(1)

Nagu on tunnistatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) sunniviisilise töö konventsiooni nr 29 (edaspidi „ILO konventsioon nr 29“) 2014. aasta protokolli preambulis, on sunniviisiline töö inimväärikuse ja põhiõiguste raske rikkumine, soodustab vaesuse püsimist ja takistab kõigile inimväärse töö saavutamist. ILO kuulutas põhiõiguste valdkonna põhimõtteks kõrvaldada kõik sunniviisilise või kohustusliku töö vormid. ILO käsitab ILO konventsiooni nr 29, sealhulgas konventsiooni nr 29 täiendavat 2014. aasta protokolli ja ILO konventsiooni nr 105 sunniviisilise töö kaotamise kohta (edaspidi „ILO konventsioon nr 105“) ILO põhikonventsioonidena ning annab soovitusi sunniviisilise töö tõkestamiseks, kõrvaldamiseks ja heastamiseks, nagu näiteks ILO sunniviisilise töö täiendavate meetmete soovitus nr 203. ILO on välja töötanud mitmeid näitajaid, mida kasutatakse sunniviisilise töö juhtumite tuvastamiseks ja neile osutamiseks, nagu ähvardused ja tegelik füüsiline ja seksuaalne vägivald, kaitsetuse kuritarvitamine, töö- ja elutingimuste kuritarvitamine ning liigne ületunnitöö, pettus, liikumise piiramine või töökohale või piiratud alale sulgemine, eraldamine, võlaorjus, palga kinnipidamine või ülemäärased palgakärped, passi ja isikutunnistuse äravõtmine või ametivõimudele ülesandmisega ähvardamine, kui töötajal on ebaseadusliku sisserändaja staatus. Sunniviisiline töö on väga sageli seotud vaesuse ja diskrimineerimisega. Krediidi ja võlaga manipuleerimine kas tööandjate või värbamisagentide poolt on endiselt peamine tegur, mis seab kaitsetud töötajad sunniviisilise töö lõksu. ILO järelevalveorganite hinnangul ei ole vangide töö, sealhulgas see, kui seda tehakse eraettevõtjate jaoks, iseenesest sunniviisiline töö, tingimusel et seda tehakse vabatahtlikkuse alusel, kinnipeetava kasuks ja see on võrreldav vaba töösuhte tingimustega. Üldkasulik töö kui asenduskaristus vangistuse asemel peaks alati teenima avalikku huvi ja riigid ei tohiks seda ühelgi juhul kuritarvitada süüdimõistetu alandamise või tema väärikuse võtmise vahendina. Juhtudel, kui töö või teenus määratakse töötaja kaitsetust ära kasutades karistuse ähvardusel, ei pea ähvardus viitama karistusele, vaid võib viidata õiguste või hüvede kaotamisele.

(2)

Sunniviisilise töö kasutamine on maailmas levinud. 2021. aastal tegi sunniviisilist tööd hinnanguliselt 27,6 miljonit inimest. Vähekaitstud ja tõrjutud ühiskonnarühmadel on eriti suur oht olla survestatud sunniviisilist tööd tegema, Sellised ühiskonnarühmad hõlmavad naisi, lapsi, etnilisi vähemusi, puuetega inimesi, madalamasse kasti kuuluvaid inimesi, põlis- ja hõimurahvaid, rändajaid (eriti kui nad on dokumentideta, ebakindla staatusega ja osalevad mitteametlikus majanduses). Isegi kui sunniviisilise töö tegemist ei nõua riik, on see sageli teatavate ettevõtjate heade juhtimistavade puudumise tagajärg ning näitab riigi suutmatust tagada sotsiaal- ja tööõigusi, eelkõige vähekaitstud ja tõrjutud rühmade puhul. Sunniviisiline töö võib aset leida ka ametiasutuste vaikiva nõusoleku tulemusena. 86 % kõigist sunniviisilise töö juhtumitest leiab aset erasektoris, eelkõige 17,3 miljoni inimese sunniviisilise tööalase ärakasutamise kujul. Käesolevas määruses sätestatud ettevõtjate kohustused peaksid olema ennustatavad ja selged, et tagada täielik ja tõhus nõuete täitmine ning toetada sunniviisilise töö kaotamist.

(3)

Sunniviisilise töö kõigi vormide, sealhulgas riigi nõutava sunniviisilise töö kaotamine on liidu prioriteet. Inimväärikuse austamine ning inimõiguste universaalsus ja jagamatus on kindlalt ette nähtud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikliga 21. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärgi 8.7 saavutamiseks peaks liit toetama ja edendama oma väärtusi ning aitama kaasa inimõiguste, eriti lapse õiguste kaitsele. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikkel 5 keelab sõnaselgelt orjanduse, sunduse, sunniviisilise või kohustusliku töötamise ja inimkaubanduse, ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 4 on sätestatud, et kelleltki ei tohi nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist. Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt tõlgendanud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 4 selliselt, et sellega nõutakse liikmesriikidelt, et isiku hoidmine kõnealuses artiklis sätestatud olukorras oleks karistatav ning et selle eest võetaks tulemuslikult vastutusele. Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile põhiõiguste rikkumise korral on inimõigus ja kuritegude eest tulemuslikult vastutusele võtmise protsessi põhielement. Kehtiv liidu õigus, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, Euroopa Nõukogu inimõigusi ja äritegevust käsitlev soovitus ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) suunised, nagu suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele vastutustundliku äritegevuse kohta, kinnitavad, et ohvritel on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile äritegevusega seotud inimõiguste rikkumiste või kuritarvituste, sealhulgas sunniviisilise töö korral.

(4)

Kõik liikmesriigid on ratifitseerinud ILO põhikonventsioonid sunniviisilise töö valdkonnas, nimelt ILO konventsioonid nr 29 ja nr 105, ning ILO konventsiooni nr 182 lapsele sobimatu töö kohta (edaspidi „ILO konventsioon nr 182“). Seega on neil õiguslik kohustus tõkestada sunniviisilise töö kasutamist, see kõrvaldada ja anda sellest ILO-le korrapäraselt aru.

(5)

Liit soovib oma poliitikameetmete ja seadusandlike algatuste abil kaotada sunniviisilise töö kasutamise ning edendada inimväärset tööd ja tööõigusi kogu maailmas. Liit edendab hoolsuskohustust kooskõlas rahvusvaheliste organisatsioonide (sh ILO, OECD ja ÜRO) kehtestatud rahvusvaheliste suuniste ja põhimõtetega, tagamaks, et sunniviisilisel tööl ei ole kohta liidus asuvate ettevõtjate tarneahelates.

(6)

Liidu kaubanduspoliitika toetab sunniviisilise töö tõkestamist nii ühe- kui ka kahepoolsetes kaubandussuhetes. Liidu kaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükid sisaldavad kohustust ratifitseerida ILO põhikonventsioonid (mille hulka kuuluvad ILO konventsioonid nr 29 ja nr 105) ning neid tulemuslikult rakendada ning kaubandust ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevate sätetega kehtestatakse sooline aspekt, mis on oluline naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamiseks, et võidelda soopõhise sunniviisilise töö vastu. Lisaks sellele võidakse ILO konventsioonide nr 29 ja nr 105 raskete ja süstemaatiliste rikkumiste korral võtta tagasi liidu üldiste tariifsete soodustuste kavast tulenevad ühepoolsed tariifsed soodustused.

