1966L0402 — ET — 14.01.2012 — 014.003
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU DIREKTIIV, 14. juuni 1966, teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT P 125, 11.7.1966, p.2309) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 48 |
1 |
26.2.1969 |
||
|
L 87 |
24 |
17.4.1971 |
||
|
L 171 |
37 |
29.7.1972 |
||
|
L 287 |
22 |
26.12.1972 |
||
|
L 356 |
79 |
27.12.1973 |
||
|
L 196 |
6 |
26.7.1975 |
||
|
L 16 |
23 |
20.1.1978 |
||
|
L 113 |
13 |
25.4.1978 |
||
|
L 236 |
13 |
26.8.1978 |
||
|
L 350 |
27 |
14.12.1978 |
||
|
L 183 |
13 |
19.7.1979 |
||
|
L 205 |
1 |
13.8.1979 |
||
|
L 67 |
36 |
12.3.1981 |
||
|
L 203 |
52 |
23.7.1981 |
||
|
L 362 |
8 |
31.12.1985 |
||
|
L 118 |
23 |
7.5.1986 |
||
|
L 200 |
38 |
23.7.1986 |
||
|
L 49 |
39 |
18.2.1987 |
||
|
L 151 |
82 |
17.6.1988 |
||
|
L 187 |
31 |
16.7.1988 |
||
|
L 274 |
44 |
6.10.1988 |
||
|
L 5 |
31 |
7.1.1989 |
||
|
L 333 |
65 |
30.11.1990 |
||
|
L 353 |
48 |
17.12.1990 |
||
|
L 54 |
20 |
5.3.1993 |
||
|
L 67 |
30 |
25.3.1995 |
||
|
L 304 |
10 |
27.11.1996 |
||
|
L 25 |
1 |
1.2.1999 |
||
|
L 25 |
27 |
1.2.1999 |
||
|
L 50 |
26 |
26.2.1999 |
||
|
L 142 |
30 |
5.6.1999 |
||
|
L 234 |
60 |
1.9.2001 |
||
|
L 165 |
23 |
3.7.2003 |
||
|
L 14 |
18 |
18.1.2005 |
||
|
KOMISJONI DIREKTIIV 2006/55/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 12. juuni 2006, |
L 159 |
13 |
13.6.2006 |
|
|
KOMISJONI DIREKTIIV 2009/74/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 26. juuni 2009, |
L 166 |
40 |
27.6.2009 |
|
|
KOMISJONI RAKENDUSDIREKTIIV 2012/1/EL, EMPs kohaldatav tekst 6. jaanuar 2012, |
L 4 |
8 |
7.1.2012 |
|
Muudetud:
|
L 73 |
14 |
27.3.1972 |
||
|
L 291 |
17 |
19.11.1979 |
||
|
C 241 |
21 |
29.8.1994 |
|
(*) |
Käesolevat akti ei ole eesti keeles avaldatud. |
NÕUKOGU DIREKTIIV,
14. juuni 1966,
teraviljaseemne turustamise kohta
(66/402/EMÜ)
EUROOPA MAJANDUSÜHENDUSE NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 43 ja 100,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse assamblee arvamust, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust
ning arvestades, et:teraviljatootmisel on Euroopa Majandusühenduse põllumajanduses tähtis koht;
rahuldavad tulemused teraviljakasvatuses sõltuvad suurel määral sobiva seemne kasutamisest; selleks on teatavad liikmesriigid mõnda aega piiranud teraviljaseemne turustamist kõrgekvaliteedilise seemnega; need liikmesriigid on saanud kasutada kümnete aastate jooksul läbi viidud süstemaatilist taimeselektsioonialast tööd, mille tulemusel on arendatud piisavalt püsivad ja ühtlikud teraviljasordid, mis oma omadustelt tõotavad püstitatud eesmärkide saavutamisel tuua suurt kasu;
ühenduse teraviljakasvatuse saagikust saab veelgi suurendada, kui liikmesriigid kohaldavad turustamiseks lubatavate sortide suhtes võimalikult rangeid ühtseid eeskirju;
turustamise piiramine teatavate sortidega on siiski põhjendatud ainult juhul, kui teraviljakasvataja saab olla kindel, et tal on võimalik nende sortide seemet hankida;
selleks on teatavad liikmesriigid kohaldanud sertifitseerimiskavasid, mis on ette nähtud sordiehtsuse ja -puhtuse tagamiseks ametliku kontrolliga;
sellised kavad on rahvusvahelisel tasandil juba olemas; ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon on esitanud soovituse maisiseemne sertifitseerimise miinimumstandardite kohta Euroopa ja Vahemere maades; lisaks sellele on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon kehtestanud rahvusvahelises kaubanduses liikuvate ravimtaimeseemne sortide sertifitseerimise kava;
nende kavade rakendamisel saadud kogemuste põhjal on soovitav luua ühenduses ühtne sertifitseerimiskava;
see kava peaks kehtima turustamise kohta nii teistes liikmesriikides kui ka siseturgudel;
üldjuhul tuleks teraviljaseemne turustamist lubada ainult siis, kui seda on ametlikult kontrollitud ja sertifitseeritud kooskõlas sertifitseerimiseeskirjadega eliitseemnena või sertifitseeritud seemnena; tehniliste mõistete „eliitseeme” ja „sertifitseeritud seeme” valik põhineb juba olemasoleval rahvusvahelisel terminoloogial;
väikese majandusliku tähtsuse tõttu ei kohaldata ühenduse eeskirju sellise teraviljaseemne suhtes, mida turule ei viida; liikmesriikidel peab säilima õigus kohaldada sellise seemne suhtes erisätteid;
ühenduse eeskirju ei tohiks kohaldada seemne suhtes, mis on ettenähtud ekspordiks kolmandatesse riikidesse;
ühenduse teraviljaseemne geneetiliste omaduste ja ka selle väliste omaduste parandamiseks tuleb sätestada teatavad tingimused analüütilise puhtuse, idanevuse ja tervisliku seisundi kohta;
seemne sordiehtsuse tagamiseks tuleb kehtestada ühenduse eeskirjad pakkimise, proovide võtmise, pitseerimise ja märgistamise kohta; selleks peaksid etiketid esitama nii ametlikuks kontrolliks kui ka teraviljakasvatajale teabeks vajalikud üksikasjad ning näitama selgelt ühenduse sertifitseerimise liiki;
teatavad liikmesriigid vajavad eriotstarbeks eri liiki teraviljade seemnete segusid; nende vajaduste arvessevõtmiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud selliseid segusid teatavatel tingimustel heaks kiita;
et tagada nii seemne kvaliteedinõuete kui ka sordiehtsuse tagamist käsitlevate sätete järgimine turustamise jooksul, peavad liikmesriigid sätestama sobiva kontrollimise korra;
ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 36 kohaldamist, ei tuleks nendele nõuetele vastava seemne suhtes kohaldada muid kui ühenduse eeskirjades sätestatud turustuspiiranguid, välja arvatud juhtudel, kui ühenduse eeskirjadega nähakse ette lubatud hälbed kahjulike organismide osas;
esimesel etapil, kuni ühise põllumajandustaimesortide kataloogi sisseseadmiseni, peaksid lubatud piirangud sisaldama eelkõige liikmesriikide õigust piirata sertifitseeritud seemne turustamist nende sortidega, millel on nende enda territooriumil viljelus- ja kasutusväärtus;
teatavatel tingimustel tuleks mõnes liikmesriigis sertifitseeritud eliitseemnest mõnes teises riigis paljundatud seemet tunnustada samaväärsena kõnealuses liikmesriigis paljundatud seemnega;
teisalt tuleks sätestada kolmandates riikides koristatud teraviljaseemne turustamise lubamine ühenduse piires ainult siis, kui selline seeme annab samad tagatised kui ühenduses ametlikult sertifitseeritud ja ühenduse eeskirjadele vastav seeme;
ajal, mil eri kategooriate sertifitseeritud seemne varusid on raske hankida, tuleks ajutiselt lubada ka vähem rangetele nõuetele vastava seemne turustamine;
selleks, et ühtlustada eri liikmesriikides kasutatavad tehnilised sertifitseerimismeetodid ning et tulevikus võimaldada ühenduses sertifitseeritud seemne ja kolmandatest riikidest pärit seemne võrdlemist, tuleks liikmesriikides luua ühenduse katsepõllud, et võimaldada „sertifitseeritud seemne” eri kategooriate seemne iga-aastast järelkontrolli;
komisjonile tuleks anda ülesanne võtta teatavad meetmed käesoleva direktiivi kohaldamiseks; kavandatavate meetmete rakendamise hõlbustamiseks tuleks ette näha kord, millega kehtestatakse liikmesriikide ja komisjoni vaheline tihe koostöö alalises põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komitees,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Käesolevat direktiivi kohaldatakse teraviljaseemne turustamise eesmärgil tootmise suhtes ja turustamise suhtes ühenduses.
Artikkel 1a
Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab „turustamine” seemnete müüki, omamist müügi eesmärgil, müügiks pakkumist või mis tahes tasu eest või tasuta loovutamist, tarnimist või üleandmist kolmandatele isikutele ärieesmärgil kasutamiseks.
Turustamisena ei käsitata seemnetega kauplemist, mille eesmärk ei ole sordi kasutamine ärieesmärgil, näiteks:
— seemnete tarnimine ametlikele katse- ja kontrolliasutustele,
— seemnete tarnimine teenuste osutajatele töötlemiseks või pakkimiseks, tingimusel et teenuste osutaja ei omanda õigust selliselt tarnitud seemnetele.
Turustamisena ei käsitata seemnete tarnimist teatavatel tingimustel teenuste osutajatele teatavate tööstuslikuks kasutamiseks ettenähtud põllumajandussaaduste tootmiseks või sel eesmärgil seemnete paljundamiseks, tingimusel et teenuste pakkuja ei omanda õigust sel viisil tarnitud seemnetele ega saagist saadud tootele. Seemnete tarnija esitab sertifitseerimisasutusele koopia teenuste osutajaga sõlmitud lepingu asjakohastest punktidest, kusjuures kõnealune leping peab sisaldama standardeid ja tingimusi, millele tarnitud seemned antud hetkel vastavad.
