1972R0574 — ET — 28.04.2006 — 013.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 574/72,

21. märts 1972,

millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord

(Konsolideeritud tekst — EÜT L 28, 30.1.1997, lk 1 ( 1 ))

(EÜT L 074, 30.1.1997, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1290/97, 27. juuni 1997,

  L 176

1

4.7.1997

►M2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1223/98, 4. juuni 1998,

  L 168

1

13.6.1998

►M3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1606/98, 29. juuni 1998,

  L 209

1

25.7.1998

►M4

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 307/1999, 8. veebruar 1999,

  L 38

1

12.2.1999

►M5

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1399/1999, 29. aprill 1999,

  L 164

1

30.6.1999

►M6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 89/2001, 17. jaanuar 2001,

  L 14

16

18.1.2001

►M7

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1386/2001, 5. juuni 2001,

  L 187

1

10.7.2001

►M8

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 410/2002, 27. veebruar 2002,

  L 62

17

5.3.2002

►M9

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1851/2003, 17. oktoober 2003,

  L 271

3

22.10.2003

►M10

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 631/2004, 31. märts 2004,

  L 100

1

6.4.2004

►M11

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 77/2005, 13. jaanuar 2005,

  L 16

3

20.1.2005

►M12

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 647/2005, 13. aprill 2005,

  L 117

1

4.5.2005

►M13

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 207/2006, 7. veebruar 2006,

  L 36

3

8.2.2006

►M14

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 629/2006, 5. aprill 2006,

  L 114

1

27.4.2006


Muudetud:

►A1

Akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta

  L 236

33

23.9.2003




▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 574/72,

21. märts 1972,

millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord

(Konsolideeritud tekst — EÜT L 28, 30.1.1997, lk 1 (1) )



EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikleid 51 ja 235,

võttes arvesse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, eelkõige selle määruse artiklit 98,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades, et:

on vaja ette näha määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord, mis on kohandatud põhireeglite ja nende sätete aastatepikkusel kohaldamisel omandatud kogemustega;

eelkõige on vaja kindlaks määrata iga liikmesriigi pädevad võimuorganid ja asutused ning kontaktasutused, kellel on õigus omavahel otse teavet vahetada;

on vaja kindlaks määrata dokumendid, mida asjaomased isikud peavad hüvitise saamiseks esitama ja täitma;

on vaja üksikasjalikult kindlaks määrata kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramist käsitlevate määruse (EMÜ) nr 1408/71 sätete rakendamise kord ning eri hüvitiseliikidega seotud sätted;

samuti on vaja kindlaks määrata tingimused selliste hüvitiste tagasimaksmiseks, mida ühe liikmesriigi asutus on andnud teise liikmesriigi asutuse nimel, ning kontrollnõukogu ülesanded;

on vaja ette näha meetodid Euroopa rahasüsteemis valuuta konverteerimise korra kohaldamiseks;

pidades silmas liikmesriigi võimuorganite ja asutuste vahelise side hõlbustamist, on vaja ette näha võimalus elektrooniliseks andmetöötluseks seoses määruse (EMÜ) nr 1408/71 kohaldamisega;

tuleks võimaldada määruse (EMÜ) nr 574/72 lisade 1, 4, 5, 6, 7 ja 8 muutmist määrusega, mille komisjon võtab vastu ühe või mitme asjaomase liikmesriigi või selle pädevate võimuorganite taotluse korral pärast halduskomisjoniga konsulteerimist; nende lisade muutmise ainus eesmärk on inkorporeerida ühenduse õigusakti otsused, mille asjaomane liikmesriik või selle pädevad võimuorganid on vastu võtnud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



I

JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel on:

a)  määrus — määrus (EMÜ) nr 1408/71;

b)  rakendusmäärus — käesolev määrus;

c) määruse artiklis 1 sisalduvatel mõistetel nendele kõnealuses artiklis omistatud tähendus.

Artikkel 2

Trükitud näidisvormid. Teave õigusaktide kohta. Juhendid

▼M10

1.  Määruse ja rakendusmääruse rakendamiseks vajalike dokumentide näidised koostab halduskomisjon.

Neid dokumente võib edastada asutuste vahel paberkandjal või muul kujul, kasutades telemaatilisi teenuseid standardiseeritud elektrooniliste sõnumite saatmiseks vastavalt jaole VIa. Teabevahetus telemaatiliste teenuste abil toimub vastavalt kokkuleppele saatva liikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate ametivõimude või pädevate ametivõimude osutatud asutuste vahel.

▼B

2.  Halduskomisjon võib iga liikmesriigi pädevate võimuorganite huvides koguda teavet käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate õigus- ja haldusnormide kohta.

3.  Halduskomisjon koostab juhendid asjaomaste isikute nõustamiseks seoses nende õiguste ja haldusformaalsustega, mida tuleb täita nende õiguste kasutamiseks.

Enne selliste juhendite koostamist konsulteeritakse konsultatiivkomiteega.

Artikkel 3 (7)

Kontaktasutused. Sidepidamine asutuste vahel ning hüvitisesaajate ja asutuste vahel

1.  Pädevad võimuorganid võivad määrata kontaktasutused, mis võivad omavahel otse sidet pidada.

2.  Liikmesriigi asutus või liikmesriigi territooriumil elav või viibiv isik võib kas otse või kontaktasutuste kaudu esitada taotluse teise liikmesriigi asutusele.

3.  Teise liikmesriigi territooriumil elavatele või viibivatele isikutele ettenähtud otsused ja dokumendid, mille on välja andnud liikmesriigi asutus, võidakse edastada otse tähitud kirja teel, mille kättesaamist kinnitatakse.

Artikkel 4 (9)

Lisad

1.  Iga liikmesriigi pädev võimuorgan või pädevad võimuorganid on loetletud lisas 1.

2.  Iga liikmesriigi pädevad asutused on loetletud lisas 2.

3.  Iga liikmesriigi elukohajärgsed asutused ja viibimiskohajärgsed asutused on loetletud lisas 3.

4.  Vastavalt rakendusmääruse artikli 3 lõikele 1 määratud kontaktasutused on loetletud lisas 4.

5.  Rakendusmääruse artiklis 5, artikli 53 lõikes 3, artiklis 104, artikli 105 lõikes 2, artiklites 116 ja 121 osutatud sätted on loetletud lisas 5.

6.  Hüvitiste maksmise viisid, mille iga liikmesriigi väljamaksete eest vastutav asutus valib vastavalt rakendusmääruse artikli 53 lõikele 1, on loetletud lisas 6.

7.  Rakendusmääruse artikli 55 lõikes 1 osutatud pankade nimed ja registrisse kantud asukohad või tegevuskohad on loetletud lisas 7.

8.  Liikmesriigid, kelle omavahelistes suhetes kohaldatakse rakendusmääruse artikli 10a lõike 1 punkti d, on loetletud lisas 8.

9.  Skeemid, mida tuleb arvesse võtta mitterahaliste hüvitiste keskmise aastase maksumuse arvutamisel vastavalt rakendusmääruse artikli 94 lõike 3 punktile a ja artikli 95 lõike 3 punktile a, on loetletud lisas 9.

10.  Lisas 10 on loetletud asutused või organid, kelle on määranud pädevad võimuorganid eelkõige vastavalt järgmistele sätetele:

a) määrus: artikkel 14c, artikli 14d lõige 3 ja artikkel 17;

b) rakendusmäärus: artikli 6 lõige 1, artikkel 8, artikkel 10b, artikli 11 lõige 1, artikli 11a lõige 1, artikkel 12a, artikli 13 lõiked 2 ja 3, artikli 14 lõiked 1, 2 ja 3, artikli 38 lõige 1, artikli 70 lõige 1, artikli 80 lõige 2, artikkel 81, artikli 82 lõige 2, artikli 85 lõige 2, artikli 86 lõige 2, artikli 89 lõige 1, artikli 91 lõige 2, artikli 102 lõige 2, artiklid 109 ja 110 ning artikli 113 lõige 2.

▼M12 —————

▼B



II

JAOTIS

MÄÄRUSE ÜLDSÄTETE RAKENDAMINE



Määruse artiklite 6 ja 7 rakendamine

Artikkel 5

Konventsioonide rakendamiskorra asendamine rakendusmäärusega

Rakendusmääruse sätted asendavad määruse artiklis 6 osutatud konventsioonide rakendamiskorra sätteid; samuti asendavad need sätteid, mis on seotud määruse artikli 7 lõike 2 punktis c osutatud konventsioonide sätete rakendamisega, niivõrd kuivõrd neid ei ole loetletud lisas 5.



Määruse artikli 9 rakendamine

Artikkel 6

Vabatahtlik kindlustus või kohustusliku kindlustuse vabatahtlik jätkamine

1.  Kui isik vastab määruse artikli 9 ja artikli 15 lõike 3 kohaselt vabatahtliku kindlustusskeemi või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamise tingimustele invaliidsuse, vanaduse ja toitjakaotuse (pensionide) korral mitme skeemi alusel vastavalt ühe liikmesriigi õigusaktidele ning kui tema suhtes ei ole kehtinud kohustuslik kindlustus nendest skeemidest ühe alusel tema viimase töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise tõttu, võib see isik nimetatud artiklite alusel ühineda vabatahtliku kindlustusskeemiga või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamisega, mis on reguleeritud kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega, või selle puudumisel tema enda valitud skeemiga.

2.  Määruse artikli 9 lõikele 2 tuginemiseks esitab isik kõnealuse liikmesriigi asutusele õiendi teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide kohta. Sellise õiendi saab asjaomane isik taotluse korral asutustelt, kes kohaldavad nende perioodide täitumise aluseks olnud õigusakte.



Määruse artikli 12 rakendamine

Artikkel 7 (11)

1.  Kui kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel antavate hüvitiste suhtes võib rakendada vastastikust vähendamist, peatamist või tühistamist, jagatakse summad, mida ei makstaks vähendamist, peatamist või tühistamist käsitlevate asjaomaste liikmesriikide õigusaktide range kohaldamise korral, vähendatavate, peatatavate või tühistatavate hüvitiste arvuga.

2.  Määruse artikli 12 lõigete 2, 3 ja 4, artiklite 46a, 46b ja 46c rakendamiseks annavad asjaomased pädevad asutused üksteisele taotluse korral kogu vajaliku teabe.

Artikkel 8 (5)

Reeglid, mida kohaldatakse juhul, kui kattub õigus saada mitme liikmesriigi õigusaktide kohaselt haigus- või rasedus- ja sünnitushüvitist

1.  Kui töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal või tema pereliikmel on õigus taotleda rasedus- ja sünnitushüvitist mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, määratakse selline hüvitis eranditult vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, kelle territooriumil sünnitus toimus või kui sünnitus ei ole toimunud ühegi sellise liikmesriigi territooriumil, eranditult vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mis kehtisid kõnealuse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes viimasena.

2.  Kui töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus taotleda ühe ja sama töövõimetusperioodi eest haigushüvitist Iirimaa ja Ühendkuningriigi õigusaktide alusel, määratakse selline hüvitis eranditult vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mis kehtisid kõnealuse isiku suhtes viimasena.

▼M3

3.  Määruse artikli 14c punktis b ja artiklis 14f osutatud juhul, kui kõnesoleval isikul või tema pereliikmel on õigus taotleda haiguse või raseduse ja sünnituse korral mitterahalist hüvitist kahe kõnesoleva riigi õigusaktide alusel, kohaldatakse järgmisi reegleid:

▼B

a) kui vähemalt ühe kõnealuse riigi õigusaktides on sätestatud, et hüvitisele õigust omavale isikule määratakse hüvitis tagasimakse kujul, vastutab selle eest eranditult selle liikmesriigi asutus, kelle territooriumil see hüvitis on määratud;

b) kui hüvitis on määratud sellise liikmesriigi territooriumil, mis ei ole kumbki kõnealusest kahest liikmesriigist, vastutab selle eest eranditult selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktid kehtivad kõnealuse isiku suhtes töötamise tõttu.

Artikkel 8a

Reeglid, mida kohaldatakse juhul, kui kattub õigus saada Kreeka õigusaktide ja ühe või mitme teise liikmesriigi õigusaktide alusel haigus-, tööõnnetus- või kutsehaigushüvitist

Kui töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal või tema pereliikmel on ühel ja samal perioodil õigus taotleda haigus-, tööõnnetus- või kutsehaigushüvitist Kreeka õigusaktide alusel ja ühe või mitme teise liikmesriigi õigusaktide alusel, määratakse selline hüvitis eranditult vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mis kehtisid kõnealuse isiku suhtes viimasena.

Artikkel 9 (5)

Reeglid, mida kohaldatakse juhul, kui kattub õigus saada mitme liikmesriigi õigusaktide alusel matusetoetust

1.  Kui surm saabub liikmesriigi territooriumil, säilib selle liikmesriigi õigusaktide alusel omandatud õigus saada matusetoetust ning mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel omandatud selline õigus lõpeb.

2.  Kui surm saabub ühe liikmesriigi territooriumil ja õigus saada matusetoetust on omandatud mitme teise liikmesriigi õigusaktide alusel või kui surm saabub väljaspool liikmesriikide territooriumi ja kõnealune õigus on omandatud mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, säilib üksnes õigus, mis on omandatud vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mis kehtisid surnud isiku suhtes viimasena, ning mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel omandatud selline õigus lõpeb.

▼M3

3.  Erandina lõigetest 1 ja 2 säilitatakse määruse artikli 14c punktis b ja artiklis 14f osutatud juhul kõik asjaomaste liikmesriikide õigusaktide alusel omandatud õigused matusetoetuse saamiseks.

▼B

Artikkel 9a

Reeglid, mida kohaldatakse juhul, kui kattub õigus saada töötushüvitist

Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on õigus saada töötushüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mis on tema suhtes vastavalt määruse artiklile 69 kehtinud tema viimase töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ajal, siirdub Kreekasse, kus tal on samuti õigus saada töötushüvitist eelnevalt Kreeka õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodi alusel, peatatakse Kreeka õigusaktide kohase hüvitise saamise õigus ajavahemikuks, mis on ette nähtud määruse artikli 69 lõike 1 punktis c.

Artikkel 10 (12) (13)

Reeglid, mida kohaldatakse juhul, kui kattub töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate õigus saada perehüvitist või peretoetust

1.  

a) Õigus saada hüvitist või peretoetust vastavalt liikmesriigi õigusaktidele, mille järgi selle hüvitise või toetuse õiguse omandamine ei ole seatud sõltuvusse kindlustusest, töötamisest ega füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisest, peatatakse juhul, kui samale pereliikmele on sellesama perioodi eest ette nähtud hüvitis kas üksnes teise liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega või tulenevalt määruse artiklite 73, 74, 77 või 78 kohaldamisest, piirdudes sellise hüvitise summaga.

b) Kui kutse- või äritegevus siiski leiab aset esimese liikmesriigi territooriumil:

i) hüvitise korral, mis on ette nähtud kas üksnes teise liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega või määruse artikli 73 või 74 alusel isikule, kellel on õigus saada perehüvitist, või isikule, kellele seda tuleb maksta, peatatakse õigus saada perehüvitist, mis on ette nähtud kas üksnes kõnealuse teise liikmesriigi siseriikliku õiguse või nimetatud artiklite alusel, piirdudes sellise perehüvitise summaga, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktidega, kelle territooriumil asjaomane pereliige elab. Kulud seoses hüvitisega, mille on maksnud liikmesriik, kelle territooriumil kõnealune pereliige elab, kannab see liikmesriik;

ii) hüvitise korral, mis on ette nähtud kas üksnes teise liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega või määruse artikli 77 või 78 alusel isikule, kellel on õigus saada sellist hüvitist, või isikule, kellele seda tuleb maksta, peatatakse õigus saada perehüvitist või peretoetust, mis on ette nähtud kas üksnes kõnealuse teise liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega või tulenevalt nimetatud artiklite kohaldamisest; sellisel juhul on asjaomasel isikul õigus saada selle liikmesriigi perehüvitist või peretoetust, kelle territooriumil elavad tema lapsed, kõnealuse liikmesriigi kulul, samuti on tal vajaduse korral õigus saada muid hüvitisi, mis ei ole määruse artiklis 77 või 78 osutatud peretoetus, nendes artiklites määratletud pädeva riigi kulul.

2.  Kui töötajal, kelle suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid, on õigus saada peretoetust varem Kreeka õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või töötamisperioodi alusel, peatatakse see õigus juhul, kui perehüvitis või peretoetus on sellesama perioodi eest ning samale pereliikmele ette nähtud esimese liikmesriigi õigusaktidega vastavalt määruse artiklitele 73 ja 74, piirdudes sellise hüvitise summaga.

3.  Kui määruse artiklite 73 ja/või 74 kohaselt tuleb maksta perehüvitist sama perioodi eest samale pereliikmele, maksab selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktides on ette nähtud suurem hüvitismäär, välja kogu hüvitise summa, millest poole hüvitab talle kõnealuse teise liikmesriigi pädev asutus kuni maksimumsumma ulatuses, mis on ette nähtud selle teise liikmesriigi õigusaktidega.

Artikkel 10a (8)

Reeglid, mida kohaldatakse juhul, kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtivad ühe ja sama perioodi või selle osa vältel järjest mitme liikmesriigi õigusaktid

Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on järjest kehtinud kahe liikmesriigi õigusaktid perioodi vältel, mis eraldab kõnealuse ühe või mõlema liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud kaht perehüvitise maksmise kuupäeva, kohaldatakse järgmisi reegleid.

a) Perehüvitis, mida kõnealune isik võib taotleda tulenevalt sellest, et tema suhtes on kehtinud iga sellise liikmesriigi õigusaktid, vastab päevaste hüvitiste arvule asjakohaste õigusaktide alusel. Kui selliste õigusaktidega ei ole ette nähtud päevaseid hüvitisi, määratakse perehüvitis aja eest, mille vältel iga sellise liikmesriigi õigusaktid on asjaomase isiku suhtes kehtinud, proportsionaalselt asjakohaste õigusaktidega ettenähtud aja suhtes.

b) Kui asutus on perehüvitist andnud ajal, mil seda oleks pidanud andma teine asutus, teevad kõnealused asutused omavahel tasaarvestuse.

c) Kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode väljendatakse ühikutes, mis erinevad nendest, mida kasutatakse perehüvitise arvutamiseks vastavalt teise liikmesriigi õigusaktidele, mis on asjaomase isiku suhtes kehtinud selsamal perioodil, tehakse ümberarvestus punktide a ja b kohaldamisel vastavalt rakendusmääruse artikli 15 lõikele 3.

d) Rakendusmääruse lisas 8 loetletud liikmesriikide vaheliste küsimuste lahendamisel kannab kõnealusel perioodil esimesest töötamisest või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisest tulenevalt perehüvitise kulusid kandev asutus sellised kulud kogu jooksva perioodi vältel, olenemata punktist a.



III

JAOTIS

KOHALDATAVATE ÕIGUSAKTIDE KINDLAKSMÄÄRAMIST KÄSITLEVATE MÄÄRUSE SÄTETE RAKENDAMINE



Määruse artiklite 13—17 rakendamine

Artikkel 10b (9)

Formaalsused vastavalt määruse artikli 13 lõike 2 punktile f

Kuupäev ja tingimused, mil liikmesriigi õigusaktid lakkavad kehtimast määruse artikli 13 lõike 2 punktis f osutatud isiku suhtes, määratakse kindlaks vastavalt nendele õigusaktidele. Asutus, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktid kõnealuse isiku suhtes kehtima hakkavad, esitab eelmise liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutusele taotluse kõnealuse kuupäeva kindlaksmääramiseks.

▼M12

Artikkel 10c

Formaalsused, mis on ette nähtud määruse artikli 13 lõike 2 punkti d kohaldamise korral avalike teenistujate ja nendega võrdsustatud isikute suhtes.

Artikli 13 lõike 2 punkti d kohaldamiseks väljastab liikmesriigi, kelle õigusakte kohaldatakse, pädeva võimuorgani poolt määratud asutus tunnistuse, milles teatatakse, et avaliku teenistuja või temaga võrdsustatud isiku suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid.

▼B

Artikkel 11

Formaalsused töötaja lähetamise korral vastavalt määruse artikli 14 lõikele 1 ja artikli 14b lõikele 1 ning määruse artikli 17 alusel sõlmitud kokkulepetele

1.  Asutused, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktid jäävad kehtima, annab järgmistel juhtudel välja tõendi selle kohta, et töötaja suhtes jäävad kuni teatava kuupäevani kehtima kõnealused õigusaktid:

a) kui seda tõendit taotleb töötaja või tema tööandja määruse artikli 14 lõike 1 punktis b ja artikli 14b lõikes 1 osutatud juhtudel;

b) määruse artikli 17 kohaldamise korral.

2.  Määruse artikli 14 lõike 1 punktis b ja artikli 14b lõikes 1 osutatud juhtudel ettenähtud nõusolekut taotleb tööandja.

Artikkel 11a

Formaalsused määruse artikli 14a lõike 1 ja artikli 14b lõike 2 ning määruse artikli 17 alusel sõlmitud kokkulepete korral, kui on tegu tööga muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus asjaomane isik tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana

1.  Asutus, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktid jäävad kehtima, annab järgmistel juhtudel välja tõendi selle kohta, et füüsilisest isikust ettevõtja suhtes jäävad teatava kuupäevani kehtima kõnealused õigusaktid:

a) kui füüsilisest isikust ettevõtja seda tõendit määruse artikli 14a lõikes 1 ja artikli 14b lõikes 2 osutatud juhtudel taotleb;

b) määruse artikli 17 kohaldamise korral.

2.  Määruse artikli 14a lõike 1 punktis b ja artikli 14b lõikes 2 osutatud juhtudel ettenähtud nõusolekut taotleb füüsilisest isikust ettevõtja.

Artikkel 12

Erisätted töötajate kindlustuse kohta Saksamaa sotsiaalkindlustusskeemi alusel

Kui vastavalt määruse artikli 13 lõike 2 punktile a, artikli 14 lõigetele 1 ja 2 või artikli 14b lõikele 1 või määruse artikli 17 alusel sõlmitud kokkuleppele kohaldatakse Saksamaa õigusakte isiku suhtes, kelle tööle võtnud ettevõtja või tööandja registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht ei asu Saksamaa territooriumil, ning kõnealusel isikul ei ole Saksamaa territooriumil kindlat töökohta, kohaldatakse neid õigusakte nii, nagu töötaks kõnealune isik oma elukohas Saksamaa territooriumil.

Kui kõnealusel isikul ei ole elukohta Saksamaa territooriumil, kohaldatakse Saksamaa õigusakte nii, nagu töötaks ta kohas, mille suhtes on pädev Allgemeine Ortskrankenkasse Bonn (Bonni kohalik üldhaigekassa).

Artikkel 12a (5)

▼M12

Eeskirjad, mida kohaldatakse määruse artikli 14 lõigetes 2 ja 3, artikli 14a lõigetes 2 kuni 4 ja artiklis 14c osutatud isikute suhtes, kes üldjuhul töötavad või tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjana kahe või enama liikmesriigi territooriumil.

Määruse artikli 14 lõigete 2 ja 3, artikli 14a lõigete 2 kuni 4 ja artikli 14c sätete rakendamiseks kohaldatakse järgmisi eeskirju:

▼B

1. 

a) Isik, kes tavaliselt töötab või tegutseb kahe või enama liikmesriigi territooriumil või tööandja heaks, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on ühe liikmesriigi territooriumil ning kes tegutseb mõlemal pool kahe liikmesriigi ühist piiri, või isik, kes samal ajal töötab ühe liikmesriigi territooriumil ja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana teise liikmesriigi territooriumil, teatab sellisest olukorrast asutusele, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, mille territooriumil see isik elab.

b) Kui selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil isik elab, tema suhtes ei kehti, teatab selle liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus sellisest olukorrast asutusele, mille on määranud pädev võimuorgan selles liikmesriigis, kelle õigusaktid kõnealuse isiku suhtes kehtivad.

▼M12

1a. Kui vastavalt määruse artikli 14 lõike 2 punktile a kehtivad rahvusvahelist veoteenust osutava ettevõtja reisi- või lennupersonali kuuluva isiku suhtes selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil on tema tööandjaks oleva ettevõtja, selle filiaali või alalise esinduse registrijärgne asukoht või tegevuskoht, või kus ta elab ja peamiselt töötab, väljastab vastava liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus asjaomasele isikule tõendi, milles teatakse, et tema suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid.

▼B

2. 

a) Kui isiku suhtes, kes tavaliselt töötab või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana kahe või enama liikmesriigi territooriumil ja kes osaliselt töötab või tegutseb liikmesriigis, kelle territooriumil ta elab, kehtivad vastavalt määruse artikli 14 lõike 2 punkti b alapunktile i või artikli 14a lõike 2 esimesele lausele selle liikmesriigi õigusaktid, annab selle liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus kõnealusele isikule tõendi, et kõnealuse isiku suhtes kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, ning saadab selle tõendi koopia asutusele, mille on määranud pädev võimuorgan teises liikmesriigis:

i) mille territooriumil see isik osaliselt töötab või tegutseb

ja/või

ii) mille territooriumil on selle isiku tööandja registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht, kui see isik on töötaja.

b) Vajaduse korral saadab viimasena nimetatud asutus asutusele, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktid kehtivad, teavet, mida on vaja sissemaksete määramiseks, milleks kõnealune tööandja või tööandjad ja/või asjaomane isik on nende õigusaktide järgi kohustatud.

3. 

a) Kui isiku suhtes, kes töötab ühe liikmesriigi territooriumil ettevõtja juures, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on teise liikmesriigi territooriumil ning kes tegutseb mõlemal pool kahe liikmesriigi ühist piiri, või isiku suhtes, kes töötab ise füüsilisest isikust ettevõtjana sellise ettevõtja juures, kehtivad vastavalt määruse artikli 14 lõikele 3 või artikli 14a lõikele 3 selle liikmesriigi õigusaktid, kelle territooriumil on selle ettevõtja registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht, annab viimasena nimetatud liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus kõnealusele isikule tõendi, et kõnealuse isiku suhtes kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, ning saadab selle tõendi koopia asutusele, mille on määranud pädev võimuorgan teises liikmesriigis:

i) mille territooriumil kõnealune isik töötab või tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana;

ii) mille territooriumil kõnealune isik elab.

b) Lõike 2 punkti b eespool kohaldatakse analoogia põhjal.

4. 

a) Kui töötaja suhtes, kes ei ela ühegi liikmesriigi territooriumil, kus ta töötab, kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil on tema tööandja registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht, annab viimasena nimetatud liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus kõnealusele isikule välja tõendi, et kõnealuse isiku suhtes kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, ning saadab selle tõendi koopia asutusele, mille on määranud pädev võimuorgan mis tahes teises liikmesriigis:

i) mille territooriumil kõnealune töötaja osaliselt töötab;

ii) mille territooriumil kõnealune töötaja elab.

b) Lõike 2 punkti b eespool kohaldatakse analoogia põhjal.

5. 

a) Kui isiku suhtes, kes tavaliselt on füüsilisest isikust ettevõtja kahe või enama liikmesriigi territooriumil, kuid ei tegutse ega tööta oma elukohaliikmesriigi territooriumil, kehtivad vastavalt määruse artikli 14a lõikele 2 selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil toimub tema peamine tegevus, teatab tema elukohaliikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus sellest viivitamata teiste asjaomaste liikmesriikide pädevate võimuorganite määratud asutustele.

b) Asjaomaste liikmesriikide pädevad võimuorganid või nende võimuorganite määratud asutused määravad ühise kokkuleppega kindlaks, millise riigi õigusaktid kõnealuse isiku suhtes kehtivad, võttes arvesse punkti d ja vajaduse korral määruse artikli 14a lõiget 4, hiljemalt kuue kuu jooksul alates päevast, mil kõnealuse isiku olukorrast on ühele asjaomasele asutusele teatatud.

c) Asutus, kes kohaldab kõnealuse isiku suhtes kehtivaks tunnistatud õigusakte, annab sellele isikule välja tõendi selle kohta, et kõnealuse isiku suhtes kehtivad need õigusaktid, ning saadab selle tõendi koopia teistele asjaomastele asutustele.

d) Selleks et määrata vastavalt määruse artikli 14a lõike 2 kolmandale lausele kindlaks kõnealuse isiku peamine tegevus, võetakse eelkõige ja põhiliselt arvesse alaliste rajatiste asukohta, kus kõnealune isik töötab või tegutseb. Kui see ei õnnestu, võetakse arvesse teisi kriteeriume, nagu töö või tegevuse harilik laad või kestus, osutatud teenuste hulk ja sellisest tööst või tegevusest saadav sissetulek.

e) Asjaomane asutus vahetab kogu teavet, mida on vaja, et määrata kindlaks nii kõnealuse isiku peamine tegevus kui ka tema suhtes kehtivaks tunnistatud õigusaktide kohaselt tasuda tulevad sissemaksed.

6. 

a) Ilma et see piiraks lõike 5, eelkõige selle punkti b kohaldamist:

kui asutus, mille on määranud pädev võimuorgan liikmesriigis, kelle õigusaktid kehtiksid tulenevalt määruse artikli 14a lõikest 2 või 3, teeb kindlaks, et kõnealuse isiku suhtes kehtib nimetatud artikli lõige 4, teatab ta sellest teiste asjaomaste riikide pädevatele võimuorganitele või nende määratud asutustele; vajaduse korral määratakse selle isiku suhtes kehtivad õigusaktid kindlaks ühise kokkuleppega.

b) Teised asjaomased asutused saadavad eespool lõike 2 punktis b osutatud teabe asutustele, mille on määranud pädev võimuorgan selles liikmesriigis, kelle õigusaktid on isiku suhtes kehtivaks tunnistatud.

7. 

a) Kui isiku suhtes, kes samal ajal töötab ühe liikmesriigi territooriumil ja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana teise liikmesriigi territooriumil, kehtivad vastavalt määruse artikli 14c punktile a selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil ta töötab, annab viimasena nimetatud liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus kõnealusele töötajale välja tõendi, et kõnealuse isiku suhtes kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, ning saadab selle tõendi koopia asutusele, mille on määranud pädev võimuorgan mis tahes teises liikmesriigis:

i) mille territooriumil see isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana;

ii) mille territooriumil see isik elab.

b) Lõike 2 punkti b eespool kohaldatakse analoogia põhjal.

8. Kui isiku suhtes, kes samal ajal töötab ühe liikmesriigi territooriumil ja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana teise liikmesriigi territooriumil, kehtivad vastavalt määruse artikli 14c punktile b kahe liikmesriigi õigusaktid, kohaldatakse töötamise suhtes lõikeid 1, 2, 3 ja 4 ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise suhtes mutatis mutandis lõikeid 1, 2, 3, 5 ja 6.

Kahe sellise liikmesriigi pädevate võimuorganite määratud asutused, kelle õigusaktid on tunnistatud kohaldatavaks, teavitavad üksteist vastavalt.

▼M3

Artikkel 12b

Eeskirjad, mida kohaldatakse määruse artiklites 14e ja 14f osutatud isikute suhtes

Käesoleva määruse artiklitega 14e või 14f hõlmatud isikute suhtes kohaldatakse analoogia põhjal artikli 12a lõigete 1, 2, 3 ja 4 sätteid. Määruse artikliga 14f hõlmatud juhul peavad nende liikmesriikide, kelle õigusakte on otsustatud kohaldada, pädevate asutuste poolt nimetatud institutsioonid üksteist informeerima.

▼B

Artikkel 13

Diplomaatiliste ja konsulaaresinduste teenistusse võetud isikute valikuõiguse kasutamine

1.  Määruse artikli 16 lõikes 2 ettenähtud valikuõigust tuleb esmakordselt kasutada kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil kõnealune diplomaatiline või konsulaaresindus on töötaja teenistusse võtnud või mil töötaja on asunud sellise esinduse ametnike isiklikku teenistusse. Valik jõustub töösuhte alguskuupäeval.

Kui kõnealune isik kasutab uuesti oma valikuõigust kalendriaasta lõpus, jõustub valik järgmise kalendriaasta esimesel päeval.

2.  Oma valikuõigust kasutav asjaomane isik teatab sellest asutusele, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktide kohaldamise ta on valinud, ja teavitab samal ajal ka oma tööandjat. Vajaduse korral edastab kõnealune asutus selle teabe sama liikmesriigi kõikidele teistele asutustele vastavalt selle liikmesriigi pädeva võimuorgani antud juhistele.

3.  Asutus, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktide kohaldamise kõnealune isik on valinud, annab talle tõendi, et ajal, mil ta töötab kõnealuses diplomaatilises või konsulaaresinduses või on sellise esinduse ametnike isiklikus teenistuses, kehtivad tema suhtes kõnealuse liikmesriigi õigusaktid.

4.  Kui kõnealune isik on valinud Saksamaa õigusaktide kohaldamise, kohaldatakse nende õigusaktide sätteid nii, nagu oleks see isik tööle võetud Saksamaa valitsuse asukohas. Pädev võimuorgan määrab pädeva ravikindlustusasutuse.

Artikkel 14

Euroopa ühenduste abiteenistuja valikuõiguse kasutamine

1.  Määruse artikli 16 lõikes 3 ettenähtud valikuõigust tuleb kasutada töölepingu sõlmimise ajal. Sellise lepingu sõlmimiseks volitatud organ teatab sellest asutusele, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktide kohaldamise abiteenistuja on valinud. Vajaduse korral edastab kõnealune asutus selle teabe sama liikmesriigi kõikidele teistele asutustele.

2.  Asutus, mille on määranud selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle õigusaktide kohaldamise kõnealune isik on valinud, annab talle välja tõendi, et ajal, mil ta töötab Euroopa ühenduste abiteenistujana, kehtivad tema suhtes kõnealuse liikmesriigi õigusaktid.

3.  Vajaduse korral määravad liikmesriikide pädevad võimuorganid Euroopa ühenduste abiteenistujate suhtes pädevad asutused.

4.  Kui muu liikmesriigi kui Saksamaa territooriumil tööle võetud abiteenistuja on valinud Saksamaa õigusaktide kohaldamise, kohaldatakse nende õigusaktide sätteid nii, nagu oleks see isik tööle võetud Saksamaa valitsuse asukohas. Pädev võimuorgan määrab pädeva ravikindlustusasutuse.



IV

JAOTIS

ERI LIIKI HÜVITISTEGA SEOTUD MÄÄRUSE ERISÄTETE RAKENDAMINE



1.

PEATÜKK

PERIOODIDE LIITMISE ÜLDREEGLID

Artikkel 15 (A) (5) (11)

1.  Määruse artikli 18 lõikes 1, artiklis 38, artikli 45 lõigetes 1—3, artiklis 64 ning artikli 67 lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel liidetakse perioodid vastavalt järgmistele reeglitele.

a) Ühe liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodidele liidetakse mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodid määral, mil neid on vaja kasutada, et täiendada esimese liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode omandamaks, säilitamaks või ennistamaks hüvitise saamise õigust, tingimusel et sellised kindlustus- või elamisperioodid omavahel ei kattu. Kui invaliidsuse, vanaduse või toitjakaotuse (pensionide) korral peavad vastavalt määruse artikli 46 lõikele 2 hüvitisi määrama mitme liikmesriigi asutused, teeb iga asjaomane asutus eraldi selle liitmise, arvestades tervikuna kõiki kindlustus- või elamisperioode, mis töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal on täitunud kõikide nende liikmesriikide õigusaktide alusel, mis on tema suhtes kehtinud, ilma et see piiraks vajaduse korral määruse artikli 45 lõigete 2 ja 3 ning artikli 47 lõike 1 punkti a kohaldamist. ►M3  Määruse artikli 14c punktis b või artiklis 14f osutatud juhul võtavad eespool nimetatud institutsioonid hüvitiste määramisel arvesse ka kattuvaid kindlustus- või elamisperioode, mis on täitunud kohustusliku kindlustusskeemi alusel vastavalt kõnesolevate liikmesriikide õigusaktidele. ◄

b) Kui ühe liikmesriigi õigusaktidest tuleneva kohustusliku kindlustusskeemi alusel täitunud kindlustus- või elamisperiood kattub kindlustusperioodiga, mis vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise alusel on täitunud vastavalt teise liikmesriigi õigusaktidele, võetakse arvesse üksnes kohustusliku kindlustuse alusel täitunud perioodi.

c) Kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperiood, mis ei ole sellisena käsitletav periood, kattub perioodiga, mida teise liikmesriigi õigusaktide alusel sellisena käsitletakse, võetakse arvesse üksnes perioodi, mis ei ole sellisena käsitletav.

d) Mis tahes perioodi, mida sellisena käsitletakse kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, võtab arvesse üksnes selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktide alusel on kindlustatu enne kõnealust perioodi viimati olnud kohustuslikult kindlustatud; kui kindlustatu ei ole olnud enne kõnealust perioodi kohustuslikult kindlustatud liikmesriigi õigusaktide alusel, võtab seda perioodi arvesse selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktide alusel see isik on olnud pärast kõnealust perioodi esmakordselt kohustuslikult kindlustatud.

e) Kui ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata aega, mille jooksul on teatavad kindlustus- või elamisperioodid täitunud ühe liikmesriigi õigusaktide alusel, eeldatakse, et sellised perioodid või aeg ei kattu teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodidega, ning need võetakse arvesse, kui see on soodus.

f) Kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel võetakse teatavaid kindlustus- või elamisperioode arvesse üksnes siis, kui need on täitunud teatava tähtaja jooksul, siis selliseid õigusakte kohaldav asutus:

i) võtab arvesse üksnes neid teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, mis on täitunud kõnealuse tähtaja jooksul;

ii) pikendab sellist tähtaega nende kindlustus- või elamisperioodide võrra, mis on kõnealuse tähtaja jooksul täielikult või osaliselt täitunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, kui teise liikmesriigi õigusaktide alusel arvestatavatest kindlustus- või elamisperioodidest tulenevalt peatub üksnes tähtaeg, mille jooksul kõnealused kindlustus- või elamisperioodid peavad täituma.

2.  Kindlustus- või elamisperioode, mis on täitunud vastavalt sellise liikmesriigi õigusaktidele, mille suhtes käesolev määrus ei kehti, kuid mida arvestatakse vastavalt sellise liikmesriigi õigusaktidele, mille suhtes käesolev määrus kehtib, käsitletakse liitmisel arvestatavate kindlustus- või elamisperioodidena.

3.  Kui ühe liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode väljendatakse ühikutes, mis erinevad teise liikmesriigi õigusaktides kasutatavatest, järgitakse liitmiseks vajalikul ümberarvestusel järgmisi reegleid.

a) Kui kõnealune isik on töötaja, kelle suhtes on kehtinud kuuepäevane töönädal, või füüsilisest isikust ettevõtja:

i) üks päev võrdub kaheksa tunniga ja vastupidi;

ii) kuus päeva võrdub ühe nädalaga ja vastupidi;

iii) 26 päeva võrdub ühe kuuga ja vastupidi;

iv) kolm kuud või 13 nädalat või 78 päeva võrdub ühe kvartaliga ja vastupidi;

v) nädalate kuudeks ümberarvutamise korral ja vastupidi arvutatakse nädalad ja kuud ümber päevadeks;

vi) eelmiste reeglite kohaldamise mõjul ei tohi esitada ühe kalendriaasta jooksul täitunud kindlustusperioodi kokku pikemana kui 312 päeva või 52 nädalat või 12 kuud või neli kvartalit.

b) Kui kõnealune isik on töötaja, kelle suhtes on kehtinud viiepäevane töönädal:

i) üks päev võrdub üheksa tunniga ja vastupidi;

ii) viis päeva võrdub ühe nädalaga ja vastupidi;

iii) 22 päeva võrdub ühe kuuga ja vastupidi;

iv) kolm kuud või 13 nädalat või 66 päeva võrdub ühe kvartaliga ja vastupidi;

v) nädalate kuudeks ümberarvutamise korral ja vastupidi arvutatakse nädalad ja kuud ümber päevadeks;

vi) eelmiste reeglite kohaldamise mõjul ei tohi esitada ühe kalendriaasta jooksul täitunud kindlustusperioodi kokku pikemana kui 264 päeva või 52 nädalat või 12 kuud või neli kvartalit.

c) Kui kõnealune isik on töötaja, kelle suhtes on kehtinud seitsmepäevane töönädal:

i) üks päev võrdub kuue tunniga ja vastupidi;

ii) seitse päeva võrdub ühe nädalaga ja vastupidi;

iii) 30 päeva võrdub ühe kuuga ja vastupidi;

iv) kolm kuud või 13 nädalat või 90 päeva võrdub ühe kvartaliga ja vastupidi;

v) nädalate kuudeks ümberarvutamise korral ja vastupidi arvutatakse nädalad ja kuud ümber päevadeks;

vi) eelmiste reeglite kohaldamise mõjul ei tohi esitada ühe kalendriaasta jooksul täitunud kindlustusperioodi kokku pikemana kui 360 päeva või 52 nädalat või 12 kuud või neli kvartalit.

Kui liikmesriigi seaduste alusel täitunud kindlustusperioode väljendatakse kuudes, käsitletakse päevi, mis käesolevas lõikes sätestatud ümberarvutusreeglite kohaselt vastavad osale kuust, terve kuuna.



2.

PEATÜKK

HAIGUS NING RASEDUS JA SÜNNITUS



Määruse artikli 18 rakendamine

Artikkel 16

Kindlustusperioodide tõendamine

1.  Selleks et tugineda määruse artiklile 18, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pädevale asutusele õiendi kindlustusperioodide kohta, mis tal on täitunud tema suhtes viimasena kehtinud liikmesriigi õigusaktide alusel.

2.  Selle õiendi annab/annavad töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja taotluse korral selle liikmesriigi asutus või asutused, kelle õigusaktid tema suhtes viimasena kehtisid. Kui isik kõnealust õiendit ei esita, saab pädev asutus selle asjaomaselt asutuselt või asjaomastelt asutustelt.

3.  Kui pädeva riigi õigusaktides sätestatud tingimuste täitmiseks on vaja arvestada eelnevalt mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode, kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2.



Määruse artikli 19 rakendamine

Artikkel 17 (14)

Mitterahaline hüvitis elamise korral muus liikmesriigis kui pädevas liikmesriigis

1.  Selleks et saada määruse artikli 19 alusel mitterahalist hüvitist, peab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja registreerima enda ja oma pereliikmed oma elukoha järgses asutuses, esitades õiendi selle kohta, et temal ja ta pereliikmetel on õigus saada kõnealust hüvitist. Selle õiendi, mis vajaduse korral põhineb tööandja antud teabel, annab pädev asutus. Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või tema pereliige kõnealust õiendit ei esita, saab elukohajärgne asutus selle pädevatelt asutustelt.

2.  Kõnealune õiend kehtib niikaua, kui elukohajärgne asutus saab teate selle tühistamise kohta. Kui kõnealuse õiendi on välja andnud Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia või Portugali asutus, kehtib see üksnes ühe aasta alates väljaandmise kuupäevast ning seda tuleb igal aastal pikendada.

3.  Kui kõnealune isik on hooajatöötaja, kehtib lõikes 1 osutatud õiend kogu hooajatöö eeldatava kestuse ajal, välja arvatud juhul, kui pädev asutus teatab elukohajärgsele asutusele selle tühistamisest.

4.  Elukohajärgne asutus teatab pädevale asutusele igast lõike 1 kohasest registreerimisest.

5.  Igal mitterahalise hüvitise taotlemise korral esitab asjaomane isik lisaks dokumendid, mida nõutakse hüvitise määramiseks vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mille territooriumil see isik elab.

▼M10 —————

▼B

8.  Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või tema pereliikmed teatavad elukohajärgsele asutusele igast oma olukorra muutusest, mis tõenäoliselt võib muuta nende õigust saada mitterahalist hüvitist, eelkõige igast kõnealuse isiku töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise lakkamisest või muutumisest või töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või tema pereliikme igast elu- või viibimiskoha muutusest. Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustus või mitterahalise hüvitise saamise õigus lakkab, teatab pädev asutus sellest samuti elukohajärgsele asutusele. Elukohajärgne asutus võib igal ajal taotleda pädevalt asutuselt teavet seoses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustusega või tema õigusega saada mitterahalist hüvitist.

9.  Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muude rakendussätete suhtes.

Artikkel 18

Rahaline hüvitis elamise korral muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik

1.  Selleks et saada määruse artikli 19 lõike 1 punkti b alusel rahalist hüvitist, peab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kolme päeva jooksul alates oma töövõimetuse algusest pöörduma elukohajärgse asutuse poole, esitades teate töö lakkamise kohta, või kui see on pädeva või elukohajärgse asutuse kohaldatavates õigusaktides ette nähtud, töövõimetustõendi, mille on andnud kõnealuse isiku raviarst.

2.  Kui elukohariigi raviarstid ei anna töövõimetustõendeid, pöördub kõnealune isik otse elukohajärgse asutuse poole tähtaja jooksul, mis on määratud selle asutuse kohaldatavates õigusaktides.

See asutus korraldab viivitamata töövõimetuse arstliku kinnitamise ning lõikes 1 osutatud tõendi koostamise. Sellisesse tõendisse märgitakse töövõimetuse tõenäoline kestus ning tõend edastatakse viivitamata pädevale asutusele.

3.  Kui lõiget 2 ei kohaldata, korraldab elukohajärgne asutus niipea kui võimalik ja vähemalt kolme päeva jooksul alates päevast, mil kõnealune isik selle asutuse poole pöördus, tema arstliku läbivaatuse nii, nagu oleks seesama asutus isiku kindlustanud. Läbivaatuse teinud arsti tõendisse märgitakse eelkõige töövõimetuse tõenäoline kestus ning elukohajärgne asutus edastab tõendi pädevale asutusele vähemalt kolme päeva jooksul alates läbivaatuse kuupäevast.

4.  Seejärel korraldab elukohajärgne asutus vajaliku ametliku kontrolli või arstliku läbivaatuse nii, nagu oleks seesama asutus kõnealuse isiku kindlustanud. Niipea kui see asutus teeb kindlaks, et kõnealune isik võib tööd jätkata, teatab ta sellest viivitamata isikule ja pädevale asutusele, märkides töövõimetuse lõppemise kuupäeva. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, käsitletakse kõnealusele isikule esitatud teadet pädeva asutuse nimel tehtud otsusena.

5.  Kõikidel juhtudel jätab pädev asutus endale õiguse korraldada kõnealuse isiku läbivaatus selle asutuse enda valitud arsti poolt.

6.  Kui pädev asutus otsustab rahalist hüvitist mitte anda, sest kõnealune isik ei ole täitnud elukohariigi õigusaktidega ettenähtud formaalsusi, või teeb kindlaks, et kõnealune isik võib tööd jätkata, teatab see asutus isikule oma otsusest ning saadab samal ajal sellise otsuse koopia elukohajärgsele asutusele.

7.  Kui kõnealune isik jätkab tööd, teatab ta sellest pädevale asutusele, kui selline teatamine on selle asutuse kohaldatavates õigusaktides ette nähtud.

8.  Pädev asutus maksab rahalise hüvitise välja asjakohaselt, eelkõige rahvusvahelise rahakaardiga, ning teatab sellest elukohajärgsele asutusele ja kõnealusele isikule. Kui rahalist hüvitist maksab elukohajärgne asutus pädeva asutuse nimel, teatab pädev asutus kõnealusele isikule tema õigused ning elukohajärgsele asutusele sellise rahalise hüvitise summa, väljamakse kuupäeva ja maksimumperioodi, mille eest väljamakseid tuleb määrata vastavalt pädeva liikmesriigi õigusaktidele.

9.  Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muude rakendussätete suhtes.



Määruse artikli 20 rakendamine

Artikkel 19

Erisätted piirialatöötajate ja nende pereliikmete suhtes

Piirialatöötajatele või nende pereliikmetele võidakse ravimeid, sidemeid, prille ja väikeabivahendeid anda ning laboratoorseid analüüse ja teste teha üksnes selle liikmesriigi territooriumil, kus need on välja kirjutatud, vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, välja arvatud juhul, kui pädeva asutuse kohaldatavad õigusaktid või asjaomaste liikmesriikide või nende liikmesriikide pädevate võimuorganite vahel sõlmitud kokkulepe on soodsam.



Määruse artikli 21 lõike 2 teise lõigu kohaldamine

Artikkel 19a (15)

Mitterahaline hüvitis pädevas riigis viibimise korral. Pereliikmed, kes elavad muus liikmesriigis kui see, kus elab kõnealune töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja

1.  Selleks et saada määruse artikli 21 alusel mitterahalist hüvitist, peavad pereliikmed esitama viibimiskohajärgsele asutusele tõendi selle kohta, et neil on õigus saada kõnealust hüvitist. Selles tõendis, mille annab pereliikmete elukoha järgne asutus võimaluse korral enne nende lahkumist liikmesriigi territooriumilt, kus nad elavad, märgitakse vajaduse korral ära eelkõige mitterahaliste hüvitiste määramise maksimumperiood, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktidega. Kui pereliikmed sellist tõendit ei esita, võtab viibimiskohajärgne asutus selle tõendi saamiseks ühendust elukohajärgse asutusega.

▼M10

2.  Rakendusmääruse artikli 17 lõiget 9 kohaldatakse analoogia alusel.

▼B



Määruse artikli 22 rakendamine

▼M10 —————

▼M10

Artikkel 21

Mitterahalised hüvitised viibimise korral liikmesriigis, mis ei ole pädev riik

1.  Selleks et saada mitterahalisi hüvitisi vastavalt määruse artikli 22 lõike 1 punkti a alapunktile i, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja tervishoiuteenuse osutajale pädeva asutuse poolt väljastatud dokumendi, mis tõendab, et tal on õigus saada mitterahalisi hüvitisi. See dokument koostatakse vastavalt artiklile 2. Kui kõnealune isik ei ole võimeline seda dokumenti esitama, tuleb tal kontakteeruda asukohariigi asutusega, kes küsib pädevalt asutuselt õiendi, mis tõendaks, et kõnealusel isikul on õigus saada mitterahalisi hüvitisi.

Pädeva asutuse poolt artikli 22 lõike 1 punkti a alapunkti i alusel hüvitiste saamiseks väljastatud dokument kehtib igal üksikjuhul tervishoiuteenuse osutaja jaoks riikliku tõendina isiku õiguste kohta, kes on asukohamaa asutuse poolt kindlustatud.

2.  Rakendusmääruse artikli 17 lõiget 9 kohaldatakse analoogia alusel.

▼B

Artikkel 22

Mitterahaline hüvitis töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes vahetavad elukohta või naasevad oma elukohariiki, ning töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kellel lubatakse siirduda teise liikmesriiki ravile

1.  Selleks et saada määruse artikli 22 lõike 1 punkti b alapunkti i alusel mitterahalist hüvitist, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja elukohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et tal on õigus jätkuvalt saada kõnealust hüvitist. Selles õiendis, mille annab pädev asutus, märgitakse vajaduse korral ära eelkõige sellise hüvitise jätkuva määramise maksimumperiood, mis on ette nähtud pädeva liikmesriigi õigusaktidega. See õiend võidakse asjaomase isiku taotluse korral välja anda pärast tema lahkumist, kui seda ei olnud vääramatu jõu tõttu võimalik enne koostada.

▼M10

2.  Rakendusmääruse artikli 17 lõiget 9 kohaldatakse analoogia alusel.

▼B

3.  Määruse artikli 22 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud juhul kohaldatakse lõikeid 1 ja 2 mitterahalise hüvitise andmise suhtes analoogia põhjal.

Artikkel 23

Mitterahaline hüvitis pereliikmetele

Määruse artikli 22 lõike 3 kohaselt mitterahalise hüvitise määramise korral pereliikmetele kohaldatakse analoogia põhjal rakendusmääruse artiklit 21 või 22.

▼M10

Määruse artikli 22 lõike 3 teises lõigus nimetatud juhtudel käsitletakse siiski pereliikmete elukohamaa asutust ja elukohamaa õigusakte vastavalt pädeva asutusena ja pädeva riigi õigusaktidena, tulenevalt rakendusmääruse artikli 17 lõikest 9 ja artiklitest 21 ja 22.

▼B

Artikkel 24

Rahaline hüvitis töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes viibivad muus liikmesriigis kui pädev riik

Rahalise hüvitise saamise suhtes vastavalt määruse artikli 22 lõike 1 punkti a alapunktile ii kohaldatakse analoogia põhjal rakendusmääruse artiklit 18. Ilma et see piiraks töövõimetustõendi esitamise kohustust, ei nõuta liikmesriigi territooriumil viibivalt töötajalt või füüsilisest isikust ettevõtjalt, kes ei tööta ega tegutse füüsilisest isikust ettevõtjana, teatamist töö lakkamise kohta, millele on osutatud rakendusmääruse artikli 18 lõikes 1.



Määruse artikli 23 lõike 3 rakendamine

Artikkel 25

Õiend pereliikmete kohta, keda tuleb arvesse võtta rahalise hüvitise arvutamisel

1.  Selleks et saada hüvitist määruse artikli 23 lõike 3 alusel, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pädevale asutusele õiendi oma pereliikmete kohta, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on kõnealune asutus.

2.  Selle õiendi annab välja pereliikmete elukoha järgne asutus.

Õiend kehtib 12 kuud alates väljaandmise kuupäevast. Seda võidakse pikendada; sel juhul kehtib õiend alates pikendamise kuupäevast.

Asjaomane isik teatab pädevale asutusele viivitamata igast asjaolust, mis tingib vajaduse seda õiendit muuta. Selline muudatus jõustub alates sellise asjaolu tekkimise kuupäevast.

3.  Pädev asutus võib nõuda, et asjaomane isik esitaks lõikes 1 ettenähtud õiendi asemel hiliseimad isikuandmeid sisaldavad dokumendid oma pereliikmete kohta, kes elavad muu riigi territooriumil kui see, kus on kõnealune asutus.



Määruse artikli 25 lõike 1 rakendamine

Artikkel 26

Hüvitis töötutele, kes siirduvad tööd otsima teise liikmesriiki kui pädev riik

▼M10

1.  Selleks et saada mitterahalisi hüvitisi määruse Artikli 25 lõike 1 punkti a ja lõike 1a alusel, esitab töötu isik või teda saatev isik tervishoiuteenuse osutajale pädeva asutuse poolt väljastatud dokumendi, mis tõendab, et tal on õigus saada mitterahalisi hüvitisi. Antud dokument koostatakse vastavalt artikli 2 sätetele. Kui kõnealune isik ei ole võimeline seda dokumenti esitama, siis kontakteerub ta asukohamaa asutusega, kes taotleb pädevalt asutuselt õiendit, mis tõendaks, et antud isikul on õigus saada mitterahalisi hüvitisi.

Pädeva asutuse poolt artikli 25 lõike 1 punkti a alusel hüvitiste saamiseks väljastatud dokument kehtib tervishoiuteenuse osutajale riikliku tõendina isikute õiguste kohta, kes on asukohamaa, kuhu töötu isik on läinud, asutuse poolt kindlustatud.

▼M10

1a.  Selleks et saada endale ja oma pereliikmetele rahalisi hüvitisi määruse artikli 25 lõike 1 punkti b alusel, esitab töötu isik asukohamaa kindlustusasutusele õiendi, mille kohta ta on enne ärasõitu teinud taotluse pädevale kindlustusasutusele. Kui töötu isik ei esita seda õiendit, siis saab asukohamaa asutus selle õiendi pädevalt asutuselt. See õiend peab tõendama õigusi kõnealustele hüvitistele määruse artikli 69 lõike 1 punktis a sätestatud tingimustel, osundama antud õiguse kestusele, võttes arvesse määruse artikli 69 lõike 1 punkti c sätteid ning, töövõimetuse või haiglaravi korral täpsustama, kui see on asjakohane, antavate rahalise hüvitiste summat ülalnimetatud ajavahemiku kohta kehtiva ravikindlustuse alusel.

▼B

2.  Töötu sihtkoha töötuskindlustusasutus kontrollib rakendusmääruse artiklis 83 osutatud õiendi koopia põhjal, mis saadetakse sama koha ravikindlustusasutusele, et määruse artikli 69 lõike 1 punktis b sätestatud tingimused on täidetud, ning määrab kuupäeva, millest alates need on täidetud, ja kuupäeva, millest alates töötu saab töötushüvitist pädeva asutuse kulul.

See õiend kehtib määruse artikli 69 lõike 1 punktis c ettenähtud aja, niikaua kui kõnealused tingimused on täidetud. Kui need tingimused ei ole enam täidetud, teatab töötu sihtkoha töötuskindlustusasutus sellest kolme päeva jooksul kõnealusele ravikindlustusasutusele.

▼M10

3.  Rakendusmääruse artikli 17 lõiget 9 kohaldatakse analoogia alusel.

▼B

4.  Selleks et saada pädeva liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud rahalist hüvitist, saadab töötu oma töövõimetustõendi kolme päeva jooksul oma sihtkoha ravikindlustusasutusele. Samuti märgib ta kuupäeva, mis ajani ta on saanud ravikindlustushüvitist, ning oma aadressi riigis, kus ta viibib.

5.  Töötu sihtkoha ravikindlustusasutus teatab kolme päeva jooksul pädevale ravikindlustusasutusele ja asutusele, kus kõnealune isik on registreeritud tööotsijaks, töövõimetuse alguse ja lõpu kuupäeva.

6.  Määruse artikli 25 lõikes 4 määratletud juhtudel teatab töötu sihtkoha ravikindlustusasutus pädevale ravikindlustusasutusele ja pädevale töötuskindlustusasutusele, et ta peab rahalise ja mitterahalise hüvitise perioodi pikendamise tingimusi täidetuks, põhjendades oma arvamust, ning lisab pädevale ravikindlustusasutusele saadetavale teatele läbivaatusarsti üksikasjaliku hinnangu patsiendi seisundi kohta, märkides perioodi, mille vältel määruse artikli 25 lõike 4 kohaldamise tingimused tõenäoliselt kestavad. Pädev ravikindlustusasutus teeb seejärel otsuse perioodi pikendamise kohta, mille vältel haigele töötule võib määrata hüvitise.

7.  Rakendusmääruse artikli 18 lõikeid 2, 3, 4, 5, 6, 8 ja 9 kohaldatakse analoogia põhjal.



Määruse artikli 25 lõike 3 rakendamine

Artikkel 27

Mitterahaline hüvitis töötu pereliikmetele elamise korral muus liikmesriigis kui pädev riik

Mitterahalise hüvitise määramise suhtes töötu pereliikmetele, kes elavad muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, kohaldatakse analoogia põhjal rakendusmääruse artiklit 17. Määruse artikli 69 lõike 1 alusel hüvitist saavate töötu pereliikmete registreerimisel tuleb esitada õiend, millele on osutatud rakendusmääruse artikli 26 lõikes 1. See õiend kehtib aja vältel, mille eest võidakse määrata hüvitist määruse artikli 69 lõike 1 alusel.



Määruse artikli 26 rakendamine

Artikkel 28

Mitterahaline hüvitis pensionitaotlejatele ja nende pereliikmetele

1.  Selleks et saada määruse artikli 26 lõike 1 alusel mitterahalist hüvitist oma elukohaliikmesriigi territooriumil, tuleb taotlejal koos oma pereliikmetega registreerida end elukohajärgses asutuses, esitades õiendi selle kohta, et tal on teise liikmesriigi õigusaktide alusel õigus saada kõnealust hüvitist endale ja oma pereliikmetele. Selle õiendi annab selle teise liikmesriigi asutus, kes vastutab mitterahaliste hüvitiste eest.

2.  Elukohajärgne asutus teatab selle õiendi andnud asutusele igast lõike 1 kohasest registreeringust.



Määruse artiklite 28 ja 28a rakendamine

Artikkel 29

Mitterahaline hüvitis pensionäridele ja nende pereliikmetele, kes ei ela selle liikmesriigi territooriumil, kelle õigusaktide alusel nad saavad pensioni ja kelle õigusaktide alusel neil on õigus saada hüvitist

1.  Selleks et saada määruse artikli 28 lõike 1 ja artikli 28a alusel mitterahalist hüvitist oma elukohaliikmesriigi territooriumil, tuleb pensionäril koos oma pereliikmetega ►M2  samas liikmesriigis elavate ◄ registreerida end elukohajärgses asutuses, esitades õiendi selle kohta, et tal on õigus saada kõnealust hüvitist endale ja oma pereliikmetele vastavalt nendele õigusaktidele või ühe liikmesriigi õigusaktidele, mille alusel tuleb talle maksta pensioni.

2.  Selle õiendi annab pensionäri taotluse korral asutus või üks asutustest, kes vastutavad pensioni maksmise eest, või vajaduse korral asutus, kes on volitatud määrama mitterahalise hüvitise saamise õigusi, niipea kui kõnealune pensionär on täitnud tingimused sellise hüvitise saamise õiguse omandamiseks. Kui pensionär kõnealust õiendit ei esita, saab elukohajärgne asutus selle asutuselt või ühelt asutustest, kes vastutavad pensioni maksmise eest, või vajaduse korral asutuselt, kes on volitatud sellist õiendit andma. Selle õiendi saamist oodates võib elukohajärgne asutus aktsepteeritud dokumentide põhjal registreerida pensionäri ja tema pereliikmed ►M2  samas liikmesriigis elavad ◄ ajutiselt. Registreerimine on mitterahalise hüvitise maksmise eest vastutavale asutusele siduv vaid juhul, kui see asutus on andnud lõikes 1 ettenähtud õiendi.

3.  Elukohajärgne asutus teatab asutusele, mis on välja andnud lõikes 2 ettenähtud õiendi, igast nimetatud lõike kohasest registreeringust.

4.  Mitterahalise hüvitise taotlemise korral tuleb elukohajärgsele asutusele viimast väljamakset kajastava kviitungi või rahakaardi lõigendi abil tõestada, et pensionäril on jätkuvalt õigus saada pensioni.

5.  Pensionär või tema pereliikmed ►M2  samas liikmesriigis elavad ◄ teatab/teatavad elukohajärgsele asutusele igast õigusest saada mitterahalist hüvitist, eelkõige igast pensioni peatamisest või tühistamisest ning igast elukohamuutusest. Pensioni eest vastutavad asutused teatavad pensionäri elukoha järgsele asutusele samuti igast sellisest muutusest.

6.  Halduskomisjon määrab vajalikus ulatuses kindlaks korra, mille alusel määratakse kindlaks asutus, kes määruse artikli 28 lõike 2 punktis b osutatud juhul kannab mitterahalise hüvitise kulud.



Määruse artikli 29 rakendamine

Artikkel 30 (14)

Mitterahaline hüvitis pereliikmetele, kes elavad ►M2  väljaspool pädevat liikmesriiki ◄ muus liikmesriigis kui see riik, kus elab pensionär

1.  Selleks et saada oma elukohariigis määruse artikli 29 lõike 1 alusel mitterahalist hüvitist, tuleb pereliikmetel registreerida end elukohajärgses asutuses, esitades dokumendid vastavalt õigusaktidele, mida see asutus kohaldab sellise hüvitise määramiseks pensionäri pereliikmetele, ning õiendi selle kohta, et pensionäril on õigus saada endale ja oma pereliikmetele mitterahalist hüvitist. ►M2  See õiend, mille annab pensioni maksmise eest vastutav asutus või üks kõnealustest asutustest, või vajaduse korral asutus, kes on volitatud otsustama mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse üle, kehtib seni, kuni pereliikmete elukohajärgsele asutusele ei ole teatatud selle tühistamisest. ◄ ►M2  Kui pereliikmed ei esita õiendit, võtab elukohajärgne asutus selle saamiseks ühendust pensionide maksmise eest vastutava asutuse või vastutavate asutustega, või vajaduse korral selleks volitatud asutusega. ◄ Kui sellise õiendi on välja andnud Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia või Portugali asutus, kehtib see ainult ühe aasta alates väljaandmise kuupäevast ning seda tuleb igal aastal pikendada.

2.  Pereliikmed esitavad mitterahalise hüvitise taotlemisel elukohajärgsele asutusele lõikes 1 osutatud õiendi, kui selle asutuse kohaldatavates õigusaktides on ette nähtud, et kõnealuse taotlu sega peavad kaasas olema tõendid pensioni saamise õiguse kohta.

▼M2

3.  Lõikes 1 nimetatud õiendi väljastanud asutus teatab pereliikmete elukoha järgsele asutusele pensioni maksmise peatamisest või lõpetamisest. Pereliikmete elukoha järgne asutus võib igal ajal nõuda õiendi väljastanud asutuselt mis tahes teavet seoses õigusega saada mitterahalist hüvitist.

▼B

4.  Pereliikmed teatavad oma elukoha järgsele asutusele igast olukorra muutusest, mis võib tõenäoliselt muuta nende õigust saada mitterahalist hüvitist, eelkõige igast elukohamuutusest.

▼M2

5.  Elukohajärgne asutus teatab lõikes 1 nimetatud õiendi väljastanud asutusele igast kõnealuse lõike kohasest registreerimisest.

▼B



Määruse artikli 31 rakendamine

▼M10

Artikkel 31

Mitterahalised hüvitised teises liikmesriigis kui nende elukohariik viibivatele pensionäridele ja nende pereliikmetele.

1.  Selleks et saada mitterahalisi hüvitisi määruse artikli 31 alusel, tuleb pensionäril esitada tervishoiuteenuse osutajale elukohamaa asutuse poolt väljastatud dokument, mis tõendab, et tal on õigus saada mitterahalisi hüvitisi. Nimetatud dokument koostatakse vastavalt artiklile 2. Kui kõnealune isik ei ole võimeline seda dokumenti esitama, siis kontakteerub ta asukohamaa asutusega, kes taotleb elukohamaa asutuselt õiendit, mis tõendaks, et kõnealusel isikul on õigus saada mitterahalisi hüvitisi.

Pädeva asutuse poolt väljastatud dokument, mis annab õiguse hüvitiste saamiseks vastavalt määruse artiklile 31, on igal üksikjuhul tervishoiuteenuse osutajale riiklikuks tõendiks nende isikute õiguste kohta, kes on asukohamaa asutuse poolt kindlustatud.

2.  Rakendusmääruse artikli 17 lõiget 9 kohaldatakse analoogia alusel.

3.  Määruse artikliga 31 hõlmatud pereliikmetele mitterahalise hüvitise määramisel kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2. Kui nimetatud pereliikmed elavad teise liikmesriigi territooriumil kui pensionär, siis väljastab lõikes 1 viidatud dokumendi nende elukohamaa asutus.

▼B



Määruse artikli 35 lõike 1 rakendamine

Artikkel 32

Asutus, kelle poole võivad pöörduda kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajad ja nende pereliikmed, kes viibivad või elavad muus liikmesriigis kui pädev riik

1.  Määruse artikli 35 lõikes 1 osutatud juhtudel ja kui viibimis- või elukohariigis on terasetöölistele haigus- või rasedus- ja sünnituskindlustusskeemi alusel ettenähtud hüvitis samaväärne kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajate eriskeemi alusel antava hüvitisega, võivad viimasena nimetatud töötajad ja nende pereliikmed pöörduda oma viibimis- või elukohariigi territooriumil asuva lähima asutuse poole, mis on nimetatud rakendusmääruse lisas 3, isegi kui see on terasetööliste skeemi kohaldav asutus, ning see asutus annab neile seejärel sellist hüvitist.

2.  Kui kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajate eriskeemi alusel ettenähtud hüvitis on soodsam, jääb selliste töötajate ja nende pereliikmete valida, kas nad pöörduvad selle skeemi kohaldamise eest vastutava asutuse poole või oma viibimis- või elukohariigi territooriumil asuva lähima asutuse poole, kes kohaldab terasetööliste skeemi. Viimasena nimetatud juhul juhib kõnealune asutus asjaomase isiku tähelepanu sellele, et pöördudes eespool mainitud eriskeemi kohaldamise eest vastutava asutuse poole, saaks ta hüvitist soodsamalt; lisaks sellele peab kõnealune asutus teatama asjaomastele isikule sellise asutuse nime ja aadressi.



Määruse artikli 35 lõike 2 rakendamine

▼M12 —————

▼B



Määruse artikli 35 lõike 4 rakendamine

Artikkel 33

Selle perioodi arvestamine, mille eest teise liikmesriigi asutus on juba hüvitist andnud

Määruse artikli 35 lõike 4 rakendamisel võib liikmesriigi asutus, kelle poole pöördutakse hüvitise saamiseks, taotleda teise liikmesriigi asutuselt teavet aja kohta, mille jooksul viimasena nimetatud asutus on sama haigusjuhu või raseduse ja sünnituse tõttu hüvitist juba andnud.



Teises liikmesriigis viibimise ajal tekkinud kulude tagasimaksmine liikmesriigi pädeva asutuse poolt

Artikkel 34 (12)

1.  Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja viibimise ajal muus liikmesriigis kui pädev riik ei ole võimalik täita rakendusmääruse artikli 20 lõigetes 1 ja 4 ning artiklites 21, 23 ja 31 ettenähtud formaalsusi, maksab pädev asutus selle isiku taotlusel tema kulud vastavalt määradele, mida kohaldab viibimiskohajärgne asutus.

2.  Pädeva asutuse taotluse korral annab viibimiskohajärgne asutus pädevale asutusele teavet selliste määrade kohta.

Kui viibimiskohajärgne asutus ja pädev asutus on sõlminud kokkuleppe, mis näeb ette, et antud hüvitisi kas ei maksta üldse tagasi või makstakse tagasi ühekordse maksena määruse artikli 22 lõike 1 punkti a alapunkti i või artikli 31 alusel, nõutakse viibimiskohajärgselt asutuselt lisaks sellele veel kõnealusele isikule vastavalt lõikele 1 makstava summa ülekandmist pädevale asutusele.

3.  Kui tegemist on suurte kuludega, võib pädev asutus maksta kõnealusele isikule asjakohast avanssi niipea, kui see isik on kõnealusele asutusele esitanud tagasimaksmistaotluse.