(7)

Sunniviisilisel tööl on selge mõju vähekaitstud ja tõrjutud rühmadele, nagu lapsed, naised, rändajad, pagulased või põlisrahvad, ning seetõttu on sunniviisilise töö tulemuslikuks tõkestamiseks oluline valdkonnaülene ja sootundlik lähenemisviis. Seepärast peaks käesolev määrus aitama saavutada asjaomaste rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide, nagu ILO konventsiooni nr 182, Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni, 1995. aasta septembris vastu võetud Pekingi deklaratsiooni, ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppe, Genfi pagulasseisundi konventsiooni, põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsiooni ning ILO põlis- ja hõimurahvaste konventsiooni nr 169 eesmärke.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/36/EL (3) ühtlustatakse inimkaubanduse, sh sunniviisilise töö või sunniviisiliste teenuste määratlus ning kehtestatakse normid miinimumkaristuste kohta. Mis tahes norme, mis on kehtestatud sunniviisilise töö tulemusena liidus valminud või imporditud toodete liidu turule laskmise ja liidu turul kättesaadavaks tegemise või kõnealuste toodete ekspordi keelamiseks või nende toodete liidu turult kõrvaldamise kohustuse kehtestamiseks (edaspidi „sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keeld“), tuleks kohaldada piiramata kõnealuse direktiivi kohaldamist ja eelkõige õiguskaitse- ja kohtuasutuste pädevust uurida inimkaubandusega seotud rikkumisi, sh tööalast ärakasutamist, ja võtta selle eest vastutusele.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/821 (4) nõutakse, et kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvad mineraalide või metallide liidu importijad peavad täitma hoolsuskohustust kooskõlas konflikti- ja riskipiirkondadest pärit mineraalide vastutustundlikke tarneahelaid käsitlevate OECD hoolsuskohustuse suuniste II lisaga ja suunistes sätestatud hoolsuskohustuse soovitustega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1542 (5) sisaldab nõuet ettevõtjatele täita oma tarneahelates hoolsuskohustust, sh seoses töötaja õigustega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1115 (6) nõutakse hoolsuskohustuse täitmist seoses teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodetega, sh inimõiguste seisukohast.

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL (7) nõutakse, et liikmesriigid tagaksid, et teatavad ettevõtjad avaldavad igal aastal muud kui finantsteavet kajastavad aruanded, milles nad teatavad oma tegevuse mõjust keskkonnaküsimustele, sotsiaalsetele ja töötajatega seotud küsimustele ning inimõiguste järgimisele, sh sunniviisilisele tööle, ning korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitlusega seotud küsimustele. Kõnealust nõuet on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2022/2464 (8) äriühingute kestlikkusaruandluse kohta, kehtestades kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele äriühingutele üksikasjalikud aruandlusnõuded, mis käsitlevad inimõiguste austamist, sh üleilmsetes tarneahelates. Teave, mida ettevõtjad inimõiguste kohta avaldavad, peaks asjakohasel juhul sisaldama teavet sunniviisilise töö kohta nende väärtusahelates.

(11)

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmena on liit pühendunud reeglitel põhineva, avatud ja mitmepoolse kaubandussüsteemi edendamisele. Kõik liidu kehtestatud meetmed, mis mõjutavad kaubandust, peaksid vastama WTO nõuetele.

(12)

2021. aasta juulis avaldasid komisjon ja Euroopa välisteenistus hoolsuskohustuse suunised ELi ettevõtjatele, et aidata neil vähendada oma tegevuses ja tarneahelates sunniviisilise töö riski.

(13)

Nagu on kinnitatud komisjoni 23. veebruari 2022. aasta teatises, milles käsitletakse inimväärset tööd kogu maailmas üleilmseks õiglaseks üleminekuks ja kestlikuks taastumiseks, on (piiramata kehtivate poliitikameetmete ja kehtiva õigusraamistiku kohaldamist) vaja võtta täiendavaid meetmeid, et kõrvaldada liidu turult sunniviisilise töö tulemusena valminud tooted ning panustada seeläbi veelgi enam sunniviisilise töö tõkestamisse kogu maailmas.

(14)

Liidu peamised prioriteedid, mis on sätestatud ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas aastateks 2020–2024, hõlmavad inimväärse töö ja töö inimkeskse tuleviku edendamist, millega tagatakse aluspõhimõtete ja inimõiguste austamine, sotsiaaldialoogi edendamist, asjakohaste ILO konventsioonide ja protokollide ratifitseerimist ja tulemuslikku rakendamist ning üleilmsete tarneahelate vastutustundlikku haldamist ja sotsiaalkaitsele juurdepääsu tugevdamist.

(15)

Euroopa Parlament on mõistnud oma 9. juuni 2022. aasta resolutsioonis uue kaubandusalase meetme kohta, mis käsitleb sunniviisilise töö abil valminud toodete keelustamist, (9)17. detsembri 2020. aasta resolutsioonis sunniviisilise töö ja uiguuride olukorra kohta Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas (10) ning 16. detsembri 2021. aasta resolutsioonis sunniviisilise töö kohta Linglongi tehases ja keskkonnateemaliste meeleavalduste kohta Serbias (11) kindlalt hukka sunniviisilise töö ja nõudnud sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelustamist. Sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete võimalik kättesaadavus liidu turul või eksportimine kolmandatesse riikidesse, ilma et oleks tulemuslikku mehhanismi nende toodete keelustamiseks või turult kõrvaldamiseks, on seega üldsuse jaoks moraalselt murettekitav.

(16)

Selleks et viia lõpule liidu õigus- ja poliitikaraamistik sunniviisilise töö valdkonnas, tuleks keelata sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete liidu turule laskmine ja liidu turul kättesaadavaks tegemine ning sunniviisilise töö tulemusena liidus valminud toodete või imporditud toodete eksport ja tagada, et need tooted kõrvaldatakse liidu turult.

(17)

Praegu puudub liidu õigus, mis annaks liikmesriikide ametiasutustele volituse pidada otseselt kinni või konfiskeerida tooteid lähtuvalt teadmisest, et need valmistati täielikult või osaliselt sunniviisilise töö tulemusena, või nõuda nende toodete turult kõrvaldamist.

(18)

Käesoleva määruse tulemuslikkuse tagamiseks tuleks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keeldu kohaldada toodete suhtes, mille ükskõik millises tootmise, valmistamise, korjamise või kaevandamise etapis, sh selliste toodetega seotud töö või töötlemise käigus, on kasutatud sunniviisilist tööd. Sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keeldu tuleks kohaldada mis tahes liiki kõigi toodete, sh nende komponentide suhtes olenemata sektorist, päritolust, sellest, kas need on toodetud liidus või imporditud, lastud liidu turule või tehtud liidu turul kättesaadavaks või eksporditud. Käesolevat määrust ei kohaldata veoteenuste osutamise suhtes.

(19)

Sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keeld peaks aitama kaasa sunniviisilise töö kaotamiseks tehtavatele üleilmsetele jõupingutustele. Sunniviisilise töö määratlus peaks seega olema kooskõlas ILO konventsioonis nr 29 esitatud määratlusega, mille kohaselt sunniviisiline või kohustuslik töö tähendab igasugust tööd või teenust, mida nõutakse mis tahes isikult ükskõik missuguse karistusega ähvardades ja milleks see isik ei ole ennast vabatahtlikult pakkunud, välja arvatud töö, mida tehakse, või teenus, mida osutatakse kohustusliku sõjaväeteenistuse seaduste alusel ja mis puudutab üksnes sõjalist laadi tööd; töö või teenus, mis on osa täielikult autonoomse riigi kodanike tavapärastest kodanikukohustustest; töö või teenus, mida isikult nõutakse kohtus süüdimõistmise tulemusena, tingimusel et seda tööd tehakse või teenust osutatakse avaliku sektori asutuse järelevalve ja kontrolli all ning kõnealust isikut ei palgata eraisikutele, äriühingutele või ühendustele ega anta nende käsutusse; töö, mida tehakse, või teenus, mida osutatakse hädaolukorras, st sõja, õnnetuse või õnnetuse ohu korral, nagu tulekahju, üleujutus, näljahäda, maavärin, ägedad epideemiad, loom-, putuk- või taimekahjurite sissetung, ning üldiselt kõik asjaolud, mis ohustaksid kogu või osa elanikkonna olemasolu või heaolu, ning vähemtähtis üldkasulik töö, mida kogukonna liikmed teevad nimetatud kogukonna otsestes huvides ja mida võib seetõttu pidada kogukonna liikmete tavapäraseks kodanikukohustuseks, tingimusel et kogukonna liikmetel või nende otsestel esindajatel on õigus, et nendega konsulteeritakse sellise töö vajaduse küsimuses.

