Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis:

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 69 – Ühtsed sätted, milles käsitletakse (konstruktsiooni tõttu) aeglaselt liikuvate sõidukite ja nende haagiste tagumiste tunnusmärkide tüübikinnitusi

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

01-seeria muudatuste 5. täiendus – jõustumise kuupäev: 24. oktoober 2009

SISUKORD

EESKIRI

Reguleerimisala

Mõisted

Tüübikinnituse taotlemine

Märgistus

Tüübikinnituse andmine

Üldnõuded

Erinõuded (katsed)

(Konstruktsiooni tõttu) aeglaselt liikuvate sõidukite ja nende haagiste tagumiste tunnusmärkide tüübikinnituse muudatused ja laiendamine

Toodangu vastavus

10.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

11.

Tootmise lõpetamine

12.

Üleminekusätted

13.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1. lisa

Rahvusvahelise Valgustuse Komisjoni koordinaatsüsteem

2. lisa

Teatis aeglaselt liikuvate sõidukite tagumise tunnusmärgile tüübikinnituse andmise, laiendamise, tüübikinnitusest keeldumise, kinnituse tühistamise või tootmise lõpliku lõpetamise kohta eeskirja nr 69 tähenduses

3. lisa

Tüübikinnitusmärgi paigutus

4. lisa

Katsetamiskord

5. lisa

Nõuded kujule ja mõõtmetele – aeglaselt liikuvate sõidukite retrorefleksiivsete/fluorestseeruvate (1. klass) või ainult retrorefleksiivsete (2. klass) tagumiste tunnusmärkide kuju ja mõõtmed

6. lisa

Kolorimeetrilised nõuded

7. lisa

Fotomeetrilised nõuded

8. lisa

Vastupidavus välismõjudele

9. lisa

Kuumakindlus

10. lisa

Märkide jäikus

11. lisa

Tagumiste tunnusmärkide optiliste näitajate ajaline püsivus

12. lisa

Aeglaselt liikuvate sõidukite ja nende haagiste tagumised tunnusmärgid

13. lisa

Toodangu vastavuse kontrollimisele kehtestatud miinimumnõuded

14. lisa

Kontrollija proovivõtule kehtestatud miinimumnõuded

15. lisa

(Konstruktsiooni tõttu) aeglaselt liikuvatele sõidukitele ja nende haagistele tagumiste tunnusmärkide paigaldamise juhend

1. REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse selliste M-, N-, O- ja T-kategooria sõidukite ja liikurmasinate tagumiste tunnusmärkide suhtes, mis konstruktsiooni tõttu ei saa liikuda kiiremini kui 40 km/h (1).

2. MÕISTED (2)

2.1. Käesolevates sätetes kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.1. „aeglaselt liikuva sõiduki tagumine tunnusmärk”— ümardatud nurkade ning iseloomuliku mustriga kolmnurkne märk, mis on kaetud retrorefleksiivse ja fluorestseeruva materjali või seadisega (1. klass); või ainult retrorefleksiivsete materjalide või retrorefleksiivsete seadistega (2. klass);

2.1.2. „näidiseksemplar”— terviklik viimistletud märk aeglaselt liikuvate sõidukite jaoks, mis on valmis sõidukile paigaldamiseks ning esindab kõnealust toodet.

2.2. Retrorefleksiivsus

Peegeldus, mille puhul valgus peegeldub tagasi oma lähtekoha lähedale, kusjuures see omadus säilib paljudes langeva kiirguse suundades:

2.2.1. „helkurmaterjal”– pind või seadis, mis peegeldab sellele otseselt suunatud valguse korral suhteliselt suure osa langevast kiirgusest tagasi;

2.2.2. „helkurseadis”– kasutusvalmis seadis, mis koosneb ühest või mitmest retrorefleksiivsest optilisest osast.

2.3. Geomeetrilised mõisted (vt 1. lisa joonist 1):

2.3.1. „nullkese” – retrorefleksiivsel alal või selle lähedal asuv punkt, mis on seadise toime kindlaksmääramisel selle keskpunktiks;

2.3.2. „valgustustelg” – joonsegment nullkeskmest valgusallikani;

2.3.3. „vaatlustelg” – joonesegment nullkeskmest fotomeeterpeani;

2.3.4. „vaatlusnurk (sümbol α)” – valgustustelje ja vaatlustelje vaheline nurk. Vaatlusnurk on alati positiivne ning on retrorefleksiivsuse puhul väike. Maksimaalne vahemik: 0° ≤ α ≤ 180°;

2.3.5. „vaatlemise pooltasand” – valgustusteljelt alguse saav pooltasand, mis hõlmab vaatlustelge;

2.3.6. „nulltelg” – nullkeskmest alguse saav määratud joonsegment, mida kasutatakse helkurseadise nurgaasendi kirjeldamiseks;

2.3.7. „sisenemisnurk (sümbol β)” – valgustustelje ja nulltelje vaheline nurk. Tavaliselt ei ole sisenemisnurk suurem kui 90°, kuid põhjalikkuse eesmärgil määratletakse selle kogu vahemikku 0° ≤ β ≤ 180°. Suuna täielikuks määratlemiseks iseloomustab seda nurka kaks komponenti β1 ja β2;

2.3.8. „esimene telg” – nullpunkti läbiv telg, mis asub risti vaatlemise pooltasandiga;

2.3.9. „sisenemisnurga esimene komponent (sümbol β1)” – valgustustelje ja nulltelge ning esimest telge hõlmava tasandi vaheline nurk. Vahemik: – 180° < β1 ≤ 180°;

2.3.10. „sisenemisnurga teine komponent (sümbol β2)” – vaatlemise pooltasandit hõlmava tasandi ja nulltelje vaheline nurk. Vahemik: – 90° ≤ β2 ≤ 90°;

2.3.11. „teine telg” – nullpunkti läbiv telg, mis asub risti nii esimese telje kui nullteljega. Positiivses suunas teine telg asub vaatlemise pooltasandil, kui – 90° < β1 < 90°, nagu on näidatud 1. lisa joonisel 1;

2.3.12. Pöörlemisnurk ε

Nurk, mille võrra pööratakse vabalt valitud asendis näidist ümber vertikaalse telje kas vastupäeva (+ ε) või päripäeva (– ε), vaadatuna valgustussuunas. Kui helkurmaterjal või helkurseadis on tähistatud (nt TOP), näitab lähteasendi ära tähis. Pöörlemisnurk ε jääb vahemikku – 180° < ε ≤ 180°.

