1990L0539 — ET — 01.01.2007 — 013.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU DIREKTIIV, 15. oktoober 1990, kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (EÜT L 303, 31.10.1990, p.6) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 268 |
35 |
24.9.1991 |
||
|
L 268 |
56 |
24.9.1991 |
||
|
L 195 |
25 |
14.7.1992 |
||
|
L 268 |
54 |
14.9.1992 |
||
|
L 340 |
35 |
31.12.1993 |
||
|
L 300 |
19 |
23.11.1999 |
||
|
L 201 |
8 |
9.8.2000 |
||
|
L 323 |
29 |
7.12.2001 |
||
|
L 122 |
1 |
16.5.2003 |
||
|
L 346 |
41 |
9.12.2006 |
||
|
L 363 |
352 |
20.12.2006 |
||
Muudetud:
|
C 241 |
21 |
29.8.1994 |
||
|
L 236 |
33 |
23.9.2003 |
NÕUKOGU DIREKTIIV,
15. oktoober 1990,
kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta
(90/539/EMÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 3 )
ning arvestades, et:kodulinnud elusloomadena ning haudemunad loomsete toodetena kuuluvad asutamislepingu II lisas olevasse toodete loetelusse;
kodulinnutoodangu ratsionaalse arendamise tagamiseks ning sel viisil kõnealuse sektori tootlikkuse suurendamiseks tuleb ühenduse tasandil sätestada ühendusesisese kodulinnu- ja haudemunakaubanduse loomatervishoiunõuded;
kodulinnukasvatus kuulub põllumajandussektorisse ning kujutab endast ühte sissetulekuallikat põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa ühele osale;
loomatervishoiunõuete erinevused liikmesriigiti tuleks kaotada, et kaasa aidataühendusesisesele kodulinnu- ja haudemunakaubandusele, toetades sellega siseturu lõplikku väljakujunemist;
selleks, et kaasa aidata ühendusesisese kaubanduse harmoonilisele arengule, tuleks luua ühenduse süsteem kolmandatest riikidest pärineva impordi reguleerimiseks;
käesoleva direktiivi sätteid ei tohiks põhimõtteliselt kohaldada spetsiifiliste kaubandusürituste suhtes nagu messid, näitused ja konkursid;
käesolev direktiiv peaks kehtima ka vuttide, tuvide, partide, faasanite ja nurmkanade suhtes, keda kasvatatakse tõuaretuse või tarbimise eesmärgil;
nüüdisaegset linnukasvatuse laadi silmas pidades on parim viis ühendusesisese linnu- ja haudemunakaubanduse harmooniliseks arendamiseks kontrollida tootmisettevõtteid;
peaks olema jäetud liikmesriikide pädevate asutuste hooleks kiita heaks ettevõte, mis täidab käesolevas direktiivis seatud tingimusi, ning kindlustada nende tingimuste kohaldamine;
nõukogu 29. oktoobri 1975. aasta määrus (EMÜ) nr 2782/75 haudemunade ja noorlindude tootmise ja turustamise kohta, ( 4 ) (nagu on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3987/87 ( 5 ) sätestab igale tootmisettevõttele eraldusnumbri andmise ja haudemunade märgistamise; et komisjoni määrus (EMÜ) nr 1868/77 ( 6 ) (nagu seda on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1351/87 ( 7 ) sätestab üksikasjalikud eeskirjad nimetatud määruse kohaldamiseks; praktilisel põhjusel peab ka käesoleva direktiivi kohaldamiseks olema kehtestatud samad kriteeriumid tootmisettevõtete määratlemiseks ja haudemunade märgistamiseks;
ühendusesisese kaubanduse jaoks peavad kodulinnud ja haudemunad nakkushaiguste leviku vältimiseks vastama teatud loomatervishoiunõuetele;
klassikalise lindude katku ja Newcastle'i haiguse vastu võitlemise kontrollieeskirjade kehtestamine tuleb siiski edasi lükata;
samal põhjusel peaksid olema kehtestatud transporditingimused;
komisjonile tuleks anda võimalus heaks kiita teatud lisanõuded, silmas pidades liikmesriigi edusamme mingi kodulinnuhaiguse hävitamisel, kui need nõuded ei ületa asjaomases liikmesriigis kohaldatavaid nõudeid; siinses kontekstis võib osutuda soovitavaks määrata liikmesriikide või piirkondade staatus haiguste suhtes, mis tõenäoliselt mõjuvad kodulindudele;
kuigi ühendusesisesed väga väikses mahus sooritatavad kaubandustehingud ei saa praktilistel põhjustel vastata kõikidele ühenduse nõuetele, tuleb siiski järgida teatud põhireegleid;
selleks, et tagada vastavus kehtestatud nõuetele, tuleb ette näha ametliku veterinaararsti väljaantav veterinaarsertifikaat, mis on kodulindudega ja haudemunadega kaasas kuni nende sihtkohani;
sihtkohaliikmesriigi läbi viidud kontrolli ja selle tulemusest kokkuvõtete tegemise ning rakendatavate ettevaatusabinõude asjus tuleb viidata nõukogu 26. juuni 1990. a. direktiivis 90/425/EMÜ sätestatud veterinaar- ja zootehnilistele kontrollidele kehtestatud üldeeskirjadele ühendusesiseses kaubanduses silmas pidades teatud elusloomade ja toodete siseturu lõplikku väljakujunemist; ( 8 )
tuleb sätestada komisjoni võimalus teha kontrolli koostöös liikmesriikide pädevate asutustega;
ühenduse korralduste määratlemiseks, mis on kohaldatavad impordi suhtes kolmandatest riikidest, on vajalik koostada nimekiri nendest kolmandatest riikidest või kolmandate riikide nendest osadest, kust kodulinde ja haudemune võidakse importida;
nende riikide valik peab põhinema üldistel kriteeriumidel, nagu näiteks kodulindude ja muu eluskarja tervislik seisund, veterinaarteenistuse korraldus ja volitused ning kehtivad veterinaareeskirjad;
lisaks ei tohi kodulindude ja haudemunade importi lubada maadest, kus esineb kodulindude nakkushaigusi, mis kujutavad endast riski ühenduse eluskarjale, või mis on olnud sellistest haigustest vabad liiga lühikest aega;
impordile kolmandatest riikidest kohaldatavaid üldtingimusi tuleb täiendada igaühes neist riikidest valitseva loomatervise olukorra alusel koostatud eritingimustega; tehnilise laadi ja kriteeriumide mitmekesisuse tõttu, millest need eritingimused olenevad, peab nende määratlemiseks olema võimalus pöörduda alalise veterinaarkomitee poole;
standardse tõendivormi esitamine kodulindude ja haudemunade impordi puhul on mõjus viis kontrollida ühenduse eeskirjade kohaldamist; sellised eeskirjad võivad sisaldada spetsiaalseid sätteid, mis võivad varieeruda sõltuvalt asjaomasest kolmandast riigist; seda tuleb standardse tõendivormi koostamisel arvesse võtta;
komisjoni veterinaareksperdid peaksid vastutama kontrollimise eest, et eeskirjadest kolmandates riikides kinni peetakse;
impordikontroll peab hõlmama ka kodulindude ja haudemunade tervislikku seisundit ja päritolu;
kodulindude ja haudemunade saabumisel ühenduse territooriumile ning nende läbisõidul sihtkohta tuleb liikmesriikidel lubada kasutusele võtta kõik elanikkonna ja loomade tervise kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas tapmine ja hävitamine;
kodulindude ja haudemunade kontrollimist käsitlevad eeskirjad ja üldprintsiibid määratletakse hiljem osana siseturu loomiseks kasutatavatest meetmetest;
igal liikmesriigil peab olema õigus otsekohe keelustada import kolmandast riigist, kui see võib osutuda kahjulikuks inimeste ja loomade tervisele; sellisel juhul tuleb viivitamata kindlustada liikmesriikide seisukohtade kooskõlastamine selle kolmanda riigi küsimuses, ilma et see piiraks võimalike muudatuste tegemist riikide nimekirjas, kellel on lubatud ühendusse eksportida;
linnukasvatusmeetodite pidev areng tähendab, et linnuhaiguste kontrollimise meetodeid tuleb ajakohastada;
käesoleva direktiivi sätted tuleks siseturu lõplikul väljakujunemisel uuesti läbi vaadata;
tuleks sätestada menetlus, mis võimaldab liikmesriikide ja komisjoni vahelise tiheda koostöö alalises veterinaarkomitees,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
1. Käesolevas direktiivis sätestatakse kodulindude ja haudemunade ühendusesisese kaubanduse ning nende kolmandatest riikidest importimise loomatervishoiunõuded.
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata messidel, näitustel või konkurssidel kasutatavate kodulindude suhtes.