Käesoleva sätte kohaldamise tingimused võetakse vastu artiklis 21 sätestatud korras.
Artikkel 2
1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid.
A. Teravili- järgmist liiki taimed, mis on nähtud ette muude põllu- ja aiakultuuride kui dekoratiivtaimede tootmiseks:
|
Avena nuda L. |
paljas kaer |
|
Avena sativa L. (sealhulgas A. byzantina K. Koch) |
harilik kaer ja bütsantsi kaer |
|
Avena strigosa Schreb. |
liivkaer (must kaer) |
|
Hordeum vulgare L. |
Oder |
|
Oryza sativa L. |
Riis |
|
Phalaris canariensis L. |
Kanaari paelrohi |
|
Secale cereale L. |
Rukis |
|
Sorghum bicolor (L.) Moench |
Sorgo |
|
Sorghum sudanense (Piper) Stapf |
Sudaani sorgo |
|
xTriticosecale Wittm. ex A. Camus |
perekonda Triticum kuuluva liigi ja perekonda Secale kuuluva liigi ristamisel saadud hübriidid |
|
►M36 Triticum aestivum L. ◄ |
Nisu |
|
Triticum durum Desf. |
Kõva nisu |
|
Triticum spelta L. |
Speltanisu |
|
Zea mays L. ►M18 (partim) ◄ |
mais, v.a lõhenev mais ja magus mais. |
Nimetatud mõiste hõlmab ka järgmisi hübriide, mis on saadud eespool viidatud liikide ristamise tulemusel:
|
Sorghum bicolor (L.) Moench × Sorghum sudanense (Piper) Stapf. |
iikide Sorghum bicolor ja Sorghum sudanense ristamise tulemusel saadud hübriidid |
Kui ei ole sätestatud teisiti, kehtivad eespool nimetatud hübriidide seemne kohta samad standardid või muud tingimused, mis kohalduvad hübriidide saamisel kasutatud iga lähteliigi kohta.
B. Maisi ►M16 ja Sorghum spp. ◄ sordid, hübriidid ja puhasliinid:
a) vabalt tolmlev sort – piisavalt ühtlik ja püsiv sort;
b) puhasliin – piisavalt ühtlik ja püsiv liin, mis on saadud, kasutades kunstlikku iseviljastumist koos selektsiooniga mitme järjestikuse põlvkonna jooksul või mõnda muud võrdväärset protseduuri;
c) lihthübriid – sordiaretaja poolt määratletud kahe puhasliini ristamisel saadud esimene põlvkond;
d) kahekordne hübriid – sordiaretaja poolt määratletud kahe lihthübriidi ristamisel saadud esimene põlvkond;
e) kolmekordne hübriid – sordiaretaja poolt määratletud puhasliini ja lihthübriidi ristamisel saadud esimene põlvkond;
f) top-cross-hübriid – sordiaretaja poolt määratletud puhasliini või lihthübriidi ja vabalt tolmleva sordi ristamisel saadud esimene põlvkond;
g) sortidevaheline hübriid – sordiaretaja poolt määratletud kahe vabalt tolmleva sordi eliitseemnest kasvatatud taimede ristamisel saadud esimene põlvkond.
C. Eliitseeme (kaer, oder, riis, kanaari paelrohi, rukis, tritikale, nisu, kõva nisu, speltanisu, v.a hübriidid) – seeme:
a) mis on toodetud sordiaretaja vastutusel kooskõlas sordi säilitamiseks tunnustatud tavadega;
b) mis on ette nähtud kategooria „sertifitseeritud seeme” või kategooriate „esimese põlvkonna sertifitseeritud seeme” või „teise põlvkonna sertifitseeritud seeme” seemne tootmiseks;
c) mis vastab artikli 4 lõike 1 punkti a sätete kohaselt I ja II lisas eliitseemne kohta kehtestatud tingimustele ja
d) mis on tunnistatud ametliku kontrolli käigus või II lisas sätestatud tingimuste puhul kas ametliku kontrolli käigus või ametliku järelevalve all tehtud kontrolli käigus alapunktides a, b ja c sätestatud tingimustele vastavaks.
Ca. Eliitseeme (kaera, odra, riisi, rukki, nisu, kõva nisu, speltanisu ja isetolmleva tritikale hübriidid):
a) mis on ette nähtud hübriidide tootmiseks;
b) mis vastavad artikli 4 sätete kohaselt I ja II lisas eliitseemnele kehtestatud tingimustele ja
c) mis on tunnistatud ametliku kontrolli käigus või II lisas sätestatud tingimuste puhul kas ametliku kontrolli käigus või ametliku järelevalve all tehtud kontrolli käigus alapunktides a ja b sätestatud tingimustele vastavaks.
D. Eliitseeme (mais) ►M16 ja Sorghum spp. ◄ :
1. vabalt tolmlevate sortide eliitseeme – seeme:
a) mis on toodetud sordiaretaja vastutusel kooskõlas sordi säilitamiseks tunnustatud tavadega;
b) mis on ette nähtud asjaomase sordi kategooria „sertifitseeritud seeme” seemne või top-cross-hübriidi või sortidevahelise hübriidi seemne tootmiseks;
c) mis vastab artikli 4 sätete kohaselt I ja II lisas eliitseemne kohta kehtestatud tingimustele ja
d) mis on tunnistatud ametliku kontrolli käigus või II lisas sätestatud tingimuste puhul kas ametliku kontrolli käigus või ametliku järelevalve all tehtud kontrolli käigus alapunktides a, b ja c sätestatud tingimustele vastavaks;
2. puhasliinide eliitseeme – seeme:
a) mis vastab artikli 4 sätete kohaselt I ja II lisas eliitseemne kohta kehtestatud tingimustele ja
b) mis on tunnistatud ametliku kontrolli käigus või II lisas sätestatud tingimuste puhul kas ametliku kontrolli käigus või ametliku järelevalve all tehtud kontrolli käigus alapunktis a sätestatud tingimustele vastavaks;
3. lihthübriidide eliitseeme – seeme:
a) mis on ette nähtud kahekordsete, kolmekordsete või top-cross-hübriidide tootmiseks;
b) mis vastab artikli 4 sätete kohaselt I ja II lisas eliitseemne kohta kehtestatud tingimustele ja
c) mis on tunnistatud ametliku kontrolli käigus või II lisas sätestatud tingimuste puhul kas ametliku kontrolli käigus või ametliku järelevalve all tehtud kontrolli käigus alapunktides a ja b sätestatud tingimustele vastavaks.
E. Sertifitseeritud seeme (kanaari paelrohi, v.a hübriidid, rukis, sorgo, sudaani sorgo, mais ning kaera, odra, riisi, nisu, kõva nisu, speltanisu ja isetolmleva tritikale hübriidid) – seeme:
a) mis põlvneb otse eliitseemnest või sordiaretaja taotluse korral eliitseemnele eelneva põlvkonna seemnest, mis võib vastata ja on tunnistatud ametliku kontrolli käigus vastavaks I ja II lisas eliitseemne jaoks kehtestatud tingimustele;
b) mis on ette nähtud muuks otstarbeks kui teraviljaseemne tootmiseks;
c) mis vastab artikli 4 lõike 1 punkti b ja lõike 2 sätete kohaselt I ja II lisas sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud tingimustele ja
d) mis on tunnistatud ametliku kontrolli käigus või ametliku järelevalve all tehtud kontrolli käigus alapunktides a, b ja c sätestatud tingimustele vastavaks.
F. Esimese põlvkonna sertifitseeritud seeme (kaer, oder, riis, tritikale, nisu, kõva nisu ja speltanisu, v.a hübriidid) – seeme:
a) mis põlvneb otse eliitseemnest või sordiaretaja taotluse korral eliitseemnele eelneva põlvkonna seemnest, mis on tunnistatud ametliku kontrolli käigus vastavaks I ja II lisas eliitseemne jaoks kehtestatud tingimustele;
b) mis on ette nähtud kategooria „teise põlvkonna sertifitseeritud seeme” seemne tootmiseks või muuks otstarbeks kui teraviljaseemne tootmiseks;
c) mis vastab I ja II lisas esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud tingimustele ja
d) mis on tunnistatud ametliku kontrolli käigus või ametliku järelevalve all tehtud kontrolli käigus alapunktides a, b ja c sätestatud tingimustele vastavaks.
G. Teise põlvkonna sertifitseeritud seeme (kaer, oder, riis, tritikale, nisu, kõva nisu ja speltanisu, v.a hübriidid) – seeme:
a) mis põlvneb otse eliitseemnest, esimese põlvkonna sertifitseeritud seemnest või sordiaretaja taotluse korral eliitseemnele eelneva põlvkonna seemnest, mis on tunnistatud ametliku kontrolli käigus vastavaks I ja II lisas eliitseemne jaoks kehtestatud tingimustele;
b) mis on ette nähtud muuks otstarbeks kui teraviljaseemne tootmiseks;
c) mis vastab I ja II lisas teise põlvkonna sertifitseeritud seemne kohta kehtestatud tingimustele ja
d) mis on tunnistatud ametliku kontrolli käigus või ametliku järelevalve all tehtud kontrolli käigus alapunktides a, b ja c sätestatud tingimustele vastavaks.
H. Ametlikud meetmed – meetmed, mida võtab või võtavad:
a) riigi ametiasutused või
b) mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, kes tegutseb riigi vastutusel, või
c) riigi poolt kontrollitavate abitegevuste puhul mis tahes füüsiline isik, kes on selleks vastavalt volitatud, tingimusel, et punktides b ja c nimetatud isikud ei saa sellistest meetmetest isiklikku kasu.