2.4. Fotomeetriliste mõistete määratlused

2.4.1. Retrorefleksiivsuskoefitsient R′

Koefitsient (R′) saadakse retrorefleksiivse ala vaatlussuunas kiiratava valguse tugevusest (I) ja valgustamisest (E┴) retrorefleksiivsel tasandil langeva valguse suhtes õige nurga all ning valgustatud tasandi pinnast A.

Retrorefleksiivsuskoefitsienti R' väljendatakse kandelates ruutmeetri kohta luksi kohta (cd. m–2. lx–1).

2.4.2. „Retrorefleksiivse näidiseksemplari nähtavusnurk (sümbol η)” – nurk, mille all on nähtav suurim osa retrorefleksiivse näidise pinnast, vaadatuna valgustusallika või vastuvõtja keskmest.

2.4.3. „Heledusfaktor” – keha heleduse määr, mida loetakse täiusliku hajuti heleduseks ühesugustes valgustatuse ja vaatluse tingimustes.

2.4.4. „Seadisest peegelduva valguse värvus”. Peegelduva valguse värvuse definitsioon on esitatud eekirja nr 48 punktides 2.30 ja 2.31.

2.5. Fluorestsents

2.5.1. Kui asetada teatavad ained ultraviolett- või sinise kiirguse allika lähedale, eraldavad need kiirgust, mille lainepikkus on peaaegu alati suurem kui selle tekitaja oma. Seda nähtust kutsutakse fluorestsentsiks. Päeval ja videvikus on fluorestsentsvärvid eredamad kui tavalised, sest nad peegeldavad tagasi osa neile langevast valgusest ning lisaks sellele eraldavad veel valgust. Öösel ei ole nad tavalistest värvidest eredamad.

2.5.2. „Seadise fluorestseeruva valguse värvus”. Fluorestseeruva valguse värvuse definitsioon on esitatud eekirja nr 48 punktis 2.32.

2.6. Goniomeetri kirjeldus

Retrorefleksiivsuse mõõtmiseks Rahvusvahelise Valgustuse Komisjoni geomeetrias kasutatavat goniomeetrit on kujutatud 1. lisa joonisel 2. Fotomeeterpead on sellel joonisel kujutatud suvaliselt vertikaalselt allika kohal asuvana. Esimest telge on kujutatud fikseerituna ja horisontaalsena ning see asub risti vaatlemise pooltasandiga. Kasutada võib osade kujutatud paigutusele vastavat mis tahes paigutust.

2.7. Tüübi määratlus

Aeglaselt liikuvate sõidukite tagumiste tunnusmärkide eri tüübid on aeglaselt liikuvate sõidukite tunnusmärgid, mis erinevad järgmistes olulistes punktides:

2.7.1.

kaubanimi või -märk;

2.7.2.

retrorefleksiivse materjali või helkurseadiste karakteristikud;

2.7.3.

fluorestseeruva materjali karakteristikud;

2.7.4.

retrorefleksiivse materjali või helkurseadiste omadusi mõjutavad osad.

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1. Aeglaselt liikuvate sõidukite tagumise tunnusmärgi tüübikinnituse taotluse peab esitama kaubanime või -märgi omanik või vajaduse korral tema nõuetekohaselt volitatud esindaja ning sellele tuleb lisada:

3.1.1.

kolmes eksemplaris joonised, mis on piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada tüübi määramist. Joonistel tuleb geomeetriliselt näidata koht, kuhu sõiduki tagumisse ossa kinnitatakse aeglaselt liikuvate sõidukite tagumine tunnusmärk. Samuti tuleb ära näidata tüübikinnitusnumbri ja tunnusmärgi kavandatav asukoht tüübikinnitusmärgi ringi suhtes;

3.1.2.

retrorefleksiivsete alade valmistamiseks kasutatud materjalide tehniline lühikirjeldus;

3.1.3.

fluorestseeruva ala valmistamiseks kasutatud materjalide tehniline lühikirjeldus;

3.1.4.

retrorefleksiivsete ja fluorestseeruvate (1. klass) või ainult retrorefleksiivsete (2. klass) alade näidised.

3.2. Pädev asutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on kehtestatud rahuldav kord, millega tagatakse tootmise nõuetele vastavuse tõhus kontroll.

4. MÄRGISTUS

4.1. Igal tüübikinnituseks esitatud aeglaselt liikuvate sõidukite tagumisel tunnusmärgil peab olema:

4.1.1.

taotleja kaubanimi või -märk;

4.1.2.

märkidel, mille helkursüsteem ei ole mõeldud kõigi pöörlemisnurkade ε puhul, sõna „TOP”, mis asub horisontaalselt märgi selles osas, mis peab pärast märgi paigaldamist jääma selle ülaossa.

4.2. Tähised peavad asuma kas märgi retrorefleksiivsel või fluorestseeruval alal, või märgi serval, ning peavad olema pärast tunnusmärgi kinnitamist sõidukile väljastpoolt nähtavad.

4.3. Tähised peavad olema selgesti loetavad ja kustumatud.

5. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

5.1. Kui punkti 4 kohaselt tüübikinnituseks esitatud aeglaselt liikuvate sõidukite tagumised tunnusmärgid vastavad käesolevas eeskirjas sätestatud nõuetele, antakse sellele aeglaselt liikuvate sõidukite tagumise tunnusmärgi tüübile kinnitus.

5.2. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle numbri kaks esimest numbrit (praegu 01) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud peamisi tehnilisi muudatusi hõlmavat muudatusteseeriat. Ringi kohal asuv sümbol näitab aeglaselt liikuvate sõidukite tagumise tunnusmärgi klassi, esimese klassi puhul „RF” (retrorefleksiivsed ja fluorestseeruvad materjalid) ning teise klassi puhul „RR” (ainult retrorefleksiivsed materjalid). Üks ja sama leppeosaline ei tohi ühele aeglaselt liikuvate sõidukite tagumise tunnusmärgi tüübile antud numbrit anda teisele aeglaselt liikuvate sõidukite tagumise tunnusmärgi tüübile.

5.3. Teade aeglaselt liikuvate sõidukite tagumisele tunnusmärgile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, sellest keeldumise või selle laiendamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele leppeosalistele vormis, mis vastab käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele ning sellele lisatud joonisele, mille on esitanud tüübikinnituse taotleja, ja mille suurim formaat on A 4 (210 × 297 mm) või mis on selleks formaadiks kokku volditud ning võimaluse korral mõõtkavas 1:1.