Artikkel 2
Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse mõisteid “ametlik veterinaararst” ja “kolmas riik” direktiivis 72/462/EMÜ viidatud tähenduses.
Lisaks sellele tähendavad:
1. “kodulinnud” kanu, kalkuneid, pärlkanu, parte, hanesid, vutte, tuvisid, faasaneid ja põldpüüsid, ►M4 ning silerinnalisi linde ◄ keda kasvatatakse või hoitakse tõuaretuse, tarbimiseks mõeldud liha või munade tootmise või uluklindude varude taastootmise eesmärgil;
2. “haudemunad” punktis 1 nimetatud kodulindude mune, mis on ette nähtud inkubeerimiseks;
3. “ühepäevased tibud” vähem kui 72 tunni vanused seni söötmata kodulinnud; muskuspardid (Cairina moschata) või nende ristandid võivad siiski olla söödetud;
4. “tõulinnud” 72 tunni vanuseid või vanemaid haudemunade tootmiseks mõeldud kodulinde;
5. “produktiivlinnud” 72 tunni vanuseid või vanemaid tarbimiseks mõeldud liha ja/või munade tootmiseks või uluklindude varude taastootmiseks peetavaid kodulinde;
6. “tapalinnud” kodulinde, kes saadetakse pärast saabumist võimalikult kiiresti (igal juhul 72 tunni jooksul) otse tapamajja;
7. “linnukari” kõik ühe ja sama tervishoiustaatusega kodulinnud, keda peetakse samas lindlas või samas jooksuaias ja kes moodustavad ühe epidemioloogilise üksuse. Kinniselt peetavate kodulindude puhul hõlmab see kõiki linde, kes jagavad sama õhuruumi;
8. “majand” rajatist (võib sisaldada ka mingit ettevõtet), mida kasutatakse tõu- või produktiivlindude kasvatamiseks või pidamiseks;
9. “ettevõte” ühel maa-alal paiknevat rajatist või rajatise osa, mis tegeleb järgmisega:
a) tõuaretusettevõte: ettevõte, mis toodab haudemune tõulindude tootmise eesmärgil;
b) paljundusettevõte: ettevõte, mis toodab haudemune produktiivlindude tootmise eesmärgil;
c) kasvatusettevõte:
i) kas aretuslinnukasvatusettevõte, kus kasvatatakse aretuslinde enne nende suguküpseks saamist,
või
ii) tootmislinnukasvatusettevõte, kus kasvatatakse munevaid produktiivlinde enne nende munemisikka jõudmist;
d) haudejaam: ettevõte, kus inkubeeritakse ja hautakse mune ning mis tarnib ühepäevaseid tibusid;
10. “volitatud veterinaararst” veterinaararsti, kellele tema tegevuse eest vastutav pädev veterinaarasutus on andnud ülesande teostada konkreetses ettevõttes käesoleva direktiiviga ette nähtud kontrolli;
11. “heakskiidetud laboratoorium” mingi liikmesriigi territooriumil asuvat pädeva veterinaarasutuse poolt heaks kiidetud ning sellele asutusele alluvat laboratooriumi, kus tehakse käesoleva direktiiviga ette nähtud diagnostilisi teste;
12. “veterinaarkontroll” ametliku või volitatud veterinaararsti külastust ettevõtte kõigi kodulindude tervisliku seisundi kindlakstegemiseks;
13. “haigused, millest teatamine on kohustuslik” V lisas loetletud haigusi;
14. “haiguskolle” direktiivis 82/894/EMÜ määratletud kohta;
▼M5 —————
16. “karantiinjaam” rajatist, kus hoitakse kodulinde täielikus isolatsioonis ning välditakse nende otsest või kaudset kokkupuudet teiste kodulindudega võimaldamaks pikaajalist vaatlust ja testide tegemist V lisas loetletud haiguste suhtes;
17. “sanitaartapmine” kõikide nakatunud või nakatumiskahtlusega kodulindude ja toodete hävitamist haiguskoldes, rakendades kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, sealhulgas desinfektsiooni.
II PEATÜKK
Ühendusesisese kaubanduse eeskirjad
Artikkel 3
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. juuliks 1991 plaani, kus on kirjeldatud riiklikud meetmed, mida nad kavatsevad tagamiseks II lisas toodud eeskirjadega ettevõtete heakskiitmise kohta rakendada vastavuse ühendusesiseseks kodulindude ja haudemunadega kauplemiseks.
2. Komisjon vaatab plaanid läbi. Vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile võib plaanid heaks kiita või neid enne heakskiitmist muuta või täiendada.
3. Vastavalt lõikes 2 osutatud protseduurile võivad nimetatud lõike kohaselt heakskiidetud plaani muudatused ja lisad olla:
— heaks kiidetud asjaomase liikmesriigi palvel, selleks et võtta arvesse nimetatud liikmesriigi olukorra muutust, või
— taotletud selleks, et võtta arvesse haiguse profülaktika ja leviku piiramise meetodite arengut.
Artikkel 4
Iga liikmesriik määrab riikliku kontroll-labori vastutama käesolevas direktiivis sätestatud diagnostikameetodite kooskõlastamise ja nende kasutamise eest oma territooriumil asuvates heakskiidetud laborites. Need kontroll-laborid on loetletud I lisas.
Artikkel 5
Ühendusesisese kaubanduse jaoks peavad:
a) haudemunad, ühepäevased tibud, aretuskodulinnud ja produktiivlinnud vastama artiklites 6, 12, 15 ja 17 sätestatud tingimustele. Samuti peavad nad vastama artiklite 13 ja 14 kohaselt sätestatud tingimustele.
Lisaks sellele:
— haudemunad peavad vastama artiklis 7 sätestatud tingimustele,
— ühepäevased tibud peavad vastama artiklis 8 sätestatud tingimustele,
— aretus- ja produktiivlinnud peavad vastama artiklis 9 sätestatud tingimustele;
b) tapalinnud peavad vastama artiklites 10, 12, 15 ja 17 sätestatud ning artiklite 13 ja 14 kohaselt sätestatud tingimustele;
c) uluklinnuvarude taastootmiseks ette nähtud linnud (sealhulgas ühepäevased tibud) peavad vastama artiklites 10a, 12, 15 ja 17 sätestatud ning artiklite 13 ja 14 kohaselt sätestatud tingimustele;
d) salmonella suhtes peavad Rootsi ja Soome jaoks ettenähtud kodulinnud vastama vastavalt artiklites 9a, 9b ja 10b sätestatud tingimustele.
Artikkel 6
Haudemunad, ühepäevased tibud ning tõu- ja produktiivlinnud peavad olema pärit:
1. järgmistele nõuetele vastavatest ettevõtetest:
a) ettevõte peab vastavalt II lisa I peatükile olema pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ja eraldusnumbriga varustatud;
b) lähetamise ajal ei tohi ettevõtte suhtes olla rakendatud kodulindudele kohaldatavaid veterinaarpiiranguid;
c) ettevõte ei tohi asuda piirkonnas, mille suhtes on loomatervishoiuga seotud kaalutlustel vastavalt ühenduse õigusaktidele kehtestatud piiravad meetmed, mis on tingitud haiguspuhangust, mille suhtes kodulinnud on vastuvõtlikud;
2. linnukarjast, mis on lähetamise ajal vaba kontagioosse haiguse kliinilistest tunnustest ja kahtlusest.
Artikkel 7
Lähetamise ajal peavad haudemunad:
1. olema pärit linnukarjast:
— mida on hoitud kauem kui kuus nädalat ühes või mitmes ühenduse ettevõttes vastavalt määratlusele artikli 6 lõike 1 punktis a,
— mida, kui seda on vaktsineeritud, on vaktsineeritud vastavalt III lisa vaktsineerimistingimustele;
—— mis on kas 72 tunni jooksul enne lähetamist läbinud riikliku veterinaararsti või volitatud veterinaararsti tehtud läbivaatuse ning olnud selle läbivaatuse ajal vaba kontagioosse haiguse kliinilistest tunnustest ja kahtlusest,
— või mille terviseseisundit on igakuiselt kontrollinud riiklik veterinaararst või volitatud veterinaararst ning viimane kontroll on tehtud 31 päeva jooksul enne lähetamist. Selle võimaluse valimise korral peab riiklik veterinaararst või volitatud veterinaararst olema läbi vaadanud ka kõnealuse linnukarja terviseseisundiga seotud varasemad dokumendid ning hinnanud selle karja terviseseisundit kõnealusel hetkel, võttes aluseks ajakohase teabe, mida on esitanud karja eest vastutav isik 72 tunni jooksul enne lähetamist. Kui varasemad dokumendid või muu teave annavad alust haiguskahtluseks, peab kõnealused linnukarjad olema läbi vaadanud riiklik veterinaararst või volitatud veterinaararst, kes on välistanud kontagioosse kodulinnuhaiguse esinemise;
2. olema märgistatud vastavalt ühenduse määrusele (EMÜ) nr 1868/77;
3. olema desinfitseeritud vastavalt riikliku veterinaararsti juhistele.
