a)  omanik või loomapidaja — üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, kelle omandisse hobuslased kuuluvad või kelle ülesandeks on nende pidamine rahalise tasu eest või ilma;

b)  vektor — putukas liigist Culicoides imicola või mõni muu Culicidae sugukonda kuuluv putukas, mis võib levitada hobuste Aafrika katku ja mida on võimalik identifitseerida artiklis 19 sätestatud korras pärast veterinaaria teaduskomitee arvamuse saamist;

c)  kinnitus — pädeva asutuse laboritulemustel põhinev kinnitus hobuste Aafrika katku esinemise kohta; taudi korral võib pädev asutus kinnitada haiguse esinemist ka kliiniliste ja/või epidemioloogiliste tulemuste põhjal;

d)  pädev asutus — liikmesriigi keskasutus, mis vastutab veterinaarkontrolli tegemise eest, või veterinaarasutus, kellele see vastutus on delegeeritud;

e)  riiklik veterinaararst — pädeva asutuse poolt määratud veterinaararst.

a) lasta panna taudikahtlane ettevõte ametliku järelevalve alla;

b) algatada:

i) hobuslaste liikide ametlik loendus, mille käigus märgitakse iga liigi puhul juba surnud, nakatunud või nakatumisohuga hobuslaste arv, ning kõnealuse loenduse ajakohastamine, et võtta arvesse nakkusekahtluse esinemise ajal sündinud või surnud hobuslasi; loendusel saadav teave tuleb esitada taotuse korral ja seda võib iga inspekteerimise käigus kontrollida;

ii) loendus kohtadest, mis võivad hõlbustada vektori ellujäämist või pakuvad sellele elukeskkonda, ning asjakohaste meetmete võtmine putukate hävitamiseks sellistes kohtades;

iii) episotoloogiline uurimine vastavalt artiklile 7;

c) külastada regulaarselt ettevõtet/ettevõtteid ning:

i) kontrollida kõiki seal peetavaid hobuslasi;

ii) taudikahtlased või surnud loomad üksikasjalikult kliiniliselt läbi vaadata või lahata ning võtta laboriuuringuteks vajalikke proove;

d) tagada, et:

i) kõiki ettevõt(e)te hobuslasi hoitakse nende eluruumides või muudes vektori eest kaitstud kohtades;

ii) hobuslaste liikumine ettevõt(e)tesse või ettevõt(e)test on keelatud;

iii) hobuslaste eluasemeks olevates hoonetes ja nende ümber rakendatakse putukate hävitamiseks sobivaid meetmeid;

iv) ettevõttes surnud hobuslaste rümbad hävitatakse, kõrvaldatakse, põletatakse või maetakse vastavalt nõukogu 27. novembri 1990. aasta direktiivile 90/667/EMÜ, millega nähakse ette veterinaareeskirjad loomsete jäätmete kõrvaldamise, ümbertöötamise ja turuleviimise ning haigustekitajate vältimise kohta loomset päritolu või kalast valmistatud loomasöötades ning muudetakse direktiivi 90/425/EMÜ ( 1 ).

a) alustada ametliku kontrolli all viivitamata nakatunud ettevõttes asuvate nakatunud või hobuste Aafrika katku sümptomitega hobuslaste tapmist;

b) korraldada eespool nimetatud hobuslaste hävitamine, kõrvaldamine, põletamine või matmine vastavalt direktiivile 90/667/EMÜ, ja/või

c) laiendada artiklis 4 sätestatud meetmeid nakatunud ettevõt (e)test 20 km raadiuses (ohustatud tsoonis) asuvatele ettevõtetele;

d) alustada punktis c sätestatud tsoonis kõikide hobuslaste süstemaatilist vaktsineerimist, kasutades pädeva asutuse poolt heakskiidetud vaktsiini, ning märgistada kõnealused loomad artiklis 19 sätestatud korras heakskiidetud meetodil selge ja kustutamatu tähisega. Pädev asutus võib vaktsineerimisnõuetest episotoloogiliste, meteoroloogiliste, geograafiliste või klimatoloogiliste asjaolude põhjal siiski loobuda. Pädev asutus teavitab sellest komisjoni;

e) viia läbi episotoloogiline uurimine vastavalt artiklile 7.

