|
28.8.2010
|
ET
|
Euroopa Liidu Teataja
|
L 227/1
|
Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343/Rev.X uusimast versioonist, mis on kättesaadav aadressil
http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 55 – autorongide mehaaniliste haakeseadiste osade tunnustamist käsitlevate ühtsete sätete kohta
Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:
01-seeria muudatuste 1. täiendus – jõustumise kuupäev: 17. märts 2010
SISUKORD
EESKIRI
|
3.
|
Mehhaanilise haakeseadise või -osa tüübikinnituse taotlemine |
|
4.
|
Üldised nõuded mehaanilistele haakeseadistele või -osadele |
|
5.
|
Mehhaanilise haakeseadise või -osaga varustatud sõiduki tüübikinnituse taotlemine |
|
6.
|
Üldised nõuded mehaanilise haakeseadise või -osaga varustatud sõidukitele |
|
9.
|
Mehhaanilise haakeseadise või -osa või sõiduki muudatused ning tüübikinnituse laiendamine |
|
10.
|
Tootmismenetluse vastavus nõuetele |
|
11.
|
Karistused tootmise mittevastavuse korral |
|
12.
|
Tootmise lõplik peatamine |
|
14.
|
Tüübikatsetuste läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ning haldusasutuste nimed ja aadressid |
LISAD
|
1. lisa
|
— Teatis mehhaanilise haakeseadise või -osa tüübi tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpliku peatamise kohta vastavalt eeskirjale nr 55 |
|
2. lisa
|
— Teatis sõidukitüübile seoses mehaanilise haakeseadise või -osa paigaldamisega tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpliku peatamise kohta vastavalt eeskirjale nr 55 |
|
3. lisa
|
— Tüübikinnitusmärgi kujunduse näidis |
|
4. lisa
|
— Karakteristikute väärtuste märgistuste kujunduse näidised |
|
5. lisa
|
— Nõuded mehaanilistele haakeseadistele või -osadele |
|
6. lisa
|
— Mehaaniliste haakeseadiste või -osade katsetamine |
|
7. lisa
|
— Paigaldamine ja erinõuded |
1. REGULEERIMISALA
|
1.1.
|
Käesoleva eeskirjaga kehtestatakse nõuded, millele peavad vastama mehaanilised haakeseadised ja -osad selleks, et neid rahvusvaheliselt käsitletaks omavahel ühilduvatena.
|
|
1.2.
|
Käesolevat eeskirja kohaldatakse haakeseadiste ja -osade suhtes, mis on ette nähtud:
|
1.2.1.
|
mootorsõidukitele ja nende haagistele, mis on ette nähtud autorongi moodustamiseks (1)
|
|
1.2.2.
|
mootorsõidukitele ja nende haagistele, mis on ette nähtud poolhaagisautorongide (1) moodustamiseks, kui mootorsõidukile haagise poolt rakendatav vertikaalkoormus ei ületa 200 kN.
|
|
|
1.3.
|
Käesolevat eeskirja kohaldatakse:
|
1.3.1.
|
punktis 2.3 määratletud standardseadiste ja -osade suhtes;
|
|
1.3.2.
|
punktis 2.4 määratletud mittestandardsete seadiste ja osade suhtes;
|
|
1.3.3.
|
punktis 2.5 määratletud muude mittestandardsete seadiste ja osade suhtes.
|
|
2. MÕISTED
Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
2.1.
|
Mehaanilised haakeseadised ja -osad on kõik need sõiduki ja haagise raami, koormust kandvate keredetailide ja šassii elemendid, millega sõidukid on omavahel ühendatud, moodustamaks autorongi või poolhaagisautorongi. Siia kuuluvad ka kinnitatud või eemaldatavad osad haakeseadiste või -osade ühendamiseks või kasutamiseks.
|
|
2.2.
|
Automaatse haakimise nõuded on täidetud, kui veduki tagurdamisest vastu haagist piisab haakeseadise täielikuks kinnitamiseks, selle automaatseks lukustumiseks ning märguandeks lukustusseadmete täielikust rakendumisest ilma igasuguse välise sekkumiseta.
Konksu tüüpi haakeseadise korral on automaatse haakimise nõuded täidetud, kui haakimisseadise lukustusseadme avamine ja sulgemine toimub ilma välise sekkumiseta, kui veorõngas konksuga ühendatakse.
|
|
2.3.
|
Standardsed mehaanilised haakeseadised ja -osad vastavad käesolevas eeskirjas esitatud standardsetele mõõtmetele ja karakteristikutele. Need on oma klassi piires vahetatavad ega sõltu tootjast.
|
|
2.4.
|
Mittestandardsed mehaanilised haakeseadised ja -komponendid ei vasta igas mõttes käesolevas eeskirjas esitatud standardsetele mõõtmetele ja omadustele, kuid neid võib asjakohaste klasside piires ühendada standardsete haakeseadiste ja -komponentidega.
|
|
2.5.
|
Muud mittestandardsed haakeseadised ja komponendid ei vasta käesolevas eeskirjas esitatud standardsetele mõõtmetele ja omadustele ning neid ei ole võimalik ühendada standardsete haakeseadiste ja -komponentidega. Siia hulka kuuluvad näiteks seadised, mis ei vasta ühelegi klassidest A–L või T, loetletud punktis 2.6 sellistena, mis on ette nähtud erivedudeks või suurveoste vedamiseks ning olemasolevatele siseriiklikele standarditele vastavad muud seadised.
|
|
2.6.
|
Mehaanilised haakeseadised ja -osad on vastavalt tüübile liigitatud järgmiselt:
|
2.6.1.
|
Klass A: Haakekuulid ja pukseerimiskonksud, mis koosnevad vedukile kinnitatud 50 mm läbimõõduga sfäärilisest seadmest ja kinnitusklambritest haagise ühendamiseks haakepea abil – vt 5. lisa, punkt 1.
|
2.6.1.1.
|
Klassid A50-1 kuni 50-5: Standardsed 50 mm läbimõõduga haakekuulid ääriktüüpi poltkinnitusega.
|
|
2.6.1.2.
|
Klass A50-X: Mittestandardsed 50 mm läbimõõduga haakekuulid ja pukseerimiskonksud.
|
|
|
2.6.2.
|
Klass B: Haakepead, mis on kinnitatud haagise veotiislile ühendamiseks veduki 50 mm läbimõõduga haakekuuliga – vt 5. lisa, punkt 2.
|
2.6.2.1.
|
Klass B50-X: Mittestandardsed 50 mm läbimõõduga haakepead.
|
|
|
2.6.3.
|
Klass C: Veotiisli haakeseadised, mis on varustatud 50 mm läbimõõduga veopoldi ning haaratsi ja automaatselt sulguva ja lukustuva veopoldiga ja mis ühendavad veduki haagisega veorõnga abil – vt 5. lisa, punkt 3.
|
2.6.3.1.
|
Klassid C50-1 kuni 50-7: Standardsed 50 mm poldi läbimõõduga veotiisli haakeseadised.
|
|
2.6.3.2.
|
Klass C50-X: Mittestandardsed 50 mm poldi läbimõõduga veotiisli haakeseadised.
|
|
|
2.6.4.
|
Klass D: Veorõngad, millel on 50 mm läbimõõduga poldile sobiv paralleelne ava ning mis on kinnitatud haagise veotiislile, ühendamaks seda veotiisli automaatsete haakeseadistega – vt 5. lisa, punkt 4.
|
2.6.4.1.
|
Klass D50-A: Standardsed 50 mm poldi läbimõõduga veorõngad keeviskinnituse jaoks.
|
|
2.6.4.2.
|
Klass D50-B: Standardsed 50 mm poldi läbimõõduga veorõngad keermestatud kinnituse jaoks.
|
|
2.6.4.3.
|
Klassid D50-C ja 50-D Standardsed 50 mm poldi läbimõõduga veorõngad poltkinnituse jaoks.
|
|
2.6.4.4.
|
Klass D50-X: Mittestandardsed 50 mm poldi läbimõõduga veorõngad.
|
|
|
2.6.5.
|
Klass E: Mittestandardsed veotiislid, mis sisaldavad pealejooksumehhanisme ja muid samasuguseid seadmeid, mis on monteeritud veetava sõiduki esiosale või sõiduki šassiile ja mis on ettenähtud haagise ühendamiseks vedukiga veorõngaste, haakepeade ja samasuguste haakeseadiste abil – vt 5. lisa, punkt 5.
Veotiislid võivad olla liigendveotiislid, mis liiguvad vabalt vertikaalsuunas ja ei kanna vertikaalkoormust või need võib ühendada liikumatult, nii et need kannavad vertikaalkoormust (jäigad veotiislid). Jäigad veotiislid võivad olla täiesti jäigad või olla paindlikult kinnitatud.
Veotiislid võivad koosneda rohkem kui ühest osast, olla reguleeritavad või fikseeritud.
Käesolevat eeskirja kohaldatakse veotiislite suhtes, mis moodustavad iseseisva terviku ning mis ei ole veetava sõiduki šassii lahutamatu osa.
|
|
2.6.6.
|
Klass F: Mittestandardsed veotalad, mis koosnevad kõigist osadest ja seadmetest, mis on asetatud veduki haakeseadiste, nagu haakekuulid või veotiisli haakeseadised, ning raami (nt raami tagumise risttala), koormust kandva kere või šassii vahele – vt 5. lisa, punkt 6.
|
|
2.6.7.
|
Klass G: Sadulhaakeseadised on vedukile kinnitatud plaadi tüüpi haakeseadised, millel on automaatne haakelukusti ja mis ühendatakse 50 mm läbimõõduga sadulhaakeseadise veopoldiga, mis kinnitub poolhaagise külge – vt 5. lisa, punkt 7.
|
2.6.7.1.
|
Klass G50: Standardsed 50 mm poldi läbimõõduga sadulhaakeseadised.
|
|
2.6.7.2.
|
Klass G50-X: Mittestandardsed 50 mm poldi läbimõõduga sadulhaakeseadised.
|
|
|
2.6.8.
|
Klass H Sadulhaakeseadise 50 mm läbimõõduga veopoldid on seadised, mis kinnitatakse poolhaagisele, et ühendada seda veduki sadulhaakeseadisega – vt 5. lisa, punkt 8:
|
2.6.8.1.
|
Klass H50-X: Mittestandardsed 50 mm poldi läbimõõduga sadulhaakeseadise veopoldid.
|
|
|
2.6.9.
|
Klass J: Mittestandardsed kinnitusplaadid, mis sisaldavad kõiki osi ja seadmeid, mida kasutatakse sadulhaakeseadiste kinnitamiseks veduki raamile või šassiile. Kinnitusplaadid võivad olla horisontaalselt liikuvad, et moodustada libisev sadulhaagis – vt 5. lisa, punkt 9.