5.4. Igal käesoleva eeskirja kohaselt kinnituse saanud tüübile vastaval aeglaselt liikuva sõiduki tagumisel tunnusmärgil peab lisaks punktis 4.1 ettenähtud tähistele olema:

5.4.1. rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

5.4.1.1.

ringjoonega ümbritsetud tähest E, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi eraldusnumber (3);

5.4.1.2.

tüübikinnitusnumbrist.

5.5. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

5.6. Käesoleva eeskirja 3. lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi paigutuse näidis.

6. ÜLDNÕUDED

6.1. Aeglaselt liikuvate sõidukite tagumiste tunnusmärkide ehitus peab võimaldama nende nõuetekohast kasutamist tavapärastes kasutamistingimustes. Lisaks sellele ei tohi neil olla selliseid konstruktsiooni- ega tootmisvigu, mis takistavad nende tõhusat kasutamist või heas korras hoidmist.

6.2. Aeglaselt liikuvate sõidukite tagumiste retrorefleksiivsete/fluorestseeruvate tunnusmärkide (1. klass) ja ainult tagumiste retrorefleksiivsete tunnusmärkide (2. klass) osad ei tohi olla kergesti demonteeritavad.

6.3. Aeglaselt liikuvate sõidukite tagumine tunnusmärk peab olema kinnitatud sõiduki tagumise osa külge kindlalt ja püsivalt, näiteks kruvide või neetidega.

6.4. Aeglaselt liikuvate sõidukite tagumiste retrorefleksiivsete/fluorestseeruvate tunnusmärkide (1. klass) või ainult tagumiste retrorefleksiivsete tunnusmärkide (2. klass) välispind peab olema kergesti puhastatav. Seega ei tohi selle pind olla kare ning ükski sellel olla võiv konarus ei tohi takistada selle puhastamist.

7. ERINÕUDED (KATSED)

7.1. Aeglaselt liikuvate sõidukite tagumised tunnusmärgid peavad vastama nõuetele ka mõõtmete, kuju ja mustri poolest, samuti käesoleva eeskirja lisades 5–12 ettenähtud kolorimeetrilistele, fotomeetrilistele, füüsikalistele ja mehaanilistele nõuetele.

8. (KONSTRUKTSIOONI TÕTTU) AEGLASELT LIIKUVATE SÕIDUKITE JA NENDE HAAGISTE TAGUMISTE TUNNUSMÄRKIDE TÜÜBIKINNITUSE MUUDATUSED JA LAIENDAMINE

8.1. Igast tagumise tunnusmärgi tüübis tehtavast muudatusest tuleb teavitada tüübikinnituse andnud ametiasutust. Seejärel võib asutus kas:

8.1.1.

võtta seisukoha, et kõnealused muudatused ei ole tõenäoliselt märkimisväärselt kahjustavad ja et seadise tüüp vastab igal juhul nõuetele, või

8.1.2.

nõuda katsete läbiviimise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

8.2. Muudatusi täpsustav kinnitus tüübikinnituse andmise kohta või teade tüübikinnitusest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele leppeosalistele punktis 5.3 ettenähtud korras.

8.3. Tüübikinnituse laienduse väljastanud pädev asutus määrab kõnealusele laiendusele seerianumbri ning teavitab sellest teisi käesolevat eekirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele.

9. TOODANGU VASTAVUS

Tootmise nõuetele vastavust tuleb kontrollida kooskõlas kokkuleppe 2. liitega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ning see peab vastama järgmistele nõuetele:

9.1.	käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud tagumised tunnusmärgid peavad vastama kinnituse saanud tüübile, täites punktides 6 ja 7 sätestatud nõudeid;

9.2.	käesoleva eeskirja 13. lisas sätestatud miinimumnõuded tootmise nõuetele vastavuse järelevalvemenetluse jaoks peavad olema täidetud;

9.3.	käesoleva eeskirja 14. lisas sätestatud miinimumnõuded kontrollijapoolse näidiste võtmise jaoks peavad olema täidetud;

9.4.	tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal igas tootmisüksuses kontrollida toodangu vastavuse kontrollimiseks kasutatavaid meetodeid. Tavaliselt tehakse sellist kontrolli iga kahe aasta tagant.

10. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

10.1. Aeglaselt liikuvate sõidukite tagumise tunnusmärgi tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui tüübikinnitusmärgiga tagumine tunnusmärk ei vasta tüübikinnituse saanud tüübile.

10.2. Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teavitab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele.

11. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja alusel aeglaselt liikuvate sõidukite tüübikinnituse saanud tagumiste tunnusmärkide tootmise, peab ta sellest teavitama tüübikinnituse andnud asutust. Asjaomase teatise saamisel teavitab kõnealune asutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi teatisega, mille vorm vastab käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele.

12. ÜLEMINEKUSÄTTED

12.1. Muudatuste seeria 01 2. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast alates ei saa käesolevat eeskirja kohaldavad leppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest vastavalt käesolevale eeskirjale, mida on muudetud muudatuste seeria 01 2. täiendusega.

12.2. 24 kuud pärast muudatuste seeria 01 2. täienduse jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad leppeosalised tüübikinnituse vaid siis, kui kinnitatav tagumine tunnusmärk vastab käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud muudatuste seeria 01 2. täiendusega.

12.3. Käesolevat eeskirja kohaldavad leppeosalised ei saa keelduda käesoleva eeskirja eelmisele versioonile – kuni muudatuste seeria 01 1. täienduseni – vastava tüübikinnituse laiendamisest.

12.4. Käesoleva eeskirja kohaste tüübikinnituste, mis anti 24 kuu jooksul pärast muudatuste seeria 01 2. täienduste jõustumiskuupäeva, ja kõikide tüübikinnituste laiendamiste, sealhulgas eelmiste muudatuste seeriate kohaste laiendamiste, kehtivus on tähtajatu. Kui eeskirja eelmise versiooni – kuni muudatuste seeria 01 1. täienduseni – alusel tüübikinnituse saanud tagumine tunnusmärk vastab käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud muudatuste seeria 01 2. täiendusega, peab tüübikinnituse andnud leppeosaline teavitama sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid leppeosalisi.

12.5. Käesolevat eeskirja kohaldavad leppeosalised ei saa tagasi lükata tagumise tunnusmärgi tüüpi, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud muudatuste seeria 01 2. täiendusega.

