1979L0869 — ET — 05.06.2003 — 002.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

NÕUKOGU DIREKTIIV,

9. oktoober 1979,

joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee mõõtmismeetodite ning proovide võtmise ja analüüside tegemise sageduse kohta liikmesriikides

(79/869/EMÜ)

(EÜT L 271, 29.10.1979, p.44)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

 M1

NÕUKOGU DIREKTIIV, 81/855/EMÜ 19. oktoober 1981,

  L 319

16

7.11.1981

►M2

NÕUKOGU DIREKTIIV, 91/692/EMÜ 23. detsember 1991,

  L 377

48

31.12.1991

►M3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 807/2003, 14. aprill 2003,

  L 122

36

16.5.2003


Muudetud:

 A1

  L 302

23

15.11.1985

 A2

Austria, Rootsi ja Soome ühinemisakt

  C 241

21

29.8.1994




▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV,

9. oktoober 1979,

joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee mõõtmismeetodite ning proovide võtmise ja analüüside tegemise sageduse kohta liikmesriikides

(79/869/EMÜ)



EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 100 ja 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust ( 2 ),

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )

ning arvestades, et:

Euroopa ühenduste keskkonnaalane tegevusprogramm ( 4 ) näeb ette kasutatavate mõõtmismeetodite standardimise või ühtlustamise, et reostuse mõõtmistulemusi oleks võimalik ühenduses omavahel võrrelda;

nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiiv 75/440/EMÜ liikmesriikides joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee nõutava kvaliteedi kohta, ( 5 ) eriti selle artikli 5 lõige 2, näeb ette proovide võtmise sageduse, näitajate analüüsimise ja mõõtmismeetodite suhtes ühenduse põhimõtete vastuvõtmist;

joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee kvaliteedi määramiseks kasutatavaid mõõtmismeetodeid, proovide võtmise sagedust ja iga näitaja analüüsimist käsitlevate eri liikmesriikides juba kehtivate või ettevalmistatavate sätete erinevus võib kaasa tuua ebavõrdseid konkurentsitingimusi ning seega otseselt mõjutada ühisturu toimimist; seepärast tuleb seda valdkonda käsitlevaid õigusakte asutamislepingu artikli 100 kohaselt ühtlustada;

näib, et selle õigusaktide ühtlustamisega peaksid kaasnema ühenduse meetmed, mille eesmärgiks oleks ulatuslikuma mõjuga õigusaktide kaudu saavutada üht ühenduse eesmärkidest keskkonnakaitse ja elukvaliteedi parandamise valdkonnas; seepärast tuleks sel eesmärgil näha ette teatavad erisätted; kuna selleks vajalikke volitusi asutamislepinguga ette nähtud ei ole, tuleks tugineda asutamislepingu artiklile 235;

liikmesriikides tehtavate analüüside jaoks tuleb kindlaks määrata ühised mõõtmise võrdlusmeetodid, et määrata nende näitajate väärtusi, mis kirjeldavad joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee füüsikalisi, keemilisi ja mikrobioloogilisi omadusi;

joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee nõutava kvaliteedi kontrollimiseks tuleb veest korrapäraselt võtta teatav vähim arv proove, et direktiivi 75/440/EMÜ II lisas esitatud näitajaid oleks võimalik mõõta;

proovide võtmise ja iga näitaja analüüsimise vähim sagedus peaks kasvama võrdeliselt võetava vee mahu ja teenindatava elanikkonnaga; see sagedus peaks kasvama ka koos vee kvaliteedi halvenemise ohuga;

teaduse ja tehnika areng võib tuua kaasa vajaduse kohandada kiiresti mõningaid käesoleva direktiivi I lisas kindlaks määratud nõudeid, et seeläbi võtta arvesse eriti direktiivi 75/440/EMÜ II lisas esitatud näitajate taseme muutumist; nende vajalike meetmete rakendamise hõlbustamiseks tuleks sätestada kord, mis seab teaduse ja tehnika arenguga kohandamise komitee raames sisse tiheda koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



