01986L0278 — ET — 01.01.2022 — 006.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	NÕUKOGU DIREKTIIV, 12. juuni 1986, keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (86/278/EMÜ) (ELT L 181 4.7.1986, lk 6)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
M1	NÕUKOGU DIREKTIIV, 23. detsember 1991,	L 377	48	31.12.1991
M2	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 807/2003, 14. aprill 2003,	L 122	36	16.5.2003
M3	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 219/2009, 11. märts 2009,	L 87	109	31.3.2009
►M4	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2018/853, 30. mai 2018,	L 150	155	14.6.2018
►M5	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1010, 5. juuni 2019,	L 170	115	25.6.2019

Muudetud:

AKT Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta

C 241

29.8.1994

▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV,

12. juuni 1986,

keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses

(86/278/EMÜ)

Artikkel 1

Käesoleva direktiivi eesmärk on reguleerida reoveesetete kasutamist põllumajanduses nii, et vältida kahjulikku mõju pinnasele, taimedele, loomadele ja inimestele ning soodustada reoveesetete nõuetekohast kasutamist.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

reoveesetted

reoveesetted reoveepuhastitest, mis töötlevad olme- või asulareovett ning muudest olme- ja asulareoveega koostiselt samalaadset heitvett töötlevatest reoveepuhastitest;

ii)

reoveesetted septikutest ja muudest samalaadsetest reovett töötlevatest seadeldistest;

iii)

jääksetted muudest reoveepuhastitest peale punktides i ja ii nimetatute;

töödeldud reoveesetted

reoveesetted, mida on töödeldud bioloogiliselt, keemiliselt või termiliselt, pikaajalise ladustamise või muu asjakohase protsessi abil, mis on märkimisväärselt vähendanud setete käärimisvõimet ning nende kasutamisest tulenevat ohtu tervisele;

põllumajandus

kõigi kultuurtaimeliikide kasvatamine kaubanduslikul eesmärgil, sealhulgas loomakasvatuse tarbeks;

kasutamine

reoveesetete laotamine pinnasele või kasutamine muu viisil pinnasel ja pinnases;

▼M5

ruumiandmeteenused

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud ruumiandmeteenused; ( 1 )

ruumiandmekogum

direktiivi 2007/2/EÜ artikli 3 punktis 3 määratletud ruumiandmekogum.

▼B

Artikkel 3

Artikli 2 punkti a alapunktis i nimetatud reoveesetteid tohib kasutada ainult põllumajanduses käesoleva direktiivi kohaselt.

Ilma et see piiraks direktiivide 75/442/EMÜ ja 78/319/EMÜ kohaldamist:

—

võib artikli 2 punkti a alapunktis ii nimetatud reoveesetteid põllumajanduses kasutada juhul, kui ei ole ette nähtud teisiti mis tahes tingimustega, mis asjaomane liikmesriik võib inimeste tervise ja keskkonnakaitsega seoses vajalikuks pidada,

—

võib artikli 2 punkti a alapunktis iii nimetatud reoveesetteid põllumajanduses kasutada ainult juhul, kui nende kasutamist reguleeritakse asjaomase liikmesriigi õigusaktidega.

Artikkel 4

Raskmetallide kontsentratsioonid reoveesetetega töödeldud pinnases, raskmetallide kontsentratsioonidreoveesetetes ning selliste raskmetallide maksimaalsed aastased kogused, mida on lubatud viia põllumajanduslikul eesmärgil kasutatavasse pinnasesse, on esitatud I A, I B ja I C lisas.

Artikkel 5

Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist:

keelavad liikmesriigid reoveesetete kasutamise, kui ühe või mitme raskmetalli kontsentratsioon pinnases on suurem piirnormidest, mille nad on kehtestanud I A lisa kohaselt, ning võtavad tarvitusele vajalikud abinõud tagamaks, et reoveesetete kasutamise tulemusena ei ületataks neid piirnorme;

reguleerivad liikmesriigid reoveesetete kasutamist nii, et raskmetallide akumulatsioon pinnases ei põhjustaks lõikes 1 nimetatud piirnormide ületamist. Selleks kohaldavad nad ühte või mitut punktides a ja b ettenähtud menetlustest:

liikmesriigid sätestavad reoveesetete kuivaine tonnides väljendatud maksimumkogused, mida võib kasutada pinnases ühe pindalaühiku kohta aastas, kusjuures peetakse kinni nendest raskmetalli kontsentratsiooni piirnormidest reoveesetetes, mille liikmesriigid sätestavad I B lisas ettenähtud korras; või

liikmesriigid tagavad, et peetakse kinni metallikoguste piirnormidest, mis viiakse pinnasesse ühe pindalaühiku kohta ajaühiku jooksul, nagu on sätestatud I C lisas.