12.6. Alates muudatuste seeria 01 2. täienduse ametlikust jõustumiskuupäevast ei saa ükski käesolevat eeskirja kohaldav leppeosaline keelata käesoleva eeskirja, mida on muudetud muudatuste seeria 01 2. täiendusega, alusel tüübikinnituse saanud tagumiste tunnusmärkide kinnitamist sõidukitele.

12.7. Käesolevat eeskirja kohaldavad leppeosalised peavad lubama kõnealuse eeskirja eelmise versiooni – kuni muudatuste seeria 01 1. täienduseni – alusel tüübikinnituse saanud tagumiste tunnusmärkide kinnitamist sõidukitele veel 48 kuu jooksul pärast muudatuste seeria 01 2. täienduse jõustumiskuupäeva.

12.8. 48 kuud pärast muudatuste seeria 01 2. täienduse jõustumiskuupäeva võivad käesolevat eeskirja kohaldavad leppeosalised keelata tagumiste tunnusmärkide, mis ei vasta käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud muudatuste seeria 01 2. täiendusega, kinnitamise uutele sõidukitele, millele anti riiklik või individuaalne tüübikinnitus enam kui 24 kuud pärast käesoleva eeskirja muudatuste seeria 01 2. täienduse jõustumiskuupäeva.

13. TÜÜBIKATSETUSTE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad leppeosalised peavad edastama ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste ja nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnituse ja kellele tuleb saata vormikohased teated teistes riikides välja antud tüübikinnituste, tüübikinnituste laiendamise, tüübikinnituste andmisest keeldumise või tüübikinnituste tühistamise kohta.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3), (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2, mida on viimati muudetud muudatusega Amend.4) 7. lisas.

(2) Kasutatud on Rahvusvahelise Valgustuse Komisjoni määratlusi – vt tehnilist aruannet retrorefleksiivsuse kohta, Rahvusvahelise Valgustuse Komisjoni väljaanne nr 54.

(3) 1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 – (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Vene Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 – (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 – (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 – (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 – (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 – (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad liikmesriigid, kasutades oma Euroopa Majanduskomisjoni sümbolit), 43 – Jaapan, 44 – (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 –Tai, 54 ja 55 – (vabad), 56 – Montenegro, 57 – (vaba) ja 58 – Tuneesia. Järgmised numbrid antakse teistele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või neil kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja kõnealuste nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab kõnealused numbrid kokkuleppe osalistele.

1. LISA

RAHVUSVAHELISE VALGUSTUSE KOMISJONI KOORDINAATSÜSTEEM

Joonis 1

Joonis 2

2. LISA

TEATIS

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Tekst pildi

3. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRGI PAIGUTUS

Märkus: tüübikinnitusnumber ja lisasümbolid peavad asetsema ringi lähedal ning E-tähe kohal või all või sellest vasakul või paremal. Tüübikinnitusnumber peab asuma E-tähega samal pool ning samas suunas. Tüübikinnitusnumber ja lisasümbolid peavad asetsema üksteise vastas. Rooma numbrite kasutamisest tüübikinnitusnumbrina tuleks hoiduda, et vältida nende segiajamist teiste sümbolitega.

4. LISA

KATSETAMISKORD

KATSEEKSEMPLARID

Eri katsete korraldamiseks tuleb katselaborile esitada aeglaselt liikuvate sõidukite viis tagumist tunnusmärki.

Katseeksemplarid peavad olema võetud praegusel ajal toodetavate mudelite hulgast, mis on tootja nõuannete kohaselt valmistatud retrorefleksiivsetest ja fluorestseeruvatest (1. klass) või ainult retrorefleksiivsetest (2. klass) materjalidest või helkurseadistest.

Pärast üldnõuetele (eeskirja punkt 6) ning kujule ja mõõtmetele esitatud nõuetele (5. lisa) vastavuse kontrollimist korraldatakse neljale eksemplarile enne lisades 6–8 ettenähtud katseid käesoleva eeskirja 9. lisas ettenähtud kuumakindluskatse. Viiendat eksemplari hoitakse katsetamisel võrdlemiseks.

Fotomeetrilised ja kolorimeetrilised mõõtmised võib teha ühel ja samal eksemplaril.

Muude katsete jaoks tuleb kasutada eksemplare, mida ei ole enne katsetatud.

5. LISA

NÕUDED KUJULE JA MÕÕTMETELE

AEGLASELT LIIKUVATE SÕIDUKITE RETROREFLEKSIIVSETE/FLUORESTSEERUVATE (1. KLASS) VÕI AINULT RETROREFLEKSIIVSETE (2. KLASS) TAGUMISTE TUNNUSMÄRKIDE KUJU JA MÕÕTMED

1. Kuju

Märgid peavad olema ümardatud nurkadega võrdkülgsed kolmnurgad, mille üks tipp peab pärast sõiduki tagumisse ossa kinnitamist jääma ülespoole.

2. Muster

Aeglaselt liikuvate sõidukite tagumiste tunnusmärkide keskmine osa peab olema fluorestseeruv punane ning äärised retrorefleksiivsed punased, mis saadakse helkurkihiga katmisel või plastist prismaatilisi helkureid kasutades (1. klass). Aeglaselt liikuvate sõidukite 2. klassi kuuluvate tagumiste tunnusmärkide keskmine osa on retrorefleksiivne.

3. Mõõtmed

Sisemise fluorestseeruva (1. klassi puhul) või retrorefleksiivse (2. klassi puhul) kolmnurga aluse pikkus peab olema vähemalt 350 mm ning kuni 365 mm. Punase helkuräärise peegeldava pinna laius peab olema vähemalt 45 mm ning kõige enam 48 mm. Neid tunnuseid on kujutatud ka 12. lisas esitatud näidisel.

6. LISA

KOLORIMEETRILISED NÕUDED

1. Aeglaselt liikuvate sõidukite ja nende haagiste tagumised tunnusmärgid peavad olema kas punastest fluorestseeruvatest materjalidest või seadistest ja helkurmaterjalidest või -seadistest (1. klass) või ainult punastest helkurmaterjalidest või -seadistest (2. klass).

2. Punane helkurmaterjal või punased helkurseadised

2.1. Rahvusvahelise Valgustuse Komisjoni (CIE) dokumendi nr 15 (1971) sätete kohaselt spektrofotomeetriga mõõtes ja CIE standardvalgusliigiga D65 normaalasendist 45° nurga all valgustades ja normaalasendist (45/0 geomeetria) vaadelduna peab materjali värv jääma uutes tingimustes eeskirja nr 48 punktis 2.31 esitatud vahemikku.