|
|
2.6.10.
|
Klass K: Standardsed, konksu tüüpi haakeseadised, mis on ette nähtud kasutamiseks vastavate klassi L tüüpi toroidaalsete veorõngastega – vt 5. lisa, punkt 10.
|
|
2.6.11.
|
Klass L: Standardsed toroidaalsed veorõngad kasutamiseks vastavate klassi K konksu tüüpi haakeseadistega – vt 5. lisa, punkt 4.
|
|
2.6.12.
|
Klass S: Seadised ja osad, mis ei vasta ühelegi klassidest A–L või T ning mida kasutatakse näiteks suurveoste vedamisel või mis on ainuomased teatud kindlatele riikidele ja mida reguleerivad olemasolevad siseriiklikud standardid.
|
|
2.6.13.
|
Klass T: Mittestandardsed, mitteautomaatsed veotiisli tüüpi spetsiaalhaakeseadised, mida on võimalik eraldada üksnes tööriistade abil ning mida tavaliselt kasutatakse autohaagiste puhul. Neid tuleb tunnustada ühilduva paarina.
|
|
|
2.7.
|
Roolimiskiilud on poolhaagisele kinnitatud seadmed või osad, mis koos sadulhaakeseadisega kontrollivad haagise aktiivset roolimist.
|
|
2.8.
|
Kaugjuhtimissüsteemid on seadmed ja osad, mille abil saab haakeseadiseid ühendada sõiduki küljelt või juhikabiinist.
|
|
2.9.
|
Kaugnäidikud on seadmed ja osad, mis näitavad kabiinis, et haakeseadis on kinnitunud ja lukustusseadmed on rakendunud.
|
|
2.10.
|
Haakeseadise või -osa tüüp tähendab seadist või osa, mis ei erine järgmiste põhiliste näitajate poolest:
|
2.10.1.
|
valmistaja või tarnija kaubanimi või kaubamärk;
|
|
2.10.2.
|
punktis 2.6 määratletud haakeseadise klass;
|
|
2.10.3.
|
väliskuju, põhimõõtmed või olulised konstruktsioonierinevused, sealhulgas erinevused kasutatud materjalide osas; ning
|
|
2.10.4.
|
punktis 2.11 määratletud iseloomulikud väärtused D, Dc, S, V ja U.
|
|
|
2.11.
|
Iseloomulikud väärtused D, Dc, S, V ja U on määratletud ja piiritletud järgmiselt:
|
2.11.1.
|
Väärtused D ja Dc on määratletud veduki ja haagise vahel oleva horisontaalse jõu teoreetilise baasväärtusena ning seda kasutatakse dünaamilistel katsetel horisontaalse jõu baasväärtusena.
Mehaaniliste haakeseadiste ja -osade korral, mis ei ole ette nähtud rakendatava vertikaalkoormuse kandmiseks, kasutatakse järgmist valemit:
Mehaaniliste, kesktelghaagistele ette nähtud haakeseadiste ja -osade korral, nagu on määratletud punktis 2.13, kasutatakse järgmist valemit:
Klassi G sadulhaakeseadiste, klassi H sadulhaakeseadise veopoltide ja klassi J kinnitusplaatide korral, nagu on määratletud punktis 2.6, kasutatakse järgmist valemit:
kus:
|
|
T on veduki täismass tonnides. Vajadusel sisaldab see kesktelghaagise poolt ülakantavat vertikaalkoormust.
|
|
|
R on poolhaagise või vertikaalsuunas vabalt liikuva veotiisliga haagise täismass tonnides (2).
|
|
|
C on kesktelghaagise telje või telgede poolt maapinnale üle kantud mass tonnides, nagu on määratletud punktis 2.13, vedukiga ühendatult ja täismassini laaditult (2). O1- ja O2-kategooria kesktelghaagiste korral (3) peab täismass vastama veduki tootja poolt esitatule.
|
|
|
g on raskuskiirendus (arvestuslikult g = 9,81 m/s2)
|
|
|
U on nagu määratletud punktis 2.11.2.
|
|
|
S on nagu määratletud punktis 2.11.3.
|
|
|
2.11.2.
|
Väärtus U on sadulhaakeseadisele täismassiga poolhaagise poolt rakendatav vertikaalmass tonnides (2).
|
|
2.11.3.
|
Väärtus S on haakeseadisele staatilistes tingimustes punktis 2.13 määratletud täismassiga kesktelghaagise poolt rakenduv vertikaalmass kilogrammides (2).
|
|
2.11.4.
|
Väärtus V on kesktelghaagise poolt, mille täismass on rohkem kui 3,5 t, haakeseadmele rakendatava vertikaalkoormuse amplituudi teoreetiline baasväärtus. Väärtust V kastutatakse dünaamilistel katsetel vertikaalkoormuse baasväärtusena.
(vt märkus allpool)
kus:
|
|
a on ekvivalentne vertikaalkiirendus haakeseadmel, mis sõltub veduki tagatelje vedrustussüsteemi tüübist.
|
|
Õhkvedrustuse korral (või võrdväärsete sumbumisomadustega vedrustussüsteemi korral)
a = 1,8 m/s2
|
|
|
Muud tüüpi vedrustuse korral:
a = 2,4 m/s2
|
|
|
|
X on haagise laadimisala pikkus meetrites (vt joonis 1)
|
|
|
L on kaugus veorõnga keskmest telgede keskmeni meetrites (vt joonis 1)
|
Märkus: (kui see on väiksem kui 1,0, tuleb kasutada väärtust 1,0)
Joonis 1
Kesktelghaagise mõõtmed
|
|
|
2.12.
|
Käesoleva eeskirja 6. lisas kasutatavad tähised ja mõisted.
Av= juhttelje suurim lubatud teljekoormus tonnides.
C= kesktelghaagise mass tonnides – vt käesoleva eeskirja punkt 2.11.1.
D= väärtus D (kN) – vt käesoleva eeskirja punkt 2.11.1.
Dc= väärtus Dc (kN) kesktelghaagiste puhul – vt käesoleva eeskirja punkt 2.11.1.
R= veetava sõiduki mass tonnides – vt käesoleva eeskirja punkt 2.11.1.
T= veduki mass tonnides – vt käesoleva eeskirja punkt 2.11.1.
Fa= staatiline tõstejõud (kN).
Fh= katsejõu sõiduki pikiteljesuunaline horisontaalne komponent (kN).
Fs= katsejõu vertikaalne komponent (kN).
S= staatiline vertikaalmass (kg).
U= adulhaakeseadisele mõjuv vertikaalmass tonnides.
V= väärtus V (kN) – vt käesoleva eeskirja punkt 2.11.4.
a= kesktelghaagise haakepunktile mõjuva vertikaalkiirenduse ekvivalent veduki tagatelje(telgede) vedrustuse tüübist sõltuvalt – vt käesoleva eeskirja punkt 2.11.4.
e= pikisuunaline kaugus eemaldatava haakekuuli haakepunkti ja kinnituskohtade vertikaaltasandi vahel (mm) (vt joonised 20c–20f).
f= vertikaalne kaugus eemaldatava haakekuuli haakepunkti ja kinnituskohtade horisontaaltasandi vahel (mm) (vt joonised 20c–20f).
g= raskusjõust tingitud kiirendus, arvutuslikult 9,81 m/s2.
L= teoreetiline veotiisli pikkus veorõnga keskme ja telgede keskme vahel, meetrites.
X= kesktelghaagise laadimisala pikkus meetrites.
Märkused:
O= maksimaalne katsejõud
U= minimaalne katsejõud
a= staatiline jõud
h= horisontaalne jõud
p= pulseeriv jõud
res= resultantjõud
s= vertikaalne jõud
w= vahelduvjõud
|
|
2.13.
|
Kesktelghaagis – haagis, mille veotiisel ei ole vertikaalselt liigutatav haagisest sõltumatult ning mille telg/teljed paikneb/paiknevad ühtlaselt koormatud olukorras haagise raskuskeskme lähedal. Vedukile rakendatav vertikaalkoormus ei või ületada 10 % haagise täismassist või 1 000 kg, olenevalt sellest, kumb on väiksem.
Kesktelghaagise täismass on maksimaalselt koormatud ja vedukiga haagitud kesktelghaagise telje/telgede poolt maapinnale ülekantav kogumass (4).
|
|
2.14.
|
Kindel mehaaniline kinnitus – seadme ja selle osade konstruktsioon ja geomeetria on sellised, et seade ei avane ega eraldu mis tahes jõudude või jõuelementide toimel, mis sellele tavalise kasutuse või katsetuste ajal rakenduvad.
|
|
2.15.
|
Sõidukitüüp – sõidukid, mis ei erine oluliselt selliste peamiste omaduste poolest nagu piirkondade, kuhu mehaaniline haakeseadis või -osa kinnitatakse, konstruktsioon, mõõtmed, kuju ja materjal. See kehtib nii veduki kui haagise suhtes.
|
3. MEHHAANILISE HAAKESEADISE VÕI -OSA TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE
|
3.1.
|
Taotluse tüübikinnituseks esitab kaubanime või kaubamärgi valdaja, või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.
|
|
3.2.
|
Igat tüüpi mehaanilise haakeseadise või -osa kohta tuleb taotlusele lisada järgmine teave, näiteks vormis, mis on antud 1. lisas:
|
3.2.1.
|
üksikasjad kõikide tootja või tarnija kaubanimede või kaubamärkide kohta, mida haakeseadise või -osa suhtes kohaldatakse;
|
|
3.2.2.
|
kolm komplekti jooniseid, mis on piisavalt detailsed seadise või osa määratlemiseks ning mis esitab üksikasjalikult seadme kinnitamise sõidukile; joonised peavad näitama tüübikinnitusnumbri ja muu punktis 7 sätestatud märgistuse jaoks ette nähtud asendit ja vahemaad;
|
|
3.2.3.
|
väärtuste D, Dc, S, V ja U selgitused vastavalt vajadusele ning nagu on määratletud punktis 2.11.