1a. Lõike 1 punktis A osutatud liikide loetelusse tehtavad muudatused võetakse vastu artiklis 21 kehtestatud korras.
1b. Muudatused, mis tehakse lõike 1 punktidesse C, Ca, E, F ja G selleks, et lisada kanaari paelrohu, rukki ja tritikale hübriidid käesoleva direktiivi rakendusalasse, võetakse vastu artiklis 21 sätestatud korras.
1c. Sortide eri tüübid, sh ristamiseks kasutatavad sordid, mida võib käesoleva direktiivi sätete kohaselt sertifitseerida, võib kindlaks määrata ja määratleda artiklis 21 sätestatud korras. Samas korras kohandatakse vastavalt lõike 1 punkti B määratlusi.
▼M28 —————
►M20 1e. ◄ Liikmesriikidel võidakse vastavalt artiklis 21 sätestatud korrale lubada kuni ►M20 30. juunini 1987 ◄ turustada peamiselt söödaks kasutatavate rukki erisortide seemet, mis ei vasta nõudmistele, mis on sätestatud:
— idanemist puudutavate nõudmiste puhul II lisas.
▼M20 —————
2. Liikmesriigid võivad:
a) hõlmata eliitseemne kategooriasse mitu põlvkonda ja jagada kõnealuse kategooria põlvkondade kaupa;
b) ette näha, et sertifitseerimisel tuleb teha idanevust ja analüütilist puhtust käsitlevaid ametlikke kontrolle kõikide partiide puhul üksnes siis, kui on kahtlus, et II lisas nende omaduste suhtes sätestatud tingimusi ei ole täidetud;
c) sertifitseerib üleminekuperioodi jooksul, mis kestab kuni kolm aastat alates käesoleva direktiivi järgimiseks vajalike õigusnormide jõustumisest, ning erandina lõike 1 punktidest E, F ja G, sertifitseeritud seemnena seemne, mis põlvneb otse mõnes liikmesriigis antud ajahetkel kasutusel oleva korra kohaselt ametlikult kontrollitud seemnest ja mis annab samu tagatisi kui käesoleva direktiivi põhimõtete kohaselt sertifitseeritud eliitseeme; käesolevat sätet kohaldatakse samuti lõike 1 punktis G nimetatud esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne suhtes;
d) võivad taotluse korral ja artiklis 21 sätestatud korras lubada, et isetolmlevate liikide seemet sertifitseeritakse kuni ►M20 30. juunini 1989 ◄ ametlikult kategooriatesse „esimese põlvkonna sertifitseeritud seeme” või „teise põlvkonna sertifitseeritud seeme”, kui:
— I lisas kirjeldatud ametliku põldtunnustamise asemel sooritatakse põldtunnustamine, mille käigus kontrollitakse koha peal ametlikult iga liigi taimedest vähemalt 20 %,
— asjaomases liikmesriigis tehtud ametliku kontrolli käigus on leitud, et lisaks eliitseemnele vastavad vähemalt kaks kõnealusele kategooriale vahetult eelneva supereliitseemne põlvkonda I ja II lisas eliitseemne jaoks kehtestatud sordiehtsust ja -puhtust käsitlevatele tingimustele.
3. Lõike 1 punkti C alapunktis d, lõike 1 punkti Ca alapunktis c, lõike 1 punkti D alapunkti 1 alapunktis d, lõike 1 punkti D alapunkti 2 alapunktis b, lõike 1 punkti D alapunkti 3 alapunktis c, lõike 1 punkti E alapunktis d, lõike 1 punkti F alapunktis d ja lõike 1 punkti G alapunktis d sätestatud ametliku järelevalve all tehtava kontrolli käigus tuleb täita järgmisi nõudeid:
A. Põldtunnustamine
a) Inspektorid:
i) omavad vajalikku tehnilist kvalifikatsiooni;
ii) ei tohi kontrollide tegemisest saada isiklikku kasu;
iii) on asjaomase liikmesriigi seemnesertifitseerimisasutuse poolt ametlikult litsentsitud ning kõnealune litsentsimine hõlmab inspektorite ametivannet või nende allkirjastatud kirjalikku kohustust täita ametlikke kontrolle reguleerivaid eeskirju;
iv) teevad kontrolle ametliku järelevalve all ja ametliku kontrolli eeskirjade kohaselt.
b) Kontrollitav seemnekultuur kasvatatakse seemnest, mis on rahuldavate tulemustega läbinud ametliku järelkontrolli.
c) Ametlikud inspektorid kontrollivad d osa seemnekultuurist. See osa on vähemalt 5 %.
d) Teatav osa proove seemnekultuuridelt koristatud seemnepartiidest võetakse ametlikuks järelkontrolliks ning vajaduse korral ametlikuks laboratoorseks sordiehtsuse ja -puhtuse kontrolliks.
e) Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva, ametliku järelevalve all tehtavat kontrolli reguleeriva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistused võivad hõlmata alapunkti a alapunktis iii sätestatud litsentsi ära võtmist ametlikult litsentsitud inspektoritelt, kes on tunnistatud süüdi ametlike kontrollide eeskirjade tahtlikus või ettevaatamatus rikkumises. Selliste rikkumiste puhul tagavad liikmesriigid, et kõik kontrollitud seemnete sertifitseerimised tühistatakse, kui ei ole võimalik tõendada, et kõnealused seemned vastavad siiski kõikidele asjakohastele nõuetele.
B. Seemnekontroll
a) Seemnekontrolli teevad laborid, mille on selleks volitanud asjaomase liikmesriigi seemnesertifitseerimisasutus, vastavalt alapunktides b kuni d sätestatud tingimustele.
b) Seemnekontrollilaboril peab olema juhtiv seemneanalüütik, kes vastutab otseselt labori tehniliste toimingute eest ning kellel on seemnekontrollilabori tehniliseks juhtimiseks vajalik kvalifikatsioon.
Labori seemneanalüütikutel peab olema vajalik tehniline kvalifikatsioon, mille nad on omandanud koolituskursustel, mis on korraldatud vastavalt ametlike seemneanalüütikute suhtes kohaldatavatele tingimustele, ning mis on kinnitatud ametlike eksamitega.
Labor töötab sellistes ruumides ja sellise varustusega, mille seemnesertifitseerimisasutus on ametlikult antud volituste ulatuses tunnistanud seemnekontrolli tingimusi rahuldavaks.
Labor teeb seemnekontrolli kaasaegsete rahvusvaheliste meetodite kohaselt.
c) Seemnekontrollilabor on:
i) sõltumatu labor
või
ii) seemneettevõttele kuuluv labor.
Alapunktis ii osutatud juhul võib labor kontrollida üksnes selle seemneettevõtte seemneid, millele labor kuulub, välja arvatud juhul, kui kõnealune seemneettevõte, sertifitseerimise taotleja ja pädev seemnesertifitseerimisasutus on teisiti kokku leppinud.
d) Seemnekontrollilabori seemnekontroll toimub seemnesertifitseerimisasutuse asjakohase järelevalve all.
e) Alapunktis d osutatud järelevalve raames kontrollitakse ametliku seemnekontrolliga teatavat osa ametlikuks sertifitseerimiseks esitatud seemnepartiidest. Põhimõtteliselt jaotatakse kõnealune osa võimalikult ühtlaselt seemneid sertifitseerimiseks esitanud füüsiliste ja juriidiliste isikute ning esitatud liikide vahel, kuid kontrollproove võib võtta ka konkreetse kahtluse kõrvaldamiseks. Kõnealune osa on vähemalt 5 %.
f) Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva, ametliku järelevalve all tehtavat kontrolli reguleeriva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistused võivad hõlmata alapunktis a sätestatud volituse ära võtmist ametlikult tunnustatud seemnekontrollilaborilt, mis on tunnistatud süüdi ametlike kontrollide eeskirjade tahtlikus või ettevaatamatus rikkumises. Selliste rikkumiste puhul tagavad liikmesriigid, et kõik kontrollitud seemnete sertifitseerimised tühistatakse, kui ei ole võimalik tõendada, et kõnealused seemned vastavad siiski kõikidele asjakohastele nõuetele.
4. Ametliku järelevalve all tehtavate kontrollide suhtes kohaldatavaid täiendavaid meetmeid võib võtta vastu artiklis 21 sätestatud korras.
▼M34 —————
Artikkel 3
1. Liikmesriigid näevad ette, et teraviljaseemet võib turule viia üksnes juhul, kui see on ametlikult sertifitseeritud kui eliitseeme, sertifitseeritud seeme, esimese põlvkonna sertifitseeritud seeme või teise põlvkonna sertifitseeritud seeme.
2. Liikmesriigid määravad sertifitseerimise ►M28 ————— ◄ jaoks kindlaks eliitseemne ja kõikide kategooriate sertifitseeritud seemne maksimaalse niiskusesisalduse.
3. Liikmesriigid tagavad, et seemne ametlik kontrollimine toimub kooskõlas olemasolevate kaasaegsete rahvusvaheliste meetoditega.
▼M28 —————
Artikkel 3a
Olenemata artikli 3 lõikest 1, näevad liikmesriigid ette, et:
— eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemet, ja
— töötlemiseks turustatavat sorteerimata seemet, mille puhul on tagatud, et seemet on võimalik kindlaks teha,
võib viia turule.
Artikkel 4
1. Erandina artikli 3 sätetest võivad liikmesriigid siiski:
a) lubada ametlikult sertifitseerida ja turustada eliitseemet, mis ei vasta II lisas idanevuse osas sätestatud tingimustele; selleks tuleb võtta kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tarnija tagab konkreetse idanevuse, mille ta märgib turustamisel eraldi etiketile, millele on kantud tema nimi ja aadress ning seemnepartii viitenumber;
b) lubada selleks, et ►M1 ————— ◄ seeme kiiresti kättesaadavaks teha, ametlikult sertifitseerida ja müüa esmakokkuostjale kategooriate „eliitseeme” ja „sertifitseeritud seeme” seemet, olenemata sellest, et II lisas idanevuse osas sätestatud tingimuste täitmist käsitlev ametlik uurimine ei ole veel lõpule viidud. Sertifitseerimine lubatakse üksnes juhul, kui seemne kohta esitatakse esialgne analüütiline aruanne ja kui on esitatud esimese kaubasaaja nimi ja aadress; võetakse kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tarnija tagab esialgsel analüüsil kinnitatud idanevuse; kõnealune idanevus märgitakse turustamisel eraldi etiketile, millele on kantud tarnija nimi ja aadress ning partii viitenumber.