(20)

ILO konventsioonis nr 29 sõnastatud ja käesolevas määruses kasutatud sunniviisilise töö määratluse põhjal on ILO sunniviisilise töö näitajates ning ILO suunistes „Raske näha ja veel raskem kindlaks teha“ esitatud kõige levinumad märgid, mis viitavad võimalikule sunniviisilise töö olemasolule ja mida tuleks käesoleva määruse rakendamisel arvesse võtta. Kõnealused näitajad ei pruugi aga olla piisavad, et teha kindlaks riigiasutuste rakendatav sunniviisiline töö, mis põhineb süsteemsel ja üldisel sunnipoliitikal, mis nõuab täiendavaid, spetsiaalselt välja töötatud näitajaid.

(21)

„Riigiasutuste rakendatava sunniviisilise töö“ määratlus tuleks viia vastavusse ILO konventsiooniga nr 105, millega sõnaselgelt keelatakse sunniviisilise või kohustusliku töö kasutamine poliitilise sunni või hariduse vahendina või karistusena poliitiliste arvamuste või selliste arvamuste väljendamise eest, mis on ideoloogiliselt vastandlikud väljakujunenud poliitilisele, sotsiaalsele võimajanduslikule süsteemile. Sellega keelatakse ka sunniviisilise töö kasutamine majandusarengu eesmärgil tööjõu mobiliseerimise ja kasutamise meetodina, töödistsipliini vahendina, karistusena streigis osalemise eest või rassilise, sotsiaalse, rahvuspõhise või usulise diskrimineerimise vahendina.

(22)

Käesoleva määruse kohaldamisala peaks hõlmama ka kaug-, sealhulgas internetimüüki. Internetis või muul moel kaugmüügi teel müügiks pakutav toode tuleks lugeda turul kättesaadavaks tehtuks, kui müügipakkumine on suunatud liidu lõppkasutajatele. Kooskõlas liidu rahvusvahelise eraõigusega tuleks analüüsida iga üksikjuhtumit eraldi, et teha kindlaks, kas pakkumine on suunatud liidu lõppkasutajatele. Müügipakkumist tuleks pidada liidu lõppkasutajale suunatuks siis, kui asjaomane ettevõtja suunab oma tegevuse mis tahes viisil liikmesriiki. Juhtumipõhiste analüüside puhul tuleks sellega seoses arvesse võtta asjakohaseid tegureid, näiteks geograafilisi piirkondi, kuhu on võimalik kaupa saata, pakkumises kasutatavaid keeli ja tellimiseks pakutavaid keeli, maksevahendeid, liikmesriigi vääringu või liikmesriigis registreeritud domeeninime kasutamist. Internetimüügi puhul ei piisa pelgalt asjaolust, et ettevõtja või internetipõhise kauplemiskoha pakkuja veebiliides on ligipääsetav liikmesriigis, kus on lõppkasutaja asu- või elukoht. Asjaolu, et internetis või muul moel kaugmüügi teel müügiks pakutavad tooted loetakse liidu turul kättesaadavaks tehtuks, kui müügipakkumine on suunatud liidu lõppkasutajatele, annab pädevatele asutustele õiguse kontrollida selliseid tooteid ja võtta nende suhtes vajalikke meetmeid vastavalt käesolevale määrusele, isegi kui neid ei ole internetis või muul moel kaugmüügi teel müügiks pakkumise ajal veel tegelikult liidu turule lastud. Sellised tooted peavad vastama asjakohasele liidu õigusele, mis kehtib hetkel, mil need tegelikult liidu turule lastakse, ning liitu tulevate toodete puhul siis, kui nende suhtes kohaldatakse vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri. Asjaolu, et internetis või muul moel kaugmüügi teel müügiks pakutav toode loetakse turul kättesaadavaks tehtuks, kui müügipakkumine on suunatud liidu lõppkasutajatele, ei tohiks piirata reegleid, mis käsitlevad liidu turule tulevaid või liidu turult väljaviidavaid tooteid.

(23)

Toodete müügiks kasutatakse üha enam vahendusteenuseid, eelkõige internetipõhiseid kauplemiskohti. Sellega seoses tuleks igasugust teavet, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keeluga vastuolus olevate toodete müügiga, käsitada ebaseadusliku sisuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 (12) artikli 3 punkti h tähenduses ning selle suhtes tuleks kohaldada kõnealuses määruses sätestatud kohustusi ja meetmeid.

(24)

Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused peaksid tegema kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumised. Liikmesriigid peaksid pädevate asutuste määramisel tagama, et neil asutustel on piisavalt rahalisi ja inimressursse ning nende töötajatel on vajalik pädevus ja vajalikud teadmised, eelkõige inimõiguste, töötaja õiguste, soolise võrdõiguslikkuse, tarneahela haldamise ja hoolsuskohustuse protsesside valdkonnas. Pädevad asutused peaksid tihedalt kooskõlastama oma tegevust riiklike tööinspektsioonide, kohtu- ja õiguskaitseasutustega, sh asutustega, mis vastutavad inimkaubanduse tõkestamise eest, et mitte ohustada nende asutuste uurimisi.

(25)

Selleks et tagada käesolevast määrusest tulenevate ülesannete tõhus täitmine, eriti seoses uurimiste läbiviimisega, peaks komisjonil olema võimalik taotleda abi muudelt asjakohaste volitustega liidu organitelt või asutustelt. Kõnealuste ülesannete hulka võivad kuuluda esitatud teabe töötlemine, uurimiste jaotamise toetamine, esialgsete uurimiste ja uurimiste läbiviimine, koostöö hõlbustamine liikmesriikide ametiasutustega ja nende vahel, rahvusvahelise koostöö hõlbustamine, toetusvahendite väljatöötamise toetamine ja asjakohasel juhul tollipoolse rakendamise toetamine ning komisjoni toetamine sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelustamise otsuste ettevalmistamisel. See ei piira komisjoni ülesannet võtta juhtiva pädeva asutusena vastu otsuseid, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete turule laskmine. Komisjon peaks kasutama oma volitusi juhtiva pädeva asutusena erapooletult, läbipaistvalt ja järgides nõuetekohaselt ametisaladuse hoidmise kohustust ning tal peaksid olema vajalikud eksperditeadmised. Komisjonil peaksid olema vahendid, et rahastada personali ja seotud kulusid, mis on vajalikud talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks ja vajalike eksperditeadmiste loomiseks.

(26)

Pädevad asutused ja komisjon peaksid käesoleva määruse rakendamisel juhinduma proportsionaalsuse põhimõttest. Pädevad asutused ja komisjon peaksid eelkõige tagama, et kõik esialgse uurimise etapis ja uurimise käigus võetud ja otsuses sätestatud meetmed ning toimingud on soovitud eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud ega tekita ettevõtjatele ülemäärast koormust.

(27)

Selleks et tagada komisjoni, käesoleva määruse alusel määratud pädevate asutuste ning muu asjakohase liidu ja riigisisese õiguse alusel määratud asutuste koostöö ning nende tegevuse ja otsuste järjepidevus, peaksid komisjon ja käesoleva määruse alusel määratud pädevad asutused küsima vajaduse korral muudelt asjaomastelt asutustelt teavet selle kohta, kas hinnatava ettevõtja suhtes kohaldatakse sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustust ja kas ta täidab seda kooskõlas kohaldatavate liidu või riigisisese õigusega, milles on sätestatud sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse ja läbipaistvuse nõuded. Ettevõtjatelt teabe küsimisel peaksid pädevad asutused võimaluse korral järgima komisjoni andmete ühekordse küsimise põhimõtet, suurendades koostööd ja dialoogi asutuste vahel, mis tegelevad tootealaste õigusaktide järelevalvega. Samal eesmärgil ja asjakohasel juhul peaksid käesoleva määruse alusel määratud pädevad asutused teavitama teisi asjaomaseid asutusi, näiteks turujärelevalveasutusi, oma tegevusest ja otsustest.

