Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 213,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )

ning arvestades, et:

energiahinna läbipaistvus, kuivõrd see tugevdab tingimusi, mis tagavad, et ühisturul ei moonutata konkurentsi, on oluline energia siseturu väljakujundamiseks ja ladusaks toimimiseks;

läbipaistvuse abil saab vältida kasutajate diskrimineerimist, suurendades nende vabadust valida eri energiaallikate ja eri tarnijate vahel;

käesoleval ajal on läbipaistvuse ulatus energiaallikate ja ühenduse riikide või piirkondade kaupa erinev, mis muudab energia siseturu väljakujundamise küsitavaks;

ühenduse tööstuses kasutatud energia eest makstud hind on siiski üks konkurentsi mõjutavatest teguritest ja seepärast peaks see jääma konfidentsiaalseks;

standardtarbijate süsteem, mida Euroopa Ühenduste Statistikaamet (EÜSA) kasutab oma hinnaväljaannetes, ja suuremate tööstuslike elektritarbijate jaoks kehtestatav markeerimishindade süsteem tagab, et läbipaistvus ei ole takistuseks konfidentsiaalsusele;

on vaja laiendada EÜSA poolt määratletud tarbijate gruppe nii, et need esindaksid tarbijaid;

sellisel viisil oleks võimalik saavutada lõpptarbijate hindade läbipaistvus lepingute vajalikku konfidentsiaalsust ohustamata; selleks et hoida konfidentsiaalsust, peab kõnealuses tarbimisgrupis olema hinna avaldamiseks vähemalt kolm tarbijat;

teave tööstuslike energia lõppkasutajate poolt kasutatud gaasi ja elektri kohta võimaldab võrdlusi teiste energiaallikatega (nafta, kivisüsi, fossiilkütus ja taastuvad energiaallikad) ja teiste tarbijatega;

gaasi ja elektrienergiat tarnivate ettevõtjate ning tööstuslike gaasi- ja elektritarbijate suhtes jäävad käesoleva direktiivi kohaldamisest sõltumata kehtima asutamislepingu konkurentsieeskirjad ning komisjon saab nõuda hindade ja müügitingimuste edastamist;

jõus olevate hinnasüsteemide andmed on üks osa hindade läbipaistvusest;

andmed tarbijate jaotusest gruppide kaupa ja nende vastavate turuosade kohta on samuti üks osa hindade läbipaistvusest;

EÜSAle edastatud hinnad ja tarbijale ettenähtud müügitingimused ning kasutusel olevad hinnasüsteemid ja tarbijate jaotus tarbimisgruppide kaupa peaks andma komisjonile piisavalt teavet, et vajaduse korral otsustada asjakohaste meetmete või ettepanekute üle energia siseturu olukorda silmas pidades;

EÜSAle esitatavad andmed on usaldusväärsemad, kui ettevõtjad koostavad need ise;

igas liikmesriigis kehtivate maksude ja muude lõivude tundmine on oluline hindade läbipaistvuse tagamiseks;

EÜSAle esitatud andmete usaldusväärsust peab olema võimalik kontrollida;

hindade läbipaistvuse saavutamine eeldab hindade ja hinnasüsteemide võimalikult laialdast avaldamist ja levitamist tarbijate seas;

energiahindade läbipaistvuse rakendamiseks peaks süsteem põhinema andmete töötlemise, kontrollimise ja avaldamisega seotud tõendatud asjatundlikkusel ja meetoditel, mida EÜSA arendab ja kohaldab;

energia siseturu väljakujundamiseks tuleks hindade läbipaistvuse süsteem võtta kasutusele niipea kui võimalik;

käesoleva direktiivi ühtne rakendamine saab toimuda kõikides liikmesriikides üksnes siis, kui maagaasiturg on eelkõige infrastruktuuri osas saavutanud piisava arengutaseme,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et I ja II lisas määratletud tööstuslikele lõpptarbijatele gaasi või elektrienergiat tarnivad ettevõtjad edastavad EÜSAle artiklis 3 sätestatud vormis:

1. Artiklis 1 osutatud ettevõtjad koguvad artikli 1 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud andmed iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil. Artiklis 3 osutatud sätetele vastavalt koostatud andmed saadetakse kahe kuu jooksul EÜSAle ja liikmesriikide pädevatele asutustele.