Kõnealuseid sätteid ei kohaldata kolmandatest riikidest imporditava seemne suhtes, kui artiklis 15 ei ole väljaspool ühendust toimuva paljundamise suhtes sätestatud teisiti.
▼M28 —————
4. Liikmesriigid, kes kasutavad lõikes 1a või 1b sätestatud erandit, abistavad üksteist kontrollidega seotud haldusküsimustes.
Artikkel 4a
1. Olenemata artikli 3 lõikest 1, võivad liikmesriigid lubada tootjatel viia oma territooriumil turule:
a) väikseid seemnekoguseid teaduslikel eesmärkidel või selektsiooniks;
b) asjakohaseid seemnekoguseid muudeks katseteks või uuringuteks, tingimusel et seeme on sordist, mille kohta asjaomane liikmesriik on esitanud seemne kataloogi kandmist käsitleva taotluse.
Geneetiliselt muundatud materjali puhul võib sellise loa anda üksnes juhul, kui on võetud kõik vajalikud meetmed, et vältida kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Sel eesmärgil läbiviidava keskkonnaohu hindamise suhtes kohaldatakse direktiivi 70/457/EMÜ artikli 7 lõike 4 sätteid.
2. Eesmärgid, mille jaoks võib anda lõike 1 punktis b nimetatud loa, pakendite märgistamisega seotud sätted ning kogused ja tingimused, mille alusel liikmesriigid võivad selliseid lube anda, määratakse kindlaks artiklis 21 sätestatud korras.
3. Load, mille liikmesriigid on andnud oma territooriumil asuvatele tootjatele lõikes 1 nimetatud eesmärkidel enne käesoleva direktiivi vastuvõtmist, kehtivad kuni lõikes 2 osutatud sätete kindlaksmääramiseni. Pärast seda peavad kõik sellised load vastama lõike 2 kohaselt kehtestatud sätetele.
Artikkel 5
Liikmesriigid võivad kehtestada I ja II lisas sätestatud tingimuste osas oma territooriumil toodetud seemne sertifitseerimiseks täiendavad või rangemad nõuded.
Artikkel 5a
Liikmesriigid võivad piirata kaera-, odra-, riisi- ja nisuseemne sertifitseerimist esimese põlvkonna sertifitseeritud seemnega.
Artikkel 6
Liikmesriigid näevad ette, et genealoogiliste komponentide kirjeldust, mida võidakse nõuda, käsitatakse aretaja palvel konfidentsiaalsena.
Artikkel 7
1. Liikmesriigid nõuavad, et sortide kontrollimiseks ning sertifitseerimiseks ettenähtud seemne kontrollimiseks võetakse proovid ametlikult või ametliku järelevalve all kooskõlas asjakohaste meetoditega. Seemneproovid artikli 19 kohaseks kontrolliks võetakse siiski ametlikult.
1a. Kui seemneproove võetakse lõikes 1 sätestatud ametliku järelevalve all, tuleb täita järgmisi nõudeid.
a) Seemneproove võtavad seemneproovide võtjad, kelle on selleks volitanud asjaomase liikmesriigi seemnesertifitseerimisasutus, vastavalt alapunktides b, c ja d sätestatud tingimustele.
b) Seemneproovide võtjatel peab olema vajalik tehniline kvalifikatsioon, mille nad on omandanud koolituskursustel, mis on korraldatud vastavalt ametlike seemneproovide võtjate suhtes kohaldatavatele tingimustele, ning mis on kinnitatud ametlike eksamitega.
Seemneproovide võtjad võtavad seemneproovid kaasaegsete rahvusvaheliste meetodite kohaselt.
c) Seemneproovide võtjad on:
i) sõltumatud füüsilised isikud;
ii) isikud, kelle tööandja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevus ei hõlma seemnetootmist, seemnekasvatust, seemnetöötlemist ega seemnekaubandust;
või
iii) isikud, kelle tööandja on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegevus hõlmab seemnetootmist, seemnekasvatust, seemnetöötlemist või seemnekaubandust.
Alapunktis iii osutatud juhul võib seemneproovide võtja võtta proove üksnes oma tööandja toodetud seemnepartiidest, välja arvatud juhul, kui tema tööandja, sertifitseerimise taotleja ja seemnesertifitseerimisasutus on teisiti kokku leppinud.
d) Seemneproovide võtjad tegutsevad seemnesertifitseerimisasutuse asjakohase järelevalve all. Automaatsel proovivõtmisel tuleb järgida asjakohaseid menetlusi ja teostada ametlikku järelevalvet.
e) Alapunktis d osutatud järelevalve raames kontrollitakse ametliku seemnekontrolliga teatavat osa ametlikuks sertifitseerimiseks esitatud seemnepartiidest. Põhimõtteliselt jaotatakse kõnealune osa võimalikult ühtlaselt seemneid sertifitseerimiseks esitanud füüsiliste ja juriidiliste isikute ning esitatud liikide vahel, kuid kontrollproove võib võtta ka konkreetse kahtluse kõrvaldamiseks. Kõnealune osa on vähemalt 5 %. Kontrollproovide võtmist ei kohaldata automaatse proovivõtmise suhtes.
Liikmesriigid võrdlevad ametlikult võetud seemneproove samast seemnepartiist ametliku järelevalve all võetud proovidega.
f) Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva, ametliku järelevalve all tehtavat kontrolli reguleeriva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Karistused võivad hõlmata alapunktis a sätestatud volituste ära võtmist ametlikult tunnustatud seemneproovide võtjatelt, kes on tunnistatud süüdi ametlike kontrollide eeskirjade tahtlikus või ettevaatamatus rikkumises. Selliste rikkumiste puhul tagavad liikmesriigid, et kõik võetud seemneproovide sertifitseerimised tühistatakse, kui ei ole võimalik tõendada, et kõnealused seemned vastavad siiski kõikidele asjakohastele nõuetele.
1b. Ametliku järelevalve all toimuva seemneproovide võtmise suhtes kohaldatavaid täiendavaid meetmeid võib võtta vastu artikli 21 lõikes 2 sätestatud korras.
2. Sertifitseerimiseks ettenähtud seemne kontrollimiseks võetakse proovid ühtlikest partiidest; partii maksimummass ja proovi miinimummass on esitatud III lisas.
Artikkel 8
1. Liikmesriigid nõuavad, et eliitseemet ja kõikide kategooriate sertifitseeritud seemet turustatakse üksnes piisavalt ühtlike ►M1 partiidena ◄ ja suletud pakendites, millel on artiklites 9 ja 10 kirjeldatud pitser ja märgistus.
2. Väikeste koguste turustamisel lõpptarbijale võivad liikmesriigid pakkimiseks, pitseerimiseks ja märgistamiseks ette näha erandid lõike 1 sätetest.
Artikkel 9
1. Liikmesriigid nõuavad, et kõikide kategooriate eliitseemne ja sertifitseeritud seemne pakendid oleksid pitseeritud ametlikult või ametliku järelevalve all selliselt, et neid ei oleks võimalik avada ilma pitseerimissüsteemi vigastamata või artikli 10 lõikega 1 ettenähtud ametlikule etiketile või pakendile avamisjälgi jätmata.
Pitseerimise kindlustamiseks peab pitseerimisel vähemalt kasutama kas eespool nimetatud etiketti või ametlikku pitserit.
Teise lõiguga ettenähtud meetmed ei ole vajalikud ühekordse pitseerimissüsteemi kasutamise puhul.
Artiklis 21 sätestatud korras võib kindlaks määrata, kas konkreetne pitseerimissüsteem vastab käesoleva lõike sätetele.
2. Ametlikult pitseeritud pakendeid võib pitseerida uuesti üksnes ametlikult ►M9 ametliku järelevalve all ◄ . Kui pakend pitseeritakse uuesti, märgitakse artikli 10 lõike 1 alusel nõutavale etiketile viimase uuesti pitseerimise kuupäev ja selle eest vastutav asutus.
3. Väikepakendite puhul, mis on pitseeritud nende territooriumil, võivad liikmesriigid näha ette erandid lõikest 1. Kõnealuseid erandeid käsitlevad tingimused võib määrata kindlaks artiklis 21 sätestatud korras.
Artikkel 10
1. Liikmesriigid nõuavad, et eliitseemne ja sertifitseeritud seemne pakendid:
a) oleksid märgistatud pakendil asuva eelnevalt kasutamata ametliku etiketiga, mis vastab IV lisas sätestatud tingimustele ja millel esitatud andmed on ühes ühenduse ametlikus keeles. Eliitseemne puhul peab etikett olema valge, sertifitseeritud seemne ja esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne puhul sinine ning teise põlvkonna sertifitseeritud seemne puhul punane. Kui etikett on varustatud auguga, peab selle kinnituskoht olema kõikidel juhtudel fikseeritud ametliku pitseriga. Kui eliitseeme või maisiseeme ei vasta artikli 4 lõike 1 punktis a ja lõikes 2 nimetatud juhtudel käesoleva direktiivi II lisas sätestatud tingimustele idanevuse osas, märgitakse see etiketile. On lubatud kasutada isekleepuvaid ametlikke etikette. Artiklis 21 sätestatud korras võib lubada, et ettenähtud andmed trükitakse ametliku järelevalve all kustutamatult pakendile vastavalt etiketi näidisele;
b) sisaldaksid etiketiga sama värvi ametlikku dokumenti, milles on esitatud vähemalt IV lisa punkti A alapunkti a punktides 3, 4 ja 5 nõutav teave. Kõnealune dokument koostatakse nii, et seda ei saa segi ajada punktis a osutatud ametliku etiketiga. Kõnealune dokument ei ole vajalik, kui andmed on trükitud kustutamatult otse pakendile või kui vastavalt punkti a sätetele on kasutatud isekleepuvat või rebenemiskindlast materjalist etiketti.
