Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

Liikmesriigid kehtestavad õlle aktsiisimaksu käesolevas direktiivis sätestatud korras.

Liikmesriigid kehtestavad oma maksumäärad vastavalt direktiivile 92/84/EMÜ.

Käesolevas määruses tähendab mõiste “õlu” kõiki tooteid, mis kuuluvad CN-koodi 2203 alla ning kõiki tooteid, mis sisaldavad õlle ja CN-koodi 2206 alla kuuluvate alkoholivabade jookide segu, kusjuures tegelik alkoholisisaldus on mõlemal juhul üle 0,5 mahuprotsendi.

Liikmesriikide õllelt võetav aktsiisimaks kehtestatakse vastavalt kas lõpptoote:

—

hektoliitrite arvule ja Plato kraadidele

või

—

hektoliitrite arvule ja tegeliku mahuprotsendilise alkoholisisalduse kraadidele.

Plato kraadi mõõtmisel võetakse arvesse kõiki õlle koostisosi, sealhulgas neid, mis on lisatud pärast kääritamise lõppu.

Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid, kes 29. juulil 2020 ei võta Plato kraadi mõõtmisel arvesse õlle koostisosi, mis on lisatud pärast kääritamist, seda teha kuni 31. detsembrini 2030.

Kehtestades õlle maksustamismäära vastavalt direktiivile 92/84/EMÜ, võivad liikmesriigid Plato kraadide või tegeliku mahuprotsendilise alkoholisisalduse kraadide kümnendikkohad arvestamata jätta.

Lisaks sellele võivad liikmesriigid, kes maksustavad õlut hektoliitrite arvu ja Plato kraadide alusel, jagada õlled kategooriatesse, mis hõlmavad kategooria kohta mitte rohkem kui neli Plato kraadi, ja maksustada sama hektoliitri määraga kõik iga kategooria õlled. Need määrad peavad eranditult olema sama suured või suuremad kui direktiivi 92/84/EMÜ artikliga 6 ettenähtud alammäär, edaspidi “alammäär”.

Liikmesriigid võivad väikestes iseseisvates õlletehastes pruulitud õllele kohaldada vähendatud aktsiismaksumäärasid, mis võivad vastavalt aastatoodangule erineda, järgmistes piirides:

—

vähendatud maksumäärasid ei kohaldata ettevõtetele, mis toodavad üle 200 000 hl õlut aastas,

—

vähendatud maksumäärad, mis võivad langeda alammäärast allapoole, ei tohi ühtsest siseriiklikust aktsiisimaksumäärast olla üle 50 % väiksemad.

Vähendatud maksumäärade kohaldamisel tähendab mõiste “väike iseseisev õlletehas” õlletehast, mis on teistest õlletehastest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatu, kasutab teistest õlletehastest füüsiliselt eraldiasetsevaid ruume ning ei tegutse litsentsi alusel. Kui kaks või enam õlletehast teevad koostööd ja nende aastatoodang ei ületa kokku 200 000 hl, võib neid õlletehaseid käsitleda ühe väikese iseseisva õlletehasena.

Liikmesriigid tagavad, et kõiki vähendatud maksumäärasid, mida nad kehtestada võivad, kohaldataks samamoodi õlle suhtes, mis on nende territooriumile tarnitud teistes liikmesriikides asuvatest väikestest iseseisvatest õlletehastest. Eelkõige tagavad nad, et ühtki teistest liikmesriikidest pärit üksiktarnet ei maksustataks suurema maksuga kui sellele täpselt vastavat siseriiklikku tarnet.

Liikmesriigid võivad kohaldada vähendatud aktsiisimäärasid, mis võivad langeda alammäärast allapoole, õllele, mille tegelik alkoholisisaldus ei ületa 3,5 mahuprotsenti.

Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamist piirata toodetega, mis sisaldavad õlle ja CN-koodi 2206 alla kuuluvate alkoholivabade jookide segu.

Kui tingimused, mis liikmesriigid kehtestavad erandite otsese kohaldamise tagamiseks, ei näe ette teisiti, võivad liikmesriigid vabastada aktsiismaksust üksikisiku toodetud õlle, mida tarbivad tootja, tema pereliikmed või külalised, juhul kui seda õlut ei müüda.

Liikmesriigid kehtestavad veini aktsiisimaksu käesolevas direktiivis sätestatud korras.

Liikmesriigid kehtestavad oma maksumäärad vastavalt direktiivile 92/84/EMÜ.

