1976L0762 — ET — 01.07.2013 — 008.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
NÕUKOGU DIREKTIIV, 27. juuli 1976, ►M2 mootorsõidukite eesmisi udutulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ◄ (EÜT L 262, 27.9.1976, p.122) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
No |
page |
date |
||
L 192 |
43 |
11.7.1987 |
||
KOMISJONI DIREKTIIV 1999/18/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 18. märts 1999, |
L 97 |
82 |
12.4.1999 |
|
L 363 |
81 |
20.12.2006 |
||
L 158 |
172 |
10.6.2013 |
Muudetud:
L 291 |
17 |
19.11.1979 |
||
L 302 |
23 |
15.11.1985 |
||
C 241 |
21 |
29.8.1994 |
||
L 236 |
33 |
23.9.2003 |
NÕUKOGU DIREKTIIV,
27. juuli 1976,
►M2 mootorsõidukite eesmisi udutulelaternaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ◄
(76/762/EMÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 2 )
ning arvestades, et:tehnilised nõuded, millele mootorsõidukid peavad siseriiklike õigusaktide kohaselt vastama, kehtivad muu hulgas ka mootorsõidukite eesmiste udulaternate kohta;
kõnealused nõuded on liikmesriigiti erinevad; seetõttu on vaja, et kõik liikmesriigid võtaksid lisaks olemasolevatele eeskirjadele või nende asemel vastu ühesugused nõuded, et eelkõige oleks võimalik iga sõidukiliigi suhtes rakendada nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivis 70/156/EMÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 3 ) ettenähtud EMÜ tüübikinnitusmenetlust;
direktiivis 76/756/EMÜ ( 4 ) sätestas nõukogu mootorsõidukite ja nende haagiste valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise ühised nõuded;
eesmiste udulaternate ühtlustatud tüübikinnitusmenetlus võimaldab igal liikmesriigil kontrollida vastavust ühistele konstruktsiooni- ja katsetamisnõuetele ning teatada teistele liikmesriikidele kontrollimise tulemustest, saates nendele iga eesmise udulaterna tüübi osa tüübikinnitustunnistuse koopia; osa EMÜ tüübikinnitusmärgi kinnitamine kõigile tüübikinnitusnõuete kohaselt valmistatud eesmistele udulaternatele välistab kõnealuste udulaternate kontrollimise vajaduse teistes liikmesriikides;
on soovitatav arvesse võtta tehnilisi nõudeid, mis on vastu võetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni mootorsõidukite udulaternate tüübikinnituse ühtseid tingimusi käsitlevas eeskirjas nr 19, ( 5 ) mis on lisatud 20. märtsi 1958. aasta kokkuleppele mootorsõidukite seadmete ja osade tüübikinnituse ja selle vastastikuse tunnustamise ühtsete tingimuste vastuvõtmise kohta;
mootorsõidukeid käsitlevate siseriiklike õigusaktide ühtlustamine eeldab iga liikmesriigi territooriumil ühiste nõuete kohaselt tehtud kontrollimiste vastastikust tunnustamist,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. Iga liikmesriik annab osa EÜ tüübikinnituse mis tahes eesmise udutulelaterna tüübile, mis vastab asjakohastes lisades ettenähtud konstruktsiooni- ja katsetamisnõuetele.
2. Osa EMÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab vajaduse korral koostöös teiste liikmesriikide pädevate asutustega vajalikud meetmed, et kontrollida tootmisnäidiste vastavust kinnitatud tüübile selleks vajalikus ulatuses. Selline kontroll piirdub pisteliste kontrollimistega.
Artikkel 2
Liikmesriigid annavad iga nende poolt artikli 1 kohaselt kinnitatud eesmise udutulelaterna tüübi tootjale I lisa 3. liites esitatud näidisele vastava osa EÜ tüübikinnitusmärgi.
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et välistada märkide kasutamine, mis võivad tekitada segadust artikli 1 kohaselt tüübikinnituse saanud eesmiste udulaternate ja muude seadmete vahel.
Artikkel 3
1. Ükski liikmesriik ei tohi eesmiste udulaternate turuleviimist nende ehituse või toimimisviisi tõttu keelata, kui nendel on osa EMÜ tüübikinnitusmärk.
2. Sellest olenemata võib liikmesriik keelata selliste osa EMÜ tüübikinnitusmärgiga eesmiste udulaternate turuleviimise, mis korduvalt ei vasta kinnitatud tüübile.
Kõnealune liikmesriik teatab viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile võetud meetmetest ja põhjendab oma otsust.