4.  Olenemata lõigetest 1, 2 ja 3 võib pädev asutus kantud kulud maksta tagasi vastavalt tema enda kohaldatavatele määradele, tingimusel et on võimalik maksta nende määrade järgi, et makstavad kulud ei ületa halduskomisjoni määratud taset ning et töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või pensionär nõustub selle sätte kohaldamisega. Tagasimakstav summa ei tohi mingil juhul ületada tegelikult kantud kulude summat.

▼M7

5.  Kui elukohariigi õigusaktides ei ole tagasimakse määrasid ette nähtud, võib pädev asutus maksta vastavalt oma määradele, ilma et oleks vaja asjaomase isiku nõusolekut. Ühelgi juhul ei tohi tagasimakse ületada tegelikult tehtud kulutusi.

▼B



3.

PEATÜKK

INVALIIDSUS, VANADUS JA TOITJAKAOTUS (PENSIONID)



Hüvitise saamise taotluste esitamine ja läbivaatamine

Artikkel 35 (11)

Invaliidsushüvitise taotlemine, kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on kehtinud üksnes määruse IV lisa A osas nimetatud õigusaktid, samuti määruse artikli 40 lõikes 2 osutatud juhul

1.  Selleks et saada hüvitist määruse artiklite 37, 38 ja 39 alusel, sealhulgas määruse artikli 40 lõikes 2, artikli 41 lõikes 1 ja artikli 42 lõikes 2 osutatud juhtudel, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja taotluse kas selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid on tema suhtes kehtinud ajal, mil tekkis töövõimetus ja sellele järgnes invaliidsus või süvenes selline invaliidsus, või oma elukohajärgsele asutusele, kes seejärel esitab selle taotluse esimesena nimetatud asutusele, märkides taotluse esitamise kuupäeva; seda kuupäeva käsitletakse esimesena nimetatud asutusele taotluse esitamise kuupäevana. Kui on määratud haigushüvitis, tuleb pensionitaotluse esitamise kuupäevana vajaduse korral siiski käsitleda sellise rahalise hüvitise lakkamise kuupäeva.

2.  Määruse artikli 41 lõike 1 punktis b osutatud juhul teatab asutus, kes on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja viimasena kindlustanud, vastavalt oma kohaldatavatele õigusaktidele ettenähtud hüvitise summa ja jõustumiskuupäeva hüvitise maksmise eest algselt vastutavale asutusele. Jõustuvalt sellest kuupäevast tühistatakse enne invaliidsuse süvenemist maksta tulnud hüvitis või vähendatakse seda summani, mis ei ületa määruse artikli 41 lõike 1 punktis c osutatud lisasummat.

3.  Määruse artikli 41 lõike 1 punktis d osutatud juhul lõiget 2 ei kohaldata. Sel juhul pöördub asutus, kes on taotleja viimasena kindlustanud, Madalmaade asutuse poole, et teha kindlaks summa, mida see asutus peab maksma.

Artikkel 36

Vanadushüvitise ja toitjakaotushüvitise (välja arvatud orvuhüvitis) ning invaliidsushüvitise taotlused juhtudel, millele ei ole osutatud rakendusmääruse artiklis 35

1.  Selleks et saada hüvitist määruse artiklite 40–51 alusel, välja arvatud rakendusmääruse artiklis 35 osutatud juhul, esitab asjaomane isik elukohajärgsele asutusele taotluse vastavalt selle asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud korrale. Kui need õigusaktid ei ole töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud, edastab elukohajärgne asutus taotluse selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid kehtisid selle töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes viimasena, märkides taotluse esitamise kuupäeva. Seda kuupäeva käsitletakse viimasena nimetatud asutusele taotluse esitamise kuupäevana.

2.  Kui taotleja elab sellise liikmesriigi territooriumil, kelle õigusaktid ei ole töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud, võib ta esitada taotluse selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid kehtisid selle töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes viimasena.

3.  Kui taotleja elab muu kui liikmesriigi territooriumil, esitab ta taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusaktid kehtisid selle töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes viimasena.

Kui taotleja esitab taotluse selle liikmesriigi asutusele, kelle kodanik ta on, edastab see asutus sellise taotluse pädevale asutusele.

4.  Ühe liikmesriigi asutusele saadetud hüvitise saamise taotlus hõlmab automaatselt hüvitisi, mis on määratud samal ajal kõikide kõnealuste liikmesriikide õigusaktide alusel ja mille tingimustele taotleja vastab, välja arvatud juhul, kui taotleja palub määruse artikli 44 lõike 2 alusel edasi lükata sellise vanadushüvitise, mida tal oleks õigus saada ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel.

Artikkel 37

Dokumendid ja teave, mis tuleb lisada rakendusmääruse artiklis 36 osutatud hüvitise saamise taotlusele

Rakendusmääruse artiklis 36 osutatud taotluste esitamise suhtes kehtivad järgmised reeglid:

a) taotlusele tuleb lisada nõutavad tõendusdokumendid ning taotlus tuleb koostada vormis, mis on ette nähtud:

i) artikli 36 lõikes 1 osutatud juhtudel selle liikmesriigi õigusaktidega, mille territooriumil taotleja elab;

ii) artikli 36 lõigetes 2 ja 3 osutatud juhtudel selle liikmesriigi õigusaktidega, mis kehtisid töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes viimasena;

b) taotleja esitatud teabe õigsus peab olema tõestatud dokumentidega, mis lisatakse taotluse vormile, või taotleja elukohaliikmesriigi pädevate organite poolt;

c) taotleja peab märkima võimalikult ulatuslikult kas asutuse või asutused, kes korraldavad invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuskindlustust (pensione) liikmesriigis, kus töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on kindlustatud, või kui tegemist on töötajaga, selle tööandja või need tööandjad, kelle teenistuses ta on mis tahes liikmesriigi territooriumil töötanud, esitades selleks kõik töötõendid, mis võivad olla tema valduses;

d) kui taotleja palub määruse artikli 44 lõike 2 alusel edasi lükata sellise vanadushüvitise, mida tal oleks õigus saada ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, peab ta nimetama õigusaktid, mille alusel ta hüvitist taotleb.

Artikkel 38

Hüvitise summa kindlaksmääramisel arvestatavate pereliikmete õiendid

1.  Selleks et saada hüvitist määruse artikli 39 lõike 4 või artikli 47 lõike 3 alusel, esitab taotleja õiendi oma pereliikmete, välja arvatud laste kohta, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on hüvitise andmise eest vastutav asutus.

Selle õiendi annab pereliikmete elukoha järgne ravikindlustusasutus või muu asutus, mille määrab nende elukohaliikmesriigi pädev võimuorgan. Rakendusmääruse artikli 25 lõike 2 teist ja kolmandat lõiku kohaldatakse analoogia põhjal.

Hüvitise andmise eest vastutav asutus võib nõuda, et taotleja esitaks esimeses lõigus ettenähtud õiendi asemel hiliseimad isikuandmeid sisaldavad dokumendid oma pereliikmete, välja arvatud laste kohta, kes elavad muu riigi territooriumil kui see, kus on kõnealune asutus.

2.  Lõikes 1 osutatud juhul ja kui asjaomase asutuse kohaldatavates õigusaktides on nõutud, et pereliikmed peaksid elama pensionäriga ühes leibkonnas, tuleb nende pereliikmete puhul, kes ei vasta sellele tingimusele, tõestada dokumentidega, mis kinnitavad taotleja sissetuleku ühe osa korrapärast ülekandmist, et nad siiski sõltuvad põhiliselt taotlejast.

Artikkel 39 (11)

Invaliidsushüvitise taotluste läbivaatamine juhul, kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on kehtinud üksnes määruse IV lisa A osas nimetatud õigusaktid

1.  Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on esitanud taotluse invaliidsushüvitise saamiseks ning asjaomane asutus teeb kindlaks, et kohaldatakse määruse artikli 37 lõiget 1, saab see asutus vajaduse korral asutuselt, kes on kõnealuse isiku viimati kindlustanud, õiendi kindlustusperioodide kohta, mis sellel isikul on täitunud viimasena nimetatud asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel.

2.  Kui on vaja arvesse võtta mõne muu liikmesriigi õigusaktide alusel varem täitunud kindlustusperioode, et täita tingimused, mis on sätestatud pädeva riigi õigusaktides, kohaldatakse analoogia põhjal lõiget 1.

3.  Määruse artikli 39 lõikes 3 osutatud juhul edastab taotleja juhtumi läbi vaadanud asutus selle isiku toimiku asutusele, kes on kõnealuse isiku viimati kindlustanud.

4.  Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud taotluste läbivaatamise suhtes ei kohaldata rakendusmääruse artikleid 41–50.

Artikkel 40

Invaliidsusgrupi määramine

Invaliidsusgrupi määramisel võtab liikmesriigi asutus arvesse teiste liikmesriikide asutustelt saadud dokumente ja meditsiinilisi arvamusi ning halduslikku laadi teavet. Igal asutusel säilib siiski õigus korraldada enda valitud arsti poolt taotleja läbivaatus, välja arvatud juhud, kui kohaldatakse määruse artikli 40 lõiget 4.



Invaliidsushüvitise, vanadushüvitise ja toitjakaotushüvitise taotluste läbivaatamine rakendusmääruse artiklis 36 osutatud juhtudel

Artikkel 41

Läbivaatavate asutuste määramine

1.  Hüvitise saamise taotlused vaatab läbi asutus, kellele taotlused on vastavalt artiklile 36 saadetud või edastatud. Seda asutust nimetatakse edaspidi “läbivaatavaks asutuseks”.

2.  Läbivaatav asutus teatab hüvitise saamise taotlustest viivitamata kõikidele asjaomastele asutustele, kasutades ettenähtud erivormi, nii et kõik need asutused saavad taotlused samal ajal ja viivitamata läbi vaadata.

Artikkel 42

Hüvitise saamise taotluste läbivaatamisel kasutatavad vormid

1.  Hüvitise saamise taotluste läbivaatamisel kasutab läbivaatav asutus vormi, mis sisaldab eelkõige avalduse ja kokkuvõtte kindlustus- või elamisperioodide kohta, mis töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal on täitunud kõikide asjaomaste liikmesriikide õigusaktide alusel.

2.  Teise liikmesriigi asutusele edastatuna asendavad need vormid taotluse lisadokumente.

Artikkel 43

Kord, mida asjaomane asutus järgib taotluse läbivaatamisel

1.  Läbivaatav asutus kannab rakendusmääruse artikli 42 lõikes 1 ettenähtud vormile need kindlustus- või elamisperioodid, mis on täitunud selle asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, ning edastab selle vormi koopia asutustele, kes korraldavad invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuskindlustust (pensione) kõikides liikmesriikides, kus töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on olnud kindlustatud, vajaduse korral lisades sellele taotleja esitatud töötõendid.

2.  Kui asjaga on seotud ainult üks muu asutus, täidab see asutus kõnealuse vormi, näidates:

a) kindlustus- või elamisperioodid, mis on täitunud selle asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel;

b) hüvitise summa, mida taotleja võib taotleda üksnes nende kindlustus- või elamisperioodide suhtes;

c) hüvitise teoreetilise ja tegeliku summa, mis on arvutatud vastavalt määruse artikli 46 lõikele 2.

Selliselt täidetud vorm tagastatakse läbivaatavale asutusele.

Kui õigus saada hüvitist on omandatud, arvestades üksnes neid kindlustus- või elamisperioode, mis on täitunud teise liikmesriigi asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, ja kui nendele perioodidele vastava hüvitise summa on võimalik viivitamata kindlaks määrata, kuna punktis c osutatud arvutused võtaksid märkimisväärselt kauem aega, tagastatakse see vorm läbivaatavale asutusele koos teabega, millele on osutatud punktides a ja b; punktis c osutatud teave edastatakse läbivaatavale asutusele niipea kui võimalik.

3.  Kui asjaga on seotud mitu teist asutust, täidab iga selline asutus kõnealuse vormi, märkides kindlustus- või elamisperioodid, mis on täitunud selle asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, ning tagastab selle vormi läbivaatavale asutusele.

Kui õigus saada hüvitist on omandatud, arvestades üksnes neid kindlustus- või elamisperioode, mis on täitunud ühe või mitme sellise asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, ja kui nendele perioodidele vastava hüvitise summa on võimalik viivitamata kindlaks määrata, teatatakse see summa ja need kindlustus- või elamisperioodid samal ajal läbivaatavale asutusele; kui kõnealuse summa kindlaksmääramine viibib, teatatakse see summa läbivaatavale asutusele niipea kui võimalik.

Olles saanud kõik vormid teabega kindlustus- või elamisperioodide kohta ning vajaduse korral summade kohta, mida tuleb maksta vastavalt ühe või mitme asjaomase liikmesriigi õigusaktidele, edastab läbivaatav asutus selliselt täidetud vormide koopiad igale asjaomasele asutusele, kes teeb selle põhjal kindlaks hüvitise teoreetilise ja tegeliku summa arvutatuna vastavalt määruse artikli 46 lõikele 2 ning tagastab kõnealuse vormi läbivaatavale asutusele.

4.  Niipea kui läbivaatav asutus, olles saanud lõikes 2 või 3 osutatud teabe, teeb kindlaks, et tuleks kohaldada määruse artikli 40 lõiget 2 või artikli 48 lõiget 2 või 3, teatab ta sellest teistele asjaomastele asutustele.

5.  Rakendusmääruse artikli 37 punktis d osutatud juhul kannavad nende liikmesriikide asutused, kelle õigusaktid on taotleja suhtes kehtinud ja kelle poole taotleja on pöördunud hüvitise edasilükkamiseks, rakendusmääruse artikli 42 lõikes 1 ettenähtud vormile üksnes need kindlustus- või elamisperioodid, mis taotlejal on täitunud nende kohaldatavate õigusaktide alusel.

Artikkel 44

Invaliidsusgrupiga seotud otsust tegema volitatud asutus

1.  Arvestades lõikeid 2 ja 3 volitatakse üksnes läbivaatav asutus tegema määruse artikli 40 lõikes 4 osutatud otsust taotleja invaliidsusgrupi kohta. Läbivaatav asutus teeb selle otsuse niipea, kui tal on võimalik kindlaks määrata, kas on täidetud selle asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tingimused kõnealuse õiguse saamiseks, võttes vajaduse korral arvesse määruse artiklit 45.

2.  Kui läbivaatava asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tingimused selle õiguse saamiseks, välja arvatud invaliidsusgrupiga seotud tingimused, ei ole määruse artiklit 45 arvestades täidetud, teatab kõnealune asutus sellest viivitamata invaliidsuse suhtes pädevale asutusele teises liikmesriigis, kelle õigusaktid kehtisid kõnealuse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes viimasena. Kui selle asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tingimused selle õiguse saamiseks on täidetud, on see asutus volitatud tegema otsuse taotleja invaliidsusgrupi kohta; see asutus teatab kõnealusest otsusest viivitamata teistele asjaomastele asutustele.

3.  Vajaduse korral võidakse kõnealune küsimus suunata samadel tingimustel tagasi invaliidsuse suhtes pädevale asutusele teises liikmesriigis, kelle õigusaktid on kõnealuse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes esimesena kehtinud.

Artikkel 45

Hüvitise ajutine maksmine ja hüvitise ettemaksmine

1.  Kui läbivaatav asutus teeb kindlaks, et taotlejal on teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodidele tuginemata õigus saada hüvitist selle asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, maksab läbivaatav asutus viivitamata sellist hüvitist ajutiselt.

2.  Kui taotlejal ei ole lõike 1 alusel õigust saada hüvitist, kuid läbivaatavale asutusele vastavalt rakendusmääruse artikli 43 lõikele 2 või 3 antud teabe põhjal selgub, et õigus saada hüvitist omandatakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel, võttes arvesse üksnes nende õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, maksab kõnealuseid õigusakte kohaldav asutus viivitamata sellist hüvitist ajutiselt niipea, kui läbivaatav asutus on talle sellisest kohustusest teatanud.

3.  Kui õigus saada hüvitist omandatakse lõikes 2 osutatud juhul mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, võttes arvesse iga sellise riigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, vastutab ajutise hüvitise maksmise eest asutus, kes on läbivaatavale asutusele selle õiguse olemasolust esimesena teatanud; läbivaatava asutuse ülesanne on teatada sellest teistele asjaomastele asutustele.

4.  Asutus, kes on kohustatud lõike 1, 2 või 3 alusel hüvitist maksma, teatab sellest viivitamata taotlejale, juhtides selgesõnaliselt tema tähelepanu võetud meetme ajutisele laadile ja faktile, et see ei kuulu edasikaebamisele.

5.  Kui taotlejale ei tule maksta ajutiselt hüvitist lõike 1, 2 ega 3 alusel, kuid saadud teabe põhjal selgub, et see õigus omandatakse määruse artikli 46 lõike 2 alusel, teeb läbivaatav asutus talle asjakohase korvatava ettemakse, mille summa on võimalikult lähedane summale, mis talle tõenäoliselt määratakse määruse artikli 46 lõike 2 alusel.

6.  Kaks liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad omavahel kokku leppida, et üksnes nende liikmesriikide asutustega seotud juhtumite korral kohaldatakse ajutiselt hüvitise maksmise muid viise. Kõikidest selles küsimuses sõlmitud kokkulepetest teatatakse halduskomisjonile.

Artikkel 46 (11)

Vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise perioodide eest makstavad summad, mida ei tohi arvesse võtta rakendusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti b alusel

Hüvitise teoreetilise ja tegeliku summa arvutamise suhtes vastavalt määruse artikli 46 lõike 2 punktidele a ja b kohaldatakse reegleid, mis on sätestatud rakendusmääruse artikli 15 lõike 1 punktides b, c ja d.

Vastavalt määruse artikli 46 lõikele 2 arvutatud summat, mis tuleb tegelikult maksta, suurendatakse summa võrra, mis vastab vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise perioodidele, mida ei ole arvesse võetud rakendusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti b alusel. See juurdekasv arvutatakse välja vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mille alusel on täitunud vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise perioodid.

Artikkel 47 (11)

Vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise perioodide järgi makstavate summade arvutamine

Iga liikmesriigi asutus arvutab vastavalt enda kohaldatavatele õigusaktidele välja summa, mis vastab vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise perioodidele, mille suhtes määruse artikli 46a lõike 3 punkti c alusel ei kehti teise liikmesriigi tühistavad, vähendavad ega peatavad õigus- ja haldusnormid.

Artikkel 48 (11)

Asutuste otsuste teatamine taotlejale

1.  Iga asjaomase asutuse lõplik otsus teatatakse läbivaatavale asutusele. Igas sellises otsuses tuleb näidata asjakohastes õigusaktides ettenähtud edasikaebamisalused ja -tähtajad. Kui kõik need otsused on kätte saadud, edastab läbivaatav asutus need taotlejale tema oma keeles kokkuvõtliku teatena, millega liidetakse eespool osutatud otsused. Edasikaebamiseks võimaldatav aeg algab alles kuupäevast, mil taotleja on kõnealuse kokkuvõtliku teate kätte saanud.

2.  Lõikes 1 ettenähtud kokkuvõtliku teate saatmisel taotlejale edastab läbivaatav asutus igale asjaomasele asutusele samal ajal selle avalduse koopia, lisades sellele teiste asutuste otsuste koopiad.

Artikkel 49 (11)

Hüvitise ümberarvutamine

1.  Määruse artikli 43 lõigete 3 ja 4, artikli 49 lõigete 2 ja 3 ning artikli 51 lõike 2 rakendamisel kohaldatakse rakendusmääruse artiklit 45 mutatis mutandis

2.  Hüvitise ümberarvutamise, tühistamise või peatamise korral teatab sellise otsuse teinud asutus sellest viivitamata asjaomasele isikule ja igale asutusele, mille suhtes kõnealusel isikul on nõudmisi, vajaduse korral läbivaatava asutuse häid teeneid kasutades. Otsuses tuleb märkida asjakohastes õigusaktides ettenähtud edasikaebamisalused ja -tähtajad. Edasikaebamiseks võimaldatav aeg algab alles kuupäevast, mil asjaomane isik on kõnealuse otsuse kätte saanud.

Artikkel 50

Meetmed hüvitise määramise kiirendamiseks

1.  

a) 

i) Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes, kes on ühe liikmesriigi kodanik, hakkavad kehtima teise liikmesriigi õigusaktid, edastab viimasena nimetatud liikmesriigi pensionide suhtes pädev asutus kõnealuse isiku registreerimise ajal, kasutades kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, organile, mille on määranud sama liikmesriigi pädev võimuorgan, kogu isikuteabe kõnealuse isiku kohta ning kõnealuse pädeva asutuse nime ja selle eraldatud kindlustusnumbri.

ii) Lisaks sellele edastab alapunktis i osutatud pädev asutus alapunkti i alusel määratud organile võimalikult ulatuslikult muud teavet, mis võib hõlbustada ja kiirendada pensionide määramist.

iii) Selline teave edastatakse halduskomisjoni kehtestatud tingimustel organile, mille on määranud asjaomase riigi pädev võimuorgan.

iv) Alapunktide i, ii ja iii rakendamisel käsitletakse kodakondsuseta isikuid ja pagulasi selle liikmesriigi kodanikena, kelle õigusaktid on nende suhtes esimesena kehtinud.

b) Asjaomased asutused koostavad kõnealuse isiku või sel ajal teda kindlustava asutuse taotluse korral selle isiku kindlustusloo, mis algab hiljemalt üks aasta enne tema pensioniikka jõudmise kuupäeva.

2.  Halduskomisjon näeb ette lõike 1 rakendamise viisid.



Ametlik kontroll ja arstlik läbivaatus

Artikkel 51

1.  Kui isik, kes saab hüvitist, eelkõige:

a) invaliidsushüvitist;

b) vanadushüvitist, mis on määratud töövõimetuse korral;

c) vanadushüvitist, mis on määratud vanas eas töötutele;

d) vanadushüvitist, mis on määratud kutsealase või äritegevuse lakkamise korral;

e) toitjakaotushüvitist, mis on määratud invaliidsuse või töövõimetuse korral;

f) hüvitist, mis on määratud tingimusel, et hüvitise saaja vahendid ei ületa ettenähtud norme,

viibib või elab muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on hüvitise maksmise eest vastutav asutus, korraldab hüvitise saaja viibimis- või elukoha järgne asutus vastutava asutuse taotlusel ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse vastavalt korrale, mis on ette nähtud selle viibimis- või elukohajärgse asutuse kohaldatavates õigusaktides. Hüvitise maksmise eest vastutaval asutusel säilib siiski õigus valida ise arst kõnealuse isiku läbivaatuseks.

2.  Kui tehakse kindlaks, et lõikes 1 osutatud hüvitisesaaja on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või et tema vahendid hüvitise saamise ajal ületavad ettenähtud norme, saadab viibimis- või elukohajärgne asutus hüvitise maksmise eest vastutavale ja sellist kontrolli või läbivaatust taotlenud asutusele teadaande. Eelkõige märgitakse selles teadaandes ära kõnealuse isiku töö või füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala laad, tema sissetuleku või vahendite summa viimase täiskvartali ajal, harilik sissetulek, mida saab samas valdkonnas töötav või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev isik samal tasemel kui kõnealune isik ametis, kus ta töötas või tegutses enne invaliidistumist, kontrollaja vältel, mille määrab hüvitise maksmise eest vastutav asutus, ning vajaduse korral ekspertarsti arvamus kõnealuse isiku tervisliku seisundi kohta.

Artikkel 52

Kui kõnealune isik omandab pärast saadava hüvitise peatamist uuesti õiguse saada hüvitist, elades muu kui pädeva riigi territooriumil, vahetavad asjaomased asutused kogu asjakohase teabe, pidades silmas nimetatud hüvitise saamise jätkumist.



Hüvitise maksmine

Artikkel 53

Hüvitise maksmise viis

1.  Kui liikmesriigis hüvitise maksmise eest vastutav asutus ei maksa saadavat hüvitist välja otse hüvitist saama õigustatud isikutele, kes elavad teise liikmesriigi territooriumil, maksab selle hüvitise maksmise eest vastutava asutuse taotlusel välja kõnealuse teise liikmesriigi kontaktasutus või kõnealuste hüvitisele õigust omavate isikute elukoha järgne asutus vastavalt korrale, mis on sätestatud määruse artiklites 54—58; kui hüvitise maksmise eest vastutav asutus maksab hüvitise välja otse hüvitist saama õigustatud isikutele, teatab ta sellest elukohajärgsele asutusele. Liikmesriikide asutuste kohaldatavad maksekorrad on loetletud lisas 6.

2.  Kaks või enam kui kaks liikmesriiki või nende riikide pädevad võimuorganid võivad omavahel kokku leppida, et kui küsimus on seotud üksnes nende liikmesriikide pädevate asutustega, kohaldatakse muud hüvitiste maksmise korda. Kõikidest asjakohastest kokkulepetest teatatakse halduskomisjonile.

3.  Hüvitiste maksmisega seotud kokkulepete sätted, mis kehtivad käesoleva määruse jõustumisele eelnenud päeval, jäävad kehtima, kui need kokkulepped on loetletud lisas 5.

Artikkel 54

Üksikasjaliku väljamakseskeemi teatavakstegemine väljamaksvale organile

Hüvitise maksmise eest vastutav asutus saadab hüvitisele õigust omava isiku elukohaliikmesriigi kontaktasutusele või hüvitisele õigust omava isiku elukoha järgsele asutusele (mõlemad edaspidi “väljamaksev asutus”) kahes eksemplaris üksikasjaliku kava sellele isikule tehtavate väljamaksete kohta; see kava peab jõudma väljamaksva asutuseni hiljemalt 20 päeva enne nende väljamaksete tegemiseks ettenähtud kuupäeva.

Artikkel 55

Makstavate summade kandmine väljamaksva organi kontole

1.  Kümme päeva enne väljamaksete tegemiseks ettenähtud kuupäeva maksab hüvitise maksmise eest vastutav asutus oma asukohaliikmesriigi valuutas summa, mida on vaja väljamakseteks vastavalt rakendusmääruse artiklis 54 ettenähtud kavale. Maksed tehakse hüvitise maksmise eest vastutava asutuse asukohaliikmesriigi riigipanga või muu panga kaudu kontole, mis on avatud väljamaksva organi asukohaliikmesriigi riigipanga või muu panga nimel selle organi heaks. Selline makse vabastab kogu vastutusest. Hüvitise maksmise eest vastutav asutus saadab samal ajal väljamaksvale organile makseteate.

2.  Pank, mille kontole makse on tehtud, krediteerib väljamaksvale organile selle makse vahetusväärtuse kõnealuse organi asukohaliikmesriigi valuutas.

3.  Lõikes 1 osutatud pankade nimed ja registrisse kantud asukohad või tegevuskohad on loetletud lisas 7.

Artikkel 56

Hüvitisele õigust omavatele isikutele makstavate summade maksmine väljamaksva asutuse poolt

1.  Rakendusmääruse artiklis 54 ettenähtud kavas määratud maksed maksab hüvitisele õigust omavatele isikutele välja väljamaksev asutus hüvitise maksmise eest vastutava asutuse nimel.

2.  Niipea kui väljamaksev asutus või selle määratud muu asutus saab teada mis tahes asjaolust, mis õigustab hüvitise peatamist või tühistamist, peatab see asutus kogu maksmise. Kõnealune asutus talitab selliselt ka siis, kui hüvitisele õigust omav isik siirdub elama teise liikmesriigi territooriumile.

3.  Väljamaksev asutus teatab hüvitise maksmise eest vastutavale asutusele iga maksmatajätmise põhjuse. Hüvitisele õigust omava isiku või tema abikaasa surma korral või lese taasabiellumise korral teatab väljamaksev asutus kõnealusele asutusele selle kuupäeva.

Artikkel 57

Tasaarveldused seoses rakendusmääruse artiklis 56 osutatud maksetega

1.  Rakendusmääruse artiklis 56 osutatud maksete tasaarveldus tehakse iga makseperioodi lõpus, et määrata kindlaks hüvitisele õigust omavatele isikutele või nende ametlikele või volitatud esindajatele tegelikult väljamakstud summad ja väljamaksmata summad.

2.  Hüvitise maksmise eest vastutava asutuse asukohaliikmesriigi valuutas numbrite ja sõnadega väljendatava kogusumma vastavus väljamaksva asutuse tehtud väljamaksetele tõendatakse ja kinnitatakse selle asutuse esindaja allkirjaga.

3.  Väljamaksev asutus tagab, et kõik selliselt määratud väljamaksed on korrektselt tehtud.

4.  Hüvitise maksmise eest vastutava asutuse makstud summa, mis väljendatakse selle asutuse asukohaliikmesriigi valuutas, ning väljamaksva asutuse vastutusel tehtud maksete sellessamas valuutas väljendatud väärtuse vahe debiteeritakse summadest, mida hüvitise maksmise eest vastutav asutus peab edaspidi sama nimetuse all välja maksma.

Artikkel 58

Hüvitiste maksmisel tekkinud kulude tagasisaamine

Väljamaksev asutus võib hüvitiste maksmisel tekkinud kulud, eelkõige posti- ja pangakulud hüvitisesaajalt tagasi saada selle asutuse kohaldatavates õigusaktides sätestatud tingimustel.

Artikkel 59

Hüvitisele õigust omava isiku elukoha muutusest teatamine

Kui ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel hüvitisele õigust omav isik siirdub elama ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile, teatab ta sellest asutusele või asutustele, kes vastutavad sellise hüvitise maksmise eest, ja väljamaksvale asutusele.



4.

PEATÜKK

TÖÖÕNNETUSED JA KUTSEHAIGUSED



Määruse artiklite 52 ja 53 rakendamine

Artikkel 60

Mitterahaline hüvitis elamise korral muus liikmesriigis kui pädev riik

1.  Selleks et saada mitterahalist hüvitist määruse artikli 52 punkti a alusel, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja elukohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et tal on õigus saada sellist mitterahalist hüvitist. Selle õiendi, mis vajaduse korral põhineb tööandja antud teabel, annab välja pädev asutus. Kui see on pädeva riigi õigusaktides ette nähtud, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja elukohajärgsele asutusele lisaks sellele veel pädeva asutuse tähiku tööõnnetusest või kutsehaigusest teatamise kohta. Kui kõnealune isik selliseid dokumente ei esita, saab elukohajärgne asutus need pädevalt asutuselt ja määrab talle kuni nende dokumentide saabumiseni mitterahalise hüvitise ravikindlustuse alusel, kui see isik vastab sellise hüvitise saamise tingimustele.

2.  Kõnealune õiend jääb kehtima seni, kuni elukohajärgne asutus saab teate selle tühistamise kohta. Kui kõnealuse õiendi on välja andnud Prantsusmaa asutus, kehtib see siiski üksnes ühe aasta alates väljaandmise kuupäevast ning seda tuleb igal aastal pikendada.

3.  Kui kõnealune isik on hooajatöötaja, kehtib lõikes 1 osutatud õiend kogu hooajatöö eeldatava aja vältel, välja arvatud juhul, kui pädev asutus teatab vahepeal elukohajärgsele asutusele selle tühistamisest.

4.  Igal mitterahalise hüvitise taotlemise korral esitab asjaomane isik lisaks dokumendid, mida nõutakse hüvitise määramiseks vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mille territooriumil see isik elab.

▼M14 —————

▼B

7.  Kõnealune isik teatab elukohajärgsele asutusele igast oma olukorra muutusest, mis tõenäoliselt võib muuta tema õigust saada mitterahalist hüvitist, eelkõige igast kõnealuse isiku töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise lakkamisest või muutumisest või igast elu- või viibimiskoha muutusest. Kui kõnealuse isiku kindlustus või mitterahalise hüvitise saamise õigus lõpeb, teatab pädev asutus sellest samuti elukohajärgsele asutusele. Elukohajärgne asutus võib igal ajal taotleda pädevalt asutuselt teavet seoses kõnealuse isiku kindlustusega või tema õigusega saada mitterahalist hüvitist.

8.  Piirialatöötajatele võidakse ravimeid, sidemeid, prille ja väikeabivahendeid anda ning laboratoorseid analüüse ja teste teha üksnes selle liikmesriigi territooriumil, kus need on välja kirjutatud, vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele.

9.  Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muude rakendussätete suhtes.

Artikkel 61

Rahaline hüvitis, välja arvatud pensionid, elamise korral muus liikmesriigis kui pädev riik

1.  Selleks et saada muud rahalist hüvitist kui pensioni määruse artikli 52 punkti b alusel, pöördub töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kolme päeva jooksul alates oma töövõimetuse algusest elukohajärgse asutuse poole, esitades teate töö lakkamise kohta, või kui see on pädeva või elukohajärgse asutuse kohaldatavates õigusaktides ette nähtud, töövõimetustõendi, mille on välja andnud kõnealuse isiku raviarst.

2.  Kui elukohariigi raviarstid ei anna välja töövõimetustõendeid, pöördub kõnealune isik otse elukohajärgse asutuse poole tähtaja jooksul, mis on määratud selle asutuse kohaldatavates õigusaktides.

See asutus korraldab viivitamata töövõimetuse arstliku kinnitamise ning lõikes 1 osutatud tõendi koostamise. Sellisesse tõendisse märgitakse töövõimetuse tõenäoline kestus ning tõend edastatakse viivitamata pädevale asutusele.

3.  Kui lõiget 2 ei kohaldata, korraldab elukohajärgne asutus niipea kui võimalik, kuid igal juhul vähemalt kolme päeva jooksul alates päevast, mil kõnealune isik on selle asutuse poole pöördunud, tema arstliku läbivaatuse nii, nagu oleks sama asutus selle isiku kindlustanud. Eelkõige märgitakse läbivaatusarsti aruandesse töövõimetuse tõenäoline kestus ning elukohajärgne asutus edastab tõendi pädevale asutusele kolme päeva jooksul alates läbivaatuse kuupäevast.

4.  Seejärel korraldab elukohajärgne asutus vajaliku ametliku kontrolli või arstliku läbivaatuse nii, nagu oleks sama asutus kõnealuse isiku kindlustanud. Niipea kui see asutus teeb kindlaks, et kõnealune isik võib jätkata tööd, teatab ta sellest kõnealusele isikule ja pädevale asutusele, märkides töövõimetuse lakkamise kuupäeva. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, käsitletakse kõnealusele isikule esitatud teadet otsusena, mis on tehtud pädeva asutuse nimel.

5.  Kõikidel juhtudel säilib pädeval asutusel õigus korraldada enda valitud arsti poolt kõnealuse isiku läbivaatus.

6.  Kui pädev asutus otsustab rahalist hüvitist mitte anda, sest kõnealune isik ei ole täitnud formaalsusi, mis on ette nähtud elukohariigi õigusaktides, või teeb kindlaks, et kõnealune isik võib tööd jätkata, teatab see asutus kõnealusele isikule oma otsusest ning saadab samal ajal sellise otsuse koopia elukohajärgsele asutusele.

7.  Kui kõnealune isik jätkab tööd, teatab ta sellest pädevale asutusele, kui selline teatamine on ette nähtud õigusaktides, mida see asutus kohaldab.

8.  Pädev asutus maksab rahalise hüvitise välja asjakohasel viisil, eelkõige rahvusvahelise rahakaardiga, ning teatab sellest elukohajärgsele asutusele ja kõnealusele isikule. Kui rahalist hüvitist maksab elukohajärgne asutus pädeva asutuse nimel, teatab pädev asutus kõnealusele isikule tema õigused ning elukohajärgsele asutusele sellise rahalise hüvitise summa, väljamaksekuupäeva ja maksimumperioodi, mille vältel väljamakseid tuleb teha vastavalt pädeva liikmesriigi õigusaktidele.

9.  Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muude rakendussätete suhtes.



Määruse artikli 55 rakendamine

▼M14

Artikkel 62

Mitterahalised hüvitised viibimise korral liikmesriigis, v.a pädevas riigis

1.  Selleks et saada mitterahalisi hüvitisi vastavalt määruse artikli 55 lõike 1 punkti a alapunktile i, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja ravi osutajale pädeva asutuse väljastatud dokumendi, mis tõendab, et tal on õigus saada mitterahalisi hüvitisi. Kõnesolev dokument koostatakse vastavalt artiklile 2. Kui asjaomane isik ei ole võimeline sellist dokumenti esitama, võtab ta ühendust viibimiskoha asutusega, kes küsib pädevalt asutuselt õiendi, mis tõendaks, et kõnealusel isikul on õigus saada mitterahalisi hüvitisi.

Pädeva asutuse poolt määruse artikli 55 lõike 1 punkti a alapunkti i alusel hüvitiste saamiseks väljastatud dokument kehtib igal asjaomasel üksikjuhul ravi osutaja jaoks samasuguse tõendina nagu viibimiskoha asutuse kindlustatud isikute õigusi kinnitav siseriiklik tõend.

2.  Rakendusmääruse artikli 60 lõiget 9 kohaldatakse mutatis mutandis.

▼B

Artikkel 63

Mitterahaline hüvitis töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes vahetavad elukohta või naasevad oma elukohariiki, ning töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kellel lubatakse siirduda teise liikmesriiki ravile

1.  Selleks et saada määruse artikli 55 lõike 1 punkti b alapunkti i alusel mitterahalist hüvitist, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja elukohajärgsele asutusele õiendi selle kohta, et tal on õigus jätkuvalt saada kõnealust hüvitist. Selles õiendis, mille annab välja pädev asutus, märgitakse vajaduse korral ära eelkõige sellise hüvitise jätkuva määramise maksimumperiood, mis on ette nähtud pädeva liikmesriigi õigusaktidega. See õiend võidakse asjaomase isiku taotluse korral välja anda pärast tema lahkumist, kui seda ei ole vääramatu jõu mõjul olnud võimalik varem koostada.

▼M14

2.  Rakendusmääruse artikli 60 lõiget 9 kohaldatakse mutatis mutandis.

▼B

2.  Määruse artikli 55 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud juhul kohaldatakse lõikeid 1 ja 2 mitterahalise hüvitise andmise suhtes analoogia põhjal.

Artikkel 64

Rahaline hüvitis, välja arvatud pensionid, elamise korral muus liikmesriigis kui pädev riik

Määruse artikli 55 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel antava rahalise hüvitise, välja arvatud pensionid, saamisel kohaldatakse analoogia põhjal rakendusmääruse artiklit 61. Ilma et see piiraks töövõimetustõendi esitamise kohustust, ei nõuta töötajalt või füüsilisest isikust ettevõtjalt, kes viibib liikmesriigi territooriumil ilma seal töötamata või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemata, siiski seda, et ta esitaks teate töö lakkamise kohta, millele on osutatud rakendusmääruse artikli 61 lõikes 1.



Määruse artiklite 52—56 rakendamine

Artikkel 65

Asutustevahelised teadaanded, läbivaatused ja teabevahetus muus liikmesriigis kui pädevas riigis juhtunud tööõnnetuste ja saadud kutsehaiguste puhul

1.  Kui tööõnnetus juhtub või kutsehaigus diagnoositakse esmakordselt muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, tuleb koostada teadaanne tööõnnetuse või kutsehaiguse kohta vastavalt pädeva riigi õigusaktidele, ilma et see piiraks ühegi õigusnormi kohaldamist, mis on jõus selle liikmesriigi territooriumil, kus tööõnnetus juhtus või kus kutsehaigus on esmakordselt diagnoositud, ja mida sel juhul jätkuvalt kohaldatakse. See deklaratsioon saadetakse pädevale asutusele ning selle koopia elu- või viibimiskohajärgsele asutusele.

2.  Selle liikmesriigi asutus, kus tööõnnetus juhtus või kus kutsehaigus on esmakordselt diagnoositud, edastab pädevale asutusele kahes eksemplaris sellel territooriumil koostatud arstitõendi ja asjakohase teabe, mida viimasena nimetatud asutus võib nõuda.

3.  Kui õnnetuse puhul, mis on juhtunud reisimisel muu liikmesriigi kui pädeva liikmesriigi territooriumil, on alust korraldada uurimine esimese liikmesriigi territooriumil, võib pädev asutus määrata selleks ametisse uurija, teatades sellest kõnealuse liikmesriigi võimuorganitele. Need võimuorganid abistavad kõnealust uurijat, määrates eelkõige isiku, kes aitab tal tutvuda ametlike aruannete ja muude õnnetusega seotud dokumentidega.

4.  Ravi lõpul edastatakse pädevale asutusele üksikasjalik aruanne koos arstitõenditega, mis käsitlevad õnnetuse või haiguse püsivaid tagajärgi, eelkõige kõnealuse isiku hetkeseisundit ning vigastustest paranemist. Asjakohase tasu maksab vastavalt olukorrale kas elukohajärgne asutus või viibimiskohajärgne asutus selle asutuse kohaldatava määra põhjal, kuid pädeva asutuse arvel.

5.  Taotluse korral teatab pädev asutus vastavalt olukorrale kas elukohajärgsele asutusele või viibimiskohajärgsele asutusele otsuse, milles on kindlaks määratud vigastustest paranemise kuupäev, ning vajaduse korral otsuse seoses pensioni määramisega.

Artikkel 66

Vaidlused õnnetuse või haiguse kutsealase tekke üle

1.  Kui pädev asutus vaidlustab määruse artiklis 52 või artikli 55 lõikes 1 osutatud juhtudel tööõnnetusi või kutsehaigusi käsitlevate õigusaktide kohaldamise, teatab ta viivitamata sellest mitterahalist hüvitist andvale elu- või viibimiskohajärgsele asutusele; sellist mitterahalist hüvitist käsitletakse sel juhul ravikindlustuse alusel antavana ning antakse edasi selle alusel, kui esitatakse rakendusmääruse ►M14  artiklis 21 ◄ osutatud tõendid või õiendid.

2.  Kui selles küsimuses on jõutud lõplikule otsusele, teatab pädev asutus viivitamata sellest mitterahalist hüvitist andnud elu- või viibimiskohajärgsele asutusele. Kui tegemist ei ole tööõnnetuse ega kutsehaigusega, jätkab see asutus mitterahalise hüvitise andmist ravikindlustuse alusel, kui töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal on õigus seda saada. Muudel juhtudel käsitletakse mitterahalist hüvitist, mida kõnealune isik on saanud ravikindlustuse alusel, tööõnnetus- või kutsehaigushüvitisena.



Määruse artikli 57 rakendamine

Artikkel 67 (7)

Mitmes liikmesriigis kutsehaiguse ohus viibimise korral kohaldatav kord

1.  Määruse artikli 57 lõikega 1 hõlmatud juhtudel edastatakse teade kutsehaiguse kohta kas kutsehaiguste suhtes pädevale asutusele liikmesriigis, kelle õigusaktide alusel selle haiguse all kannatav isik viimasena oli seotud töö või tegevusega, mis tõenäoliselt võib põhjustada kõnealust haigust, või elukohajärgsele asutusele, kes edastab selle teate kõnealusele pädevale asutusele.

2.  Kui lõikes 1 osutatud pädev asutus teeb kindlaks, et seda kutsehaigust põhjustada võiv töö või tegevus on toimunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, edastab ta kõnealuse teate koos saatedokumentidega selle liikmesriigi vastavale asutusele.

3.  Kui selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktide alusel oli kõnealuse haiguse all kannatav isik viimasena seotud seda kutsehaigust põhjustada võiva töö või tegevusega, teeb kindlaks, et selline isik või tema ülalpidamisel olnud isikud ei vasta nendes õigusaktides sätestatud tingimustele, võttes arvesse määruse artikli 57 lõikeid 2, 3 ja 4, kõnealune asutus:

a) edastab teate koos saatedokumentidega, sealhulgas esimesena nimetatud asutuse korraldatud arstlike läbivaatuste aruannetega, ja punktis b osutatud otsuse koopia viivitamata selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktide alusel oli kõnealuse haiguse all kannatav isik varem seotud seda haigust põhjustada võiva töö või tegevusega;

b) teatab samal ajal kõnealusele isikule oma otsusest, nimetades eelkõige hüvitise andmisest keeldumise põhjused, edasikaebamise alused ja tähtaja ning kuupäeva, mil kõnealune toimik edastati punktis a osutatud asutusele.

4.  Vajaduse korral tuleks juhtum suunata sama korra kohaselt tagasi selle liikmesriigi vastavale asutusele, kelle õigusaktide alusel oli kõnealuse haiguse all kannatav isik esimest korda seotud seda haigust põhjustada võiva töö või tegevusega.

Artikkel 68 (7)

Asutustevaheline teabevahetus taotluse tagasilükkamise otsuse edasikaebamise korral. Ettemaksed sellise edasikaebuse korral

1.  Kui esitatakse edasikaebus taotluse tagasilükkamise otsuse vastu, mille on teinud ühe sellise liikmesriigi asutus, kelle õigusaktide alusel oli kõnealuse haiguse all kannatav isik seotud seda haigust põhjustada võiva töö või tegevusega, teatab kõnealune asutus sellest asutusele, kellele on edastatud teade vastavalt rakendusmääruse artikli 67 lõikes 3 sätestatud korrale, ning teatab pärast sellele asutusele lõpliku otsuse.

2.  Kui õigus saada hüvitist on omandatud õigusaktide alusel, mida kohaldab viimasena nimetatud asutus, võttes arvesse määruse artikli 57 lõikeid 2, 3 ja 4, teeb see asutus ettemaksed kuni summani, mis määratakse kindlaks vajaduse korral pärast konsulteerimist asutusega, mille otsuse vastu edasikaebus on esitatud. Viimasena nimetatud asutus maksab tehtud ettemaksete summa tagasi, kui sellise edasikaebuse tulemusel nõutakse hüvitiste maksmist sellelt asutuselt. Seejärel arvestatakse see summa maha kõnealusele isikule makstava hüvitise kogusummast.

Artikkel 69 (7)

Rahalise hüvitise kulude jaotamine sklerootilise pneumokonioosi puhul

Määruse artikli 57 lõike 5 rakendamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktide alusel määratakse rahaline hüvitis vastavalt määruse artikli 57 lõikele 1 (edaspidi “rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus”), kasutab vormi, mis sisaldab eelkõige avaldust ja kokkuvõtet kindlustus- või elamisperioodide kohta, mis kõnealuse haiguse all kannataval isikul on täitunud iga asjaomase riigi õigusaktide alusel;

b) rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus edastab selle vormi kõikidele vanaduskindlustusasutustele nendes liikmesriikides, kus selle haiguse all kannatav isik on olnud kindlustatud; iga selline asutus märgib sellele vormile (vanadus)kindlustuse perioodid või elamisperioodid, mis on täitunud vastava asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel, ning tagastab selle vormi rahalise hüvitise maksmise eest vastutavale asutusele;

c) seejärel jaotab rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus kulud enda ja teiste asjaomaste pädevate asutuste vahel; rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus esitab viimasena nimetatutele kinnitamiseks teate koos asjakohase lisatõendusega, mis eelkõige käsitleb määratud hüvitise kogusummat ja jaotusmäärade arvutamist;

d) iga kalendriaasta lõpus edastab rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus igale teisele asjaomasele asutusele aruande vaadeldava aruandeaasta jooksul väljamakstud rahalise hüvitise kohta, märkides summa, mida iga selline asutus peab maksma punktis c ettenähtud jaotamise alusel; iga selline asutus hüvitab rahalise hüvitise maksmise eest vastutavale asutusele makstava summa niipea kui võimalik, kuid hiljemalt kolme kuu jooksul.



Määruse artikli 58 lõike 3 rakendamine

Artikkel 70

Õiend pereliikmete kohta, keda tuleb arvestada rahalise hüvitise, sealhulgas pensioni arvutamisel

1.  Selleks et saada hüvitist määruse artikli 58 lõike 3 alusel, esitab taotleja õiendi oma pereliikmete kohta, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on asutus, mis vastutab rahalise hüvitise maksmise eest.

Selle õiendi annab pereliikme elukoha järgne ravikindlustusasutus või muu asutus, mille määrab nende elukohaliikmesriigi pädev võimuorgan. Rakendusmääruse artikli 25 lõike 2 teist ja kolmandat lõiku kohaldatakse analoogia põhjal.

Rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus võib nõuda, et taotleja esitaks esimeses lõigus ettenähtud õiendi asemel hiliseimad isikuandmeid sisaldavad dokumendid oma pereliikmete, välja arvatud laste kohta, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on kõnealune asutus.

2.  Lõikes 1 osutatud juhul ja kui asjaomase asutuse kohaldatavates õigusaktides on nõutud, et pereliikmed peaksid elama taotlejaga ühes leibkonnas, tuleb nende pereliikmete puhul, kes ei vasta sellele tingimusele, tõestada dokumentidega, mis kinnitavad taotleja sissetuleku ühe osa korrapärast ülekandmist, et nad siiski sõltuvad põhiliselt taotlejast.



Määruse artikli 60 rakendamine

Artikkel 71

Kutsehaiguse süvenemine

1.  Määruse artikli 60 lõikega 1 hõlmatud juhtudel esitab taotleja liikmesriigi asutusele, kellelt ta nõuab hüvitise saamise õigust, kogu teabe kõnealuse kutsehaiguse tõttu varem määratud hüvitiste kohta. See asutus võib pöörduda iga muu varasema pädeva asutuse poole, et saada teavet, mida ta peab vajalikuks.

2.  Määruse artikli 60 lõikega 1 hõlmatud juhtudel teatab pädev asutus, kellelt nõutakse rahalise hüvitise maksmist, teisele asjaomasele asutusele selle kinnituse saamiseks kulud, mida viimasena nimetatud asutus peab haiguse süvenemise tõttu kandma, koos asjakohase tõendusega. Iga kalendriaasta lõpus saadab esimesena nimetatud asutus viimasena nimetatud asutusele aruande vaadeldava aruandeaasta jooksul väljamakstud rahalise hüvitise kohta, märkides summa, mida viimasena nimetatud asutus peab maksma; viimasena nimetatud asutus hüvitab selle summa esimesena nimetatud asutusele niipea kui võimalik, kuid hiljemalt kolme kuu jooksul.

3.  Määruse artikli 60 lõike 2 punkti b esimeses lauses osutatud juhul teatab rahalise hüvitise maksmise eest vastutav asutus asjaomastele pädevatele asutustele nende kinnituse saamiseks eelmisesse kulujaotusse tehtud muudatused koos asjakohase tõendusega.

4.  Määruse artikli 60 lõike 2 punktis b osutatud juhul kohaldatakse analoogia põhjal lõiget 2.



Määruse artikli 61 lõigete 5 ja 6 rakendamine

Artikkel 72

Töövõimetusastme hindamine varasema või hilisema tööõnnetuse või kutsehaiguse korral

1.  Töövõimetusastme määramiseks, hüvitise saamise õiguse kindlakstegemiseks või sellise hüvitise summa kindlaksmääramiseks määruse artikli 61 lõigetes 5 ja 6 osutatud juhtudel esitab taotleja selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle õigusaktid tema suhtes tööõnnetuse ajal või kutsehaiguse esmakordse diagnoosimise ajal kehtisid, kogu teabe enne või pärast seda juhtunud tööõnnetuste või saadud kutsehaiguste kohta sel ajal, kui tema suhtes kehtisid muu liikmesriigi õigusaktid, olenemata sellistest varasematest või hilisematest juhtumitest põhjustatud töövõimetuse astmest.

2.  Vastavalt õigusaktidele, mida pädev asutus hüvitise õiguste omandamise suhtes ning hüvitise summa kindlaksmääramiseks kohaldab, võtab kõnealune asutus arvesse sellistest varasematest või hilisematest juhtumitest põhjustatud töövõimetuse astet.

3.  Pädev asutus võib pöörduda iga muu eelnevalt või pärastiselt pädeva asutuse poole, et hankida teavet, mida ta peab vajalikuks.

Kui varasema või hilisema töövõimetuse on põhjustanud õnnetus ajal, mil kõnealuse isiku suhtes kehtisid sellise liikmesriigi õigusaktid, millega ei eristata töövõimetuse põhjust, annab varasema või hilisema töövõimetuse suhtes pädev asutus või asjaomase liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus teise liikmesriigi pädeva asutuse taotluse korral teavet sellise varasema või hilisema töövõimetuse astme kohta ning võimalikult suures ulatuses mis tahes teavet, mis võimaldaks kindlaks teha, kas kõnealune töövõimetus on põhjustatud tööõnnetusest teise liikmesriigi asutuse kohaldatavate õigusaktide tähenduses. Kui see on nii, kohaldatakse analoogia põhjal lõiget 2.



Määruse artikli 61 lõike 1 rakendamine

Artikkel 73

Asutused, mille poole võivad pöörduda kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajad, kes viibivad või elavad liikmesriigis, mis ei ole pädev liikmesriik

1.  Määruse artikli 62 lõikes 1 osutatud juhtudel ja kui viibimis- või elukohariigis on terasetöölistele tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustusskeemi alusel ettenähtud hüvitis samaväärne kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajate eriskeemi alusel antava hüvitisega, võivad viimasena nimetatud töötajad pöörduda oma viibimis- või elukohariigi territooriumil asuva lähima asutuse poole, mis on nimetatud rakendusmääruse lisas 3, isegi kui see on terasetööliste skeemi kohaldav asutus, ning see asutus annab neile seejärel sellist hüvitist.

2.  Kui kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajate eriskeemi alusel ettenähtud hüvitis on soodsam, jääb selliste töötajate valida, kas nad pöörduvad selle skeemi kohaldamise eest vastutava asutuse poole või oma viibimis- või elukohariigi territooriumil asuva lähima asutuse poole, kes kohaldab terasetööliste skeemi. Viimasena nimetatud juhul juhib kõnealune asutus asjaomase isiku tähelepanu sellele, et pöördudes eespool mainitud eriskeemi kohaldamise eest vastutava asutuse poole, saaks ta hüvitist soodsamalt; lisaks sellele peab kõnealune asutus teatama isikule sellise asutuse nime ja aadressi.



Määruse artikli 62 lõike 2 rakendamine

Artikkel 74

Selle perioodi arvestamine, mille eest teise liikmesriigi asutus on juba andnud hüvitist

Määruse artikli 61 lõike 2 kohaldamisel võib liikmesriigi asutus, kelle poole pöördutakse hüvitise saamiseks, taotleda teise liikmesriigi asutuselt teavet aja kohta, mille eest viimasena nimetatud asutus on sama tööõnnetus- või kutsehaigusjuhtumi tõttu hüvitist juba andnud.



Pensionitaotluste esitamine ja läbivaatamine, välja arvatud kutsehaiguspensionid, mis on hõlmatud määruse artikliga 57

Artikkel 75

1.  Selleks et saada liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni või lisahüvitist, esitab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või tema ülalpidamisel olnud isik, kes elab teise liikmesriigi territooriumil, taotluse kas pädevale asutusele või elukohajärgsele asutusele, kes edastab sellise taotluse pädevale asutusele. Taotluse esitamise suhtes kehtivad järgmised reeglid:

a) taotlusele tuleb lisada nõutavad tõendusdokumendid ning taotlus tuleb koostada vormis, mis on ette nähtud pädeva asutuse kohaldatavates õigusaktides;

b) taotleja esitatud teabe õigsus peab olema tõestatud dokumentidega, mis lisatakse taotluse vormile, või taotleja elukohaliikmesriigi pädevate organite poolt.

2.  Pädev asutus teatab oma otsuse taotlejale otse või pädeva riigi kontaktasutuse kaudu; pädev asutus saadab taotleja elukohaliikmesriigi kontaktasutusele selle otsuse koopia.



Ametlik kontroll ja arstlik läbivaatus

Artikkel 76

1.  Ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse, sealhulgas pensionide uuesti läbivaatamise korral ettenähtud arstliku läbivaatuse korraldab pädeva asutuse taotlusel selle liikmesriigi asutus, mille territooriumil hüvitisele õigust omav isik juhtub olema, vastavalt korrale, mis on ette nähtud viimasena nimetatud asutuse kohaldatavates õigusaktides. Pädeval asutusel säilib siiski õigus korraldada enda valitud arsti poolt kõnealuse isiku läbivaatus.

2.  Iga isik, kes saab pensioni enda või orvu nimel, teatab selle maksmise eest vastutavale asutusele iseenda või selle orvu olukorra igast muutusest, mis tõenäoliselt võib muuta pensioniõigusi.



Pensioni maksmine

Artikkel 77

Pension, mida ühe liikmesriigi asutusel tuleb maksta teise liikmesriigi territooriumil elavatele pensionäridele, makstakse välja vastavalt rakendusmääruse artiklitele 53—58.



5.

PEATÜKK

MATUSETOETUS



Määruse artiklite 64, 65 ja 66 rakendamine

Artikkel 78

Matusetoetuse saamise taotluse esitamine

Selleks et saada matusetoetust sellise liikmesriigi õigusaktide alusel, mis ei ole taotleja elukohaliikmesriik, esitab taotleja oma taotluse kas pädevale asutusele või elukohajärgsele asutusele.

Taotlusele tuleb lisada tõendusdokumendid vastavalt õigusaktidele, mida kohaldab pädev asutus.

Taotleja esitatud teabe õigsus peab olema tõestatud dokumentidega, mis lisatakse taotluse vormile, või taotleja elukohaliikmesriigi pädevate organite poolt.

Artikkel 79

Õiend perioodide kohta

1.  Selleks et tugineda määruse artiklile 64, esitab taotleja pädevale asutusele õiendi, milles on märgitud kindlustus- või elamisperioodid, mis töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal on täitunud tema suhtes viimati kehtinud õigusaktide alusel.

2.  Selle õiendi annab taotleja palvel välja vastavalt olukorrale kas ravi- või vanaduskindlustusasutus, kes on kõnealuse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja viimasena kindlustanud. Kui taotleja kõnealust õiendit ei esita, saab pädev asutus selle ühelt või mitmelt eespool osutatud asutuselt.

3.  Kui pädeva riigi õigusaktides sätestatud tingimuste täitmiseks on vaja arvestada eelnevalt mis tahes muu liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode, kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2.



6.

PEATÜKK

TÖÖTUSHÜVITIS



Määruse artikli 67 rakendamine

Artikkel 80

Õiend kindlustus- või elamisperioodide kohta

1.  Selleks et tugineda määruse artikli 67 lõikele 1, 2 või 4, esitab kõnealune isik pädevale asutusele õiendi, milles on märgitud kindlustus- või elamisperioodid, mis tal on töötajana täitunud tema suhtes viimasena kehtinud õigusaktide alusel, koos lisateabega, mis on ette nähtud selle asutuse kohaldatavates õigusaktides.

2.  Selle õiendi annab kõnealuse isiku taotluse korral välja töötuse suhtes pädev asutus selles liikmesriigis, kelle õigusaktid on selle isiku suhtes viimati kehtinud, või kõnealuse liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud muu asutus. Kui see isik kõnealust õiendit ei esita, saab pädev asutus selle ühelt või mitmelt eespool osutatud asutuselt.

3.  Kui pädeva riigi õigusaktides sätestatud tingimuste täitmiseks on vaja arvestada eelnevalt töötajana mis tahes muu liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2.



Määruse artikli 68 rakendamine

Artikkel 81

Õiend hüvitise arvutamiseks

Kui hüvitise väljaarvutamise eest vastutab määruse artikli 68 lõikega 1 hõlmatud asutus ning kui isik ei ole vähemalt neli nädalat teinud oma viimatist tööd selle asutuse asukohaliikmesriigi territooriumil, esitab ta sellele asutusele õiendi, milles on märgitud vähemalt nelja viimase nädala jooksul teise liikmesriigi territooriumil tehtud töö laad ja majandusharu, kus seda tööd tehti. Kui see isik kõnealust õiendit ei esita, saab kõnealune asutus selle kas viimasena nimetatud liikmesriigi töötuse suhtes pädevalt asutuselt, kes on selle isiku viimati kindlustanud, või muult selle liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutuselt.

Artikkel 82

Õiend pereliikmete kohta, keda tuleb arvestada hüvitise arvutamisel

1.  Selleks et tugineda määruse artikli 68 lõikele 2, esitab kõnealune isik pädevale asutusele õiendi oma pereliikmete kohta, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on kõnealune asutus.

2.  Selle õiendi annab välja asutus, mille on määranud pereliikmete elukohaliikmesriigi pädev võimuorgan. Õiend peab tõendama, et kõnealuseid pereliikmeid ei arvestata töötushüvitise arvutamisel, mida teisele isikule kõnealuse liikmesriigi õigusaktide alusel tuleb maksta.

See õiend kehtib 12 kuud alates väljaandmise kuupäevast. Seda võidakse pikendada; sel juhul kehtib see alates pikendamise kuupäevast. Asjaomane isik teatab pädevale asutusele viivitamata igast asjaolust, mis tingib vajaduse seda õiendit muuta. Selline muudatus jõustub alates sellise asjaolu tekkimise kuupäevast.

3.  Kui lõikes 1 osutatud õiendit andval asutusel ei ole võimalik tõendada, et kõnealuseid pereliikmeid ei arvestata töötushüvitise arvutamisel, mida teisele isikule nende elukohaliikmesriigi õigusaktide alusel tuleb maksta, lisab ajaomane isik nimetatud õiendile vastavasisulise teadaande, esitades õiendi pädevale asutusele.

Selle teadaande suhtes kohaldatakse analoogia põhjal lõike 2 teist lõiku.



Määruse artikli 69 rakendamine

Artikkel 83

Tingimused ja piirangud, et säilitada õigus saada hüvitist töötu siirdumise korral teise liikmesriiki

1.  Selleks et säilitada õigus saada hüvitist, esitab määruse artikli 69 lõikega 1 hõlmatud töötu sihtkohajärgsele asutusele õiendi, milles pädev asutus tõendab, et kõnealusel isikul on jätkuvalt õigus saada hüvitist kõnealuse artikli lõike 1 punkti b alusel. Pädev asutus märgib selles õiendis eelkõige järgmist:

a) töötule pädeva riigi õigusaktide alusel makstava hüvitise summa;

b) kuupäev, millest alates töötu lakkas olemast kättesaadav pädeva riigi tööhõivetalitustele;

c) määruse artikli 69 lõike 1 punkti b kohane tähtaeg, mille jooksul töötu peab end oma sihtkohaliikmesriigis tööotsijaks registreerima;

d) määruse artikli 69 lõike 1 punkti c kohane maksimumperiood, mille jooksul võidakse säilitada õigus saada hüvitist;

e) faktid, mis võivad muuta õigust saada hüvitist.

2.  Töötu, kes kavatseb tööotsimiseks siirduda teise liikmesriiki, taotleb enne oma lahkumist lõikes 1 osutatud õiendit. Kui töötu kõnealust õiendit ei esita, saab tema sihtkohaliikmesriigi asutus selle pädevalt asutuselt. Pädeva riigi tööhõivetalitused peavad tagama, et töötule on teatatud tema kohustustest, mis tulenevad määruse artiklist 69 ja käesolevast artiklist.

3.  Töötu sihtkohajärgne asutus teatab pädevale asutusele töötu registreerimiskuupäeva ja maksete alguskuupäeva ning maksab pädeva riigi hüvitise välja vastavalt korrale, mis on ette nähtud töötu sihtkohaliikmesriigi õigusaktides.

Töötu sihtkohajärgne asutus teeb või korraldab kontrolli nii nagu töötu suhtes, kellel on õigus saada hüvitist nende õigusaktide alusel, mida kohaldab see asutus. Kõnealune asutus teatab pädevale asutusele igast eespool lõike 1 punktile e vastavast faktist niipea, kui on sellest teada saanud, ning hüvitise peatamise või tühistamise korral lõpetab viivitamata hüvitise maksmise. Pädev asutus teatab talle viivitamata, mil määral ja millisest kuupäevast alates selline fakt mõjutab töötu õigust saada hüvitist. Hüvitise maksmist võidakse vajaduse korral jätkata üksnes pärast sellise teabe saamist. Kui hüvitist tuleb vähendada, jätkab töötu sihtkohajärgne asutus talle selliselt vähendatud hüvitise maksmist pärast pädevalt asutuselt vastuse saamist.

4.  Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muude rakendussätete suhtes.



Määruse artikli 71 rakendamine

Artikkel 84

Varem töötanud töötud, kes oma viimase töötamise ajal elasid muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik

1.  Määruse artikli 71 lõike 1 punkti a alapunktis ii ja artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkti ii esimeses lauses osutatud juhtudel käsitletakse rakendusmääruse artikli 80 kohaldamisel pädeva asutusena elukohajärgset asutust.

2.  Selleks et taotleda hüvitist määruse artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkti ii alusel, esitab varem töötanud töötu oma elukohajärgsele asutusele lisaks rakendusmääruse artiklis 80 ettenähtud õiendile veel tema suhtes viimasena kehtinud liikmesriigi õigusakte kohaldava asutuse õiendi selle kohta, et tal ei ole õigust saada hüvitist määruse artikli 69 alusel.

3.  Määruse artikli 71 lõike 2 kohaldamisel palub elukohajärgne asutus pädevalt asutuselt mis tahes teavet seoses õigustega, mida viimasena nimetatud asutus on varem töötanud töötajale andnud.



7.

PEATÜKK (8)

PEREHÜVITIS



Määruse artikli 72 rakendamine

Artikkel 85 (A)

Õiend töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide kohta

1.  Selleks et tugineda määruse artiklile 72, esitab isik pädevale asutusele õiendi, milles on märgitud kindlustus-, elamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodid, mis tal on täitunud tema suhtes viimati kehtinud õigusaktide alusel.

2.  Selle õiendi annab kõnealuse isiku taotluse korral kas perehüvitise suhtes pädev asutus selles liikmesriigis, kelle õigusaktid on selle isiku suhtes viimati kehtinud, või muu asutus, mille on määranud kõnealuse liikmesriigi pädev võimuorgan. Kui see isik nimetatud õiendit ei esita, saab pädev asutus selle ühelt või mitmelt eespool osutatud asutuselt, välja arvatud juhul, kui ravikindlustusasutus suudab edastada talle rakendusmääruse artikli 16 lõikes 1 ettenähtud õiendi koopia.

3.  Kui pädeva riigi õigusaktides sätestatud tingimuste täitmiseks on vaja arvestada eelnevalt mis tahes muu liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, elamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode, kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2.



Määruse artikli 73 ja artikli 75 lõigete 1 ja 2 rakendamine (8)

Artikkel 86 (8)

1.  Selleks et saada määruse artikli 73 alusel perehüvitist, esitab töötaja vajaduse korral oma tööandja kaudu pädevale asutusele taotluse.

2.  Koos selle taotlusega esitab töötaja tõendi oma pereliikmete kohta, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus on kõnealune asutus. Selle tõendi annab kas nende pereliikmete elukohariigi perekonnaseisuasjade suhtes pädev asutus või nende pereliikmete elukoha järgne ravikindlustuse suhtes pädev asutus või muu asutus, mille on määranud nende pereliikmete elukohaliikmesriigi pädev võimuorgan. Sellist tõendit tuleb igal aastal pikendada.

3.  Kui pädeva riigi õigusaktides on ette nähtud, et perehüvitist võidakse või tuleb maksta muule isikule kui kõnealune töötaja, esitab see töötaja koos oma taotlusega teabe isiku kohta, kellele perehüvitis elukohariigis välja makstakse (perekonna- ja eesnimi, täielik aadress).

4.  Kahe või enama liikmesriigi pädevad võimuorganid võivad omavahel kokku leppida perehüvitise maksmise erikorra, pidades eelkõige silmas määruse artikli 75 lõigete 1 ja 2 rakendamise hõlbustamist. Sellistest kokkulepetest teatatakse halduskomisjonile.

5.  Töötaja teatab vajaduse korral oma tööandja kaudu pädevale asutusele:

 oma pereliikmete olukorra igast muutusest, mis võib muuta perehüvitise saamise õigust;

 igast nende pereliikmete arvu muutusest, kellele tuleb maksta perehüvitist;

 selliste pereliikmete igast elu- või viibimiskoha muutusest;

 mis tahes tööst või tegevusest, mille mõjul tuleb perehüvitist maksta ka nende pereliikmete elukohaliikmesriigi õigusaktide alusel.

Artikkel 87 (8)



Määruse artikli 74 rakendamine

Artikkel 88 (8)

Rakendusmääruse artiklit 86 kohaldatakse analoogia põhjal töötute suhtes, kes on enne töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana ning kes on hõlmatud määruse artikliga 74.

Artikkel 89 (8)



8.

PEATÜKK

HÜVITISED PENSIONÄRIDE ÜLALPEETAVATELE LASTELE JA ORBUDELE



Määruse artiklite 77, 78 ja 79 rakendamine

Artikkel 90

1.  Selleks et saada hüvitist määruse artikli 77 või 78 alusel, esitab taotleja oma elukohajärgsele asutusele taotluse vastavalt korrale, mis on ette nähtud selle asutuse kohaldatavates õigusaktides.

2.  Kui taotleja ei ela liikmesriigis, mille territooriumil on pädev asutus, võib ta siiski esitada oma taotluse kas pädevale asutusele või elukohajärgsele asutusele, kes seejärel edastab taotluse pädevale asutusele, märkides taotluse esitamise kuupäeva. Seda kuupäeva käsitletakse pädevale asutusele taotluse esitamise kuupäevana.

3.  Kui lõikes 2 osutatud pädev asutus leiab, et tema kohaldatavate õigusaktide alusel puudub õigus saada hüvitist, edastab ta taotluse viivitamata koos kõigi vajalike dokumentide ja kogu vajaliku teabega selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktid on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud kõige pikema aja jooksul.

Vajaduse korral võidakse küsimus suunata samadel tingimustel tagasi selle liikmesriigi asutusele, kelle õigusaktide alusel on kõnealusel isikul täitunud oma kindlustus- või elamisperioodide seast lühim.

4.  Vajaduse korral näeb halduskomisjon ette hüvitise saamise taotluste esitamise lisakorra.

Artikkel 91

1.  Määruse artikli 77 või 78 alusel makstavad hüvitised makstakse välja vastavalt rakendusmääruse artiklitele 53—58.

2.  Vajaduse korral määravad liikmesriikide pädevad võimuorganid pädeva asutuse hüvitise maksmiseks määruse artikli 77 või 78 alusel.