Liikmesriikide veinilt võetav aktsiisimaks kehtestatakse vastavalt lõpptoote hektoliitrite arvule.

Kui lõigetes 3 ja 4 ei ole sätestatud teisiti, maksustavad liikmesriigid kõiki maksustamisele kuuluvaid veine ühesuguse aktsiisimaksu määraga. Samuti maksustavad nad ühesuguse aktsiisimaksu määraga kõiki maksustamisele kuuluvaid vahuveine. Nad võivad veinidele ja vahuveinidele ühesuguse maksumäära kohaldada.

Liikmesriigid võivad kohaldada vähendatud aktsiisimaksumäärasid igat liiki veinidele ja vahuveinidele, mille tegelik alkoholisisaldus ei ületa 8,5 mahuprotsenti.

Liikmesriigid, kes on kohaldanud alates 1. jaanuarist 1992 artikli 8 lõike 1 teises taandes nimetatud veinidele kõrgemat aktsiismaksu määra, võivad selle maksumäära kohaldamist jätkata. Kõrgem määr ei või olla kõrgem kui vahesaadustele kohaldatav ühtne siseriiklik aktsiisimaksu määr.

Liikmesriigid võivad väikeste iseseisvate veinitootjate toodetud veini suhtes kohaldada vähendatud aktsiisimäärasid järgmistes piirides:

—

vähendatud aktsiisimäärasid ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kes toodavad keskmiselt üle 1 000 hl või Malta Vabariigi puhul keskmiselt üle 20 000 hl veini aastas,

—

vähendatud aktsiisimäärad ei tohi olla üle 50 % madalamad ühtsest siseriiklikust aktsiisimäärast.

Vähendatud aktsiisimäärade kohaldamisel tähendab mõiste „väike iseseisev veinitootja“ veinitootjat, kes on teistest veinitootjatest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatu, kasutab teiste veinitootjate ruumidest füüsiliselt eraldi asuvaid ruume ning ei tegutse litsentsi alusel. Kui aga kaks või enam väikest veinitootjat teevad koostööd ja nende ühine aastatoodang ei ületa kokku 1 000 hl või asjakohasel juhul 20 000 hl, võib neid veinitootjaid käsitada ühe väikese iseseisva veinitootjana.

Liikmesriigid tagavad, et kõiki vähendatud aktsiisimäärasid, mida nad võivad kehtestada, kohaldatakse samamoodi veini suhtes, mille on nende territooriumile tarninud teistes liikmesriikides asuvad väikesed iseseisvad veinitootjad. Eelkõige tagavad nad, et ühtki teisest liikmesriigist pärit üksiktarnet ei maksustata suurema aktsiisiga kui sellele täpselt vastavat siseriiklikku tarnet.

Kui tingimused, mis liikmesriigid kehtestavad käesoleva artikli otsese kohaldamise tagamiseks, ei näe ette teisiti, võivad liikmesriigid vabastada aktsiismaksust üksikisiku toodetud veini, mida tarbivad tootja, tema pereliikmed või külalised, juhul kui seda veini ei müüda.

Liikmesriigid kehtestavad muude kääritatud jookide kui veini ja õlle (muud kääritatud joogid) aktsiisimaksu käesolevas direktiivis sätestatud korras.

Liikmesriigid kehtestavad oma maksumäärad vastavalt direktiivile 92/84/EMÜ.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid, ilma et see piiraks artikli 17 sätete kohaldamist:

Aktsiisimaks, mida liikmesriigid muudelt kääritatud vahujookidelt võtavad, kehtestatakse vastavalt lõpptoote hektoliitrite arvule.

Kui käesoleva artikli lõikes 3 ja artiklis 13a ei ole sätestatud teisiti, maksustavad liikmesriigid kõiki maksustamisele kuuluvaid muid kääritatud jooke ühesuguse aktsiisimääraga. Samuti maksustavad nad ühesuguse aktsiisimääraga kõiki maksustamisele kuuluvaid muid kääritatud vahujooke. Nad võivad kohaldada ühesugust aktsiisimäära muudele kääritatud jookidele ja muudele kääritatud vahujookidele.

Liikmesriigid võivad kohaldada vähendatud aktsiisimaksumäärasid igat liiki muudele kääritatud jookidele ja muudele kääritatud vahujookidele, mille tegelik alkoholisisaldus ei ületa 8,5 mahuprotsenti.