Lisaks sellele, kui haudemunade päritolukarjas arenevad nende munade inkubatsiooniajal kontagioossed kodulinnuhaigused, mis võivad levida munade kaudu, tuleb sellest teatada asjaomasele haudejaamale ning haudejaama ja päritolukarja eest vastutavale asutusele või vastutavatele asutustele.
Artikkel 8
Ühepäevased tibud peavad:
a) olema välja hautud artiklite 6 ja 7 nõuetele vastavatest haudemunadest;
b) kui nad on vaktsineeritud, vastama III lisa vaktsineerimistingimustele;
c) lähetamise ajal olema vabad haiguskahtlusest II lisa II peatüki B jao punkti 2 alapunktide g ja h alusel.
Artikkel 9
Lähetamise ajal peavad tõu- ja produktiivlinnud:
a) olema väljahaudumisest saadik või üle kuue nädala hoitud ühenduse ühes või mitmes artikli 6 lõike 1 punktis a määratletud ettevõttes;
b) kui nad on vaktsineeritud, vastama III lisa vaktsineerimistingimustele;
c) olema esitatud veterinaarläbivaatuseks riiklikule veterinaararstile või volitatud veterinaararstile 48 tunni jooksul enne lähetamist, ning läbivaatuse ajal olema olnud vaba kontagioosse kodulinnuhaiguse kliinilistest tunnustest ja kahtlusest.
Artikkel 9a
1. Salmonella suhtes võivad Rootsi ja Soome esitada komisjonile tegevusprogrammi seoses aretuskodulinnukarjade ja päevaste tibude karjadega, mis on ette nähtud aretuskodulinnukarjadesse või tootmiskodulinnukarjadesse.
2. Komisjon vaatab kõnealused tegevusprogrammid läbi. Pärast seda läbivaatamist määrab komisjon õigustatud juhtudel vastavalt artiklis 32 sätestatud korrale kindlaks üldised või piiratud lisatagatised, mida võidakse nõuda Rootsi ja Soome lähetatavate kaubasaadetiste suhtes. Need tagatised peavad olema samaväärsed tagatistega, mida Rootsi ja Soome vastavalt siseriiklikul tasandil rakendavad. Asjakohased otsused võetakse vastu enne ühinemislepingu jõustumise kuupäeva.
Artikkel 9b
1. Salmonella suhtes ja kuni ühenduse reeglite vastuvõtmiseni võivad Rootsi ja Soome esitada komisjonile tegevusprogrammi seoses munakanakarjadega (tootmiskodulinnud, keda kasvatatakse tarbemunade tootmiseks).
2. Komisjon vaatab kõnealused tegevusprogrammid läbi. Pärast seda läbivaatamist määrab komisjon õigustatud juhtudel vastavalt artiklis 32 sätestatud korrale kindlaks üldised või piiratud lisatagatised, mida võidakse nõuda Rootsi ja Soome lähetatavate kaubasaadetiste suhtes. Need tagatised peavad olema samaväärsed tagatistega, mida Rootsi ja Soome vastavalt siseriiklikul tasandil rakendavad. Lisaks sellele tuleb nende tagatiste puhul arvestada teadusliku veterinaarkomitee arvamust seoses salmonella serotüüpidega, mis tuleb hõlmata kodulindude invasiivsete serotüüpide loetellu. Asjakohased otsused võetakse vastu enne ühinemislepingu jõustumise kuupäeva.
Artikkel 10
Müügile saatmise ajal peavad tapalinnud olema pärit majandist:
a) kus neid on hoitud alates väljahaudumisest või üle 21 päeva;
b) mille suhtes ei ole rakendatud kodulindudele kohaldatavaid veterinaarpiiranguid;
c) kus riikliku veterinaararsti või volitatud veterinaararsti poolt linnukarjale, kust tapmisele minev saadetis võetakse, 5 päeva jooksul enne lähetamist tehtud veterinaarläbivaatuse käigus ei ole ilmnenud kontagioosse kodulinnuhaiguse kliinilisi tunnuseid ega kahtlust;
d) mis ei asu piirkonnas, mille suhtes on loomatervishoiuga seotud kaalutlustel vastavalt ühenduse õigusaktidele kehtestatud piiravad meetmed, mis on tingitud haiguspuhangust, mille suhtes kodulinnud on vastuvõtlikud.
Artikkel 10a
1. Lähetamise ajal peavad uluklinnuvarude taastootmiseks ette nähtud üle 72 tunni vanused kodulinnud olema pärit majandist:
a) kus neid on hoitud alates koorumisest või kauem kui 21 päeva ning kus neid ei ole kahe nädala jooksul enne lähetamist paigutatud kokku äsja saabunud kodulindudega;
b) mille suhtes ei kehti mingeid kodulindude suhtes kohaldatavaid loomatervishoiualaseid piiranguid;
c) kus riikliku veterinaararsti või volitatud veterinaararsti poolt linnukarjale, kust tapmisele minev saadetis võetakse, 48 tunni jooksul enne lähetamist tehtud veterinaarläbivaatuse käigus ei ole ilmnenud kontagioosse kodulinnuhaiguse kliinilisi tunnuseid ega kahtlust;
d) mis ei asu piirkonnas, mille suhtes on loomatervishoiuga seotud kaalutlustel vastavalt ühenduse õigusaktidele kehtestatud piiravad meetmed, mis on tingitud haiguspuhangust, mille suhtes kodulinnud on vastuvõtlikud.
2. Artikleid 6 ja 9a ei kohaldata lõikes 1 osutatud kodulindude suhtes.
Artikkel 10b
1. Seoses salmonellaga ning II lisa III peatüki A jaos mainimata serotüüpide suhtes peavad Rootsi ja Soome lähetatavad tapakodulindude saadetised läbima mikrobioloogilise testi päritoluettevõttest proovide võtmise teel vastavalt eeskirjale, mille sätestab nõukogu komisjoni ettepanekul enne ühinemislepingu jõustumise kuupäeva.
2. Lõikes 1 osutatud testi ulatus ja võetavad meetodid tuleb kindlaks määrata arvestades teadusliku veterinaarkomitee arvamust ja tegevusprogrammi, mille Rootsi ja Soome peavad komisjonile esitama.
3. Lõikes 1 osutatud testi ei tehta tapakodulindudele majandist, mille suhtes kehtib programm, mis on vastavalt artiklis 32 sätestatud korrale tunnistatud samaväärseks lõikes 2 osutatuga.
Artikkel 11
1. Artiklite 51–10 ja 15 nõudeid ei kohaldata ühendusesisesel kodulindudega ja haudemunadega kauplemisel kaubasaadetiste suhtes, mis koosnevad vähem kui 20 ühikust.
2. Lõikes 1 nimetatud kodulinnud ja haudemunad peavad müügile saatmise ajal siiski olema pärit linnukarjadest:
— mida on hoitud ühenduses väljahaudumisest saadik või vähemalt kolm kuud,
— mis on müügile saatmise ajal vabad kodulindude nakkushaiguste kliinilistest tunnustest,
— mis, kui nad on vaktsineeritud, vastavad III lisa vaktsineerimistingimustele,
— mille suhtes ei ole rakendatud kodulindudele kohaldatavaid veterinaarpiiranguid,
— mis ei asu piirkonnas, mille suhtes on loomatervishoiuga seotud kaalutlustel vastavalt ühenduse õigusaktidele kehtestatud piiravad meetmed, mis on tingitud haiguspuhangust, mille suhtes kodulinnud on vastuvõtlikud,
— kõik saadetises olevad linnud peavad olema läbinud lähetamiseelsel kuul vastavalt II lisa III peatükile seroloogilise uuringu Salmonella pullorum’i ja Salmonella gallinarum’i antikehade suhtes negatiivsete tulemustega. Haudemunade või ühepäevaste tibude korral tuleb päritolukarja kolme kuu jooksul enne lähetamist seroloogiliselt uurida Salmonella pullorum’i ja Salmonella gallinarum’i suhtes tasemel, mis annab 95 % kindluse nakkuse avastamiseks 5 % levimuse korral.
3. Lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata siledarinnalisi linde või siledarinnaliste lindude haudemune sisaldavate kaubasaadetiste suhtes.