Artikkel 92

Iga isik, kellele makstakse hüvitist määruse artikli 77 või 78 alusel pensionäri laste või orbude jaoks, teatab sellise hüvitise maksmise eest vastutavale asutusele:

 laste või orbude olukorra igast muutusest, mis tõenäoliselt võib muuta õigust saada hüvitist;

 igast nende laste või orbude arvu muutusest, kelle jaoks tuleb maksta hüvitist;

 laste või orbude igast elukoha muutusest;

 mis tahes tööst või tegevusest, mis annab sellistele lastele või orbudele õiguse saada perehüvitist või peretoetust.



V

JAOTIS

FINANTSSÄTTED

Artikkel 93

Nende haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitiste tagasimaksmine, mis ei ole ette nähtud rakendusmääruse artiklites 94 ja 95

▼M7

1.  Pädev asutus maksab mitterahaliste hüvitiste tegeliku summa, mis määruse artikli 19 lõigetega 1 ja 2 on ette nähtud töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele ning nende pereliikmetele, kes elavad samas liikmesriigis, samuti määruse artikli 21 lõikega 2, artiklitega 22, 22a ►M14  ————— ◄ , artikli 25 lõigetega 1, 3 ja 4 ning artiklitega 26, 31 ►M14   või 34a ◄ ettenähtud mitterahalised hüvitised tagasi asutusele, kes on kõnealused hüvitised välja maksnud vastavalt selle asutuse raamatupidamisaruannetele.

▼B

2.  Määruse artikli 21 lõike 2 teises lõigus, artikli 22 lõike 3 teises lõigus ning ►M2  ————— ◄ ja artiklis 31 osutatud juhtudel ning lõike 1 kohaldamisel käsitletakse pädeva asutusena vastavalt olukorrale pereliikmete või pensionäri elukoha järgset asutust.

3.  Kui lõikes 1 osutatud hüvitise tegelik summa ei ole hüvitist andnud asutuse raamatupidamisaruannetes märgitud ning ei ole sõlmitud kokkulepet lõike 6 alusel, määratakse tagasimakstav summa kindlaks ühekordselt, arvutatuna vastavalt kõikidele asjakohastele teadetele, mis on saadud kasutatavate andmete põhjal. Halduskomisjon hindab ühekordsete maksete väljaarvutamisel kasutatavaid aluseid ja otsustab nende maksete summa.

4.  Tagasimaksmisel ei tohi arvestada määrasid, mis on kõrgemad kui nende mitterahaliste hüvitiste suhtes kohaldatavad määrad, mis on määratud töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele, kelle suhtes kehtivad õigusaktid, mida kohaldab lõikes 1 osutatud hüvitist andnud asutus.

5.  Vastavalt rakendusmääruse artikli 18 lõike 8 teisele lausele makstud rahalise hüvitise tagasimaksmise suhtes kohaldatakse analoogia põhjal lõikeid 1 ja 2.

6.  Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muu viisi tagasimakstavate summade hindamiseks eelkõige ühekordsete maksete alusel.

Artikkel 94

Nende mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine, mida on ravi- ning rasedus- ja sünnituskindlustuse alusel antud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pereliikmetele, kes ei ela samas liikmesriigis kui kõnealune isik

1.  Pädevad asutused maksavad nende mitterahaliste hüvitiste summa, mis on määruse artikli 19 lõike 2 alusel antud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pereliikmetele, kes ei ela sama liikmesriigi territooriumil kui kõnealune isik, tagasi mitterahalist hüvitist andnud asutustele iga kalendriaasta suhtes ühekordse summa põhjal, mis on võimalikult lähedane tekkinud tegelikele kuludele.

2.  Ühekordne summa määratakse kindlaks, korrutades keskmise aastakulu pere kohta arvestatavate perede keskmise aastase arvuga ning vähendades saadud summat 20 % võrra.

3.  Kõnealuse ühekordse summa arvutamiseks vajalikud tegurid määratakse kindlaks järgmiselt:

a) keskmine aastakulu pere kohta igas liikmesriigis:

aastakulu, mis tuleneb selle liikmesriigi asutuste poolt arvestatavate sotsiaalkindlustusskeemide alusel antud kõikidest mitterahalistest hüvitistest kõnealuse liikmesriigi õigusaktidele alluvate töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate pereliikmetele, jagatakse nende töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate keskmise aastase arvuga, kellel on selliseid pereliikmeid; sel puhul arvestatavad sotsiaalkindlustusskeemid on nimetatud rakendusmääruse lisas 9;

b) kahe liikmesriigi asutuste vahelistes küsimustes võrdub arvestatavate perede keskmine aastane arv nende töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate keskmise aastase arvuga, kelle suhtes kehtivad ühe sellise liikmesriigi õigusaktid ja kelle pereliikmetel on õigus saada mitterahalist hüvitist teiste liikmesriikide asutuselt.

4.  Vastavalt lõike 3 punktile b arvestatavate perekondade arv määratakse kindlaks nimekirja abil, mida elukohajärgne asutus selleks hoiab ja mis põhineb kõnealuste isikute õiguste dokumentaalsel tõendusel pädeva asutuse poolt. Vaidluse korral esitatakse asjaomaste asutuste tähelepanekud kontrollnõukogule, mis on ette nähtud rakendusmääruse artikli 101 lõikes 3.

5.  Halduskomisjon näeb ette lõigetes 3 ja 4 osutatud arvutustegurite kindlaksmääramise viisid ja korra.

6.  Kaks või enam kui kaks liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muu viisi tagasimakstavate summade määramiseks.

Artikkel 95 (14)

Nende mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine, mida on ravi- ning rasedus- ja sünnituskindlustuse alusel antud pensionäridele ja nende pereliikmetele, kes ei ela liikmesriigis, kelle õigusaktide alusel nad saavad pensioni ja neil on õigus saada hüvitist

1.  Pädevad asutused maksavad määruse artikli 28 lõike 1 ja artikli 28a alusel antud hüvitise selle andnud asutustele tagasi ühekordse summa põhjal, mis on võimalikult lähedane tekkinud tegelikele kuludele.

2.  Ühekordne summa määratakse kindlaks, korrutades keskmise aastakulu inimese kohta arvestatavate pensionäride ja pereliikmete keskmise aastase arvuga ning vähendades saadud summat 20 % võrra.

3.  Kõnealuse ühekordse summa arvutamiseks vajalikud tegurid määratakse kindlaks vastavalt järgmistele reeglitele:

a) keskmine aastakulu inimese kohta igas liikmesriigis:

aastakulu, mis tuleneb selle liikmesriigi asutuste poolt arvestatavate sotsiaalkindlustusskeemide alusel antud kõikidest mitterahalistest hüvitistest kõikidele pensionäridele, kellele makstakse pensioni selle liikmesriigi õigusaktide alusel, ja nende pereliikmetele, jagatakse pensionäride ja pereliikmete keskmise aastase arvuga; sel puhul arvestatavad sotsiaalkindlustusskeemid on nimetatud rakendusmääruse lisas 9;

b) kahe liikmesriigi asutuste vahelistes küsimustes võrdub arvestatavate pensionäride ja pereliikmete keskmine aastane arv määruse artikli 28 lõikes 2 osutatud pensionäride ja pereliikmete keskmise aastase arvuga, kellel ühe liikmesriigi territooriumil elades on õigus taotleda mitterahalist hüvitist teise liikmesriigi asutuselt.

4.  Vastavalt lõike 3 punktile b arvestatavate pensionäride ja pereliikmete arv määratakse kindlaks nimekirja abil, mida elukohajärgne asutus selleks hoiab ja mis põhineb pädeva asutuse antud dokumentidel, mis tõendavad kõnealuste isikute õigusi. Vaidluse korral esitatakse asjaomaste asutuste tähelepanekud kontrollnõukogule, mis on ette nähtud rakendusmääruse artikli 101 lõikes 3.

5.  Halduskomisjon näeb ette lõigetes 3 ja 4 osutatud arvutustegurite kindlaksmääramise viisid ja korra.

6.  Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muud viisid tagasimakstavate summade määramiseks.



Määruse artikli 63 lõike 2 rakendamine

Artikkel 96

Nende mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine, mida on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse skeemide alusel andnud ühe liikmesriigi asutus teise liikmesriigi asutuse nimel

Määruse artikli 63 lõike 2 sätete rakendamisel kohaldatakse analoogia põhjal rakendusmääruse artiklit 93.



Rakendusmääruse artikli 70 lõike 2 rakendamine

Artikkel 97

Teise riiki tööd otsima siirdunud töötutele makstud töötushüvitise tagasimaksmine

1.  Pädev asutus maksab määruse artikli 69 alusel väljamakstud hüvitise summa seda hüvitist välja maksnud asutusele tagasi vastavalt viimasena nimetatud asutuse raamatupidamisaruannetele.

2.  Kaks või enam liikmesriiki või nende riikide pädevad võimuorganid võivad:

 pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muu viisi tagasimakstavate summade kindlaksmääramiseks eelkõige ühekordsel alusel ning muud makseviisid

 või

 loobuda kõikidest asutustevahelistest tagasimaksetest.

Artikkel 98 (8)



Ühissätted tagasimaksmise kohta

Artikkel 99

Halduskulud

Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad vastavalt määruse artikli 84 lõike 2 kolmandale lausele kokku leppida, et halduskulude arvestamiseks suurendatakse rakendusmääruse artiklites 93—98 osutatud hüvitiste summat teatava protsentuaalse osa võrra. See protsentuaalne osa võib sõltuvalt hüvitisest erineda.

Artikkel 100

Hilinenud nõuded

1.  Liikmesriikide asutuste vahelises tasaarvelduses võib maksmise eest vastutav asutus tagasi lükata tagasimaksenõuded nende hüvitiste eest, mida on antud selliste taotluste esitamise kuupäevale kolm aastat või rohkem eelnenud kalendriaasta jooksul, olenemata sellest, kas need nõuded esitatakse kontaktasutusele või maksmise eest vastutavale pädeva riigi asutusele.

2.  Ühekordsete tagasimaksetega seotud nõuete puhul algab kõnealune kolmeaastane periood kuupäevast, mil Euroopa Ühenduste Teatajas on avaldatud mitterahaliste hüvitiste keskmine aastane kulu kindlaksmääratuna vastavalt rakendusmääruse artiklitele 94 ja 95.

Artikkel 101 (8)

Aruanne nõuete kohta

1.  Vastavalt määruse artiklitele 36, 63 ja 70 koostab halduskomisjon iga kalendriaasta suhtes aruande nõuete kohta.

2.  Halduskomisjon võib korraldada kontrolli asjakohaseks statistiliste ja arvestusandmete uurimiseks, mida on vaja, et koostada lõikes 1 osutatud aruanne nõuete kohta, eelkõige et tagada nende andmete vastavus käesoleva jaotise reeglitele.

3.  Halduskomisjon teeb käesolevas artiklis ettenähtud otsused kontrollnõukogu aruande põhjal; kontrollnõukogu esitab halduskomisjonile motiveeritud arvamuse. Halduskomisjon määrab kindlaks kontrollnõukogu tegutsemise viisi ja koosseisu.

Artikkel 102 (8)

Kontrollnõukogu ülesanded. Tagasimaksmise kord

1.  Kontrollnõukogu:

a) kogub vajalikud andmed ja korraldab käesoleva jaotise rakendamiseks nõutavad arvutused;

b) esitab halduskomisjonile korrapäraselt aruandeid kõnealuste määruste rakendamise tulemuste kohta, lähtudes eelkõige finantsaspektist;

c) annab halduskomisjonile võimalikke kasulikke soovitusi seoses punktidega a ja b;

d) esitab halduskomisjonile ettepanekuid tähelepanekute suhtes, mis on edastatud kontrollnõukogule vastavalt rakendusmääruse artikli 94 lõikele 4 ja artikli 95 lõikele 4;

e) esitab halduskomisjonile ettepanekuid seoses rakendusmääruse artikli 101 rakendamisega;

f) teeb kogu töö või kõik uuringud või täidab ülesandeid, mida halduskomisjon on talle suunanud.

2.  Kõik liikmesriigi pädevad asutused teevad määruse artiklites 36, 63 ja 70 ettenähtud tagasimaksed teise liikmesriigi kreeditorasutusele organite kaudu, mille on määranud liikmesriikide pädevad võimuorganid. Organid, mille kaudu on tehtud tagasimaksed, annavad halduskomisjonile teateid tagasimakstud summade kohta halduskomisjoni seatud tähtaja jooksul ja vastavalt halduskomisjoni kehtestatud korrale.

3.  Kui tagasimaksed määratakse kindlaks antud hüvitiste tegeliku summa põhjal vastavalt asjaomaste asutuste raamatupidamisaruannetele, makstakse need iga kalendriaasta eest järgmise kalendripoolaasta jooksul.

4.  Kui tagasimaksed määratakse kindlaks ühekordsel alusel, makstakse need iga kalendriaasta eest; sel juhul teevad pädevad asutused kreeditorasutustele iga kalendripoolaasta esimesel päeval ettemakse vastavalt halduskomisjoni kehtestatud korrale.

5.  Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad pärast halduskomisjoni arvamuse saamist kokku leppida muud maksetähtajad või muu ettemaksete tegemise korra.

Artikkel 103

Statistiliste ja arvestusandmete kogumine

Liikmesriikide pädevad võimuorganid võtavad kõik käesoleva jaotise rakendamiseks vajalikud meetmed, eelkõige aga meetmed, millega nõutakse statistiliste või arvestusandmete kogumist.

Artikkel 104 (8)

Liikmesriikidevaheliste või liikmesriikide pädevate võimuorganite vaheliste tagasimaksmiskokkulepete märkimine lisas 5

1.  Õigus- ja haldusnormid, mis on sarnased määruse artikli 36 lõikega 3, artikli 63 lõikega 3 ja artikli 70 lõikega 3 ning rakendusmääruse artikli 93 lõikega 6, artikli 94 lõikega 6 ja artikli 95 lõikega 6 ning mis kehtivad käesoleva määruse jõustumisele eelnenud päeval, jäävad kehtima, kui need on märgitud rakendusmääruse lisas 5.

2.  Lõikes 1 osutatud õigus- ja haldusnormidega sarnased sätted, mida kahe või enama liikmesriigi vahelistes küsimustes kohaldatakse pärast käesoleva määruse jõustumist, märgitakse rakendusmääruse lisasse 5. Sama kehtib rakendusmääruse artikli 97 lõike 2 alusel kokkulepitud sätete kohta.



Ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud

Artikkel 105

1.  Kulud, mis tulenevad ametlikust kontrollist ning arstlikust läbivaatusest, vaatlustest, arstivisiitidest ja kõikvõimalikust kontrollimisest, mida on vaja hüvitise määramiseks, andmiseks või uuesti läbivaatamiseks, maksab asutus, kelle huvides need on tehtud, tagasi asutusele, kes on nende eest vastutanud, võttes aluseks viimasena nimetatud asutuse rakendatava tasu.

2.  Kaks või enam liikmesriiki või selliste liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad kokku leppida muud tagasimakseviisid eelkõige ühekordsel alusel või loobuda kõikidest asutustevahelistest tagasimaksetest.

Sellised kokkulepped märgitakse rakendusmääruse lisasse 5. Määruse jõustumisele eelnenud päeval kehtinud kokkulepped jäävad kehtima, kui need on märgitud kõnealuses lisas.



Ühissätted rahaliste hüvitiste maksmise kohta

Artikkel 106

Iga liikmesriigi pädevad võimuorganid teatavad halduskomisjonile selle komisjoni võimaldatud tähtaja jooksul ja kehtestatud korras rahaliste hüvitiste summa, mida nende jurisdiktsiooni all olevad asutused on maksnud hüvitisesaajatele, kes elavad või viibivad muu liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 107 (9) (11) (12) (14)

Valuuta ümberarvestamine

▼M7

1.  Järgmiste sätete kohaldamisel:

a) määrus: artikli 12 lõiked 2, 3 ja 4, artikli 14d lõige 1, artikli 19 lõike 1 punkti b viimane lause, artikli 22 lõike 1 alapunkti ii viimane lause, artikli 25 lõike 1 punkti b eelviimane lause, artikli 41 lõike 1 punktid c ja d, artikli 46 lõige 4, artikli 46a lõige 3, artikkel 50, artikli 52 punkti b viimane lause, artikli 55 lõike 1 alapunkti ii viimane lause, artikli 70 lõike 1 esimene lõik, artikli 71 lõike 1 punkti a alapunkti ii eelviimane lause;

b) rakendusmäärus: artikli 34 lõiked 1, 4 ja 5,

muu riigi valuutas nomineeritud summade ümberarvutamisel oma riigi valuutasse kasutatakse kurssi, mille on arvutanud komisjon ja mis põhineb nende valuutade lõikes 2 osutatud kontrollaja kuu keskmisel kursil, mis Euroopa Keskpank on avaldanud.

▼B

2.  Kontrollaeg on:

 jaanuar — alates sellele järgnevast 1. aprillist kohaldatavate ümberarvutuskursside puhul;

 aprill — alates sellele järgnevast 1. juulist kohaldatavate ümberarvutuskursside puhul;

 juuli — alates sellele järgnevast 1. oktoobrist kohaldatavate ümberarvutuskursside puhul;

 oktoober — alates sellele järgnevast 1. jaanuarist kohaldatavate ümberarvutuskursside puhul.

▼M7 —————

▼B

4.  Lõikes 1 osutatud juhtudel kohaldatavate ümberarvutuskursside kehtestamisel arvestatava kuupäeva määrab halduskomisjon kontrollnõukogu ettepaneku põhjal.

5.  Lõikes 1 osutatud juhtudel kohaldatavad ümberarvutusmäärad avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas eelviimasel kuul enne nende kehtima hakkamist.

6.  Lõikega 1 hõlmamata juhtudel tehakse nii hüvitiste maksmise kui ka tagasimaksmise suhtes ümberarvutused vastavalt maksepäeva ametlikule valuutakursile.



VI

JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 108

Hooajatöötaja staatuse tõestus

Hooajatöötaja staatuse tõestamiseks nõutakse määruse artikli 1 punktiga c hõlmatud töötajalt, et ta esitaks oma töölepingu, milles on selle liikmesriigi tööhõivetalituse tempel, mille territooriumile ta on tööle siirdunud või mille territooriumil ta on töötanud. Kui selles liikmesriigis ei sõlmita hooajatöölepinguid, annab töökohariigi asutus vajaduse korral hüvitise taotlemiseks tõendi selle kohta, et vastavalt kõnealuse isiku antud teabele on tema tehtav või tehtud töö hooajalist laadi.

Artikkel 109

Sissemaksete tegemise kokkulepped

Tööandja, kelle peamine tegevuskoht ei ole liikmesriigis, mille territooriumil töötaja töötab, võib töötajaga kokku leppida, et töötaja võtab endale tööandja kohustused sissemaksete tegemise suhtes.

Tööandja teatab igast sellisest kokkuleppest pädevale asutusele või vajaduse korral asutusele, mille on määranud asjaomase liikmesriigi pädev võimuorgan.

Artikkel 110

Vastastikune haldusabi alusetult makstud hüvitiste tagasisaamisel

Kui hüvitist andnud liikmesriigi asutus kavatseb algatada kohtuasja isiku vastu, kes on saanud hüvitist, millele tal ei olnud õigust, osutab sellise isiku elukoha järgne asutus või selle isiku elukohaliikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus esimesele asutusele häid teeneid.

Artikkel 111

Alusetult tehtud väljamaksete tagasisaamine sotsiaalkindlustusasutuste poolt

1.  Kui liikmesriigi asutus on invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitise (pensionide) määramisel või uuesti läbivaatamisel vastavalt määruse III jaotise 3. peatükile maksnud hüvitisesaajale summa, mis ületab summa, mida hüvitisesaajal on õigus saada, võib selline asutus taotleda iga muu liikmesriigi asutuselt, kes vastutab hüvitisesaajale vastava hüvitise maksmise eest, et see muu asutus arvestaks ülemakstud summa maha kõnealusele saajale maksta jäänud summast. Viimasena nimetatud asutus kannab mahaarvestatud summa üle kreeditorasutusele. Kui ülemakstud summat ei ole võimalik maksmata jäänud summast maha arvestada, kohaldatakse lõiget 2.

2.  Kui liikmesriigi asutus on maksnud hüvitisesaajale summa, mis ületab summa, mida hüvitisesaajal on õigus saada, võib selline asutus tema kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tingimustel ja piires taotleda iga muu liikmesriigi asutuselt, kes vastutab sellele isikule hüvitise maksmise eest, et see arvestaks ülemakstud summa maha kõnealusele isikule makstavast summast. Viimasena nimetatud asutus teeb sellise mahaarvestuse tingimustel ja piires, mis on tema kohaldatavates õigusaktides sellise tasaarvestuse suhtes ette nähtud, nii nagu ta oleks ise need summad üle maksnud ning kannab mahaarvestatud summa üle kreeditorasutusele.

3.  Kui isik, kelle suhtes määrus kehtib, on saanud liikmesriigi territooriumil abi perioodi jooksul, mil tal on olnud õigus saada hüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel, võib seda abi andnud organ, juhul kui tal on seaduslik õigus tagasi nõuda kõnealusele isikule maksta olnud hüvitist, taotleda iga muu liikmesriigi asutuselt, kes vastutab sellele isikule hüvitise maksmise eest, et see arvestaks väljamakstud summa maha summast, mida viimasena nimetatud asutus kõnealusele isikule maksab.

Kui sellise isiku pereliige, kelle suhtes kehtib käesolev määrus, on saanud liikmesriigi territooriumil abi perioodi jooksul, mil sellel isikul on olnud õigus saada kõnealuse pereliikme suhtes hüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel, võib seda abi andnud organ, juhul kui tal on seaduslik õigus tagasi nõuda kõnealusele isikule pereliikme suhtes maksta olnud hüvitist, taotleda iga muu liikmesriigi asutuselt, kes vastutab sellele isikule hüvitise maksmise eest, et see muu asutus arvestaks väljamakstud summa maha summast, mida viimasena nimetatud asutus kõnealusele isikule selle pereliikme suhtes maksab.

Maksmise eest vastutav asutus teeb sellise mahaarvestuse tingimustel ja piires, mis on tema kohaldatavates õigusaktides sellise tasaarvestuse suhtes ette nähtud, ning kannab mahaarvestatud summa üle kreeditororganile.

Artikkel 112

Kui asutus on teinud alusetuid väljamakseid kas otse või muu asutuse kaudu ning kui selliste väljamaksete tagasisaamine on muutunud võimatuks, jäävad kõnealused summad lõplikult esimesena nimetatud asutuse kanda, välja arvatud juhul, kui alusetult tehtud väljamakse on tingitud pettusest.

Artikkel 113

Rahvusvahelises transpordis töötajatele alusetult antud mitterahaliste hüvitiste tagasisaamine

1.  Kui pädev asutus ei tunnusta õigust saada mitterahalist hüvitist, maksab tagasi need mitterahalised hüvitised, mida viibimiskohajärgne asutus on rahvusvahelises transpordis töötajale andnud rakendusmääruse artikli 20 lõikes 1 või artikli 62 lõikes 1 osutatud eeldusel, pädev asutus.

2.  Viibimiskohajärgse asutuse kulud iga rahvusvahelises transpordis töötaja suhtes, kes ei ole enne pöördunud viibimiskohajärgse asutuse poole ning kellel ei ole õigust saada mitterahalist hüvitist, kuid kes siiski on saanud mitterahalist hüvitist, esitades rakendusmääruse artikli 20 lõikes 1 või artikli 62 lõikes 1 osutatud õiendi, maksab tagasi selles õiendis pädevana märgitud asutus või muu asutus, mille on selleks määranud asjaomase liikmesriigi pädevad võimuorganid.

3.  Pädev asutus või lõikes 2 osutatud juhul pädevana märgitud asutus või selleks määratud asutus debiteerib hüvitisesaajalt talle alusetult antud mitterahalise hüvitise väärtuse. Kõnealune asutus teatab sellest debiteerimisest rakendusmääruse artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollnõukogule, kes koostab selle kohta aruande.

Artikkel 114

Ajutise hüvitise maksmine vaidluse korral, millise riigi õigusakte tuleb kohaldada või milline asutus peaks andma hüvitist

Kahe või enama liikmesriigi asutuste või pädevate võimuorganite vahelise vaidluse korral kas selle üle, millise riigi õigusakte tuleb määruse II jaotise alusel kohaldada, või selle üle, milline asutus peaks andma hüvitist, saab kõnealune isik, kes vaidluse puudumise korral võiks hüvitist taotleda, elukohajärgse asutuse kohaldatavates õigusaktides ettenähtud hüvitist, või kui see isik ei ela ühegi asjaomase liikmesriigi territooriumil, hüvitist vastavalt õigusaktidele, mida kohaldab asutus, kellele selle isiku taotlus on kõigepealt esitatud.

Artikkel 115

Arstlike läbivaatuste kord muus liikmesriigis kui pädev riik

Viibimis- või elukohajärgne asutus, kes määruse artikli 87 kohaselt peab arstliku läbivaatuse korraldama, tegutseb vastavalt tema kohaldatavates õigusaktides ettenähtud korrale.

Sellise korra puudumisel pöördub see asutus pädeva asutuse poole, et saada teavet kohaldatava korra kohta.

Artikkel 116

Kokkulepped sissemaksete tagasisaamise kohta

1.  Vastavalt määruse artikli 92 lõikele 2 sõlmitud kokkulepped märgitakse rakendusmääruse lisasse 5.

2.  Määruse artikli 51 rakendamiseks sõlmitud kokkulepped jäävad kehtima, kui need on märgitud rakendusmääruse lisasse 5.



▼M1

VIa

JAOTIS

ELEKTROONILIST ANDMETÖÖTLUST REGULEERIVAD SÄTTED

▼M1

Artikkel 117

Andmetöötlus

▼M10

1.  Rakendusmääruse artiklis 117c viidatud tehnilise komisjoni uurimuse ja ettepanekute alusel kohandab halduskomisjon dokumentide näidiseid vastavalt uutele andmetöötlustehnikatele, samuti saatmiskanaleid ning andmeedastusmenetlusi, mis on vajalikud määruse ja rakendusmääruse kohaldamiseks.

▼M1

2.  Halduskomisjon võtab kõnealuste kohandatud näidiste, marsruutimiskanalite ja menetluste üldise kohaldamise tagamiseks vajalikud meetmed, võttes arvesse uute andmetöötlusmeetodite arengut igas liikmesriigis.

▼M1

Artikkel 117a

Telemaatikateenused

1.  Liikmesriigid asuvad järk-järgult kasutama telemaatikateenuseid, et vahetada asutuste vahel määruse ja rakendusmääruse kohaldamiseks vajalikke andmeid.

Euroopa Ühenduste Komisjon asub ühist huvi pakkuvaid toiminguid toetama kohe, kui liikmesriigid on loonud asjaomased telemaatikateenused.

2.  Halduskomisjon võtab rakendusmääruse artiklis 117c osutatud tehnikakomisjoni ettepanekute põhjal vastu telemaatikateenuste ülesehituse, eelkõige turvalisuse ja standardite kasutamise ühised eeskirjad.

Artikkel 117b

Telemaatikateenuste töö

1.  Iga liikmesriik vastutab oma telemaatikateenuste korraldamise eest, et see oleks kooskõlas ühenduse sätetega üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel.

2.  Halduskomisjon näeb ette sätted telemaatikateenuste ühisosa toimimiseks.

Artikkel 117c

Andmetöötluse tehnikakomisjon

1.  Halduskomisjon loob tehnikakomisjoni, kes enne artiklite 117, 117a ja 117b kohaste otsuste tegemist koostab aruanded ja esitab põhjendatud seisukohad. Tehnikakomisjoni tööviisi ja koosseisu määrab kindlaks halduskomisjon.

2.  Tehnikakomisjon:

a) kogub kokku asjaomased tehnilised dokumendid ja teeb käesoleva jaotise kohaldamiseks vajalikke uuringuid ja töid;

b) esitab halduskomisjonile lõikes 1 osutatud auranded ja põhjendatud seisukohad;

c) täidab muid ülesandeid ja teeb uuringuid, mis talle esitab halduskomisjon.

▼B



VII

JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 118 (6) (12)

Üleminekusätted seoses töötajate pensioniga

1.  Kui risk realiseerub enne 1. oktoobrit 1972 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil rakendusmääruse rakendamise kuupäeva ning pensionitaotlust ei ole enne seda kuupäeva rahuldatud, põhjustab selline taotlus kahekordse määramise, kuivõrd selle riski suhtes tuleb määrata hüvitis sellele kuupäevale eelnenud teatava perioodi eest:

a) perioodi eest, mis on möödunud enne 1. oktoobrit 1972 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil rakendusmääruse rakendamise kuupäeva, vastavalt määrusele või asjaomaste liikmesriikide vahel jõus olnud kokkulepetele;

b) perioodi eest, mis algab 1. oktoobril 1972 või asjaomase liikmesriigi territooriumil rakendusmääruse rakendamise kuupäeval, vastavalt määrusele.

Kui punktis a osutatud sätete alusel arvutatud summa on suurem kui punktis b osutatud sätete alusel arvutatud summa, on kõnealusel isikul siiski jätkuvalt õigus summale, mis on arvutatud punktis a osutatud sätete alusel.

2.  Invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitise saamise taotlus, mis on esitatud liikmesriigi asutusele alates 1. oktoobrist 1972 või asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle osas rakendusmääruse rakendamise kuupäevast, tingib automaatselt, et vastavalt määrusele tuleb ümber hinnata hüvitis, mille ühe või mitme muu liikmesriigi asutus või asutused on enne seda kuupäeva sama riski eest määranud; selline ümberhindamine ei tohi põhjustada määratud hüvitise summa vähendamist.

Artikkel 119 (6) (12)

Üleminekusätted seoses füüsilisest isikust ettevõtjate pensioniga

1.  Kui risk realiseerub enne 1. juulit 1982 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil rakendusmääruse rakendamise kuupäeva ning pensionitaotlust ei ole enne seda kuupäeva rahuldatud, põhjustab selline taotlus kahekordse määramise, kuivõrd selle riski suhtes tuleb määrata hüvitis sellele kuupäevale eelnenud teatava perioodi suhtes:

a) perioodi eest, mis on möödunud enne 1. juulit 1982 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil rakendusmääruse rakendamise kuupäeva, vastavalt määrusele või asjaomaste liikmesriikide vahel jõus olnud kokkulepetele;

b) perioodi eest, mis algab 1. juulil 1982 või asjaomase liikmesriigi territooriumil rakendusmääruse rakendamise kuupäeval, vastavalt määrusele.

Kui punktis a osutatud sätete alusel arvutatud summa on suurem kui punktis b osutatud sätete alusel arvutatud summa, on kõnealusel isikul siiski jätkuvalt õigus summale, mis on arvutatud punktis a osutatud sätete alusel.

2.  Invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitise saamise taotlus, mis on esitatud liikmesriigi asutusele alates 1. juulist 1982 või asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle osas rakendusmääruse rakendamise kuupäevast, tingib automaatselt, et vastavalt määrusele tuleb ümber hinnata hüvitis, mille ühe või mitme muu liikmesriigi asutus või asutused on enne seda kuupäeva sama riski eest määranud; selline ümberhindamine ei tohi põhjustada määratud hüvitise summa vähendamist.

Artikkel 119a (5)

Üleminekusätted seoses pensionidega rakendusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti a viimase osa kohaldamisel

1.  Kui risk realiseerub enne 1. jaanuari 1987 ning pensionitaotlust ei ole enne seda kuupäeva veel rahuldatud, põhjustab selline taotlus kahekordse määramise enne viimasena nimetatud kuupäeva lõppenud teatava perioodi suhtes:

a) perioodi eest, mis on möödunud enne 1. jaanuari 1987, vastavalt määrusele või asjaomaste liikmesriikide vahel jõus olnud kokkulepetele;

b) perioodi eest, mis algab 1. jaanuaril 1987, vastavalt määrusele.

Kui punktis a osutatud sätete alusel arvutatud summa on suurem kui punktis b osutatud sätete alusel arvutatud summa, on kõnealusel isikul siiski jätkuvalt õigus summale, mis on arvutatud punktis a osutatud sätete alusel.

2.  Invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitise saamise taotlus, mis on esitatud liikmesriigi asutusele alates 1. jaanuarist 1987, tingib automaatselt, et vastavalt määrusele tuleb ümber hinnata hüvitis, mille ühe või mitme muu liikmesriigi asutus või asutused on enne seda kuupäeva sama riski eest määranud; ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist.

3.  Kõnealuse isiku õigusi, kes on omandanud õiguse saada pensioni kõnealuse liikmesriigi territooriumil enne 1. jaanuari 1987, võidakse uuesti läbi vaadata nõukogu määruse (EMÜ) nr 3811/86 ( 2 ) sätete taustal.

4.  Kui lõikes 3 osutatud taotlus esitatakse alates 1. jaanuarist 1987 ühe aasta jooksul, omandatakse õigused määruse (EMÜ) nr 3811/86 alusel alates 1. jaanuarist 1987 või alates pensioniõiguse omandamise kuupäevast, kui viimasena nimetatud kuupäev on olnud hiljem kui 1. jaanuar 1987; sel juhul ei tohi kõnealuse isiku õiguste tühistamiseks või piiramiseks tugineda ühegi liikmesriigi õigusaktidele.

5.  Kui lõikes 3 osutatud taotlus esitatakse pärast ühe aasta möödumist 1. jaanuarist 1987, omandatakse määruse (EMÜ) nr 3811/86 kohased õigused, mida ei ole tühistatud ja mis ei ole ületanud kõnealust tähtaega, alates taotluse esitamise kuupäevast, kui ei kohaldata mis tahes liikmesriigi õigusaktide soodsamaid sätteid.

▼M4

Artikkel 120

Isikud, kes õpivad või osalevad kutseõppes

Käesoleva määruse sätteid, välja arvatud artikleid 10 ja 10a, kohaldatakse õpilaste suhtes vajaduse korral analoogia põhjal.

▼B

Artikkel 121

Täiendavad rakenduskokkulepped

1.  Kaks või enam liikmesriiki või nende liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad vajaduse korral sõlmida kokkuleppeid määruse rakendamise halduskorra täiendamise kohta. Sellised kokkulepped märgitakse rakendusmääruse lisasse 5.

2.  Lõikes 1 osutatud kokkulepetega sarnased kokkulepped, mis kehtivad 1972. aasta 1. oktoobrile eelnenud päeval, jäävad kehtima, kui need on märgitud rakendusmääruse lisasse 5.

▼M5

Artikkel 122

Erisätted lisade muutmise kohta

Rakendusmääruse lisasid võib muuta määrusega, mille komisjon võtab vastu asjaomase liikmesriigi või liikmesriikide või nende pädevate asutuste taotluse korral pärast seda, kui halduskomisjon on esitanud oma ühehäälse arvamuse.

▼B




LISA 1 (A) (B) (3) (4) (9) (13) (15)

PÄDEVAD VÕIMUORGANID

(Määruse artikli 1 lõige 1 ning rakendusmääruse artikli 4 lõige 1 ja artikkel 122)



▼M1

A. BELGIA:

1.  Ministre des affaires sociales, Bruxelles —Minister van Soziale Zaken, Brussel (sotsiaalminister, Brüssel).

2.  Ministre de l'agriculture et des petites et moyennes entreprises, Bruxelles —Minister van Landbouw en de Kleine en Middelgrote Ondernemingen, Brussel (põllumajanduse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete minister, Brüssel).

►M3  

3.  Ministre des Pensions, Bruxelles —Minister van Pensioenen, Brussel (pensioniminister, Brüssel).

4.  Ministre de la Fonction publique —Minister van Ambtenarenzaken, Brussel (avaliku teenistuse minister, Brüssel).

 ◄

▼A1

B. TŠEHHI VABARIIK:

1.  Ministerstvo práce a sociálních věcí (töö- ja sotsiaalministeerium), Praha.

2.  Ministerstvo zdravotnictví (tervishoiuministeerium), Praha.

3.  Ministerstvo obrany (kaitseministeerium), Praha.

4.  Ministerstvo vnitra (siseministeerium), Praha.

5.  Ministerstvo spravedlnosti (justiitsministeerium), Praha.

6.  Ministerstvo financí (rahandusministeerium), Praha.

▼B

►A1  C. TAANI: ◄

1.  Socialministeren, København (sotsiaalminister, Kopenhaagen).

►M9  

2.  Beskæftigelsesministeriet (tööhõiveministeerium), Kopenhaagen.

 ◄ ►M9  

3.  Indenrigs- og Sundhedsministeriet (sise- ja tervishoiuministeerium), Kopenhaagen.

 ◄ ►M3  

5.  Finansministeren (rahandusminister), København.

 ◄

►A1  D. SAKSAMAA: ◄

►M9  Bundesministerium für Gesundheit und Soziale Sicherung (liitvabariigi tervishoiu ja sotsiaalkindlustusministeerium), Bonn. ◄

▼A1

E. EESTI:

Sotsiaalministeerium, Tallinn.

▼B

►A1  F. KREEKA: ◄

►M11  

1.  Υπουργός Απασχόλησης και Κοινωνικής Προστασίας, Αθήνα” (Tööhõive- ja sotsiaalkaitseminister, Ateena).

2.  Υπουργός Απασχόλησης και Κοινωνικής Προστασίας, Αθήνα” (Tervishoiu- ja sotsiaalse solidaarsuse minister, Ateena).

 ◄

3.  Υπουργός Εμπορικής Ναυτιλίας, Πειραιάς (kaubalaevandusminister, Pireus).

►M2  

4.  Υπουργός Εθνικής Αμύνης (kaitseministeerium, Ateena).

5.  Υπουργός Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων (haridus- ja usuasjade ministeerium, Ateena).

 ◄ ►M3  

6.  Υπουργός Οικονομικών, Αθήνα,(majandusminister), Ateena.

 ◄

►A1  G. HISPAANIA: ◄

Ministro de Trabajo y Asuntos Sociales> (töö- ja sotsiaalminister), Madrid.

►A1  H. PRANTSUSMAA: ◄

1.  Ministre des affaires sociales et de la solidarité nationale (sotsiaalminister), Pariis.

2.  Ministre de l'agriculture (põllumajandusminister), Pariis.

▼M9

►A1  I. IIRIMAA: ◄

1.  Minister for Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade minister), Dublin.

2.  Minister for Health and Children (tervishoiu- ja lasteasjade minister), Dublin.

▼B

►A1  J. ITAALIA: ◄

►M9  

1.  Ministero del Lavoro e delle Politiche Sociali (töö- ja sotsiaalpoliitikaministeerium), Rooma.

2.  Ministero della Salute (tervishoiuministeerium), Rooma.

3.  Ministero della Giustizia (justiitsministeerium), Rooma.

4.  Ministero dell'Economia e delle Finanze (majandus- ja rahandusministeerium), Rooma.

 ◄

▼M13

K. KÜPROS:

1.  Υπουργός Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων (töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeerium), Λευκωσία.

2.  Υπουργός Υγείας (tervishoiuministeerium), Λευκωσία.

3.  Yπουργός Οικονομικών (rahandusministeerium), Λευκωσία.

L. LÄTI:

1.  Labklājības ministrija, Rīga (ministère de l’aide sociale, Riga).

2.  Veselības ministrija, Rīga (ministère de la santé, Riga).

▼A1

M. LEEDU:

1.  Socialinės apsaugos ir darbo ministras (sotsiaalkindlustus- ja tööminister), Vilnius.

2.  Sveikatos apsaugos ministras (tervishoiuminister), Vilnius.

▼B

►A1  N. LUKSEMBURG: ◄

1.  Ministre du travail et de la sécurité sociale (töö- ja sotsiaalhoolekandeminister), Luxembourg.

2.  Ministre de la famille (pereasjade minister), Luxembourg.

►M3  

3.  Ministère de la Fonction publique et de la réforme administrative (avaliku teenistuse ja haldusreformi minister), Luxembourg.

 ◄

▼M13

O. UNGARI:

1.  Egészségügyi Minisztérium (tervishoiuministeerium), Budapest.

2.  Ifjúsági, Családügyi, Szociális és Esélyegyenlőségi Minisztérium (noorsoo-, perekonna- ja sotsiaalasjade ning võrdsete võimaluste ministeerium), Budapest.

3.  Foglalkoztatáspolitikai és Munkaügyi Minisztérium (tööhõive ja tööministeerium), Budapest.

4.  Pénzügyminisztérium (rahandusministeerium), Budapest.

▼M11

P. MALTA:

1.  Ministeru ghall-Familja u Solidarjeta' Socjali (Perekonna- ja sotsiaalse solidaarsuse ministeerium).

2.  Ministeru tas-Sahha, 1-Anzjani u Kura fil-Kommunita' (Tervishoiu-, vanurite ja hoolekandeministeerium).

▼B

►A1  Q. MADALMAAD: ◄

1.  Minister van Sociale Zaken en Werkgelegenheid (sotsiaal- ja tööhõiveminister), Haag.

►M13  

2.  Minister van Volksgezondheid, Welzijn en Sport (tervishoiu-, sotsiaal- ja spordiminister), Haag.

 ◄

▼M13

R. AUSTRIA:

1.  Bundesminister für soziale Sicherheit, Generationen und Konsumentenschutz (riigi sotsiaalkindlustuse, earühmade ja tarbijakaitseminister), Viin.

2.  Bundesminister für Wirtschaft und Arbeit (riigi majandus- ja tööminister), Viin.

3.  Bundesminister für Gesundheit und Frauen (riigi tervishoiu- ja naisküsimuste minister), Viin.

4.  Riigiteenistujate eriskeemid:

Bundeskanzler (liidukantsler), Viin, või asjaomane liidumaa valitsus.

▼A1

S. POOLA:

►M11  

1.  Minister Polityki Spolecznej (sotsiaalpoliitikaminister, Varssavi).

 ◄

2.  Minister Zdrowia (tervishoiuminister), Warszawa.

▼B

►A1  T. PORTUGAL: ◄

►M8  

1.  Ministro do Trabalho e da Solidariedade (töö- ja solidaarsusminister), Lissabon.

 ◄

2.  Ministro da Saúde (tervishoiuminister), Lissabon.

►M8  

3.  Secretário Regional dos Assuntos Sociais da Região Autónoma da Madeira (Madeira autonoomse piirkonna sotsiaalsekretär), Funchal.

 ◄ ►M8  

4.  Secretário Regional dos Assuntos Sociais da Região Autónoma dos Açores (Assooride autonoomse piirkonna sotsiaalsekretär), Angra do Heroísmo.

 ◄ ►M3  

5.  Ministro das Finanças (rahandusminister), Lisboa.

►M8  

6.  Ministro da Reforma do Estado e da Administração Pública (valitsusreformi ja avaliku halduse minister), Lissabon.

 ◄  ◄

▼A1

U. SLOVEENIA:

1.  Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve (töö-, perekonna- ja sotsiaalministeerium), Ljubljana.

2.  Ministrstvo za zdravje (tervishoiuministeerium), Ljubljana.

V. SLOVAKKIA:

1.  Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi töö-, sotsiaal- ja perekonnaministeerium), Bratislava.

2.  Ministerstvo zdravotníctva Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi tervishoiuministeerium), Bratislava.

▼B

►A1  W. SOOME: ◄

Sosiaali- ja terveysministeriö — Social- och hälsovårdsministeriet (sotsiaal- ja tervishoiuministeerium), Helsinki.

►A1  X. ROOTSI: ◄

Regeringen (Socialdepartementet) [Valitsus (tervishoiu- ja sotsiaalministeerium)], Stockholm.

►A1  Y. ÜHENDKUNINGRIIK: ◄

►M9  

1.  Secretary of State for Work and Pensions (töö- ja pensioniminister), London.

 ◄

1a.  Secretary of State for Health (tervishoiuasjade riigisekretär), London.

►M6  

1b.  Commissioners of the Inland Revenue (maksuameti inspektorid) või nende volitatud esindaja, London.

 ◄

2.  Secretary of State for Scotland (Šotimaa asjade riigisekretär), Edinburgh.

3.  Secretary of State for Wales (Walesi asjade riigisekretär), Cardiff.

►M9  

4.  Department for Social Development (sotsiaalse arengu ministeerium), Belfast;

Department of Health, Social Services and Public Safety (tervishoiu-, sotsiaalteenuste ja ühiskonna turvalisuse ministeerium), Belfast.

 ◄ ►M6  

5.  Principal Secretary, Social Affairs (peasekretär, sotsiaalosakond), Gibraltar.

 ◄ ►M6  

6.  Chief Executive of the Gibraltar Health Authority (Gibraltari Tervishoiuameti tegevjuht).

 ◄




LISA 2 (A) (B) (2) (3) (7) (8) (9) (13) (14) (15)

PÄDEVAD ASUTUSED

(Määruse artikli 1 punkt o ja rakendusmääruse artikli 4 lõige 2)

A.   BELGIA



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a)  rakendusmääruse artiklite 16—29 kohaldamisel:

 

i)  üldiselt:

kindlustusasutus, kus töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on kindlustatud;

ii)  meremeeste puhul:

Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marinsHulp- en voorzorgskas voor zeervarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen;

iii)  välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

iv)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

b)  rakendusmääruse V põhijaotise kohaldamisel:

Institut national d'assurance maladie-invalidité, BruxellesRijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel), meremeeste abi- ja hoolekandefondi nimel.

2.  Invaliidsus:

a)  üldinvaliidsus (töölised, bürootöötajad ja kaevurid) ning füüsilisest isikust ettevõtjate invaliidsus:

Institut national d'assurance maladie-invalidité, BruxellesRijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel) koos kindlustusasutusega, kus töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on või on olnud kindlustatud;

b)  spetsiaalne invaliidsuskindlustusskeem kaevurite puhul:

Fonds national de retraite des ouvriers-mineurs, BruxellesNationaal pensioenfonds voor mijnwerkers, Brussel — (riigi kaevurite pensionifond, Brüssel);

c)  meremeeste invaliidsuskindlustusskeem:

Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marinsHulp- en voorzorgskas voor zeervarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen;

d)  välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute invaliidsus:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

e)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate invaliidsus:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

▼M3

f)  avalike teenistujate eriskeemiga hõlmatud isikute invaliidsus:

Administration des pensions du Ministère des Finances ou le service qui gère le régime spécial de pension —Administratie van pensioenen van het Ministerie van Financiën of de dienst die het bijzonder stelsel beheert (rahandusministeeriumi pensioniosakond või pensionide eriskeemi juhtiv talitus).

▼B

3.  Vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a)  üldine skeem (töölised, bürootöötajad, kaevurid ja meremehed):

Office national des pensions, BruxellesRijksdienst voor pensioenen, Brussel — (riigi pensioniamet, Brüssel);

b)  füüsilisest isikust ettevõtjate skeem:

Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, BruxellesRijksinstituut voor de sociale verzekeringen der zelfstandigen, Brussel — (riigi füüsilisest isikutest ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet);

c)  välissotsiaalkindlustusskeem:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

d)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate skeem:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

▼M3

e)  avalike teenistujate eriskeem:

Administration des pensions du Ministère des Finances ou le service qui gère le régime spécial de pension —Administratie van pensioenen van het Ministerie van Financiën of de dienst die het bijzonder stelsel beheert (rahandusministeeriumi pensioniosakond või pensionide eriskeemi juhtiv talitus).

▼B

4.  Tööõnnetused:

a)  kuni 10. aprilli 1971. aasta seaduses (artikkel 72) ettenähtud läbivaatusaja möödumiseni:

 

i)  mitterahalised hüvitised:

 

— proteeside uuendamine ja hooldus:

Fonds des accidents du travail, BruxellesFonds voor arbeidsongevallen, Brussel — (tööõnnetuste fond, Brüssel);

— muud hüvitised, millele ei ole eespool osutatud:

kindlustusandja, kus tööandja on kindlustatud;

ii)  rahalised hüvitised:

 

— hüvitis:

kindlustusandja, kus tööandja on kindlustatud;

—  21. detsembri 1971. aasta kuningliku dekreediga ettenähtud lisaraha:

Fonds des accidents du travail, BruxellesFonds voor arbeidsongevallen, Brussel — (tööõnnetuste fond, Brüssel);

b)  pärast 10. aprilli 1971. aasta seaduses (artikkel 72) ettenähtud läbivaatusaja möödumist:

 

i)  mitterahalised hüvitised:

Fonds des accidents du travail, BruxellesFonds voor arbeidsongevallen, Brussel — (tööõnnetuste fond, Brüssel);

ii)  rahalised hüvitised:

 

— pensionid:

asjakohaselt määratud pensioniasutus;

— lisaraha:

Fonds des accidents du travail, BruxellesFonds voor arbeidsongevallen, Brussel — (tööõnnetuste fond, Brüssel);

c)  mere- ja kalameeste skeem:

Fonds des accidents du travail, BruxellesFonds voor arbeidsongevallen, Brussel — (tööõnnetuste fond, Brüssel);

d)  kindlustuse puudumise korral:

Fonds des accidents du travail, BruxellesFonds voor arbeidsongevallen, Brussel — (tööõnnetuste fond, Brüssel);

e)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate skeem:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

▼M3

f)  kogu Belgia avalik sektor:

Selle haldusala personaliosakond, kus avalik teenistuja töötab;

g)  sõjaväelaste ja sandarmite skeem:

Administration des pensions du Ministère des Finances —Administratie van Pensioenen van het Ministerie van Financiën (rahandusministeeriumi pensioniosakond).

▼B

5.  Kutsehaigused:

a)  üldiselt:

Fonds des maladies professionelles, BruxellesFonds voor beroepsziekten, Brussel — (kutsehaiguste fond, Brüssel);

b)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate skeem:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

▼M3

c)  kogu Belgia avalik sektor:

Selle haldusala personaliosakond, kus avalik teenistuja töötab;

d)  sõjaväelaste ja sandarmite skeem:

Administration des pensions du Ministère des Finances —Administratie van Pensioenen van het Ministerie van Financiën (rahandusministeeriumi pensioniosakond).

▼B

6.  Matusetoetused:

a)  ravi- ja invaliidsuskindlustus:

 

i)  üldiselt:

Institut national d'assurance maladie-invalidité, BruxellesRijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel) koos kindlustusasutusega, kus töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on või on olnud kindlustatud;

ii)  meremeeste puhul:

Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marinsHulp- en voorzorgskas voor zeervarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen;

iii)  välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

iv)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

b)  tööõnnetused:

 

i)  üldiselt:

kindlustusandja;

ii)  meremeeste puhul:

Fonds des accidents du travail, BruxellesFonds voor arbeidsongevallen, Brussel — (tööõnnetuste fond, Brüssel);

iii)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

▼M3

iv)  kogu Belgia avalik sektor:

Selle haldusala personaliosakond, kus avalik teenistuja töötab;

v)  sõjaväelased ja sandarmid:

Administration des pensions du Ministère des Finances —Administratie van Pensioenen van het Ministerie van Financiën (rahandusministeeriumi pensioniosakond);

▼B

c)  kutsehaigused:

 

i)  üldiselt:

Fonds des maladies professionelles, BruxellesFonds voor beroepsziekten, Brussel — (kutsehaiguste fond, Brüssel);

ii)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

▼M3

iii)  kogu Belgia avalik sektor:

Selle haldusala personaliosakond, kus avalik teenistuja töötab;

iv)  sõjaväelased ja sandarmid:

Administration des pensions du Ministère des Finances —Administratie van Pensioenen van het Ministerie van Financiën (rahandusministeeriumi pensioniosakond);

d)  isikud, kellel on õigus saada pensioni avalike teenistujate eriskeemi alusel:

Administration des pensions du Ministère des Finances ou le service qui gère le régime spécial de pension —Administratie van Pensioenen van het Ministerie van Financiën of de dienst die het bijzonder stelsel beheert (rahandusministeeriumi pensioniosakond või pensionide eriskeemi juhtiv talitus).

▼B

7.  Töötus:

i)  üldiselt:

Office national de l'emploi, BruxellesRijksdienst voor arbeidsvoorziening, Brussel — (riigi tööhõiveamet, Brüssel);

ii)  meremeeste puhul:

Pool des marins de la marine marchandePool van de zeelieden ter koopvaardij — (merekaubandusühisus), Antwerpen.

8.  Perehüvitised:

a)  töötajate skeem:

Office national des allocations familiales pour travailleurs salariés, BruxellesRijksdienst voor kinderbijslag voor werknemers, Brussel — (riigi töötajate perehüvitiste amet, Brüssel);

b)  füüsilisest isikust ettevõtjate skeem:

Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, BruxellesRijksinstituut voor de sociale verzekeringen der zelfstandigen, Brussel — (riigi füüsilisest isikutest ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet);

c)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate skeem:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, BruxellesDienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel).

▼A1

B.   TŠEHHI VABARIIK



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a)  Mitterahalised hüvitised:

tervisekindlustusasutus, kus isik on kindlustatud;

b)  Rahalised hüvitised:

 

i)  üldiselt:

Česká správa sociálního zabezpečení (Tšehhi sotsiaalkindlustusamet), Praha ja kohalikud üksused

▼M11

ii)  isikutele, kes kuuluvad relvajõududesse:

 

—  elukutselised sõjaväelased:

Kaitseministeeriumi sotsiaalkindlustusamet;

—  politsei- ja tuletõrjeametnikud:

Siseministeeriumi sotsiaalkindlustusamet;

—  vanglaametnikud:

Justiitsministeeriumi sotsiaalkindlustusamet;

—  tolliametnikud:

Rahandusministeeriumi sotsiaalkindlustusamet.

▼A1

2.  Invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus (pensionid):

a)  üldiselt:

Česká správa sociálního zabezpečení (Tšehhi sotsiaalkindlustusamet), Praha ja kohalikud üksused;

▼M11

b)  isikute puhul, kes kuuluvad relvajõududesse:

 

—  elukutselised sõjaväelased:

Kaitseministeeriumi sotsiaalkindlustusamet;

—  politsei- ja tuletõrjeametnikud:

Siseministeeriumi sotsiaalkindlustusamet;

—  vanglaametnikud:

Justiitsministeeriumi sotsiaalkindlustusamet;

—  tolliametnikud:

Rahandusministeeriumi sotsiaalkindlustusamet.

▼A1

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a)  Mitterahalised hüvitised:

tervisekindlustusasutus, kus isik on kindlustatud;

b)  Rahalised hüvitised:

 

i)  üldiselt:

 

—  tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised:

tööandja või teda esindav kindlustusandja:

Česká pojišťovna a.s. (Tšehhi Kindlustusselts a.s.);

Kooperativa pojišťovna, a.s. (Kindlustusselts Kooperativa a.s.);

—  pensionid:

Česká správa sociálního zabezpečení (Tšehhi sotsiaalkindlustusamet), Praha ja kohalikud üksused;

—  lühiajalised hüvitised:

Česká správa sociálního zabezpečení (Tšehhi sotsiaalkindlustusamet), Praha ja kohalikud üksused

▼M11

ii)  isikute puhul, kes kuuluvad relvajõududesse:

 

—  elukutselised sõjaväelased:

Kaitseministeeriumi sotsiaalkindlustusamet;

—  politsei- ja tuletõrjeametnikud:

Siseministeeriumi sotsiaalkindlustusamet;

—  vanglaametnikud:

Justiitsministeeriumi sotsiaalkindlustusamet;

—  tolliametnikud:

Rahandusministeeriumi sotsiaalkindlustusamet.

4.  Matusetoetused:

riiklikud sotsiaalametid vastavalt isiku elu-/viibimiskohale.

▼A1

5.  Töötushüvitised:

isiku elukoha (viibimiskoha) järgsed tööhõiveametid.

▼M11

6.  Perehüvitised:

riiklikud sotsiaalametid vastavalt isiku elu-/viibimiskohale.

▼A1

C.   TAANI



▼M9

a)  Haigus, rasedus ja sünnitus:

i)  Mitterahalised hüvitised:

 

1.  Üldiselt:

Pädev “amtskommune” (ringkonnavalitsus). Kopenhaagenis: Borgerrepræsentationen (linnavalitsus). Frederiksbergis: Kommunalbestyrelsen (kohalik võimuorgan). Haiglaravi puhul Kopenhaagenis või Frederiksbergis: Hovedstadens Sygehusfællesskab (pealinna haiglate liit).

2.  Pensionitaotlejate, pensionäride ja nende pereliikmete puhul, kes elavad mõnes muus liikmesriigis, vt määruse III jaotise 1. peatüki 4. ja 5. jagu ja rakendusmääruse artikleid 28–30:

Den Sociale Sikringsstyrelse (sotsiaalkindlustusamet), Kopenhaagen;

ii)  rahalised hüvitised:

hüvitisesaaja elukohajärgse omavalitsusüksuse võimuorgan.

▼B

b)  Invaliidsus:

i)  sotsiaalpensione käsitlevate õigusaktidega tagatud pensionid:

►M2  Den Sociale Sikringsstyrelse (sotsiaalkindlustusamet), Kopenhaagen. ◄

▼M9

ii)  rehabilitatsioonitoetused:

hüvitisesaaja elukohajärgse omavalitsusüksuse võimuorgan.

▼M3

iii)  avalike teenistujate pensione käsitlevate õigusaktide alusel makstavad pensionid

Finansministeriet, Økonomistyrelsen (rahandusministeerium, finantskorralduse ja haldusküsimuste amet), Københaven.

▼B

c)  Vanadus ja toitjakaotus (pensionid):

i)  sotsiaalpensione käsitlevate õigusaktidega tagatud hüvitised:

►M2  Den Sociale Sikringsstyrelse (sotsiaalkindlustusamet), Kopenhaagen. ◄

ii)  töötajate pensionilisa käsitleva seaduse (loven om Arbejdsmarkedets Tillægspension) alusel tagatud pensionid:

Arbejdsmarkedets Tillægspension (töötajate pensionilisa amet), Hillerød.

▼M3

iii)  avalike teenistujate pensione käsitlevate õigusaktide alusel makstavad pensionid:

Finansministeriet, Økonomistyrelsen (rahandusministeerium, finantskorralduse ja haldusküsimuste amet), Københaven.

▼B

d)  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

i)  mitterahalised hüvitised ja pensionid:

Arbejdsskadestyrelsen (riigi tööõnnetuste ja kutsehaiguste amet), Kopenhaagen;

▼M9

ii)  päevarahad:

hüvitisesaaja elukohajärgse omavalitsusüksuse võimuorgan.

e)  Matusetoetused:

i)  Taanis elavad kindlustatud isikud:

hüvitisesaaja elukohajärgse omavalitsusüksuse võimuorgan. Kopenhaagenis: Borgerrepræsentationen (linnavalitsus);

ii)  mõnes muus liikmesriigis elavad hüvitisesaajad (vt määruse III jaotise 5. peatükki ja rakendusmääruse artikleid 78 ja 79):

Indenrigs- og Sundhedsministeriet (sise- ja tervishoiuministeerium), Kopenhaagen.

f)  Töötus:

Arbejdsdirektoratet (tööhõiveamet), Kopenhaagen.

g)  Perehüvitised (peretoetused):

Hüvitisesaaja elukohajärgse omavalitsusüksuse võimuorgan.

▼A1

D.   SAKSAMAA

▼B

Kui edaspidi ei ole ette nähtud teisiti, reguleerivad Saksamaa asutuste jurisdiktsiooni Saksa õigusaktid.



Määruse artikli 13 lõike 2 punkti e kohaldamisel:Vabatahtliku kindlustuse puhul ning väljamaksenõuete ja hüvitiste kindlaksmääramiseks vastavalt määruse sätetele:

1.  Ravikindlustus:

a)  kui kõnealuse isiku elukoht on Saksamaa Liitvabariigi territooriumil:

►M1  kõnealuse isiku valitud elukohajärgne haigekassa; ◄

b)  kui kõnealuse isiku elukoht on teise Liikmesriigi territooriumil:

►M1  kõnealuse isiku valitud Bonni piirkonna haigekassa; ◄

c)  kui kõnealuse isiku pereliikmed on enne isiku kutsumist või taaskutsumist sõjaväeteenistusse või tsiviilteenistusse kindlustatud Saksamaa asutuses kooskõlas rakendusmääruse artikli 17 lõikega 1:

ravikindlustusasutus, kus need pereliikmed on kindlustatud.

Määruse artikli 25 lõike 1 kohaldamisel:

ravikindlustusasutus, kus töötu on olnud kindlustatud Saksamaa Liitvabariigi territooriumilt lahkumise kuupäeval.

Pensionitaotlejate ja pensionäride ning nende pereliikmete ravikindlustuseks määruse III põhijaotise I peatüki 4. ja 5. jao alusel:

►M1  kõnealuse isiku valitud elukohajärgne haigekassa. Kui pädev oleks vastavaltAllgemeine Ortskrankenkasse (kohalik üldhaigekassa), kuulub kõnealune isikAOK-Rheinland, Regionaldirektion Bonn (kohalik üldhaigekassa — Reinimaa, Bonni piirkonna direktoraat) alla. ◄

▼M1 —————

▼B

2.  Tööliste, bürootöötajate ja kaevurite pensionikindlustus:

a)  isikute puhul, kes on kindlustatud või keda käsitletakse kindlustatuna kas üksnes Saksamaa õigusaktide või Saksamaa ja ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, ning nende ülalpidamisel olnud isikute puhul, kui:

 

— kõnealuse isiku elukoht on teise liikmesriigi territooriumil,

 

või

 

—  kõnealune isik on teise liikmesriigi kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil:

 

▼M11

i)  Kui viimane sissemakse on tehtud tööliste pensionikindlustusskeemi:

 

—  kui kõnealuse isiku elukoht on Madalmaades või kui kõnealune isik on Madalmaade kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil:

Landesversicherungsanstalt Westfalen (Westfaleni piirkondlik kindlustusamet), Münster

—  kui kõnealuse isiku elukoht on Belgias või Hispaanias või kui kõnealune isik on Belgia või Hispaania kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil:

Landesversicherungsanstalt Rheinprovinz (Rheinprovinzi piirkondlik kindlustusamet), Düsseldorf

—  kui kõnealuse isiku elukoht on Itaalias või Maltal või kui kõnealune isik on Itaalia või Malta kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil:

Landesversicherungsanstalt Schwaben (Schwabeni piirkondlik kindlustusamet), Augsburg

—  kui kõnealuse isiku elukoht on Prantsusmaal või Luksemburgis või kui kõnealune isik on Prantsuse või Luksemburgi kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil:

Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyer

—  kui kõnealuse isiku elukoht on Taanis, Soomes või Rootsis või kui kõnealune isik on Taani, Soome või Rootsi kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil:

Landesversicherungsanstalt Schleswig-Holstein (Schleswig-Holsteini piirkondlik kindlustusamet), Lübeck

—  kui kõnealuse isiku elukoht on Eestis, Lätis või Leedus või kui kõnealune isik on Eesti, Läti või Leedu kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil:

Landesversicherungsanstalt Mecklenburg-Vorpommern (Mecklenburg-Vorpommerni piirkondlik kindlustusamet), Neubrandenburg

—  kui kõnealuse isiku elukoht on Iirimaal või Ühendkuningriigis või kui kõnealune isik on Iirimaa või Ühendkuningriigi kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil:

Landesversicherungsanstalt Freie und Hansestadt Hamburg (Vaba Hansalinna Hamburgi piirkondlik kindlustusamet), Hamburg

—  kui kõnealuse isiku elukoht on Kreekas või Küprosel või kui kõnealune isik on Kreeka või Küprose kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil:

Landesversicherungsanstalt Baden-Württemberg (Baden-Württembergi piirkondlik kindlustusamet), Karlsruhe

kui viimane sissemakse on tehtud järgmistele asutustele:

 

—  kui kõnealuse isiku elukoht on Austrias või kui kõnealune isik on Austria kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil:

Landesversicherungsanstalt Oberbayern (Oberbayerni piirkondlik kindlustusamet), München

—  kui kõnealuse isiku elukoht on Poolas või kui kõnealune isik on Poola kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil:

Landesversicherungsanstalt Berlin (Berliini piirkondlik kindlustusamet), Berliin

—  kui kõnealuse isiku elukoht on Slovakkias, Sloveenias või Tšehhi Vabariigis või kui kõnealune isik on Slovakkia, Sloveenia või Tšehhi Vabariigi kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil:

Landesversicherungsanstalt Niederbayern-Oberpfalz (Niederbayern-Oberpfalzi piirkondlik kindlustusamet), Landshut

—  kui kõnealuse isiku elukoht on Ungaris või kui kõnealune isik on Ungari kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil:

Landesversicherungsanstalt Thüringen (Thüringeni piirkondlik kindlustusamet), Erfurt

—  Kui viimane sissemakse tehti ühele järgmistest asutustest:

 

—  Landesversicherungsanstalt für das Saarland (Saarlandi piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken, kui kõnealuse isiku elukoht on Prantsusmaal, Itaalias või Luksemburgis ja kui kõnealune isik on Prantsuse, Itaalia või Luksemburgi kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil:

Landesversicherungsanstalt für das Saarland (Saarlandi piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken

—  Bahnversicherungsanstalt (riiklik raudtee kindlustusamet), Frankfurt am Main:

Bahnversicherungsanstalt (riiklik raudtee kindlustusamet) Frankfurt am Main

—  Seekasse (meremeeste kindlustusfond), Hamburg või kui sissemakseid tehti vähemalt 60 kuu jooksul Seekasse fondi (Rentenversicherung der Arbeiter oder der Angestellten) (meremeeste kindlustusfond) (tööliste või bürootöötajate pensionikindlustusskeem), Hamburg:

Seekasse (meremeeste kindlustusfond), Hamburg

▼B

ii)  kui viimane sissemakse on tehtud bürootöötajate pensionikindlustusskeemi:

 

—  kui ei ole tehtud sissemaksetSeekasse'le (meremeeste kindlustusfond) Hamburgis või kui viimane sissemakse ei ole tehtudBahnversicherungsanstalt'ile (föderaalne raudtee kindlustusamet) Frankfurdis Maini ääres:

Bundesversicherungsanstalt für Angestellte (föderaalne bürootöötajate kindlustusamet), Berliin,

—  kui sissemakse on tehtudSeekasse'le (Rentenversicherung der Arbeiter oder Angestellten) [(meremeeste kindlustusfondi (tööliste või bürootöötajate pensionikindlustusskeemi)] Hamburgis:

Seekasse (meremeeste kindlustusfond), Hamburg;

—  kui viimane sissemakse on tehtudBahnversicherungsanstalt'ile (föderaalne raudtee kindlustusamet) Frankfurdis Maini ääres:

Bahnversicherungsanstalt (raudtee kindlustusamet), Frankfurt Maini ääres;

▼M9

iii)  kui sissemakse on tehtud kaevurite pensionikindlustuskavasse:

Bundesknappschaft (liitvabariigi kaevurite kindlustusfond), Bochum.

▼B

b)  isikute puhul, kes on kindlustatud või keda käsitletakse kindlustatuna Saksamaa õigusaktide või Saksamaa ja ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel, ning nende ülalpidamisel olnud isikute puhul, kui:

 

—  kõnealuse isiku elukoht on Saksamaa ►M5  , välja arvatud Saarimaa territoorium ◄ ,

 

või

 

—  kõnealune isik on Saksamaa kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil:

 

▼M11

i)  kui viimane sissemakse Saksamaa õigusaktide alusel on tehtud tööliste pensionikindlustusskeemi:

 

—  kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel tehti Madalmaade pensionikindlustusasutusele:

Landesversicherungsanstalt Westfalen (Westfaleni piirkondlik kindlustusamet), Münster

—  kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel tehti Belgia või Hispaania pensionikindlustusasutusele:

Landesversicherungsanstalt Rheinprovinz (Rheinprovinzi piirkondlik kindlustusamet), Düsseldorf

—  kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel tehti Itaalia või Malta pensionikindlustusasutusele:

Landesversicherungsanstalt Schwaben (Schwabeni piirkondlik kindlustusamet), Augsburg

—  kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel tehti Prantsusmaa või Luksemburgi pensionikindlustusasutusele:

Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyer

—  kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel tehti Taani, Soome või Rootsi pensionikindlustusasutusele:

Landesversicherungsanstalt Schleswig-Holstein (Schleswig-Holsteini piirkondlik kindlustusamet), Lübeck

—  kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel tehti Eesti, Läti või Leedu pensionikindlustusasutusele:

Landesversicherungsanstalt Mecklenburg-Vorpommern (Mecklenburgi-Vorpommerni piirkondlik kindlustusamet), Neubrandenburg

—  kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel tehti Iirimaa või Ühendkuningriigi pensionikindlustusasutusele:

Landesversicherungsanstalt Freie und Hansestadt Hamburg (Vaba Hansalinna Hamburgi piirkondlik kindlustusamet), Hamburg

—  kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel tehti Kreeka või Küprose pensionikindlustusasutusele:

Landesversicherungsanstalt Baden-Württemberg (Baden-Württembergi piirkondlik kindlustusamet), Karlsruhe

—  kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel tehti Portugali pensionikindlustusasutusele:

Landesversicherungsanstalt Unterfranken (Unterfrankeni piirkondlik kindlustusamet), Würzburg

—  kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel tehti Austria pensionikindlustusasutusele:

Landesversicherungsanstalt Oberbayern (Oberbayerni piirkondlik kindlustusamet), München

—  kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel tehti Poola pensionikindlustusasutusele:

Landesversicherungsanstalt Berlin (Berliini piirkondlik kindlustusamet), Berliin või

juhtudel, kui kohaldatakse üksnes 9.10.1975. aasta lepingut pensioni- ja õnnetusjuhtumikindlustuse puhul: kohaliku pädevusega piirkondlik kindlustusamet Saksamaa õigusaktide alusel

—  kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel tehti Slovakkia, Sloveenia või Tšehhi pensionikindlustusasutusele:

Landesversicherungsanstalt Niederbayern-Oberpfalz (Niederbayern-Oberpfalzi piirkondlik kindlustusamet), Landshut

—  kui viimane sissemakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel tehti Ungari pensionikindlustusasutusele:

Landesversicherungsanstalt Thüringen (Thüringeni piirkondlik kindlustusamet), Erfurt

—  Kui kõnealuse isiku elukoht on Saksamaa territooriumil Saarimaal või kui kõnealune isik on Saksamaa kodanik, kelle elukoht on mujal kui liikmesriigi territooriumil; kui viimane sissemakse Saksamaa õigusaktide alusel tehti pensionikindlustusasutusele, mis asub Saarimaal; kui viimane osamakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel tehti Prantsusmaa, Itaalia või Luksemburgi pensionikindlustusasutusele:

Landesversicherungsanstalt für das Saarland (Saarlandi piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken;

—  Kui viimane sissemakse Saksamaa õigusaktide alusel tehti ühele järgmistest asutustest:

Seekasse (meremeeste kindlustusfond), Hamburg

—  või kui sissemakseid tehti seoses teenistusega Saksamaa või mõne muu riigi mereväes vähemalt 60 kuu jooksul:

Seekasse (meremeeste kindlustusfond), Hamburg,

—  Bahnversicherungsanstalt (riiklik raudtee kindlustusamet), Frankfurt am Main:

Bahnversicherungsanstalt (riiklik raudtee kindlustusamet), Frankfurt am Main;

▼B

ii)  kui viimane sissemakse on tehtud bürootöötajate pensionikindlustusskeemi:

 

—  kui ei ole tehtud sissemakset Seekasse'le (meremeeste kindlustusfond) Hamburgis või kui viimane sissemakse ei ole tehtudBahnversicherungsanstalt'ile (föderaalne raudtee kindlustusamet) Frankfurdis Maini ääres:

Bundesversicherungsanstalt für Angestellte (föderaalne bürootöötajate kindlustusamet), Berliin,

—  kui sissemakse on tehtudSeekasse'le (Rentenversicherung der Arbeiter oder der Angestellten) [(meremeeste kindlustusfondi (tööliste või bürootöötajate pensionikindlustusskeemi)] Hamburgis:

Seekasse (meremeeste kindlustusfond), Hamburg,

—  kui viimane sissemakse on tehtudBahnversicherungsanstalt'ile (föderaalne raudtee kindlustusamet) Frankfurdis Maini ääres:

Bahnversicherungsanstalt (raudtee kindlustusamet), Frankfurt Maini ääres;

▼M9

iii)  kui sissemakse on tehtud kaevurite pensionikindlustuskavasse:

Bundesknappschaft (liitvabariigi kaevurite kindlustusfond), Bochum.