Artikkel 6

Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist:

enne reoveesetete kasutamist põllumajanduses tuleb neid töödelda. Liikmesriigid võivad sellest hoolimata enda kehtestatud tingimuste kohaselt anda loa töötlemata reoveesetete kasutamiseks, kui need pritsitakse või töödeldakse pinnasesse;

reoveesetete töötlejad edastavad kasutajatele korrapäraselt kogu II A lisas nimetatud teabe.

Artikkel 7

Liikmesriigid keelavad reoveesetete kasutamise või tarnimise kasutamiseks:

rohumaal või söödataimede kasvatamisel, kui rohumaad kavatsetakse kasutada karjamaana või saak kavatsetakse koristada enne teatava ajavahemiku lõppemist. Kõnesolev ajavahemik, mille kehtestavad liikmesriigid oma geograafilist asukohta ja kliimatingimusi arvestades, ei tohi ühelgi juhul olla lühem kui kolm nädalat;

pinnasel, milles kasvatatakse puu- ja juurvilju, välja arvatud viljapuid;

saagikoristusele eelneva 10 kuu jooksul ja saagikoristuse ajal pinnasel, mis on mõeldud puu- ja juurviljade kasvatamiseks, mis tavapäraselt puutuvad pinnasega vahetult kokku ja mida tarvitatakse toorelt.

Artikkel 8

Reoveesetete kasutamisel täidetakse järgmisi eeskirju:

—

reoveesetteid kasutatakse olenevalt taimede vajadusest toitainete järele ja nii, et pinnase ning pinna- ja põhjavee kvaliteet ei halveneks,

—

reoveesetete kasutamisel pinnases, mille pH on väiksem kui 6, võtavad liikmesriigid arvesse raskmetallide suurenenud liikuvust ja taimedele kättesaadavust ning alandavad vajaduse korral I A lisa kohaselt kehtestatud piirnorme.

Artikkel 9

Reoveesetteid ja nendega töödeldud pinnast analüüsitakse II A ja II B lisas kirjeldatu kohaselt.

Proovivõtu ja analüüsi standardmeetodid on esitatud II C lisas.

▼M5

Artikkel 10

Liikmesriigid tagavad, et peetakse ajakohaseid registreid ning et neis registrites registreeritakse:

toodetud reoveesetete kogused ja põllumajanduslikuks kasutamiseks tarnitud kogused;

reoveesetete koostise ja omaduste vastavus II A lisas nimetatud näitajatele;

artikli 2 punktis b määratletud töötlemisliik;

reoveesetete saajate nimed ja aadressid ning koht, kus reoveesetteid hakatakse kasutama;

igasugune muu teave, mis on seotud käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamisega ning mille on liikmesriigid esitanud komisjonile vastavalt artiklile 17.

Ruumiandmeteenuseid kasutatakse selleks, et esitada ruumiandmekogumeid, mida kõnealustes registrites säilitatav teave hõlmab.

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud registriandmed tehakse üldsusele kättesaadavaks ja lihtsasti juurdepääsetavaks iga kalendriaasta kohta kaheksa kuu jooksul pärast asjaomase kalendriaasta lõppu komisjoni otsuse 94/741/EÜ ( 2 ) lisas sätestatud koondvormis või muus käesoleva direktiivi artikli 17 kohaselt kindlaks määratud koondvormis.

Liikmesriigid esitavad komisjonile elektrooniliselt käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabe.

Pädevatele asutustele tehakse kättesaadavaks teave töötlemismeetodite ja analüüside tulemuste kohta.

▼B

Artikkel 11

Liikmesriigid võivad teha erandi artikli 6 punktist b ning artikli 10 lõike 1 punktidest b, c ja d ja lõikest 2 seoses reoveesetetega reoveepuhastitest, mille töötlemisvõimsus on alla 300 kg BHT5 päevas, vastates 5 000 isikule, ning mis on projekteeritud eelkõige olmereovee töötlemiseks.

Artikkel 12

Olenevalt olukorrast võivad liikmesriigid võtta rangemaid meetmeid, kui on ette nähtud käesoleva direktiiviga.

