(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 17. novembril 2021. aastal alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses teatavate Marokost (edaspidi „asjaomane riik“) pärit alumiiniumrataste impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 4. oktoobril 2021 Euroopa rattatootjate liit (edaspidi „kaebuse esitaja“ või „EUWA“). Kaebus esitati liidu tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Komisjon kehtestas vaatlusaluse toote impordi suhtes registreerimisnõude komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2022/934 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“).

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Komisjon teatas uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajale, teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ja Maroko ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, kasutajatele ja teadaolevalt asjaga seotud ühendustele ning kutsus neid uurimises osalema.

(5)

Kaebuse esitajad ja kaks koostööd tegevat kasutajat palusid, et nende nimed hoitaks konfidentsiaalsena, kuna nad kartsid klientide võimalikke survemeetmeid. Komisjon asus seisukohale, et tõepoolest oli olemas suur survemeetmete oht, ning nõustus, et kaebuse esitajate ja kahe koostööd tegeva kasutaja nimesid ei tohiks avalikustada. Anonüümsuse tõhusaks tagamiseks hoiti konfidentsiaalsena ka muude liidu tootjate nimed, et vältida võimalust, et kaebuse esitajate nimesid oleks võimalik välja selgitada tuletamise teel.

(6)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(7)

Komisjoni talitustelt taotlesid ärakuulamist ja kuulati ära neli isikut: Euroopa Autotootjate Ühendus (edaspidi „ACEA“), EUWA, Dika Morocco Africa S.A.R.L (edaspidi „Dika“) ja Hands 8 S.A. (edaspidi „Hands“).

(8)

Dika ja Maroko ametiasutused väitsid, et kaebuses esitatud arvnäitajad on aegunud, kuna uurimisperioodi ja uurimise algatamise kuupäeva vahele jäi peaaegu kaheksa kuud. Lisaks langes kaebuse esitaja valitud uurimisperiood täpselt kokku COVID-19 pandeemia haripunktiga. Samuti ületas kaebuse esitaja vaatlusalune periood ühe aasta võrra komisjoni tavapärase praktika kohast perioodi, mida on kirjeldatud asjaomases juhendis (4). Dika leidis, et seda otsust võib pidada ebaõiglaseks ja erapoolikuks ning et aegunud arvnäitajate kasutamist ei saa pidada alusmääruse artikli 5 lõikes 4 nõutud prima facie tõendiks dumpingu, kahju või põhjusliku seose kohta.

(9)

Komisjon märkis kõigepealt, et Dika viidatud juhendis on sõnaselgelt märgitud, et juhendi eesmärk on anda üldist nõu, kuid see ei ole õiguslikult siduv dokument ja selle sisu ei ole kohustuslik (5). Lisaks ei sisalda alusmääruse artikkel 5 ühtegi konkreetset sätet kaebuse ja andmete esitamise vahelise aja kohta. Igal juhul lõppes kaebusega seotud uurimisperiood 31. märtsil 2021 ja kaebus esitati 4. oktoobril 2021. Lisaks esitas kaebuse esitaja täiendavad kahjuandmed ajavahemiku kohta, mis lõppes 30. juunil 2021 (6). Seega olid kaebuse esitaja esitatud andmed ajakohased ja võimalikult lähedased kaebuse esitamise kuupäevale. Mis puudutab väidet vaatlusaluse perioodi ja uurimisperioodi kohta, siis on komisjonil tavaks valida uurimisperiood, mis hõlmab ühte aastat ja kolme sellele eelnevat kalendriaastat, et uurida asjaomase kahju hindamise seisukohast olulisi suundumusi. Asjaolu, et kaebuses esitati teave veel ühe aasta kohta, ei tähenda, et kasutati aegunud andmeid, mis muudaksid hinnangu ebaõiglaseks või osaliseks. Pigem esitati teave kõige hiljutisema kättesaadava teabega ajavahemiku kohta, st kuni 31. märtsini 2021. Seepärast lükati see väide tagasi.

(10)

Dika väitis, et kaebuses ei esitatud tõendeid arvestusliku normaalväärtuse kasutamise põhjendamiseks, nagu on nõutud alusmääruse artikli 5 lõikes 2. Lisaks väitis see isik, et arvestusliku normaalväärtuse arvutus oli vigane. Seetõttu oleks komisjon pidanud järeldama, et kaebus ei sisalda piisavalt tõendeid dumpingu kohta ja see oleks tulnud alusmääruse artikli 5 kohaselt tagasi lükata.

(11)

Dika väitis, et kaebuse esitaja ei kasutanud Maroko omamaiseid alumiiniumrataste müügihindu, kuigi ta oleks pidanud neid hindu teadma, arvestades asjaolu, et liidu tootmisharu ise ekspordib Marokosse alumiiniumrattaid. Lisaks väitis Dika, et kaebuse esitaja kasutas eksportivate tootjate 2018. ja 2019. aasta raamatupidamisaruandeid järeldamaks, et tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud müüki, kuigi need aruanded pärinevad kaebuses valitud uurimisperioodile eelnenud ajavahemikust.

(12)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Käesolevas uurimises on kaebuse esitaja EUWA, mitte selle üksikliikmed. Kuna kaebuse esitaja ei ole tootja ega eksportija, ei olnud tal juurdepääsu sellistele andmetele. Lisaks käsitatakse arveid üldiselt konfidentsiaalsete äriandmetena. Kaebuse esitaja pidi seega tuginema Maroko omamaiseid müügihindu käsitlevale avalikule teabele, mis ei olnud kaebuse esitamise ajal kättesaadav. Mis puudutab Maroko eksportivate tootjate 2018. ja 2019. aasta raamatupidamisaruannete kasutamist, siis need olid kaebuse esitamise ajal ainsad kaebuse esitajale kättesaadavad raamatupidamisaruanded. Seetõttu võis kaebuse esitaja üksnes järeldada, et mõistlikult kättesaadava teabe põhjal puudus teadaolevatel Maroko eksportivatel tootjatel tavapärase kaubandustegevuse käigus omamaine müük. Seega oli normaalväärtuse arvutamine põhjendatud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(13)

Dika väitis ka, et normaalväärtuse kindlaksmääramisel oli tehtud olulisi vigu. Need väited puudutavad rattasuuruse valikut, Hiinast pärit impordil põhinevate alumiiniumkangide hindade kasutamist, liidu tootjate kulustruktuuri kasutamist, teatavate kulutegurite väljajätmist arvutusest ja 6 % kasumimäära kohaldamist.

(14)

Komisjon ei nõustunud nende väidetega. Eeldused, millele kaebuse esitaja normaalväärtuse arvutamisel tugines, põhinesid kaebuse esitaja turukogemustel ja -teadmistel ning avalikult kättesaadaval teabel. Asjaolu, et huvitatud isik ei nõustu nende eeldustega, ei muuda neid kaebuses esitatud normaalväärtuse arvutamisel kehtetuks. Normaalväärtuse aluseks olevaid arvnäitajaid toetasid piisavad tõendid ja neid kinnitas ka komisjoni analüüs nende tõendite kohta. Isegi pärast seda, kui komisjon tegi kaebuse hindamisel teatavad huvitatud isiku soovitatud kohandused, jäi dumpingu kohta piisavalt tõendeid.

(15)

Dika ja Maroko ametiasutused väitsid, et kaebuse esitaja jättis oma kahjuanalüüsis arvesse võtmata asjaolu, et turg jaguneb algseadmete valmistajate turuks ja järelturuks ning et kumbki turg jaguneb omakorda eri tüüpi rataste, st madalama ja kõrgema hinnaga rataste segmentideks.

(16)

Komisjon täheldas, et kuigi algseadmete valmistajate turu ja järelturu alumiiniumrataste müügikanalid on erinevad, on neil ratastel samad füüsikalised ja tehnilised omadused ning need on vastastikku asendatavad. Algseadmete valmistajate turgu ja järelturgu tuleks seetõttu pidada pigem eri müügikanaliteks kui eri segmentideks.

(17)

Nende kahe müügikanali puhul hindas kaebuse esitaja, et Maroko eksport tarniti tõenäoliselt peaaegu eranditult algseadmete valmistajate klientidele. Komisjoni käsutuses oleva teabe edasine analüüs kinnitas seda. Nii oli see ka valimisse kaasatud liidu tootjate puhul, kes müüsid peaaegu eranditult algseadmete valmistajatest klientidele (ligikaudu 99,6 %).