Liikmesriigid võivad kohaldada väikeste iseseisvate tootjate toodetud muude kääritatud jookide suhtes järgmistes piirides vähendatud aktsiisimäärasid, mis võivad erineda vastavalt asjaomaste tootjate aastatoodangule:

—

vähendatud aktsiisimäärasid ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kes toodavad aastas kokku üle 15 000 hl selliseid jooke,

—

vähendatud aktsiisimäärad ei tohi olla üle 50 % madalamad muude kääritatud jookide suhtes kohaldatavast ühtsest siseriiklikust aktsiisimäärast.

Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse muid kääritatud jooke jookidena, mis on valmistatud puuviljade, marjade, köögiviljade, mee vesilahuse või neist valmistatud värske või kontsentreeritud mahla kääritamise teel. Liikmesriigid ei luba lisada mitte ühtegi teist alkoholi või alkohoolset jooki muude kääritatud jookide tootmise eesmärgil. Käesoleva artikli kohaldamisel ei käsitata maitseainete lahjendamiseks või lahustamiseks kasutatud alkoholi lisamist üksnes rangelt vajalikus ulatuses, nii et alkoholisisaldus ei suurene üle 1,2 mahuprotsendi, alkoholi lisamisena muude kääritatud jookide tootmise eesmärgil. Selliste maitseainete lisamine ei tohi märkimisväärselt muuta algtoote iseloomu.

Liikmesriigid võivad piirata käesoleva artikli kohaldamist teatavat liiki muudele kääritatud jookidele.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähistab mõiste „väike iseseisev tootja“ muude kääritatud jookide tootjat, kes on teistest kääritatud jookide tootjatest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatu, kasutab teiste tootjate ruumidest füüsiliselt eraldi asuvaid ruume ning ei tegutse litsentsi alusel. Kui aga kaks või enam väiketootjat teevad koostööd ja nende ühine aastatoodang ei ületa kokku 15 000 hl, võib neid tootjaid käsitada ühe väikese iseseisva tootjana.

Liikmesriigid tagavad, et kõiki vähendatud aktsiisimäärasid, mida nad kehtestavad, kohaldatakse samamoodi muude kääritatud jookide suhtes, mille on nende territooriumile tarninud teistes liikmesriikides asuvad väikesed iseseisvad tootjad. Eelkõige tagavad nad, et ühtki teisest liikmesriigist pärit üksiktarnet ei maksustata suurema aktsiisiga kui sellele täpselt vastavat siseriiklikku tarnet.

Kui tingimused, mis liikmesriigid kehtestavad käesoleva artikli otsese kohaldamise tagamiseks, ei näe ette teisiti, võivad liikmesriigid vabastada aktsiismaksust üksikisiku toodetud muud kääritatud joogid ja muud kääritatud vahujoogid, mida tarbivad tootja, tema pereliikmed või külalised, juhul kui neid jooke ei müüda.

Direktiivi 92/84/EMÜ ja nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ ( 1 ) kohaldamisel kehtivad veini kohta käivad viited ka muude käesolevas jaos määratletud kääritatud jookide kohta.

Liikmesriigid kehtestavad vahesaaduste aktsiisimaksu käesolevas direktiivis sätestatud korras.

Liikmesriigid kehtestavad oma maksumäärad vastavalt direktiivile 92/84/EMÜ. Need ei või kunagi olla madalamad määradest, mida liikmesriigid kohaldavad käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 1 ja artikli 12 lõikes 1 nimetatud toodetele.

Käesolevas direktiivis tähendab mõiste “vahesaadused” kõiki tooteid, mille tegelik alkoholisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi, kuid mitte üle 22 mahuprotsendi ja mis kuuluvad CN-koodide 2204, 2205 ja 2206 alla, aga mida ei ole käsitletud artiklites 2, 8 ja 12.

Olenemata artikli 12 sätetest võivad liikmesriigid käsitleda vahesaadusena mis tahes kääritatud mittevahujooki, mis kuulub artikli 12 lõike 1 kohaldamisalasse ja mille tegelik alkoholisisaldus on üle 5,5 mahuprotsendi ja mis ei ole täielikult kääritamisel saadud, ning mis tahes kääritatud vahujooke, mis kuuluvad artikli 12 lõike 2 kohaldamisalasse ja mille tegelik alkoholisisaldus on üle 8,5 mahuprotsendi ja mis ei ole täielikult kääritamisel saadud.

Aktsiisimaks, mida liikmesriigid võtavad vahesaadustelt, kehtestatakse vastavalt lõpptoote hektoliitrite arvule.

