtud, edastab toll importijale kirjalikult oma otsuse ja põhjenduse.

2. Lepingu kohaldamisel on täiesti asjakohane, et üks liige abistab teist vastastikku kokkulepitud tingimustel.

OTSUS TEKSTIDE KOHTA, MILLES KÄSITLETAKSE MIINIMUMVÄÄRTUSI NING IMPORTI AINUAGENTIDE, AINULEVITAJATE JA KONTSESSIOONIDE AINUKASUTAJATE POOLT



Ministrid otsustavad suunata järgmised tekstid vastuvõtmiseks tolliväärtuse komiteele, mis on loodud GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingu alusel.



I

Kui arengumaa teeb reservatsiooni, säilitamaks III lisa punkti 2 tingimustele vastavalt ametlikult kehtestatud miinimumväärtusi, ja esitab selleks mõjuva põhjuse, võtab komitee reservatsioonitaotluse mõistvalt arvesse.

Kui reservatsiooniga ollakse nõus, võetakse III lisa punktis 2 mainitud tingimustes täielikult arvesse kõnealuse arengumaa arengu-, finants- ja kaubandusvajadused.

II

1. Mõned arengumaad näevad probleeme ainuagentide, ainulevitajate ja kontsessioonide ainukasutajate impordi väärtuse määramisel. Artikli 20 lõike 1 alusel on arengumaaliikmetel enne lepingu rakendamist kuni viie aasta pikkune viivitusaeg. Sel juhul võiksid nimetatud sätet kasutavad arengumaaliikmed tarvitada seda aega asjakohaste uuringute ja muude rakendamise hõlbustamiseks vajalike meetmete võtmiseks.

2. Seda arvestades soovitab komitee, et Tollikoostöö Nõukogu aitaks arengumaaliikmetel kooskõlas II lisa sätetega formuleerida ja teha uuringuid valdkondades, kus võib tekkida probleeme, sealhulgas seoses impordiga ainuagentide, ainulevitajate ja kontsessioonide ainukasutajate poolt.

OTSUS TEENUSTEKAUBANDUSE ÜLDLEPINGU INSTITUTSIOONILISE KORRALDUSE KOHTA



Ministrid otsustavad soovitada, et teenustekaubanduse nõukogu võtaks oma esimesel koosolekul allorganite kohta vastu järgmise otsuse.

TEENUSTEKAUBANDUSE NÕUKOGU,

tegutsedes XXIV artikli järgi, hõlbustamaks teenustekaubanduse üldlepingu toimimist ja edendamaks selle eesmärke,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:



1. Iga allorgan, mille nõukogu võib luua, annab nõukogule aru kord aastas või vajaduse korral sagedamini. Iga selline organ kehtestab oma protseduurireeglid ning ta võib moodustada sobivaid allorganeid.

2. Iga teenindusalakomitee täidab talle nõukogu poolt pandud kohustusi ning võimaldab liikmetel konsulteerida mis tahes teenustekaubanduse küsimuse üle asjassepuutuval teenindusalal ja teenindusalalisa toimimise üle, millesse see küsimus võib puutuda. Seesuguste kohustuste hulka kuuluvad:

a) 

hoida kõnesoleva lepingu kohaldamine asjassepuutuval teenindusalal pideva jälgimise ja järelevalve all;

b) 

sõnastada nõukogule kaalumiseks ettepanekuid või soovitusi asjassepuutuval teenindusalal kauplemisega seotud mis tahes küsimuse kohta;

c) 

kui on olemas teenindusala käsitlev lisa, kaaluda selle teenindusalalisa muutmise ettepanekuid ning anda nõukogule kohaseid soovitusi;

d) 

tagada foorum tehnilisteks aruteludeks, korraldada liikmete meetmete uurimist ja asjassepuutuva teenindusala teenustekaubandust mõjutavate teiste tehniliste küsimuste uurimist;

e) 

anda tehnilist abi arengumaaliikmetele ja arengumaadele, kes peavad läbirääkimisi Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga ühinemise üle, kohustuste kohaldamise või teiste küsimuste asjus, mis mõjutavad asjassepuutuva teenindusala teenustekaubandust ning;

f) 

teha koostööd teiste teenustekaubanduse üldlepingu põhjal asutatud allorganitega või mis tahes asjassepuutuval teenindusalal tegutseva rahvusvahelise organisatsiooniga.

3. Siinjuures asutatakse finantsteenustekaubanduse komitee, kellel on punktis 2 loetletud kohustused.

OTSUS TEENUSTEKAUBANDUSE ÜLDLEPINGU TEATAVATE VAIDLUSLAHENDUSPROTSEDUURIDE KOHTA



Ministrid otsustavad soovitada, et teenustekaubanduse nõukogu võtaks oma esimesel koosolekul vastu järgmise otsuse.

TEENUSTEKAUBANDUSE NÕUKOGU,

võttes arvesse kõnealuse lepingu kohustuste ja erikohustuste ning teenustekaubanduse erilist iseloomu seoses vaidluste lahendamisega XXII ja XXIII artikli alusel,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:



1. Vaekogu liikmete valimise hõlbustamiseks tuleb koostada nende nimekiri.

2. Selleks võivad liikmed soovitada nimekirja lülitamiseks lõikes 3 viidatud ettevalmistusega isikute nimesid, esitades curriculum vitae nende isikute ettevalmistuse kohta, milles vajaduse korral on näidatud nende teadmised asjakohasel teenindusalal.

3. Vaekogu koosseisu määratakse hea ettevalmistusega riigiametnikud ja/või muud isikud, kellel on kogemus teenustekaubanduse üldlepinguga seotud küsimustes ja/või teenustekaubanduses, sealhulgas liituvates reguleerimisküsimustes. Vaekogu liikmed tegutsevad iseenda nimel, mitte mis tahes valitsuse või organisatsiooni esindajana.

4. Teenindusala küsimustega seotud vaidlusi lahendaval vaekogul peavad olema vajalikud teadmised selle teenindusala kohta, mida vaidlus puudutab.

5. Sekretariaat peab nimekirja ja nõukogu esimehega konsulteerides töötab välja selle haldamise protseduurid.

OTSUS TEENUSTEKAUBANDUSE JA KESKKONNA KOHTA



Ministrid otsustavad soovitada, et teenustekaubanduse nõukogu võtaks oma esimesel koosolekul vastu järgmise otsuse.

TEENUSTEKAUBANDUSE NÕUKOGU,

tunnistades, et keskkonnakaitseks vajalikud meetmed võivad lepingu sätetega vastuolus olla;

tunnistades, et kuna keskkonnakaitseks vajalike meetmete eesmärk on enamasti inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise kaitse, ei ole selge, kas on vaja sätestada enamat kui XIV artikli lõikes b sisaldub,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:



1. Selleks et kindlaks määrata, kas niisuguste meetmete arvessevõtmiseks on vaja muuta käesoleva lepingu XIV artiklit, paluda kaubandus- ja keskkonnakomiteel uurida teenustekaubanduse ja keskkonna vahelisi suhteid, sealhulgas säästva arengu probleemi, ning koos võimalike soovitustega neist aru anda. Samuti uurib komitee riikidevaheliste keskkonnalepingute asjakohasust ja suhet käesoleva lepinguga.

2. Komitee esitab aruande oma töö tulemustest esimesel kahe aasta tagant toimuval ministrite konverentsil pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu jõustumist.

OTSUS FÜÜSILISTE ISIKUTE LIIKUMIST KÄSITLEVATE LÄBIRÄÄKIMISTE KOHTA



MINISTRID,

täheldades Uruguay vooru läbirääkimistest tulenevaid kohustusi, mis puudutavad füüsiliste isikute liikumist teenuste osutamiseks;

olles teadlikud teenustekaubanduse üldlepingu eesmärkidest, sealhulgas arengumaade kasvavast osalusest teenustekaubanduses ja nende teenuseekspordi laienemisest;

tunnustades füüsiliste isikute liikumist puudutavate kohustuste kõrgema taseme saavutamise tähtsust, tagamaks teenustekaubanduse üldlepingust tuleneva kasu tasakaalustatus,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:



1. Läbirääkimisi füüsiliste isikute liikumise edasisest liberaliseerimisest teenuste osutamiseks jätkatakse pärast Uruguay vooru lõpetamist ja nende eesmärk on võimaldada osalejatel saavutada teenustekaubanduse üldlepingu järgsete kohustuste kõrgem tase.

2. Läbirääkimiste korraldamiseks luuakse füüsiliste isikute liikumist käsitlev läbirääkimiste toimkond. Toimkond kehtestab oma protseduurireeglid ja esitab teenustekaubanduse nõukogule perioodiliselt aruandeid.

3. Läbirääkimiste toimkond peab läbirääkimiste esimese istungi hiljemalt 16. mail 1994. Toimkonnal tuleb lõpetada läbirääkimised ja koostada lõpparuanne hiljemalt kuus kuud pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu jõustumist.

4. Sellistest läbirääkimistest tulenevad kohustused märgitakse liikmete erikohustuste loendisse.

OTSUS FINANTSTEENUSTE KOHTA



MINISTRID,

märkides, et osalejate poolt Uruguay vooru lõpetamisel finantsteenuste suhtes kavandatud kohustused jõustuvad enamsoodustusrežiimi alusel samal ajal Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga (edaspidi „WTO leping”),

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:



1. Hoolimata teenustekaubanduse üldlepingu XXI artikli sätetest peab liikmetel hiljemalt kuus kuud pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva olema lubatud kompensatsiooni pakkumata täiendada, muuta või kõrvaldada täielikult või osaliselt kõiki nende kohustusi sellel teenindusalal. Samal ajal peavad liikmed hoolimata II artikli erandeid käsitleva lisa sätetest lõplikult välja töötama oma seisukohad seoses enamsoodustusrežiimi eranditega sellel teenindusalal. Alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast kuni eespool nimetatud aja lõpuni ei tohi kohaldada II artikli erandeid käsitlevas lisas loetletud erandeid, mis on tingimuslikud teiste osalejate kohustuste taseme või teiste osalejate tehtavate erandite suhtes.

2. Finantsteenustekaubanduse komitee jälgib käesoleva otsuse tingimuste alusel alustatud mis tahes läbirääkimiste edenemist ning esitab teenustekaubanduse nõukogule sellekohase aruande hiljemalt neli kuud pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva.

OTSUS MEREVEOTEENUSEID KÄSITLEVATE LÄBIRÄÄKIMISTE KOHTA



MINISTRID,

märkides, et osalejate poolt Uruguay vooru lõpetamisel mereveoteenuste suhtes kavandatud kohustused jõustuvad enamsoodustusrežiimi alusel samal ajal Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga (edaspidi „WTO leping”),

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:



1. Teenustekaubanduse üldlepingu raames alustatakse mereveoteenuste sektoris vabatahtlikke läbirääkimisi. Läbirääkimised peavad olema laiahaardelised ja nende eesmärk on võtta kohustusi, mis puudutavad rahvusvahelist laevandust, abiteenuseid ning juurdepääsu sadamarajatistele ja nende kasutamist, selleks et kõrvaldada kindla aja jooksul piirangud.

2. Selle ülesande täitmiseks moodustatakse mereveoteenuseid käsitlevate läbirääkimiste toimkond (edaspidi „mereveoteenuste toimkond”). Mereveoteenuste toimkond esitab korrapäraselt aruandeid nende läbirääkimiste edenemise kohta.

3. Mereveoteenuste toimkonna läbirääkimised on avatud kõigile valitsustele ja Euroopa ühendustele, kes teatavad oma osaluskavatsusest. Seni on oma kavatsusest osaleda läbirääkimistel teatanud:

Ameerika Ühendriigid, Argentina, Euroopa ühendused ja nende liikmesriigid, Filipiinid, Hongkong, Indoneesia, Island, Kanada, Korea, Malaisia, Mehhiko, Norra, Poola, Rootsi, Rumeenia, Singapur, Soome, Šveits, Tai, Türgi, Uus-Meremaa.

Edasised teated osaluskavatsuse kohta tuleb saata WTO lepingu hoidjale.

4. Mereveoteenuste toimkond peab oma esimese läbirääkimisistungi hiljemalt 16. mail 1994. Mereveoteenuste toimkond lõpetab need läbirääkimised ja koostab lõpparuande hiljemalt 1996. aasta juuniks. Selles lõpparuandes peab sisalduma läbirääkimiste tulemuste rakendamiskuupäev.

5. Kuni läbirääkimiste lõpetamiseni peatatakse II artikli ja II artikli erandeid käsitleva lisa punktide 1 ja 2 kohaldamine kõnesoleval teenindusalal ning enamsoodustusrežiimi erandeid ei ole vaja loendisse märkida. Hoolimata lepingu XXI artikli sätetest on liikmetel läbirääkimiste lõpetamisel õigus kompensatsiooni pakkumata täiendada, muuta või tühistada mis tahes kohustusi, mis on võetud kõnealusel teenindusalal Uruguay vooru jooksul. Samal ajal peavad liikmed jõudma lõplikele seisukohtadele enamsoodustusrežiimi erandite suhtes kõnealusel teenindusalal, hoolimata II artikli erandeid käsitleva lisa sätetest. Kui läbirääkimised ei peaks õnnestuma, peab teenustekaubanduse nõukogu otsustama, kas jätkata läbirääkimisi kooskõlas antud ülesandega.

6. Nendest läbirääkimistest tulenevad mis tahes kohustused, sealhulgas nende jõustumise kuupäev, tuleb kanda teenustekaubanduse üldlepingule lisatud loenditesse ning nende kohta kehtivad kõik lepingu sätted.

7. Praegusest kuni rakendamiskuupäeva kindlaksmääramiseni lõike 4 alusel ei tohi osalejad arusaadavalt rakendada ühtegi mereveoteenustega kauplemist mõjutavat meedet viisil, mis parandaks nende positsiooni ja mõjuvõimu läbirääkimistel, välja arvatud vastusena teiste maade rakendatud meetmetele võetud meetmed, mille eesmärk on säilitada või parandada mereveoteenuste osutamise vabadust.

8. Lõike 7 sätete rakendamist jälgib mereveoteenuste toimkond. Iga osaleja võib juhtida mereveoteenuste toimkonna tähelepanu mis tahes tegevusele või tegevusetusele, mis puudutab tema arvates lõike 7 täitmist. Selliseid teateid peetakse mereveoteenuste toimkonnale esitatuks pärast nende vastuvõtmist sekretariaadis.

OTSUS TELEKOMMUNIKATSIOONI PÕHITEENUSEID KÄSITLEVATE LÄBIRÄÄKIMISTE KOHTA



MINISTRID ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:



1. Vabatahtlikult alustatakse läbirääkimisi liberaliseerimaks järk-järgult telekommunikatsioonivõrkude ja -teenustega (edaspidi „telekommunikatsiooni põhiteenused”) kauplemist teenustekaubanduse üldlepingu raames.

2. Need läbirääkimised peavad tulemusi mõjutamata olema laiahaardelised ning ühtegi telekommunikatsiooni põhiteenust ei tohi aprioorselt välja jätta.

3. Selle volituse täitmiseks moodustatakse telekommunikatsiooni põhiteenuseid käsitlevate läbirääkimiste toimkond (edaspidi „telekommunikatsiooni toimkond”). Telekommunikatsiooni toimkond esitab korrapäraselt aruandeid nende läbirääkimiste edenemise kohta.

4. Telekommunikatsiooni toimkonna läbirääkimised on avatud kõigile valitsustele ja Euroopa ühendustele, kes teatavad oma osaluskavatsusest. Seni on oma kavatsusest osaleda läbirääkimistes teatanud:

Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Austria, Euroopa ühendused ja nende liikmesriigid, Hongkong, Jaapan, Kanada, Korea, Küpros, Mehhiko, Norra, Rootsi, Slovaki Vabariik, Soome, Šveits, Tšiili, Türgi, Ungari, Uus-Meremaa.

Edasised teated osaluskavatsuse kohta tuleb saata Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu hoidjale.

5. Telekommunikatsiooni toimkond peab oma esimese läbirääkimisistungi hiljemalt 16. mail 1994. Telekommunikatsiooni toimkond lõpetab need läbirääkimised ja koostab lõpparuande hiljemalt 30. aprilliks 1996. Selles lõpparuandes peab sisalduma läbirääkimiste tulemuste rakendamiskuupäev.

6. Nendest läbirääkimistest tulenevad mis tahes kohustused, sealhulgas nende jõustumise kuupäev, tuleb kanda teenustekaubanduse üldlepingule lisatud loenditesse ning nende kohta kehtivad kõik lepingu sätted.

7. Praegusest kuni rakendamiskuupäeva kindlaksmääramiseni lõike 5 alusel ei tohi ükski osaleja arusaadavalt rakendada ühtegi telekommunikatsiooni põhiteenustega kauplemist mõjutavat meedet viisil, mis parandaks tema positsiooni ja mõjuvõimu läbirääkimistel. Arusaadavalt ei ole selle sätte eesmärk takistada püüdlusi kaubanduslike ja valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimisel telekommunikatsiooni põhiteenuste osutamiseks.

8. Lõike 7 sätete täitmist jälgib telekommunikatsiooni toimkond. Iga osaleja võib juhtida telekommunikatsiooni toimkonna tähelepanu mis tahes meetme võtmisele või võtmata jätmisele, mis puudutab tema arvates lõike 7 sätete täitmist. Sellised teated peetakse telekommunikatsiooni toimkonnale esitatuks pärast nende vastuvõtmist sekretariaadis.

OTSUS ERIALATEENUSTE KOHTA



Ministrid otsustavad soovitada, et teenustekaubanduse nõukogu võtaks oma esimesel koosolekul vastu järgmise otsuse.

TEENUSTEKAUBANDUSE NÕUKOGU,

tõdedes erialase kvalifikatsiooni, tehniliste standardite ja litsentsimisega seotud reguleerivate meetmete mõju erialateenuste kaubanduse laiendamisele;

soovides kehtestada mitmepoolsed põhimõtted, mille abil tagada, et erikohustuste võtmisel ei kujuta sellised reguleerivad meetmed endast tarbetuid takistusi erialateenuste osutamiseks,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:



1. Riigisisest reguleerimist käsitleva VI artikli lõikes 4 ette nähtud tööprogramm tuleks viivitamata ellu viia. Selleks moodustatakse erialateenuste toimkond, kes uurib ja annab soovitusi, milliste põhimõtetega on vaja tagada, et kvalifikatsiooninõuete ja -protseduuride, tehniliste standardite ning litsentsimisnõuetega seotud meetmed ei kujutaks endast tarbetuid kaubandustõkkeid.

2. Esmajärjekorras peab toimkond andma soovitusi mitmepoolsete põhimõtete väljatöötamiseks raamatupidamisarvestuse sektoris, et erikohustused saaksid rakenduda. Nende soovituste andmisel peab toimkond keskenduma järgmistele küsimustele:

a) 

turulepääsuga seotud mitmepoolsete põhimõtete väljaarendamine tagamaks, et riigisisesed reguleerivad nõuded i) põhinevad objektiivsetel ja selgetel kriteeriumidel nagu pädevus ja võime teenust osutada; ii) ei ole koormavamad kui on vaja teenuse kvaliteedi tagamiseks, hõlbustades seega raamatupidamisarvestusteenuste tõhusat liberaliseerimist;

b) 

rahvusvaheliste standardite kasutamine; seda tehes peab toimkond ergutama koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu määratletud VI artikli lõike 5 punktis b, et täielikult rakendada VII artikli lõige 5;

c) 

lepingu VI artikli lõike 6 tulemusliku kohaldamise hõlbustamine kvalifikatsiooni tunnustamise juhiste kehtestamise abil.

Nende põhimõtete väljatöötamisel peab toimkond võtma arvesse erialateenuseid reguleerivate riiklike ja mitteriiklike organite tähtsust.

OTSUS VAIDLUSTE LAHENDAMIST REGULEERIVATE EESKIRJADE JA PROTSEDUURIDE KÄSITUSLEPPE KOHALDAMISE JA LÄBIVAATAMISE KOHTA





MINISTRID,

MEENUTADES 22. veebruari 1994. aasta otsust selle kohta, et GATT 1947 vaidluste lahendamise reeglid ja protseduurid jäävad jõusse kuni Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu jõustumise kuupäevani;

KUTSUVAD asjaomaseid nõukogusid ja komiteesid otsustama, et nad jätkavad oma tegevust käsitlemaks vaidlusi, mille puhul konsultatsioonitaotlus esitati enne nimetatud kuupäeva;

KUTSUVAD ministrite konverentsi viima lõpule Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise eeskirjade ja protseduuride täielik läbivaatamine nelja aasta jooksul pärast Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu jõustumist ning esimesel koosolekul pärast läbivaatamise lõpetamist vastu võtma otsuse selle kohta, kas jätta kehtima, muuta või tunnistada kehtetuks seesugused vaidluste lahendamise eeskirjad ja protseduurid.

FINANTSTEENUSTEGA SEOTUD KOHUSTUSTE KÄSITUSLEPE





Uruguay voorus osalejatel on võimaldatud teenustekaubanduse üldlepingu (edaspidi „leping”) järgi võtta teatavaid finantsteenustega seotud erikohustusi lähenemisviisi alusel, mis on lepingu III jaos sätestatu alternatiiv. On kokku lepitud, et seda lähenemisviisi võidakse rakendada järgmise käsitusleppe alusel:

i) 

see ei ole vastuolus lepingu sätetega;

ii) 

sellega ei piirata ühegi liikme õigust loetleda oma erikohustusi kooskõlas lepingu III jaos sätestatud lähenemisviisiga;

iii) 

sellest tulenevaid erikohustusi rakendatakse enamsoodustusrežiimi alusel;

iv) 

ei ole kehtestatud ühtegi tingimust liberaliseerimise ulatuse suhtes, milleks liige lepingu alusel kohustub.

Huvitatud liikmed on läbirääkimiste alusel ning vastavalt tingimustele ja normidele, kui need on piiritletud, märkinud oma loendisse erikohustused, mis vastavad allpool esitatud lähenemisviisile.

A.   Status quo

Allpool märgitud kohustuste suhtes mis tahes tingimusi, piiranguid ja norme kehtestades tuleb piirduda olemasolevate erandmeetmetega.

B.   Turulepääs

Monopoliõigused

1. 

Lisaks lepingu VIII artiklile kehtivad järgmised sätted.

Iga liige peab oma finantsteenuseid puudutavas loendis esitama olemasolevad monopoliõigused ning püüdma need kõrvaldada või nende ulatust vähendada. Olenemata finantsteenuseid puudutava lisa punkti 1 alapunktist b kehtib käesolev lõige kõnealuse lisa punkti 1 alapunkti b lõigus iii viidatud tegevuse suhtes.

Avalike institutsioonide ostetud finantsteenused

2. 

Olenemata lepingu XIII artikli sätetest peab iga liige tagama, et mis tahes teise liikme finantsteenuste osutajatele, kes on asutatud tema territooriumil, võimaldatakse enamsoodustusrežiim ja võrdne kohtlemine, kui liikme avalikud institutsioonid ostavad ja omandavad finantsteenuseid tema territooriumil.

Piiriülene kaubandus

3. 

Iga liige peab lubama mitteresidentidest finantsteenuste osutajatel võrdsele kohtlemisele vastavate tingimuste alusel osutada iseseisvalt vahendaja kaudu või vahendajana järgmisi teenuseid:

a) 

riskikindlustus, mis on seotud:

i) 

merelaevanduse, kommertslennunduse ning kosmoselendude ja -veoga (sealhulgas satelliitidega), mille puhul see kindlustus katab täielikult või osaliselt veetava kauba, kaupa vedava liiklusvahendi ja sellest tuleneva vastutuse;

ii) 

rahvusvahelise transiitkaubaga.

b) 

edasikindlustus ja retrosessioon ning kindlustusele lisanduvad teenused vastavalt lisa punkti 5 alapunkti a lõigus iv viidatule;

c) 

finantsteabe hankimise ja edastamise ning finantsandmete töötlemine vastavalt kõnesoleva lisa punkti 5 alapunkti a lõigus xv viidatule ning nõuande- ja muud lisateenused, välja arvatud panganduse ja muude finantsteenustega seotud vahendamine vastavalt lisa punkti 5 alapunkti a lõigus xvi viidatule.

4. 

Iga liige peab lubama oma residentidel osta iga teise liikme territooriumil finantsteenuseid, mis on märgitud lisa:

a) 

punkti 3 alapunktis a;

b) 

punkti 3 alapunktis b;

c) 

punkti 5 alapunkti a lõikudes vxvi.

Kaubanduslik kohalolek

5. 

Iga liige peab tagama mis tahes teise liikme finantsteenuste osutajatele õiguse alustada tema territooriumil kaubandustegevust, sealhulgas olemasolevate ettevõtete omandamise teel, ning seda tegevust laiendada.

6. 

Liige võib kehtestada tingimusi ja protseduure lubamaks kaubandustegevuse alustamist ja laiendamist, kui need ei ole vastuolus selle liikme kohustusega lõike 5 alusel ja on vastavuses lepingus sätestatud ülejäänud kohustustega.

Uued finantsteenused

7. 

Liige peab lubama mis tahes teise liikme finantsteenuste osutajatel, kes on asutatud tema territooriumil, pakkuda mis tahes uut finantsteenust.

Teabe edastamine ja töötlemine

8. 

Ükski liige ei tohi võtta meetmeid, millega välditaks teabe edastamist või finantsteabe töötlemist, sealhulgas andmeülekandeid elektrooniliste vahendite abil, või millega rahvusvaheliste lepingutega vastavuses olevate impordireeglite järgi takistataks seadmete edasiandmist, kui selline teabe edastamine, finantsteabe töötlemine või seadmete edasiandmine on vajalik finantsteenuste osutaja tavapäraseks äritegevuseks. Ühegi käesoleva lõike sättega ei kitsendata liikme õigust kaitsta isikuandmeid, eraelu ning isiklike andmete ja kontode konfidentsiaalsust, kui seda õigust ei kasutata lepingu sätetest mööda hiilides.

Töötajate ajutine sissepääs

9. 
a) 

Iga liige peab lubama ajutiselt oma territooriumile selle liikme territooriumil kaubandustegevust alustava või seda alustanud mis tahes teise liikme finantsteenuste osutaja järgmised töötajad:

i) 

kõrgema astme juhtivpersonal, kelle käsutuses on asjaomase finantsteenuste osutaja teenuste loomiseks, kontrollimiseks ja toimimiseks hädavajalik teave;

ii) 

finantsteenuste osutaja ärispetsialistid.

b) 

Lähtudes oskustöötajate kättesaadavusest tema territooriumil peab iga liige lubama ajutiselt oma territooriumile järgmisi töötajaid, kes on seotud mis tahes teise liikme finantsteenuste osutaja kaubandustegevusega tema territooriumil:

i) 

finantsteenuste osutaja arvutiteenuste, telekommunikatsiooniteenuste ja raamatupidamisarvestuse spetsialistid;

ii) 

kindlustusstatistika- ja õigusspetsialistid.

Diskrimineerimisvabad meetmed

10. 

Iga liige peab püüdma kõrvaldada või piirata järgmiste meetmete mis tahes märkimisväärset negatiivset mõju teise liikme finantsteenuste osutajatele:

a) 

diskrimineerimisvabad meetmed, millega takistatakse finantsteenuste osutajatel pakkuda liikme territooriumil liikme määratud vormis kõiki selle liikme lubatud finantsteenuseid;

b) 

diskrimineerimisvabad meetmed, millega piiratakse finantsteenuste osutajate tegevuse laiendamist selle liikme kogu territooriumile;

c) 

liikme võetud meetmed, kui see liige rakendab nii panga- kui väärtpaberiteenuseid osutades ühtesid ja samu meetmeid ning teise liikme finantsteenuste osutaja keskendab oma tegevuse väärtpaberiteenuste osutamisele;

d) 

muud meetmed, mis on küll vastavuses lepingu sätetega, kuid mõjutavad negatiivselt teise liikme finantsteenuste osutajate võimet tegutseda, konkureerida või siseneda selle liikme turule,

tingimusel et mitte ühegi selle lõike alusel rakendatud meetmega ei diskrimineerita ebaõiglaselt selle meetme võtnud liikme finantsteenuste osutajaid.

11. 

Lõike 10 alapunktides a ja b viidatud diskrimineerimisvabade meetmete suhtes peab liige püüdma mitte piirata või vähendada olemasolevaid turuvõimalusi ja seda kasu, mida juba rühmana kasutavad kõigi teiste liikmete finantsteenuste osutajad, tingimusel et sellest kohustusest tulenevalt ei diskrimineerita ebaõiglaselt neid meetmeid rakendava liikme finantsteenuste osutajaid.

C.   Võrdne kohtlemine

1. 