2. Lõikes 1 osutatud andmete põhjal avaldab EÜSA iga aasta mais ja novembris asjakohases vormis tööstuslike tarbijate suhtes liikmesriikides kehtivad gaasi- ja elektrihinnad ning sel eesmärgil kasutatud hinnasüsteemid.

3. Artikli 1 lõikes 3 sätestatud teave saadetakse iga kahe aasta järel EÜSAle ja liikmesriikide pädevatele asutustele. Esimesena edastatud teave käsitleb 1. jaanuari 1991 olukorda. Seda teavet ei avaldata.

Artiklis 1 sätestatud teabe vormi, sisu ja kõikide teiste tunnusjoontega seotud rakendussätted on sätestatud I ja II lisas.

EÜSA ei avalikusta talle vastavalt artiklile 1 esitatud andmeid, mis võivad oma olemuselt olla ärisaladused. Sellised EÜSAle edastatud konfidentsiaalsed statistilised andmed on kättesaadavad ainult EÜSA ametnikele ja nad võivad neid andmeid kasutada üksnes statistilistel eesmärkidel.

Käesolev säte ei takista siiski nende andmete avaldamist kokkuvõtlikul kujul, mis ei võimalda teha kindlaks üksikuid äritehinguid.

Kui EÜSA täheldab käesoleva direktiivi alusel edastatud andmetes statistiliselt olulisi kõrvalekaldeid või vastuolusid, võib ta paluda riigiorganilt luba kontrollida asjakohaseid mittekokkuvõtlikke andmeid ning arvutus- ja hindamismeetodeid, millel kokkuvõtlikud andmed põhinevad, et hinnata või vajaduse korral muuta ebatavaliseks peetavaid andmeid.

Kui see on asjakohane, teeb komisjon kindlakstehtud eriprobleeme silmas pidades vajalikud muudatused käesoleva direktiivi lisadesse. Sellised muudatused võivad siiski hõlmata üksnes lisade tehnilisi üksikasju ja need ei tohi olla olemuselt sellised, mis muudavad süsteemi üldstruktuuri.

2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ( 4 ) artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Kord aastas esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele kokkuvõtva aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu hiljemalt 1. juulil 1991. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Maagaasi puhul ei rakendata käesolevat direktiivi liikmesriikides enne, kui selle energiaallika kasutuselevõtust kõnealusel turul on möödunud viis aastat. Selle energiaallika siseriiklikul turul kasutuselevõtu kuupäevast peab asjaomane liikmesriik selgesõnaliselt ja viivitamata teatama komisjonile.

Gaasihinnad tööstuslikele lõpptarbijatele ( 5 ) esitatakse ja määratakse vastavalt järgmisele metoodikale.

h) Liikmesriigid töötavad välja ja rakendavad kulutasuvaid menetlusi järgmistel reeglitel põhineva representatiivse andmekoostesüsteemi tagamiseks:

— hinnad peegeldavad kaalutud keskmisi hindu, kasutades statistilise kaalumise teguritena uuritavate gaasitarneettevõtjate turuosasid. Hinnad esitatakse aritmeetilise keskmisena ainult siis, kui kaalutud hindu ei ole võimalik arvutada. Kummalgi juhul tagavad liikmesriigid, et uurimus hõlmab siseriikliku turu representatiivset osa;

— turuosad peavad põhinema gaasi hulgal, mille kohta gaasitarneettevõtjad on tööstuslikele lõpptarbijatele arved esitanud. Võimaluse korral arvutatakse turuosad iga vahemiku kohta eraldi. Kaalutud keskmiste hindade arvutamiseks kasutatavat teavet haldab konfidentsiaalsusnõudeid arvestades liikmesriik;

— konfidentsiaalsuse huvides edastatakse hindadega seotud andmed üksnes siis, kui asjaomases liikmesriigis on igas punktis j osutatud kategoorias vähemalt kolm lõpptarbijat.

j) Gaasihindu uuritakse järgmistes tööstuslike lõpptarbijate kategooriates:

Tööstuslik lõpptarbija	Aastane gaasitarbimine (GJ)
Tööstuslik lõpptarbija	Madalaim	Kõrgeim
Vahemik I1		< 1 000
Vahemik I2	1 000	< 10 000
Vahemik I3	10 000	< 100 000
Vahemik I4	100 000	< 1 000 000
Vahemik I5	1 000 000	<= 4 000 000

m) Kord aastas esitatakse koos jaanuarikuiste hindadega määrad ja arvutamismeetod, samuti esitatakse tööstuslikele lõpptarbijatele müüdavale gaasile kehtestatud maksude kirjeldus. Kirjeldus peab sisaldama kõiki mittemaksustatavaid lõivusid, mis katavad süsteemikulusid ja avaliku teenindamise kohustusi.