Artikkel 12
1. Kodulindude ja haudemunade lähetamisel liikmesriikidest või liikmesriikide piirkondadest, kus vaktsineeritakse artiklis 1 osutatud kodulinde Newcastle’i haiguse vastu, liikmesriiki või liikmesriigi piirkonda, mille staatus on määratud vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, kohaldatakse järgmisi nõudeid:
a) haudemunad peavad olema pärit linnukarjast, mis on:
— vaktsineerimata, või
— vaktsineeritud inaktiveeritud vaktsiiniga, või
— vaktsineeritud elusvaktsiiniga, tingimusel et vaktsineerimine on toimunud vähemalt 30 päeva enne haudemunade kogumist;
b) ühepäevased tibud (sealhulgas uluklinnuvarude taastootmiseks ette nähtud tibud) ei tohi olla vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu ja peavad:
— olema koorunud punkti a tingimustele vastavatest haudemunadest,
— olema pärit haudejaamast, mille töömeetoditega on tagatud, et selliseid mune inkubeeritakse täiesti eri aegadel ja eri kohtades kui neid mune, mis punkti a tingimustele ei vasta;
c) aretus- ja produktiivlinnud:
— ei tohi olla vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu, ja
— peavad olema 14 lähetamiseelse päeva jooksul olnud isoleeritud kas majandis või karantiinijaamas riikliku veterinaararsti järelevalve all. Seoses sellega ei tohi ühtegi kodulindu vastavalt kas kõnealuses majandis või karantiinijaamas olla 21 lähetuseelse päeva jooksul vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu ning selle aja jooksul ei tohi kõnealusesse majandisse või karantiinijaama olla sisenenud ükski lind, kes ei kuulu lähetatavasse kaubasaadetisse; lisaks sellele ei tohi karantiinijaamades teostada vaktsineerimist, ja
— peavad olema 14 lähetamiseelse päeva jooksul negatiivsete tulemustega läbinud esindava seroloogilise uuringu Newcastle’i haiguse antikehade tuvastamiseks vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mis on vastu võetud artiklis 32 sätestatud korras;
d) tapalinnud peavad olema pärit linnukarjadest, mis:
— kui neid ei ole vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu, vastavad punkti c kolmanda taande nõuetele,
— kui neid on vaktsineeritud, on 14 lähetamiseelse päeva jooksul läbinud esindaval proovil põhineva uuringu Newcastle’i haiguse viiruse isoleerimiseks vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mis on vastu võetud artiklis 32 sätestatud korras.
2. Kui liikmesriik või liikmesriigi piirkond või piirkonnad soovivad saada Newcastle’i haiguse vastu vaktsineerimist mittevajava ala staatust, võivad nad esitada programmi vastavalt artikli 13 lõikele 1.
Komisjon vaatab liikmesriikide esitatud programmid läbi. Neid programme võidakse artikli 13 lõikes 1 osutatud kriteeriumide kohaselt heaks kiita artiklis 32 sätestatud korras. Üldisi või spetsiaalseid lisatagatisi, mida võidakse nõuda ühendusesiseses kaubanduses, võidakse kindlaks määrata samas korras.
Kui liikmesriik või liikmesriigi piirkond on seisukohal, et ta on saavutanud Newcastle’i haiguse vastu vaktsineerimist mittevajava staatuse, võidakse esitada komisjonile taotlus Newcastle’i haiguse vastu vaktsineerimist mittevajava staatuse kehtestamiseks artiklis 32 sätestatud korras.
Liikmesriigile või piirkonnale Newcastle’i haiguse vastu vaktsineerimist mittevajava staatuse andmisel tuleb arvesse võtta artikli 14 lõikes 1 osutatud andmeid ja eriti järgmisi kriteeriume:
— artiklis 1 osutatud kodulindude vaktsineerimist Newcastle’i haiguse vastu ei ole lubatud vähemalt eelnenud 12 kuu jooksul, välja arvatud kirjatuvide kohustuslik vaktsineerimine, millele on osutatud direktiivi 92/66/EMÜ artikli 17 lõikes 3,
— aretuslinnukarju on vähemalt üks kord aastas kontrollitud Newcastle’i haiguse suhtes vastavalt üksikasjalikule eeskirjale, mis on vastu võetud artiklis 32 sätestatud korras,
— majandites ei ole kodulinde eelnenud 12 kuu jooksul Newcastle’i haiguse vastu vaktsineeritud, välja arvatud direktiivi 92/66/EMÜ artikli 17 lõike 3 kohaselt vaktsineeritud kirjatuvid.
Rootsi ja Soome suhtes võetakse asjakohased otsused“Newcastle'i haiguse vastu vaktsineerimata vööndi” staatuse kohta vastu vastavalt artiklis 32 sätestatud korrale enne ühinemislepingu jõustumise kuupäeva.
3. Komisjon võib peatada Newcastle’i haiguse vastu vaktsineerimist mittevajava staatuse artiklis 32 sätestatud korras:
i) kas tõsise Newcastle’i haiguse episootia korral, mida ei suudeta pidurdada;
ii) või kui kõrvaldatakse õiguslikud piirangud, millega on keelatud süstemaatiline tavavaktsineerimine Newcastle’i haiguse vastu.
▼M6 —————
Artikkel 13
1. Kui liikmesriik koostab või on koostanud vabatahtliku või kohustusliku kontrollprogrammi haiguse jaoks, millele kodulinnud on vastuvõtlikud, võib ta esitada selle programmi komisjonile, andes ülevaate:
— haiguse levikust oma territooriumil,
— programmi põhjendustest, võttes arvesse haiguse tõsidust ja programmi eeldatavat kasu võrreldes kuludega,
— geograafilisest piirkonnast, kus programmi rakendama hakatakse,
— staatusekategooriatest, mis ettevõttele kohaldatakse, standarditest, milleni igas kategoorias jõuda tuleb, ja kasutusele tulevatest testimismenetlustest,
— programmi jälgimise menetlusest,
— meetmetest, mis tuleb võtta, kui ettevõte mingil põhjusel oma staatuse kaotab,
— meetmetest, mis tuleb võtta, kui programmi sätetega kooskõlas tehtud testide tulemused on positiivsed.
2. Komisjon vaatab liikmesriikide esitatud programmid läbi. Programmid võib heaks kiita vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile kooskõlas kriteeriumidega, millele viidatakse lõikes 1. Vastavalt samale protseduurile võib määratleda üldisi või konkreetseid lisagarantiisid, mida võib ühendusesiseses kaubanduses nõuda. Need garantiid ei tohi ületada neid, mida liikmesriik nõuab oma territooriumil.
Otsused enne 1. juulit 1991 komisjonile esitatud programmide heakskiitmise ja kaubanduse lisagarantiide kohta võetakse vastu enne 1. jaanuari 1992.
3. Liikmesriikide esitatud programmides võib artiklis 32 sätestatud protseduuri kohaselt teha muudatusi või lisandusi. Muudatusi ja lisandusi juba heaks kiidetud programmidesse või garantiidesse, mis on määratud vastavalt lõikele 2, võib heaks kiita sama protseduuri kohaselt.
4. Komisjon vaatab võimalikult kiiresti läbi Rootsi esitatud programmi seoses nakkava bronhiidiga (IB). Kui see on õigustatud, võidakse pärast seda läbivaatamist kohaldada lõike 2 sätteid. Lõikega 2 ette nähtud asjakohased otsused võetakse vastu nii kiiresti kui võimalik. Kuni nende otsuste tegemiseni võib Rootsi ühe aasta jooksul alates ühinemislepingu jõustumisest kohaldada eespool osutatud haiguse suhtes oma siseriiklikke eeskirju, mis olid jõus enne seda kuupäeva. Vajaduse korral võidakse seda ühe aasta pikkust aega pikendada vastavalt artiklis 32 sätestatud korrale.
Artikkel 14
1. Kui liikmesriik peab oma territooriumi või osa oma territooriumist vabaks mingist haigusest, millele kodulinnud on vastuvõtlikud, esitab ta komisjonile vastavad dokumendid, kus on eraldi märgitud:
— haiguse laad ja kulg selles liikmesriigis,
— vaatluste tulemused, mis põhinevad seroloogilistel, mikrobioloogilistel või patoloogilistel uuringutel ning asjaolul, et haiguse puhkemisest tuleb seaduse järgi teatada pädevatele asutustele,
— ajavahemik, mille jooksul vaatlusi tehti,
— kohaldatavuse korral ajavahemik, mille jooksul vaktsineerimine selle haiguse vastu on olnud keelatud, ja keelamise geograafiline piirkond,
— asjaomases piirkonnas haiguse puudumise kindlakstegemise kord.
2. Komisjon vaatab liikmesriikide esitatud dokumendid läbi. Nii üldised kui ka konkreetsed lisagarantiid, mida võidakse nõuda ühendusesiseses kaubanduses, võidakse kindlaks määrata vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile. Need garantiid ei tohi ületada neid, mida liikmesriik nõuab oma territooriumil. Kui põhjendused esitatakse enne 1. juulit 1991, võetakse otsused lisagarantiide kohta vastu enne 1. jaanuari 1992.