Artikkel 1

Käesolev direktiiv käsitleb mõõtmise võrdlusmeetodeid ning proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedust direktiivi 75/440/EMÜ II lisas loetletud näitajate puhul.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

  mõõtmise võrdlusmeetod on mingi mõõtmispõhimõtte kindlaksmääramine või menetluse lühikirjeldus, mille abil on võimalik määrata käesoleva direktiivi I lisas loetletud näitajate väärtusi,

  tuvastamispiir on uuritava näitaja kõige väiksem võimalik tuvastatav väärtus,

  kordustäpsus on vahemik, mille piiresse jääb 95 % ühel ja samal proovil ühe ja sama meetodiga tehtud mõõtmise tulemustest,

  mõõtetäpsus on uuritava näitaja õige väärtuse ja katsetel saadud keskmise väärtuse vahe.

Artikkel 3

1.  Võetud veeproovide analüüsidega uuritakse neid direktiivi 75/440/EMÜ II lisas loetletud näitajaid, millele on veerus I ja/või G määratud väärtused.

2.  Liikmesriigid kasutavad võimaluse korral alati käesoleva direktiivi I lisas osutatud mõõtmise võrdlusmeetodeid.

3.  Avastamispiiri ning käesoleva direktiivi I lisas loetletud näitajate kontrollimiseks kasutatavate mõõtmismeetodite kordustäpsuse ja mõõtetäpsuse väärtustest tuleb kinni pidada.

Artikkel 4

1.  Proovide võtmise ja analüüside tegemise vähim sagedus aastas iga näitaja puhul on sätestatud käesoleva direktiivi II lisas. Proovide võtmine peab olema jagatud võimalikult ühtlaselt kogu aasta peale, et saada veekvaliteedist võimalikult esinduslikku pilti.

2.  Pinnavee proovid peavad olema direktiivi 75/440/EMÜ artikli 5 lõikes 4 määratletud proovivõtukoha vee kvaliteedi suhtes tüüpilised.

Artikkel 5

Proovide võtmiseks kasutatavad mahutid, ained või meetodid, mille abil säilitatakse osa proovist ühe või mitme näitaja analüüsimise tarbeks, proovide vedamine ja hoidmine ning proovide analüüsiks ettevalmistamine ei tohi põhjustada ühtki olulist muutust analüüsitulemustes.

Artikkel 6

1.  Liikmesriikide pädevad asutused määravad proovide võtmise ja analüüside tegemise sageduse iga näitaja puhul kindlaks iga proovivõtukoha suhtes.

2.  Proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedus ei tohi olla väiksem käesoleva direktiivi II lisas esitatud vähimatest aastasagedustest.

Artikkel 7

1.  Kui pädevate asutuste tehtavad uuringud joogivee võtmiseks mõeldud pinnaveest näitavad, et teatavate näitajate väärtused on oluliselt paremad liikmesriikide poolt kooskõlas direktiivi 75/440/EMÜ II lisaga määratud väärtustest, võib vastav liikmesriik proovide võtmise ja analüüside tegemise sagedust nende näitajate suhtes vähendada.

2.  Kui lõikes 1 osutatud juhtudel reostust ei esine ja veekvaliteedi halvenemise ohtu ei ole ning kui vesi on kvaliteedi poolest parem direktiivi 75/440/EMÜ II lisa tabeliveerus A1 esitatud väärtustest, võivad kõnealused asutused otsustada, et korrapärane analüüsimine ei ole vajalik.

Artikkel 8

▼M2

Liikmesriigid saadavad iga kolme aasta järel komisjonile käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe sektori aruande kujul, mis hõlmab ka muid asjaomaseid ühenduse direktiive. Selline aruanne esitatakse kas küsimustiku või vormi alusel, mille komisjon koostab direktiivi 91/692/EMÜ ( 6 ) artiklis 6 ettenähtud korras. Küsimustik või vorm saadetakse liikmesriikidele kuus kuud enne aruandes käsitletava ajavahemiku algust. Aruanne saadetakse komisjonile üheksa kuu jooksul pärast selles käsitletud kolmeaastase ajavahemiku lõppu.

Esimene aruanne hõlmab aastaid 1993–1995 (kaasa arvatud).

Komisjon avaldab ühenduse aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta üheksa kuu jooksul pärast aruannete saamist liikmesriikidelt.

