konsolideeritud TEKST: 31974L0408 — ET

NÕUKOGU DIREKTIIV,

19740722,

milles käsitletakse mootorsõidukite istmeid, nende kinnituspunkte ja peatugesid

(74/408/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 1 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades, et:

tehnilised nõuded, millele mootorsõidukid peavad siseriiklike õigusaktide kohaselt vastama, kehtivad muu hulgas sisustuse kohta istmete ja nende kinnituspunktide tugevuse osas;

kõnealused nõuded on liikmesriigiti erinevad; seetõttu on vaja, et kõik liikmesriigid võtaksid lisaks olemasolevatele eeskirjadele või nende asemel vastu ühesugused nõuded, et eelkõige oleks võimalik iga sõidukitüübi suhtes rakendada nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivis 70/156/EMÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 2 ) ettenähtud EMÜ tüübikinnitusmenetlust;

sõitjateruumi sisustuse, juhtseadiste paigutuse, katuse, leeni ning istmete tagumiste osadega seotud ühised nõuded on sätestatud nõukogu 17. detsembri 1973. aasta direktiivis nr 74/60/EMÜ; ( 3 ) nõuded seoses sõiduki sisustusega roolimehhanismi käitumise osas kokkupõrke korral on sätestatud nõukogu 4. juuni 1974. aasta direktiivis 74/297/EMÜ; ( 4 ) sõiduki sisustuse, eelkõige peatugede, turvavööde kinnistuspunktide ja juhtseadiste paigutusega seotud muud nõuded võetakse vastu hiljem;

on kohane kasutada peamiselt tehnilisi nõudeid, mis on vastu võetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjas nr 17 (sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses istmete ja nende kinnituspunktide tugevusega), ( 5 ) mis on lisatud 20. märtsi 1958. aasta kokkuleppele mootorsõidukite seadmete ja osade tüübikinnituse ja selle vastastikuse tunnustamise ühtsete tingimuste vastuvõtmise kohta;

mootorsõidukeid käsitlevate siseriiklike õigusaktide ühtlustamine eeldab iga liikmesriigi poolt ühiste nõuete kohaselt tehtud kontrollimiste vastastikust tunnustamist; kui süsteemi eesmärk on sujuv toimimine, tuleb seda kõigis liikmesriikides kohaldada alates samast kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1. Käesolevas direktiivis tähendab „sõiduk” teedel kasutamiseks mõeldud, kerega või kereta, vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille suurim ettenähtud kiirus on üle 25 km/h, ►M2 v.a rööbastel liikuvad sõidukid, põllu- ja metsatöötraktorid ning kõik liikurmasinad. ◄

M2- ja M3-kategooria sõidukid liigitatakse klassidesse nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/85/EÜ (mis käsitleb reisijateveoks mõeldud sõidukite, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta, erieeskirju) ( 6 ) I lisa 2. jaos.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata seljaga sõidu suunas olevate istmete suhtes.

Artikkel 2

Ükski liikmesriik ei tohi keelduda sõidukile EMÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest ►M2 istmete ja nende kinnituspunktidega seotud põhjustel ega keelduda istmele EMÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest selle tugevusega või sõitja ohutusega seotud põhjustel, kui need turvavöödega varustatud M-kategooria sõiduki puhul vastavad vastavalt II või III lisas sätestatud nõuetele ning ilma turvavöödeta M2- või M3-kategooria sõiduki või N-kategooria sõiduki puhul IV lisa nõuetele. Sõidukikategooriad on määratletud direktiivi 70/156/EMÜ IIA lisas. ◄

Artikkel 3

Ükski liikmesriik ei tohi keelduda sõiduki registreerimisest ega keelata ühegi sõiduki müümist, kasutuselevõttu või kasutamist ►M2 istmete või nende kinnistuspunktidega seotud põhjustel või keelata mis tahes istme müüki, kasutuselevõtmist või kasutamist põhjustel, mis on seotud selle tugevuse ja sõitja ohutusega, kui need vastavad sõiduki kategooriaga seotud asjaomaste lisade nõuetele, nagu see on sätestatud artiklis 2. ◄

Artikkel 3a

1. Küljega sõidu suunas olevate istmete paigaldamine on keelatud M1-, N1-, M2- (III või B klass) ja M3- (III või B klass) kategooria sõidukites.

2. Lõiget 1 ei kohaldata kiirabiautode ega direktiivi 70/156/EMÜ artikli 8 lõike 1 esimeses taandes loetletud sõidukite suhtes.

3. Lõiget 1 ei kohaldata M3-kategooria sõidukitele (III või B klass), mille tehniliselt lubatud maksimaalne tegelik mass ületab 10 tonni ja milles küljega sõidu suunas olevad istmed on paigutatud rühmiti sõiduki tagumisse ossa, nii et need moodustavad maksimaalselt kümne istmega integreeritud salongi. Niisugused küljega sõidu suunas olevad istmed tuleb paigaldada vähemalt koos peatoega ja tõmburiga varustatud kahepunktivööga, mille tüüp on kinnitatud vastavalt nõukogu direktiivile 77/541/EMÜ ( 7 ). Nende turvavööde kinnituspunktid peavad vastama nõukogu direktiivile 76/115/EMÜ ( 8 ).

Antud vabastus kehtib viie aasta jooksul alates 20. oktoobrist 2005. Seda kehtivusaega võidakse pikendada, kui on olemas usaldusväärsed statistilised andmed liiklusõnnetuste kohta ja vahepeal on turvasüsteeme edasi arendatud.

Artikkel 4

Tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et teda informeeritakse igast ►M2 vastavalt kohaldatavusele II lisa punktis 2.2, III lisa punktis 2.3 või III lisa punktis 2.4 ◄ nimetatud osade või karakteristikute muutmisest. Kõnealuse riigi pädevad asutused otsustavad, kas muudatustega sõiduki puhul on vaja uut katsetamist ning uue katseprotokolli koostamist. Kui selliste katsete järel ilmneb kõrvalekaldumine käesoleva direktiivi nõuetest, muudatust ei kinnitata.

Artikkel 5

Muudatused, mis on vajalikud ►M2 lisades ◄ esitatud nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu direktiivi nr 70/156/EMÜ artiklis 13 sätestatud korras.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid võtavad 1. märtsiks 1975 vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid ning teatavad sellest viivitamatult komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid õigusnorme alates 1. oktoobrist 1975.

2. Pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist tagavad liikmesriigid komisjoni piisavalt varase informeerimise kõigist käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas liikmesriigi poolt vastu võetud või vastu võtta kavatsetavate õigusaktide eelnõudest, et komisjon jõuaks esitada oma seisukohad.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

LISADE LOETELU

I LISA:	EMÜ tüübikinnituse rakendussätted.
	1. liide: Teatis (sõiduk)
	2. liide: EMÜ tüübikinnitustunnistus (sõiduk)
	3. liide: Teatis (sõidukiosa)
	4. liide: EMÜ tüübikinnitustunnistus (sõidukiosa)
	5. liide: EMÜ tüübikinnitusmärgi näidis
II LISA:	Rakendusala, mõisted ja nõuded M1-kategooria sõidukite puhul.
	1. liide: Katsed ja kasutusjuhendid
	2. liide: Energia hajumise katse kord
	3. liide: Istmete kinnituspunktide katsemeetod
III LISA:	Rakendusala, mõisted ja nõuded M2- ja M3-kategooria teatavate sõidukite puhul.
	1. liide: Istmete ja/või kinnituspunktide katsemenetlus
	2. liide: Kinnituspunktide katsemenetlus sõidukis
	3. liide: Tehtavad mõõtmised
	4. liide: Ohutustingimuste kindlaksmääramine
	5. liide: Staatilise koormuskatse nõuded ja menetlus
	6. liide: Energia neeldumise nõuded
IV LISA:	II ja III lisa alla mittekuuluvate sõidukite üldnõuded.

I LISA

EMÜ TÜÜBIKINNITUSE RAKENDUSSÄTTED

1. Sõiduki EMÜ tüübikinnituse taotlus

1.1.	Direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 lõike 4 kohase taotluse M- või N-kategooria sõiduki EMÜ tüübikinnituse saamiseks seoses istmete, nende kinnituspunktide ja peatugedega või M2- või M3-kategooria sõiduki EMÜ tüübikinnituse saamiseks seoses kinnituspunktidega esitab sõiduki tootja.

1.2.	Teatise näidis on esitatud käesoleva lisa 1. liites.

1.3.

Tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada:

1.3.1.

kinnitatava sõidukitüübi representatiivsõiduk ja sõiduki kere asjaomane osa, kui seda nõutakse;

1.3.2.

II või III lisa alla kuuluvate sõidukite puhul sõidukis olevate istmetüüpide lisakomplekt koos kinnituspunktidega;

1.3.3.

M1-kategooria sõidukite, kuni 3 500 kg täismassiga M2-kategooria sõidukite ja N1-kategooria sõidukite puhul, millesse on paigaldatud või on võimalik paigaldada peatugedega istmed, esitatakse lisaks punktides 1.3.1 ja 1.3.2 sätestatud nõuetele:

1.3.3.1.

mahavõetavate peatugede puhul: sõidukis olevate peatugedega varustatud istmetüüpide lisakomplekt koos kinnituspunktidega;

1.3.3.2.

eraldi seisvate peatugede puhul: sõidukis olevate istmetüüpide lisakomplekt koos kinnituspunktidega, vastavate peatugede lisakomplekt ja sõiduki kere osa, mille külge peatugi kinnitatakse, või täielik sõiduki kere.

2. Istme osa EMÜ tüübikinnituse taotlemine

2.1.	Direktiivi 70/156/EMÜ artikli 3 lõike 4 kohase osa EMÜ tüübikinnitustaotluse istmetüübi kohta esitab tootja.

2.2.	Teatise näidis on esitatud käesoleva lisa 3. liites.

2.3.

Tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada:

2.3.1.

kinnitatava tüübi kolm istmenäidist. Igale istmele tuleb selgelt ja kustumatult märkida tootja kaubanimi või kaubamärk ja tüübimärgistus.

3. EMÜ tüübikinnituse andmine

3.1.	Kui asjaomased nõuded on täidetud, siis antakse EMÜ tüübikinnitus direktiivi 70/156/EMÜ artikli 4 lõike 3 ning vajaduse korral artikli 4 lõike 4 alusel.

3.2.

EMÜ tüübikinnitustunnistuse näidis on esitatud:

3.2.1.

punktis 1 nimetatud taotluste puhul 3. liites.

3.2.2.

punktis 2 nimetatud taotluste puhul 4. liites.

3.3.	Igale kinnituse saanud sõidukitüübile või istmetüübile antakse kinnitusnumber vastavalt direktiivi 70/156/EMÜ VII lisale. Sama liikmesriik ei või anda sama numbrit teisele sõidukitüübile või teisele istmetüübile.

4. Tüübi ja tüübikinnituse muudatused

4.1.	Käesoleva direktiivi kohaselt kinnitatud tüübi muutmisel kohaldatakse direktiivi 70/156/EMÜ artikli 5 sätteid.

5. Toodangu vastavus

5.1.	Üldjuhul võetakse toodangu vastavust tagavad meetmed direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 10 ettenähtud korras.

6. Märgised

6.1.	Igal käesoleva direktiivi kohaselt kinnitatud tüübile vastaval istmel peab olema EMÜ tüübikinnitusmärk.

6.2.

Tüübikinnitusmärgil on:

6.2.1.

e-tähte ümbritsev ristkülik, millele järgneb tüübikinnituse andnud liikmesriigi eraldusnumber või eraldustähed:

Saksamaa

2.	Prantsusmaa

Itaalia

Madalmaad

Rootsi

Belgia

Ungari

8.	Tšehhi Vabariik

Hispaania

11.	Ühendkuningriik

12.

