02005L0035 — ET — 05.01.2025 — 002.001

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

►M2   EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/35/EÜ,

7. september 2005,

laevade põhjustatud reostust käsitlevate rahvusvaheliste standardite jõustamise ning reostusega seotud rikkumiste eest halduskaristuste kehtestamise kohta ◄

►C2  (EMPs kohaldatav tekst)  ◄

(ELT L 255 30.9.2005, lk 11)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

 M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/123/EÜ,  21. oktoober 2009,

  L 280

52

27.10.2009

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2024/3101,   27. november 2024,

  L 3101

1

16.12.2024


Parandatud:

 C1

Parandus, ELT L 033, 4.2.2006, lk  87 (2005/35/EÜ)

►C2

Parandus, ELT L 105, 13.4.2006, lk  65 (2005/35/EÜ)



▼B

▼M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/35/EÜ,

7. september 2005,

laevade põhjustatud reostust käsitlevate rahvusvaheliste standardite jõustamise ning reostusega seotud rikkumiste eest halduskaristuste kehtestamise kohta

▼C2

(EMPs kohaldatav tekst)



▼M2

Artikkel 1

Eesmärk

1.  
Käesoleva direktiivi eesmärk on võtta laevade põhjustatud reostust käsitlevad rahvusvahelised standardid liidu õigusesse üle ja tagada, et saasteainete ebaseadusliku merreheitmise eest vastutava ettevõtja või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku suhtes kohaldatakse mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid halduskaristusi, et parandada meresõiduohutust ja tõhustada merekeskkonna kaitset laevade põhjustatud reostuse eest.
2.  
Käesolev direktiiv ei takista liikmesriikidel võtta kooskõlas liidu ja rahvusvahelise õigusega rangemaid meetmeid, kehtestades kooskõlas riigisisese õigusega haldus- või kriminaalkaristused.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„MARPOL 73/78“ – 1973. aasta rahvusvaheline laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioon, sealhulgas selle 1978. ja 1997. aasta protokollid, selle ajakohastatud versioonis;

2) 

„saasteained“ – ained, mille suhtes kohaldatakse MARPOL 73/78 I lisa (nafta), II lisa (mahtlastina veetavad kahjulikud vedelained), III lisa (meritsi veetavad pakendatud kahjulikud ained), IV lisa (laevareovesi) ja V lisa (laevaprügi), ning heitgaaside puhastusseadmete jäätmed;

3) 

„heitgaaside puhastusseadmete jäätmed“ – aine, mis on eemaldatud pesuveest või äravooluveest käitlussüsteemi abil, heitvee kriteeriumile mittevastav heitvesi või muu heitgaaside puhastusseadmetest eemaldatud jääkaine sellise MARPOL 73/78 VI lisa reeglis 4 kindlaksmääratud heite vähendamise nõuete täitmise meetodi rakendamise tulemusena, mida kasutatakse seoses heite vähendamisega alternatiivina MARPOL 73/78 VI lisa reeglis 14 sätestatud normidele, võttes arvesse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) väljatöötatud suuniseid;

4) 

„merreheitmine“ – MARPOL 73/78 artiklis 2 osutatud mis tahes põhjusel toimuv ainete merre laskmine laevalt;

5) 

„laev“ – merekeskkonnas tegutsev mis tahes liiki merelaev, olenemata selle lipuriigist, sealhulgas tiiburlaevad, hõljukid, allveesõidukid ja ujuvvahendid;

6) 

„juriidiline isik“ – õigussubjekt, millel on juriidilise isiku staatus vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele, välja arvatud riigid ja avalik-õiguslikud asutused, kes teostavad riigivõimu, ja rahvusvahelised avalik-õiguslikud organisatsioonid;

7) 

„ettevõtja“ – laeva omanik või mõni muu organisatsioon või isik, näiteks haldaja või laevapereta laeva prahtija, kes on võtnud laevaomanikult üle vastutuse laeva käitamise eest.

▼B

Artikkel 3

Reguleerimisala

1.  

