1968L0221 — ET — 01.01.1981 — 001.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

NÕUKOGU DIREKTIIV,

30. aprill 1968,

asutamislepingu artiklis 97 sätestatud keskmiste maksumäärade ühise arvutusmeetodi kohta

(68/221/EMÜ)

(EÜT L 115, 18.5.1968, p.14)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date


Muudetud:

►A1

Kreeka ühinemisakt

  L 291

17

19.11.1979




▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV,

30. aprill 1968,

asutamislepingu artiklis 97 sätestatud keskmiste maksumäärade ühise arvutusmeetodi kohta

(68/221/EMÜ)



EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 99 ja 100,

võttes arvesse nõukogus kokkutulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. juuni 1960. aasta otsust,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse assamblee arvamust, ( 1 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 2 )

ning arvestades, et:

asutamislepingu jõustumisest alates on vastavalt kumulatiivsele mitmeastmelisele maksusüsteemile kogutud kumuleeruva käibemaksu tasaarvestuseks kasutatavate asutamislepingu artiklis 97 sätestatud keskmiste maksumäärade kinnitamine tekitanud pidevalt raskusi, mis segavad ühisturu nõuetekohast toimimist; tollimaksude kaotamisega ühenduses need kahjulikud mõjud suurenevad;

tasakaalustusmaksude ja tagasimaksete mis tahes edasise ühtlustamise ainus eesmärk peaks olema tagada, et olemasolevate kumulatiivsete mitmeastmeliste kumuleeruva käibemaksu süsteemide mõju rahvusvahelisele kaubandusele oleks neutraalsem ning et saaks võimalikult headel tingimustel üle minna ühisele käibemaksusüsteemile; see ühtlustamine peab seetõttu vastama kriteeriumidele, mida tunnustati nõukogus kokkutulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 21. juuni 1960. aasta otsuses;

eespool nimetatud raskused tulenevad peamiselt meetodite erinevusest, mida liikmesriigid kasutavad nende maksumäärade arvutamiseks;

seetõttu on ühisturu huvides, et kuni käibemaksu kehtestamiseni kõigis liikmesriikides tuleks erinevad arvutusmeetodid ühtlustada, võttes vastu ühised ja mõistlikud eeskirjad, mis tagavad asutamislepingu artiklis 97 sätestatud piirmäärade järgimise ning võimaldavad nii saadud keskmised maksumäärad läbi vaadata;

võtmaks võimalikult palju arvesse toote või tooterühma tootmise tegelikke tingimusi, tuleks nendes eeskirjades sätestada maksukoormuse kaalumine;

need eeskirjad peavad võimaldama liikmesriikidel kasutada teatavaid kindlaksmääratud hinnanguid;

komisjonil peaks olema volitus sätestada ühise arvutusmeetodi kohaldamiskord direktiividega, mis on vastu võetud pärast konsulteerimist liikmesriikidega;

et komisjonil oleks kergem tagada keskmiste maksupiirmäärade järgimine, tuleks sätestada, et liikmesriigid peavad enne keskmise maksumäära kehtestamist või muutmist esitama omal algatusel komisjonile ühisel meetodil põhinevad arvutused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



Artikkel 1

1.  Kui asutamislepingu artikli 97 alusel liikmesriik kehtestab või muudab seoses impordi või ekspordiga keskmist maksumäära kumuleeruva käibemaksu tasaarvestamiseks, mis on otseselt või kaudselt kehtestatud toote või tooterühma toomise suhtes, arvutatakse seemaksumäär käesoleva direktiivi sätete kohaselt, võttes arvesse tootmise tegelikke tingimusi.

2.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

 käesoleva direktiivi jõustumise ajal kehtivate keskmiste maksumäärade suhtes, isegi kui neid kasutatakse eelmise maksukoormuse arvutamiseks vastavalt artikli 6 sätetele,

 keskmiste maksumäärade kohandamise suhtes, mis on tingitud vaid kumuleeruva käibemaksu määra üldisest muutusest,

▼A1

 keskmised määrad, mis kehtivad Kreekas tema ühinemise ajal; neid sätteid kasutatakse siiski selleks, et hinnata nende määrade vastavust asutamislepingu artikli 97 sätetele.

▼B

Artikkel 2

1.  Toote keskmine maksukoormus võrdub selle toote tüüpiliste tootmisetappide maksukoormuse kaalutud keskmisega, kusjuures maksukoormus määratakse iga etapi puhul kindlaks vastavalt artiklitele 3–6. Kaalutud keskmine põhineb iga etapi osatähtsusel toote kogu tootmisprotsessis.