▼B

c)  Elukohariigi muutumise korral pärast seda, kui on välja makstud hüvitised punkti a alapunktis i ja punkti b alapunktis i osutatud juhtudel, muutub sellele vastavalt ka pädev asutus.

 

▼M6

3.  Talupidajate vanaduspensionikindlustus:

Gesamtverband der landwirtschaftlichen Alterskassen (Riiklik põllumajanduse vanaduspensionikindlustusfondide liit), Kassel.

▼B

4.  Raua- ja terasetööstuse tööliste täiendav kindlustus:

Landesversicherungsanstalt für Saarland (Saarimaa piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken.

5.  Õnnetuskindlustus (tööõnnetused ja kutsehaigused):

kõnealusel juhul õnnetuskindlustuse eest vastutav asutus.

6.  Töötus ja perehüvitised:

Bundesanstalt für Arbeit (föderaalne tööamet), Nürnberg.

▼A1

E.   EESTI



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

Eesti Haigekassa, Tallinn.

2.  Invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid:

Sotsiaalkindlustusamet, Tallinn.

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a)  tsiviilkoodeksi alusel makstavad hüvitised:

tööandjad;

b)  pensionid

Sotsiaalkindlustusamet, Tallinn.

4.  Matusetoetused:

Sotsiaalkindlustusamet, Tallinn.

▼M11

5.  Töötus:

Eesti Töötukassa (Eesti töötuskindlustushüvitise sihtfond).

▼A1

6.  Peretoetused:

Sotsiaalkindlustusamet (office d'assurance sociale), Tallinn

7.  Sotsiaalkindlustusmaksete (sotsiaalmaks) tasumisega seotud küsimused:

Maksuamet, Tallinn.

▼A1

F.   KREEKA

▼B



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

▼M11

a)  üldjuhul:

Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων – Ενιαίο Ταμείο Ασφάλισης Μισθωτών (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Αθήνα (Sotsiaalkindlustusamet – Töötajate ühendatud kindlustusfond (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Ateena), või kindlustusasutus, kus töötaja on või oli kindlustatud;

▼B

►M2  b) ◄   meremeeste puhul:

Οίκος Ναύτου, Πειραιάς (meremeeste kodu), Pireus;

►M2  c) ◄   põllumeeste skeem:

Οργανισμός Γεοργικών Ασφαλίσεων (ΟΓΑ), Αθήνα (riigi põllumajanduskindlustuse amet, Ateena);

▼M2

d)  avalike teenistujate eriskeem:

 

▼M11

i)  riigiteenistujad:

Οργανισμός Περίθαλψης Ασφαλισμένων Δημοσίου (ΟΠΑΔ), Αθήνα (Riigiteenistujate ravikindlustusfond (OPAD), Ateena,

▼M2

ii)  kohaliku omavalitsuse teenistujad:

Ταμείο Υγείας Δημοτικών και Κοινοτικών Υπαλλήλων (ΤΥΔΚΥ) Αθήνα [kohaliku omavalitsuse teenistujate haigekassa (TYDKY), Ateena],

iii)  tegevteenistuses sõjaväelased:

Υπουργείο Εθνικής Αμύνης, Αθήνα (kaitseministeerium, Ateena),

iv)  sadamapolitsei koosseisu kuuluvad tegevteenistuses sõjaväelased:

Υπουργείο Εμπορικής Ναυτιλίας, (kaubalaevastikuministeerium, Pireus);

e)  eriskeem kõrgemate ja tehniliste õppeasutuste üliõpilastele:

Ειδικό σύστημα περίθαλψης φοιτητών και σπουδαστών ΑΕΙ και ΤΕΙ. Kõrgemate ja tehniliste õppeasutuste (AEI ja TEI) üliõpilastele üksikjuhtumite kaupa.

▼B

2.  Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

▼M11

a)  üldjuhul:

Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων – Ενιαίο Ταμείο Ασφάλισης Μισθωτών (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Αθήνα (Sotsiaalkindlustusamet – Töötajate ühendatud kindlustusfond (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Ateena), või kindlustusasutus, kus töötaja on või oli kindlustatud;

▼B

►M2  b) ◄   meremeeste skeem:

Ναυτικό Απομαχικό Ταμείο (NAT), Πειραιάς (meremeeste pensionifond, Pireus);

►M2  c) ◄   põllumeeste skeem:

Οργανισμός Γεοργικών Ασφαλίσεων (ΟΓΑ), Αθήνα (riigi põllumajanduskindlustuse amet, Ateena);

▼M3

d)  riikliku pensioni saajad:

Γευικό Λογιστήριο του Κρaτους

(üldine raamatupidamisamet), Ateena.

▼B

3.  Tööõnnetused, kutsehaigused:

▼M11

a)  üldjuhul:

Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων – Ενιαίο Ταμείο Ασφάλισης Μισθωτών (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Αθήνα (Sotsiaalkindlustusamet – Töötajate ühendatud kindlustusfond (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Ateena), või kindlustusasutus, kus töötaja on või oli kindlustatud;

▼B

►M2  b) ◄   meremeeste skeem:

Ναυτικό Απομαχικό Ταμείο (NAT), Πειραιάς (meremeeste pensionifond, Pireus);

►M2  c) ◄   põllumeeste skeem:

Οργανισμός Γεοργικών Ασφαλίσεων (ΟΓΑ), Αθήνα (riigi põllumajanduskindlustuse amet, Ateena);

▼M3

d)  riikliku pensioni saajad:

Γευικό Λογιστήριο του Κρaτους

(üldine raamatupidamisamet), Ateena.

▼B

4.  Matusetoetus:

▼M11

a)  üldjuhul:

Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων – Ενιαίο Ταμείο Ασφάλισης Μισθωτών (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Αθήνα (Sotsiaalkindlustusamet – Töötajate ühendatud kindlustusfond (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Ateena), või kindlustusasutus, kus töötaja on või oli kindlustatud;

▼B

►M2  b) ◄   meremeeste skeem:

Οίκος Ναύτου, Πειραιάς (meremeeste kodu), Pireus;

►M2  c) ◄   põllumeeste skeem:

Οργανισμός Γεοργικών Ασφαλίσεων (ΟΓΑ), Αθήνα (riigi põllumajanduskindlustuse amet, Ateena).

5.  Perehüvitis:

►M2  a) ◄   töötajate skeem, sealhulgas ettevõtete skeemid:

Οργανισμός Απασχολήσεως Εργατικού Δυναμικού (ΟΑΕΔ), Αθήνα (tööhõiveamet, Ateena);

►M2  b) ◄   põllumeeste skeem:

Οργανισμός Γεοργικών Ασφαλίσεων (ΟΓΑ), Αθήνα (riigi põllumajanduskindlustuse amet, Ateena);

►M2  c) ◄   meremeeste puhul:

Εστία Ναυτικών (meremeeste kodu, Pireus);

▼M3

d)  avalikud teenistujad ja nendega võrdsustatud isikud:

Γευικό Λογιστήριο του Κρaτους

(üldine raamatupidamisamet), Ateena, või kindlustusasutus, kus töötaja oli või on kindlustatud.

▼B

6.  Töötus:

►M2  a) ◄   üldiselt:

Οργανισμός Απασχολήσεως Εργατικού Δυναμικού (ΟΑΕΔ), Αθήνα (tööhõiveamet, Ateena);

►M2  b) ◄   meremeeste skeem:

Οίκος Ναύτου, Πειραιάς (meremeeste kodu), Pireus;

►M2  c) ◄   ajakirjandustöötajate skeem, mida haldab:

1.  Ταμείο Ασφαλίσεοως Εργατών Τύπου, Αθήνα (ajakirjandustöötajate kindlustusfond, Ateena);

2.  Ταμείον Συντάξεως Προσωπικού Εφημερίδων Αθηνών — Θεσσαλονίκης, Αθήνα (Ateena ja Saloniki ajakirjandustöötajate pensionifond, Ateena).

▼A1

G.   HISPAANIA



▼M3

1.  Kõik skeemid, välja arvatud meremeeste skeem ning avalike teenistujate, sõjaväelaste ja kohtuteenistujate skeem:

▼B

a)  kõikidel juhtudel, välja arvatud töötus:

Direcciones Provinciales del Instituto Nacional de la Seguridad Social (riigi sotsiaalkindlustusameti provintsidirektoraadid);

▼M11

b)  töötuse puhul:

Direcciones Provinciales del Servicio Público de Empleo Estatal. INEM (Riikliku tööhõiveameti regionaalsed direktoraadid. INEM).

▼B

2.  Meremeeste skeem:

Instituto Social de la Marina (meremeeste sotsiaalamet), Madrid.

▼M11

3.  Mitteosamakselise vanaduspensioni ja invaliidsuspensioni puhul:

Instituto de Mayores y Servicios Sociales.

▼M3

4.  Avalike teenistujate eriskeem:

a)  Vanadus, toitjakaotus (sealhulgas orvupensionid) ja invaliidsuspensionid:

Dirección General de Costes de Personel y Pensiones Públicas — Ministerio de Economía y Hacienda (personalikulutuste ja avaliku sektori pensionide peadirektoraat, majandus- ja rahandusministeerium)

b)  Raske puude puhul ja ülalpeetavale puudega lapsele makstavate lisatoetuste määramine:

Mutualidad General de Funcionarios Civiles del Estado (Avalike teenistujate üldine vastastikuse abi kindlustusskeem), Madrid

5.  Sõjaväelaste eriskeem:

a)  Vanadus, toitjakaotus (sealhulgas orvupensionid) ja invaliidsuspensionid:

Dirección General de Personal, Ministerio de Defensa (personali peadirektoraat, kaitseministeerium), Madrid

b)  töövõimetuspensionide, raske puude puhul makstavate toetuste ja ülalpeetava puudega lapse eest makstavate peretoetuste määramine:

Instituto Social de las Fuerzas Armadas (relvajõudude sotsiaalamet), Madrid

c)  Peretoetused:

Las Delegaciones Provinciales del Ministerio de Defensa (kaitseministeeriumi maakondlikud talitused)

6.  Kohtuteenistujate eriskeem:

▼M6

a)  Vanadus-, toitjakaotus- (sealhulgas orvu-) ja invaliidsuspensionid:

Dirección General de Costes de Personal y Pensiones Públicas — Ministerio de Economìa y Hacienda (Personalikulude ja riigipensionide peadirektoraat — majandus- ja kaubandusministeerium)

b)  Ülalpeetavatele raske puude ja puudega lastele makstavate toetuste tunnustamiseks:

La Mutualidad General Judicial (Üldine kohtulik vastastikuste kindlustushüvitiste fond), Madrid

▼A1

H.   PRANTSUSMAA

▼B



1.  Rakendusmääruse artikli 93 lõike 1, artiklite 94 ja 95 kohaldamisel:

A.  Töötajate skeem:

a)  üldine skeem:

Caisse nationale de l'assurance maladie (riigi ravikindlustusfond), Pariis;

b)  põllumeeste skeem:

Caisse centrale de secours mutuels agricoles (põllumeeste vastastikuse abi keskfond), Pariis;

c)  kaevurite skeem:

Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis;

d)  meremeeste skeem:

Établissement national des invalides de la marine (riiklik invaliidistunud meremeeste amet), Pariis.

B.  Füüsilisest isikust ettevõtjate skeem:

a)  põllumajandusega mittetegelevate füüsilisest isikust ettevõtjate skeem:

Caisse nationale d'assurance maladie et maternité des travailleurs non salariés des professions non agricoles, Saint-Denis (riiklik põllumajandusega mittetegelevate füüsilisest isikust ettevõtjate ravikindlustus- ning rasedus- ja sünnituskindlustusfond), Saint-Denis;

b)  põllumeeste skeem:

Caisse centrale de secours mutuels agricoles (põllumeeste vastastikuse abi keskfond), Pariis;

Caisse centrale des mutuelles agricoles (põllumeeste vastastikuse abi keskfond);

Fédération française des sociétés d'assurance (Ramex et Gamex) (Prantsuse kindlustusühingute liit);

Fédération nationale de la mutualité française (Prantsuse vastastikuse abi ühingute riiklik liit).

2.  Rakendusmääruse artikli 96 kohaldamisel:

a)  üldine skeem:

Caisse nationale de l'assurance maladie (riigi ravikindlustusfond), Pariis;

b)  põllumeeste skeem:

Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond), Pariis;

c)  kaevurite skeem:

Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis;

d)  meremeeste skeem:

Établissement national des invalides de la marine (riiklik invaliidistunud meremeeste amet), Pariis.

3.  Ülejäänud pädevad asutused on kindlaks määratud Prantsusmaa õigusaktides ja need on järgmised:

I.  PRANTSUSE EMAMAA:

A.  Töötajate skeem:

a)  üldine skeem:

 

i)  haigus, rasedus ja sünnitus, toitjakaotus (ühekordne hüvitis):

Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond);

ii)  invaliidsus:

 

aa)  üldiselt, välja arvatud Pariis ja Pariisi piirkond:

Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond);

Pariisis ja Pariisi piirkonnas:

Caisse régionale d'assurance maladie (piirkondlik ravikindlustusfond), Pariis;

bb)  sotsiaalkindlustusseadustiku artiklites L 365—L 382 ettenähtud spetsiaalne skeem:

Caisse régionale d'assurance maladie (piirkondlik ravikindlustusfond), Strasbourg;

iii)  vanadus:

 

aa)  üldiselt, välja arvatud Pariis ja Pariisi piirkond:

Caisse régionale d'assurance maladie (branche vieillesse) (piirkondliku ravikindlustusfondi vanaduskindlustuse osakond);

Pariisis ja Pariisi piirkonnas:

Caisse nationale d'assurance vieillesse des travailleurs salariés (riigi töötajate vanaduskindlustuse fond), Pariis;

bb)  sotsiaalkindlustusseadustiku artiklites L 365—L 382 ettenähtud spetsiaalne skeem:

Caisse régionale d'assurance vieillesse (piirkondlik vanaduskindlustusfond), Strasbourg;

 

või

 

Caisse régionale d'assurance maladie (piirkondlik ravikindlustusfond), Strasbourg;

iv)  tööõnnetused:

 

aa)  ajutine töövõimetus:

Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond);

bb)  eluaegne töövõimetus:

 

— pensionid:

 

—  pärast 31. detsembrit 1946 aset leidnud õnnetusjuhtumid:

Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond);

—  enne 1. jaanuari 1947 aset leidnud õnnetusjuhtumid:

tööandja või kindlustusandja tegutseb tema nimel,

— pensioni suurendamine:

 

—  pärast 31. detsembrit 1946 aset leidnud õnnetusjuhtumid:

Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond),

—  enne 1. jaanuari 1947 aset leidnud õnnetusjuhtumid:

Caisse des dépôts et consignations (deposiitide ja eraldiste kassa);

v)  perehüvitised:

Caisse d'allocations familiales (perehüvitisfond);

vi)  töötus:

 

— tööotsijaks registreerimiseks:

kõnealuse isiku elukoha järgne kohalik tööhõiveamet,

— vormide E 301, E 302, E 303 väljastamiseks:

Groupement des Assedic de la région parisienne (GARP), 90 rue Baudin, F 92537 Levallois-Perret;

b)  põllumeeste skeem:

 

i)  haigus, rasedus ja sünnitus, toitjakaotus (ühekordne hüvitis), perehüvitised:

Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond), Pariis;

ii)  invaliidsus ning lese vanaduskindlustus ja hüvitised:

Caisse centrale de secours mutuels agricoles (põllumeeste vastastikuse abi keskfond), Pariis;

iii)  tööõnnetused:

 

aa)  üldiselt:

—  enne 1. juulit 1973 aset leidnud õnnetusjuhtumite puhul tegutseb tema nimel tööandja või kindlustusandja,

—  pärast 30. juunit 1973 aset leidnud õnnetusjuhtumite korralCaisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond), Pariis;

bb)  pensioni suurendamiseks:

—  enne 1. juulit 1973 aset leidnud õnnetusjuhtumite korralCaisse des dépôts et consignations (deposiitide ja eraldiste kassa),

—  pärast 30. juunit 1973 aset leidnud õnnetusjuhtumite korralCaisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond);

iv)  töötus:

 

— tööotsijaks registreerimiseks:

kõnealuse isiku elukoha järgne kohalik tööhõiveamet,

— vormide E 301, E 302, E 303 väljastamiseks:

Groupement des Assedic de la région parisienne (GARP), 90 rue Baudin, F 92537 Levallois-Perret;

c)  kaevurite skeem:

 

i)  haigus, rasedus ja sünnitus, toitjakaotus (ühekordne hüvitis):

Société de secours minière (kaevurite toetusühing);

ii)  invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis;

iii)  tööõnnetused:

 

aa)  ajutine töövõimetus:

Société de secours minière (kaevurite toetusühing);

bb)  eluaegne töövõimetus:

 

— pensionid:

 

—  pärast 31. detsembrit 1946 aset leidnud õnnetusjuhtumid:

Union régionale des sociétés de secours minières (kaevurite toetusühingute piirkondlik liit),

—  enne 1. jaanuari 1947 aset leidnud õnnetusjuhtumid:

tööandja või kindlustusandja tegutsevad tema nimel,

— pensioni suurendamine:

 

—  pärast 31. detsembrit 1946 aset leidnud õnnetusjuhtumid:

Union régionale des sociétés de secours minières (kaevurite toetusühingute piirkondlik liit),

—  enne 1. jaanuari 1947 aset leidnud õnnetusjuhtumid:

Caisse des dépôts et consignations (deposiitide ja eraldiste kassa);

iv)  perehüvitised:

Union régionale des sociétés de secours minières (kaevurite toetusühingute piirkondlik liit);

v)  töötus:

 

— tööotsijaks registreerimiseks:

kõnealuse isiku elukoha järgne kohalik tööhõiveamet,

— vormide E 301, E 302, E 303 väljastamiseks:

Agence nationale pour l'emploi (service spécialisé pour la sécurité sociale des travailleurs migrants) (riigi tööhõiveameti eriosakond võõrtöötajate sotsiaalkindlustuseks), 9, rue Sextius Michel, F-75015 Paris;

d)  meremeeste skeem:

 

i)  haigus, rasedus ja sünnitus, invaliidsus, tööõnnetused, toitjakaotus (ühekordne hüvitis) ning pensionid invaliidistunud või tööõnnetuse läbi elanud isikute ülalpidamisel olnud isikutele:

Section Caisse générale de prévoyance des marins du quartier des affaires maritimes (meremeeste üldhoolekandefondi merendusasjade sektsioon);

ii)  vanadus, toitjakaotus (pensionid):

Section “Caisse de retraite des marins” du quartier des affaires maritimes (merendusasjade sektsiooni meremeeste pensionifondi osakond);

iii)  perehüvitised:

vastavalt vajadusele kasCaisse nationale d'allocations familiales des marins du commerce (riiklik merekaubanduse meremeeste peretoetusfond) võiCaisse nationale d'allocations familiales de la pêche maritime (riiklik merekalanduse peretoetusfond);

iv)  töötus:

 

— tööotsijaks registreerimiseks:

kohalik tööhõiveamet isiku elukohas või tavalises laevalemineku sadamasBureau central de la main d'œuvre maritime (meresõitjate keskamet),

— vormide E 301, E 302, E 303 väljastamiseks:

Groupement des Assedic de la région parisienne (GARP), 90, rue Baudin, F-92537 Levallois-Perret;

▼M3

e)  avalike teenistujate eriskeem:

(invaliidsus, vanadus, tööõnnetused ja kutsehaigused)

i)  liikmesriigi teenistujad:

Service des pensions du ministère chargé du budget (pensioniosakond, eelarve eest vastutav ministeerium);

ii)  teenistujad piirkondlikes või kohalikes asutustes või haiglates:

Caisse des dépôts et consignations (deposiitkassa), Bordeaux centre.

▼B

B.  Füüsilisest isikust ettevõtjate skeem:

a)  põllumajandusega mittetegelevate füüsilisest isikust ettevõtjate skeem:

 

i)  haigus ning rasedus ja sünnitus:

Caisse mutuelle régionale (piirkondlik vastastikuse abi fond);

ii)  vanadus:

 

aa)  käsitööliste skeem:

—  Caisse nationale de l'organisation autonome d'assurance vieillesse des travailleurs non salariés des professions artisanales (Cancava) Pariisis (riiklik käsitöö alal tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sõltumatu vanaduskindlustuse fond),

—  Caisses de base professionnelles ou interprofessionnelles (kohalik kutseala- või mitme kutseala fond),

bb)  tootjate ja kaubastajate skeem:

—  Caisse nationale de l'organisation autonome d'assurance vieillesse des travailleurs non salariés des professions industrielles et commerciales (Organic) (riiklik tootmise ja kaubanduse alal tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sõltumatu vanaduskindlustuse fond),

—  Caisses de base professionnelles ou interprofessionnelles (kohalik kutseala- või mitme kutseala fond),

cc)  erialatöötajate skeem:

Caisse nationale d'asssurance vieillesse des professions libérales (CNAVPL), sections professionnelles (riigi kutseliitude liikmete vanaduskindlustuse fondi erialaharud);

dd)  juristide skeem:

Caisse nationale des barreaux français (CNBF) (Prantsuse advokatuuri liikmete riiklik fond);

b)  põllumeeste skeem:

 

i)  haigus, rasedus ja sünnitus, invaliidsus:

Organisme assureur habilité auprès duquel le travailleur non salarié agricole est affilié (volitatud kindlustusasutus, kus põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja on kindlustatud);

ii)  vanaduskindlustus ning surma korral hüvitised lesele:

Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond);

iii)  töövälised õnnetused, tööõnnetused ja kutsehaigused:

—  Organisme agréé auprès duquel le travailleur non salarié agricole est affilié (volitatud kindlustusasutus, kus põllumajandusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja on kindlustatud),

—  Caisse nationale des barreaux français (CNBF) (Prantsuse advokatuuri liikmete riiklik fond); Moselle'i, Alam-Reini ja Ülem-Reini departemangu puhul:Caisse d'assurance accidents agricoles (põllumajandusõnnetuste vastu kindlustamise fond).

II.  ÜLEMEREDEPARTEMANGUD

A.  Töötajate skeem (kõik skeemid, välja arvatud kaevurite skeem, ja kõik riskid, välja arvatud perehüvitised):

i)  üldiselt:

Caisse générale de sécurité sociale (üldine sotsiaalkindlustusfond);

ii)  pensioni suurendamise puhul seoses tööõnnetusjuhtumitega, mis on aset leidnud ülemeredepartemangudes enne 1. jaanuari 1952:

Direction départementale de l'enregistrement (departemangude registreerimisdirektsioon);

▼M3

iii)  avalike teenistujate eriskeem:

(invaliidsus, vanadus, tööõnnetused ja kutsehaigused)

aa)  liikmesriigi teenistujad:

Service des pensions du ministère chargé du budget (pensioniosakond, eelarve eest vastutav ministeerium);

bb)  teenistujad piirkondlikes või kohalikes asutustes või haiglates:

Caisse des dépôts et consignations (deposiitkassa), Bordeaux centre.

▼B

B.  Füüsilisest isikust ettevõtjate skeem:

i)  haigus ning rasedus ja sünnitus:

Caisse mutuelle régionale (piirkondlik vastastikuse abi fond);

ii)  vanadus:

 

— käsitööliste skeem:

Caisse nationale de l'organisation autonome d'assurance vieillesse des travailleurs non salariés des professions artisanales (Cancava) (riiklik käsitöö alal tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sõltumatu vanaduskindlustuse fond);

— tootjate ja kaubastajate skeem:

Caisse interprofesionelle d'assurance vieillesse des industriels et commerçants d'Algérie et d'outre-mer (Cavicorg) (Alžeeria ja ülemeredepartemangude mitme kutseala tootjate ja kaubastajate vanaduskindlustuse fond);

— erialatöötajate skeem:

Caisse nationale d'asssurance vieillesse des professions libérales (CNAVPL), sections professionnelles (riigi kutseliitude liikmete vanaduskindlustuse fondi erialaharud);

— juristide skeem:

Caisse nationale des barreaux français (CNBF) (Prantsuse advokatuuri liikmete riiklik fond).

C.  Perehüvitised:

Caisse d'allocations familiales (peretoetusfond).

D.  Meremeeste skeem:

i)  kõik riskid, välja arvatud vanadus ja perehüvitised:

Section “Caisse générale de prévoyance des marins” du quartier des affaires maritimes (üldise meremeeste hoolekandefondi merendusasjade sektsioon);

ii)  vanadus:

Section “Caisse de retraite des marins” du quartier des affaires maritimes (merendusasjade sektsiooni meremeeste pensionifondi osakond);

iii)  perehüvitis:

Caisse d'allocations familiales (peretoetusfond).

▼A1

I.   IIRIMAA

▼B



1.  Mitterahalised hüvitised:

—  ►M9  Eastern Regional Health Authority (Idapiirkonna tervishoiuasutus), Dublin 20; ◄

— Midland Health Board (keskpiirkonna terviseamet), Tullamore, County Offaly;

— Mid-Western Health Board (kesk-läänepiirkonna terviseamet), Limerick;

— North-Eastern Health Board (kirdepiirkonna terviseamet), Ceanannus Mor, County Meath;

— North-Western Health Board (loodepiirkonna terviseamet), Manorhamilton, County Leitrim;

— South-Eastern Health Board (kagupiirkonna terviseamet), Kilkenny;

— Southern Health Board (lõunapiirkonna terviseamet), Cork;

— Western Health Board (läänepiirkonna terviseamet), Galway.

▼M9

2.  Rahalised hüvitised:

a)  töötushüvitised:

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium);

b)  vanadus- ja toitjakaotuspensionid:

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium);

c)  perehüvitised:

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium);

d)  invaliidsus- ja sünnitushüvitised:

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium);

e)  muud rahalised hüvitised:

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium).

▼M11

J.   ITAALIA



1.  Haigus (sealhulgas tuberkuloos) ning rasedus ja sünnitus:

A.  Töötajad:

a)  mitterahalised hüvitised:

 

i)  üldiselt:

ASL (pädev kohalik tervishoiuasutus, kus kõnealune isik on registreeritud),

Regione (piirkond),

ii)  teatavat liiki riigiteenistujate puhul, või erasektoris töötavate isikute ja sellistena käsitletavate isikute, pensionäride ja nende pereliikmete puhul:

SSN – MIN SALUTE (Riiklik tervishoiusüsteem — tervishoiuministeerium), Rooma,

Regione (piirkond),

iii)  meremeeste ja tsiviillennukite meeskondade puhul:

SSN – MIN SALUTE (Riiklik tervishoiusüsteem — tervishoiuministeerium) (kaubalaevastiku ja tsiviillennunduse vastava valdkonna tervishoiuasutus),

Regione (piirkond),

b)  rahaline hüvitis:

 

i)  üldiselt:

Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi hoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad,

ii)  meremeeste ja tsiviillennukite meeskondade puhul:

IPSEMA (Istituto di previdenza del settore marittimo — merendusvaldkonna hoolekandeamet );

c)  tõend kindlustusperioodi puhul:

 

i)  üldiselt:

Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi hoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad,

ii)  meremeeste ja tsiviillennukite meeskondade puhul:

IPSEMA (Istituto di previdenza del settore marittimo – merendusvaldkonna hoolekandeamet).

B.  Füüsilisest isikust ettevõtjad:

a)  mitterahalised hüvitised:

ASL (pädev kohalik tervishoiuasutus, kus kõnealune isik on registreeritud),

Regione (piirkond).

2.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

A.  Töötajad:

a)  mitterahalised hüvitised:

 

i)  üldiselt:

ASL (pädev kohalik tervishoiuasutus, kus kõnealune isik on registreeritud),

Regione (piirkond),

ii)  meremeeste ja tsiviillennukite meeskondade puhul:

SSN – MIN SALUTE (Riiklik tervishoiusüsteem — tervishoiuministeerium) (kaubalaevastiku ja tsiviillennunduse vastava valdkonna tervishoiuasutus),

Regione (piirkond),

b)  proteesid ja suuremad seadmed, ravitoetused ja vastavad uuringud ja tõendid:

 

i)  üldiselt:

Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad,

ii)  meremeeste ja tsiviillennukite meeskondade puhul:

IPSEMA (Istituto di previdenza del settore marittimo — merendusvaldkonna hoolekandeamet);

c)  rahaline hüvitis:

 

i)  üldiselt:

Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad,

ii)  meremeeste ja tsiviillennukite meeskondade puhul:

IPSEMA (Istituto di previdenza del settore marittimo — merendusvaldkonna hoolekandeamet),

iii)  samuti vajaduse korral põllumajandus- ja metsandustöötajatele:

Ente nazionale di previdenza e assistenza per gli,:impiegati agricoli (riigi põllumajandustöötajate hoolekande- ja abistamisamet).

B.  Füüsilisest isikust ettevõtjad (üksnes meedik-radioloogide puhul):

a)  mitterahalised hüvitised:

ASL (pädev kohalik tervishoiuasutus, kus kõnealune isik on registreeritud),

Regione (piirkond),

b)  proteesid ja suuremad seadmed, ravitoetused ja vastavad uuringud ja tõendid

Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riiklik tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad;

c)  rahaline hüvitis:

Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riiklik tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad.

3.  Invaliidsus-, vanadus-, toitjakaotuspension:

▼M13

A.  Töötajad:

a)  üldiselt:

Istituto nazionale della previdenza sociale (riiklik hoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad;

b)  meelelahutustöötajate puhul:

Ente nazionale di previdenza e assistenza per i lavoratori dello spettacolo (riiklik meelelahutustöötajate hoolekande- ja abistamisamet), Rooma;

c)  ajakirjanike puhul:

Istituto nazionale di previdenza dei gironalisti italiani “Giovanni Amendola” (Giovanni Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma.

B.  Füüsilisest isikust ettevõtjad:

a)  arstide puhul:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza medici (riiklik arstide hoolekande- ja abistamisamet);

b)  farmatseutide puhul:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza medici (riiklik farmatseutide hoolekande- ja abistamisamet);

c)  veterinaaride puhul:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza medici (riiklik veterinaaride hoolekande- ja abistamisamet);

d)  meditsiiniõdede, meditsiinilise abipersonali ja lastehooldusõdede puhul:

Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore degli infermieri professionali, assistenti sanitari, vigilatrici d’infanzia (IPASVI);

e)  inseneride ja arhitektide puhul:

Cassa nazionale di previdenza ed assistenza per gli ingegneri ed architetti liberi professionisti;

f)  maamõõtjate puhul:

Cassa italiana di previdenza dei geometri liberi professionisti;

g)  advokaatide puhul:

Cassa nazionale di previdenza ed assistenza forense;

h)  ökonomistide puhul:

Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei dottori commercialisti (riiklik ökonomistide hoolekande- ja abistamisamet);

i)  raamatupidajate puhul:

Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei ragionieri e periti commerciali (riiklik raamatupidajate hoolekande- ja abistamisamet);

j)  tööhõivekonsultantide puhul:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza per i consulenti del lavoro (riiklik tööhõivekonsultantide hoolekande- ja abistamisamet);

k)  notarite puhul:

Cassa nazionale notariato (riiklik notarite fond);

l)  tollimaaklerite puhul:

Fondo nazionale di previdenza per gli impiegati delle imprese di spedizione e delle agenzie marittime (FASC);

m)  bioloogide puhul:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei biologi;

n)  põllumajandustehnikute ja -teadlaste puhul:

Ente nazionale di previdenza per gli addetti e per gli impiegati in agricoltura;

o)  müügiesindajate puhul:

Ente nazionale di assistenza per gli agenti e rappresentanti di commercio;

p)  tööstusekspertide puhul:

Ente nazionale di previdenza dei periti industriali;

q)  kindlustusmatemaatikute, keemikute, agronoomide, metsnike ja geoloogide puhul:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza pluricategoriale degli agronomi e forestali, degli attuari, dei chimici e dei geologi;

r)  psühholoogide puhul:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza per gli psicologi (riiklik psühholoogide hoolekande- ja abistamisamet);

s)  ajakirjanike puhul:

Istituto nazionale di previdenza dei gironalisti italiani “G. Amendola” (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet).

▼M11

4.  Matusetoetused:

Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi hoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad;

Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riiklik tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad.

IPSEMA (Istituto di previdenza del settore marittimo — merendusvaldkonna hoolekandeamet).

5.  Töötus (töötajate puhul):

a)  üldiselt:

Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi hoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad;

b)  ajakirjanike puhul:

Istituto nazionale di previdenza per i giornalisti italiani “G. Amendola” (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma.

6.  Peretoetused (töötajad):

a)  üldiselt:

Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi hoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad;

b)  ajakirjanike puhul:

Istituto nazionale della previdenza per i giornalisti italiani “G. Amendola” (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma.

7.  Riigiteenistujate pensionid:

INPDAP (Istituto nazionale di previdenza per i dipendenti delle amministrazioni pubbliche) (siseriikliku heaolu asutus riigihaldusest sõltujatele), Rooma.

▼M13

K.   KÜPROS



1.  Mitterahalised hüvitised:

Υπουργείο Υγείας, (tervishoiuministeerium), Nicosia.

2.  Rahalised hüvitised:

Υπηρεσίες Κοινωνικών Ασφαλίσεων, Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων, (sotsiaalkindlustusosakond, töö- ja sotsiaalkindlustusministeerium), Nicosia.

3.  Perehüvitised:

Υπηρεσίες Χορηγιών και Επιδομάτων, Υπουργείο Οικονομικών, (toetuste ja hüvitiste osakond, rahandusministeerium), Nicosia.

L.   LÄTI



Kui edaspidi ei ole sätestatud teisiti, reguleeritakse Läti asutuste pädevust Läti õigusaktide sätetega.

 

1.  Kõikide kindlustusjuhtude puhul v.a mitterahaline arstiabi:

Valsts sociālās apdrošināšanas aģentūra (riiklik sotsiaalkindlustusamet), Riia.

2.  Mitterahaline arstiabi:

Veselības obligātās apdrošināšanas valsts aģentūra (riiklik kohustusliku tervisekindlustuse amet), Riia.

▼A1

M.   LEEDU



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a)  haigus:

 

i)  mitterahalised hüvitised:

Valstybinė ligonių kasa (riiklik haigekassa), Vilnius;

ii)  rahalised hüvitised:

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riigi sotsiaalkindlustusfondi nõukogu);

b)  rasedus ja sünnitus:

 

i)  mitterahalised hüvitised:

Valstybinė ligonių kasa (riiklik haigekassa), Vilnius;

ii)  rahalised hüvitised:

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riigi sotsiaalkindlustusfondi nõukogu), Vilnius.

2.  Invaliidsus:

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riigi sotsiaalkindlustusfondi nõukogu), Vilnius.

3.  Vanadus, toitjakaotus (pensionid):

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riigi sotsiaalkindlustusfondi nõukogu), Vilnius.

4.  Tööõnnetused, kutsehaigused:

a)  mitterahalised hüvitised:

Valstybinė ligonių kasa (riiklik haigekassa), Vilnius;

b)  rahalised hüvitised:

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riigi sotsiaalkindlustusfondi nõukogu), Vilnius.

5.  Matusetoetus:

Savivaldybių socialinės paramos skyriai (kohalikud sotsiaalabiasutused).

▼M11

6.  Töötus:

Lietuvos darbo birža (Leedu Tööbörs).

▼A1

7.  Peretoetused:

Savivaldybių socialinės paramos skyriai (kohalikud sotsiaalabiasutused).

▼A1

N.   LUKSEMBURG

▼B



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a)  mitterahalised hüvitised:

Caisse de maladie compétente et/ou union des caisses de maladie (pädev haigekassa ja/või haigekassade liit);

b)  rahalised hüvitised:

Caisse de maladie compétente (pädev haigekassa).

2.  Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a)  töölistele:

Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité, Luxembourg (vanadus- ja invaliidsuskindlustuse amet), Luxembourg;

b)  bürootöötajatele ja kutsealade füüsilisest isikust ettevõtjatele:

Caisse de pension des employés privés, Luxembourg (erasektori bürootöötajate pensionifond), Luxembourg;

c)  käsitöö, kaubanduse või tootmisega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele:

Caisse de pension des artisans, des commerçants et des industriels, Luxembourg (käsitööliste, kaubastajate ja tootjate pensionifond), Luxembourg;

d)  põllumajandusega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele:

Caisse de pension agricole, Luxembourg (põllumajanduse pensionifond), Luxembourg;

▼M3

e)  avaliku sektori eriskeemid:

pädev pensioniasutus.

▼B

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a)  põllumajanduse või metsandusega tegelevatele töötajatele ja füüsilisest isikutest ettevõtjatele:

Association d'assurance contre les accidents, section agricole et forestière, Luxembourg (õnnetuskindlustuse liidu põllumajandus- ja metsandusosakond), Luxembourg;

b)  kõik muud kohustusliku või vabatahtliku kindlustuse juhtumid:

Association d'assurance contre les accidents, section industrielle, Luxembourg (õnnetuskindlustuse liidu tööstusosakond), Luxembourg.

4.  Töötus:

Administration de l'emploi (tööhõiveamet), Luxembourg.

5.  Perehüvitised:

Caisse nationale des prestations familiales (riigi peretoetusfond), Luxembourg.

6.  Matusetoetused:

määruse artikli 66 kohaldamisel:

Union des caisses de maladie (haigekassade liit), Luxembourg.

▼A1

O.   UNGARI



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

mitterahalised ja rahalised hüvitised:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest.

2.  Invaliidsus:

a)  mitterahalised hüvitised:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest;

b)  rahalised hüvitised:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet), Budapest.

3.  Vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a)  vanaduspension - sotsiaalkindlustuse sammas:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet), Budapest;

b)  vanaduspension - erasammas:

Pénzügyi Szervezetek Állami Felügyelete (riiklik finantsjärelevalveorgan), Budapest;

c)  toitjakaotuspensionid:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet), Budapest;

d)  mitteosamakselised vanadushüvitised:

Illetékes helyi önkormányzat (pädev kohalik omavalitsus).

4.  Tööõnnetused, kutsehaigused:

a)  mitterahalised hüvitised:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest;

b)  rahalised hüvitised - tööõnnetused:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest;

c)  muud rahalised hüvitised:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet), Budapest.

5.  Töötus:

rahalised hüvitised:

Foglalkoztatási Hivatal (tööturuamet), Budapest.

▼M13

6.  Perehüvitised:

Rahalised hüvitised:

1.  Magyar Államkincstár (Ungari riigikassa);

2.  Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa).

▼A1

P.   MALTA



1.  Rahalised hüvitised:

Dipartiment tas-Sigurta' Soċjali (sotsiaalkindlustusamet), Valletta.

2.  Mitterahalised hüvitised:

Diviżjoni tas-Saħħa (tervishoiutalitus), Valletta.

▼A1

Q.   MADALMAAD



▼M13

1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a)  mitterahalised hüvitised:

— isikutele, kes ravikindlustusseaduse artikli 2 alusel on kohustatud sõlmima ravikindlustuse: kindlustusandja, kelle juures asjaomane isik on sõlminud ravikindlustusseaduses ettenähtud korras ravikindlustuse;

— isikutele, kes ei kuulu eelmises taandes kirjeldatute hulka (kes asuvad välismaal ja kes asjaomase määruse kohaldamisel või vastavalt EMP lepingule või Šveitsiga sõlmitud isikute vaba liikumist käsitlevale lepingule), on Madalmaade seaduste kohaselt kohustatud sõlmima ravikindlustuse oma asukohamaal:

— 

1.  registreerumine ja kohustuslike maksete tasumine: the College voor zorgverzekeringen in Diemen;

2.  või arstiabi: CZ (ravikindlustusselts), Tilburg;

b)  rahalised hüvitised:

Uitvoeringsinstituut Werknemersverzekeringen (töötajate kindlustamise täitevasutus), Amsterdam;

c)  ravikindlustushüvitised:

Belastingdienst Toeslagen, Utrecht.

▼B

2.  Invaliidsus:

a)  kui õigus saada hüvitist on olemas üksnes Madalmaade õigusaktide alusel, ka siis, kui ei kohaldata määrust:

 

▼M9

i)  töötajate puhul:

Uitvoeringsinstituut Werknemersverzekeringen (töötajate kindlustamise täitevasutus), Amsterdam;

ii)  füüsilisest isikust ettevõtjate puhul:

Uitvoeringsinstituut Werknemersverzekeringen (töötajate kindlustamise täitevasutus), Amsterdam;

b)  muudel juhtudel:

 

töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul:

Uitvoeringsinstituut Werknemersverzekeringen (töötajate kindlustamise täitevasutus), Amsterdam.

▼B

3.  Vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a)  üldine skeem:

Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Postbus 1100, 1180 BH Amstelveen;

b)  kaevurite puhul:

Algemeen Mijnwerkersfonds (kaevurite üldfond), Heerlen.

▼M9

4.  Töötus:

Uitvoeringsinstituut Werknemersverzekeringen (töötajate kindlustamise täitevasutus), Amsterdam.

▼B

5.  Perehüvitised:

a)  kui isik, kellel on õigus saada hüvitist, elab Madalmaades:

isiku elukohapiirkonnaDistrictskantoor van de Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspanga kohalik kontor);

b)  kui isik, kellel on õigus saada hüvitist, elab väljaspool Madalmaid, kuid tema tööandja elab või asub Madalmaades:

isiku elu- või asukohapiirkonnaDistrictskantoor van de Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspanga kohalik kontor);

c)  muudel juhtudel:

Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Postbus 1100, 1180 BH Amstelveen.

6.  Kutsehaigused, mille suhtes kohaldatakse määruse artikli 57 lõiget 5:

määruse artikli 57 lõike 5 kohaldamisel:

 

a)  kui hüvitist antakse alates kuupäevast, mis on enne 1. juulit 1967:

Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Postbus 1100, 1180 BH Amstelveen;

▼M9

b)  kui hüvitist võimaldatakse kuupäevast, mis on pärast 30. juunit 1967:

Uitvoeringsinstituut Werknemersverzekeringen (töötajate kindlustamise täitevasutus), Amsterdam.

▼A1

R.   AUSTRIA

▼B



Austria asutuste pädevust reguleerivad Austria õigusaktid, kui edaspidi ei ole sätestatud teisiti:

 

1.  Ravikindlustus:

a)  kui asjaomane isik elab teise liikmesriigi territooriumil ningGebietskrankenkasse (piirkondlik ravikindlustusfond) on kindlustuseks pädev ning piirkondlikku pädevust ei ole võimalik otsustada Austria õigusaktide alusel, määratakse kohalik pädevus kindlaks järgmiselt:

— Gebietskrankenkasse (piirkondlik ravikindlustusfond), mis on pädev viimase töövõtmise suhtes Austrias;

— Gebietskrankenkasse (piirkondlik ravikindlustusfond), mis on pädev viimase elamise suhtes Austrias; või

— kui puudub töölevõtmine, mille suhtesGebietskrankenkasse (piirkondlik ravikindlustusfond) on pädev, ega ole elatud Austrias, on pädevWiener Gebietskrankenkasse (Viini piirkondlik ravikindlustusfond), Viin.

b)  määruse III osa 1. peatüki 5. jao kohaldamisel seoses rakendusmääruse artikliga 95 kulude hüvitamise suhtes isikutele, kellel on õigus saada pensioni vastavalt 9. septembri 1955. aasta föderaalseadusele üldise sotsiaalkindlustuse kohta (ASVG):

Hauptverband der österreichischen Sozialversicherungsträger (Austria sotsiaalkindlustusasutuste liit), Viin, mõistes, et kulud hüvitatakse pensionäride ravikindlustusmaksetest kõnealusesse põhiliitu.

2.  Pensionikindlustus:

a)  hüvitise maksmise eest vastutava asutuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse üksnes kindlustusperioode Austria õigusaktide alusel.

 

▼M13

b)  määruse artikli 45 lõike 6 kohaldamisel, kui ükski sissemaksete periood Austrias ei ole täitunud, ja sõjaväs- ja tsiviilteenistuses oleku ning laste kasvatamise aja arvestamisel, kui sellele ajale ei eelnenud ega järgnenud kindlustusperioodi Austrias:

Pensionsversicherungsanstalt (pensionikindlustusasutus), Viin.

▼B

3.  Töötuskindlustus:

a)  töötuks tunnistamisel:

asjaomase isiku elu- või viibimiskohas pädevRegionale Geschäftsstelle des Arbeitsmarktservice (tööturuameti kohalik kontor);

b)  vormide E 301, E 302 ja E 303 väljaandmisel:

asjaomase isiku töötamiskohas pädevRegionale Geschäftsstelle des Arbeitsmarktservice (tööturuameti kohalik kontor).

▼M13

4.  Perehüvitised:

a)  perehüvitised, v.a Kinderbetreuungsgeld (lapsehooldustoetus):

Finanzamt (maksuamet);

b)  Kinderbetreuungsgeld (lapsehooldustoetus):

ravikindlustusasutus, kus taotleja on kindlustatud või oli viimati kindlustatud, muudel juhtudel Gebietskrankenkasse (piirkondlik ravikindlustusfond), kellele taotlus esitati.

▼A1

S.   POOLA



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

▼M11

a)  mitterahalised hüvitised:

Narodowy Fundusz Zdrowia (riiklik haigekassa), Varssavi;

▼A1

b)  rahalised hüvitised:

i)  hüvitiste maksmise eest vastutavad tööandjad;

ii)  Zakład Ubezpieczeń Społecznych'i (sotsiaalkindlustusamet - ZUS) allasutused, kelle tööpiirkonnas on kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja ametlik asukoht (kindlustusperioodil), ja Zakład Ubezpieczeń Społecznych'i (sotsiaalkindlustusamet - ZUS) allasutused, kelle tööpiirkonnas on kindlustatud isiku elu- või viibimiskoht (pärast kindlustusperioodi lõppu);

iii)  Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumajanduslik sotsiaalkindlustusfond - KRUS) kohalikud asutused, kelle tööpiirkonnas on talupidaja kindlustamise koht.

2.  Invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus (pensionid):

▼M13

a)  isikute puhul, kes hiljuti töötasid töölepingu alusel või olid füüsilisest isikust ettevõtjad (v.a füüsilisest isikust ettevõtjast talupidajad) ning elukutseliste sõjaväelaste puhul, kes on tennistuse lõpetanud, v.a alapunkti c punktides i ja ii, alapunkti d punktides i ja ii ning alapunkti e punktides i ja ii nimetatud juhtudel:

1.  Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet – ZUS) – harukontor Łódźis – isikute puhul, kellel on täitunud:

a)  üksnes Poola kindlustusperioodid ja kes elavad Hispaania, Portugali, Itaalia, Kreeka, Küprose või Malta territooriumil;

b)  Poola või välismaa kindlustusperioodid, sealhulgas hiljuti Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Kreekas, Küprosel ja Maltal lõppenud perioodid;

2.  Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet – ZUS) – harukontor Nowy Sączis – isikute puhul, kellel on täitunud:

a)  üksnes Poola kindlustusperioodid ja kes elavad Austria, Tšehhi Vabariigi, Ungari, Slovakkia või Sloveenia territooriumil;

b)  Poola või välismaa kindlustusperioodid, sealhulgas hiljuti Austrias, Tšehhi Vabariigis, Ungaris, Slovakkias või Sloveenias lõppenud perioodid;

3.  Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet – ZUS) – harukontor Opoles – isikute puhul, kellel on täitunud:

a)  üksnes Poola kindlustusperioodid ja kes elavad Saksamaa territooriumil;

b)  Poola ja välisriikide kindlustusperioodid, sealhulgas hiljuti Saksamaal lõppenud perioodid;

4.  Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet – ZUS) – harukontor Szczecinis – isikute puhul, kellel on täitunud:

a)  üksnes Poola kindlustusperioodid ja kes elavad Austria, Tšehhi Vabariigi, Ungari, Slovakkia või Sloveenia territooriumil;

b)  Poola ja muude välisriikide kindlustusperioodid, sealhulgas hiljuti Taanis, Soomes, Rootsis, Leedus, Lätis või Eestis lõppenud perioodid;

5.  Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet – ZUS) – I Oddział w Warszawie – Centralne Biuro Obsługi Umów Międzynarodowych (I harukontor Varssavis – rahvusvaheliste lepingute keskus) – isikute puhul, kellel on täitunud:

a)  üksnes Poola kindlustusperioodid ja kes elavad Belgia, Prantsusmaa, Madalmaade, Luksemburgi, Iirimaa või Ühendkuningriigi territooriumil;

b)  Poola ja muude välisriikide kindlustusperioodid, sealhulgas hiljuti Belgias, Prantsusmaal, Madalmaades, Luksemburgis, Iirimaal või Ühendkuningriigis lõppenud perioodid;

▼M11

b)  isikute puhul, kes hiljuti olid füüsilisest isikust talupidajad, kelle teenistusaeg ei ole lõppenud nagu alapunkti c punktides i ja ii, alapunkti d punktides i ja ii ning alapunkti e punktides i ja ii märgitud:

1.  Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumeeste sotsiaalkindlustuse fond – KRUS) – piirkondlik harukontor, Warszawa – isikutele, kelle teenistusaeg on lõppenud:

a)  eranditult kindlustusperiood Poolas isikutel, kes elasid järgmiste riikide territooriumil: Austria, Taani, Soome või Rootsi,

b)  kindlustusperiood Poolas ja muudes välisriikides, sealhulgas periood, mis lõppes hiljuti: Austrias, Taanis, Soomes või Rootsis,

2.  Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumeeste sotsiaalkindlustuse fond – KRUS) – piirkondlik harukontor Tomaszówis – isikutele, kelle teenistusaeg on lõppenud:

a)  eranditult kindlustusperiood Poolas isikutel, kes elasid järgmiste riikide territooriumil: Hispaania, Itaalia või Portugal,

b)  kindlustusperiood Poolas ja muudes välisriikides, sealhulgas periood, mis lõppes hiljuti: Hispaanias, Itaalias või Portugalis,

3.  Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumeeste sotsiaalkindlustuse fond – KRUS) – piirkondlik harukontor Częstochowas – isikutele, kelle teenistusaeg on lõppenud:

a)  eranditult kindlustusperiood Poolas isikutel, kes elasid järgmiste riikide territooriumil: Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg või Madalmaad,

b)  kindlustusperiood Poolas ja muudes välisriikides, sealhulgas periood, mis lõppes hiljuti: Prantsusmaal, Belgias, Luksemburgis või Madalmaades,

4.  Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumeeste sotsiaalkindlustuse fond – KRUS) – piirkondlik harukontor Nowy Sączis – isikutele, kelle teenistusaeg on lõppenud:

a)  eranditult kindlustusperiood Poolas isikutel, kes elasid järgmiste riikide territooriumil: Tšehhi Vabariik, Eesti, Läti, Ungari, Sloveenia, Slovakkia või Leedu,

b)  kindlustusperiood Poolas ja muudes välisriikides, sealhulgas periood, mis lõppes hiljuti: Tšehhi Vabariigis, Eestis, Lätis, Ungaris, Sloveenias, Slovakkias või Leedus,

5.  Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumeeste sotsiaalkindlustuse fond – KRUS) – piirkondlik harukontor Poznańis – isikutele, kelle teenistusaeg on lõppenud:

a)  eranditult kindlustusperiood Poolas isikutel, kes elasid järgmiste riikide territooriumil: Ühendkuningriik, Iirimaa, Kreeka, Malta või Küpros,

b)  kindlustusperiood Poolas ja muudes välisriikides, sealhulgas periood, mis lõppes hiljuti: Ühendkuningriigis, Iirimaal, Kreekas, Maltal või Küprosel,

6.  Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumeeste sotsiaalkindlustuse fond – KRUS) – piirkondlik harukontor Ostrów Wielkopolskis – isikutele, kelle teenistusaeg on lõppenud:

a)  eranditult kindlustusperiood Poolas isikutel, kes elasid Saksamaa territooriumil,

b)  kindlustusperiood Poolas ja muudes välisriikides, sealhulgas periood, mis lõppes hiljuti Saksamaal,

c)  elukutseliste sõjaväelaste puhul:

 

i)  invaliidsuspensioni korral, kui viimane periood langes kokku ajateenistusega,

 

ii)  vanaduspensioni korral, kui kogu teenistusperiood, nagu märgitud alapunktides c kuni e, ulatus vähemalt:

10 aastani, olles teenistusest vabastatud enne 1. jaanuari 1983 või

15 aastani, olles teenistusest vabastatud pärast 31. detsembrit 1982

iii)  toitjakaotuspensioni korral, kui tingimused alapunkti c punktis i või punktis ii on täidetud:

Wojskowe Biuro Emerytalne w Warszawie (sõjaväelaste pensioniamet, Varssavi);

d)  politsei-, kaitseväe-, sisejulgeoleku-, välisluure- (julgeolekuteenistus), piirivalve-, valitsuse julgeolekubüroo ja tuletõrjeteenistuse ametnike puhul:

 

i)  invaliidsuspensioni korral, kui viimane periood langes kokku teenistusega ühes nimetatud formeeritud üksuses,

 

ii)  vanaduspensioni korral, kui kogu teenistusperiood, nagu märgitud alapunktides c kuni e, ulatus vähemalt:

10 aastani, olles teenistusest vabastatud enne 1. aprilli 1983 või

15 aastani, olles teenistusest vabastatud pärast 31. märtsi 1983

iii)  toitjakaotuspensioni korral, kui tingimused alapunkti d punktis i või punktis ii on täidetud:

Zakład Emerytalno-Rentowy Ministerstwa Spraw Wewnętrznych i Administracji w Warszawie (sise- ja haldusministeeriumi pensioniamet, Varssavi);

e)  vanglaametnike puhul:

 

i)  invaliidsuspensioni korral, kui viimane periood langes kokku sellise teenistusega,

 

ii)  vanaduspensioni korral, kui kogu teenistusperiood, nagu märgitud alapunktides c kuni e, ulatus vähemalt:

10 aastani, olles teenistusest vabastatud enne 1. aprilli 1983 või

15 aastani, olles teenistusest vabastatud pärast 31. märtsi 1983

iii)  toitjakaotuspensioni korral, kui tingimused alapunkti e punktis i või punktis ii on täidetud:

Biuro Emerytalne Służby Więziennej w Warszawie (vanglaametnike pensioniamet, Varssavi)

▼A1

f)  kohtunike ja prokuröride puhul:

justiitsministeeriumi eritalitused.

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

▼M13

a)  mitterahalised hüvitised:

Narodowy Fundusz Zdrowia (riiklik haigekassa), Varssavi;

▼A1

b)  rahalised hüvitised:

 

i)  haigus:

— hüvitiste maksmise eest vastutavad tööandjad;

— Zakład Ubezpieczeń Społecznych'i (sotsiaalkindlustusamet - ZUS) allasutused, kelle tööpiirkonnas on kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja ametlik asukoht (kindlustusperioodil), ja Zakład Ubezpieczeń Społecznych'i (sotsiaalkindlustusamet - ZUS) allasutused, kelle tööpiirkonnas on kindlustatud isiku elukoht (pärast kindlustusperioodi lõppu);

— Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumajanduslik sotsiaalkindlustusfond - KRUS) kohalikud asutused, kelle tööpiirkonnas on talupidaja kindlustamise koht;

▼M13

ii)  toitja töövõimetus või surm:

 

—  isikute puhul, kes kindlustusriski tekkimise ajal töötasid või olid füüsilisest isikust ettevõtjad (v.a füüsilisest isikust talupidajad) ning isikute puhul, kes kindlustusriski tekkimise ajal olid töötud, jätkates peale kõrgkooli lõpetamist koolitust või internatuuri:

sotsiaalkindlustusameti üksused (Zakład Ubezpieczeń Społecznych) loetletud punkti 2 alapunktis a,

—  isikute puhul, kes kindlustusriski tekkimise ajal olid füüsilisest isikust ettevõtjast talupidajad:

põllumeeste sotsiaalkindlustusfondi üksused (Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego) loetletud punkti 2 alapunktis b,

—  elukutseliste sõjaväelaste puhul, kui kindlustusrisk tekib sõjaväeteenistuse ajal:

Wojskowe Biuro Emerytalne w Warszawie (sõjaväelaste pensioniamet Varssavis),

—  punkti 2 alapunktis d nimetatud ohvitseride puhul, kui kindlustusrisk tekib teenistuse ajal ühes punkti 2 alapunktis d loetletud organisatsioonidest:

Zakład Emerytalno-Rentowy Ministerstwa Spraw Wewnętrznych i Administracji w Warszawie (sise- ja haldusministeeriumi pensioniamet Varssavis),

—  vanglaametnike puhul, kui kindlustusrisk tekib asjaomase teenistuse ajal:

Biuro Emerytalne Służby Więziennej w Warszawie (vanglaametnike pensioniamet, Warszawa),

—  kohtunike ja prokuröride puhul:

justiitsministeeriumi eriüksused.

▼A1

4.  Matusetoetused:

a)  töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul (välja arvatud talupidajad) ning töötushüvitist saama õigustatud töötute puhul:

Zakład Ubezpieczeń Społecznych'i (sotsiaalkindlustusamet - ZUS) allasutused, kelle tööpiirkonnas on isiku elukoht;

b)  talupidajate puhul:

Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumajanduslik sotsiaalkindlustusfond - KRUS) kohalikud asutused, kelle tööpiirkonnas on talupidaja kindlustamise koht;

▼M13

c)  elukutseliste sõjaväelaste puhul:

kaitseministeeriumi eriüksused;

d)  politsei-, tuletõrjeteenistuse, piirivalve-, sisejulgeoleku- ja välisluure- ning valitsuse julgeolekubüroo ametnike puhul:

sise- ja haldusministeeriumi eriüksused;

e)  vanglaametnike puhul:

justiitsministeeriumi eriüksused;

▼A1

f)  kohtunike ja prokuröride puhul:

justiitsministeeriumi eritalitused;

▼M13

g)  pensionäride puhul:

— kellel on õigus hüvitistele töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate (v.a füüsilisest isikust ettevõtjast talupidajad) sotsiaalkindlustussüsteemis:

— sotsiaalkindlustusameti üksused (Zakład Ubezpieczeń Społecznych), loetletud punkti 2 alapunktis a,

— kellel on õigus hüvitistele füüsilisest isikust ettevõtjast talupidajate sotsiaalkindlustussüsteemis:

— põllumeeste sotsiaalkindlustusfondi üksused (Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego), loetletud punkti 2 alapunktis b,

— kellel on õigus hüvitistele elukutseliste sõjaväelaste pensionikaitsesüsteemis:

— Wojskowe Biuro Emerytalne w Warszawie (sõjaväelaste pensioniamet Varssavis),

— kellel on õigus hüvitistele punkti 2 alapunktis d nimetatud ametnike pensionikaitsesüsteemis:

— Zakład Emerytalno-Rentowy Ministerstwa Spraw Wewnętrznych i Administracji w Warszawie (sise- ja haldusministeeriumi pensioniamet Varssavis);

— kellel on õigus hüvitistele vanglaametnike pensionikaitsesüsteemis:

— Biuro Emerytalne Służby Więziennej w Warszawie (vanglaametnike pensioniamet Varssavis);

— endiste kohtunike ja prokuröride puhul:

— justiitsministeeriumi eriüksused.

▼A1

h)  pensionieelseid hüvitisi ja toetusi saavate isikute puhul:

wojewódzkie urzędy pracy (vojevoodkondade tööhõiveametid), kelle tööpiirkonnas on isiku elu- või viibimiskoht.

5.  Töötus:

a)  mitterahalised hüvitised:

kasa chorych (haigekassa), kus isik on kindlustatud;

b)  rahalised hüvitised:

wojewódzkie urzędy pracy (vojevoodkondade tööhõiveametid), kelle tööpiirkonnas on isiku elu- või viibimiskoht.

▼M13

6.  Perehüvitised:

piirkondlik sotsiaalabikeskus vastavalt selle isiku elukoha- või asukohajärgsele territoriaalsele pädevusele, kellel on õigus hüvitisele.

 

▼A1

T.   PORTUGAL



▼M3

A.  ÜLDJUHUL:

▼B

I.  Mandri-Portugal

▼M8

1.  Haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning perehüvitised:

Instituto de Solidariedade e Segurança Social: Centro Distrital de Solidariedade e Segurança Social (solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusinstituut: piirkondlik solidaarsus- ja sotsiaalkindlustuskeskus), millega asjaomane isik seotud on.

2.  Invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus:

Instituto de Solidariedade e Segurança Social: Centro Nacional de Pensões, Lisboa, e Centro Distrital de Solidariedade e Segurança Social (solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusinstituut: riiklik pensionikeskus, Lissabon, ja piirkondlik solidaarsus- ja sotsiaalkindlustuskeskus), millega asjaomane isik seotud on.

▼B

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

►M1  Centro Nacional de Protecção contra os Riscos Profissionais (riiklik tööohutuskindlustuse keskus). ◄

4.  Töötushüvitis:

 

a)  taotluse vastuvõtmine ja tööhõivega seotud asjaolude kontrollimine (nt töötusperioodi kinnitamine, töötuse klassifitseerimine, olukorra kontroll):

asjaomase isiku elukoha järgneCentro de Emprego (tööhõivekeskus);

▼M8

b)  töötuskindlustushüvitiste määramine ja maksmine (nt hüvitise saamise õiguse tingimuste kontrollimine, summa ja kestuse kindlaksmääramine, olukorra kontrollimine maksmise jätkamiseks, peatamiseks või lõpetamiseks):

Instituto deSolidariedade e Segurança Social: Centro Distrital de Solidariedade e Segurança Social (solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusinstituut: piirkondlik solidaarsus- ja sotsiaalkindlustuskeskus), millega asjaomane isik seotud on.

5.  Hüvitised mitteosamakselisest sotsiaalkindlustusskeemist:

Instituto de Solidariedade e Segurança Social: Centro Distrital de Solidariedade e Segurança Social (solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusinstituut: piirkondlik solidaarsus- ja sotsiaalkindlustuskeskus) kohas, kus asjaomane isik elab.

▼B

II.  Madeira autonoomne piirkond

▼M8

1.  Haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning perehüvitised:

Centro de Segurança Social da Madeira (Madeira sotsiaalkindlustuskeskus), Funchal;

2.a)  Invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus:

Centro de Segurança Social da Madeira (Madeira sotsiaalkindlustuskeskus), Funchal;

b)  invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus põllumajandustöötajate sotsiaalkindlustuse eriskeemi raames:

Centro de Segurança Social da Madeira (Madeira sotsiaalkindlustuskeskus), Funchal;

▼B

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

►M1  Centro Nacional de Protecção contra os Riscos Profissionais (riiklik tööohutuskindlustuse keskus). ◄

4.  Töötushüvitis:

 

▼M8

a)  avalduste vastuvõtmine ja tööolukorra kontrollimine (nt tööperioodide kinnitamine, töötuse klassifitseerimine, olukorra kontrollimine):

Instituto Regional de Emprego: Centro Regional de Emprego (piirkondlik tööhõiveinstituut: piirkondlik tööhõivekeskus), Funchal;

b)  töötuskindlustushüvitiste määramine ja maksmine (nt hüvitise saamise õiguse tingimuste kontrollimine, summa ja kestuse kindlaksmääramine, olukorra kontrollimine maksmise jätkamiseks, peatamiseks või lõpetamiseks):

Centro de Segurança Social da Madeira (Madeira sotsiaalkindlustuskeskus), Funchal.

5.  Hüvitised mitteosamakselisest sotsiaalkindlustusskeemist:

Centro de Segurança Social da Madeira (Madeira sotsiaalkindlustuskeskus), Funchal.

▼B

III.  Assooride autonoomne piirkond

▼M8

1.  Haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning perehüvitised:

Instituto de Gestão de Regimes de Segurança Social: Centro de Prestações Pecuniárias (sotsiaalkindlustusskeemide haldamise instituut: rahaliste hüvitiste keskus), millega asjaomane isik on seotud.

2.a)  Invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus:

Instituto de Gestão de Regimes de Segurança Social: Centro Coordenador de Prestações Diferidas (sotsiaalkindlustusskeemide haldamise instituut: edasilükatud hüvitiste koordineerimiskeskus), Angra do Heroísmo;

b)  invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus põllumajandustöötajate sotsiaalkindlustuse eriskeemi raames:

Instituto de Gestão de Regimes de Segurança Social: Centro Coordenador de Prestações Diferidas (sotsiaalkindlustusskeemide haldamise instituut: edasilükatud hüvitiste koordineerimiskeskus), Angra do Heroísmo.

▼B

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

►M1  Centro Nacional de Protecção contra os Riscos Profissionais (riiklik tööohutuskindlustuse keskus). ◄

4.  Töötushüvitis:

 

▼M8

a)  avalduste vastuvõtmine ja tööolukorra kontrollimine (nt tööperioodide kinnitamine, töötuse klassifitseerimine, olukorra kontrollimine):

Agência para a Qualificação e Emprego (erialase ettevalmistuse ja tööhõive agentuur) kohas, kus asjaomane isik elab;

b)  töötuskindlustushüvitiste määramine ja maksmine (nt hüvitise saamise õiguse tingimuste kontrollimine, summa ja kestuse kindlaksmääramine, olukorra kontrollimine maksmise jätkamiseks, peatamiseks või lõpetamiseks):

Centro de Prestações Pecuniárias (rahaliste hüvitiste keskus), millega asjaomane isik on seotud.

5.  Hüvitised mitteosamakselisest sotsiaalkindlustusskeemist:

Instituto de Gestão de Regimes de Segurança Social: Centro de Prestações Pecuniárias (sotsiaalkindlustusskeemide haldamise instituut: rahaliste hüvitiste keskus) kohas, kus asjaomane isik elab.

▼M3

B.  AVALIKE TEENISTUJATE ERISKEEM:

1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

 

—  rahalised hüvitised

Secretaria-Geral ou equivalente ou o departamento que, em cada organismo, exerça as funções de gestão e administração dos recursos humanos (peasekretariaat või samaväärne asutus või osakond, mis igas üksuses vastutab inimressursside juhtimise eest)

—  mitterahalised hüvitised

Direccáo-Geral de Protecção Social dos Funcionários e Agentes da Administracáo Publica (ADSE) (avalike teenistujate ja teiste avalikus teenistuses töötajate sotsiaalse kaitse peadirektoraat, Lisboa)

2.  Peretoetused:

Secretaris-Geral ou equivalente ou o departamento que, em cada organismo, exerca as funcões de gestão e administracáo dos recursos humanos (peasekretariaat või samaväärne asutus või osakond, mis igas üksuses vastutab inimressursside juhtimise eest)

või

Caixa Geral de Aposentacóes (para titulares de pensão) (üldine pensionifond) (pensionäridele), Lisboa

3.  Invaliidsus ja vanadus:

Caixa Geral de Aposentacóes (üldine pensionifond), Lisboa

4.  Surm:

 

—  toitjakaotuspension

Caixa Geral de Aposentacões (üldine pensionifond), Lisboa

—  matusetoetus

Secretaria-Geral ou equivalente ou o departamento que, em cada organismo, exerça as funções de gestão e administração dos recursos humanos (peasekretariaat või samaväärne asutus või osakond, mis igas üksuses vastutab inimressursside juhtimise eest)

või

Caixa Geral de Aposentaçóes (em caso de falecimnto de titulares de pensão) (üldine pensionifond), (pensionäri surma korral), Lisboa

5.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

Secretaris-Geral ou equivalente ou o departamento que, em cada organismo, exerca as funcóes de gestáo e administracáo dos recursos humanos (peasekretariaat või samaväärne asutus või osakond, mis igas üksuses vastutab inimressursside juhtimise eest), Lisboa

või

Caixa Geral de Aposentacóes (üldine pensionifond)

▼A1

U.   SLOVEENIA



1.  Rahalised hüvitised:

a)  Haigus- ja matusetoetused:

Zavod za zdravstveno zavarovanje Slovenije (Sloveenia tervisekindlustusamet);

b)  Vanadus, invaliidsus ja toitjakaotus:

Zavod za pokojninsko in invalidsko zavarovanje Slovenije (Sloveenia pensioni- ja invaliidsuskindlustusamet);

c)  Töötus:

Zavod Republike Slovenije za zaposlovanje (Sloveenia tööturuamet);

▼M11

d)  Perehüvitised ning raseduse ja sünnituse korral antavad hüvitised:

Center za socialno delo Ljubljana Bežigrad – Centralna enota za starševsko varstvo in družinske prejemke (sotsiaaltöö keskus Ljubljana Bežigrad – vanemlike õiguste kaitse ja perehüvitiste kesküksus).