2. Liikmesriigid võivad oma territooriumil pitseeritud väikepakendite puhul näha ette erandid lõikest 1. Kõnealuseid erandeid käsitlevad tingimused võib määrata kindlaks artiklis 21 sätestatud korras.
3. Artiklis 21 sätestatud korras võib liikmesriikidel kuni 30. juunini 1980 lubada kohaldada sätteid, millega lubatakse turustada teraviljaseemet, mille pakendil on ettenähtud andmed esitatud muul viisil kui lõike 1 punkti a kuuendas lauses sätestatud.
Artikkel 10a
1. Liikmesriigid võivad erandina artiklitest 8, 9 ja 10 näha ette nende sätete lihtsustamise, milles käsitletakse pakendite sulgureid ja märgistamist kategooriasse „sertifitseeritud seeme” kuuluva seemne lahtiselt lõpptarbijani turustamise korral.
2. Lõike 1 kohase erandi kohaldamise tingimused määratakse kindlaks artikli 21 lõikes 2 osutatud korras.
Kuni selliste meetmete vastuvõtmiseni kohaldatakse komisjoni otsuse 94/650/EÜ ( 2 ) artiklis 2 sätestatud tingimusi.
Artikkel 11
1. Artiklis 21 sätestatud korras võib ette näha, et muudel kui käesolevas direktiivis sätestatud juhtudel peab mis tahes eliitseemne või sertifitseeritud seemne pakendil olema tarnija etikett (ametlikust etiketist eraldi asuv etikett või otse pakendile trükitud teave tarnija kohta). Sellisel etiketil esitatavad andmed määratakse samuti kindlaks artiklis 21 sätestatud korras.
2. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust nõuda, et seemnepartiidele, mis vastavad artiklis 21 sätestatud korras kehtestatud eritingimustele seoses tuulekaera esinemisega, oleks lisatud kõnealuste tingimuste täitmist kinnitav ametlik sertifikaat.
Artikkel 11a
Geneetiliselt muundatud sordist pärit seemne puhul peab käesoleva direktiivi sätete kohaselt kinnitatud või lisatud ametlikul või mitteametlikul etiketil või dokumendil olema selge märge selle kohta, et asjaomane sort on geneetiliselt muundatud.
Artikkel 12
Liikmesriigid nõuavad, et eliitseemne või kõikide kategooriate sertifitseeritud seemne keemiline töötlemine märgitakse kas ametlikule etiketile või tarnija etiketile ning pakendile või selle sisse.
Artikkel 13
1. Liikmesriigid ►M28 peavad ◄ lubama teatava teraviljaliigi seemne turustamist erinevate sortide seemnete kindlate segudena, kui teadus- ja tehnikaalased teadmised kinnitavad, et need segud on eriti tõhusad teatud kahjulike organismide leviku tõkestamisel, ning kui kõnealuste segude komponendid on enne segamist vastavuses nende suhtes kohalduvate turustuseeskirjadega.
►M12 2. ◄ Liikmesriigid ►M28 peavad ◄ lubama turustada teraviljaseemet eri seemneliikide segudena tingimusel, et segu koostisosad vastasid enne segamist nende suhtes kohaldatavatele turustuseeskirjadele.
2a. Eritingimused, mille alusel selliseid segusid võib turustada, määratakse kindlaks artiklis 21 sätestatud korras.
►M12 3. ◄ Kohaldatakse artiklite 8, 9 ja 11 sätteid ning samuti artikli 10 sätteid selle erandiga, et segude puhul peab kasutatav etikett olema roheline.
Artikkel 13a
Selleks, et leida paremaid alternatiive teatavatele käesolevas direktiivis ettenähtud sätetele, võib artiklis 21 sätestatud korras otsustada kindlaksmääratud tingimustel korraldada ajutisi katseid ühenduse tasandil.
Selliste katsete raames võib vabastada liikmesriigid teatavatest käesolevas direktiivis sätestatud kohustustest. Sellise vabastuse ulatus määratletakse viitega sätetele, mille suhtes vabastust kohaldatakse. Katse kestus ei tohi ületada seitset aastat.
Artikkel 14
1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohustuslike või mittekohustuslike sätete alusel turule viidava seemne suhtes ei kohaldata seoses seemne omaduste, kontrollinõuete, märgistamise ja pitseerimisega muid turustuskitsendusi kui need, mis on sätestatud käesolevas direktiivis või teistes direktiivides.
1a. Komisjon lubab artiklis 21 ettenähtud korras teraviljaseemnete turustamiseks ühe või enama liikmesriigi kogu või osa territooriumi suhtes kohaldada sätteid, mis on rangemad kui need II lisas ettenähtud sätted, mis käsitlevad Avena fatua olemasolu nendes seemnetes juhul, kui samalaadseid sätteid kohaldatakse nende seemnete kodumaise tootmise suhtes ja kui on käimas kampaania, et kõnealuses piirkonnas kasvatatavast teraviljast Avena fatua lõplikult likvideerida.
▼M28 —————
Artikkel 14a
Tingimused, mille alusel eliitseemnele eelnevate põlvkondade aretusseemet võib artikli 3a esimese taande kohaselt turule viia, on järgmised:
a) seeme peab olema ametlikult kontrollitud pädeva sertifitseerimisasutuse poolt vastavalt eliitseemne sertifitseerimise suhtes kohaldatavatele sätetele;
b) seeme peab olema pakitud vastavalt käesoleva direktiivi sätetele ja
c) pakenditel peab olema ametlik etikett, millel on vähemalt järgmine teave:
— sertifitseerimisasutus ja liikmesriik või nende lühendid,
— partii viitenumber,
— pitseerimise kuu ja aasta, või
— sertifitseerimise eesmärgil viimaste ametlike proovide võtmise kuu ja aasta,
— liik vähemalt ladina tähtedega botaanilise nimena (soovi korral lühendatud kujul ja ilma autorite nimedeta),
— sort vähemalt ladina tähtedega,
— märge „supereliitseeme,”
— kategooriale „sertifitseeritud seeme” või „esimese põlvkonna sertifitseeritud seeme” eelnevate põlvkondade arv.
Etikett peab olema valge, violetse diagonaaltriibuga.
Artikkel 15
1. Liikmesriigid näevad ette, et teraviljaseeme, mis:
— on toodetud otse eliitseemnest või esimese põlvkonna sertifitseeritud seemnest, mis on ametlikult sertifitseeritud ühes või mitmes liikmesriigis või kolmandas riigis, mis on tunnistatud artikli 16 lõike 1 punkti b alusel samaväärseks, või mis on toodetud otse liikmesriigis ametlikult sertifitseeritud eliitseemne ja sellises kolmandas riigis ametlikult sertifitseeritud eliitseemne ristamisel, ning
— on koristatud muus liikmesriigis,
sertifitseeritakse taotluse korral ametlikult, ilma et see piiraks direktiivi 70/457/EMÜ sätete kohaldamist, sertifitseeritud seemnena mis tahes liikmesriigis, kui kõnealune seeme on läbinud I lisas asjaomase kategooria jaoks sätestatud tingimustele vastava põldtunnustamise ja kui ametlik kontrollimine on näidanud, et II lisas sama kategooria jaoks kehtestatud tingimused on täidetud.
Kui seeme on sellistel juhtudel toodetud otse eliitseemnele eelnevate põlvkondade ametlikult sertifitseeritud seemnest, võivad liikmesriigid samuti lubada ametlikku sertifitseerimist eliitseemnena, kui asjaomase kategooria jaoks sätestatud tingimused on täidetud.
2. Ühenduses koristatud ja lõike 1 kohaseks sertifitseerimiseks ettenähtud teraviljaseeme peab olema:
— pakendatud ja märgistatud V lisa A ja B osas sätestatud tingimustele vastava ametliku etiketiga vastavalt artikli 9 lõikele 1, ning
— varustatud V lisa C osas sätestatud tingimustele vastava ametliku dokumendiga.
Pakendamist ja märgistamist käsitlevate esimese lõigu sätete kohaldamisest võib loobuda, kui põldtunnustamise eest vastutav asutus, lõplikult sertifitseerimata seemne sertifitseerimise jaoks dokumente koostav asutus ja sertifitseerimise eest vastutav asutus on üks ja sama või kui kõnealused asutused on kohaldamisest loobumise osas ühel meelel.
3. Liikmesriigid näevad samuti ette, et kolmandas riigis koristatud teraviljaseeme sertifitseeritakse taotluse korral ametlikult, kui:
a) seeme on toodetud otse:
i) eliitseemnest või esimese põlvkonna sertifitseeritud seemnest, mis on ametlikult sertifitseeritud ühes või mitmes liikmesriigis või kolmandas riigis, mis on tunnistatud artikli 16 lõike 1 punkti b alusel samaväärseks,
või
ii) liikmesriigis ametlikult sertifitseeritud eliitseemne ja alapunktis i osutatud kolmandas riigis ametlikult sertifitseeritud eliitseemne ristamisel;
b) see on läbinud asjaomase kategooria kohta artikli 16 lõike 1 punkti a alusel tehtud samaväärsust käsitlevas otsuses sätestatud tingimustele vastava põldtunnustamise;
c) ametlik kontrollimine on näidanud, et II lisas sama kategooria kohta kehtestatud tingimused on täidetud.
Artikkel 16
1. Komisjoni ettepaneku põhjal otsustab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega, kas:
a) kolmandas riigis läbiviidud põldtunnustamine vastab artiklis 15 ettenähtud juhul I lisas sätestatud tingimustele;
b) kolmandas riigis koristatud teraviljaseeme pakub oma omaduste ning katsete, sordiehtsuse, märgistamise ja kontrollimise korra osas samu tagatisi kui ühenduses koristatud ja käesoleva direktiivi sätetele vastav seeme.