3. Kõnesolev liikmesriik teatab komisjonile igast muudatusest lõikes 1 nimetatud andmetes. Lõike 2 kohaselt määratud garantiisid võib säärase teate saamise korral vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile muuta või tühistada.
4. Komisjon vaatab võimalikult kiiresti läbi Rootsi esitatud argumendid seoses kalkunite rinotrahheiidi (TRT), swollen-head sündroomi (SHS), nakkava larüngotrahheiidi (ILT), munatoodangu vähenemise sündroomiga 76 (EDS 76) ja lindude rõugetega. Kui see on õigustatud, võidakse pärast seda läbivaatamist kohaldada lõike 2 sätteid. Lõikega 2 ette nähtud asjakohased otsused võetakse vastu nii kiiresti kui võimalik. Kuni nende otsuste tegemiseni võib Rootsi ühe aasta jooksul alates ühinemislepingu jõustumisest kohaldada eespool osutatud haiguse suhtes oma siseriiklikke eeskirju, mis olid jõus enne seda kuupäeva. Vajaduse korral võidakse seda ühe aasta pikkust aega pikendada vastavalt artiklis 32 sätestatud korrale.
Artikkel 15
1. Ühepäevaseid tibusid ja haudemune tohib vedada:
— kas selleks otstarbeks valmistatud eelnevalt kasutamata ühekordselt kasutatavates konteinerites, mida kasutatakse ainult üks kord ja mis seejärel hävitatakse,
— või korduskasutatavates konteinerites tingimusel, et need on eelnevalt puhastatud ja desinfitseeritud.
Igal juhul peavad sellised konteinerid:
a) sisaldama ainult ühest ja samast linnuliigist, -kategooriast ja -tüübist ning ühest ja samast ettevõttest pärit ühepäevaseid tibusid või haudemune;
b) kandma märgistust järgmiste andmetega:
— päritoluliikmesriigi ja -piirkonna nimi,
— päritoluettevõtte heakskiidunumbrit, mis on ette nähtud II lisa I peatüki punktiga 2,
— tibude või munade arv igas kastis,
— linnuliik, millesse munad või tibud kuuluvad.
2. Ühepäevaseid tibusid ja haudemune sisaldavad kastid võivad transportimiseks olla jaotatud sobivatesse konteineritesse. Jaotatud kastide arv ja lõike 1 punktis b nimetatud andmed peavad olema konteinerite peal kirjas.
3. Tõu- ja produktiivlinde peab transportima korvides või puurides,
— mis sisaldavad ainult ühest ja samast linnuliigist, -kategooriast ja -tüübist ning ühest ja samast ettevõttest pärit kodulinde,
— mis kannavad päritoluettevõtte heakskiidu numbrit, nagu on sätestatud II lisa I peatüki punktis 2.
▼M5 —————
4.
a) Tõu- ja produktiivlinnud ning ühepäevased tibud tuleb viivitamata sihtkohaettevõttesse üle viia nii, et nad ei oleks kontaktis teiste eluslindudega, välja arvatud käesoleva direktiivi nõuetele vastavate tõu- ja produktiivlindudega või ühepäevaste tibudega.
b) Tapalinnud tuleb viivitamata sihtkohaettevõttesse üle viia nii, et nad ei oleks kontaktis teiste kodulindudega, välja arvatud käesoleva direktiivi nõuetele vastavate tapalindudega.
c) Uluklinnuvarude taastootmiseks ette nähtud linnud tuleb viivitamata sihtkohta üle viia nii, et nad ei puutuks kokku teiste kodulindudega, välja arvatud uluklinnuvarude taastootmiseks ette nähtud lindudega, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.
5. Korvid, puurid ja sõidukid peavad olema konstrueeritud nii, et need
— välistaksid veo ajal ekskrementide kao ja viiksid miinimumini sulgede kao,
— võimaldaksid kodulindude visuaalset jälgimist,
— võimaldaksid puhastamist ja desinfitseerimist.
6. Sõidukid ja korduvkasutusega konteinerid, korvid ja puurid tuleb enne peale- ja mahalaadimist vastavalt asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse juhistele puhastada ja desinfitseerida.
Artikkel 16
Artikli 15 lõikes 4 käsitletud kodulinde tohib transportida läbi piirkondade, kus esineb klassikalist lindude katku või Newcastle'i haigust, ainult mööda magistraalteed või raudteed.
Artikkel 17
Liikmesriikidevahelises kaubanduses peab kodulindude ja haudemunadega nende sihtkohta transportimise ajal kaasas olema veterinaartõend, mis:
— vastab IV lisa näidisele,
— kannab ametliku veterinaararsti allkirja,
— on tehtud pealelaadimiskuupäeval kaubasaatja-liikmesriigi keeles või keeltes ja sihtkohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes,
— kehtib viis päeva,
— koosneb ühest lehest,
— on koostatud üheainsa kaubasaaja jaoks,
— kannab pitserit ja allkirja, mille värv erineb tõendi värvist.
Artikkel 18
Sihtkohaliikmesriigid võivad kooskõlas asutamislepingu üldsätetega anda ühele või mitmele kaubasaatja-liikmesriigile üldloa või konkreetse juhtumiga piirduva loa, mis lubab kodulinde ja haudemune sihtkohaliikmesriigi territooriumile sisse tuua ilma artiklis 17 ettenähtud tõendita.
▼M5 —————
III PEATÜKK
Eeskirjad impordi suhtes kolmandatest riikidest
Artikkel 20
Ühendusse imporditud kodulinnud ja haudemunad peavad vastama artiklites 21–24 esitatud tingimustele.
Artikkel 21
1. Kodulinnud ja haudemunad peavad olema pärit sellisest kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mis sisaldub komisjoni poolt vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile koostatud nimekirjas. Nimekirja võib täiendada või muuta kooskõlas artiklis 33 sätestatud protseduuriga.
2. Otsustamisel, kas mingi kolmas riik või selle osa võib olla liidetud lõikes 1 viidatud nimekirja, tuleb arvesse võtta:
a) kolmanda riigi kodulindude, koduloomade ja ulukite tervist, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata eksootilistele loomahaigustele ja ümbritseva ala tervislikule seisundile, kui mõlemad võivad ohustada inimeste ja loomade tervist liikmesriigis;
b) informatsiooni laekumise kiirust ja korrapärasust kolmandast riigist loomanakkuste, eriti rahvusvahelise episootiaameti nimekirjades A ja B nimetatud haiguste esinemise kohta tema territooriumil;
c) loomahaiguste tõkestamise ja kontrollieeskirju riigis;
d) veterinaarteenistuse struktuuri ja volitusi riigis;
e) loomanakkushaiguste tõkestamise ja kontrollimeetmete korraldamist ja rakendamist;
f) garantiisid, mida kolmas riik saab anda käesoleva direktiivi nõuete järgimise suhtes;
g) vastavust ühenduse normidele hormoonide ja jääkide suhtes.
3. Nimekiri, millele viidatakse lõikes 1, ja kõik selle muudatused avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.
Artikkel 22
1. Kodulinnud ja haudemunad peavad olema pärit kolmandatest riikidest:
a) kus lindude klassikaline katk ja Newcastle’i haigus, mis on määratletud vastavalt direktiivis 92/40/EMÜ ja direktiivis 92/66/EMÜ, on ametlikult teatamiskohustuslikud haigused;
b) mis on vabad lindude klassikalisest katkust ja Newcastle’i haigusest,
või
mis, olemata vabad nendest haigustest, kohaldavad nende haiguste tõrjeks meetmeid, mis on vähemalt samaväärsed direktiivis 92/40/EMÜ ja direktiivis 92/66/EMÜ sätestatutega.
2. Lisakriteeriumid kolmandate riikide liigitamiseks seoses lõike 1 punktiga b, eriti kasutatava vaktsiinitüübi suhtes võetakse vastu enne 1. jaanuari 1995 artiklis 32 sätestatud korras.
3. Komisjon võib artiklis 32 sätestatud korra otsustada, millistel tingimustel kohaldatakse lõiget 1 üksnes kolmanda riigi territooriumi ühe osa suhtes.
Artikkel 23
1. Kodulinde ja haudemune võib importida vastavalt artikli 21 lõikele 1 koostatud nimekirjas oleva kolmanda riigi territooriumilt või territooriumi osalt, kui nad on pärit linnukarjadest, mis:
a) on enne lähetamist hoitud vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile kindlaks määratud aja jooksul pidevalt asjaomase riigi territooriumil või territooriumi osal;
b) vastavad artiklis 32 sätestatud protseduuri kohaselt vastu võetud loomatervishoiunõuetele kodulindude ja haudemunade impordi puhul. Tingimused võivad kodulindude liigist või kategooriast sõltuvalt erineda.