(18)

Eri rattaliikide kohta märkis komisjon, et kuigi kaebus ei sisaldanud täielikku kahjuanalüüsi alumiiniumrataste eri liikide kaupa, olid selles esitatud hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutused kümne tüüpilise rattaliigi kohta.

(19)

Seepärast lükati see väide tagasi.

(20)

Dika, Hands ja Maroko ametiasutused väitsid, et Maroko impordi suundumused ei saa põhjustada ega ähvardada põhjustada kahju liidu tootmisharule, kuna selle impordi osakaal liidu turul ajavahemikul 1. aprillist 2020 kuni 31. märtsini 2021 oli ainult 2,8 % ning see ei põhjusta hinnalangust ega hinna allasurumist.

(21)

Kaebuses nimetatud kahju erianalüüs osutas piisavatele tõenditele selle kohta, et Marokost pärit import tungis liidu turule (nii absoluut- kui ka suhtarvudes) kasvaval määral hindadega, mis lõid liidu tootmisharu hinnad alla ja olid turuhindadest oluliselt madalamad. See näib olevat põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju, mis väljendub näiteks müügi ja turuosa vähenemises, finantstulemuste halvenemises ning liidu tootmisharu hinnatasemes. Seepärast lükati see väide tagasi.

(22)

Dika väitis, et teatavad kaebuses sisalduvad kahjunäitajad, nagu tootmisvõimsuse, liidu hindade ja liidu tarbimise näitajad, ei toeta järeldust kahju kohta uurimisperioodil. Lisaks ei ole täisvõimsuse rakendamine alumiiniumrataste tootjate jaoks võimalik, võttes arvesse Euroopa Liidu autotootjate rakendatavaid „täppisajastatud“ tarneahela mudeleid, mille kohaselt peavad alumiiniumrataste tootjad olema paindlikud ja neil peab olema tootmisvõimsus viimase hetke vajadustele reageerimiseks.

(23)

Komisjon tuletab meelde, et järelduse tegemiseks olulise kahju kohta, mis on vajalik uurimise algatamiseks, tuleb muu hulgas uurida asjakohaseid tegureid, nagu on kirjeldatud alusmääruses. Siiski ei nõuta alusmääruse artiklis 5 konkreetselt, et selleks, et oluline kahju oleks uurimise algatamiseks piisavalt põhjendatud, peavad kõik artikli 3 lõikes 5 nimetatud kahjutegurid olema halvenenud. Alusmääruse artikli 5 lõike 2 sõnastuse kohaselt peab kaebus sisaldama teavet väidetava dumpinguhinnaga impordi koguste muutuste kohta, sellise impordi mõju kohta samasuguse toote hindadele liidu turul ja sellest tuleneva mõju kohta, mida import avaldab liidu tootmisharule, nagu seda kajastavad asjakohased (mitte tingimata kõik) tegurid. Kaebus sisaldas seda teavet, mis viitas kahju olemasolule. Seega leidis komisjon, et kaebus sisaldas kahju kohta piisavalt tõendeid, ja lükkas väite tagasi.

(24)

Dika ja Hands väitsid, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei saa olla liidu huvides.

(25)

Mis puudutab viimast, siis liidu huvid ei ole asjakohane kriteerium, mille alusel hinnata, kas kaebus õigustab dumpinguvastase menetluse algatamist alusmääruse artikli 5 põhjal. Seetõttu ei võetud neid märkusi menetluse algatamist puudutavate vastuväidetega seoses arvesse.

(26)

Dika, Hands ja Maroko ametiasutused väitsid, et kaebuse esitaja ei võtnud arvesse muid tegureid, näiteks liidu alumiiniumrataste tootjate ja Maroko alumiiniumrataste tootjate vahelise konkurentsi väidetavat puudumist turu segmenteerituse tõttu; importi kolmandatest riikidest ning COVID-19 pandeemia tagajärgi.

(27)

Kaebuse komisjonipoolne analüüs kinnitas, et eespool esitatud väited on kas põhjendamatud, faktiliselt valed või ebapiisavad selleks, et seada kahtluse alla järeldus, et kaebus sisaldab piisavalt tõendeid, mis näitavad, et vaatlusaluse toote import liitu toimus dumpinguhindadega ja et see näis põhjustavat liidu tootjatele olulist kahju. Need asjaolud tehti kindlaks parimate tõendite põhjal, mis olid kaebuse esitajale sel ajal kättesaadavad, ning need on piisavalt representatiivsed ja usaldusväärsed. Dika, Maroko ametiasutuste ja ACEA väiteid uuriti uurimise käigus üksikasjalikult ning neid käsitletakse täiendavalt allpool.

(28)

Eeltoodu põhjal kinnitas komisjon, et kaebus sisaldas piisavaid tõendeid dumpingu, kahju ja põhjusliku seose olemasolu kohta ning seega olid alusmääruse artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõuded täidetud.

(29)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(30)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas lõpliku valimi kolmest liidu tootjast. Alusmääruse artikli 17 kohaselt oli valimi moodustamiseks kasutatud kriteerium samasuguse toote suurimad tüüpilised toodangukogused liidus uurimisperioodil, st ajavahemikul 1. oktoobrist 2020 kuni 30. septembrini 2021. Esialgne valim koosnes kolmest liidu tootjast, kes asuvad kolmes liikmesriigis. Valimisse kaasatud tootjate toodang moodustas peaaegu 20 % samasuguse toote kogutoodangust liidus ja valim tagab hea geograafilise jaotuse. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi, kuid ei saanud ühtki märkust.

(31)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(32)

Ükski teadaolev sõltumatu importija ei esitanud küsitud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse.

(33)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et kõik Maroko eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Maroko Kuningriigi esindusel teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(34)

Küsitud teabe esitasid ainult kaks asjaomase riigi eksportivat tootjat, kelle arvele langes peaaegu kogu alumiiniumrataste import Marokost. Seetõttu otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

(35)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele liidu tootjale, kaebuse esitajale ja kahele teadaolevale kasutajale ning kahele asjaomase riigi eksportivale tootjale. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (7).

(36)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. Arvestades COVID-19 pandeemia puhangut ja eri riikide kehtestatud leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon teha kõiki alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike.

(37)

Lisaks tegi komisjon kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (9) kaugkontrollid Dika sidusettevõtja CITIC Dicastal Co., Ltd (edaspidi „CITIC“) ja ühe liidu tootja suhtes.

(38)

Dumpingu ja kahju uurimine kestis 1. oktoobrist 2020 kuni 30. septembrini 2021 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2018 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(39)

Vaatlusalune toode on HS-rubriikidesse 8701–8705 kuuluvate mootorsõidukite Marokost pärit alumiiniumrattad (tarvikutega või ilma, rehvidega või ilma), mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 8708 70 10 ja ex 8708 70 50 alla (TARICi koodid 8708701015, 8708701050, 8708705015 ja 8708705050) (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(40)

Alumiiniumrattaid müüakse liidus tavaliselt kahe müügikanali kaudu: algseadmete valmistajatele, kelle hulka kuuluvad peamiselt autotootjad, ja järelturule, kuhu kuuluvad näiteks turustajad, jaemüüjad, remonditöökojad jne. Marokost pärit vaatlusalust toodet müüdi vaatlusalusel perioodil üksnes algseadmete valmistajate kanali kaudu. Algseadmete valmistajate müügikanali puhul korraldavad autotootjad alumiiniumrataste hankemenetlusi ja osalevad sageli oma kaubamärgiga seotud uute rataste väljatöötamises. Nii liidu tootjad kui ka Maroko eksportijad saavad konkureerida samadel hangetel.

(41)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugune põhiline kasutusotstarve:

(42)

Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(43)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 34, andsid kaks Maroko eksportivat tootjat, Dika ja Hands, uurimise käigus endast teada ja esitasid vastused küsimustikule. Dikal on sidusettevõtja CITIC, kes on Hiina alumiiniumrataste tootja. CITIC ostab Dikalt alumiiniumrattaid ja müüb neid liitu, Marokosse ja muudesse kolmandatesse riikidesse. CITICi suhtes tehtud kaugkontrolli käigus avastati mitu viga, mis tekitasid suuri kahtlusi omamaise ja ELi müügi nimekirjade usaldusväärsuses. Need vead puudutasid peamiselt erinevusi müüginimekirjades kajastatud hindade, arvetel märgitud hindade ja tegelikult makstud summade vahel.