Nendel tingimustel, millega lubatakse võrdne kohtlemine, peab iga liige tagama mis tahes teise liikme finantsteenuste osutajatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele finantseerimis- ja refinantseerimisallikatele. See lõige ei ole mõeldud võimaldama juurdepääsu asjaomase liikme kõrgema astme laenuallikatele (lender of last resort facilities).

2. 

Kui liige nõuab mis tahes teise liikme finantsteenuste osutajatelt asjaomase liikme finantsteenuste osutajatega võrdsel alusel finantsteenuste osutamiseks liikmeksolekut või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, arveldusasutuses või muus organisatsioonis või ühingus või kui asjaomane liige näeb ette finantsteenuste osutamisel otseselt või kaudselt selliseid üksusi, soodustusi või eeliseid, peab see liige tagama, et seesugused institutsioonid kohaldaksid mis tahes teise liikme finantsteenuste osutajate suhtes, kes on residendid kõnesoleva liikme territooriumil, võrdset kohtlemist.

D.   Määratlused

Kõnealuse lähenemisviisi puhul:

1. 

Mitteresidendist finantsteenuste osutaja on liikme finantsteenuste osutaja, kes osutab teise liikme territooriumil paiknevast asutusest teise liikme territooriumile finantsteenuseid, olenemata sellest, kas selline finantsteenuste osutaja on liikme territooriumil, kus finantsteenust osutatakse, kaubandustegevusega hõivatud või mitte.

2. 

„Kaubandustegevus” tähendab liikme territooriumil asuvat finantsteenuste osutamise ettevõtet, kaasa arvatud täielikult või osaliselt omatavad tütarettevõtted, ühisettevõtted, osa- ja täisühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad, frantsiisitehingud, filiaalid, agentuurid, esindused ja muud organisatsioonid.

3. 

Uus finantsteenus on finantsiseloomuga teenus, sealhulgas olemasolevate ja uute toodetega ja toote kättetoimetamisviisiga seotud teenused, mida ükski finantsteenuste osutaja ei osuta kõnealuse liikme territooriumil, kuid mida osutatakse teise liikme territooriumil.

4. LISA

RIIGIHANKELEPING



KÄESOLEVA LEPINGU OSALISED (edaspidi „lepinguosalised”),

TUNNUSTADES vajadust riigihankeid käsitlevate seaduste, määruste, menetluste ja tavade suhtes tõhusa õiguste ja kohustuste mitmepoolse raamistiku järele, et saavutada maailmakaubanduse suurem piirangutest vabastamine ja laienemine ning parandada maailmakaubandust reguleerivat rahvusvahelist raamistikku,

TUNNUSTADES, et riigihankeid käsitlevaid seadusi, määrusi, menetlusi ega tavasid ei tohiks ette valmistada, vastu võtta ega kohaldada välis- või omamaiste toodete ja teenuste ning välis- või omamaiste tarnijate suhtes omamaiste toodete või teenuste või omamaiste tarnijate kaitsmise eesmärgil ega välismaiste toodete või teenuste või välismaiste tarnijate diskrimineerimiseks üksteise suhtes,

TUNNUSTADES, et on soovitav, et riigihankeid käsitlevad seadused, määrused, menetlused ja tavad oleksid läbipaistvad,

TUNNUSTADES vajadust kehtestada rahvusvaheline teatamis-, konsulteerimis-, järelevalve- ja vaidluste lahendamise kord, et tagada riigihankeid käsitlevate rahvusvaheliste sätete õiglane, viivitamatu ja tõhus rakendamine ning hoida õigused ja kohustused võimalikult tasakaalus,

TUNNUSTADES vajadust võtta arvesse arengumaade, eelkõige vähimarenenud maade arengu-, finants- ja kaubandusvajadusi,

SOOVIDES kooskõlas 12. aprillil 1979. aastal sõlmitud ja 2. veebruaril 1987 muudetud riigihankelepingu IX artikli lõike 6 punktiga b lepingut vastastikuselt laiendada ja parandada ning hõlmata sellega ka teenustelepinguid,

SOOVIDES käesoleva lepingu osalisteks mitteolevaid valitsusi ergutada seda aktsepteerima ja sellega ühinema,

OLLES ETTE VÕTNUD edasised läbirääkimised nende eesmärkide saavutamiseks,

ON KÄESOLEVAGA KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:



Artikkel I

Kehtivus- ja rakendusala

1.  
Käesolevat lepingut kohaldatakse kõikide seaduste, määruste, menetluste ja tavade suhtes, mis käsitlevad käesoleva lepinguga hõlmatud, I liites määratletud hankeüksuste mis tahes hankeid. ( 216 )
2.  
Käesolevat lepingut kohaldatakse hangete suhtes, mis on teostatud mis tahes lepinguliste vahendite abil, sealhulgas ostu- või üürilepingud, rendi- või liisinglepingud koos väljaostuvõimalusega või ilma ning toodete ja teenuste igasugused kombinatsioonid.
3.  
Kui hankeüksused nõuavad käesoleva lepinguga hõlmatud hanke kontekstis I liitesse mittekuuluvatelt ettevõtjatelt riigihankelepingute sõlmimist erinõuete kohaselt, kohaldatakse III artiklit selliste nõuete suhtes mutatis mutandis.
4.  
Käesolevat lepingut kohaldatakse kõikide hankelepingute suhtes, mille maksumus ei ole väiksem kui I liites määratletud asjakohane künnis.

Artikkel II

Lepingute maksumuse määramine

1.  
Lepingute maksumuse ( 217 ) määramisel kohaldatakse käesoleva lepingu rakendamiseks järgmisi sätteid.
2.  
Maksumuse määramisel võetakse arvesse tasustamise kõiki vorme, sealhulgas lisatasud, teenustasud, vahendustasud ja saadaolevad intressid.
3.  
Hankeüksus ei vali maksumuse määramise meetodit ega jaga riigihankeobjekti osadeks eesmärgiga vältida käesoleva lepingu kohaldamist.
4.  

Kui riigihanke üksikobjekt põhjustab rohkem kui ühe hankelepingu sõlmimise või hankelepingu sõlmimise eraldi osadena, on maksumus määramise aluseks:

a) 

eelnenud eelarveaasta või 12 kuu jooksul sõlmitud samalaadsete uuendatavate lepingute tegelik maksumus, mida on võimaluse korral kohandatud järgneva 12 kuu jooksul eeldatavasti toimuvatele muutustele koguses ja maksumuses;, või

b) 

esialgsele lepingule järgneva eelarveaasta või 12 kuu jooksul sõlmitavate uuendatavate lepingute arvestuslik kogumaksumus.

5.  

Toodete või teenuste üüri-, rendi- või liisinglepingute puhul või lepingute puhul, mille koguhind on määratlemata, on maksumuse määramise aluseks:

a) 

tähtajaliste lepingute puhul, kui nende tähtaeg on 12 kuud või vähem, lepingu kogumaksumus nende kestuse ajal, või kui nende tähtaeg on rohkem kui 12 kuud, nende kogumaksumus, sealhulgas hinnanguline jääkväärtus;

b) 

tähtajatute lepingute puhul kuumakse, mis on korrutatud 48ga.

Ebaselguste korral kasutatakse maksumuse määramiseks teist, punktis b esitatud määramisalust.

6.  
Juhul, kui kavandatavale hankele on ette nähtud optsiooniklauslid, on maksumuse määramise aluseks suurima lubatud hanke kogumaksumus, sealhulgas mittekohustuslikud ostud.

Artikkel III

Võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine

1.  

Käesoleva lepinguga hõlmatud riigihankeid käsitlevate seaduste, määruste, menetluste ja tavade osas näeb iga lepinguosaline teiste lepinguosaliste toodetele ja teenustele ning teiste lepinguosaliste tooteid ja teenuseid pakkuvatele tarnijatele viivitamata ja tingimusteta ette kohtlemise, mis on vähemalt sama soodus kui:

a) 

omamaiste toodete, teenuste ja tarnijate suhtes kohaldatav ning

b) 

mis tahes teise lepinguosalise toodete, teenuste ja tarnijate suhtes kohaldatav.

2.  

Käesoleva lepinguga hõlmatud riigihankeid käsitlevate seaduste, määruste, menetluste ja tavade osas tagab iga lepinguosaline, et:

a) 

tema hankeüksused ei kohtle mõnda kohapealset tarnijat vähem soodsalt kui teisi kohapealseid tarnijaid selle välismaise kuuluvuse määra põhjal ja

b) 

tema hankeüksused ei diskrimineeri kohapealseid tarnijaid tarnitava kauba või teenuse tootjamaa põhjal, tingimusel et tootjamaa on IV artikli sätete kohaselt lepinguosaline.

3.  
Lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata tollimaksude ega muude maksude suhtes, mis on kehtestatud impordile või seoses sellega, selliste maksude sissenõudmiskorra, muude impordieeskirjade ja -formaalsuste, ega teenustekaubandust mõjutavate meetmete suhtes, välja arvatud käesoleva lepinguga hõlmatud riigihankeid käsitlevad seadused, määrused, menetlused ja tavad.

Artikkel IV

Päritolureeglid

1.  
Ükski lepinguosaline ei kohalda käesoleva lepinguga hõlmatud riigihanke kohaselt teistest lepinguosalistest imporditud või tarnitud toodete ega teenuste suhtes päritolureegleid, mis erinevad kõnealuse tehingu ajal tavapärase kaubavahetuse käigus nendestsamadest lepinguosalistest nendesamade toodete või teenuste impordi või tarnete suhtes kohaldatavatest päritolureeglitest.
2.  
Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (edaspidi „WTO leping”) lisas 1 A oleva päritolureeglite lepingu kohaselt teostatava kaupade päritolureeglite ühtlustamise tööprogrammi ja teenustekaubandust käsitlevate läbirääkimiste lõpulejõudmisel võtavad lepinguosalised lõike 1 muutmisel vastavalt vajadusele arvesse kõnealuse tööprogrammi ja nimetatud läbirääkimiste tulemusi.

Artikkel V

Arengumaade eri- ja diferentseeritud kohtlemine

Eesmärgid

1.  

Käesoleva lepingu rakendamisel ja täitmisel võtavad lepinguosalised käesolevas artiklis sätestatud viisil asjakohaselt arvesse arengumaade, eelkõige vähimarenenud maade arengu-, finants- ja kaubandusvajadusi, mille kohaselt nad peavad:

a) 

kaitsma oma maksebilansi seisundit ja tagama majandusarenguprogrammide teostamiseks piisavad reservid;

b) 

edendama omamaise tööstuse, kaasa arvatud väiketootmine ja kodutööndus maapiirkondades või mahajäänud piirkondades, loomist või arengut ning majandusarengut muudes majandussektorites;

c) 

toetama tööstusüksusi nii kaua, kui need sõltuvad täielikult või olulisel määral riigihangetest ja

d) 

soodustama nende majandusarengut arengumaade suhtes kohaldatavate piirkondlike või ülemaailmsete meetmete abil, mis on esitatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi „WTO”) ministrite konverentsile ja mida viimane ei ole tagasi lükanud.

2.  
Käesoleva lepingu sätetega kooskõlas valmistab iga lepinguosaline riigihankeid käsitlevaid seadusi, määrusi ja menetlusi ette ja kohaldab neid nii, et see hõlbustab arengumaade impordi suurendamist, pidades silmas vähimarenenud maade ja majandusarengu algetappe läbivate maade eriprobleeme.

Rakendusala

3.  
Tagamaks, et arengumaad suudavad liituda käesoleva lepinguga tingimustel, mis on kooskõlas nende arengu-, finants- ja kaubandusvajadustega, võetakse lõikes 1 loetletud eesmärke asjakohaselt arvesse läbirääkimistel selle üle, milliseid arengumaade hankeid hõlmatakse käesoleva lepinguga. Käesoleva lepingu sätete kohaselt oma hõlmavusnimekirju koostades üritavad arenenud maad nende nimekirjadega hõlmata üksusi, kes hangivad selliseid tooteid ja teenuseid, mille eksportimisest on huvitatud arengumaad.

Kokkuleppelised erandid

4.  
Arengumaa võib käesoleva lepingu kohastel läbirääkimistel leppida teiste lepinguosalistega kokku mõlemapoolselt vastuvõetavaid erandeid võrdse kohtlemise eeskirjadest teatavate hankeüksuste, toodete või teenuste osas, mis sisalduvad tema hõlmavusnimekirjades, võttes arvesse iga üksikjuhu eriasjaolusid. Sellistel läbirääkimistel võetakse asjakohaselt arvesse lõike 1 punktides a–c nimetatud kaalutlusi. Lõike 1 punktis d nimetatud arengumaade suhtes kohaldatavates piirkondlikes või ülemaailmsetes meetmetes osalev arengumaa võib samuti kokku leppida erandeid oma nimekirjadest, võttes arvesse iga üksikjuhu eriasjaolusid, muu hulgas asjakohaste piirkondlike või ülemaailmsete meetmetega ettenähtud sätteid riigihangete kohta ja eelkõige tooteid või teenuseid, mille suhtes võidakse kohaldada ühiseid tööstusarenguprogramme.
5.  
Pärast käesoleva lepingu jõustumist võib arengumaast lepinguosaline muuta oma hõlmavusnimekirju kooskõlas XXIV artikli lõikes 6 sisalduvate sätetega selliste nimekirjade muutmise kohta, võttes arvesse oma arengu-, finants- ja kaubandusvajadusi, või ta võib esitada taotluse riigihankekomiteele (edaspidi „komitee”), et see teeks erandeid võrdse kohtlemise eeskirjadest tema hõlmavusnimekirjadesse kuuluvate teatavate hankeüksuste, toodete või teenuste osas, arvestades iga üksikjuhu eriasjaolusid ja võttes asjakohaselt arvesse lõike 1 punktide a–c sätteid. Pärast käesoleva lepingu jõustumist võib arengumaast lepinguosaline samuti esitada komiteele taotluse, et see teeks erandeid tema hõlmavusnimekirjadesse kuuluvate teatavate hankeüksuste, toodete või teenuste osas, pidades silmas tema osalemist arengumaade suhtes kohaldatavates piirkondlikes või ülemaailmsetes meetmetes, arvestades iga üksikjuhu eriasjaolusid ja võttes asjakohaselt arvesse lõike 1 punkti d sätteid. Igale nimekirja muutmist käsitlevale taotlusele, mille arengumaast lepinguosaline esitab komiteele, on lisatud asjakohased dokumendid või sellised andmed, mis võivad olla asja arutamiseks vajalikud.
6.  
Lõikeid 4–5 kohaldatakse mutatis mutandis nende arengumaade suhtes, kes ühinevad käesoleva lepinguga pärast selle jõustumist.
7.  
Lõigetes 4, 5 ja 6 nimetatud kokkuleppelised erandid vaadatakse läbi kooskõlas käesoleva artikli lõike 14 sätetega.

Tehniline abi arengumaadest lepinguosalistele

8.  
Iga arenenud maast lepinguosaline annab taotluse korral arengumaadest lepinguosalistele kogu tehnilise abi, mida ta peab vajalikuks nende riigihangetega seotud probleemide lahendamiseks.
9.  

See abi, mis antakse arengumaadest lepinguosalisi üksteise suhtes diskrimineerimata, on muu hulgas seotud:

— 
teatava hankelepingu sõlmimisega seonduvate tehniliste probleemide lahendamisega ja
— 
mis tahes muu probleemiga, mille taotluse esitaja lepinguosaline ja teine lepinguosaline otsustavad selle abi raames lahendada.
10.  
Lõigetes 8 ja 9 nimetatud tehniline abi hõlmab arengumaadest lepinguosaliste tarnijate esitatud kvalifikatsioonidokumentide ja pakkumiste tõlkimist hankeüksuse määratud ühte WTO ametlikku keelde, välja arvatud juhul, kui arenenud maadest lepinguosalised peavad tõlkimist koormavaks, mispuhul antakse arengumaadest lepinguosalistele selgitusi, kui nad on esitanud arenenud maadest lepinguosalistele või nende hankeüksustele vastava taotluse.

Teabekeskused

11.  
Arenenud maadest lepinguosalised asutavad eraldi või ühiselt teabekeskused, et vastata arengumaadest lepinguosaliste põhjendatud taotlustele saada teavet, muu hulgas riigihankeid käsitlevate seaduste, määruste, menetluste ja tavade, kavandatavaid hankeid käsitlevate avaldatud teadaannete, käesoleva lepinguga hõlmatud hankeüksuste aadresside ning hangitud või hangitavate toodete või teenuste laadi ja mahu kohta, kaasa arvatud kättesaadavad andmed tulevaste pakkumiste kohta. Samuti võib komitee asutada teabekeskuse.

Vähimarenenud maade erikohtlemine

12.  
Võttes arvesse GATT 1947 LEPINGUOSALISTE 28. novembri 1979. aasta diferentseeritud ja sooduskohtlemist, vastastikkust ning arengumaade täielikumat osalemist käsitleva otsuse (BISD 26S/203-205) punkti 6, määratakse arengumaadest lepinguosaliste heaks võetavate mis tahes üld- või erimeetmete raames erikohtlemine vähimarenenud maadest lepinguosalistele ja nende lepinguosaliste tarnijatele nendest lepinguosalistest pärinevate toodete ja teenuste osas. Lepinguosaline võib kohaldada käesolevast lepingust tulenevad soodustusi ka lepinguosalisteks mitteolevate vähimarenenud maade tarnijate suhtes nendest maadest pärinevate toodete või teenuste osas.
13.  
Iga arenenud maast lepinguosaline annab taotluse korral vähimarenenud maade võimalikele pakkujatele abi, mida ta peab vajalikuks nende pakkumiste esitamiseks ja selliste toodete või teenuste valimiseks, mis tõenäoliselt pakuvad huvi nii tema hankeüksustele kui ka vähimarenenud maade tarnijatele, ning aitab neil järgida kavandatava hanke objektiks olevaid tooteid ja teenuseid käsitlevaid tehnilisi norme ja standardeid.

Läbivaatamine

14.  
Komitee vaatab igal aastal läbi käesoleva artikli kohaldamise ja tõhususe ning teostab iga kolme kohaldamisaasta tagant lepinguosaliste esitatavate aruannete põhjal ulatusliku kontrollimise selle mõjude hindamiseks. Osana kolme aasta tagant teostatavatest kontrollimistest ja käesoleva lepingu, eelkõige III artikli sätete tõhusaimaks kohaldamiseks ning võttes arvesse asjaomaste arengumaade arengualast, finants- ja kaubandusolukorda, uurib komitee, kas kooskõlas käesoleva artikli lõigete 4–6 sätetega ettenähtud erandeid on vaja muuta või laiendada.
15.  
XXIV artikli lõike 7 sätete kohaste läbirääkimiste edasiste voorude käigus kaalub iga arengumaast lepinguosaline võimalust laiendada oma hõlmavusnimekirju, võttes arvesse oma majandus-, finants- ja kaubandusolukorda.

Artikkel VI

Tehnospetsifikaadid

1.  
Tehnospetsifikaate, milles määratakse kindlaks hangitavate toodete või teenuste omadused nagu kvaliteet, kasutamisomadused, ohutus ja mõõtmed, tähised, terminoloogia, pakendamine, tähistamine ja märgistamine või nende tootmistehnoloogiad ja -meetodid ning hankeüksuste ettekirjutatud nõuded vastavushindamise menetlusele, ei valmistata ette, võeta vastu ega kohaldata eesmärgiga luua asjatuid tõkkeid rahvusvahelisele kaubandusele, samuti ei põhjustata taolisi tõkkeid.
2.  

Hankeüksuste kehtestatud tehnospetsifikaadid, vajaduse korral:

a) 

kirjeldavad pigem kasutamisomadusi kui ehitust või toimimist ja

b) 

põhinevad rahvusvahelistel standarditel, kui need on olemas; muul juhul siseriiklikel tehnilistel normidel, ( 218 ) tunnustatud siseriiklikel standarditel ( 219 ) või ehituseeskirjadel.

3.  
Teatava kaubamärgi või kaubanime, patendi, disainilahenduse või tüübi, teatava päritolu, tootja või tarnijaga seotud nõudeid või viiteid nendele ei kasutata, välja arvatud juhul, kui hankeobjekte ei ole muul viisil võimalik piisavalt täpselt või arusaadavalt kirjeldada ja tingimusel, et pakkumisdokumentides sisalduvad sõnad „või samaväärne”.
4.  
Hankeüksused ei või konkurentsi piiramist põhjustaval viisil küsida ega vastu võtta nõuandeid, mida võidakse kasutada teatava hanke spetsifikaatide ettevalmistamisel, selliselt äriühingult, kelle ärihuvid võivad olla kõnealuse hankega seotud.

Artikkel VII

Pakkumismenetlused

1.  
Iga lepinguosaline tagab, et tema hankeüksuste pakkumismenetlusi kohaldatakse mittediskrimineerival viisil ja et need on kooskõlas VII–XVI artiklis sisalduvate sätetega.
2.  
Hankeüksused ei anna ühelegi tarnijale teavet teatava hanke kohta viisil, mis võib põhjustada konkurentsi piiramist.
3.  

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

avatud pakkumismenetlused – menetlused, mille puhul võivad pakkumise esitada kõik huvitatud tarnijad;

b) 

valikpakkumismenetlused – menetlused, mille puhul võivad kooskõlas X artikli lõikega 3 ja muude käesoleva lepingu asjakohaste sätetega esitada pakkumise hankeüksuselt kutse saanud tarnijad;

c) 

piiratud pakkumismenetlused – menetlused, mille puhul hankeüksus võtab tarnijatega ühendust üksikult ja üksnes artiklis XV sätestatud tingimustel.

Artikkel VIII

Tarnijate kvalifitseerimine

Tarnijate kvalifitseerimise käigus ei diskrimineeri hankeüksused teiste lepinguosaliste tarnijaid üksteise suhtes ega teiste lepinguosaliste tarnijaid omamaiste suhtes. Kvalifitseerimismenetlused on kooskõlas järgmiste tingimustega:

a) 

kõik pakkumismenetlustes osalemise tingimused avaldatakse aegsasti, et võimaldada huvitatud tarnijatel alustada kvalifitseerimismenetlusi ja, kuivõrd see on kooskõlas hankeprotsessi tõhusa toimimisega, need lõpule viia;

b) 

kõik pakkumismenetlustes osalemise tingimused piirduvad nendega, mis on hädavajalikud, et tagada äriühingu suutlikkus täita kõnealust hankelepingut. Kõik tarnijatele seatud osalemistingimused, sealhulgas finantstagatised, tehniline kvalifikatsioon, tarnijate finants-, ärilise ja tehnilise suutlikkuse kindlakstegemiseks ning kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikud andmed, ei ole teiste lepinguosaliste tarnijatele vähem soodsad kui omamaistele ja need ei diskrimineeri teiste lepinguosaliste tarnijaid üksteise suhtes. Tarnija finants-, ärilist ja tehnilist suutlikkust hinnatakse nii selle tarnija üldise äritegevuse põhjal kui ka tema tegevuse põhjal hankeüksuse territooriumil, võttes asjakohaselt arvesse tarnija eri üksuste vahelist õiguslikku seotust;

c) 

tarnijate kvalifitseerimisprotsessi ega selleks kuluvat aega ei kasutata teiste lepinguosaliste tarnijate kõrvalejätmiseks tarnijate nimekirjast ega nende arvestamata jätmiseks teatava kavandatava hanke puhul. Hankeüksused tunnustavad kvalifitseeritud tarnijatena selliseid omamaised või teiste lepinguosaliste tarnijaid, kes vastavad teatava kavandatava hanke osalemistingimustele. Tarnijaid, kes soovivad osaleda teatavas kavandatavas hankes ja keda ei ole veel kvalifitseeritud, võetakse samuti arvesse, tingimusel et kvalifitseerimismenetluse lõpuleviimiseks on piisavalt aega;

d) 

kvalifitseeritud tarnijate püsinimekirju pidavad hankeüksused tagavad, et tarnijad võivad taotleda kvalifitseerimist igal ajal ja et kõik kvalifitseeritud tarnijad kantakse taotluse korral nimekirja mõistlikult lühikese aja jooksul;

e) 

kui pärast artikli IX lõike 1 kohase teadaande avaldamist soovib veel kvalifitseerimata tarnija osaleda kavandatavas hankes, algatab hankeüksus viivitamata kvalifitseerimismenetluse;

f) 

asjaomased hankeüksused teatavad igale tarnijale, kes on esitanud taotluse saada kvalifitseeritud tarnijaks, selles küsimuses vastuvõetud otsusest. Kvalifitseeritud tarnijatele, kelle hankeüksused on kandnud püsinimekirjadesse, teatatakse samuti mõne sellise nimekirja lõpetamisest või asjaomase tarnija väljaarvamisest nendest nimekirjadest;

g) 

iga lepinguosaline tagab, et:

i) 

iga hankeüksus ja tema osaüksused järgivad ühtset kvalifitseerimismenetlust, välja arvatud juhul, kui vajadus mõne teise menetluse järele on nõuetekohaselt põhjendatud, ning

ii) 

üritatakse minimeerida hankeüksuste vahelisi erinevusi kvalifitseerimismenetlustes;

h) 

punktides a–g sätestatu ei välista mõne tarnija väljaarvamist pankroti või valeandmete esitamise tõttu, tingimusel et selline toiming on kooskõlas käesoleva lepingu võrdset kohtlemist ja mittediskrimineerimist käsitlevate sätetega.

Artikkel IX

Kavandatavas hankes osalemise kutse

1.  
Kooskõlas lõigetega 2 ja 3 avaldavad hankeüksused pakkumiskutse kõikide kavandatavate hangete puhul, kui XV artiklis (piiratud pakkumine) ei ole sätestatud teisiti. Teadaanne avaldatakse II liites loetletud asjakohases väljaandes.
2.  
Pakkumiskutse võib avaldada lõikes 6 sätestatud kavandatava hanke teadaande kujul.
3.  
Lisas 2 ja 3 nimetatud hankeüksused võivad pakkumiskutsena kasutada lõikes 7 sätestatud plaanitud hanke teadaannet või lõikes 9 sätestatud kvalifitseerimissüsteemi teadaannet.
4.  
Hankeüksused, kes kasutavad pakkumiskutsena plaanitud hanke teadaannet, kutsuvad seejärel kõiki huvi avaldanud tarnijaid kinnitama oma huvi vähemalt lõikes 6 nimetatud andmete esitamisega.
5.  
Hankeüksused, kes kasutavad pakkumiskutsena kvalifitseerimissüsteemi teadaannet, esitavad vastavalt XVIII artikli lõikes 4 nimetatud kaalutlustele ja õigeaegselt teabe, mis annab kõikidele huvi avaldanutele tegeliku võimaluse hinnata oma huvi hankes osaleda. See teave hõlmab lõigetes 6 ja 8 nimetatud teadaannetes sisalduvaid andmeid, kuivõrd sellised andmed on kättesaadavad. Ühele huvitatud tarnijale esitatud teave antakse mittediskrimineerival viisil ka teistele huvitatud tarnijatele.
6.  

Iga lõikes 2 nimetatud teadaanne kavandatava hanke kohta sisaldab järgmisi andmeid:

a) 

hangitavate toodete või teenuste laad ja kogus, sealhulgas kõik võimalused lisahankeks ja võimaluse korral hinnanguline aeg, millal neid võimalusi saab kasutada; uuendatavate lepingute puhul hangitavate toodete või teenuste laad ja kogus ning võimaluse korral järgmiste hangitavaid tooteid või teenuseid käsitlevate hankekuulutuste hinnanguline avaldamisaeg;

b) 

kas menetlus on avatud, valikuline või sisaldab läbirääkimisi;

c) 

kaupade või teenuste tarnimise algus- või lõppkuupäevad;

d) 

pakkumiskutse saamise taotluse esitamise, tarnijate nimekirjadesse kvalifitseerumise taotluse esitamise või pakkumiste saatmise aadress ja lõppkuupäev ning keel või keeled, milles need tuleb esitada;

e) 

lepingut sõlmiva ning spetsifikaatide ja muude dokumentide saamiseks vajalikku teavet andva hankeüksuse aadress;

f) 

kõik tarnijatele seatud majanduslikud ja tehnilised nõuded, finantstagatised ja neilt nõutavad andmed;

g) 

pakkumisdokumentide eest makstav tasu ja maksetingimused ja

h) 

kas hankeüksus kutsub esitama pakkumisi ostmise, üürimise, rentimise või liisimise või mitme nimetatud tehingu kombinatsiooni eesmärgil.

7.  

Iga lõikes 3 nimetatud teadaanne plaanitud hanke kohta sisaldab kõiki lõikes 6 nimetatud andmeid, mis on kättesaadavad. Igal juhul sisaldab see lõikes 8 nimetatud andmeid ning:

a) 

märget, et huvitatud tarnijad peaksid avaldama oma huvi hanke vastu hankeüksusele;

b) 

hankeüksuse kontaktpunkti, kust on võimalik saada lisateavet.