Klassi A pukseerimiskonksude puhul veduki ja haagise täismass ning suurim lubatud haakekuulile rakendatav vertikaalkoormus vastavalt veduki tootja soovitusele;
|
3.2.3.1.
|
Iseloomulikud väärtused peavad olema vähemalt võrdsed nendega, mida kohaldatakse veduki, haagise ja kombineeritud täismassile.
|
|
|
3.2.4.
|
seadise või komponendi üksikasjalik tehniline kirjeldus, mis eelkõige sisaldab infot tüübi ja kasutatud materjalide kohta;
|
|
3.2.5.
|
piirangud sõidukite suhtes, millele haakeseadise võib kinnitada – vt 1. lisa, punkt 12, ning 5. lisa, punkt 3.4;
|
|
3.2.6.
|
üks näidis pluss tüübikinnitusasutuse või tehnilise teenistuse nõudmisel täiendavad näidised;
|
|
3.2.7.
|
kõik näidised peavad olema täielikult valmis ning pinnatöötlus peale kantud. Kui lõplikuks pinnatöötluseks kasutatakse värvimist või epoksüpulberkatet, tuleks lõplik töötlus siiski ära jätta;
|
|
3.2.8.
|
juhul kui mehaaniline haakeseadis või -osa on konstrueeritud kindlale sõidukitüübile, peab haakeseadise või -osa tootja esitama ka sõiduki tootja poolt esitatud paigaldusandmed. Tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus võib nõuda, et tüübikinnituseks esitataks ka kõnesolevat tüüpi esindav sõiduk.
|
|
4. ÜLDISED NÕUDED MEHAANILISTELE HAAKESEADISTELE VÕI -OSADELE
|
4.1.
|
Kõik näidised peavad vastama 5. ja 6. lisas sätestatud mõõtude ja tugevusega seotud spetsifikatsioonidele. Vastavalt 6. lisas kirjeldatud katsetele ei tohi neil olla mõrasid ega püsivaid moonutusi, mis kahjustaksid seadise või osa rahuldavat funktsioneerimist.
|
|
4.2.
|
Mehaanilise haakeseadise või -osa kõik osad, mille purunemine võiks põhjustada sõiduki ja haagise eraldumise, peavad olema valmistatud terasest. Muid materjale võib kasutada siis, kui tootja suudab käesolevat eeskirja kohaldava lepinguosalise tüübikinnitusasutusele või tehnilisele teenistusele rahuldaval viisil tõestada, et need on terasega samaväärsed.
|
|
4.3.
|
Mehaanilised haakeseadised ja osad peavad olema kasutamisel ohutud ning ühel inimesel peab tööriistu kasutamata olema võimalik sõidukeid ohutult haakida ja lahti haakida. Haagiste haakimise korral, mille täismass ületab 3,5 tonni, tohib haakimiseks kasutada ainult automaatseid haakeseadiseid, mis võimaldavad täisautomaatset haakimist, välja arvatud klassi T haakeseadised.
|
|
4.4.
|
Mehaanilised haakeseadised või -osad tuleb konstrueerida ja valmistada nii, et tavalisel kasutamisel ja õige hoolduse juures ning kuluvate osade väljavahetamisega töötavad need rahuldavalt edasi ja säilitavad käesoleva eeskirjaga ettenähtud omadused.
|
|
4.5.
|
Kõik mehaanilised haakeseadised või -osad peavad olema konstrueeritud kindla mehaanilise kinnituse jaoks ja kui 5. lisas ei ole esitatud lisatingimusi, siis peab kinnitus haagitud asendis olema fikseeritav vähemalt ühekordse täiendava kindla mehaanilise lukustiga. Seadise terviklikkuse tagamiseks võib alternatiivina kasutada kaht või enamat eraldi lukustussüsteemi, aga iga süsteem tuleb konstrueerida kindla mehaanilise kinnituse jaoks ja neid tuleb eraldi katsetada kõikide 6. lisas esitatud nõuete suhtes. Kindel mehaaniline kinnitus peab vastama punkti 2.14 määratlusele.
Vedrujõudu võib kasutada üksnes seadise sulgemiseks ning vältimaks seadise osade vibratsiooni poolt põhjustatud liikumist asenditesse, millistes see võib avaneda või eralduda.
Üksiku vedru purunemine või puudumine ei tohi teha võimalikuks kogu seadise avanemist või eraldumist.
|
|
4.6.
|
Igale haakeseadisele või -osale peavad olema lisatud paigaldus- ja kasutusjuhendid, mis annavad igale kompetentsele isikule piisavalt informatsiooni selle veatu sõidukile paigaldamise ja õige kasutamise kohta – vt ka 7. lisa. Juhendid peavad olema vähemalt selle riigi keeles, kus seadmeid müügiks pakutakse. Kui haakeseadised on originaalvarustuse paigaldamiseks toimetatud sõiduki või kere tootjate juurde, võib paigaldamisjuhendid täitmata jätta, kuid sõiduki või selle kere tootja vastutab selle eest, et sõiduki kasutaja oleks varustatud vajaliku informatsiooniga haakeseadise või -osa õige kasutamise kohta.
|
|
4.7.
|
Klassi A või vajadusel klassi S seadiste ja osade korral, mis on ette nähtud kasutamiseks haagistega, mille täismass ei ületa 3,5 tonni, ning mille on tootnud tootjad, kellel puudub igasugune side sõiduki tootjaga ning kui seadised ja osad on ette nähtud kasutamiseks järelturul, peab tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus vastavalt 7. lisa 1. punktile kõikidel juhtudel kontrollima haakeseadise kõrgust ja teisi paigalduse üksikasju.
|
|
4.8.
|
Suurveoste vedamiseks ette nähtud ning muude klasside S ja T mittestandardsete haakeseadiste ja komponentide puhul tuleb kasutada asjakohaseid nõudeid 5., 6., ja 7. lisas lähima standardse või mittestandardse seadise või osa suhtes.
|
5. MEHAANILISE HAAKESEADISE VÕI -OSAGA VARUSTATUD SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE
|
5.1.
|
Kui sõiduki tootja taotleb mehaanilise haakeseadise või -osaga varustatud sõiduki tüübikinnitust või lubab sõiduki kasutamist mis tahes tüüpi haagise vedamiseks, siis peab mehaanilise haakeseadise või -osa võimaliku tüübikinnituse heauskse taotleja või ka lepinguosalise tüübikinnitusasutuse või tehnilise teenistuse soovi korral sõiduki tootja sellise päringu esitajale või asutusele või tehnilisele teenistusele tegema hõlpsasti kättesaadavaks punktis 5.3 sätestatud informatsiooni, võimaldamaks haakeseadise või -osa tootjal vastava sõiduki jaoks nõuetekohaselt konstrueerida ja valmistada mehaaniline haakeseadis või -osa. Mehaanilise haakeseadise või -osa võimaliku tüübikinnituse heauskse taotleja soovi korral tuleb igasugune punktis 5.3 sätestatud, tüübikinnitusasutuse käsutuses olev informatsioon avaldada kõnealusele taotlejale.
|
|
5.2.
|
Taotluse sõidukitüübi kinnituseks mehaanilise haakeseadise või kinnituse paigaldamise suhtes peab esitama sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.
|
|
5.3.
|
Sellele peab olema lisatud informatsioon, mis võimaldab tüübikinnitusasutusel täita 2. lisas esitatud teatise vormi.
|
5.3.1.
|
sõidukitüübi ja mehaanilise haakeseadise või -osa üksikasjalik kirjeldus, ning tüübikinnitusasutuse või tehnilise teenistuse nõudmisel seadise või osa tüübikinnituse tunnistus;
|
|
5.3.2.
|
Informatsioon peab samuti sisaldama vedukite ja veetavate sõidukite täismassid, veduki täismassi jagunemise telgede vahel, suurimad lubatud teljekoormused, veduki tagaosale rakenduva suurima lubatud vertikaalkoormuse ning seadise või osa kinnituskohtade ning täiendavate tugevdusplaatide, lisakonksude ja muude mehaanilise haakeseadise või -osa ohutuks vedukile kinnitamiseks vajalike seadmete üksikasjad ja/või joonised;
|
5.3.2.1.
|
koormus, mille juures tuleb mõõta M1-kategooria sõidukite haakekuuli kõrgust – vt 7. lisa 1. liite punkt 2.
|
|
|
5.3.3.
|
kolm komplekti jooniseid, mis on piisavalt üksikasjalikud seadise või osa eristamiseks ning mis määratlevad selle sõidukile kinnitamise viisi; joonised peavad näitama tüübikinnitusnumbri ja muu punktis 7 sätestatud märgistuse jaoks ette nähtud asendit ja vahemaad;
|
|
5.3.4.
|
seadise või osa üksikasjalik tehniline kirjeldus, mis eelkõige sisaldab infot tüübi ja kasutatud materjalide kohta;
|
|
5.3.5.
|
väärtuste D, Dc, S, V ja U selgitused vastavalt vajadusele ning nagu on määratletud punktis 2.11;
|
5.3.5.1.
|
Iseloomulikud väärtused peavad olema vähemalt võrdsed nendega, mida kohaldatakse veduki, haagise ja kombineeritud täismassile.
|
|
|
5.3.6.
|
kinnitatavat tüüpi esindav sõiduk, millele on kinnitatud mehaaniline haakeseadis, esitatakse tüübikinnitusasutusele või tehnilise teenistusele, kes võivad nõuda ka täiendavaid seadise või osa näidiseid;
|
|
5.3.7.
|
sõidukit, millel ei ole kõiki tüübile vastavaid osi, võib tunnustada eeldusel, et taotleja suudab tüübikinnitusasutusele või tehnilisele teenistusele rahuldaval viisil näidata, et käesoleva eeskirja nõuete osas ei avalda kõnealuste osade puudumine mitte mingisugust mõju ülevaatuse tulemustele.
|
|
6. ÜLDISED NÕUDED MEHAANILISE HAAKESEADISE VÕI -OSAGA VARUSTATUD SÕIDUKITELE
|
6.1.
|
Sõidukile kinnitatud mehaaniline haakeseadis või -osa peab olema kinnitatud vastavalt käesoleva eeskirja punktidele 3 ja 4 ning 5. ja 6. lisale.
|
|
6.2.
|
Mehaanilise haakeseadise või -osa paigaldamine peab vastama käesoleva eeskirja 7. lisa nõuetele.
|
|
6.3.
|
Haakeseadise või -osa kasutamiseks peavad need olema varustatud kasutusjuhenditega, mis peavad sisaldama erijuhiseid kasutuseks, mis erineb kõnealust tüüpi haakeseadise või -osa tavapärasest kasutusest, ning juhiseid haakimiseks ja lahtihaakimiseks erinevates töötingimustes, näiteks erinevate nurkade all veduki ja veetava sõiduki vahel. Igale sõidukile peab olema lisatud kasutusjuhend, mis peab olema vähemalt selle riigi keeles, kus sõidukit müügiks pakutakse.
|
7. MÄRGISTUSED
|
7.1.
|
Kinnitamiseks esitatavad mehaaniliste haakeseadiste ja -osade tüübid peavad kandma tootja, tarnija või taotleja kaubanime või kaubamärki.
|
|
7.2.
|
Punktis 8.5 viidatud ja 3. lisas näidatud tüübikinnitusmärgi paigaldamiseks peab olema piisavalt vaba ruumi. See ruum peab olema näidatud punktis 3.2.2 viidatud joonistel.
|
|
7.3.
|
Punktides 7.2 ja 8.5 viidatud tüübikinnitusmärgiga külgnevalt peab mehaaniline haakeseadis või -osa olema märgistatud punktis 2.6 määratletud haakeseadise klassi suhtes, ning asjakohaste iseloomulike väärtuste suhtes, nagu määratletud punktis 2.11 ning näidatud 4. lisas. Nende märgistuste asukoht on näidatud punkti 3.2.2 joonistel.