(44)

Pärast CITICi kaugkontrolli Dika juures tehtud kohapealse kontrolli käigus 1. aprillil 2022 esitas äriühing müüginimekirjade muudetud versiooni, sealhulgas selgituse leitud lahknevuste kohta. Sel ajal ei olnud võimalik muudetud müüginimekirju kontrollida ega võrrelda. Lisaks näitas esitatud uute andmete esialgne kontroll, et äriühingu tehtud muudatustega ei kõrvaldatud kõiki kaugkontrolli ajal nimetatud lahknevusi, samas kui muudatuste koguarv oli kaugkontrolli põhjal eeldatust palju suurem. Vigade (millest mõni oli alles ka pärast muudatuste tegemist) laad ja arv olid sellised, et komisjon ei saanud olla kindel müüginimekirjade täpsuses. Seega ei saanud komisjon kontrollida vajalikku teavet, et teha kindlaks äriühingu dumpingumarginaal.

(45)

Vastavalt alusmääruse artikli 18 lõikele 4 teavitati Dikat ja tema sidusettevõtjat 5. mai 2022. aasta kirjas põhjustest, miks komisjon kavatses esitatud teavet mitte arvesse võtta, ning neile anti võimalus esitada täiendavaid selgitusi (edaspidi „artikli 18 kohane kiri“).

(46)

Äriühing vastas komisjoni kirjale 12. mail 2022. Oma vastuses selgitas äriühing, et ta oli märkinud oma müügi müüginimekirjades kooskõlas oma raamatupidamispõhimõtetega. Seetõttu väitis äriühing vastupidi kaugkontrolli ja kontrollkäigu ajal esitatud väidetele, et algsed müüginimekirjad, mille koguväärtus oli kooskõlas äriühingu raamatupidamissüsteemi SAP andmetega, olid täielikud ja täpsed, ei sisaldanud vigu ja ei vajanud muutmist. Väidetavalt esitati muudatused, mille äriühing oli teinud pärast kaugkontrolli, komisjonile tegelikult üksnes selleks, et näidata CITICi täielikku koostööd uurimise käigus. Seepärast väitis äriühing, et komisjon peaks kasutama müüginimekirjade algset muutmata versiooni. Äriühing märkis, et teise võimalusena võiks komisjon kasutada koos kirjaga esitatud muudetud müüginimekirju, kuna puudused ei põhjustanud väidetavalt liigseid raskusi piisavalt täpse järelduse tegemisel. Need müüginimekirjad olid sarnased kohapealse kontrolli ajal esitatud nimekirjadega, millesse lisati varem puudunud andmed ning milles parandati mõned vead ja esitati lisaselgitused. Siiski jäi alles mitu viga, mitme tehingu puhul ei olnud tegelikult saadud summat ikka veel esitatud ja komisjonil ei olnud võimalik äriühingu vastuses artikli 18 kohasele kirjale esitatud muudetud müüginimekirju võrrelda ega kontrollida. Äriühing väitis ka, et juhul kui komisjon nõuab alusmääruse artikli 18 kohaldamist, peaks ta kasutama CITICi finantsaruandeid osaliste kättesaadavate faktidena.

(47)

Komisjon ei nõustunud väidetega, mille äriühing esitas oma vastuses artikli 18 kohasele kirjale. Eksportivatele tootjatele edastatud dumpinguvastast uurimist käsitlevas küsimustikus paluti selgelt esitada müüginimekirjad tehingute kaupa. Küsimustikuga koos esitatud tabelite vormides nõutakse üheselt arvel märgitud andmeid (arvel märgitud kogus, arve väärtus, seotud kreeditarved jne). Äriühing ise tunnistas, et ta ei täitnud müüginimekirju arvete alusel. Selle asemel täitis ta need äriühingu raamatupidamiskorra põhjal. Lisaks väitis äriühing, et igasugune erinevus arve väärtuse ja tegelikult makstud hinna vahel märgitakse müüginimekirjades tavaliselt kas allahindluse, hinnavähendi või kreeditarvena või muul viisil. Leiti aga, et äriühingu müüginimekirjades polnud neid erinevusi süstemaatiliselt kajastatud.

(48)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 44, polnud võimalik muudetud müüginimekirju õigel ajal võrrelda ega kontrollida. Nagu äriühingule oli selgitatud 11. märtsil 2022 enne kaugkontrolli ja kontrolli saadetud kirjas ning kooskõlas teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta, (10) oli kaugkontrolli eesmärk saada kinnitust teabele, mille äriühing esitas oma vastustes küsimustikule. Sellist kinnitust kaugkontrolli ajal müüginimekirjade puhul ei saadud. CITICi suhtes tehtavat täiendavat kaugkontrolli, mille äriühing pakkus välja oma vastuses artikli 18 kohasele kirjale, ei tohiks kasutada selleks, et korvata hilinemine või vead, mis tuvastati kindlaksmääratud tähtaja jooksul juba toimunud kaugkontrolli käigus.

(49)

Lisaks ei võetud muudetud tabelites arvesse mõningaid muudatusi, mida kaugkontrolli käigus arutati. Koos oma vastusega artikli 18 kohasele kirjale oli äriühing esitanud uue muudetud müüginimekirja, kus oli tehtud täiendavaid muudatusi, mida ei olnud samuti võimalik võrrelda ega kontrollida. Seepärast leidis komisjon, et äriühing ei esitanud nõutud teavet uurimise tähtaegade jooksul. Äriühingu pakutud alternatiiv kasutada CITICi finantsaruandeid osaliste kättesaadavate faktidena ei olnud vastuvõetav. Finantsaruannete kasutamine ei võimaldaks komisjonil kindlaks määrata normaalväärtust ja ekspordihinda alusmääruses nõutud üksikasjalikkuse ja täpsusega, sest see ei võimaldaks toote- ega tehingupõhist analüüsi.

(50)

Kuna Dika ja tema sidusettevõtja CITIC ei esitanud teavet, mis oleks võimaldanud komisjonil teha piisavalt täpse järelduse, ning kuna kontrollitavat teavet, mis oleks võinud sellist järeldust võimaldada, ei esitatud, otsustas komisjon jätta äriühingu esitatud teabe omamaise ja ELi müügi nimekirjade kohta arvesse võtmata. Kuna see teave on normaalväärtuse ja ekspordihinna kindlaksmääramisel otsustava tähtsusega, ei saanud komisjon arvutada äriühingu individuaalset dumpingumarginaali.

(51)

Sellest tulenevalt jättis komisjon kõnealuse eksportiva tootja esitatud teabe esialgu arvesse võtmata ja kinnitas selle eksportiva tootja puhul kättesaadavate faktide kasutamist alusmääruse artikli 18 lõike 1 alusel.

(52)

Kuna kohaldati alusmääruse artikli 18 lõiget 1, nagu on kirjeldatud eespool punktis 3.1.1, kohaldati allpool esitatud dumpingumarginaali arvutamise kirjeldust ainult teise Maroko eksportiva tootja ehk Handsi suhtes.

(53)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et normaalväärtuse aluseks võetakse ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad. Komisjon tegi aga kindlaks, et koostööd tegeval eksportival tootjal ei olnud omamaist müüki. Uurimisperioodil tehti üksnes väike arv alumiiniumrataste müügitehinguid Maroko klientidega, täpsemalt ühe autotootjaga, kes asus tollimaksuvabas tsoonis (zone d’accélération industrielle, mida varem nimetati zone franche’iks või zone franche d’exportation’iks), mis sarnaneb majandustsooniga, kus asus koostööd tegev tootja. See autotootja ostis alumiiniumrattaid konkreetsete autode kokkupanemiseks. Seejärel oleks autod ja mitte alumiiniumrattad saadetud tollimaksuvabast tsoonist välja kas müügiks siseturul või ekspordiks. Tõenäolisemalt ei olnud autode lõppsihtkoht siiski siseturg. 2020. aastal tehtud uuring näitas, et 90 % kõigist Marokos toodetud autodest on ette nähtud ekspordituru jaoks; (11) seda kinnitas ka Maroko autotootjatelt saadud teave (12). Lisaks peavad vabakaubanduspiirkondades asuvad äriühingud selliseid piirkondi reguleeriva seaduse 19–94 kohaselt teenima vähemalt 70 % oma käibest ekspordist (13).