8.  

Iga kavandatava hanke puhul avaldab hankeüksus kokkuvõtliku teadaande ühes WTO ametlikus keeles. Teadaanne sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a) 

lepingu objekt;

b) 

pakkumiste esitamiseks või pakkumiskutse saamise taotluse esitamiseks määratud tähtajad ja

c) 

aadressid, kust võib taotleda lepingutega seotud dokumente.

9.  

Valikpakkumismenetluste puhul avaldavad kvalifitseeritud tarnijate püsinimekirju pidavad hankeüksused igal aastal ühes III liites loetletud väljaandes teadaande järgmise kohta:

a) 

loetelu nimekirjadest, sealhulgas nende pealkirjad, mida peetakse nende nimekirjade alusel hangitavate toodete või teenuste või toote- või teenuseliikide kohta;

b) 

tingimused, mida tarnijad peavad täitma, et neid kantaks nendesse nimekirjadesse, ja meetodid, mille abil asjaomane hankeüksus kontrollib iga tingimuse täitmist, ning

c) 

nimekirjade kehtivusaeg ja nende pikendamise formaalsused.

Kui sellist teadaannet kasutatakse pakkumiskutsena kooskõlas lõikega 3, sisaldab teadaanne ka järgmisi andmeid:

d) 

asjakohaste toodete või teenuste laad;

e) 

märge, et teadaanne kujutab endast pakkumiskutset.

Kui kvalifitseerimissüsteemi kehtivusaeg on kolm aastat või vähem ning kui teadaandes on osutatud süsteemi kehtivusaeg ja asjaolu, et täiendavaid teadaandeid ei avaldata, piisab teadaande avaldamisest üks kord süsteemi kehtivusaja alguses. Sellist süsteemi ei kasutata käesoleva lepingu sätetest kõrvalehoidval viisil.

10.  
Kui pärast mõnes kavandatavas hankes osalemise kutse avaldamist, kuid enne teadaannetes või pakkumisdokumentides pakkumiste avamiseks või laekumiseks määratud tähtaega, on teadaannet vaja muuta või uuesti avaldada, on muudetud või uuesti avaldatava teadaande tiraaž sama suur kui muudatuse aluseks olevatel originaaldokumentidel. Igasugune oluline teave, mis antakse teatava kavandatava hanke kohta ühele tarnijale, antakse samal ajal ja aegsasti ka kõikidele teistele asjaomastele tarnijatele, et võimaldada tarnijatel seda teavet arvesse võtta ja sellele reageerida.
11.  
Hankeüksused osutavad käesolevas artiklis nimetatud teadaannetes või teadaannet avaldavas väljaandes, et hange on hõlmatud käesoleva lepinguga.

Artikkel X

Valikumenetlused

1.  
Optimaalse ja tõhusa rahvusvahelise konkurentsi tagamiseks valikpakkumismenetlustes kutsuvad hankeüksused iga kavandatava hanke puhul pakkumisi esitama võimalikult palju omamaiseid ja teiste lepinguosaliste tarnijaid, pidades silmas hankesüsteemi tõhusat toimimist. Hankeüksused valivad menetluses osalevad tarnijad ausal ja mittediskrimineerival viisil.
2.  
Kvalifitseeritud tarnijate püsinimekirju pidavad hankeüksused võivad valida pakkumist esitama kutsutavad tarnijad nimekirjades sisalduvate hulgast. Valik tehakse alati nii, et nimekirjades sisalduvatel tarnijatel on võrdsed võimalused.
3.  
Tarnijatel, kes soovivad osaleda teatavas kavandatavas hankes, lubatakse esitada pakkumine ja need võetakse arvesse, tingimusel et kvalifitseerimata tarnijate puhul on artikili VIII ja IX kohase kvalifitseerimismenetluse lõpuleviimiseks piisavalt aega. Nende täiendavate tarnijate arvu, kellel lubatakse osaleda, piiratakse üksnes hankesüsteemi tõhusat toimimist silmas pidades.
4.  
Taotlusi valikpakkumismenetlustes osalemiseks võib esitada teleksi, telegrammi või faksi teel.

Artikkel XI

Pakkumise ja kättetoimetamise tähtajad

Üldsätted

1.  
a) 

Iga ettenähtud tähtaeg peab olema piisav, et võimaldada nii teiste lepinguosaliste kui ka omamaistel tarnijatel koostada ja esitada pakkumised enne pakkumismenetluste lõppemist. Nende tähtaegade määramisel võtavad hankeüksused kooskõlas oma põhjendatud vajadustega arvesse selliseid tegureid nagu kavandatava hanke keerukus, alltöövõtu arvatav ulatus ja pakkumiste tavapärane edastamisaeg posti teel nii välis- kui ka kodumaalt.

b) 

Iga lepinguosaline tagab, et tema hankeüksused võtavad pakkumiste laekumise või pakkumiskutse taotluste laekumise lõppkuupäeva määramisel asjakohaselt arvesse viivitusi teadaannete avaldamisel.

Tähtajad

2.  

Kui lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti,

a) 

on avatud menetluste puhul pakkumiste laekumise tähtaeg vähemalt 40 päeva alates artikli IX lõikes 1 nimetatud teadaande avaldamiskuupäevast;

b) 

on valikmenetluste puhul, kus ei kasutata kvalifitseeritud tarnijate püsinimekirju, pakkumiskutse taotluse esitamise tähtaeg vähemalt 25 päeva alates artikli IX lõikes 1 nimetatud teadaande avaldamiskuupäevast; pakkumiste laekumise tähtaeg on vähemalt 40 päeva alates pakkumiskutse väljaandmiskuupäevast;

c) 

on valikmenetluste puhul, kus kasutatakse kvalifitseeritud tarnijate püsinimekirju, pakkumiste laekumise tähtaeg vähemalt 40 päeva alates pakkumiskutsete väljaandmise esialgsest kuupäevast, olenemata sellest, kas pakkumiskutsete väljaandmise esialgne kuupäev langeb kokku artikli IX lõikes 1 nimetatud avaldamiskuupäevaga.

3.  

Lõikes 2 nimetatud tähtaegu võib lühendada järgmistel asjaoludel:

a) 

kui eraldi teadaanne on avaldatud hiljemalt 40 päeva ja mitte varem kui 12 kuud enne tähtaja möödumist ja see sisaldab vähemalt:

i) 

kõiki artikli IX lõikes 6 nimetatud andmeid, mis on kättesaadavad,

ii) 

IX artikli lõikes 8 nimetatud andmeid,

iii) 

märget, et huvitatud tarnijad peaksid avaldama oma huvi hanke vastu hankeüksusele, ja

iv) 

hankeüksuse kontaktpunkti, kust on võimalik saada lisateavet,

võib 40päevase pakkumiste laekumise tähtaja asendada nõuetekohaste pakkumiste esitamiseks piisavalt pika tähtajaga, mis on üldjuhul vähemalt 24 päeva, kuid mitte mingil juhul vähem kui 10 päeva;

b) 

teise või mõne järgmise teadaande avaldamise korral, mis käsitleb uuendatavaid lepinguid artikli XI lõikes 6 määratletud tähenduses, võib 40päevase pakkumiste laekumise tähtaja lühendada mitte vähem kui 24päevaseks;

c) 

kui asja kiireloomulisus, mida hankeüksus on nõuetekohaselt põhjendanud, muudab kõnealuste tähtaegade järgimise võimatuks, võib lõikes 2 piiritletud tähtaegu lühendada, kuid igal juhul peab nende pikkus olema vähemalt 10 päeva alates artikli IX lõikes 1 nimetatud avaldamiskuupäevast või

d) 

lõike 2 punktis c nimetatud tähtaja võib lisas 2 ja 3 loetletud hankeüksuste hangete puhul määrata hankeüksuste ja valitud tarnijate vastastikusel kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel võib hankeüksus määrata nõuetekohaste pakkumiste esitamiseks piisavalt pikad tähtajad, mis ei ole ühelgi juhul lühemad kui 10 päeva.

4.  
Kooskõlas hankeüksuse enda põhjendatud vajadustega võetakse iga tarnetähtaja määramisel arvesse selliseid tegureid nagu kavandatava hanke.

Artikkel XII

Pakkumisdokumendid

1.  
Kui hankeüksus lubab pakkumismenetluse käigus esitada pakkumisi mitmes keeles, on üks nendest keeltest mõni WTO ametlik keel.
2.  

Tarnijatele antavad pakkumisdokumendid sisaldavad kogu vajalikku teavet, mis võimaldab neil esitada nõuetekohaseid pakkumisi, sealhulgas andmed, mis tuleb avaldada kavandatava hanke teadaandes, välja arvatud artikli IX lõike 6 punktis g nimetatud andmed, ning järgmisi andmeid:

a) 

selle hankeüksuse aadress, kuhu pakkumised tuleks saata;

b) 

aadress, kuhu tuleks saata taotlused lisateabe saamiseks;

c) 

keel või keeled, milles pakkumised ja pakkumisdokumendid tuleb esitada;

d) 

pakkumiste laekumise tähtpäev ja kellaaeg ning ajavahemik, mille jooksul iga pakkumine peaks vastuvõtmiseks kehtima;

e) 

isikud, kellel on õigus olla pakkumiste avamise juures, ning avamise kuupäev, kellaeg ja koht;

f) 

kõik majanduslikud ja tehnilised nõuded, finantstagatised ning tarnijatelt nõutavad andmed või dokumendid;

g) 

hangitavate toodete või teenuste ja igasuguste nõuete, sealhulgas tehnospetsifikaatide, nõuetekohasuse tõendi, vajalike plaanide, jooniste ja juhendmaterjalide täielik kirjeldus;

h) 

lepingu sõlmimise tingimused, sealhulgas kõik muud tegurid kui hind, milliseid võetakse pakkumiste hindamisel arvesse, ja pakkumishindade hindamisel arvessevõetavad hinnaelemendid nagu veo-, kindlustus- ja kontrollimiskulud ning teiste lepinguosaliste toodete ja teenuste puhul tolli- ja muud impordimaksud, maksud ning maksevaluuta;

i) 

maksetingimused;

j) 

kõik muud tingimused;

k) 

võimalikud XVII artikli kohased tingimused, mille alusel võetakse arvesse nende maade pakkumisi, kes ei ole käesoleva lepingu osalised, kuid kohaldavad nimetatud artiklis sätestatud korda.

Pakkumisdokumentide edastamine hankeüksustest

3.  
a) 

Avatud menetluste puhul edastavad hankeüksused pakkumisdokumendid iga menetluses osaleva tarnija taotlusel ja vastavad viivitamata kõikidele põhjendatud taotlustele nende kohta selgituste saamiseks.

b) 

Valikmenetluste puhul edastavad hankeüksused pakkumisdokumendid iga menetluses osalemiseks taotluse esitanud tarnija taotlusel ja vastavad viivitamata kõikidele põhjendatud taotlustele nende kohta selgituste saamiseks.

c) 

Hankeüksused vastavad viivitamata pakkumismenetluses osaleva tarnija kõikidele põhjendatud taotlustele saada asjakohast teavet, tingimusel et selline teave ei anna tarnijale lepingu sõlmimiseks teostatavas menetluses eelisseisundit võrreldes tema konkurentidega.

Artikkel XIII

Pakkumiste esitamine, laekumine ja avamine ning lepingute sõlmimine

1.  

Pakkumiste esitamine, laekumine ja avamine ning lepingute sõlmimine on kooskõlas järgmisega:

a) 

pakkumised esitatakse tavaliselt kirjalikena otse või posti teel. Kui pakkumisi on lubatud esitada teleksi, telegrammi või faksi teel, peab sel viisil tehtud pakkumine sisaldama kogu teavet, mida on vaja pakkumise hindamiseks, eelkõige pakkuja esitatav lõplik hind ja kinnitus, et pakkuja nõustub pakkumiskutse kõikide tingimuste ja sätetega. Pakkumine tuleb kinnitada viivitamata, lähetades kirja või teleksi, telegrammi või faksi allkirjastatud koopia. Pakkumisi ei ole lubatud esitada telefoni teel. Kui teleksi, telegrammi või faksi sisu erineb pärast tähtpäeva laekunud dokumentidest või on nendega vastuolus, lähtutakse teleksi, telegrammi või faksi sisust, ning

b) 

võimalused, mis võidakse pakkujatele anda tahtmatute vormistusvigade parandamiseks pakkumiste avamise ja lepingu sõlmimise vahelisel ajal, ei tohi põhjustada diskrimineerimist.

Pakkumiste laekumine

2.  
Tarnijat ei karistata, kui pakkumine laekub pakkumisdokumentides määratud asutusse pärast piiritletud tähtaega, kui viivituse on tinginud üksnes hankeüksuse väär tegevus. Pakkumisi võib arvesse võtta ka muudel erandlikel asjaoludel, kui asjaomase hankeüksuse järgitav kord seda ette näeb.

Pakkumiste avamine

3.  
Avatud või valikmenetluste alusel hankeüksuste küsitud pakkumised laekuvad ja avatakse sellises korras ja sellistel tingimustel, mis tagavad avamiste nõuetekohasuse. Pakkumiste laekumine ja avamine on kooskõlas ka käesoleva lepingu nende sätetega, mis käsitlevat võrdset kohtlemist ja mittediskrimineerimist. Pakkumiste avamist käsitlev teave jääb asjaomase hankeüksuse kätte hankeüksuse eest vastutavate ametiasutuste käsutusse, et seda teavet saaks kasutada, kui artikli XVIII, XIX, XX ja XXII menetlused seda nõuavad.

Lepingute sõlmimine

4.  
a) 

Pakkumise arvessevõtmiseks lepingu sõlmimise üle otsustamisel peab pakkumine avamisel vastama teadaannete või pakkumisdokumentide olulistele nõuetele ja pärinema tarnijalt, kes vastab osalemistingimustele. Kui hankeüksus on saanud pakkumise, mille hind on erakordselt madal võrreldes muude esitatud pakkumistega, võib ta teha pakkujale järelepärimise tagamaks, et pakkuja vastab osalemistingimustele ja suudab täita lepingu tingimusi.

b) 

Kui hankeüksus ei otsusta lepingut avalikes huvides sõlmimata jätta, sõlmib ta lepingu pakkujaga, kes on leitud olevat täiesti võimeline täitma lepingulisi kohustusi ja kelle pakkumine, mis käsitleb omamaised tooteid või teenuseid või teiste lepinguosaliste tooteid või teenuseid, on madalaima hinnaga või selline, mis teadaannetes või pakkumisdokumentides sätestatud teatavate hindamiskriteeriumide kohaselt leitakse olevat kõige soodsam.

c) 

Lepingute sõlmimise otsused tehakse kooskõlas pakkumisdokumentides piiritletud kriteeriumide ja oluliste nõuetega.

Optsiooniklauslid

5.  
Optsiooniklausleid ei kasutata käesoleva lepingu sätetest kõrvalehoidval viisil.

Artikkel XIV

Läbirääkimised

1.  

Lepinguosaline võib sätestada, et hankeüksused peavad läbirääkimisi:

a) 

hangete raames, mille puhul nad on osutanud sellisele kavatsusele artikli IX lõikes 2 nimetatud teadaandes (kutse tarnijatele osaleda kavandatava hankega seotud menetluses), või

b) 

kui hindamisel ilmneb, et ükski pakkumine ei ole teadaannetes või pakkumisdokumentides sätestatud teatavate hindamiskriteeriumide kohaselt selgelt kõige soodsam.

2.  
Läbirääkimisi kasutatakse peamiselt selleks, et selgitada välja pakkumiste tugevad ja nõrgad küljed.
3.  
Hankeüksused käsitlevad pakkumisi salajastena. Eelkõige ei anna nad teavet, mis võiks aidata teatavatel osalejatel viia oma pakkumised teiste osalejatega samale tasemele.
4.  

Läbirääkimiste käigus ei diskrimineeri hankeüksused tarnijaid üksteise suhtes. Eelkõige tagavad nad, et:

a) 

osalejate igasugune kõrvalejätmine toimub kooskõlas teadaannetes või pakkumisdokumentides sätestatud kriteeriumidega;

b) 

kõik muudatused kriteeriumides ja tehnilistes nõuetes edastatakse kirjalikult kõikidele allesjäänud läbirääkimistes osalejatele;

c) 

kõikide allesjäänud läbirääkimistes osalejatele antakse võimalus esitada täpsustatud nõuete põhjal uusi või muudetud pakkumisi ja

d) 

kui läbirääkimised on lõpetatud, lubatakse kõikidel allesjäänud läbirääkimistes osalejatel esitada lõplik pakkumine ühiseks tähtpäevaks.

Artikkel XV

Piiratud pakkumine

1.  

Avatud ja valikpakkumismenetlusi reguleerivaid VII–XIV artiklite sätteid ei ole vaja kohaldada järgmistel asjaoludel, tingimusel et piiratud pakkumist ei kasutata suurima võimaliku konkurentsi vältimiseks ega viisil, mis võib põhjustada teiste lepinguosaliste tarnijate diskrimineerimist üksteise suhtes või pakkuda kaitset omamaistele tootjatele või tarnijatele:

a) 

kui avatud või valikpakkumise abil ei ole saadud pakkumisi või kui esitatud pakkumised on olnud kuritahtlikult kooskõlastatud või ei ole olnud vastavuses pakkumiskutse oluliste nõuetega või pärinevad need tarnijatelt, kes ei vasta käesoleva lepingu kohaselt kehtestatud osalemistingimustele, tingimusel et esialgse pakkumiskutse nõudeid ei ole sõlmitavas lepingus siiski oluliselt muudetud;

b) 

kui kunstiteoste puhul või selliste ainuõigustega nagu patendid või autoriõigused seotud põhjustel või konkurentsi puudumisel tehniliste põhjuste tõttu suudab tooteid või teenuseid pakkuda üksnes üks teatav tarnija ja puudub mõistlik valikuvõimalus või asendustarnija;

c) 

kuivõrd see on hankeüksusele ettenägematute sündmuste kiireloomulisuse tõttu hädavajalik juhul, kui tooteid või teenuseid ei olnud avatud või valikpakkumismenetluste abil võimalik saada õigeks ajaks;

d) 

esialgse tarnija lisatarnete puhul, mis on mõeldud olemasolevate toodete või seadmete osaliseks asendamiseks või olemasolevate toodete, teenuste või seadmete täiendamiseks, kui tarnija vahetamine sunniks hankeüksust hankima seadmeid või teenuseid, mis ei vasta juba olemasolevate seadmete või teenustega vahetatavuse nõuetele; ( 220 )

e) 

kui hankeüksus hangib prototüüpe või esimese toote või teenuse, mis on välja töötatud tema tellimusel teatava teadusuuringut, katsetus-, uurimis- või esialgset arendustööd käsitleva lepingu alusel ja selle raames. Kui sellised lepingud on täidetud, kohaldatakse toodete või teenuste edasiste hangete suhtes artiklit VII–XIV ; ( 221 )

f) 

kui esialgse lepinguga hõlmamata, kuid esialgsetes pakkumisdokumentides sisalduvad täiendavad ehitusteenused on ettenägematute asjaolude tõttu muutunud vajalikuks esialgses lepingus kirjeldatud ehitusteenuste lõpuleviimiseks ja hankeüksusel on vaja sõlmida täiendavaid ehitusteenuseid käsitlevaid lepinguid asjakohaseid ehitusteenuseid osutava töövõtjaga, kuna täiendavate ehitusteenuste eraldamine esialgsest lepingust oleks tehnilistel või majanduslikel põhjustel raske ja põhjustaks hankeüksusele suuri ebamugavusi. Täiendavate ehitusteenuste kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50 protsenti pealepingu maksumusest;

g) 

uute ehitusteenuste puhul, mis seisnevad kooskõlas VII–XIV artikliga sõlmitud esialgse lepingu objektiks olevale põhiprojektile vastavate samalaadsete ehitusteenuste kordamises ja mille puhul on hankeüksus esialgset ehitusteenust käsitleva kavandatava hanke teadaandes osutanud, et selliseid uusi ehitusteenuseid käsitlevate lepingute sõlmimisel võidakse kasutada piiratud pakkumismenetlusi;

h) 

tooraineturult ostetavate toodete puhul;

i) 

ostude puhul, mis tehakse erakordselt soodsatel tingimustel, mis kehtivad väga lühikese aja jooksul. See säte on mõeldud hõlmama ebatavalisi müügitehinguid, mida teostavad äriühingud, kes ei ole tavaliselt tarnijad, või selliste varade müüki, mille müüja on likvideerimisel olev või pankrotivara haldav ettevõte. See ei ole mõeldud hõlmama tavaoste püsitarnijatelt;

j) 

projekteerimisvõistluse võitjaga sõlmitavate lepingute puhul, tingimusel et võistlus on korraldatud kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, eelkõige IX artikli kohaselt avaldatava kutse osas piisavalt kvalifitseeritud tarnijatele osaleda sellises võistluses, mida sõltumatu žürii hindab projekteerimislepingute sõlmimiseks võitjatega.

2.  
Hankeüksused koostavad kirjaliku aruande iga lepingu kohta, mis on sõlmitud lõike 1 sätete alusel. Igas aruandes sisaldub hankeüksuse nimi, hangitavate toodete või teenuste maksumus ja laad, päritolumaa ja märge menetluse aluseks olevate käesoleva artikli tingimuste kohta. See aruanne jääb asjaomase hankeüksuse kätte hankeüksuse eest vastutavate ametiasutuste käsutusse, et seda aruannet saaks kasutada, kui artikli XVIII, XIX, XX ja XXII menetlused seda nõuavad.

Artikkel XVI

Korvamismeetmed

1.  
Tarnijate, toodete või teenuste kvalifitseerimisel ja valimisel või pakkumiste hindamisel ja lepingute sõlmimisel hankeüksused ei rakenda, taotle ega võta arvesse korvamismeetmeid. ( 222 )
2.  
Sellest olenemata, võttes arvesse üldisi tegevuspõhimõtteid, sealhulgas arenguga seonduvaid, võib arengumaa ühinemisel läbi rääkida selliseid tasakaalustamistingimusi nagu omamaise osaluse sisaldumise nõuded. Selliseid nõudeid kasutatakse üksnes hankeprotsessis osalejate kvalifitseerimiseks, mitte aga kriteeriumidena lepingu sõlmimise üle otsustamisel. Tingimused on objektiivsed, selgelt määratletud ja mittediskrimineerivad. Need sätestatakse vastavat maad käsitlevas I liites ja need võivad sisaldada täpseid piiranguid korvamismeetmete rakendamisele mis tahes lepingus, mille suhtes kohaldatakse käesolevat lepingut. Selliste tingimuste olemasolust teatakse komisjonile ja need lisatakse kavandatava hanke teadaandele ja muudele dokumentidele.

Artikkel XVII

Läbipaistvus

1.  

Iga lepinguosaline ergutab hankeüksusi osutama tingimustele, kaasa arvatud kõik kõrvalekalded võistupakkumismenetlustest või vaidlustamismenetluste kasutamine, mille alusel võetakse arvesse pakkumisi tarnijatelt, kes asuvad käesoleva lepingu osalisteks mitteolevates maades, kes sellest olenemata, eesmärgiga muuta oma lepingute sõlmimine läbipaistvamaks:

a) 

piiritlevad oma lepingute tingimused kooskõlas artikliga VI (tehnospetsifikaadid);

b) 

avaldavad artiklis IX nimetatud hanketeadaanded, sealhulgas artikli IX lõikes 8 nimetatud, ühes WTO ametlikus keeles avaldatavas teadaandes (kavandatava hanke kokkuvõtlik teadaanne) sisalduvad tingimused, mille alusel võetakse arvesse pakkumisi käesoleva lepingu osalisteks olevates maades asuvatelt tarnijatelt;

c) 

on valmis tagama, et nende hanke-eeskirjad hanke käigus tavaliselt ei muutu, ja juhul kui selline muutmine osutub vältimatuks, tagama rahuldava heastamisvahendi kättesaadavuse.

2.  
Käesoleva lepingu osalisteks mitteolevate, kuid lõike 1 punktides a–c piiritletud tingimusi täitvatel valitsustel on õigus osaleda komitees vaatlejatena, kui nad teatavad sellest lepinguosalistele.

Artikkel XVIII

Hankeüksuste kohustusi käsitlev teave ja kontroll

1.  

Hankeüksused avaldavad II liites loetletud asjakohases väljaandes teadaande hiljemalt 72 päeva pärast iga artikli XIII–XV kohase lepingu sõlmimist. Need teadaanded sisaldavad järgmisi andmeid:

a) 

sõlmitud lepinguga hõlmatud toodete või teenuste laad ja kogus;

b) 

lepingu sõlminud hankeüksuse nimi ja aadress;

c) 

lepingu sõlmimisotsuse tegemise kuupäev;

d) 

eduka pakkuja nimi ja aadress;

e) 

eduka pakkumise maksumus või lepingu sõlmimisel arvessevõetud kõrgeim ja madalaim pakkumine;

f) 

vajaduse korral artikli IX lõike 1 alusel avaldatud teadaande tunnusandmed või XV artikli kohase menetluse kasutamise põhjus ning

g) 

kasutatud menetluse liik.

2.  

Iga hankeüksus annab lepinguosalise tarnija taotluse korral viivitamata:

a) 

selgitust oma hanketavade ja -menetluste kohta;

b) 

asjakohast teavet tarnija kvalifitseerumistaotluse tagasilükkamise, tema kehtiva kvalifikatsiooni tühistamise ja tema pakkujaks mittevalimise põhjuste kohta ning

c) 

edutu pakkuja puhul teavet tema pakkumise mittevalimise põhjuste, valitud pakkumise sisu ja suhteliste eeliste kohta ning eduka pakkuja nime.

3.  
Hankeüksused teatavad osalevatele tarnijatele viivitamata ja taotluse korral kirjalikult otsustest lepingute sõlmimise kohta.
4.  
Hankeüksused võivad siiski otsustada, et teatavaid lõikes 1 ja lõike 2 punktis c sisalduvaid andmeid lepingu sõlmimise kohta võib andmata jätta, kui selliste andmete avaldamine takistaks seaduste rakendamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või riivaks teatavate avalik- või eraõiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks kahjustada ausat konkurentsi tarnijate vahel.

Artikkel XIX

Lepinguosaliste kohustusi käsitlev teave ja kontroll

1.  
Iga lepinguosaline avaldab viivitamata kõik käesoleva lepinguga hõlmatud riigihankeid käsitlevad seadused, määrused, kohtulahendid, üldkohaldatavad haldusotsused ja igasugused menetlused (sealhulgas lepingute tüüptingimused) asjakohastes väljaannetes, mis on loetletud IV liites, ja sellisel viisil, mis võimaldab teistel lepinguosalistel ja tarnijatel nendega tutvuda. Iga lepinguosaline on taotluse korral valmis andma selgitusi teistele lepinguosalistele oma riigihankemenetluste kohta.
2.  
Ilma et see piiraks artikli XXII sätete kohaldamist, võib käesoleva lepingu sellise lepinguosalise valitsus, kus asub edutu pakkuja, taotleda lepingu sõlmimise kohta sellist lisateavet, mis võib olla vajalik tagamaks, et hange teostati ausalt ja erapooletult. Selleks annab hankijavalitsus teavet eduka pakkumise sisu ja suhteliste eeliste ning lepingu hinna kohta. Tavaliselt võib edutu pakkuja asukohamaa valitsus viimatinimetatud teabe avalikustada, tingimusel et ta kasutab seda õigust kaalutletult. Juhul, kui selle teabe avaldamine kahjustaks konkurentsi edasistes pakkumistes, ei avalikustata seda teavet, välja arvatud pärast nõupidamist ja kokkuleppel selle lepinguosalisega, kes andis teabe edutu pakkuja asukohamaa valitsusele.
3.  
Taotluse korral antakse mis tahes teisele lepinguosalisele hõlmatud hankeüksuste hangete ja iga nende sõlmitud lepingu kohta kättesaadavat teavet.
4.  
Mis tahes lepinguosalisele antud salajast teavet, mis takistaks seaduste rakendamist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või riivaks teatavate avalik- või eraõiguslike ettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks kahjustada ausat konkurentsi tarnijate vahel, ei avaldata ilma teavet andva lepinguosalise ametliku loata.
5.  