Artikkel 4
Liikmesriikide pädevad asutused teatavad üksteisele direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõikes 6 kindlaksmääratud korras igast käesoleva direktiivi kohasest tüübikinnituse andmisest, andmisest keeldumisest või tühistamisest.
Artikkel 5
1. Kui osa EMÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik leiab, et teatav hulk samasugust osa tüübikinnitusmärki kandvaid eesmisi udulaternaid ei vasta tema poolt kinnitatud tüübile, siis võtab see liikmesriik vajalikud meetmed tagamaks, et tootmisnäidised vastaksid kinnitatud tüübile. Kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused informeerivad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi võetud meetmetest, mis korduva nõuetest kõrvalekaldumise puhul võivad viia kuni osa EMÜ tüübikinnituse tühistamiseni. Nimetatud liikmesriikide asutused, olles saanud asjaomase liikmesriigi pädevatelt asutustelt nõuetest kõrvalekaldumise teate, võtavad samasugused meetmed.
2. Liikmesriikide pädevad asutused informeerivad üksteist ühe kuu jooksul igast osa EMÜ tüübikinnituse tühistamisest ja selle põhjustest.
Artikkel 6
Iga käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud sätete kohane otsus eesmistele udulaternatele tüübikinnituse andmisest keeldumise või nende tüübikinnituse tühistamise või nende turuleviimise või kasutamise keelamise kohta peab sisaldama üksikasjalikke põhjendusi. Sellistest otsustest teatatakse asjaomasele osapoolele ning samal ajal informeeritakse teda õiguskaitsevahenditest, mis liikmesriikides kehtivate seaduste alusel on tema käsutuses, ning selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.
Artikkel 7
Ükski liikmesriik ei tohi keelduda sõidukile EMÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest selle eesmiste udulaternatega seotud põhjustel, kui need kannavad osa EMÜ tüübikinnitusmärki ning on paigaldatud direktiivis 76/756/EMÜ ettenähtud nõuete kohaselt.
Artikkel 8
Ükski liikmesriik ei tohi ühegi sõiduki müügist, registreerimisest, kasutuselevõtmisest või kasutamisest keelduda või seda keelata sõiduki eesmiste udulaternatega seotud põhjustel, kui need kannavad osa EMÜ tüübikinnitusmärki ja on kinnitatud direktiivis 76/756/EMÜ ettenähtud nõuete kohaselt.
Artikkel 9
Käesolevas direktiivis tähendab “sõiduk” teedel kasutamiseks mõeldud, kerega või kereta, vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus on üle 25 km/h, ja selle haagiseid, välja arvatud rööbastel liikuvad sõidukid, põllumajandus- ja metsatraktorid ning kõik liikurmasinad.
Artikkel 10
Muudatused, mis on vajalikud lisades esitatud nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 13 ettenähtud korras.
Artikkel 11
1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid enne 1. juulit 1997 ning teatavad sellest viivitamata komisjonile. Nad kohaldavad kõnealused õigusnormid hiljemalt alates 1. oktoobrist 1977.
2. Pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist tagavad liikmesriigid komisjoni piisavalt varase informeerimise kõigist käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas liikmesriigi poolt vastu võetud või vastu võtta kavatsetavate õigusaktide eelnõudest, et komisjon jõuaks esitada oma seisukohad.
Artikkel 12
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
LISADE LOETELU
I LISA: |
Tüübikinnituse rakendussätted |
|
1. liide: |
Teatis |
|
2. liide: |
Tüübikinnitustunnistus |
|
3. liide: |
Osa EÜ tüübikinnitusmärgi näidised |
|
II LISA: |
Tehnilised nõuded |
I LISA
TÜÜBIKINNITUSE RAKENDUSSÄTTED
1. OSA EÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE
1.1. |
Eesmise udutulelaterna direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 lõike 4 kohase osa EÜ tüübikinnitustaotluse esitab tootja. |
1.2. |
Teatise näidis on esitatud 1. liites. |
1.3. |
Tüübikatsetuste tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada:
|
2. MÄRGISED
2.1. |
Osa EÜ tüübikinnituseks esitatud seadmetel peab olema: 2.1.1. tootja kaubanimi või kaubamärk; 2.1.2. asendatavate valgusallikatega laternate puhul: ettenähtud hõõglambi tüüp (tüübid); 2.1.3. asendamatute valgusallikatega laternate puhul: nimipinge ja aktiivvõimsus. |
2.2. |
Kõnealused märgised peavad olema selgesti loetavad ja kustumatud ning kinnitatud seadme valgustavale pinnale või ühele valgustavatest pindadest. Sõidukile paigaldatud seadme märgised peavad olema väljastpoolt nähtavad. |
2.3. |
Igal seadmel peab olema piisavalt ruumi osa tüübikinnitusmärgi jaoks. Kõnealune ruum märgitakse 1. liites nimetatud joonistele. |
3. OSA EÜ TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE
3.1. Kui asjaomased nõuded on täidetud, siis antakse EÜ tüübikinnitus direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 3 ning vajaduse korral artikli 4 lõike 4 kohaselt.