(54)

Nagu eespool selgitatud, oli koostööd tegeva eksportiva tootja alumiiniumrataste müük sellele Maroko kliendile müük ühest majandustsoonist teise. Maroko sellistes majandustsoonides asuvad äriühingud on vabastatud Maroko territooriumil tavaliselt kohaldatavatest tollialastest õigusnormidest ning majandustsooni sisenevaid kaupu käsitatakse ekspordina (14). Kuna alumiiniumrattad toodeti ühes majandustsoonis ning seejärel need müüdi ja saadeti teise majandustsooni, ei sisenenud alumiiniumrattad kunagi Maroko tolliterritooriumile, mistõttu ei saa nende müüki pidada omamaiseks müügiks.

(55)

Igal juhul, isegi kui müüki Maroko tollimaksuvabasse tsooni oleks loetud omamaiseks müügiks, ei olnud see tüüpiline ega toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus, nagu on nõutud alusmääruse artikli 2 lõikes 1.

(56)

Sellega seoses uuris komisjon kõigepealt, kas koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele omamaisel turul moodustas uurimisperioodil tootja puhul vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Selle põhjal ei olnud koostööd tegeva eksportiva tootja müük Marokos tüüpiline.

(57)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4. Omamaise müügi analüüs näitas, et ükski omamaise müügi tehing ei olnud kasumlik ega toimunud seega tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(58)

Et samasugust toodet siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus ei müüdud, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(59)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 3 on sätestatud, et kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimu omamaist müüki, arvutatakse samasuguse toote normaalväärtus päritoluriigi tootmiskulude alusel, millele lisatakse põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Alusmääruse artikli 2 lõikes 6 on sätestatud, et müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum põhinevad tegelikel andmetel, mis uurimisalune eksportija või tootja esitab samasuguse toote valmistamise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta. Kuna aga Handsil tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote müük puudus, nagu eespool selgitatud, on alusmääruse artikli 2 lõikes 6 sätestatud kolm alternatiivset meetodit:

(60)

Seoses artikli 2 lõike 6 punktiga a oli Marokos ainult üks teine alumiiniumrattaid eksportiv tootja, Dika. Ka Dika müüs Marokos kõik alumiiniumrattad majandustsoonides asuvatele autotootjatele. Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 53 ja 54, ei peetud sellist müüki omamaiseks müügiks. Lisaks peab artikli 2 lõike 6 punktis a osutatud keskmine olema vähemalt kahe eksportiva tootja kaalutud keskmine (15). Seega poleks saanud Dika andmeid kasutada, isegi kui tema müüki oleks peetud usaldusväärseks. Seetõttu polnud võimalik artikli 2 lõike 6 punkti a kohaldada.

(61)

Artikli 2 lõike 6 punktis b nõutakse kõnealuse eksportija või tootja puhul sama üldkategooria toodete valmistamist ja müüki siseturul tavapärase kaubandustegevuse käigus. Hands tootis aga ainult alumiiniumrattaid ja ükski tema müügitehingutest ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Seetõttu ei saanud kohaldada ka artikli 2 lõike 6 punkti b.

(62)

Artikli 2 lõike 6 punktis c viidatakse „igale muule põhjendatud meetodile“ müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks. Kuna Marokos ei olnud teisi alumiiniumrataste tootjaid, pidas komisjon põhjendatuks kohaldada Brasiilia alumiiniumrataste tootjate puhul kindlaks tehtud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Läbivaatamistaotluses, mis oli aluseks käimasolevale aegumise läbivaatamisele seoses Hiinast pärit alumiiniumratastega, pakuti sobiva võrdlusriigina välja Brasiilia (16). Leitud kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud olid 11,49 % ja kaalutud keskmine kasum oli 4,89 %.

(63)

Artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt tuleb ühtlasi kohaldada selle meetodi puhul kasutatava kasumi suhtes ülemmäära tagamaks, et kasutatud kasumi summa ei ületa kasumit, mida teised eksportijad või tootjad saavad tavaliselt sama üldkategooria toodete müümisel päritoluriigi siseturul. Peale Dika ja Handsi ei olnud teisi Maroko alumiiniumrataste tootjaid, kelle kasumit ei saanud kasutada, kuna neil ei olnud müüki Maroko siseturul. Lisaks puudus komisjonil teave võimalike alumiiniumist autoosade või autotööstusega seotud alumiiniumtoodete tootjate või eksportijate kasumi kohta Marokos.

(64)

Komisjon leidis, et alumiiniumrattad kuuluvad samasse üldkategooriasse selliste muude alumiiniumtoodetega nagu pressitud alumiinium või alumiiniumprofiilid. Sellistes toodetes kasutatakse sama peamist toorainet (alumiinium), mis moodustab põhiosa selliste toodete tootmiskuludest. Lisaks hõlmavad eri tootmisprotsessid alumiiniumi sulatamist või kuumutamist, et anda sellele soovitud kuju. Seitsme Maroko tootja puhul, kes tootsid selliseid alumiiniumtooteid ja kelle kohta olid kättesaadavad 2020. aasta finantsandmed, oli kaalutud keskmine kasum 4,16 %. Seda protsendimäära kasutati Brasiilia alumiiniumrataste tootjate kasumi ülemmäärana.

(65)

Seega arvutati normaalväärtus, liites Handsi tootmiskuludele Brasiilia müügi-, üld- ja halduskulud ja põhjenduses 62 mainitud kasumi, mille suhtes kohaldati ülemmäära 4,16 %.

(66)

Koostööd tegeva eksportiva tootja eksport liitu toimus kas otse sõltumatutele klientidele või importijana tegutseva sidusettevõtja kaudu.

(67)

Otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele toimunud müügi puhul oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(68)

Kui eksport liitu toimus importijana tegutseva sidusettevõtja kaudu, tehti ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 selle hinna alusel, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Sellisel juhul kohandati hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal. Kasum põhines sõltumatute importijate tavapärasel kasumil, kuna seotud importija tegelikku kasumit ei peetud koostööd tegeva eksportiva tootja ja seotud importija vahelise suhte tõttu usaldusväärseks. Kuna käesolevas uurimises ei teinud komisjoniga koostööd ükski sõltumatu importija, kasutas komisjon Hiinast pärit alumiiniumrattaid käsitleva viimase aegumise läbivaatamise (17) käigus kindlaks tehtud kasumit.

(69)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd teinud eksportiva tootja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(70)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Kohandused tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimiskulude, pakendamiskulude, krediidikulude, hinnavähendite ja muude hüvitiste puhul.

(71)

Koostööd tegeva eksportiva tootja puhul võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(72)

Kõikide teiste Maroko eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht, väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati Comexti andmebaasi põhjal.

(73)

Nagu selgitatud eespool punktis 3.1.1, tegi koostööd vaid üks Maroko eksportiv tootja. Kuna selle äriühingu alumiiniumrataste eksport moodustas uurimisperioodil vähem kui 50 % liidu alumiiniumrataste koguimpordist, peeti käesoleval juhul koostöö taset madalaks. Selle põhjal pidas komisjon asjakohaseks kehtestada dumpingu jääkmarginaal tasemel, mis vastab suurima dumpingumarginaali tasemele, mis tuvastati tooteliikide puhul, mida koostööd tegev eksportiv tootja müüs tüüpilises koguses. Nende tooteliikide eksportmüük moodustas ligikaudu 50 % koostööd tegeva eksportiva tootja kogu liitu suunatud ekspordist.

(74)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

(75)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet ligikaudu 30 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(76)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 64,3 miljonit ühikut. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, tuginedes näiteks kaebuse esitaja vastusele makromajanduslikule küsimustikule. Nagu on märgitud põhjenduses 30, moodustas valimisse kaasatud liidu tootjate toodang ligi 20 % teadaolevate liidu samasuguse toote tootjate kogutoodangust.

(77)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tükkides)

(78)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu liidusisese kogumüügi alusel, millele liideti kolmandate riikide koguimport liitu. Liidu turul liidu tootmisharu poolt müüdud kogused saadi kaebusest ja neid kohandati valimisse kaasatud liidu tootjate käest uurimisperioodi kohta saadud vastuste alusel. Impordi puhul tugines komisjon Eurostati Comexti andmebaasile. Kuna Eurostati Comexti andmebaasis on aga esitatud ainult impordi kaal, mitte imporditud alumiiniumrataste arv, tuli kaal ümber arvestada tükkideks. Kaebuses kohaldas kaebuse esitaja viimases sama toodet käsitlevas uurimises (18) kasutatud teisendussuhet (st 10,9 kg tüki kohta). Selle teisendussuhte kehtivust kontrolliti Marokolt ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud vastuste alusel. Uurimine näitas, et praegu kehtiv kaalutud keskmine kaal on 11,3 kg tüki kohta, kuna turusuundumus on minna üle suuremale rattaläbimõõdule, mille tulemusena suureneb kaal ratta kohta. Seepärast kasutati seda suhtarvu, et määrata kindlaks liidu tarbimine tükkides.