(28)

Liidu turule tulevate või sealt väljaviidavate sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu ühetaolist täitmist saab tagada üksnes süstemaatilise teabevahetuse ja koostööga pädevate asutuste, tollide ja komisjoni vahel. Komisjon peaks sellist teabevahetust ja koostööd toetama.

(29)

Pädevad asutused peaksid kasutama kooskõlas käesoleva määruse alusel komisjoni poolt vastu võetava rakendusaktiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1020 (13) artiklis 34 osutatud turujärelevalve info- ja teavitussüsteemi (ICSMS), et koguda, töödelda ja säilitada struktureeritud kujul teavet uurimiste, otsustusprotsessi ja sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu täitmisega seotud küsimuste kohta. Komisjonil, pädevatel asutustel ja tollidel peaks olema kõnealusele süsteemile juurdepääs, et täita käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid. Samuti on pädevatel asutustel võimalik kasutada muid olemasolevaid sidesüsteeme, et suhelda oma liikmesriigi teiste asutustega, kui see ei mõjuta kohustust kasutada ICSMSi käesoleva määruse rakendamiseks.

(30)

Selleks et optimeerida liidu turule tulevate ja sealt väljaviidavate toodete kontrolliprotsessi ja vähendada sellest tulenevat koormust, on vaja lubada automaatset andmeedastust ICSMSi ja tollisüsteemide vahel. Lähtuvalt otstarbest tuleks eristada kolme liiki andmeedastust. Esiteks tuleks otsused, millega tehakse kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumine, edastada ICSMSist komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (14) artiklis 36 osutatud elektroonilisse tolli riskijuhtimise süsteemi, piiramata tolli riskijuhtimise keskkonna edasisi muutusi, et toll saaks teha kindlaks tooted, mis võivad sellisele otsusele vastata. Esimesteks andmeedastusteks tuleks kasutada tollikeskkonna kättesaadavaid liideseid. Teiseks, kui toll teeb kõnealuse toote kindlaks, siis on vaja juhtumit hallata, et muu hulgas edastada peatamise teade, pädevate asutuste järeldus ja tolli võetud meetmete tulemus. ICSMSi ning riiklike tollisüsteemide teise etapi andmeedastusteks tuleks kasutada Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtset teeninduskeskkonda. Kolmandaks sisaldavad tollisüsteemid teavet liidu turule tulevate ja sealt väljaviidavate toodete kohta, mis oleks pädevatele asutustele nende ülesannete täitmiseks kasulik, aga millele neil puudub juurdepääs. Asjakohane teave tuleks seega tollisüsteemist välja võtta ning edastada ICSMSi. Need kolm omavahelist ühendust peaksid olema suurel määral automatiseeritud ja kergesti kasutatavad, et piirata tollidele tekkivat lisakoormust. Komisjonile tuleks anda volitus võtta koostöös tollide ja pädevate asutustega vastu rakendusaktid, mis on vajalikud, et määrata kindlaks menetlusnormid, praktiline kord ja andmeelemendid, mis edastatakse ICSMSi ning tollisüsteemide vahel, ning muud täiendavad nõuded.

(31)

Komisjon peaks looma hinnangulise ja mitteammendava andmebaasi sunniviisilise töö riski kohta, et toetada pädevate asutuste tööd sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu võimalike rikkumiste hindamisel ja aidata ettevõtjatel tuvastada võimalikku sunniviisilise töö riski oma tarneahelates. Komisjonil peaks olema võimalik kasutada andmebaasi arendamiseks väliseksperte. Andmebaasis tuleks kindlaks teha sunniviisilise töö risk teatavates geograafilistes piirkondades või seoses teatavate toodete või tooterühmadega, pöörates erilist tähelepanu laialt levinud ja tõsisele sunniviisilise töö riskile, tuginedes usaldusväärsele ja kontrollitavale teabele, mis on saadud rahvusvahelistelt institutsioonidelt, nagu ILO ja ÜRO, ning teadus- või akadeemilistelt asutustelt. Andmebaas tuleks teha üldsusele kättesaadavaks ühtse sunniviisilist tööd käsitleva portaali kaudu. Kui on usaldusväärseid ja kontrollitavaid tõendeid selle kohta, et teatavate geograafiliste piirkondade teatavates majandussektorites toodetud toodete puhul on suur risk, et need on valminud riigiasutuste rakendatava sunniviisilise töö tulemusena, tuleks kõnealuste piirkondade vastavad sektorid kanda käesoleva määruse kohaselt loodud andmebaasi.

(32)

Mikro-, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (edaspidi „VKEd“) võivad olla piiratud ressursid ja võime tagada, et toodete puhul, mida nad liidu turule lasevad või liidu turul kättesaadavaks teevad, ei ole kasutatud sunniviisilist tööd. Komisjon peaks seega avaldama sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse suunised, milles tuleks võtta arvesse ettevõtjate suurust ja majandusressursse. Lisaks sellele peaks komisjon avaldama suunised sunniviisilise töö riskinäitajate kohta, sealhulgas selle kohta, kuidas neid kindlaks teha, ning need peaksid põhinema sõltumatul ja kontrollitaval teabel, sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti ILO aruannetel.

(33)

Komisjon peaks vältima VKEde tarbetut halduskoormust. Lisaks peaks komisjon töötama välja kaasnevad meetmed, et toetada ettevõtjate ja nende samas tarneahelas tegutsevate äripartnerite, eriti VKEde jõupingutusi. Käesoleva määruse kohaldamisel peaksid liikmesriigid määrama VKEde kontaktpunktid, mis võivad olla olemasolevad äritegevuse ja inimõiguste kasutajatoed või hoolsuskohustuse kontaktpunktid. VKEdel peaks olema võimalik võtta ühendust asukohaliikmesriigi pädeva asutusega, kasutades ühtses sunniviisilist tööd käsitlevas portaalis esitatud teavet. Eelkõige peaks neil olema võimalik suhelda pädeva asutusega, et teda uurimise käigus toetada. VKEdele tuleks selgel ja arusaadaval viisil teha internetis kättesaadavaks ka piisavad toetusvahendid.

(34)

Komisjon peaks avaldama suunised selle kohta, kuidas pidada dialoogi pädevate asutustega, et aidata ettevõtjatel, eriti VKEdel, ja muudel sidusrühmadel järgida sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keeldu. Lisaks peaks komisjon avaldama suunised, et abistada kõiki isikuid või ühendusi teabe esitamisel.

(35)

Võttes arvesse sunniviisilise töö küsimusi reguleeriva liidu õiguse mitmekesisust, peaks komisjon andma ettevõtjatele, eriti VKEdele, suuniseid selle kohta, kuidas kohaldada liidu õigusest tulenevaid eri kohustusi.

