1980L0720 — ET — 29.09.2010 — 005.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
NÕUKOGU DIREKTIIV, 24. juuni 1980, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhtimisruumi, ligipääsu juhtimiskohale ning uksi ja aknaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 194, 28.7.1980, p.1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
No |
page |
date |
||
L 378 |
45 |
31.12.1982 |
||
L 200 |
34 |
26.7.1988 |
||
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 97/54/EÜ, 23. september 1997, |
L 277 |
24 |
10.10.1997 |
|
KOMISJONI DIREKTIIV 2010/22/EL, EMPs kohaldatav tekst 15. märts 2010, |
L 91 |
1 |
10.4.2010 |
|
KOMISJONI DIREKTIIV 2010/62/EL, EMPs kohaldatav tekst 8. september 2010, |
L 238 |
7 |
9.9.2010 |
NÕUKOGU DIREKTIIV,
24. juuni 1980,
põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhtimisruumi, ligipääsu juhtimiskohale ning uksi ja aknaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
(80/720/EMÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )
ning arvestades, et:tehnilised nõuded, millele traktorid peavad siseriiklike õigusaktide kohaselt vastama, kehtivad muu hulgas ka juhtimisruumi kohta, ligipääsu kohta juhtimiskohale (sisse- ja väljapääsud) ning uste ja akende kohta;
antud nõuded on liikmesriigiti erinevad ja seetõttu on vaja, et kõik liikmesriigid võtaksid lisaks olemasolevatele eeskirjadele või nende asemel vastu ühesugused nõuded, et eelkõige oleks võimalik iga traktoritüübi suhtes rakendada nõukogu 4. märtsi 1974. aasta direktiivis 74/150/EMÜ (põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 4 ), viimati muudetud direktiiviga 79/694/EMÜ, ( 5 ) ettenähtud EMÜ tüübikinnitusmenetlust;
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „traktor” Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/37/EÜ ( 6 ) artikli 2 punktis j määratletud traktorit.
Käesoleva direktiivi kohaldamisel lähtutakse direktiivi 2003/37/EÜ II lisas määratletud traktorite kategooriatest.
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse direktiivi 2003/37/EÜ II lisas määratletud traktorite kategooriate T1, T3 ja T4 suhtes.
Käesolevat direktiivi ei kohaldata selliste T4.3-kategooria traktorite suhtes, mille juhiistme indekspunkt, nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/144/EÜ ( 7 ) II lisas, asub traktori kesktasapinnast kõrgemal kui 100 mm.
Artikkel 2
Ükski liikmesriik ei tohi keelduda traktorile EMÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest või traktori registreerimisest ega keelata traktori müümist, kasutuselevõtmist või kasutamist põhjustel, mis on seotud:
— juhtimisruumiga,
— ligipääsuga juhtimiskohale (sisse- ja väljapääsud),
— uste ja akendega,
kui need vastavad I lisa nõuetele.
Artikkel 3
Kõik muudatused, mis on vajalikud I lisa nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu direktiivi 74/150/EMÜ artiklis 13 sätestatud korras.
Artikkel 4
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid 18 kuu jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.
2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide tekst edastatakse komisjonile.