(79)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 16, on liidu turg kahe turustuskanali, st algseadmete valmistajate ja järelturu vahel ebavõrdselt jaotatud. Suurem osa müügist on seotud algseadmete valmistajate kanaliga, mille turuosa on 90 %. Seega on järelturukanalil, mille osakaal müügis on ligikaudu 10 %, piiratud mõju liidu turu üldisele hindamisele. Selle mõju on veelgi enam piiratud seetõttu, et Maroko tootjad müüsid ainult algseadmete valmistajate kanali kaudu, nagu seda tegid ka kolm valimisse kaasatud liidu tootjat. Viimased müüsid peaaegu eranditult algseadmete valmistajate kanali kaudu (ligikaudu 99,6 % nende müügist). Seetõttu ei mõjutanud see käesoleval juhul hinnavõrdlusanalüüsi, mis tehakse eksportivate tootjate ja valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud andmete põhjal mikromajanduslikul tasandil. Sellest tulenevalt otsustas komisjon käesoleva uurimise eesmärgil esialgu mitte jagada tarbimist kahe müügikanali vahel.

(80)

2018.–2019. aastal vähenes liidu tarbimine 5 % ja 2019.–2020. aastal 19 %. 2020. aastal vähenes autotööstuse toodang COVID-19 pandeemia tõttu ligikaudu 4,2 miljoni sõiduki võrra ja avaldas seega otsest mõju varustavatele tarnijatele, kuna alumiiniumrataste müük vähenes 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 14 miljoni võrra. Tootmise vähenemine oli eriti märkimisväärne 2020. aasta teises kvartalis, aga turg taastus järgnevatel kuudel. Tootmine suurenes turul 5 miljoni ratta võrra: 59 miljonilt 2020. aastal 64 miljonini uurimisperioodil. Autotootjate kasutatavate pooljuhtide nappuse tõttu ei saavutanud tarbimine siiski 2019. aasta taset.

(81)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati Comexti andmebaasi põhjal. Impordi turuosa määrati kindlaks selle alusel, kui suure osa moodustas see import liidu kogutarbimisest.

(82)

Import asjaomasest riigist liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordimaht (tükkides) ja turuosa

(83)

Kui 2019. aastal eksportis Maroko mõni tuhat ühikut, siis 2020. aastal ja uurimisperioodil ekspordi kasv kiirenes, 1 miljonilt ühikult 2,5 miljoni ühikuni. Registreerimismääruses osutati sellele, et uurimisperioodile järgnevatel kuudel püsis kasvumäär sama nagu uurimisperioodil. Nagu on mainitud eespool põhjenduses 79, oli see müük seotud üksnes algseadmete valmistajate müügikanaliga.

(84)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati Comexti andmebaasi põhjal. Impordist tulenev hinna allalöömine tehti kindlaks koostööd tegevate eksportivate tootjate ja koostööd tegevate liidu tootjate esitatud andmete alusel.

(85)

Asjaomasest riigist liitu saabuva impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Marokost pärit impordi keskmised hinnad

(86)

Marokost pärit impordi keskmine hind tõusis 2020. aasta ja uurimisperioodi vahel ligikaudu 2 euro võrra tüki kohta. Osa müügihinnast on siiski indekseeritud Londoni metallibörsil (LME) alumiiniumihinnaga, mis tõusis sel perioodil märkimisväärselt, ligikaudu 25 %.

(87)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(88)

valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigi kohta liidu turul otse sõltumatute klientide jaoks ning

(89)

üksnes Handsi vastavaid impordi kaalutud keskmisi hindu tooteliigi kohta esimese sõltumatu kliendi jaoks liidu turul, mis määrati CIF-hinna (kulud, kindlustus, vedu) alusel, tehes asjakohased kohandused tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks.

(90)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja hinnaalandused. Võrdluse tulemust väljendati protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. See näitas, et impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul oli 26,9 %.

(91)

Lisaks tuvastas komisjon hindade allasurumise. Nagu on näidatud tabelis 7, müüs liidu tootmisharu 2020. aastal omahinnaga ja uurimisperioodil tootmiskuludest madalama hinnaga. Need on aastad, mil dumpinguhinnaga impordi sissetung oli märkimisväärne ja liidu tootmisharu turuosa vähenes. Seega ei lasknud dumpinguhinnaga impordi madalad hinnad liidu tootmisharul oma müügihindu tõsta, põhjustades uurimisperioodil kahju.

(92)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(93)

Nagu on märgitud põhjenduses 30, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(94)

Kahju väljaselgitamisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid makromajanduslikule küsimustikule antud vastustes sisalduvate andmete põhjal. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud küsimustiku vastustes sisaldunud andmete põhjal. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes representatiivsed.

(95)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(96)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(97)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(98)

Kokkuvõttes vähenes liidu tootmisharu toodang vaatlusalusel perioodil 18 %. 2018.–2019. aastal vähenes see veidi, 4 %. Tootmine vähenes 2020. aastal COVID-19 pandeemia tõttu 12,3 miljoni ühiku võrra ja suurenes uurimisperioodil 4 miljoni ühiku võrra.

(99)

Kuigi liidu tootmisharu tootmisvõimsus vähenes 2 %, järgis tootmisvõimsuse rakendamine samasugust negatiivset suundumust nagu tootmine ja vähenes vaatlusalusel perioodil 15 %.

(100)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

(101)

Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 21 %. 2018.–2019. aastal vähenes see 3 % ja seejärel 12 miljoni ühiku võrra 2020. aastal. Uurimisperioodil suurenes müük 2,2 miljoni ühiku võrra.

(102)

Liidu tootmisharu turuosa suurenes 2018.–2019. aastal veidi ning vähenes 2020. aastal ja ka uurimisperioodil.

(103)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(104)

Töötajate arv vähenes vaatlusalusel perioodil 6 % ja tootlikkus vähenes samal ajal 13 %. Tootlikkuse vähenemise põhjus on peamiselt tootmismahu vähenemine vaatlusalusel perioodil. Vähenev tootlikkus viitab tööjõukulude suurenemisele iga toodetud alumiiniumratta kohta.

(105)

Nagu selgitatud punktides 4.4.2.1–4.4.2.3, vähenesid vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu tootmismaht ja tootmisvõimsuse rakendamine vastavalt 18 % ja 16 %, mille tulemuseks olid suuremad püsikulud toodetud ühiku kohta ja vähenenud tootlikkus. Tootmisharu kogukulud suurenesid vaatlusalusel perioodil 1,7 euro võrra tüki kohta (+ 3,4 %). Samal ajal vähenes liidu tootmisharu keskmine müügihind 3,3 euro võrra tüki kohta (–6,1 %).

(106)

Lisaks vähenes müügimaht liidu turul 2018. aasta ja uurimisperioodi vahel 21 % ja turuosa 5 %. Seetõttu halvenesid liidu tootmisharu finantstulemused. Nagu on selgitatud allpool punktis 4.4.3.1, tuli liidu tootmisharul silmitsi seista suuremate tootmiskuludega, suutmata samal ajal oma müügihindu vastavalt korrigeerida.

(107)

Seetõttu on liidu tootmisharu kasvuperspektiivid ohtu sattunud.

(108)

Kõik dumpingumarginaalid ületasid oluliselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(109)

Alumiiniumrataste suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid, mis kehtestati 2010. aastal Hiina suhtes (19). Viimase aegumise läbivaatamise (20) käigus järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud enam olulist kahju ja oli seega toibunud varasemast dumpingust. See leidis kinnitust 2018. ja 2019. aastal, kui liidu tootmisharu finantsolukord paranes oluliselt, enne kui Marokost pärit import hakkas saabuma ja seejärel oluliselt suurenes.

(110)

Sellest tulenevalt kinnitas komisjon, et liidu tootmisharu toibus Hiinast pärit impordi põhjustatud varasemast dumpingust, enne kui Marokost pärit dumpinguhinnaga import liidu turule jõudis.