(36)

Komisjon peaks andma suuniseid, et ettevõtjatel ja pädevatel asutustel oleks käesolevat määrust lihtsam rakendada. Suunised ettevõtjatele peaksid hõlmama sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse suuniseid, sealhulgas eri liiki tarnijate ja tegevusvaldkondade jaoks, sunniviisilise töö kaotamise ja heastamise parimate tavade ning vastutustundliku äritegevuse lõpetamise kohta. Heastamise all mõistetakse mõjutatud isiku või isikute või kogukondade olukorra taastamist samaväärsena või võimalikult lähedasena sellele, milles nad oleksid, kui sunniviisilist tööd ei oleks esinenud, ning mis on proportsionaalne sellega, mil määral on äriühing seotud sunniviisilise tööga, sealhulgas rahaline või mitterahaline hüvitis, mida äriühing annab isikule või isikutele, keda sunniviisiline töö mõjutab, ning kohaldataval juhul avaliku sektori asutustele vajalike parandusmeetmete tõttu tekkinud kulude hüvitamine. Suunised pädevatele asutustele peaksid keskenduma teabele, mis on asjakohane käesoleva määruse praktiliseks rakendamiseks. Sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse suunised peaksid põhinema hoolsuskohustuse suunistel ELi ettevõtjatele, mille komisjon ja Euroopa välisteenistus avaldasid 2021. aasta juulis, et aidata ettevõtjail vähendada sunniviisilise töö riski oma tegevuses ja tarneahelates. Suunised peaksid olema kooskõlas selles valdkonnas avaldatud muude komisjoni suunistega ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide suunistega. Suunised tuleks välja töötada asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides ning need peaksid tuginema asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste kogemustele ja parimatele tavadele. Riskinäitajate kindlaksmääramisel tuleks võtta arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige ILO aruandeid ning muid sõltumatuid ja kontrollitavaid teabeallikaid.

(37)

Kuna sunniviisiline töö on üleilmne probleem ja võttes arvesse üleilmsete tarneahelate omavahelist seotust, on vaja edendada sunniviisilise töö vastast rahvusvahelist koostööd, mis parandaks samuti käesoleva määruse rakendamise tõhusust. Komisjon peaks asjakohasel juhul tegema koostööd ja vahetama teavet kolmandate riikide asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega, et käesolevat määrust tulemuslikumalt rakendada. Tuleks teha struktureeritud rahvusvahelist koostööd kolmandate riikide ametiasutustega, sealhulgas riikidega, kus kehtivad sarnased õigusaktid, kõnealuste riikidega olemasolevate dialoogistruktuuride või vajaduse korral sihtotstarbeliselt loodud sihtotstarbeliste dialoogistruktuuride kaudu. See koostöö võiks hõlmata teabevahetust sunniviisilise töö riskide, näiteks andmebaasis tuvastatud riskide, ja toodete keelustamise otsuste kohta, kuid see ei tohiks hõlmata teavet käimasolevate uurimiste kohta. Liidu delegatsioonid saavad aidata levitada teavet käesoleva määruse kohta ja hõlbustada asjaomastel sidusrühmadel sunniviisilise töö riske käsitleva teabe esitamist. Rahvusvaheline koostöö võib hõlmata ka koostööalgatuste ja kaasnevate meetmete väljatöötamist, et toetada asjaomaseid sidusrühmi nende jõupingutustes kõrvaldada sunniviisiline töö ülemaailmsetest tarneahelatest, ning soodsa keskkonna loomist kolmandates riikides inimõiguste edendamiseks ja kaitsmiseks.

(38)

Igal füüsilisel või juriidilisel isikul või juriidilise isiku staatuseta ühendusel tuleks lubada esitada pädevatele asutustele teavet, kui tema hinnangul lastakse liidu turule ja tehakse liidu turul kättesaadavaks sunniviisilise töö tulemusena valminud tooteid, ning saada teavet oma esitatud teabe hindamise tulemuse kohta. Väidetavaid rikkumisi käsitlev teave tuleks esitada komisjoni loodud ühtse teabe esitamise punkti kaudu ja teha kättesaadavaks ühtses sunniviisilist tööd käsitlevas portaalis. Selleks et tagada teabe esitamise lihtsus ja esitatud teabe standardsus, peaks komisjon andma välja suunised ühtse teabe esitamise punkti kasutamise kohta ning tal peaks olema võimalik võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks teabe esitamise menetlusnormid, mallid ja üksikasjad. Teave, mis on ilmselgelt puudulik või põhjendamatu või mis on esitatud pahauskselt, tuleks kõrvale jätta. Tuleks kehtestada piisavad kaitsemeetmed, et tagada teabe esitamise või esitatud teabega seotud isikute ohutus, sealhulgas kaitse kättemaksu eest.

(39)

Rikkumisest teatajad saavad juhtida pädevate asutuste tähelepanu uuele teabele, et aidata neil kindlaks teha käesoleva määruse rikkumisi ja võimaldada neil võtta meetmeid. Selleks et tagada asjakohane kord, mis võimaldab rikkumisest teatajatel teatada pädevatele asutustele käesoleva määruse tegelikust või võimalikust rikkumisest ning kaitsta rikkumisest teatajaid survemeetmete eest, tuleks käesolevas määruses sätestada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 (15) kohaldatakse käesoleva määruse rikkumistest teatamise ja sellistest rikkumistest teavitavate isikute kaitse suhtes, kui need kuuluvad kõnealuse direktiivi isikulisse kohaldamisalasse.

(40)

Et suurendada õiguskindlust, peaks direktiivi (EL) 2019/1937 kohaldatavus vastavalt käesolevale määrusele rikkumisest teatamise ja sellistest rikkumistest teavitavate isikute kaitse suhtes kajastuma kõnealuses direktiivis. Seetõttu tuleks direktiivi (EL) 2019/1937 lisa vastavalt muuta. Liikmesriigid peavad tagama, et alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast kajastuks kõnealune muudatus ülevõtmismeetmetes, mis võetakse vastu kooskõlas kõnealuse direktiiviga. Riigisiseste ülevõtmismeetmete vastuvõtmine ei ole siiski tingimus, millest sõltuks kõnealuse direktiivi kohaldamine käesoleva määruse rikkumisest teatamise ja rikkumisest teavitavate isikute kaitse suhtes.

(41)

Selleks et tagada lihtne juurdepääs käesolevat määrust käsitlevale asjakohasele teabele, peaks komisjon looma liidu tasandil ühtse veebiportaali, mis on üldsusele kättesaadav kõigis liidu institutsioonide ametlikes keeltes.

(42)

Sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu võimalike rikkumiste kindlakstegemisel peaksid komisjon või pädevad asutused kasutama riskipõhist lähenemisviisi ja hindama kogu neile kättesaadavat teavet. Selleks et rakendada oma uurimiste prioriseerimisel riskipõhist lähenemisviisi, peaksid komisjon ja pädevad asutused võtma arvesse toote osa osakaalu lõpptootes, mille puhul kahtlustatakse sunniviisilise töö kasutamist, asjaomaste toodete kogust ja mahtu, kahtlustatava sunniviisilise töö ulatust ja tõsidust ning seda, kas tegemist võib olla riigiasutuste rakendatava sunniviisilise tööga. Komisjon ja pädevad asutused peaksid võtma arvesse ka ettevõtjate suurust ja majandusressursse ning tarneahela keerukust ning keskenduma võimaluste piires ettevõtjatele ja vajaduse korral toote tarnijatele, kes on sunniviisilise töö riskile lähemal ja kellel on suurim mõju sunniviisilise töö kasutamise tõkestamisele, leevendamisele ja kaotamisele.

(43)

Enne uurimise algatamist peaks juhtival pädeval asutusel olema võimalik küsida teavet hinnatavatelt ettevõtjatelt ja muudelt asjaomastelt sidusrühmadelt, sealhulgas isikutelt või ühendustelt, kes esitasid pädevatele asutustele asjakohase teabe. Juhtival pädeval asutusel peaks olema võimalik otsustada mitte küsida ettevõtjatelt lisateavet, kui tema hinnangul võivad need ettevõtjad seetõttu püüda sunniviisilist tööd varjata ja seega uurimise ohtu seada. Juhtiv pädev asutus peaks algatama uurimise juhul, kui ta teeb kogu kättesaadavat teavet hinnates või juhul, kui teavet ja tõendeid ei olnud võimalik koguda, muude kättesaadavate asjaolude alusel uurimise esialgses etapis kindlaks, et on põhjust kahtlustada sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumist.