Käesolevat direktiivi kohaldatakse rahvusvahelise õiguse kohaselt saasteainete merreheitmise suhtes:

a) 

liikmesriigi sisevetes, sealhulgas sadamates, niivõrd kui MARPOL on kohaldatav;

b) 

liikmesriigi territoriaalmeres;

c) 

rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavates väinades, mille osas kehtib transiidirežiim vastavalt ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni III osa 2. jaole, liikmesriigi poolt selliste väinade üle teostatava jurisdiktsiooni ulatuses;

d) 

liikmesriigi rahvusvahelise õiguse alusel kindlaks määratud majandusvööndis või võrdväärses vööndis; ja

e) 

avamerel.

2.  
Käesolevat direktiivi kohaldatakse laevadelt, olenemata lipuriigist, pärinevate saasteainete merreheitmise suhtes, välja arvatud sõjalaevad, mereväe abilaevad või muud laevad, mille omanik või haldaja on riik ning mida kasutatakse ainult mitteärilistel riiklikel eesmärkidel.

▼M2

Artikkel 4

Rikkumised ja erandid

1.  

Liikmesriigid tagavad, et saasteainete merreheitmist artikli 3 lõikes 1 kindlaks määratud aladel käsitatakse rikkumisena, välja arvatud juhul, kui:

a) 

MARPOL 73/78 I lisa kohaldamisalasse kuuluvate saasteainete merreheitmine vastab MARPOL 73/78 I lisa reeglites 15, 34, 4.1, 4.2 või 4.3 ning polaarvetes tegutsevate laevade rahvusvahelise koodeksi (edaspidi „polaarkoodeks“) II-A osa punktis 1.1.1 sätestatud tingimustele;

b) 

MARPOL 73/78 II lisa kohaldamisalasse kuuluvate saasteainete merreheitmine vastab MARPOL 73/78 II lisa reeglites 13, 3.1.1, 3.1.2 või 3.1.3 ning polaarkoodeksi II-A osa punktis 2.1 sätestatud tingimustele;

c) 

MARPOL 73/78 III lisa kohaldamisalasse kuuluvate saasteainete merreheitmine vastab MARPOL 73/78 III lisa reeglis 8.1 sätestatud tingimustele;

d) 

MARPOL 73/78 IV lisa kohaldamisalasse kuuluvate saasteainete merreheitmine vastab MARPOL 73/78 IV lisa reeglites 3, 11.1 ja 11.3 ning polaarkoodeksi II-A osa punktis 4.2 sätestatud tingimustele;

e) 

MARPOL 73/78 V lisa kohaldamisalasse kuuluvate saasteainete merreheitmine vastab MARPOL 73/78 V lisa reeglites 4.1, 4.2, 5, 6.1, 6.2 ja 7 ning polaarkoodeksi II-A osa punktis 5.2 sätestatud tingimustele ning

f) 

heitgaaside puhastusseadmete jäätmete merreheitmine vastab MARPOL 73/78 VI lisa reeglites 4, 14.1, 14.4, 14.6, 3.1.1 ja 3.1.2 sätestatud tingimustele, võttes arvesse IMO väljatöötatud suuniseid, sealhulgas resolutsiooni MEPC.340(77) ajakohastatud versiooni.

2.  
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et iga ettevõtja või muu juriidiline või füüsiline isik, kes on toime pannud rikkumise lõike 1 tähenduses, võetakse selle eest vastutusele.

▼M2 —————

▼M2

Artikkel 6

Liikmesriigi sadamas olevate laevade suhtes kohaldatavad nõuete täitmise tagamise meetmed

1.  
Kui avastatud reeglitele mittevastavuse või saadud teabe põhjal on alust kahtlustada, et vabatahtlikult liikmesriigi sadamas või avamereterminalis viibiv laev on artikli 3 lõikes 1 osutatud aladel saasteaineid merre heitnud või heitmas, tagab kõnealune liikmesriik, et kooskõlas riigisisese õigusega viiakse läbi asjakohane kontroll või võetakse muu asjakohane meede, võttes arvesse asjakohaseid IMO vastu võetud suuniseid.
2.  
Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontrolli käigus selguvad asjaolud, mis võivad osutada rikkumisele artikli 4 tähenduses, kohaldab asjaomane liikmesriik käesoleva direktiivi sätteid. Sellest teavitatakse kõnealuse liikmesriigi ja lipuriigi pädevaid asutusi.
3.  
Näidisloetelu reeglitele mittevastavusest ja teabest, mida tuleb arvesse võtta käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel, on esitatud käesoleva direktiivi I lisas.