(111)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügihinnad liidus

(112)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad langesid vaatlusalusel perioodil 6 %, kuigi keskmised tootmiskulud kasvasid 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 4 %. Liidu tootmisharu ei suutnud müügihindu tõsta, et katta suurenenud tootmiskulud.

(113)

Liidu tootmisharu poolne samasuguse toote müük liidu turul põhines autotootjatega sõlmitud mitmeaastastel lepingutel, milles fikseeriti kogused ja hinnad. Autotootjad tekitavad hangete kaudu tarnijate vahel tiheda konkurentsi ja valivad välja kaks tarnijat, kes pakuvad parimaid tingimusi; valik tehakse pärast mitut konkurentsivooru, mille käigus ELi tootjad peavad muu hulgas viima oma tingimused vastavusse madalaid hindu pakkuvate Maroko tootjate omadega. Seetõttu ei saanud liidu tootmisharu tootmiskulude kasvu üle kanda. Kuigi liidu tootmisharul ei ole võimalik aastase lepingu kehtivuse ajal tooraine hindade tõstmise kontekstis müügihindu tõsta, peaks ta põhimõtteliselt suutma oma müügihindu tõsta järgmise aasta lepingutega seotud läbirääkimiste käigus. Liidu tootmisharul ei õnnestunud seda aga impordi põhjustatud hinnasurve tõttu vaatlusalusel perioodil teha. See tõi kaasa liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemise, nagu on selgitatud allpool punktis 4.4.3.4.

(114)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(115)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu töötaja kohta kasvas vaatlusalusel perioodil veidi (2 %), nagu ka 2019. aastal, ja kahanes 2020. aastal 6 %, peamiselt COVID-19 pandeemiast tingitud tootmisseisakute tõttu.

(116)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Varud

(117)

Varud suurenesid vaatlusalusel perioodil 40 %. Need vähenesid 2019. aastal 21 % ja 2020. aastal 12 % ning kasvasid uurimisperioodil +57 %. Nagu on selgitatud põhjenduses 113, iseloomustavad liidu alumiiniumrataste tootmisharu tootjate ja klientide vahel sõlmitud mitmeaastased raamlepingud, milles fikseeritakse kogused ja hinnad. Neid raamlepinguid täidetakse kliendi vajaduste põhjal esitatud ostutellimuste alusel. Selle tulemusena saab liidu tootmisharu oma tootmist ja varusid planeerida. Seega ei ole varud liidu tootmisharu tulemuslikkuse hindamisel peamine näitaja.

(118)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(119)

Selleks et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks sõltumatutele liidu klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(120)

Liidu tootmisharu kasumlikkus suurenes 2018.–2019. aastal 7,5 %-lt 8,2 %ni, kuid vähenes seejärel järsult 2020. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajavahemikul, mil teatati kahjumist (–1,6 %). Liidu tootmisharu ei suutnud müügihindu tõsta, et katta suurenenud tootmiskulusid, ja muutus seega kahjumlikuks.

(121)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Vaatlusalusel perioodil järgis netorahavoog kahanevat suundumust, vähenedes märkimisväärselt (72 %). Seetõttu vähenes liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada, mis on täiendav tõend tootmisharu halvenenud finantsolukorrast.

(122)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. See järgis samasugust negatiivset suundumust nagu kasumlikkus ja netorahavoog. Investeeringutasuvus vähenes 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt ja muutus uurimisperioodil negatiivseks. Seega ei suutnud liidu tootmisharu teenida oma investeeringute katmiseks piisavalt kasumit. Liidu tootmisharu säilitas vaatlusalusel perioodil oma investeeringute taseme, seda peamiselt seepärast, et vaja oli täita õiguslikke nõudeid ja järgida turu vajadusi, ning tootmisharu ei suutnud tagada nende investeeringute tasuvust. Investeeringutasuvuse negatiivne areng vaatlusalusel perioodil näitas veel, et liidu tootmisharu üldine finantsolukord halvenes märkimisväärselt.

(123)

Valimisse kaasatud liidu tootjate halvenenud finantsolukord mõjutas nende kapitali kaasamise võimet. Kasumlikkuse ja netorahavoo oluline vähenemine viitas tõsisele murele, mis oli seotud liidu tootmisharu likviidsuse olukorraga ning tootmisharu suutlikkusega kaasata kapitali oma äritegevuse ja vajalike investeeringute rahastamiseks.

(124)

Nii makro- kui ka mikromajandusliku tasandi majandusnäitajad üldiselt halvenesid vaatlusalusel perioodil.

(125)

Kuigi liidu tootmisharu tootmisvõimsus oli stabiilne, vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 16 %, mille tulemusena suurenesid alumiiniumrataste tootmise püsikulud tonni kohta. Sama suundumust järgides vähenesid vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa.

(126)

Liidu tootmisharu finantsolukord halvenes peamiselt tootmiskulude suurenemise tõttu, mida ei suudetud katta müügihindade vastava tõstmisega.

(127)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad langesid vaatlusalusel perioodil 6 %, kuigi keskmised tootmiskulud kasvasid samal perioodil 9 %. Dumpinguhinnaga impordi madalamate hindade põhjustatud hinnasurve tõi alates 2020. aastast kaasa kahjumi, mis uurimisperioodil veelgi suurenes. Samal ajal kui netoinvesteeringud vähenesid 42 %, muutus investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil negatiivseks. Ka rahavoo suundumus oli negatiivne, mis mõjutas liidu tootmisharu võimet oma tegevust ise rahastada. Töötajate arv vähenes samal perioodil 6 %; tootlikkus vähenes aga 13 %, mille tulemusena olid tööjõukulud ühe alumiiniumratta kohta suuremad.

(128)

Nagu eespool märgitud, halvenesid majandusnäitajad, nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus, vaatlusalusel perioodil oluliselt. See mõjutas negatiivselt liidu tootmisharu võimet oma tegevust ise rahastada, teha vajalikke investeeringuid ja kaasata kapitali, takistades tootmisharu kasvu ja ohustades isegi selle püsimajäämist.

(129)

Eespool märgitut arvestades järeldas komisjon esialgu, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(130)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on järgmised: import muudest kolmandatest riikidest, COVID-19 pandeemia, tootmiskulude muutused, liidu tootmisharu eksporditegevus ja mitmeaastaste lepingute mõju.

(131)

Komisjon uuris asjaomasest riigist pärit impordi mahu muutumist ja selle mõju liidu tootmisharule, nagu on nõutud alusmääruse artikli 3 lõikes 2.

(132)

Asjaomasest riigist pärit impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil jätkuvalt, 16 376 ühikult 2019. aastal 1 miljoni ühikuni 2020. aastal ja 2,5 miljoni ühikuni uurimisperioodil. See märkimisväärne kasv jätkus isegi COVID-19 pandeemia ajal.

(133)

Marokost pärit impordi turuosa suurenes 0,0 %-lt 2018. aastal 3,9 %ni uurimisperioodil. Sellest tulenevalt kasvas dumpinguhinnaga import oluliselt alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses.

(134)

Marokost pärit impordi keskmine hind tõusis 2019. aasta ja uurimisperioodi vahel 14 %. See tõus võib siiski ainult osaliselt kajastada alumiiniumi kui alumiiniumrataste peamise tooraine hinna tõusu Londoni metallibörsil samal perioodil. Nagu selgitatud põhjenduses 90, lõi Marokost pärit import liidu tootmisharu hinnad alla 8,0 %. Igal juhul surusid liidu tootmisharu hindu alla ka märkimisväärsed madalate hindadega impordikogused, sest nagu on selgitatud põhjenduses 113, oli liidu tootmisharu konkurentsivõime säilitamiseks sunnitud hindu langetama nii palju, et hinnad ei katnud enam tootmiskulusid.

(135)

Marokost pärit impordi mahu suurenemine ja selle impordi madalad keskmised müügihinnad mõjutasid liidu tootmisharu finantsolukorda negatiivselt. Lisaks langetas Maroko tootjate osalemine autotootjate korraldatud hangetes üldisi turuhindu. Liidu tootmisharu ei saanud oma müügihindu tõsta, et kanda tooraine hinnatõus üle klientidele, sest tootmisharul tuli silmitsi seista asjaomase toote impordist tingitud ebaõiglase konkurentsiga. Liidu tootmisharu strateegia kohaselt tuli säilitada tootmismahud ja turuosa, et katta kõrgeid püsikulusid, ning see kahjustas tootmisharu kasumlikkust. Seega takistas Marokost pärit madala hinnaga import liidu tootmisharu hinnatõusu alusmääruse artikli 3 lõike 3 tähenduses ja avaldas seeläbi hinnasurvet.