2. ►M5 Liikmesriigid võivad teha kolmandate riikide suhtes lõike 1 kohased otsused ise seni, kuni nõukogu ei ole käesoleva direktiivi raames kõnealuse riigi kohta veel otsust langetanud. Käesolev õigus lõpeb 1. juulil 1975. ◄
3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka iga uue liikmesriigi suhtes alates riigi liitumiskuupäevast kuni kuupäevani, mil liikmesriik peab jõustama käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid.
4. Paragraph 1 shall also apply to the territory of the former German Democratic Republic until 31 December 1991. Detailed rules may be adopted in accordance with the procedure laid down in Article 21.
Artikkel 17
1. Selleks et kõrvaldada ühenduses eliitseemne või sertifitseeritud seemne üldise tarnimisega seotud ajutised raskused, mida ei ole võimalik muul viisil ületada, võib artiklis 21 sätestatud korras otsustada, et liikmesriigid lubavad kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kogu ühenduses turustada tarneraskuste ületamiseks vajalikus koguses vähem rangetele nõuetele vastava kategooria seemet või seemet sordist, mis ei ole kantud ühisesse põllumajandustaimesortide kataloogi või siseriiklikusse põllumajandustaimesortide kataloogi.
2. Teatava sordi seemnekategooria ametliku etiketina kasutatakse vastava kategooria jaoks ettenähtud etiketti; selliste sortide seemne puhul, mis ei ole kantud eespool nimetatud kataloogidesse, on ametlik etikett pruun. Etiketile tuleb alati märkida, et kõnealune seeme kuulub vähem rangetele nõuetele vastavasse kategooriasse.
3. Lõike 1 kohaldamise eeskirjad võib võtta vastu artiklis 21 sätestatud korras.
Artikkel 18
Käesolevat direktiivi ei kohaldata teraviljaseemne suhtes, mis on ette nähtud eksportimiseks kolmandatesse riikidesse.
Artikkel 19
1. Liikmesriigid tagavad, et teraviljaseemne turustamist kontrollitakse ametlikult vähemalt pisteliste kontrollide abil, et veenduda käesoleva direktiivi nõuete järgimises.
2. Ilma et see piiraks seemnete vaba liikumist ühenduses, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et kolmandatest riikidest imporditud üle kahekilogrammiste seemnekoguste turustamisel oleks esitatud järgmine teave:
a) liik;
b) sort;
c) kategooria;
d) tootjariik ja ametlik kontrolliasutus;
e) lähteriik;
f) importija;
g) seemnekogus.
Kõnealuste andmete esitusviisi võib määrata kindlaks artiklis 21 sätestatud korras.
Artikkel 20
1. Käesoleva direktiivi kohustuslike või mittekohustuslike sätete kohaselt turule viidud ja proovivõtu ajal võetud teraviljaseemne proovide järelkontrolliks viiakse ühenduse siseselt läbi ühenduse võrdluskatsed. Võrdluskatsed võivad hõlmata järgmisi seemneid:
— kolmandates riikides koristatud seemned,
— mahepõllunduseks sobivad seemned,
— seoses taimede geneetiliste ressursside kohapeal säilitamise ja säästva kasutamisega turustatud seemned.
2. Kõnealuseid võrdluskatseid kasutatakse selleks, et ühtlustada tehnilisi sertifitseerimismeetodeid ja kontrollida seemne vastavust kehtestatud tingimustele.
3. Komisjon kehtestab artiklis 21 osutatud korras võrdluskatsete läbiviimiseks vajaliku korra. Komisjon teavitab artiklis 21 nimetatud komiteed katsete läbiviimiseks vajalikust tehnilisest korrast ja katsete tulemustest.
4. Komisjon võib anda lõigetes 1 ja 2 sätestatud katsete läbiviimiseks rahalist toetust.
Rahaline toetus ei või ületada eelarvepädevate institutsioonide määratud iga-aastaseid assigneeringuid.
5. Katsed, mis võivad ühenduselt rahalist toetust saada, ja rahalise toetuse andmise üksikasjalikud reeglid kehtestatakse artiklis 21 sätestatud korras.
6. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud katseid võivad läbi viia üksnes riiklikud asutused või riigi vastutusel tegutsevad juriidilised isikud.
Artikkel 21
1. Komisjoni abistab otsuse 66/399/EMÜ artikliga 1 asutatud alaline põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali komitee (edaspidi „komitee”).
2. Käesolevale artiklile viitamisel kohaldatakse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) ( 3 ) artikleid 4 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 nimetatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 21a
Muudatused, mis tehakse lisadesse tulenevalt teaduse ja tehnika arengust, võetakse vastu artiklis 21 sätestatud korras.
Artikkel 21b
Muudatused, mis tehakse lisadesse selleks, et kehtestada tingimused, millele peavad vastama selliste kaera, odra, riisi, nisu, kõva nisu, speltanisu ja muude liikide hübriidide taimed ja seemned, mille hübriidid on lisatud artikli 2 lõike 1b kohaselt käesoleva direktiivi rakendusalasse, ning tingimused, millele peavad vastama tritikale võõrtolmlevate sortide taimed ja seemned, võetakse vastu artiklis 21 sätestatud korras.
Artikkel 22
Kui ►M20 II lisa punkt 3 ◄ ei ole kahjulike organismide puhul lubatud hälvete osas sätestatud teisiti, ei piira käesoleva direktiivi kohaldamine selliste siseriiklike õigusnormide kohaldamist, mis on ette nähtud inimeste, loomade või taimede tervise ja elu või tööstus- ja kaubandusomandi kaitseks.
Artikkel 22a
1. Artiklis 21 sätestatud korras võib kehtestada eritingimused, et võtta arvesse arengut järgmistes valdkondades:
a) tingimused, mille alusel võib turustada keemiliselt töödeldud seemet;
b) tingimused, mille alusel võib seemet turustada seoses taimede geneetiliste ressursside kohapeal säilitamise ja säästva kasutamisega, k.a selliste liikide seemnesegud, mis hõlmavad ka nõukogu direktiivi 70/457/EMÜ artiklis 1 loetletud liike ja on omased erilistele looduslikele ja poollooduslikele kasvukohtadele ning mida ohustab genofondi vaesumine;
c) tingimused, mille alusel võib turustada mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobivat seemet.
2. Lõikes 1 nimetatud eritingimused sisaldavad eelkõige järgmisi punkte:
i) punkti b puhul peab kõnealuste liikide seeme olema tuntud päritoluga, mille iga liikmesriigi asjakohane asutus on kiitnud heaks seemne turustamiseks kindlaksmääratud aladel;
ii) punkti b puhul peavad kehtima asjakohased koguselised piirangud.
Artikkel 23
Liikmesriigid jõustavad hiljemalt 1. juulil 1968 artikli 14 lõike 1 järgimiseks vajalikud õigusnormid ja hiljemalt 1. juulil 1969 käesoleva direktiivi muude sätete järgimiseks vajalikud õigusnormid. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.
The Federal Republic of Germany is hereby authorized to comply, in respect of the territory of the former German Democratic Republic, with the following:
— Article 3 (1), in the case of:
—— seed harvested prior to German unification or after unification insofar as the seed production fields had been sown before that date,
— other seed if it is certified in accordance with Article 2 (2) (c);
— Article 8 (2), in the case of the restriction to „small quantities”;
— Article 13 (1), in the case of seed of „Hordeum vulgare L.”;
— Article 16, within the limits of the traditional trade flows and in response to the production needs of undertakings in the former German Democratic Republic,
at a date later than referred to above, but not later than 31 December 1992 in respect of the first and fourth indents and not later than 31 December 1994 in respect of the second and third indents.
The Federal Republic of Germany shall ensure that seed in respect of which it applies this authorization, other than seed specified in the second sub-indent of the first indent, is not introduced into parts of the Community other than the territory of the former German Democratic Republic unless it is established that the provisions of this Directive are complied with.
Artikkel 23a
Liikmesriigi taotluse korral, mida käsitletakse artiklis 21 sätestatud korras, võib vabastada asjaomase liikmesriigi täielikult või osaliselt kohustusest kohaldada käesoleva direktiivi sätteid, välja arvatud artikli 14 lõike 1 sätteid:
a) järgmiste liikide suhtes:
— kanaari paelrohi,
— sorgo,
— sudaani sorgo;
b) muude liikide suhtes, mida asjaomase liikmesriigi territooriumil tavaliselt ei toodeta ega turustata.
Artikkel 24
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
TINGIMUSED, MILLELE PÕLLUKULTUURID PEAVAD VASTAMA
|
1. |
Põllu eelkultuur ei tohi takistada asjaomase põllukultuuriliigi ja sordi seemne tootmist ning põld peab olema piisavalt puhas eelkultuurist sinna jäänud taimedest. |
|
2. |
Põllukultuurid peavad vastama järgmistele standarditele seoses kaugusega naabruses asuvatest õietolmuallikatest, mis võivad põhjustada soovimatut võõrtolmlemist (Sorghum spp. puhul eelkõige seoses kaugusega liigist Sorghum halepense).