Iga lepinguosaline kogub ja esitab komiteele igal aastal statistika oma käesoleva lepinguga hõlmatud hangete kohta. Sellised aruanded sisaldavad käesoleva lepinguga hõlmatud hankeüksuste sõlmitud lepingute kohta järgmist teavet:

a) 

lisas 1 loetletud hankeüksuste puhul statistika sõlmitud lepingute arvestusliku maksumuse, nii künnisväärtust ületavate kui ka sellest allapoole jäävate lepingute kohta kokkuvõtlikult ja hankeüksuste lõikes; lisas 2 ja 3 loetletud hankeüksuste puhul statistika sõlmitud künnisväärtust ületavate lepingute arvestusliku maksumuse kohta kokkuvõtlikult ja hankeüksuste liikide lõikes;

b) 

lisas 1 loetletud hankeüksuste puhul statistika sõlmitud künnisväärtust ületavate lepingute arvu ja kogumaksumuse kohta hankeüksuste ning toote- ja teenuseliikide lõikes ühtsete liigitussüsteemide kohaselt; lisas 2 ja 3 loetletud hankeüksuste puhul statistika sõlmitud künnisväärtust ületavate lepingute arvestusliku maksumuse kohta hankeüksuste liikide ning toote- ja teenuseliikide lõikes;

c) 

lisas 1 loetletud hankeüksuste puhul statistika igal artikliga XV hõlmatud juhul sõlmitud lepingute arvu ja kogumaksumuse kohta hankeüksuste ning toote- ja teenuseliikide lõikes; lisas 2 ja 3 loetletud hankeüksuste puhul statistika igal artikliga XV hõlmatud juhul sõlmitud künnisväärtust ületavate lepingute kogumaksumuse kohta ning

d) 

lisas 1 loetletud hankeüksuste puhul statistika asjakohastes lisades sisalduvate käesoleva lepingu erandite alusel sõlmitud lepingute arvu ja kogumaksumuse kohta hankeüksuste lõikes; lisas 2 ja 3 loetletud hankeüksuste puhul statistika asjakohastes lisades sisalduvate käesoleva lepingu erandite alusel sõlmitud lepingute kogumaksumuse kohta.

Kuivõrd selline teave on kättesaadav, esitab iga lepinguosaline statistika tema hankeüksuste ostetud toodete ja teenuste päritolumaade kohta. Selliste statistikate võrreldavuse tagamiseks annab komitee juhiseid kasutatavate meetodite osas. Käesoleva lepinguga hõlmatud hangete üle tõhusa järelevalve tagamiseks võib komitee ühehäälselt otsustada muuta punktide a–d nõudeid esitatava statistilise teabe laadi ja ulatuse ning kasutatavate jaotuste ja liigituste osas.

Artikkel XX

Vaidlustamismenetlus

Konsultatsioonid

1.  
Kui tarnija kaebab, et käesolevat lepingut on rikutud seoses mõne hankega, ergutab iga lepinguosaline tarnijat üritama oma kaebust lahendada konsulteerimise teel hankeüksusega. Sel juhul käsitleb hankeüksus iga sellist kaebust erapooletult ja õigeaegselt ning viisil, mis ei piira vaidlustamissüsteemi raames parandusmeetmete rakendamist.

Vaidlustamine

2.  
Iga lepinguosaline näeb ette mittediskrimineerivad, kiired, läbipaistvad ja tõhusad menetlused, mis võimaldavad tarnijatel esitada kaebusi käesoleva lepingu väidetavate rikkumiste kohta, mis toimuvad seoses hangetega, mille vastu nad tunnevad või on tundnud huvi.
3.  
Iga lepinguosaline sätestab oma vaidlustamismenetluse kirjalikult ja muudab selle üldkättesaadavaks.
4.  
Iga lepinguosaline tagab, et käesoleva lepinguga hõlmatud hangete teostamisprotsessi kõikide osadega seotud dokumente säilitatakse kolm aastat.
5.  
Huvitatud tarnijalt võib nõuda vaidlustamismenetluse alustamist ja sellest hankeüksusele teatamist kindla tähtaja jooksul alates hetkest, mil kaebuse alus sai teatavaks või oleks mõistlikult pidanud teatavaks saama, kuid see tähtaeg ei või mingil juhul olla lühem kui 10 päeva.
6.  

Kaebusi arutatakse kohtus või erapooletus ja sõltumatus järelevalveorganis, kes ei tunne hanke tulemuse vastu huvi ja kelle liikmed on ametisoleku ajal kaitstud väliste mõjutuste eest. Sellise järelevalveorgani tegevus, kes ei ole kohus, kuulub kohtulikule läbivaatamisele või tema menetlused näevad ette, et:

a) 

asjaosalised kuulatakse ära enne seisukoha esitamist või otsuse langetamist;

b) 

asjaosalistel võib olla esindaja või abiline;

c) 

asjaosalistel on juurdepääs kõikidele menetlustele;

d) 

menetlused võivad olla avalikud;

e) 

seisukohad või otsused esitatakse kirjalikult koos seletusega, kus esitatakse seisukohtade või otsuste põhjendused;

f) 

võib kaasata tunnistajaid;

g) 

dokumendid on järelevalveorgani käsutuses.

7.  

Vaidlustamismenetlusega nähakse ette:

a) 

kiired ajutised meetmed lepingu rikkumiste heastamiseks ja ärivõimaluste säilitamiseks. Sellised meetmed võivad põhjustada hankeprotsessi peatamise. Menetlusega võib siiski ette näha, et selliste meetmete kohaldamise üle otsustamisel võib arvesse võtta nende ülekaalukalt ebasoodsaid tagajärgi asjakohastele huvidele, sealhulgas avalikud huvid. Sel juhul esitatakse kirjalikult meetmete võtmata jätmise õigustatud põhjendus;

b) 

hinnang kaebusele ja võimalus otsustada selle põhjendatuse üle;

c) 

lepingu rikkumise heastamine või kantud kahjude hüvitamine, mis võib piirduda pakkumise esitamise või kaebusega seotud kuludega.

8.  
Äri- ja muude seotud huvide kaitsmiseks viiakse vaidlustamismenetlus tavaliselt aegsasti lõpule.

Artikkel XXI

Institutsioonid

1.  
Asutatakse iga lepinguosalise esindajatest koosnev riigihankekomitee. See komitee valib oma eesistuja ja ase-eesistuja ning tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas, et anda lepinguosalistele võimalus pidada nõu käesoleva lepingu toimimisega või selle eesmärkide lähendamisega seotud küsimustes ning täita muid ülesandeid, mida lepinguosalised võivad talle panna.
2.  
Komitee võib asutada toimkondi või muid allorganeid, mis täidavad ülesandeid, mida komitee on neile pannud.

Artikkel XXII

Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine

1.  
Kui edaspidi ei ole selgesõnaliselt teisiti sätestatud, kohaldatakse WTO lepingu kohase vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe (edaspidi „vaidluste lahendamise käsituslepe”) sätteid.
2.  
Kui lepinguosaline leiab, et talle käesolevast lepingust otseselt või kaudselt tulenev kasu muutub olematuks või väheneb või et käesoleva lepingu mis tahes eesmärgi saavutamine on takistatud teise lepinguosalise või teiste lepinguosaliste käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või teise lepinguosalise või teiste lepinguosaliste mis tahes meetme kohaldamise tõttu, olgu see siis käesoleva lepingu sätetega vastuolus või mitte, võib ta asjale vastastikku rahuldava lahenduse leidmiseks teha kirjalikke esildisi või ettepanekuid sellisele teisele lepinguosalisele või sellistele teistele lepinguosalistele, kes on tema arvates asjaga seotud. Sellisest toimingust teatatakse viivitamata vaidluste lahendamise käsitusleppe alusel asutatud vaidluste lahendamise organile (edaspidi „VLO”) allpool sätestatud korras. Iga lepinguosaline, kellele on tehtud selline esildis või ettepanek, käsitleb neid mõistvalt.
3.  
VLO on volitatud moodustama vaekogusid, heaks kiitma vaekogu ja apellatsioonikogu ettekandeid, andma vaidlusasjas soovitusi või tegema otsuseid, korraldama järelevalvet otsuste ja soovituste elluviimise üle ning lubama kontsessioonide ja muude käesolevast lepingust tulenevate kohustuste peatamist või pidama heastamisvahendeid käsitlevaid konsultatsioone, kui lepinguga vastuolus olevateks tunnistatud meetmete kõrvaldamine ei ole võimalik, tingimusel et üksnes käesoleva lepingu osalisteks olevad WTO liikmed osalevad käesoleva lepinguga seotud vaidluste suhtes VLO langetatavates otsustes või võetavates meetmetes.
4.  

Vaekogul on järgmised volitused, kui vaidluspooled 20 päeva jooksul alates vaekogu asutamisest teisiti kokku ei lepi:

„Uurida käesoleva lepingu ja … (kõikide muude loendilepingute nimetused, millele vaidluspooled tuginevad) sätteid silmas pidades VLOle … dokumendiga … (osapoole nimi) esitatud asja ja teha selliseid järeldusi, mis aitavad VLOd soovituste või käesolevas lepingus ettenähtud otsuste tegemisel.”

Vaidluse korral, kus üks vaidluspool tugineb nii käesoleva kui ka ühe või mitme vaidluste lahendamise käsitusleppe lisas 1 loetletud lepingu sätetele, kohaldatakse lõiget 3 üksnes vaekogu ettekande nende osade suhtes, mis käsitlevad käesoleva lepingu tõlgendamist ja kohaldamist.

5.  
Käesolevat lepingut käsitlevate vaidluste arutamiseks VLO moodustatud vaekogudesse kuuluvad asjatundjad riigihangete alal.
6.  
Tehakse kõik jõupingutused, et menetlusi võimalikult kiirendada. Olenemata vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli 12 lõigetest 8 ja 9 püüab vaekogu esitada oma lõpliku ettekande vaidluspooltele hiljemalt nelja kuu jooksul ja viivituse korral hiljemalt seitsme kuu jooksul alates kuupäevast, mil lepiti kokku vaekogu koosseis ja volitused. Samuti tehakse kõik jõupingutused, et lühendada vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli 20 lõikes 1 ja artikli XXI lõikes 4 ettenähtud ajavahemikke kahe kuu võrra. Lisaks sellele, olenemata vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli XXI lõike 5 sätetest, püüab vaekogu teha 60 päeva jooksul otsuse lahkarvamuste korral, mis puudutavad soovituste ja otsuste täitmiseks võetud meetmete olemasolu või nende kooskõla mõne loendilepinguga.
7.  
Olenemata vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli XXI lõikest 2 ei põhjusta ükski muust vaidluste lahendamise käsitusleppe lisas 1 loetletud lepingust kui käesolevast lepingust tulenev vaidlus kontsessioonide ega muude käesolevast lepingust tulenevate kohustuste peatamist ja ükski käesolevast lepingust tulenev vaidlus ei põhjusta ühestki muust nimetatud lisas 1 loetletud lepingust tulenevate kontsessioonide ega muude kohustuste peatamist.

Artikkel XXIII

Lepingu erandid

1.  
Käesolevas lepingus sätestatut ei tõlgendata ühtki lepinguosalist takistavana meetmete võtmisel või mis tahes teabe avalikustamata jätmisel, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks, mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse hankimise või riigi julgeoleku või riigikaitse seisukohalt hädavajalike hangetega.
2.  
Vastavalt nõudele, et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võiks tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist nende maade vahel, kus valitsevad samasugused tingimused, või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist, ei tõlgendata mitte midagi käesolevas lepingus ühtki lepinguosalist takistavana selliste meetmete kohaldamisel või rakendamisel, mis on vajalikud kõlbluse, avaliku korra või turvalisuse, inimeste, loomade või taimede elu või tervise või intellektuaalomandi kaitsmiseks või mis on seotud puuetega isikute, heategevusühenduste või vangide valmistatavate toodete või osutatavate teenustega.

Artikkel XXIV

Lõppsätted

1.   Tunnustamine ja jõustumine

Käesolev leping jõustub 1. jaanuaril 1996 nende valitsuste ( 223 ) suhtes, kelle puhul kokkulepitud rakendusala on esitatud käesoleva lepingu I liite lisas 1–5 ja kes on lepingule 15. jaanuaril 1994 alla kirjutades seda tunnustanud või kes on selleks kuupäevaks lepingule ratifitseerimiseks alla kirjutanud ja lepingu seejärel enne 1. jaanuari 1996 ratifitseerinud.

2.   Ühinemine

Iga WTO liikmeks olev valitsus või enne WTO lepingu jõustumiskuupäeva GATT 1947 lepinguosaline, kes ei ole käesoleva lepingu osaline, võib käesoleva lepinguga ühineda kõnealuse valitsuse ja käesoleva lepingu osaliste kokkulepitavatel tingimustel. Ühinemine toimub sel viisil kokkulepitud tingimusi sisaldava ühinemiskirja hoiuleandmisega WTO peadirektorile. Leping jõustub ühineva valitsuse suhtes 30. päeval alates kuupäevast, mil ta lepinguga ühines.

3.   Üleminekukord

a) 

Hongkong ja Korea võivad käesoleva lepingu sätete kohaldamist, välja arvatud XXI ja XXII artikkel, edasi lükata kõige rohkem 1. jaanuarini 1997. Kui lepingusätete kohaldamise alguskuupäev on varasem kui 1. jaanuar 1997, teatakse alguskuupäevast WTO peadirektorile 30 päeva ette;

b) 

käesoleva lepingu jõustumise ja selle Hongkongis kohaldamise alguskuupäeva vahelisel ajal reguleerivad Hongkongi ja kõikide teiste käesoleva lepingu osaliste, kes 15. aprillil 1994 olid 2. veebruaril 1987 muudetud, 12. aprillil 1979 Genfis sõlmitud riigihankelepingu („1988. aasta leping”) lepinguosalised, vahelisi õigusi ja kohustusi 1988. aasta lepingu ja selle muudetud või parandatud lisade sisulised sätted, ( 224 ) mis on selleks käesoleva viitega käesolevasse lepingusse inkorporeeritud ja kehtivad kuni 31. detsembrini 1996;

c) 

käesoleva lepingu nende lepinguosaliste vahel, kes on ka 1988. aasta lepingu osalised, asendavad käesolevast lepingust tulenevad õigused ja kohustused 1988. aasta lepingust tulenevaid;

d) 

Artikkel XXII ei jõustu enne WTO lepingu jõustumiskuupäeva. Kuni selle ajani kohaldatakse käesolevast lepingust tulenevate konsultatsioonide ja vaidluste suhtes 1988. aasta lepingu VII artikli sätteid, mis on selleks käesoleva viitega käesolevasse lepingusse inkorporeeritud. Neid sätteid kohaldatakse käesoleva lepingu kohase komitee egiidi all;

e) 

enne WTO lepingu jõustumiskuupäeva tõlgendatakse viiteid WTO organitele viidetena vastavatele GATTi organitele ja viiteid WTO peadirektorile ja WTO sekretariaadile tõlgendatakse vastavalt viidetena GATT 1947 lepinguosaliste peadirektorile ja GATTi sekretariaadile.

4.   Reservatsioonid

Käesoleva lepingu ühegi sätte suhtes ei või teha reservatsioone.

5.   Siseriiklikud õigusaktid

a) 

Iga valitsus, kes tunnustab käesolevat lepingut või ühineb sellega, tagab, et hiljemalt kuupäevaks, mil käesolev leping tema suhtes jõustub, vastavad tema seadused, määrused ja haldusmenetlused ning käesolevale lepingule lisatud nimekirjades sisalduvate hankeüksuste kohaldatavad eeskirjad, menetlused ja tavad käesoleva lepingu sätetele.

b) 

Iga lepinguosaline teatab komiteele kõikidest muutustest oma seadustes ja määrustes, mis on seotud käesoleva lepinguga, ning selliste seaduste ja määruste kohaldamises.

6.   Täpsustused või muudatused

a) 

Täpsustustest, hankeüksuse ülekandmisest ühest lisast teise või erandjuhul muudest I–IV liitega seotud muudatustest teatatakse komiteele koos teabega muutuse tõenäoliste tagajärgede kohta käesolevas lepingus vastastikku kokkulepitud rakendusalale. Kui täpsustused, ülekandmised või muud muudatused on puhtformaalset laadi või väheolulised, jõustuvad need tingimusel, et 30 päeva jooksul ei esitata vastuväidet. Muudel juhtudel kutsub komitee eesistuja viivitamata kokku komitee koosoleku. Komitee kaalub ettepanekut ja võimalikke nõudeid kompenseerivate täpsustuste tegemiseks, et säilitada õiguste ja kohustuste tasakaal ning enne sellist teatamist käesolevas lepingus sätestatud vastastikuse rakendusala võrreldav ulatus. Kui kokkuleppele ei jõuta, võib asja lahendada XXII artiklis sätestatud korras.

b) 

Kui lepinguosaline soovib oma õiguste teostamiseks mõne hankeüksuse I liitest välja arvata seetõttu, et riiklik kontroll või mõju tema üle on tegelikult lakanud, teatab kõnealune lepinguosaline sellest komiteele. Selline muudatus jõustub komitee järgmise koosoleku lõppkuupäevale järgneval päeval, tingimusel et see koosolek ei toimu varem kui 30 päeva pärast teatamiskuupäeva ja et vastuväidet ei ole esitatud. Vastuväite korral võib asja lahendada XXII artiklis sätestatud konsulteerimise ja vaidluste lahendamise korra kohaselt. I liite ettepandud muudatuse ja iga sellest tuleneva kompenseeriva täpsustuse kaalumisel võetakse arvesse turgude avanemise tagajärgi riikliku kontrolli või mõju lakkamise korral.

7.   Läbivaatamine, läbirääkimised ja edaspidine tegevus

a) 

Komitee vaatab igal aastal läbi käesoleva lepingu rakendamise ja toimimise, võttes arvesse selle eesmärke. Komitee teatab igal aastal WTO peanõukogule nende läbivaatustega hõlmatud aja jooksul toimunud sündmustest.

b) 

Hiljemalt kolmanda aasta lõpus alates käesoleva lepingu jõustumiskuupäevast ja korrapäraselt pärast seda peavad lepinguosalised edasisi läbirääkimisi, et täiustada käesolevat lepingut ja saavutada vastastikkuse põhjal selle suurim võimalik rakendusala lepinguosalistes, võttes arvesse arengumaid käsitlevaid V artikli sätteid.

c) 

Lepinguosalised püüavad vältida avatud hankemenetlust moonutavate diskrimineerivate meetmete ja tavade kehtestamist või pikendamist ning püüavad punkti b kohaste läbirääkimiste raames kaotada käesoleva lepingu jõustumiskuupäeval veel kehtivad kõnealused meetmed ja tavad.

8.   Infotehnoloogia

Tagamaks, et käesolev leping ei kujuta endast asjatut takistust tehnika arengule, arutavad lepinguosalised komitees korrapäraselt infotehnoloogia kasutamise arengut riigihangetes ja peavad vajaduse korral läbirääkimisi lepingu muudatuste üle. Nende nõupidamiste eesmärk on eelkõige tagada, et infotehnoloogia kasutamine lähendab avatud, mittediskrimineeriva ja tõhusa riigihanketegevuse eesmärke läbipaistvate menetluste abil, et käesoleva lepinguga hõlmatud lepingud on selgelt määratletud ja et on võimalik määratleda kõik teatavat lepingut käsitlevad kättesaadavad andmed. Kui lepinguosaline kavatseb välja töötada uusi menetlusi, püüab ta arvesse võtta teiste lepinguosaliste väljendatud seisukohti võimalike probleemide kohta.

9.   Muudatused

Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut muuta, võttes arvesse muu hulgas selle rakendamisel omandatud kogemusi. Selline muudatus, milles lepinguosalised on komitee kehtestatud korras saavutanud üksmeele, ei jõustu ühegi lepinguosalise suhtes enne, kui asjaomane lepinguosaline on selle heaks kiitnud.

10.   Denonsseerimine

a) 

Iga lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida. Denonsseerimine jõustub 60 päeva möödudes kuupäevast, mil WTO peadirektor saab kätte kirjaliku denonsseerimisteate. Iga lepinguosaline võib sellise teatamise korral taotleda komitee viivitamata kokkukutsumist.

b) 

Kui käesoleva lepingu osaline ei saa WTO liikmeks ühe aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumiskuupäevast või lakkab olemast WTO liige, lakkab ta selsamal kuupäeval olemast käesoleva lepingu osaline.

11.   Käesoleva lepingu mittekohaldamine teatavate lepinguosaliste vahel

Käesolevat lepingut ei kohaldata mis tahes kahe lepinguosalise vahel, kui ajal, mil üks neist tunnustab käesolevat lepingut või ühineb sellega, ei nõustu üks neist lepinguosalistest sellise kohaldamisega.

12.   Märkused, liited ja lisad

Käesoleva lepingu märkused, liited ja lisad moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

13.   Sekretariaat

Käesoleva lepinguga seotud küsimusi korraldab WTO sekretariaat.

14.   Hoiuleandmine

Käesolev leping antakse hoiule WTO peadirektorile, kes annab igale lepinguosalisele viivitamata tõestatud koopia käesolevast lepingust, igast käesoleva artikli lõike 6 kohaselt tehtud täpsustusest või muudatusest, igast lõike 9 kohaselt tehtud muudatusest ning teatab igast lõigete 1 ja 2 kohasest lepingu tunnustamisest või sellega ühinemisest ja igast lõike 10 kohasest lepingu denonsseerimisest.

15.   Registreerimine

Käesolev leping registreeritakse kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 sätetega.

Sõlmitud Marrakechis viieteistkümnendal aprillil tuhande üheksasaja üheksakümne neljandal aastal ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja hispaania keeles, millest iga tekst on autentne, kui käesoleva lepingu liidete suhtes ei ole teisiti sätestatud.

MÄRKUSED

Mõisted „maa” või „maad” hõlmavad käesolevas lepingus ja selle liidetes mis tahes eraldiseisvaid tolliterritooriume, kes on käesoleva lepingu osalised.

Kui käesoleva lepingu osaliseks oleva eraldiseisva tolliterritooriumi puhul kasutatakse käesolevas lepingus mõistet „riiklik”, käsitletakse seda kõnealuse tolliterritooriumiga seonduvana, kui ei ole sätestatud teisiti.

Artikli I lõige 1

Võttes arvesse seotud abi käsitlevaid üldisi tegevuspõhimõtteid, sealhulgas arengumaade eesmärki muuta selline abi mitteseotuks, ei kohaldata käesolevat lepingut arengumaadele antava seotud abi raames toimuvate hangete suhtes nii kaua, kui lepinguosalised sellist abi annavad.

INTERNATIONAL DAIRY ARRANGEMENT



PREAMBLE

Recognizing the importance of milk and dairy products to the economy of many countries ( 225 ) in terms of production, trade and consumption;

Recognizing the need, in the mutual interests of producers and consumers, and of exporters and importers, to avoid surpluses and shortages, and to maintain prices at an equitable level;

Noting the diversity and interdependence of dairy products;

Noting the situation in the dairy products market, which is characterized by very wide fluctuations and the proliferation of export and import measures;

Considering that improved cooperation in the dairy products sector contributes to the attainment of the objectives of expansion and liberalization of world trade, and the implementation of the principles and objectives concerning developing countries agreed upon in the Tokyo Declaration of Ministers dated 14 September 1973 concerning the Multilateral Trade Negotiations;

Determined to respect the principles and objectives of the General Agreement on Tariffs and Trade (hereinafter referred to as „General Agreement” or „GATT”) ( 226 ) and, in carrying out the aims of this Arrangement, effectively to implement the principles and objectives agreed upon in the said Tokyo Declaration;

The participants to the present Arrangement have, through their representatives, agreed as follows:



PART ONE

GENERAL PROVISIONS

Article I

Objectives

The objectives of this Arrangement shall be, in accordance with the principles and objectives agreed upon in the Tokyo Declaration of Ministers dated 14 September 1973 concerning the Multilateral Trade Negotiations,

— 
to achieve the expansion and ever greater liberalization of world trade in dairy products under market conditions as stable as possible, on the basis of mutual benefit to exporting and importing countries;
— 
to further the economic and social development of developing countries.

Article II

Products Coverage

1.  

This Arrangement applies to the dairy products sector. For the purpose of this Arrangement, the term „dairy products” is deemed to include the following products, as defined in the Customs Cooperation Council Nomenclature:



CCCN

(a)  Milk and cream, fresh, not concentrated or sweetened

04.01

(b)  Milk and cream, preserved, concentrated or sweetened

04.02

(c)  Butter

04.03

(d)  Cheese and curd

04.04

(e)  Casein

ex 35.01

2.  
The International Dairy Products Council established in terms of Article VII: l(a) of this Arrangement (hereinafter referred to as the Council) may decide that the Arrangement is to apply to other products in which dairy products referred to in paragraph 1 of this Article have been incorporated if it deems their inclusion necessary for the implementation of the objectives and provisions of this Arrangement.

Article III

Information

1.  
The participants agree to provide regularly and promptly to the Council the information required to permit it to monitor and assess the overall situation of the world market for dairy products and the world market situation for each individual dairy product.
2.  
Participating developing countries shall furnish the information available to them. In order that these participants may improve their data collection mechanisms, developed participants, and any developing participants able to do so, shall consider sympathetically any request to them for technical assistance.
3.  

The information that the participants undertake to provide pursuant to paragraph 1 of this Article, according to the modalities that the Council shall establish, shall include data on past performance, current situation and outlook regarding production, consumption, prices, stocks and trade, including transactions other than normal commercial transactions, in respect of the products referred to in Article II of this Arrangement, and any other information deemed necessary by the Council. Participants shall also provide information on their domestic policies and trade measures, and on their bilateral, plurilateral or multilateral commitments, in the dairy sector and shall make known, as early as possible, any changes in such policies and measures that are likely to affect international trade in dairy products. The provisions of this paragraph shall not require any participant to disclose confidential information which would impede law enforcement or otherwise be contrary to the public interest or would prejudice the legitimate commercial interests of particular enterprises, public or private.

Note:  It is understood that under the provisions of this Article, the Council instructs the secretariat to draw up, and keep up to date, an inventory of all measures affecting trade in dairy products, including commitments resulting from bilateral, plurilateral and multilateral negotiations.

Article IV

Functions of the International Dairy Products Council and Cooperation between the Participants to this Arrangement

1.  

The Council shall meet in order to:

(a) 

make an evaluation of the situation in and outlook for the world market for dairy products, on the basis of a status report prepared by the secretariat with the documentation furnished by participants in accordance with Article III of this Arrangement, information arising from the operation of the Protocols covered by Article VI of this Arrangement, and any other information available to it;

(b) 

review the functioning of this Arrangement.

2.  
If after an evaluation of the world market situation and outlook referred to in paragraph l(a) of this Article, the Council finds that a serious market disequilibrium, or threat of such a disequilibrium, which affects or may affect international trade, is developing for dairy products in general or for one or more products, the Council will proceed to identify, taking particular account of the situation of developing countries, possible solution for consideration by governments.
3.  
Depending on whether the Council considers that the situation defined in paragraph 2 of this Article is temporary or more durable, the measures referred to in paragraph 2 of this Article could include short-, medium-or long-term measures to contribute to improve the overall situation of the world market.
4.  
When considering measures that could be taken pursuant to paragraphs 2 and 3 of this Article, due account shall be taken of the special and more favourable treatment, to be provided for developing countries, where this is feasible and appropriate.
5.  
Any participant may raise before the Council any matter affecting this Arrangement inter alia for the same purposes provided for in paragraph 2 of this Article. Each participant shall promptly afford adequate opportunity for consultation regarding such matter ( 227 ) affecting this Arrangement.
6.  
If the matter affects the application of the specific provisions of the Protocols annexed to this Arrangement, any participant which considers that its trade interests are being seriously threatened and which is unable to reach a mutually satisfactory solution with the other participant or participants concerned, may request the Chairman of the Committee for the relevant Protocol established under Article VII:2(a) of this Arrangement, to convene a special meeting of the Committee on an urgent basis so as to determine as rapidly as possible, and within four working days if requested, any measures which may be required to meet the situation. If a satisfactory solution cannot be reached, the Council shall, at the request of the Chairman of the Committee for the relevant Protocol, meet wihin a period of not more than fifteen days to consider the matter with a view to facilitating a satisfactory solution.

Article V

Food Aid and Transactions other than Normal Commercial Transactions

1.  

The participants agree:

(a) 

In cooperation with FAO and other interested organizations, to foster recognition of the value of dairy products in improving nutritional levels and of ways and means through which they may be made available for the benefit of developing countries.

(b) 

In accordance with the objectives of this Arrangement, to furnish, within the limits of their possibilities, dairy products to developing countries by way of food aid. Participants should notify the Council in advance each year, as far as practicable, of the scale, quantities and destinations of their proposed contributions of such food aid. Participants should also give, if possible, prior notification to the Council of any proposed amendments to the notified programme. It would be understood that contributions could be made bilaterally or through joint projects or through multilateral programmes, particularly the World Food Programme.

(c) 

Recognizing the desirability of harmonizing their efforts in this field, as well as the need to avoid harmful interference with normal patterns of production, consumption and international trade, to exchange views in the Council on their arrangements for the supply and requirements of dairy products as food aid or on concessional terms.