2. Loomatervishoiunõuded määratakse II peatükis ja selle vastavates lisades esitatud eeskirjade alusel. Vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile võib erandeid lubada üksikjuhtudel, kui asjaomane kolmas riik pakub samalaadseid vähemalt võrdväärseid loomade tervise garantiisid.
Artikkel 24
1. Kodulindude ja haudemunadega peab kaasas olema eksportiva kolmanda riigi ametliku veterinaararsti koostatud ja allkirjastatud tõend.
Tõend peab:
a) olema välja antud pealelaadimise päeval sihtkohaliikmesriiki lähetamise jaoks;
b) olema koostatud sihtkohaliikmesriigi riigikeeles või -keeltes;
c) olema lisatud saadetisele originaalkujul;
d) tõendama asjaolu, et kodulinnud ja haudemunad vastavad käesoleva direktiivi nõuetele ning vastavalt käesolevale direktiivile kehtestatud nõuetele impordi jaoks kolmandatest riikidest;
e) kehtima viis päeva;
f) koosnema ühest lehest;
g) olema koostatud üheainsa kaubasaaja jaoks;
h) kannab pitserit ja allkirja, mille värv erineb tõendi värvist.
2. Tõend, millele viidatakse lõikes 1, peab vastama artiklis 32 sätestatud protseduuri kohaselt koostatud näidisele.
Artikkel 25
Kohapealseid kontrollimisi teevad komisjoni ja liikmesriikide veterinaareksperdid, et kindlustada kõigi käesoleva direktiivi sätete tulemuslik kohaldamine.
Nende kontrollimiste eest vastutavad liikmesriikide eksperdid määratakse komisjoni poolt liikmesriikide ettepanekul.
Kontrollimisi tehakse ühenduse nimel, kes kannab ka nende kulud.
Kontrollimiste sagedus ja protseduur määratakse kindlaks kookõlas artiklis 32 sätestatud protseduuriga.
Artikkel 26
1. Komisjon võib vastavalt artiklis 33 sätestatud protseduurile otsustada, et import kolmandast riigist või kolmanda riigi osast peab piirduma üksikute liikidega, haudemunadega, tõu-, produktiiv- või tapalindudega või eriotstarbeks mõeldud kodulindudega.
2. Komisjon võib artiklis 32 sätestatud korras otsustada, et imporditud kodulinde, haudemune või imporditud haudemunadest välja hautud kodulinde tuleb hoida karantiinis või isoleeritult perioodi jooksul, mille kestus ei tohi ületada kahte kuud.
▼M2 —————
Artikkel 27a
Komisjon võib artiklis 32 sätestatud korras otsustada iga juhtumit eraldi käsitledes lubada kodulindude ja haudemunade importi kolmandatest riikidest, kui selline import ei vasta artiklitele 20, 22, 23 ja 24, ilma et see piiraks artiklite 20, 22, 23 ja 24 kohaldamist. Üksikasjalikud eeskirjad sellise impordi kohta koostatakse sama menetluse käigus. Selliste eeskirjadega võimaldatavad loomatervishoiutagatised peavad olema vähemalt samaväärsed nendega, mida võimaldab käesoleva direktiivi II peatükk, ja hõlmama kohustuslikku karantiini ning uuringuid lindude klassikalise katku, Newcastle’i haiguse ja muude asjassepuutuvate haiguste suhtes.
Artikkel 28
Sihtkohaliikmesriiki saabumisel peab tapalinnud viima nii kiiresti kui võimalik otse tapamajja.
Sihtkohaliikmesriigi pädev asutus võib määrata tapamaja, kuhu kodulinnud viia tuleb, ilma et see piiraks mis tahes eritingimuste kohaldamist, mida võib kehtestada artiklis 33 sätestatud protseduuri kohaselt.
IV PEATÜKK
Ühissätted
Artikkel 29
1. Ühendusesisese kaubanduse puhul kohaldatakse kodulindude ja haudemunade suhtes direktiivis 89/662/EMÜ sätestatud ettevaatusabinõusid.
▼M2 —————
Artikkel 30
1. Ühendusesise kodulindude ja haudemunade kaubanduse suhtes kohaldatakse direktiivis 90/425/EMÜ sätestatud veterinaarkontrollieeskirju.
2. Direktiivi 90/425/EMÜ muudetakse järgmiselt:
a) A lisa I jaos lisatakse juurde järgmine viide:
“Nõukogu 15. oktoobri 1990. aasta direktiiv 90/539/EMÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisese kaubanduse ning nende kolmandatest riikidest impordi loomatervishoiunõuete kohta.
—————
EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6.”
b) B lisas kustutatakse järgmised alapunktid:
“— eluslinnud”
“— haudemunad”
Artikkel 31
Kuni artiklite 20, 21 ja 22 alusel vastu võetud otsuste jõustumise kuupäevani kohaldavad liikmesriigid kodulindude ja haudemunade kolmandatest riikidest impordi suhtes tingimusi, mis on vähemalt samaväärsed II peatüki kohaldamisest tulenevate tingimustega.
Artikkel 32
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 ( 9 ) artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, artikleid 5 ja 7. kohaldatakse 1999/468/EÜ ( 10 ) otsuse.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 33
1. Komisjoni abistab alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse 15 päeva.
Artikkel 34
Muudatuste üle lisades, eriti kohaldamaks neid muutustega diagnostikameetodites ja teatud haiguste majanduslikus tähtsuses, otsustab komisjon vastavalt artiklis 32 sätestatud protseduurile.
▼M5 —————
Artikkel 36
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud seadused, määrused ja haldusnormid hiljemalt ►M1 1. mai 1992 ◄ . Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.
Artikkel 37
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
1. Riiklikud lindude haiguste referentlaborid on järgmised:
|
AT |
AGES: Österreichische Agentur für Gesundheit und Ernährungssicherheit GmbH — Institut für veterinärmedizinische Untersuchungen Mödling (Austrian Agency for Health and Consumer Protection-Institute for veterinary investigations Mödling)Robert Koch-Gasse 17A-2340 MödlingTel.: +43 (0) 505 55-38112Fax: +43 (0) 505 55-38108E-mail: vetmed.moedling@ages.at |
|
BE |
CODA — CERVA — VARVeterinary and Agrochemical Research CentreGroeselenberg 99B-1180 Brussels |
|
BG |
Национален диагностичен научноизследователски ветеринарномедицински институт “Проф. д-р Георги Павлов”, Национална референтна лаборатория “Нюкясълска болест и Инфлуенца А по птиците”, бул. “Пенчо Славейков” 15, София 1606(National Diagnostic Veterinary Research Institute “Prof. Dr. Georgi Pavlov”, National Reference Laboratory for Newcastle Disease and Avian Influenza A, 15, Pencho Slaveykov Blvd., 1606 Sofia) |
|
CY |
State Veterinary LaboratoryVeterinary Services1417 AthalassaNicosia |
|
CZ |
State Veterinary Institute PrahaSídlištní 136/24165 03 Praha 6 |
|
DE |
Friedrich-Loeffler-InstitutBundesforschungsinstitut für TiergesundheitBoddenblick 5a17493 Greifswald-Insel RiemsTel.: +49 383 51-7-0Fax: +49 383 51-7-151 |
|
DK |
Danish Institute for Food and Veterinary Research,Dpt. of Poultry, Fish and Fur Animals,Hangoevej 2,DK-8200 Aarhus N |
|
EE |
Veterinaar- ja ToidulaboratooriumVäike-Paala 3, 11415 Tallinn, EstoniaTel.: +372 603 58 10Faks: +372 603 58 11E-post: tallinn@vetlab.ee |
|
ES |
Laboratorio Central de Sanidad Animal de AlgeteCarretera de Algete, km 8Algete 28110 (Madrid)Tel.: +34 916 290 300Fax: +34 916 290 598E-mail: lcv@mapya.es |
|
FI |
Finnish Food Safety AuthorityAnimal Diseases and Food Safety ResearchMustialankatu 3FI-00790 Helsinki, FinlandE-mail: info@evira.fiTel.: +358 20 772 003 (exchange)Fax: +358 20 772 4350 |
|
FR |
Laboratoire d’études et de recherches avicoles, porcines et piscicolesAFSSA site de Ploufragan/Brest — LERAPPBP 5322440 Ploufragan |