▼B

Artikkel 7

Läbisõitvate laevade suhtes rannikuäärsete riikide võetavad meetmed nõuete täitmise tagamiseks

1.  

Kui saasteainete arvatav merreheitmine toimub artikli 3 lõike 1 punktides b, c, d või e osutatud aladel ning merreheitmises kahtlustatav laev ei külasta sellise liikmesriigi sadamat, kes omab teavet arvatava merreheitmise kohta, kohaldatakse järgmist:

a) 

kui järgmine külastatav sadam on teise liikmesriigi sadam, teeb asjaomane liikmesriik tihedat koostööd artikli 6 lõikes 1 osutatud kontrolli teostamisel ja asjakohaste meetmete üle otsustamisel mis tahes sellise merreheitmise suhtes;

b) 

kui järgmine külastatav sadam on ühendusevälise riigi sadam, võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed, et tagada järgmise külastatava sadama teavitamine arvatavast merreheitmisest, ning taotleb, et selle sadama riik võtaks asjakohased meetmed sellise merreheitmise suhtes.

2.  
Kui on olemas selged ja objektiivsed tõendid, et laev, mis sõidab artikli 3 lõike 1 punktides b või d osutatud aladel, on artikli 3 lõike 1 punktis d osutatud alal toime pannud rikkumise, mis põhjustab ulatuslikku kahju või ulatusliku kahju tekkimise ohu asjaomaste liikmesriikide rannikualadele või seotud huvidele või artikkel 3 lõike 1 punktides b või d osutatud alade ressurssidele, esitab nimetatud liikmesriik, kui tõendid toetavad arvatava rikkumise toimepanemist, ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni XII osa 7. jao alusel asja arutamiseks oma riigi pädevale ametiasutusele, eesmärgiga algatada menetlus, sealhulgas laeva kinnipidamine, vastavalt siseriiklikule õigusele.
3.  
Igal juhul tuleb teavitada lipuriigi ametiasutusi.

▼M2

Artikkel 8

Halduskaristused

1.  
Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2024/1203 ( 1 ) tulenevaid liikmesriikide kohustusi, kehtestavad liikmesriigid oma õigussüsteemi tähenduses halduskaristuste süsteemi selliste riigisiseste sätete rikkumise eest, millega rakendatakse käesoleva direktiivi artiklit 4, ning tagavad nende karistuste kohaldamise. Kehtestatud halduskaristused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
2.  
Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi ülevõtmisel kehtestatud halduskaristused hõlmavad trahve, mis määratakse rikkumise eest vastutavale ettevõtjale.
3.  
Kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole halduskaristusi ette nähtud, võib käesolevat artiklit kohaldada nii, et karistuse, sealhulgas lõikes 2 osutatud trahvi määramise menetluse algatab pädev asutus ning selle määrab liikmesriigi pädev kohus, tagades, et need õiguskaitsevahendid on mõjusad ja pädevate asutuste määratavate haldustrahvidega samaväärse mõjuga. Igal juhul peavad kooskõlas käesoleva lõikega määratud karistused olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb kohaldada kooskõlas käesoleva direktiivi sätetega. Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 6. juuliks 2027 käesoleva lõike kohaselt vastu võetud õigusnormidest ning teavitavad teda viivitamata nende õigusnormide hilisematest muudatustest või neid õigusnorme mõjutavatest muudatustest.

▼M2 —————

▼M2

Artikkel 8d

Karistuste tulemuslik kohaldamine

1.  