Tabel 1

Värvus	1	2	3	4	Heledusfaktor
Punane x	0,690	0,595	0,560	0,650	≥ 0,03
y	0,310	0,315	0,350	0,350	≥ 0,03

2.1.1.

Punase värvuse heledusfaktor peab olema ≥ 0,03.

2.2. CIE standardvalgusliigiga A sisenemisnurga all β1 = β2 = 0° valgustades või kui selle tagajärjel tekib värvuseta pinnapeegeldus, siis nurga all β1 = ± 5°, β2 = 0° valgustades ning vaatlusnurga 20′ all mõõdetuna peab materjali värvus jääma eeskirja nr 48 punktis 2.30 esitatud vahemikku.

Tabel 2

Värvus	1	2	3	4
Punane x	0,720	0,735	0,665	0,643
y	0,258	0,265	0,335	0,335

Märkus: uuring helkurmaterjalide värvuse kohta öisel ajal on parasjagu pooleli ning sellega tegeleb CIE/TC/1.6; seepärast on eespool esitatud piirväärtused vaid ajutised ning need vaadatakse läbi pärast seda, kui CIE/TC/1.6 on oma töö lõpetanud.

3. Punane fluorestseeruv materjal

3.1. Rahvusvahelise Valgustuse Komisjoni (CIE) dokumendi nr 15 (1971) sätete kohaselt spektrofotomeetriga mõõtes ja CIE standardvalgusliigiga D65 normaalasendist 45° nurga all polükromaatiliselt valgustades ja normaalasendist (45/0 geomeetria) vaadelduna peab materjali värvus jääma uutes tingimustes eeskirja nr 48 punktis 2.32 esitatud vahemikku.

Tabel 3

Värvus	1	2	3	4	Heledusfaktor
Punane x	0,690	0,595	0,569	0,655	≥ 0,30
y	0,310	0,315	0,341	0,345	≥ 0,30

3.1.1.

Heledusfaktor peab olema ≥ 0,30.

4. Kolorimeetriliste nõuete täitmist kontrollitakse visuaalse võrdluse teel.

Kui pärast visuaalset võrdlemist jääb kahtlusi, kontrollitakse kolorimeetriliste nõuete täitmist kõige enam kahtlusi tekitava eksemplari värvsuskoordinaatide määramise teel.

7. LISA

FOTOMEETRILISED NÕUDED

FOTOMEETRILISED OMADUSED

CIE standardvalgusliigiga A valgustades ning mõõdetuna, nagu on soovitatud CIE TC 2.3 (CIE väljaandes nr 54, 1982), peab terve punase helkurala retrorefleksiooni koefitsient R′ kandelates ruutmeetri kohta luksi kohta (cd.m-2.lx-1) vastama uutes tingimustes vähemalt tabelis 1 esitatule.

Tabel 1

Retrorefleksiooni koefitsient R′ [cd.m-2.lx-1]

Vaatlusnurk α [′]	Sisenemisnurk β [°]
20′	β1	0° 0° 0° 0°
	β2	5° 20° 30° 40°
Äärise R′ (1., 2. klass) [cd.m-2.lx-1] Sisemise kolmnurga R′ (2. klass) [cd.m-2.lx-1]		120 60 30 10 10 7 4 -

Näidise vastav asetsev nurk ei tohi olla suurem kui 80′.

8. LISA

VASTUPIDAVUS VÄLISMÕJUDELE

1. VASTUPIDAVUS ILMASTIKU TOIMELE

1.1. Katsekord – iga katse jaoks võetakse kaks katseeksemplari (vaata käesoleva eeskirja punkti 2.1.2). Ühte eksemplari tuleb hoida pimedas ja kuivas mahutis n-ö katsetamata võrdluseksemplarina hilisemaks kasutamiseks.

Teist eksemplari katsetatakse ISO standardi/105-B02-1978 jaotise 4.3.1 kohaselt valgustades; helkurmaterjal peab puutuma kokku valgusega, kuni sinise standard nr 7 on tuhmunud hallskaala järgi numbriks 4, ning fluorestseeruv materjal peab puutuma valgusega kokku, kuni sinise standard nr 5 on tuhmunud hallskaala järgi numbriks 4.

Pärast katset pestakse eksemplar lahjendatud neutraalses pesulahuses, kuivatatakse ning kontrollitakse selle vastavust punktides 1.2–1.4 määratletud nõuetele.

1.2. Visuaalne välimus – katsetatud eksemplaril ei tohi kusagil olla pragusid, tihendusi, lohke, mulle, kihistumisi, moondunud kohti, kriidijälgi, määrdunud kohti ega korrosiooni.

Lineaarsuunaline kokkutõmbumine ei tohi ületada 0,5 % ning sellised liimühendused nagu liimitava materjali serv ei tohi järgi anda.

1.3. Värvikindlus – katsetatava eksemplari värvid peavad veel vastama 6. lisa nõuetele.

1.4. Helkurmaterjali valgustugevuse koefitsiendile avalduv mõju.

1.4.1.

Selle kontrollimiseks kasutatakse 7. lisas esitatud meetodit ning mõõtmised peavad toimuma ainult 20′ vaatlusnurga ja 5° sisenemisnurga all.

1.4.2.

Katsetatava kuivas olekus eksemplari valgustugevuse koefitsient peab moodustama vähemalt 80 % 7. lisa tabelis 1 esitatud väärtusest.

1.4.3.

Seejärel katsetatakse eksemplari simuleeritud vihmas ning selle valgustugevuse koefitsient peab nendes tingimustes moodustama vähemalt 90 % kuivades tingimustes mõõdetud väärtusest, nagu on selgitatud punktis 1.4.2 eespool.

2. KORROSIOONIKINDLUS (ISO standard 3768)

2.1. Näidiseksemplari katsetatakse soolaudus 48 tundi, st kahte 24-tunnist udushoidmist ning nende vahele jäävat kahetunnist pausi, mille jooksul lastakse eksemplaril kuivada.

Soolaudu tekitamiseks pihustatakse soolalahust temperatuuril 35 ± 2 °C. Soolaudu saadakse viie kaaluosa naatriumkloriidi lahustamisel 95 kaaluosa destilleeritud veega, mis ei sisalda lisaaineid enam kui 0,02 %.

2.2. Eksemplaril ei tohi vahetult pärast katset olla ühtki märki korrosioonist, mis võiks vähendada seadise tõhusust.

2.2.1.