▼B

Artikkel 9

Arvestamaks eelkõige direktiivi 75/440/EMÜ II lisas esitatud näitajate tasemete muutusi, võetakse:

 käesoleva direktiivi I lisas sätestatud mõõtmise võrdlusmeetodite,

 nende meetodite avastamispiiri, kordustäpsuse ja mõõtetäpsuse ning

 mahutite soovitatavate materjalide

tehnika arenguga kohandamiseks vajalikud muudatused vastu käesoleva direktiivi artiklis 11 sätestatud korras.

Artikkel 10

1.  Artiklis 9 sätestatud otstarbeks moodustatakse teaduse ja tehnika arenguga kohandamise komitee (edaspidi “komitee”), mille liikmeteks on liikmesriikide esindajad ning eesistujaks komisjoni esindaja.

▼M3 —————

▼M3

Artikkel 11

1.  Komisjoni abistab teaduse ja tehnika arenguga kohandamise komitee.

2.  Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ( 7 ) artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

▼B

Artikkel 12

1.  Direktiivi 75/440/EMÜ muudetakse järgmiselt:

a) artikli 5 lõige 2 jäetakse välja;

b) artikli 5 lõikes 3 asendatakse fraas “lõikes 2 nimetatuist” fraasiga “kõnealuse veekvaliteedi näitajate väärtustest”.

2.  Lõige 1 jõustub kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist.

Artikkel 13

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kahe aasta jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




I LISA

Nõukogu direktiivis 75/440/EMÜ sätestatud näitajate I ja/või G väärtuste mõõtmise võrdlusmeetod



A

B

C

D

E

F

G

 

Näitaja

Avastamispiir

Kordustäpsus

±

Mõõtetäpsus

±

Mõõtmise võrdlusmeetod

Mahutite soovitatavad materjalid

1

pH

pH ühik

0,1

0,2

—  Elektromeetria

Mõõdetakse kohapeal proovide võtmise ajal proovi eelnevalt töötlemata

 

2

Värvus

(pärast lihtfiltreerimist)

mg Pt/l

5

10 %

20 %

—  Filtreerimine läbi klaaskiudmembraanfiltri

Fotomeetriline määramine plaatinakoobalti skaalal

3

Koguheljum

mg/l

5 %

10 %

—  Filtreerimine läbi 0,45 μm membraanfiltri, kuivatamine 105 °C juures ja kaalumine

—  Tsentrifuugimine (vähemalt 5 min keskmise kiirendusega 2 800-3 200 g), kuivatamine 105 °C juures ja kaalumine

 

4

Temperatuur

°C

0,5

1

—  Termomeetria

Mõõdetakse kohapeal proovide võtmise ajal proovi eelnevalt töötlemata

 

5

Elektrijuhtivus 20 °C juures

μS/cm

5 %

10 %

—  Elektromeetria

 

6

Lõhn

lahjendustegur 25 oC juures

—  Lahjenduste meetod

Klaas

7

Nitraadid

(NO3) mg/l

2

10 %

20 %

—  Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria

 

8

Fluoriidid

(F) mg/l

0,05

10 %

20 %

—  Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria, vajaduse korral pärast destilleerimist

—  Ioonselektiivsed elektroodid

 

9

Kogu ekstraheeritav orgaaniline kloor

(Cl), mg/l

 
 
 
 
 

10

Lahustunud raud

(Fe), mg/l

0,02

10 %

20 %

—  Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria pärast membraanfiltriga (0,45 μm) filtreerimist

—  Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria pärast membraanfiltriga (0,45 μm) filtreerimist

 

11

Mangaan

(Mn), mg/l

0,01 (1)

10 %

20 %

—  Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria

 

0,02 (2)

10 %

20 %

—  Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria

—  Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria

 

12

Vask (5)

(Cu), mg/l

0,005

10 %

20 %

—  Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria

—  Polarograafia

 

0,02 (3)

10 %

20 %

—  Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria

—  Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria

—  Polarograafia

 

13

Tsink (5)

(Zn), mg/l

0,01 (1)

10 %

20 %

—  Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria

 

0,02

10 %

20 %

—  Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria

—  Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria

 

14

Boor (5)

(B), mg/l

0,1

10 %

20 %

—  Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria

—  Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria

Materjalid, mis ei sisalda olulises koguses boori

15

Berüllium

(Be), mg/l

 
 