Austria

13.	Luksemburg

17.

Soome

18.

Taani

▼M4

Rumeenia

20.

Poola

21.

Portugal

23.

Kreeka

▼M5

25.

Horvaatia

26.

Sloveenia

27.

Slovakkia

29.

Eesti

32.

Läti

▼M4

Bulgaaria

36.

Leedu

Küpros

IRL

Iirimaa

Malta

6.2.2.

direktiivi 70/156/EMÜ VII lisa punktis 4 esitatud tüübikinnitusnumbrile vastav baaskinnitusnumber, mis asub ristküliku lähedal ning mille ees on kaks numbrit tähistamaks EMÜ tüübikinnituse andmise kuupäeval direktiivis 74/408/EMÜ tehtud viimase olulise tehnilist laadi muudatuse järjenumbrit. Käesoleva direktiivi järjenumber on 00;

6.2.3.

ristküliku kohal lisatähis D, mis näitab, et istme tüübikinnitamiseks on läbi viidud dünaamiline koormuskatse (dünaamilised koormuskatsed) vastavalt III lisa 1. liitele.

6.3.	Osa EMÜ tüübikinnitusmärk tuleb istmele või istmetele kinnitada nii, et see oleks selgesti loetav ja kustumatu.

6.4.	EMÜ tüübikinnitusmärgi näidis on esitatud 5. liites.

1. liide

Teatis nr…

sõiduki EMÜ tüübikinnituse kohta seoses selle istmete, kinnituspunktide ja peatugedega vastavalt nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ ( 9 ) I lisale (direktiiv 74/408/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga 96/37/EÜ)

Vajaduse korral tuleb esitada järgmine info koos sisu loeteluga kolmes eksemplaris. Kõik vajalikus mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikud joonised tuleb esitada A4 formaadis või A4 formaadis voldikus. Fotod, kui neid on, peavad sisaldama piisavalt üksikasjalikku teavet.

Kui süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi kontrollseadmeid, tuleb esitada andmed nende töötamise kohta.

0. Üldosa

0.1.	Märk (tootja kaubanimi):

0.2.	Tüüp ja üldine kaubanduslik kirjeldus (kirjeldused):

0.3.

Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile: (b)

0.3.1.

Märgistuse asukoht:

0.4.	Sõidukiliik: (c)

0.5.	Tootja nimi ja aadress:

0.8.	Koostetehas(t)e aadress(id):

1. Sõiduki ehituse üldandmed

1.1.	Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised:

9. Kere

9.1.

Keretüüp:

9.2.	Kasutatud materjalid ja ehitusmeetodid:

9.10.

Sisustus

9.10.3.

Istmed

9.10.3.1.

Arv:

9.10.3.2.

Asukoht ja paigutus:

9.10.3.3.

Mass:

9.10.3.4.

Karakteristikud: osadena tüübikinnitust mitteomavate istmete puhul kirjeldus ja joonised

9.10.3.4.1.

istmete ja nende kinnituspunktide kohta:

9.10.3.4.2.

reguleerimissüsteemi kohta:

9.10.3.4.3.

nihutus- ja lukustussüsteemide kohta:

9.10.3.4.4.

turvavöö kinnituspunktide kohta (kui need on istme küljes):

9.10.3.4.5.

kinnituspunktidena kasutatavate sõidukiosade kohta:

9.10.3.5.

Punkti R (x) koordinaadid või joonised

9.10.3.5.1.

Juhiiste:

9.10.3.5.2.

Kõik muud istekohad:

9.10.3.6.

Torso (valmistaja poolt) ettenähtud kaldenurk

9.10.3.6.1.

Juhiiste:

9.10.3.6.2.

Kõik muud istekohad:

9.10.3.7.

Istme reguleerimisulatus

9.10.3.7.1.

Juhiiste:

9.10.3.7.2.

Kõik muud istekohad:

9.10.4.

Peatoed

9.10.4.1.

Peatugede tüüp/tüübid: istmega kokkuehitatud/mahavõetav/eraldi seisev (1)

9.10.4.2.

Tüübikinnituse number (numbrid), kui on teada:

9.10.4.3.

Kinnitamata peatugede kohta

9.10.4.3.1.

Peatoe üksikasjalik kirjeldus, milles on eelkõige määratletud kasutatud polstrimaterjali või -materjalide olemus, ning istmetüübi või istmetüüpide, mille tüübile soovitakse saada kinnitus, tugede ja kinnituspunktiosade asukoht ja spetsifikatsioon:

9.10.4.3.2.

Eraldi seisva peatoe puhul:

9.10.4.3.2.1.

Sõidukikere piirkonna üksikasjalik kirjeldus, mille külge peatugi on mõeldud kinnitada:

9.10.4.3.2.2.

Sõidukikere ja peatoe iseloomulike osade mõõtjoonised:

Kuupäev, fail

Taotluste puhul seoses istmete, nende kinnituspunktide ja vajaduse korral peatugedega tuleb täita kõiki eespool loetletud punkte, v.a punkt 9.10.3.4.5.

Taotluste puhul seoses M2- või M3-kategooria sõidukite istmete kinnituspunktidega tuleb täita punkte 0 kuni 0.8, 1, 1.1, 9 kuni 9.2, 9.10.3.4 ja 9.10.3.4.5.

2. liide

NÄIDIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

EMÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Andmed sõidukitüübi/osa tüübi/eraldi seadmestiku tüübi ( 10 )

— tüübikinnituse, (10)

— tüübikinnituse laiendamise, (10)

— tüübikinnituse andmisest keeldumise, (10)

— tüübikinnituse tühistamise (10) kohta

seoses direktiiviga 74/408/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga 96/37/EÜ.

Tüübikinnitusnumber:

Laiendamise põhjus:

I osa

0.1.	Märk (tootja kaubanimi):

0.2.	Tüüp ja üldine kaubanduslik kirjeldus (kirjeldused):

0.3.

Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile/osale/eraldi seadmestikule: (10) ( 11 )

0.3.1.

Märgistuse asukoht:

0.4.	Sõidukikategooria: ( 12 )

0.5.	Tootja nimi ja aadress:

0.7.	Osade ja eraldi seadmestike puhul EMÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

0.8.	Koostetehas(t)e aadress(id):

II osa

1.	Lisateave (vajaduse korral) (vt addendum)

2.	Katsete eest vastutav tehniline teenistus:

3.	Katseprotokolli kuupäev:

4.	Katseprotokolli number:

5.	Märkused (kui on) (vt addendum)

Koht:

Kuupäev:

Allkiri:

9.	Loetelu tüübikinnitusasutusele esitatud teabest, mida on võimalik taotluse korral saada.

EMÜ tüübikinnitustunnistuse nr… addendum,

mis käsitleb sõiduki tüübikinnitust seoses direktiiviga 74/408/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga 96/37/EÜ

Lisateave

1.1.	Osa EMÜ tüübikinnitusega istmete mark ja tüüp (kui on olemas):

1.2.	Iga istmerea kohta: individuaalne/pink, liikumatu/reguleeritav, liikumatu leen/reguleeritav leen, kokkupandav leen/reguleeritav leen. ( 13 )

1.3.	Istmete asukoht ja paigutus (EMÜ tüübikinnitusega istmed ja muud istmed):

1.4.	Turvavöö kinnituspunktiga istmed, kui on olemas:

1.5.	Iga istme puhul: peatugede tüüp: kui need on kokku ehitatud/mahavõetavad/eraldi seisvad. (13)

1.6.	Sõidukitüübi lühikirjeldus istmete kinnituspunktide ja kinnituspunktide minimaalse vahemaaga seoses (tüübikinnituste puhul, mida antakse M2- või M3-kategooria sõidukite istmete kinnituspunktidega seoses):

Märkused:

3. liide

Teatis nr…

istmete kui osade EMÜ tüübikinnituse kohta

(direktiiv 74/408/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga 96/37/EÜ)

Kui süsteemid, osad ja eraldi seadmestikud sisaldavad elektroonilisi kontrollseadmeid, tuleb esitada andmed nende töötamise kohta.

0. ÜLDOSA

0.1.	Märk (tootja kaubanimi):

0.2.	Tüüp ja üldine kaubanduslik kirjeldus (kirjeldused):

0.5.	Tootja nimi ja aadress:

0.7.	Osade ja eraldi seadmestike puhul EMÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

0.8.	Koostetehas(t)e aadress(id):

1. Seadme kirjeldus

1.1.

Karakteristikud: kirjeldus ja joonised

1.1.1.

Istme ja selle kinnituste kohta:

1.1.2.

Reguleerimissüsteemi kohta:

1.1.3.

Nihutus- ja lukustussüsteemide kohta:

1.1.4.

Turvavöö kinnituspunktide kohta (kui need on istme küljes):

1.1.5.

Kinnituspunktidevaheline minimaalne vahemaa:

1.1.6.

Peatoed (kui neid on):

1.2.	Punkti R (x) koordinaadid või joonised:

1.3.	Istme reguleerimisulatus:

Kuupäev, fail

4. liide

NÄIDIS

(suurim formaat A4 (210 × 297 mm))

EMÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Andmed sõidukitüübi/osa tüübi/eraldi seadmestiku tüübi ( 14 )

— tüübikinnituse, (14)

— tüübikinnituse laiendamise, (14)

— tüübikinnituse andmisest keeldumise, (14)

— tüübikinnituse tühistamise (14) kohta

seoses direktiiviga 74/408/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga 96/37/EÜ.

Tüübikinnitusnumber:

Laiendamise põhjus:

I osa

0.1.	Märk (tootja kaubanimi):

0.2.	Tüüp ja üldine kaubanduslik kirjeldus (kirjeldused):

0.3.

Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile/osale/eraldi seadmestikule: (14) ( 15 )

0.3.1.

Märgistuse asukoht:

0.4.	Sõidukikategooria: ( 16 )

0.5.	Tootja nimi ja aadress:

0.7.	Osade ja eraldi seadmestike puhul EMÜ tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:

0.8.	Koostetehas(t)e aadress(id):

II osa

1.	Lisateave (vajaduse korral) (vt addendum)

2.	Katsete eest vastutav tehniline teenistus:

3.	Katseprotokolli kuupäev:

4.	Katseprotokolli number:

5.	Märkused (kui on) (vt addendum)

Koht:

Kuupäev:

Allkiri:

9.	Loetelu tüübikinnitusasutusele esitatud teabest, mida on võimalik taotluse korral saada.

EMÜ tüübikinnitustunnistuse nr… addendum

seoses istmetüübi kui osa tüübikinnitusega vastavalt direktiivile 74/408/EMÜ, viimati muudetud direktiiviga 96/37/EÜ

Lisateave

1.1.	Istmetüübi, selle lisaseadmete ning reguleerimis-, nihutus- ja lukustussüsteemide lühikirjeldus koos kinnituspunktidevahelise minimaalse vahemaaga:

1.3.	Istmete paigutus ja korraldus:

1.4.	Turvavöö kinnituspunktiga istmed, kui on olemas:

1.5.	Peatoetüüp (kui neid on): istmega kokku ehitatud/mahavõetav/eraldi seisev ( 17 )

Märkused

5.1.

Leeni tagumise osa energia neeldumise katse: jah/ei (17)

5.1.2.

Joonised, mis näitavad leeni tagumise osa piirkonda, mille energia hajumist on kontrollitud:

5.2.

Iste kinnitatud vastavalt III lisa punktile 3.2.1 (dünaamiline koormuskatse): jah/ei (17)

5.2.1.

Katse nr 1: jah/ei (17)

5.2.2.