Helkurala valgustugevuse koefitsient R ei tohi pärast 48-tunnist seismisperioodi 7. lisa punkti 1 kohaselt 20′ vaatlusnurga ja 5° sisenemisnurga all mõõdetuna olla väiksem kui 7. lisa tabelis 1 esitatud väärtus. Enne mõõtmist tuleb pind puhastada soolaudu jääkidest.

3. VASTUPIDAVUS KÜTUSTELE

Eksemplari vähemalt 300 mm pikkune osa kastetakse üheks minutiks segusse, mille mahust 70 % moodustab n-heptaan ja 30 % tolueen.

Pärast selle eemaldamist pühitakse pinda kuiva ja pehme lapiga ning selle pinnal ei tohi olla ühtki märki muutusest, mis võiks vähendada selle tõhusat toimet.

4. LIIMÜHENDUSTE VASTUPIDAVUS (liimmaterjalide kasutamise korral)

4.1. Helkurmaterjalide haarduvus määratakse pärast 24-tunnist kleepumisaega, kasutades 90-kraadist koorimist tõmbemasinal.

4.2. Määratakse retrorefleksiivse ja fluorestseeruva materjali laminaadi või katte haarduvus.

4.3. Mis tahes liiki kaetud materjale ei tohiks olla võimalik eemaldada tööriistu kasutamata või materjali kahjustamata.

4.4. Selleks, et laminaatmaterjali (liimikile) oleks võimalik alusmaterjalilt eemaldada, tuleb sellele rakendada jõudu vähemalt 10 N 25 mm kohta kiirusel 300 mm minutis.

5. VEEKINDLUS

Eksemplari vähemalt 300 mm pikkust osa hoitakse 18 tundi 23 + 5 °C destilleeritud vees; seejärel jäetakse see normaalsetes laboritingimustes 24 tunniks kuivama.

Pärast katse lõpetamist uuritakse seda osa. Lõikeäärest kuni 10 mm kaugusele jääval osal ei tohi kusagil olla märke kahjustustest, mis võiksid märgi tõhusust vähendada.

6. LÖÖGIKINDLUS (välja arvatud plastist prismaatiliste helkurite kasutamise korral)

Pillates kinnitatud märgi retrorefleksiivsele ja fluorestseeruvale pinnale ümbritseva õhu temperatuuril 23 ± 2 °C 2 m kõrguselt 25 mm diameetriga teraskuuli, ei tohi materjal praguneda löögipiirkonnast kaugemal kui 5 mm ega eralduda aluskihist.

7. VASTUPIDAVUS PUHASTAMISELE

7.1. Käsipuhastus

7.1.1.

Detergentmäärdeõli ja grafiidi seguga määritud katseeksemplar peab pehme alifaatse lahustiga, nagu n-heptaan, pühkides ning seejärel neutraalse pesuainega pestes olema kergesti puhastatav, kahjustamata retrorefleksiivset või fluorestseeruvat pinda.

7.2. Survepesu

7.2.1.

Kui tavalisel viisil paigaldatud katsenäidist pritsitakse pidevalt 60 sekundi jooksul, siis ei tohi helkurpind mingilgi määral kahjustuda ega irduda aluspinnast ega näidis eemalduda paigaldusaluselt, kui tingimused on järgmised:

a)	vee/pesulahuse rõhk 8 ± 0,2 MPa;

b)	vee/pesulahuse temperatuur 60° - 5 °C;

c)	vee/pesulahuse voolukiirus 7 ± 1 l/min;

d)	puhastusotsaku kaugus helkurpinnast peab olema vahemikus 600 ± 20 mm;

e)	puhastusotsakut tuleb hoida mitte rohkem kui 45-kraadise nurga all võrreldes helkurpinna risttasandiga;

f)	40-kraadine pihustamine, mis tekitab laia lehvikukujulise joa.

9. LISA

KUUMAKINDLUS

Nelja eksemplari hoitakse 48 tundi kuivas õhus temperatuuril 65 ± 2 °C ning seejärel lastakse 1 tund temperatuuril 23 ± 2 °C jahtuda. Seejärel hoitakse eksemplare 12 tundi temperatuuril – 20 ± 2 °C.

1.1.

Eksemplari uuritakse pärast nelja tunni möödumist tavalistes laboritingimustes.

Katse tagajärjel ei tohi katseeksemplaride pinnal, eeskätt nende optilistel osadel, olla märke pragudest või märgatavatest kahjustustest.

10. LISA

MÄRKIDE JÄIKUS

Kolmnurkne märk tuleb kinnitada üht pikka külge pidi, kusjuures kinnitusseadise klambrid ei ulatu välja enam kui 20 mm. Selle vastas asuvale tipule rakendatakse tasandiga risti jõudu 10 N.

Tipp ei tohi jõu rakendamise suunas liikuda enam kui 40 mm.

Pärast jõu eemaldamist peab märk liikuma silmanähtavalt oma esialgsesse asendisse. Jääkhälve ei tohi ületada 5 mm.

11. LISA

Tagumiste tunnusmärkide optiliste näitajate ajaline püsivus (1)

Tüübikinnituse andnud asutusel on õigus kontrollida kasutatavat tüüpi tagumise tunnusmärgi optiliste näitajate ajalist püsivust.

Oma territooriumil võivad seda kontrollida ka muu kui tüübikinnituse andnud riigi pädevad asutused. Kui avastatakse kasutuses oleva tagumise tunnusmärgi tüübi süstemaatiline defekt, peavad kõnealused asutused tüübikinnituse andnud asutuselt küsima nende arvamust ning edastama neile uurimiseks eraldatud osad.

Muude kriteeriumide puudumisel käsitatakse kasutuses oleva tagumise tunnusmärgi tüübi süstemaatilist defekti käesoleva eeskirja punkti 6.1 tähenduses.

(1) Hoolimata katsete tähtsusest tagumiste tunnusmärkide optiliste näitajate ajalise stabiilsuse kontrollimisel, ei võimalda teaduse senine arengutase hinnata seda stabiilsust piiratud ajavahemikul teostatavate laborikatsete abil.

12. LISA

Aeglaselt liikuvate sõidukite ja nende haagiste tagumised tunnusmärgid

Näidis

Kõik mõõtmed on esitatud millimeetrites

13. LISA

Toodete vastavuskontrolli miinimumnõuded kontrollimenetlused

1. ÜLDNÕUDED

1.1. Toodang peetakse mehaaniliselt ja geomeetriliselt vastavaks, kui erinevused ei ületa käesoleva eeskirja nõuete piiridesse jäävaid vältimatuid tootmishälbeid.