Kui lõigetes 3, 4 ja 5 ei ole sätestatud teisiti, maksustavad liikmesriigid kõiki maksustamisele kuuluvaid vahesaadusi ühesuguse aktsiisimaksu määraga.

Liikmesriik võib kohaldada ühekordset vähendatud aktsiisimaksu määra vahesaadustele, mille tegelik alkoholisisaldus ei ületa 15 mahuprotsenti, järgmistel tingimustel:

—

vähendatud maksumäärad ei tohi ühtsest siseriiklikust aktsiisimaksu määrast olla üle 40 % väiksemad,

—

vähendatud määr ei või olla väiksem ühtsest siseriiklikust aktsiismaksu määrast, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 1 ja artikli 12 lõikes 1 nimetatud toodetele.

Liikmesriigid võivad kohaldada ühtset vähendatud aktsiisimäära Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 ( 2 ) VII lisa II osas nimetatud vahesaadustele.

Vahesaadustele, mis on villitud pudelitesse, mis on suletud seenekujuliste korkidega, mida hoiavad kinni seosed või kinnitused, või mille ülerõhk on süsinikdioksiidisisalduse tõttu kolm baari või rohkem, võivad liikmesriigid kohaldada sama maksumäära nagu artikli 12 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvate toodetele, tingimusel et see määr on vahesaaduste siseriiklikust maksumäärast kõrgem.

Liikmesriigid võivad kohaldada väikeste iseseisvate tootjate toodetud vahesaaduste suhtes järgmistes piirides vähendatud aktsiisimäärasid, mis võivad erineda vastavalt asjaomaste tootjate aastatoodangule:

—

vähendatud aktsiisimäärasid ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kes toodavad aastas kokku üle 250 hl selliseid jooke,

—

vähendatud aktsiisimäärad, mis võivad langeda alammäärast allapoole, ei või olla üle 50 % madalamad vahesaaduste suhtes kohaldatavast ühtsest siseriiklikust aktsiisimäärast.

Liikmesriigid võivad piirata käesoleva artikli kohaldamist teatavat liiki vahesaadustele.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähistab mõiste „väike iseseisev tootja“ vahesaaduste tootjat, kes on teistest vahesaaduste tootjatest õiguslikult ja majanduslikult sõltumatu, kasutab teiste tootjate ruumidest füüsiliselt eraldi asuvaid ruume ning ei tegutse litsentsi alusel. Kui aga kaks või enam väiketootjat teevad koostööd ja nende ühine aastatoodang ei ületa kokku 250 hl, võib neid tootjaid käsitada ühe väikese iseseisva tootjana.

Liikmesriigid tagavad, et kõiki vähendatud aktsiisimäärasid, mida nad kehtestavad, kohaldatakse samamoodi muude vahesaaduste suhtes, mille on nende territooriumile tarninud teistes liikmesriikides asuvad väikesed iseseisvad tootjad. Eelkõige tagavad nad, et ühtki teisest liikmesriigist pärit üksiktarnet ei maksustata suurema aktsiisiga kui sellele täpselt vastavat siseriiklikku tarnet.

Liikmesriigid kehtestavad etanooli aktsiisimaksu käesolevas direktiivis sätestatud korras.

Liikmesriigid kehtestavad oma maksumäärad vastavalt direktiivile 92/84/EMÜ.

Etanoolilt võetav aktsiisimaks kehtestatakse 20 °C juures oleva puhta alkoholi hektoliitri kohta ja arvestatakse puhta alkoholi hektoliitrite arvu alusel. Vastavalt artikli 22 sätetele maksustavad liikmesriigid kõiki maksustamisele kuuluvaid etanoolitooteid ühesuguse aktsiisimaksu määraga.

Liikmesriigid võivad väikestes piiritusetehastes toodetud etanoolile kohaldada vähendatud aktsiismaksu määrasid järgmiselt:

—

vähendatud maksumäärasid, mis ei tohi langeda allapoole alammäära, ei kohaldata ettevõtetele, mis toodavad üle 10 hl puhast alkoholi aastas. Liikmesriigid, kes on alates 1. jaanuarist 1992 kohaldanud vähendatud aktsiisimaksu määrasid piiritusetehastele, mis toodavad 10-20 hl puhast alkoholi aastas, võivad seda ka edaspidi teha,

—

vähendatud maksumäärad ei tohi ühtsest siseriiklikust aktsiisimaksu määrast olla üle 50 % väiksemad.

Vähendatud maksumäärade kohaldamisel tähendab mõiste “väike piiritusetehas” piiritusetehast, mis on õiguslikult ja majanduslikult teistest piiritusetehastest sõltumatu ning ei tegutse litsentsi alusel.