Katse nr 2: jah/ei (17)

5.2.3.

Katses nr 2 kasutatud turvavööde ja kinnituspunktide kirjeldus:

5.2.4.

Katses nr 2 kasutatud lisaistme tüüp (kui see erineb tüübikinnitusega istmest):

5.3.

Iste kinnitatud vastavalt III lisa punktile 3.2.2 (staatiline koormuskatse): jah/ei (17)

5.3.1

Katse vastavalt 5. liitele: jah/ei (17)

5.3.2.

Katse vastavalt 6. liitele: jah/ei (17)

5. liide

EMÜ tüübikinnitusmärgi näidis

Sellist EMÜ tüübikinnitusmärki kandev iste on seadis, mis on kinnituse saanud Hispaanias (e9) käesoleva direktiivi (00) alusel ning kannab baaskinnitusnumbrit 0148. Kasutatud numbrid on esitatud üksnes näitena.

II LISA

RAKENDUSALA, MÕISTED JA NÕUDED M1-KATEGOORIA SÕIDUKITE PUHUL

1. Rakendusala

1.0.	Käesoleva lisa nõudeid kohaldatakse ainult M1-kategooria sõidukite suhtes.

1.1.	Käesoleva lisa nõudeid ei kohaldata seljaga sõidu suunas olevate istmete ega nendele istmetele kinnitatud mis tahes peatugede suhtes.

1.2.	Direktiivi 78/392/EMÜ nõuete kohaselt tüübikinnituse saanud peatoed loetakse käesoleva direktiivi nõuetele vastavaks.

1.3.	Piirkonnas 1 asuvate istmete tagumised osad või peatugede tagumised osad, mis vastavad sisustust käsitleva direktiivi 74/60/EMÜ I lisa punkti 5.7 nõuetele, loetakse käesoleva direktiivi vastavatele nõuetele vastavaks.

2. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.	Sõiduki tüübikinnitus – sõiduki tüübikinnitus istmete ja nende kinnituspunktide, leenide tagumiste osade konstruktsiooni ja peatugede karakteristikute suhtes.

2.2.

Sõidukitüüp – mootorsõidukid, mis oluliselt ei erine selliste tunnuste poolest nagu:

2.2.1.

istmete ehitus, kuju, mõõtmed, materjalid ja mass; istmekatted ja värvus võivad erineda; erinevust, mis ei ületa 5 % tüübikinnitusega istmetüübi massist, ei loeta oluliseks;

2.2.2.

leenide, istmete ja istmeosade reguleerimis-, nihutus- ja lukustussüsteemide tüüp ja mõõtmed;

2.2.3.

istme kinnituspunktide tüüp ja mõõtmed;

2.2.4.

peatugede mõõtmed, raam, materjalid ja polster; värvus ja katted võivad erineda;

2.2.5.

eraldi seisvate peatugede puhul peatugede kinnitusdetailide tüüp ja mõõtmed ning selle sõidukiosa karakteristikud, mille külge peatugi on kinnitatud.

2.3.

Iste — ühele täiskasvanule mõeldud ühes tükis konstruktsioon koos istmekattega, mis võib, aga ei tarvitse olla sõiduki kerega lahutamatult ühendatud. Terminiga tähistatakse nii üksikistet kui ühele isikule mõeldud pinkistme osa.

Olenevalt sõidu suunast määratletakse iste järgmiselt:

2.3.1.

Näoga sõidu suunas olev iste — iste, mida saab kasutada siis, kui sõiduk sõidab ja mis on näoga sõiduki esiosa suunas selliselt, et istme vertikaalne sümmeetriatasand moodustab väikesema kui + 10° või — 10° nurga sõiduki vertikaalse sümmeetriatasandi suhtes;

2.3.2.

Seljaga sõidu suunas olev iste — iste, mida saab kasutada siis, kui sõiduk sõidab ja mis on näoga sõiduki tagaosa suunas selliselt, et istme vertikaalne sümmeetriatasand moodustab väikesema kui + 10° või — 10° nurga sõiduki vertikaalse sümmeetriatasandi suhtes;

2.3.3.

Küljega sõidu suunas olev iste — iste, mille paigutus sõiduki vertikaalse sümmeetriatasandi suhtes ei vasta punktides 2.3.1 või 2.3.2 esitatud määratlustele.

2.4.	Pinkiste – vähemalt kahele täiskasvanule mõeldud konstruktsioon koos istmekattega.

2.5.	Istme kinnituspunkt – istme sõiduki kere külge kinnitamise süsteem, kaasa arvatud sõiduki kere asjaomased osad.

2.6.

Reguleerimissüsteem – seadis istme või selle osade reguleerimiseks sõitjale sobivasse asendisse. Kõnesolev seadis võimaldab eelkõige reguleerida istme asendit:

2.6.1.

pikisuunas;

2.6.2.

vertikaalsuunas;

2.6.3.

istumisnurga suhtes;

2.7.	Nihutussüsteem – seadis, mis võimaldab kindla vaheasendita nihutada või pöörata istet või mõnda istme osa, et hõlbustada pääsu kõnealuse istme taha.

2.8.	Lukustussüsteem – seade, mis tagab istme ja selle osade püsimise kasutusasendis.

▼M3 —————

2.10.

Püsttasapind – sõiduki keskpikitasapinnaga risti olev vertikaaltasapind.

2.11.

Pikitasapind – sõiduki keskpikitasapinnaga paralleelne tasapind.

2.12.

Peatugi – seade, mille eesmärk on vähendada täiskasvanud sõitja pea tahapoole nihkumist torso suhtes, et vähendada sõitja kaelalülivigastuse ohtu õnnetuse korral.

2.12.1.

Istmega kokkuehitatud peatugi – peatugi, mille moodustab leeni ülemine osa. Käesolevale mõistele vastavad peatoed, mis vastavad küll allpool olevate punktide 2.12.2 ja 2.12.3 mõistetele, kuid mida saab istme või sõiduki kere küljest eemaldada ainult tööriistade abil või istmekatte osalise või täieliku eemaldamise teel.

2.12.2.

Mahavõetav peatugi – peatugi, mille moodustab istmest eraldatav osa ja mis on konstrueeritud nii, et see kinnitatakse jäädavalt leeni kere külge.

2.12.3.

Eraldi seisev peatugi – peatugi, mille moodustab istme eraldi osa ja on mis konstrueeritud nii, et see kinnitatakse jäädavalt sõiduki kere külge.

2.13.

Punkt R – istekoha võrdluspunkt, nagu on määratletud direktiivi 77/649/EMÜ III lisas.

2.14.

Võrdlusjoon – joonisel 1 esitatud mannekeenil olev joon.

3. Nõuded

3.1.	Peatugi paigaldatakse kõigi M1-kategooria sõidukite kõigile välimistele esiistmetele. (Käesoleva lisa kohaselt võib tüübikinnituse anda peatugedega istmetele, mis on mõeldud muude istekohtade ja sõidukitüüpide tarvis).

3.2.

Kõigi istmete suhtes kohaldatavad üldnõuded

3.2.1.

Igas esitatud reguleerimis- ja nihutussüsteemis on lukustussüsteem, mis toimib automaatselt. Käetugede ja muude mugavusseadmete lukustussüsteemid ei ole vajalikud, kui need seadmed ei kujuta kokkupõrke korral sõitjate vigastamise lisaohuallikat.

3.2.2.

Punktis 2.7 osutatud seadise avamisseade asub istme uksepoolsel küljel. See peab olema kergelt kättesaadav, ka otse kõnealuse istme taga istuvale sõitjale.

3.2.3.

1 liite punktis 8.1.1 määratletud ja piirkonnas 1 asuvate istmete tagumiste osade suhtes viiakse läbi energia hajumise katse vastavalt 2. liite nõuetele. ( 18 )

3.2.3.1.

Nõue loetakse täidetuks, kui 2. liites määratletud korra kohaselt tehtud katsete puhul ei ületa 3 millisekundist pikema aja jooksul peakujulise katseseadme aeglustus 80 g. Lisaks selle ei teki katse käigus ega jää katsejärgselt ohtlikke teravaid ääri.

3.2.3.2.

Punkti 3.2.3 nõudeid ei kohaldata kõige tagumiste ega vastastikku leenidega istmete suhtes.

3.2.4.

Istmete tagumiste osade pinnal ei või olla ohtlikku karedust ega teravaid ääri, mis võiksid suurendada sõitjate raskete vigastuste ohtu. (18) See nõue loetakse täidetuks, kui 1. liite tingimustel katsetatud istmete tagumiste osade pinna kumerusraadius on vähemalt:

— 2,5 mm piirkonnas 1,

— 5,0 mm piirkonnas 2,

— 3,2 mm piirkonnas 3.

Piirkonnad on määratletud 1. liite punktis 8.1.

3.2.4.1.

See nõue ei kehti:

— erinevate piirkondade osade suhtes, mis tungivad ümbritsevast pinnast esile alla 3,2 mm ja millel on tömbid ääred, eeldusel et esiletungiva osa kõrgus ei ületa selle poolt laiust,

— kõige tagumiste istmete ja vastastikku leenidega istmete suhtes,

— istmete tagumiste osade suhtes, mis asuvad iga istmerea kõige madalamat punkti R läbivast horisontaaltasapinnast allpool. (Kui istmeridadel on erinev kõrgus, pööratakse tasapind tagantpoolt alates üles- või allapoole, nii et see moodustab vertikaalse astme, mis läbib vahetult eespool oleva istmerea punkti R),

— selliste osade suhtes nagu elastne metallvõrk.

3.2.4.2.

Punktis 8.1.2 määratletud piirkonnas 2 võib pindade raadius olla kuni 5 mm, kuid mitte alla 2,5 mm, eeldusel et need on edukalt läbinud 2. liites ettenähtud energia hajumise katse. Lisaks sellele peavad need pinnad olema polsterdatud, vältimaks pea otsest kontakti istme raamiga.

3.2.4.3.

Kui eespool nimetatud piirkondades on osi, mis on kaetud Shore’i kõvadusest 50 pehmema materjaliga, kohaldatakse eespool olevaid nõudeid ainult jäikade osade suhtes, välja arvatud nõuded, mis on seotud 2. liite nõuetele vastava energia hajumise katsega.

3.2.5.

1. liite punktides 2 ja 3 kirjeldatud katse käigus või järel ei või ilmneda ühtki riket istmeraamis, istme kinnituspunktides, reguleerimis- ja nihutussüsteemides ega nende lukustussüsteemides. Lubatud on jäävdeformatsioonid ja sealhulgas rebendid, eeldusel et need ei suurenda kokkupõrke korral vigastuste ohtu ja et seade pidas vastu ettenähtud koormusele.

3.2.6.

1. liite punktis 3 kirjeldatud katsete käigus ei või lukustussüsteemid avaneda.

3.2.7.

Katsete järel peavad nihutussüsteemid, mis on mõeldud sõitjatele juurdepääsu võimaldamiseks või soodustamiseks, olema töökorras; neid peab saama vähemalt üks kord avada ning nende abil peab saama nihutada istet või istme osa, mille tarvis need on ette nähtud.

3.2.8.

Mis tahes muud nihutussüsteemid ning reguleerimis- ja lukustussüsteemid ei pea olema töökorras.

3.2.9.

Peatugedega istmete puhul vastab leeni ja selle lukustusseadmete tugevus punktis 2 sätestatud nõuetele, kui vastavalt punktile 4.3.6 tehtud katsete järel ei ole iste või leen purunenud; vastasel juhul tuleb näidata, et iste vastab punktis 2 sätestatud nõuetele.

3.2.10.

Istmete (pinkide) puhul, millel on istekohti rohkem kui peatugesid, viiakse läbi punktis 2 kirjeldatud katse.