▼A1

2.  Mitterahalised hüvitised:

Haigus ning rasedus ja sünnitus:

Zavod za zdravstveno zavarovanje Slovenije (Sloveenia tervisekindlustusamet).

V.   SLOVAKKIA



▼M11

1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

A.  Mitterahalised hüvitised:

 

a)  üldiselt:

Sociálna poisťovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

b)  Slovakkia Vabariigi relvajõudude elukutseliste sõjaväelaste puhul:

Vojenský úrad sociálneho zabezpečenia (relvajõudude sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

c)  isikute puhul, kes kuuluvad politseijõududesse:

Rozpočtové a príspevkové organizácie Policajného zboru v rámci Ministerstva vnútra Slovenskej republiky (politseijõudude eelarvelised ja osamakselised organisatsioonid Slovakkia Vabariigi siseministeeriumi haldusalas);

d)  isikute puhul, kes kuuluvad raudteepolitseijõududesse:

Generálne riaditeľstvo Železničnej polície (raudteepolitseijõudude peadirektoraat), Bratislava;

e)  Slovakkia teabeteenistuse töötajate puhul:

Slovenská informačná služba (Slovakkia teabeteenistus), Bratislava;

f)  kohtu- ja vanglaametnike puhul:

Generálne riaditeľstvo Zboru väzenskej a justičnej stráže, Útvar sociálneho zabezpečenia zboru (kohtu- ja vanglaametnike peadirektoraat, sotsiaalkindlustuse osakond), Bratislava;

g)  tolliametnike puhul:

Colné riaditeľstvo Slovenskej republiky (Slovakkia Vabariigi tolliametnike direktoraat), Bratislava.

h)  siseriikliku julgeolekuameti töötajate puhul:

Národný bezpečnostný úrad (siseriiklik julgeolekuamet), Bratislava.

B.  Mitterahalised hüvitised:

ravikindlustusseltsid.

2.  Invaliidsus- ja vanadustoetused ning toitjakaotustoetused:

a)  üldiselt:

Sociálna poisťovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

b)  Slovakkia Vabariigi relvajõudude elukutseliste sõjaväelaste ja raudteelaste puhul:

Vojenský úrad sociálneho zabezpečenia (relvajõudude sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

c)  isikute puhul, kes kuuluvad politseijõududesse:

Ministerstvo vnútra Slovenskej republiky (Slovakkia Vabariigi siseministeerium), Bratislava

d)  isikute puhul, kes kuuluvad raudteepolitseijõududesse:

Generálne riaditeľstvo Železničnej polície (raudteepolitseijõudude peadirektoraat), Bratislava;

e)  Slovakkia teabeteenistuse töötajate puhul:

Slovenská informačná služba (Slovakkia teabeteenistus), Bratislava;

f)  kohtu- ja vanglaametnike puhul:

Generálne riaditeľstvo Zboru väzenskej a justičnej stráže, Útvar sociálneho zabezpečenia zboru (kohtu- ja vanglaametnike peadirektoraat, sotsiaalkindlustuse osakond), Bratislava;

g)  tolliametnike puhul:

Colné riaditeľstvo Slovenskej republiky (Slovakkia Vabariigi tolliametnike direktoraat), Bratislava.

h)  siseriikliku julgeolekuameti töötajate puhul:

Národný bezpečnostný úrad (siseriiklik julgeolekuamet), Bratislava.

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

A.  Mitterahalised hüvitised:

 

a)  üldiselt:

Sociálna poisťovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

b)  Slovakkia Vabariigi relvajõudude elukutseliste sõjaväelaste ja raudteelaste puhul:

Vojenský úrad sociálneho zabezpečenia (relvajõudude sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

c)  isikute puhul, kes kuuluvad politseijõududesse:

Rozpočtové a príspevkové organizácie Policajného zboru v rámci Ministerstva vnútra Slovenskej republiky (politseijõudude eelarvelised ja osamakselised organisatsioonid Slovakkia Vabariigi siseministeeriumi haldusalas);

d)  isikute puhul, kes kuuluvad raudteepolitseijõududesse:

Generálne riaditeľstvo Železničnej polície (raudteepolitseijõudude peadirektoraat), Bratislava;

e)  Slovakkia teabeteenistuse töötajate puhul:

Slovenská informačná služba (Slovakkia teabeteenistus), Bratislava;

f)  kohtu- ja vanglaametnike puhul:

Generálne riaditeľstvo Zboru väzenskej a justičnej stráže, Útvar sociálneho zabezpečenia zboru (kohtu- ja vanglaametnike peadirektoraat, sotsiaalkindlustuse osakond), Bratislava.

g)  tolliametnike puhul:

Colné riaditeľstvo Slovenskej republiky (Slovakkia Vabariigi tolliametnike direktoraat), Bratislava.

h)  siseriikliku julgeolekuameti töötajate puhul:

Národný bezpečnostný úrad (siseriiklik julgeolekuamet), Bratislava.

B.  Mitterahalised hüvitised:

ravikindlustusseltsid:

Sociálna poisťovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava.

4.  Matusetoetused:

a)  matusetoetus üldiselt:

Úrady práce, sociálnych vecí a rodiny (töö-, sotsiaal- ja perekonnaametid);

b)  Slovakkia Vabariigi relvajõudude elukutseliste sõjaväelaste puhul:

Vojenský úrad sociálneho zabezpečenia (relvajõudude sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

c)  isikute puhul, kes kuuluvad politseijõududesse:

Rozpočtové a príspevkové organizácie Policajného zboru v rámci Ministerstva vnútra Slovenskej republiky (politseijõudude eelarvelised ja osamakselised organisatsioonid Slovakkia Vabariigi siseministeeriumi haldusalas).

d)  isikute puhul, kes kuuluvad raudteepolitseijõududesse:

Generálne riaditeľstvo Železničnej polície (raudteepolitseijõudude peadirektoraat), Bratislava;

e)  Slovakkia teabeteenistuse töötajate puhul:

Slovenská informačná služba (Slovakkia teabeteenistus), Bratislava;

f)  kohtu- ja vanglaametnike puhul:

Generálne riaditeľstvo Zboru väzenskej a justičnej stráže, Útvar sociálneho zabezpečenia zboru (kohtu- ja vanglaametnike peadirektoraat, sotsiaalkindlustuse osakond), Bratislava.

g)  tolliametnike puhul:

Colné riaditeľstvo Slovenskej republiky (Slovakkia Vabariigi tolliametnike direktoraat), Bratislava.

h)  siseriikliku julgeolekuameti töötajate puhul:

Národný bezpečnostný ýrad (siseriiklik julgeolekuamet), Bratislava.

5.  Töötus:

Sociálna poisťovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava.

6.  Perehüvitised:

Úrady práce, sociálnych vecí a rodiny (töö-, sotsiaal- ja perekonnaametid).

▼A1

W.   SOOME

▼B



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a)  rahalised hüvitised:

Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki, või tööhõivefond, kus asjaomane isik on kindlustatud;

b)  mitterahalised hüvitised:

 

i)  ravikindlustushüvitised:

Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki, või tööhõivefond, kus asjaomane isik on kindlustatud.

▼M2

ii)  sotsiaalkindlustusasutuse taastusmeetmed:

Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (sotsiaalkindlustusasutus), Helsingi.

▼B

►M2  iii) ◄   riigi tervishoiu- ja haiglateenused:

kohalikud üksused, kes skeemi alusel teenuseid osutavad.

2.  Vanadus, invaliidsus, toitjakaotus (pensionid):

a)  rahvapensionid:

Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki, või

b)  töökohajärgne pension:

töökohajärgsete pensionide asutus, kes määrab ja maksab välja pensione.

3.  Tööõnnetused, kutsehaigused:

kindlustusasutus, kes vastutab asjaomase isiku õnnetuskindlustuse eest.

4.  Matusetoetus:

►M2   ◄

kindlustusasutus, kes vastutab hüvitiste maksmise eest õnnetuskindlustuse korral.

5.  Töötus:

a)  põhiskeem:

Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki, ►M2  ja Ahvenanmaan maakunnan työvoimatoimikunta/Arbetskraftskommissionen i landskapet Åland (Ahvenamaa maakonna tööhõivekomisjon) ◄ või

b)  töötasust sõltuvate hüvitistega skeem:

pädev töötushüvitisfond.

6.  Perehüvitised:

Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet), Helsinki.

▼M2

7.  Mitteosamakselised erihüvitised:

Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (sotsiaalkindlustusasutus), Helsingi.

▼A1

X.   ROOTSI

▼B



1.  Kõikide juhtumite, v.a töötushüvitise puhul:

a)  üldiselt:

sotsiaalkindlustuskassa, kus asjaomane isik on kindlustatud;

▼M11

b)  meremeeste puhul, kelle elukoht ei ole Rootsis:

Försäkringskassan i Västra Götaland, sjöfartskontoret (riiklik sotsiaalkindlustusamet, merenduse osakond);

c)  Kuulub kohaldamisele rakendusmääruse artiklid 35 kuni 59, mis käsitlevad isikuid, kelle elukoht ei ole Rootsis:

Gotlands läns allmänna försäkringskassa, utlandskontoret (riiklik sotsiaalkindlustusamet, Gotlandi piirkondlik asutus, rahvusvaheline osakond);

▼B

d)  rakendusmääruse artiklite 60–77 kohaldamisel isikute suhtes, kes ei ela alaliselt Rootsis, v.a meremeeste suhtes:

— tööõnnetuse või kutsehaiguse toimumise või ilmnemise koha sotsiaalkindlustuskassa, või

— Stockholms läns allmänna försäkringskassa, utlandsavdelningen (Stockholmi lääni sotsiaalkindlustuskassa välisosakond).

▼M13

2.  Töötushüvitiste korral:

a)  rakendusmääruse artiklite 80–82 kohaldamisel:

— töötushüvitisfond, kes on vastutav töötushüvitiste taotluste eest töötuse korral Rootsis või

— järelevalveasutus;

b)  rakendusmääruse artikli 83 kohaldamisel:

— Inspektionen för arbetslöshetsförsäkringen (Rootsi töötuskindlustusamet).

▼A1

Y.   ÜHENDKUNINGRIIK

▼B



1.  Mitterahalised hüvitised:

— Suurbritannia ja Põhja-Iiri:

ametiasutused, kes määravad riigi terviseameti hüvitisi;

— Gibraltar:

Gibraltari terviseamet.

▼M9

2.  Rahalised hüvitised (v.a perehüvitised):

—  Suurbritannia:

Department for Work and Pensions (töö- ja pensioniministeerium), London;

—  Põhja-Iirimaa:

Department for Social Development (sotsiaalse arengu ministeerium), Belfast;

—  Gibraltar:

Principal Secretary, Social Affairs (sotsiaalasjade peasekretär), Gibraltar.

▼M9

3.  Perehüvitised:

—  Suurbritannia:

Inland Revenue, Child Benefit Office (maksuameti lastetoetusasutus), Newcastle upon Tyne

Inland Revenue, Tax Credit Office (maksuameti maksuümberarvutusasutus), Preston,

—  Põhja-Iirimaa:

Inland Revenue, Tax Credit Office (maksuameti maksuümberarvutusasutus), Belfast

Inland Revenue, Child Benefit Office (NI) (maksuameti Põhja-Iirimaa lastetoetusasutus), Belfast,

—  Gibraltar:

Principal Secretary, Social Affairs (sotsiaalasjade peasekretär), Gibraltar.

▼B




LISA 3 (A) (B) (2) (3) (7) (9) (12) (13) (14) (15)

ELUKOHAJÄRGSED ASUTUSED JA VIIBIMISKOHAJÄRGSED ASUTUSED

(Määruse artikli 1 punkt p ja rakendusmääruse artikli 4 lõige 3)

A.   BELGIA



I.  ELUKOHAJÄRGSED ASUTUSED

1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a)  rakendusmääruse artiklite 17, 18, 22, 25, 28, 29, 30 ja 32 kohaldamisel:

 

i)  üldiselt:

kindlustusasutused;

ii)  välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (Välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

iii)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

b)  rakendusmääruse artikli 31 kohaldamisel:

 

i)  üldiselt:

kindlustusasutused;

ii)  meremeeste puhul:

Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marins —Hulp- en voorzorgskas voor zeevarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen,

või

kindlustusasutused;

iii)  välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

iv)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

2.  Invaliidsus

a)  üldinvaliidsus (töölised, bürootöötajad ja kaevurid) ning füüsilisest isikust ettevõtjate invaliidsus:

Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles —Rijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel) koos kindlustusasutustega;

rakendusmääruse artikli 105 kohaldamisel:

Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles —Rijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel);

b)  spetsiaalne invaliidsuskindlustusskeem kaevurite puhul:

Fonds national de retraite des ouvriers-mineurs, Bruxelles —Nationaal pensioenfonds voor mijnwerkers, Brussel — (riigi kaevurite pensionifond, Brüssel);

c)  meremeeste invaliidsuskindlustusskeem:

Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marins —Hulp- en voorzorgskas voor zeevarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen;

d)  välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute invaliidsus:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

e)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate invaliidsus:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

▼M3

f)  avalike teenistujate eriskeemiga hõlmatud isikute invaliidsus:

Administration des pensions du Ministère des Finances ou le service qui gère le régime spécial de pension —Administratie van pensioenen van het Ministerie van Financiën of de dienst die het bijzonder stelsel beheert (rahandusministeeriumi pensioniosakond või pensionide eriskeemi juhtiv talitus).

▼B

3.  Vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a)  üldine skeem (töölised, bürootöötajad, kaevurid ja meremehed):

Office national des pensions, Bruxelles —Rijksdienst voor pensioenen, Brussel — (riigi pensioniamet, Brüssel);

b)  füüsilisest isikust ettevõtjate skeem:

Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, Bruxelles —Rijksinstituut voor de sociale verzekeringen der zelfstandigen, Brussel — (riigi füüsilistest isikutest ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet);

c)  välissotsiaalkindlustusskeem:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

d)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate skeem:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

▼M3

e)  avalike teenistujate eriskeem:

Administration des pensions du Ministère des Finances ou le service qui gère le régime spécial de pension —Administratie van pensioenen van het Ministerie van Financiën of de dienst die het bijzonder stelsel beheert (rahandusministeeriumi pensioniosakond või pensionide eriskeemi juhtiv talitus).

▼B

4.  Tööõnnetused (mitterahalised hüvitised):

kindlustusasutused;

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel).

5.  Kutsehaigused:

Fonds des maladies professionelles, Bruxelles —Fonds voor beroepsziekten, Brussel — (kutsehaiguste fond, Brüssel);

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel).

6.  Matusetoetused:

i)  üldiselt:

kindlustusasutused ning Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles —Rijksinstituut voor Ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel);

ii)  välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

iii)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate skeem:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel).

7.  Töötus:

a)  üldiselt:

Office national de l'emploi, Bruxelles —Rijksdienst voor arbeidsvoorziening, Brussel — (riigi tööhõiveamet, Brüssel);

b)  meremeeste puhul:

Pool des marins de la marine marchande —Pool van de zeelieden ter koopvardij — (merekaubandusühisus), Antwerpen.

8.  Perehüvitised:

a)  töötajad:

Office national des allocations familiales pour travailleurs salariés, Bruxelles —Rijksdienst voor kinderbijslag voor werknemers, Brussel — (riigi töötajate perehüvitiste amet, Brüssel);

b)  füüsilisest isikust ettevõtjad:

Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, Bruxelles —Rijksinstituut voor de sociale verzekeringen der zelfstandigen, Brussel — (riigi füüsilisest isikutest ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet);

c)  endised Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajad:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel).

II.  VIIBIMISKOHAJÄRGSED ASUTUSED

1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles —Rijksinstituut voor Ziekte- en Invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel);

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel).

2.  Tööõnnetused:

Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles —Rijksinstituut voor Ziekte- en Invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel);

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel).

3.  Kutsehaigused:

Fonds des maladies professionelles, Bruxelles —Fonds voor beroepsziekten, Brussel — (kutsehaiguste fond, Brüssel);

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel).

▼A1

B.   TŠEHHI VABARIIK



▼M13

1.  Mitterahalised hüvitised:

a)  üldiselt:

ravikindlustusasutus (vastavalt valikule);

b)  õhupäästeteenistus:

Ministerstvo zdravotnictví (tervishoiuministeerium).

▼A1

2.  Rahalised hüvitised:

a)  haigus ning rasedus ja sünnitus:

Česká správa sociálního zabezpečení (Tšehhi sotsiaalkindlustusamet), Praha ja kohalikud üksused;

b)  invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus (pensionid):

Česká správa sociálního zabezpečení (Tšehhi sotsiaalkindlustusamet), Praha ja kohalikud üksused;

c)  tööõnnetused ja kutsehaigused:

Česká správa sociálního zabezpečení (Tšehhi sotsiaalkindlustusamet), Praha ja kohalikud üksused;

d)  töötus:

isiku elukoha (viibimiskoha) järgsed tööhõiveametid;

▼M11

e)  pere- ja muud hüvitised:

riiklikud sotsiaalametid vastavalt isiku elu-/viibimiskohale.

▼A1

C.   TAANI

▼B



I.  ELUKOHAJÄRGSED ASUTUSED

▼M9

a)  Haigus, rasedus ja sünnitus:

rakendusmääruse artiklite 17, 18, 22, 25, 28, 29 ja 30 kohaldamisel:

hüvitisesaaja elukohajärgse omavalitsusüksuse võimuorgan.

▼B

b)  Invaliidsus (pensionid):

►M2  Den Sociale Sikringsstyrelse (sotsiaalkindlustusamet), Kopenhaagen; ◄

c)  Vanadus ja toitjakaotus (pensionid):

i)  sotsiaalpensione käsitlevate õigusaktidega tagatud pensionid:

►M2  Den Sociale Sikringsstyrelse (sotsiaalkindlustusamet), Kopenhaagen; ◄

ii)  töötajate pensionilisa käsitleva seaduse (loven om Arbejdsmarkedets Tillægspension) alusel tagatud pensionid:

Arbejdsmarkedets Tillægspension (töötajate pensionilisa amet), Hillerød;

d)  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

i)  rakendusmääruse IV põhijaotise 4. peatüki, välja arvatud artikkel 61, kohaldamisel:

Arbejdsskadestyrelsen (riigi tööõnnetuste ja kutsehaiguste amet), Kopenhaagen;

▼M9

ii)  rakendusmääruse artikli 61 kohaldamisel:

hüvitisesaaja elukohajärgse omavalitsusüksuse võimuorgan;

e)  Matusetoetused:

rakendusmääruse artikli 78 kohaldamisel:

Indenrigs- og Sundhedsministeriet (sise- ja tervishoiuministeerium), Kopenhaagen.

▼B

II.  VIIBIMISKOHAJÄRGSED ASUTUSED

▼M9

a)  Haigus, rasedus ja sünnitus:

i)  rakendusmääruse artiklite 19a, 20, 21 ja 31 kohaldamisel:

Pädev “amtskommune” (ringkonnavalitsus). Kopenhaagenis: Borgerrepræsentationen (linnavalitsus). Frederiksbergis: Kommunalbestyrelsen (kohalik võimuorgan). Haiglaravi puhul Kopenhaagenis või Frederiksbergis: Hovedstadens Sygehusfællesskab (pealinna haiglate liit);

ii)  rakendusmääruse artikli 24 kohaldamisel:

hüvitisesaaja viibimiskohajärgse omavalitsusüksuse võimuorgan;

▼B

b)  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

i)  rakendusmääruse IV põhijaotise 4. peatüki, välja arvatud artikkel 64, kohaldamisel:

Arbejdsskadestyrelsen (riigi tööõnnetuste ja kutsehaiguste amet), Kopenhaagen;

▼M9

ii)  rakendusmääruse artikli 64 kohaldamisel:

hüvitisesaaja viibimiskohajärgse omavalitsusüksuse võimuorgan;

▼B

c)  Töötus:

i)  rakendusmääruse VI põhijaotise 6. peatüki, välja arvatud artikkel 83, kohaldamisel:

pädev töötushüvitise fond;

ii)  rakendusmääruse artikli 83 kohaldamisel:

kohalik tööhõiveamet.

▼A1

D.   SAKSAMAA



▼M1

1.  Kõigil juhtudel:

Kõnealuse isiku valitud elu- või viibimiskohajärgne haigekassa.

▼B

2.  Õnnetuskindlustus:

Kõikidel juhtudel:

Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften (tööstuse kutseliitude föderatsioon), St. Augustin.

▼M11

3.  Pensionikindlustus:

a)  Tööliste pensionikindlustus:

 

i)  tehingud Belgia ja Hispaaniaga:

Landesversicherungsanstalt Rheinprovinz (Rheinprovinzi piirkondlik kindlustusamet), Düsseldorf

ii)  tehingud Prantsusmaaga:

Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyer või

pädeva asutusena lisa 2 kohaselt, Landesversicherungsanstalt für das Saarland (Saarlandi piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken

iii)  tehingud Itaaliaga:

Landesversicherungsanstalt Schwaben (Schwabeni piirkondlik kindlustusamet), Augsburg või

pädeva asutusena lisa 2 kohaselt, Landesversicherungsanstalt für das Saarland (Saarlandi piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken

iv)  tehingud Luksemburgiga:

Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyer või

pädeva asutusena lisa 2 kohaselt, Landesversicherungsanstalt für das Saarland (Saarlandi piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken

v)  tehingud Maltaga:

Landesversicherungsanstalt Schwaben (Schwabeni piirkondlik kindlustusamet), Augsburg

vi)  tehingud Madalmaadega:

Landesversicherungsanstalt Westfalen (Westfaleni piirkondlik kindlustusamet), Münster

vii)  tehingud Taani, Soome ja Rootsiga:

Landesversicherungsanstalt Schleswig-Holstein (Schleswig-Holsteini piirkondlik kindlustusamet), Lübeck

viii)  tehingud Eesti, Läti ja Leeduga:

Landesversicherungsanstalt Mecklenburg-Vorpommern (Mecklenburg-Vorpommerni piirkondlik kindlustusamet), Neubrandenburg

ix)  tehingud Iirimaa ja Ühendkuningriigiga:

Landesversicherungsanstalt Freie und Hansestadt Hamburg (Vaba Hansalinna Hamburgi piirkondlik kindlustusamet), Hamburg

x)  tehingud Kreeka ja Küprosega:

Landesversicherungsanstalt Baden-Württemberg (Baden-Württembergi piirkondlik kindlustusamet), Karlsruhe

xi)  tehingud Portugaliga:

Landesversicherungsanstalt Unterfranken (Unterfrankeni piirkondlik kindlustusamet), Würzburg

xii)  tehingud Austriaga:

Landesversicherungsanstalt Oberbayern (Oberbayerni piirkondlik kindlustusamet), München

xiii)  tehingud Poolaga:

Landesversicherungsanstalt Berliin (Berliini piirkondlik kindlustusamet), Berliin või

juhtudel, kui kohaldatakse üksnes 9.10.1975. aasta lepingut pensioni- ja õnnetusjuhtumikindlustuse puhul: kohaliku pädevusega piirkondlik kindlustusamet Saksamaa õigusaktide alusel

xiv)  tehingud Slovakkia, Sloveenia ja Tšehhi Vabariigiga:

Landesversicherungsanstalt Niederbayern-Oberpfalz (Niederbayern-Oberpfalzi piirkondlik kindlustusamet), Landshut

xv)  tehingud Ungariga:

Landesversicherungsanstalt Thüringen (Thüringeni piirkondlik kindlustusamet), Erfurt

▼M6

4.  Talupidajate vanaduspensionikindlustus:

Gesamtverband der landwirtschaftlichen Alterskassen (Riiklik põllumajanduse vanaduspensionikindlustusfondide liit), Kassel.

▼B

5.  Töötushüvitised ja perehüvitised:

asjaomase isiku elu- või viibimiskoha järgne pädev tööhõiveamet.

▼M11

E.   EESTI



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

Eesti Haigekassa (Eesti ravikindlustusfond);

2.  Invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid, matusetoetused, pere- ja vanemahüvitised:

Sotsiaalkindlustusamet (Sotsiaalkindlustusamet);

3.  Töötus:

Tööhõiveamet (kõnealuse isiku elu- või viibimiskoha järgne tööhõiveasutus).

▼A1

F.   KREEKA



1.  Töötus, perehüvitised:

Οργανισμός Απασχολήσεως Εργατικού Δυναμικού (ΟΑΕΔ), Αθήνα (tööhõiveamet, Ateena).

▼M11

2.  Muud hüvitised:

Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων – Ενιαίο Ταμείο Ασφάλισης Μισθωτών (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Αθήνα (Sotsiaalkindlustusamet – Töötajate ühendatud kindlustusfond (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Ateena).

▼A1

G.   HISPAANIA

▼B



1.  Mitterahalised hüvitised:

a)  kõik skeemid, välja arvatud meremeeste skeem:

Direcciones Provinciales del Instituto Nacional de la Salud (riigi tervishoiuameti provintsidirektoraadid);

b)  meremeeste skeem:

Direcciones Provinciales del Instituto Social de la Marina (meremeeste sotsiaalameti provintsidirektoraadid).

2.  Rahalised hüvitised:

a)  kõik skeemid, välja arvatud meremeeste skeem, ning kõik juhtumid, välja arvatud töötus:

Direcciones Provinciales del Instituto Nacional de la Seguridad Social> (riigi sotsiaalkindlustusameti provintsidirektoraadid);

b)  meremeeste skeem, kõikide kategooriate puhul:

Direcciones Provinciales del Instituto Social de la Marina (meremeeste sotsiaalameti provintsidirektoraadid);

▼M11

c)  töötus, v.a meremehed:

Direcciones Provinciales del Servicio Público de Empleo Estatal. INEM (Riikliku tööhõiveameti regionaalsed direktoraadid. INEM).

▼A1

H.   PRANTSUSMAA

▼B



I  EMAMAA:

A.  Töötajate skeem:

1.  Kõik riskid, välja arvatud töötus ja perehüvitised:

 

a)  üldine skeem:

elu- või viibimiskohajärgnecaisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond);

b)  määruse artikli 19 lõigete 1 ja 2 ning artikli 35 lõike 1 ühiskohaldamise korral, kui on tegu mitterahalise hüvitisega kaevurite haigus-, rasedus- ja sünnitus-, invaliidsus- ja toitjakaotuskindlustuse skeemi alusel:

asjaomase isiku elu- või viibimiskoha järgnesociété de secours minière (kaevurite abi ühing);

c)  rakendusmääruse artikli 35 kohaldamisel:

 

i)  üldine skeem:

 

aa)  üldiselt, välja arvatud Pariis ja Pariisi piirkond:

Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond);

bb)  sotsiaalkindlustusseadustiku artiklites L 365 — L 382 ettenähtud spetsiaalne skeem:

Caisse régionale d'assurance maladie (piirkondlik ravikindlustusfond), Strasbourg;

ii)  põllumeeste skeem:

Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond), Pariis;

iii)  kaevurite skeem:

Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis;

d)  rakendusmääruse artikli 36 kohaldamisel invaliidsuspensionide suhtes:

 

i)  üldiselt, välja arvatud Pariis ja Pariisi piirkond:

Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond), Pariis;

Pariisis ja Pariisi piirkonnas:

Caisse régionale d'assurance maladie (piirkondlik ravikindlustusfond);

ii)  sotsiaalkindlustusseadustiku artiklites L 365 — L 382 ettenähtud spetsiaalne skeem:

Caisse régionale d'assurance maladie (piirkondlik ravikindlustusfond), Strasbourg;

e)  rakendusmääruse artikli 36 kohaldamisel vanaduspensioni suhtes:

 

i)  üldine skeem:

 

aa)  üldiselt, välja arvatud Pariis ja Pariisi piirkond:

Caisse régionale d'assurance maladie (branche vieillesse) (piirkondliku ravikindlustusfondi vanaduskindlustuse osakond);

Pariisis ja Pariisi piirkonnas:

Caisse nationale d'assurance vieillesse des travailleurs salariés (riigi töötajate vanaduskindlustuse fond), Pariis;

bb)  sotsiaalkindlustusseadustiku artiklites L 365 — L 382 ettenähtud spetsiaalne skeem:

Caisse régionale d'assurance vieillesse (piirkondlik vanaduskindlustusfond), Strasbourg;

ii)  põllumeeste skeem:

Caisse centrale de secours mutuels agricoles (põllumeeste vastastikuse abi keskfond), Pariis;

iii)  kaevurite skeem:

Caisse autonome nationale de sécurité sociale dans les mines (riigi kaevurite sõltumatu sotsiaalkindlustusfond), Pariis;

f)  rakendusmääruse artikli 75 kohaldamisel:

Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond).

2.  Töötus:

 

a)  rakendusmääruse artiklite 80, 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel:

Direction départementale du travail et de la main-d'œuvre (ametkondlik töö- ja inimtööjõu direktoraat) kohas, kus on aset leidnud töösuhe, mille kohta taotletakse tõestatud avaldust;

Agence nationale pour l'emploi (riigi tööhõiveameti) kohalik osakond;

pereliikmete elukoha järgne raekoda;

b)  rakendusmääruse artikli 83 lõigete 1 ja 2 ning artikli 97 kohaldamisel:

asjaomase isiku elukoha järgneAssociation pour l'emploi dans l'industrie et le commerce (Assedic) (tööstus- ja kaubandustööhõive ühing);

c)  rakendusmääruse artikli 84 kohaldamisel:

 

i)  täielik töötus:

asjaomase isiku elukoha järgneAssociation pour l'emploi dans l'industrie et le commerce (Assedic) (tööstus- ja kaubandustööhõive ühing);

ii)  osaline töötus:

asjaomase isiku töötamiskohajärgneDirection départementale du travail et de la main-d'œuvre (ametkondlik töö- ja inimtööjõu direktoraat);

d)  rakendusmääruse artikli 189 kohaldamisel:

Direction départementale du travail et de la main-d'œuvre (ametkondlik töö- ja inimtööjõu direktoraat).

B.  Füüsilisest isikust ettevõtjate skeem:

1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

elu- või viibimiskohajärgneCaisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond).

2.  Rakendusmääruse artikli 35 kohaldamisel põllumeeste skeemi suhtes:

Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond) ja kõik teised nõuetekohaste volitustega kindlustusasutused.

3.  Rakendusmääruse artikli 36 kohaldamisel vanaduspensioni suhtes:

 

a)  käsitööliste skeem:

Caisse nationale de l'organisation autonome d'assurance vieillesse des travailleurs non salariés des professions artisanales (Cancava) (riiklik käsitöö alal tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sõltumatu vanaduskindlustuse fond);

Caisses de base professionnelles (kohalik kutsealafond);

b)  tootmise ja kaubandusega tegelevate füüsiliste ettevõtjate skeem:

Caisse nationale de l'organisation autonome d'assurance vieillesse des travailleurs non salariés des professions industrielles et commerciales (Organic) (riiklik tootmise ja kaubanduse alal tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sõltumatu vanaduskindlustuse fond);

Caisses de base professionelles ou interprofessionnelles (kohalik kutseala- või mitme kutseala fond);

c)  erialatöötajate skeem:

Caisse nationale d'asssurance vieillesse des professions libérales (CNAVPL), sections professionnelles (riigi kutseliitude liikmete vanaduskindlustuse fondi erialaharud);

d)  juristide skeem:

Caisse nationale des barreaux français (CNBF) (Prantsuse advokatuuri liikmete riiklik fond);

e)  põllumeeste skeem:

Caisse nationale d'assurance vieillesse mutuelle agricole (riigi põllumeeste vanaduskindlustuse vastastikuse abi fond).

C.  Meremeeste skeem:

a)  määruse artikli 27 kohaldamisel meremeeste skeemi suhtes:

Section “Caisse générale de prévoyance des marins” du quartier des affaires maritimes (üldise meremeeste hoolekandefondi merendusasjade sektsioon);

b)  rakendusmääruse artikli 35 kohaldamisel:

Section “Caisse générale de prévoyance des marins” du quartier des affaires maritimes (üldise meremeeste hoolekandefondi merendusasjade sektsioon).

D.  Perehüvitised:

Asjaomase isiku elukoha järgneCaisse d'allocations familiales (perehüvitisfond).

II.  ÜLEMEREDEPARTEMANGUD

A.  Töötajate skeem:

Kõik riskid, välja arvatud perehüvitised üldiselt:

Caisse générale de sécurité sociale (üldine sotsiaalkindlustusfond).

B.  Füüsilisest isikust ettevõtjate skeem:

a)  haigus ning rasedus ja sünnitus:

Caisse générale de sécurité sociale (üldine sotsiaalkindlustusfond);

b)  vanaduspensionid:

 

— käsitööliste skeem:

Caisse nationale de l'organisation autonome d'assurance vieillesse des travailleurs non salariés des professions artisanales (Cancava) (riiklik käsitöö alal tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate sõltumatu vanaduskindlustuse fond);

— tootjate ja kaubastajate skeem:

Caisse interprofessionnelle d'assurance vieillesse des industriels et commerçants d'Algérie et d'outre-mer (Cavicorg) (Alžeeria ja ülemeredepartemangude mitme kutseala tootjate ja kaubastajate vanaduskindlustuse fond);

— erialatöötajate skeem:

Sections professionnelles (erialaharud);

— juristide skeem:

Caisse nationale des barreaux français (Prantsuse advokatuuri liikmete riiklik fond).

C.  Meremehed:

i)  invaliidsuspensionid:

Section “Caisse générale de prévoyance des marins” du quartier des affaires maritimes (üldise meremeeste hoolekandefondi merendusasjade sektsioon);

ii)  vanaduspensionid:

Section “Caisse de retraite des marins” du quartier des affaires maritimes (merendusasjade sektsiooni meremeeste pensionifondi osakond);

D.  Perehüvitised:

Asjaomase isiku elukoha järgneCaisse d'allocations familiales (perehüvitisfond).

▼A1

I.   IIRIMAA

▼B



1.  Mitterahalised hüvitised:

—  ►M9  Eastern Regional Health Authority (Idapiirkonna tervishoiuasutus), Dublin 20; ◄

— Midland Health Board (keskpiirkonna terviseamet), Tullamore, County Offlay;

— Mid-Western Health Board (kesk-läänepiirkonna terviseamet), Limerick;

— North-Eastern Health Board (kirdepiirkonna terviseamet), Ceanannus Mor, County Meath;

— North-Western Health Board (loodepiirkonna terviseamet), Manorhamilton, County Leitrim;

— South-Eastern Health Board (kagupiirkonna terviseamet), Kilkenny;

— Southern Health Board (lõunapiirkonna terviseamet), Cork;

— Western Health Board (läänepiirkonna terviseamet), Galway.

▼M9

2.  Rahalised hüvitised:

a)  töötushüvitised:

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium);

b)  vanadus- ja toitjakaotuspensionid:

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium);

c)  perehüvitised:

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium);

d)  invaliidsus- ja sünnitushüvitised:

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium);

e)  muud rahalised hüvitised:

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium).

▼A1

J.   ITAALIA

▼B



1.  Haigus (sealhulgas tuberkuloos) ning rasedus ja sünnitus:

A.  Töötajad:

a)  mitterahalised hüvitised:

 

i)  üldiselt:

Unità sanitaria locale (pädev kohalik tervishoiuüksus);

ii)  meremeeste ja tsiviillennuekipažide puhul:

Ministero della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma, asjaomase valdkonna tervishoiuamet kaubalaevastiku või tsiviillennunduse tarvis;

b)  rahalised hüvitised:

 

i)  üldiselt:

Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad;

ii)  meremeeste ja tsiviillennuekipažide puhul:

►M2  IPSEMA (Istituto di previdenza del settore maritimo — merendussektori sotsiaalhoolekandeasutus). ◄

B.  Füüsilisest isikust ettevõtjad:

mitterahalised hüvitised:

Unità sanitaria locale (pädev kohalik tervishoiuüksus).

2.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

A.  Töötajad:

a)  mitterahalised hüvitised:

 

i)  üldiselt:

Unità sanitaria locale (pädev kohalik tervishoiuüksus);

ii)  meremeeste ja tsiviillennuekipažide puhul:

Ministero della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma, asjaomase valdkonna tervishoiuamet kaubalaevastiku või tsiviillennunduse tarvis;

b)  proteesid ja suuremad abivahendid, kohtumeditsiinilise ekspertiisi põhjal määratud hüvitised ning nendega seotud uuringud ja tõendid ning rahalised hüvitised:

Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad.

B.  Füüsilisest isikust ettevõtjad (ainult meditsiiniradioloogide puhul):

a)  mitterahalised hüvitised:

Unità sanitaria locale (pädev kohalik tervishoiuüksus);

b)  proteesid ja suuremad abivahendid, kohtumeditsiinilise ekspertiisi põhjal määratud hüvitised ning nendega seotud uuringud ja tõendid:

Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad;

c)  rahalised hüvitised:

Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad.

3.  Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

▼M13

A.  Töötajad:

a)  üldiselt:

Istituto nazionale della previdenza sociale (riiklik hoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad;

b)  meelelahutustöötajate puhul:

Ente nazionale di previdenza e assistenza per i lavoratori dello spettacolo (riiklik meelelahutustöötajate hoolekande- ja abistamisamet), Rooma;

c)  ajakirjanike puhul:

Istituto nazionale di previdenza per i gironalisti italiani “G. Amendola” (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma.

▼B

B.  Füüsilisest isikust ettevõtjad:

a)  arstipraksisega tegelevate isikute puhul:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza medici (riiklik arstipraksisega tegelevate isikute hoolekandeamet);

b)  farmatseutide puhul:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza farmacisti (riigi farmatseutide hoolekande- ja abistamisamet);

c)  veterinaaride puhul:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza veterinari (riigi veterinaaride hoolekande- ja abistamisamet);

▼M2 —————

▼B

e)  inseneride ja arhitektide puhul:

Cassa nazionale di previdenza per gli ingegneri ed architetti (riigi inseneride ja arhitektide hoolekandefond);

f)  maamõõtjate puhul:

Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei geometri (riigi maamõõtjate hoolekande- ja abistamisamet);

g)  advokaatide puhul:

Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore degli avvocati e dei procuratori (riigi advokaatide hoolekande- ja abistamisamet);

h)  ökonomistide puhul:

Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei dottori commercialisti (riigi ökonomistide hoolekande- ja abistamisfond);

i)  raamatupidajate puhul:

Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei ragionieri e periti commerciali (riigi raamatupidajate hoolekande- ja abistamisamet);

j)  tööhõivespetsialistide puhul:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza per i consulenti del lavoro (riigi tööhõivespetsialistide hoolekande- ja abistamisamet);

k)  notarite puhul:

Cassa nazionale notariato (riigi notarite fond);

l)  tolliametnike puhul:

Fondo di previdenza a favore degli spedizioneri doganali (tolliametnike hoolekandefond).

▼M13

4.  Matusetoetused:

Istituto nazionale della previdenza sociale (riiklik hoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad;

Istituto nazionale per l’assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riiklik tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), piirkondlikud osakonnad; IPSEMA.

▼B

5.  Töötajate töötus:

a)  üldiselt:

Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad;

b)  ajakirjanikele:

Istituto nazionale di previdenza per i giornalisti italiani “G. Amendola” (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma.

6.  Peretoetus töötajatele

a)  üldiselt:

Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad;

b)  ajakirjanikele:

Istituto nazionale di previdenza per i giornalisti italiani“G. Amendola” (G. Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet), Rooma.

▼M13

K.   KÜPROS



1.  Mitterahalised hüvitised:

Υπουργείο Υγείας (tervishoiuministeerium), Nicosia.

2.  Rahalised hüvitised:

Υπηρεσίες Κοινωνικών Ασφαλίσεων, Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων, (sotsiaalkindlustusosakond, töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeerium), Nicosia.

3.  Perehüvitised:

Υπηρεσία Χορηγιών και Επιδομάτων, Υπουργείο Οικονομικών, (toetuste ja hüvitiste osakond, rahandusministeerium), Nicosia.

L.   LÄTI



1.  kõikide juhtumite puhul v.a mitterahaline arstiabi:

Valsts sociālās apdrošināšanas aģentūra (riiklik sotsiaalkindlustusamet), Riia.

2.  mitterahaline arstiabi:

Veselības obligātās apdrošināšanas valsts aģentūra, (riiklik kohustusliku tervisekindlustuse amet), Riia.

▼A1

M.   LEEDU



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a)  haigus:

 

i)  mitterahalised hüvitised:

Teritorinės ligonių kasos (territoriaalsed haigekassad);

ii)  rahalised hüvitised:

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riigi sotsiaalkindlustusfondi nõukogu);

b)  rasedus ja sünnitus:

 

i)  mitterahalised hüvitised:

Teritorinės ligonių kasos (territoriaalsed haigekassad);

ii)  rahalised hüvitised:

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riigi sotsiaalkindlustusfondi nõukogu), Vilnius.

2.  Invaliidsus:

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riigi sotsiaalkindlustusfondi nõukogu), Vilnius.

3.  Vanadus, toitjakaotus (pensionid):

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riigi sotsiaalkindlustusfondi nõukogu), Vilnius.

4.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a)  mitterahalised hüvitised:

Teritorinės ligonių kasos (territoriaalsed haigekassad);

b)  rahalised hüvitised:

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riigi sotsiaalkindlustusfondi nõukogu), Vilnius.

5.  Matusetoetused:

Savivaldybių socialinės paramos skyriai (kohalikud sotsiaalabiasutused).

▼M11

6.  Töötus:

Teritorinės darbo biržos (piirkondlikud tööbörsid).

▼A1

7.  Peretoetused:

Savivaldybių socialinės paramos skyriai (kohalikud sotsiaalabiasutused).

▼A1

N.   LUKSEMBURG

▼B



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a)  määruse artiklite 19, 22, artikli 28 lõike 1, artikli 29 lõike 1 ja artikli 31 ning rakendusmääruse artiklite 17, 18, 20, 21, 22, 24, 29, 30 ja 31 kohaldamisel:

Caisse de maladie des ouvriers et/ou union des caisses de maladie (tööliste haigekassa ja/või haigekassade liit);

b)  määruse artikli 27 kohaldamisel:

Caisse de maladie compétente, selon la législation luxembourgeoise, pour la pension partielle luxembourgeoise et/ou union des caisses de maladie (pädev haigekassa, mis Luksemburgi õigusaktide alusel on pädev Luksemburgi osalise pensioni suhtes, ja/või haigekassade liit).

2.  Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a)  töölistele:

Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité, Luxembourg (vanadus- ja invaliidsuskindlustuse amet), Luxembourg;

b)  bürootöötajatele ja kutsealade esindajatele:

Caisse de pension des employés privés, Luxembourg (erasektori bürootöötajate pensionifond), Luxembourg;

c)  käsitöö, kaubanduse või tootmisega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele:

Caisse de pension des artisans, des commerçants et des industriels, Luxembourg (käsitööliste, kaubastajate ja tootjate pensionifond), Luxembourg;

d)  põllumajandusega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele:

Caisse de pension agricole, Luxembourg (põllumajanduse pensionifond), Luxembourg;

▼M3

e)  avaliku sektori eriskeemid:

pädev pensioniasutus.

▼B

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a)  põllumajanduse või metsandusega tegelevatele töötajatele ja füüsilisest isikutest ettevõtjatele:

Association d'assurance contre les accidents, section agricole et forestière, Luxembourg (õnnetuskindlustuse liidu põllumajandus- ja metsandusosakond), Luxembourg;

b)  kõik muud sund- või vabatahtliku kindlustuse juhtumid:

Association d'assurance contre les accidents, section industrielle, Luxembourg (õnnetuskindlustuse liidu tööstusosakond), Luxembourg.

4.  Töötus:

Administration de l'emploi (tööhõiveamet), Luxembourg.

5.  Perehüvitised:

Caisse nationale des prestations familiales (riigi peretoetusfond), Luxembourg.

▼A1

O.   UNGARI



I.  ELUKOHAJÄRGSED ASUTUSED

▼M13

1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

mitterahalised ja rahalised hüvitised:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár és a megyei egészségbiztosítási pénztárak (riiklik haigekassa ja piirkondlikud ravikindlustusfondid).

▼A1

2.  Invaliidsus:

a)  mitterahalised hüvitised:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár megyei pénztára (riikliku haigekassa kohalik asutus);

b)  rahalised hüvitised:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet).

3.  Vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a)  vanaduspension - sotsiaalkindlustuse sammas:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet);

b)  vanaduspension - erasammas:

Pénzügyi Szervezetek Állami Felügyelete (riiklik finantsjärelevalveorgan), Budapest;

c)  toitjakaotuspensionid:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet);

d)  mitteosamakselised vanadushüvitised:

Illetékes helyi önkormányzat (pädev kohalik omavalitsus).

4.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a)  mitterahalised hüvitised:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár megyei pénztára (riikliku haigekassa kohalik asutus);

b)  rahalised hüvitised - tööõnnetused:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest;

c)  muud rahalised hüvitised:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet).

5.  Töötus:

rahalised hüvitised:

Foglalkoztatási Hivatal megyei munkaügyi központja (tööturuameti kohalik asutus).

▼M13

6.  Perehüvitised:

Rahaline hüvitis:

1.  Magyar Államkincstár Budapesti és Pest megyei Regionális Igazgatósága (Ungari riigikassa piirkondlik üksus Budapestis ja Pesti maakonnas);

2.  Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa).

▼A1

II.  VIIBIMISKOHAJÄRGSED ASUTUSED

▼M13

1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

mitterahalised ja rahalised hüvitised:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár és a megyei egészségbiztosítási pénztárak (riiklik haigekassa ja piirkondlikud ravikindlustusfondid).

▼A1

2.  Invaliidsus:

a)  mitterahalised hüvitised:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár megyei pénztára (riikliku haigekassa kohalik asutus);

b)  rahalised hüvitised:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet).

3.  Vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a)  vanaduspension - sotsiaalkindlustuse sammas:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet);

b)  vanaduspension - erasammas:

Pénzügyi Szervezetek Állami Felügyelete (riiklik finantsjärelevalveorgan), Budapest;

c)  toitjakaotuspensionid:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet);

d)  mitteosamakselised vanadushüvitised:

Illetékes helyi önkormányzat (pädev kohalik omavalitsus).

4.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a)  mitterahalised hüvitised:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár megyei pénztára (riikliku haigekassa kohalik asutus);

b)  rahalised hüvitised - õnnetuse korral makstav haigusraha:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest;

c)  muud rahalised hüvitised:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet).

5.  Töötus:

rahalised hüvitised:

Foglalkoztatási Hivatal megyei munkaügyi központja (tööturuameti kohalik asutus).

▼M13

6.  Perehüvitised:

Rahalised hüvitised:

1.  Magyar Államkincstár Budapesti és Pest megyei Regionális Igazgatósága (Ungari riigikassa piirkondlik üksus Budapestis ja Pesti maakonnas);

2.  Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa).

▼A1

P.   MALTA



1.  Rahalised hüvitised:

Dipartiment tas-Sigurta' Soċjali (sotsiaalkindlustusamet), Valletta.

2.  Mitterahalised hüvitised:

Diviżjoni tas-Saħħa (tervishoiutalitus), Valletta.

▼A1

Q.   MADALMAAD

▼B



rakendusmääruse artikli 36 kohaldamisel:

1.  Haigus, rasedus ja sünnitus, tööõnnetused, kutsehaigused:

▼M13

a)  mitterahalised hüvitised:

 

i)  elukohajärgsed asutused:

CZ, Tilburg;

ii)  viibimiskohajärgsed asutused:

Onderlinge Waarborgmaatschappij Agis Zorgverzekeringen u.a. (vastastikune ravikindlustusühing), Amersfoort.

▼M9

b)  rahalised hüvitised:

Uitvoeringsinstituut Werknemersverzekeringen (töötajate kindlustamise täitevasutus), Amsterdam.

2.  Invaliidsus:

a)  kui õigus saada hüvitist tuleneb ainuüksi Madalmaade õigusnormidest, isegi määrust kohaldamata:

Uitvoeringsinstituut Werknemersverzekeringen (töötajate kindlustamise täitevasutus), Amsterdam;

b)  kõikidel muudel juhtudel:

Uitvoeringsinstituut Werknemersverzekeringen (töötajate kindlustamise täitevasutus), Amsterdam.

▼B

3.  Vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a)  üldiselt:

Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Postbus 1100, 1180 BH Amstelveen;

▼M6

b)  suhted Belgiaga:

Bureau voor Belgische Zaken, Breda;

▼B

c)  Saksamaaga seotud küsimustes:

Bureau voor Duitse zaken (Saksamaaga seotud küsimuste büroo), Nijmegen.

▼M9

4.  Töötus:

Uitvoeringsinstituut Werknemersverzekeringen (töötajate kindlustamise täitevasutus), Amsterdam.

▼B

5.  Perehüvitised:

määruse artiklite 73 ja 74 kohaldamisel:

pereliikmete elukohapiirkonnaDistrictskantoor van de Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspanga kohalik kontor).

▼A1

R.   AUSTRIA



▼M2

1.  Haiguskindlustus:

a)  kohaldades:

 

i)  määruse artiklit 27:

pädev asutus,

ii)  määruse artiklit 31 ja rakendusmääruse artikli 31 lõiget 1 määruse artiklis 27 nimetatud pensionäri elukohajärgse asutuse suhtes:

pädev asutus,

iii)  määruse artiklit 31 ja rakendusmääruse artikli 31 lõiget 1 pädevas riigis elava pereliikme elukohajärgse asutuse suhtes:

pädev asutus;

▼M8

b)  kõigil muudel juhtudel:

i)  Gebietskrankenkasse (piirkondlik ravikindlustusfond), mis on pädev asjaomase isiku elu- või viibimiskohas, kui järgmistes lõigetes ei ole sätestatud teisiti;

►M13  

ii)  liidumaa ravikindlustusfondi vastutusalasse kuuluva haiglaravi puhul liidumaa ravikindlustusfond (Landesgesundheitsfonds), mis on pädev asjaomase isiku elu- või viibimiskohas;

 ◄

iii)  Austria sotsiaalkindlustusasutuste keskliidu (Hauptverband der österreichischen Sozialversicherungsträger) ja Austria kommertskoja (Wirtschaftskammer Österreich) vahel 31. detsembril 2000 sõlmitud kokkuleppega hõlmatud teistes haiglates toimuva ravi puhul nende haiglate jaoks loodud fond;

iv)  katseklaasiviljastamise puhul Fonds zur Mitfinanzierung der In-vitro-Fertilisation (katseklaasiviljastamise kaasfinantseerimisfond), Viin.

▼B

2.  Pensionikindlustus:

a)  kui asjaomane isik on olnud Austria õigusaktide alam, välja arvatud rakendusmääruse artikli 53 kohaldamisel:

pädev asutus;

▼M13

b)  kõigil muudel juhtudel, välja arvatud rakendusmääruse artikli 53 kohaldamisel:

Pensionsversicherungsanstalt (pensionikindlustusasutus), Viin;

▼B

c)  rakendusmääruse artikli 53 kohaldamisel:

Hauptverband der österreichischen Sozialversicherungsträger (Austria sotsiaalkindlustusasutuste põhiliit), Viin.

3.  Õnnetuskindlustus:

▼M8

a)  Mitterahalised hüvitised:

i)  Gebietskrankenkasse (piirkondlik ravikindlustusfond), mis on pädev asjaomase isiku elu- või viibimiskohas, kui järgmistes lõigetes ei ole sätestatud teisiti;

►M13  

ii)  liidumaa ravikindlustusfondi vastutusalasse kuuluva haiglaravi puhul liidumaa ravikindlustusfond (Landesgesundheitsfonds), mis on pädev asjaomase isiku elu- või asukohas;

 ◄

iii)  Austria sotsiaalkindlustusasutuste keskliidu (Hauptverband der österreichischen Sozialversicherungsträger) ja Austria kommertskoja (Wirtschaftskammer Österreich) vahel 31. detsembril 2000 sõlmitud kokkuleppega hõlmatud teistes haiglates toimuva ravi puhul nende haiglate jaoks loodud fond;

iv)  Allgemeine Unfallversicherungsanstalt (üldine õnnetusjuhtumikindlustusasutus), Viin, mis võib määrata hüvitisi kõigil juhtudel.

▼B

b)  rahalised hüvitised:

 

i)  kõikidel juhtudel, välja arvatud rakendusmääruse artikli 53 kohaldamine seoses artikliga 77:

Allgemeine Unfallversicherungsanstalt (üldine õnnetuskindlustusamet), Viin;

ii)  rakendusmääruse artikli 53 kohaldamisel seoses artikliga 77:

Hauptverband der österreichischen Sozialversicherungsträger (Austria sotsiaalkindlustusasutuste põhiliit), Viin.

4.  Töötuskindlustus:

asjaomase isiku elu- või viibimiskohas pädevRegionale Geschäftsstelle des Arbeitsmarktservice (tööturuameti kohalik kontor).

▼M13

5.  Perehüvitised:

asjaomase isiku elu- või viibimiskohajärgne Finanzamt (maksuamet).

 

▼A1

S.   POOLA



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

▼M11

a)  mitterahalised hüvitised:

Narodowy Fundusz Zdrowia – Oddział Wojewódzki (riiklik haigekassa – piirkondlik harukontor) piirkonnas, kus kõnealune isik elab või viibib;

▼A1

b)  rahalised hüvitised:

 

i)  töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, välja arvatud talupidajad:

Zakład Ubezpieczeń Społecznych'i (sotsiaalkindlustusamet - ZUS) allasutused, kelle tööpiirkonnas on elu- või viibimiskoht;

ii)  talupidajate puhul:

Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumajanduslik sotsiaalkindlustusfond - KRUS) kohalikud asutused, kelle tööpiirkonnas on elu- või viibimiskoht.

▼M11

2.  Invaliidsus-, vanadus-, toitjakaotus-(pension):

▼M13

a)  isikute puhul, kes hiljuti töötasid töölepingu alusel või olid füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a füüsilisest isikust ettevõtjast talupidajad ning elukutseliste sõjaväelaste puhul, kes on teenistuse lõpetanud, v.a alapunktides c, d ja e nimetatud isikute puhul:

1.  Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet – ZUS) – harukontor Łódźis – isikute puhul, kellel on täitunud Poola ja välisriigi kindlustusperioodid, sealhulgas hiljuti Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Kreekas, Küprosel või Maltal lõppenud perioodid;

2.  Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet – ZUS) – harukontor Nowy Sączis – isikutele, kellel on täitunud:

a)  üksnes Poola kindlustusperioodid ja kes elavad Austria, Tšehhi Vabariigi, Ungari, Slovakkia või Sloveenia territooriumil;

b)  Poola ja välisriigi kindlustusperioodid, sealhulgas hiljuti Austrias, Tšehhi Vabariigis, Ungaris, Slovakkiass või Sloveenias lõppenud perioodid;

3.  Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet – ZUS) – harukontor Opoles – isikute puhul, kellel on täitunud Poola ja välisriigi kindlustusperioodid, sealhulgas hiljuti Saksamaal lõppenud perioodid;

4.  Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet – ZUS) – harukontor Szczecinis – isikute puhul, kellel on täitunud Poola või välisriigi kindlustusperioodid, sealhulgas hiljuti Taanis, Soomes, Rootsis, Leedus, Lätis või Eestis lõppenud perioodid;

5.  Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet – ZUS) – I Oddział w Warszawie – Centralne Biuro Obsługi Umów Międzynarodowych (I harukontor Varssavis – rahvusvaheliste lepingute keskus) – isikute puhul, kellel on täitunud Poola ja välisriigi kindlustusperioodid, sealhulgas hiljuti Belgias, Prantsusmaal, Madalmaades, Luksemburgis, Iirimaal või Ühendkuningriigis lõppenud perioodid.

▼M11

b)  isikute puhul, kes hiljuti olid füüsilisest isikust talupidajad ja kes ei ole olnud elukutselised sõjaväelased nagu alapunktides c, d ja e märgitud:

1.  Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumeeste sotsiaalkindlustuse fond – KRUS) – piirkondlik harukontor, Warszawa – isikutele, kelle Poola või välisriigi kindlustusperiood on lõppenud, sealhulgas periood, mis lõppes hiljuti: Austrias, Taanis, Soomes või Rootsis,

2.  Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumeeste sotsiaalkindlustuse fond – KRUS) – piirkondlik harukontor Tomaszów Mazowieckis – isikutele, kelle Poola või välisriigi kindlustusperiood on lõppenud, sealhulgas periood, mis lõppes hiljuti: Hispaanias, Itaalias või Portugalis,

3.  Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumeeste sotsiaalkindlustuse fond – KRUS) – piirkondlik harukontor Częstochowas – isikutele, kelle Poola või välisriigi kindlustusperiood on lõppenud, sealhulgas periood, mis lõppes hiljuti: Prantsusmaal, Belgias, Luksemburgis või Madalmaades,

4.  Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumeeste sotsiaalkindlustuse fond – KRUS) – piirkondlik harukontor Nowy Sączis – isikutele, kelle Poola või välisriigi kindlustusperiood on lõppenud, sealhulgas periood, mis lõppes hiljuti: Tšehhi Vabariigis, Eestis, Lätis, Ungaris, Sloveenias, Slovakkias või Leedus,

5.  Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumeeste sotsiaalkindlustuse fond – KRUS) – piirkondlik harukontor Poznańis – isikutele, kelle Poola või välisriigi kindlustusperiood on lõppenud, sealhulgas periood, mis lõppes hiljuti: Ühendkuningriigis, Iirimaal, Kreekas, Maltal või Küprosel,

6.  Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumeeste sotsiaalkindlustuse fond – KRUS) – piirkondlik harukontor Ostrówis – isikutele, kelle Poola või välisriigi kindlustusperiood on lõppenud, sealhulgas periood, mis lõppes hiljuti:

c)  elukutseliste sõjaväelaste puhul seoses teenistusajaga Poolas ning kindlustusperioodiga välismaal:

Wojskowe Biuro Emerytalne w Warszawie (sõjaväelaste pensioniamet, Varssavi), kui tegemist on pädeva asutusega lisa 2 punkti 2 alapunkti c kohaselt;

d)  Politsei-, kaitseväe-, sisejulgeoleku-, välisluure- (julgeolekuteenistus), piirivalve-, valitsuse julgeolekubüroo ja tuletõrjeteenistuse ametnike puhul seoses teenistusajaga Poolas ning kindlustusperioodiga välismaal:

Zakład Emerytalno-Rentowy Ministerstwa Spraw Wewnętrznych i Administracji w Warszawie (sise- ja haldusministeeriumi pensioniamet, Varssavi), kui tegemist on pädeva asutusega lisa 2 punkti 2 alapunkti d kohaselt;

e)  vanglaametnike puhul seoses teenistusajaga Poolas ning kindlustusperioodiga välismaal:

Biuro Emerytalne Służby Więziennej w Warszawie (vanglaametnike pensioniamet, Varssavi), kui tegemist on pädeva asutusega lisa 2 punkti 2 alapunkti e kohaselt;

f)  kohtunike ja süüdistajate puhul:

justiitsministeeriumi eriüksused;

▼M13

g)  isikute puhul, kellel on täitunud üksnes välisriigi kindlustusperioodid:

1.  Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet – ZUS) – harukontor Łódźis – isikute puhul, kellel on täitunud välisriigi kindlustusperioodid, sealhulgas hiljuti Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Kreekas, Küprosel või Maltal lõppenud perioodid;

2.  Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet – ZUS) – harukontor Nowy Sączis – isikute puhul, kellel on täitunud välisriigi kindlustusperioodid, sealhulgas hiljuti Austrias, Tšehhi Vabariigis, Ungaris, Slovakkiass või Sloveenias lõppenud perioodid;

3.  Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet – ZUS) – harukontor Opoles – isikute puhul, kellel on täitunud välisriigi kindlustusperioodid, sealhulgas hiljuti Saksamaal lõppenud perioodid;

4.  Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet – ZUS) – harukontor Szczecinis – isikute puhul, kellel on täitunud välisriigi kindlustusperioodid, sealhulgas hiljuti Taanis, Soomes, Rootsis, Leedus, Lätis või Eestis lõppenud perioodid;

5.  Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet – ZUS) – I Oddział w Warszawie – Centralne Biuro Obsługi Umów Międzynarodowych (I harukontor Varssavis – rahvusvaheliste lepingute keskus) – isikute puhul, kellel on täitunud välisriigi kindlustusperioodid, sealhulgas hiljuti Belgias, Prantsusmaal, Madalmaades, Luksemburgis, Iirimaal või Ühendkuningriigis lõppenud perioodid.

▼M11

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a)  mitterahalised hüvitised:

Narodowy Fundusz Zdrowia – Oddział Wojewódzki (riiklik haigekassa – piirkondlik harukontor) piirkonnas, kus kõnealune isik elab või viibib.

b)  rahaline hüvitis:

 

i)  haigusjuhtumi korral:

— Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet – ZUS) harukontorid vastavalt valdkondadele koos elu- või viibimiskoha järgse kohtualluvusega;

— Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumeeste sotsiaalkindlustuse fond – KRUS) piirkondlikud harukontorid koos elu- või viibimiskoha järgse kohtualluvusega;

▼M13

ii)  toitja töövõimetus või surm:

 

—  isikute puhul, kes hiljuti töötasid töölepingu alusel või olid füüsilisest isikust ettevõtjad (v.a füüsilisest isikust ettevõtjast talupidajad):

sotsiaalkindlustusameti üksused (Zakład Ubezpieczeń Społecznych), loetletud punkti 2 alapunktis a,

—  isikute puhul, kes hiljuti olid füüsilisest isikust ettevõtjast talupidajad:

põllumeeste sotsiaalkindlustusfondi üksused (Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego), loetletud punkti 2 alapunktis b,

—  elukutseliste sõjaväelaste puhul Poola sõjaväeteenistusperioodid, juhul kui viimane periood on olnud sõjaväeteenistusperiood, ning välisriigi kindlustusperioodid:

Wojskowe Biuro Emerytalne w Warszawie (sõjaväelaste pensioniamet Varssavis), kui tegemist on pädeva asutusega lisa 2 punkti 3 alapunkti b punkti ii kolmanda taande kohaselt,

—  punkti 2 alapunktis d nimetatud ohvitseride puhul Poola sõjaväeteenistusperioodid, juhul kui viimane teenistusperiood on möödunud ühes punkti 2 alapunktis d loetletud organisatsioonidest, ning välisriigi kindlustusperioodid:

Zakład Emerytalno-Rentowy Ministerstwa Spraw Wewnętrznych i Administracji w Warszawie (sise- ja haldusministeeriumi pensioniamet Varssavis), kui tegemist on pädeva asutusega lisa 2. punkti 3 alapunkti b punkti ii neljanda taande kohaselt,

—  vanglaametnike puhul Poola teenistusperioodid, juhul kui viimane periood on olnud teenistusperiood vanglas, ning välisriigi kindlustusperioodid:

Biuro Emerytalne Służby Więziennej w Warszawie (vanglaametnike pensioniamet Varssavis), kui tegemist on pädeva asutusega lisa 2 punkti 3 alapunkti b punkti ii viienda taande kohaselt,

—  kohtunike ja süüdistajate puhul:

justiitsministeeriumi eriüksused,

—  isikute puhul, kellel on täitunud üksnes välisriigi kindlustusperioodid:

sotsiaalkindlustusameti üksused (Zakład Ubezpieczeń Społecznych) loetletud punkti 2 alapunktis g.

▼A1

4.  Matusetoetused:

a)  töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul (välja arvatud talupidajad) ning töötushüvitist saama õigustatud töötute puhul:

Zakład Ubezpieczeń Społecznych'i (sotsiaalkindlustusamet - ZUS) allasutused, kelle tööpiirkonnas on elukoht;

b)  talupidajate puhul:

Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumajanduslik sotsiaalkindlustusfond - KRUS) kohalikud asutused, kelle tööpiirkonnas on talupidaja kindlustamise koht;

▼M11

c)  elukutseliste sõjaväelaste puhul:

kaitseministeeriumi eriüksused;

d)  politsei-, tuletõrjeteenistuse, piirivalve-, sisejulgeoleku- ja välisluure- ning valitsuse julgeolekubüroo ametnike puhul:

sise- ja haldusministeeriumi eriüksused;

e)  vanglaametnike puhul:

justiitsministeeriumi eriüksused.

▼A1

f)  kohtunike ja prokuröride puhul:

justiitsministeeriumi eritalitused;

▼M11

g)  pensionäride puhul, kel on õigus hüvitistele sotsiaalkindlustussüsteemis seoses töötamisega töölepingu alusel või füüsilisest isikust ettevõtjana, v.a füüsilisest isikust talupidajad:

— sotsiaalkindlustusameti üksused (Zakład Ubezpieczeń Społecznych) loetletud punkti 2 alapunktis a;

— Pensionäride puhul, kel on õigus hüvitistele sotsiaalkindlustussüsteemis seoses töötamisega füüsilisest isikust talupidajana:

— 

— põllumeeste sotsiaalkindlustusfondi üksused (Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego) loetletud punkti 2 alapunktis b;

— pensionäride puhul, kel on õigus hüvitistele pensionikaitsesüsteemis elukutselistele sõjaväelastele:

— 

— Wojskowe Biuro Emerytalne w Warszawie (sõjaväelaste pensioniamet, Varssavi);

— pensionäride puhul, kel on õigus hüvitistele pensionikaitsesüsteemis ametnikele, nimetatud punkti 2 alapunktis d:

— 

— Zakład Emerytalno-Rentowy Ministerstwa Spraw Wewnętrznych i Administracji w Warszawie (sise- ja haldusministeeriumi pensioniamet, Varssavi);

— pensionäride puhul, kel on õigus hüvitistele pensionikaitsesüsteemis vanglaametnikele:

— 

— Biuro Emerytalne Służby Więziennej w Warszawie (vanglaametnike pensioniamet, Varssavi);

— pensionäride puhul, kel on õigus hüvitistele pensionikaitsesüsteemis kohtunikele ja süüdistajatele:

— 

— justiitsministeeriumi eriüksused;

— isikute puhul, kes saavad pensioni eranditult välisriigist:

— 

— sotsiaalkindlustusameti üksused (Zakład Ubezpieczeń Społecznych) loetletud punkti 2 alapunktis g.

▼A1

h)  pensionieelseid hüvitisi ja toetusi saavate isikute puhul:

wojewódzkie urzędy pracy (vojevoodkondade tööhõiveametid), kelle tööpiirkonnas on isiku elu- või viibimiskoht.

5.  Töötus:

▼M11

a)  mitterahalised hüvitised:

kasa chorych (haigekassa), kus isik on kindlustatud või registreeritud;

▼A1

b)  rahalised hüvitised:

wojewódzkie urzędy pracy (vojevoodkondade tööhõiveametid), kelle tööpiirkonnas on isiku elu- või viibimiskoht.

▼M11

6.  Perehüvitised:

sotsiaalpoliitika piirkondlik keskus, mis on pädev otsustama isiku õiguste üle hüvitistele seoses isiku elu- või viibimiskohaga.

▼A1

T.   PORTUGAL

▼B



I.  Mandri-Portugal

▼M8

1.  Haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning perehüvitised (mitterahaliste haigus-, rasedus- ja sünnitushüvitiste kohta vt ka lisa 10):

Instituto de Solidariedade e Segurança Social: Centro Distrital de Solidariedade e Segurança Social (solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusinstituut: piirkondlik solidaarsus- ja sotsiaalkindlustuskeskus) kohas, kus asjaomane isik elab või viibib.

2.  Invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus:

Instituto de Solidariedade e Segurança Social: Centro Nacional de Pensões, Lisboa, e Centro Distrital de Solidariedade e Segurança Social (solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusinstituut: riiklik pensionikeskus, Lissabon, ja piirkondlik solidaarsus- ja sotsiaalkindlustuskeskus) kohas, kus asjaomane isik elab või viibib.

▼B

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

►M1  Centro Nacional de Protecção contra os Riscos Profissionais (riiklik tööohutuskindlustuse keskus). ◄

4.  Töötushüvitised:

 

a)  taotluse vastuvõtmine ja tööhõivega seotud asjaolude kontrollimine (nt töötusperioodi kinnitamine, töötuse klassifitseerimine, olukorra kontroll):

asjaomase isiku elukoha järgneCentro de Emprego (tööhõivekeskus);

▼M8

b)  töötuskindlustushüvitiste määramine ja maksmine (nt hüvitise saamise õiguse tingimuste kontrollimine, summa ja kestuse kindlaksmääramine, olukorra kontrollimine maksmise jätkamiseks, peatamiseks või lõpetamiseks):

Instituto de Solidariedade e Segurança Social: Centro Distrital de Solidariedade e Segurança Social (solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusinstituut: piirkondlik solidaarsus- ja sotsiaalkindlustuskeskus) kohas, kus asjaomane isik elab.

5.  Hüvitised mitteosamakselisest sotsiaalkindlustusskeemist:

Instituto de Solidariedade e Segurança Social: Centro Distrital de Solidariedade e Segurança Social (solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusinstituut: piirkondlik solidaarsus- ja sotsiaalkindlustuskeskus) kohas, kus asjaomane isik elab.

▼B

II.  Madeira autonoomne piirkond

▼M8

1.  Haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning perehüvitised (mitterahalisi haigus-, rasedus- ja sünnitushüvitisi vt ka lisa 10):

Centro de Segurança Social da Madeira (Madeira sotsiaalkindlustuskeskus), Funchal.