2.  Tooterühma keskmine maksukoormus võrdub selle rühma tüüpiliste toodete keskmise maksukoormuse kaalutud keskmisega. Tooterühma suurus määrab, mitu tüüpilist toodet tuleb arvesse võtta. Iga tüüpilise toote keskmine maksukoormus arvutatakse vastavalt lõike 1 sätetele. Kaalutud keskmine põhineb tüüpilise toote osatähtsusel tooterühma kogu tootmisprotsessis.

Artikkel 3

Toote maksukoormuse arvutamiseks tootmise lõppetapil võib võtta arvesse omahinna kõigi tegurite maksukoormust sellel etapil.

Artikkel 4

1.  Toote maksukoormuse arvutamiseks eelviimasel etapil võib arvesse võtta sellel etapil kehtestatud maksukoormust neile toorainetele, pooltoodetele ja valmistoodetele, mida kasutatakse lõppetapil arvesse võetavates toorainetes, pooltoodetes ja valmistoodetes või mis tahes muus teguris või komponendis, mida võetakse arvesse lõppetapil, kui see moodustab sellel etapil lõpptoote maksude mahaarvamise eelsest müügihinnast vähemalt 3 %.

2.  Toote maksukoormuse arvutamiseks muudel etappidel võib arvesse võtta igal etapil neile toorainetele, pooltoodetele ja valmistoodetele kehtestatud maksukoormust, mis on mõeldud tooraine, pooltoote või valmistoote valmistamiseks, mida võetakse arvesse lõppetapil.

Artikkel 5

1.  Kui mõne mis tahes etapil arvesse võetava teguri või komponendi eelmiste etappide maksukoormus ei ole arvutatud vastavalt artiklile 4, võib selle teguri või komponendi maksukoormust suurendada standardmäära alusel, milleks on 50 %. Kuid kui selle teguri või komponendi maksukoormuse suurus tuleneb erimäära kohaldamisest, tuleb see suurus enne standardmäära kohaldamist kumuleeruva käibemaksu standardmäära alusel ümber arvutada. Kui see erimäär hõlmab ühte või mitut eelmist etappi, ei suurendata selle määra kohaldamisest tulenevat maksukoormust standardmäära alusel.

2.  Sel viisil arvutatud eelmiste etappide maksukoormus ei tohi ületada maksukoormust, mis oleks tulenenud artiklite 4 ja 6 kohaldamisest selle teguri või komponendi suhtes.

Artikkel 6

Kui on olemas keskmine määr mõne teguri või komponendi tarvis, mida mis tahes etapil arvesse võetakse, võib seda kasutada selle teguri või komponendi eelmise maksukoormuse arvutamiseks, kui see on kooskõlas artikliga 97. Seda määra kohaldatakse, kui seda toetavad vastavalt artiklile 10 komisjonile esitatud arvutused.

Artikkel 7

1.  Kui liikmesriik ei arvuta mõne toote või tooterühma keskmist maksukoormust vastavalt artiklitele 2-6, võib seda maksukoormust hinnata standardmäära alusel, milleks on 100 %, 75 %, 50 % või 30 % kumuleeruva käibemaksu standardmäärast vastavalt sellele, kas toote või tooterühma tegurid ja komponendid, mida võidakse arvesse võtta lõppetapil ning mille suhtes kohaldatakse kumuleeruva käibemaksu standardmäära või suurendatud määra, moodustavad toote või tooterühma maksude mahaarvamise eelsest müügihinnast vastavalt 65 %, 50 %, 35 % või alla 35 %.

2.  Selline hinnanguline maksukoormus ei tohi ületada keskmist maksukoormust, mis oleks tulenenud artiklite 2, 3, 4 ja 6 kohaldamisest.

Artikkel 8

Keskmised maksumäärad ümardatakse üles- või allapoole järgmise poole protsendipunktini vastavalt sellele, kas saadud maksumäära kümnendmurd on väiksem või suurem kui 0,75 või 0,25.

Artikkel 9

Vajaduse korral sätestab komisjon pärast liikmesriikidega konsulteerimist direktiiviga artiklite 1–8 rakenduskorra.

Artikkel 10

1.  Kui liikmesriik kavatseb kehtestada või muuta keskmist maksumäära, esitab ta komisjonile artiklite 1–8 alusel tehtud arvutused keskmise maksukoormuse kohta.

2.  Kui komisjon leiab, et vastavalt artiklitele 5 või 7 standardmäära alusel kehtestatud maksukoormus ületab nende artiklite lõikes 2 sätestatud piirmääri, esitab liikmesriik komisjonile selle taotluse korral artiklite 2, 3, 4 ja 6 alusel tehtud arvutuse selle maksukoormuse kohta.

Artikkel 11

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt edaspidi vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.



( 1 ) EÜT C 10, 14.2.1968, lk 4.

( 2 ) EÜT 317, 28.12.1967, lk 9.