3.3.

Istmete erinõuded, millele on paigaldatud või võib paigaldada peatoed.

3.3.1.

Peatugi ei tohi olla sõitjatele lisaohuallikas sõidukis. Eelkõige ei tohi sellel üheski kasutusasendis olla ohtlikku karedust ega teravaid ääri, mis võiksid suurendada sõitjate vigastuste ohtu või raskust.

3.3.2.

1. liite punktis 8.1.1.3 määratletud piirkonnas 1 asuvate peatugede esi- ja tagumised küljed peavad läbima energia neeldumise katse.

3.3.2.1.

3.3.3.

1. liite punktis 8.1.2 määratletud piirkonnas 2 asuvate peatugede esi- ja tagumiste külgede osad peavad olema polsterdatud nii, et vältida pea otsest kokkupuudet seadme osadega, ning need peavad täitma punkti 3.2.4 nõudeid, mida kohaldatakse piirkonnas 2 asuvate istmete tagumiste osade suhtes.

3.3.4.

Punktide 3.3.2 ja 3.3.3 nõudeid ei kohaldata nende peatugede tagumiste külgede osade suhtes, mis on mõeldud paigaldamiseks istmetele, mille taga ei ole ühtegi istet.

3.3.5.

Peatugi kinnitatakse istme või sõiduki kere külge nii, et peatoe polstrist või leeni külge kinnitusest ei tungiks esile jäiku ja ohtlikke osasid, kui katse käigus rakendatakse peakujulisele katseseadmele survet.

3.3.6.

Peatoega istme puhul võib kokkuleppel tehnilise teenistusega lugeda punkti 3.2.3 sätted täidetuks, kui peatoega iste vastab punkti 3.3.2 sätetele.

3.4.

Peatugede kõrgus

3.4.1.

Peatugede kõrgust mõõdetakse 1. liite punktis 5 kirjelduse kohaselt.

3.4.2.

Mittereguleeritava kõrgusega peatugede puhul peab esiistmetel olema peatugede kõrgus vähemalt 800 mm ( 19 ) ja muudes istekohtades vähemalt 750 mm ( 20 ).

3.4.3.

Reguleeritava kõrgusega peatoed:

3.4.3.1.

esiistmetel on peatugede kõrgus vähemalt 800 mm (20) ja muudes istekohtades vähemalt 750 mm (20) ; väärtus saadakse kõige kõrgema ja kõige madalama asendi, mida on võimalik reguleerida, vahelises asendis;

3.4.3.2.

kõrgus ei tohi mingil juhul olla alla 750 mm (20) ;

3.4.3.3.

muude istmete puhul, v.a esiistmed, võivad peatoed olla sellised, et neid saab nihutada asendisse, mille kõrgus on alla 750 mm, ( 21 ) eeldusel et sõitjale on selge, et see asend ei ole mõeldud peatoe kasutamiseks;

3.4.3.4.

esiistmete puhul võivad peatoed olla sellised, et neid saab tühja istme puhul automaatselt nihutada asendisse, mille kõrgus on alla 750 mm, (21) eeldusel et need lähevad automaatselt kasutusasendisse, kui sõitja istub istmele.

3.4.4.

Punktides 3.4.2 ja 3.4.3.1 nimetatud mõõtmeid võib vähendada, et peatoe ja katuse sisepinna, akende või sõiduki mis tahes kereosa vahel oleks piisav vahemaa; vahemaa ei või siiski ületada 25 millimeetrit. Nihutus- ja/või reguleerimissüsteemidega istmete puhul kehtib see kõigi istekohtade osas. Lisaks sellele ei või erandina punktis 3.4.3.2 sätestatust olla ühegi kasutusasendi kõrgus alla 700 mm.

3.4.5.

Erandina punktides 3.4.2, 3.4.3.1 ja 3.4.3.2 nimetatud kõrgusenõuetest ei tohi ühegi tagumise keskmise istme või istekoha peatoe kõrgus olla alla 700 mm.

3.5.

Istme puhul, millele saab paigaldada peatoe, kontrollitakse punktide 3.2.3 ja 3.3.2 sätete täitmist.

3.5.1.

Seadme selle osa kõrgus, millele toetub pea ja mida mõõdetakse 1. liite punktis 5 kirjeldatud korras, ei või olla reguleeritava kõrgusega peatoe puhul alla 100 mm.

3.6.

Mittereguleeritava kõrgusega seadme puhul ei või leeni ja peatoe vaheline tühik olla üle 60 mm. Kui peatugi on reguleeritava kõrgusega, ei või see kõige madalamas asendis olla leeni ülemisest osast kaugemal kui 25 mm. Eraldi seisvate peatugedega reguleeritava kõrgusega istmete või pinkistmete puhul kontrollitakse selle nõude täitmist istme või iga istekoha puhul.

3.7.

Leeniga kokkuehitatud peatugede puhul on vaadeldav piirkond:

— punktist R 540 mm kaugusel oleva võrdlusjoonega risti asetseva tasapinna kohal,

— kahe vertikaalse pikitasapinna vahel, mis asuvad mõlemal pool võrdlusjoont 85 mm kaugusel. Selles piirkonnas võib olla üks või mitu tühikut, mis nende kujust olenemata asuvad kaugusel a, mis ületab 60 mm 1. liite punktis 7 kirjeldatud mõõtmisviisi juures, eeldusel et 1. liite punkti 4.3.3.2 tehtud lisakatse järel on punkti 3.10 nõuded siiski täidetud.

3.8.

Reguleeritava kõrgusega peatugede puhul võib olla peatoena toimiva seadme osal üks või mitu tühikut, mis nende kujust olenemata asuvad kaugusel a, mis ületab 60 mm 1. liite punktis 7 kirjeldatud mõõtmisviisi juures, eeldusel et 1. liite punkti 4.3.3.2 tehtud lisakatse järel on punkti 3.10 nõuded siiski täidetud.

3.9.	Peatoe laius peab olema selline, et normaalselt istuva isiku pea oleks kohaselt toetatud. Nagu on kindlaks määratud 1. liite punktis 6 kirjeldatud korras, katab peatugi piirkonna, mis ulatub selle istme vertikaaltasapinnast, mille jaoks peatugi on mõeldud, mõlemal pool vähemalt 85 mm kaugusele.

3.10.

Peatugi ja selle kinnituspunkt peavad olema sellised, et mõõdetuna vastavalt 1. liite punktis 4.3 sätestatud staatilisele menetlusele on peatoe võimaldatav maksimaalne pea nihkumine tahapoole X alla 102 mm.

3.11.

Peatugi ja selle kinnituspunkt peavad purunemata vastu pidama 1. liite punktis 4.3.6 määratletud raskusele. Leeniga kokkuehitatud peatugede puhul kohaldatakse käesoleva punkti nõudeid leeni osade suhtes, mis asuvad punktist R 540 mm kaugusel oleva võrdlusjoonega risti asetseva tasapinna kohal.

3.12.

Kui peatugi on reguleeritav, ei tohi olla võimalik seda tõsta maksimaalsest toimimiskõrgusest kõrgemale, välja arvatud juhul, kui kasutaja teeb seda meelega ning see ei ole seotud reguleerimiseks vajalike toimingutega.

3.13.

Leeni ja selle lukustusseadmete tugevus vastab 1. liite punktis 2 sätestatud nõuetele, kui vastavalt 1. liite punktile 4.3.6 tehtud katsete järel ei ole iste või leen purunenud; vastasel juhul tuleb näidata, et iste vastab 1. liite punktis 2 sätestatud nõuetele.

1. liide

Katsed ja kasutusjuhendid

1. Kõigi katsete suhtes kohaldatavad üldnõuded

1.1.	Leen, kui see on reguleeritav, tuleb lukustada asendisse, mille puhul on joonisel 1 kirjeldatud mannekeeni torso kalle tahapoole vertikaalse võrdlusjoone suhtes võimalikult lähedal 25 kraadile, kui tootja ei ole määratlenud teisiti.

1.2.	Kui iste, selle lukustusmehhanism ja paigaldus on identne või sümmeetriline sõidukis asuva teise istmega, võib tehniline teenistus katsetada ainult ühte istet.

1.3.	Reguleeritavate peatugedega istmete puhul viiakse katsed läbi nii, et peatoed on kõige ebasoodsamas asendis (tavaliselt kõige kõrgem asend), mida reguleerimissüsteem võimaldab.

2. Leeni ja selle reguleerimissüsteemide tugevuskatse

2.1.

Mannekeeni selga simuleeriva osaga kohaldatakse leeni ülemisele osale pikisuunas ja tahapoole punkti H suhtes 530 Nm suurust jõumomenti. Pinkistme puhul, kus kogu tugiraam (sealhulgas peatugede tugiraam) või selle osa on ühine mitmele istekohale, viiakse katse läbi üheaegselt kõigi istekohtade suhtes.

3. Istme kinnituspunktide, reguleerimis-, lukustus- ja nihutussüsteemide tugevuskatse

3.1.	Vastavalt 3. liite punkti 1 nõuetele rakendatakse sõiduki kogu kerele või kere representatiivosale 30 ms jooksul vähemalt 20 g suurust ettepoole suunatud pikisuunalist horisontaalset aeglustust.

3.2.	Vastavalt punkti 3.1 nõuetele rakendatakse tahapoole suunatud pikisuunalist aeglustust.

3.3.

Punktide 3.1 ja 3.2 nõuetele vastavust kontrollitakse istme igas asendis. Reguleeritavate peatugedega istmete puhul viiakse katsed läbi nii, et peatoed on kõige ebasoodsamas asendis (tavaliselt kõige kõrgem asend), mida reguleerimissüsteem võimaldab. Katse ajal on iste sellises asendis, et ükski väline tegur ei välista lukustussüsteemide avanemist.

Tingimused on täidetud, kui katsetatakse istet, mis on reguleeritud järgmistesse asenditesse:

— pikisuunaline asend on reguleeritud tootja osutatud kõige eesmisest normaalsest juhtimisasendist või kasutusasendist ühe sälgu või 10 mm võrra tahapoole (sõltumatu vertikaalse reguleerimisega istmete puhul pannakse istmepadi kõige kõrgemasse asendisse),

— pikisuunaline asend on reguleeritud tootja osutatud kõige tagumisest normaalsest juhtimisasendist või kasutusasendist ühe sälgu või 10 mm võrra ettepoole (sõltumatu vertikaalse reguleerimisega istmete puhul pannakse istmepadi kõige madalamasse asendisse) ning vastavalt punkti 3.4 nõuetele, kui see on asjakohane.

3.4.	Juhul kui lukustussüsteem on selline, et muus istme asendis kui punktis 3.3 määratletud asendid oleks jõudude jaotumine lukustussüsteemidele ja kinnituspunktidele ebasoodsam kui punktis 3.3 määratletud kummagi konfiguratsiooni puhul, viiakse katsed läbi istme selles vähemsoodsas asendis.

3.5.

Punkti 3.1 katsetingimused loetakse täidetuks, kui tootja palvel asendatakse need töökorras oleva täieliku sõiduki kokkupõrkekatsega jäiga tõkke vastu käesoleva lisa 3. liite punkti 2 sätete kohaselt. Sellisel juhul reguleeritakse iste punktides 1.1, 3.3 ja 3.4 sätestatud viisil asendisse, mille puhul on jõudude jaotumine kinnituspunktisüsteemis kõige ebasoodsam.

4. Peatoe toimimiskatse

4.1.	Kui peatugi on reguleeritav, pannakse see kõige ebasoodsamasse asendisse (tavaliselt kõige ülemine asend), mida reguleerimissüsteem võimaldab.