— aeg, mille jooksul hobuste Aafrika katk on võinud ettevõttes esineda,

— ettevõttes esineva hobuste Aafrika katku võimalik päritolu ja muud selliseid hobuslasi pidavad ettevõtted, mis võivad nakatuda või saastuda samast allikast,

— vektorite esinemine ja levimus,

— hobuslaste liikumine asjaomastesse ettevõtetesse või asjaomastest ettevõtetest ning seal kõrvaldatud hobuslaste rümbad.

a) Ohustatud tsoon moodustatakse ühenduse territooriumi osast, mille raadius on vähemalt 100 km kogu nakatunud ettevõtte ümber.

b) Järelevalvetsoon moodustatakse ühenduse territooriumi osast, mis ulatub vähemalt 50 km väljapoole ohustatud tsooni ning kus viimase 12 kuu jooksul ei ole loomi süstemaatiliselt vaktsineeritud.

c) Kui kõnealused tsoonid asuvad mitme liikmesriigi territooriumil, teevad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused punktides a ja b nimetatud tsoonide määratlemisel koostööd. Vajaduse korral määratletakse ohustatud tsoon ja järelevalvetsoon siiski artiklis 19 sätestatud korras.

— nende geograafilist asendit ja ökoloogilisi tegureid,

— meteoroloogilisi tingimusi,

— vektorite esinemist ja levimust,

— artikli 7 kohaselt läbiviidud episotoloogilise uurimise tulemusi,

— laboriuuringute tulemusi,

— kontrollimeetmete, eriti putukatõrjemeetmete kohaldamist.

a) tehakse kindlaks kõik asjaomases tsoonis asuvad ettevõtted;

b) riiklik veterinaararst:

— külastab regulaarselt kõiki hobuslasi pidavaid ettevõtteid,

— sooritab kõnealuste hobuslaste kliinilise läbivaatuse ning võtab vajaduse korral laboriuuringuteks proove; külastused ja leiud tuleb registreerida;

c) hobuslased lahkuvad ettevõttest, kus neid peetakse, üksnes transportimiseks ametliku järelevalve all otse kõnealuses tsoonis asuvasse tapamajja hädatapmiseks või, juhul kui kõnealuses tsoonis tapamaja puudub, järelevalvetsoonis asuvasse pädeva asutuse poolt nimetatud tapamajja.

1. artikli 9 lõikega 1 ettenähtud meetmeid kohaldatakse järelevalvetsoonis. Kui järelevalvetsoonis tapamaja puudub, võib hobuslased siiski tappa ohustatud tsoonis asuvas pädeva asutuse poolt nimetatud tapamajas;

2. järelevalvetsoonis on loomade hobuste Aafrika katku vastu vaktsineerimine keelatud.

a) võib ohustatud tsoonist ja järelevalvetsoonist pärit hobuslasi transportida ametliku järelevalve all ja direktiivi 90/426/EMÜ artikli 5 lõikes 3 sätestatud tingimustel kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis d osutatud karantiinitalli;

b) peab hobuslaste liikumiseks sama staatusega tsoonide piires olema pädeva asutuse poolt järgmiste eeskirjade põhjal antud luba:

i)

 

ii) liikmesriigid peavad kõikidel juhtudel tagama, et hobuslased, keda on viimase 60 päeva jooksul vaktsineeritud, ei tohi lahkuda ettevõttest, kus nad viibisid vaktsineerimise ajal;

iii) liikmesriigid teavitavad alalises veterinaarkomitees komisjoni kõnealuses valdkonnas võetud meetmetest.

a) võivad riiklikud laborid toimetada diagnostilisi reaktiive neid soovivatele diagnostikalaboritele;

b) kontrollivad siseriiklikud laborid kõnealuses liikmesriigis kasutatavaid diagnostilisi reaktiive;

c) korraldavad siseriiklikud laborid regulaarselt võrdluskatseid;

d) säilitavad siseriiklikud laborid hobuste Aafrika katku viiruse isolaate kõnealuses liikmesriigis kinnitatud juhtudest;

e) tagavad siseriiklikud laborid piirkondlikes diagnostikalaborites saadud positiivsete tulemuste kinnitamise.