Liikmesriigid tagavad, et kõiki vähendatud maksumäärasid, mida nad kehtestada võivad, kohaldataks samamoodi etanooli suhtes, mille on nende territooriumile tarninud teistes liikmesriikides asuvad väikesed iseseisvad tootjad.

Liikmesriigid võivad kehtestada sätted, millega väiketootjate toodetud alkohol lubatakse vabasse ringlusse niipea, kui see on valmis (juhul kui tootjad ei ole ise sooritanud mingeid ühendusesiseseid tehinguid), ilma et selle suhtes rakendataks maksuladudes ladustamise protseduuri, ja maksustatakse lõpuks ühtse määra alusel.

Liikmesriigid võivad kohaldada vähendatud aktsiisimaksu määrasid toodetele, mis kuuluvad CN-koodi 2208 alla ja mille tegelik alkoholisisaldus ei ületa 10 mahuprotsenti.

Bulgaaria Vabariik võib kohaldada vähendatud aktsiisimäära, mis on vähemalt 50 % ühtsest siseriiklikust etanooli aktsiisimäärast, sellistes puuviljakasvatajate piiritusetehastes toodetud etanoolile, kes toodavad aastas üle 10 hektoliitri etanooli puuviljakasvatajate kodumajapidamiste poolt neile tarnitud puuviljadest. Vähendatud aktsiisimäära võib kohaldada kuni 30 liitri sellise puuvilja-marjaviina suhtes alkoholi tootva puuviljakasvataja kodumajapidamise kohta aastas, mis on mõeldud vaid isiklikuks tarbimiseks. Pärast selle võimaluse kasutamist ei saa Bulgaaria Vabariik enam kohaldada käesoleva artikli lõiget 8.

6a.

Tšehhi Vabariik ja Poola Vabariik võivad kohaldada vähendatud aktsiisimäära, mis on vähemalt 50 % ühtsest siseriiklikust etanooli aktsiisimäärast, sellistes puuviljakasvatajate piiritusetehastes toodetud etanoolile, kes toodavad aastas üle 10 hektoliitri etanooli puuviljakasvatajate kodumajapidamiste poolt neile tarnitud puuviljadest. Vähendatud aktsiisimäära võib kohaldada kuni 30 liitri sellise puuvilja-marjaviina suhtes alkoholi tootva puuviljakasvataja kodumajapidamise kohta aastas, mis on mõeldud vaid isiklikuks tarbimiseks.

Rumeenia, Slovakkia ja Ungari võivad kohaldada vähendatud aktsiisimäära, mis on vähemalt 50 % ühtsest siseriiklikust etüülalkoholi aktsiisimäärast, sellistes puuviljakasvatajate piiritusetehastes toodetud etüülalkoholile, mis toodavad aastas üle 10 hektoliitri etüülalkoholi puuviljakasvatajate kodumajapidamiste poolt neile tarnitud puuviljast. Vähendatud aktsiisimäära võib kohaldada kuni 50 liitri puuviljaviina suhtes alkoholi tootva puuviljakasvataja kodumajapidamise kohta aastas, mis on mõeldud vaid isiklikuks tarbimiseks. Selle korra vaatab komisjon läbi 2015. aastal ja esitab nõukogule aruande võimalike muudatuste kohta.

Kui tingimused, mis liikmesriigid kehtestavad käesoleva lõike otsese kohaldamise tagamiseks, ei näe ette teisiti, võivad liikmesriigid vabastada aktsiisist või kohaldada vähendatud aktsiisimäära etanooli suhtes, mida tarbib eraisik, tema pereliikmed või külalised, tingimusel et seda jooki ei müüda ning

mille kõnealune eraisik on valmistanud temale kuuluvatest puuviljadest, mille see eraisik on kasvatanud ja korjanud temale kuuluval maal, ning kasutades lihtsaid ja väikeseid destilleerimisseadmeid, mis on registreeritud asjaomase liikmesriigi pädevas asutuses,

ja/või

mille asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse loal tegutsev piiritusetehas on valmistanud kõnealusele eraisikule viimasele kuuluvatest puuviljadest, mille see eraisik on kasvatanud ja korjanud temale kuuluval maal.

Liikmesriigid piiravad puuvilja-marjaviina suhtes aktsiisivabastuse või vähendatud aktsiisimäärade kohaldamist maksimaalselt 50 liitrini alkoholi tootva puuviljakasvataja kodumajapidamise kohta aastas.