2.a)  Invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus:

Centro de Segurança Social da Madeira (Madeira sotsiaalkindlustuskeskus), Funchal;

b)  invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus põllumajandustöötajate sotsiaalkindlustuse eriskeemi raames:

Centro de Segurança Social da Madeira (Madeira sotsiaalkindlustuskeskus), Funchal.

▼B

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

►M1  Centro Nacional de Protecção contra os Riscos Profissionais (riiklik tööohutuskindlustuse keskus). ◄

4.  Töötushüvitised:

 

▼M8

a)  avalduste vastuvõtmine ja tööolukorra kontrollimine (nt tööperioodide kinnitamine, töötuse klassifitseerimine, olukorra kontrollimine):

Instituto Regional de Emprego: Centro Regional de Emprego (piirkondlik tööhõiveinstituut: piirkondlik tööhõivekeskus), Funchal;

b)  töötuskindlustushüvitiste määramine ja maksmine (nt hüvitise saamise õiguse tingimuste kontrollimine, summa ja kestuse kindlaksmääramine, olukorra kontrollimine maksmise jätkamiseks, peatamiseks või lõpetamiseks):

Centro de Segurança Social da Madeira (Madeira sotsiaalkindlustuskeskus), Funchal.

5.  Hüvitised mitteosamakselisest sotsiaalkindlustusskeemist:

Centro de Segurança Social da Madeira (Madeira sotsiaalkindlustuskeskus), Funchal.

▼B

III.  Assooride autonoomne piirkond

▼M8

1.  Haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning perehüvitised (mitterahalisi haigus-, rasedus- ja sünnitushüvitisi vt ka lisa 10):

Instituto de Gestão dos Regimes de Segurança Social: Centro de Prestações Pecuniárias (sotsiaalkindlustusskeemide haldamise instituut: rahaliste hüvitiste keskus) kohas, kus asjaomane isik elab või viibib.

2.a)  Invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus:

Instituto de Gestão de Regimes de Segurança Social: Centro Coordenador de Prestações Diferidas (sotsiaalkindlustusskeemide haldamise instituut: edasilükatud hüvitiste koordineerimiskeskus), Angra do Heroísmo;

b)  invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus põllumajandustöötajate sotsiaalkindlustuse eriskeemi raames:

Instituto de Gestão de Regimes de Segurança Social: Centro Coordenador de Prestações Diferidas (sotsiaalkindlustusskeemide haldamise instituut: edasilükatud hüvitiste koordineerimiskeskus), Angra do Heroísmo.

▼B

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

►M1  Centro Nacional de Protecção contra os Riscos Profissionais (riiklik tööohutuskindlustuse keskus). ◄

4.  Töötushüvitised:

 

▼M8

a)  avalduste vastuvõtmine ja tööolukorra kontrollimine (nt tööperioodide kinnitamine, töötuse klassifitseerimine, olukorra kontrollimine):

Agência para a Qualificação e Emprego (erialase ettevalmistuse ja tööhõive agentuur) kohas, kus asjaomane isik elab;

b)  töötuskindlustushüvitiste määramine ja maksmine (nt hüvitise saamise õiguse tingimuste kontrollimine, summa ja kestuse kindlaksmääramine, olukorra kontrollimine maksmise jätkamiseks, peatamiseks või lõpetamiseks):

Centro de Prestações Pecuniárias (rahaliste hüvitiste keskus) kohas, kus asjaomane isik elab.

5.  Hüvitised mitteosamakselisest sotsiaalkindlustusskeemist:

Instituto de Gestão dos Regimes de Segurança Social: Centro de Prestações Pecuniárias (sotsiaalkindlustusskeemide haldamise instituut: rahaliste hüvitiste keskus) kohas, kus asjaomane isik elab.

▼A1

U.   SLOVEENIA



1.  Rahalised hüvitised:

a)  haigus- ja matusetoetused:

Območna enota Zavoda za zdravsteno zavarovanje Slovenije (Sloveenia tervisekindlustusameti kohalik asutus);

b)  vanadus, invaliidsus ja toitjakaotus:

Zavod za pokojninsko in invalidsko zavarovanje Slovenije (Sloveenia pensioni- ja invaliidsuskindlustusamet), Ljubljana;

c)  töötus:

Območna enota Zavoda Republike Slovenije za zaposlovanje (Sloveenia tööturuameti kohalik asutus);

▼M11

d)  perehüvitised ning raseduse ja sünnituse korral antavad hüvitised:

Center za socialno delo Ljubljana Bežigrad – Centralna enota za starševsko varstvo in družinske prejemke (sotsiaaltöö keskus Ljubljana Bežigrad – vanemlike õiguste kaitse ja perehüvitiste kesküksus).

▼A1

2.  Mitterahalised hüvitised:

haigus ning rasedus ja sünnitus:

Območna enota Zavoda za zdravsteno zavarovanje Slovenije (Sloveenia tervisekindlustusameti kohalik asutus).

▼M11

V.   SLOVAKKIA



1.  Haigus, rasedus ja sünnitus, invaliidsus:

A.  Mitterahalised hüvitised:

 

a)  üldiselt:

Sociálna poist’ovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

b)  Slovakkia Vabariigi relvajõudude elukutseliste sõjaväelaste puhul:

Vojenský úrad sociálneho zabezpečenia (relvajõudude sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

c)  isikute puhul, kes kuuluvad politseijõududesse:

Rozpočtové a príspevkové organizácie Policajného zboru v rámci Ministerstva vnútra Slovenskej republiky (politseijõudude eelarvelised ja osamakselised organisatsioonid Slovakkia Vabariigi siseministeeriumi haldusalas);

d)  isikute puhul, kes kuuluvad raudteepolitseijõududesse:

Generálne riaditeľstvo Železničnej polície (raudteepolitseijõudude peadirektoraat), Bratislava;

e)  Slovakkia teabeteenistuse töötajate puhul:

Slovenská informačná služba (Slovakkia teabeteenistus), Bratislava;

f)  kohtu- ja vanglaametnike puhul:

Generálne riaditel’stvo Zboru väzenskej a justičnej stráže, Útvar sociálneho zabezpečenia zboru (kohtu- ja vanglaametnike peadirektoraat, sotsiaalkindlustuse osakond), Bratislava;

g)  tolliametnike puhul:

Colné riaditeľstvo Slovenskej republiky (Slovakkia Vabariigi tolliametnike direktoraat), Bratislava;

h)  siseriikliku julgeolekuameti töötajate puhul:

Národný bezpečnostný úrad (siseriiklik julgeolekuamet), Bratislava.

B.  Mitterahalised hüvitised:

ravikindlustusseltsid.

2.  Vanadus- ning toitjakaotustoetused:

a)  üldiselt:

Sociálna poisťovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

b)  Slovakkia Vabariigi relvajõudude elukutseliste sõjaväelaste ja raudteelaste puhul:

Vojenský úrad sociálneho zabezpečenia (relvajõudude sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

c)  isikute puhul, kes kuuluvad politseijõududesse:

Ministerstvo vnútra Slovenskej republiky (Slovakkia Vabariigi siseministeerium), Bratislava;

d)  isikute puhul, kes kuuluvad raudteepolitseijõududesse:

Generálne riaditeľstvo Železničnej polície (raudteepolitseijõudude peadirektoraat), Bratislava;

e)  Slovakkia teabeteenistuse töötajate puhul:

Slovenská informačná služba (Slovakkia teabeteenistus), Bratislava;

f)  kohtu- ja vanglaametnike puhul:

Generálne riaditeľstvo Zboru väzenskej a justičnej stráže, Útvar sociálneho zabezpečenia zboru (kohtu- ja vanglaametnike peadirektoraat, sotsiaalkindlustuse osakond), Bratislava;

g)  tolliametnike puhul:

Colné riaditeľstvo Slovenskej republiky (Slovakkia Vabariigi tolliametnike direktoraat), Bratislava;

h)  siseriikliku julgeolekuameti töötajate puhul:

Národný bezpečnostný úrad (siseriiklik julgeolekuamet), Bratislava.

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

A.  Mitterahalised hüvitised:

 

a)  üldiselt:

Sociálna poisťovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

b)  Slovakkia Vabariigi relvajõudude elukutseliste sõjaväelaste ja raudteelaste puhul:

Vojenský úrad sociálneho zabezpečenia (relvajõudude sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

c)  isikute puhul, kes kuuluvad politseijõududesse:

Rozpočtové a príspevkové organizácie Policajného zboru v rámci Ministerstva vnútra Slovenskej republiky (politseijõudude eelarvelised ja osamakselised organisatsioonid Slovakkia Vabariigi siseministeeriumi haldusalas);

d)  isikute puhul, kes kuuluvad raudteepolitseijõududesse:

Generálne riaditeľstvo Železničnej polície (raudteepolitseijõudude peadirektoraat), Bratislava;

e)  Slovakkia teabeteenistuse töötajate puhul:

Slovenská informačná služba (Slovakkia teabeteenistus), Bratislava;

f)  kohtu- ja vanglaametnike puhul:

Generálne riaditeľstvo Zboru väzenskej a justičnej stráže, Útvar sociálneho zabezpečenia zboru (kohtu- ja vanglaametnike peadirektoraat, sotsiaalkindlustuse osakond), Bratislava;

g)  tolliametnike puhul:

Colné riaditeľstvo Slovenskej republiky (Slovakkia Vabariigi tolliametnike direktoraat), Bratislava;

h)  siseriikliku julgeolekuameti töötajate puhul:

Národný bezpečnostný úrad (siseriiklik julgeolekuamet), Bratislava.

4.  Matusetoetused:

a)  matusetoetus üldiselt:

Úrady práce, sociálnych vecí a rodiny (töö-, sotsiaal- ja perekonnaametid) pädevus vastavalt surnud isiku elu- või viibimiskohale;

b)  Slovakkia Vabariigi relvajõudude elukutseliste sõjaväelaste puhul:

Vojenský úrad sociálneho zabezpečenia (relvajõudude sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

c)  isikute puhul, kes kuuluvad politseijõududesse:

Rozpočtové a príspevkové organizįcie Policajného zboru v rámci Ministerstva vnútra Slovenskej republiky (politseijõudude eelarvelised ja osamakselised organisatsioonid Slovakkia Vabariigi siseministeeriumi haldusalas);

d)  isikute puhul, kes kuuluvad raudteepolitseijõududesse:

Generálne riaditeľstvo Železničnej polície (raudteepolitseijõudude peadirektoraat), Bratislava;

e)  Slovakkia teabeteenistuse töötajate puhul:

Slovenská informačná služba (Slovakkia teabeteenistus), Bratislava;

f)  kohtu- ja vanglaametnike puhul:

Generálne riaditeľstvo Zboru väzenskej a justičnej stráže, Útvar sociálneho zabezpečenia zboru (kohtu- ja vanglaametnike peadirektoraat, sotsiaalkindlustuse osakond), Bratislava;

g)  tolliametnike puhul:

Colné riaditeľstvo Slovenskej republiky (Slovakkia Vabariigi tolliametnike direktoraat), Bratislava;

h)  siseriikliku julgeolekuameti töötajate puhul:

Národný bezpečnostný úrad (siseriiklik julgeolekuamet), Bratislava.

5.  Töötus:

Sociálna poist’ovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

6.  Perehüvitised:

Úrady práce, sociálnych vecí a rodiny (töö-, sotsiaal- ja perekonnaametid) pädevus vastavalt taotleja elu- või viibimiskohale.

▼A1

W.   SOOME

▼B



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a)  rahalised hüvitised:

Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet) ►M2  , Helsinki ◄ ;

b)  mitterahalised hüvitised:

 

▼M2

i)  ravikindlustushüvitised ja sotsiaalkindlustusasutuse taastusmeetmed:

Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (sotsiaalkindlustusasutus);

▼B

ii)  riigi tervishoiu- ja haiglateenused:

kohalikud üksused, mis skeemi alusel teenuseid osutavad.

2.  Vanadus, invaliidsus, toitjakaotus (pensionid):

a)  rahvapensionid:

Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet) ►M2  , Helsinki ◄ ;

b)  töökohajärgsed pensionid:

Eläketurvakeskus/Pensionskyddscentralen (pensionikindlustuskeskus), Helsinki.

▼M2

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

Tapaturmavakuutuslaitosten liitto/Olycksfallsförsekringsanstalternas förbund (õnnetusjuhtumikindlustusasutuste liit), Helsingi.

▼B

4.  Töötus:

a)  põhiskeem:

Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet) ►M2  , Helsinki ◄ ;

b)  töötasust sõltuvate hüvitistega skeem:

 

i)  artikli 69 korral:

Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet) ►M2  , Helsinki ◄ ;

ii)  muudel puhkudel:

pädev töötushüvitisfond, kus asjaomane isik on kindlustatud.

5.  Perehüvitised:

Kansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (riigi pensioniamet) ►M2  , Helsinki ◄ .

▼A1

X.   ROOTSI

▼B



1.  Kõikide riskide, v.a töötushüvitiste puhul:

elu- või viibimiskohajärgne sotsiaalkindlustusamet;

2.  Töötushüvitiste puhul:

elu- või viibimiskohajärgne riigi tööamet.

▼A1

Y.   ÜHENDKUNINGRIIK

▼B



1.  Mitterahalised hüvitised:

— Suurbritannia ja Põhja-Iiri:

ametiasutused, kes määravad riigi terviseameti hüvitisi;

▼M6

— Gibraltar:

Gibraltar Health Authority (Gibraltari Tervishoiuamet), 17 Johnstone's Passage, Gibraltar.

▼M9

2.  Rahalised hüvitised (v.a perehüvitised):

Suurbritannia:

Department for Work and Pensions, The Pension Service, International Pension Centre (töö- ja pensioniministeeriumi pensionitalituse rahvusvaheline pensionikeskus) Tyneview Park, Newcastle upon Tyne NE98 1 BA,

Põhja-Iirimaa:

Department for Social Development, Northern Ireland Social Security Agency, Network Support Branch, Overseas Benefits Unit (sotsiaalse arengu ministeeriumi Põhja-Iiri sotsiaalkindlustusameti tugivõrgustiku osakonna välismaiste hüvitiste üksus), Block 2, Stormont Estate, Belfast BT4 3SJ;

Gibraltar:

Department of Social Services (sotsiaalteenuste ministeerium), 23 Mackintosh Square, Gibraltar.

3.  Perehüvitised:

Määruse artiklite 73 ja 74 kohaldamisel:

 

Suurbritannia:

Inland Revenue, Child Benefit Office of Great Britain (maksuameti Suurbritannia lastetoetusasutus), Newcastle upon Tyne, NE88 1 AA;

Inland Revenue, Tax Credit Office (maksuameti maksuümberarvutusasutus), Preston, PR1 0SB;

Põhja-Iirimaa:

Inland Revenue, Tax Credit Office (maksuameti maksuümberarvutusasutus), Dorchester House, Great Victoria Street, Belfast, BT2 7WF;

Inland Revenue, Child Benefit Office (NI) [maksuameti Põhja-Iirimaa lastetoetusasutus], Windsor House, 9-15 Bedford Street, Belfast, BT2 7UW;

Gibraltar:

Department of Social Services (sotsiaalteenuste ministeerium), 23 Mackintosh Square, Gibraltar.

▼B




LISA 4 (A) (B) (2) (3) (7) (9) (12) (13) (14) (15)

KONTAKTASUTUSED

(Rakendusmääruse artikli 3 lõige 1, artikli 4 lõige 4 ja artikkel 122)

A.   BELGIA



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a)  üldiselt:

Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles —Rijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel);

b)  meremeeste puhul:

Caisse de Secours et de prévoyance en faveur des marins —Hulp- en voorzorgskas voor zeevarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen;

c)  välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

d)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel).

2.  Invaliidsus

a)  üldinvaliidsus:

Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles —Rijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel);

b)  spetsiaalne invaliidsuskindlustusskeem kaevurite puhul:

Fonds national de retraite des ouvriers-mineurs, Bruxelles —Nationaal pensioenfonds voor mijnwerkers, Brussel — (riigi kaevurite pensionifond, Brüssel);

c)  meremeeste invaliidsuskindlustusskeem:

Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marins —Hulp- en voorzorgskas voor zeevarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen;

d)  välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute invaliidsus:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

e)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate invaliidsus:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel).

3.  Vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a)  rakendusmääruse artiklite 41–43 ja 45–50 kohaldamisel:

 

i)  tööliste, bürootöötajate, kaevurite ja meremeeste puhul:

Office national des pensions, Bruxelles —Rijksdienst voor pensioenen, Brussel — (riigi pensioniamet, Brüssel);

ii)  füüsilisest isikust ettevõtjate puhul:

Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, Bruxelles —Rijksinstituut voor de sociale verzekeringen der zelfstandigen, Brussel — (riigi füüsilisest isikutest ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

iii)  välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

iv)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

b)  rakendusmääruse artikli 45 (väljamakseasutus), artikli 53 lõike 1, artikli 110 ning artikli 111 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel:

 

i)  tööliste, bürootöötajate, kaevurite, meremeeste ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul:

Office national des pensions, Bruxelles —Rijksdienst voor pensioenen, Brussel — (riigi pensioniamet, Brüssel);

ii)  välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

iii)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel).

4.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a)  tööõnnetused:

Fonds des accidents du travail, Bruxelles —Fonds voor arbeidsongevallen, Brussel — (tööõnnetuste fond, Brüssel);

 

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

b)  kutsehaigused:

►M1  Ministère des affaires sociales, de la santé publique et de l'environnement (sotsiaal-, tervishoiu- ja keskkonnaministeerium), Brüssel; ◄

5.  Matusetoetused:

a)  üldiselt:

Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles —Rijksinstituut voor ziekte- en invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel);

b)  meremeeste puhul:

Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marins —Hulp- en voorzorgskas voor zeevarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen;

c)  välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel— (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

d)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel).

6.  Töötus:

a)  üldiselt:

Office national de l'emploi, Bruxelles —Rijksdienst voor arbeidsvoorziening, Brussel — (riigi tööhõiveamet, Brüssel);

b)  meremeeste puhul:

Pool des marins de la marine marchande —Pool van de zeelieden ter koopvaardij — (merekaubandusühisus), Antwerpen.

7.  Perehüvitised:

a)  töötajate puhul:

Office national des allocations familiales pour travailleurs salariés, Bruxelles —Rijksdienst voor kinderbijslag voor werknemers, Brussel — (riigi töötajate perehüvitiste amet, Brüssel);

b)  füüsilisest isikust ettevõtjate puhul:

Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, Bruxelles —Rijksinstituut voor de sociale verzekeringen der zelfstandigen, Brussel — (riigi füüsilisest isikutest ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet);

c)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel).

▼A1

B.   TŠEHHI VABARIIK



1.  Mitterahalised hüvitised:

Centrum mezistátních úhrad (rahvusvaheliste maksete keskus), Praha.

2.  Rahalised hüvitised:

a)  haigus ning rasedus ja sünnitus:

Česká správa sociálního zabezpečení (Tšehhi sotsiaalkindlustusamet), Praha ja kohalikud üksused;

b)  invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus (pensionid):

Česká správa sociálního zabezpečení (Tšehhi sotsiaalkindlustusamet), Praha ja kohalikud üksused;

c)  tööõnnetused ja kutsehaigused, mille eest maksab tööandja:

Ministerstvo práce a sociálních věcí (töö- ja sotsiaalministeerium), Praha;

d)  töötus:

Ministerstvo práce a sociálních věcí - Správa služeb zaměstnanosti (töö- ja sotsiaalministeerium - tööturuteenuste amet), Praha;

e)  pere- ja muud hüvitised:

Ministerstvo práce a sociálních věcí (töö- ja sotsiaalministeerium), Praha.

▼A1

C.   TAANI



▼M9

1.a)  Mitterahalised haigus-, rasedus- ja sünnitushüvitised:

Indenrigs- og Sundhedsministeriet (sise- ja tervishoiuministeerium), Kopenhaagen.

▼B

b)  rahalised haigus-, rasedus- ja sünnitushüvitised:

►M2  Den Sociale Sikringsstyrelse (sotsiaalkindlustusamet), Kopenhaagen. ◄

2.  Sotsiaalpensione käsitlevates õigusaktides ettenähtud pensionid ja hüvitised:

►M2  Den Sociale Sikringsstyrelse (sotsiaalkindlustusamet), Kopenhaagen. ◄

▼M3

2a.  Avalike teenistujate pensione käsitlevate õigusaktide alusel makstavad pensionid:

Finansministeriet, Økonomistyrelsen (rahandusministeerium, finantskorralduse ja haldusküsimuste amet), Københaven.

▼B

3.  Rehabilitatsioonitoetused:

►M2  Den Sociale Sikringsstyrelse (sotsiaalkindlustusamet), Kopenhaagen. ◄

4.  Hüvitised tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral:

Arbejdsskadestyrelsen (riigi tööõnnetuste ja kutsehaiguste amet), Kopenhaagen.

5.  Perehüvitised (peretoetused):

►M2  Den Sociale Sikringsstyrelse (sotsiaalkindlustusamet), Kopenhaagen. ◄

▼M9

6.  Matusetoetused:

Indenrigs- og Sundhedsministeriet (sise- ja tervishoiuministeerium), Kopenhaagen.

7.  Pensionid “loven om Arbejdsmarkedets Tillægspension (ATP)” (töötajate lisapensionide seaduse) alusel:

Den Sociale Sikringsstyrelse (sotsiaalkindlustusamet), Kopenhaagen.

8.  Töötushüvitised:

Arbejdsdirektoratet (tööhõiveamet), Kopenhaagen.

▼A1

D.   SAKSAMAA

▼B



1.  Ravikindlustus:

Deutsche Verbindungsstelle Krankenversicherung — Ausland (Saksa ravikindlustuse sidekeskus — välisriigid), Bonn.

2.  Õnnetuskindlustus:

Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften (tööstuse kutseliitude föderatsioon), St. Augustin.

3.  Tööliste pensionikindlustus:

 

a)  rakendusmääruse artikli 3 lõike 2 kohaldamisel:

Verband deutscher Rentenversicherungsträger (Saksa pensionikindlustusasutuste föderatsioon), Frankfurt Maini ääres;

▼M11

b)  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 51 ja artikli 53 lõike 1 kohaldamiseks ning kõnealuse rakendusmääruse artiklis 55 viidatud pealkirja “väljamaksev organ” all on:

 

i)  tehingud Belgia ja Hispaaniaga:

Landesversicherungsanstalt Rheinprovinz (Rheinprovinzi piirkondlik kindlustusamet), Düsseldorf;

ii)  tehingud Taani, Soome ja Rootsiga:

Landesversicherungsanstalt Schleswig-Holstein (Schleswig-Holsteini piirkondlik kindlustusamet), Lübeck;

iii)  tehingud Eesti, Läti ja Leeduga:

Landesversicherungsanstalt Mecklenburg-Vorpommern (Mecklenburg-Vorpommerni piirkondlik kindlustusamet), Neubrandenburg;

iv)  tehingud Prantsusmaaga:

Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyer või

pädeva asutusena lisa 2 kohaselt, Landesversicherungsanstalt für das Saarland (Saarlandi piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken;

v)  tehingud Kreeka ja Küprosega:

Landesversicherungsanstalt Baden-Württemberg (Baden-Württembergi piirkondlik kindlustusamet), Karlsruhe;

vi)  tehingud Itaaliaga:

Landesversicherungsanstalt Schwaben (Schwabeni piirkondlik kindlustusamet), Augsburg või

pädeva asutusena lisa 2 kohaselt, Landesversicherungsanstalt für das Saarland (Saarlandi piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken;

vii)  tehingud Luksemburgiga:

Landesversicherungsanstalt Rheinland-Pfalz (Rheinland-Pfalzi piirkondlik kindlustusamet), Speyer või

pädeva asutusena lisa 2 kohaselt, Landesversicherungsanstalt für das Saarland (Saarlandi piirkondlik kindlustusamet), Saarbrücken;

viii)  tehingud Maltaga:

Landesversicherungsanstalt Schwaben (Schwabeni piirkondlik kindlustusamet), Augsburg;

ix)  tehingud Madalmaadega:

Landesversicherungsanstalt Westfalen (Westfaleni piirkondlik kindlustusamet), Münster;

x)  tehingud Iirimaa ja Ühendkuningriigiga:

Landesversicherungsanstalt Freie und Hansestadt Hamburg (Freie und Hansestadt Hamburgi piirkondlik kindlustusamet), Hamburg.

xi)  tehingud Poolaga:

Landesversicherungsanstalt Berlin (Berlini piirkondlik kindlustusamet), Berliin;

xii)  tehingud Portugaliga:

Landesversicherungsanstalt Unterfranken (Unterfrankeni piirkondlik kindlustusamet), Würzburg;

xiii)  tehingud Austriaga:

Landesversicherungsanstalt Oberbayern (Oberbayerni piirkondlik kindlustusamet), München;

xiv)  tehingud Slovakkia, Sloveenia ja Tšehhi Vabariigiga:

Landesversicherungsanstalt Niederbayern-Oberpfalz (Niederbayern-Oberpfalzi piirkondlik kindlustusamet), Landshut;

xv)  tehingud Ungariga:

Landesversicherungsanstalt Thüringen (Thüringeni piirkondlik kindlustusamet), Erfurt.

▼B

4.  Bürootöötajate pensionikindlustus:

Bundesversicherungsanstalt für Angestellte (föderaalne bürootöötajate kindlustusamet), Berliin.

5.  Kaevurite pensionikindlustus:

Bundesknappschaft (föderaalne kaevurite kindlustusfond), Bochum.

▼M6

5a.  Avalike teenistujate pensionid:

Bundesversicherungsanstalt für Angestellte (Kantseleitöötajate föderaalne kindlustuskontor), Berlin.

▼M6

6.  Talupidajate vanaduspensionikindlustus:

Gesamtverband der landwirtschaftlichen Alterskassen (Riiklik põllumajanduse vanaduspensionikindlustusfondide liit), Kassel.

▼B

7.  Raua- ja terasetööstuse tööliste täiendav kindlustus:

Landesversicherungsanstalt Saarland, Abteilung Hüttenknappschaftliche Pensionsversicherung (Saarimaa piirkondlik kindlustusamet, raua- ja terasetööstuse tööliste pensionikindlustusosakond), Saarbrücken.

8.  Töötushüvitised ja perehüvitised:

Hauptstelle der Bundesanstalt für Arbeit (föderaalse tööameti peakorter), Nürnberg.

▼M12

9.  Kutseliitude pensioniskeemid:

Arbeitsgemeinschaft Berufsständischer Versorgungseinrichtungen, Köln.

▼M11

E.   EESTI



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

Eesti Haigekassa (Eesti ravikindlustusfond).

2.  Invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid, matusetoetused, pere- ja vanemahüvitised:

Sotsiaalkindlustusamet (Sotsiaalkindlustusamet).

3.  Töötus:

Eesti Töötukassa (Eesti töötuskindlustushüvitise sihtfond).

▼A1

F.   KREEKA



▼M11

1.  Üldiselt:

Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων – Ενιαίο Ταμείο Ασφάλισης Μισθωτών (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Αθήνα (Sotsiaalkindlustusamet – Töötajate ühendatud kindlustusfond (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Ateena).

▼B

2.  Töötushüvitised, peretoetused:

Οργανισμός Απασχολήσεως Εργατικού Δυναμικού (ΟΑΕΔ), Αθήνα (tööhõiveamet, Ateena).

3.  Meremeeste puhul:

Ναυτικό Απομαχικό Ταμείο (NAT), Πειραιάς (meremeeste pensionifond, Pireus).

▼M3

4.  Riikliku pensioni saajad:

Γευικό Λογιστήριο του Κρaτους (üldine raamatupidamisamet), Ateena.

▼A1

G.   HISPAANIA

▼B



►M3  

1.  Kõik sotsiaalkindlustusskeemi kuuluvad skeemid, välja arvatud meremeeste skeem ning avalike teenistujate, sõjaväelaste ja kohtuteenistujate skeem, ning kõik juhtumid, välja arvatud töötus:

 ◄

Instituto Nacional de Seguridad Social (riigi sotsiaalkindlustusamet), Madrid.

2.  “Meremeeste eriskeemi” puhul ja kõikide juhtumite puhul:

Instituto Social de la Marina (meremeeste sotsiaalamet), Madrid.

▼M11

3.  Töötushüvitiste puhul, v.a meremehed:

Servicio Público de Empleo Estatal. INEM, Madrid (riigi tööturuasutus. INEM, Madrid).

4.  Mitteosamakselise vanaduspensioni ja invaliidsuspensioni puhul:

Instituto de Mayores y Servicios Sociales, Madrid (vanurite ja sotsiaalteenuste amet, Madrid).

▼M3

5.  Avalike teenistujate eriskeem:

a)  Vanadus, toitjakaotus (sealhulgas orvupensionid) ja invaliidsuspensionid:

Dirección General de Costes de Personal y Pensiones Públicas — Ministerio de Economía y Hacienda (personalikulutuste ja avaliku sektori pensionide peadirektoraat — majandus- ja rahandusministeerium)

b)  Raske puude puhul ja ülalpeetavale puudega lapsele makstavate lisatoetuste määramine:

Mutualidad General de Funcionarios Civiles del Estado (Avalike teenistujate üldine vastastikuse abi kindlustusskeem, Madrid)

6.  Sõjaväelaste eriskeem:

a)  Vanadus, toitjakaotus (sealhulgas orvupensionid) ja invaliidsuspensionid:

Dirección General de Personal, Ministerio de Defensa (personali peadirektoraat, kaitseministeerium), Madrid

b)  töövõimetuspensionide, raske puude puhul makstavate toetuste ja ülalpeetava puudega lapse eest makstavate peretoetuste määramine:

Instituto Social de las Fuerzas Armadas (relvajõudude sotsiaalamet), Madrid

c)  Peretoetused:

Dirección General de Personal, Ministerio de Defensa (personali peadirektoraat, kaitseministeerium), Madrid

7.  Kohtuteenistujate eriskeem:

▼M6

a)  Vanadus-, toitjakaotus- (sealhulgas orvu-) ja invaliidsuspensionid:

Dirección General de Costes de Personal y Pensiones Públicas — Ministerio de Economìa y Hacienda (Personalikulude ja riigipensionide peadirektoraat — majandus- ja kaubandusministeerium)

b)  Raske puudega isikutele ja puudega lastele makstavate toetuste tunnustamiseks:

La Mutualidad General Judicial (Üldine kohtulik vastastikuste kindlustushüvitiste fond), Madrid.

▼M11

H.   PRANTSUSMAA



Kõik alad ja riskid:

Centre des Liaisons Européennes et Internationales de Sécurité Sociale - Euroopa ja rahvusvaheliste sidemete arendamise keskus sotsiaalkindlustuse valdkonnas (endine Centre de Sécurité Sociale des Travailleurs Migrants – võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse keskus), Pariis

▼A1

I.   IIRIMAA

▼M9



1.  Mitterahalised hüvitised:

Department of Health and Children (tervishoiu- ja lasteasjade ministeerium).

2.  Rahalised hüvitised:

a)  vanadus ja toitjakaotus (pensionid):

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium);

b)  perehüvitised:

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium);

c)  invaliidsus- ja sünnitushüvitised:

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium);

d)  muud rahalised hüvitised:

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium).

▼A1

J.   ITAALIA

▼B



1.  Haigus (sealhulgas tuberkuloos) ning rasedus ja sünnitus:

A.  töötajad:

a)  mitterahalised hüvitised:

Ministero della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma;

b)  rahalised hüvitised:

Istituto nazionale della previdenza sociale, direzione generale (riigi sotsiaalhoolekandeameti peadirektoraat), Rooma.

B.  füüsilisest isikust ettevõtjad:

mitterahalised hüvitised:

Ministero della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma.

2.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

A.  töötajad:

a)  mitterahalised hüvitised:

Ministero della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma;

b)  proteesid ja suuremad seadmed, kohtumeditsiinilise ekspertiisi põhjal määratud hüvitised ning nendega seotud läbivaatused ja tõendid:

Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro, direzione generale (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise ameti peadirektoraat), Rooma.

B.  füüsilisest isikust ettevõtjad (ainult meditsiiniradioloogide puhul):

a)  mitterahalised hüvitised:

Ministero della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma;

b)  proteesid ja suuremad seadmed, kohtumeditsiinilise ekspertiisi põhjal määratud hüvitised ning nendega seotud uuringud ja tõendid:

Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro, direzione generale (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise ameti peadirektoraat), Rooma;

c)  rahalised hüvitised:

Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro, direzione generale (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise ameti peadirektoraat), Rooma.

3.  Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus, töötus, peretoetus:

Istituto nazionale della previdenza sociale, direzione generale (riigi sotsiaalhoolekandeameti peadirektoraat), Rooma.

▼M5

3a.  Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus — riigiteenistujate ja nendega võrdsustatud isikute eriskeemid.

Istituto Nazionale di Previdenza per i Dipendenti delle Amministrazioni Pubbliche (INPDAP), (riiklik riigiteenistujate tervishoiuasutus), Rooma

▼M13

K.   KÜPROS



1.  Mitterahalised hüvitised:

Υπουργείο Υγείας, (tervishoiuministeerium), Nicosia.

2.  Rahalised hüvitised:

Υπηρεσίες Κοινωνικών Ασφαλίσεων, Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων, (sotsiaalkindlustusosakond, töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeerium), Nicosia.

3.  Perehüvitised:

Υπηρεσία Χορηγιών και Επιδομάτων, Υπουργείο Οικονομικών, (toetuste ja hüvitiste osakond, rahandusministeerium), Nicosia.

L.   LÄTI



1.  Kõikidel juhtudel v.a mitterahaline arstiabi:

Valsts sociālās apdrošināšanas aģentūra, (riiklik sotsiaalkindlustusamet), Riia.

2.  Mitterahaline arstiabi:

Veselības obligātās apdrošināšanas valsts aģentūra, (riiklik kohustusliku tervisekindlustuse amet), Riia.

▼A1

M.   LEEDU



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

a)  mitterahalised hüvitised:

Valstybinė ligonių kasa (riiklik haigekassa), Vilnius;

b)  rahalised hüvitised:

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riigi sotsiaalkindlustusfondi nõukogu), Vilnius.

2.  Invaliidsus, vanadus ja toitjakaotus (pensionid):

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riigi sotsiaalkindlustusfondi nõukogu), Vilnius.

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riigi sotsiaalkindlustusfondi nõukogu), Vilnius.

▼M11

4.  Matusetoetused:

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riiklik sotsiaalkindlustusfondi amet).

5.  Töötus:

Lietuvos darbo birža (Leedu Tööbörs).

6.  Perehüvitised:

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riiklik sotsiaalkindlustusfondi amet).

▼A1

N.   LUKSEMBURG

▼B



I.  HÜVITISTE MÄÄRAMINE

1.  Haigus, rasedus ja sünnitus:

Union des caisses de maladie (haigekassade liit), Luxembourg.

2.  Invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a)  töölistele:

Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité, Luxembourg (vanadus- ja invaliidsuskindlustusamet), Luxembourg;

b)  bürootöötajatele ja kutsealade füüsilisest isikust ettevõtjatele:

Caisse de pension des employés privés, Luxembourg (erasektori bürootöötajate pensionifond), Luxembourg;

c)  käsitöö, kaubanduse või tootmisega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele:

Caisse de pension des artisans, des commerçants et des industriels (käsitööliste, kaubastajate ja tootjate pensionifond), Luxembourg;

d)  põllumajandusega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele:

Caisse de pension agricole (põllumajanduse pensionifond), Luxembourg;

▼M3

e)  avaliku sektori eriskeemid:

pädev pensioniasutus.

▼B

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a)  põllumajanduse või metsandusega tegelevatele töötajatele ja füüsilisest isikutest ettevõtjatele:

Association d'assurance contre les accidents, section agricole et forestière (õnnetuskindlustuse liidu põllumajandus- ja metsandusosakond), Luxembourg;

b)  kõik muud sund- või vabatahtliku kindlustuste juhtumid:

Association d'assurance contre les accidents, section industrielle (õnnetuskindlustuse liidu tööstusosakond), Luxembourg.

4.  Töötus:

Administration de l'emploi (tööhõiveamet), Luxembourg.

5.  Perehüvitised:

Caisse nationale des prestations familiales (riigi peretoetusfond), Luxembourg.

6.  Matusetoetused:

a)  määruse artikli 66 kohaldamisel:

Union des caisses de maladie (haigekassade liit), Luxembourg;

b)  muudel puhkudel:

lõikes 1 või 3 osutatud asutused olenevalt sellest, milline kindlustusharu vastutab hüvitise maksmise eest.

II.  MUUD JUHUD

Inspection générale de la sécurité sociale (sotsiaalkindlustuse peainspektsioon), Luxembourg.

▼A1

O.   UNGARI



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

mitterahalised ja rahalised hüvitised:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest.

2.  Invaliidsus:

a)  mitterahalised hüvitised:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest;

b)  rahalised hüvitised:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet), Budapest.

3.  Vanadus, toitjakaotus (pensionid):

a)  vanaduspension - sotsiaalkindlustuse sammas:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet), Budapest;

b)  vanaduspension - erasammas:

Pénzügyi Szervezetek Állami Felügyelete (riiklik finantsjärelevalveorgan), Budapest;

c)  toitjakaotuspensionid:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet), Budapest.

4.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

a)  mitterahalised hüvitised:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest;

b)  rahalised hüvitised - õnnetuse korral makstav haigusraha:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest;

c)  muud rahalised hüvitised:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet), Budapest.

5.  Töötus:

rahalised hüvitised:

Foglalkoztatási Hivatal (tööturuamet), Budapest.

▼M13

6.  Perehüvitised:

—  Rahalised hüvitised:

1)  Magyar Államkincstár (Ungari riigikassa);

2)  Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa).

—  Rasedus- ja sünnitustoetus:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa).

▼A1

P.   MALTA



 

Dipartiment tas-Sigurta' Soċjali (sotsiaalkindlustusamet), Valletta.

▼A1

Q.   MADALMAAD



▼M13

1.  Haigus, rasedus ja sünnitus, invaliidsus, tööõnnetused, kutsehaigused ning töötus:

a)  mitterahalised hüvitised:

College voor zorgverzekeringen (ravikindlustusamet), Diemen;

b)  rahalised hüvitised:

Uitvoeringsinstituut Werknemersverzekeringen (töötajate kindlustamise täitevasutus), Amsterdam;

c)  ravikindlustushüvitised:

Belastingdienst Toeslagen, Utrecht.

▼B

2.  Vanadus, toitjakaotus (pensionid), perehüvitised:

a)  üldreeglina:

Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Postbus 1100, 1180 BH Amstelveen;

▼M6

b)  suhted Belgiaga:

Bureau voor Belgische Zaken, Breda;

▼B

c)  Saksamaaga seotud küsimustes:

Bureau voor Duitse zaken (Saksamaaga seotud küsimuste büroo), Nijmegen.

▼A1

R.   AUSTRIA

▼B



1.  Ravi-, õnnetus- ja pensionikindlustus:

Hauptverband der österreichischen Sozialversicherungsträger (Austria sotsiaalkindlustusasutuste pealiit), Viin.

▼M2

2.  Töötuskindlustus:

Landesgeschäftsstelle Wien des Arbeitsmarktservice (piirkondlik tööturuamet), Viin.

▼M13

3.  Perehüvitised:

a)  perehüvitised, v.a Kinderbetreuungsgeld (lapsehooldustoetus):

Bundesministerium für soziale Sicherheit, Generationen und Konsumentenschutz (riigi sotsiaalkindlustuse, vanuserühmade ja tarbijakaitse minister), Viin;

b)  Kinderbetreuungsgeld (lapsehooldustoetus):

Niederösterreichische Gebietskrankenkasse (Alam-Austria piirkondlik ravikindlustusfond) – lapsehooldustoetuste jagamise keskus.

▼M11

S.   POOLA



1.  Mitterahalised hüvitised:

Narodowy Fundusz Zdrowia (riiklik haigekassa), Varssavi.

2.  Rahaline hüvitis:

a)  haiguse, raseduse ja sünnituse, töövõimetuse, vanaduse, surma, tööõnnetuse ja kutsehaiguste korral:

— Zakład Ubezpieczeń Społecznych – Centrala (sotsiaalkindlustusamet – ZUS-peakorter), Varssavi;

— Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego – Centrala (põllumeeste sotsiaalkindlustuse fond – KRUS – peakorter), Varssavi;

— Zakład Emerytalno-Rentowy Ministerstwa Spraw Wewnętrznych i Administracji w Warszawie (sise- ja haldusministeeriumi pensioniamet), Varssavi;

b)  töötuse puhul:

Ministerstwo Gospodarki i Pracy (majandus- ja tööministeerium), Varssavi;

c)  Perehüvitised ja muud mitteosamakselised hüvitised:

Minister Polityki Spolecznej (sotsiaalpoliitika ministeerium), Varssavi.

▼A1

T.   PORTUGAL

▼B



Seoses määruse artiklis 4 osutatud kõikide sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide, skeemide ja harudega:

►M1  Departamento de Relações Internacionais de Segurança Social (sotsiaalkindlustuse rahvusvaheliste suhete osakond), Lissabon. ◄

▼A1

U.   SLOVEENIA



1.  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

Zavod za zdravsteno zavarovanje Slovenije (Sloveenia tervisekindlustusamet), Ljubljana.

2.  Vanadus, invaliidsus ja toitjakaotus:

Zavod za pokojninsko in invalidsko zavarovanje Slovenije (Sloveenia pensioni- ja invaliidsuskindlustusamet), Ljubljana.

3.  Töötus:

Zavod Republike Slovenije za zaposlovanje (Sloveenia tööturuamet), Ljubljana.

4.  Pere- ja sünnitushüvitised:

Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve (töö-, perekonna- ja sotsiaalministeerium), Ljubljana.

5.  Matusetoetused:

Zavod za zdravstveno zavarovanje Slovenije (Sloveenia tervisekindlustusamet), Ljubljana.

▼M11

V.   SLOVAKKIA



1.  Mitterahalised hüvitised:

a)  Haigus ning rasedus ja sünnitus:

Sociálna poist’ovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

b)  invaliidsushüvitised:

Sociálna poist’ovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

c)  vanadushüvitised:

Sociálna poist’ovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

d)  toitjakaotushüvitised:

Sociálna poist’ovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

e)  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

Sociálna poist’ovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

f)  Matusetoetused:

Ústredie práce, sociálnych vecí a rodiny (töö-, sotsiaal- ja perekonnaametite keskus), Bratislava;

g)  Töötus:

Sociálna poist’ovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

h)  Perehüvitised:

Ústredie práce, sociálnych vecí a rodiny (töö-, sotsiaal- ja perekonnaametite keskus), Bratislava.

▼M13

2.  Mitterahalised hüvitised:

Úrad pre dohľad nad zdravotnou starostlivosťou (tervishoiu järelevalve amet), Bratislava.

W.   SOOME



1.  Haigus- ning rasedus- ja sünnituskindlustus, riiklikud pensionid, perehüvitised, töötushüvitised ja tööpensionid:

Kansaneläkelaitos – Folkpensionsanstalten (sotsiaalkindlustusasutus), Helsinki.

2.  Tööpensionid:

Eläketurvakeskus/Pensionsskyddscentralen, Helsinki.

3.  Tööõnnetused ja kutsehaigused:

Tapaturmavakuutuslaitosten Liitto – Olyckfallsförsäkringsanstalternas Förbund (õnnetusjuhtumikindlustusasutuste liit), Helsinki.

▼M11

X.   ROOTSI



1.  Kõikidel juhtudel, välja arvatud töötushüvitiste korral:

Försäkringskassan (riiklik sotsiaalkindlustusamet).

2.  Töötushüvitiste korral:

Inspektionen för arbetslöshetsförsäkringen, IAF (töötuskindlustusamet).

▼A1

Y.   ÜHENDKUNINGRIIK

▼M9



Suurbritannia:

a)  lähetatud töötajate sissemaksed ja mitterahalised hüvitised:

Inland Revenue, Centre for Non Residents (maksuameti mitteresidentide keskus), Benton Park View, Newcastle upon Tyne, NE98 1ZZ;

b)  kõik muud küsimused:

Department for Work and Pensions, The Pension Service, International Pension Centre (töö- ja pensioniministeeriumi pensionitalituse rahvusvaheline pensionikeskus) Tyneview Park, Newcastle upon Tyne NE98 1BA.

Põhja-Iirimaa:

a)  lähetatud töötajate sissemaksed ja mitterahalised hüvitised:

Inland Revenue, Centre for Non Residents (maksuameti mitteresidentide keskus), Benton Park View, Newcastle upon Tyne, NE98 1ZZ;

b)  kõik muud küsimused:

Department for Social Development, Northern Ireland Social Security Agency, Network Support Branch, Overseas Benefits Unit (sotsiaalse arengu ministeeriumi Põhja-Iiri sotsiaalkindlustusameti tugivõrgustiku osakonna välismaiste hüvitiste üksus), Block 2, Stormont Estate, Belfast BT4 3SJ.

Gibraltar:

Department for Work and Pensions, The Pension Service, International Pension Centre (töö- ja pensioniministeeriumi pensionitalituse rahvusvaheline pensionikeskus) Tyneview Park, Newcastle upon Tyne NE98 1BA.

▼B




LISA 5 (A) (B) (4) (7) (9) (12) (13) (14) (15)

KAHEPOOLSETE KONVENTSIOONIDE RAKENDUSSÄTTED, MIS JÄÄVAD KEHTIMA

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 5, artikkel 5, artikli 53 lõige 3, artikkel 104, artikli 105 lõige 2 ning artiklid 116, 121 ja 122)

Üldised märkused

I. Kui käesolevas lisas osutatud sätted viitavad konventsioonide või määruste nr 3, nr 4 või nr 36/63/EMÜ sätetele, asendatakse sellised viited viidetega käesoleva määruse või rakendusmääruse vastavatele sätetele, välja arvatud siis, kui nimetatud konventsioonide sätted jäävad kehtima seetõttu, et need on loetletud määruse II lisas.

II. Denonsseerimisklausel, mis sisaldub konventsioonis, mille sätteid hõlmab käesolev lisa, jääb nimetatud sätete suhtes kehtima.

▼A1

1.   BELGIA — TŠEHHI VABARIIK

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  2. ◄    BELGIA — TAANI

23. novembri 1978. aasta kokkulepe mõlemapoolse tagasimaksmisest loobumise kohta vastavalt määruse artikli 36 lõikele 3 (mitterahalised hüvitised haiguse ning raseduse ja sünnituse puhul) ja rakendusmääruse artikli 105 lõikele 2 (ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

▼A1

3.   BELGIA — SAKSAMAA

▼B

a) 20. juuli 1965. aasta halduskokkulepe nr 2, millega rakendatakse 7. detsembri 1957. aasta üldkonventsiooni täiendava kokkulepe nr 3 (pensioni maksmine konventsiooni jõustumisele eelneva perioodi eest).

b) Võõrtöötajate sotsiaalkindlustust käsitlevaid Euroopa Majandusühenduse Nõukogu määrusi nr 3 ja 4 rakendava 20. juuli 1965. aasta kokkuleppe artikli 9 lõige 1.

c) Euroopa Majandusühenduse Nõukogu määruse nr 36/63/EMÜ artikli 14 lõiget 3 ja määruse nr 4 artikli 73 lõiget 4 rakendav 6. oktoobri 1964. aasta kokkulepe mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmise kohta, mida on antud pensionäridele, kes varem olid piirialatöötajad.

d) 29. jaanuari 1969. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusmaksete tagasimaksmise kohta.

e) 4. detsembri 1975. aasta kokkulepe töötushüvitiste tagasimaksmisest loobumise kohta.

▼A1

4.   BELGIA — EESTI

Konventsiooni ei ole.

▼A1

5.   BELGIA — KREEKA

▼B

Ei ole.

▼A1

6.   BELGIA — HISPAANIA

▼B

Ei ole.

▼A1

7.   BELGIA — PRANTSUSMAA

▼B

a) 17. jaanuari 1948. aasta täiendava kokkuleppe artiklit 23 rakendav 22. detsembri 1951. aasta kokkulepe (kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajad).

b) 17. jaanuari 1948. aasta täiendava kokkuleppe (kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajad) artiklit 23 rakendava 22. detsembri 1951. aasta halduskokkulepet täiendav 21. detsembri 1959. aasta halduskokkulepe.

c) Euroopa Majandusühenduse Nõukogu määruse nr 36/63/EMÜ artikli 14 lõiget 3 ja määruse nr 4 artikli 73 lõiget 4 rakendav 8. juuli 1964. aasta kokkulepe mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmise kohta, mida on antud pensionäridele, kes varem olid piirialatöötajad.

d) 4. juuli 1984. aasta kokkulepe ühes riigis elavate ja teises riigis töötavate piirialatöötajate arstliku läbivaatuse kohta.

e) Rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 alusel sõlmitud 14. mai 1976. aasta kokkulepe ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta.

f) Määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklit 92 rakendav 3. oktoobri 1977. aasta kokkulepe (sotsiaalkindlustusmaksete tagasimaksmine).

g) 29. juuni 1979. aasta kokkulepe määruse artikli 70 lõikes 3 ettenähtud tagasimaksmisest vastastikuse loobumise kohta (töötushüvitiste kulud).

h) 6. märtsi 1979. aasta halduskokkulepe, mis käsitleb Belgia ja Prantsusmaa vahelise 12. oktoobri 1978. aasta sotsiaalkindlustuse lisakonventsiooni rakendamise korda selle konventsiooni füüsilisest isikust ettevõtjaid käsitlevate sätete puhul.

i) 21. novembri 1994. aasta ja 8. veebruari 1995. aasta kirjavahetus vastastikuste nõuete lahendamise korra kohta vastavalt rakendusmääruse artiklitele 93, 94, 95 ja 96.

▼A1

8.   BELGIA — IIRIMAA

▼B

19. mai ja 28. juuli 1981. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 70 lõike 3 kohta (määruse III jaotise 1. ja 6. peatüki järgsete mitterahaliste hüvitiste ja töötushüvitiste kulude tagasimaksmisest vastastikune loobumine) ja rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest vastastikune loobumine).

▼A1

9.   BELGIA — ITAALIA

▼B

a) 20. oktoobri 1950. aasta halduskokkuleppe artiklid 7, 8, 9, 10, 12, 13, 14, 15, 17, 18, 19, artikli 24 teine ja kolmas lõik ning artikli 28 lõige 4, mida on muudetud 10. aprilli 1952. aasta parandusega nr 1, 9. detsembri 1957. aasta parandusega nr 2 ja 21. veebruari 1963. aasta parandusega nr 3.

b) 21. veebruari 1963. aasta kokkuleppe artiklid 6, 7, 8 ja 9, niivõrd kuivõrd need puudutavad võõrtöötajate sotsiaalkindlustust käsitlevate Euroopa Majandusühenduse Nõukogu määruste nr 3 ja 4 rakendamist.

c) 12. jaanuari 1974. aasta kokkulepe rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 rakendamise kohta.

d) 31. oktoobri 1979. aasta kokkulepe rakendusmääruse artikli 18 lõike 9 kohaldamise kohta.

e) 10. detsembri 1991. aasta ja 10. veebruari 1992. aasta kirjavahetus vastastikuste nõuete tagasimaksmise kohta vastavalt rakendusmääruse artiklile 93.

▼M11

f) 21.11.2003 leping, mis käsitleb vastasikuste nõuete tingimusi vastavalt määruse 574/72 artiklitele 94 and 95.

▼A1

10.   BELGIA — KÜPROS

Konventsiooni ei ole.

11.   BELGIA — LÄTI

Konventsiooni ei ole.

12.   BELGIA — LEEDU

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  13. ◄    BELGIA — LUKSEMBURG

a) 

b) 

c) 28. jaanuari 1961. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusmaksete tagasimaksmise kohta.

d) 1. augusti 1975. aasta kokkulepe 14. juuni 1971. aasta nõukogu määruse nr 1408/71 artikli 36 lõikes 3 ettenähtud tagasimaksmisest loobumise kohta mitterahaliste hüvitiste kulude puhul, mida on antud haigus- ning rasedus- ja sünnituskindlustuse alusel töötaja pereliikmetele, kes ei ela töötajaga samas riigis.

e) Rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 alusel sõlmitud 16. aprilli 1976. aasta kokkulepe ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta.

f) 

▼A1

14.   BELGIA — UNGARI

Konventsiooni ei ole.

15.   BELGIA — MALTA

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  16. ◄    BELGIA — MADALMAAD

▼M2 —————

▼B

►M2  a) ◄  21. märtsi 1968. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusmaksete kogumise ja tagasimaksmise kohta ning nimetatud kokkuleppe alusel sõlmitud 25. novembri 1970. aasta halduskokkulepe.

►M2  b) ◄  24. detsembri 1980. aasta kokkulepe ravikindlustuse kohta (arstiabi) vastavalt muudatustele.

►M2  c) ◄  12. augusti 1982. aasta kokkulepe ravi-, rasedus- ja sünnitus- ning invaliidsuskindlustuse kohta.

▼A1

17.   BELGIA — AUSTRIA

▼B

Ei ole.

▼A1

18.   BELGIA — POOLA

Ei ole.

▼B

►A1  19. ◄    BELGIA — PORTUGAL

Ei ole.

▼A1

20.   BELGIA — SLOVEENIA

Ei ole.

21.   BELGIA — SLOVAKKIA

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  22. ◄    BELGIA — SOOME

▼M1

18. augusti ja 15. septembri 1994. aasta kirjavahetus määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 (tagasimaksed või mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest loobumine) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõike 2 kohta (loobumine halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest).

▼A1

23.   BELGIA — ROOTSI

▼B

Ei kohaldata.

▼A1

24.   BELGIA — ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

a) 4. mai ja 14. juuni 1976. aasta kirjavahetus rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine).

b) 18. jaanuari ja 14. märtsi 1977. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 kohta (määruse III jaotise 1. peatüki tingimuste kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmine või tagasimaksmisest loobumine), mida on muudetud 4. mai ja 23. juuli 1982. aasta kirjavahetusega (määruse artikli 22 lõike 1 punkti a alusel kantud kulude tagasimaksmise kokkulepe).

▼A1

25.   TŠEHHI VABARIIK — TAANI

Konventsiooni ei ole.

26.   TŠEHHI VABARIIK — SAKSAMAA

Konventsiooni ei ole.

27.   TŠEHHI VABARIIK — EESTI

Konventsiooni ei ole.

28.   TŠEHHI VABARIIK — KREEKA

Ei ole.

29.   TŠEHHI VABARIIK — HISPAANIA

Ei ole.

30.   TŠEHHI VABARIIK — PRANTSUSMAA

Ei ole.

31.   TŠEHHI VABARIIK — IIRIMAA

Konventsiooni ei ole.

32.   TŠEHHI VABARIIK — ITAALIA

Konventsiooni ei ole.

33.   TŠEHHI VABARIIK — KÜPROS

Ei ole.

34.   TŠEHHI VABARIIK — LÄTI

Konventsiooni ei ole.

35.   TŠEHHI VABARIIK — LEEDU

Ei ole.

36.   TŠEHHI VABARIIK — LUKSEMBURG

Ei ole.

37.   TŠEHHI VABARIIK — UNGARI

Ei ole.

38.   TŠEHHI VABARIIK — MALTA

Konventsiooni ei ole.

39.   TŠEHHI VABARIIK — MADALMAAD

Konventsiooni ei ole.

40.   TŠEHHI VABARIIK — AUSTRIA

Ei ole.

41.   TŠEHHI VABARIIK — POOLA

Ei ole.

42.   TŠEHHI VABARIIK — PORTUGAL

Konventsiooni ei ole.

43.   TŠEHHI VABARIIK — SLOVEENIA

Ei ole.

44.   TŠEHHI VABARIIK — SLOVAKKIA

Ei ole.

45.   TŠEHHI VABARIIK — SOOME

Konventsiooni ei ole.

46.   TŠEHHI VABARIIK — ROOTSI

Konventsiooni ei ole.

47.   TŠEHHI VABARIIK — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

▼B

►A1  48. ◄    TAANI — SAKSAMAA

a) 14. augusti 1953. aasta lepingu rakendamist käsitleva 4. juuni 1954. aasta kokkuleppe artiklid 8–14.

b) 27. aprilli 1979. aasta kokkulepe, mis käsitleb:

i) osalist vastastikust loobumist kulude tagasimaksmisest, mis on ette nähtud määruse artikli 36 lõikes 3 ja artikli 63 lõikes 3 ja vastastikust loobumist tagasimaksmisest, mis on ette nähtud määruse artikli 70 lõikes 3 ja rakendusmääruse artikli 105 lõikes 2 (haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest osaline loobumine ning töötushüvitiste, ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine);

ii) rakendusmääruse artikli 93 lõige 6 (hüvitatava summa kindlaksmääramise viis haiguse ning raseduse ja sünnituse korral antavate mitterahaliste hüvitiste puhul).

▼A1

49.   TAANI — EESTI

Konventsiooni ei ole.

▼A1

50.   TAANI — KREEKA

▼B

8. mai 1986. aasta kokkulepe osalise vastastikuse loobumise kohta kulude tagasimaksmisest, mis on ette nähtud määruse artikli 36 lõikes 3 ja artikli 63 lõikes 3, ning vastastikuse loobumise kohta tagasimaksmisest, mis on ette nähtud rakendusmääruse artikli 105 lõikes 2. (Osaline loobumine haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ning kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest ning loobumine ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest).

▼A1

51.   TAANI — HISPAANIA

▼B

1. juuli 1980. aasta kokkulepe osalise vastastikuse loobumise kohta kulude tagasimaksmisest vastavalt määruse artikli 36 lõikele 3 ja artikli 63 lõikele 3 ning vastastikuse loobumise kohta tagasimaksmisest vastavalt rakendusmääruse artikli 105 lõikele 2. (Osaline loobumine haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest ning loobumine ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest).

▼A1

52.   TAANI — PRANTSUSMAA

▼M1

29. juuni 1979. aasta kokkulepe ja 2. juuni 1993. aasta täiendav kokkulepe osalise tagasimaksmisest loobumise kohta vastavalt määruse artikli 36 lõikele 3 ja artikli 63 lõikele 3 ning vastastikuse tagasimaksmisest loobumise kohta vastavalt rakendusmääruse artikli 105 lõikele 2 (osaline loobumine haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest ning loobumine halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest).

▼A1

53.   TAANI — IIRIMAA

▼B

22. detsembri 1980. aasta ja 11. veebruari 1981. aasta kirjavahetus vastastikuse loobumise kohta tagasimaksmisest mitterahaliste hüvitiste kulude puhul, mida on antud ravi-, rasedus- ja sünnitus-, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse alusel, samuti töötushüvitiste ning ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude puhul (määruse artikli 36 lõige 3, artikli 63 lõige 3 ja artikli 70 lõige 3 ning rakendusmääruse artikli 105 lõige 2).

▼A1

54.   TAANI — ITAALIA

▼M6

a) 12. novembri 1982. aasta ja 12. jaanuari 1983. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 kohta (vastastikuse mitterahaliste haigus-, rasedus- ja sünnitushüvitiste tagasimaksest loobumise kohta, mis on ette nähtud vastavalt määruse III jaotise 1. peatükile koos määruse artikli 22 lõike 1 punktis c tehtud erandiga).

b) 18. novembri 1998. aasta leping kulude tagasimaksmise kohta vastavalt määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklitele 36 ja 63 (mitterahalised haigus-, rasedus- ja sünnitus-, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklile 105 (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

▼A1

55.   TAANI — KÜPROS

Konventsiooni ei ole.

56.   TAANI — LÄTI

Konventsiooni ei ole.

57.   TAANI — LEEDU

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  58. ◄    TAANI — LUKSEMBURG

19. juuni 1978. aasta kokkulepe vastastikuse loobumise kohta kulude tagasimaksmisest, mis on ette nähtud määruse artikli 36 lõikes 3, artikli 63 lõikes 3 ja artikli 70 lõikes 3 ning rakendusmääruse artikli 105 lõikes 2 (haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ning kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulud, töötushüvitiste kulud ning ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

▼A1

59.   TAANI — UNGARI

Konventsiooni ei ole.

60.   TAANI — MALTA

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  61. ◄    TAANI — MADALMAAD

a) 30. märtsi ja 25. aprilli 1979. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohta (osaline vastastikune loobumine haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuste ning kutsehaiguste korral makstavate hüvitiste kulude tagasimaksmisest).

b) 30. märtsi ja 25. aprilli 1979. aasta kirjavahetus määruse artikli 70 lõike 3 ja rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (määruse artikli 69 alusel makstavate hüvitiste kulude ning ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine).

▼A1

62.   TAANI — AUSTRIA

▼B

13. veebruari 1995. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustuskulude tagasimaksmise kohta.

▼A1

63.   TAANI — POOLA

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  64. ◄    TAANI — PORTUGAL

▼M6

17. aprilli 1998. aasta leping kulude tagasinõudmisest osalise loobumise kohta vastavalt määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklitele 36 ja 63 (mitterahalised haigus-, rasedus- ja sünnitus-, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklile 105 (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

▼A1

65.   TAANI — SLOVEENIA

Ei ole.

66.   TAANI — SLOVAKKIA

Konventsiooni ei ole.

▼M13

67.   TAANI — SOOME

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 15: kokkulepe vastastikuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta vastavalt määruse artiklitele 36, 63 ja 70 (haiguse ning raseduse ja sünnituse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral antavate mitterahaliste hüvitiste ja töötushüvitiste kulud) ning rakendusmääruse artiklile 105 (ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

▼A1

68.   TAANI — ROOTSI

▼B

15. juuni 1992. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 23: kokkulepe vastastikuse loobumise kohta kulude tagasimaksmisest vastavalt määruse artikli 36 lõikele 3, artikli 63 lõikele 3 ja artikli 70 lõikele 3 (haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ning kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulud ning töötushüvitiste kulud) ja vastavalt rakendusmääruse artikli 105 lõikele 2 (ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

▼A1

69.   TAANI — ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

1. 30. märtsi ja 19. aprilli 1977. aasta kirjavahetus, mida on muudetud 8. novembri 1989. aasta ja 10. jaanuari 1990. aasta kirjavahetusega, määruse artikli 36 lõike 3, artikli 63 lõike 3 ja artikli 70 lõike 3 ning rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (mille järgi loobutakse hüvitamast kulusid, mis on seotud:

a) määruse III jaotise 1. või 4. peatüki tingimuste kohaselt antavate mitterahaliste hüvitistega;

b) 

c) rakendusmääruse artiklis 105 osutatud ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatusega).

2. 5. märtsi ja 10. septembri 1984. aasta kirjavahetus selle kohta, et füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes ei kohaldata kokkuleppeid määruse artikli 69 alusel makstava töötushüvitiste tagasimaksmisest loobumise kohta seoses Gibraltariga.

▼A1

70.   SAKSAMAA — EESTI

Konventsiooni ei ole.

▼A1

71.   SAKSAMAA — KREEKA

▼B

a) 19. oktoobri 1962. aasta halduskokkuleppe artiklid 1 ja 3–6 ning 23. oktoobri 1972. aasta teine halduskokkulepe 31. mai 1961. aasta töötuskindlustuse lepingu kohta.

b) 11. mai 1981. aasta kokkulepe perehüvitiste tagasimaksmise kohta.

c) 11. märtsi 1982. aasta kokkulepe haiguse korral antavate mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise kohta.

▼A1

72.   SAKSAMAA — HISPAANIA

▼M8

Ei kohaldata.

▼A1

73.   SAKSAMAA — PRANTSUSMAA

▼B

a) 10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooni rakendamist käsitleva 31. jaanuari 1952. aasta halduskokkuleppe nr 2 artiklid 2–4 ja 22–28.

b) 27. juuni 1963. aasta kokkuleppe artikkel 1 määruse nr 4 artikli 74 lõike 5 rakendamise kohta (kindlustatud isikute pereliikmetele antavate mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine).

c) 14. oktoobri 1977. aasta kokkulepe määruse artikli 70 lõikes 3 ettenähtud tagasimaksmisest loobumise kohta (töötushüvitiste kulud).

d) 26. mai 1981. aasta kokkulepe määruse artikli 36 lõike 3 kohta (pensionäridele, kes varem olid piirialatöötajad, nende pereliikmetele või nende ülalpidamisel olnud isikutele haiguse korral määruse artikli 32 alusel antavate mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest vastastikune loobumine).

e) 26. mai 1981. aasta kokkulepe määruse artikli 92 rakendamise kohta (sotsiaalkindlustusmaksete kogumine ja tagasimaksmine).

f) 26. mai 1981. aasta kokkulepe rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 rakendamise kohta (vastastikune loobumine ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest).

▼A1

74.   SAKSAMAA — IIRIMAA

▼B

20. märtsi 1981. aasta kokkulepe määruse artikli 36 lõike 3, artikli 63 lõike 3 ja artikli 70 lõike 3 kohta (vastastikune loobumine haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral antavate mitterahaliste hüvitiste kulude ning töötushüvitiste kulude tagasimaksmisest) ja rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (vastastikune loobumine ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest).

▼A1

75.   SAKSAMAA — ITAALIA

▼B

a) 5. mai 1953. aasta lepingut rakendava 6. detsembri 1953. aasta halduskokkuleppe artikkel 14, artikli 17 lõige 1, artiklid 18 ja 42, artikli 45 lõige 1 ja artikkel 46 (pensionide maksmine).

b) 27. juuni 1963. aasta kokkuleppe artiklid 1 ja 2 määruse nr 4 artikli 73 lõike 4 ja artikli 74 lõike 5 rakendamise kohta (kindlustatud isikute pereliikmetele antud mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine).

c) 5. novembri 1968. aasta kokkulepe Saksamaa Liitvabariigis kindlustatud Itaalia töötajate pereliikmetele Itaalia ravikindlustusasutuse poolt Itaalias antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise kohta Saksamaa pädevate asutuste poolt.

▼M8

d) 3. aprilli 2000. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusmaksete kogumise ja hüvitamise kohta.

▼A1

76.   SAKSAMAA — KÜPROS

Konventsiooni ei ole.

77.   SAKSAMAA — LÄTI

Konventsiooni ei ole.

78.   SAKSAMAA — LEEDU

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  79. ◄    SAKSAMAA — LUKSEMBURG

a) 27. juuni 1963. aasta kokkuleppe artiklid 1 ja 2 määruse nr 4 artikli 73 lõike 4 ja artikli 74 lõike 5 rakendamise kohta (kindlustatud isikute pereliikmetele antud mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine).

b) 9. detsembri 1969. aasta kokkulepe määruse nr 36/63/EMÜ artikli 14 lõikes 2 ettenähtud tagasimaksmisest loobumise kohta kulude eest, mis on seotud haiguse korral antavate mitterahaliste hüvitistega pensionärile, kes on kas endine piirialatöötaja või piirialatöötaja ülalpidamisel olev isik, ja tema pereliikmetele.

c) Rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 alusel sõlmitud 14. oktoobri 1975. aasta kokkulepe ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta.

d) 14. oktoobri 1975. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusmaksete kogumise ja tagasimaksmise kohta.

e) 25. jaanuari 1990. aasta kokkulepe, mis käsitleb määruse artikli 20 ja artikli 22 lõike 1 punktide b ja c kohaldamist.

▼A1

80.   SAKSAMAA — UNGARI

Ei ole.

81.   SAKSAMAA — MALTA

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  82. ◄    SAKSAMAA — MADALMAAD

a) 29. märtsi 1951. aasta konventsiooni käsitleva 18. juuni 1954. aasta halduskokkuleppe nr 1 artikkel 9, artikli 10 lõiked 2–5 ja artiklid 17, 18, 19 ning 21 (ravikindlustus ja pensionide maksmine).

b) 27. mai 1964. aasta kokkulepe invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuskindlustusega (pensionikindlustus) seotud arstliku läbivaatuse ja ametliku kontrolli kulude tagasimaksmisest loobumise kohta.

c) 21. jaanuari 1969. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusmaksete tagasimaksmise kohta.

d) 3. septembri 1969. aasta kokkulepe määruse nr 36/63/EMÜ artikli 14 lõikes 2 ettenähtud tagasimaksmisest loobumise kohta kulude eest, mis on seotud haiguse korral antavate mitterahaliste hüvitistega pensionärile, kes on endine piirialatöötaja või piiriala ülalpidamisel olev isik, ja tema pereliikmetele.

e) 22. juuli 1976. aasta kokkulepe töötushüvitiste tagasimaksmisest loobumise kohta.

f) 11. oktoobri 1979. aasta kokkulepe määruse artikli 92 rakendamise kohta (kokkulepitud miinimumsumma sotsiaalkindlustusmaksete tagasimaksmise puhul).

▼M11

g) Käesoleva lepingu artiklid 2 kuni 8 2001. aasta 18. aprilli sotsiaalkindlustuse lepingu rakendamise puhul.

▼A1

83.   SAKSAMAA — AUSTRIA

▼M8

a) 19. juuli 1978. aasta töötuskindlustuskonventsiooni rakendamist käsitleva 2. augusti 1979. aasta kokkuleppe II jao number 1 ja III jagu;

b) 21. aprilli 1999. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusvaldkonna kulude hüvitamise kohta.

▼A1

84.   SAKSAMAA — POOLA

a) 11. jaanuari 1977. aasta leping vanaduspensione ja tööõnnetushüvitisi käsitleva 9. oktoobri 1975. aasta konventsiooni rakendamise kohta.

b) 8. detsembri 1990. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni rakendava 19. detsembri 1995. aasta lepingu artikkel 5, mis käsitleb pensionide maksmist kontaktasutuste poolt.

c) 24. oktoobri 1996. aasta lepingu artikkel 26, mis käsitleb arstliku läbivaatuse ja jälgimise kulude ning arstide ja kindlustatud isikute sõidukulude tasumisest loobumist seoses rahaliste hüvitistega haiguse ning raseduse ja sünnituse korral.