2.  
Donated exports to developing countries, exports destined for relief purposes or welfare purposes in developing countries, and other transactions which are not normal commercial transactions shall be effected in accordance with the FAO „Principles of Surplus Disposal and Consultative Obligations”. Consequently the Council shall cooperate closely with the Consultative Sub-Committee on Surplus Disposal.
3.  
The Council shall, in accordance with conditions and modalities that it will establish, upon request, discuss, and consult on, all transactions other than normal commercial transactions and other than those covered by the Agreement on Interpretation and Application of Articles VI, XVI and XXIII of the General Agreement on Tariffs and Trade.



PART TWO

SPECIFIC PROVISIONS

Article VI

Protocols

1.  

Without prejudice to the provisions of Articles I to V of this Arrangement, the products listed below shall be subject to the provisions of the Protocols annexed to this Arrangement:

Annex I
— 
Protocol Regarding Certain Milk Powders
Milk powder and cream powder, excluding whey powder
Annex II
— 
Protocol Regarding Milk Fat
Milk fat
Annex III
— 
Protocol Regarding Certain Cheeses
Certain cheeses



PART THREE

Article VII

Administration of the Arrangement

1.   International Dairy Products Council

(a)   An International Dairy Products Council shall be established within the framework of the GATT. The Council shall comprise representatives of all participants to the Arrangement and shall carry out all the functions which are necessary to implement the provisions of the Arrangement. The Council shall be serviced by the GATT secretariat. The Council shall establish its own rules of procedure.

(b)   Regular and special meetings

The Council shall normally meet at least twice each year. However, the Chairman may call a special meeting of the Council either on his own initiative, at the request of the Committees established under paragraph 2 (a) of this Article, or at the request of a participant to this Arrangement.

(c)   Decisions

The Council shall reach its decisions by consensus. The Council shall be deemed to have decided on a matter submitted for its consideration if no member of the Council formally objects to the acceptance of a proposal.

(d)   Cooperation with other organizations

The Council shall make whatever arrangements are appropriate for consultation or cooperation with inter-governmental and non-governmental organizations.

(e)   Admission of observers

(i) 

The Council may invite any non-participating country to be represented at any meeting as an observer.

(ii) 

The Council may also invite any of the organizations referred to in paragraph 1 (d) of this Article to attend any meeting as an observer.

2.   Committees

(a)   The Council shall establish a Committee to carry out all the functions which are necessary to implement the provisions of the Protocol Regarding Certain Milk Powders, a Committee to carry out all the functions which are necessary to implement the provisions of the Protocol Regarding Milk Fat and a Committee to carry out all the functions which are necessary to implement the provisions of the Protocol Regarding Certain Cheeses. Each of these Committees shall comprise representatives of all participants to the relevant Protocol. The Committees shall be serviced by the GATT secretariat. They shall report to the Council on the exercise of their functions.

(b)   Examination of the market situation

The Council shall make the necessary arrangements, determining the modalities for the information to be furnished under Article III of this Arrangement, so that

— 
the Committee of the Protocol Regarding Certain Milk Powders may keep under constant review the situation in and the evolution of the international market for the products covered by this Protocol, and the conditions under which the provisions of this Protocol are applied by participants, taking into account the evolution of prices in international trade in each of the other dairy products having implications for the trade in products covered by this Protocol;
— 
the Committee of the Protocol Regarding Milk Fat may keep under constant review the situation in and the evolution of the international market for the products covered by this Protocol, and the conditions under which the provisions of this Protocol are applied by participants, taking into account the evolution of prices in international trade in each of the other dairy products having implications for the trade in products covered by this Protocol;
— 
The Committee of the Protocol Regarding Certain Cheeses may keep under constant review the situation in and the evolution of the international market for the products covered by this Protocol, and the conditions under which the provisions of this Protocol are applied by participants, taking into account the evolution of prices in international trade in each of the other dairy products having implications for- the trade in products covered by this Protocol.

(c)   Regular and special meetings

Each Committee shall normally meet at least once each quarter. However, the Chairman of each Committee may call a special meeting of the Committee on his own initiative or at the request of any participant.

(d)   Decisions

Each Committee shall reach its decisions by consensus. A committee shall be deemed to have decided on a matter submitted for its consideration if no member of the Committee formally objects to the acceptance of a proposal.



PART FOUR

Article VIII

Final Provisions

1.   Acceptance ( 228 )

(a) 

This Arrangement is open for acceptance, by signature or otherwise, by governments members of the United Nations, or of one of its specialized agencies and by the European Economic Community.

(b) 

Any government ( 229 ) accepting this Arrangement may at the time of acceptance make a reservation with regard to its acceptance of any of the Protocols annexed to the Arrangement. This reservation is subject to the approval of the participants.

(c) 

This Arrangement shall be deposited with the Director-General to the CONTRACTING PARTIES to the GATT who shall promptly furnish a certified copy thereof and a notification of each acceptance thereof to each participant. The texts of this Arrangements in the English, French and Spanish languages shall all be equally authentic.

(d) 

Acceptance of this Arrangement shall carry denunciation of the Arrangement Concerning Certain Dairy Products, done at Geneva on 12 January 1970 which entered into force on 14 May 1970, for participants having accepted that Arrangement and denunciation of the Protocol Relating to Milk Fat, done at Geneva on 2 April 1973 which entered into force on 14 May 1973, for participants having accepted that Protocol. Such denunciation shall take effect on the date of entry into force of this Arrangement.

2.   Provisional application

Any government may deposit with the Director-General to the CONTRACTING PARTIES to the GATT a declaration of provisional application of this Arrangement. Any government depositing such a declaration shall provisionally apply this Arrangement and be provisionally regarded as participating in this Arrangement.

3.   Entry into force

(a) 

This Arrangement shall enter into force, for those participants having accepted it, on 1 January 1980. For participants accepting this Arrangement after that date, it shall be effective from the date of their acceptance.

(b) 

The validity of contracts entered into before the date of entry into force of this Arrangement is not affected by this Arrangement.

4.   Validity

This Arrangement shall remain in force for three years. The duration of this Arrangement shall be extended for further periods of three years at a time, unless the Council at least eighty days prior to each date of expiry, decides otherwise.

5.   Amendment

Except where provision for modification is made elsewhere in this Arrangement the Council may recommend an amendment to the provisions of this Arrangement. The proposed amendment shall enter into force upon acceptance by the governments of all participants.

6.   Relationship between the Arrangement and the Annexes

The following shall be deemed to be an integral part of this Arrangement, subject to the provisions of paragraph l(b) of this Article:

— 
the Protocols mentioned in Article VI of this Arrangement and contained in its Annexes I, II and III;
— 
the lists of reference points mentioned in Article 2 of the Protocol Regarding Certain Milk Powders, Article 2 of the Protocol Regarding Milk Fat, and Article 2 of the Protocol Regarding Certain Cheeses, contained in Annexes I(a), II(a) and III(a) respectively;
— 
the Schedules of price differentials according to milk fat content mentioned in Article 3:4, note 3 of the Protocol Regarding Certain Milk Powders and Article 3:4, note I of the Protocol Regarding Milk Fat, contained in Annexes I(b) and II(b) respectively;
— 
the register of processes and control measures referred to in Article 3:5 of the Protocol Regarding Certain Milk Powders, contained in Annex Ic.

7.   Relationship between the Arrangement and the GATT

Nothing in this Arrangement shall affect the rights and obligations of participants under the GATT ( 230 ).

8.   Withdrawal

(a) 

Any participant may withdraw from this Arrangement. Such withdrawal shall take effect upon the expiration of sixty days from the day on which written notice of withdrawal is received by the Director-General to the CONTRACTING PARTIES to the GATT.

(b) 

Subject to such conditions as may be agreed upon by the participants, any participant may withdraw from any of the Protocols annexed to this Arrangement. Such withdrawal shall take effect upon the expiration of sixty days from the day on which written notice of withdrawal is received by the Director-General to the CONTRACTING PARTIES to the GATT.

Done at Geneva this twelfth day of April nineteen hundred and seventy-nine.

ANNEX I

PROTOCOL REGARDING CERTAIN MILK POWDERS

PART ONE

Article 1

Product Coverage

1.  
This Protocol applies to milk powder and cream powder falling under CCCN heading No 04.02, excluding whey powder.



PART TWO

Article 2

Pilot Products

1.  

For the purpose of this Protocol, minimum export prices shall be established for the pilot products of the following description:

(a) 

Designation: Skimmed-milk powder

Milk fat content: less than or equal to 1,5 per cent by weight Water content: less than or equal to 5 per cent by weight

(b) 

Designation: Whole milk powder

Milk fat content: 26 per cent by weight

Water content: less than or equal to 5 per cent by weight

(c) 

Designation: Buttermilk powder ( 231 )

Milk fat content: less than or equal to 11 per cent by weight Water content: less than or equal to 5 per cent by weight

Packaging: in packages normally used in the trade, of a net content by weight of not less than 25 kg, or 50 Ibs, as appropriate

Terms of sale: f.o.b. ocean-going vessels from the exporting country or free-at-frontier exporting country.

By derogation from this provision, reference points are designated for the countries listed in Annex I (a) ( 232 ). The Committee established in pursuance of Article VII: 2 (a) of the Arrangement (hereinafter referred to as the Committee) may amend the contents of that Annex.

Prompt payment against documents.

Article 3

Minimum Prices

Level and observance of minimum prices

1.  
Participants undertake to take the steps necessary to ensure that the export prices of the products defined in Article 2 of this Protocol shall not be less than the minimum prices applicable under the present Protocol. If the products are exported in the form of goods in which they have been incorporated, participants shall take the steps necessary to avoid the circumvention of the price provisions of this Protocol.
2.  
(a) 

The minimum price levels set in the present Article take account, in particular, of the current market situation, dairy prices in producing participants, the need to ensure an appropriate relationship between the minimum prices established in the Protocols to the present Arrangement, the need to ensure equitable prices to consumers, and the desirability of maintaining a minimum return to the most efficient producers in order to ensure stability of supply over the longer term.

(b) 

The minimum prices provided for in paragraph 1 of the present Article applicable at the date of entry into force of this Protocol are fixed at:

(i) 

US$ 425 ( 233 ) per metric ton for the skimmed-milk powder defined in Article 2 of this Protocol.

(ii) 

US $ 725 ( 234 ) per metric ton for the whole milk powder defined in Article 2 of this Protocol.

(iii) 

US $ 425 ( 235 ) per metric ton for the buttermilk powder defined in Article 2 of this Protocol.

3.  
(a) 

The levels of the minimum prices specified in the present Article can be modified by the Committee, taking into account, on the one hand, the results of the operation of the Protocol and, on the other hand, the evolution of the situation of the international market.

(b) 

The levels of the minimum prices specified in the present Article shall be subject to review at least once a year by the Committee. The Committee shall meet in September of each year for this purpose. In undertaking this review the Committee shall take account in particular, to the extent relevant and necessary, of costs faced by products, other relevant economic factors of the world market, the need to maintain a long-term minimum return to the most economic producers, the need to maintain stability of supply and to ensure acceptable prices to consumers, and the current market situation and shall have regard to the desirability of improving the relationship between the levels of the minimum prices set out in paragraph 2(b) of the present Article and the dairy support levels in the major producing participants.

Adjustment of minimum prices

4.  

If the products actually exported differ from the pilot products in respect of the fat content, packaging or terms of sale, the minimum prices shall be adjusted so as to protect the minimum prices established in this Protocol for the products specified in Article 2 of this Protocol according to the following provisions:

Milk fat content:
If the milk fat content of the milk powders described in Article 1 of the present Protocol excluding buttermilk powder ( 236 ) differs from the milk fat content of the pilot products as defined in Article 2.1 (a) and (b) of the present Protocol, then for each full percentage point of milk fat as from 2 per cent, there shall be an upward adjustment of the minimum price in proportion to the difference between the minimum prices established for the pilot products defined in Article 2.1 (a) and (b) of the present Protocol ( 237 ).
Packaging:
If the products are offered otherwise than in packages normally used in the trade, of a net content by weight less than 25 kg or 50 lbs, as appropriate, the minimum prices shall be adjusted so as to reflect the difference in the cost of packaging from the type of package specified above.
Terms of sale:
If sold on terms other than f.o.b. from the exporting country or free-at-frontier exporting country ( 238 ), the minimum prices shall be calculated on the basis of the minimum f.o.b. prices specified in paragraph 2 (b) of this Article, plus the real and justified costs of the services provided: if the terms of the sale include credit, this shall be charged for at the prevailing commercial rates in the country concerned.

Exports and imports of skimmed-milk powder and buttermilk powder for purposes of animal feed

5.  
Dy derogation from the provisions of paragraphs 1 to 4 of this Article participants may, under the conditions defined below, export or import, as the case may be, skimmed-milk powder and buttermilk powder for purposes of animal feed at prices below the minimum prices provided for in this Protocol for these products. Participants may make use of this possibility only to the extent that they subject the products exported or imported to the processes and control measures which will be applied in the country of export or destination so as to ensure that the skimmed-milk powder and buttermilk powder thus exported or imported are used exclusively for animal feed. These processes and control measures shall have been approved by the Committee and recorded in a register established by it ( 239 ). Participants withing to make use of the provisions of this paragraph shall give advance notification of their intention to do so to the Committee which shall meet, at the request of a participant, to examine the market situation. The participants shall furnish the necessary information concerning their transactions in respect of skimmed-milk powder and buttermilk powder for purposes of animal feed, so that the Committee may follow development in this sector and periodically make forecasts concerning the evolution of this trade.

Special conditons of sales

6.  
Participants undertake within the limit of their institutional possibilities to ensure that practices such as those referred to in Article 4 of this Protocol do not have the effect of directly or indirectly bringing the export prices of the producers subject to the minimum price provisions below the agreed minimum prices.

Field of application

7.  
For each participant, this Protocol is applicable to exports of the products specified in Article 1 of this Protocol manufactured or repacked inside its own customs territory.

Transactions other than normal commercial transactions

8.  
The provisions of paragraphs 1 to 7 of this Article shall not be regarded as applying to donated exports to developing countries or to exports destined for relief purposes or food-related development purposes or welfare purposes in developing countries.

Article 4

Provision of Information

1.  
In cases where prices in international trade of the products covered by Article 1 of this Protocol are approaching the minimum prices mentioned in Article 3:2(b) of this Protocol, and without prejudice to the provisions of Article III of the" Arrangement, participants shall notify to the Committee all the relevant elements for evaluating their own market situation and, in particular, credit or loan practices, twinning with other products, barter or three-sided transactions, refunds or rebates, exclusivity contracts packaging costs and details of the packaging, so that the Committee can make a verification.

Article 5

Obligations of Exporting Participants

1.  
Exporting participants agree to use their best endeavours, in accordance with their institutional possibilities, to supply on a priority basis the normal commercial requirements of developing importing participants, especially those used for food-related development purposes and welfare purposes.

Article 6

Cooperation of Importing Participants

1.  

Participants which import products coveral by Article 1 of this Protocol undertake in particular:

(a) 

to cooperate in implementing the minimum prices objective of this Protocol and to ensure, as far as possible, that the products covered by Article 1 of this Protocol are not imported at less than the appropriate customs valuation equivalent to the prescribed minimum prices;

(b) 

without prejudice to the provisions of Article III of the Arrangement and Article 4 of this Protocol, to supply information concerning imports of products covered by Article 1 of this Protocol from non-participants;

(c) 

to consider sympathetically proposals for appropriate remedial action if imports at prices inconsistent with the minimum prices threaten the operation of this Protocol.

2.  
Paragraph 1 of this Article shall not apply to imports of skimmed-milk powder and buttermilk powder for purposes of animal feed, provided that such imports are subject to the measures and procedures provided for in Article 3:5 of this Protocol.



PART THREE

Article 7

Derogations

1.  
Upon request by a participant, the Committee shall have the authority to grant derogations from the provisions of Article 3, paragraphs 1 to 5 of this Protocol in order to remedy difficulties which observance of minimum prices could cause certain participants. The Committee shall pronounce on such a request within three months from the date of the request.

Article 8

Emergency Action

1.  
Any participant, which considers that its interests are seriously endangered by a country not bound by this Protocol, can request the Chairman of the Committee to convene an emergency meeting of the Committee within two working days to determine and decide whether measures would be required to meet the situation. If such a meeting cannot be arranged within the two working days and the commercial interests of the participant concerned are likely to be materially prejudiced, that participant may take unilateral action to safeguard its position, on the condition that any other participants likely to be affected are immediately notified. The Chairman of the Committee shall also be formally advised immediately of the full circumstances of the case and shall be requested to call a special meeting of the Committee at the earliest possible moment.

ANNEX II

PROTOCOL REGARDING MILK FAT

PART ONE

Article 1

Product Coverage

1.  
This Protocol applies to milk fat falling under CCCN heading No 04.03, having a milk fat content equal to or greater than 50 per cent by weight.



PART TWO

Article 2

Pilot Products

1.  

For the purpose of this Protocol, minimum export prices shall be established for the pilot products of the following descriptions:

(a) 

Designation: Anhydrous milk fat

Milk fat content: 99,5 per cent by weight

(b) 

Designation: Butter

Milk fat content: 80 per cent by weight

Packaging:
In packages normally used in the trade, of a net content by weight of not less than 25 kg or 50 lbs, as appropriate.
Terms of sale:
F.o.b. from the exporting country or free-at-frontier exporting country. By derogation from this provision, reference points are designated for the countries total in Annex II(a)Annex II(a) is not reproduced. ( 240 ). The Committee established in pursuance of Article VII:2(a) of the Arrangement (hereinafter referred to as the Committee) may amend the contents of that Annex.

Prompt payment against documents.

Article 3

Minimum Prices

Level and observance of minimum prices

1.  
Participants undertake to take the steps necessary to ensure that the export prices of the products defined in Article 2 of this Protocol shall not be less than the minimum prices applicable under the present Protocol. If the products are exported in the form of goods in which they have been incorporated, participants shall take the steps necessary to avoid the circumvention of the price provisions of this Protocol.
2.  
(a) 

The minimum price levels set out in the present Article take account, in particular, of the current market situation, dairy prices in producing participants, the need to ensure an appropriate relationship between the minimum prices established in the Protocols to the present Arrangement, the need to ensure equitable prices to consumers, and the desirability of maintaining a minimum return to the most efficient producers in order to ensure stability of supply over the longer term.

(b) 

The minimum prices provided for in paragraph 1 of the present Article applicable at the date of entry into force of this Protocol are fixed at:

(i) 

US$ 1 100  ( 241 ) per metric ton for the anhydrous milk fat defined in Article 2 of this Protocol.

(ii) 

US $ 925 ( 242 ) per metric ton for the butter defined in Article 2 of this Protocol.

3.  
(a) 

The levels of the minimum prices specified in the present Article can be modified by the Committee, taking into account, on the one hand, the results of the operation of the Protocol and, on the other hand, the evolution of the situation of the international market.

(b) 

The levels of the minimum prices specified in the present Article shall be subject to review at least once a year by the Committee. The Committee shall meet in September of each year for this purpose. In undertaking this review the Committee shall take account in particular, to the extent relevant and necessary, of costs faced by producers, other relevant economic factors of the world market, the need to maintain a long-term minimum return to the most economic producers, the need to maintain stability of supply and to ensure acceptable prices to consumers, and the current market situation and shall have regard to the desirability of improving the relationship between the levels of the minimum prices set out in paragraph 2(b) of the present Article and the dairy support levels in the major producing participants.

Adjustment of minimum prices

4.  

If the products actually exported differ from the pilot products in respect of the fat content, packaging or terms of sale, the minimum prices shall be adjusted so as to protect the minimum prices established in this Protocol for the products specified in Article 2 of this Protocol according to the following provisions:

Milk fat content:
If the milk fat content of the product defined in Article 1 of the present Protocol differs from the milk fat content of the pilot products as defined in Article 2 of the present Protocol then, if the milk fat content is equal to or greater than 82 per cent or less than 80 per cent, the minimum price of this product shall be, for each full percentage point by which the milk fat content is more than or less than 80 per cent, increased or reduced in proportion to the difference between the minimum prices established for the pilot products defined in Article 2 of the present Protocol.
Packaging:
If the products are offered otherwise than in packages normally used in the trade, of a net content by weight of not less than 25 kg or 50 lbs., as appropriate, the minimum prices shall be adjusted so as to reflect the difference in the cost of packaging from the type of package specified above.
Terms of sale:
If sold on terms other than f.o.b. from the exporting country or free-at-frontier exporting country ( 243 ), the minimum prices shall be calculated on the basis of the minimum f.o.b. prices specified in paragraph 2(b) of this Article, plus the real and justified costs of the services provided, if the terms of the sale include credit this shall be charged for at the prevailing commercial rates in the country concerned.

Special conditions of sales

5.  
Participants undertake within the limit of their institutional possibilities to ensure that practices such as those referred to in Article 4 of this Protocol do not have the effect of directly or indirectly bringing the export prices of the products subject to the minimum price provisions below the agreed minimum prices.

Field of application

6.  
For each participant, this Protocol is applicable to exports of the products specified in Article 1 of this Protocol manufactured or repacked inside its own customs territory.

Transactions other than normal commercial transactions

7.  

The provisions of paragraphs 1 to 6 of this Article shall not be regarded as applying to donated exports to developing countries or to exports destined for relief purposes of food-related development purposes or welfare purposes in developing countries.

Article 4

Provision of Information

1.  
In cases where prices in international trade of the products coverd by Article 1 of this Protocol are approaching the minimum prices mentioned in Article 3.2(b) of this Protocol, and without prejudice to the provisions of Article III of the Arrangement, participants shall notify to the Committee all the relevant elements for evaluating their own market-situation and, in particular, credit or loan practices, twinning with other products, barter or three-sided transactions, refunds or rebates, exclusivity contracts, packaging costs and details of the packaging, so that the Committee can make a verification.

Article 5

Obligations of Exporting Participants

1.  
Exporting participants agree to use their best endeavours, in accordance with their institutional possibilities, to supply on a priority basis the normal commercial requirements of developing importing participants, especially those used for food-related development purposes and welfare purposes.

Article 6

Cooperation of Importing Participants

1.  

Participants which import products covered by Article 1 of this Protocol undertake in particular:

(a) 

to cooperate in implementing the minimum prices objective of this Protocol and to ensure, as far as possible, that the products covered by Article 1 of this Protocol are not imported at less than the appropriate customs valuation equivalent to the prescribed minimum prices;

(b) 

without prejudice to the provisions of Article III of the Arrangement and Article 4 of this Protocol, to supply information concerning imports of products covered by Article 1 of this Protocol from non-participants;

(c) 

to consider sympathetically proposals for appropriate remedial action if imports at prices inconsistent with the minimum prices threaten the operation of this Protocol.



PART THREE

Article 7

Derogations

1.  
Upon request by a participant, the Committee shall have the authority to grant derogations from the provisions of Article 3, paragraphs 1 to 4 of this Protocol in order to remedy difficulties which observance of minimum prices could cause certain participants. The Committee shall pronounce on such a request within three months from the date of the request.

Article 8

Emergency Action

1.  
Any participant, which consides that its interests are seriously endangered by a country not bound by this Protocol, can request the Chairman of the Committee to convene an emergency meeting of the Committee within two working days to determine and decide whether measures would be required to meet the situation. If such a meeting cannot be arranged within the two working days and the commercial interests of the participant concerned are likely to be materially prejudiced, that participant may take unilateral action to safeguard its position, on the condition that any other participants likely to be affected are immediately notified. The Chairman of the Committee shall also be formally advised immediately of the full circumstances of the case and shall be requested to call a special meeting of the Committee at the earliest possible moment.

ANNEX III

PROTOCOL REGARDING CERTAIN CHEESES

PART ONE

Article 1

Product Coverage

1.  
This Protocol applies to cheeses falling under CCCN heading No 04.04, having a fat content in dry matter, by weight, equal to or more than 45 per cent and a dry matter content, by weight, equal to or more than 50 per cent.



PART TWO

Article 2

Pilot Product

1.  

For the purpose of this Protocol, a minimum export price shall be established for the pilot product of the following description:

Designation: Cheese
Packaging: In packages normally used in the trade of a net content by weight of not less than 20 kg or 40 lbs., as appropriate.
Terms of sale: F.o.b. from the exporting country or free-at-frontier exporting country.

By derogation from this provision, reference points are designated for the countries listed in Annex III(a) ( 244 ). The Committee established in pursuance of Article VII:2(a) of the Arrangement (hereinafter referred to as the Committee) may amend the contents of that Annex.

Prompt payment against documents.

Article 3

Minimum Price

Level and observance of minimum price

1.  
Participants undertake to take the steps necessary to ensure that the export prices of the products defined in Articles 1 and 2 of this Protocol shall not be less than the minimum price applicable under the present Protocol. If the products are exported in the form of goods in which they have been incorporated, participants shall take the steps necessary to avoid the circumvention of the price provisions of this Protocol.
2.  
(a) 

The minimum price level set out in the present Article takes account, in particular, of the current market situation, dairy prices in producing participants, the need to ensure an appropriate relationship between the minimum prices established in the Protocols to the present Arrangement, the need to ensure equitable prices to consumers, and the desirability of maintaining a minimum return to the most efficient producers in order to ensure stability of supply over the longer term.

(b) 

The minimum price provided for in paragraph 1 of the present Article applicable at the date of entry into force of this Protocol is fixed at US $ 800 ( 245 ) per metric ton.

3.  
(a) 

The level of the minimum price specified in the present Article can be modified by the Committee, taking into account, on the one hand, the results of the operation of the Protocol and, on the other hand, the evolution of the situation of the international market.

(b) 

The level of the minimum price specified in the present Article shall be subject to review at least once a year by the Committee. The Committee shall meet in September of each year for this purpose. In undertaking this review the Committee shall take account in particular, to the extent relevant and necessary, of costs faced by producers, other relevant economic factors of the world market, the need to maintain a long-term minimum return to the most economic producers, the need to maintain stability of supply and to ensure acceptable prices to consumers, and the current market situation and shall have regard to the desirability of improving the relationship between the level of the minimum price set out in paragraph 2(b) of the present Article and the dairy support levels in the major producing participants.

Adjustment of minimum price

4.  

If the products actually exported differ from the pilot products in respect or the packaging or terms of sale, the minimum price shall be adjusted so as to protect the minimum price established in this Protocol according to the following provisions:

Packaging: If the products are offered otherwise than in packages as specified in Article 2, the minimum price shall be adjusted so as to reflect the difference in the cost of packaging from the type of package specified above.
Terms of sale: If sold on terms other than f.o.b. from the exporting country or free-at-frontier exporting country ( 246 ), the minimum price shall be calculated on the basis of the minimum f.o.b. price specified in paragraph 2(b) of this Article, plus the real and justified costs of the services provided; if the terms of the sale include credit, this shall be charged for at the prevailing commercial rates in the country concerned.

Special conditions of sale

5.  
Participants undertake within the limit of their institutional possibilities to ensure that practices such as these referred to in Article 4 of this Protocol do not have the effect of directly or indirectly bringing the export prices of the products subject to the minimum price provisions below the agreed minimum price.

Field of application

6.  
For each participant, this Protocol is applicable to exports of the products specified in Article 1 of this Protocol manufactured or repacked inside its own customs territory.

Transactions other than normal commercial transactions

7.  
The provisions of paragraphs 1 to 6 of this Article shall not be regarded as applying to donated exports to developing countries or to exports destined for relief purposes or food-related development purposes or welfare purposes in developing countries.

Article 4

Provision of Information

1.  
In cases where prices in international trade of the products covered by Article 1 of this Protocol are approaching the minimum price mentioned in Article 3:2(b) of this Protocol and without prejudice to the provisions of Article III of the Arrangement participants shall notify to the Committee all the relevant elements for evaluating their own market situation and, in particular, credit or loan practices, twinning with other products, barter or three-sided transactions, refunds or rebates, exclusivity contracts, packaging costs and details of the packaging, so that the Committee can make a verification.

Article 5

Obligations of Exporting Participants

1.  
Exporting participants agree to use their best endeavours, in accordance with their institutional possibilities, to supply on a priority basis the normal commercial requirements of developing importing participants, especially those used for food-related development purposes and welfare purposes.

Article 6

Cooperation of Importing Participants

1.  

Participants which import products. covered by Article 1 of this Protocol undertake in particular:

(a) 

to cooperate in implementing the minimum price objective of this Protocol and to ensure, as far as possible, that the products covered by Article 1 of this Protocol are not imported at less than the appropriate customs valuation equivalent to the prescribed minimum price;

(b) 

without prejudice to the provisions of Article III of the Arrangement and Article 4 of this Protocol, to supply information concerning imports of products covered by Article 1 of this Protocol from non-participants;

(c) 

to consider sympathetically proposals for appropriate remedial action if imports at prices inconsistent with the minimum price threaten the operation of this Protocol.