(44)

Sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu tulemuslikkuse suurendamiseks peaksid pädevad asutused andma ettevõtjatele mõistlikus koguses aega sunniviisilise töö riski kindlakstegemiseks, leevendamiseks, tõkestamiseks ja kõrvaldamiseks, võttes muu hulgas arvesse menetluse keerukust ja osalevate sidusrühmade arvu.

(45)

Enne uurimise alustamist peaks juhtiv pädev asutus küsima hinnatavatelt ettevõtjatelt teavet meetmete kohta, mille nad on hinnatava toote puhul oma tegevuse käigus ja tarneahelates võtnud sunniviisilise töö riski leevendamiseks, vältimiseks või kõrvaldamiseks või sunniviisilise tööga tekitatud kahju heastamiseks. Sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustuse täitmine peaks aitama ettevõtjatel vähendada riski, et nende tegevuse ja tarneahelate raames kasutatakse sunniviisilist tööd. Hoolsuskohustuse nõuetekohane täitmine kooskõlas asjakohase liidu õiguse ja rahvusvaheliste standarditega võib aidata sunniviisilist tööd tarneahelas kindlaks teha ja kõrvaldada. Sellest tuleneb, et kui juhtiva pädeva asutuse hinnangul ei ole sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumise põhjendatud kahtlust või põhjendatud kahtluse aluseks olnud põhjused on kõrvaldatud, näiteks (aga mitte ainult) tulenevalt sunniviisilise tööga seotud kohaldatavatest õigusaktidest, suunistest, soovitustest või muust sunniviisilise tööga seotud hoolsuskohustusest, mida kohaldatakse viisil, mis leevendab või tõkestab sunniviisilise töö riski või kõrvaldab selle, siis ei tuleks uurimist algatada.

(46)

Uurimise ajal teavet küsides peaks juhtiv pädev asutus võimaluste piires ja uurimise tulemuslikuks läbiviimiseks omistama suuremat tähtsust uurimisalustele ettevõtjatele, kes osalevad tarneahela etapis, mis on võimalikult lähedal sunniviisilise töö tõenäolise riskiga etapile, ning võtma arvesse ettevõtjate suurust ja majandusressursse, asjaomaste toodete kogust ning kahtlustatava sunniviisilise töö kasutamise ulatust.

(47)

Juhtivate pädevate asutuste ülesanne peaks olema teha kindlaks, et turule lastud või turul kättesaadavaks tehtud või eksporditud toote tootmise, valmistamise, korjamise või kaevandamise etapis, sh tootega seotud töö või töötlemise käigus, on kasutatud sunniviisilist tööd, lähtudes uurimise käigus, sh selle esialgses etapis kogutud kogu teabest ja kõigist tõenditest. Ettevõtjatele nõuetekohase menetluse õiguse tagamiseks peaks neil olema võimalus esitada uurimise vältel t pädevale asutusele enda kaitseks teavet. Kui juhtiva pädeva asutuse teabenõudele vastates keeldub ettevõtja või avaliku sektori asutus ilma mõjuva põhjuseta nõutud teavet esitamast või jätab selle esitamata, esitab puudulikku või ebaõiget teavet eesmärgiga uurimist tõkestada, esitab eksitavat teavet või takistab uurimist muul viisil, sealhulgas juhul, kui on tuvastatud riigiasutuste rakendatava sunniviisilise töö risk, peaks juhtiv pädev asutus saama teha kindlaks, et sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keeldu on rikutud, tuginedes muule asjakohasele ja kontrollitavale teabele, mis on kogutud uurimise esialgses etapis ja uurimise käigus. Juhtiv pädev asutus peaks kõnealuseid tegureid arvesse võtma ka selle alusel tehtud otsuse läbivaatamisel.

(48)

Kui juhtiv pädev asutus teeb kindlaks, et ettevõtjad on keeldu rikkunud, peaks ta viivitamata keelama sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete liidu turule laskmise, liidu turul kättesaadavaks tegemise ja ekspordi liidust ning nõudma, et uuritud ettevõtjad kõrvaldaksid asjaomased tooted liidu turult, kui need on juba seal kättesaadavaks tehtud, ja annetaksid kergriknevad tooted heategevuslikul või avaliku huvi eesmärgil. Kui tooted ei ole kergriknevad, peaksid ettevõtjad need ringlusse võtma, ja kui see ei ole võimalik, peaksid nad laskma tooted hävitada, muuta kasutuskõlbmatuks või kõrvaldada need muul viisil kooskõlas liidu õigusele (sh jäätmekäitlust käsitlev liidu õigus) vastava riigisisese õigusega. Siiski tuleks erilist tähelepanu pöörata liidu jaoks strateegilise või kriitilise tähtsusega tarneahelate häirete vältimisele ning sellega seoses toodetele, mille kõrvaldamine muudaks siseturu ja kõnealuste tarneahelate nõuetekohast toimimist. Nendel juhtudel peaks juhtiv pädev asutus erandina kohustusest nõuda asjaomase toote kõrvaldamist saama asjakohasel juhul nõuda, et asjaomast toodet peetaks kindlaksmääratud aja jooksul ettevõtjate kulul kinni. Toote strateegilise või kriitilise tähtsuse hindamisel liidu jaoks peaks juhtiv pädev asutus eelkõige võtma arvesse sektorite loetelu, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1735 (16) ja komisjoni soovituses (EL) 2023/2113, (17) samuti tooteid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses(EL) 2024/1252 (18). Kui juhtiv pädev asutus hindab, kas erand kõrvaldamiskorralduse andmise kohustusest on asjakohane, peaks ta võtma arvesse tõenäosust, et asjaomased ettevõtjad täidavad sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumist kindlaks tegeva otsuse läbivaatamise tingimusi juhtiva pädeva asutuse määratud ajavahemiku jooksul. Juhtiva pädeva asutuse määratud ajavahemik võimaldaks asjaomastel ettevõtjatel tõendada, et nad on kõrvaldanud asjaomase toote puhul sunniviisilise töö kasutamise, kaotades selle oma tarneahelas. Tarneahela muutmist erinevatele tarnijatele tuginemise mõttes ei saa pidada vahendiks, mille abil kõrvaldada sunniviisilise töö kasutamine toote puhul, mida kõnealune otsus käsitleb, kuna see tooks kaasa erineva toote. Kui asjaomased ettevõtjad esitavad tõendid, mis tõendavad asjaomase toote puhul sunniviisilise töö kõrvaldamist, peaks juhtiv pädev asutus vaatama läbi oma otsuse, millega keelatakse kõnealuste toodete liidu turule laskmine ja liidu turul kättesaadavaks tegemine, mille tulemusel otsus tunnistatakse kehtetuks ja seega lõpetatakse asjaomaste toodete kinnipidamine. Kui asjaomased ettevõtjad neid tõendeid ei esita, peaksid nad järgima korraldust asjaomased tooted kõrvaldada pärast ajavahemiku möödumist, mis on sätestatud otsuses, millega keelatakse selliste toodete liidu turule laskmine ja liidu turul kättesaadavaks tegemine ning mis sisaldab korraldust toodete kinnipidamiseks kindlaksmääratud aja jooksul.

(49)

Otsuses, millega tehakse kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumine, peaks juhtiv pädev asutus märkima uurimise tulemused ja teabe, millel tulemused põhinevad, määrama mõistliku tähtaja, mille jooksul ettevõtjad peaksid kõnealust otsust täitma, ning esitama teabe, mis võimaldab teha kindlaks toote, mille suhtes otsust kohaldatakse. Komisjonile tuleks anda volitus võtta vastu rakendusakte, mis on vajalikud, et määrata kindlaks kõnealustes otsustes sisalduva teabe üksikasjad. Juhtiva pädeva asutuse otsused tuleks teha üldsusele kättesaadavaks.

