1993L0119 — ET — 01.01.2013 — 003.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

KOMISJONI DIREKTIIV 93/119/EÜ,

22. detsember 1993,

loomade kaitse kohta tapmisel või surmamisel

(EÜT L 340, 31.12.1993, p.21)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

 M1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 806/2003, 14. aprill 2003,

  L 122

1

16.5.2003

►M2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1/2005, 22. detsember 2004,

  L 3

1

5.1.2005

►M3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1099/2009, 24. september 2009,

  L 303

1

18.11.2009




▼B

KOMISJONI DIREKTIIV 93/119/EÜ,

22. detsember 1993,

loomade kaitse kohta tapmisel või surmamisel

▼M3 —————

▼B




A LISA

NÕUDED LOOMADE LIIKUMISE JA TAPAEELSE PIDAMISE KOHTA TAPAMAJADES

I.   Üldnõuded

1.

Kõikides tapamajades, mis antakse käiku pärast 30. juunit 1994, peavad olema nõuetekohased seadmed ja vahendid loomade mahalaadimiseks transpordivahenditest ning kõik olemasolevad tapamajad peavad nimetatud nõuded täitma 1. jaanuariks 1996.

▼M3 —————

▼B

II.   Nõuded loomadele, keda ei tooda tapamajja konteinerites

1.

Kui tapamajades on loomade mahalaadimisseadmed, peavad need olema varustatud libisemiskindla pinnaga ja vajaduse korral külgmiste kaitsepiiretega. Sillad, rambid ja trepid peavad olema külgedega, reelingutega või muude sarnaste kaitsevahenditega, et vältida loomade mahakukkumist. Väljumis- ja sisenemisrambid peavad olema võimalikult väikese kaldega.

▼M3 —————

▼M2

3.

►M3  ————— ◄ Liikumisteed peavad olema ehitatud selliselt, et loomade vigastamise risk on vähendatud miinimumini ja korraldatud selliselt, et kasutada ära nende karjainstinkti. ►M3  ————— ◄

▼M3 —————

▼B

6.

Ilma et see piiraks direktiivi 64/433/EMÜ artiklite 4 ja 13 alusel tehtavaid erandeid, peab tapamajades olema piisavalt latreid loomade nõuetekohaseks tapaeelseks pidamiseks ja nende kaitsmiseks ebasoodsate ilmastikuolude eest.

7.

Lisaks ühenduse eeskirjades juba sätestatud eeskirjade järgimisele peavad tapaeelse pidamise kohtades olema:

 võimalikult libisemiskindlad põrandad, millega kokku puutudes loomad ennast ei vigasta,

 nõuetekohane ventilatsioon, mis arvestab ootuspäraseid temperatuuri- ja õhuniiskuse kõikumisi. Kui on nõutav mehaaniline ventilatsioon, peab olema varusüsteem rikete puhul kasutamiseks,

 piisav kunstlik valgustus, mis võimaldab kõiki loomi igal ajal kontrollida; vajaduse korral peab olema võimalik kasutada varuvalgustust,

 vajaduse korral loomade lõastamisseadmed,

 vajaduse korral piisavas koguses sobivat allapanu kõikidele loomadele, keda hoitakse tapaeelse pidamise kohas üle öö.

8.

Kui tapamajades on lisaks eespool nimetatud tapaeelse pidamise kohale ka välitarandik, mis ei paku loomadele loomulikku kaitset ega varju, peab tagama kaitse ebasoodsate ilmastikutingimuste eest. Välitarandikke tuleb hoida sellises korras, et loomade tervist ei ohustaks füüsilised, keemilised ega muud tervistkahjustavad tegurid.

9.

Loomadele, keda ei viida pärast nende saabumist otse tapakohta, tuleb asjakohaste vahenditega tagada pidevalt kättesaadav joogivesi. ►M3  ————— ◄

▼M3 —————

▼B




C LISA

LOOMADE, VÄLJA ARVATUD KARUSLOOMAD, UIMASTAMINE JA SURMAMINE

▼M3 —————

▼B

II.   UIMASTAMISE ERINÕUDED

▼M3 —————

▼B

3.   Elektriline uimastamine

A.   Elektroodid

▼M3 —————

▼B

2.

Juhul kui loomad uimastatakse ükshaaval, peab seade olema:

a) varustatud vahendiga koormuse impedantsi mõõtmiseks, mis hoiaks ära seadme kasutamise, kui puudub vähim vajalik voolutugevus;

b) varustatud integreeritud akustilise või optilise signaalseadmega, mis näitab loomale rakendatava toime kestust;

c) ühendatud uimastajale selgesti nähtava pinge- ja voolutugevuse mõõteseadmega.

B.   Uimastamine vesivannis

1.

Kui kodulinde uimastatakse vesivannides, peab vanni veetase olema reguleeritav, et oleks tagatud hea kontakt linnu peaga.

▼M3 —————

▼B

2.

Kui kodulinde tapetakse vesivannis rühmadena, peab voolutugevus olema piisav, et tagada kõikide lindude uimastamine.

▼M3 —————

▼B

4.

Lindude uimastamiseks kasutatav vesivann peab olema tapetava linnu liigile sobiva suuruse ja sügavusega ning lindude toimetamisel vesivanni ei tohi vesi sellest üle voolata. Vette kastetav elektrood peab olema kogu vesivanni pikkune.

▼M3 —————

▼B

4.   Süsinikdioksiidi manustamine

▼M3 —————

▼B

2.

Kamber, kus sigadele gaasi manustatakse, ja seadmed, mida kasutatakse sigade viimiseks sinna, peavad olema projekteeritud, ehitatud ja hooldatud nii, et oleks välditud sigade vigastused ja nende rinnapiirkonna kokkusurumine ning tagatud looma püstijäämine kuni teadvuse kaotuseni. Veoseadmes ja uimastuskambris peab olema piisav valgustus, et sead võiksid näha teisi sigu või ümbrust.

3.

Kambris peavad olema seadmed gaasikontsentratsiooni mõõtmiseks maksimaalse kontsentratsiooni ajal ning selgelt nähtava ja kuuldava hoiatussignaali andmiseks, kui süsinikdioksiidi kontsentratsioon langeb alla nõutava taseme.

▼M3 —————