PART THREE

Article 7

Derogations

1.  
Upon request by a participant, the Committee shall have the authority to grant derogations from the provisions of Article 3, paragraphs 1 to 4 of this Protocol in order to remedy difficulties which observance of minimum prices could cause certain participants. The Committee shall pronounce on such a request within thirty days from the date of the request.
2.  
The provisions of Article 3:1 to 4 shall not apply to exports, in exceptional circumstances, of small quantities of natural unprocessed cheese which would be below normal export quality as a result of deterioration or production faults. Participants exporting such cheese shall notify the GATT secretariat in advance of their intention to do so. Participants shall also notify the Committee quarterly of all sales of cheese effected under the provisions of this paragraph, specifying in respect of each transaction, the quantities, prices and destinations involved.

Article 8

Emergency Action

1  
Any participant, which considers that its interests are seriously endangered by a country not bound by this Protocol, can request the Chairman of the Committee to convene an emergency meeting of the Committee within two working days to determine and decide whether measures would be required to meet the situation. If such a meeting cannot be arranged within the two working days and the commercial interests of the participant concerned are likely to materially prejudiced, that participant may take unilateral action to safeguard its position, on the condition that any other participants likely to be affected are immediately notified. The Chairman of the Committee shall also be formally advised immediately of the full circumstances of the case and shall be requested to call a special meeting of the Committee at the earliest possible moment.

VEISELIHA KÄSITLEV KOKKULEPE



PREAMBUL

Olles veendunud, rahvusvahelise liha- ja elusloomakaubanduse liberaliseerimisele, laienemisele ja suuremale stabiilsusele kaasaaitamiseks tuleb teha tihedamat rahvusvahelist koostööd;

Võttes arvesse vajadust vältida tõsiseid häireid rahvusvahelises kauplemises veiseliha ja elusveistega;

Tunnistades veiseliha ja elusveiste tootmise ja nendega kauplemise tähtsust paljude riikide majanduses, eriti teatavate arenenud riikide ja arengumaade majanduses;

Olles teadlikud oma kohustustest, mis tulenevad üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „üldine kokkulepe” või „GATT”) ( 247 ) põhimõtetest ja eesmärkidest;

Olles otsustanud käesoleva kokkuleppe eesmärkide täitmisel rakendada põhimõtteid ja eesmärke, mis on kokku lepitud 11. septembri 1973. aasta mitmepoolseid kaubandusläbirääkimisi, eriti arengumaade eri- ja sooduskohtlemist käsitlevas Tokyo ministrite deklaratsioonis;

on käesoleva kokkuleppe osalised oma esindajate kaudu kokku leppinud järgmises:



ESIMENE OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel I

Eesmärgid

Käesoleva kokkuleppe eesmärgid on:

1) 

edendada rahvusvahelise liha- ja elusloomaturu laienemist, endisest suuremat liberaliseerimist ja stabiilsust, soodustades järkjärgulist takistuste ja piirangute kaotamist maailma veiseliha- ja elusveisekaubanduses, sealhulgas kõnealuse kaubanduse killustumist põhjustavate takistuste ja piirangute kaotamist, ning parandades maailmakaubanduse rahvusvahelist raamistikku nii tarbija kui ka tootja, importija kui ka eksportija kasuks;

2) 

toetada laiemat rahvusvahelist koostööd ja selle kõiki veiseliha ja elusveistega kauplemist mõjutavaid tahke, eriti rahvusvahelise lihakaubanduse ratsionaliseerimist ja ressursside tõhusamat jaotamist;

3) 

tagada arengumaade rahvusvahelisele veiseliha- ja elusveisekaubandusele lisasoodustused, parandades nende riikide võimalusi osaleda kõnealuste toodete maailmakaubanduse laiendamises, muu hulgas:

a) 

soodustades hindade pikaajalist stabiilsust maailma veiseliha- ja elusveisekaubanduse laienedes; ja

b) 

soodustades veiseliha ja elusveiseid eksportivate arengumaade tulu säilimist ja suurenemist;

eespool nimetatu eesmärk on seega veiseliha- ja elusveiseturgude pikaajalise stabiilsuse tagamise abil lisatulude saamine;

4) 

laiendada veelgi konkurentsil põhinevat kaubandust, võttes arvesse tõhusate tootjate tavapärast asendit.

Artikkel II

Hõlmatud tooted

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse veiseliha suhtes. Käesolevas kokkuleppes hõlmab mõiste „veiseliha” järgmisi tooteid:



 

Tollikoostöö Nõukogu nomenklatuur

a)  elusveised

01.02

b)  veiseliha ja söödav veiserups, värske, jahutatud või külmutatud

ex 02.01

c)  veiseliha ja söödav veiserups, soolatud, märgsoolatud, kuivatud või suitsutatud

ex 02.06

d)  muu töödeldud või konserveeritud veiseliha või -rups

ex 16.02

ja kõik muud tooted, mille võib käesoleva kokkuleppe eesmärkide ja sätete täitmiseks lisada käesoleva kokkuleppe artikli V tingimuste kohaselt asutatud Rahvusvaheline Lihanõukogu.

Artikkel III

Teave ja turuseire

1.  
Kõik kokkuleppeosalised lepivad kokku, et edastavad nõukogule korrapäraselt ja viivitamata teavet, mis võimaldab nõukogul jälgida ja hinnata maailma lihaturu üldist olukorda ja olukorda iga lihaliigi puhul eraldi.
2.  
Osalevad arengumaad annavad neile kättesaadavat teavet. Selleks, et need riigid võiksid täiustada andmekogumisviise, kaaluvad arenenud osalisriigid ja kõik kokkuleppeosalised arengumaad, kellel on selleks võimalus, pooldavalt iga neile esitatud tehnilise abi taotlust.
3.  
Teave, mida kokkuleppeosalised kohustuvad vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 esitama korra kohaselt, mille kehtestab nõukogu, peab sisaldama andmeid varasemate tulemuste ja käesoleva olukorra kohta, hinnangut II artiklis osutatud toodete tootmise (kaasa arvatud karjade koostise arengu), tarbimise, hindade, varude ja nende toodetega kauplemise võimaluste kohta ning mis tahes muid andmeid, eriti konkureerivate toodete kohta, mida nõukogu peab vajalikuks. Kokkuleppeosalised annavad teavet ka siseriiklike põhimõtete ja kaubandusmeetmete, kaasa arvatud kahe- ja mõnepoolsete kohustuste kohta veisesektoris ning teatavad võimalikult aegsasti kõikidest kõnealuse poliitika ja meetmete muudatustest, mis võivad mõjutada rahvusvahelist elusveiste ja veiselihaga kauplemist. Käesoleva lõike sätete alusel ei tohi üheltki kokkuleppeosaliselt nõuda konfidentsiaalse teabe avaldamist, millega takistataks seaduste täitmist või mis oleks muul viisil vastuolus üldiste huvidega või millega kahjustataks teatavate riigi- või eraettevõtete seaduslikke kaubandushuve.
4.  
Kokkuleppe sekretariaat jälgib turuandmete, eriti karjasuuruste, varude ja tapmise andmete ning siseriiklike ja rahvusvaheliste hindade muutusi, et varakult avastada nõudmise ja pakkumise vahekorra tõsise tasakaalustamatuse tundemärgid. Sekretariaat teatab nõukogule olulistest muutustest maailmaturul, samuti tootmise, tarbimise, ekspordi ja impordi väljavaadetest.

Märkus:

Käesoleva artikli sätted tähendavad kokkuleppe kohaselt, et nõukogu annab sekretariaadile korralduse koostada ja ajakohastada veiseliha ja elusveistega kauplemisega seotud meetmete, kaasa arvatud kahe-, mõne- ja mitmepoolsete läbirääkimiste tulemusel võetud kohustuste nimistu.

Artikkel IV

Rahvusvahelise Lihanõukogu ülesanded ja käesoleva kokkuleppe osaliste koostöö

1.  

Nõukogu tuleb kokku selleks, et:

a) 

hinnata maailmaturu nõudmise ja pakkumise vahekorda ja väljavaadet käesoleva olukorra ja tõenäoliste arenguvõimaluste analüüsi põhjal, mille koostab kokkuleppe sekretariaat ja mille aluseks on käesoleva kokkuleppe artikli III kohaselt esitatud dokumendid, kaasa arvatud sise- ja kaubanduspoliitika toimimist kajastavad dokumendid, ja muu sekretariaadile kättesaadav teave;

b) 

alustada käesoleva kokkuleppe toimimise põhjalikku uurimist;

c) 

pidada korrapäraselt nõu rahvusvahelise veiselihakaubandusega seotud küsimustes.

2.  
Kui pärast käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud maailmaturu nõudmise ja pakkumise vahekorra hindamist või kogu asjaomase teabe uurimist vastavalt artikli III lõikele 3 leiab nõukogu tõendeid rahvusvahelise lihaturu tõsise tasakaalustamatuse või selle ohu kohta, määrab nõukogu konsensuse alusel valitsustele kaalumiseks võimalikud lahendused olukorra parandamiseks kooskõlas GATTi põhimõtete ja eeskirjadega, võttes eriti arvesse arengumaade olukorda.
3.  
Sõltuvalt sellest, kas nõukogu peab käesoleva artikli lõikes 2 määratletud olukorda ajutiseks või püsivamaks, võivad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud meetmed olla lühiajalised, keskmise tähtajaga või pikaajalised meetmed, mida peavad võtma importijad ja eksportijad, et aidata kaasa maailmaturu üldise olukorra paranemisele vastavalt käesoleva kokkuleppe ülesannetele ja eesmärkidele, eelkõige rahvusvahelise liha- ja elusloomaturu laienemisele, üha suuremale liberaliseerimisele ja tasakaalu saavutamisele.
4.  
Kaaludes käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaseid soovitatud meetmeid, võetakse võimaluse ja vajaduse korral nõuetekohaselt arvesse arengumaade eri- ja sooduskohtlemist.
5.  
Osalised kohustuvad aitama võimalikult palju kaasa kokkuleppe artiklis I sätestatud eesmärkide saavutamisele. Selleks ja kooskõlas üldise kokkuleppe põhimõtete ja eeskirjadega võtavad osalised korrapäraselt osa artikli IV lõike 1 punktis c sätestatud aruteludest, et leida võimalusi käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks, eelkõige veiseliha- ja elusveisekaubanduse takistuste kõrvaldamiseks. Kõnealuste aruteludega valmistatakse ette kaubandusprobleemide võimalikud lahendused, mis on kooskõlas GATTi põhimõtete ja eeskirjadega ja mida vastastikuste eeliste tasakaalu raames võivad ühiselt tunnustada kõik asjaomased pooled.
6.  
Osalised võivad nõukogule käsitlemiseks esitada käesolevat kokkulepet mõjutavaid küsimusi, muu hulgas käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud eesmärkidel. Nõukogu tuleb kokku kokkuleppeosalise taotluse korral hiljemalt 15 päeva jooksul, et käsitleda mis tahes käesolevat kokkulepet mõjutavat küsimust. ( 248 )



TEINE OSA

Artikkel V

Kokkuleppe haldamine

1.   Rahvusvaheline Lihanõukogu

GATTi raames asutatakse Rahvusvaheline Lihanõukogu. Nõukogusse kuuluvad kõikide kokkuleppeosaliste esindajad ja see täidab kõiki kokkuleppe sätete rakendamiseks vajalikke ülesandeid. Nõukogu teenindab GATTi sekretariaat. Nõukogu kehtestab oma töökorra, eelkõige artiklis IV sätestatud nõupidamiste korra.

2.   Korrapärased ja erakorralised istungid

Nõukogu tuleb tavaliselt kokku vähemalt kaks korda aastas. Esimees võib nõukogu erakorraliselt kokku kutsuda kas omal algatusel või kokkuleppeosalise taotluse korral.

3.   Otsused

Nõukogu otsused võetakse vastu konsensuse alusel. Nõukogule kaalumiseks esitatud küsimus loetakse otsustatuks, kui ükski nõukogu liige ei ole vormikohaselt ettepaneku vastuvõtmise vastu.

4.   Koostöö muude organisatsioonidega

Nõukogu korraldab asjakohasel viisil nõupidamisi ja koostööd valitsustevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega.

5.   Vaatlejate vastuvõtmine

a) 

Nõukogu võib kutsuda oma koosolekule vaatleja, kes esindab mis tahes riiki, mis ei ole osalisriik.

b) 

Nõukogu võib kutsuda oma koosolekule vaatlejana mis tahes käesoleva artikli lõikes 4 osutatud organisatsiooni.



KOLMAS OSA

Artikkel VI

Lõppsätted

1.   Vastuvõtmine ( 249 )

a) 

Käesolev kokkulepe on ÜRO või selle spetsialiseeritud allasutuste liikmesriikide valitsustele ja Euroopa Majandusühendusele vastuvõtmiseks allakirjutamise teel või muul viisil avatud.

b) 

Iga käesolevat kokkulepet vastuvõttev valitsus ( 250 ) võib vastuvõtmise ajal teha reservatsiooni käesoleva kokkuleppe mis tahes sätte vastuvõtmise suhtes. Reservatsiooni peavad heaks kiitma kokkuleppeosalised.

c) 

Käesolev kokkulepe antakse hoiule GATTi lepinguosaliste peadirektorile, kes viivitamata annab igale kokkuleppeosalisele selle tõestatud koopia ja teatise iga vastuvõtmise kohta. Käesoleva kokkuleppe hispaania, inglise ja prantsuse keeles koostatud tekstid on kõik võrdselt autentsed.

d) 

Käesoleva kokkuleppe jõustumisel kaotatakse rahvusvaheline lihanõuanderühm.

2.   Ajutine kohaldamine

Iga valitsus võib anda GATTi lepinguosaliste peadirektorile hoiule käesoleva kokkuleppe ajutist kohaldamist käsitleva deklaratsiooni. Iga valitsus, kes esitab sellise deklaratsiooni, kohaldab käesolevat kokkulepet ajutiselt ja loetakse käesoleva kokkuleppe ajutiseks osaliseks.

3.   Jõustumine

Käesolev kokkulepe jõustub selle vastu võtnud kokkuleppeosaliste jaoks 1. jaanuaril 1980. Kokkuleppeosaliste jaoks, kes võtavad kokkuleppe vastu pärast seda kuupäeva, hakkab kokkulepe kehtima alates vastuvõtmise kuupäevast.

4.   Kehtivusaeg

Käesolev kokkulepe kehtib kolm aastat. Käesoleva kokkuleppe kehtivus pikeneb järgmiseks kolmeks aastaks, kui nõukogu ei ole otsustanud teisiti vähemalt 80 päeva enne iga kehtivusaja lõppu.

5.   Muutmine

Välja arvatud juhtudel, kui muudatuse tegemine on sätestatud mujal käesolevas kokkuleppes, võib käesoleva kokkuleppe sätete kohta muudatusettepaneku teha nõukogu. Muudatus jõustub, kui kõikide osalisriikide valitsused on ettepaneku heaks kiitnud.

6.   Käesoleva kokkuleppe ja GATTi vaheline seos

Käesolev kokkulepe ei piira kokkuleppeosaliste õigusi ja kohustusi GATTi raames. ( 251 )

7.   Kokkuleppest taganemine

Iga kokkuleppeosaline võib käesolevast kokkuleppest taganeda. Selline kokkuleppest taganemine jõustub kuuekümne päeva möödudes kuupäevast, mil GATTi lepinguosaliste peadirektor saab kätte kirjaliku taganemisteate.

1. LISA

URUGUAY JA EUROOPA ÜHENDUSE VAHELISE KIRJAVAHETUSE KAVAND

Euroopa Ühendus nõustub lisama oma lõplikusse turulepääsu pakkumisse Uruguay voorus kaks tuhat tonni kõrgekvaliteedilist veiseliha (0201.30.00–0206.10.85 värske või jahutatud veiseliha: 0202.30.90–206 29.91 külmutatud veiseliha) Uruguayst.

Euroopa Ühendus ja Uruguay lepivad kokku, et lõpeb Tokyo vooru lepingu selle sätte kohaldamine, mille kohaselt Euroopa Ühendus oli valmis ette nägema võimaluse, et Uruguay suudab eksportida iga-aastase lisakoguse kõrgekvaliteedilist veiseliha juhul, kui teised soodustatud riigid ei ole selliste jaotustükkide üldkvoote täielikult kasutanud.

Eespool mainitud sätte kohaldamine lõpeb samal päeval, kui kahe tuhande tonnine lisakogus on täidetud.



( 1 ) Selle kohaselt on asjaomane organ talle arutamiseks esitatud küsimuse otsustamisel konsensuse saavutanu, kui ükski selle otsuse tegemise koosolekul viibiv liige ei ole vormikohaselt otsuse vastu.

( 2 ) Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide häälte arv ei tohi mingil juhul ületada Euroopa ühenduste liikmesriikide arvu.

( 3 ) Vaidluste lahendamise organi funktsioonis kokku kutsutud peanõukogu otsused võetakse vastu ainult vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli 2 lõike 4 sätete kohaselt.

( 4 ) Otsust peatada kohustus, mille suhtes kehtib üleminekuperiood või järkjärgulise rakendamise periood ja mida taotlev liige ei ole asjakohase perioodi lõpuks täitnud, võib vastu võtta üksnes konsensuse alusel.

( 5 ) Selle sätte alla kuuluvad peatamised on loetletud mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste lõppakti (MTN/FA 15. detsember 1993) II jao lehekülgede 11 ja 12 joonealuses märkuses nr 7 ning mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste lõppakti (MTN/FA) paranduses nr 6 (21. märts 1994). Ministrite konverents koostab oma esimesel istungil käesoleva sätte alla kuuluvate peatamiste uuendatud nimekirja, millesse lisatakse GATT 1947 alusel pärast 15. detsembrit 1993 ning enne WTO lepingu jõustumiskuupäeva antud mis tahes peatamised ning millest kõrvaldatakse selleks ajaks aegunud peatamised.

( 6 ) Kõnealuse toimkonna tegevus tuleb kooskõlastada töörühma omaga, mis on sätestatud 15. aprillil 1994 vastu võetud teatamisprotseduure käsitleva ministrite otsuse III osas.

( 7 ) Käesoleva käsitusleppe ühegi sätte eesmärk ei ole muuta liikmete õigusi ja kohustusi GATT 1994 XII artikli või XVIII artikli B osa alusel. Mis tahes küsimuse suhtes, mis tuleneb seoses maksebilansiga võetud piiravate impordimeetmete rakendamisest, võidakse tugineda GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätetele, mis on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes.

( 8 ) Need meetmed hõlmavad kvantitatiivseid impordipiiranguid, muutuvaid impordimakse, minimaalseid impordihindu, suvalist importkaupade litsentsimist, riiklike kaubandusettevõtete kaudu säilitatavaid tolliväliseid meetmeid, vabatahtlikke ekspordipiiranguid ja samalaadseid piirimeetmeid peale tavaliste tollimaksude, olenemata sellest, kas neid meetmeid säilitatakse GATT 1947 sätetest riigiti tehtavate erandite alusel või mitte, kuid ei hõlma meetmeid, mis tulenevad GATT 1994 maksebilansi- või muudest üldistest põllumajandusvälistest sätetest või WTO lepingu lisasse 1 A kuuluvate teiste mitmepoolsete kaubanduslepingute sätetest.

( 9 ) Kontrollhind, mida kasutatakse tuginemaks antud punkti sätetele, on üldiselt kõnealuse toote keskmine c.i.f.-ühikuväärtus või toote kvaliteedile ja töötlusastmele vastav kohane hind. See peab olema pärast kasutuselevõttu avalikult täpsustatud ja kättesaadav sel määral, et teised liikmed saaksid hinnata võimalikku lisatollimaksu.

( 10 ) Kui omamaist tarbimist ei võeta arvesse, kehtib lõike 4 punkti a baaslävi.

( 11 ) Käesolevas artiklis viidatud „tasakaalustusmaks” on see, mida hõlmab GATT 1994 VI artikkel ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu V jagu.

( 12 ) Käesoleva lisa punktis 3 loetakse arengumaade toiduainetega kindlustamise riigivaruprogramme, mis toimivad arusaadavalt ja mida teostatakse kooskõlas ametlikult avaldatud objektiivsete kriteeriumide või juhistega, käesoleva punkti sätetele vastavaks, kaasa arvatud programmid, mille raames toiduainevarusid toiduainetega kindlustamise eesmärgil soetatakse ja jaotatakse kindlate hindadega eeldusel, et soetushinna ja välise kontrollhinna vahet arvestatakse toetuse liitmääras.

( 13 ) Käesoleva lisa punktides 3 ja 4 loetakse toiduainetega varustamist subsideeritud hinnaga, et mõõdukate hindadega regulaarselt rahuldada arengumaade vaeste linna- ja maaelanike vajadust toiduainete järele, käesoleva punkti sätetele vastavaks.

( 14 ) Käesolevas lepingus hõlmab viide artikli XX punktile b ka artikli juhtlõiku.

( 15 ) Artikli 3 lõike 3 tähenduses on teaduslik põhjendus olemas siis, kui kättesaadava teadusliku informatsiooni uurimise ja hindamise põhjal ning vastavalt lepingu asjakohastele sätetele liige leiab, et asjakohastest rahvusvahelistest standarditest, juhistest või soovitustest ei piisa sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiva taseme saavutamiseks.

( 16 ) Artikli 5 lõike 6 tähenduses ei piira meede kaubandust rohkem kui vaja, kui ei ole olemas teist, tehnilist ja majanduslikku teostatavust arvestades piisavalt käepärast meedet, mis saavutab sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiva taseme ning märkimisväärselt vähem piirab kaubandust.

( 17 ) Antud määratlustes hõlmab mõiste „loomad” kalu ja metsloomi; „taimed” metsi ja metsikuid taimi; „kahjurid” umbrohtu; „saasteained” pestitsiidide ja veterinaarravimite jääkaineid ning kõrvalisi aineid.

( 18 ) Üldiselt kohaldatavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed nagu seadused, seadlused ja korraldused.

( 19 ) Kui käesolevas lepingus viidatakse kodanikele, siis peetakse WTOsse kuuluva omaette tolliterritooriumiga liikme puhul silmas füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle alaline asukoht on antud tolliterritooriumil või kellel on seal tõeline tegutsev tööstus- või äriettevõte.

( 20 ) Kontrolli-, inspekteerimis- ja kinnitamisprotseduurid hõlmavad muu hulgas ka proovivõtmise-, testimis- ja sertifitseerimisprotseduure.

( 21 ) Niipalju kui võimalik, võib sellest sättest kasu saada ka vähimarenenud liikmete eksport.

( 22 ) Lepinguaastaks peetakse 12-kuulist perioodi, mis algab WTO asutamislepingu jõustumise kuupäevast, ja järgnevaid 12-kuulisi ajavahemikke.

( 23 ) Asjakohased GATT 1994 sätted ei hõlma XIX artiklit nende toodete suhtes, mida ei ole veel GATTi 1994 integreeritud, välja arvatud need, mis on eriliselt sätestatud lisa punktis 3.

( 24 ) Piirangud tähendavad kõiki ühepoolseid mahulisi piiranguid, kahepoolseid kokkuleppeid ja teisi samasuguse mõjuga meetmeid.

( 25 ) Tolliliit võib rakendada kaitsemeedet ühtse üksusena või ainult ühe liikme nimel. Kui tolliliit rakendab kaitsemeedet ühtse üksusena, peavad kõik nõuded olulise kahju või selle tegeliku ohu tuvastamiseks põhinema käesoleva lepingu järgi tervikuna tolliliidus valitsevatel tingimustel. Kui kaitsemeedet rakendatakse ühe liikme nimel, peavad kõik nõuded olulise kahju või selle tegeliku ohu kindlaksmääramiseks põhinema selles liikmesmaas valitsevatel tingimustel ja meetme rakendamine on piiratud kõnealuse liikmega.

( 26 ) Selline tõenäoline kasv peab olema mõõdetav ega tohiks põhineda väitel, oletusel või lihtsalt mingil tekkinud võimalusel, mis tuleneb näiteks eksportijaliikmete tootmisvõimsuse olemasolust.

( 27 ) „Kodanike” all peetakse siinkohal WTO omaette tolliterritooriumiga liikme puhul silmas füüsilisi või juriidilisi isikuid, kellel on sellel tolliterritooriumil alaline elukoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte.

( 28 ) Võimupädevuse alusel rakendatud investeerimismeetmete puhul tuleb teatada igast rakendamisjuhust eraldi. Teavet, mis võiks kahjustada ettevõtete seaduslikke kaubandushuve, ei ole vaja avaldada.

( 29 ) „Algatatud” tähendab käesolevas lepingus protseduurilist toimingut, millega liige vastavalt artikli 5 sätetele formaalselt juurdluse algatab.

( 30 ) Eksportijamaa siseturul tarbimiseks suunatud samasuguse toote müügi puhul loetakse hariliku väärtuse kindlaksmääramisel piisavaks, kui sellise müügi käive on vähemalt 5 % käibest, mille moodustab kõnealuse toote müük importijamaale, tingimusel et aktsepteeritav peaks olema ka väiksem määr, kui ilmneb, et omamaine müük on ka sellel väiksemal määral piisavalt ulatuslik korrektse võrdluse jaoks.

( 31 ) Mõistet „võimuorganid” tuleb käesolevas lepingus tõlgendada kui asjaomase kõrgeima tasandi organeid.

( 32 ) Pikemaks ajaks tuleks harilikult lugeda üks aasta, kuid igal juhul peab see olema vähemalt kuus kuud.

( 33 ) Ühiku maksumusest odavamalt müümise kogus on märkimisväärne, kui võimuorganid tuvastavad, et kaalutud keskmine müügihind hariliku väärtuse määramiseks vaadeldavates tehingutes on madalam kui kaalutud keskmine omahind või et ühiku maksumusest odavamalt müümise mahu arvele langeb vähemalt 20 % hariliku väärtuse määramiseks vaadeldavates tehingutes toimunud müügi mahust.

( 34 ) Käivitustoimingute täpsustus peab kajastama kulusid käivitusperioodi lõpul või, kui see periood kestab juurdlusperioodist kauem, hiliseimaid kulusid, mida võimuorganid saavad juurdluse käigus põhjendatult arvesse võtta.

( 35 ) Arusaadavalt võivad mõned eespool nimetatud tegurid kattuda ning võimuorganid peavad tagama, et nad ei dubleeriks täpsustusi, mis on käesoleva sätte alusel juba tehtud.

( 36 ) Harilikult on müügipäevaks lepingu, ostutellimuse, tellimuse kinnitamise või müügiarve kuupäev, vastavalt sellele, millises nimetatud dokumentidest on kajastatud olulised müügitingimused.

( 37 ) Käesolevas lepingus tähendab „kahju”, kui seda ei ole teisiti määratletud, omamaise tootmisharu olulist kahjustamist, omamaise tootmisharu olulise kahjustamise ohtu või sellise tootmisharu rajamise olulist pidurdamist ning seda tõlgendatakse kooskõlas käesoleva artikli sätetega.

( 38 ) Üks, ehkki mitte ainus näide on olukord, mille puhul on veenev põhjus uskuda, et toote dumpinghindadega importimine lähitulevikus ulatuslikult suureneb.

( 39 ) Käesolevas lõikes peetakse tootjaid eksportijate või importijatega seotuks üksnes siis, kui a) üks teist otseselt või kaudselt kontrollib; b) kolmas isik mõlemaid otseselt või kaudselt kontrollib; c) nad koos kolmandat isikut otseselt või kaudselt kontrollivad, tingimusel et on alust arvata või kahtlustada, et sellise suhte mõjul käitub tootja sidumata tootjatest erinevalt. Käesoleva lõike järgi loetakse, et üks isik kontrollib teist, kui tal on juriidiliselt või tööalaselt võimalik teist kitsendada või suunata.

( 40 ) „Maksustama” tähendab käesolevas lepingus maksu kindlapiirilist või lõplikku juriidilist määramist või kogumist.

( 41 ) Killustatud majandusharude puhul, mis hõlmavad erakordselt palju tootjaid, võivad võimuorganid toetuse ja vastuseisu määramisel kasutada statistiliselt kehtivaid küsitlusmeetodeid.

( 42 ) Liikmed on teadlikud, et teatavate liikmete territooriumil võivad samalaadse toote omamaiste tootjate töötajad või nende töötajate esindajad esitada lõikes 1 kirjeldatud juurdlustaotluse või sellist taotlust toetada.

( 43 ) Üldjuhul arvestatakse eksportijatele määratud tähtaega alates küsitluslehe saamise kuupäevast; selles mõttes loetakse küsitlusleht kättesaaduks nädal pärast selle ärasaatmist vastajale või toimetamist eksportijaliikme asjaomaste diplomaatiliste esindajate kätte või, omaette tolliterritooriumiga WTO liikme puhul, eksportiva territooriumi ametlikule esindajale.