1. kooskõlastada komisjoniga konsulteerides liikmesriikides kasutatavaid hobuste Aafrika katku diagnostikameetodeid, eriti:

a) liigitada, ladustada ja tarnida hobuste Aafrika katku viirusetüvesid seroloogiliste testide ja antiseerumi valmistamise jaoks;

b) tarnida riigi tugilaboritele standardseerumeid ja muid võrdlusreaktiive, et standardida liikmesriikides kasutatavaid teste ja reaktiive;

c) moodustada ja hooldada hobuste Aafrika katku viirusetüvede kogu;

d) korraldada ühenduse tasandil diagnostikaprotseduuride regulaarseid võrdluskatseid;

e) koguda ja kõrvutada andmeid ja teavet ühenduses kasutatavate diagnostikameetodite ja läbiviidud katsete tulemuste kohta;

f) iseloomustada hobuste Aafrika katku isolaate olemasolevate kõige kaasaegsemate meetodite abil, et võimaldada mõista paremini hobuste Aafrika katku episotoloogiat;

g) jälgida hobuste aafrika katku järelevalve, episotoloogia ja ärahoidmise arengut kogu maailmas;

2. aidata aktiivselt kaasa hobuste Aafrika katku puhangute diagnoosimisel liikmesriikides, uurides diagnoosi kinnituseks, iseloomustamiseks ja episotoloogiliseks uurimiseks talle saadetud viiruse isolaate;

3. hõlbustada laboridiagnostikaekspertide väljaõpet või ümberõpet, pidades silmas diagnostikamenetluste ühtlustamist kogu ühenduses;

4. vahetada rahvusvaheline episootiaameti (IOE) poolt määratud rahvusvahelise hobuste Aafrika katku laboriga vastastikku teavet eriti hobuste Aafrika katku olukorra arengu kohta maailmas.

1. riiklikul tasandil kriisikeskuse asutamine, mille abil kooskõlastatakse asjaomases liikmesriigis kõiki tõrjemeetmeid;

2. kohalike tauditõrjekeskuste loetelu koos asjakohaste vahenditega, et kooskõlastada tauditõrjemeetmeid kohalikul tasandil;

3. üksikasjalik teave tõrjemeetmetesse kaasatud töötajate kohta, nende erialateadmised ja vastutus;

4. iga kohalik tauditõrjekeskus peab olema suuteline võtma kiirelt ühendust otseselt või kaudselt haiguspuhanguga seotud isikute/organisatsioonidega;

5. seadmete ja materjali kättesaadavus tauditõrjemeetmete nõuetekohaseks võtmiseks;

6. üksikasjalik juhend nakkuse või saastumise kahtluse ja sellele kinnituse saamise korral võetavate meetmete kohta, sh kavandatavad meetmed rümpade hävitamiseks;

7. koolituskavad ja haldusprotseduur asjaomaste erialateadmiste säilitamiseks ja arendamiseks;

8. diagnostikalaboritel peavad olema vahendid tapajärgse kontrolli, seroloogia, histoloogia jms tegemiseks, ning neis tuleb säilitada kiireks diagnoosimiseks vajalikud oskused (selleks tuleb näha ette kord proovide kiireks transportimiseks);

9. üksikasjad erakorralise vaktsineerimise vajaduse taastekkimise korral vajamineva hobuste aafrika katku vaktsiini eeldatava koguse kohta;

10. sätted situatsiooniplaanide rakendamiseks vajaliku õigusvõime tagamiseks.