 
 
 

16

Koobalt

(Co), mg/l

 
 
 
 
 

17

Nikkel

(Ni), mg/l

 
 
 
 
 

18

Vanaadium

(V), mg/l

 
 
 
 
 

19

Arseen (5)

(As), mg/l

0,002 (1)

20 %

20 %

—  Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria

 

0,01 (4)

 
 

—  Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria

—  Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria

 

20

Kaadmium (9)

(Cd), mg/l

0,0002

30 %

30 %

—  Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria

 

0,001 (7)

 
 

—  Polarograafia

21

Üldkroom (9)

(Cr), mg/l

0,01

20 %

30 %

—  Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria

—  Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria

 

22

Plii (9)

(Pb), mg/l

0,01

20 %

30 %

—  Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria

—  Polarograafia

 

23

Seleen (9)

(Se), mg/l

0,005

 
 

—  Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria

 

24

Elavhõbe (9)

(Hg), mg/l

0,0001

0,0002 (7)

30 %

30 %

—  Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria (külmauru meetod)

 

25

Baarium (9)

(Ba), mg/l

0,02

15 %

30 %

—  Aatomabsorptsioonspektrofotomeetria

 

26

Tsüaniid

(CN), mg/l

0,01

20 %

30 %

—  Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria

 

27

Sulfaadid

(SO4), mg/l

10

10 %

10 %

—  Gravimeetriline analüüs

—  Kompleksomeetria etüleendiamiintetraatsetaadiga

—  Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria

 

28

Kloriidid

(Cl), mg/l

10

10 %

10 %

—  Titrimeetria (Mohri meetod)

—  Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria

 

29

Metüleensinisega reageerivad pindaktiivsed ained

(laurüülsulfaat), mg/l

0,05

20 %

 

—  Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria

 

30

Fosfaadid

(P2O5), mg/l

0,02

10 %

20 %

—  Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria

 

31

Fenoolid (fenoolikoefitsient)

(C6H5OH), mg/l

0,0005

0,0005

0,0005

—  Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria, 4-aminoantipüriini meetod

Klaas

0,001 (8)

30 %

50 %

—  Paranitraniliini meetod

32

Lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud

mg/l

0,01

20 %

30 %

—  Infrapunaspektromeetria pärast ekstraheerimist tetrakloorsüsinikuga

Klaas

0,04 (6)

 
 

—  Gravimeetria pärast ekstraheerimist petrooleetriga

33

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (5)

mg/l

0,00004

50 %

50 %

—  Fluorestsentsi mõõtmine UV-valguses pärast õhekihikromatograafiat

Mõõtmistulemuste võrdlemine kuuest sama kontsentratsiooniga kontrollainest koosneva seguga (10)

Klaas või alumiinium

34

Kõik pestitsiidid (paratioon, heksaklorotsükloheksaan, dieldriin) (5)

mg/l

0,0001

50 %

50 %

—  Gaasi- või vedelikkromatograafia pärast sobiva lahusega ekstraheerimist ja puhastamist

Segu koostisainete määramine

Kvantitatiivanalüüs (11)

Klaas

35

Keemiline hapnikutarve (KHT)

(O2), mg/l

15

20 %

20 %

—  Kaaliumdikromaadi meetod

 

36

Lahustunud hapniku küllastusaste

%

5

10 %

10 %

—  Winkleri meetod

Klaas

 
 
 

—  Elektrokeemiline meetod

 

37

Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) 20 oC juures ilma nitrifitseerumiseta

(O2), mg/l

2

1,5

2

—  Lahustunud hapniku sisalduse määramine enne ja pärast viiepäevast täielikus pimeduses toimuvat inkubatsiooni 20 °C ± 1 °C juures

 

38

Kjeldahli lämmastik (v.a NO2 ja NO3 lämmastik)

(N), mg/l

0,3

0,5

0,5

—  Mineraliseerimine, destilleerimine Kjeldahli meetodil ning ammooniumi määramine molekulaarsel absorptsioonspektrofotomeetrilisel või titrimeetrilisel meetodil

 

39

Ammoonium

(NH4), mg/l

0,01 (1)

0,03 (1)

0,03 (1)