Sellist aktsiisivabastust või vähendatud aktsiisimäärasid kohaldavad liikmesriigid

kehtestavad tingimused mis tahes aktsiisimaksupettuse, aktsiisi tasumisest hoidumise või muu kuritarvituse ärahoidmiseks;

kehtestavad piisavad nõuded ja menetlused tootmise ja tarbimise kontrolli tagamiseks ning piiriülese mõju ja müügi ärahoidmiseks, ning

sätestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende kohaldamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid ei saa nimetatud sätteid kohaldada lisaks lõike 6, 6a või 7 sätetele.

Prantsuse Vabariik võib kohaldada vähendatud aktsiisimäära, mis võib langeda alammäärast allapoole, kuid ei tohi etanooli suhtes kohaldatavast ühtsest siseriiklikust aktsiisimäärast olla üle 50 % madalam, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 ( 3 ) II lisa punktis 1 määratletud rummi suhtes, mis on toodetud nimetatud määruse I lisa punktis 13 sätestatud valmistamiskohast koristatud suhkruroost ja mille lenduvate ainete sisaldus, välja arvatud etanool ja metanool, on 225 grammi puhta alkoholi hektoliitri kohta või rohkem ja mille tegelik alkoholisisaldus on 40 mahuprotsenti või rohkem.

Kreeka Vabariik võib kohaldada vähendatud aktsiisimäära, mis võib langeda alammäärast allapoole,

kuid ei tohi etanooli suhtes kohaldatavast ühtsest siseriiklikust aktsiisimäärast olla üle 50 % madalam määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisa punktis 29 määratletud destilleeritud aniisimaitseliste jookide suhtes, mis on värvitud ja mille suhkrusisaldus liitri kohta on 50 g või väiksem ja mille puhul lõpptoode koosneb vähemalt nimetatud sättes ette nähtud osakaalus alkoholist, mida on maitsestatud destilleerimise teel traditsioonilises tsüklilise toimega kuni 1 000 -liitrises vaskdestillaatoris ning nende määruse (EÜ) nr 110/2008 II lisa punktis 6 määratletud viinamarja pressimisjääkidest toodetud piiritusjookide suhtes, mis on destilleeritud traditsioonilises tsüklilise toimega destillaatoris;

kuid ei tohi etanooli suhtes kohaldatavast ühtsest siseriiklikust aktsiisimäärast olla üle 85 % madalam tootjate kodumajapidamisest pärit puuviljadest valmistatud etanooli suhtes, mis on destilleeritud kuni 130-liitrises lihtsas traditsioonilises vaskdestillaatoris või kuni 40-liitrises fajansist traditsioonilises destilleerimisvahendis, mille valmistamisega tegeletakse maksimaalselt kaheksa päeva aastas ja mille puhul ei toodeta üle viie hl puhast alkoholi aastas.

Kui tingimused, mis liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi artiklite 4, 9a, 13a, 18a ning artikli 22 lõigete 1, 2 ja 3 otsese kohaldamise tagamiseks, ei näe ette teisiti, väljastavad liikmesriigid oma territooriumil asutatud väikestele iseseisvatele tootjatele igal aastal sertifikaadi, milles märgitakse nende toodetud kõnealustes artiklites osutatud toodete aastase kogutoodangu maht ning kinnitatakse väikeste iseseisvate tootjate vastavust käesoleva direktiivi artikli 4 lõikes 2, artikli 9a lõikes 2, artikli 13a lõikes 4, artikli 18a lõikes 3 ja artikli 22 lõikes 2 sätestatud nende suhtes kohaldatavatele kriteeriumitele. Kaupade liikumist käsitlevasse direktiivi 2008/118/EÜ IV või V peatüki kohasesse haldusdokumenti lisatakse viide käesolevas lõikes nimetatud sertifikaadile.

Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 võivad liikmesriigid vastavalt tingimustele, mille nad sätestavad selleks, et tagada käesoleva artikli nõuetekohane ja otsene kohaldamine ning ära hoida aktsiisipettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist ja muid kuritarvitusi, lubada oma territooriumil asutatud artikli 4 lõikes 1, artikli 9a lõikes 1, artikli 13a lõikes 1, artikli 18a lõikes 1 ning artikli 22 lõikes 1 osutatud väikestel iseseisvatel tootjatel kasutada enesesertifitseerimist seoses nende vastavusega artikli 4 lõikes 2, artikli 9a lõikes 2, artikli 13a lõikes 4, artikli 18a lõikes 3 ning artikli 22 lõikes 2 sätestatud nende suhtes kohaldatavatele kriteeriumitele ning seoses nimetatud artiklites osutatud aastase kogutoodanguga.