Artikkel 5
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
I. Juhtimisruum
I.1. |
Juhtimisruum – minimaalne ruum konstruktsiooni mis tahes liikumatute osade vahel, mida traktorijuht saab täiesti ohutult kasutada traktori juhtimiseks oma istmelt igal vajalikul viisil. Istme võrdluspunkt – l. liites sätestatud meetodil määratud võrdluspunkt. Võrdlustasand – traktori keskpikitasandiga paralleelne istme võrdluspunkti läbiv tasand |
I.2. |
Välja arvatud kitsad traktorid, mille rööbe on kuni 1 150 mm ja T4.3-kategooria traktorid, peab kõikide traktorite puhul olema juhtimisruumi laius vähemalt 900 mm ning see peab ulatuma 400–900 mm võrra võrdluspunktist ülespoole ja 450 mm võrra võrdluspunktist ettepoole (vt joonised 1 ja 3). Juhul kui juhtimisruum ulatub 450 mm võrra võrdluspunktist ettepoole, peab T4.3-kategooria traktoritel juhtimisruumi laius olema vähemalt 700 mm, kui see ulatub 400 mm võrra võrdluspunktist ülespoole, ning vähemalt 600 mm, kui see ulatub 900 mm võrra võrdluspunktist ülespoole. |
I.3. |
Sõiduki osad ega lisaseadmed ei tohi traktoristi traktori juhtimise ajal takistada. |
I.4. |
Roolisamba ja rooliratta iga asendi korral ►M2 v.a nende asendite korral, mis on mõeldud ainult sisenemise ja väljumise hõlbustamiseks ◄ peab vahemaa rooliratta aluse ja traktori liikumatute osade vahel olema vähemalt 50 mm; kõigis teistes suundades peab see vahemaa olema vähemalt 80 mm rooliratta äärest, mõõdetuna rooliratta poolt hõivatud ruumalast väljastpoolt (vt joonis 2). |
I.5. |
Kabiini tagasein 300 kuni 900 mm istme võrdluspunktist ülalpool peab asuma vähemalt 150 mm võrra tagapool vertikaaltasandist, mis on võrdlustasandiga risti ja läbib võrdluspunkti (vt joonised 2 ja 3). Tagaseina laius peab olema vähemalt 300 mm kummalegi poole istme võrdlustasandit (vt joonis 3). |
I.6. |
Käsijuhtseadised peavad asuma üksteise ja traktori muude osade suhtes nii, et nende käsitsemisest ei teki juhi kätele vigastusohtu. Kui juhtseadise käsitsemiseks vajalik jõud on suurem kui 150 N, loetakse sobivaks kauguseks juhtseadisest traktori muude osadeni 50 mm ja kui nimetatud jõud on 80–150 N, siis 25 mm. Kui käsitsemisjõud on alla 80 N, ei ole vahemaa pikkus juhtseadiste suhtes oluline (vt joonist 3). Lubatud on ka juhtseadiste teistsugune paigutus, mis tagab võrdväärselt rahuldava ohutusstandardi. |
I.7. |
Võrdluspunkti läbivast ja võrdlustasandiga ristuvast vertikaaltasandist eespool peab kaugus lae igast punktist ►M2 jäiga laeosa igast punktist ◄ istme võrdluspunktini olema vähemalt 1 050 mm (vt joonis 2). ►M2 Laepolstri kaugus istme võrdluspunktist peab olema vähemalt 1 000 mm. ◄ |
I.8. |
Juhikabiini tagaseina ja kabiini katuse vahelise pinna kõverusraadius võib olla maksimaalselt 150 mm. |
II. Ligipääs juhtimiskohale (sisse- ja väljapääsud)
II.1. |
Sisse- ja väljapääse peab olema võimalik ohutult kasutada. Rattarummusid, -kilpe ega -velgi ei tohi kasutada astmete või redelipulkadena. |
II.2. |
Ligipääsud juhtimiskohale ja kaassõitjaistmele peavad olema vabad elementidest, mis võivad tekitada vigastusi. Kui ligipääsuteel on takistus, nt siduripedaal, peab juhtimiskohale ohutu ligipääsu tagamiseks olema paigaldatud aste või jalatugi. |
II.3. |
Astmed, sisseehitatud jalatoed ja redelipulgad peavad olema järgmiste mõõtmetega:
|
II.4. |
Ülemine aste või pulk peab olema sõidukist lahkuvale isikule kergesti nähtav ja ligipääsetav. Järjestikuste astmete või pulkade vertikaalne vahekaugus peab olema võimalikult ühtlane. |
II.5. |
Kõik sisse- ja väljapääsud peavad olema varustatud sobivate käsipuudega. |
II.6 |