▼B

►A1  85. ◄    SAKSAMAA — PORTUGAL

▼M8

10. veebruari 1998. aasta konventsioon mitterahaliste haigushüvitiste kulude hüvitamise kohta.

▼A1

86.   SAKSAMAA — SLOVEENIA

Ei ole.

▼M11

87.   SAKSAMAA — SLOVAKKIA

Puudub.

▼B

►A1  88. ◄    SAKSAMAA — SOOME

Ei ole.

▼A1

89.   SAKSAMAA — ROOTSI

▼B

Ei ole.

▼A1

90.   SAKSAMAA — ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

a) 20. aprilli 1960. aasta kokkulepet rakendava 10. detsembri 1964. aasta kokkuleppe artiklid 8, 9, 25–27 ja 29–32.

b) 29. aprilli 1977. aasta kokkulepe haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ning kutsehaiguse korral antava mitterahalise hüvitise, töötushüvitiste ning ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatusega seotud kulude tagasimaksmisest loobumise kohta.

c) 18. juuli ja 28. septembri 1983. aasta kirjavahetus selle kohta, et füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes ei kohaldata kokkuleppeid määruse artikli 69 alusel makstava töötushüvitiste tagasimaksmisest loobumise kohta seoses Gibraltariga.

▼A1

91.   EESTI — KREEKA

Konventsiooni ei ole.

92.   EESTI — HISPAANIA

Konventsiooni ei ole.

93.   EESTI — PRANTSUSMAA

Konventsiooni ei ole.

94.   EESTI — IIRIMAA

Konventsiooni ei ole.

95.   EESTI — ITAALIA

Konventsiooni ei ole.

96.   EESTI — KÜPROS

Konventsiooni ei ole.

97.   EESTI — LÄTI

Ei ole.

98.   EESTI — LEEDU

Ei ole.

99.   EESTI — LUKSEMBURG

Konventsiooni ei ole.

100.   EESTI — UNGARI

Konventsiooni ei ole.

101.   EESTI — MALTA

Konventsiooni ei ole.

▼M11

102.   EESTI — MADALMAAD

Puudub.

▼A1

103.   EESTI — AUSTRIA

Konventsiooni ei ole.

104.   EESTI — POOLA

Konventsiooni ei ole.

105.   EESTI — PORTUGAL

Konventsiooni ei ole.

106.   EESTI — SLOVEENIA

Konventsiooni ei ole.

107.   EESTI — SLOVAKKIA

Konventsiooni ei ole.

108.   EESTI — SOOME

Ei ole.

109.   EESTI — ROOTSI

Ei ole.

110.   EESTI — ÜHENDKUNINGRIIK

Konventsiooni ei ole.

▼A1

111.   HISPAANIA — KREEKA

▼B

Ei kohaldata.

▼A1

112.   PRANTSUSMAA — KREEKA

▼B

Konventsiooni ei ole.

▼A1

113.   KREEKA — IIRIMAA

▼B

Konventsiooni ei ole.

▼A1

114.   KREEKA — ITAALIA

▼B

Konventsiooni ei ole.

▼A1

115.   KREEKA — KÜPROS

Ei ole.

116.   KREEKA — LÄTI

Konventsiooni ei ole.

117.   KREEKA — LEEDU

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  118. ◄    KREEKA — LUKSEMBURG

Konventsiooni ei ole.

▼A1

119.   KREEKA — UNGARI

Konventsiooni ei ole.

120.   KREEKA — MALTA

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  121. ◄    KREEKA — MADALMAAD

8. septembri 1992. aasta ja 30. juuni 1993. aasta kirjavahetus asutustevahelise tagasimaksmise meetodite kohta.

▼A1

122.   KREEKA — AUSTRIA

▼M6

29. aprilli 1999. aasta kuupäevaga kirjaliku dokumendi vormis leping rakendusmääruse artikli 105 lõikes 2 ettenähtud halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta.

▼A1

123.   KREEKA — POOLA

Ei ole.

▼B

►A1  124. ◄    KREEKA — PORTUGAL

Ei kohaldata.

▼A1

125.   KREEKA — SLOVEENIA

Konventsiooni ei ole.

▼M11

126.   KREEKA — SLOVAKKIA

Leping puudub.

▼B

►A1  127. ◄    KREEKA — SOOME

Ei ole.

▼A1

128.   KREEKA — ROOTSI

▼B

Ei ole.

▼A1

129.   KREEKA — ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

Konventsiooni ei ole.

▼M13

130.   HISPAANIA — PRANTSUSMAA

17. mai 2005. aasta kokkulepe, millega nähakse ette erikord tervishoiuhüvitistega seonduvate vastastikuste nõuete haldamisel ja lahendamisel vastavalt määrustele (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72.

▼A1

131.   HISPAANIA — IIRIMAA

▼B

Ei kohaldata.

▼A1

132.   HISPAANIA — ITAALIA

▼M5

21. novembri 1997. aasta kokkulepe tervishoiukulutuste tagasimaksmise täiustamise ja lihtsustamise uue korra kohta, mis on seotud määruse artikli 36 lõikega 3 (mitterahaliste haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitiste tagasimaksmine) ja rakendusmääruse artiklitega 93, 94, 95 ja 100 ning artikli 102 lõikega 5 (haigus- ning rasedus- ja sünnituskindlustuse hüvitiste ja hilinenud nõuete tagasimaksmise kord).

▼A1

133.   HISPAANIA — KÜPROS

Konventsiooni ei ole.

134.   HISPAANIA — LÄTI

Konventsiooni ei ole.

135.   HISPAANIA — LEEDU

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  136. ◄    HISPAANIA — LUKSEMBURG

Ei ole.

▼A1

137.   HISPAANIA — UNGARI

Konventsiooni ei ole.

138.   HISPAANIA — MALTA

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  139. ◄    HISPAANIA — MADALMAAD

▼M6

21. veebruari 2000. aasta leping Madalmaade ja Hispaania vahel, mis hõlbustab haigus-, rasedus- ja sünnitushüvitistega seotud vastastikuste nõuete lahendamist, rakendades määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 sätteid.

▼A1

140.   HISPAANIA — AUSTRIA

▼B

Ei ole.

▼A1

141.   HISPAANIA — POOLA

Ei ole.

▼M13

142.   HISPAANIA — PORTUGAL

a) 22. mai 1970. aasta halduskokkuleppe artiklid 42, 43 ja 44;

b) 2. oktoobri 2002. aasta kokkulepe Hispaania ja Portugali vahel, millega sätestatakse üksikasjalik vastastikuste ravikuludega seonduvate nõuete haldamise ja lahendamise kord määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja 574/72 raames, eesmärgiga lihtsustada ja kiirendada nende nõuete lahendamist vastavalt määruse (EMÜ) nr 574/72 artiklitele 93, 94 ja 95.

▼A1

143.   HISPAANIA — SLOVEENIA

Konventsiooni ei ole.

▼M11

144.   HISPAANIA — SLOVAKKIA

Puudub.

▼B

►A1  145. ◄    HISPAANIA — SOOME

Ei ole.

▼M13

146.   HISPAANIA — ROOTSI

1. detsembri 2004. aasta kokkulepe määrustes (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 sätestatud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise kohta.

▼A1

147.   HISPAANIA — ÜHENDKUNINGRIIK

▼M6

18. juuni 1999. aasta leping vastavalt määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 sätetele antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksete kohta.

▼B

►A1  148. ◄    PRANTSUSMAA — IIRIMAA

30. juuli ja 26. septembri 1980. aasta kirjavahetus töötushüvitiste tagasimaksmisest vastastikuse loobumise kohta (määruse artikli 70 lõige 3).

▼A1

149.   PRANTSUSMAA — ITAALIA

▼B

a) 31. märtsi 1948. aasta üldkonventsiooni rakendava 12. aprilli 1950. aasta halduskokkuleppe artiklid 2–4 (Prantsusmaa tööõnnetuspensionide suurendamine).

b) 14. mai ja 2. augusti 1991. aasta kirjavahetus vastastikuste nõuete rahuldamise tingimuste kohta rakendusmääruse artikli 93 alusel.

c) 22. märtsi ja 15. aprilli 1994. aasta täiendav kirjavahetus vastastikuste võlgade tasaarveldamise korra kohta rakendusmääruse artiklite 93, 94, 95 ja 96 tingimuste kohaselt.

▼M6

d) 2. aprilli 1997. aasta ja 20. oktoobri 1998. aasta kirjavahetus, millega muudetakse punktides b ja c nimetatud kirjavahetust vastastikuste võlgade tagasimaksmise korra kohta rakendusmääruse artiklite 93, 94, 95 ja 96 kohaselt.

e) 28. juuni 2000. aasta leping, millega loobutakse määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõikes 1 nimetatud kulude tagasimaksmisest selle määruse artiklis 51 nõutava halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse eest.

▼A1

150.   PRANTSUSMAA — KÜPROS

Konventsiooni ei ole.

151.   PRANTSUSMAA — LÄTI

Konventsiooni ei ole.

152.   PRANTSUSMAA — LEEDU

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  153. ◄    PRANTSUSMAA — LUKSEMBURG

a) Määruse nr 3 artikli 51 alusel sõlmitud 24. veebruari 1962. aasta kokkulepe ja selle kokkuleppe alusel samal kuupäeval sõlmitud halduskokkulepe.

b) 2. juuli 1976. aasta kokkulepe töötajaga samas riigis mitte elavatele pereliikmetele haiguse või raseduse ja sünnituse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest loobumise kohta, mis on ette nähtud nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõikes 3.

c) 2. juuli 1976. aasta kokkulepe endistele piirialatöötajatele, nende pereliikmetele või nende ülalpidamisel olnud isikutele haiguse või raseduse ja sünnituse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest loobumise kohta, mis on ette nähtud hõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõikes 3.

d) 2. juuli 1976. aasta kokkulepe ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta, mis on ette nähtud nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõikes 2.

▼M1

e) 17. juuli ja 20. septembri 1995. aasta kirjavahetus vastastikuste nõuete lahendamise tingimuste kohta vastavalt rakendusmääruse artiklitele 93, 95 ja 96.

▼A1

154.   PRANTSUSMAA — UNGARI

Konventsiooni ei ole.

155.   PRANTSUSMAA — MALTA

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  156. ◄    PRANTSUSMAA — MADALMAAD

▼M6

a) 28. aprilli 1997. aasta leping halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta vastavalt rakendusmääruse artiklile 105.

b) 29. septembri 1998. aasta leping, millega sätestatakse eritingimused mitterahaliste hüvitiste eest tagasimakstavate summade kindlaksmääramiseks määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 kohaselt.

c) 3. veebruari 1999. aasta leping, millega sätestatakse eritingimused vastastikuste võlgade haldamiseks ja tagasimaksmiseks haigushüvitiste eest määruste (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72 kohaselt.

▼A1

157.   PRANTSUSMAA — AUSTRIA

▼B

Ei ole.

▼A1

158.   PRANTSUSMAA — POOLA

Ei ole.

▼B

►A1  159. ◄    PRANTSUSMAA — PORTUGAL

▼M6

28. aprilli 1999. aasta leping, millega sätestatakse üksikasjalikud erieeskirjad, mis reguleerivad vastastikuste nõuete haldamist ja tasaarveldamist ravi eest vastavalt määrustele (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72.

▼A1

160.   PRANTSUSMAA — SLOVEENIA

Ei ole.

161.   PRANTSUSMAA — SLOVAKKIA

Ei ole.

▼M1

►A1  162. ◄    PRANTSUSMAA — SOOME

Ei kohaldata.

▼A1

163.   PRANTSUSMAA — ROOTSI

Ei ole.

164.   PRANTSUSMAA — ÜHENDKUNINGRIIK

▼M6

a) 25. märtsi ja 28. aprilli 1997. aasta kirjavahetus rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine).

b) 8. detsembri 1998. aasta leping erimeetodite kohta mitterahaliste hüvitiste eest tagasimakstavate summade kindlaksmääramiseks vastavalt määrustele (EMÜ) nr 1408/71 ja (EMÜ) nr 574/72.

▼B

►A1  165. ◄    IIRIMAA — ITAALIA

Konventsiooni ei ole.

▼A1

166.   IIRIMAA — KÜPROS

Konventsiooni ei ole.

167.   IIRIMAA — LÄTI

Konventsiooni ei ole.

168.   IIRIMAA — LEEDU

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  169. ◄    IIRIMAA — LUKSEMBURG

26. septembri 1975. aasta ja 5. augusti 1976. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 ning rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (määruse III jaotise 1. või 4. peatüki alusel antud mitterahaliste hüvitiste ning rakendusmääruse artiklis 105 osutatud ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine.)

▼A1

170.   IIRIMAA — UNGARI

Konventsiooni ei ole.

171.   IIRIMAA — MALTA

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  172. ◄    IIRIMAA — MADALMAAD

a) 28. juuli ja 10. oktoobri 1978. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohta (osaline vastastikune loobumine haiguse, raseduse ja sünnituse, tööõnnetuse ning kutsehaiguse korral antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest).

b) 22. aprilli ja 27. juuli 1987. aasta kirjavahetus määruse artikli 70 lõike 3 kohta (määruse artikli 69 rakendamisel määratud hüvitiste kulude tagasimaksmisest loobumine) ja rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (rakendusmääruse artiklis 105 osutatud ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine).

▼A1

173.   IIRIMAA — AUSTRIA

▼M8

25. aprilli 2000. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusvaldkonna kulude hüvitamise kohta.

▼A1

174.   IIRIMAA — POOLA

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  175. ◄    IIRIMAA — PORTUGAL

Ei kohaldata.

▼A1

176.   IIRIMAA — SLOVEENIA

Konventsiooni ei ole.

177.   IIRIMAA — SLOVAKKIA

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  178. ◄    IIRIMAA — SOOME

Ei kohaldata.

▼A1

179.   IIRIMAA — ROOTSI

▼M8

8. novembri 2000. aasta kokkulepe mitterahaliste haigus-, rasedus- ja sünnitus-, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitiste kulude ning haldus- ja tervisekontrolli kulude tagasimaksmisest loobumise kohta.

▼A1

180.   IIRIMAA — ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

9. juuli 1975. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohta (kokkulepe määruse III jaotise 1. või 4. peatüki tingimuste kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise või tagasimaksmisest loobumise kohta) ja rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine).

▼A1

181.   ITAALIA — KÜPROS

Konventsiooni ei ole.

182.   ITAALIA — LÄTI

Konventsiooni ei ole.

183.   ITAALIA — LEEDU

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  184. ◄    ITAALIA — LUKSEMBURG

19. jaanuari 1955. aasta halduskokkuleppe artikli 4 lõiked 5 ja 6 sotsiaalkindlustuse üldkonventsiooni sätete rakendamise kohta (põllumajandustöötajate ravikindlustus).

▼A1

185.   ITAALIA — UNGARI

Konventsiooni ei ole.

186.   ITAALIA — MALTA

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  187. ◄    ITAALIA — MADALMAAD

a) 11. veebruari 1955. aasta halduskokkuleppe artikli 9 kolmas lõik ja artikli 11 kolmas lõik 28. oktoobri 1952. aasta üldkonventsiooni rakendamise kohta (ravikindlustus).

b) 27. juuni 1963. aasta kokkulepe määruse nr 4 artikli 75 lõike 3 rakendamise kohta (pensionäridele ja nende pereliikmetele määratud mitterahaliste hüvitiste tagasimaksmine).

▼M2

c) 24. detsembri 1996. aasta/27. veebruari 1997. aaasta kokkulepe määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohta.

▼A1

188.   ITAALIA — AUSTRIA

▼B

Ei ole.

▼A1

189.   ITAALIA — POOLA

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  190. ◄    ITAALIA — PORTUGAL

Ei kohaldata.

▼A1

191.   ITAALIA — SLOVEENIA

Ei ole.

192.   ITAALIA — SLOVAKKIA

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  193. ◄    ITAALIA — SOOME

Ei kohaldata.

▼A1

194.   ITAALIA — ROOTSI

▼B

Ei ole.

▼A1

195.   ITAALIA — ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

1. ja 16. veebruari 1995. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 kohta (mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmine või tagasimaksmisest loobumine) ja rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine).

▼A1

196.   KÜPROS — LÄTI

Konventsiooni ei ole.

197.   KÜPROS — LEEDU

Konventsiooni ei ole.

198.   KÜPROS — LUKSEMBURG

Konventsiooni ei ole.

199.   KÜPROS — UNGARI

Konventsiooni ei ole.

200.   KÜPROS — MALTA

Konventsiooni ei ole.

201.   KÜPROS — MADALMAAD

Konventsiooni ei ole.

202.   KÜPROS — AUSTRIA

Ei ole.

203.   KÜPROS — POOLA

Konventsiooni ei ole.

204.   KÜPROS — PORTUGAL

Konventsiooni ei ole.

205.   KÜPROS — SLOVEENIA

Konventsiooni ei ole.

206.   KÜPROS — SLOVAKKIA

Ei ole.

207.   KÜPROS — SOOME

Konventsiooni ei ole.

208.   KÜPROS — ROOTSI

Konventsiooni ei ole.

209.   KÜPROS — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

210.   LÄTI — LEEDU

Ei ole.

211.   LÄTI — LUKSEMBURG

Konventsiooni ei ole.

212.   LÄTI — UNGARI

Konventsiooni ei ole.

213.   LÄTI — MALTA

Konventsiooni ei ole.

214.   LÄTI — MADALMAAD

Konventsiooni ei ole.

215.   LÄTI — AUSTRIA

Konventsiooni ei ole.

216.   LÄTI — POOLA

Konventsiooni ei ole.

217.   LÄTI — PORTUGAL

Konventsiooni ei ole.

218.   LÄTI — SLOVEENIA

Konventsiooni ei ole.

219.   LÄTI — SLOVAKKIA

Konventsiooni ei ole.

220.   LÄTI — SOOME

Ei ole.

221.   LÄTI — ROOTSI

Ei ole.

222.   LÄTI — ÜHENDKUNINGRIIK

Konventsiooni ei ole.

223.   LEEDU — LUKSEMBURG

Konventsiooni ei ole.

224.   LEEDU — UNGARI

Konventsiooni ei ole.

225.   LEEDU — MALTA

Konventsiooni ei ole.

226.   LEEDU — MADALMAAD

Konventsiooni ei ole.

227.   LEEDU — AUSTRIA

Konventsiooni ei ole.

228.   LEEDU — POOLA

Konventsiooni ei ole.

229.   LEEDU — PORTUGAL

Konventsiooni ei ole.

230.   LEEDU — SLOVEENIA

Konventsiooni ei ole.

231.   LEEDU — SLOVAKKIA

Konventsiooni ei ole.

232.   LEEDU — SOOME

Ei ole.

233.   LEEDU — ROOTSI

Ei ole.

234.   LEEDU — ÜHENDKUNINGRIIK

Konventsiooni ei ole.

235.   LUKSEMBURG — UNGARI

Konventsiooni ei ole.

236.   LUKSEMBURG — MALTA

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  237. ◄    LUKSEMBURG — MADALMAAD

a) 1. novembri 1976. aasta kokkulepe ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta vastavalt rakendusmääruse artikli 105 lõikele 2.

b) 3. veebruari 1977. aasta kokkulepe nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 19 lõike 2, artiklite 26 ja 28 ning artikli 29 lõike 1 alusel antud ravi- või sünnituskindlustushüvitiste kulude tagasimaksmisest loobumise kohta.

c) 20. detsembri 1978. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusmaksete kogumise ja tagasimaksmise kohta.

▼A1

238.   LUKSEMBURG — AUSTRIA

▼B

22. juuni 1995. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusalaste kulude tagasimaksmise kohta.

▼A1

239.   LUKSEMBURG — POOLA

Ei ole.

▼B

►A1  240. ◄    LUKSEMBURG — PORTUGAL

Ei ole.

▼A1

241.   LUKSEMBURG — SLOVEENIA

Ei ole.

▼M11

242.   LUKSEMBURG — SLOVAKKIA

Puudub.

▼B

►A1  243. ◄    LUKSEMBURG — SOOME

24. veebruari 1994. aasta kokkulepe tagasimaksmise kohta määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 alusel.

▼A1

244.   LUKSEMBURG — ROOTSI

▼M2

27. novembri 1996. aasta kokkulepe kulutuste hüvitamise kohta sotsiaalkindlustuse vallas.

▼A1

245.   LUKSEMBURG — ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

a) 28. novembri ja 18. detsembri 1975. aasta kirjavahetus määruse artikli 70 lõike 3 kohta (määruse artikli 69 alusel makstavate hüvitiste tagasimaksmisest loobumine).

b) 18. detsembri 1975. aasta ja 20. jaanuari 1976. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 ning rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 kohta (määruse III jaotise 1. või 4. peatüki tingimuste kohaselt antud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest loobumine, samuti rakendusmääruse artiklis 105 osutatud ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest loobumine).

c) 18. juuli ja 27. oktoobri 1983. aasta kirjavahetus selle kohta, et punktis a osutatud kokkulepet ei kohaldata füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, kes liiguvad Luksemburgi ja Gibraltari vahel.

▼A1

246.   UNGARI — MALTA

Konventsiooni ei ole.

247.   UNGARI — MADALMAAD

Ei ole.

248.   UNGARI — AUSTRIA

Ei ole.

249.   UNGARI — POOLA

Ei ole.

250.   UNGARI — PORTUGAL

Konventsiooni ei ole.

251.   UNGARI — SLOVEENIA

Ei ole.

252.   UNGARI — SLOVAKKIA

Ei ole.

253.   UNGARI — SOOME

Ei ole.

254.   UNGARI — ROOTSI

Ei ole.

255.   UNGARI — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

256.   MALTA — MADALMAAD

Konventsiooni ei ole.

257.   MALTA — AUSTRIA

Konventsiooni ei ole.

258.   MALTA — POOLA

Konventsiooni ei ole.

259.   MALTA — PORTUGAL

Konventsiooni ei ole.

260.   MALTA — SLOVEENIA

Konventsiooni ei ole.

261.   MALTA — SLOVAKKIA

Konventsiooni ei ole.

262.   MALTA — SOOME

Konventsiooni ei ole.

263.   MALTA — ROOTSI

Konventsiooni ei ole.

264.   MALTA — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

▼B

►A1  265. ◄    MADALMAAD — AUSTRIA

17. novembri 1993. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustuskulude tagasimaksmise kohta.

▼A1

266.   MADALMAAD — POOLA

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  267. ◄    MADALMAAD — PORTUGAL

a) 9. mai 1980. aasta halduskokkuleppe artiklid 33 ja 34.

b) 11. detsembri 1987. aasta kokkulepe haiguse ning raseduse ja sünnituse korral antavate mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise kohta.

▼A1

268.   MADALMAAD — SLOVEENIA

Ei ole.

269.   MADALMAAD — SLOVAKKIA

Ei ole.

▼B

►A1  270. ◄    MADALMAAD — SOOME

26. jaanuari 1994. aasta kokkulepe tagasimaksmise kohta määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 alusel.

▼A1

271.   MADALMAAD — ROOTSI

▼M8

28. juuni 2000. aasta kokkulepe määruse peatüki 1 III jaotises sätestatud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise kohta.

▼A1

272.   MADALMAAD — ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

a) 12. juuni 1956. aasta halduskokkuleppe artikli 3 teine lause 11. augusti 1954. aasta konventsiooni rakendamise kohta.

▼M2 —————

▼B

►M2  b) ◄  25. aprilli ja 26. mai 1986. aasta kirjavahetus määruse artikli 36 lõike 3 kohta (mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmine või tagasimaksmisest loobumine) vastavalt muudatustele.

▼A1

273.   AUSTRIA — POOLA

Ei ole.

▼B

►A1  274. ◄    AUSTRIA — PORTUGAL

▼M8

16. detsembri 1998. aasta kokkulepe mitterahaliste hüvitiste kulude hüvitamise kohta.

▼A1

275.   AUSTRIA — SLOVEENIA

Ei ole.

▼M11

276.   AUSTRIA — SLOVAKKIA

Puudub.

▼B

►A1  277. ◄    AUSTRIA — SOOME

23. juuni 1994. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusalaste kulude tagasimaksmise kohta.

▼A1

278.   AUSTRIA — ROOTSI

▼B

22. detsembri 1993. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustusalaste kulude tagasimaksmise kohta.

▼A1

279.   AUSTRIA — ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

a) 22. juuli 1980. aasta sotsiaalkindlustuse üldkonventsiooni rakendava 10. novembri 1980. aasta kokkuleppe artikli 18 lõiked 1 ja 2 vastavalt 26. märtsi 1986. aasta täiendavas kokkuleppes nr 1 ja 4. juuni 1993. aasta täiendavas kokkuleppes nr 2 tehtud muudatustele isikute puhul, kes ei saa taotleda enda suhtes määruse III jaotise 1. peatüki kohaldamist.

b) Nimetatud kokkuleppe artikli 18 lõige 1 isikute puhul, kes saavad taotleda enda suhtes määruse III jaotise 1. peatüki kohaldamist, kokkuleppel, et Austria territooriumil elavate Austria kodanike ja Ühendkuningriigi territooriumil (v.a Gibraltar) elavate Ühendkuningriigi kodanike puhul asendab vastav pass vormi E 111 kõigi hüvitiste puhul, mida see vorm hõlmab.

c) 30. novembri 1994. aasta kokkulepe sotsiaalkindlustushüvitiste kulude tagasimaksmise kohta.

▼A1

280.   POOLA — PORTUGAL

Konventsiooni ei ole.

281.   POOLA — SLOVEENIA

Ei ole.

282.   POOLA — SLOVAKKIA

Ei ole.

283.   POOLA — SOOME

Konventsiooni ei ole.

284.   POOLA — ROOTSI

Ei ole.

285.   POOLA — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

286.   PORTUGAL — SLOVEENIA

Konventsiooni ei ole.

287.   PORTUGAL — SLOVAKKIA

Konventsiooni ei ole.

▼B

►A1  288. ◄    PORTUGAL — SOOME

Ei kohaldata.

▼A1

289.   PORTUGAL — ROOTSI

▼B

Ei ole.

▼M13

290.   PORTUGAL — ÜHENDKUNINGRIIK

8. juuni 2004. aasta kord, mis käsitleb määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõiget 3 ja artikli 63 lõiget 3, millega nähakse alates 1. jaanuarist 2003 ette asjaomases määruses sätestatud mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmise muud meetodid mõlema riigi jaoks.

▼A1

291.   SLOVEENIA — SLOVAKKIA

Ei ole.

292.   SLOVEENIA — SOOME

Konventsiooni ei ole.

293.   SLOVEENIA — ROOTSI

Ei ole.

294.   SLOVEENIA — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

295.   SLOVAKKIA — SOOME

Konventsiooni ei ole.

296.   SLOVAKKIA — ROOTSI

Konventsiooni ei ole.

297.   SLOVAKKIA — ÜHENDKUNINGRIIK

Ei ole.

▼M13

298.   SOOME — ROOTSI

18. augusti 2003. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 15: kokkulepe vastastikuse kulude tagasimaksmisest loobumise kohta vastavalt määruse artiklitele 36, 63 ja 70 (haiguse ning raseduse ja sünnituse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral antavate mitterahaliste hüvitiste ja töötushüvitiste kulud) ning rakendusmääruse artiklile 105 (ametliku kontrolli ja arstliku läbivaatuse kulud).

▼A1

299.   SOOME — ÜHENDKUNINGRIIK

▼M1

1. ja 20. juuni 1995. aasta kirjavahetus määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 (tagasimaksed või mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisest loobumine) ning määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 105 lõike 2 kohta (loobumine halduskontrolli ja arstliku läbivaatuse kulude tagasimaksmisest).

▼B

►A1  300. ◄    ROOTSI — ÜHENDKUNINGRIIK

▼M2

15. aprilli 1997. aasta kokkulepe määruse artikli 36 lõike 3 ja artikli 63 lõike 3 (mitterahalistele hüvitistega seotud kulude hüvitamine või hüvitamatajätmine) kohta ning rakendusmääruse artikli 105 lõike 2 (haldus- ja tervisekontrolliga seotud kulude hüvitamatajätmine) kohta.

▼B




LISA 6 (A) (B) (4) (7) (9) (13)

HÜVITISTE MAKSMISE KORD

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 6, artikli 53 lõige 1 ja artikkel 122)

Üldmärkus

Tasumata maksed ja muud üksikmaksed tehakse põhimõtteliselt kontaktasutuste kaudu. Jooksvad ja muud maksed tehakse vastavalt käesolevas lisas osutatud korrale.

A.   BELGIA

Makstakse otse.

▼A1

B.   TŠEHHI VABARIIK

Makstakse otse.

▼A1

C.   TAANI

▼B

Makstakse otse.

▼A1

D.   SAKSAMAA

▼B

1.  Tööliste pensionikindlustus (invaliidsus, vanadus, toitjakaotus):

▼M1

a) suhetes Belgia, Taani, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Portugali, Ühendkuningriigi, Austria, Soome ja Rootsiga: makstakse otse;

▼B

b) suhetes Hollandiga: makstakse kontaktasutuste kaudu (rakendusmääruse artiklite 53–58 ja lisas 5 osutatud sätete koos rakendamine).

2.  Bürootöötajate ja kaevurite pensionikindlustus (invaliidsus, vanadus, toitjakaotus):

▼M1

a) suhetes Belgia, Taani, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Portugali, Ühendkuningriigi, Austria, Soome ja Rootsiga: makstakse otse;

▼B

b) suhetes Hollandiga: makstakse kontaktasutuste kaudu (rakendusmääruse artiklite 53–58 ja lisas 5 osutatud sätete koos rakendamine).

3.  Põllumeeste vanaduskindlustus:

makstakse otse.

▼M1

4.  Õnnetuskindlustus:

▼M8

a) suhetes ►M9  ————— ◄ Itaalia, Madalmaade ja Portugaliga: makstakse pädeva riigi ja elukohariigi kontaktasutuste kaudu (rakendusmääruse artiklite 53-58 ja lisa 5 sätete koos kohaldamine);

b) suhetes Belgia, ►M9  Kreeka,  ◄ Hispaania, Prantsusmaa ja Austriaga: makstakse pädeva riigi kontaktasutuse kaudu;

▼M1

c) suhetes Taani, Soome, Iirimaa, Luksemburgi, Ühendkuningriigi ja Rootsiga: makstakse otse, kui ei ole sätestatud teisiti.

▼A1

E.   EESTI

1. Üldjuhul makstakse otse.

2. Suhetes Läti ja Leeduga: makstakse kontaktasutuste kaudu.

F.   KREEKA

Makstakse otse.

▼A1

G.   HISPAANIA

▼B

Makstakse otse.

▼A1

H.   PRANTSUSMAA

▼B

1. Kõikide kindlustusskeemide puhul, välja arvatud meremeeste skeem: makstakse otse.

2. Meremeeste kindlustusskeem: makstakse selle riigi maksmise eest vastutava organi kaudu, kus hüvitisesaaja elab.

▼A1

I.   IIRIMAA

▼B

Makstakse otse.

▼A1

J.   ITAALIA

▼B

a)  Töötajad:

1.  Invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid:

a) suhetes Belgia, Taani, Hispaania, Prantsusmaa (välja arvatud Prantsusmaa kaevurite fond), Kreeka, Iirimaa, Luksemburgi, Hollandi, Portugali ja Ühendkuningriigiga: makstakse otse;

b) suhetes Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsusmaa kaevurite fondiga: makstakse kontaktasutuste kaudu.

2.  Tööõnnetus- ja kutsehaiguspensionid: makstakse otse.

b.  Füüsilisest isikust ettevõtjad: makstakse otse.

▼A1

K.   KÜPROS

Makstakse otse.

L.   LÄTI

1. Makstakse otse.

2. Suhetes Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigiga: makstakse kontaktasutuste kaudu.

M.   LEEDU

1. Suhetes Belgia, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Küprose, Luksemburgi, Ungari, Malta, Madalmaade, Austria, Poola, Portugali, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriigiga: makstakse otse.

2. Suhetes Eesti ja Lätiga: makstakse kontaktasutuste kaudu (rakendusmääruse artiklite 53-58 koos rakendamine).

▼A1

N.   LUKSEMBURG

▼B

Makstakse otse.

▼A1

O.   UNGARI

Makstakse otse.

P.   MALTA

Makstakse otse.

▼A1

Q.   MADALMAAD

▼B

1. Suhetes Belgia, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Portugali ja Ühendkuningriigiga: makstakse otse.

2. Suhetes Saksamaa Liitvabariigiga: makstakse kontaktasutuste kaudu (lisas 5 osutatud sätete rakendamine).

▼A1

R.   AUSTRIA

▼B

Makstakse otse.

▼A1

S.   POOLA

1. Üldpõhimõte: hüvitisi makstakse otse.

2. Suhetes Saksamaaga vastavalt sõlmitud kokkulepetele: makstakse hüvitisesaaja elukohajärgse asutuse kaudu (rakendusmääruse artiklite 53-58 ja 77 ning lisas 5 osutatud sätete koos rakendamine).

▼A1

T.   PORTUGAL

▼B

Makstakse otse.

▼A1

U.   SLOVEENIA

Makstakse otse.

V.   SLOVAKKIA

Makstakse otse.

▼A1

W.   SOOME

▼B

Makstakse otse.

▼A1

X.   ROOTSI

▼B

Makstakse otse.

▼A1

Y.   ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

Makstakse otse.




LISA 7 (A) (B)

PANGAD

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 7, artikli 55 lõige 3 ja artikkel 122)



A.  BELGIA:

ei ole.

▼A1

B.  TŠEHHI VABARIIK:

Česká národní banka (Tšehhi Riigipank), Praha.

▼B

►A1  

C.  TAANI:

 ◄

Danmarks Nationalbank (Taani Riigipank), Kopenhaagen.

►A1  

D.  SAKSAMAA LIITVABARIIK:

 ◄

Deutsche Bundesbank (Saksamaa Föderaalpank), Maini-äärne Frankfurt.

▼A1

E.  EESTI:

Hansapank, Tallinn.

F.  KREEKA:

Τράπεζα της Ελλάδος, Αθήνα (Kreeka Pank), Ateena.

▼M13

G.  HISPAANIA:

Banco Popular, Madrid.

▼B

►A1  

H.  PRANTSUSMAA:

 ◄

Banque de France (Prantsusmaa Pank), Pariis.

►A1  

I.  IIRIMAA:

 ◄

Central Bank of Ireland (Iirimaa Keskpank), Dublin.

►A1  

J.  ITAALIA:

 ◄

Banca Nazionale del Lavoro (Riiklik Tööpank), Rooma.

▼A1

K.  KÜPROS:

Κεντρική Τράπεζα της Κύπρου (Küprose Keskpank), Λευκωσία.

L.  LÄTI:

Ei ole.

M.  LEEDU:

Hansa - LTB (Hansa - LTB), Vilnius.

▼B

►A1  

N.  LUKSEMBURG:

 ◄

Caisse d'épargne (Hoiupank), Luxembourg.

▼A1

O.  UNGARI:

Ei ole.

P.  MALTA:

Bank Ċentrali ta' Malta (Malta Keskpank), Valletta.

▼B

►A1  

Q.  MADALMAAD:

 ◄

ei ole.

►A1  

R.  AUSTRIA:

 ◄

Österreichische Nationalbank (Austria Riigipank), Viin.

▼A1

S.  POOLA:

Narodowy Bank Polski (Poola Riigipank), Warszawa.

▼B

►A1  

T.  PORTUGAL:

 ◄

Banco de Portugal (Portugali Pank), Lissabon.

▼A1

U.  SLOVEENIA:

Banka Slovenije (Sloveenia Pank), Ljubljana.

▼M11

V.  SLOVAKKIA:

Národná banka Slovenska (Slovakkia Riigipank), Bratislava. Štátna pokladnica (Riigikassa), Bratislava.

▼M13

W.  SOOME:

puudub.

▼B

►A1  

X.  ROOTSI:

 ◄

ei ole.

►A1  

Y.  ÜHENDKUNINGRIIK:

 ◄



Suurbritannia:

Bank of England (Inglismaa Pank), London

Põhja-Iiri:

Northern Bank Limited (Põhja Pank), Belfast

Gibraltar:

Barclays Bank (Barclay Pank), Gibraltar.

▼A1




LISA 8

PEREHÜVITISTE MAKSMINE

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 8, artikli 10a punkt d ja artikkel 122)

Rakendusmääruse artikli 10a punkt d on kohaldatav:

A. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes

▼M13

a) ühe kalendrikuu pikkuse kontrollperioodiga järgmiste riikide vahelistes suhetes:

 Belgia ja Tšehhi Vabariik,

 Belgia ja Saksamaa,

 Belgia ja Kreeka,

 Belgia ja Hispaania,

 Belgia ja Prantsusmaa,

 Belgia ja Iirimaa,

 Belgia ja Leedu,

 Belgia ja Luksemburg,

 Belgia ja Austria,

 Belgia ja Poola,

 Belgia ja Portugal,

 Belgia ja Slovakkia,

 Belgia ja Soome,

 Belgia ja Rootsi,

 Belgia ja Ühendkuningriik,

 Tšehhi Vabariik ja Taani,

 Tšehhi Vabariik ja Saksamaa,

 Tšehhi Vabariik ja Kreeka,

 Tšehhi Vabariik ja Hispaania,

 Tšehhi Vabariik ja Prantsusmaa,

 Tšehhi Vabariik ja Iirimaa,

 Tšehhi Vabariik ja Läti,

 Tšehhi Vabariik ja Leedu,

 Tšehhi Vabariik ja Luksemburg,

 Tšehhi Vabariik ja Ungari,

 Tšehhi Vabariik ja Malta,

 Tšehhi Vabariik ja Madalmaad,

 Tšehhi Vabariik ja Austria,

 Tšehhi Vabariik ja Poola,

 Tšehhi Vabariik ja Portugal,

 Tšehhi Vabariigis või Sloveenia,

 Tšehhi Vabariik ja Slovakkia,

 Tšehhi Vabariik ja Soome,

 Tšehhi Vabariik ja Rootsi,

 Tšehhi Vabariik ja Ühendkuningriik,

 Taani ja Leedu,

 Taani ja Poola,

 Taani ja Slovakkia,

 Saksamaa ja Kreeka,

 Saksamaa ja Hispaania,

 Saksamaa ja Prantsusmaa,

 Saksamaa ja Iirimaa,

 Saksamaa ja Leedu,

 Saksamaa ja Luksemburg,

 Saksamaa ja Austria,

 Saksamaa ja Poola,

 Saksamaa ja Slovakkia,

 Saksamaa ja Soome,

 Saksamaa ja Rootsi,

 Saksamaa ja Ühendkuningriik,

 Kreeka ja Leedu,

 Kreeka ja Poola,

 Kreeka ja Slovakkia,

 Hispaania ja Leedu,

 Hispaania ja Austria,

 Hispaania ja Poola,

 Hispaania ja Sloveenia,

 Hispaania ja Slovakkia,

 Hispaania ja Soome,

 Hispaania ja Rootsi,

 Prantsusmaa ja Leedu,

 Prantsusmaa ja Luksemburg,

 Prantsusmaa ja Austria,

 Prantsusmaa ja Poola,

 Prantsusmaa ja Portugal,

 Prantsusmaa ja Sloveenia,

 Prantsusmaa ja Slovakkia,

 Prantsusmaa ja Soome,

 Prantsusmaa ja Rootsi,

 Iirimaa ja Leedu,

 Iirimaa ja Austria,

 Iirimaa ja Poola,

 Iirimaa ja Portugal,

 Iirimaa ja Slovakkia,

 Iirimaa ja Rootsi,

 Läti ja Leedu,

 Läti ja Luksemburg,

 Läti ja Ungari,

 Läti ja Poola,

 Läti ja Sloveenia,

 Läti ja Slovakkia,

 Läti ja Soome,

 Leedu ja Luksemburg,

 Leedu ja Ungari,

 Leedu ja Madalmaad,

 Leedu ja Austria,

 Leedu ja Portugal,

 Leedu ja Sloveenia,

 Leedu ja Slovakkia,

 Leedu ja Soome,

 Leedu ja Rootsi,

 Leedu ja Ühendkuningriik,

 Luksemburg ja Austria,

 Luksemburg ja Poola,

 Luksemburg ja Portugal,

 Luksemburg ja Sloveenia,

 Luksemburg ja Slovakkia,

 Luksemburg ja Soome,

 Luksemburg ja Rootsi,

 Ungari ja Austria,

 Ungari ja Poola,

 Ungari ja Sloveenia,

 Ungari ja Slovakkia,

 Malta ja Slovakkia,

 Madalmaad ja Austria,

 Madalmaad ja Poola,

 Madalmaad ja Slovakkia,

 Madalmaad ja Soome,

 Madalmaad ja Rootsi,

 Austria ja Poola,

 Austria ja Portugal,

 Austria ja Sloveenia,

 Austria ja Slovakkia,

 Austria ja Soome,

 Austria ja Rootsi,

 Austria ja Ühendkuningriik,

 Poola ja Portugal,

 Poola ja Sloveenia,

 Poola ja Slovakkia,

 Poola ja Soome,

 Poola ja Rootsi,

 Poola ja Ühendkuningriik,

 Portugal ja Sloveenia,

 Portugal ja Slovakkia,

 Portugal ja Soome,

 Portugal ja Rootsi,

 Portugal ja Ühendkuningriik,

 Sloveenia ja Slovakkia,

 Sloveenia ja Soome,

 Sloveenia ja Ühendkuningriik,

 Slovakkia ja Soome,

 Slovakkia ja Rootsi,

 Slovakkia ja Ühendkuningriik,

 Soome ja Rootsi,

 Soome ja Ühendkuningriik,

 Rootsi ja Ühendkuningriik.

▼A1

b) kalendriaasta kvartali pikkuse kontrollperioodiga järgmiste riikide vahelistes suhetes:

 Taani ja Saksamaa,

 Madalmaad ja Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg, Portugal.

B. Füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes

kalendriaasta kvartali pikkuse kontrollperioodiga järgmiste riikide vahelistes suhetes:

 Belgia ja Madalmaad.

C. Töötajate suhtes

ühe kalendrikuu pikkuse kontrollperioodiga järgmiste riikide vahelistes suhetes:

 Belgia ja Madalmaad.

▼B




LISA 9 (A) (B) (2) (12) (14)

MITTERAHALISTE HÜVITISTE AASTASE KESKMISE KULU ARVUTAMINE

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 9, artikli 94 lõike 3 punkt a ja artikli 95 lõike 3 punkt a)

A.   BELGIA

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse üldist sotsiaalkindlustusskeemi.

Rakendusmääruse artiklite 94 ja 95 kohaldamisel juhtudel, mille suhtes on kohaldatav määruse artikli 35 lõige 2, võetakse mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel arvesse füüsilisest isikust ettevõtjate kohustuslikku ravikindlustusskeemi.

▼A1

B.   TŠEHHI VABARIIK

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse üldist ravikindlustussüsteemi.

▼A1

C.   TAANI

▼B

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse kindlustusskeeme, mis on loodud tervishoiuteenistuse seaduse alusel, haiglaseaduse ja rehabilitatsioonikulude puhul sotsiaalabi seaduse alusel.

▼A1

D.   SAKSAMAA

▼M1

Mitterahaliste hüvitiste keskmise aastase kulu arvutamisel võetakse arvesse üldskeemi.

▼M11

E.   EESTI

Mitterahaliste hüvitiste keskmise aastase maksumuse arvutamisel võetakse arvesse hüvitised, mida antakse vastavalt ravikindlustusseadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ning hoolekande seaduse artiklile 12 (sätted proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite puhul).

F.   KREEKA

Üldine sotsiaalkindlustusskeem, mida haldab Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων – Ενιαίο Ταμείο Ασφάλισης Μισθωτών (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ) (sotsiaalkindlustusamet – Töötajate ühendatud kindlustusfond (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), võetakse arvesse mitterahaliste hüvitiste keskmise aastase maksumuse arvutamisel

▼A1

G.   HISPAANIA

▼B

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse Hispaania riikliku tervishoiuteenistuse antud hüvitisi.

▼A1

H.   PRANTSUSMAA

▼B

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse üldist sotsiaalkindlustusskeemi.

▼A1

I.   IIRIMAA

▼M9

Mitterahaliste hüvitiste keskmise aastakulu arvutamisel võetakse arvesse mitterahalisi hüvitisi (tervishoiuteenused), mida lisas 2 mainitud tervishoiuamet/-asutus (Health Boards/Authority) võimaldab 1947.–1970. aasta tervishoiuseaduste (Health Acts) sätete kohaselt.

▼A1

J.   ITAALIA

▼B

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse Itaalia riikliku tervishoiuteenistuse määratud mitterahalisi hüvitisi.

▼A1

K.   KÜPROS

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse Küprose riikliku tervishoiuteenistuse antavaid hüvitisi.

▼M13

L.   LÄTI

Keskmine aastane hüvitiste maksumus arvestatakse välja riikliku kohustusliku tervisekindlustuse ameti hallatavate mitterahaliste hüvitiste (tervishoiuteenused) põhjal.

▼A1

M.   LEEDU

Mitterahaliste hüvitiste aastane keskmine kulu arvutatakse ravikindlustusseaduse alusel.

▼A1

N.   LUKSEMBURG

▼B

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse kõiki haigekassasid ja haigekassade liite.

▼A1

O.   UNGARI

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse üldist tervisekindlustusskeemi ja tervishoiukulutusi hüvitistele, mida antakse vastavalt tervishoiuseadusele.

P.   MALTA

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse riikliku tervisekindlustusskeemi alusel antavaid hüvitisi.

▼A1

Q.   MADALMAAD

▼B

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse üldist sotsiaalkindlustusskeemi.

Seda summat vähendatakse siiski, et võtta arvesse:

1. invaliidsuskindlustust (arbeidsongeschiktheidsverzekering, WAO);

2. kindlustust eriliste ravikulude vastu (verzekering tegen bijzondere ziektekosten, AWBZ).

▼A1

R.   AUSTRIA

▼M8

Mitterahaliste hüvitiste keskmise aastase kulu arvutamisel võetakse arvesse järgmist:

1) piirkondlike ravikindlustusfondide (Gebietskrankenkassen) antavad hüvitised;

▼M13

2. liidumaade haigekassade (Landesgesundheitsfonds) vastutusalasse kuuluvate haiglate antavad hüvitised;

▼M8

3) Austria sotsiaalkindlustusasutuste keskliidu (Hauptverband der österreichischen Sozialversicherungsträger) ja Austria kommertskoja (Wirtschaftskammer Österreich) vahel 31. detsembril 2000 sõlmitud kokkuleppega hõlmatud muude haiglate antavad hüvitised ja

4) hüvitised, mida annab Fonds zur Mitfinanzierung der In-vitro-Fertilisation (katseklaasiviljastamise kaasfinantseerimisfond), Viin.

▼A1

S.   POOLA

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse üldise tervisekindlustusskeemi alusel antavaid hüvitisi.

▼A1

T.   PORTUGAL

▼B

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse neid mitterahalisi hüvitisi, mida on andnud riiklik tervishoiuteenistus.

▼A1

U.   SLOVEENIA

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse üldist tervishoiuprogrammi.

V.   SLOVAKKIA

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse tervisekindlustusskeemi raames tehtud tervishoiukulutusi.

▼A1

W.   SOOME

▼B

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse neid riiklikke tervishoiu- ja haiglaraviskeeme ning hüvitisi vastavalt ravikindlustusele ja rehabilitatsiooniteenistusele, mida on andnudKansaneläkelaitos/Folkpensionsanstalten (sotsiaalkindlustusasutus), Helsinki.

▼A1

X.   ROOTSI

▼B

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse neid mitterahalisi hüvitisi, mida on antud riikliku sotsiaalkindlustusskeemi alusel.

▼A1

Y.   ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

Mitterahaliste hüvitiste aastase keskmise kulu arvutamisel võetakse arvesse neid mitterahalisi hüvitisi, mida on andnud Ühendkuningriigi riiklik tervishoiuteenistus.




LISA 10 (A) (B) (2) (3) (7) (8) (9) (12) (13) (14) (15)

PÄDEVATE VÕIMUORGANITE MÄÄRATUD ASUTUSED JA ORGANID

(Rakendusmääruse artikli 4 lõige 10)

A.   BELGIA



Rakendusmääruse artikli 10b kohaldamisel:

töötajad:

kõnealuse töötaja kindlustanud kindlustusasutus;

füüsilisest isikust ettevõtjad:

Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, Bruxelles (riigi füüsilisest isikutest ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet, Brüssel).

▼M13

1.  Määruse artikli 14 ja rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 punkti a ja lõike 2 ning artiklite 12a, 13 ja 14 kohaldamisel:

Office national de sécurité sociale, Bruxelles – Rijksdienst voor Maatscheppelijke Zekerheid, Brussel (riiklik sotsiaalkindlustusamet, Brüssel).

▼B

2.  Määruse artikli 14b lõike 1 ja rakendusmääruse artikli 11 kohaldamisel:

Caisse de secours et de prévoyance en faveur des marins —Hulp- en voorzorgskas voor zeevarenden — (meremeeste abi- ja hoolekandefond), Antwerpen.

3.  Määruse artikli 14a ning rakendusmääruse artikli 11a lõike 1 punkti a ja artikli 12a kohaldamisel:

Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, Bruxelles —Rijksinstituut voor de sociale verzekeringen der zelfstandigen, Brussel — (riigi füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet, Brüssel).

3a.  Määruse artikli 14c ja rakendusmääruse artikli 12a kohaldamisel:

 

töötajad:

Office national de sécurité sociale, Bruxelles —Rijksdienst voor Maatscheppelijke Zekerheid, Brussel — (riigi sotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

füüsilisest isikust ettevõtjad:

Institut national d'assurances sociales pour travailleurs indépendants, Bruxelles —Rijksinstituut voor de sociale verzekeringen der zelfstandigen, Brussel — (riigi füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusamet, Brüssel).

▼M13

3b.  Määruse artiklite 14 punktide e ja f ning rakendusmääruse artikli 12b kohaldamisel:

Service public fédéral de sécurité sociale, Bruxelles – Federale Overheidsdienst Sociale Zekerheid, Brussel (liidumaa avalik sotsiaalkindlustusteenistus, Brüssel).

4.  Määruse artikli 17 kohaldamisel ja:

 

rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 punkti b kohaldamisel:

 

a)  ainult konkreetsetel erijuhtudel:

Office national de sécurité sociale/Rijksdienst voor Sociale Zekerheid (riiklik sotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

b)  teatud töötajate rühmade huvides tehtavad erandid:

Service public fédéral de sécurité sociale, Direction générale Politique sociale/Federale Overheidsdienst Sociale Zekerheid, Directie-generaal Sociaal Beleid (liidumaa avalik sotsiaalkindlustusteenistus, sotsiaalpoliitika peadirektoraat), Brüssel,

—  rakendusmääruse artikli 11a lõike 1 punkti b kohaldamisel:

Service public fédéral de sécurité sociale, Direction générale Indépendants/Federale Overheidsdienst Sociale Zekerheid, Directie-generaal Zelfstandigen (liidumaa avalik sotsiaalkindlustusteenistus, füüsilisest isikust ettevõtjate peadirektoraat), Brüssel.

4a.  määruse artikli 17 kohaldamisel riigiteenistujate eriskeemi suhtes:

Service public fédéral de sécurité sociale/Federale Overheidsdienst Sociale Zekerheid, Brussel.

▼B

5.  Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81, artikli 82 lõike 2, artikli 85 lõike 2 ja artikli 88 kohaldamisel:

 

a)  üldiselt:

Office national de l'emploi, Bruxelles —Rijksdienst voor Arbeidsvoorziening, Brussel — (riigi tööhõiveamet, Brüssel);

b)  meremeeste puhul:

Pool des marins de la marine marchande —Pool van de zeelieden ter koopvaardij — (Merekaubandusühisus), Antwerpen.

6.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

 

a)  haigus, rasedus ja sünnitus ning tööõnnetused:

 

i)  üldiselt:

Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles —Rijksinstituut voor Ziekte- en Invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel);

ii)  välissotsiaalkindlustusskeemiga hõlmatud isikute puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles — Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

iii)  endiste Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi töötajate puhul:

Office de sécurité sociale d'outre-mer, Bruxelles —Dienst voor overzeese sociale zekerheid, Brussel — (välissotsiaalkindlustusamet, Brüssel);

b)  kutsehaigused:

Fonds des maladies professionelles, Bruxelles —Fonds voor beroepsziekten, Brussel — (kutsehaiguste fond, Brüssel);

c)  töötus:

 

i)  üldiselt:

Office national de l'emploi, Bruxelles —Rijksdienst voor arbeidsvoorziening, Brussel — (riigi tööhõiveamet, Brüssel);

ii)  meremeeste puhul:

Pool des marins de la marine marchande —Pool van de zeelieden ter koopvaardij — (merekaubandusühisus), Antwerpen.

7.  Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

Institut national d'assurance maladie-invalidité, Bruxelles —Rijksinstituut voor Ziekte- en Invaliditeitsverzekering, Brussel — (riigi haigus- ja invaliidsuskindlustusamet, Brüssel).

▼A1

B.   TŠEHHI VABARIIK



1.  Määruse artikli 14 lõike 1 punkti b ja artikli 17 ning rakendusmääruse artikli 10b, artikli 11 lõike 1, artikli 11a lõike 1, artikli 12a, artikli 13 lõigete 2 ja 3, artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3 ning artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 85 lõike 2 kohaldamisel:

Česká správa sociálního zabezpečení (Tšehhi sotsiaalkindlustusamet), Praha ja kohalikud üksused.

2.  Rakendusmääruse artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 82 lõike 2 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel:

munitsipaalorgan (haldusorgan) vastavalt pereliikmete elukohale.

3.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel (seoses mitterahaliste hüvitiste kulude tagasimaksmisega vastavalt määruse artiklitele 36 ja 63):

Centrum mezistátních úhrad (rahvusvaheliste maksete keskus), Praha.

4.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel (seoses töötushüvitiste kulude tagasimaksmisega vastavalt määruse artiklile 70):

Ministerstvo práce a sociálních věcí - Správa služeb zaměstnanosti (töö- ja sotsiaalministeerium - tööturuteenuste amet), Praha.

▼A1

C.   TAANI



▼M12

1.  Rakendusmääruse artikli 10c, artikli 11 lõike 1, artikli 11a lõike 1, artikli 12a, artikli 13 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14 lõigete 1 — 3 kohaldamisel:

Den Sociale Sikringsstyrelse, København.

▼B

Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

Sundhedsministeriet (tervishoiuministeerium), Kopenhaagen.

►M2  

2.  Määruse artikli 14 lõike 1 punkti b ja lõike 2 punkti a, artikli 14a lõike 1 punkti b ja 14b lõigete 1 ja 2 kohaldamisel:

 ◄

►M2  Den Sociale Sikringsstyrelse (sotsiaalkindlustusamet), Kopenhaagen. ◄

3.  Määruse artikli 17 ja rakendusmääruse artikli 10b kohaldamisel:

►M2  Den Sociale Sikringsstyrelse (sotsiaalkindlustusamet), Kopenhaagen. ◄

▼M9

4.  Rakendusmääruse artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel:

hüvitisesaaja elukohajärgse omavalitsusüksuse võimuorgan.

5.  Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 84 lõike 2 kohaldamisel:

töötushüvitisfond, mille liige asjaomane isik viimati oli, või kui asjaomane isik ei ole olnud töötushüvitisfondi liige, siis Arbejdsdirektoratet (tööhõiveamet), Kopenhaagen.

6.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

 

a)  määruse artiklite 36 ja 63 kohased tagasimaksed:

Indenrigs- og Sundhedsministeriet (sise- ja tervishoiuministeerium), Kopenhaagen;

b)  määruse artikli 70 lõike 2 kohased tagasimaksed:

Arbejdsdirektoratet (tööhõiveamet), Kopenhaagen.

▼B

7.  Rakendusmääruse artikli 110 kohaldamisel:

 

▼M9

a)  määruse III jaotise 1. ja 5. peatüki kohased hüvitised:

Indenrigs- og Sundhedsministeriet (sise- ja tervishoiuministeerium), Kopenhaagen;

▼B

b)  rahaline hüvitis määruse III jaotise 1. peatüki alusel ning hüvitis määruse III jaotise 2., 3., 7. ja 8. peatüki alusel:

►M2  Den Sociale Sikringsstyrelse (sotsiaalkindlustusamet), Kopenhaagen. ◄

c)  hüvitis vastavalt määruse III jaotise 4. peatükile:

Arbejdsskadestyrelsen (riigi tööõnnetuste ja kutsehaiguste amet), Kopenhaagen;

▼M9

d)  määruse III jaotise 6. peatüki kohased hüvitised:

Arbejdsdirektoratet (tööhõiveamet), Kopenhaagen.

▼A1

D.   SAKSAMAA

▼B



1.  Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaldamisel:

a)  sõltuvalt viimatise töö või tegevuse laadist:

tööliste ja bürootöötajate pensionikindlustusasutused, mis on määratud lisaga 2 eri liikmesriikide jaoks;

b)  kui ei ole võimalik kindlaks teha viimatise töö või tegevuse laadi:

tööliste pensionikindlustusasutus, mis on määratud lisaga 2 eri liikmesriikide jaoks;

c)  isikud, kes on vastavalt Hollandi õigusaktidele kindlustatud üldise vanaduskindlustusskeemi (Algemene Ouderdomswer) alusel, kuna nende töö või tegevuse suhtes ei kehtinud sundkindlustus Saksa õigusaktide alusel:

Bundesversicherungsanstalt für Angestellte (föderaalne bürootöötajate kindlustusamet), Berliin.

▼M13

2.  Järgmiste sätete kohaldamisel:

—  määruse artikli 14 lõike 1 punkt a, artikli 14b lõige 1 ning määruse artikli 17 kohased kokkulepped koos rakendusmääruse artikliga 11,

 

—  artikli 14a lõige 1 punkti a, artikli 14b lõige 2 ning määruse artikli 17 kohased kokkulepped koos rakendusmääruse artikliga 11a,

 

—  artikli 14 lõike 2 punkt b, artikli 14 lõige 3, artikli 14a lõigete 2–4 ja artikli 14c punkt a ning määruse artikli 17 kohased kokkulepped koos rakendusmääruse artikliga 12a:

 

i)  ravikindlustusega isikud:

asutus, kus nad on kindlustatud ja ka tolliasutused kontrolli teostamiseks;

ii)  ravikindlustuseta isikud:

 

— teenistujad:

Bundesversicherungsanstalt für Angestellte (liidumaa teenistujate kindlustusamet), Berliin, ja ka tolliasutused kontrolli teostamiseks,

— töölised:

pädev tööliste pensionikindlustusasutus ja ka tolliasutused kontrolli teostamiseks.

▼B

3.  Määruse artikli 14 lõike 1 punkti b, artikli 14a lõike 1 punkti b ning artikli 14b lõike 1 kohaldamisel (seoses artikli 14 lõike 1 punktiga b, artikli 14b lõikega 2 seoses artikli 14a lõike 1 punktiga b) ning artikli 17 kohaldamisel:

Deutsche Verbindungsstelle Krankenversicherung — Ausland (Saksa ravikindlustuse kontaktasutus — välisriigid), Bonn.

▼M1

4.  Rakendusmääruse artikli 13 lõigete 2, 3 ja 4 ning artikli 14 kohaldamisel:

Kõnealuse isiku valitud Bonni piirkonna haigekassa;

▼B

5.  Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel:

kõnealuse töötaja viimatise elu- või viibimiskoha järgse Saksa piirkonnaArbeitsamt (tööhõiveamet) või kui kõnealune töötaja ei ole Saksamaal töötamise ajal Saksamaal elanud ega viibinud, selle töötaja viimatise töökoha järgse Saksa piirkonna Arbeitsamt.

6.  Rakendusmääruse artikli 85 lõike 2 kohaldamisel:

kõnealuse töötaja viimatise töökoha järgse piirkonna Arbeitsamt.

7.  Rakendusmääruse artikli 91 lõike 2 kohaldamisel:

a)  vastavalt määruse artiklitele 77 ja 78 makstav peretoetus:

Arbeitsamt Nürnberg (Nürnbergi tööhõiveamet), Nürnberg;

b)  ametlike pensionikindlustusskeemide alusel makstav laste pensionilisa:

tööliste, bürootöötajate ja kaevurite pensionikindlustusasutused, mis on 2. lisa C jao lõikega 2 määratud pädevateks asutusteks.

8.  a) Määruse artikli 36 ja rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

AOK-Bundesverband (kohalike üldhaigekassade riiklik liit), Bonn 2;

b)  määruse artikli 63 ja rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften (tööstuse kutseliitude föderatsioon), St. Augustin;

c)  määruse artikli 75 ja rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

Bundesanstalt für Arbeit (föderaalne tööamet), Nürnberg.

9.  Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

a)  tagasimaksed mitterahalise hüvitise eest, mida on ebaõigesti antud töötajatele, kes on esitanud rakendusmääruse artikli 20 lõikes 2 ettenähtud õiendi:

Deutsche Verbindungsstelle Krankenversicherung — Ausland (Saksa ravikindlustuse kontaktasutus — välisriigid), Bonn, määruse VI lisa C jao lõikes 5 ettenähtud hüvitusfondi abil;

b)  tagasimaksed mitterahalise hüvitise eest, mida on ebaõigesti antud töötajatele, kes on esitanud rakendusmääruse artikli 62 lõikes 2 ettenähtud õiendi:

Hauptverband der gewerblichen Berufsgenossenschaften (tööstuse kutseliitude föderatsioon), St. Augustin.

10.  Määruse artikli 14d lõike 3 kohaldamisel:

asutus, kellele makstakse pensionikindlustusmakseid, või kui taotlus esitatakse koos pensionitaotlusega või pärast seda, kõnealust taotlust läbi vaatav asutus.

▼M11

E.   EESTI



1.  Kõnealuse määruse artikli 14c, artikli 14d lõike 3 ja artikli 17 ning rakendusmääruse artikli 6 lõike 1, artikli 10b, artikli 11 lõike 1, artikli 11a lõike 1, artikli 12a, artikli 13 lõigete 2 ja 3, artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 17, artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 82 lõike 2 ning artikli 86 lõike 2 kohaldamiseks:

Sotsiaalkindlustusamet (Sotsiaalkindlustusamet).

2.  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 8 ja artikli 113 lõike 2 kohaldamiseks:

Eesti Haigekassa (Eesti ravikindlustusfond).

3.  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 80 lõike 2 ja artikli 81 kohaldamiseks:

Eesti Töötukassa (Eesti töötuskindlustushüvitise sihtfond).

4.  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamiseks:

 

a)  Haigus, rasedus ja sünnitus, tööõnnetused ja kutsehaigused:

Eesti Haigekassa (Eesti ravikindlustusfond);

b)  Töötus:

Eesti Töötukassa (Eesti töötuskindlustushüvitise sihtfond).

5.  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 109 kohaldamiseks:

Maksuamet (maksuamet).

6.  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 110 kohaldamiseks:

Vastav pädev asutus.

▼A1

F.   KREEKA



▼M11

1.  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaldamiseks:

Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων – Ενιαίο Ταμείο Ασφάλισης Μισθωτών (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Αθήνα (Sotsiaalkindlustusamet – Töötajate ühendatud kindlustusfond (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Ateena).

▼M1

2.  Järgmiste sätete kohaldamisel:

a)  artikli 14 lõige 1, artikli 14b lõige 1 ja määruse artikli 17 kohased kokkulepped koos rakendusmääruse artikliga 11;

b)  artikli 14 lõike 2 punkt b ja määruse artikli 17 kohased kokkulepped koos rakendusmääruse artikliga 12a:

 

▼M11

i)  üldiselt:

Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων – Ενιαίο Ταμείο Ασφάλισης Μισθωτών (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Αθήνα (Sotsiaalkindlustusamet – Töötajate ühendatud kindlustusfond (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Ateena);

▼M1

ii)  meremeeste puhul:

Ναυτικό Απομαχικό Ταμείο (ΝΑΤ), Πειραιάς [meremeeste pensionifond (NAT)], Pireus.

3.  Järgmiste sätete kohaldamisel:

a)  artikli 14a lõige 1, artikli 14b lõige 2 ja määruse artikli 17 kohased kokkulepped koos rakendusmääruse artikliga 11a;

b)  artikli 14a lõige 2, artikkel 14c ja määruse artikli 17 kohased kokkulepped koos rakendusmääruse artikliga 12a;

c)  rakendusmääruse artikli 13 lõiked 2 ja 3 ning artikli 14 lõiked 1 ja 2:

 

▼M11

i)  üldiselt:

Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων – Ενιαίο Ταμείο Ασφάλισης Μισθωτών (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ)”, Αθήνα (Sotsiaalkindlustusamet – Töötajate ühendatud kindlustusfond (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Ateena);

▼M1

ii)  füüsilisest isikust ettevõtjate puhul:

 

(asjaomane kindlustusasutus),

 

täpsemalt:

 

—  üldkasutatavate transpordivahendite omanikud:

Ταμείο Συντάξεων Αυτοκινητιστών (ΤΣΑ), Αθήνα [sõidukijuhtide pensionifond (TSA)], Ateena,

—  käsitöölised ja väikeettevõtjad:

Ταμείο Επαγγελματιών και Βιοτεχνών Ελλάδος (ΤΕΒΕ), Αθήνα [käsitööliste ja väikeettevõtjate kindlustusfond (TEBE)], Ateena,

—  ettevõtjad:

Ταμείο Ασφάλισης Εμπόρων (ΤΑΕ), Αθήνα [ettevõtjate kindlustusfond (TAE)], Ateena,

—  turismi- ja laevandusagendid:

Ταμείο Ασφάλισης Ναυτικών Πρακτόρων και Υπαλλήλων (ΤΑΝΠΥ), Πειραιάς [laevandusagentide ja –töötajate kindlustusfond (TANPY)], Pireus,

—  õigusnõustajad, juristid ja notarid:

Ταμείο Νομικών, Αθήνα (juristide fond), Ateena,

—  arstid, hambaarstid, veterinaararstid ja farmatseudid:

Ταμείο Σύνταξης και Αυτασφάλισης Υγειονομικών (ΤΣΑΥ), Αθήνα [meditsiinitöötajate kindlustus- ja pensionifond (TSAY)], Ateena,

—  insenerid ja arhitektid:

Ταμείο Σύνταξης Μηχανικών και Εργοληπτών Δημοσίων Έργων (ΤΣΜΕΔΕ), Αθήνα [inseneride ja ehitusettevõtjate pensionifond (TSMEDE)], Ateena,

—  Ateena ja Thessaloniki päevalehtede töötajad:

Ταμείο Σύνταξης Προσωπικού Εφημερίδων Αθήνας-Θεσσαλονίκης (ΤΣΠΕΑΘ), Αθήνα Ateena ja Thessaloniki ajakirjandustöötajate pensionifond (TSPEATH), Ateena,

—  maakondade päevalehtede ja ajakirjade omanikud ja ajakirjanikud:

Ταμείο Σύνταξης Προσωπικού Εφημερίδων Αθήνας-θεσσαλονίκης (ΤΣΠΕΑθ), Αθήνα [ajakirjandusväljaannete omanike, toimetajate ja töötajate kindlustusfond (TAISYT)], Ateena,

—  hotellipidajad:

Ταμείο Πρόνοιας Ξενοδόχων, Αθήνα (hotellipidajate vastastikuse abistamise fond), Ateena,

—  ajalehemüüjad:

Ταμείο Συντάξεων Εφημεριδοπωλών, Αθήνα-θεσσαλονίκη (ajalehemüüjate pensionifond), Ateena–Thessaloniki;

iii)  meremeeste puhul:

Ναυτικό Απομαχικό Ταμείο (ΝΑΤ), Πειραιάς [meremeeste pensionifond (NAT)], Pireus.

4.  Määruse artikli 14c lõike 3 kohaldamisel:

 

▼M11

a)  üldiselt:

Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων – Ενιαίο Ταμείο Ασφάλισης Μισθωτών (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ)”, Αθήνα (Sotsiaalkindlustusamet – Töötajate ühendatud kindlustusfond (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Ateena);

▼M1

b)  meremeeste puhul:

Ναυτικό Απομαχικό Ταμείο (ΝΑΤ), Πειραιάς [meremeeste pensionifond (NAT)], Pireus.

5.  Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 82 lõike 2 ja artikli 85 lõike 2 kohaldamisel:

Οργανισμός Απασχόλησης Εργατικού Δυναμικού (ΟΑΕΔ), Γλυφάδα [tööhõiveorganisatsioon (OAED)], Glyfada.

▼M11

6.  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 81 kohaldamiseks:

Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων – Ενιαίο Ταμείο Ασφάλισης Μισθωτών (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ)”, Αθήνα (Sotsiaalkindlustusamet – Töötajate ühendatud kindlustusfond (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Ateena).

▼M1

7.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

 

a)  peretoetused, töötushüvitised:

Οργανισμός Απασχόλησης Εργατικού Δυναμικού (ΟΑΕΔ), Γλυφάδα [tööhõiveorganisatsioon (OAED)], Glyfada;

b)  hüvitised meremeestele:

Οίκος Ναύτου, Πειραιάς (“meremeeste kodu”, Pireus);

▼M2

c)  muud hüvitised:

 

▼M11

i)  töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse teenistujate puhul:

Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων – Ενιαίο Ταμείο Ασφάλισης Μισθωτών (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ)”, Αθήνα (Sotsiaalkindlustusamet – Töötajate ühendatud kindlustusfond (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Ateena),

ii)  riigiteenistujate puhul:

Οργανισμός Περίθαλψης Ασφαλισμένων Δημοσίου (ΟΠΑΔ), Αθήνα (Riigiteenistujate ravikindlustusfond (OPAD), Ateena,

▼M2

iii)  tegevteenistuses sõjaväelastele:

Υπουργείο Εθνικής Αμύνης, Αθήνα (kaitseministeerium, Ateena),

iv)  sadamapolitsei koosseisu kuuluvatele tegevteenistuses sõjaväelastele:

Υπουργείο Εμπορικής Ναυτιλίας, Πειραιάς (kaubalaevastikuministeerium, Pireus),

v)  kõrgemate ja tehniliste õppeasutuste (AEI ja TEI) üliõpilastele:

Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων, Αθήνα (haridus- ja usuasjade ministeerium, Ateena).