Liikmesriigid tunnustavad vastavalt tingimustele, mille nad sätestavad selleks, et tagada käesoleva artikli nõuetekohane ja otsene kohaldamine ning ära hoida aktsiisipettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist ja muid kuritarvitusi, artikli 4 lõikes 1, artikli 9a lõikes 1, artikli 13a lõikes 1, artikli 18a lõikes 1 ning artikli 22 lõikes 1 osutatud tootjate jaoks ette nähtud sertifikaate, mille on väljastanud muu liikmesriik, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette:

lõikes 1 osutatud sertifikaadi vorm;

direktiivi 2008/118/EÜ peatüki IV või V kohases kaupade liikumist käsitlevas haldusdokumendis sellele sertifikaadile viitamise vorm ning

enesesertifitseerimise korral direktiivi 2008/118/EÜ peatüki IV või V kohase kaupade liikumist käsitleva haldusdokumendi täitmise nõuded.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Liikmesriigid ei pea nõudma, et käesolevas direktiivis käsitletud tooteid valmistataks maksulaos niisugustest alkohoolsetest koostisosadest, mille suhtes kehtib asjaomaste aktsiisimaksude peatamise kord, juhul kui nende komponentide eest on aktsiismaks juba ettemaksuna tasutud, ning et maks, mida nõutakse alkohoolsete koostisosade eest kokku, ei ole väiksem kui maks, mida nõutakse selle toote eest, mis saadakse nende koostisosade segamise tulemusena.

Hispaania Kuningriik ei pea käsitlema vahesaadustena Moriles-Montilla, Tarragona, Priorato ja Terra Alta piirkondades toodetud veine, millele on alkoholi lisatud niipalju, et nende alkoholisisaldus ei suurene üle 1 %.

Liikmesriigid võivad tagasi maksta niisuguste alkohoolsete jookide aktsiisimaksu, mis on turult kõrvaldatud seetõttu, et seisukord või vanus muudab need joogikõlbmatuks.

Käesolevas direktiivis nimetatud CN-koodid on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1602 ( 4 ) (millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 ( 5 ) I lisa) koondnomenklatuuri koodid.

Liikmesriigid vabastavad käesolevas direktiivis käsitletud tooted ühtlustatud aktsiisimaksust tingimustel, mille nad sätestavad selleks, et tagada aktsiisivabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida aktsiisimaksupettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist ja muid kuritarvitusi:

▼M1

kui tooted turustatakse alkoholina, mis on täielikult denatureeritud vastavalt selle liikmesriigi nõuetele, kus see on tarbimisse lubatud ning kus nendest nõuetest on nõuetekohaselt kirjalikult teatatud ja need on lubatud vastavalt käesoleva artikli lõigetele 3 ja 4.

Liikmesriigid kohaldavad direktiivi 2008/118/EÜ V peatükki;

kui toodet kasutatakse mis tahes toote, mis ei ole mõeldud inimtoiduna tarbimiseks, tootmisprotsessis, tingimusel et alkohol on denatureeritud vastavalt mis tahes liikmesriigi nõuetele kindlaksmääratud kasutuseesmärgil.

Aktsiisivabastust kohaldatakse juhul, kui selline denatureeritud alkohol:

—

on lisatud tootesse, mis ei ole mõeldud inimtoiduna tarbimiseks

või

—

kui seda kasutatakse selle konkreetse tootmisprotsessi puhul kasutatava tootmisseadme hooldamiseks ja puhastamiseks.

Liikmesriigid kohaldavad direktiivi 2008/118/EÜ IV peatükki denatureeritud alkoholi, mida ei ole veel lisatud inimtoiduna tarbimiseks mittemõeldud tootesse, liikumiste suhtes;

▼B

kui tooteid kasutatakse CN-koodi 2209 alla kuuluva äädika valmistamiseks;

▼M1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2001/82/EÜ ( 6 ) ja 2001/83/EÜ ( 7 );

▼B

kui tooteid kasutatakse lõhna- ja maitseainetena toiduainete ja mittealkohoolsete jookide valmistamisel, mille alkoholisisaldus ei ole suurem kui 1,2 mahuprotsenti;

kui tooteid kasutatakse puhtalt või pooltoodete koostisosana täidetud või muude toiduainete valmistamiseks, tingimusel et ühelgi juhul ei ole alkoholisisaldus rohkem kui 8,5 liitrit puhast alkoholi 100 kg toote kohta šokolaadis ja 5 liitrit puhast alkoholi 100 kg toote kohta muudes toodetes.