Iseloomulike väärtuste suhtes ei ole vaja märgistada juhtudel, mil need väärtused on määratletud käesolevas eeskirjas esitatud klassifikatsioonis, näiteks klassid A50-1–A50-5.
|
|
7.4.
|
Kui mehaaniline haakeseadis või -osa on kinnitatud alternatiivsete iseloomulike väärtuste osas ühe ja sellesama haakeseadiste klassi piires, märgitakse seadisele või osale maksimaalselt kaks alternatiivset väärtust.
|
|
7.5.
|
Kui mehaanilise haakeseadise või -osa kasutamine on mingil moel piiratud, näiteks kui seda ei tohi kasutada roolimiskiiludega, peab kõnealune piirang olema märgitud seadisele või osale.
|
|
7.6.
|
Kõik märgistused peavad olema püsivad ja selgelt loetavad, kui seadis või osa on sõidukile paigaldatud.
|
8. TÜÜBIKINNITUS
|
8.1.
|
Kui mehaanilise haakeseadise või -osa tüübi näidis(ed) vastab/vastavad käesoleva eeskirja nõuetele, antakse tüübikinnitus vastavalt punkti 10 nõuete rahuldavale täitmisele.
|
|
8.2.
|
Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit näitavad kinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud peamisi tehnilisi muudatusi hõlmavat muudatuste seeriat. Üks ja seesama lepinguosaline ei või anda sama numbrit ühelegi teisele käesolevas eeskirjas osutatud seadise või osa tüübile.
|
|
8.3.
|
Otsusest tüübikinnituse kohta või tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise, või tootmise lõpliku peatamise kohta käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud mehaanilise haakeseadise või -osa tüübi suhtes, teatatakse 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesolevat eeskirja kohaldades vormis, mis vastab käesoleva eeskirja 1. või 2. lisa näidisele.
|
|
8.4.
|
Lisaks punktis 7.1 sätestatud märgile tuleb igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud mehaanilisele haakeseadisele või -osale punktis 7.2 viidatud pinnale kinnitada tüübikinnitusmärk, nagu on kirjeldatud punktis 8.5.
|
|
8.5.
|
Tüübikinnitusmärk peab olema rahvusvaheline märk, mis koosneb:
|
8.5.1.
|
ringiga, ümbritsetud E-tähest, millele järgneb riigi tunnusnumber, kes tüübikinnituse andis (5);
|
|
8.5.2.
|
punktis 8.2 sätestatud tüübikinnitusnumbrist;
|
|
8.5.3.
|
tüübikinnitusmärk ja -number peavad olema paigutatud vastavalt 3. lisas esitatud näidisele.
|
|
9. MEHAANILISE HAAKESEADISE VÕI -OSA VÕI SÕIDUKI MUUDATUSED NING TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE
|
9.1.
|
Igast mehaanilise haakeseadise või -osa, või sõiduki tüüpi puudutavast muudatusest, nagu määratletud punktis 2.10, tuleb teavitada tüübikinnitusasutust või tehnilist teenistust, mis tüübikinnituse andis. Seejärel võib tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus kas:
|
9.1.1.
|
leida, et tõenäoliselt ei kahjusta tehtud muudatused märgatavalt nõuetele vastavust ja et igal juhul vastab seadis, osa või sõiduk endiselt nõuetele; või
|
|
9.1.2.
|
nõuda täiendavat uurimist.
|
|
|
9.2.
|
Tüübikinnituse kinnitamisest või sellest keeldumisest, näidates ära muudatused, teatatakse punktis 8.3 kindlaks määratud korra kohaselt kokkuleppeosalistele, kes kohaldavad käesolevat eeskirja.
|
|
9.3.
|
Tüübikinnituse laienduse väljastanud tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus peab sellisele laiendusele andma seerianumbri ning teavitama sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi vastavalt punktis 8.3 sätestatud korrale.
|
10. TOOTMISMENETLUSE VASTAVUS NÕUETELE
Tootmismenetluste vastavus on kooskõlas kokkuleppe 2. lisas sätestatud korraga (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) arvestades järgmisi nõudeid:
|
10.1.
|
Tüübikinnituse omanik peab tagama, et tootmismenetluse vastavuse kontrollide tulemused dokumenteeritakse ning et lisatud dokumendid jäävad kättesaadavaks ajavahemiku jooksul, mis on kindlaks määratud kokkuleppes tüübikinnitusasutuse või tehnilise teenistusega. See ajavahemik ei tohi ületada kümmet aastat toodangu lõpliku peatamise hetkest alates.
|
|
10.2.
|
Tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid vastavuskontrollimeetmeid. Selliste kontrollide normaalne sagedus peab olema üks kord kahe aasta jooksul.
|
11. KARISTUSED TOOTMISE MITTEVASTAVUSE KORRAL
|
11.1.
|
Mehaanilisele haakeseadisele või -osale vastavalt käesolevale eeskirjale antud tüübikinnituse võib tühistada, kui nõudeid ei täideta või kui tüübikinnitusmärki kandev seadis või osa ei vasta kinnitatud tüübile.
|
|
11.2.
|
Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab varem antud tüübikinnituse, peab ta sellest viivitamata teatama teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele teatisega, mis vastab käesoleva eeskirja 1. või 2. lisa näidisele.
|
12. TOOTMISE LÕPLIK PEATAMINE
Kui tüübikinnituse omanik täielikult lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud mehaanilise haakeseadise või -osa tüübi tootmise, peab ta sellest teavitama tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutust või tehnilist teenistust. Sellise teabe saamisel teavitab tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osalisi teatisega, mis vastab käesoleva eeskirja 1. või 2. lisa näidisele.
13. ÜLEMINEKUSÄTTED
Kuni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile ei ole teatatud teisiti, deklareerivad käesolevat eeskirja kohaldavad Euroopa Ühenduse liikmed (01-seeria muudatuste vastuvõtmise ajal Itaalia, Madalmaad, Belgia, Ühendkuningriik, Luksemburg, Soome ja Kreeka), et mehaaniliste haakeseadiste ja -osade suhtes on nad seotud kokkuleppe, millele käesolev eeskiri on lisatud, kohustustega selliste seadiste ja osade suhtes, mis on ette nähtud kinnitamiseks M1-kategooriasse mittekuuluvatele sõidukitele.
14. TÜÜBIKATSETUSTE LÄBIVIIMISE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE NING HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID
|
14.1.
|
Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised peavad teatama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikatsetuste läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ning nende haldusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad kinnitusi ning kellele tuleb saata teistes riikides väljastatud tõendid tüübi kinnitamise või kinnitamisest keeldumise või kinnituse tühistamise või tootmise lõpliku peatamise kohta.
|
(1) Teeliikluse konventsiooni (Viin, 1968) artikli 1 punktide t ja u tähenduses.
(2) Massid T ja R ning lubatud täismass võivad olla suuremad kui siseriiklike õigusaktidega sätestatud täismass.
(3) Vt mõisteid eeskirjas nr 13, mis on lisatud 1958. aasta kokkuleppele, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavale ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist. Määratlus sisaldub ka ehitusmasinaid käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R. E. 3) VII lisas (dokument TRANS/ WP. 29/ 78/ Rev. 1/ Amend. 2).
(4) Maksimaalne koormus võib olla suurem kui siseriiklike õigusaktidega sätestatud maksimaalne koormus.
(5) 1 Saksamaa, 2 Prantsusmaa, 3 Itaalia, 4 Madalmaad, 5 Rootsi, 6 Belgia, 7 Ungari, 8 Tšehhi Vabariik, 9 Hispaania, 10 Serbia, 11 Ühendkuningriik, 12 Austria, 13 Luksemburg, 14 Šveits, 15 (vaba), 16 Norra, 17 Soome, 18 Taani, 19 Rumeenia, 20 Poola, 21 Portugal, 22 Vene Föderatsioon, 23 Kreeka, 24 Iirimaa, 25 Horvaatia, 26 Sloveenia, 27 Slovakkia, 28 Valgevene, 29 Eesti, 30 (vaba), 31 Bosnia ja Hertsegoviina, 32 Läti, 33 (vaba), 34 Bulgaaria, 35-36 (vaba), 37 Türgi, 38-39 (vaba), 40 Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia, 41 (vaba), 42 Euroopa Ühendus (vastavat ECE sümbolit kasutavate liikmesriikide poolt antud tüübikinnitused), 43 Jaapan, 44 (vaba), 45 Austraalia ning 46 Ukraina. Järgnevad numbrid omistatakse teistele riikidele kronoloogilises järjestuses, millises nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või neil kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad sellega, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teavitab selliselt omistatud numbritest kokkuleppeosalisi.
1. LISA
TEATIS
(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm)
2. LISA
TEATIS
(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))
3. LISA
TÜÜBIKINNITUSMÄRGI KUJUNDUSE NÄIDIS
4. LISA
Karakteristikute väärtuste märgistuste kujunduse näidised
|
1.
|
Kõikidele mehaanilistele haakeseadistele ja -osadele peab olema märgitud seadise või osa klass. Lisaks sellele peab olema märgistus, mis näitab võimsust karakteristikute väärtuste põhjal, nagu on määratletud käesoleva eeskirja punktis 2.11.
|
|
1.1.
|
Kõikide tähtede ja numbrite kõrgus ei tohi olla väiksem kui tüübikinnitusnumbri numbrite kõrgus, seega a/3, kus a on 8 mm.
|
|
1.2.
|
Igale seadisele või osale kohaldatavad karakteristikute väärtused tuleb märgistada nii, nagu näidatud alljärgnevas tabelis – vt ka käesoleva eeskirja punkt 7.3.