—  Molekulaarne absorptsioonspektrofotomeetria

 

0,1 (2)

10 % (2)

20 % (2)

 

40

Kloroformiga ekstraheeritavad ained

mg/l

 (12)

—  Puhastatud kloroformiga ekstraheerimine pH neutraaltasemel, aurustamine toatemperatuuril vaakumis, jäägi kaalumine

 

41

Kogu orgaaniline süsinik

(C), mg/l

 
 
 
 
 

42

Orgaanilise süsiniku jäägid pärast flokuleerimist ja membraanfiltreerimist (5 μm)

(C), mg/l

 
 
 
 
 

43

Coli — laadsete bakterite arv

100 ml vees

(1)

500 (13)

 
 

—   (1) (13)Kultiveerimine 37 °C juures sobival tahkel söötmel (näiteks tergitollaktoosagar, Endo agar, 0,4-protsendiline teepolpuljong) koos filtreerimisega või ilma filtreerimiseta ja kolooniate loendamine. Proove tuleb olenevalt vajadusest kas lahjendada või kontsentreerida nii, et kolooniaid oleks 10 kuni 100. Vajaduse korral identifitseerimine gaasistamise teel.

Steriliseeritud klaas

(1)

500 (13)

 
 

—  Käärimisega lahjendusmeetod vedelsöötmetel vähemalt kolmes katseklaasis kolme lahusega. Positiivse tulemuse korral ümberkülv kinnitussöötmele. Kõige tõenäosema arvu määramine. Inkubeerimistemperatuur: 37 °C ± 1 °C.

44

Fekaalsete coli — laadsete bakterite arv

100 ml vees

(1)

200 (13)

 
 

—  Kultiveerimine 44 °C juures sobival tahkel söötmel (näiteks tergitollaktoosagar, Endo agar, 0,4-protsendiline teepolpuljong) koos filtreerimisega (1) või ilma filtreerimiseta (13) ja kolooniate loendamine. Proove tuleb olenevalt vajadusest kas lahjendada või kontsentreerida nii, et kolooniaid oleks 10 kuni 100. Vajaduse korral identifitseerimine gaasistamise teel.

Steriliseeritud klaas

(1)

200 (13)

 
 

—  Käärimisega lahjendusmeetod vedelsöötmetel vähemalt kolmes katseklaasis kolme lahusega. Positiivse tulemuse korral ümberkülv kinnitussöötmele. Kõige tõenäosema arvu määramine. Inkubeerimistemperatuur: 44 °C ± 0, 5 °C.

45

Fekaalsete streptokokkide arv

100 ml vees

(1)

700 (13)

 
 

—   (1) (13)Kultiveerimine 37 °C juures sobival tahkel söötmel (näiteks naatriumasiid) koos filtreerimisega või ilma filtreerimiseta ning kolooniate arvu määramine. Proove tuleb olenevalt vajadusest kas lahjendada või kontsentreerida nii, et kolooniaid oleks 10 kuni 100.

Steriliseeritud klaas

(1)

200 (13)

 
 

—  Lahjendusmeetod naatriumasiidi puljongis vähemalt kolmes katseklaasis kolme lahusega. Kõige tõenäosema arvu määramine.

46

Salmonellad (14)

 

1/5 000 ml

l/1 000 ml

 
 

—  Kontsentreerimine filtreerimise teel (membraan- vm sobiva filtriga).

—  Inokuleerimine eelrikastussöötmel. Rikastamine ja üleviimine isoleeragarile. Identifitseerimine.

Steriliseeritud klaas

(1)   A1 kategooria vee puhul soovituslik väärtus G.

(2)   A2 ja A3 kategooria vee puhul.

(3)   A3 kategooria vee puhul.

(4)   A1, A2 ja A3 kategooria vee puhul kohustuslik väärtus I.

(5)   Kui proovides on nii palju heljumit, et neid tuleb eelnevalt töödelda, tohib käesoleva lisa veerus E esitatud mõõtetäpsuse väärtusi erandina ületada ning neid käsitatakse sihtväärtustena. Selliseid proove tuleb töödelda nii, et on tagatud, et analüüs katab suurimat mõõdetavate ainete hulka.

(6)   A2 ja A3 kategooria vee puhul.