Liikmesriigid võivad vabastada käesolevas direktiivis käsitletud tooted ühtlustatud aktsiisimaksust tingimustel, mille nad sätestavad selleks, et tagada aktsiisivabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida aktsiisimaksupettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist, tasumise vältimist ja muid kuritarvitusi, kui neid tooteid kasutatakse:

analüüsitavate näidistena, vajalikeks tootmiskatseteks või teaduslikel eesmärkidel;

teadusuuringuteks;

meditsiinilistel eesmärkidel haiglates ja apteekides;

tootmisprotsessis, tingimusel et lõpptoode ei sisalda alkoholi;

niisuguste ainete valmistamiseks, mis käesoleva direktiivi kohaselt ei ole aktsiismaksuga maksustatavad;

▼M1

etanooli sisaldavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ ( 8 ) määratletud toidulisandite tootmiseks, kui tarbimisse lubatud toidulisandi tarbijapakend ei ole suurem kui 0,15 liitrit ning toidulisandid lastakse turule vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 10.

Liikmesriik, kes soovib muuta lõike 1 punktis a osutatud alkoholi täieliku denatureerimise nõudeid, teatab uutest nõuetest kirjalikult komisjonile ja esitab kogu asjakohase teabe denaturantide kohta, mida ta kavatseb kasutada.

Kui komisjon leiab, et tal ei ole kogu vajalikku teavet, võtab ta asjaomase liikmesriigiga ühe kuu jooksul pärast teabe saamist ühendust ja täpsustab, millist teavet on vaja. Kui komisjonil on kogu teave, mida ta peab vajalikuks, edastab ta teabe ühe kuu jooksul teistele liikmesriikidele.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega antakse luba käesoleva artikli lõike 3 kohaselt teatatud nõudeid kohaldada või lükatakse need tagasi. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Kui liikmesriik leiab, et toote aktsiisist vabastamine käesoleva artikli lõike 1 punkti a või b alusel põhjustab aktsiisipettusi, aktsiisi tasumisest hoidumist või muid kuritarvitusi, võib ta aktsiisivabastuse andmisest keelduda või juba antud soodustused tühistada. Liikmesriigid teatavad viivitamata kirjalikult sellisest keeldumisest või tühistamisest komisjonile koos kogu asjakohase teabega aktsiisipettuste, aktsiisi tasumisest hoidumise või muude kuritarvituste kohta. Kui komisjon leiab, et tal ei ole kogu vajalikku teavet, võtab ta asjaomase liikmesriigiga ühe kuu jooksul pärast sellise teabe saamist ühendust ja täpsustab, millist täiendavat teavet on vaja. Kui komisjonil on kogu teave, mida ta peab vajalikuks, edastab ta teabe ühe kuu jooksul teistele liikmesriikidele. Seejärel tehakse lõplik otsus kooskõlas artikli 28a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega mitte hiljem kui nelja kuu jooksul pärast teate edastamist teistele liikmesriikidele. Liikmesriigid ei pea seda otsust tagasiulatuvalt rakendama.

Liikmesriikidel on õigus rakendada eespool nimetatud erandeid tasutud aktsiismaksu tagasimaksmise kaudu.

Komisjoni abistab aktsiisikomitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Komisjon esitab iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Esimene aruanne esitatakse 31. detsembriks 2024.

Liikmesriigid esitavad taotluse korral komisjonile aruande koostamiseks vajalikku teavet.

Liikmesriigid, kes kohaldavad artikli 22 lõike 8 alusel vastu võetud siseriiklikke sätteid, esitavad hiljemalt kolm kuud pärast selliste sätete kohaldamise esimese aasta lõppu komisjonile kogu vajaliku teabe käesoleva artikli teise lõigu punktis c osutatud hindamise tegemiseks.

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. detsembril 1992. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

( 1 ) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT L 9, 14.1.2009, lk 12).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).

( 4 ) Komisjoni 11. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1602, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 273, 31.10.2018, lk 1).

( 5 ) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2020/1151, 29. juuli 2020,	L 256	1	5.8.2020

A1	AKT Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta	L 236	33	23.9.2003
►A2	LEPING BULGAARIA VABARIIGI JA RUMEENIA ÜHINEMISE KOHTA EUROOPA LIIDUGA	L 157	203	21.6.2005