1.2. Seoses fotomeetriliste tööparameetritega ei vaidlustata masstoodanguna valmistatavate tagumiste tunnusmärkide nõuetele vastavust juhul, kui kõigi juhuslikult valitud tagumiste tunnusmärkide fotomeetriliste näitajate katsetamisel ei erine ükski mõõdetud väärtus käesolevas eeskirjas ettenähtud väärtustest enam kui 20 %.

1.3. Toodang peab vastama värvsuskoordinaatidele.

2. TOODANGU VASTAVUSE TOOTJAPOOLSELE KONTROLLIMISELE KEHTESTATUD MIINIMUMNÕUDED

Kõik tagumiste tunnusmärkide tüübikinnituse omanikud peavad asjakohaste ajavahemike tagant korraldama vähemalt järgmised katsed. Katsed tuleb korraldada käesoleva eeskirja sätete kohaselt.

Kui mõni näidis ei vasta asjaomase katse nõuetele, tuleb võtta täiendavad proovid ja neid katsetada. Valmistaja peab võtma meetmeid, et tagada asjaomase toote nõuetele vastavus.

2.1. Katsete laad

Käesoleva eeskirja kohaselt hõlmavad toodangu vastavuse kontrollimiseks tehtavad katsed fotomeetrilisi ja kolorimeetrilisi parameetreid ning nende parameetrite ilmastikukindlust.

2.2. Katsemeetodid

2.2.1.

Üldiselt korraldatakse katsed kasutades käesolevas eeskirjas sätestatud meetodeid.

2.2.2.

Igal toodangu vastavuse tootjapoolsel katsetamisel võib tüübikatsetuste eest vastutava pädeva asutuse nõusolekul kasutada ka võrdväärseid meetodeid. Seda, et kasutatud meetodid on võrdväärsed käesolevas eeskirjas sätestatud meetoditega, peab tõestama tootja.

2.2.3.

Punktide 2.2.1 ja 2.2.2 kohaldamine nõuab katseseadmete regulaarset kalibreerimist ja nende mõõteandmete vastandamist pädeva asutuse teostatud mõõtmistulemustele.

2.2.4.

Kõigil juhtudel, kuid eriti haldusasutustepoolse kontrolli ja proovivõtmise käigus, tuleb võrdlusmeetoditena kasutada käesolevas määruses sätestatud meetodeid.

2.3. Näidiste valimine

Tagumiste tunnusmärkide näidised valitakse juhuslikult ühtliku partii hulgast. Ühtlik partii tähendab tootja tootmismeetodite kohaselt kindlaksmääratud sama tüüpi tagumiste tunnusmärkide rühma.

Tavaliselt hinnatakse üksikute tehaste seeriatoodangut. Valmistaja võib aga koguda andmeid ka eri tehastes valmistatava sama tüübi kohta eeldusel, et need tehased töötavad ühe ja sama kvaliteedisüsteemi ja -juhtimise alusel.

2.4. Mõõdetud ja registreeritud fotomeetrilised parameetrid

Näidisteks valitud tagumiste tunnusmärkidega tehakse fotomeetrilised mõõtmised, et teha kindlaks käesolevas eeskirjas sätestatud punktide ja värvsuskoordinaatide miinimumväärtused.

2.5. Nõuetele vastavuse kriteeriumid

Tootja peab katsetulemusi statistiliselt töötlema ning määratlema koos pädeva asutusega oma toodete nõuetele vastavust reguleerivad kriteeriumid nii, et oleks täidetud käesoleva eeskirja punktis 9.1 sätestatud toodete nõuetele vastavuse hindamise nõuded.

Toodete nõuetele vastavuse kriteeriumid peavad olema niisugused, et 14. lisas kirjeldatud pistelise kontrolli (esimese näidiste võtmise) läbimise minimaalne tõenäosus on 0,95 (95 % kindlusega).

14. LISA

KONTROLLIJA PROOVIVÕTULE KEHTESTATUD MIINIMUMNÕUDED

1. ÜLDNÕUDED

1.1. Toodang loetakse mehaaniliselt ja geomeetriliselt vastavaks, kui erinevused ei ületa käesoleva eeskirja nõuete piiridesse jäävaid vältimatuid tootmishälbeid.

1.2.1.

ei erine ükski mõõdetud väärtus käesolevas eeskirjas ettenähtud väärtustest enam kui 20 %.

1.2.2.

on jäetud kõrvale ilmsete defektidega tagumised tunnusmärgid.

1.3. Toodang peab vastama värvsuskoordinaatidele.

2. ESIMENE PROOVIVÕTT

Esimese proovivõtu käigus valitakse juhusliku valiku teel neli tagumist tunnusmärki. Kahest näidisest esimene tähistatakse tähega A, kahest näidisest teine tähega B.

2.1. Nõuetele vastavust ei vaidlustata

2.1.1.

Pärast käesoleva lisa joonisel 1 esitatud proovivõttu ei vaidlustata masstoodanguna valmistatavate tagumiste tunnusmärkide nõuetele vastavust, kui tagumiste tunnusmärkide mõõdetud väärtuste hälve ebasoodsas suunas on:

2.1.1.1.

näidis A

A1:	ühel tagumisel tunnusmärgil	0 %
A1:	ühel tagumisel tunnusmärgil mitte rohkem kui	20 %
A2:	mõlemal tagumisel tunnusmärgil rohkem kui	0 %
	kuid mitte rohkem kui	20 %
	edasi näidise B juurde

2.1.1.2.

näidis B

B1:

mõlemal tagumisel tunnusmärgil

0 %

2.2. Nõuetele vastavus vaidlustatakse

2.2.1.