4.2.	Pinkistme puhul, kus kogu tugiraam (sealhulgas peatugede tugiraam) või selle osa on ühine mitmele istekohale, viiakse katse läbi üheaegselt kõigi istekohtade suhtes.

4.3.

Katse

4.3.1.

Kõik jooned, sealhulgas võrdlusjoone projektsioonid kantakse kõnealuse istme või istekoha vertikaalsele kesktasapinnale (vt joonis 2).

4.3.2.

Nihutatud võrdlusjoon saadakse nii, et joonisel 2 osutatud mannekeeni seljaosa simuleerivale osale rakendatakse lähtejõudu, mis annab umbes punktis R tahapoole suunatud 373 Nm suuruse jõumomendi.

4.3.3.

165 mm läbimõõduga ümmarguse peakujulise katseseadme abil rakendatakse nihutatud võrdlusjoonele õige nurga all 65 mm kaugusel peatoe ülemisest servast lähtejõudu, mis annab umbes punktis R 373 Nm suuruse jõumomendi, võrdlusjoon jääb vastavalt punkti 4.3.2 nõuetele kindlaksmääratud nihutatud asendisse.

4.3.3.1.

Kui tühikud ei võimalda rakendada punktis 4.3.3 kirjeldatud jõudu 65 mm kaugusel peatoe ülemisest äärest, võib seda vahemaad vähendada nii, et jõu telg läbib tühikule lähima raamiosa keskjoone.

4.3.3.2.

II lisa punktides 3.7 ja 3.8 kirjeldatud juhtudel korratakse katset, rakendades igale tühikule 165 mm läbimõõduga kera abil jõudu, mis:

— läbib tühiku kõige väiksema osa raskuskeskme võrdlusjoonega paralleelsel põikitasapinnal

— annab umbes punktis R 373 Nm suuruse jõumomendi.

4.3.4.

Määratakse kindlaks ümmarguse peakujulise katseseadme puutuja Y, mis on paralleelne nihutatud võrdlusjoonega.

4.3.5.

Mõõdetakse II lisa punktis 3.10 sätestatud vahemaa X puutuja Y ja nihutatud võrdlusjoone vahel.

4.3.6.

Peatoe tõhususe kontrollimiseks suurendatakse punktides 4.3.3 ja 4.3.3.2 määratletud esialgset koormust kuni 890 N-ni, kui iste või leen ei purune varem.

5. Peatoe kõrguse kindlaksmääramine

5.1.	Kõik jooned, sealhulgas võrdlusjoone projektsioon, kantakse kõnealuse istme või istekoha vertikaalsele kesktasapinnale, kõnealuse tasapinna ristumiskoht istmega määrab kindlaks peatoe ja leeni piirjooned (vt joonis 1a).

5.2.	Direktiivi 77/649/EMÜ III lisas kirjeldatud mannekeen pannakse normaalasendis istmele.

5.3.	Seejärel kantakse kõnealusel istmel oleva annekeeni võrdlusjoone projektsioon punktis 4.3.1 määratletud tasapinnale. Peatoe ülemise ääre puutuja S tõmmatakse võrdlusjoonega risti.

5.4.	Punkti R ja puutuja S vaheline kaugus h on kõrgus, mida tuleb arvestada II lisa punkti 3.4 nõuete rakendamisel.

6. Peatoe laiuse kindlaksmääramine (vt joonis 1b)

6.1.	Võrdlusjoonega risti olev ja punktis 5.3 määratletud puutujast S 65 mm allpool asuv tasapind S1 määrab kindlaks piirjoonega C ümbritsetud peatoe osa.

6.2.	Peatoe laius, mida tuleb võtta arvesse II lisa punkti 3.9 nõuete rakendamisel, on tasapinnal S1 mõõdetud vertikaalsete pikitasapindade p ja p’ vaheline vahemaa L.

6.3.	Vajaduse korral mõõdetakse peatoe laiust ka tasapinnal, mis on võrdlusjoonega risti ja istme punktist R 635 mm kõrgusel, see vahemaa mõõdetakse piki võrdlusjoont.

7. Peatoe tühikute vahemaa a kindlaksmääramine (vt joonis 3)

7.1.	165 mm läbimõõduga kera abil määratakse kindlaks iga tühiku puhul vahemaa a peatoe esiküljel.

7.2.	Kera viiakse tühikuga kokkupuutesse selles tühiku piirkonnas, kus kera jõudu rakendamata maksimaalselt sisse vajub.

7.3.	Kera ja tühiku kahe kokkupuutepunkti vaheline vahemaa moodustab vahemaa a, mida võetakse arvesse hindamisel II lisa punktide 3.7 ja 3.8 alusel.

8. Katsed energia neeldumise kontrollimiseks leenil ja peatoel

8.1.

Istmete kontrollitavate tagumiste osade pinnad on need, mis asuvad allpool määratletud piirkondades, mida 165 mm läbimõõduga kera puudutab, kui iste on paigaldatud sõidukisse.

8.1.1.

Piirkond 1

8.1.1.1.

Peatugedeta eraldi istmete puhul hõlmab see piirkond leeni tagumist osa, mis asub tootja määratletud iga ettenähtud välimise istekoha keskpikitasapinnast mõlemal pool 100 mm kaugusel olevate vertikaalsete pikitasapindade vahel ja leeni ülemisest äärest 100 mm allpool oleva võrdlusjoone kohal risti oleva tasapinna vahel.

8.1.1.2.

Peatugedeta pinkistmete puhul ulatub see piirkond tootja määratletud iga ettenähtud välimise istekoha keskpikitasapinnast mõlemal pool 100 mm kaugusel olevate vertikaalsete pikitasapindade vahele ja leeni ülemisest äärest 100 mm allpool oleva võrdlusjoone kohal risti oleva tasapinna vahele.

8.1.1.3.

Peatugedega istmete või pinkistmete puhul ulatub see piirkond asjaomase istme või istekoha keskpikitasapinnast mõlemal pool 70 mm kaugusel olevate vertikaalsete pikitasapindade vahele ja asub punktist R 635 mm kaugusel oleva võrdlusjoonega risti asetseva tasapinna kohal. Kui peatugi on reguleeritav, pannakse see katse ajaks kõige ebasoodsamasse asendisse (tavaliselt kõige ülemine asend), mida reguleerimissüsteem võimaldab.

8.1.2.

Piirkond 2

8.1.2.1.

Peatugedeta istmete või pinkistmete ning mahavõetavate või eraldi seisvate peatugedega istmete või pinkistmete puhul ulatub piirkond 2 leeni ülemisest äärest 100 mm kaugusel asuva võrdlusjoonega risti oleva tasapinna kohale, v.a piirkonna 1 osad.

8.1.2.2.

Istmega kokkuehitatud peatugedega istmete või pinkistemete puhul ulatub piirkond 2 kõnealuse istme või istekoha punktist R 440 mm kaugusel asuva võrdlusjoonega risti oleva tasapinna kohale, v.a piirkonna 1 osad.

8.1.3.

Piirkond 3

8.1.3.1.

Piirkond 3 on määratletud käesoleva lisa punkti 3.2.4.1 kolmandas taandes määratletud horisontaaltasapindade kohal oleva istme või pinkistmete leeni osana, v.a piirkondades 1 ja 2 asuvad osad.

9. Samaväärsed katsemeetodid

Kui kasutatakse muud katsemeetodit kui eespool olevates punktides 2, 3 ja 4 ning 2. liites määratletud katsemeetodeid, tuleb tõestada selle võrdväärsust.

KASUTUSJUHEND

Reguleeritavate peatugedega istmete puhul esitavad tootjad peatugede kasutamis-, reguleerimis-, lukustamis- ja vajaduse korral eemaldamisjuhendi.

2. liide

Energia hajumise katse kord

1. Paigaldus, katseseadmed, salvestusvahendid ja menetlus

1.1.

Ülesseadmine

1.1.1.

Iste kinnitatakse tootja antud kinnitusdetailidega kindlalt katsestendi külge nii, nagu see on sõidukisse paigaldatult, et see pärast lööki ei liiguks.

1.1.2.

Kui leen on reguleeritav, lukustatakse see 1. liite punktis 1.1 määratletud asendis.

1.1.3.

Kui istme juurde kuulub peatugi, paigaldatakse see leenile nii nagu sõidukis oleva istme puhul. Kui tegemist on eraldi seisva peatoega, kinnitatakse see sõiduki kere selle osa külge, mille külge see tavaliselt paigaldatakse.

1.1.4.

Kui peatugi on reguleeritav, pannakse see kõige ebasoodsamasse asendisse, mida reguleerimissüsteem võimaldab.

1.2.

Katseseade

1.2.1.

Seade koosneb pendlist, mille pöördtelg toetub kuullaagritele ja mille vähendatud mass ( 22 ) löögikeskmes on 6,8 kg. Pendli madalamas otsas on 165 mm läbimõõduga jäik peakujuline katseseade, mille kese ühtib pendli löögikeskmega.

1.2.2.

Peakujulise katseseadme külge kinnitatakse kaks kiirendusmõõturit ja kiirusemõõtja, mis on suutelised mõõtma väärtusi löögi suunas.

1.3.

Salvestusvahendid

Kasutatavad salvestusvahendid peavad võimaldama mõõta järgmise täpsusega:

1.3.1.

Kiirendus

täpsus: ± 5 % tegelikust väärtusest,

andmekanali sagedusklass: klass 600, mis vastab ISO standardile 6487 (1978),

ristisuunas tundlikkus: ≤ 5 % skaala madalaimast kohast.

1.3.2.

Kiirus

täpsus: ± 2,5 % tegelikust väärtusest,

tundlikkus: 0,5 km/h.

1.3.3.

Aja mõõtmine

mõõteriistad võimaldavad võtta aega kogu tegevuse jooksul ning anda näitusid tuhandiksekundilise täpsusega;

katse analüüsimiseks kasutataval salvestusel märgitakse ära löögi algusmoment, mil peakujuline katseseade ja katsetatav objekt puutuvad esmakordselt kokku.

1.4.

Katsemenetlus

1.4.1.

Katsed leeniga

Käesoleva liite punkti 1.1 kohaselt paigaldatud leenile tagant ettepoole antava löögi suund on pikitasapinnal, mis on vertikaalsuunas 45° nurga all.

Katselabor valib alla 5 mm kumerusraadiusega pindadel katsepunktid 1. liite punktis 8.1.2 määratletud piirkonnas 1 või vajaduse korral 1. liite punktis 8.1.2 määratletud piirkonnas 2.

1.4.2.

Katsed peatoega

Peatoed paigaldatakse ja reguleeritakse käesoleva liite punkti 1.1 kirjelduse kohaselt. Löögid antakse katselabori valitud alla 5 mm kumerusraadiusega pindadel olevatele punktidele 1. liite punktis 8.1.1 määratletud piirkonnas 1 ja võimalikult ka 1. liite punktis 8.1.2 määratletud piirkonnas 2.

1.4.2.1.

Tagumise külje puhul on tagant ettepoole antava löögi suund pikitasapinnal, mis on vertikaalsuunas 45° nurga all.

1.4.2.2.

Esikülje puhul on eest tahapoole antava löögi suund pikitasapinnal horisontaalne.

1.4.2.3.

Esi- ja tagumisi alasid piirab 1. liite punktis 5 kindlaksmääratud peatoe ülemise ääre horisontaalne puutetasapind.

1.4.3.

Peakujuline katseseade põrkub katsetatava objektiga kiirusel 24,1 km/h; see kiirus saadakse kas ainult pöörlemisenergia abil või kasutatakse pöörduvat lisaseadet.

2. Tulemused

Aeglustusmääraks võetakse kahe aeglustusmõõdiku näitude keskmine.