(50)

Kui juhtiv pädev asutus määrab kindlaks mõistliku tähtaja sellise otsuse täitmiseks, millega tehakse kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumine, siis peaks ta võtma arvesse asjaomaste ettevõtjate suurust ja majandusressursse.

(51)

Tulemuslikuks nõuete täitmise tagamiseks peaksid ühe liikmesriigi juhtiva pädeva asutuse tehtud otsuseid tunnustama ja nende täitmise tagama teiste liikmesriikide pädevad asutused, kui need käsitlevad sama identifitseerimisteabega ja sama tarneahela tooteid, mille puhul on tehtud kindlaks sunniviisilise töö kasutamine.

(52)

Ettevõtjatel peaks olema võimalik taotleda käesoleva määruse kohaste juhtivate pädevate asutuste otsuste läbivaatamist, kui nad on esitanud uut olulist teavet, mis tõendab, et liidu turule lastavad või liidu turul kättesaadavaks tehtavad või liidu turult eksporditavad tooted vastavad sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelule. Juhtiv pädev asutus peaks oma otsuse kehtetuks tunnistama, kui ettevõtjad tõendavad, et nad on kõnealuse otsuse täitnud ja kõrvaldanud asjaomaste toodete puhul sunniviisilise töö kasutamise oma tegevusest või tarneahelatest. Käesoleva määruse kohaste juhtivate pädevate asutuste otsuste suhtes tuleks kohaldada kohtulikku kontrolli kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega.

(53)

Kui ettevõtjad ei täida juhtiva pädeva asutuse otsust kindlaks määratud tähtaja jooksul, siis peaksid pädevad asutused tagama, et keelatakse asjaomaste toodete liidu turule laskmine, liidu turul kättesaadavaks tegemine ja liidu turult eksportimine, et need kõrvaldatakse liidu turult ning et asjaomaste ettevõtjate valdusesse jäänud kergriknevad tooted annetatakse heategevuslikul või avaliku huvi eesmärgil. Pädevad asutused peaksid tagama, et kui tooted ei ole kergriknevad, võetakse need ringlusse, ja kui see ei ole võimalik, peaksid nad laskma tooted hävitada, muuta kasutuskõlbmatuks või kõrvaldada muul viisil kooskõlas liidu õigusele (sh jäätmekäitlust ja kestlike toodete ökodisaini käsitlevale liidu õigusele) vastava riigisisese õigusega ettevõtjate kulul. Võimaluse korral peaksid pädevad asutused tagama, et valitud kõrvaldamis- või hävitamismeetodil on kõigi olemasolevate võimaluste seas väikseim võimalik keskkonnamõju. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid vastutama otsuste, sealhulgas komisjoni vastu võetud otsuste täitmise eest oma territooriumil. Pärast seda, kui otsused on ICSMSi kaudu edastatud, peaksid kõik pädevad asutused, keda kõnealune otsus puudutab, võtma käesolevas määruses sätestatud asjakohaseid meetmeid otsuse täitmise tagamiseks.

(54)

Sunniviisilise töö abil valminud toodete turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ja eksportimise keelu täitmise tagamisel tuleks arvesse võtta mõju loomade heaolule, et vältida asjaomastele loomadele välditava valu, stressi ja kannatuste tekitamist. Lisaks ei tohiks käesolev määrus piirata loomade heaolu käsitleva liidu õiguse, näiteks nõukogu määruste (EÜ) nr 1/2005 (19) ja (EÜ) nr 1099/2009 (20) kohaldamist.

(55)

Juhtivate pädevate asutuste otsustest, millega tehakse kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumine, tuleks teatada tollile, kes peaks proovima teha kindlaks asjaomase toote nende toodete hulgast, mis on deklareeritud vabasse ringlusse lubamiseks või ekspordiks. Liikmesriikide pädevad asutused peaksid vastutama sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu üldise täitmise tagamise eest liidu turul ning liidu turule tulevate ja sealt väljaviidavate toodete puhul. Kuna sunniviisiline töö on osa tootmisprotsessist ja ei jäta tootele jälge ning määrus (EL) 2019/1020 hõlmab üksnes valmistatud tooteid ja selle kohaldamisala piirdub vabasse ringlusse lubamisega, ei saaks toll sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu kohaldamiseks ja täitmise tagamiseks määruse (EL) 2019/1020 alusel iseseisvalt tegutseda. Iga liikmesriigi konkreetne kontrollimiskord ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (21) ja selle tolli kontrolli- ja järelevalvevolitusi käsitlevate üldsätete kohaldamist.

(56)

Teave, mida ettevõtjad praegu tollile esitavad või kättesaadavaks teevad, sisaldab üksnes üldist teavet toodete kohta, aga sellest on puudu teave valmistaja või tootja ja toote tarnijate kohta ning konkreetne teave toodete kohta. Selleks et toll saaks teha kindlaks liidu turule tulevad või sealt väljaviidavad tooted, mis võivad käesolevat määrust rikkuda ja mis tuleks seega liidu välispiiril kinni pidada, peaksid ettevõtjad esitama tollile teabe, mis võimaldab teha kindlaks toote vastavuse juhtiva pädeva asutuse otsusele. See peaks hõlmama teavet valmistaja või tootja ja toote tarnija kohta ning muud teavet toote enda kohta. Selleks tuleks anda komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks tooted, mille kohta see teave tuleks esitada, kasutades muu hulgas käesoleva määruse alusel loodud andmebaasi ning juhtivate pädevate asutuste esitatud teavet ja tehtud otsuseid, mis on kantud ICSMSi. Komisjonile tuleks anda ka õigus võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks ettevõtjate poolt tollile esitatava või kättesaadavaks tehtava teabe üksikasjad. Selline teave peaks hõlmama toote kirjeldust, nime või kaubamärki, toote tuvastamise erinõudeid liidu õiguse alusel (nt liik, viide, mudel, partii või seerianumber, mis on märgitud tootele või toote pakendile või tootega kaasasolevasse dokumenti, või digitaalse tootepassi ainulaadne tunnus) ning andmeid valmistaja või tootja ja toote tarnijate kohta, sh nende igaühe nimi, kaubanimi või registreeritud kaubamärk, kontaktandmed, kordumatu tunnuskood nende asutamise riigis ning võimaluse korral ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteemi number. Liidu tolliseadustiku läbivaatamisel kaalutakse, kas lisada tollialastesse õigusaktidesse teave, mille ettevõtjad peavad tollile käesoleva määruse nõuete täitmise tagamiseks ning laiemalt tarneahela läbipaistvuse suurendamiseks esitama või kättesaadavaks tegema. Komisjon peaks andma ettevõtjatele, eriti VKEdele, nõutava teabe kogumiseks juhiseid ja tuge.

(57)

Kui toll teeb kindlaks, et toode võib olla hõlmatud juhtiva pädeva asutuse avaldatud otsusega, millega on tehtud kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumine, siis peaks ta peatama kõnealuse toote vabasse ringlusse lubamise ja teatama sellest viivitamata pädevatele asutustele. Pädevad asutused peaksid tegema mõistliku tähtaja jooksul otsuse juhtumis, millest toll on neile teatanud, kas kinnitades, et asjaomane toode on otsusega hõlmatud, või lükates selle ümber. Kui see on vajalik ja igakülgselt põhjendatud, peaks pädevatel asutustel olema õigus nõuda, et asjaomase toote vabasse ringlusse lubamise peatamine jääks kehtima, võttes arvesse võimalikku kahju ettevõtjale. Kui pädevad asutused ei ole kindlaks määratud tähtaja jooksul otsust teinud, siis peaks toll tooted vabasse ringlusse lubama, kui kõik muud kohaldatavad nõuded ja formaalsused on täidetud. Toote vabasse ringlusse lubamist või eksporti ei tohiks üldjuhul pidada tõendiks selle kohta, et toode vastab liidu õigusele, sest ringlusse lubamine ei hõlma tingimata täielikku nõuetele vastavuse hindamist.