NB:
Käesolevas direktiivis sätestatu ei takista liikmesriikidel keelata käesoleva direktiivi kohaselt tüübikinnituse saanud plastist klaasidega esilaterna kombineerimist esilaterna mehaanilise (klaasipuhastajatega) puhastusseadmega.
3.2. EÜ tüübikinnitustunnistuse näidis on esitatud 2. liites.
3.3. Igale tüübikinnitusega eesmise udutulelaterna tüübile antakse direktiivi 70/156/EMÜ VII lisa kohane tüübikinnitusnumber. Üks ja sama liikmesriik ei anna sama numbrit teisele eesmise udutulelaterna tüübile.
3.4. Kui osa EÜ tüübikinnitust taotletakse eesmisest udutulelaternast ja muudest laternatest koosnevale valgustus- ja valgussignaalseadme tüübile, siis võib seadmele anda ühise osa EÜ tüübikinnitusmärgi tingimusel, et eesmine udutulelatern vastab käesoleva direktiivi nõuetele ning iga latern muudest laternatest, mis on selle valgustus- ja valgussignaalseadme osa, millele taotletakse osa EMÜ tüübikinnitust, vastab laterna suhtes kohaldatavas üksikdirektiivis ettenähtud nõuetele.
4. OSA EÜ TÜÜBIKINNITUSMÄRK
4.1. |
Peale punktis 2.1 nimetatud märgistuse peab igal käesoleva direktiivi kohaselt kinnitatud tüübile vastaval eesmisel udutulelaternal olema osa EÜ tüübikinnitusmärk. |
4.2. |
Tüübikinnitusmärgil on:
|
4.3. |
Osa EÜ tüübikinnitusmärk kinnitatakse laterna klaasidele või ühele klaasidest nii, et see oleks kustumatu ja selgesti loetav ka siis, kui laternad on sõidukile paigaldatud. |
4.4. |
Tüübikinnitusmärgi järjestus.
|
5. TÜÜBI JA TÜÜBIKINNITUSE MUUDATUSED
5.1. Käesoleva direktiivi kohaselt kinnitatud tüübi muutmisel kohaldatakse direktiivi 70/156/EMÜ artikli 5 sätteid.
6. TOODANGU VASTAVUS
6.1. Üldjuhul võetakse toodangu vastavust tagavad meetmed direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 10 ettenähtud korras.
6.2. Eelkõige peavad direktiivi 70/156/EMÜ X lisa punkti 2.3.5 nõuetest lähtuvad katsed vastama 5. lisa punktis 3 ja 6. lisas ettenähtud katsetele ning näidiste valik X lisa punktides 2.4.2 ja 2.4.3 mainitud katseteks peab toimuma samade kriteeriumide järgi, nagu on ette nähtud käesoleva direktiivi II lisa punktis 1 nimetatud dokumentide 7. lisas.
6.3. Tüübikinnitusasutuse poolt kinnitatud kontrollimiste tavapärane sagedus on kord kahe aasta tagant.
1. liide
2. liide
3. liide
OSA EÜ TÜÜBIKINNITUSMÄRGI NÄIDISED
Joonis 1a
Joonis 1b
Osa EÜ tüübikinnitusmärgiga seade on eesmine udutulelatern, mis on tüübikinnituse saanud Saksamaal (e1) käesoleva direktiivi kohaselt (02) ning kannab baaskinnitusnumbrit 1471.
Joonisel 1a kujutatud eesmine udutulelatern sisaldab plastist laternaklaase, ning seda ei saa sisse lülitada samaaegselt ühegi muu laternaga, millega see tohib olla vastastikku ühendatud.
Joonisel 1b kujutatud eesmist udutulelaternat saab sisse lülitada samaaegselt mis tahes muu laternaga, millega see tohib olla vastastikku ühendatud.