Et karistused oleksid mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, tagavad liikmesriigid, et halduskaristuse liigi ja määra kindlaksmääramisel ja kohaldamisel ettevõtja või muu juriidilise või füüsilise isiku suhtes, keda pädevad asutused peavad kooskõlas artikliga 8 vastutavaks rikkumise eest artikli 4 tähenduses, võtavad pädevad asutused arvesse kõiki rikkumise asjakohaseid asjaolusid, eelkõige järgmist:

a) 

saasteainete merreheitmise laad, raskusaste ja kestus;

b) 

vastutava isiku süü vorm asjaomase liikmesriigi õigussüsteemi tähenduses;

c) 

merreheitmisest keskkonnale või inimeste tervisele tekitatud kahju, sealhulgas asjakohasel juhul selle mõju kalandusele, turismile ja rannikukogukondadele;

d) 

vastutava ettevõtja või muu juriidilise või füüsilise isiku finantssuutlikkus;

e) 

kohaldataval juhul majanduslik kasu, mida vastutav ettevõtja või muu juriidiline või füüsiline isik rikkumisest sai või eeldatavalt saab;

f) 

meetmed, mida vastutav ettevõtja või muu juriidiline või füüsiline isik on võtnud, et vältida merreheitmist või leevendada selle mõju;

g) 

rikkumise eest vastutava ettevõtja või muu juriidilise või füüsilise isiku poolt pädeva asutusega tehtava koostöö tase, sealhulgas igasugune tegevus, mille eesmärk on hoida kõrvale pädeva asutuse asjakohasest kontrollist või muust uurimisest või seda takistada, ning

h) 

vastutava ettevõtja või muu juriidilise või füüsilise isiku varasemad rikkumised, mis on seotud laevade põhjustatud reostusega.

2.  
Liikmesriigid ei tohi kehtestada ega kohaldada käesoleva direktiivi kohaste rikkumiste eest selliseid halduskaristusi, mis oleksid nii leebed, et nendega ei tagata karistuste mõjusust, proportsionaalsust ja hoiatavat laadi.

▼B

Artikkel 9

Rahvusvahelise õiguse järgimine

Liikmesriigid kohaldavad käesoleva direktiivi sätteid ilma välisriigi laevade vormilise või sisulise diskrimineerimiseta ja kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni XII osa 7. jaoga, ning nad teavitavad koheselt laeva lipuriiki ja teisi asjaomaseid riike käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmetest.

▼M2

Artikkel 10

Teabe ja kogemuste vahetamine

1.  

Käesoleva direktiivi kohaldamisel teevad liikmesriigid ja komisjon Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) abil koostööd teabe vahetamisel, tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/59/EÜ ( 2 ) artikli 22a lõikes 3 ja III lisas sätestatud liidu meresõiduohutusalase teabe ja teabevahetuse süsteemile (SafeSeaNet), et:

a) 

tõhustada käesoleva direktiivi tulemuslikuks rakendamiseks vajalikku teavet, eelkõige käesoleva direktiiviga loodud Euroopa satelliidipõhise reostuse jälgimise süsteemi (CleanSeaNet) ja muude asjakohaste teatamismehhanismide kaudu saadud teavet, et töötada välja usaldusväärsed meetodid saasteainete jälgimiseks merel;

b) 

töötada välja asjakohane kontrolli- ja seiresüsteem ning seda rakendada, et ühendada kooskõlas punktiga a esitatud teave teabega, mille komisjon on teinud liikmesriikidele kättesaadavaks SafeSeaNetis, THETIS-ELis ning muudes liidu teabealastes andmebaasides ja vahendites, ning hõlbustada seeläbi saasteaineid merre heitvate laevade varajast tuvastamist ja seiret, eesmärgiga optimeerida liikmesriikide asutuste võetavaid täitmise tagamise meetmeid;

c) 

kasutada parimal võimalikul viisil teavet, mis on esitatud kooskõlas käesoleva lõike punktidega a ja b ning mille liikmesriigid on esitanud vastavalt artiklile 10a, et hõlbustada juurdepääsu sellisele teabele ja selle vahetamist pädevate asutuste vahel ning teiste liikmesriikide asutuste ja komisjoniga, ning

d) 

tagada hiljemalt 6. juuliks 2030, et pädevad asutused analüüsivad digitaalselt kõiki kõrge usaldusväärsuse tasemega hoiatusi, ja anda teada, kas liikmesriigid kontrollivad igal aastal neid CleanSeaNeti saadetud kõrge usaldusväärsuse tasemega hoiatusi või mitte, püüdes kontrollida vähemalt 25 % neist, kusjuures „kontrollimine“ tähendab kõiki järelmeetmeid, mida pädevad asutused võtavad CleanSeaNeti saadetud hoiatuse suhtes, et teha kindlaks, kas tegemist on ebaseadusliku merreheitmise juhtumiga. Kui liikmesriik hoiatust ei kontrolli, peaks ta märkima selle kontrollimata jätmise põhjused.