Kõigist seda laadi otsustest teatatakse komisjonile olemasolevate kokkulepetega ettenähtud korras.

▼M4

Artikkel 13

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusakte lisade muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika arenguga.

Esimest lõiget ei kohaldata I A, I B ja I C lisas loetletud näitajate ja normide ega kõikide tegurite suhtes, mis võivad mõjutada normide hindamist, ega II A ja II B lisas osutatud analüüsiparameetrite suhtes.

▼M4 —————

▼M4

Artikkel 15

Komisjoni abistab komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ ( 3 ) artikli 39 alusel. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 4 ) tähenduses.

Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

▼M4

Artikkel 15a

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

Artiklis 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 4 juuli 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 5 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

▼B

Artikkel 16

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kolme aasta jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest.

Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

▼M5

Artikkel 17

Komisjonil on õigus sätestada rakendusaktidega vorm, mille kohaselt liikmesriigid peavad esitama vastavalt artiklile 10 teavet käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjoni talitused avaldavad liiduülese ülevaate, sealhulgas kaardid, tuginedes liikmesriikide poolt artikli 10 ja käesoleva artikli kohaselt esitatud andmetele.

▼B

Artikkel 18

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

I A LISA

RASKMETALLIDE KONTSENTRATSIOONIDE PIIRNORMID PINNASES

(mg kuivaine kilogrammi kohta pinnase representatiivses proovis (pH 6–7), nagu on määratletud II C lisas)

Näitajad	Piirnormid (1)
Kaadmium	1–3
Vask (2)	50–140
Nikkel (2)	30–75
Plii	50–300
Tsink (2)	150–300
Elavhõbe	1–1,5
Kroom (3)	—
(1) Liikmesriigid võivad lubada piirnormide ületamist enda poolt kindlaksmääratud ulatuses reoveesetete kasutamisel maa-alal, mis on käesoleva direktiivi teatavakstegemise ajal määratud reoveesetete lõppladustamiseks, kuid kus kasvatatakse eranditult loomatoiduks mõeldud söödakultuure kaubanduslikuks kasutamiseks. Liikmesriigid peavad komisjonile teatama asjaomaste kohtade arvu ja liigi. Nad peavad ühtlasi püüdma tagada, et reoveesetete kasutamisest ei tuleneks ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale. (2) Liikmesriigid võivad lubada piirnormide ületamist enda poolt määratud ulatuses nende pinnasenäitajate osas, mille pH on püsivalt üle 7. Nende raskmetallide maksimaalsed lubatud kontsentratsioonid ei tohi ühelgi juhul olla üle 50 % kõnealustest normidest. Liikmesriigid peavad ühtlasi püüdma tagada ohutuse inimeste tervisele või keskkonnale, kuid eelkõige põhjaveele. (3) Käesolevas etapis ei ole võimalik kindlaks määrata kroomi piirnorme. Nõukogu määrab kõnealused piirnormid hiljem ettepanekute põhjal, mille komisjon esitab ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist.

I B LISA

RASKMETALLIDE KONTSENTRATSIOONIDE PIIRNORMID PÕLLUMAJANDUSLIKUKS KASUTAMISEKS MÕELDUD REOVEESETETES

(milligrammides kuivaine kilogrammi kohta)

Näitajad	Piirnormid
Kaadmium	20–40
Vask	1 000 –1 750
Nikkel	300–400
Plii	750–1 200
Tsink	2 500 –4 000
Elavhõbe	16–25
Kroom (1)	—
(1) Käesolevas etapis ei ole võimalik kindlaks määrata kroomi piirnorme. Nõukogu määrab kõnealused piirnormid hiljem ettepanekute põhjal, mille komisjon esitab ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist.

I C LISA

PÕLLUMAJANDUSMAANA KASUTATAVALE PINNASELE LISATAVATE RASKMETALLIKOGUSTE AASTASED PIIRNORMID 10 AASTA KESKMISE PÕHJAL

(kg/ha/a)

Näitajad	Piirnormid (1)
Kaadmium	0,15
Vask	12
Nikkel	3
Plii	15
Tsink	30
Elavhõbe	0,1
Kroom (2)	—
(1) Liikmesriigid võivad lubada piirnormide ületamist reoveesetete kasutamisel maa-alal, mis on käesoleva direktiivi teatavakstegemise ajal määratud reoveesetete lõppladustamiseks, kuid kus kasvatatakse eranditult loomatoiduks mõeldud söödakultuure kaubanduslikuks kasutamiseks. Liikmesriigid peavad komisjonile teatama asjaomaste kohtade arvu ja liigi. Nad peavad ühtlasi tagama, et sellest ei tulene ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale. (2) Käesolevas etapis ei ole võimalik kindlaks määrata kroomi piirnorme. Nõukogu määrab kõnealused piirnormid hiljem ettepanekute põhjal, mille komisjon esitab ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist.