(58)

Kui pädevad asutused järeldavad, et toode vastab otsusele, millega tehakse kindlaks sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu rikkumine, siis peaksid nad tolli sellest viivitamata teavitama ja toll peaks toote vabasse ringlusse lubamise või ekspordi keelama. Pädeva asutuse taotluse korral peaks tollil olema võimalik kõnealuse pädeva asutuse nimel ja vastutusel teise võimalusena kõnealune toode konfiskeerida ning anda see pädeva asutuse valdusse ja käsutusse. Sellistel juhtudel peaks asjaomane pädev asutus võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada asjaomase toote nõuetekohane kõrvaldamine. See võib hõlmata toote annetamist heategevuslikul või avaliku huvi eesmärgil, selle ringlussevõttu või muul viisil kõrvaldamist kooskõlas liidu õigusele vastava riigisisese õigusega asjaomase ettevõtja kulul.

(59)

Juhtiv pädev asutus peaks võtma nõuetekohaselt arvesse riski, et ettevõtjad, kes on seotud andmebaasis olevate toodete või piirkondadega või kelle toode on liidu turult kõrvaldatud, lõpetavad äritegevuse, samuti selle tagajärgi mõjutatud töötajatele. Seetõttu peaks juhtiv pädev asutus asjakohasel juhul toetama ettevõtjaid sunniviisilise töö kaotamiseks sobivate ja tõhusate meetmete vastuvõtmisel ning rakendamisel. Vastutustundlik äritegevuse lõpetamine hõlmab kollektiivlepingute järgimist ja eskalatsiooni meetmete sõnastamist.

(60)

Tingimused, mida kohaldatakse toodete suhtes nende vabasse ringlusse lubamise või ekspordi peatamise, sh vabasse ringlusse lubamisest keeldumise puhul nende ladustamise, hävitamise ja kõrvaldamise ajal, peaks kindlaks määrama toll, kohaldataval juhul kooskõlas määrusega (EL) nr 952/2013. Kui liidu turule tulevaid tooteid on vaja täiendavalt töödelda, siis kohaldatakse nende suhtes sobilikku tolliprotseduuri, mis võimaldab kõnealust töötlemist kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artiklitega 220, 254, 256, 257 ja 258.

(61)

Kui sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu jõustamise otstarbel on vaja töödelda isikuandmeid vastavalt käesolevale määrusele, tuleks seda teha kooskõlas isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega. Isikuandmete töötlemisel sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu otstarbel tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/679 (22) ja (EL) 2018/1725 (23).

(62)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses menetlusnormide ja korra üksikasjadega ICSMSi kasutamiseks; sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete liidu turule laskmise, liidu turul kättesaadavaks tegemise või liidu turult eksportimise keelu väidetava rikkumise kohta teabe esitamise menetlusnormide, mallide ja üksikasjadega; komisjoni vastu võetud otsustega, millega tehakse kindlaks, et sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete liidu turule laskmise, liidu turul kättesaadavaks tegemise või liidu turult eksportimise keeldu on rikutud; kõnealuste otsuste kehtetuks tunnistamistega; kõnealuste otsuste ja juhtivate pädevate asutuste poolt vastu võetud samaväärsete otsuste sisu üksikasjadega; ning korra ja üksikasjadega, mille alusel esitatakse või tehakse tollile kättesaadavaks teatav teave teatavate toodete või tooterühmade kohta. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (24).

(63)

Igakülgselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud selliste otsuste kehtetuks tunnistamisega, millega tehakse kindlaks, et sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete liidu turule laskmise, liidu turul kättesaadavaks tegemise või liidu turult eksportimise keeldu on rikutud, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(64)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada või muuta käesoleva määruse teatavaid vähemolulisi osi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (25) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(65)

Selleks et toll saaks tulemuslikult tegutseda, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada lisateavet, millega tehakse asjaomane toode kindlaks ja mille ettevõtjad peaksid tollile kättesaadavaks tegema või esitama liidu turule tulevate või liidu turult väljaviidavate toodete puhul. Kõnealune teave peaks olema asjaomast toodet identifitseeriv teave, teave valmistaja või tootja kohta ning teave toote tarnijate kohta. Tollile tuleb anda võimalus hankida kiiresti teavet juhtivate pädevate asutuste otsustes kindlaks määratud konkreetsete toodete kohta, et nad saaksid tulemuslikult ja kiiresti meetmeid võtta. Neil juhtudel tuleks võtta delegeeritud õigusaktid vastu kiirmenetlust kasutades.

(66)

Liikmesriigid peaksid andma oma pädevatele asutustele õiguse määrata ja rakendada mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, kui ettevõtja ei ole täitnud otsust, millega keelatakse sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete turule laskmine. Liikmesriigid peaksid kehtestama karistusnormid, mida kohaldatakse otsuse täitmata jätmise korral, võttes nõuetekohaselt arvesse selliseid elemente nagu rikkumise raskus ja kestus, ettevõtja varasemad rikkumised, pädevate asutustega tehtava koostöö määr ning muud konkreetse juhtumi asjaolude suhtes kohaldatavad kergendavad või raskendavad asjaolud. Komisjon peaks andma liikmesriikidele suunised rahaliste karistuste arvutamise meetodi ja kohaldatavate künniste kohta ning sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete vastane liidu võrgustik peaks edendama nende karistuste kohaldamise parimaid tavasid.

(67)

Komisjon peaks hindama käesoleva määruse rakendamist ja nõuete täitmise tagamist ning esitama selle kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruandes tuleks hinnata käesoleva määruse panust sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete liidu turult kõrvaldamisel ja sunniviisilise töö vastases võitluses, samuti pädevate asutuste koostöös ja rahvusvahelises koostöös sunniviisilise töö kasutamise kõrvaldamiseks. Samuti tuleks aruandes hinnata käesoleva määruse mõju ettevõtjatele, eriti VKEdele, ja ohvritele, samuti sunniviisilise töö tulemusena valminud toodete keelu üldist tasuvust. Aruandes tuleks lisaks hinnata käesoleva määruse vastavusse viimist muu asjakohase liidu õigusega.

(68)

Käesolevas määruses austatakse õigust heale haldusele, mis on sätestatud harta artiklis 41, mis hõlmab muu hulgas igaühe õigust, et teda kuulatakse ära enne seda, kui tema suhtes kohaldatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada. Sellega seoses peaksid uurimist läbiviiv juhtiv pädev asutus teavitama asjaomaseid ettevõtjaid uurimise algatamisest ja selle võimalikest tagajärgedest. Ettevõtjatele nõuetekohase menetluse õiguse tagamiseks peaks neil olema võimalus esitada uurimise vältel pädevatele asutustele nende taotluse korral enda kaitseks teavet. Ettevõtjatel peaks olema võimalus taotleda juhtivalt pädevalt asutuselt neid mõjutava otsuse läbivaatamist, esitades uut olulist teavet. Liikmesriikide pädevate asutuste vastu võetud otsuste suhtes tuleks kohaldada kohaldatavas liikmesriigi õiguses ette nähtud kohtulikku kontrolli. Komisjoni poolt käesoleva määruse alusel vastu võetud otsused vaatab ELi toimimise lepingu artikli 263 kohaselt läbi Euroopa Liidu Kohus.

(69)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt keelata ettevõtjatel lasta liidu turule ja teha liidu turul kättesaadavaks või eksportida liidu turult sunniviisilise töö tulemusena valminud tooteid, et parandada siseturu toimimist, aidates ühtlasi kaasa sunniviisilise töö tõkestamisele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(70)

Et võimaldada käesoleva määrusega ette nähtud meetmete viivitamatut kohaldamist, peaks käesolev määrus jõustuma päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,