( 44 ) Mõistetakse, et kui asjaomaste eksportijate arv on eriti suur, tuleks kirjaliku taotluse täielik tekst esitada üksnes eksportijaliikme võimuorganitele või asjaomasele kaubandusettevõtete ühendusele.

( 45 ) Liikmed on teadlikud, et teatavate liikmete territooriumil võidakse nõuda avaldamist vastavalt üksikasjalikule kaitsekorrale.

( 46 ) Liikmed lepivad kokku, et konfidentsiaalsustaotlusi ei tohiks meelevaldselt tagasi lükata.

( 47 ) Sõna „võidakse” ei tohi tõlgendada nii, et lubatakse üheaegselt menetluse jätkamist ja hinnakohustuste rakendamist, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhud.

( 48 ) Mõistetakse, et kui kõnesoleva toote suhtes rakendatakse kohtuliku läbivaatuse menetlust, ei pruugi käesolevas punktis ja punktis 3.2 mainitud tähtaja järgimine olla võimalik.

( 49 ) Dumpinguvastase tollimaksu lõpliku võlgnevuse määramine vastavalt artikli 9 lõikes 3 sätestatule ei kujuta iseendast läbivaatust käesoleva artikli tähenduses.

( 50 ) Kui dumpinguvastase tollimaksu summat hinnatakse tagasiulatuvalt, ei saa võimuorganitelt hiliseima, artikli 9 punkti 3.1 kohase hindamismenetluse käigus tehtud järeldusega selle kohta, et tollimaksuga maksustada ei tule, iseendast nõuda, et võimuorganid tühistaksid lõpliku tollimaksu.

( 51 ) Kui võimuorganid annavad käesoleva lepingu sätete kohast teavet ja selgitusi eraldi ettekandes, peavad nad tagama, et see ettekanne oleks hõlpsasti kättesaadav avalikkusele.

( 52 ) See ei tähenda GATT 1994 teistele asjakohastele sätetele vastavate viisipäraste meetmete välistamist.

( 53 ) Käesolev säte ei kohusta liikmesmaid lubama oma territooriumil teiste liikmesmaade valitsusüksustel teha eksportkauba eelinspekteerimistoiminguid.

( 54 ) Rahvusvaheline standard on standard, mille on vastu võtnud valitsus- või valitsusväline organ, mille liikmeks võivad saada kõik liikmesmaad ja mille üks tunnustatud tegevusala kuulub standardiseerimisvaldkonda.

( 55 ) Käesolevas lepingus mõistetakse vääramatu jõu all ületamatut takistust või sundi, ettenägematut sündmuste käiku, mis vabastavad lepingu täitmisest.

( 56 ) Kasutajaliikmete kohustused seoses eksportkauba eelinspekteerimise üksuste teenustega tolliväärtuse hindamisel on kohustused, mille nad on aktsepteerinud GATT 1994 kokkuleppes ja teistes mitmepoolsetes kaubanduslepingutes, mis sisalduvad WTO lepingu lisas 1 A.

( 57 ) Mõistetavalt võib sellist tehnilist abi anda kahe-, mõne- või mitmepoolselt.

( 58 ) Ollakse seisukohal, et see säte ei mõjuta „omamaise tootmisharu” või „omamaise tootmisharu samasuguste toodete” või samalaadsete mõistete määratlemise otsuseid, olenemata sellest, kus neid rakendatakse.

( 59 ) Mis puutub riigihangete suhtes rakendatavatesse päritolureeglitesse, siis ei looda käesoleva sättega kohustusi, mis lisanduksid liikmete poolt juba GATT 1994 alusel võetuile.

( 60 ) WTO lepingu jõustumiskuupäevale järgnenud esimese aasta jooksul esitatud taotluste suhtes nõutakse liikmetelt ainult nende hinnangute võimalikult kiiret väljastamist.

( 61 ) Kui on ette nähtud väärtuskriteerium, tuleb päritolureeglites näidata ka selle protsendi arvutamise meetod.

( 62 ) Kui on ette nähtud tootmis- või töötlemistoimingute kriteerium, tuleb täpselt kirjeldada toimingut, mis annab kõnealusele tootele päritolu.

( 63 ) Samal ajal tuleb tähelepanu pöörata tariifiliigitusega seotud vaidluste lahendamise korrale.

( 64 ) WTO asutamislepingu jõustumisele järgnenud esimese aasta jooksul esitatud taotluste suhtes nõutakse liikmetelt ainult nende hinnangute võimalikult kiiret väljastamist.

( 65 ) Nii neid protseduure, millele viidatakse kui „litsentsimisele”, kui ka teisi samasuguseid haldusprotseduure.

( 66 ) Käesoleva lepingu ühegi sättega ei rõhutata, et litsentsimisprotseduuriga rakendatava meetme alus, ulatus või kestus on käesoleva lepingu alusel vaidlustatav.

( 67 ) Käesoleva lepingu raames eeldatakse, et mõiste „valitsused” hõlmab Euroopa ühenduste pädevaid võimuorganeid.

( 68 ) Need tagatist nõudvad impordi litsentsimise protseduurid, millel pole impordi suhtes kitsendavat mõju, tuleb lugeda lõigete 1 ja 2 toimeulatusse jäävaks.

( 69 ) Arengumaaliige, kes ei osalenud 12. aprillil 1979 sõlmitud lepingus impordi litsentsimise protseduuride kohta ja kellel on punkti a alapunktide i ja ii nõuetega erilisi raskusi, võib, olles sellest komiteele teatanud, lükata nende alapunktide rakendamise edasi mitte rohkem kui kaheks aastaks alates kuupäevast, mil WTO leping on selle liikme jaoks jõustunud.

( 70 ) Mõnikord viidatud kui „kvoodivaldajad”.

( 71 ) Algselt levitatud kui GATT 1947 dokument L/3515 23. märtsist 1971.

( 72 ) Kooskõlas GATT 1994 XVI artikli sätetega (märkus XVI artikli kohta) ja käesoleva lepingu I–III lisa sätetega ei peeta subsiidiumiks eksporttoote vabastamist tolli- või muudest maksudest, mis kehtivad omamaiseks tarbimiseks suunatud samasuguse toote suhtes, või selliste tolli- või muude maksude tagastamist summas, mis ei ületa kogutud summat.

( 73 ) Käesolevas lepingus kasutatud objektiivsed kriteeriumid ja tingimused tähendavad kriteeriume või tingimusi, mis on neutraalsed, ei anna teatavatele ettevõtetele teiste ees eeliseid ning on laadilt majanduslikud ja rakenduselt horisontaalsed, nagu töötajate arv või ettevõtte suurus.

( 74 ) Selles suhtes tuleb eriti arvesse võtta teavet selle kohta, kui tihti subsiidiumitaotlused tagasi lükatakse või heaks kiidetakse, ja nende otsuste põhjusi.

( 75 ) See standard on täidetud, kui faktid näitavad, et subsiidiumi andmine, mis juriidiliselt ei sõltu eksporditõhususest, on tegelikult seotud reaalse või eeldatava ekspordi või ekspordituluga. Üksnes fakti, et subsiidiumi antakse eksportivale ettevõttele, ei tule seetõttu lugeda käesoleva sätte mõistes ekspordisubsiidiumiks.

( 76 ) I lisas nimetatud meetmeid, mis ei ole ekspordisubsiidiumid, ei keelustata ei käesoleva lepingu selle ega ühegi teise sättega.

( 77 ) Käesolevas artiklis mainitud mis tahes tähtaega võib vastastikusel kokkuleppel pikendada.

( 78 ) Nagu see on moodustatud artiklis 24.

( 79 ) Kui selle aja jooksul ei ole ette nähtud VLO koosolekut, kutsutakse koosolek kokku sel otstarbel.

( 80 ) Selle väljendiga ei lubata vastumeetmeid, mis on ebaproportsionaalsed arvestades asjaolu, et nendes sätetes käsitletavad subsiidiumid on keelustatud.

( 81 ) Selle väljendiga ei lubata vastumeetmeid, mis on ebaproportsionaalsed arvestades asjaolu, et nendes sätetes käsitletavad subsiidiumid on keelustatud.

( 82 ) Mõistet „omamaise tootmisharu kahjustamine” kasutatakse siin samas tähenduses nagu V jaos.

( 83 ) Käesolevas lepingus kasutatakse mõistet „olematuks muutmine või vähendamine” samas tähenduses, nagu seda on kasutatud GATT 1994 asjakohastes sätetes ning selline olematuks muutmine või vähendamine tuvastatakse vastavalt nende sätete rakendamise praktikale.

( 84 ) Käesolevas lepingus kasutatakse mõistet „teise liikme huvide tõsine kahjustamine” samas tähenduses nagu GATT 1994 XVI artikli lõikes 1 ja see hõlmab ka tõsise kahjustamise ohtu.

( 85 ) Väärtusjärgset kogusubsiidiumi arvutatakse vastavalt IV lisa sätetele.

( 86 ) Kuna eeldatakse, et tsiviillennukite kohta hakkavad kehtima mitmepoolsed erieeskirjad, ei kehti käesoleva punkti lävi tsiviillennukite kohta.

( 87 ) Liikmed tõdevad, et kui mingi tsiviillennukiprogrammi litsentsitasude põhjal rahastamine ei kata kõiki kulutusi seoses tegeliku müügi vähenemisega alla prognoositud müügitaseme, ei kujuta see iseendast tõsist kahjustamist käesoleva punkti mõistes.

( 88 ) Kui kõnesoleva toote või kaubaga kauplemise suhtes ei kehti muud mitmepoolselt kokku lepitud eeskirjad.

( 89 ) Tõsiasi, et käesolevas lõikes on viidatud teatavatele asjaoludele, ei anna neile asjaoludele iseenesest ei GATT 1994 ega käesoleva lepingu puhul mingit juriidilist staatust. Asjaolud ei tohi olla isoleeritud, juhuslikud või muul viisil tähtsusetud.

( 90 ) Kui taotlus on seotud subsiidiumiga, mille tulemuseks peetakse tõsist kahjustamist artikli 6 lõike 1 tähenduses, võivad kättesaadavad tõendid tõsise kahjustamise kohta piirduda kättesaadavate tõenditega selle kohta, kas artikli 6 lõike 1 tingimused on täidetud või mitte.

( 91 ) Käesolevas artiklis nimetatud mis tahes tähtaegu võib vastastikusel kokkuleppel pikendada.

( 92 ) Kui selle aja jooksul ei ole ette nähtud VLO koosolekut, kutsutakse koosolek kokku sel otstarbel.

( 93 ) Kui selle aja jooksul ei ole ette nähtud VLO koosolekut, kutsutakse koosolek kokku sel otstarbel.

( 94 ) Tõdetakse, et liikmed annavad laialdaselt erineva otstarbega valitsusabi ja et ainuüksi asjaolu, et selline abi võib käesoleva artikli sätete alusel mitte kvalifitseeruda vaidlustamisele mittekuuluvaks režiimiks, ei piira iseenesest liikmete õigust sellist abi anda.

( 95 ) Kuna oletatakse, et tsiviillennukite suhtes hakkavad kehtima mitmepoolsed erieeskirjad, ei kehti käesoleva punkti sätted selle toote kohta.

( 96 ) Hiljemalt 18 kuu möödudes WTO lepingu jõustumise kuupäevast vaatab artiklis 24 sätestatud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete komitee (käesolevas lepingus „komitee”) läbi lõike 2 punkti a sätete toime, tegemaks vajalikke muudatusi nende sätete toime täiustamiseks. Arutades võimalikke muudatusi, vaatab komitee hoolikalt läbi selles punktis sätestatud kategooriate määratlused liikmete uurimisprogrammide toime ja teiste vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide töö kogemuste taustal.

( 97 ) Käesoleva lepingu sätted ei kehti kõrgharidusasutuste ja uurimisasutuste iseseisvalt teostatavate alusuuringute kohta. Mõiste „alusuuring” tähendab teaduslike ja tehniliste üldteadmiste suurendamist, mis ei ole seotud tööstuslike või äriliste eesmärkidega.

( 98 ) Käesolevas punktis viidatud vaidlustamatu abi lubatav suurus kehtestatakse seoses põhjendatud kogukulutusega üksiku projekti vältel.

( 99 ) Mõiste „tööstusuuring” tähendab kavandatud otsinguid või kriitilisi uuringuid uute teadmiste hankimiseks, et kasutada neid teadmisi uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid märkimisväärselt täiustada.

( 100 ) Mõiste „konkurentsieelne arendustegevus” tähendab tööstusuuringute tulemuste ülekandmist uute, muudetud või täiendatud toodete, protsesside või teenuste kavadele, projektidele või kujundustele, mis on mõeldud müügiks või kasutamiseks, kaasa arvatud esmase kommertsotstarbel mittekasutatava algtüübi loomine. Veel võivad sinna kuuluda ka alternatiivsete toodete, protsesside või teenuste kontseptuaalne sõnastus ja kujundus ning näidis- või katseprojektid tingimusel, et neidsamu projekte ei saa muuta või kasutada tööstuses või kaubanduses. Siia ei kuulu olemasolevate toodete, tootmisliinide, valmistusprotsesside, teenuste ja muude pidevate toimingute igapäevane või korrapärane muutmine, isegi kui need muudatused kujutavad endast täiustamist.

( 101 ) Tööstusuuringuid ja konkurentsieelset arendustegevust hõlmavate programmide puhul ei tohi lubatava vaidlustamisele mittekuuluva abi suurus ületada eespool nimetatud kahe kategooria vaidlustamisele mittekuuluva abi lubatavate suuruste aritmeetilist keskmist, mis on arvutatud vastuvõetavate kogukulutuste põhjal vastavalt käesoleva punkti alapunktides i kuni v sätestatule.

( 102 ) „Piirkondliku arengu üldraamistik” tähendab, et piirkondlikud subsideerimisprogrammid on seesmiselt järjepideva ja üldrakendatava piirkondliku arengupoliitika osa ja et piirkondliku arengu subsiidiume ei anta geograafiliselt isoleeritud punktidele, mis ei mõjuta või peaaegu ei mõjuta piirkonna arengut.

( 103 ) „Neutraalsed ja objektiivsed kriteeriumid” tähendavad kriteeriume, mis ei anna teatud piirkondadele rohkem eeliseid, kui on vajalik piirkondlike erinevuste kõrvaldamiseks või vähendamiseks piirkondliku arengupoliitika raames. Selles mõttes hõlmavad piirkondlikud subsideerimisprogrammid abi suuruse maksimaalset taset, mida võib anda igale subsideeritavale programmile. Maksimaalsed tasemed tuleb eristada vastavalt abistatavate piirkondade eri arengutasemetele ja see peab olema väljendatud investeerimiskulutuste või töökohtade loomise kulutuste näol. Selliseid maksimaalseid tasemeid kasutades on abi jaotamine piisavalt lai ja ühtlane, et vältida artiklis 2 sätestatud subsiidiumi ülekaalukat kasutamist teatavate ettevõtete poolt või neile ebaproportsionaalselt suurte subsiidiumisummade andmist.

( 104 ) Mõiste „olemasolevad rajatised” tähendab rajatisi, mis on tegutsenud vähemalt kaks aastat selleks ajaks, kui kehtestatakse uued keskkonnanõuded.

( 105 ) Tõdetakse, et käesolevas teatamissättes ei kohusta miski andma konfidentsiaalset teavet, sealhulgas konfidentsiaalset äriteavet.

( 106 ) Samaaegselt V jao sätetega võib tugineda II või III jao sätetele; kuid seoses teatud subsiidiumi mõjuga importijaliikme omamaisele turule võib kasutada ainult üht heastamisvormi (kas tasakaalustavat tollimaksu, kui V jao tingimused on täidetud, või vastumeedet artikli 4 või 7 alusel). III ja V jao sätetele ei tugineta meetmete korral, mis vastavalt IV jao sätetele ei kuulu vaidlustamisele. Artikli 8 lõike 1 punktis a toodud meetmeid võib siiski uurida, et tuvastada, kas need on artikli 2 mõistes eripärased või mitte. Lisaks sellele, kui artikli 8 lõikes 2 viidatud subsiidiumi antakse programmi raames, millest pole teatatud vastavalt artikli 8 lõikele 3, võib tugineda III või V jao sätetele, kuid sellist subsiidiumi käsitletakse kui vaidlustamisele mittekuuluvat, kui see leitakse kooskõlas olevat artikli 8 lõikes 2 toodud standarditega.

( 107 ) Mõistet „tasakaalustusmaks” tuleb vastavalt GATT 1994 VI artikli lõike 3 sätetele käsitada erilise tollimaksuna, mis kehtestatakse tasakaalustamaks mis tahes subsiidiume, millega toetatakse otseselt või kaudselt mis tahes kauba valmistamist, tootmist või eksporti.

( 108 ) Edaspidi kasutatav mõiste „algatatud” tähendab menetlustoimingut, millega liige ametlikult algatab juurdluse vastavalt artikli 11 sätetele.

( 109 ) Killustatud tootmisharude puhul, mis hõlmavad erakordselt suurt hulka tootjaid, võivad võimuorganid toetuse ja vastuseisu määramisel kasutada statistiliselt kehtivaid küsitlusmeetodeid.

( 110 ) Liikmed on teadlikud, et teatavate liikmete territooriumil võivad samasuguse toote omamaiste tootjate töötajad või nende töötajate esindajad esitada lõikes 1 kirjeldatud juurdlustaotluse või sellist taotlust toetada.

( 111 ) Üldreeglina arvestatakse eksportijatele määratud ajapiire alates küsitluslehe saamise kuupäevast; selles mõttes loetakse küsitlusleht kättesaaduks nädal pärast selle ärasaatmist vastajale või toimetamist eksportijaliikme asjaomasele diplomaatilisele esindajale või, eraldi tolliterritooriumiga WTO liikme puhul, eksportiva territooriumi ametlikule esindajale.

( 112 ) Mõistetakse, et kui asjaomaste eksportijate arv on eriti suur, tuleks kirjaliku taotluse täielik tekst esitada üksnes eksportijaliikme võimuorganitele või asjaomasele kaubandusettevõtete ühendusele, kes peaksid seejärel edastama koopiad asjaomastele eksportijatele.

( 113 ) Liikmed on teadlikud, et teatavate liikmete territooriumil võidakse nõuda avaldamist vastavalt üksikasjalikule kaitsekorraldusele

( 114 ) Liikmed lepivad kokku, et konfidentsiaalsustaotlusi ei tohiks meelevaldselt tagasi lükata. Veel lepivad liikmed kokku, et juurdlev võimuorgan võib nõuda konfidentsiaalsusest loobumist üksnes menetlusse puutuva teabe puhul.

( 115 ) Vastavalt käesoleva lõike sätetele on eriti tähtis, et ühtegi kinnitavat esialgset ega lõplikku otsust ei tehtaks, andmata piisavat võimalust konsultatsioonideks. Sellised konsultatsioonid võivad luua aluse menetluseks II, III või X jao sätete alusel.

( 116 ) Käesolevas lepingus tähendab mõiste „kahju”, kui seda ei ole määratletud teisiti, omamaise tootmisharu olulist kahjustamist, omamaise tootmisharu olulise kahjustamise ohtu või sellise tootmisharu rajamise olulist pidurdamist ning seda tõlgendatakse kooskõlas käesoleva artikli sätetega.

( 117 ) Käesolevas lepingus tuleb mõistet „samasugune toode” tõlgendada viitena tootele, mis on kõnealuse tootega identne, st igas suhtes kõnealuse toote sarnane, või sellise toote puudumisel viitena tootele, millel on kõnealusele tootele lähedased iseloomulikud tunnused, ehkki see toode ei ole igas suhtes selle sarnane.

( 118 ) Vastavalt lõigetes 2 ja 4 sätestatule.

( 119 ) Käesolevas lõikes peetakse tootjaid eksportijate või importijatega seotuks üksnes siis, kui a) üks teist otseselt või kaudselt kontrollib; b) kolmas isik mõlemaid otseselt või kaudselt kontrollib või c) nad koos kolmandat isikut otseselt või kaudselt kontrollivad, tingimusel, et on alust arvata või kahtlustada, et sellise suhte mõjul käitub tootja sidumata tootjatest erinevalt. Käesoleva lõike järgi loetakse, et üks isik kontrollib teist, kui ühel on juriidiliselt või tööalaselt võimalik teist kitsendada või suunata.

( 120 ) Sõna „võidakse” ei tohi tõlgendada nii, et lubatakse üheaegselt menetluse jätkamist ja kohustuste rakendamist, välja arvatud lõikes 4 sätestatud juhud.

( 121 ) Käesolevas lõikes hõlmab mõiste „omamaised huvitatud pooled” juurdlusaluse importtoote tarbijaid ja tööstustarbijaid.

( 122 ) „Maksustama” tähendab käesolevas lepingus tollimaksu või maksu kindlapiirilist või lõplikku juriidilist määramist või kogumist.

( 123 ) Kui tasakaalustusmaksu summa määratakse kindlaks tagasiulatuvalt, ei kohusta hiliseima maksumääramismenetluse käigus tehtud järeldus selle kohta, et tollimaksuga maksustada ei tule, iseendast võimuorganeid püsitollimaksu tühistama.

( 124 ) Kui võimuorganid annavad käesoleva lepingu sätete kohast teavet ja selgitusi eraldi ettekandes, peavad nad tagama selle ettekande üldkättesaadavuse.

( 125 ) Komitee moodustab toimkonna BISD 9S/193-194 sisalduva küsimustiku sisu ja vormi läbivaatamiseks.

( 126 ) Kui arengumaaliige ei anna ekspordisubsiidiume WTO lepingu jõustumiskuupäeva seisuga, kohaldatakse käesolevat lõiget 1986. aastal antud ekspordisubsiidiumide taseme põhjal.

( 127 ) Siinkohal ei kavatseta välistada meetmeid vastavalt teistele GATT 1994 asjakohastele sätetele, kui need on asjakohased.

( 128 ) Mõiste „kommertsalusel kättesaadav” tähendab, et valiku tegemine kodumaiste ja imporditud toodete vahel ei ole piiratud ja sõltub ainult ärilistest kaalutlustest.

( 129 ) Käesolevas lepingus:

tähendab termin „otsesed maksud” makse palgalt, kasumilt, intressidelt, renditasult, autoritasult ja kõigilt muudelt sissetulekutelt ning kinnisvaramaksu;

tähendab termin „impordimaksud” tariife, tollimakse ja teisi rahalisi makseid, mida ei ole käesolevas märkuses mujal loetletud ja mida võetakse importkaupadelt;

tähendab termin „kaudsed maksud” müügi-, aktsiisi-, käibe-, VAT-, frantsiisi-, tempel-, võõrandamis-, lao- ja seadme-, piiri- ja kõiki teisi makse, välja arvatud otsesed maksud ja impordimaksud;

„esmaetapi” kaudsed maksud on need, mida võetakse toote valmistamisel otseselt või kaudselt kasutatavatelt kaupadelt ja teenustelt;

„kumulatiivsed” kaudsed maksud on mitmeetapilised maksud, mida võetakse pärastise maksu krediteerimise mehhanismi puudumisel, kui ühel tootmisetapil maksustatavaid kaupu või teenuseid kasutatakse järgmisel tootmisetapil;

„maksusoodustused” hõlmab maksude tagastamist või vähendamist;

„soodustused või tagastamised” hõlmab täielikku või osalist impordimaksudest vabastamist või nende edasilükkamist.

( 130 ) Liikmed tõdevad, et edasilükkamine ei pea endast kujutama ekspordisubsiidiumi, kui võetakse näiteks asjakohast intressimaksu. Liikmed kinnitavad veel kord põhimõtet, et tehingutes eksportivate ettevõtete ja välisostjate vahel, keda nad kontrollivad või kes kuuluvad sama kontrolli alla, on maksustamise otstarbel kaupade hinnaks see hind, mis oleks kehtinud iseseisvate ettevõtete vahelises distantstehingus. Mis tahes liige võib juhtida teise liikme tähelepanu haldus- või muudele menetlustele, mis võivad olla vastuolus käesoleva põhimõttega ja mille tulemusel hoitakse eksporttehingutes otseseid makse märkimisväärselt kokku. Sellistel juhtudel püüavad liikmed tavaliselt lahendada erimeelsused olemasolevate kahepoolsete maksulepingute või muude eriomaste rahvusvaheliste süsteemide abil, kahjustamata teiste liikmete GATT 1994st tulenevaid õigusi ja kohustusi, kaasa arvatud eelmises lauses sõnastatud õigus konsultatsioonidele.

Punkti e eesmärk ei ole takistada liiget võtmast meetmeid vältimaks oma ettevõtete või teise liikme ettevõtete poolt teenitud välistulu topeltmaksustamist.

( 131 ) Käesolevas lepingus:

tähendab termin „otsesed maksud” makse palgalt, kasumilt, intressidelt, renditasult, autoritasult ja kõigilt muudelt sissetulekutelt ning kinnisvaramaksu;

tähendab termin „impordimaksud” tariife, tollimakse ja teisi rahalisi makseid, mida ei ole käesolevas märkuses mujal loetletud ja mida võetakse importkaupadelt;

tähendab termin „kaudsed maksud” müügi-, aktsiisi-, käibe-, VAT-, frantsiisi-, tempel-, võõrandamis-, lao- ja seadme-, piiri- ja kõiki teisi makse, välja arvatud otsesed maksud ja impordimaksud;

„esmaetapi” kaudsed maksud on need, mida võetakse toote valmistamisel otseselt või kaudselt kasutatavatelt kaupadelt ja teenustelt;

„kumulatiivsed” kaudsed maksud on mitmeetapilised maksud, mida võetakse pärastise maksu krediteerimise mehhanismi puudumisel, kui ühel tootmisetapil maksustatavaid kaupu või teenuseid kasutatakse järgmisel tootmisetapil;

„maksusoodustused” hõlmab maksude tagastamist või vähendamist;

„soodustused või tagastamised” hõlmab täielikku või osalist impordimaksudest vabastamist või nende edasilükkamist.

( 132 ) Käesolevas lepingus:

tähendab termin „otsesed maksud” makse palgalt, kasumilt, intressidelt, renditasult, autoritasult ja kõigilt muudelt sissetulekutelt ning kinnisvaramaksu;

tähendab termin „impordimaksud” tariife, tollimakse ja teisi rahalisi makseid, mida ei ole käesolevas märkuses mujal loetletud ja mida võetakse importkaupadelt;

tähendab termin „kaudsed maksud” müügi-, aktsiisi-, käibe-, VAT-, frantsiisi-, tempel-, võõrandamis-, lao- ja seadme-, piiri- ja kõiki teisi makse, välja arvatud otsesed maksud ja impordimaksud;

„esmaetapi” kaudsed maksud on need, mida võetakse toote valmistamisel otseselt või kaudselt kasutatavatelt kaupadelt ja teenustelt;

„kumulatiivsed” kaudsed maksud on mitmeetapilised maksud, mida võetakse pärastise maksu krediteerimise mehhanismi puudumisel, kui ühel tootmisetapil maksustatavaid kaupu või teenuseid kasutatakse järgmisel tootmisetapil;

„maksusoodustused” hõlmab maksude tagastamist või vähendamist;

„soodustused või tagastamised” hõlmab täielikku või osalist impordimaksudest vabastamist või nende edasilükkamist.

( 133 ) Punkti h ei kohaldata käibemaksu süsteemide puhul ning piirimaksu täpsustamise puhul nende asemel; ülemääraste soodustuste probleemi käibemaksu puhul on käsitletud üksnes punktis g.

( 134 ) Käesolevas lepingus:

tähendab termin „otsesed maksud” makse palgalt, kasumilt, intressidelt, renditasult, autoritasult ja kõigilt muudelt sissetulekutelt ning kinnisvaramaksu;

tähendab termin „impordimaksud” tariife, tollimakse ja teisi rahalisi makseid, mida ei ole käesolevas märkuses mujal loetletud ja mida võetakse importkaupadelt;

tähendab termin „kaudsed maksud” müügi-, aktsiisi-, käibe-, VAT-, frantsiisi-, tempel-, võõrandamis-, lao- ja seadme-, piiri- ja kõiki teisi makse, välja arvatud otsesed maksud ja impordimaksud;

„esmaetapi” kaudsed maksud on need, mida võetakse toote valmistamisel otseselt või kaudselt kasutatavatelt kaupadelt ja teenustelt;

„kumulatiivsed” kaudsed maksud on mitmeetapilised maksud, mida võetakse pärastise maksu krediteerimise mehhanismi puudumisel, kui ühel tootmisetapil maksustatavaid kaupu või teenuseid kasutatakse järgmisel tootmisetapil;

„maksusoodustused” hõlmab maksude tagastamist või vähendamist;

„soodustused või tagastamised” hõlmab täielikku või osalist impordimaksudest vabastamist või nende edasilükkamist.