|
GB |
Veterinary Laboratories AgencyNew Haw, Addlestone, WeybridgeSurrey KT15 3NB, UKTel. (44-1932) 341111Fax (44-1932) 347046 |
|
GR |
Centre of Thessaloniki Veterinary Institutions,80, 26th October Street,GR-546 27 ThessalonikiTel.: 2310785104 |
|
HU |
Országos Állategészségügyi Intézet(Central Veterinary Institute)H-1581 Budapest146., Pf. 2.Tel.: +36-1-460-6300, +36-1-460-6317Fax: +36-1-222-6070 |
|
IE |
Virology DivisionCentral Veterinary Research LaboratoryDepartment of Agriculture and Food LaboratoriesBackweston CampusStacumny LaneCelbridgeCo. Kildare |
|
IT |
Centro di Referenza Nazionale per l’influenza aviare e la malattia di New Castle e Centro di Referenza Nazionaleper le Salmonellosi c/o Istituto zooprofilattico sperimentale delle Venezie,V.le dell'Università,10-35020 Legnaro (Pd) |
|
LT |
National Veterinary Laboratory(Nacionalinė veterinarijos laboratorija)J. Kairiūkščio 10LT-08409 Vilnius |
|
LU |
CODA — CERVA — VARVeterinary and Agrochemical Research CentreGroeselenberg 99B-1180 Brussels |
|
LV |
Nacionālais diagnostikas centrs(National Diagnostic Centre)Lejupes iela 3, Rīga, LV-1076Tel.: +371 7620526Fax: +371 7620434E-mail: ndc@ndc.gov.lv |
|
MT |
National Veterinary Laboratory, Marsa |
|
NL |
Centraal Instituut voor Dierziekte ControleCIDC-LelystadHoofdvestiging: Houtribweg 39Nevenvestiging: Edelhertweg 15Postbus 20048203 AA Lelystad |
|
PL |
Laboratory Department of Poultry DiseasesPaństwowy Instytut Weterynaryjny – Państwowy Instytut BadawczyAl. Partyzantów 57, 24-100 PuławyTel.: +48.81.886 30 51Fax: +48.81.886 25 95E-mail: sekretariat@piwet.pulawy.pl |
|
PT |
Laboratório Nacional de Investigação Veterinária (LNIV)Estrada de Benfica, 701P-1549-011 Lisboa |
|
RO |
Institutul de Diagnostic și Sănătate AnimalăStrada Dr. Staicovici nr. 63, sector 5Codul 050557, București |
|
SE |
Statens Veterinärmedicinska AnstaltDepartment of VirologySE-751 89 UppsalaTel (46-18) 674000Fax (46-18) 674467Department of BacteriologySE-751 89 UppsalaTel (46-18) 674000Fax (46-18) 309162 |
|
SI |
Univerza v LjubljaniVeterinarska fakultetaNacionalni veterinarski inštitutGerbičeva 60,SI-1000 Ljubljana |
|
SK |
Štátny veterinárny a potravinový ústav,Botanická 15, 842 52 Bratislava |
2. Punktis 1 loetletud riiklikud lindude haiguste kontroll-laborid vastutavad käesolevas direktiivis sätestatud diagnostikameetodite koordineerimise eest igas liikmesriigis. Selle tõttu nad:
a) võivad varustada heakskiidetud laboreid diagnostiliste katsete jaoks vajalike reaktiividega;
b) jälgivad heakskiidetud laborites kasutatavate reaktiivide kvaliteeti;
c) organiseerivad korrapäraselt võrdluskatseid.
II LISA
ETTEVÕTETE HEAKSKIITMINE
I PEATÜKK
Üldised eeskirjad
1. Et saavutada pädeva asutuse heakskiitu ühendusesiseseks kaubanduseks, peavad ettevõtted:
a) vastama II peatükis esitatud rajatisi ja tegevust käsitlevatele nõuetele;
b) kohaldama ja järgima pädeva veterinaaria keskasutuse haiguseseireprogrammi, võttes arvesse III peatüki nõudeid;
c) tagama alapunktis d loetletud toimingute läbiviimise kõigis rajatistes;
d) olema pädeva veterinaarasutuse järelevalve all loomade tervise organiseeritud seire raames. Seire hõlmab eriti:
— vähemalt ühte ametliku veterinaararsti veterinaarkontrolli aastas ning täiendavat kontrollimist, kas rakendatakse hügieenimeetmeid ja kas ettevõtte tegevus on vastavuses II peatüki tingimustega,
— ettevõtte omaniku poolt kogu informatsiooni talletamist, mida vajab pädev veterinaarasutus ettevõtte tervishoiuseisundi pideva seire jaoks;
e) pidama ainult artikli 2 lõikes 1 määratletud kodulinde.
2. Pädev asutus annab igale punktis 1 esitatud tingimustele vastavale ettevõttele individuaalse heakskiidunumbri, mis võib olla sama, kui vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2782/75 antud number.
II PEATÜKK
Rajatised ja talitlus
A. Tõuaretus-, paljundus- ja kasvatusettevõtted
1.
a) Rajatiste asukoha valik ja kavandamine peab vastama taotletavale toodanguliigile, kindlustades, et haiguse sisenemist saab takistada või kui haiguspuhang esineb, on seda võimalik kontrolli all hoida. Kui ettevõttes peetakse mitut kodulinnuliiki, peavad need olema omavahel selgelt eraldatud.
b) Rajatised peavad võimaldama head hügieenitingimused ja lubama korraldada tervise seiret.
c) Sisseseade peab vastama toodanguliigile ja võimaldama rajatise puhastamist ja desinfitseerimist, samuti kodulindude ja munade transportimiseks mõeldud sõidukite puhastamist ja desinfitseerimist kõige sobivamas paigas.
2.
a) Linnukasvatustehnikad peavad nii palju kui võimalik toetuma “kinnise kasvatuse” ja “kõik-sisse/kõik-välja” põhimõttele. Puhastamine, desinfitseerimine ja tühjendamine tuleb korraldada linnupartiide vahepealsel ajal.
b) Tõuaretus-, paljundus- ja kasvatusettevõtted peavad pidama ainult:
— ettevõttest endast pärit kodulinde ja/või
— teistest vastavalt artikli 6 punktile a heaks kiidetud ühenduse tõuaretus-, paljundus- ja kasvatusettevõttest pärit kodulinde ja/või
— kolmandatest riikidest vastavalt käesolevale direktiivile imporditud kodulinde.
c) Ettevõtte juhtkond peab välja töötama hügieeninormid; personal peab kandma sobivaid töörõivaid ja külastajad kaitseriideid.
d) Hooned, tarandikud ja seadmed tuleb pidada heas korras.
e) Mune tuleb korjata mitu korda päevas, ning need tuleb võimalikult kiiresti puhastada ja desinfitseerida.
f) Ettevõtte omanik peab teatama volitatud veterinaararstile igast tootmisnäitajate muutusest või mõnest teisest kodulindude nakkushaigusele viitavast märgist. Haiguskahtluse korral peab volitatud veterinaararst saatma diagnoosi panemiseks või kinnitamiseks proovid heakskiidetud laborisse.
g) Iga linnukarja kohta tuleb pidada vähemalt kaks aastat pärast linnukarja lahkumist karja päevikut, registrit või andmebaasi, millest oleks näha:
— saabumised ja lahkumised,
— tootmisnäitajad,
— haigestumus ja suremus koos põhjustega,
— mis tahes laboritest ja selle tulemused,
— kodulindude päritolukoht,
— munade sihtkoht.
h) Kui esineb kodulindude nakkushaigus, tuleb laboritestide tulemused viivitamata edastada volitatud veterinaararstile.
B. Haudejaamad
1.
a) Haudejaam peab olema füüsiliselt ja tegevuslikult kasvatusrajatistest eraldi. Planeering peab olema selline, et see võimaldaks allpool loetletud erinevaid funktsionaalseid üksusi eraldi hoida:
— munade ladustamine ja sorteerimine,
— desinfitseerimine,
— eelinkubeerimine,
— haudumine,
— kauba ettevalmistamine ja pakkimine edasitoimetamiseks.
b) Hooned peavad olema kaitstud väljastpoolt tulevate lindude ja näriliste eest; põrandad ja seinad peavad olema vastupidavast, veekindlast ja pestavast materjalist; loomulik või kunstlik valgustus ja õhutus- ning küttesüsteemid peavad olema sobivat tüüpi; tuleb luua tingimused jäätmete (munade ja tibude) hügieeniliseks eemaldamiseks.
c) Seadmed peavad olema siledate ja veekindlate pindadega.