3. Samaväärsed menetlused

(Vt käesoleva lisa 1. liite punkt 9.)

3. liide

Istme kinnituspunktide ja nende reguleerimis-, lukustus- ja nihutussüsteemide tugevuskatse meetod

1. Inertsi mõjude takistuskatse

1.1.	Katsetatavad istmed paigaldatakse selle sõiduki keresse, mille jaoks need mõeldud on. Sõiduki kere kinnitatakse kindalt katsesõiduki külge järgnevates punktides ettenähtud korra kohaselt.

1.2.	Sõiduki keret ei või kinnitada katsesõiduki külge, kasutades menetlust, mis tugevdaks istme kinnituspunkte.

1.3.	Istmed ja nende osad reguleeritakse ja lukustatakse punktis 1.1 ettenähtud korras ühte asenditest, mida on kirjeldatud käesoleva lisa 1. liite punktides 3.3 või 3.4.

1.4.	Kui teatud rühma kuuluvatel istmetel ei ole käesoleva lisa punkti 2.2 tähenduses olulisi erinevusi, võib 1. liite punktides 3.1 ja 3.2 ettenähtud katsed teha ühe istmega, mis on reguleeritud kõige eesmisesse asendisse, ja teise istmega, mis on reguleeritud kõige tagumisse asendisse.

1.5.	Katsesõiduki aeglustust mõõdetakse andmekanalitega, mille sagedusklass on (CFC) 60, mis vastab rahvusvahelise standardi ISO 6487 (1980) karakteristikutele.

2. Kogu sõiduki jäiga tõkkega kokkupõrke katse

2.1.

Tõke on raudbetoonplokk, mis on vähemalt 3 m lai, vähemalt 1,5 m kõrge ja vähemalt 0,6 m paks. Selle esikülg on risti hoovõturaja lõpuosaga ning seda katavad 19 ± 1 mm paksused vineertahvlid. Raudbetoonploki taha surutakse kokku vähemalt 90 tonni pinnast. Raudbetoontõkke ja pinnase võib asendada tõketega, millel on samasugune esipind, eeldusel et nende kasutamisel on katsetulemused samaväärsed.

2.2.

Kokkupõrke hetkel sõidab sõiduk vabalt. See jõuab tõkkeni kokkupõrkeseinaga ristisuunas. Sõiduki esiosa keskvertikaaljoone ja kokkupõrkeseina keskvertikaaljoone vaheline maksimaalne lubatud põikihälve on ± 30 cm; kokkupõrke ajal ei juhita sõidukit enam ühegi lisajuhtimis- ega tõukava seadmega. Kokkupõrkel on kiirus 48,3 kuni 53,1 km/h.

2.3.

Toitesüsteem täidetakse veega, mille mass võrdub 90 %ga tootja määratletud täispaagi massist.

2.3.1.

Kõik muud süsteemid (pidurdus-, jahutus- jne) võivad olla tühjad; sellisel juhul vedelike mass korvatakse.

Joonis 1a

Joonis 1b

Joonis 2

Joonis 3

Peatoe tühikute mõõtme a kindlaksmääramine

Horisontaaltühikute näidis

Märkus: lõige A-A tehakse tühikupiirkonna punktis, kus kera jõudu avaldamata maksimaalselt sisse tungib.

Vertikaaltühikute näidis

Märkus: Lõige A-A tehakse tühikupiirkonna punktis, kus kera jõudu avaldamata maksimaalselt sisse tungib.”

III LISA

RAKENDUSALA, MÕISTED JA NÕUDED M2- JA M3-KATEGOORIA TEATAVATE SÕIDUKITE OSAS

1. Rakendusala

1.1.

Käesolevat lisa kohaldatakse M2- ja M3-kategooria sõidukite istmete suhtes, v.a nende kategooriate sõidukid, mis on mõeldud linnas kasutamiseks ja kus on seisukohad, järgmiselt:

1.1.1.

iga kaassõitja istme suhtes, mis on mõeldud paigutamiseks näoga sõidu suunas;

1.1.2.

sõidukis olevate istme kinnituspunktide suhtes, mis on mõeldud paigaldamiseks koos punktis 1.1 osutatud istmetega või mis tahes muu istmetüübiga, mida võib ilmselt paigaldada nendele kinnituspunktidele.

1.2.	Käesoleva lisa asemel võib M2-kategooria sõidukite tüübikinnituse saada II lisa alusel.

1.3.	Sõidukitele, mille osa istmete puhul võib kohaldada direktiivi 76/115/EMÜ I lisa punktis 5.5.4 sätestatud erandit, antakse tüübikinnitus käesoleva lisa alusel.

1.4.	Käesolevas lisas kirjeldatud katseid võib kohaldada ka muude sõidukiosade suhtes (sealhulgas seljaga sõidu suunas olevad istmed) direktiivi 77/541/EMÜ I lisa punkti 3.1.10 ja direktiivi 76/115/EMÜ I lisa punkti 4.3.7 alusel.

2. Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.	Istme tüübikinnitus – istme kui osa tüübikinnitus seoses sõidusuunas olevatel istmetel istuvate sõitjate kaitsega istmete tugevuse ja leenide konstruktsiooni osas.

2.2.	Sõiduki tüübikinnitus – sõiduki tüübikinnitus sõiduki nende kereosade tugevusega seoses, mille külge istmed kinnitatakse, ja seoses istmete paigaldusega.

2.3.

Istmetüüp – istmed, mis oluliselt ei erine järgmiste omaduste poolest, mis võivad mõjutada nende tugevust ja ohtlikkust:

2.3.1.

kandvate osade ehitus, kuju, mõõtmed ja materjalid;

2.3.2.

leeni reguleerimis- ja lukustussüsteemide tüübid ja mõõtmed;

2.3.3.

kinnitusdetailide ja tugede (näit jalad) mõõtmed, ehitus ja materjalid.

2.4.	Sõidukitüüp – mootorsõidukid, mis ei erine selliste oluliste omaduste poolest nagu: — käesoleva direktiivi tähenduses olulised ehituslikud omadused ja — sõidukisse paigaldatud osa EÜ tüübikinnitusega istmetüüp (istmetüübid) olemasolu korral.

2.5.

Iste — ühele või mitmele täiskasvanule sõidukis kasutamiseks mõeldud konstruktsioon koos istmekatte ja kinnitustega, mis tavaliselt on ühendatud sõiduki kerega.

Olenevalt sõidu suunast määratletakse iste järgmiselt:

2.5.1.

2.5.2.

2.5.3.

Küljega sõidu suunas olev iste — iste, mille paigutus sõiduki vertikaalse sümmeetriatasandi suhtes ei vasta punktides 2.5.1. või 2.5.2. esitatud määratlustele.

2.6.	Üksikiste – ühe istuva sõitja jaoks mõeldud ja ehitatud iste.

2.7.	Topeltiste – kahe kõrvuti istuva sõitja jaoks mõeldud ja ehitatud iste; kahte kõrvuti olevat ühenduseta istet loetakse kaheks üksikistmeks.

2.8.	Istmerida – kolme või enama kõrvuti istuva sõitja jaoks mõeldud ja ehitatud iste; kõrvuti asetatud üksikistmeid või topeltistmeid ei loeta istmereaks.

2.9.	Istmepadi – istmeosa, mis on asetatud peaaegu horisontaalselt ja mis on mõeldud istuva sõitja toetamiseks.

2.10.

Leen – istmeosa, mis on peaaegu vertikaalne ja mis on mõeldud sõitja selja, õlgade ja võimaluse korral pea toetamiseks.

2.11.

Reguleerimissüsteem – seadis istme või selle osade reguleerimiseks sõitjale sobivasse asendisse.

2.12.

Nihutussüsteem – seadis, mis võimaldab nihutada külg- või pikisuunas istme või mõne istme osa kaldenurka istme või istme osade kindla vaheasendita, et hõlbustada sõitjate pääsu sõidukisse.

2.13.

Lukustussüsteem – seade, mis tagab istme ja selle osade püsimise kasutusasendis.

2.14.

Kinnituspunkt – sõiduki põranda või kere osa, mille külge võib kinnitada istme.

2.15.

Kinnitusdetailid – poldid või muud osad, mida kasutatakse istme kinnitamiseks sõiduki külge.

2.16.

Katsesõiduk – katseseade, mis on tehtud ja mida kasutatakse liiklusõnnetuste, sealhulgas laupkokkupõrgete dünaamiliseks taasesituseks.

2.17.

Lisaiste – mannekeeni iste, mis asub katsesõidukis katsetatava istme taga. See iste on katsetatava istme taga sõidukis kasutatava istme representatiiviste.

2.18.

Võrdlustasapind – tasapind, mis läbib mannekeeni kandade puutepunkte ja mida kasutatakse punkti H ja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramiseks mootorsõiduki istekohal.

2.19.

Võrdluskõrgus – istme ülemise ääre kõrgus võrdlustasapinnast.

2.20.

Mannekeen – Hybrid II või III spetsifikatsioonile vastav mannekeen. ( 23 )

2.21.

Võrdlusvöönd – teineteisest 400 mm kaugusel ja punkti H suhtes sümmeetrilise kahe vertikaalse pikitasapinna vaheline ruum, mis on määratletud direktiivi 74/60/EMÜ II lisas kirjeldatud seadme pöörlemisega vertikaaltasapinnalt horisontaaltasapinnale. Seade on asetatud selles lisas kirjeldatud kohta ja reguleeritud 840 mm maksimaalkõrgusele.

2.22.

Kolmepunktivöö – käesoleva direktiivi tähenduses hõlmab ka enam kui kolme kinnituspunktiga turvavöösid.

2.23.

Istmetevaheline kaugus – põrandast 620 mm kõrgusel mõõdetud kahe järjestikuse istme horisontaalne vahemaa tagumise leeni esikülje ja esimese leeni tagumise külje vahel.

3. Istmetele esitatavad nõuded

3.1.	Tootja taotlusel kohaldatakse iga istmetüübi suhtes kas 1. liite (dünaamiline koormuskatse) või 5. ja 6. liite (staatiline koormuskatse) nõudeid.

3.2.	Istmetüübi läbitud katsed dokumenteeritakse tüübikinnitustunnistuse addendumis (I lisa 4. liide).

3.3.	Igas esitatud reguleerimis- ja nihutussüsteemis on lukustussüsteem, mis toimib automaatselt.

3.4.	Kuid reguleerimis- ja lukustussüsteemid ei pea katse järel olema töökorras.

3.5.	Peatugi paigaldatakse kõigi täismassiga kuni 3 500 kg M2-kategooria sõidukite kõigile välimistele esiistmetele; nendele sõidukitele paigaldatud peatoed vastavad käesoleva lisa või direktiivi 78/932/EMÜ nõuetele.

4. Sõidukitüübi istmete kinnituspunktidele esitatavad nõuded

4.1.

Sõidukis olevate istmete kinnituspunktid peavad pidama vastu:

4.1.1.

kas 2. liites kirjeldatud katsele;

4.1.2.

või 1. liites ettenähtud katsetele, kui iste on paigaldatud sõiduki katsetatava kereosa külge. Iste ei pea olema tüübikinnitusega iste, eeldusel et see vastab eespool nimetatud liite punkti 3.2.1 nõuetele.

4.2.	Kinnituspunkti või seda ümbritseva ala jäävdeformatsioon, kaasa arvatud murdumine, on lubatud, eeldusel et ettenähtud jõudu on rakendatud selleks määratud aja jooksul.

4.3.	Kui sõidukil on mitu kinnitustüüpi, tehakse sõiduki tüübikinnituse saamiseks katsed iga tüübiga.

4.4.	Istme ja sõiduki üheaegse tüübikinnituse saamiseks võib teha ühe katse.

4.5.