Kui traktor on varustatud tootja soovitatud maksimaalsuuruses rehvidega, ei tohi kõige alumine jalatugi olla maapinnast kõrgemal kui 550 mm (vt joonis 4). Astmed ja pulgad peavad olema niimoodi konstrueeritud ja valmistatud, et jalg neil ei libiseks. |
III. Uksed, aknad ja avariiväljapääsud
III.1. |
Uste ja akende juhtseadised peavad olema niimoodi konstrueeritud ja paigaldatud, et need ei kujutaks endast juhile ohtu ega takistaks teda traktori juhtimisel. |
III.2. |
Ukse avanemisnurk peab võimaldama ohutut sisenemist ja väljumist. |
III.3. |
Tuulutusaknad ►M2 kui neid on ◄ peavad olema kergesti reguleeritavad. |
▼M4 —————
III.5. |
Kaheukselistel kabiinidel peab olema lisaks veel üks avariiväljapääs. Üheukselistel kabiinidel peab olema lisaks veel kaks avariiväljapääsu. Kõik kolm väljapääsu peavad asetsema kabiini erinevates seintes (mõiste “sein” võib hõlmata ka katust). Esiklaase ning külg-, taga- ja katuseaknaid võib arvestada avariiväljapääsudena, kui neid on võimalik seestpoolt kiiresti avada ►M2 või teisaldada ◄ . Avariiväljapääsude raamkonstruktsioon ei tohi väljujatele ohtlikuks osutuda. Avariiväljapääsude avad peavad olema vähemalt selliste mõõtmetega, et nende sisse saaks joonistada ellipsi, mille lühem telg 440 mm ja pikem telg 640 mm pikk. Varuväljapääsuks võib määrata mis tahes piisava suurusega aknad, kui need on valmistatud purustatavast klaasist ja neid saab purustada selleks otstarbeks ette nähtud kabiinis asuva töövahendiga. Nõukogu direktiivi 89/173/EMÜ ( 8 ) III B lisa 3., 4., 5., 6. ja 7. liites nimetatud klaasi ei peeta käesoleva direktiivi kohaldamisel purustatavaks klaasiks. |
Joonis 4
1. liide
ISTME VÕRDLUSPUNKTI S MÄÄRAMISE MEETOD
1. Istme võrdluspunkti S mõiste
Istme võrdluspunkt S – istme keskpikitasandi punkt, kus istumistasapinnal lõikuvad polsterdatud seljatoe puutetasand ja horisontaaltasand. Nimetatud horisontaaltasand omakorda lõikab istumistasapinda 150 mm istme võrdluspunktist S eespool.
2. Istme asend
Iste peab olema reguleeritud pikisuunas kõige tagumisse asendisse ja kõrguse poolest keskasendisse. Kui istmel on vedrustus, siis tuleb see reguleerida keskmisele vedrustuskõrgusele sõltumata sellest, kas vedrustus on vastavalt juhi kaalule kohandatav või mitte.
3. Istme võrdluspunkti S kindlaksmääramise seade
Joonisel 1 kujutatud seade koosneb istmeosa paneelist ja seljaosa paneelidest. Seljaosa alumine paneel peab istmikuluu- (A) ja nimmepiirkonnas (B) olema varustatud reguleeritava kõrgusega liigendiga (B).
4. Istme võrdluspunkti S kindlaksmääramise meetod
Istme võrdluspunkt S tuleb määrata joonistel 1 ja 2 kujutatud seadme abil, mis simuleerib olukorda, kus istmel istub inimene. Seade tuleb paigutada istmele. Seadmele tuleb seejärel rakendada jõudu 550 N punktis, mis asub 50 mm liigendist A eespool, ja suruda puutujasihiliselt seljaosa mõlemad paneelid kergelt vastu polsterdatud seljatuge.
Kui polsterdatud seljatoe kõigi piirkondade puutujaid (all-ja ülalpool nimmepiirkonda) ei ole võimalik üheselt määrata, tuleb rakendada järgmist menetlust:
a) kui ei ole võimalik määrata kõige alumise piirkonna puutujat, tuleb suruda seljaosa alumist paneeli vertikaalasendis kergelt vastu polsterdatud seljatuge;
b) kui ei ole võimalik määrata kõige ülemise piirkonna puutujat, tuleb seljaosa alumise paneeli vertikaalasendi korral fikseerida liigend B istme võrdluspunktist S 230 mm kõrgusel. Seljaosa mõlemad vertikaalasendis paneelid tuleb seejärel puutujasihiliselt suruda kergelt vastu polsterdatud seljatuge.
II LISA
NÄIDIS
( 1 ) EÜT C 25, 29.1.1979, lk 30.
( 2 ) EÜT C 127, 21.5.1979, lk 80.
( 3 ) EÜT C 227, 10.9.1979, lk 34.
( 4 ) EÜT L 84, 28.3.1974, lk 10.
( 5 ) EÜT L 205, 13.8.1979, lk 17.
( 6 ) ELT L 171, 9.7.2003, lk 1.
( 7 ) ELT L 27, 30.1.2010, lk 33.
( 8 ) EÜT L 67, 10.3.1989, lk 1.