2.
a) Talitlus peab põhinema munade, liikuvate seadmete ja personali ühesuunalisel liikumisel.
b) Haudemunad peavad olema:
— pärit vastavalt artikli 6 punktile a heaks kiidetud ühenduse tõuaretus- või paljundusettevõttest,
— imporditud kolmandatest riikidest vastavalt käesolevale direktiivile.
c) Ettevõtte juhtkond peab välja töötama hügieeninormid; personal peab kandma sobivaid töörõivaid ja külastajad kaitseriideid.
d) Hooned, tarandikud ja seadmed tuleb pidada heas korras.
e) Desinfitseerida tuleb:
— munad saabumise ja inkubatsiooni vahel,
— inkubaatorid (regulaarselt),
— haudeaparaadid ja -varustus pärast iga partii väljahaudumist.
f) Haudejaama hügieeni olukorra hindamiseks peab kasutama mikrobioloogilise kvaliteedi kontrolli programmi.
g) Linnukasvataja peab teatama volitatud veterinaararstile mis tahes muutuse esinemisest tootmisnäitajates või mõnest teisest kodulindude nakkushaigusele viitavast märgist. Haiguskahtluse korral peab volitatud veterinaararst saatma diagnoosi panemiseks või kinnitamiseks proovid heaks kiidetud laborisse ja informeerima pädevat veterinaarasutust, kes otsustab, milliseid sobivaid meetmeid võtta.
h) Vähemalt kaks aastat tuleb alles hoida haudejaama iga linnukarja päevikut, registrit või andmebaasi, mis näitaksid:
— munade päritolu ja nende saabumiskuupäeva,
— haudesaaki,
— mis tahes kõrvalekaldeid,
— kõiki laboriteste ja nende tulemusi,
— mis tahes vaktsineerimisprogrammi üksikasju,
— inkubeeritud koorumata munade arvu ja sihtkohta,
— ühepäevaste tibude sihtkohta.
i) Kui ilmneb kodulindude nakkushaigus, tuleb laboritestide tulemused viivitamata edastada volitatud veterinaararstile.
III PEATÜKK
Haiguseseireprogramm
Piiramata tervishoiu meetmete ning artiklite 13 ja 14 kohaldamist, peavad haiguseseireprogrammid hõlmama vähemalt allpool loetletud nakkuste ja linnuliikide seiret.
A. Nakkused Salmonella pullorum, Salmonella gallinarum ja Salmonella arizonae
1.
a) Salmonella pullorum et gallinarum: kanad, kalkunid, pärlkanad, faasanid, põldpüüd ja pardid.
b) Salmonella arizonae: kalkunid.
2.
a) Nakkuse esinemise kindlaksmääramiseks tuleb kasutada seroloogilisi ja/või bakterioloogilisi teste.
b) Testide tegemiseks tuleb võtta proove vastavalt olukorrale ka verest, teisesordilistelt tibudelt, haudejaamadest pärit udusulgedest või tolmust, tampooniga haudejaama seintelt, prahist või jooginõu veest.
c) Kui karjalt võetakse Salmonella pullorum'i või Salmonella arizonae seroloogiliseks testimiseks vereproove, tuleb võetavate proovide hulga üle otsustamisel arvesse võtta nakkuse levikut asjaomases riigis ja selle varasemat esinemissagedust ettevõttes.
Karjad tuleb igal munemisperioodil kõige sobivamal haiguse kindlakstegemise ajal läbi vaadata.
B. Nakkused Mycoplasma gallisepticum ja Mycoplasma meleagridis
1.
a) Mycoplasma gallisepticum: kanad ja kalkunid.
b) Mycoplasma meleagridis: kalkunid.
2.
a) Nakkuse esinemist tuleb kontrollida seroloogiliste ja/või bakterioloogiliste testimiste abil ja/või õhukottide põletikust tekkinud muutuste esinemise järgi ühepäevastel tibudel ja noortel kalkunitel.
b) Nagu on asjakohane, tuleb proove testide tegemiseks võtta verest, ühepäevastelt tibudelt ja noortelt kalkunitelt, spermast, trahheast, kloaagist või õhukottidest võetud limast.
c) Mycoplasma gallisepticum'i või Mycoplasma meleagridis'e avastamiseks tehtavad testid tehakse valikproovi abil, et võimaldada pidevat nakkuseseiret kasvamise ja munemise ajal, s.t vahetult enne munemisaja algust, ja pärast seda iga kolme kuu tagant.
C. Tulemused ja meetmed, mis tuleb võtta
Kui reaktsiooni ei ole, hinnatakse testi tulemus negatiivseks. Muul juhul on kari nakkuskahtluse all ja selle suhtes tuleb rakendada IV peatükis piiritletud meetmeid.
D. Majandi puhul, mis koosneb kahest või enamast eraldiolevast tootmisüksusest, võib pädev veterinaarasutus neid meetmeid nakatunud majandis haigusvaba tootmisüksuse suhtes piirata, kui volitatud veterinaararst on kinnitanud, et nende tootmisüksuste struktuur ja suurus ning talitlus on sellised, et seal on täiesti eraldi asuvad rajatised kodulindude majutamiseks, pidamiseks ja toitmiseks, nii et kõnesolev haigus ei saaks levida ühelt tootmisüksuselt teisele.
IV PEATÜKK
Kriteeriumid ettevõtte heakskiidu peatamiseks või äravõtmiseks
1. Ettevõttele antud heakskiit tuleb peatada:
a) kui ei täideta enam II peatüki tingimusi;
b) kuni haiguse puhul kohane uurimine on lõpule viidud:
— kui ettevõttes kahtlustatakse klassikalist lindude katku või Newcastle'i haigust,
— kui ettevõttesse on toodud kodulinde või haudemune klassikalise lindude katku või Newcastle'i haiguse nakkusega või kahtlusega ettevõttest,
— kui ettevõtte ja klassikalise lindude katku või Newcastle'i puhkemiskoha vahel on olnud kontakt, mille kaudu nakkus võib edasi kanduda;
c) kuni tehakse uued testid, kui vastavalt II ja III peatükis Salmonella pullorum'i, Salmonella gallinarum'i, Salmonella arizonae, Mycoplasma gallisepticum'i või Mycoplasmameleagridis'e nakkuse puhuks kehtestatud tingimustel teostatud seire tulemused annavad põhjust kahtlustada nakkust;
d) kuni ametliku veterinaararsti nõutavate asjakohaste meetmete lõpliku rakendamiseni, kui leitakse, et ettevõte ei vasta I peatüki punkti 1 alapunktide a, b ja c nõuetele.
2. Heakskiit tuleb ära võtta:
a) kui ettevõttes ilmneb klassikaline lindude katk või Newcastle'i haigus;
b) kui teine asjakohane test kinnitab Salmonella pullorum'i, S almonella gallinarum'i, Salmonella arizonae, Mycoplasma gallisepticum'i või Mycoplasmameleagridis'e olemasolu;
c) kui pärast ametliku veterinaararsti teist teadet ei ole võetud tarvitusele abinõusid viimaks ettevõtet vastavusse I peatüki punkti 1 alapunktide a, b ja c nõuetega.
3. Heakskiidu tagasisaamise tingimused:
a) kui heakskiit on ära võetud klassikalise lindude katku või Newcastle'i haiguse esinemise tõttu, võib selle taastada 21 päeva jooksul pärast sanitaartapmisjärgset puhastust ja desinfektsiooni;
b) kui heakskiit on ära võetud infektsiooni tõttu, mille on põhjustanud:
i) Salmonella pullorum et gallinarum või Salmonella arizonae, võib seda taastada pärast seda, kui ettevõttes tehtud kahe vähemalt 21 päevase vahega testi tulemused on olnud negatiivsed, ja kui pärast nakatunud karja sanitaartapmist on tehtud desinfektsioon;
ii) Mycoplasma gallisepticum või Mycoplasma meleagridis, võib seda taastada pärast seda, kui kogu karjale tehtud kahe vähemalt 60päevase vahega testi tulemused on olnud negatiivsed.
III LISA
KODULINDUDE VAKTSINEERIMISE TINGIMUSED
1. Haudemune tootvate kodulindude või linnukarjade vaktsineerimiseks kasutatud vaktsiinidel peab olema turustusluba, mille on välja andnud selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil kõnealust vaktsiini kasutatakse.
2. Newcastle'i haiguse vastaste vaktsiinide kasutamise kriteeriumid tavavaktsineerimise programmide raames võib kindlaks määrata komisjon.
IV LISA
VETERINAARTÕENDID ÜHENDUSESISESE KAUBANDUSE JAOKS
(Näidised 1–6)
V LISA
HAIGUSED, MILLEST TEATAMINE ON KOHUSTUSLIK
— Klassikaline lindude katk
— Newcastle'i haigus
( 1 ) EÜT C 89, 10.4.1989, lk 1.
( 2 ) EÜT C 260, 15.10.1990.
( 3 ) EÜT C 194, 31.7.1989, lk 11.
( 4 ) EÜT L 282, 1.11.1975, lk 100.
( 5 ) EÜT L 376, 31.12.1987, lk 20.
( 6 ) EÜT L 209, 17.8.1977, lk 1.
( 7 ) EÜT L 127, 16.5.1987, lk 18.
( 8 ) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.
( 9 ) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.
( 10 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.