M3-kategooria sõidukite puhul loetakse istmete kinnituspunktid punktide 4.1 ja 4.2 nõuetele vastavaks, kui vastavate istekohtade turvavööde kinnituspunktid asuvad otse paigaldatavate istmete küljes ja need turvavöö kinnituspunktid vastavad direktiivi 76/115/EMÜ nõuetele ning vajaduse korral selle I lisa punktis 5.5.4 sätestatud erandile.

5. Istme sõidukitüüpi paigaldamise nõuded

5.1.

Kõigile näoga sõidu suunas paigaldatavatele istmetele antakse tüübikinnitus käesoleva lisa punkti 3 nõuete ja järgmiste tingimuste alusel:

5.1.1.

istme võrdluskõrgus on vähemalt 1 m ja

5.1.2.

vahetult taga oleva istme punkt H on alla 72 mm kõrgem kõnealuse istme punktist H või kui tagumine iste on üle 72 mm kõrgem, katsetatakse istet ja antakse paigalduse tüübikinnitus selles asendis.

5.2.

Kui tüübikinnitus antakse 1. liite alusel, kohaldatakse katset nr 1 ja nr 2, v.a järgmised juhud:

5.2.1.

Katset nr 1 ei kohaldata, kui istme tagumise osa vastu ei saa turvavööga kinnitamata sõitja ennast ära lüüa (st otse katsetatava istme taga ei ole näoga sõidu suunas istet).

5.2.2.

Katset nr 2 ei kohaldata:

5.2.2.1.

kui istme tagumise osa vastu ei saa turvavööga kinnitatud sõitja ennast ära lüüa või

5.2.2.2.

kui tagumine iste on varustatud kolmepunktivööga, mille kinnituspunktid vastavad täielikult direktiivile 76/115/EMÜ (erandita) või

5.2.2.3.

kui iste vastab käesoleva lisa 6. liite nõuetele.

5.3.

Kui tüübikinnitus antakse 5. ja 6. liite alusel, kohaldatakse kõiki katseid, v.a järgmised juhud:

5.3.1.

5. liite katset ei kohaldata, kui istme tagumise osa vastu ei saa turvavööga kinnitamata sõitja ennast ära lüüa (st otse katsetatava istme taga ei ole näoga sõidu suunas istet).

5.3.2.

6. liite katset ei kohaldata:

5.3.2.1.

kui istme tagumise osa vastu ei saa turvavööga kinnitatud sõitja ennast ära lüüa või

5.3.2.2.

kui tagumine iste on varustatud kolmepunktivööga, mille kinnituspunktid vastavad täielikult direktiivile 76/115/EMÜ (erandita).

1. liide

Istmete katsemenetlused vastavalt punktile 3 ja/või kinnituspunktide katsemenetlused vastavalt punktile 4.1.2

1. Nõuded

1.1.

Katsetega tuleb kindlaks määrata:

1.1.1.

kas eespool olev iste (olevad istmed) ja/või turvavöö kasutamine hoiab sõitja (sõitjad) korralikult oma kohal.

1.1.1.1.

Nõue loetakse täidetuks, kui mannekeeni mis tahes kereosa ja pea ei liigu lisaistme punktist R 1,6 m kaugusel asuvast vertikaalsest risttasapinnast ettepoole;

1.1.2.

Kui sõitja(d) ei saa raskeid vigastusi.

1.1.2.1.

Nõue loetakse täidetuks, kui on täidetud järgmised 4. liite kohaselt kindlaksmääratud mõõtemannekeeni biomehaanilised vastavuskriteeriumid; need on:

1.1.2.1.1.

pea ohutuse tingimus HAC on alla 500;

1.1.2.1.2.

rindkere ohutuse tingimus (ThAC) on alla 30 g, v.a kokku alla 3 ms pikkuste ajavahemike puhul (g = 9,81 m/s2);

1.1.2.1.3.

reieluu ohutuse tingimus (FAC) on alla 10 kN ning üle 20 ms pikkuste ajavahemike puhul ei ületa see 8 kN.

1.1.3.

Iste ja istme kinnitused on piisavalt tugevad. Nõue loetakse täidetuks, kui:

1.1.3.1.

istme, istme kinnituse või lisavarustuse ükski osa ei tule katse käigus täiesti lahti;

1.1.3.2.

iste jääb kindlalt oma kohale isegi siis, kui üks või mitu kinnituspunkti tuleb osaliselt lahti ning lukustussüsteemid on kogu katse ajal lukustunud;

1.1.3.3.

katse järel ei ole istme või lisavarustuse ükski struktuuriosa murdunud ning sellel ei ole teravaid servi ega nurki, mis võiksid tekitada kehavigastusi.

1.2.

Kõik seadmed, mis moodustavad leeni või selle lisavarustuse osad, peavad olema sellised, et need ei tekitaks kokkupõrke ajal sõitjale kehavigastusi. Nõue loetakse täidetuks, kui iga 165 mm läbimõõduga keraga kokkupuutuva osa kumerusraadius on vähemalt 5 mm.

1.2.1.

Kui eespool nimetatud kinnituste ja lisavarustuse mis tahes osa on tehtud materjalist, mille Shore’i kõvadus A jäigal alusel on alla 50, kohaldatakse punktis 3.3 kehtestatud nõudeid ainult jäiga aluse suhtes.

1.2.2.

Selliste leeni osade suhtes nagu istme reguleerimisseadmed ja lisavarustus ei kohaldata punkti 3.3 nõudeid, kui puhkeasendis on need võrdlustasapinnast 400 mm kõrgemal asuvast horisontaaltasapinnast madalamal ja olenemata sellest, kas sõitja puutub nendega kokku või mitte.

2. Katsetatava istme ettevalmistamine

2.1.

Katsetatav iste paigaldatakse:

2.1.1.

kas sõiduki kere representatiivkatsealusele

2.1.2.

või jäigale katsealusele.

2.2.	Katsealusel olevad katsetatava istme (katsetatavate istmete) kinnituspunktid on identsed või neil on samad karakteristikud kui sõidukis (sõidukites), mille jaoks iste on mõeldud.

2.3.	Katsetatav iste on täielik, see on koos polsterduse ja lisavarustusega. Kui iste on varustatud lauaga, pannakse see ülestõstetud asendisse.

2.4.	Kui iste on külgsuunas reguleeritav, pannakse see kõige rohkem väljaulatuvasse asendisse.

2.5.

Kui leen on reguleeritav, reguleeritakse see nii, et punkti H kindlaksmääramiseks kasutatud mannekeeni torso kaldenurk ja mootorsõidukite istekohtadel torso tegelik kaldenurk oleks võimalikult lähedal tootja soovitatud kaldenurgale tavakasutuse puhul või kui tootja konkreetsed soovitused puuduvad, võimalikul lähedal 25 kraadile vertikaalsuunas tahapoole.

2.6.	Kui iste on varustatud reguleeritava kõrgusega peatoega, pannakse see kõige madalamasse asendisse.

2.7.	Nii lisa- kui katsetatavale istmele paigaldatakse tüübikinnitusega turvavööd, mis vastavad direktiivile 77/541/EMÜ ja on kinnitatud kinnituspunktide külge vastavalt direktiivile 76/115/EMÜ.

3. Dünaamilised koormuskatsed

3.0.	Katse nr 1

3.1.	Katsealus paigutatakse katsesõidukile.

3.2.

Lisaiste

Lisaiste võib olla sama tüüpi kui katsetatav iste ning see asub katsetatava istme suhtes paralleelselt otse selle taga, kaks istet on samal kõrgusel, need on ühesuguselt reguleeritud ja nendevaheline kaugus on 750 mm.

3.2.1.

Kui kasutatakse erinevat tüüpi lisaistet, tuleb see ära märkida tüübikinnitustunnistuse addendumis (I lisa 4. liide).

3.3.

Mannekeen

Mannekeen asetatakse katsetatava istme iga istekoha taha järgmiselt.

3.3.1.

Mannekeen asetatakse turvavööga kinnitamata kujul lisaistmele nii, et selle sümmeetriatasapind vastab kõnealuse istekoha sümmeetriatasapinnale.

3.3.2.

Mannekeeni käed on reitel puhkeasendis ja küünarnukid toetuvad leenile; jalad on maksimaalselt välja sirutatud ja on võimaluse korral paralleelsed; kannad puudutavad põrandat.

3.3.3.

Iga vajaminev mannekeen asetatakse istmele vastavalt järgmisele menetlusele:

3.3.3.1.

mannekeen pannakse istmele asendis, mis on võimalikult lähedal soovitavale asendile;

3.3.3.2.

sile jäik pind, mille mõõtmed on 76 mm × 76 mm, asetatakse võimalikult madalale mannekeeni torso esiosa vastu;

3.3.3.3.

siledat pinda surutakse koormusega 25–35 daN horisontaalselt mannekeeni torso vastu:

3.3.3.3.1.

torso tõmmatakse õlgadest ettepoole vertikaalasendisse, seejärel pannakse tagasi leeni vastu. Toimingut korratakse kaks korda;

3.3.3.3.2.

torsot liigutamata pannakse pea sellisesse asendisse, et peas olevaid mõõteriistu toetav alus on horisontaalne ja pea kesksagitaaltasapind on sõiduki kesksagitaaltasapinnaga paralleelne;

3.3.3.4.

sile pind eemaldatakse ettevaatlikult;

3.3.3.5.

mannekeeni liigutatakse istmel ettepoole ja korratakse eespool kirjeldatud paigaldusmenetlust;

3.3.3.6.

vajaduse korral korrigeeritakse alajäsemete asendit;

3.3.3.7.

paigaldatud mõõteriistad ei või mingil moel mõjutada mannekeeni liikumist kokkupõrke ajal;

3.3.3.8.

mõõteriistade temperatuur stabiliseeritakse enne katset ja võimaluse korral hoitakse vahemikus 19–26 °C.

3.4.

Kokkupõrke simuleerimine

3.4.1.

Katsesõiduki kiirus kokkupõrkel on 30–32 km/h.

3.4.2.

Katsesõiduki aeglustamine kokkupõrkekatse käigus vastab allpool esitatud joonise 1 sätetele. Katsesõiduki aeglustusaeg jääb joonisel 1 näidatud piirkõverate vahele, välja arvatud kokku alla 3 ms pikkused ajavahemikud.

3.4.3.

Lisaks sellele on keskmine aeglustus 6,5 kuni 8,5 g.

3.5.

Katse nr 2

3.5.1.

Korratakse katset nr 1 lisaistmel istuva mannekeeniga; mannekeen kinnitatakse turvavööga, mis on paigaldatud ja reguleeritud tootja juhendi kohaselt. Katse nr 2 puhul kasutatud turvavöö kinnituspunktide arv märgitakse tüübikinnitustunnistuse addendumisse (I lisa 4. liide).

3.5.2.

Lisaiste on katsetatava istmega sama tüüpi või erinevat tüüpi, mille üksikasjad märgitakse tüübikinnitustunnistuse addendumisse (I lisa 4. liide).

3.5.3.

Katset nr 2 võib kohaldada ka muude sõidukiosade suhtes kui istmed, sellele on osutatud direktiivi 77/541/EMÜ punktis 3.1.10 ja direktiivi 76/115/EMÜ punktis 4.3.7.

3.5.4.

Juhul kui katse nr 2 viiakse läbi kolmepunktivööga kinnitatud mannekeeniga ja vigastuste kriteeriume ei ületata, loetakse lisaiste seoses paigaldamisega direktiivis 76/115/EMÜ määratletud staatiliste koormuskatsete nõuetele ja ülemise kinnituspunkti liikumiskatse nõuetele vastavaks.