Tabel 1
Haakeseadistele või -osadele märgitavad asjakohased karakteristikud
|
Mehaanilise haakeseadise või -osa kirjeldus
|
Märgitavad asjakohased karakteristikute väärtused
|
|
Klass
|
D
|
Dc
|
S
|
U
|
V
|
|
Haakekuulid ja pukseerimiskonksud – vt käesoleva eeskirja 5. lisa, punkt 1
|
*
|
*
|
|
*
|
|
|
|
Haakepead
|
*
|
*
|
|
*
|
|
|
|
Veotiisli haakeseadised
|
*
|
*
|
*
|
*
|
|
*
|
|
Veorõngad
|
*
|
*
|
*
|
*
|
|
*
|
|
Veotiislid
|
*
|
*
|
*
|
*
|
|
*
|
|
Veotalad
|
*
|
*
|
*
|
*
|
|
*
|
|
Sadulhaakeseadised
|
*
|
*
|
|
|
*
|
|
|
Sadulhaake veopoldid
|
*
|
*
|
|
|
|
|
|
Sadulhaake kinnitusplaadid
|
*
|
*
|
|
|
*
|
|
|
Konksu tüüpi haakeseadised
|
*
|
*
|
*
|
*
|
|
*
|
Näidised: C50-X D130 Dc90 S1000 V35 tähistaks mittestandardset klassi C50-X kuuluvat veotiisli haakeseadist, mille suurim väärtus D on 130 kN, suurim lubatud väärtus Dc on 90 kN, suurim lubatud rakenduv staatiline vertikaalmass on 1 000 kg ning suurim lubatud väärtus V on 35 kN.
A50-X D20 S120 tähistaks standardset klassi A50-X kuulhaakega pukseerimiskonksu, mille maksimaalne väärtus D on 20 kN ja suurim lubatud rakenduv staatiline vertikaalmass on 120 kg.
|
5. LISA
Nõuded mehaanilistele haakeseadistele või -osadele
1. HAAKEKUULID JA PUKSEERIMISKONKSUD
Käesoleva lisa punktides 1.1–1.5 esitatud nõudeid kohaldatakse kõikide klassi A kuuluvate haakekuulide ja pukseerimiskonksude suhtes. Punktis 1.6 on toodud täiendavad nõuded, millele peavad vastama standardsed 50 mm läbimõõduga ääriktüüpi poltkinnitusega haakekuulid.
|
1.1.
|
Haakekuulid klassist A peavad väliskuju ja välismõõtmete osas vastama joonisele 2.
Joonis 2
Haakekuul klassist A
|
|
1.2.
|
Pukseerimiskonksude kuju ja mõõtmed peavad vastama nõuetele, mille sõiduki tootja on esitanud kinnituskohtade ja vajadusel täiendavate kinnitusseadmete kohta.
|
|
1.3.
|
Eemaldatavad haakekuulid:
|
1.3.1.
|
Eemaldatavate haakekuulide või komponentide korral, mis ei ole poltidega kinnitatud, näiteks need, mis kuuluvad klassi A50-X, peavad kinnituspunkt ja lukustussüsteem olema konstrueeritud kindla mehaanilise kinnituse jaoks.
|
|
1.3.2.
|
Eemaldatava haakekuuli või komponendi korral, millele võib anda iseseisva tüübikinnituse kasutamiseks mõnd teatud tüüpi pukseerimiskonksudega erinevateks haakerakendusteks, näiteks need, mis kuuluvad klassi A50-X, peab kliirens sellise haakekuuli pukseerimiskonksule paigaldamisel vastama 7. lisas joonisel 25 näidatule.
|
|
|
1.4.
|
Haakekuulid ja pukseerimiskonksud peavad vastavalt valmistaja valikule vastu pidama 6. lisa punktis 3.1 või punktis 3.10 esitatud katsetele. Punktides 3.1.7 ja 3.1.8 esitatud nõuded on aga alati kehtivad.
|
|
1.5.
|
Pukseerimiskonksude tootjad peavad tootele lisama kinnituspunktid, millele on võimalik kinnitada täiendavad haakeseadised või seadmed, mis võimaldavad haagise automaatse peatumise juhuks kui peamine haakeseadis eraldub. See nõue on vajalik selleks, et sõiduk saaks vastata ÜRO EMK eeskirja nr 13 (ühtsed sätted M-, N- ja O-kategooria sõidukite tunnustamise kohta seoses piduritega) punktile 5.2.2.9.
|
|
1.5.1.
|
Kinnituspunktid täiendava haakeseadise ja/või lahtipidurduskaabli jaoks peavad olema asetatud selliselt, et kasutamisel täiendav haakeseadis või lahtipidurduskaabel ei piiraks haakeseadise liigendi normaalset liikumist ega häiriks inertspidurisüsteemi normaalset tööd.
Üksik kinnituspunkt tuleb paigutada mitte kaugemale kui 100 mm haagise liigendi vertikaalsuunalisest keskmest. Kui see ei ole teostatav, tuleb seadis varustada kahe kinnituspunktiga, mis asetsevad kummalgi pool vertikaalset keskjoont, sellest võrdsel kaugusel, mis ei ületa 250 mm. Kinnituspunkt(id) on sellisel viisil teostatavuse piires võimalikult taga ja kõrgel.
|
|
1.6.
|
Erinõuded klassidesse A50-1 – A50-5 kuuluvatele standardsetele haakekuulidele ja ääriktüüpi pukseerimiskonksudele.
|
1.6.1.
|
Klassi A50-1 haakekuulide ja ääriktüüpi pukseerimiskonksude mõõtmed peavad vastama joonisele 3 ja tabelile 2.
|
|
1.6.2.
|
Klasside A50-2, A50-3, A50-4 ja A50-5 haakekuulide ja ääriktüüpi pukseerimiskonksude mõõtmed peavad vastama joonisele 4 ja tabelile 2.
|
|
1.6.3.
|
Klassidesse A50-1 – A50-5 kuuluvad haakekuulid ja ääriktüüpi pukseerimiskonksud peavad vastama tabelis 3 antud iseloomulikele väärtustele ning nende suhtes katsetatud.
|
Joonis 3
Standardse, klassi A50-1 kuuluva ääriktüüpi haakekuuli mõõtmed (vt tabel 2)
Joonis 4
Klassidesse A50-2 – A50-5 kuuluvate standardsete haakekuulide mõõtmed (vt tabel 2)
Tabel 2
Standardsete ääriktüüpi haakekuulide mõõtmed (mm), vt joonised 3 ja 4
|
Klass
|
A50-1
|
A50-2, A50-4
|
A50-3, A50-5
|
Märkused
|
|
e1
|
90
|
83
|
120
|
± 0,5
|
|
e2
|
—
|
56
|
55
|
± 0,5
|
|
d2
|
17
|
10,5
|
15
|
H13
|
|
f
|
130
|
110
|
155
|
± 6,0 – 0
|
|
g
|
50
|
85
|
90
|
± 6,0 – 0
|
|
c
|
15
|
15
|
15
|
ülemmäär
|
|
l
|
55
|
110
|
120
|
± 5,0
|
|
h
|
70
|
80
|
80
|
± 5,0
|
Tabel 3
Standardsete ääriktüüpi haakekuulide iseloomulikud väärtused
|
Klass
|
A50-1
|
A50-2
|
A50-3
|
A50-4
|
A50-5
|
|
D
|
17
|
20
|
30
|
20
|
30
|
|
S
|
120
|
120
|
120
|
150
|
150
|
|
D
|
=
|
suurim väärtus D (kN)
|
|
S
|
=
|
suurim staatiline vertikaalkoormus (kg)
|
|
|
1.7.
|
Järelturu tarbeks haakekuulide ja pukseerimiskonksude tootjad, kellel puudub igasugune kontakt vastava sõiduki tootjaga, peavad olema teadlikud käesoleva lisa punktis 2 esitatud nõuetest haakeseadise liikumisulatusele ning peavad kinni pidama käesoleva eeskirja 7. lisa asjakohastest nõuetest.
|
2. HAAKEPEAD
|
2.1.
|
Haakepead klassist B50 peavad olema konstrueeritud nii, et neid saaks ohutult kasutada käesoleva lisa punktis 1 kirjeldatud haakekuulidega, säilitades seejuures ettekirjutatud omadused.
Haakepead peavad olema konstrueeritud nii, et oleks tagatud ohutu haakimine, võttes arvesse ka haakeseadise kulumist.
|
|
2.2.
|
Haakepead peavad vastu pidama 6. lisa punktis 3.2 esitatud katsetele.
|
|
2.3.
|
Ühelgi lisaseadmel (nt piduritel, stabilisaatoritel jne) ei tohi mehaanilisele ühendusele olla mis tahes kahjulikku mõju.
|
|
2.4.
|
Kui haakepea ei ole sõidukiga ühendatud, peab see horisontaaltasandil pöörduma vähemalt 90° mõlemale poole käesoleva lisa punktis 1 kirjeldatud haakekuuli keskteljest ja kinnitusest. Samaaegselt peab horisontaaltasapinnast üles- ja allapoole jääma vähemalt 20° vaba vertikaalsuunalist liikumisruumi. Samuti peab koos 90° horisontaalse pöördenurgaga olema võimalik 25° keerdumine mõlemas suunas ümber horisontaaltelje. Mis tahes horisontaalse pöördenurga all peavad olema võimalikud järgmised liikumiskombinatsioonid:
|
i)
|
vertikaalne kalle ± 15° koos teljekaldega ± 25°
|
|
ii)
|
teljekalle ± 10° koos vertikaalse kaldega ± 20°
|
|
3. VEOTIISLI HAAKESEADISED
Käesoleva lisa punktides 3.1–3.6 esitatud nõudeid kohaldatakse kõikide klassi C50 veotiisli haakeseadiste suhtes. Punktis 3.7 on toodud täiendavad nõuded, millele peavad vastama klasside C50-1 – C50-6 standardsed veotiisli haakeseadised.
3.1. Jõudlusnõuded – kõik veotiisli haakeseadised peavad vastu pidama 6. lisa punktis 3.3 esitatud katsetele.
3.2. Sobivad veorõngad – klassi C50 veotiisli haakeseadised peavad sobima kõikide klassi D50 veorõngaste ja kindlaks määratud omadustega haakeseadistega.
3.3. Haarats
Klassi C50 veotiisli haakeseadised peavad olema varustatud haaratsiga, mis juhiks sobivad veorõngad haakeseadisesse.
Kui haarats või haaratsit toetav osa võib pöörduda ümber vertikaaltelje, peab see end ise automaatselt õigesse asendisse seadma ja lahtiste veopoltide korral peab see niisuguses asendis püsima selleks, et juhtida veorõngas korralikult haakeseadisesse.
Kui haarats või haaratsit toetav osa võib pöörduda ümber horisontaalse risttelje, peab lukustusmehhanismi jõumoment pöördumist võimaldava liigendi kinnitama selle tavalisse asendisse. See jõud peab olema piisav, et takistada 200 N haaratsi ülemisele otsale suunatud vertikaaljõu mõju, mis haakeseadise normaalasendiga võrreldes võib põhjustada mis tahes muutusi. Lukustusjõud peab olema suurem kui käsikangi rakendamisel tekkiv jõud, nagu kirjeldatud käesoleva lisa punktis 3.6. Haaratsit peab olema võimalik käsitsi normaalasendisse viia. Haarats, mis võib pöörduda ümber horisontaalse risttelje, võib tüübikinnituse järgi kanda kuni 50 kg vertikaalkoormust S ja väärtus V võib olla maksimaalselt 5 kN.