Kõnealuseid kaugusi võib mitte arvesse võtta, kui on olemas piisav kaitse soovimatu võõrtolmlemise vastu. |
||||||||||||||||||
|
3. |
Põllukultuur peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas või puhasliini põllukultuuri puhul oma omaduste osas piisavalt ehtne ja puhas. Hübriidsortide seemne tootmisel kohaldatakse eespool nimetatud sätteid ka ristamisel kasutatavate sortide omaduste suhtes, kaasa arvatud isassteriilsus või viljakuse taastamine. Eelkõige peavad Oryza sativa, Phalaris canariensis’e, Secale cereale (välja arvatud hübriidid), Sorghum spp. ja Zea mays’i põllukultuurid vastama järgmistele muudele standarditele või tingimustele. A. Oryza sativa : selgesti Fusarium fujikuroi'ga nakatunud taimedena äratuntavate taimede arv ei ole — eliitseemne tootmise puhul 200 m2 kohta suurem kui 2, — esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne tootmise puhul 200 m2 kohta suurem kui 4, — teise põlvkonna sertifitseeritud seemne tootmise puhul 200 m2 kohta suurem kui 8; selgesti looduslike või punaseteraliste taimedena äratuntavate taimede arv ei ole — eliitseemne tootmise puhul suurem kui 0, — esimese ja teise põlvkonna sertifitseeritud seemne tootmise puhul 100 m2 kohta suurem kui 1. B. Phalaris canariensis, Secale cereale , välja arvatud hübriidid: asjaomase põllukultuuriliigi nende isendite arv, mis ilmselgelt ei ole sordiehtsad, ei tohi olla suurem kui — üks isend 30 m2 kohta eliitseemne tootmise puhul; — üks isend 10 m2 kohta sertifitseeritud seemne tootmise puhul. C. Sorghum spp.: a) nende Sorghum liigi taimede protsent, mis ei vasta äratuntavalt kooslusele või puhasliinile või isa- või emataimele, ei tohi olla suurem kui aa) eliitseemne tootmise puhul: i) õitsemise ajal: 0,1 %; ii) koristusküpsuse ajal: 0,1 %; bb) sertifitseeritud seemne tootmise puhul: i) isataimede puhul, mis on tolmelnud ajal, mil emataimede emakasuudmed on vastuvõtlikus asendis: 0,1 %; ii) emataimede puhul: — õitsemise ajal: 0,3 %; — koristusküpsuse ajal: 0,1 %; b) sertifitseeritud seemne hübriidsortide tootmisel tuleb järgida järgmiseid muid standardeid või tingimusi: aa) isataimed peavad tolmlema piisavalt ajal, mil emataimede emakasuudmed on vastuvõtlikus asendis; bb) kui emataimede emakasuudmed on vastuvõtlikus asendis, ei tohi tolmelnud või tolmlevate taimede arv ületada 0,1 %; c) Sorghum spp. sünteetiliste sortide või vabalt tolmlevate sortide põllukultuurid peavad vastama järgmistele standarditele: põllukultuuri liigi nende isendite arv, mis ilmselgelt ei ole sordiehtsad, ei tohi olla suurem kui — üks isend 30 m2 kohta eliitseemne tootmise puhul; — üks isend 10 m2 kohta sertifitseeritud seemne tootmise puhul. D. Zea mays : a) nende isendite arvuprotsent, mis ilmselgelt ei ole sordiehtsad või ei vasta puhasliini või ristamisel kasutatud sordi omadustele, ei tohi olla suurem kui aa) eliitseemne tootmise puhul i) puhasliinid: 0,1 %; ii) lihthübriid, iga ristamisel kasutatud sort: 0,1 %; iii) vabalt tolmlev sort: 0,5 %; bb) sertifitseeritud seemne tootmise puhul i) hübriidsortide korral ristamisel kasutatud sort — puhasliinid: 0,2 %; — lihthübriid: 0,2 %; — vabalt tolmlev sort: 1,0 %; ii) vabalt tolmlev sort: 1,0 %; b) hübriidsortide seemne tootmisel tuleb järgida järgmisi standardeid või muid tingimusi aa) isataimed peavad tolmlema piisavalt ajal, mil emataimed õitsevad; bb) vajaduse korral tolmukad eemaldatakse; cc) kui vähemalt 5 % emataimede emakasuudmed on vastuvõtlikus seisundis, ei tohi tolmelnud või tolmlevate emataimede arv ületada — 1 % mis tahes ametlikul põldtunnustamisel ja — 2 % kõigil ametlikel põldtunnustamistel kokku. Taimed loetakse tolmelnuiks või tolmlevaiks siis, kui pöörise keskraol või külgharudel on tolmukapead vähemalt 50 mm pikkusel lõigul sõkalde vahelt nähtavale tulnud ning on tolmelnud või tolmlevad. |
|
4. |
Secale cereale hübriidid a) Põllukultuur peab vastama järgmistele standarditele, mis on kehtestatud kaugusele naabruses asuvatest õietolmuallikatest, mis võivad põhjustada soovimatut võõrtolmlemist.
b) Põllukultuuri sordiehtsus ja -puhtus peavad olema piisavad ristamisel kasutatud sortide omaduste, kaasa arvatud isassteriilsuse osas. Eelkõige vastab põllukultuur järgmistele muudele standarditele või tingimustele: i) põllukultuuriliigi taimede arv, mis selgelt ei vasta ristamisel kasutatud sordi nõuetele, ei ole suurem kui — üks 30 m2 kohta eliitseemne tootmise puhul; — üks 10 m2 kohta sertifitseeritud seemne tootmise puhul; käesolev standard kehtib ametlikel põldtunnustamistel ainult emataime kohta; ii) eliitseemne puhul, kui kasutatakse isassteriilsust, on isassteriilse taime steriilsuse tase vähemalt 98 %; c) kui see on asjakohane, viljeldakse sertifitseeritud seemne tootmisel koos isassteriilset emataime ja isasfertiilsust taastavat isataime. |
|
5. |
Põllukultuurid Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Triticum aestivum’i, Triticum durum’i, Triticum spelta ja isetolmleva xTriticosecale hübriidide sertifitseeritud seemne tootmiseks. a) Põllukultuur peab vastama järgmistele standarditele seoses kaugusega naabruses asuvatest õietolmuallikatest, mis võivad põhjustada soovimatut võõrtolmlemist: — emataime miinimumkaugus sama liigi mis tahes muudest sortidest, välja arvatud isataime põllukultuurist, peab olema 25 m; — nimetatud kaugust võib mitte arvesse võtta, kui on olemas piisav kaitse soovimatu võõrtolmlemise vastu. b) Põllukultuur peab olema ristamisel kasutatavate sortide omaduste osas piisavalt ehtne ja puhas. Kui seemne tootmisel kasutatakse keemilist ristamismõjurit, peab seeme vastama järgmistele muudele standarditele või tingimustele: i) iga ristamisel kasutatava sordi minimaalne sordipuhtus peab olema — Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Triticum aestivum’i, Triticum durum’i and Triticum spelta puhul: 99,7 %; — isetolmleva xTriticosecale puhul: 99,0 %; ii) minimaalne hübriidsus peab olema 95 %. Hübriidsuse protsenti hinnatakse kooskõlas kaasaegsete rahvusvaheliste meetoditega, kui sellised meetodid eksisteerivad. Kui hübriidsus määratakse kindlaks seemnekontrolli käigus enne sertifitseerimist, ei ole hübriidsuse määramine põldtunnustamise käigus nõutav. |
|
6. |
Seemne kasutuskõlblikkust vähendavate kahjulike organismide, eriti Ustilagineae tase peab olema võimalikult madal. |
|
7. |
Eespool nimetatud muude standardite või tingimuste täitmist kontrollitakse eliitseemne puhul ametlike põldtunnustamistega ning sertifitseeritud seemne puhul ametlike põldtunnustamistega või ametliku järelevalve all tehtud kontrollimisega. Kõnealuseid põldtunnustamisi korraldatakse vastavalt järgmistele tingimustele. A. Põllukultuuri seisund ja arenguetapp võimaldavad adekvaatset kontrolli. B. Põldtunnustamiste arv peab olema vähemalt a) Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Phalaris canariensis’e, xTriticosecale, Triticum aestivum’i, Triticum durum’i, Triticum spelta, Secale cereale puhul: üks; b) Sorghum spp. ja Zea mays’i puhul õitsemisperioodil: aa) vabalt tolmlevad sordid: üks; bb) puhasliinid või hübriidid: kolm. Kui kõnealust põllukultuuri kasvatatakse pärast möödunud või jooksval aastal viljeldud Sorghum spp. ja Zea mays’i põllukultuuri, tehakse vähemalt üks eripõldtunnustus, et kontrollida käesoleva lisa punktis 1 sätestatud normide täitmist. C. Käesoleva lisa sätete järgimise kontrollimiseks vajalike põldtunnustatavate põlluosade suurus, arv ja jaotus määratakse kindlaks kooskõlas asjakohaste meetoditega. |
II LISA
TINGIMUSED, MILLELE SEEMNED PEAVAD VASTAMA
|
1. |
Seeme peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas või puhasliini seemne puhul oma omaduste osas piisavalt ehtne ja puhas. Hübriidsortide seemne puhul kohaldatakse eespool nimetatud sätteid ka ristamisel kasutatavate sortide omaduste suhtes. Eelkõige peab allpool loetletud liikide seeme vastama järgmistele muudele standarditele või tingimustele: A. Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Triticum aestivum, Triticum durum, Triticum spelta, igaühe puhul hübriidid välja arvatud
Minimaalset sordipuhtust kontrollitakse peamiselt I lisas sätestatud tingimuste kohaselt korraldatava põldtunnustamise käigus. B. xTriticosecale isetolmlevad sordid, välja arvatud hübriidid
Minimaalset sordipuhtust kontrollitakse peamiselt I lisas sätestatud tingimuste kohaselt korraldatava põldtunnustamise käigus. C. Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Triticum aestivum’i, Triticum durum’i, Triticum spelta ja isetolmleva xTriticosecale hübriidid Sertifitseeritud seemne kategooriasse kuuluva seemne minimaalne sordipuhtus peab olema 90 %. Seda kontrollitakse ametlike järelkontrollikatsete abil sobiliku osaga proovidest. D. Sorghum spp. ja Zea mays : Kui hübriidsortide sertifitseeritud seemne tootmisel on kasutatud isassteriilset emataime ja isataime, mis ei taasta isasfertiilsust, toodetakse seemet — kas segades seemnepartiisid sellisele sordile sobilikus vahekorras, kus ühelt poolt on kasutatud isassteriilset emataime ja teiselt poolt isasfertiilset emataime; — või kasvatades isassteriilset emataime ja isasfertiilset emataime sordile sobilikus vahekorras. Nende taimede vahekorda kontrollitakse I lisas sätestatud tingimuste kohaselt korraldatava põldtunnustamise käigus. E. Secale cereale hübriidid Seeme sertifitseeritakse sertifitseeritud seemnena ainult siis, kui on kohaselt arvesse võetud ametliku järelkontrolli tulemusi, mis on korraldatud eliitseemne ametlikult võetud proovidega ja sertifitseeritud seemnena sertifitseerimiseks esitatud seemne kasvuperioodi jooksul, et teha kindlaks, kas eliitseeme vastas ristamisel kasutatud sortide omaduste, kaasa arvatud isassteriilsuse sordiehtsuse ja -puhtuse osas käesolevas direktiivis eliitseemne suhtes sätestatud nõuetele. |
|
2. |
Seeme peab idanevuse, analüütilise puhtuse ja teiste taimeliikide seemne sisalduse suhtes vastama järgmistele muudele standarditele või tingimustele: A. Tabel:
B. Muud standardid või tingimused, mida kohaldatakse juhul, kui neile viidatakse käesoleva lisa 2. jao punktis A olevas tabelis. a) Veerus 4 sätestatud seemnete maksimaalne sisaldus hõlmab ka 5.–10. veerus toodud liikide seemneid. b) Teise seemne esinemist ei käsitleta võõrlisandina, kui teises sama kaaluga proovis ei leidu ühtki muu teraviljaliigi seemet. c) Ühe Avena fatua, Avena sterilis või Lolium temulentum’i seemne esinemist ettenähtud kaaluga proovis ei käsitleta võõrlisandina, kui teises sama kaaluga proovis ei leidu ühtegi nimetatud liigi seemet. d) Hordeum vulgare (harilik oder, paljasteraline teisend) nõutavat minimaalset idanevust vähendatakse 75 %ni puhtast seemnest. Ametlikul etiketil peavad olema sõnad „minimaalne idanevus 75 %”. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
3. |
Seemne kasulikkust vähendavate kahjulike organismide määr peab olema võimalikult madal. Eelkõige vastab seeme järgmistele Claviceps purpurea suhtes kehtestatud standarditele (sklerootsiumide või sklerootsiumi osade maksimumarv III lisa 3. veerus täpsustatud kaaluga proovis).