2.  
Liikmesriigid tagavad, et teave laevade põhjustatud suurte reostusjuhtumite kohta edastatakse aegsasti asjaomastele kalapüügiga tegelevatele ja rannikukogukondadele.
3.  
Komisjon korraldab liikmesriikide asutuste ja ekspertide, sealhulgas erasektori, kodanikuühiskonna ja ametiühingute ekspertide vahel kogemuste vahetamise käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liidus, et kehtestada käesoleva direktiivi täitmise tagamise ühtsed tavad ja suunised.
4.  
Komisjon korraldab liikmesriikide pädevate asutuste vahel kogemuste ja parimate tavade vahetamise selle kohta, kuidas tagada karistuste tulemuslik kindlaksmääramine ja kohaldamine. Komisjon võib selle teabevahetuse põhjal esitada suunised, sealhulgas saasteainete liikide ja tundlike murettekitavate valdkondade kohta.

▼M2

Artikkel 10a

Aruandlus

1.  
Komisjon loob elektroonilise aruandlusvahendi, et koguda ja vahetada liikmesriikide ja komisjoni vahel teavet käesoleva direktiiviga ette nähtud täitmise tagamise süsteemi rakendamise kohta.
2.  

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevate asutuste võetud meetmete kohta esitatakse lõikes 1 osutatud elektroonilise aruandlusvahendi kaudu järgmine teave:

a) 

võimalikult kiiresti pärast järelmeetmete lõpuleviimist või otsust järelmeetmeid mitte võtta teave selle kohta, milliseid järelmeetmeid pädevad asutused seoses CleanSeaNeti saadetud hoiatusega võtsid, või põhjused, miks järelmeetmeid ei võetud;

b) 

teave kooskõlas artikliga 6 tehtud kontrollide või muude asjakohaste võetud meetmete kohta võimalikult kiiresti pärast kontrolli või muu asjakohase meetme lõpuleviimist;

c) 

teave kooskõlas artikliga 7 võetud meetmete kohta võimalikult kiiresti pärast meetmete lõpuleviimist ning

d) 

teave kooskõlas käesoleva direktiiviga määratud karistuste kohta pärast haldusmenetluse ja kohaldataval juhul kohtumenetluse lõpuleviimist põhjendamatu viivituseta, ent igal juhul hiljemalt iga aasta 30. juuniks eelmisel kalendriaastal määratud karistuste kohta. Kui karistustega seotud teave sisaldab isikuandmeid, tuleb see teave anonüümida.

3.  
Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, võib komisjon rakendusaktidega kehtestada üksikasjalikud normid lõikes 2 osutatud teabe esitamise korra kohta, sealhulgas täpsustada esitatava teabe liigi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 13 osutatud kontrollimenetlusega.
4.  
Liikmesriigid teavitavad komisjoni asutustest, kellel on juurdepääs lõikes 1 sätestatud elektroonilisele aruandlusvahendile.

Artikkel 10b

Koolitus

Komisjon hõlbustab EMSA abil ja koostöös liikmesriikidega liikmesriikide suutlikkuse suurendamist, pakkudes asjakohasel juhul koolitust asutustele, kes vastutavad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste avastamise ja kontrollimise ning nendest tulenevate karistuste või muude meetmete täitmise tagamise eest.