Kui haarats või haaratsit toetav osa võib pöörduda ümber pikitelje, peab pöördumine olema kinnitatud lukustusmehhanismiga, mille jõumoment on vähemalt 100 Nm.
Haaratsi minimaalne suurus sõltuvalt haakeseadisele lubatud väärtusest D:
Väärtus D ≤ 18 kN– laius 150 mm, kõrgus 100 mm
Väärtus D > 18 kN ≤ 25 kN– laius 280 mm, kõrgus 170 mm
Väärtus D > 25 kN– laius 360 mm, kõrgus 200 mm
Haaratsi välisnurgad võivad olla ümardatud.
Väiksemate haaratsite kasutamine klassi C50-X veotiisli haakeseadiste korral on lubatud, kui nende kasutamine on piiratud kuni 3,5-tonnise täismassiga kesktelghaagistega või kui ülalolevas tabelis esitatud haaratsite kasutamine on tehnilistel põhjustel võimatu; kui lisaks on olemas eritingimused nagu näiteks automaatse haakimisprotseduuri ohutust kindlustavad visuaalsed abivahendid ning kui kasutusala on vastavalt 1. lisas näidatud teate vormis seadise tootja poolt antud informatsioonile tüübikinnitusega piiratud.
3.4. Haagitud veorõnga minimaalne vaba liikumisulatus
Veotiisli haakeseadisele haagitud, kuid sõidukile paigaldamata veorõngal peavad olema alljärgnevad liikumisulatused. Kui liikuvus on osaliselt tagatud spetsiaalse liigendiga (ainult klassi C50-X veotiisli haakeseadiste puhul), peab vastavalt 1 lisale antud tüübikinnituses esitatud kasutusala olema piiratud 7. lisa punktis 1.3.8 määratud juhtudega.
|
3.4.1.
|
sõiduki pikitelje suhtes horisontaalselt ± 90° ulatuses ümber veorõnga vertikaaltelje – vt joonis 5.
Joonis 5
Haagitud veorõnga horisontaalne pöördumine
|
|
3.4.2.
|
sõiduki horisontaaltasandi suhtes vertikaalselt ± 20° ulatuses ümber veorõnga ristitelje – vt joonis 6.
Joonis 6
Haagitud veorõnga vertikaalne pöördumine
|
|
3.4.3.
|
aksiaalne pöördumine ± 25° ulatuses sõiduki horisontaaltasandi suhtes ümber veorõnga pikitelje – vt joonis 7.
Joonis 7
Haagitud veorõnga aksiaalne pöördumine
|
3.5. Lukustamine tahtmatu lahtihaakimise vältimiseks:
Suletud asendis peab veopolt olema fikseeritud kahe kindla mehaanilise ohutusseadmega, millest kumbki peab teise rikke korral tagama tõhusa lukustumise.
Mehaaniliselt seadmelt peab väljastpoolt olema selgelt näha, et haakeseadis on suletud ja kinnitatud asendis. Vastavate tunnuste asend peab olema määratav puutumise teel, näiteks pimedas.
Mehaaniline signaalseade peab näitama mõlema lukustusseadme seisundit (tingimus JA).
Kui teise lukustusseadme rakendumine on kindlustatud seadme konstruktsiooniga, siis on selles olukorras siiski piisav ka see, et näidatakse vaid ühe lukustusseadme seisukorda.
3.6. Käsikangid
Käsikangid peavad olema kavandatud selliselt, et neid oleks mugav kasutada ja neil peavad olema ümardatud servad. Haakeseadisel ei tohi käsikangi lähedal olla teravaid servi ega takerdumisohtlikke kohti, mis võiksid haakeseadise käsitsemisel põhjustada vigastusi. Haakeseadise vabastamiseks vajalik käsikangile mõjuv vertikaaljõud, mis on mõõdetud ilma veorõngata, ei tohi kangi töösuunas ületada 250 N.
3.7. Erinõuded standardsetele veotiisli haakeseadistele klassidest C50-1 – C50-6:
|
3.7.1.
|
Veorõnga pöördumise ümber ristitelje peab põhjustama veopoldi kerataoline kuju (ja mitte liigend.
|
|
3.7.2.
|
Veopoldi ja veorõnga vahelisest kaugusest tingitud tõuked ja löökkoormused pikiteljel peavad olema summutatud vedrude ja/või summutusseadmetega (v.a C 50-1).
|
|
3.7.3.
|
Mõõtmed peavad vastama joonisele 8 ja tabelile 4.
|
|
3.7.4.
|
Haakeseadised peavad olema sobivad ja tabelis 5 esitatud iseloomulike väärtuste suhtes katsetatud.
|
|
3.7.5.
|
Haakeseadis peab olema avatav sellel paikneva käsikangiga (mitte kaugjuhtimisseadmega).
|
Joonis 8
Standardsete veotiisli haakeseadiste mõõtmed (mm), vt tabel 4
Tabel 4
Standardsete veotiisli haakeseadiste mõõtmed, vt joonis 8
|
Klass
|
C50-1
|
C50-2
|
C50-3
|
C50-4
|
C50-5
|
C50-6 C50-7
|
Märkused
|
|
e1
|
83
|
83
|
120
|
140
|
160
|
160
|
± 0,5
|
|
e2
|
56
|
56
|
55
|
80
|
100
|
100
|
± 0,5
|
|
d1
|
—
|
54
|
74
|
84
|
94
|
94
|
ülemmäär
|
|
d2
|
10,5
|
10,5
|
15
|
17
|
21
|
21
|
H13
|
|
f
|
110
|
110
|
155
|
180
|
200
|
200
|
+ 6,0 – 0
|
|
g
|
85
|
85
|
90
|
120
|
140
|
140
|
± 3,0
|
|
a
|
100
|
170
|
200
|
200
|
200
|
200
|
+ 20,0 – 0
|
|
b
|
150
|
280
|
360
|
360
|
360
|
360
|
+ 20,0 – 0
|
|
c
|
20
|
20
|
24
|
30
|
30
|
30
|
ülemmäär
|
|
h
|
150
|
190
|
265
|
265
|
265
|
265
|
ülemmäär
|
|
l1
|
—
|
150
|
250
|
300
|
300
|
300
|
ülemmäär
|
|
l2
|
150
|
300
|
330
|
330
|
330
|
330
|
ülemmäär
|
|
l3
|
100
|
160
|
180
|
180
|
180
|
180
|
± 20,0
|
|
T
|
—
|
15
|
20
|
35
|
35
|
35
|
ülemmäär
|
Tabel 5
Standardsete veotiisli haakeseadiste iseloomulikud väärtused
|
Klass
|
C50-1
|
C50-2
|
C50-3
|
C50-4
|
C50-5
|
C50-6
|
C50-7
|
|
D
|
18
|
25
|
70
|
100
|
130
|
190
|
190
|
|
Dc
|
18
|
25
|
50
|
70
|
90
|
120
|
130
|
|
S
|
200
|
250
|
650
|
900
|
1 000
|
1 000
|
1 000
|
|
V
|
12
|
10
|
18
|
25
|
35
|
50
|
75
|
D= suurim väärtus D (kN)
Dc= suurim väärtus D (kN) kesktelghaagistele
S= haakeseadisele rakenduv suurim staatiline vertikaalkoormus (kg)
V= suurim väärtus V (kN)
4. VEORÕNGAD
4.1. Üldnõuded klassi D50 veorõngastele:
Kõik klassi D50 peavad vastu pidama 6. lisa punktis 3.4 esitatud katsetele.
Klassi D50 veorõngad on ette nähtud kasutamiseks koos klassi C50 veotiisli haakeseadistega. Veorõngad ei tohi pöörduda aksiaalselt (kuna vastavad haakeseadised võivad pöörduda).
Kui klassi D50 veorõngad on varustatud puksidega, peavad nende mõõtmed vastama joonisele 9 (ei ole lubatud klassi D50-C puhul) või joonisele 10.
Pukse ei tohi veorõnga külge keevitada.
Klassi D50 veorõngad peavad vastama punktis 4.2 esitatud mõõtmetele. D50-X klassi veorõnga varre kuju ei ole määratletud, kuid veorõnga keskmest 210 mm kaugusel peavad kõrgus h ja laius b jääma tabelis 6 esitatud piiridesse.
Joonis 9
Klassi D50 veorõngaste lõhikuga puks
Joonis 10
Klassi D50-C veorõngaste lõhikuta puks
Tabel 6
Veorõngaste D50-A ja D50-X mõõtmed, vt joonis 11
|
Klass
|
h (mm)
|
b (mm)
|
|
D50-A
|
65 + 2/– 1
|
60 + 2/– 1
|
|
D50-X
|
kuni 80
|
kuni 62
|
Tabel 7
Standardsete veorõngaste iseloomulikud väärtused
|
Klass
|
D
|
Dc
|
S
|
V
|
|
D50-A
|
130
|
90
|
1 000
|
30
|
|
D50-B
|
130
|
90
|
1 000
|
25
|
|
D50-C
|
190
|
120
|
1 000
|
50
|
|
D50-D
|
190
|
130
|
1 000
|
75
|
4.2. Erinõuded klassi D50 veorõngastele:
|
4.2.1.
|
Klasside D50-A ja D50-X veorõngad peavad olema joonisel 11 esitatud mõõtmetega.
Joonis 11
Klasside D50-A ja D50-X veorõngaste mõõtmed, vt tabel 6
|
|
4.2.2.
|
Klassi D50-B veorõngad peavad olema joonisel 12 esitatud mõõtmetega.
Joonis 12
Klassi D50-B veorõngaste mõõtmed, vt teisi mõõtmeid joonisel 11
|
|
4.2.3.
|
Klasside D50-C ja D50-D veorõngad peavad olema joonisel 13 esitatud mõõtmetega.
Joonis 13
Klasside D50-C ja D50-D veorõngaste mõõtmed, teisi mõõtmeid vt joonis 11
|
|
4.2.4.
|
Klasside D50-C ja D50-D veorõngad peavad olema varustatud joonisel 10 näidatud lõhikuta puksidega.
|
4.3. Standardsete veorõngaste koormamisväärtused
Standardsed veorõngad ja nende vastavad haakeseadised peavad olema sobivad ja tabelis 7 esitatud koormamisväärtuste suhtes katsetatud.