Joonis 1

2. liide

Sõiduki kinnituspunktide katsekord punkti 4.1.1 kohaldamisel

1. Katseseade

1.1.	Jäik struktuur, mis esindab piisavalt sõidukis kasutamiseks mõeldud istet, kinnitatakse tootja antud kinnitusvahenditega (poldid, kruvid jne).

1.2.	Kui sama kinnituspunkti külge saab kinnitada mitut istmetüüpi, mis erinevad jalgade esi- ja tagaservade vahelise vahemaa poolest, tehakse katse kõige lühemate jalgadega istmega. Kasutatud jalad märgitakse tüübikinnitustunnistusele.

2. Katsemenetlus

2.1.

Kohaldatakse jõudu F:

2.1.1.

punktis 1.1 määratletud jäiga struktuuriga võrdlustasandist 750 mm kõrgusel vertikaaljoonel, mis sisaldab hulknurgaga, mille tippudeks on erinevad kinnituspunktid või võimaluse korral istme välimised kinnituspunktid, piiritletud pinna geomeetrilist keset;

2.1.2.

horisontaalselt sõiduki esiosa suunas;

2.1.3.

võimalikult kiiresti ja vähemalt 0,2 s jooksul.

2.2.

Jõud F määratakse kindlaks kas:

2.2.1.

järgmise valemi abil: F = (5000 ± 50) × i,

kus F on antud N-des ja i näitab istme istekohtade arvu, mille kinnituspunkte katsetatakse ja tüübikinnitust taotletakse; või teeb seda taotluse esitamisel tootja

2.2.2.

vastavalt 1. liites kirjeldatud dünaamiliste koormuskatsete ajal mõõdetud representatiivkoormustele.

3. liide

Tehtavad mõõtmised

1.	Kõik vajalikud mõõtmised tehakse mõõtesüsteemides, mis vastavad 1987. aastal avaldatud ISO 6487 rahvusvahelise standardi „Technique of measurement in impact tests: Instrumentation” nõuetele.

Dünaamiline koormuskatse

2.1.	Katsesõidukil tehtavad mõõtmised Katsesõiduki aeglustuskarakteristikuid mõõdetakse katsesõiduki jäigal raamil mõõdetud aeglustuste alusel mõõtesüsteemis, mille andmekanali sagedusklass on 60.

2.2.

Mannekeenidel tehtavad mõõtmised

Mõõtevahendite näidud salvestatakse sõltumatute andmekanalite kaudu, mille sagedusklassid on järgmised.

2.2.1.

Mannekeeni peas tehtavad mõõtmised

Kolmeteljeline täiskiirendus raskuskeskme (γr) suhtes ( 24 ) mõõdetakse andmekanali sagedusklassiga 600.

2.2.2.

Mannekeeni rindkeres tehtavad mõõtmised

Täiskiirendus raskuskeskmes mõõdetakse andmekanali sagedusklassiga 180.

2.2.3.

Mannekeeni reieluus tehtavad mõõtmised

Telgsurvejõudu mõõdetakse andmekanali sagedusklassiga 600.

4. liide

Ohutustingimuste kindlaksmääramine

1. Pea ohutuse tingimus (HAC)

1.1.	See ohutustingimus (HAC) arvutatakse vastavalt 3. liite punktile 2.2.1 mõõdetud kolmeteljelise täiskiirenduse alusel, kasutades järgmist valemit: , kus t1 ja t2 on mis tahes ajaväärtused katse ajal, HAC on t1 ja t2 vaheline maksimaalväärtus. t1 ja t2 väärtused väljendatakse sekundites.

2. Rindkere ohutuse tingimus (ThAC)

2.1.	See tingimus määratakse kindlaks vastavalt 3. liite punktile 2.2.2 mõõdetud ja g-des väljendatud täiskiirenduse absoluutväärtusega ja ms-des väljendatud kiirendusajaga.

3. Reieluu ohutuse tingimus (FAC)

See tingimus määratakse kindlaks kN-des väljendatud survekoormusega, mis on edastatud teljesuunaliselt mannekeeni mõlemale reieluule ja on mõõdetud vastavalt 3. liite punktile 2.2.3, ning ms-des väljendatud survekoormuse kestusega.

5. liide

Staatilise koormuskatse nõuded ja menetlus

1. Nõuded

1.1.

Vastavalt käesolevale liitele katsetatavatele istmetele esitatavate nõuete eesmärk on kindlaks määrata:

1.1.1.

kas eespool olevad istmed hoiavad sõitjaid korralikult kinni;

1.1.2.

ega sõitjad ei saa raskeid vigastusi ja

1.1.3

kas iste ja istme kinnitused on piisavalt tugevad.

1.2.	Punkti 1.1.1 nõuded loetakse täidetuks, kui punktis 2.2.1 ettenähtud iga rakendatava jõu keskpunkt, mida mõõdetakse horisontaaltasapinnal ja asjaomase istekoha keskpikitasapinnal, nihkub maksimaalselt kuni 400 mm.

1.3.

Punkti 1.1.2 nõuded loetakse täidetuks, kui järgmised karakteristikud on täidetud:

1.3.1.

Punktis 2.2.1 ettenähtud iga rakendatava jõu keskpunkt, mida mõõdetakse punkti 1.2 ettenähtud korras, nihkub vähemalt 100 mm.

1.3.2.

Punktis 2.2.2 ettenähtud iga rakendatava jõu keskpunkt, mida mõõdetakse punktis 1.2 ettenähtud korras, nihkub vähemalt 50 mm.

1.3.3.

1.3.4.

Kui eespool nimetatud kinnituste ja lisavarustuse mis tahes osa on tehtud materjalist, mille Shore’i kõvadus A jäigal alusel on alla 50, kohaldatakse punktis 1.3.3 kehtestatud nõudeid ainult jäiga aluse suhtes.

1.3.5.

Selliste leeni osade suhtes nagu istme reguleerimisseadmed ja lisavarustus ei kohaldata punkti 1.3.3 nõudeid, kui puhkeasendis on need võrdlustasapinnast 400 mm kõrgemal asuvast horisontaaltasapinnast madalamal ja olenemata sellest, kas sõitja puutub nendega kokku või mitte.

1.4.

Punkti 1.1.3 nõuded loetakse täidetuks, kui:

1.4.1.

ükski istme, istme kinnituse või lisavarustuse osa ei tule katse käigus täiesti lahti;

1.4.2.

iste jääb kindlalt oma kohale isegi siis, kui üks või mitu kinnituspunkti tuleb osaliselt lahti ning lukustussüsteemid on kogu katse ajal lukustatud;

1.4.3.

katse järel ei ole ükski istme või lisavarustuse struktuuriosa murdunud ning sellel ei ole teravaid servi ega nurki, mis võiksid tekitada kehavigastusi.

2. Staatilised koormuskatsed

2.1. Katseseade

2.1.1.

Katseseade koosneb silindrilisest pinnast, mille kumerusraadius on 82 (± 3 mm) ja laius:

2.1.1.1.

on ülemise vormi puhul vähemalt võrdne katsetatava istme iga istekoha leeni laiusega;

2.1.1.2.

on alumise vormi puhul 320 (– 0 + 10 mm), nagu näha käesoleva liite joonisel 1.

2.1.2.

Istmeosade vastu toetuvad pinnad tehakse materjalist, mille Shore’i kõvadus A on vähemalt 80.

2.1.3.

Iga silinderpind on varustatud vähemalt ühe jõuanduriga, millega saab mõõta punktis 2.2.1.1 määratletud suunas rakendatud jõude.

2.2. Katsemenetlus

2.2.1.

Istme tagumisel küljel rakendatakse katsejõudu

iga istekoha juures, kasutades punktile 2.1 vastavat seadet.

2.2.1.1.

Jõu rakendamissuund on asjaomase istekoha vertikaalsel kesktasapinnal; see on horisontaalne ning suunatud istme tagumiselt küljelt ettepoole.

2.2.1.2.

See suund on kõrgusel H1, mis on vahemikus 0,70 kuni 0,80 m ja on võrdlustasapinna kohal. Täpse kõrguse määrab kindlaks tootja.

2.2.2.

Samaaegselt rakendatakse katsejõudu

istme tagumisel küljel iga istekoha juures samal vertikaaltasapinnal ja samas suunas kõrgusel H2, mis on 0,45–0,55 m kõrgusel võrdlustasapinna kohal, kasutades punktile 2.1 vastavat seadet. Täpse kõrguse määrab kindlaks tootja.

2.2.3.

Punktides 2.2.1 ja 2.2.2 määratletud jõudude rakendamisel hoitakse katsevorme võimalikult palju kontaktis istme tagumise küljega. Katsevormid võivad pöörelda horisontaaltasapinnal.

2.2.4.

Kui iste koosneb mitmest istekohast, rakendatakse igale istekohale jõudu üheaegselt ning ülemisi ja alumisi katsevorme on sama palju kui istekohti.

2.2.5.

Katsevormi ja iga istekoha algasend määratakse kindlaks nii, et katseseadmed viiakse istmega kontakti jõu abil, mis on vähemalt 20 N.

2.2.6.

Punktides 2.2.1 ja 2.2.2 osutatud jõudusid rakendatakse võimalikult kiiresti ning neid hoitakse koos olenemata deformatsioonist kindla väärtuse juures vähemalt 0,2 sekundit.

2.2.7.

Kui katse on tehtud ühe või mitme jõuga, kuid mitte kõigi jõududega, ja need on suuremad punktides 2.2.1 ja 2.2.2 osutatud jõududest ning kui iste vastab nõuetele, loetakse katse edukaks.

Joonis 1

6. liide

M2- ja M3-kategooria sõidukite leenide tagumiste külgede energia neeldumise karakteristikud

Käesoleva lisa punktis 2.2.1 määratletud võrdlusvööndis asuvate leenide tagumiste külgede osi kontrollitakse tootja taotlusel vastavalt direktiivi 74/60/EMÜ III lisas kehtestatud energia neeldumise nõuetele. Selleks katsetatakse kogu paigaldatud lisavarustust kõigis kasutusasendites, v.a lauad, mis pannakse ülestõstetud asendisse.

2.	Katsele viidatakse istme tüübikinnitustunnistuse addendumis (I lisa 4. liide). Lisatakse joonised, mis näitavad leeni tagumise osa piirkonda, mille energia hajumist on kontrollitud.

3.	Katset võib kohaldada muude sõidukiosade suhtes kui istmed (1. liite punkt 3.5.3).

IV LISA

II JA III LISA ALLA MITTEKUULUVATE SÕIDUKITE ÜLDNÕUDED

1. Üldosa

1.1.	Käesolevas lisas sätestatud nõudeid kohaldatakse N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukite suhtes ning M2- ja M3-kategooria sõidukite suhtes, mida III lisa ei hõlma. Väljaarvatud punkti 2.5. sätted, kohaldatakse neid nõudeid kõikide sõidukikategooriate küljega sõidu suunas olevate istmete suhtes.

2. Üldnõuded

2.1.	Istmed ja pinkistmed peavad olema kindlalt kinnitatud sõiduki külge.

2.2.	Liikuvaid ja pinkistmeid peab saama igas võimalikus asendis automaatselt lukustada.

2.3.	Reguleeritavaid leene peab saama igas võimalikus asendis lukustada.

2.4.	Kõik istmed, mida saab kallutada ettepoole või millel on kokkuklapitavad seljatoed, peavad tavaasendis automaatselt lukustuma. Käesolevat nõuet ei kohaldata istmete suhtes, mis on paigaldatud I, II või A klassi M2- või M3- kategooria sõidukite ratastoolidele ettenähtud kohtadele.