Artikkel 10c

Teabe avaldamine

1.  
Komisjon teeb liikmesriikide poolt kooskõlas artikliga 10a esitatud teabe põhjal üldsusele kättesaadavaks korrapäraselt ajakohastatava kogu liitu hõlmava ülevaate käesoleva direktiivi rakendamisest ja täitmise tagamisest pärast haldusmenetluste ja kohaldataval juhul kohtumenetluste lõpuleviimist. Kui karistustega seotud teave sisaldab isikuandmeid või tundlikku äriteavet, tuleb selline teave anonüümida. Kõnealune ülevaade sisaldab käesoleva direktiivi II lisas loetletud teavet.
2.  
Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ ( 3 ) kohaldamist, võtab komisjon asjakohaseid meetmeid, et kaitsta käesoleva direktiivi rakendamisel saadud teabe konfidentsiaalsust.

Artikkel 10d

Võimalikest rikkumistest teavitavate isikute ja nende isikuandmete kaitse

1.  
Komisjon töötab välja konfidentsiaalse veebipõhise välise teavituskanali, teeb selle kättesaadavaks ja haldab seda, et võtta vastu teateid käesoleva direktiivi võimalike rikkumiste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 ( 4 ) tähenduses, ning edastab need teated asjaomastele liikmesriikidele.
2.  
Liikmesriigid tagavad, et riikide pädevad asutused, kes saavad lõikes 1 osutatud kanali kaudu teateid käesoleva direktiivi rikkumise kohta, uurivad neid, võtavad asjakohasel juhul nende suhtes meetmeid, annavad nende teadete kohta aegsasti tagasisidet ja võtavad nende suhtes järelmeetmeid kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/1937.
3.  
Komisjon võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 ( 5 ) artikli 25 lõike 1 punktide c ja h kohaselt ning kooskõlas kõnealuse määruse artikli 25 lõikega 2 piirata kõnealuse määruse artiklite 4, 14–22, 35 ja 36 kohaldamist nende andmesubjektide puhul, kelle kohta on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kanali kaudu esitatud teade või keda on selles nimetatud ja kes ei ole seda teadet esitavad andmesubjektid. Kõnealust piirangut võib kohaldada üksnes nii kaua, kui on vajalik käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teate uurimiseks liikmesriigi pädevate asutuste poolt.

▼M2 —————

▼M2

Artikkel 12a

Hindamine ja läbivaatamine

1.  

Komisjon hindab käesolevat direktiivi hiljemalt 6. juuliks 2032. Hindamine põhineb vähemalt järgmisel:

a) 

käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemused;

b) 

liikmesriikide poolt artikli 10a kohaselt esitatud teave ja kooskõlas artikliga 10c esitatud kogu liitu hõlmav ülevaade;

c) 

käesoleva direktiivi koostoime muude asjakohaste rahvusvaheliste ja liidu õigusaktidega, mis käsitlevad merekeskkonna kaitset ja meresõiduohutust, ning

d) 

uusimad andmed, sealhulgas teaduspõhised andmed.

2.  
Läbivaatamise käigus hindab komisjon võimalust muuta asjakohasel juhul käesoleva direktiivi kohaldamisala, et võtta arvesse uusi või ajakohastatud rahvusvahelisi standardeid, mille eesmärk on vältida laevade põhjustatud merereostust (näiteks plastprügi meres, kaotsiläinud konteinerid ja plastgraanulite kadu), mille suhtes kohaldatakse MARPOL 73/78 praegusi ja tulevasi norme.

▼M2

Artikkel 13

Komiteemenetlus

1.  
Komisjoni abistab laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2099/2002 ( 6 ) artikliga 3. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( *1 ) tähenduses.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5 ja määruse (EÜ) nr 2099/2002 artiklit 5.

▼M2 —————

▼M2

Artikkel 16

Ülevõtmine

1.  
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 1. aprilliks 2007 ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.
2.  
Liikmesriigid, kellel puudub otsene juurdepääs merele või kellel ei ole meresadamaid, ei ole kohustatud üle võtma ja rakendama käesoleva direktiivi artiklit 6 ja artikli 7 lõiget 2.

▼B

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 18

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

▼M2



I LISA

Artiklis 6 osutatud reeglitele mittevastavuse või teabe mittetäielik loetelu

1. Reeglitele mittevastavus seoses nafta- ja muude asjakohaste registreerimisraamatutega või muude puudustega, mis on seotud võimalike merreheitmistega ja mis on avastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ ( *2 ) kohase kontrolli käigus, mille on teinud kas asjaomane liikmesriik või muu liikmesriik või sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi allkirjastanud riik laeva eelmistes külastatud sadamates.