4.4. Üldnõuded klassi L toroidaalsetele veorõngastele:
|
4.4.1.
|
Klassi L toroidaalsed veorõngad on ette nähtud kasutamiseks klassi K konksu tüüpi haakeseadistega.
|
|
4.4.2.
|
Kasutatuna klassi K konksu tüüpi haakeseadistega peavad need vastama käesoleva lisa punktis 10.2 esitatud nõuetele liikumisulatuse kohta.
|
|
4.4.3.
|
Klassi L toroidaalsed veorõngad peavad olema joonisel 14 ja tabelis 8 esitatud mõõtmetega.
Joonis 14
Klassi L toroidaalsete veorõngaste mõõtmed – vt tabel 8
|
|
4.4.4.
|
Klassi L toroidaalsed veorõngad peavad vastu pidama 6. lisa punktis 3.4 esitatud katsetele ning peavad sobima tabelis 9 esitatud iseloomulike väärtustega.
|
Tabel 8
Klassi L toroidaalsete veorõngaste mõõtmed (vt joonis 14)
|
(millimeetrites)
|
|
Klass
|
L1
|
L2
|
L3
|
L4
|
L5
|
Märkused
|
|
a
|
68 + 1,6/– 0,0
|
76,2 ± 0,8
|
76,2 ± 0,8
|
76,2 ± 0,8
|
68 + 1,6/– 0,0
|
|
|
b
|
41,2 ± 0,8
|
41,2 ± 0,8
|
41,2 ± 0,8
|
41,2 ± 0,8
|
41,2 ± 0,8
|
|
|
c
|
70
|
65
|
65
|
65
|
70
|
Alammäär
|
Tabel 9
Klassi L toroidaalsete veorõngaste iseloomulikud väärtused
|
Klass
|
L1
|
L2
|
L3
|
L4
|
L5
|
|
D kN
|
30
|
70
|
100
|
130
|
180
|
|
Dc kN
|
27
|
54
|
70
|
90
|
120
|
|
S kg
|
200
|
700
|
950
|
1 000
|
1 000
|
|
V kN
|
12
|
18
|
25
|
35
|
50
|
5. VEOTIISLID
5.1. Klassi E veotiislid peavad vastu pidama 6. lisa punktis 3.3 esitatud katsetele.
5.2. Vedukiga haakimiseks võib veotiislid ühendada kas käesoleva lisa punktis 2 esitatud haakepeade või punktis 4 esitatud veorõngastega. Haakepead ja veorõngad võib ühendada kruvide, poltide või keevitusega.
5.3. Seadmed liigendiga veotiislite kõrguse reguleerimiseks
|
5.3.1.
|
Liigendiga veotiislid peavad olema varustatud seadmetega, millega saab veotiisli seada haakeseadise või haaratsi kõrgusele. Need seadmed peavad olema konstrueeritud nii, et veotiislit saab reguleerida üks inimene ilma tööriistade või muude abivahenditeta.
|
|
5.3.2.
|
Kõrguse reguleerimise seadmed peavad võimaldama veorõngaste või haakekuulide reguleerimist horisontaalasendist maapinna kohal vähemalt 300 mm üles- ja allapoole. Selles vahemikus peab veotiisli kõrgus olema reguleeritud sujuvalt või veorõngalt või haakepealt mõõdetuna maksimaalselt 50 mm sammuga.
|
|
5.3.3.
|
Pärast haakimist ei tohi kõrguse reguleerimise seade segada veotiisli vähest liikumist.
|
|
5.3.4.
|
Kõrguse reguleerimise seade ei tohi segada pealejooksu tüüpi inertspiduri mis tahes tööd.
|
5.4. Kui veotiislid on kombineeritud inerts-, pealejooksupiduritega, ei tohi kaugus veorõnga keskmest kuni veorõnga vaba varre lõpuni pidurite tööasendis olla väiksem kui 200 mm. Kui veorõnga vars on kõige sisemises asendis, ei tohi see pikkus olla vähem kui 150 mm.
5.5. Kesktelghaagiste ühendamiseks kasutatavad veotiislid peavad vastu pidama külgjõududele, mis on vähemalt pool nendest vertikaaljõududest, millele suudetakse vastu pidada.
6. VEOTALAD
|
6.1.
|
Klassi E veotalad peavad vastu pidama 6. lisa punktis 3.3 esitatud katsetele.
|
|
6.2.
|
puuritud avad klassi C standardsete veotiisli haakeseadiste kinnitamiseks peavad vastama joonisele 15 ja tabelile 10.
|
|
6.3.
|
Veotalasid ei tohi šassii, kere ega ühegi muu sõiduki osa külge keevitada.
|
Joonis 15
Standardsete veotiisli haakeseadiste kinnituse mõõtmed (vt tabel 10)
Tabel 10
Standardsete veotiisli haakeseadiste kinnituse mõõtmed (vt joonis 15)
|
(millimeetrites)
|
|
Klass
|
C50-1
|
C50-2
|
C50-3
|
C50-4
|
C50-5
|
C50-6C50-7
|
Märkused
|
|
e1
|
83
|
83
|
120
|
140
|
160
|
160
|
± 0,5
|
|
e2
|
56
|
56
|
55
|
80
|
100
|
100
|
± 0,5
|
|
d1
|
—
|
55
|
75
|
85
|
95
|
95
|
+ 1,0/– 0,5
|
|
d2
|
10,5
|
10,5
|
15
|
17
|
21
|
21
|
H13
|
|
T
|
—
|
15
|
20
|
35
|
35
|
35
|
ülemmäär
|
|
F
|
120
|
120
|
165
|
190
|
210
|
210
|
alammäär
|
|
G
|
95
|
95
|
100
|
130
|
150
|
150
|
alammäär
|
|
L1
|
—
|
200
|
300
|
400
|
400
|
400
|
alammäär
|
7. SADULHAAKESEADISED JA ROOLIMISKIILUD
Punktides 7.1–7.7 esitatud nõudeid kohaldatakse kõikidele klassi G50 sadulhaakeseadistele.
Lisanõuded, millele standardsed haakseadmed vastama peavad, on esitatud punktis 7.9.
Roolimiskiilud peavad vastama punktis 7.8 esitatud nõuetele.
7.1. Sobivad sadulhaakeseadise veopoldid
Klassi G50 sadulhaakeseadised peavad olema konstrueeritud nii, et neid saaks kasutada koos klassi H50 veopoltidega ja et neile saaks ühiselt esitada kindlaks määratud omadused.
7.2. Juhikud
Sadulhaakeseadised peavad olema varustatud juhikuga, mis tagab kindla ja ohutu veopoldi kinnitamise. Standardse 50 mm läbimõõduga sadulhaakeseadise juhtimisseadme suudme laius peab olema vähemalt 350 mm (vt joonis 16).
Väikeste, mittestandardsete klassi G50-X sadulhaakeseadiste puhul, mille suurim väärtus D on 25 kN, peab suudme laius olema vähemalt 250 mm.
Joonis 16
Standardse sadulhaakeseadise mõõtmed (vt tabel 11)
Joonis 16a
Sadulhaakeseadistele ette nähtud klassi J kinnitusplaatide kinnitusavade lubatud hälbed (vt käesoleva lisa punkt 9.1)
Tabel 11
Standardsete sadulhaakeseadiste mõõtmed (vt joonis 16)
|
(millimeetrites)
|
|
Klass
|
G50-1
|
G50-2
|
G50-3
|
G50-4
|
G50-5
|
G50-6
|
|
H
|
140–159
|
160–179
|
180–199
|
200–219
|
220–239
|
240–260
|
7.3. Sadulhaakeseadise minimaalne liikumisulatus
Haagitud veopoldiga, kuid ilma sadulhaakeseadise kinnitamiseta sõidukile või kinnitusplaadile, võttes arvesse kinnituspoltide mõju, võimaldab sadulhaakeseadis samaaegselt veopoldi liikumist järgmistes piirides:
|
7.3.1.
|
± 90° ulatuses vertikaaltelje ümber (ei kohaldata aktiivse roolimisega varustatud sadulhaakeseadistele);
|
|
7.3.2.
|
± 12° ulatuses horisontaaltelje ümber liikumissuunaga risti. See nurk ei pruugi katta vajalikku ulatust liiklemiseks maastikul.
|
|
7.3.3.
|
Lubatud on aksiaalne pöördumine pikitelje ümber kuni ± 3°. Täispööret võimaldava sadulhaakeseadise korral võib see nurk siiski olla suurem eeldusel, et lukustusmehhanismiga saab piirata kuni ± 3° pööret.
|
7.4. Lukustusseadmed sadulhaakeseadiste iseenesliku lahtihaakimise takistamiseks
Haagitud asendis peab sadulhaakeseadis olema fikseeritud kahe kindla mehaanilise ohutusseadmega, millest kumbki peab teise rikke korral tagama tõhusa lukustumise.
Esmane lukustusseade peab toimima automaatselt, kuid teisene lukustusseade võib olla kas automaatne või käsitsi rakendatav. Teisene lukustusseade võib olla konstrueeritud töötamaks koos esmase seadmega ning pakkumaks esmast lukustit täiendava tõhusa mehaanilise lukustuse. Teisest lukustusseadet on võimalik kinnitada vaid siis, kui esmane lukustusseade on korralikult kinnitatud.
Lukustusseadmetel peab puuduma võimalus tahtmatuks avanemiseks. Avamine peab nõudma sõiduki juhi või operaatori tahtlikku tegevust.
Haakeseadise suletud ja lukustatud asend peab olema mehaanilise seadme poolt selgesti näidatud, ning seda asendit peab olema võimalik määrata puutumise teel, näiteks asendi kontrollimiseks pimedas. Signaalseade peab näitama nii esmase kui teisese lukustusseadme kinnitumist, kuid kui teise lukustusseadme samaaegne rakendumine on kindlustatud seadme konstruktsiooniga, siis on selles olukorras siiski piisav ka see, et näidatakse vaid ühe lukustusseadme seisukorda
7.5. Juhtimisseadmed või vabastusmehhanismid
Lukustatud asendis peab olema kindlustatud, et juhtimisseadmeid ja vabastusmehhanisme ei saa rakendada lubamatult või tahtmatult. Lukustussüsteem peab olema konstrueeritud selliselt, et haakeseadise vabastusmehhanismi rakendamine nõuab selgelt teadvustatud tegevust lukustusseadme vabastamiseks.
7.6. Pinnatöötlus
Haakeseadise plaat ja lukusti peavad töötama rahuldavalt ja olema hoolikalt töödeldud, sepistatud, valatud või vormitud.
7.7. Laadimistingimused
Kõik sadulhaakeseadised peavad vastu pidama 6. lisa punktis 3.7 esitatud katsetele.
7.8. Roolimiskiilud
|
7.8.1.
|
Poolhaagiste aktiivseks roolimiseks kasutatavate roolimiskiilude mõõtmed peavad vastama joonisele 17.