Esitatav maksude kirjeldus sisaldab kolme selgelt eristuvat osa:

— maksud, lõivud, mittemaksustatavad lõivud, tasud ja mis tahes muu maksukoormus, mis ei kajastu tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme “Hinnad ilma maksude ja lõivudeta” all;

— maksud ja lõivud, mis kajastuvad tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel ja mida peetakse tagastamatuteks. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme “Hinnad ilma käibemaksu ja teiste tagastatavate maksudeta” all;

— käibemaks ja teised tagastatavad maksud, mis kajastuvad tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme “Hinnad koos kõigi maksude, lõivude ja käibemaksuga” all.

Kokkuvõte erinevatest kehtivatest maksudest, lõivudest, mittemaksustatavatest lõivudest, tasudest ja muust maksukoormusest on järgmine:

— käibemaks;

— kontsessioonitasud. See viitab tavaliselt litsentsidele ja tasudele maa ja riigi- või eraomandi kasutamise eest torustike või teiste gaasiseadmete jaoks;

— keskkonnamaksud või -lõivud. See viitab tavaliselt kas taastuvate energiaallikate edendamisele või energia ja soojuse koostootmisele või CO2, SO2 või mõne muu kliimamuutusega seotud aine heidetele;

— muud energiasektoriga seotud maksud või lõivud: avaliku teenindamise kohustused/tasud, lõivud energiaküsimusi reguleerivate asutuste finantseerimiseks jne;

— muud energiasektoriga mitte seotud maksud või lõivud: riiklikud, kohalikud või piirkondlikud maksud tarbitud energiale, gaasijaotuse maksud jne.

Arvesse ei võeta tulumaksu, omandimaksu, sõidukite kütust, teemakse, makse telekommunikatsiooni-, raadio- ja reklaamilitsentside eest, litsentsitasusid, jäätmemakse jms ning need jäetakse käesolevast kirjeldusest välja, sest need on kahtlemata osa operaatorikuludest ja kehtivad ka teiste tööstusharude või tegevusalade kohta.

Elektrihinnad tööstuslikele lõpptarbijatele ( 6 ) esitatakse ja määratakse vastavalt järgmisele metoodikale.

h) Liikmesriigid töötavad välja ja rakendavad kulutasuvaid menetlusi järgmistel reeglitel põhineva representatiivse andmekoostesüsteemi tagamiseks:

— hinnad peegeldavad kaalutud keskmisi hindu, kasutades statistilise kaalumise teguritena uuritavate elektritarneettevõtjate turuosasid. Hinnad esitatakse aritmeetilise keskmisena ainult siis, kui kaalutud hindu ei ole võimalik arvutada. Kummalgi juhul tagavad liikmesriigid, et uurimus hõlmab siseriikliku turu representatiivset osa;

— turuosad peavad põhinema elektri hulgal, mille kohta elektritarneettevõtjad on tööstuslikele lõpptarbijatele arved esitanud. Võimaluse korral arvutatakse turuosad iga vahemiku kohta eraldi. Kaalutud keskmiste hindade arvutamiseks kasutatavat teavet haldab konfidentsiaalsusnõudeid arvestades liikmesriik;

— konfidentsiaalsuse huvides edastatakse hindadega seotud andmed üksnes siis, kui asjaomases liikmesriigis on igas punktis j osutatud kategoorias vähemalt kolm lõpptarbijat.

j) Elektrihindu uuritakse järgmistes tööstuslike lõpptarbijate kategooriates:

Tööstuslik lõpptarbija	Aastane elektritarbimine (MWh)
Tööstuslik lõpptarbija	Madalaim	Kõrgeim
Vahemik IA		< 20
Vahemik IB	20	< 500
Vahemik IC	500	< 2 000
Vahemik ID	2 000	< 20 000
Vahemik IE	20 000	< 70 000
Vahemik IF	70 000	<= 150 000

m) Kord aastas esitatakse koos jaanuarikuiste hindadega määrad ja arvutamismeetod, samuti esitatakse tööstuslikele lõpptarbijatele müüdavale elektrile kohaldatavate maksude kirjeldus. Kirjeldus peab sisaldama kõiki mittemaksustatavaid lõivusid, mis katavad süsteemikulusid ja avaliku teenindamise kohustusi.