Joonis 2
Lihtsustatud märgistamine grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate puhul, kui vähemalt kaks laternat moodustavad ühe ja sama koosti osa
(Vertikaal- ja horisontaaljooned esitavad skemaatiliselt valgussignaalseadme kuju. Need ei ole tüübikinnitusmärgi osad)
NÄIDIS A
NÄIDIS B
NÄIDIS C
NÄIDIS D
Märkus:
Näidised A, B, C ja D on kolm tüübikinnitusmärgi näidet, mis kujutavad nelja võimalikku märgistamisviisi valgustus- ja valgussignaalseadme puhul, milles kaks või mitu laternat moodustavad ühe ja sama grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud laternate üksuse osa. Kõnealuste tüübikinnitusmärkide kohaselt on seade saanud tüübikinnituse Saksamaal (e1) ning kannab baaskinnitusnumbrit 7120 ning selle koosseisus on:
eesmine ääretulelatern (A) kasutamiseks vasakpoolses liikluseks, mis on tüübikinnituse saanud direktiivi 76/758/EMÜ II lisa kohaselt, järjekorranumber 02;
lähitulelatern (HCR) kasutamiseks parem- ja vasakpoolses liikluses ning kaugtulelatern maksimaalse valgustugevusega vahemikus 86 250–101 250 cd (tähistatud numbriga 30), mis on varustatud plastist laternaklaasiga (PL) ning tüübikinnituse saanud direktiivi 76/761/EMÜ V lisa kohaselt, järjekorranumber 02;
eesmine udutulelatern (B), mis on varustatud plastist laternaklaasiga (PL) ning tüübikinnituse saanud direktiivi 76/762/EMÜ kohaselt, järjekorranumber 02;
1a-kategooria eesmine suunatulelatern, mis on tüübikinnituse saanud direktiivi 76/759/EMÜ kohaselt, järjekorranumber 01.
Joonis 3
Esitulelaternaga vastastikku ühendatud või grupeeritud latern
Näidisel esitatakse selliste laternaklaaside märgistus, mis on mõeldud kasutamiseks eri tüüpi esilaternate puhul, nimelt:
kas: lähitulelaterna puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks mõlemas liiklussüsteemis, ning kaugtulelaterna puhul maksimaalse valgustugevusega vahemikus 86 250–101 250 cd (tähistatud numbriga 30), mis on tüübikinnituse saanud Saksamaal (e1) ning kannab baaskinnitusnumbrit 7120 direktiivi 76/761/EMÜ IV lisa kohaselt, järjekorranumber 04, ning mis on vastastikku ühendatud eesmise suunatulelaternaga, tüübikinnitatud direktiivi 76/762/EMÜ kohaselt, järjekorranumber 02,
või:
kaugtulelaterna ja lähitulelaterna puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks mõlemas liiklussüsteemis ning tüübikinnituse saanud Saksamaal (e1) ning kannab baaskinnitusnumbrit 7122 direktiivi 76/761/EMÜ II lisa kohaselt, järjekorranumber 01, ning on vastastikku ühendatud eespool nimetatud eesmise suunatulelaternaga,
või:
ühega eespool mainitud esilaternatest, mis on tüübikinnituse saanud üksiklaternana.
Esilaterna korpusel tohib olla ainult üks kehtiv tüübikinnitusnumber, näiteks:
|
või |
|
või
|
või
|
II LISA
TEHNILISED NÕUDED
1. |
Tehnilised nõuded vastavad ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 19 lõigetes 1 ja 5–8 ning 3.–7. lisas ettenähtud tehnilistele nõuetele. Eeskiri koosneb järgmistest konsolideeritud dokumentidest: — 02-seeria muudatused, millesse on inkorporeeritud 02-seeria muudatuste 1.–4. täiendus, ( 7 ) — 02-seeria muudatuste 5. täiendus, kaasa arvatud eeskirja nr 19 3. revideeritud variandi parandused, ( 8 ) — 02-seeria muudatuste 6. täiendus, ( 9 ) — 02-seea muudatuste 7. täiendus, ( 10 ) — 02-seeria muudatuste 8. täiendus, ( 11 ) kuid:
|
( 1 ) EÜT C 55, 13.5.1974, lk 14.
( 2 ) EÜT C 109, 19.9.1974, lk 24.
( 3 ) EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.
( 4 ) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 1.
( 5 ) Euroopa Majanduskomisjoni dokument
E/ECE/324 |
|
||
E/ECE/TRANS/505 |
( 6 ) Käesoleva direktiivi II lisa punktis 1 nimetatud dokumendid.
(
7)
E/ECE/324 |
|
||
E/ECE/TRANS/505 |
(
8)
E/ECE/324 |
|
||
E/ECE/TRANS/505 |
(
9)
E/ECE/324 |
|
||
E/ECE/TRANS/505 |
( 10 ) TRANS/WP. 29/568.
( 11 ) TRANS/WP. 29/617.