II A LISA

REOVEESETETE ANALÜÜSIMINE

1.	Üldjuhul analüüsitakse reoveesetteid vähemalt iga kuue kuu järel. Kui töödeldava reovee näitajates esineb muutusi, tuleb analüüse teha sagedamini. Kui analüüside tulemused ei erine märkimisväärselt aasta jooksul, analüüsitakse reoveesetteid vähemalt iga 12 kuu järel.

Artiklis 11 osutatud puhastusseadmetest pärit reoveesetete puhul, kui reoveesetteid ei ole analüüsitud 12 kuu jooksul enne käesoleva direktiivi rakendamist igas liikmesriigis, tuleb analüüs teostada 12 kuu jooksul pärast kõnealust rakendamist või vajaduse korral kuue kuu jooksul pärast otsust, mille alusel on sellise puhastusseadme reoveesetteid lubatud põllumajanduses kasutada. Liikmesriigid määravad edasiste analüüside sageduse, võttes aluseks esialgse analüüsi tulemused, mis tahes muutused töödeldud reovee laadis ning kõik muud asjakohased tegurid.

3.	Kui lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti, hõlmavad analüüsid järgmisi näitajaid: — kuivaine, orgaaniline aine, — pH, — lämmastik ja fosfor, — kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe, kroom.

4.	Vase, tsingi ja kroomi analüüsimissageduse määravad kindlaks liikmesriigid, kui asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele on veenvalt tõestatud, et puhastusseadme töödeldavas reovees kõnealuseid raskmetalle ei sisaldu või neid sisaldub tühises koguses.

II B LISA

PINNASE ANALÜÜSIMINE

Kui kasutatakse muid kui artiklis 11 osutatud puhastusseadmetest pärinevaid reoveesetteid, peavad liikmesriigid esmalt tagama, et pinnase raskmetallisisaldus ei ületa I A lisa kohaselt sätestatud piirnorme. Liikmesriigid otsustavad, milliseid analüüse selleks teha, võttes arvesse olemasolevaid teaduslikke andmeid pinnase karakteristikute ja homogeensuse kohta.

2.	Liikmesriigid määravad edasiste analüüside sageduse, arvestades pinnase metallisisaldust enne reoveesetete kasutamist, reoveesetete kogust ja koostist ning kõiki muid asjakohaseid tegureid.

3.	Analüüs peaks hõlmama järgmisi näitajaid: — pH, — kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom.

II C LISA

PROOVIDE VÕTMINE JA ANALÜÜSIMEETODID

1. Pinnaseproovi võtmine

Analüüsimiseks võetavad pinnase representatiivse proovi saamiseks segatakse tavaliselt kokku 25 eri proovi, mis on võetud kuni 5 hektari suuruselt maa-alalt, mida kasutatakse ühel ja samal eesmärgil.

Proovid tuleb võtta 25 cm sügavuselt, kui pealmise pinnasekihi sügavus ei ole kõnealusest väärtusest väiksem; sel juhul peab proovivõtu sügavus olema siiski vähemalt 10 cm.

2. Reoveesetteproovi võtmine

Reoveesetteproov võetakse pärast töötlemist, kuid enne kasutajale tarnimist, ning see peab esindama reoveesetete toodangut.

3. Analüüsimeetodid

Raskmetallide sisaldust tuleb analüüsida pärast tugevat märgtuhastamist. Standardmeetodina tuleb kasutada aatomabsorptsioonspektromeetriat ning iga metalli puhul võib avastamispiir olla kuni 10 % asjakohasest piirnormist.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

( 2 ) Komisjoni 24. oktoobri 1994. aasta otsus 94/741/EÜ, mis käsitleb teatavate jäätmesektori direktiivide liikmesriikides rakendamise aruannete küsimustikke (nõukogu direktiivi 91/692/EMÜ rakendamine) (EÜT L 296, 17.11.1994, lk 42).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

( 5 ) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.