Esitatav maksude kirjeldus sisaldab kolme selgelt eristuvat osa:

Kokkuvõte erinevatest kehtivatest maksudest, lõivudest, mittemaksustatavatest lõivudest, tasudest ja muust maksukoormusest on järgmine:

— käibemaks;

— kontsessioonitasud. See viitab tavaliselt litsentsidele ja tasudele maa ja riigi- või eraomandi kasutamise eest võrgu või teiste elektriseadmete jaoks;

— tuumaenergiamaks ja muud inspekteerimismaksud: tuumajaamade tegevuse lõpetamise kulud, tuumarajatiste inspekteerimine ja tasud jne;

— muud energiasektoriga seotud maksud või lõivud: avaliku teenindamise kohustused/tasud, lõivud energiaküsimusi reguleerivate asutuste finantseerimiseks jne;

— muud energiasektoriga mitte seotud maksud või lõivud: riiklikud, kohalikud või piirkondlikud maksud tarbitud energiale, elektrijaotuse maksud jne.

Arvesse ei võeta tulumaksu, omandimaksu, naftatoodete ja kütuse aktsiisimakse, välja arvatud elektri tootmiseks, sõidukite kütust, teemakse, makse telekommunikatsiooni-, raadio- ja reklaamilitsentside eest, litsentsitasusid, jäätmemakse jms ning need jäetakse käesolevast kirjeldusest välja, sest need on kahtlemata osa operaatorikuludest ja kehtivad ka teiste tööstusharude või tegevusalade kohta.

n) Kord aastas esitatakse Euroopa Ühenduste Statistikaametile koos jaanuarikuiste hindadega elektrihinnad lahtikirjutatuna põhikomponentideks. Elektrihindade jaotus põhikomponentideks põhineb järgmisel metoodikal:

Elektri koguhinnaks tarbimisvahemiku kohta võib pidada võrguhindade, energia- ja tarnehindade üldsummat (st alates tootmisest kuni kauplemiseni, välja arvatud võrgud) ning makse ja lõive.

— “Võrguhind” on ülekande ja jaotustariifidega seotud tulude ja (kui võimalik) vastava kWh hulga vaheline suhe tarbimisvahemiku kohta. Kui vahemike kohta eraldi ei ole kWh hulka teada, tuleb leida hinnangulised mahud.

— “Energia- ja tarnehind” on koguhind miinus võrguhind ning kõik maksud ja lõivud.

— Maksud ja lõivud. Selle komponendi jaoks on eraldi alajaotus:

—

— Maksud ja lõivud võrguhindadele.

— Maksud ja lõivud energia- ja tarnehindadele.

— Käibemaks ja muud tagastatavad maksud.

MÄRKUS: kui täiendavad teenused määratletakse eraldi, võib need paigutada ühe alla kahest põhikomponendist vastavalt järgmisele:

— “Võrguhind” sisaldab järgmisi kulusid: ülekande- ja jaotustariifid, ülekande- ja jaotuskahjud, võrgukulud, müügijärgne teenindus, süsteemi teenindamise kulud ja arvestite rent.

— “Energia- ja tarnehind” sisaldab järgmisi kulusid: energia tootmine, koondamine, tasakaalustamine, tarnitud energia maksumus, klienditeenindus, müügijärgne juhtimine, mõõtmine ja muud tarnekulud.

— Muud erikulud. See punkt sisaldab kulusid, mis ei ole ei võrgukulud ega energia- ja tarnekulud ega ka maksud. Kui sellised kulud on olemas, esitatakse need eraldi.

( 4 ) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
M1	KOMISJONI DIREKTIIV 93/87/EMÜ, 22. oktoober 1993,	L 277	32	10.11.1993
►M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1882/2003, 29. september 2003,	L 284	1	31.10.2003
M3	NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/108/EÜ, 20. november 2006,	L 363	414	20.12.2006
►M4	KOMISJONI OTSUS, 7. juuni 2007,	L 148	11	9.6.2007

A1	Austria, Rootsi ja Soome ühinemisakt	C 241	21	29.8.1994
A2	Akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta	L 236	17	23.9.2003