(7)   A1, A2 ja A3 kategooria vee puhul kohustuslik väärtus I.

(8)   A2 kategooria vee puhul kohustuslik väärtus ja A3.

(9)   Kui proovides on nii palju heljumit, et neid tuleb eelnevalt töödelda, tohib käesoleva lisa veerus E esitatud mõõtetäpsuse väärtusi erandina ületada ning neid käsitatakse sihtväärtustena. Selliseid proove tuleb töödelda nii, et on tagatud, et analüüs katab suurimat mõõdetavate ainete hulka.

(10)   Kuue sama kontsentratsiooniga standardaine segu: fluoranteen; 3,4-bensofluoranteen; 11,12-bensofluoranteen; 3,4-bensopüreen; 1,12-bensoperüleen; indeno(1,2,3-cd)püreen.

(11)   Kolme sama kontsentratsiooniga standardaine segu: paratioon, heksaklorotsükloheksaan, dieldriin.

(12)   Kuna seda meetodit ei kasutata kõikides liikmesriikides, ei ole kindel, et direktiivis 75/440/EMÜ sätestatud väärtuste kontrollimiseks vajalikku avastamispiiri on võimalik saavutada.

(13)   A2 ja A3 kategooria vee puhul soovituslik väärtus.

(14)   Puudub 5 000 ml vees (A1 puhul soovituslik) ning puudub 1 000 ml vees (A2 puhul soovituslik).




II LISA

Proovide võtmise ja analüüside tegemise vähim sagedus aastas direktiivis 75/440/EMÜ sätestatud näitajate puhul



Teenindatava elanikkonna suurus

A1 (1)

A2 (1)

A3 (1)

(2)

II (2)

III (2)

(2)

II (2)

III (2)

(2)

II (2)

III (2)

≤ 10 000

 (3)

 (3)

 (3)

 (3)

 (3)

 (3)

2

1

 (3) (4)

>10 000 ≤ 30 000

1

1

 (3)

2

1

 (3)

3

1

1

>30 000 ≤ 100 000

2

1

 (3)

4

2

1

6

2

1

>100 000

3

2

 (3)

8

4

1

12

4

1

(1)   Pinnavee kvaliteet, direktiivi 75/440/EMÜ II lisa.

(2)   Näitajate liigitamine sageduse järgi.

(3)   Liikmesriikide pädevate asutuste poolt kindlaksmääratav sagedus.

(4)   Eeldades, et see pinnavesi on mõeldud joogivee võtmiseks, soovitatakse liikmesriikidele võtta vähemalt selle kategooria veest (A3, III, ≤ 10 000) proove üks kord aastas.



KATEGOORIAD

I

II

III

Näitaja

Näitaja

Näitaja

1

pH

10

Lahustunud raud

8

Fluoriidid

2

Värvus

11

Mangaan

14

Boor

3

Koguheljum

12

Vask

19

Arseen

4

Temperatuur

13

Tsink

20

Kaadmium

5

Elektrijuhtivus

27

Sulfaadid

21

Üldkroom

6

Lõhn

29

Pindaktiivsed ained

22

Plii

7

Nitraadid

31

Fenoolid

23

Seleen

28

Kloriidid

38

Kjeldahli lämmastik

24

Elavhõbe

30

Fosfaadid

43

Coli-laadsete bakterite koguarv vees

25

Baarium

35

Keemiline hapnikutarve (KHT)

44

Fekaalsete coli-laadsete bakterite arv vees

26

Tsüaniid

36

Lahustunud hapniku küllastusaste

 
 

32

Lahustunud või emulgeerunud süsivesinikud

37

Biokeemiline hapnikutarve

 
 

33

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud

39

Ammoonium

 
 

34

Pestitsiide kokku

 
 
 
 

40

Kloroformiga ekstraheeritavad ained

 
 
 
 

45

Fekaalsed streptokokid

 
 
 
 

46

Salmonellad



( 1 ) EÜT C 208, 1.9.1978, lk 2.

( 2 ) EÜT C 67, 12.3.1979, lk 48.

( 3 ) EÜT C 128, 21.5.1979, lk 4.

( 4 ) EÜT C 112, 20.12.1973, lk 1.

( 5 ) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 34.

( 6 ) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48.

( 7 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.