|
||||||||||||||||
III LISA
PARTIIDE JA PROOVIDE KAAL
|
Liik |
Partii maksimaalne kaal (tonni) |
Partiist võetava proovi minimaalne kaal (grammi) |
Proovi kaal II lisa 2. jao punkti A veergudes 4–10 ja II lisa 3. jaos sätestatud seemnete arvu tuvastamiseks (grammi) |
|
1 |
2 |
3 |
4 |
|
Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Triticum aestivum, Triticum durum, Triticum spelta, Secale cereale, xTriticosecale |
30 |
1 000 |
500 |
|
Phalaris canariensis |
10 |
400 |
200 |
|
Oryza sativa |
30 |
500 |
500 |
|
Sorghum bicolor, Sorghum bicolor x Sorghum sudanense |
30 |
1 000 |
900 |
|
Sorghum sudanense |
10 |
1 000 |
900 |
|
Zea mays, puhasliinide eliitseeme |
40 |
250 |
250 |
|
Zea mays, muude kui puhasliinide eliitseeme; sertifitseeritud seeme |
40 |
1 000 |
1 000 |
Partii maksimaalset kaalu ei tohi ületada rohkem kui 5 %.
IV LISA
Etikett
A. Nõutavad andmed
a) Eliitseemne ja sertifitseeritud seemne puhul:
1. „ ►M27 EÜ ◄ eeskirjad ja standardid”
2. Sertifitseerimisasutus ja liikmesriik või nende lühendid
3. Partii viitenumber
3a. pitseerimise kuu ja aasta järgmisel viisil: „pitseeritud…” (kuu ja aasta),
või
sertifitseerimise eesmärgil tehtud viimase ametlikuproovivõtmise kuu ja aasta järgmisel viisil: „proovid onvõetud …” (kuu ja aasta)
4. Liik, ►M20 märgitud ladina tähtedega vähemalt botaanilise nimena(soovi korral lühendatud vormis ja ilma ametiasutuste nimedeta) ◄
5. ►M20 Sort, märgitud vähemalt ladina tähtedega ◄
6. Kategooria
7. Tootjariik
8. Deklareeritud neto- või brutomass või deklareeritudterade arv
8a. Kaalu märkimise ning granuleeritud pestitsiidide, puhtimisvahenditevõi muude tahkete lisandite kasutamise korrallisandi laad, samuti ligikaudne puhaste seemnete massi ja kogumassi suhe
9. Sortide puhul, mis on hübriidid või puhasliinid:
— eliitseemne puhul, mille hübriid või puhasliin ondirektiivi 70/457/EMÜ alusel ametlikult heakskiidetud:
— viidates või viitamata lõplikule sordile, selle ristamisekskasutatava sordi ametlikult heakskiidetudnimi ning juhul, kui hübriidid ja puhasliinidon ette nähtud ristamiseks üksnes lõplike sortidesaamisel, märge „ristamiseks kasutatav sort”,
— eliitseemne puhul muudel juhtudel:
— eliitseemne ristamiseks kasutatava sordi nimi,mille võib esitada kodeeritult ja millele on lisatudviide lõplikule sordile, viidates või viitamataselle funktsioonile (isas- või emaskomponent),ning märge „ristamiseks kasutatav sort”,
— sertifitseeritud seemne puhul:
— seemne sordinimi ning märge „hübriid”
10. Kui vähemalt idanevust on uuesti kontrollitud,võidakse märkida sõnad „uuesti kontrollitud … (kuu jaaasta)” ning kõnealuse uuesti kontrollimise eest vastutavatalituse nimi. Kõnealuse teabe võib esitada ametlikuleetiketile kinnitatud ametlikul kleebisel
Liikmesriigid võib vabastada artiklis 21 sätestatud korraskohustusest märkida üksikute liikide puhul botaaniline nimining selle vabastuse võib anda vajaduse korral piiratud ajaks,kui on kindlaks tehtud, et asjaomase nõude rakendamisesttulenev kahju kaalub üles seemne turustamisest oodatavakasu
b) Seemnesegude puhul:
1. „Segu …” (liikide) ►M20 või sortide ◄
2. Pitseerimise eest vastutav asutus ja liikmersriik
3. Partii viitenumber
3a. Pitseerimise kuu ja aasta järgmisel viisil: „pitseeritud…” (aasta ja kuu)
4. Iga komponendi liik, kategooria, tootjariik ja osakaale, ►M20 liikide ja sortide nimed märgitakse vähemalt ladina tähtedega ◄
5. Deklareeritud neto- või brutomass või deklareeritudterade arv
6. Kaalu märkimise ning granuleeritud pestitsiidide, puhtimisvahenditevõi muude tahkete lisandite kasutamise korrallisandi laad, samuti ligikaudne puhaste seemnete massi ja kogumassi suhe
7. Kui vähemalt segu kõikide osade idanevust on uuestikontrollitud, võidakse märkida sõnad „uuesti kontrollitud… (kuu ja aasta)” ning kõnealuse uuesti kontrollimiseeest vastutava talituse nimi. Kõnealuse teabe võibesitada ametlikule etiketile kinnitatud ametlikul kleebisel
8. „Turustamine lubatud ainult...” (asjaomase liikmesriiginimi)
B. Miinimummõõtmed
110 mm × 67 mm
V LISA
Lõplikult sertifitseerimata, muus liikmesriigis koristatud seemne etikett ja dokument
A. Etiketil esitatav teave
— Põldtunnustamise eest vastutav asutus ja liikmesriik või nende lühendid,
— liik, märgitud ladina tähtedega vähemalt botaanilise nimena (soovi korral lühendatud vormis ja ilma ametiasutuste nimedeta),
— sort, märgitud vähemalt ladina tähtedega; sortide puhul (puhasliinid, hübriidid), mis on ette nähtud ristamiseks üksnes hübriidsortide saamisel, lisatakse märge „ristamiseks kasutatav sort”,
— kategooria,
— hübriidsortide puhul märge „hübriid”,
— deklareeritud neto- või brutomass,
— märge „lõplikult sertifitseerimata seeme”.
Liikmesriigid võib vabastada artiklis 21 sätestatud korras kohustusest märkida üksikute liikide puhul botaaniline nimi ning selle vabastuse võib anda vajaduse korral piiratud ajaks, kui on kindlaks tehtud, et asjaomase nõude rakendamisest tulenev kahju kaalub üles seemne turustamisest oodatava kasu.
B. Etiketi värv
Etikett peab olema hall.
C. Dokumendis esitatav teave
— Dokumendi välja andnud asutus,
— liik, märgitud ladina tähtedega vähemalt botaanilise nimena (soovi korral lühendatud vormis ja ilma ametiasutuste nimedeta),
— kategooria,
— põllule külvatud seemne viitenumber ja asjaomase seemne sertifitseerinud riigi nimi (riikide nimed),
— põllu või partii viitenumber,
— dokumendiga hõlmatud partii tootmiseks haritud maa-ala,
— koristatud seemne kogus ja pakendite arv,
— sertifitseeritud seemne puhul eliitseemnele järgnevate põlvkondade arv,
— tõend selle kohta, et tingimused, millele peab vastama põllukultuur, millest seeme on saadud, on täidetud,
— vajaduse korral esialgse seemneanalüüsi tulemused
( 1 ) EÜT 109, 9.7.1964, lk 1760/64.
( 2 ) EÜT L 252, 28.9.1994, lk 15. Otsust on viimati muudetud komisjoni otsusega 2000/441/EÜ (EÜT L 176, 15.7.2000, lk 50).
( 3 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.