( 135 ) Tootmisprotsessis tarbitud sisendid on füüsiliselt inkorporeeritud sisendid, nagu tootmisprotsessis kasutatud energia, kütus ja õli ning katalüsaatorid, mida tarbitakse nende kasutamisel eksporttoote saamiseks.

( 136 ) Vastavalt vajadusele tuleb saavutada liikmete vahel kokkulepe küsimustes, mida ei ole täpsustatud käesolevas lisas või mis vajavad edasist selgitust artikli 6 lõike 1 punkti a põhjal.

( 137 ) Subsiidiumi saav äriühing on äriühing subsideerijaliikme territooriumil.

( 138 ) Maksudega seotud subsiidiumide puhul arvutatakse toote väärtus subsiidiumi saava äriühingu müügi koguväärtusena rahandusaastal, mil maksuga seotud subsiidiumi saadi.

( 139 ) Käivitusfaas hõlmab olukordi, mil on võetud rahalisi kohustusi tootearenduseks või rajatiste ehitamiseks, et valmistada tooteid, mis saavad eeliseid tänu subsideerimisele, isegi kui tootmine ei ole veel alanud.

( 140 ) Juhul kui tuleb ära näidata tõsise kahju olemasolu.

( 141 ) Teabe kogumise käigus võtab VLO arvesse vajadust kaitsta teavet, mis on laadilt konfidentsiaalne või mida mis tahes kaasatud liige on andnud konfidentsiaalsel alusel.

( 142 ) Arengumaaliikmete arvamine punktis b esitatud nimekirja põhineb Maailmapanga viimastel andmetel majanduse kogutoodangust elaniku kohta.

( 143 ) Selguse huvides on vesiviljelus ja siseveekalapüük käesoleva lepingu reguleerimisalast välja jäetud.

( 144 ) Selguse huvides ei käsitata kalavarudele juurdepääsu lepingute raames tehtud valitsustevahelisi makseid subsiidiumidena käesoleva lepingu tähenduses.

( 145 ) Selguse huvides olgu märgitud, et käesoleva lepingu kohaldamisel on subsiidium omistatav seda andvale liikmele, olenemata toetust saava laeva lipust või registreerimisriigist või toetusesaaja kodakondsusest.

( 146 ) „Ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük” – ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) poolt 2001. aastal vastu võetud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimise, ärahoidmise ja lõpetamise rahvusvahelise tegevuskava punktis 3 sätestatud tegevus.

( 147 ) Artikli 3 kohaldamisel tähendab mõiste „käitaja” käitajat artikli 2 punkti e tähenduses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ajal. Selguse huvides tuleb märkida, et ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatele käitajatele subsiidiumide andmise või säilitamise keeldu kohaldatakse toetuste suhtes, mida antakse kalapüügile ja kalapüügiga seotud tegevusele merel.

( 148 ) Ühtegi käesoleva artikli sätet ei tõlgendata nii, nagu kohustaks see liikmeid algatama ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga seotud uurimisi või tegema otsuseid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta.

( 149 ) Ühtegi käesoleva artikli sätet ei tõlgendata nii, nagu mõjutaks see loetellu kantud üksuste pädevust asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide alusel või annaks loetellu kantud üksustele uusi õigusi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta otsuste tegemisel.

( 150 ) Ühtegi käesoleva artikli sätet ei tõlgendata nii, nagu lükkaks see edasi ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi kohta otsuse tegemist või mõjutaks sellise otsuse kehtivust või jõustatavust.

( 151 ) Näiteks võib see hõlmata võimalust pidada dialoogi või vahetada kirjalikult teavet, kui lipuriik või toetust andev liige seda taotleb.

( 152 ) Sanktsioonid lõpetatakse nii, nagu on artikli 3 lõikes 3.2 osutatud otsuse teinud asutuse õigus- või töökorras ette nähtud.

( 153 ) Käesoleva lõike kohaldamisel on bioloogiliselt jätkusuutlik tase tase, mille on kindlaks määranud rannikuliige, kelle jurisdiktsiooni alla kuuluval alal kalapüük või kalapüügiga seotud tegevus toimub, kasutades selliseid võrdlusväärtuseid nagu maksimaalne jätkusuutlik saagikus või muid võrdlusväärtuseid, mis on vastavuses kalapüügi kohta kättesaadavate andmetega; või asjaomane RFMO/A tema pädevusse kuuluvates valdkondades ja liikide puhul.

( 154 ) Artikli 8 lõike 8.1 kohaldamisel esitavad liikmed selle teabe lisaks kogu teabele, mida on nõutud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklis 25 ning nagu on ette nähtud WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete komitee kasutatud küsimustikus, näiteks G/SCM/6/Rev.1.

( 155 ) Vähim arenenud riikidest ja arenguriikidest liikmete puhul, kelle aastane osakaal merekalapüügi kogutoodangust ei ületa 0,8 % vastavalt kõige värskematele avaldatud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetele, mille on edastanud WTO sekretariaat, võib käesolevas lõigus osutatud lisateabe esitada iga nelja aasta järel.

( 156 ) Mõiste „ühised kalavarud” tähendab varusid, mis esinevad kahe või enama rannikuliikme majandusvööndis või nii majandusvööndis kui ka sellest väljaspool ja sellega külgneval alal.

( 157 ) Mitme liigiga püügipiirkonna puhul võib liige esitada muid asjakohaseid ja kättesaadavaid püügiandmeid.

( 158 ) Liige võib selle kohustuse täitmiseks esitada komiteele ajakohastatud elektroonilise lingi liikme veebilehele või muule asjakohasele ametlikule veebilehele, kus see teave on esitatud.

( 159 ) GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punkte b ja c ning vaidluste lahendamise käsitusleppe artiklit 26 ei kohaldata vaidluste lahendamise suhtes käesoleva lepingu alusel.

( 160 ) Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklis 4 kasutatud mõiste „keelustatud subsiidium” subsiidiume, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 3, 4 või 5 sätestatud keeldu.

( 161 ) Suurema kindluse huvides ei kohaldata seda sätet majandus- ja finantskriiside suhtes.

( 162 ) See piirang kehtib ka vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli 25 kohaselt moodustatud vahekohtuniku suhtes.

( 163 ) Sealhulgas RFMO/Ade eeskirjad ja menetlused.

( 164 ) Tolliliit võib rakendada kaitsemeedet kui ühtne tervik või ühe liikmesriigi nimel. Kui tolliliit ühtse tervikuna rakendab kaitsemeedet, peavad kõik käesoleva lepingu kohaselt märgatava kahju või selle ohu tuvastamise nõuded põhinema kogu tolliliidus valitsevatel tingimustel. Kui kaitsemeedet rakendatakse ühe liikmesriigi nimel, peavad kõik märgatava kahju või selle ohu tuvastamise nõuded põhinema selles liikmesriigis valitsevatel tingimustel ja meede peab piirduma ainult selle liikmesriigiga. Miski käesolevas lepingus ei takista GATT 1994 XIX artikli ja XXIV artikli lõike 8 vahelise seose tõlgendamist.

( 165 ) Liikmel tuleb artikli 9 lõike 1 kohaselt astutud sammust viivitamata teatada kaitsemeetmete komiteele.

( 166 ) Kooskõlas GATT 1994 ja käesoleva lepingu asjakohaste sätetega võib kaitsemeetmena rakendatud impordikvooti vastastikusel kokkuleppel hallata eksportijaliige.

( 167 ) Samalaadsete meetmete näidete alla kuuluvad ekspordi reguleerimine, ekspordi- või impordi hinna seiresüsteemid, ekspordi või impordi järelevalve, kohustuslikud impordikartellid ning suvalised ekspordi- ja impordilitsentsisüsteemid, millest igaüks võimaldab kaitset.

( 168 ) Ainuke selline erand, mis on lubatud Euroopa ühendustele, on märgitud käesoleva lepingu lisas.

( 169 ) Selle tingimuse all mõeldakse teenindusalade arvu, mõjustatud kaubanduse mahtu ja tarneviise. Selle tingimuse täitmiseks ei tohiks lepingud a priori välistada ühtegi tarneviisi.

( 170 ) Selline integratsioon tagab tüüpiliselt asjaomaste lepinguosaliste kodanike õiguse pääseda vabalt lepinguosaliste tööturgudele ning hõlmab palgatingimusi, muid töötingimusi ja sotsiaaltoetusi puudutavaid meetmeid.

( 171 ) Sõnaühend „asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid” viitab rahvusvahelistele organitele, mille liikmeks võivad olla vähemalt kõigi WTO liikmete asjaomased organid.

( 172 ) Lõikes 5 märgitud protseduuride all tuleb mõelda GATT 1994 protseduure.

( 173 ) Avaliku korra erandile võib toetuda üksnes juhul, kui mõnda ühiskonna põhihuvi ähvardab tõeline ja piisavalt tõsine oht.

( 174 ) Meetmete hulka, mille eesmärk on tagada otseste maksude õiglane ja tõhus määramine või kogumine, kuuluvad liikme maksusüsteemi põhjal võetud meetmed:

i) 

mis rakenduvad mitteresidentidest teenuseosutajate suhtes, arvestades asjaolu, et mitteresidentide maksukohustus määratakse kindlaks asjaomase liikme territooriumilt pärinevate või sellel paiknevate maksustatavate objektide suhtes, või

ii) 

mis rakenduvad mitteresidentide suhtes, et tagada maksude määramine või kogumine asjaomase liikme territooriumil, või

iii) 

mis rakenduvad mitteresidentide või residentide suhtes, et takistada maksude vältimist või nendest kõrvalehoidmist, sealhulgas maksudest kinnipidamise meetmed, või

iv) 

mis rakenduvad mõne teise liikme territooriumil või territooriumilt osutatavate teenuste tarbijate suhtes, et tagada sellistelt tarbijatelt või asjaomase liikme territooriumil paiknevatest allikatest tulenevate maksude määramine või kogumine, või

v) 

millega eristatakse teistest teenuseosutajatest neid, kelle suhtes kehtivad ülemaailmselt maksustatavatelt objektidelt kogutavad maksud, arvestades asjaolu, et nende vastavad maksubaasid on erinevad, või

vi) 

millega asjaomase liikme maksubaasi kaitsmiseks määratakse, assigneeritakse või jaotatakse residentide või kohalike filiaalide või ühe ja sama isiku eri sidusüksuste või filiaalide vahel tulu, kasumit, kahju või mahaarvatisi või laene.

XIV artikli lõikes d ja käesolevas joonealuses märkuses esinevad maksustamisalased definitsioonid ja mõisted määratakse kindlaks vastavalt kõnealust meedet rakendava liikme seadustes sätestatud maksustamisalaste definitsioonide ja mõistete või nendega võrdväärsete või samalaadsete määratluste ja mõistete järgi.

( 175 ) Edaspidises tööprogrammis määratakse kindlaks, kuidas ja millise tähtaja jooksul mitmepoolsete põhimõtete üle läbirääkimisi peetakse.

( 176 ) Kui liige võtab endale turulelubamise kohustuse teenuse osutamiseks I artikli lõike 2 punktis a viidatud teenuse osutamise viisi kasutades ja kui kapitali piiriülene liikumine on teenuse oluline osa, on liige kohustatud lubama sellist kapitali liikumist. Kui liige võtab endale turulelubamise kohustuse teenuse osutamiseks I artikli lõike 2 punktis c viidatud teenuse osutamise viisi kasutades, on ta kohustatud lubama sellega seotud kapitali ülekandeid oma territooriumile.

( 177 ) Lõike 2 punkt c ei hõlma liikme neid meetmeid, mis piiravad teenuste osutamiseks vajalikke kulutusi.

( 178 ) Käesoleva artikli põhjal võetud erikohustusi ei tõlgendata kohustavana liiget hüvitama loomulikke konkurentsihalvemusi, mis tulenevad vastava teenuse või teenuseosutaja välismaisusest.

( 179 ) WTO lepingu jõustumise kuupäeval olemas olnud kahekordse maksustamise vältimise kokkulepete suhtes võib niisuguse küsimuse esitada teenustekaubanduse nõukogule ainult mõlema lepinguosalise nõusolekul.

( 180 ) Kui juriidiline isik ei osuta teenust otse, vaid teeb seda mingi muu kaubandusliku kohaloleku vormi kaudu, nagu filiaal või esindus, tuleb teenuseosutajale (st juriidilisele isikule) sellest hoolimata võimaldada käesoleva lepingu kohaselt teenuseosutajale sätestatud režiim. Selline režiim peab laienema tegevusele, mille kaudu teenust osutatakse, ega tarvitse laieneda mis tahes muudele teenuseosutaja osadele, mis asuvad väljaspool territooriumi, kus teenust osutatakse.

( 181 ) Ainult seda seika, et mõne liikme füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste liikmete füüsilistelt isikutelt seda ei nõuta, ei tohi pidada erikohustuse kohase kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks.

( 182 ) See lõige tähendab seda, et igal liikmel tuleb tagada käesoleva lisa kohustuste kohaldamine mis tahes vajalike meetmete abil avalike telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste osutajate suhtes.

( 183 ) Mõiste „mittediskrimineeriv” tähendab enamsoodustusrežiimi ja võrdset kohtlemist, nagu lepingus on määratletud, samuti nagu teenindusala terminina tähendab see „tingimusi, mis ei ole ebasoodsamad, kui on võimaldatud mis tahes teisele samasuguste avalike telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste kasutajale samasugustel asjaoludel”.

( 184 ) „Kodanike” all peetakse käesolevas lepingus WTO omaette tolliterritooriumiga liikme puhul silmas füüsilisi või juriidilisi isikuid, kellel on sellel tolliterritooriumil alaline elukoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte.

( 185 ) Käesolevas lepingus tähendab „Pariisi konventsioon” tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni, „Pariisi konventsioon (1967)” selle konventsiooni 14. juuli 1967. a Stockholmi dokumenti, „Berni konventsioon” kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsiooni, „Berni konventsioon (1971)” selle konventsiooni 24. juuli 1971. a Pariisi dokumenti, „Rooma konventsioon” rahvusvahelist teoste esitajate, fonogrammitootjate ning ringhäälinguorganisatsioonide kaitse konventsiooni, mis võeti vastu Roomas 26. oktoobril 1961. „Mikrolülitusi käsitlev intellektuaalomandi leping” (IPIC leping) tähendab intellektuaalomandi lepingut mikrolülituste valdkonnas, mis võeti vastu Washingtonis 26. mail 1989. „WTO leping” tähendab WTO asutamislepingut.

( 186 ) Käesoleva lepingu artiklite 3 ja 4 kohaselt peab kaitse hõlmama asjaolusid, mis mõjutavad nii intellektuaalomandi õiguste kättesaadavust, omandamist, ulatust, säilimist ja elluviimist, kui ka neid asjaolusid, mis mõjutavad käesolevas lepingus eriti mainitud intellektuaalomandi õiguste kasutamist.

( 187 ) Olenemata artikli 42 esimesest lausest võivad liikmed kõnealuste kohustuste suhtes näha ette halduskorras teostamist.

( 188 ) Käesoleva artikli rakendamisel võib liige pidada väljendeid „omab leiutustaset” ja „on tööstuslikult kasutatav” vastavalt väljendite „ei ole enesestmõistetav” ja „kasulik” sünonüümideks.

( 189 ) See õigus, nagu kõik teised käesolevas lepingus kaupade kasutamise, müügi, impordi või muu levitamisega seoses antavad õigused, on sätestatud artiklis 6.

( 190 ) „Muu kasutamine” tähendab muud kui artiklis 30 lubatud kasutamist.

( 191 ) 8 Seda mõistetakse nii, et liikmed, kellel ei ole põhipatendi väljaandmise süsteemi, võivad sätestada, et kaitse kestust arvestatakse alates taotluse esitamisest põhipatendi väljaandmise süsteemi.

( 192 ) Terminil „õigusevaldaja” on käesolevas osas sama tähendus kui terminil „õigusevaldaja” IPIC lepingus.

( 193 ) Käesolevas sättes tähendab väljend „viis, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega” minimaalselt selliseid tegevusi nagu lepingu rikkumine, usalduse kuritarvitamine ja rikkumisele kallutamine ning hõlmab avaldamata teabe omandamist kolmanda isiku poolt, kes teadis või pidi teadma, et teabe hankimine kuulub seesuguse tegevuse alla.

( 194 ) Käesolevas jaos hõlmab mõiste „õigusevaldaja” liite ja ühinguid, kelle õigusvõimesse kuulub seesuguste õiguste kaitsmine.

( 195 ) Kui liige on kõrvaldanud põhiliselt kõik kontrollimeetmed üle oma piiri toimuva kaupade liikumise osas teise liikme puhul, kellega ta kuulub ühte tolliliitu, ei nõuta talt kõnesoleval piiril käesoleva osa sätete kohaldamist.

( 196 ) Ollakse arusaamisel, et puudub kohustus seesuguse menetluse rakendamiseks importkaupade suhtes, mis on õigusevaldaja poolt või tema nõusolekul turule lastud teisel maal, ning transiitkaupade suhtes.

( 197 ) Käesolevas lepingus tähendavad:

a) 

„võltsitud kaubamärgiga kaubad” mis tahes kaupu, sealhulgas pakendit, mis ilma loata kannavad kaubamärki, mis on identne seesuguste kaupade suhtes kehtiva korra kohaselt registreeritud kaubamärgiga või mida pole võimalik olulistes aspektides seesugusest kaubamärgist eristada ja mis seega rikub kõnesoleva kaubamärgi omaniku õigusi importiva maa seaduste põhjal;

b) 

„autoriõigust rikkuvad kaubad” mis tahes kaupu, mis on ilma õigusevaldaja või tema poolt nõuetekohaselt valmistamise maal volitatud isiku nõusolekuta tehtud koopiad ja mis on tehtud otseselt või kaudselt kaubaartikli järgi, mille puhul koopia valmistamine oleks olnud autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumine importiva maa seaduste järgi.

( 198 ) VLO arvatakse talle kaaluda antud küsimuse konsensuse alusel otsustanuks, kui otsust vastu võtval VLO istungil keegi kohalolevatest liikmetest ettepandud otsust vormikohaselt ei vaidlusta.

( 199 ) Käesolevat lõiget kohaldatakse samuti vaidluste suhtes, mille puhul vaekogu ettekanne on heaks kiitmata või täielikult rakendamata.

( 200 ) Kui mis tahes loendilepingu sätted piirkondlike või kohalike valitsuste või võimuorganite poolt liikme territooriumil võetavate meetmete kohta sisaldavad käesoleva lõike sätetest erinevaid sätteid, jäävad ülimuslikuks sellise loendilepingu sätted.

( 201 ) Siinkohal loetletakse loendilepingute vastavad konsultatsioonisätted: põllumajandusleping, artikkel 19; sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping, artikli 11 lõige 1; tekstiil- ja rõivatoodete leping, artikli 8 lõige 4; leping tehniliste kaubandustõkete kohta, artikli 14 lõige 1; kaubandusalaste investeerimismeetmete leping, artikkel 8; GATT 1994 VI artikli rakendamise leping, artikli 17 lõige 2; GATT 1994 VII artikli rakendamise leping, artikli 19 lõige 2; eksportkauba eelinspekteerimise leping, artikkel 7; päritolureeglite leping, artikkel 7; leping impordi litsentsimise protseduuride kohta, artikkel 6; subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping, artikkel 30; kaitsemeetmete leping, artikkel 14; intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping, artikkel 64.1 ning kõik vastavad mõnepoolsete kaubanduslepingute konsultatsioonisätted, nagu on määranud iga lepingu pädevad organid ja nagu on teatatud VLOle.

( 202 ) Kui kaebav pool seda taotleb, tuleb VLO koosolek kokku sel eesmärgil 15 päeva jooksul pärast nõude esitamist tingimusel, et koosolekust teatatakse vähemalt 10 päeva ette.

( 203 ) Juhul kui vaidluspoolteks on tolliliidud või ühisturud, kohaldatakse käesolevat sätet nende tolliliitude või ühisturgude kõigi liikmesmaade kodanike suhtes.

( 204 ) Kui sel perioodil ei ole kavas VLO koosolekut ajal, mille puhul oleks võimalik täita artikli 16 lõigete 1 ja 4 nõudeid, tuleb korraldada nimetatud eesmärgil VLO koosolek.

( 205 ) Kui selle ajavahemiku jooksul ei ole kavakohast VLO koosolekut, tuleb korraldada VLO koosolek nimetatud eesmärgil.

( 206 ) „Asjaomane liige” on vaidluspool, kellele on suunatud vaekogu või apellatsioonikogu soovitused.

( 207 ) GATT 1994 või mis tahes loendilepingu rikkumisega mitteseotud asjades antavate soovituste kohta vt artiklit 26.

( 208 ) Kui selle ajavahemiku jooksul ei ole kavakohast VLO koosolekut, tuleb korraldada VLO koosolek nimetatud eesmärgil.

( 209 ) Kui pooled 10 päeva jooksul pärast küsimuse vahekohtule suunamist vahekohtuniku suhtes kokkuleppele ei jõua, nimetab vahekohtuniku 10 päeva jooksul peadirektor, olles pooltega konsulteerinud.

( 210 ) Mõistet „vahekohtunik” tuleb tõlgendada kui üksikisikule või grupile viitavat.

( 211 ) Dokumendis MTN.GNS/W/120 sisalduvas loendis on määratletud 11 sektorit.

( 212 ) Mõistet „vahekohtunik” tuleb tõlgendada kui üksikisikule või rühmale viitavat.

( 213 ) Mõistet „vahekohtunik” tuleb tõlgendada kui viidet üksikisikule või rühmale või algsele vaekogule, kui see tegutseb vahekohtunikuna.

( 214 ) Kui loendilepingu sätted piirkondliku või kohaliku valitsuse või võimuorgani poolt liikme territooriumil võetud meetmete kohta sisaldavad käesoleva lõike sätetest erinevaid sätteid, jäävad ülimuslikuks sellise loendilepingu sätted.

( 215 ) Käesolev nimekiri ei muuda WTO lepingu lisas 1 A nimetatud mitmepoolsetes kaubanduslepingutes või kohaldatavuse korral WTO lepingu lisas 4 nimetatud mõnepoolsetes kaubanduslepingutes olevaid teatamisnõudeid.

( 216 ) Lepingu iga osalise puhul on I liide jagatud viieks lisaks:

— 
lisas 1 sisalduvad keskvalitsusüksused.
— 
lisas 2 sisalduvad piirkondlikud valitsusüksused.
— 
lisas 3 sisalduvad kõik muud üksused, kes teostavad hankeid kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.
— 
lisas 4 määratletakse kaasa- või väljaarvava loetelu abil käesoleva lepinguga hõlmatud teenused.
— 
lisas 5 määratletakse lepinguga hõlmatud ehitusteenused.

Asjakohased künnisväärtused täpsustatakse iga lepinguosalise lisades.

( 217 ) Käesolevat lepingut kohaldatakse kõikide hankelepingute suhtes, mille maksumust hinnatakse IX artikli kohase teate avaldamishetkel künnisega võrdväärseks või suuremaks.

( 218 ) Käesoleva lepingu kohaldamisel on tehniliseks normiks selline dokument, milles määratakse kindlaks toote või teenuse omadused või nendega seotud tootmistehnoloogiad ja -meetodid, sealhulgas kohaldatavad halduseeskirjad, mille järgimine on kohustuslik. See võib samuti sisaldada või käsitleda üksnes terminoloogia, tähiste, pakendamise, tähistamise või märgistamisega seotud nõudeid, mida kohaldatakse toote, teenuse, tootmistehnoloogia või -meetodi suhtes.

( 219 ) Käesoleva lepingu kohaldamisel on standardiks tunnustatud organi heakskiidetud dokument, milles sätestatakse üld- või korduvkasutamiseks toodete või teenuste või seotud tootmistehnoloogiate ja -meetoditega seotud eeskirjad, juhised või omadused ning mille järgimine ei ole kohustuslik. See võib samuti sisaldada või käsitleda üksnes terminoloogia, tähiste, pakendamise, tähistamise või märgistamisega seotud nõudeid, mida kohaldatakse toote, teenuse, tootmistehnoloogia või -meetodi suhtes.

( 220 ) „Olemasolevad seadmed” hõlmavad ka tarkvara, kui esialgne tarkvarahange oli hõlmatud käesoleva lepinguga.

( 221 ) Esimese toote või teenuse esialgne arendamine võib hõlmata piiratud ulatuses tootmist või tarnimist, et võtta arvesse kohapealse katsetamise tulemusi ja osutada, et toode või teenus sobib masstootmiseks või -tarnimiseks kooskõlas kvaliteedistandarditega. See ei hõlma masstootmist ega -tarnimist eesmärgiga saavutada kaubanduslik tasuvus või katta teadus- ja arendustööde kulud.

( 222 ) Riigihangete puhul tähendavad korvamismeetmed neid, mida kasutatakse kohaliku arengu soodustamiseks või maksebilansi konto jäägi parandamiseks omamaise osaluse, tehnoloogia litsentsimise, investeeringunõuete, barterkaubanduse või sarnaste nõuete abil.

( 223 ) Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab mõiste „valitsus” ka Euroopa ühenduste pädevaid asutusi.

( 224 ) Kõik 1988. aasta lepingu sätted, välja arvatud preambula, artikkel VII ja artikkel XI, välja arvatud lõike 5 punktid a ja b ning lõige 10.

( 224 ) In this Arrangement and in the Protocols annexed thereto, the term „country” is deemed to include the European Economic Community.

( 224 ) This preambular provision applies only among participants that are Contracting Parties to the GATT.

( 224 ) It is confirmed that the term „matter” in this paragraph includes any matter which is covered by multilateral agreements negotiated within the framework of the Multilateral Trade Negotiations, in particular those bearing on export and import measures. It is further confirmed that the provisions of Article IV:5 and this footnote are without prejudice to the rights and obligations of the parties to such agreements.

( 224 ) The terms „acceptance” or „accepted” as used in this Article include the completion of any domestic procedures necessary to implement the provisions of this Arrangement.

( 224 ) For the purpose of this Arrangement, the term „government” is deemed to include the competent authorities of the European Economic Community.

( 224 ) This provision applies only among participants that are Contracting Parties to the GATT.

( 224 ) Derived from the manufacture of butter and anhydrous milk fat.

( 224 ) Annex I (1) is not reproduced.

( 224 ) US$ 600 per metric ton since 1 October 1981.

( 224 ) US$ 830 per metric ton since 5 June 1985.

( 224 ) US$ 600 per metric ton since 1 October 1981.

( 224 ) As defined in Article 2.1 (c) of this Procotol.

( 224 ) See Annex l(b), „Schedule of price differentials according to milk fat content”. (Annex 1 (b) is not reproduced).

( 224 ) See Article 2.

( 224 ) See Annex I(c), „Register of Processes and Control Measures”. It is understood that exporters would be permitted to ship skimmed-milk powder and buttermilk powder for animal feed purposes in an unaltered state to importers which have nad their processes and control measures inserted in the Register. In this case, exporters world inform the Committee of their intention to ship unaltered skimmed-milk powder and or buttermilk powder for animal feed purposes to those importers which have their processes and control measures registered. (Annex I (c) is not reproduced).

( 224 ) Annex II(a) is not reproduced.

( 224 ) US$ 1 200 per metric ton since 5 June 1985.

( 224 ) US$ 1 000 per metric ton since 5 June 1985.

( 224 ) See Article 2.

( 224 ) Annex III(a) is not reproduced.

( 224 ) US$ 1 000 per metric ton since 1 October 1981.

( 224 ) See Article 2.

( 225 ) Käesolevat sätet kohaldatakse üksnes GATTi lepinguosaliste suhtes.

( 226
Märkus:
Kinnitatakse, et käesolevas lõikes hõlmab termin „küsimus” iga küsimust, mida on käsitletud mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste käigus sõlmitud mitmepoolsetes lepingutes, eriti sellistes, milles käsitletakse ekspordi- ja impordimeetmeid. Lisaks kinnitatakse, et IV artikli lõike 6 sätted ja käesolev joonealune märkus ei piira selliste lepingute osaliste õigusi ja kohustusi.

( 227 ) Käesolevas artiklis kasutatud terminid „vastuvõtmine” või „vastu võetud” hõlmavad selliste siseriiklike menetluste sooritamist, mida on vaja käesoleva kokkuleppe sätete rakendamiseks.

( 228 ) Käesoleva kokkuleppe raames eeldatakse, et termin „valitsus” hõlmab Euroopa Majandusühenduse pädevaid võimuorganeid.

( 229 ) Käesolevat sätet kohaldatakse üksnes GATTi lepinguosaliste suhtes.