Pärast käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõttu vaidlustatakse masstoodanguna valmistatavate tagumiste tunnusmärkide nõuetele vastavus ning nõutakse tootjalt oma toodangu nõuetega vastavusse viimist, kui tagumiste tunnusmärkide mõõdetud väärtuste hälve on:

2.2.1.1.

näidis A

A3:	ühel tagumisel tunnusmärgil mitte rohkem kui	20 %
	ühel tagumisel tunnusmärgil rohkem kui	20 %
	kuid mitte rohkem kui	30 %

2.2.1.2.

näidis B

B2:	A2 puhul
	ühel tagumisel tunnusmärgil rohkem kui	0 %
	kuid mitte rohkem kui	20 %
	ühel tagumisel tunnusmärgil mitte rohkem kui	20 %
B3:	A2 puhul
	ühel tagumisel tunnusmärgil	0 %
	ühel tagumisel tunnusmärgil rohkem kui	20 %
	kuid mitte rohkem kui	30 %

2.3. Tüübikinnituse tühistamine

Toodangu vastavus vaidlustatakse ning kohaldatakse punkti 10, kui pärast käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõttu on tagumiste tunnusmärkide mõõdetud väärtuste hälve:

2.3.1.

näidis A

A4:	ühel tagumisel tunnusmärgil mitte rohkem kui	20 %
A4:	ühel tagumisel tunnusmärgil rohkem kui	30 %
A5:	mõlemal tagumisel tunnusmärgil rohkem kui	20 %

2.3.2.

näidis B

B4:	A2 puhul
	ühel tagumisel tunnusmärgil rohkem kui	0 %
	kuid mitte rohkem kui	20 %
	ühel tagumisel tunnusmärgil rohkem kui	20 %
B5:	A2 puhul
B5:	mõlemal tagumisel tunnusmärgil rohkem kui	20 %
B6:	A2 puhul
	ühel tagumisel tunnusmärgil	0 %
	ühel tagumisel tunnusmärgil rohkem kui	30 %

3. KORDUV PROOVIVÕTT

A3, B2, B3 puhul tuleb kahe kuu jooksul pärast teavitamist võtta uued proovid, mis hõlmavad kolmandat kahest tagumisest tunnusmärgist koosnevat näidist C ning neljandat kahest tagumisest tunnusmärgist näidist D, mis valitakse pärast toodangu ühtlustamist valmistatud laosoleva kauba hulgast.

3.1. Nõuetele vastavust ei vaidlustata

3.1.1.

Pärast käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõttu ei vaidlustata masstoodanguna valmistatavate tagumiste tunnusmärkide nõuetele vastavust, kui tagumiste tunnusmärkide mõõdetud väärtuste hälve on:

3.1.1.1.

näidis C

C1:	ühel tagumisel tunnusmärgil	0 %
C1:	ühel tagumisel tunnusmärgil mitte rohkem kui	20 %
C2:	mõlemal tagumisel tunnusmärgil rohkem kui	0 %
	kuid mitte rohkem kui	20 %
	edasi näidise D juurde

3.1.1.2.

näidis D

D1:	C2 puhul
D1:	mõlemal tagumisel tunnusmärgil	0 %

3.2. Nõuetele vastavus vaidlustatakse

3.2.1.

3.2.1.1.

näidis D

D2:	C2 puhul
	ühel tagumisel tunnusmärgil rohkem kui	0 %
	kuid mitte rohkem kui	20 %
	ühel tagumisel tunnusmärgil mitte rohkem kui	20 %

3.3. Tüübikinnituse tühistamine

Toodangu vastavus vaidlustatakse ning kohaldatakse punkti 10, kui pärast käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõttu on tagumiste tunnusmärkide mõõdetud väärtuste hälve:

3.3.1.

näidis C

C3:	ühel tagumisel tunnusmärgil mitte rohkem kui	20 %
C3:	ühel tagumisel tunnusmärgil rohkem kui	20 %
C4:	mõlemal tagumisel tunnusmärgil rohkem kui	20 %

3.3.2.

näidis D

D3:	C2 puhul
	ühel tagumisel tunnusmärgil 0 % või rohkem kui	0 %
	ühel tagumisel tunnusmärgil rohkem kui	20 %

4. VASTUPIDAVUSKATSED

Pärast käesoleva lisa joonisel 1 kujutatud proovivõttu katsetatakse üht näidise A tagumise tunnusmärgi eksemplari käesoleva eeskirja 8. ja 9. lisas kirjeldatud katsete käigus.

Tagumine tunnusmärk loetakse nõuetele vastavaks, kui see on rahuldavalt läbinud kõnealused katsed. Kui aga näidise A eksemplarid ei läbinud katseid rahuldavalt, tehakse katsed näidise B kahe tagumise tunnusmärgiga ning mõlemad peavad katsed rahuldavalt läbima.

Joonis 1

15. LISA

(Konstruktsiooni tõttu) aeglaselt liikuvatele sõidukitele ja nende haagistele tagumiste tunnusmärkide paigaldamise suunised

1. Valitsustel soovitatakse kooskõlas käesolevas lisas esitatud suunistega nõuda aeglaselt liikuvatele sõidukitele, mis oma konstruktsiooni tõttu ei suuda liikuda kiiremini kui 30 km/h, käesolevale eeskirjale ning selle reguleerimisalaga seotud erinõuetele vastavate aeglaselt liikuvate sõidukite ja nende haagiste tagumiste tunnusmärkide paigaldamist.

2. Reguleerimisala

Käesolevate suuniste peaeesmärk on kehtestada nõuded aeglaselt liikuvate sõidukite, mis oma konstruktsiooni tõttu ei suuda liikuda kiiremini kui 30 km/h, ja nende haagiste tagumiste tunnusmärkide paigaldamisele, paigutusele, asendile ja geomeetrilisele nähtavusele. See suurendab nähtavust ning võimaldab kõnealuseid sõidukeid hõlpsasti tuvastada.

3. Arv

Vähemalt üks.

4. Paigutus

Tagumine tunnusmärk (tagumised tunnusmärgid) peab (peavad) olema saanud tüübikinnituse ning vastama käesoleva eeskirja nõuetele.

Tagumise tunnusmärgi tipp peab asuma suunaga ülespoole.

Kõik tagumise tunnusmärgi osad peavad paiknema 5° täpsusega sõiduki pikitasapinnaga ristiasetseval tasapinnal ning tunnusmärgi esikülg peab olema suunatud tahapoole.

5. Asend

Laiuses	:	kui tunnusmärke on ainult üks, peab see asuma registreerimisriigis kehtiva sõidusuuna suhtes sõiduki keskmise pikitasapinna vastasküljel.
Kõrguses	:	maapinnast vähemalt 250 mm (alumine serv) kõrgusel, kuid mitte kõrgemal kui 1 500 mm (ülemine serv).
Pikkuses	:	sõiduki tagaküljel.

6. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk	:	30° sisse- ja väljapoole, sõiduki asendamatud konstruktsioonilised osad võivad katta kuni 10 % tagumise tunnusmärgi pinnast;
Vertikaalnurk	:	15° horisontaaljoonest üles- ja allapoole;
Suund	:	tahapoole.