(136)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades tegi komisjon esialgselt kindlaks, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(137)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Import kolmandatest riikidest

(138)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa oli 2018. aastal 26,2 % ja uurimisperioodil 25,5 %. Selle impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil 19 % ja selle turuosa järgis osaliselt sama suundumust, vähenedes 3 %. Kõnealuse impordi keskmine hind tõusis 1 % ja oli kõrgem kui liidu tootmisharu keskmine hind (+ 12 %) ja oluliselt kõrgem kui asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind (+ 26 %). Ainus riik, mis oma turuosa vaatlusalusel perioodil suurendas (10,3 %-lt 13,0 %ni), oli Türgi. Türgi keskmised hinnad olid aga veidi kõrgemad kui liidu tootmisharu hinnad (+ 1,0 %) ja oluliselt kõrgemad kui asjaomasest riigist pärit impordi hinnad (+ 14 %).

(139)

Seepärast järeldas komisjon esialgu, et import muudest kolmandatest riikidest ei ole liidu tootmisharu kantud kahju suurendanud.

(140)

2020. aastal vähenes autotööstuse toodang COVID-19 pandeemia tõttu ligikaudu 4,2 miljoni sõiduki võrra ja avaldas seega otsest mõju varustavatele tarnijatele. Sellega seoses vähenes alumiiniumrataste müük 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 14 miljoni ühiku võrra. Tootmise vähenemine oli eriti märkimisväärne 2020. aasta teises kvartalis, aga turg taastus järgnevatel kuudel. Tootmine suurenes turul 5 miljoni ratta võrra: 60 miljonilt 2020. aastal 65 miljonini uurimisperioodil. Tarbimine aga ei saavutanud 2019. aasta taset, peamiselt autotootjate kasutatavate pooljuhtide nappuse tõttu. Nõudluse suurenemine uurimisperioodil ei toonud kasu mitte liidu tootmisharule, vaid peamiselt Maroko impordile (uurimisperioodil imporditi 2,6 miljonit ühikut ja turuosa oli 4 %). Lisaks müügikoguste ülevõtmisele avaldas Maroko import survet hindade alandamiseks ja ei lasknud liidu tootjatel kulude kasvu oma klientidele üle kanda, mis tõi kaasa käibe olulise vähenemise ja veelgi suurema kahjumi võrreldes 2020. aastaga.

(141)

Sellega seoses avaldas COVID-19 pandeemia liidu tootmisharule negatiivset mõju, seda eriti 2020. aastal, kui liidu tootmisharu tootmistehased tuli ajutiselt sulgeda. Kui turg pärast COVID-19 kriisi taastus, ei saanud liidu tootmisharu siiski kasu, kuna suurenes asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import.

(142)

Seetõttu järeldas komisjon esialgu, et COVID-19 pandeemia ei vähendanud põhjuslikku seost asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(143)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

(144)

Eksportmüük sõltumatutele klientidele moodustas uurimisperioodil 5,6 % liidu tootmisharu kogutoodangust. Vaatlusalusel perioodil ekspordimahud kõikusid – kõigepealt vähenesid need 2018.–2020. aastal 38 % ja seejärel suurenesid uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes eksportmüük vaatlusalusel perioodil 21 %. Ühiku ekspordihind oli vaatlusalusel perioodil liidu hindadest oluliselt kõrgem.

(145)

Uurimisperioodil müüs liidu tootmisharu rohkem kui 95 % oma toodangust liidu turul. Kuigi eksporditegevuse halvenemine võis suurendada liidu tootmisharu kantud kahju, järeldas komisjon esialgselt, et arvestades liidu müügi suurt osakaalu võrreldes eksportmüügiga, ei nõrgendanud see suundumus asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelist põhjuslikku seost.

(146)

Liidu tootmisharu poolne samasuguse toote müük liidu turul põhines autotootjate klientidega sõlmitud mitmeaastastel lepingutel, milles fikseeriti hinnad teatavat tüüpi autode tootmise ajaks. Liidu tootmisharul ei ole võimalik aastase lepingu kehtivuse ajal tooraine hindade tõusu kontekstis müügihindu tõsta. Põhimõtteliselt peaks liidu tootmisharul olema aga võimalik müügihindu tõsta järgmise aasta lepingutega seotud läbirääkimiste käigus. Nagu selgitatud punktis 4.4.3.1, jäi liidu tootmisharu keskmine müügihind liidu turul stabiilseks, kuigi liidu tootmisharu keskmine tootmiskulu suurenes 2018. aasta ja uurimisperiood vahelisel ajal 9 %.

(147)

Nagu on näidatud eespool tabelis 7, ei olnud liidu tootmisharul hoolimata aastastest lepingutest 2018. ja 2019. aastal, kui import Marokost puudus, raskusi selliste hindadega müümisel, mis katsid tema tootmiskulud. Kui aga import hakkas 2020. aastal saabuma ja suurenes uurimisperioodil märkimisväärselt, ei suutnud liidu tootmisharu selle impordi tekitatud hinnasurve tõttu enam oma müügihindu viimastes aastastes lepingutes piisavalt kohandada, et katta suurenevad tootmiskulud. Seetõttu teenis liidu tootmisharu 2020. aastal üksnes väga väikest kasumit ja muutus uurimisperioodil kahjumlikuks.

(148)

Seega tundub, et toorainekulude kasvu ja aastastest lepingutest tingitud müügihindade tõusu vaheline ajaline viivitus ei takistanud liidu tootmisharul vaatlusalusel perioodil oma müügihindade kohandamist vastavalt tootmiskulude suurenemisele. Selle tulemusena järeldas komisjon esialgu, et müügihindade fikseerimine aastastes lepingutes ei nõrgendanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kindlaks tehtud kahju vahel.

(149)

Kasutajad väitsid, et liidu alumiiniumrataste turu kokkutõmbumine kahjustas liidu tootmisharu.

(150)

Nagu on mainitud põhjenduses 139, vähenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil 13 miljoni ühiku võrra, st 17 %. Liidu müüginäitajad kajastasid liidu tarbimise suundumust. Kui aga tarbimine uurimisperioodil taastus ja suurenes 2020. aastaga võrreldes 8 %, ei saanud liidu tootmisharu Marokost pärit impordi tõttu sellest kasu. Liidu tootmisharu turuosa vähenes 2,9 protsendipunkti võrra, 71,7 %-lt 2020. aastal 68,8 %-le uurimisperioodil, samal ajal kui Marokost pärit impordi turuosa suurenes 129 %, 1,7 %-lt 2020. aastal 3,9 %ni uurimisperioodil. Seega tekitas liidu tootmisharule kahju pigem madala dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinnasurve ja mitte tarbimise vähenemisest tingitud mahtude vähenemine.

(151)

Seetõttu järeldas komisjon esialgu, et turunõudluse 17 % vähenemist ei saa pidada kahju põhjuseks, mis nõrgendas põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja kindlaks tehtud kahju vahel.

(152)

Liidu tootmisharu finantsolukorra halvenemisega samal ajal toimus asjaomasest riigist pärit dumpinguhindadega alumiiniumrataste impordimahtude suurenemine.

(153)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Arvesse võeti mõju, mida avaldasid import muudest kolmandatest riikidest, COVID-19 pandeemia ja nõudluse vähenemine, tootmiskulude muutused, liidu tootmisharu eksporditegevus ja mitmeaastased lepingud.

(154)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost olulise kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

(155)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist madalamast tollimaksust.

(156)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(157)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(158)

Esimese sammuna määras komisjon kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud. Komisjon võttis arvesse kasumit, mida valimisse kaasatud liidu tootjad teenisid enne seda, kui Marokost pärit ebaõiglase impordi kasv kiirenes ja see import hakkas liidu tootmisharu kahjustama. Selleks kasumimarginaaliks määrati 7,9 %, mis vastab liidu tootmisharu 2018.–2019. aasta keskmisele kasumile.

(159)

Liidu tootmisharu esitas tõendid selle kohta, et tema investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase oleks vaatlusalusel perioodil olnud tavapärastes konkurentsitingimustes kõrgem. Leiti, et liidu tootmisharu väited on tõepoolest põhjendatud. Selleks et kajastada seda taotletavas kasumis, arvutas komisjon välja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kulude erinevuse tavapärastes konkurentsitingimustes, mille liidu tootmisharu oli esitanud ja mida komisjon oli kontrollinud, tuginedes tegelikele investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud kuludele vaatlusalusel perioodil. See erinevus, mida väljendati protsendina käibest, oli 0,4 %.