▼M1

8.  Rakendusmääruse artikli 110 kohaldamisel:

 

a)  peretoetused, töötushüvitised:

Οργανισμός Απασχόλησης Εργατικού Δυναμικού (ΟΑΕΔ), Γλυφάδα [tööhõiveorganisatsioon (OAED)], Glyfada;

b)  hüvitised meremeestele:

Ναυτικό Απομαχικό Ταμείο (ΝΑΤ), Πειραιάς [meremeeste pensionifond (NAT)], Pireus;

▼M11

c)  muud hüvitised:

Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων – Ενιαίο Ταμείο Ασφάλισης Μισθωτών (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ)”, Αθήνα (Sotsiaalkindlustusamet – Töötajate ühendatud kindlustusfond (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Ateena).

▼M1

9.  Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

 

a)  hüvitised meremeestele:

Ναυτικό Απομαχικό Ταμείο (ΝΑΤ), Πειραιάς [meremeeste pensionifond (NAT)], Pireus;

▼M11

b)  muud hüvitised:

Ίδρυμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων – Ενιαίο Ταμείο Ασφάλισης Μισθωτών (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ)”, Αθήνα (Sotsiaalkindlustusamet – Töötajate ühendatud kindlustusfond (ΙΚΑ – ΕΤΑΜ), Ateena).

▼M13

G.   HISPAANIA



1.  Määruse artikli 17 kohaldamisel üksikjuhtudel ning rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 (v.a meremeeste ja Instituto Social de la Marina (meremeeste sotsiaalameti) vaheline erikokkulepe), artikli 11 lõike 1, artikli 11a, artikli 12a, artikli 13 lõigete 2 ja 3, artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3 ning artikli 109 kohaldamisel:

Tesorería General de la Seguridad Social (sotsiaalkindlustuse üldfond), Madrid.

2.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 (v.a meremehed ja töötushüvitised), artikli 110 (v.a meremehed) ja artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

Instituto Nacional de la Seguridad Social (riiklik sotsiaalkindlustusasutus), Madrid.

3.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel meremeeste suhtes (v.a töötushüvitised) ja artikli 110 kohaldamisel:

Instituto Social de la Marina (meremeeste hoolekandeasutus), Madrid.

4.  Rakendusmääruse artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 85 lõike 2 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel, välja arvatud meremehed, ning kahe viimase artikli puhul, välja arvatud sõjaväelaste eriskeemiga hõlmatud isikud:

Direcciones Provinciales del Instituto Nacional de la Seguridad Social (riikliku sotsiaalkindlustusasutuse provintsidirektoraadid).

5.  Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 (erikokkulepe suhtes meremeeste kohta), artikli 38 lõike 1 (meremeeste kohta), artikli 70 lõike 1, artikli 80 lõike 2, artikli 81, artikli 82 lõike 2, artikli 85 lõike 2 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel:

Direcciones Provinciales del Instituto Social de la Marina (meremeeste hoolekandeasutuse provintsidirektoraadid).

6.  Artikli 102 lõike 2 kohaldamisel seoses töötushüvitistega:

Servicio Público de Empleo Estatal (riiklik tööhõiveteenistus), INEM, Madrid.

7.  Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel seoses töötushüvitistega, v.a töötushüvitised meremeestele:

Direcciones Provinciales del Servicio Público de Empleo Estatal (riikliku tööhõiveameti provintsidirektoraadid), INEM, Madrid.

8.  Rakendusmääruse artikli 85 lõike 2 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel peretoetuste suhtes, mida makstakse relvajõudude liikmete eriskeemiga hõlmatud isikutele:

Dirección General de Personal, Ministerio de Defensa (personali peadirektoraat, kaitseministeerium), Madrid.

9.  Riigiteenistujate eriskeem: määruse artiklite 14e, 14f ja 17 ning rakendusmääruse artikli 12a kohaldamisel:

Mutualidad General de Funcionarios Civiles del Estado, Servicios Centrales (riigiteenistujate üldine vastastikune kindlustusskeem, keskteenistused), Madrid.

10.  Relvajõudude liikmete eriskeem: Määruse artiklite 14e, 14f ja 17 ning rakendusmääruse artikli 12a kohaldamisel:

Instituto Social de las Fuerzas Armadas (relvajõudude sotsiaalkindlustusasutus), Madrid.

11.  Kohtutöötajate eriskeem:

Määruse artiklite 14e, 14f ja 17 ning rakendusmääruse artikli 12a kohaldamisel:Mutualidad General Judicial (kohtutöötajate üldine vastastikune kindlustusskeem), Madrid.

▼A1

H.   PRANTSUSMAA

▼B



1.  Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaldamisel:

Direction régionale de la sécurité sociale (piirkondlik sotsiaalkindlustusdirektoraat).

2.  Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 punkti a ja artikli 12a kohaldamisel:

a)  Prantsuse emamaa:

 

i)  üldiselt:

Caisse primaire d'assurance maladie (kohalik ravikindlustusfond)

ii)  põllumeeste skeem:

Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond)

iii)  kaevurite skeem:

Société de secours minière (kaevurite toetusühing)

iv)  meremeeste skeem:

Section “Caisse de retraite des marins” du quartier des affaires maritimes (merendusasjade sektsiooni meremeeste pensionifondi osakond)

b)  ülemeredepartemangud:

 

i)  üldiselt:

Caisse générale de sécurité sociale (sotsiaalkindlustuse üldfond)

ii)  meremeeste puhul:

Section “Caisse de retraite des marins” du quartier des affaires maritimes (merendusasjade sektsiooni meremeeste pensionifondi osakond).

3.  Rakendusmääruse artikli 11a lõike 1 ja artikli 12a kohaldamisel:

Caisses mutuelles régionales (piirkondlikud vastastikuse abi fondid).

4.  Rakendusmääruse artikli 13 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14 lõike 3 kohaldamisel:

Caisse primaire d'assurance maladie de la région parisienne (Pariisi piirkonna kohalik ravikindlustusfond).

4a.  Määruse artikli 14c ja rakendusmääruse artikli 12a lõigete 7 ja 8 kohaldamisel:

a)  rakendusmääruse artikli 12a lõige 7:

 

i)  töötamine Prantsusmaal ja põllumajandusväline füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine teises liikmesriigis:

Caisse mutuelle régionale (piirkondlik vastastikuse abi fond)

ii)  töötamine Prantsusmaal ja põllumajandustegevus füüsilisest isikust ettevõtjana teises liikmesriigis:

Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond)

b)  rakendusmääruse artikli 12a lõige 8:

 

i)  põllumajandusväline füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine Prantsusmaal:

Caisse mutuelle régionale (piirkondlik vastastikuse abi fond)

ii)  põllumajandustegevus füüsilisest isikust ettevõtjana Prantsusmaal:

Caisse de mutualité sociale agricole (põllumeeste sotsiaalkindlustuse vastastikuse abi fond)

c)  põllumajandusvälise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise korral Prantsusmaal ja töötamise korral Luksemburgis:

antakse asjaomasele isikule välja vorm E 101, mille ta esitab piirkondlikule vastastikuse abi fondile.

▼M11

5.  Kõnealuse määruse artikli 14 lõike 1 punkti b, artikli 14a lõike 1 punkti b ja artikli 17 kohaldamiseks:

Centre des Liaisons Européennes et Internationales de Sécurité Sociale (Euroopa ja rahvusvaheliste sidemete arendamise keskus sotsiaalkindlustuse valdkonnas) (endine Centre de Sécurité Sociale des Travailleurs Migrants – võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse keskus), Pariis.

▼B

6.  Rakendusmääruse artiklite 80, 81, artikli 82 lõike 2 ja artikli 85 lõike 2 kohaldamisel:

taotletava õiendiga seotud töötamiskohaDirection départementale du travail et de la main-d'œuvre (ametkondlik töö- ja inimtööjõu direktoraat)

 

Agence nationale pour l'emploi (riigi tööhõiveamet) kohalik osakond;

 

pereliikmete elukoha järgne raekoda.

7.  Rakendusmääruse artikli 84 kohaldamisel:

a)  täielik töötus:

asjaomase isiku elukoha järgneAssociation pour l'emploi dans l'industrie et le commerce (Assedic) (tööstus- ja kaubandustööhõive ühing)

ii)  osaline töötus:

asjaomase isiku töökoha järgneDirection départementale du travail et de la main-d'œuvre (ametkondlik töö- ja inimtööjõu direktoraat).

▼M11

8.  Kõnealuse määruse artiklite 36 ja 63 ning kõnealuse rakendusmääruse artikli 102 ühiselt kohaldamiseks:

Centre des Liaisons Européennes et Internationales de Sécurité Sociale (Euroopa ja rahvusvaheliste sidemete arendamise keskus sotsiaalkindlustuse valdkonnas) (endine Centre de Sécurité Sociale des Travailleurs Migrants – võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse keskus), Pariis.

9.  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamiseks:

Centre des Liaisons Européennes et Internationales de Sécurité Sociale (Euroopa ja rahvusvaheliste sidemete arendamise keskus sotsiaalkindlustuse valdkonnas) (endine Centre de Sécurité Sociale des Travailleurs Migrants – võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse keskus), Pariis.

▼A1

I.   IIRIMAA

▼M9



1.  Määruse artiklite 14c ja 17 ning rakendusmääruse artikli 6 lõike 1, artikli 11 lõike 1, artikli 11a lõike 1, artikli 12a, artikli 13 lõigete 2 ja 3, artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 85 lõike 2, artikli 86 lõike 2 ja artikli 91 lõike 2 kohaldamisel:

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium).

2.  Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel:

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium).

3. a)  Määruse artiklite 36 ja 63 ning rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

Department of Health and Children (tervishoiu- ja lasteasjade ministeerium);

b)  määruse artikli 70 ja rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium).

4. a)  Rakendusmääruse artikli 110 kohaldamisel (rahaliste hüvitiste puhul):

Department of Social and Family Affairs (sotsiaal- ja pereasjade ministeerium);

b)  rakendusmääruse artikli 110 (mitterahaliste hüvitiste puhul) ja artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

Eastern Regional Health Authority (Idapiirkonna tervishoiuasutus), Dublin 20

Midland Health Board (Keskpiirkonna tervishoiuamet), Tullamore, County Offaly

Mid-Western Health Board (Kesk-Lääne piirkonna tervishoiuamet), Limerick

North-Eastern Health Board (Kirdepiirkonna tervishoiuamet), Ceanannus Mor, County Meath

North-Western Health Board (Loodepiirkonna tervishoiuamet), Manorhamilton, County Leitrim

South Eastern Health Board (Kagupiirkonna tervishoiuamet), Kilkenny

Southern Health Board (Lõunapiirkonna tervishoiuamet), Cork

Western Health Board (Läänepiirkonna tervishoiuamet), Galway.

▼A1

J.   ITAALIA



▼M13

1.  Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaldamisel:

Ministero del Lavoro e delle politiche sociali (töö- ja sotsiaalpoliitikaministeerium), Rooma.

▼M11

2. a)  Kõnealuse määruse artikli 17 kohaldamiseks:

Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi hoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad.

b)  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 11 lõike 1, artikli 13 lõigete 2 ja 3, artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamiseks:

Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi hoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad.

▼M13

3.  Rakendusmääruse artiklite 11a, 12 kohaldamisel:

arstide puhul:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza medici (riiklik arstide hoolekande- ja abistamisamet);

farmatseutide puhul:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza farmacisti (riiklik farmatseutide hoolekande- ja abistamisamet);

veterinaaride puhul:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza veterinari (riiklik veterinaaride hoolekande- ja abistamisamet);

meditsiiniõdede, meditsiinilise abipersonali ja lastehooldusõdede puhul:

Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore degli infermieri professionali, assistenti sanitari, vigilatrici d’infanzia (riiklik meditsiiniõdede, meditsiinilise abipersonali ja lastehooldusõdede hoolekande- ja abistamisamet);

müügiesindajate puhul:

Ente nazionale di assistenza per gli agenti e rappresentanti di commercio (riiklik müügiesindajate hoolekande- ja abistamisamet);

bioloogide puhul:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza per gli psicologi (riiklik bioloogide hoolekande- ja abistamisamet);

tööstusekspertide puhul:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza farmacisti (riiklik tööstusasjatundjate hoolekande- ja abistamisamet);

psühholoogide puhul:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza medici (riiklik psühholoogide hoolekande- ja abistamisamet);

ajakirjanike puhul:

Istituto nazionale di previdenza dei gironalisti italiani “Giovanni Amendola” (Giovanni Amendola nimeline Itaalia ajakirjanike riiklik hoolekandeamet);

kindlustusmatemaatikute, keemikute, agronoomide, metsnike ja geoloogide puhul:

Ente di previdenza ed assistenza pluricategoriale degli agronomi e forestali, degli attuari, dei chimici e dei geologi (kindlustusmatemaatikute, keemikute, agronoomide, metsnike ja geoloogide riiklik valdkondadeülene hoolekande- ja abistamsamet);

põllumajandustehnikute ja -konsultantide puhul:

Ente Nazionale di previdenza per gli addetti e per gli impiegati in agricoltura (riiklik põllumajandustehnikute ja -konsultantide hoolekande- ja abistamisamet);

inseneride ja arhitektide puhul:

Cassa nazionale di previdenza ed assistenza per gli ingegneri ed architetti (riiklik inseneride ja arhitektide hoolekande- ja abistamisamet);

maamõõtjate puhul:

Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei geometri (riiklik maamõõtjate hoolekande- ja abistamisamet);

advokaatide puhul:

Cassa nazionale di previdenza ed assistenza forense (riiklik advokaatide hoolekande ja abistamisamet);

ökonomistide puhul:

Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei dottori commercialisti (riiklik ökonomistide hoolekande- ja abistamisamet);

raamatupidajate puhul:

Cassa nazionale di previdenza ed assistenza a favore dei ragionieri e periti commerciali (riiklik raamatupidajate hoolekande- ja abistamisamet);

tööhõivekonsultandid:

Ente nazionale di previdenza ed assistenza per i consulenti del lavoro (riiklik tööhõivekonsultantide hoolekande- ja abistamisamet);

notarite puhul:

Cassa nazionale notariato (riiklik notarite fond);

tollimaaklerite puhul:

Fondo di previdenza a favore degli spedizionieri doganali (tollimaaklerite hoolekandefond).

▼B

4.  Rakendusmääruse artikli 38 lõike 1 kohaldamisel:

Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad.

5.  Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81, artikli 82 lõike 2, artikli 85 lõike 2, artikli 88 ja artikli 91 lõike 2 kohaldamisel:

Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), piirkondlikud osakonnad.

6.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

a)  hüvitused määruse artikli 36 alusel:

Ministerio della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma;

b)  hüvitused määruse artikli 63 alusel:

 

i)  mitterahalised hüvitised:

Ministerio della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma;

ii)  proteesid ja suuremad abivahendid:

Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), Rooma;

c)  tagasimaksed määruse artikli 70 alusel:

Istituto nazionale della previdenza sociale (riigi sotsiaalhoolekandeamet), Rooma.

7.  Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

a)  haigus (sealhulgas tuberkuloos):

Ministerio della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma;

b)  tööõnnetused ja kutsehaigused:

 

i)  mitterahalised hüvitised:

Ministerio della sanità (tervishoiuministeerium), Rooma;

ii)  proteesid ja suuremad abivahendid:

Istituto nazionale per l'assicurazione contro gli infortuni sul lavoro (riigi tööõnnetuste vastu kindlustamise amet), Rooma.

▼M13

K.   KÜPROS



1.  Määruse artikli 14c, artikli 14d lõike 3 ja artikli 17 ning rakendusmääruse artikli 6 lõike 1, artikli 10b, artikli 11 lõike 1, artikli 11a lõike 1, artikli 12a, artikli 13 lõigete 2 ja 3, artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 80 lõike 2, artikli 81, artikli 82 lõike 2, artikli 85 lõike 2, artikli 86 lõike 2, artikli 91 lõike 2 ja artikli 109 kohaldamisel:

— Υπηρεσίες Κοινωνικών Ασφαλίσεων, Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων, (sotsiaalkindlustusosakond, töö- ja sotsiaalkindlustusministeerium), Nicosia,

— Υπηρεσία Χορηγιών και Επιδομάτων, Υπουργείο Οικονομικών, (toetuste ja hüvitiste osakond, rahandusministeerium), Nicosia.

2.  Rakendusmääruse artikli 8, artikli 102 lõike 2 ja artikli 110 kohaldamisel (rahaliste hüvitiste puhul):

— Υπηρεσίες Κοινωνικών Ασφαλίσεων, Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων (sotsiaalkindlustusosakond, ametid, töö- ja sotsiaalkindlustusministeerium), Nicosia,

— Υπηρεσία Χορηγιών και Επιδομάτων, Υπουργείο Οικονομικών (toetuste ja hüvitiste amet, rahandusministeerium), Nicosia.

3.  Rakendusmääruse artikli 8, artikli 102 lõike 2, artikli 110 ja artikli 113 lõike 2 (mitterahaliste hüvitiste puhul) ja määruse artiklite 36 ja 63 kohaldamisel:

—  Υπουργείο Υγείας (tervishoiuministeerium), Nicosia.

L.   LÄTI



Järgmiste sätete kohaldamisel:

 

a)  määruse artikli 14 lõige 1, artikli 14a lõiked 1 ja 4, artikli 14b lõige 1, artikli 14d lõige 3 ja artikkel 17:

Valsts sociālās apdrošināšanas aģentūra (riiklik sotsiaalkindlustusamet), Riia;

b)  rakendusmääruse artikkel 10b, artikli 11 lõige 1, artikli 11a lõige 1, artikli 13 lõiked 2 ja 3, artikli 14 lõiked 1, 2 ja 3, artikli 82 lõige 2 ja artikkel 109:

Valsts sociālās apdrošināšanas aģentūra (riiklik sotsiaalkindlustusamet), Riia;

c)  rakendusmääruse artikli 102 lõige 2 koos määruse artiklitega 36 ja 63:

Veselības obligātās apdrošināšanas valsts aģentūra (riiklik kohustusliku tervisekindlustuse amet), Riia;

d)  määruse artikli 70 lõige 2:

Valsts sociālās apdrošināšanas aģentūra (riiklik sotsiaalkindlustusamet), Riia.

▼A1

M.   LEEDU



1.  Määruse artikli 14 lõike 1 punkti b, artikli 14a lõike 1 punkti b, artikli 14b lõigete 1 ja 2, artikli 14d lõike 3 ja artikli 17 ning rakendusmääruse artikli 6 lõike 1, artikli 10b, artikli 11 lõike 1, artiklite 11a ja 12a, artikli 13 lõigete 2 ja 3, artikli 14 lõigete 1 ja 2, artikli 85 lõike 2 ning artikli 91 lõike 2 kohaldamisel:

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riigi sotsiaalkindlustusfondi nõukogu), Vilnius.

2.  Rakendusmääruse artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel:

Seniūnijos pagal asmens gyvenamąją vietą (munitsipaalasutused vastavalt isiku elukohale).

▼M11

3.  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamiseks:

Lietuvos darbo birža (Leedu Tööbörs).

▼A1

4.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

 

a)  tagasimaksed vastavalt määruse artiklitele 36 ja 63:

Valstybinė ligonių kasa (riiklik haigekassa), Vilnius;

▼M11

b)  toetused vastavalt artikli 70 lõikele 2:

Lietuvos darbo birža (Leedu Tööbörs).

▼A1

5.  Rakendusmääruse artikli 110 kohaldamisel:

 

a)  määruse III jaotise 1. ja 4. peatüki kohased mitterahalised hüvitised:

Valstybinė ligonių kasa (riiklik haigekassa), Vilnius;

b)  määruse III jaotise 1.-4. ja 8. peatüki kohased rahalised hüvitised:

Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riigi sotsiaalkindlustusfondi nõukogu), Vilnius;

▼M11

c)  rahalised hüvitised vastavalt kõnealuse määruse III jaotise 6. peatükile:

Lietuvos darbo birža (Leedu Tööbörs);

▼A1

d)  määruse III jaotise 5. ja 7. peatüki kohased rahalised hüvitised:

Savivaldybių socialinės paramos skyriai (kohalikud sotsiaalabiasutused).

6.  Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

Valstybinė ligonių kasa (riiklik haigekassa), Vilnius.

▼A1

N.   LUKSEMBURG

▼B



1.  Määruse artikli 14d lõike 3 kohaldamisel:

asjakohase ametiala suhtes pädev asutus.

2.  Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaldamisel:

suurhertsogiriigis viimati töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise laadi suhtes pädev kindlustusskeem.

3.  Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1, artikli 11a, artikli 13 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel:

►M2  Centre commun de la sécurité sociale (sotsiaalkindlustuse ühiskeskus), Luxembourg. ◄

4.  Rakendusmääruse artiklite 10b ja 12a kohaldamisel:

Centre commun de la sécurité sociale (ühendatud sotsiaalkindlustuskeskus), Luxembourg.

5.  Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel:

Administration de l'emploi (tööhõiveamet), Luxembourg.

6.  Rakendusmääruse artikli 85 lõike 2 kohaldamisel:

asjaomase isiku viimati kindlustanud haigekassa.

7.  Rakendusmääruse artikli 91 lõike 2 kohaldamisel:

a)  invaliidsus, vanadus, toitjakaotus (pensionid):

 

i)  töölistele:

Établissement d'assurance contre la vieillesse et l'invalidité, Luxembourg (vanadus- ja invaliidsuskindlustuse amet), Luxembourg;

ii)  bürootöötajatele ja kutsealade füüsilisest isikust ettevõtjatele:

Caisse de pension des employés privés, Luxembourg (erasektori bürootöötajate ja kutsealade füüsilisest isikust ettevõtjate pensionifond), Luxembourg;

iii)  käsitöö, kaubanduse või tootmisega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele:

Caisse de pension des artisans, des commerçants et des industriels, Luxembourg (käsitööliste, kaubastajate ja tootjate pensionifond), Luxembourg;

iv)  põllumajandusega tegelevatele füüsilisest isikust ettevõtjatele:

Caisse de pension agricole, Luxembourg (põllumeeste pensionifond), Luxembourg;

▼M3

v)  avaliku sektori eriskeemid:

pädev pensioniasutus;

▼B

b)  perehüvitis:

Caisse nationale des prestations familiales (riigi peretoetusfond), Luxembourg.

8.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

a)  haigus ning rasedus ja sünnitus:

Union des caisses de maladie (haigekassade liit), Luxembourg;

b)  tööõnnetused:

Association d'assurance contre les accidents, section indutrielle, Luxembourg (õnnetuskindlustuse liidu tööstusosakond), Luxembourg;

c)  töötus:

Administration de l'emploi (tööhõiveamet), Luxembourg.

9.  Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

a)  haigus ning rasedus ja sünnitus:

Union des caisses de maladie (haigekassade liit), Luxembourg;

b)  tööõnnetused:

Association d'assurance contre les accidents, section industrielle, Luxembourg (õnnetuskindlustuse liidu tööstusosakond), Luxembourg.

▼A1

O.   UNGARI



1.  Määruse artikli 14c, artikli 14d lõike 3 ja artikli 17 kohaldamisel:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest.

2.  Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaldamisel:

 

a)  haigus ning rasedus ja sünnitus, tööõnnetused:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest;

b)  vanadus, invaliidsus:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet), Budapest;

c)  töötus:

Foglalkoztatási Hivatal (tööturuamet), Budapest;

d)  erapensionikindlustuse fond, vabatahtliku pensionikindlustuse fond:

Pénzügyi Szervezetek Állami Felügyelete (Ungari finantsjärelevalveorgan), Budapest.

3.  Rakendusmääruse artiklite 8 ja 10b, artikli 11 lõike 1, artikli 11a lõike 1, artikli 12a, artikli 13 lõigete 3 ja 4 ning artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest.

4.  Rakendusmääruse artikli 38 lõike 1 kohaldamisel:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet), Budapest.

5.  Rakendusmääruse artikli 70 lõike 1 kohaldamisel:

 

a)  haigusraha ja toetus õnnetuse korral:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest;

b)  muud hüvitised:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet), Budapest.

6.  Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel:

Foglalkoztatási Hivatal (tööturuamet), Budapest.

7.  Rakendusmääruse artikli 85 lõike 2 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel:

 

a)  sünnitushüvitis ja sünnitoetus:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest;

b)  muud perehüvitised:

Államháztartási Hivatal (rahandusamet), Budapest.

8.  Rakendusmääruse artikli 91 lõike 2 kohaldamisel:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet), Budapest.

9.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

 

a)  haigus ning rasedus ja sünnitus, tööõnnetused:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest;

b)  töötus:

Foglalkoztatási Hivatal (tööturuamet), Budapest.

10.  Rakendusmääruse artikli 109 kohaldamisel:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest.

11.  Rakendusmääruse artikli 110 kohaldamisel:

 

a)  haigus ning rasedus ja sünnitus, tööõnnetused:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest;

b)  vanadus, invaliidsus:

Országos Nyugdíjbiztosítási Főigazgatóság (riikliku pensionikindlustuse keskamet), Budapest;

c)  töötushüvitised:

Foglalkoztatási Hivatal (tööturuamet), Budapest;

d)  peretoetused:

Államháztartási Hivatal (rahandusamet), Budapest;

 

— sünnitushüvitis ja sünnitoetus: Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest.

12.  Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

Országos Egészségbiztosítási Pénztár (riiklik haigekassa), Budapest.

P.   MALTA



Määruse artikli 14c, artikli 14d lõike 3 ja artikli 17 ning rakendusmääruse artikli 6 lõike 1, artikli 8 lõigete 1 ja 2, artikli 10b, artikli 11 lõike 1, artikli 11a lõike 1, artikli 12a, artikli 13 lõigete 2 ja 3, artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 80 lõike 2, artikli 81, artikli 82 lõike 2, artikli 85 lõike 2, artikli 86 lõike 2, artikli 89 lõike 1, artikli 91 lõike 2, artikli 102 lõike 2 ning artiklite 109 ja 110 kohaldamisel:

Dipartiment tas-Sigurta' Soċjali (sotsiaalkindlustusamet), Valletta.

Rakendusmääruse artikli 8 lõike 3 ja artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

Diviżjoni tas-Saħħa (tervishoiutalitus), Valletta.

▼A1

Q.   MADALMAAD

▼B



1.  Määruse artikli 17 ning rakendusmääruse artikli 6 lõike 1, artikli 10b, artikli 11 lõigete 1 ja 2, artikli 11a lõigete 1 ja 2, artikli 12a, artikli 13 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel:

Sociale Verzekeringsbank (sotsiaalkindlustuspank), Amstelveen.

▼M13 —————

▼M9

►M13  2. ◄   Rakendusmääruse artikli 82 lõike 2 kohaldamisel:

Uitvoeringsinstituut Werknemersverzekeringen (töötajate kindlustamise täitevasutus), Amsterdam.

▼B

►M13  3. ◄   Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

▼M8

a)  määruse artiklites 36 ja 63 sätestatud tagasimaksed:

College voor zorgverzekeringen (ravikindlustusamet), Amstelveen.

▼M9

b)  määruse artikli 70 kohased tagasimaksed:

Uitvoeringsinstituut Werknemersverzekeringen (töötajate kindlustamise täitevasutus), Amsterdam.

▼A1

R.   AUSTRIA



▼M12

1.  Määruse artikli 14 lõike 1 punkti b, artikli 14a lõike 1 punkti b ja artikli 17 kohaldamisel:

Bundesminister für soziale Sicherheit, Generationen und Konsumentenschutz (riigi sotsiaalkindlustuse, earühmade ja tarbijakaitse minister) kokkuleppel vastava haldusorganiga seoses eriskeemidega avalikele teenistujatele ja kokkuleppel vastavate pensioniinstitutsioonidega seoses vabakutseliste ühingute (Kammern der Freien Berufe) pensioniskeemidega.

▼M2

2.  Rakendusmääruse artiklite 11, 11a, 12a, 13 ja 14 kohaldamisel:

 

a)  kui asjaomasele isikule kehtivad Austria õigusaktid:

pädev haiguskindlustusasutus;

b)  kõikidel muudel juhtudel:

Hauptverband der österreichischen Versicherungsträger (Austria sotsiaalkindlustusasutuste keskliit), Viin.

3.  Määruse artikli 14d lõike 3 kohaldamisel:

pädev asutus.

▼B

4.  Rakendusmääruse artikli 38 lõike 1 ja artikli 70 lõike 1 kohaldamisel:

asjaomase isiku elukoha suhtes pädevGebietskrankenkasse (piirkondlik ravikindlustusfond).

5.  Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel:

töötaja viimatise elu- või viibimiskoha või viimatise töökoha suhtes pädevRegionale Geschäftstelle des Arbeitsmarktservice (tööturuameti piirkondlik kontor).

▼M2

6.  Rakendusmääruse artikli 85 lõike 2 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel Karenzgeldi (lapsehoolduspuhkuse toetus) suhtes:

Gebietskrankenkasse (piirkondlik haigekassa), kes on pädev asjaomase isiku viimases elu- või viibimiskohas.

▼B

7.

a)  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel seoses määruse artiklitega 36 ja 63:

Hauptverband der österreichischen Sozialversicherungsträger (Austria sotsiaalkindlustusasutuste pealiit), Viin.

b)  rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel seoses määruse artikliga 70:

Landgeschäftstelle Wien des Arbeitsmarktservice (tööturuameti Viini kontor).

8.  Rakendusmääruse artikli 110 kohaldamisel:

— pädev asutus või

— kui pädev asutus Austrias puudub, elukohajärgne asutus.

9.  Rakendusmääruse artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

Hauptverband der österreichischen Sozialversicherungsträger (Austria sotsiaalkindlustusasutuste pealiit), Viin, mõistes, et kulud hüvitatakse pensionäride ravikindlustusmaksetest kõnealusele pealiidule.

▼A1

S.   POOLA



1.  Määruse artikli 14 lõike 1 punkti a ja artikli 17 kohaldamisel koostoimes rakendusmääruse artikliga 11, määruse artikli 14 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel koostoimes rakendusmääruse artikliga 12a, määruse artikli 14a lõike 1 punkti a ja artikli 17 kohaldamisel koostoimes rakendusmääruse artikliga 11a, määruse artikli 14a lõigete 2, 3 ja 4 kohaldamisel koostoimes rakendusmääruse artikliga 12a, määruse artikli 14b lõigete 1 ja 2 kohaldamisel koostoimes määruse artikli 14 lõike 1 punktiga a, määruse artikli 14c kohaldamisel koostoimes rakendusmääruse artikliga 12a ja määruse artikli 14d lõike 3 kohaldamisel:

Zakład Ubezpieczeń Społecznych'i (sotsiaalkindlustusamet - ZUS) allasutused, kelle tööpiirkonnas on kindlustatud isiku tööandja (või füüsilisest isikust ettevõtja) ametlik asukoht.

2.  Määruse artikli 14 lõike 1 punkti b ja artikli 17 kohaldamisel koostoimes rakendusmääruse artikliga 11, määruse artikli 14a lõike 1 punkti b ja artikli 17 kohaldamisel koostoimes rakendusmääruse artikliga 11a, määruse artikli 14b lõigete 1 ja 2 kohaldamisel koostoimes määruse artikli 14 lõike 1 punktiga b ja artikliga 17:

Zakład Ubezpieczeń Społecznych - Centrala (sotsiaalkindlustusamet - ZUS, peakorter), Warszawa.

▼M13

3.  Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1, artikli 10b, artikli 13 lõike 2 ja artikli 14 kohaldamisel:

 

a)  mitterahalised hüvitised:

Narodowy Fundusz Zdrowia (riiklik haigekassa), Varssavi;

b)  muud hüvitised:

 

i)  töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate (v.a füüsilisest isikust ettevõtjast talupojad) puhul:

Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet – ZUS) piirkondlikud filiaalid, mille territoriaalsesse pädevusse kuulub kindlustatud isiku tööandja (või füüsilisest isikust ettevõtja) ametlik asukoht;

ii)  füüsilisest isikust ettevõtjast talupidajad:

Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumajandustöötajate sotsiaalkindlustusfond – KRUS) piirkondlikud filiaalid, mille territoriaalsesse pädevusse kuulub koht, kus talupidaja on kindlustatud.

▼A1

4.  Rakendusmääruse artikli 8 kohaldamisel:

 

▼M11

a)  mitterahalised hüvitised:

Narodowy Fundusz Zdrowia (riiklik haigekassa), Varssavi;

▼A1

b)  muud hüvitised:

— Zakład Ubezpieczeń Społecznych'i (sotsiaalkindlustusamet - ZUS) allasutused, kelle tööpiirkonnas on kindlustatud isiku tööandja (või füüsilisest isikust ettevõtja) ametlik asukoht kindlustusperioodil - töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, välja arvatud talupidajad;

— Zakład Ubezpieczeń Społecznych'i (sotsiaalkindlustusamet - ZUS) allasutused, kelle tööpiirkonnas on isiku elu- või viibimiskoht - töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, välja arvatud talupidajad (perioodil pärast kindlustuskaitse lõppemist);

— Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumajanduslik sotsiaalkindlustusfond - KRUS) kohalikud asutused, kelle tööpiirkonnas on talupidaja kindlustamise koht.

▼M11

5.  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 38 lõike 1 kohaldamiseks:

 

a)  isikute puhul, kes hiljuti töötasid töölepingu alusel või olid füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a füüsilisest isikust talupidajad ning elukutseliste sõjaväelaste puhul, kelle teenistusaeg on lõppenud, v.a lisa 2 punkti 2 alapunkti c punktides i ja ii, alapunkti d punktides i ja ii ning alapunkti e punktides i ja ii märgitu:

sotsiaalkindlustusameti üksused (Zakład Ubezpieczeń Społecznych) loetletud lisa 3 punkti 2 alapunktis a;

b)  isikute puhul, kes hiljuti olid füüsilisest isikust talupidajad, kelle teenistusaeg ei ole lõppenud vastavalt lisa 2 punkti 2 alapunkti c punktides i ja ii, alapunkti d punktides i ja ii ning alapunkti e punktides i ja ii märgitule:

põllumeeste sotsiaalkindlustusfondi üksused (Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego) loetletud lisa 3 punkti 2 alapunktis b;

c)  elukutseliste sõjaväelaste puhul:

Wojskowe Biuro Emerytalne w Warszawie (sõjaväelaste pensioniamet, Varssavi), kui tegemist on pädeva asutusega lisa 2 punkti 2 alapunkti c kohaselt;

d)  politsei-, kaitseväe-, sisejulgeoleku-, välisluure- (julgeolekuteenistus), piirivalve-, valitsuse julgeolekubüroo ja tuletõrjeteenistuse ametnike puhul:

Zakład Emerytalno – Rentowy Ministerstwa Spraw Wewnętrznych i Administracji w Warszawie (sise- ja haldusministeeriumi pensioniamet, Varssavi), kui tegemist on pädeva asutusega lisa 2 punkti 2 alapunkti d kohaselt;

e)  vanglaametnike puhul:

Biuro Emerytalne Służby Więziennej w Warszawie (vanglaametnike pensioniamet, Varssavi), kui tegemist on pädeva asutusega lisa 2 punkti 2 alapunkti e kohaselt;

f)  kohtunike ja süüdistajate puhul:

justiitsministeeriumi eriüksused;

g)  isikute puhul, kellel on lõppenud eranditult välisriigi kindlustusperioodid:

sotsiaalkindlustusameti üksused (Zakład Ubezpieczeń Społecznych) loetletud lisa 3 punkti 2 alapunktis g.

6.  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 70 lõike 1 kohaldamiseks:

 

a)  pikaajalised hüvitusskeemid:

 

i)  isikute puhul, kes hiljuti töötasid töölepingu alusel või olid füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a füüsilisest isikust talupidajad ning elukutseliste sõjaväelaste puhul, kelle teenistusaeg on lõppenud, v.a lisa 2 punkti 2 alapunkti c punktides i ja ii, alapunkti d punktides i ja ii ning alapunkti e punktides i ja ii märgitu:

sotsiaalkindlustusameti üksused (Zakład Ubezpieczeń Społecznych) loetletud lisa 3 punkti 2 alapunktis a;

ii)  isikute puhul, kes hiljuti olid füüsilisest isikust talupidajad, kelle teenistusaeg ei ole lõppenud vastavalt lisa 2 punkti 2 alapunkti c punktides i ja ii, alapunkti d punktides i ja ii ning alapunkti e punktides i ja ii märgitule:

põllumeeste sotsiaalkindlustusfondi üksused (Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego) loetletud lisa 3 punkti 2 alapunktis b;

iii)  elukutseliste sõjaväelaste puhul:

Wojskowe Biuro Emerytalne w Warszawie (sõjaväelaste pensioniamet, Warszawa), kui tegemist on pädeva asutusega lisa 2 punkti 2 alapunkti c kohaselt;

iv)  punkti 5 alapunktis d nimetatud ametnikud:

Zakład Emerytalno – Rentowy Ministerstwa Spraw Wewnętrznych i Administracji w Warszawie (sise- ja haldusministeeriumi pensioniamet, Varssavi), kui tegemist on pädeva asutusega lisa 2 punkti 2 alapunkti d kohaselt;

v)  vanglaametnike puhul:

Biuro Emerytalne Służby Więziennej w Warszawie (vanglaametnike pensioniamet, Varssavi), kui tegemist on pädeva asutusega lisa 2 punkti 2 alapunkti e kohaselt;

vi)  kohtunike ja süüdistajate puhul:

justiitsministeeriumi eriüksused;

vii)  isikute puhul, kellel on lõppenud eranditult välisriigi kindlustusperioodid:

sotsiaalkindlustusameti üksused (Zakład Ubezpieczeń Społecznych) loetletud lisa 3 punkti 2 alapunktis g.

7.  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81, artikli 82 lõike 2, artikli 83 lõike 1, artikli 84 lõike 2 ja artikli 108 kohaldamiseks:

Wojewódzkie urzędy pracy (piirkondlikud tööjõuametid) koos elu- või viibimiskoha järgse kohtualluvusega.

▼A1

8.  Rakendusmääruse artikli 85 lõike 2 kohaldamisel:

 

a)  töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate puhul, välja arvatud talupidajad:

Zakład Ubezpieczeń Społecznych'i (sotsiaalkindlustusamet - ZUS) allasutused, kelle tööpiirkonnas on kindlustatud isiku tööandja (või füüsilisest isikust ettevõtja) ametlik asukoht;

b)  talupidajate puhul:

Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumajanduslik sotsiaalkindlustusfond - KRUS) kohalikud asutused, kelle tööpiirkonnas on talupidaja kindlustamise koht;

c)  töötute puhul:

wojewódzkie urzędy pracy (vojevoodkondade tööhõiveametid), kelle tööpiirkonnas on isiku elu- või viibimiskoht.

▼M11

9.  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 86 lõike 2 kohaldamiseks:

sotsiaalpoliitika piirkondlik keskus, mis on pädev otsustama isiku õiguste üle hüvitistele seoses isiku elu- või viibimiskohaga.

10.  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 91 lõike 2 kohaldamiseks:

 

a)  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 77 kohaldamiseks:

sotsiaalpoliitika piirkondlik keskus, mis on pädev otsustama isiku õiguste üle hüvitistele seoses isiku elu- või viibimiskohaga.

b)  Kõnealuse määruse artikli 78 kohaldamiseks:

 

i)  isikute puhul, kes hiljuti töötasid töölepingu alusel või olid füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a füüsilisest isikust talupidajad ning elukutseliste sõjaväelaste puhul, kelle teenistusaeg on lõppenud, v.a lisa 2 punkti 2 alapunkti c punktides i ja ii, alapunkti d punktides i ja ii ning alapunkti e punktides i ja ii märgitu:

sotsiaalkindlustusameti üksused (Zakład Ubezpieczeń Społecznych) loetletud lisa 3 punkti 2 alapunktis a;

ii)  isikute puhul, kes hiljuti olid füüsilisest isikust talupidajad, kelle teenistusaeg ei ole lõppenud vastavalt lisa 2 punkti 2 alapunkti c punktides i ja ii, alapunkti d punktides i ja ii ning alapunkti e punktides i ja ii märgitule:

põllumeeste sotsiaalkindlustusfondi üksused (Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego) loetletud lisa 3 punkti 2 alapunktis b;

iii)  elukutseliste sõjaväelaste puhul:

Wojskowe Biuro Emerytalne w Warszawie (sõjaväelaste pensioniamet, Varssavi), kui tegemist on pädeva asutusega lisa 2 punkti 2 alapunkti c kohaselt;

iv)  punkti 5 alapunktis d nimetatud ametnike puhul:

Zakład Emerytalno – Rentowy Ministerstwa Spraw Wewnętrznych i Administracji w Warszawie (sise- ja haldusministeeriumi pensioniamet, Varssavi), kui tegemist on pädeva asutusega lisa 2 punkti 2 alapunkti d kohaselt;

v)  vanglaametnike puhul:

Biuro Emerytalne Służby Więziennej w Warszawie (vanglaametnike pensioniamet, Varssavi), kui tegemist on pädeva asutusega lisa 2 punkti 2 alapunkti e kohaselt;

vi)  endiste kohtunike ja süüdistajate puhul:

justiitsministeeriumi eriüksused.

11.  Kõnealuse määruse artiklite 36 ja 63 ning kõnealuse rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamiseks:

Narodowy Fundusz Zdrowia (riiklik haigekassa), Varssavi.

▼A1

12.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel koostoimes määruse artikliga 70:

Ministerstwo Gospodarki, Pracy i Polityki Społecznej (majandus-, töö- ja sotsiaalpoliitikaministeerium - MGPiPS), Warszawa.

▼M13

13.  Rakendusmääruse artikli 109 kohaldamisel:

Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusameti) piirkondlikud filiaalid, mille territoriaalsesse pädevusse kuulub töötaja elukoht.

▼A1

T.   PORTUGAL



▼M3

A.  ÜLDJUHUL:

▼B

I.  MANDRI-PORTUGAL

1.  Määruse artikli 17 kohaldamisel:

►M1  Departamento de Relações Internacionais de Segurança Social (sotsiaalkindlustuse rahvusvaheliste suhete osakond), Lissabon. ◄

▼M8

2.  Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 ja artikli 11a kohaldamisel:

Instituto de Solidariedade e Segurança Social: Centro Distrital de Solidariedade e Segurança Social (solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusinstituut: piirkondlik solidaarsus- ja sotsiaalkindlustuskeskus) kohas, kus lähetatud töötaja on registreeritud.

3.  Rakendusmääruse artikli 12a kohaldamisel:

Instituto de Solidariedade e Segurança Social: Centro Distrital de Solidariedade e Segurança Social (solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusinstituut: piirkondlik solidaarsus- ja sotsiaalkindlustuskeskus) kohas, kus töötaja olenevalt asjaoludest kas elab või on registreeritud.

▼B

4.  Rakendusmääruse artikli 13 lõike 2 kohaldamisel:

►M1  Departamento de Relações Internacionais de Segurança Social (sotsiaalkindlustuse rahvusvaheliste suhete osakond), Lissabon. ◄

5.  Rakendusmääruse artikli 14 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel:

►M1  Departamento de Relações Internacionais de Segurança Social (sotsiaalkindlustuse rahvusvaheliste suhete osakond), Lissabon. ◄

▼M8

6.  Rakendusmääruse artikli 14 lõike 3 kohaldamisel:

Instituto de Solidariedade e Segurança Social: Centro Distrital de Solidariedade e Segurança Social (solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusinstituut: piirkondlik solidaarsus- ja sotsiaalkindlustuskeskus), Lissabon.

7.  Rakendusmääruse artikli 28 lõike 1, artikli 29 lõigete 2 ja 5, artikli 30 lõigete 1 ja 3 ning artikli 31 lõike 1 teise lause kohaldamisel (seoses tõendite väljaandmisega):

Instituto de Solidariedade e Segurança Social: Centro Distrital de Solidariedade e Segurança Social (solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusinstituut: piirkondlik solidaarsus- ja sotsiaalkindlustuskeskus) kohas, kus asjaomane isik elab.

▼B

8.  Rakendusmääruse artikli 25 lõike 2, artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 82 lõike 2 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel:

pereliikmete elukoha järgne ametiasutus.

9.  Rakendusmääruse artikli 17 lõigete 6 ja 7, artikli 18 lõigete 3, 4 ja 6, artikli 20, artikli 21 lõike 1, artikli 22, artikli 31 lõike 1 (esimese lause) ning artikli 34 lõigete 1 ja 2 (esimese lõigu) kohaldamisel (seoses vastavalt vajadusele elu- või kodukohajärgse asutusega):

asjaomase isiku elu- või kodukoha järgneAdministração Regional de Sańde (piirkondlik tervishoiutalitus).

▼M8

10.  Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 85 lõike 2 kohaldamisel:

Instituto de Solidariedade e Segurança Social: Centro Distrital de Solidariedade e Segurança Social (solidaarsus- ja sotsiaalkindlustusinstituut: piirkondlik solidaarsus- ja sotsiaalkindlustuskeskus) kohas, kus asjaomane isik viimati registreeritud oli.

▼B

11.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

►M1  Departamento de Relações Internacionais de Segurança Social (sotsiaalkindlustuse rahvusvaheliste suhete osakond), Lissabon. ◄

II.  MADEIRA AUTONOOMNE PIIRKOND

1.  Määruse artikli 17 kohaldamisel:

►M1  Departamento de Relações Internacionais de Segurança Social (sotsiaalkindlustuse rahvusvaheliste suhete osakond), Lissabon. ◄

▼M8

2.  Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 ja artikli 11a kohaldamisel:

Centro de Segurança Social da Madeira (Madeira sotsiaalkindlustuskeskus), Funchal.

3.  Rakendusmääruse artikli 12a kohaldamisel:

Centro de Segurança Social da Madeira (Madeira sotsiaalkindlustuskeskus), Funchal.

▼B

4.  Rakendusmääruse artikli 13 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel:

►M1  Departamento de Relações Internacionais de Segurança Social (sotsiaalkindlustuse rahvusvaheliste suhete osakond), Lissabon. ◄

5.  Rakendusmääruse artikli 14 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel:

►M1  Departamento de Relações Internacionais de Segurança Social (sotsiaalkindlustuse rahvusvaheliste suhete osakond), Lissabon. ◄

▼M8

6.  Rakendusmääruse artikli 14 lõike 3 kohaldamisel:

Centro de Segurança Social da Madeira (Madeira sotsiaalkindlustuskeskus), Funchal.

7.  Rakendusmääruse artikli 28 lõike 1, artikli 29 lõigete 2 ja 5, artikli 30 lõigete 1 ja 3 ning artikli 31 lõike 1 teise lause kohaldamisel (seoses tõendite väljaandmisega):

Centro de Segurança Social da Madeira (Madeira sotsiaalkindlustuskeskus), Funchal.

▼B

8.  Rakendusmääruse artikli 25 lõike 2, artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 82 lõike 2 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel:

pereliikmete elukoha järgne ametiasutus.

▼M8

9.  Rakendusmääruse artikli 17 lõigete 6 ja 7, artikli 18 lõigete 3, 4 ja 6, artikli 20, artikli 21 lõike 1, artikli 22, artikli 31 lõike 1 esimese lause ning artikli 34 lõike 1 ja lõike 2 esimese lõigu kohaldamisel (vastavalt kas isiku elu- või viibimiskohajärgse institutsiooni suhtes):

Centro Regional de Saúde (piirkondlik tervishoiukeskus), Funchal.

10.  Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 85 lõike 2 kohaldamisel:

Centro de Segurança Social da Madeira (Madeira sotsiaalkindlustuskeskus), Funchal.

▼B

11.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

►M1  Departamento de Relações Internacionais de Segurança Social (sotsiaalkindlustuse rahvusvaheliste suhete osakond), Lissabon. ◄

III.  ASSOORIDE AUTONOOMNE PIIRKOND

▼M8

1.  Määruse artikli 17 kohaldamisel:

Direcção Regional da Solidariedade e da Segurança Social (solidaarsuse ja sotsiaalkindlustuse piirkondlik direktoraat), Angra do Heroísmo.

2.  Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 ja artikli 11a kohaldamisel:

Instituto de Gestão de Regimes de Segurança Social: Centro de Prestações Pecuniárias (sotsiaalkindlustusskeemide haldamise instituut: rahaliste hüvitiste keskus) kohas, kus asjaomane lähetatud töötaja on registreeritud.

3.  Rakendusmääruse artikli 12a kohaldamisel:

Instituto de Gestão de Regimes de Segurança Social: Centro de Prestações Pecuniárias (sotsiaalkindlustusskeemide haldamise instituut: rahaliste hüvitiste keskus) kohas, kus töötaja olenevalt asjaoludest kas elab või viibib.

▼B

4.  Rakendusmääruse artikli 13 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel:

►M1  Departamento de Relações Internacionais de Segurança Social (sotsiaalkindlustuse rahvusvaheliste suhete osakond), Lissabon. ◄

5.  Rakendusmääruse artikli 14 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel:

►M1  Departamento de Relações Internacionais de Segurança Social (sotsiaalkindlustuse rahvusvaheliste suhete osakond), Lissabon. ◄

▼M8

6.  Rakendusmääruse artikli 14 lõike 3 kohaldamisel:

Instituto de Gestão de Regimes de Segurança Social: Centro de Prestações Pecuniárias (sotsiaalkindlustusskeemide haldamise instituut: rahaliste hüvitiste keskus), Angra do Heroísmo.

7.  Rakendusmääruse artikli 28 lõike 1, artikli 29 lõigete 2 ja 5, artikli 30 lõigete 1 ja 3 ning artikli 31 lõike 1 teise lause kohaldamisel (seoses tõendite väljaandmisega):

Instituto de Gestão de Regimes de Segurança Social: Centro de Prestações Pecuniárias (sotsiaalkindlustusskeemide haldamise instituut: rahaliste hüvitiste keskus) kohas, kus asjaomane isik elab.

▼B

8.  Rakendusmääruse artikli 25 lõike 2, artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 82 lõike 2 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel:

pereliikmete elukoha järgne ametiasutus.

▼M8

9.  Rakendusmääruse artikli 17 lõigete 6 ja 7, artikli 18 lõigete 3, 4 ja 6, artikli 20, artikli 21 lõike 1, artikli 22, artikli 31 lõike 1 esimese lause ning artikli 34 lõike 1 ja lõike 2 esimese lõigu kohaldamisel (vastavalt kas isiku elu- või viibimiskohajärgse institutsiooni suhtes):

Centro de Saúde (tervishoiukeskus) kohas, kus asjaomane isik elab või viibib.

10.  Rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 85 lõike 2 kohaldamisel:

Instituto de Gestão de Regimes de Segurança Social: Centro de Prestações Pecuniárias (sotsiaalkindlustusskeemide haldamise instituut: rahaliste hüvitiste keskus) kohas, kus asjaomane isik oli viimati registreeritud.

▼B

11.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

►M1  Departamento de Relações Internacionais de Segurança Social (sotsiaalkindlustuse rahvusvaheliste suhete osakond), Lissabon. ◄

▼M3

B.  AVALIKE TEENISTUJATE ERISKEEM:

1.  Määruse artikli 17 kohaldamine:

Departamento de Relações Internacionais de Segurança Social (sotsiaalkindlustust käsitlevate rahvusvaheliste suhete osakond), Lisboa

2.  Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 ja artikli 11a kohaldamine:

Secretaria-Geral ou equivalente ou o departamento que exerça as funções de gestão dos recursos humanos no organismo a que está vinculado o funcionário destacado (peasekretariaat või samaväärne asutus või osakond, mis igas üksuses vastutab inimressursside juhtimise eest ja kuhu lähetatud avaliku teenistuja kuulub)

3.  Rakendusmääruse artikli 12a kohaldamine:

Secretaria-Geral ou equivalente ou o departamento que exerça as funções de gestão e administração dos recursos humanos no organismo a que o funcionário está vinculado (peasekretariaat või samaväärne asutus või osakond, mis igas üksuses vastutab inimressursside juhtimise eest ja kuhu lähetatud avalik teenistuja kuulub)

4.  Rakendusmääruse artikli 13 lõigete 2 ja 3 kohaldamine:

Departamento de Relações Internacionais de Segurança Social (sotsiaalkindlustust käsitlevate rahvusvaheliste suhete osakond), Lisboa

5.  Rakendusmääruse artikli 14 lõike 3 kohaldamine:

Secretaria-Geral ou equivalente ou o departamento que exerça as funções de gestão e administração dos recursos humanos no organismo a que o funcionário está vinculado (peasekretariaat või samaväärne asutus või osakond, mis igas üksuses vastutab inimressursside juhtimise eest ja kuhu lähetatud avalik teenistuja kuulub)

6.  Rakendusmääruse artikli 28 lõike 1, artikli 29 lõigete 2 ja 5, artikli 30 lõigete 1 ja 3 ning artikli 31 lõike 1 (teise lause) kohaldamine (tõendite esitamisel):

Direccão-Geral de Protecção Social dos Funcionários e Agentes da Administração Pública (ADSE) (avalike teenistujate ja teiste avalikus teenistuses töötajate sotsiaalse kaitse peadirektoraat), Lisboa

7.  Rakendusmääruse artikli 25 lõike 2, artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamine:

Autoridade administrativa do lugar de residência dos familiares (pereliikmete elukohajärgne haldusasutus)

8.  Rakendusmääruse artikli 17 lõigete 6 ja 7, artikli 18 lõigete 3 ja 6, artikli 20, artikli 21 lõike 1, artikli 22, artikli 31 lõike 1 (esimese lause) ja artikli 34 lõigete 1 ja 2 (esimese lõigu) kohaldamine (vastavalt kas isiku elu- või viibimiskohajärgse institutsiooni suhtes):

Administração Regional de Saúde do lugar de residência ou de estada do interessado (asjaomase isiku elu- või viibimiskohajärgne piirkondlik tervishoiuasutus)

9.  Rakendusmääruse artikli 85 lõike 2 kohaldamine:

Secretaria-Geral ou equivalente ou o departamento do último organismo a que o interessado esteve vinculado, que exerça as funções de gestão e administração dos recursos humanos (peasekretariaat või samaväärne asutus või sellise üksuse inimressursside juhtimise eest vastutav osakond, kuhu isik viimati kuulus)

10.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamine:

Departamento de Relações Internacionais de Segurança Social (sotsiaalkindlustust käsitlevate rahvusvaheliste suhete osakond), Lisboa

▼A1

U.   SLOVEENIA



1.  Määruse artikli 14 lõike 1 punkti b, artikli 14a lõike 1 punkti b ja artikli 17 kohaldamisel:

Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve (töö-, perekonna- ja sotsiaalministeerium).

2.  Rakendusmääruse artikli 10b kohaldamisel:

Zavod za zdravstveno zavarovanje Slovenije (Sloveenia tervisekindlustusamet).

3.  Rakendusmääruse artiklite 11, 11a, 12a, 12b, 13 ja 14 kohaldamisel:

Zavod za zdravstveno zavarovanje Slovenije (Sloveenia tervisekindlustusamet).

4.  Rakendusmääruse artikli 38 lõike 1 kohaldamisel:

Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve (töö-, perekonna- ja sotsiaalministeerium).

5.  Rakendusmääruse artikli 70 lõike 1 kohaldamisel:

Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve (töö-, perekonna- ja sotsiaalministeerium).

6.  Rakendusmääruse artikli 80 lõike 1, artikli 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamisel:

Zavod Republike Slovenije za zaposlovanje (Sloveenia tööturuamet).

7.  Rakendusmääruse artikli 85 lõike 2 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel:

Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve (töö-, perekonna- ja sotsiaalministeerium).

8.  Rakendusmääruse artikli 91 lõike 2 kohaldamisel:

Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve (töö-, perekonna- ja sotsiaalministeerium).

9.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel koostoimes määruse artiklitega 36 ja 63:

Zavod za zdravstveno zavarovanje Slovenije (Sloveenia tervisekindlustusamet).

10.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel koostoimes määruse artikliga 70:

Zavod Republike Slovenije za zaposlovanje (Sloveenia tööturuamet).

11.  Rakendusmääruse artikli 110 kohaldamisel:

pädevad asutused.

V.   SLOVAKKIA



1.  Määruse artikli 17 kohaldamisel:

Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi töö-, sotsiaal- ja perekonnaministeerium), Bratislava.

2.  Rakendusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaldamisel:

Sociálna poisťovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava.

3.  Rakendusmääruse artikli 8 kohaldamisel:

 

a)  rahalised hüvitised:

Sociálna poisťovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

b)  mitterahalised hüvitised:

pädev tervisekindlustusasutus.

4.  Rakendusmääruse artikli 10b kohaldamisel:

 

a)  hüvitised haiguse, raseduse ja sünnituse, invaliidsuse, vanaduse, toitjakaotuse ning tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral:

Sociálna poisťovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

▼M11

b)  Perehüvitised:

Úrady práce, sociálnych vecí a rodiny (töö-, sotsiaal- ja perekonnaametid) pädevus vastavalt taotleja elu- või viibimiskohale;

c)  Töötushüvitised:

Sociálna poist’ovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

▼A1

d)  mitterahalised hüvitised:

pädev tervisekindlustusasutus.

5.  Rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 kohaldamisel:

Sociálna poisťovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava.

6.  Rakendusmääruse artikli 11a lõike 1, artikli 12a, artikli 13 lõike 3 ning artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel:

Sociálna poisťovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava; mitterahaliste hüvitiste puhul: pädev tervisekindlustusasutus.

7.  Rakendusmääruse artikli 38 lõike 1 ja artikli 70 lõike 1 kohaldamisel:

Sociálna poisťovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava.

▼M11

8.  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 80 lõike 2, artikli 81 ja artikli 82 lõike 2 kohaldamiseks:

Sociálna poist’ovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava.

▼A1

9.  Rakendusmääruse artikli 85 lõike 2 kohaldamisel:

Sociálna poisťovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava.

10.  Rakendusmääruse artikli 86 lõike 2 kohaldamiseln:

pereliikmete elukohajärgne munitsipaalasutus, kes on pädev perekonnaseisuasjades.

▼M11

11.  Kõnealuse rakendusmääruse artikli 91 lõike 2 kohaldamiseks (seoses hüvitiste maksmisega vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 77 ja 78):

Úrady práce, sociálnych vecí a rodiny (töö-, sotsiaal- ja perekonnaametid) pädevus vastavalt taotleja elu- või viibimiskohale.

▼M13

12.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

 

a)  määruse artiklite 36 ja 63 kohased tagasimaksed:

Úrad pre dohľad nad zdravotnou starostlivosťou (tervishoiu järelevalveamet), Bratislava;

b)  määruse artikli 70 kohased tagasimaksed:

Sociálna poisťovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava.

▼A1

13.  Rakendusmääruse artiklite 109 ja 110 kohaldamisel:

 

a)  hüvitised haiguse, raseduse ja sünnituse, invaliidsuse, vanaduse ning tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral:

Sociálna poisťovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava;

b)  mitterahalised hüvitised:

pädev tervisekindlustusasutus;

▼M11

c)  töötushüvitised:

Sociálna poist’ovňa (sotsiaalkindlustusamet), Bratislava.

▼A1

14.  Rakendusmääruse artikli 113 kohaldamisel:

pädev tervisekindlustusasutus.

▼A1

W.   SOOME

▼B



1.  Määruse artikli 14 lõike 1 punkti b, artikli 14a lõike 1 punkti b ning rakendusmääruse artikli 11 lõike 1, artikli 11a lõike 1, artikli 12a, artikli 13 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel:

Eläketurvakeskus — Pensionsskydscentralen — (pensionikindlustuskeskus), Helsinki.

2.  Rakendusmääruse artikli 10b kohaldamisel:

Kansaneläkelaitos — Folkpensionsanstalten — (riigi pensioniamet), Helsinki.

3.  Rakendusmääruse artiklite 36 ja 90 kohaldamisel:

Kansaneläkelaitos — Folkpensionsanstalten — (riigi pensioniamet), Helsinki;

työeläkelaitokset (töökohajärgsed pensioniasutused) ja

Eläketurvakeskus — Pensionsskydscentralen — (pensionikindlustuskeskus), Helsinki.

4.  Rakendusmääruse artikli 37 punkti b ning artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 82 lõike 2, artikli 85 lõike 2 ja artikli 86 lõike 2 kohaldamisel:

Kansaneläkelaitos — Folkpensionsanstalten — (riigi pensioniamet), Helsinki.

▼M2

5.  Rakendusmääruse artikli 41 kohaldamisel:

Eläkenturvakeskus/Pensionsskyddscentralen (pensionikindlustuse keskasutus, Helsinki.

▼M2 —————

▼B

7.  Rakendusmääruse artiklite 80 ja 81 kohaldamisel:

töötasust sõltuva töötushüvitise puhul pädev töötushüvitisfond;

töötu põhihüvitise puhulKansaneläkelaitos — Folkpensionsanstalten — (riigi pensioniamet), Helsinki.

8.  Rakendusmääruse artiklite 102 ja 113 kohaldamisel:

Kansaneläkelaitos — Folkpensionsanstalten — (riigi pensioniamet), Helsinki;

õnnetuskindlustuse korralTapaturmavakuutuslaitosten Liitto — Olycksfallsförsäkringsanstalternas Förbund — (õnnetuskindlustusasutuste liit), Helsinki.

9.  Rakendusmääruse artikli 110 kohaldamisel:

 

a)  töökohajärgsed pensionid:

töökohajärgse pensioni korralEläketurvakeskus — Pensionsskydscentralen — (pensionikindlustuskeskus), Helsinki;

b)  tööõnnetused, kutsehaigused:

õnnetuskindlustuse korralTapaturmavakuutuslaitosten Liitto — Olycksfallsförsäkringsanstalternas Förbund — (õnnetuskindlustusasutuste liit), Helsinki;

c)  muudel juhtudel:

Kansaneläkelaitos — Folkpensionsanstalten — (riigi pensioniamet), Helsinki.

▼A1

X.   ROOTSI

▼B



1.  Määruse artikli 14 lõike 1, artikli 14a lõike 1, artikli 14b lõigete 1 ja 2 ning rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 punkti a ja artikli 11a lõike 1 kohaldamisel:

asjaomase isiku kindlustanud sotsiaalkindlustuskassa.

2.  Artikli 14 lõike 1 punkti b ja artikli 14a lõike 1 punkti b kohaldamisel, kui isik suunatakse Rootsi:

töötamiskohajärgne sotsiaalkindlustuskassa.

▼M11

3.  Artikli 14b lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks juhtudel, kui isik on lähetatud Rootsi kauemaks kui kaheteistkümneks kuuks:

Försäkringskassan i Västra Götaland, sjöfartskontoret (riiklik sotsiaalkindlustusamet, Västra Götalandi piirkondlik kontor, merenduse osakond).

▼B

4.  Määruse artikli 14 lõigete 2 ja 3 ning artikli 14a lõigete 2 ja 3 kohaldamisel:

elukohajärgne sotsiaalkindlustuskassa.

5.  Määruse artikli 14a lõike 4 ning rakendusmääruse artikli 11 lõike 1 punkti b, artikli 11a lõike 1 punkti b ja artikli 12a lõigete 5, 6 ja 7 kohaldamisel:

töötamiskohajärgne sotsiaalkindlustuskassa.

6.  Määruse artikli 17 kohaldamisel:

►M1  

a)  Sotsiaalkindlustuskassa kohas, kus tööd tehakse või hakatakse tegema, ja kui tööd hakatakse tegema teises liikmesriigis, sotsiaalkindlustuskassa, kus isik oli kindlustatud kokkuleppe sõlmimise ajal ja

 ◄ ►M11  

b)  Försäkringskassan (riiklik sotsiaalkindlustusamet).

 ◄

▼M13

7.  Rakendusmääruse artikli 102 lõike 2 kohaldamisel:

a)  Försäkringskassan (riiklik sotsiaalkindlustusamet);

b)  Inspektionen för arbetslöshetsförsäkringen, IAF (töötuskindlustusamet).

▼A1

Y.   ÜHENDKUNINGRIIK

▼M9



1.  Määruse artikli 14c, artikli 14d lõike 3 ja artikli 17 ning rakendusmääruse artikli 6 lõike 1, artikli 11 lõike 1, artikli 11a lõike 1, artikli 12a, artikli 13 lõigete 2 ja 3, artikli 14 lõigete 1, 2 ja 3, artikli 80 lõike 2, artikli 81, artikli 82 lõike 2 ja artikli 109 kohaldamisel:

 

Suurbritannia:

Inland Revenue, Centre for Non Residents (maksuameti mitteresidentide keskus), Benton Park View, Newcastle upon Tyne, NE98 1ZZ.

Põhja-Iirimaa:

Department for Social Development, Northern Ireland Social Security Agency, Network Support Branch, Overseas Benefits Unit (sotsiaalse arengu ministeeriumi Põhja-Iiri sotsiaalkindlustusameti tugivõrgustiku osakonna välismaiste hüvitiste üksus), Block 2, Stormont Estate, Belfast BT4 3SJ,

Inland Revenue, Centre for Non Residents (maksuameti mitteresidentide keskus), Benton Park View, Newcastle upon Tyne, NE98 1ZZ.

2.  Määruse artiklite 36 ja 63 ning rakendusmääruse artikli 8, artikli 38 lõike 1, artikli 70 lõike 1, artikli 91 lõike 2, artikli 102 lõike 2, artikli 110 ja artikli 113 lõike 2 kohaldamisel:

 

Suurbritannia:

Department for Work and Pensions, The Pension Service, International Pension Centre (töö- ja pensioniministeeriumi pensionitalituse rahvusvaheline pensionikeskus) Tyneview Park, Newcastle upon Tyne NE98 1BA.

Põhja-Iirimaa:

Department for Social Development, Northern Ireland Social Security Agency, Network Support Branch, Overseas Benefits Unit (sotsiaalse arengu ministeeriumi Põhja-Iiri sotsiaalkindlustusameti tugivõrgustiku osakonna välismaiste hüvitiste üksus), Block 2, Stormont Estate, Belfast BT4 3SJ.

3.  Rakendusmääruse artikli 85 lõike 2, artikli 86 lõike 2 ja artikli 89 lõike 1 kohaldamisel:

 

Suurbritannia:

Inland Revenue, Child Benefit Office of Great Britain (maksuameti Suurbritannia lastetoetusasutus), Newcastle upon Tyne, NE88 1AA,

Inland Revenue, Tax Credit Office (maksuameti maksuümberarvutusasutus), Preston, PR1 0SB.

Põhja-Iirimaa:

Inland Revenue, Tax Credit Office (maksuameti maksuümberarvutusasutus), Dorchester House, Great Victoria Street, Belfast, BT2 7WF,

Inland Revenue, Child Benefit Office (NI) (maksuameti Põhja-Iirimaa lastetoetusasutus), Windsor House, 9-15 Bedford Street, Belfast, BT2 7UW.

▼M12 —————

▼B




B LISA

MÄÄRUSI (EMÜ) nr 1408/71 JA (EMÜ) nr 574/72 MUUTVATE AKTIDE LOETELU

A. Hispaania ja Portugali ühinemisakt (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23)

B. Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakt (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 9), mida on kohandatud nõukogu otsusega 95/1/EÜ (EÜT L 1, 1.1.1995, lk 1)

1. Ajakohastav nõukogu 2. juuni 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 2001/83 (EÜT L 230, 22.8.1983, lk 6)

2. Nõukogu 13. juuni 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 1660/85, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 160, 20.6.1985, lk 1; hispaania keeles:DO Edición especial, 1985 (05. V4) lk 142; portugali keeles:JO Edição Especial, 1985 (05. F4) lk 142; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 61; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 61)

3. Nõukogu 13. juuni 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 1661/85, millega kehtestatakse tehnilised muudatused ühenduse eeskirjades võõrtöötajate sotsiaalkindlustuseks Gröönimaal (EÜT L 160, 20.6.1985, lk 7; hispaania keeles:DO Edición especial, 1985 (05.04), lk 148; portugali keeles:JO Edição Especial, 1985 (05.04), lk 148; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 67; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 67)

4. Komisjoni 26. veebruari 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 513/86, millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord, lisasid 1, 4, 5 ja 6 (EÜT L 51, 28.2.1986, lk 44; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 73; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 73)

5. Nõukogu 11. detsembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 3811/86, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 355, 16.12.1986, lk 5; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 86; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 86)

6. Nõukogu 11. mai 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 1305/89, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 131, 13.5.1989, lk 1; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 143; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 143)

7. Nõukogu 18. juuli 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 2332/89, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 224, 2.8.1989, lk 1; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 154; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 154)

8. Nõukogu 30. oktoobri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 3427/89, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 331, 16.11.1989, lk 1; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 165; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 165)

9. Nõukogu 25. juuni 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 2195/91, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 206, 29.7.1991, lk 2; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (05), lk 46; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (05), lk 46)

10. Nõukogu 30. aprilli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1247/92, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 136, 19.5.1992, lk 1; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (05), lk 124; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (05), lk 124)

11. Nõukogu 30. aprilli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1248/92, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 136, 19.5.1992, lk 7; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (05), lk 130; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (05), lk 130)

12. Nõukogu 30. aprilli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1249/92, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 136, 19.5.1992, lk 28; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (05), lk 151; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (05), lk 151)

13. Nõukogu 30. juuni 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 1945/93, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord ning määrust (EMÜ) nr 1247/92, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 (EÜT L 181, 23.7.1993, lk 1; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (06), lk 63; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (06), lk 63)

14. Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) 3095/95, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord, määrust (EMÜ) nr 1247/92, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 ja määrust (EMÜ) nr 1945/93, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1247/92 (EÜT L 335, 30.12.1995, lk 1)

15. Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 3096/95, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 335, 30.12.1995, lk 10)



( 1 ) See annex B.

( 2 ) EÜT L 355, 16.12.1986, lk 5.