2. Reeglitele mittevastavus seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 ( *3 ) kohaselt nõutud laevajäätmete üleandmisega (või sellest teatamisega), mis esines kas asjaomases liikmesriigis või liikmesriigis, kus asub laeva eelmine külastatud sadam.

3. Reeglitele mittevastavus, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/802 ( *4 ) II lisas (milles viidatakse resolutsioonis MEPC.184(59) sätestatud heitgaaside puhastussüsteeme käsitlevatele 2009. aasta suunistele, mis on asendatud resolutsioonis MEPC.340(77) sätestatud heitgaaside puhastussüsteeme käsitlevate 2021. aasta suunistega) sätestatud heitevähendusmeetoditena kasutatavate heitgaaside puhastussüsteemide kasutamise kriteeriumidele mittevastavusega.

4. Teave, mis on saadud teiselt liikmesriigilt seoses võimaliku ebaseadusliku saasteainete laevalt merreheitmisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/59/EÜ ( *5 ) ette nähtud menetluste kohaselt, sealhulgas tõendid või esmapilgul usutavad tõendid nafta tahtlikust merreheitmisest või muudest MARPOL 73/78 rikkumistest, mille liikmesriigi kaldajaamad on edastanud kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 16 asjaomase liikmesriigi kaldajaamadele, või juhtumid või õnnetused, millest laeva kapten on teatanud kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 17 asjaomase liikmesriigi kaldajaamale.

5. Muu teave, mille on esitanud laeva käitamisega seotud isikud, sealhulgas lootsid, ning mis viitab reeglitele mittevastavusele seoses käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste võimaliku rikkumisega.



II LISA

Teave, mis tuleb lisada artiklis 10c osutatud komisjoni avaldatavasse kogu liitu hõlmavasse ülevaatesse

1. Liikmesriigi poolt kontrollitud ja kinnitatud reostusjuhtumi kohta tuleb kooskõlas artikliga 10c komisjoni avaldatavas kogu liitu hõlmavas ülevaates esitada järgmine teave:

a) 

juhtumi kuupäev;

b) 

juhtumis osalenud laeva identifitseerimisandmed;

c) 

reostusjuhtumi asukoht (laius- ja pikkuskraad);

d) 

reostusjuhtumi ulatus (ala ja pikkus), kui see on kohaldatav;

e) 

saasteaine liik;

f) 

seotud liikmesriik või liikmesriigid;

g) 

reostusjuhtumi kontrollitoimingute kirjeldus;

h) 

kontrollitoimingute kuupäev ja kellaaeg ning nendeks kasutatud vahendid;

i) 

määratud halduskaristuse üksikasjad.

2. Kooskõlas artikliga 10c komisjoni avaldatavas kogu liitu hõlmavas ülevaates sisalduv koondteave peab sisaldama iga liikmesriigi kohta järgmist:

a) 

CleanSeaNeti abil avastatud võimalike reostusjuhtumite arv;

b) 

liikmesriigi poolt kohapeal kontrollitud CleanSeaNeti abil edastatud võimalike reostusjuhtumite arv;

c) 

liikmesriigi poolt muul viisil kontrollitud CleanSeaNeti abil edastatud võimalike reostusjuhtumite arv;

d) 

kinnitatud reostusjuhtumite arv pärast kontrolli (üksikasjad ala kohta: territoriaalmeri, majandusvöönd, avameri);

e) 

tuvastatud rikkujate arv;

f) 

nende juhtumite arv, mille puhul määrati karistus.

3. Üksnes viitamise eesmärgil kokkuvõte MARPOL 73/78 asjakohastest osadest, mida ajakohastatakse, kui MARPOL 73/78 muudatused on olulised käesoleva direktiivi seisukohast.


( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1203/oj).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1).

( *1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

( *2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli (ELT L 131, 28.5.2009, lk 57).

( *3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 7.6.2019, lk 116).

( *4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/802, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes (ELT L 132, 21.5.2016, lk 58).

( *5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).