(160)

See 0,4 % lisati põhjenduses 158 mainitud 7,9 % baaskasumile, saades taotletavaks kasumiks 8,3 %.

(161)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Kättesaadavate tõendite põhjal tegi komisjon kindlaks lisakulu 0,5 eurot tüki kohta. See lisakulu lisati eespool põhjenduses nimetatud mittekahjustavale hinnale.

(162)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinna 55,9 eurot tüki kohta, kohaldades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali ja lisades seejärel artikli 7 lõike 2d alusel tehtud korrektsioonid tooteliikide kaupa.

(163)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahjumarginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate Maroko eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste tegemisel, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga uurimisperioodil. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(164)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase „kõigi muude äriühingute“ puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal (vt põhjendus 73).

(165)

Dumpinguvastaste meetmete mõju on liidu tootjate jaoks positiivne, sest meetmed võimaldavad liidu tootmisharul kohandada oma müügihindu, et katta suuremaid tootmiskulusid. Seega muutuks liidu tootmisharu finantsolukord jätkusuutlikuks, võimaldades teha tulevasi investeeringuid, eelkõige aga vastata keskkonna- ja sotsiaalsetele nõuetele.

(166)

Meetmete puudumise korral kannab liidu tootmisharu jätkuvalt olulist kahju ja tootmisharu finantsolukord halveneb eelkõige kasumlikkuse, investeeringutasuvuse ja rahavoo seisukohast tõenäoliselt veelgi, ohustades tootmisharu elujõulisust, eelkõige võttes arvesse asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi kasvu, mis jätkus pärast uurimisperioodi lõppu.

(167)

Uurimise algatamise ajal võeti ühendust importijatega. Ükski neist ei teinud siiski uurimise käigus koostööd.

(168)

Kasutajate hulgas tegid koostööd kaks autotootjat ja nende ühendus, st ACEA.

(169)

Autotootjad on liidu alumiiniumrataste tootmisharu kliendid. Nad hangivad juba umbes 70 % vajaminevatest alumiiniumratastest liidu tootmisharult. Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa liidu turul oli uurimisperioodil 3,9 % ning muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa oli 25,5 %, kusjuures nende hinnatase oli liidu tootmisharu omast kõrgem. Seega on autotootjatel lisaks liidu tootmisharule ja Marokole ka muid tarneallikaid. Seda kinnitas ka asjaolu, et alumiiniumrataste ostud Marokost moodustasid umbes 30 % kahe kasutaja kõigist alumiiniumrataste ostudest uurimisperioodil. Küsimustiku vastused esitanud kahe kasutaja andmete põhjal moodustasid alumiiniumrattad ühtlasi ligikaudu 0,5 % nende tootmiskuludest. Sellest tulenevalt tegi komisjon esialgse järelduse, et alumiiniumratastega seotud meetmete mõju on autotootjate jaoks piiratud.

(170)

ACEA väitis, et Marokost pärit import vastab liidu autotootjate strateegilistele vajadustele, mida liidu alumiiniumrataste tootjad ei suuda rahuldada, sest viimased otsustavad tahtlikult oma tootmisvõimsust mitte suurendada. Seetõttu ei ole autotootjatel muud valikut kui mitmekesistada oma tarneallikaid, sealhulgas tugineda erinevatele impordiallikatele.

(171)

Nagu on mainitud põhjenduses 40, tarnib liidu alumiiniumrataste tootmisharu autotootjatele ja tootmisharu tegevus sõltub nende suurte äriühingutega sõlmitud hankelepingutest. Alumiiniumrataste tarnijate nimetamine ja seega ka rataste tegelik tarnimine toimub aastaid enne autotootmist, mis peaks andma alumiiniumrataste tootmisharule aega oma tööstustoodangu kohandamiseks. Vajaduse korral võiks liidu alumiiniumrataste tootmisharu suurendada oma tootmisvõimsust suhteliselt lühikese etteteatamisega, kuna vajalik investeering ei puuduta ahjusid ega värvimiskabiine, vaid lihtsasti paigaldatavaid valumasinaid. Seega, kui liidu alumiiniumrataste tootjad ei investeerinud täiendavasse tootmisvõimsusesse, oli see pigem tingitud sellest, et puudusid piisavad tulevased lepingud autotootjatega. Seepärast ei olnud liidu tootmisharul piisavat stiimulit investeerida täiendavasse tootmisvõimsusesse, kuna puudus prognoositav kasvav nõudlus tema toodangu järele. Lisaks oli liidu tarbimine uurimisperioodil 64,31 miljonit ühikut. Liidu tootmisharu kogu tootmisvõimsus oli uurimisperioodil 61,29 miljonit ühikut, samal ajal kui liidu kogutoodang oli 48,75 miljonit ühikut ja liidu tootmisharu eksport 2,71 miljonit ühikut. Seega on liidu tootmisharul juba piisav tootmisvõimsus, et katta peaaegu kogu liidu alumiiniumrataste nõudlus. Seepärast lükati see väide tagasi.

(172)

ACEA väitis, et liidu alumiiniumrataste tootmisharu tootmisvõimsus ei vastanud autotootjate kehtestatud vaba tootmisvõimsuse nõuetele (liidu tootmisharu teatas tootmisvõimsuse kõrgest rakendusastmest, mis oli üle 95 %), ning seetõttu olid autotootjaid sunnitud oma hankimist mitmekesistama, hankides eelkõige Marokost.

(173)

Komisjon märkis, et ei esitatud tõendeid selle kohta, et liidu alumiiniumrataste tootmisharu kaotas oma tootmisvõimsusega seotud probleemide tõttu hankeid või et liidu alumiiniumrataste tootmisharu ei suutnud autotootjate tellimuste alusel alumiiniumrattaid tarnida. Lisaks oli uurimisperioodil kindlaks tehtud tootmisvõimsuse rakendamine 80 %. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(174)

ACEA väitis, et COVID-19 pandeemia mõju on tarneahelaid häirinud ja et COVID-19 pandeemia tabas autotootjaid rängalt, sest 2019. aastal vähenes tootmine kokku 4,2 miljoni sõiduki võrra, mis moodustab 22,9 % liidu toodangust. Autotootjate kasumlikkus vähenes. See mõjutas sarnaselt ka autotööstuse tarnijaid.

(175)

Komisjon märkis, et enamik autotootjatest teatas 2021. eelarveaastal kasumist, mis ületas eelmistel aastatel teatatud tavapärast protsenti (21).

(176)

Toimikus ei ole muud teavet, mis näitaks, et meetmetel oleks kasutajatele oluline negatiivne mõju, mis kaaluks üles meetmete positiivse mõju liidu tootmisharule.

(177)

Eeltoodu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et uurimise praeguses etapis puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks Marokost pärit alumiiniumrataste impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

(178)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(179)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

(180)

Käesoleva määrusega äriühingule kehtestatav individuaalne dumpinguvastase tollimaksu määr määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastab see asjaomase äriühingu puhul uurimise käigus tuvastatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäära kohaldatakse üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidilise isiku toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(181)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(182)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(183)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(184)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, pärast asjaomaste meetmete kehtestamist oluliselt suureneb, võib sellist mahu suurenemist iseenesest käsitada meetmete kehtestamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste esinemise korral võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(185)

Alumiiniumrataste statistikat väljendatakse sageli tükiarvuna. Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (22) (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuris ei ole aga alumiiniumrataste jaoks täpsustatud sellist lisaühikut. Seepärast tuleb sätestada, et kilogrammides või tonnides esitatud kaalu kõrval esitataks vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonis asjaomase toote impordi puhul ka tükiarv.

(186)

Nagu on mainitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon asjaomase toote impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli tagada võimalus nõuda vajaduse korral alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tollimaksud sisse tagasiulatuvalt.

(187)

Pidades silmas esialgu tehtud järeldusi, tuleks impordi registreerimine lõpetada.

(188)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta.

(189)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta. Selliseid märkusi ei laekunud. Pärast eelavalikustamist uurimise muude aspektide kohta saadud märkusi, mis ei ole seotud arvutuste täpsusega, võetakse arvesse uurimise lõppetapis.

(190)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon nad ära kuulaks. Huvitatud isikud võivad taotleda ärakuulamist ka kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(191)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,