Joonis 17
Vedrustatud roolimiskiilude mõõtmed
|
|
7.8.2.
|
Roolimiskiilud peavad võimaldama kindla ja ohutu haakimise ning olema vedrustatud. Vedrude tugevus peab olema valitud selliselt, et oleks võimalik haakida koormamata poolhaagist ja et täielikult koormatud poolhaagise korral oleks kasutamise ajal roolimiskiil haakeseadise äärtega kindlas kontaktis. Sadulhaakeseadise lahtihaakimine peab olema võimalik nii koormatud kui ka koormamata poolhaagise korral.
|
7.9. Erinõuded standardsetele sadulhaakeseadistele:
|
7.9.1.
|
mõõtmed peavad vastama joonisele 16 ja tabelile 11.
|
|
7.9.2.
|
seadised peavad vastama 150 kN väärtusele D ja 20-tonnisele väärtusele U ning olema nende suhtes katsetatud.
|
|
7.9.3.
|
Haakeseadist peab olema võimalik vabastada käsikangi abil vahetult haakeseadisel.
|
|
7.9.4.
|
Seadised peavad sobima poolhaagiste aktiivseks roolimiseks roolimiskiilude abil – vt punkt 7.8.
|
8. SADULHAAKESEADISE VEOPOLDID
|
8.1.
|
Klassi H50 sadulhaakeseadise veopoldid (ISO 337) peavad vastama joonisel 18 esitatud mõõtmetele
Joonis 18
Klassi H50 sadulhaakeseadise veopoltide mõõtmed
|
|
8.2.
|
Veopoldid peavad vastu pidama 6. lisa punktis 3.9 esitatud katsetele.
|
9. KINNITUSPLAADID
|
9.1.
|
Kui klassi J sadulhaakeseadiste kinnitusplaadid on ette nähtud kasutamiseks standardsete sadulhaakeseadistega, peavad neil olema ringikujulised kinnitusavad, mis on paigutatud vastavalt joonisele 16a. Kinnitusavade läbimõõt peab siiski olema 17 mm + 2,0 mm/ – 0,0 mm. Avad peavad olema ringikujulised, MITTE piklikud (vt joonis 16a).
|
|
9.2.
|
Standardsete sadulhaakeseadiste jaoks ettenähtud kinnitusplaadid peavad sobima poolhaagiste aktiivseks roolimiseks (roolimiskiilude abil). Mittestandardsete sadulhaakeseadiste jaoks ettenähtud kinnitusplaadid, mis ei sobi aktiivseks roolimiseks, peavad olema vastavalt märgistatud.
|
|
9.3.
|
Sadulhaakeseadiste kinnitusplaadid peavad vastu pidama 6. lisa punktis 3.8 kirjeldatud katsetele.
|
10. KONKSU TÜÜPI HAAKESEADISED
10.1. Üldnõuded klassi K konksu tüüpi haakeseadistele:
|
10.1.1.
|
Kõik klassi K konksu tüüpi haakeseadised peavad vastu pidama 6. lisa punktis 3.5 kirjeldatud katsetele ning sobima tabelis 13 antud iseloomulike väärtuste poolest
|
|
10.1.2.
|
Klassi K konksu tüüpi haakeseadiste mõõtmed peavad vastama joonisele 19 ja tabelile 12. Klassid K1–K4 on mitteautomaatsed haakeseadised, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes haagistel, mille täismass ei ületa 3,5 tonni ning klassid KA1–KA3 on automaatsed haakeseadised.
Joonis 19
Klassi K konksu tüüpi haakeseadise mõõtmed ja liikumisulatus
|
|
10.1.3.
|
Konksu tüüpi haakeseadist tohib kasutada üksnes toroidaalse veorõngaga ning kasutatuna klassi L toroidaalse veorõngaga peab klassi K haakeseadisel olema käesoleva lisa punktis 10.2 kirjeldatud liikumisulatus.
|
|
10.1.4.
|
Klassi K konksu tüüpi haakeseadist tuleb kasutada toroidaalse veorõngaga, mille vähim kliirens ehk vaba liikumine on 3 mm ja suurim kliirens 5 mm, kui veorõngas on uus. Sobivad veorõngad peab avaldama haakeseadise tootja 1. lisas näidatud teate vormis.
|
10.2. klassi L toroidaalse veorõngaga kasutataval Klassi K haakeseadisel, mis ei ole veokile paigaldatud, peavad olema järgmised mittesamaaegsed liikumisulatused – vt ka joonis 19:
|
10.2.1.
|
± 90° ulatuses horisontaalselt, haakeseadise vertikaaltelje ümber;
|
|
10.2.2.
|
± 40° ulatuses vertikaalselt, haakeseadise horisontaalse, liikumissuunaga risti asetseva telje ümber;
|
|
10.2.3.
|
± 20° ulatuses aksiaalselt haakeseadise horisontaalse pikikeskjoone ümber.
|
10.3. Automaatsetel klassi K konksu tüüpi haakeseadistel peab olema haarats, mis juhib veorõnga haakeseadisesse.
10.4. Lukustamine tahtmatu lahtihaakimise vältimiseks:
Suletud asendis peab haakeseadis olema lukustatud kahe kindla mehaanilise ohutusseadmega, millest kumbki peab teise rikke korral tagama tõhusa lukustumise.
Mehaaniliselt seadmelt peab väljastpoolt olema selgelt näha, et haakeseadis on suletud ja kinnitatud asendis. Vastavate tunnuste asend peab olema määratav puutumise teel, näiteks pimedas.
Mehaaniline signaalseade peab näitama mõlema lukustusseadme seisundit (tingimus JA).
Kui teise lukustusseadme rakendumine on kindlustatud seadme konstruktsiooniga, siis on selles olukorras siiski piisav ka see, et näidatakse vaid ühe lukustusseadme seisukorda.
10.5. Käsikangid
Käsikangid peavad olema kavandatud selliselt, et neid oleks mugav kasutada ja neil peavad olema ümardatud servad. Haakeseadisel ei tohi käsikangi lähedal olla teravaid servi ega takerdumisohtlikke kohti, mis võiksid haakeseadise käsitsemisel põhjustada vigastusi. Haakeseadise vabastamiseks vajalik käsikangile mõjuv vertikaaljõud, mis on mõõdetud ilma veorõngata, ei tohi kangi töösuunas ületada 250 N.
Tabel 12
Klassi K konksu tüüpi haakeseadiste mõõtmed (vt joonis 19)
|
Klass
|
K1
|
K2
|
K3
|
K4
|
KA1
|
KA2
|
KA3
|
Märkused
|
|
e1
|
—
|
83
|
83
|
120
|
120
|
140
|
160
|
± 0,5
|
|
e2
|
—
|
56
|
56
|
55
|
55
|
80
|
100
|
± 0,5
|
|
e3
|
90
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
—
|
± 0,5
|
|
d2
|
17
|
10,5
|
10,5
|
15
|
15
|
17
|
21
|
H13
|
|
c
|
3
|
3
|
3
|
3
|
3
|
3
|
3
|
Alammäär
|
|
f
|
130
|
175
|
175
|
180
|
180
|
200
|
200
|
Ülemmäär
|
|
g
|
100
|
100
|
100
|
120
|
120
|
140
|
200
|
Ülemmäär
|
|
a
|
45
|
45
|
45
|
45
|
45
|
45
|
45
|
+ 1,6/– 0,0
|
|
L1
|
120
|
120
|
120
|
120
|
250
|
300
|
300
|
Ülemmäär
|
|
L2
|
74
|
74
|
63
|
74
|
90
|
90
|
90
|
Ülemmäär
|
|
L3
|
110
|
130
|
130
|
150
|
150
|
200
|
200
|
Ülemmäär
|
Tabel 13
Klassi K konksu tüüpi haakeseadiste iseloomulikud väärtused
|
Klass
|
K1
|
K2
|
K3
|
K4
|
KA1
|
KA2
|
KA3
|
|
D kN
|
17
|
20
|
20
|
25
|
70
|
100
|
130
|
|
Dc kN
|
—
|
—
|
17
|
20
|
54
|
70
|
90
|
|
S kg
|
120
|
120
|
200
|
250
|
700
|
900
|
1 000
|
|
V kN
|
—
|
—
|
10
|
10
|
18
|
25
|
35
|
11. VEOTIISLI TÜÜPI SPETSIAALHAAKESEADISED – KLASS T
|
11.1.
|
Klassi T veotiisli tüüpi spetsiaalhaakeseadised on ette nähtud kasutamiseks eriautorongide, näiteks autohaagiste puhul. Nendel sõidukitel on erikonstruktsioon ning need võivad vajada eripärast ja ebatavalist haakeseadise asetust.
|
|
11.2.
|
Klassi T kasutusala peab olema piiratud kesktelghaagistega ning sellest piirangust tuleb teatada 1. lisas esitatud teate vormis.
|
|
11.3.
|
Klassi T haakeseadised tuleb tunnustada ühilduva paarina ning haakeseadist ei tohi olla võimalik eraldada mujal kui töökojas, tööriistade abil, mida tavaliselt sõidukil ei ole.
|
|
11.4.
|
Klassi T haakeseadised ei tohi töötada automaatselt.
|
|
11.5.
|
Klassi T haakeseadised peavad vastama 6. lisa punktis 3.3, välja arvatud punkt 3.3.4, esitatud nõuetele.
|
|
11.6.
|
Vedukile paigaldamata, kuid kokkumonteeritud, ning vedukile paigaldatule sarnases normaalasendis haakeseadise puhul peavad olema võimalikud järgmised vähimad samaaegsed liikumisulatused;
|
11.6.1.
|
± 90° ulatuses horisontaalselt ümber vertikaaltelje;
|
|
11.6.2.
|
± 8° ulatuses vertikaalselt ümber horisontaalse risttelje;
|
|
11.6.3.
|
± 3° ulatuses aksiaalselt ümber horisontaalse pikitelje.
|
|
12. KAUGJÄLGIMIS- JA KAUGJUHTIMISSEADMED
12.1. Üldnõuded
Kaugjälgimis- ja kaugjuhtimisseadmed on lubatud üksnes klasside C50-X ja G50-X automaathaakeseadiste korral,
Kaugjälgimis- ja kaugjuhtimisseadmed ei tohi takistada haagitud veorõnga või haagitud poolhaagise vaba liikumisulatust. Need peavad olema püsivalt sõidukile kinnitatud.
Kõik kaugjälgimis- ja kaugjuhtimisseadmed kuuluvad haakeseadise katsete ja tüübikinnituse reguleerimisalasse koos kõikide juhtimis- ja ülekandeseadmete osadega.
12.2. Kaugjälgimisseadmed
|
12.2.1.
|
Automaatse haakimisprotseduuri korral peavad kaugjälgimisseadmed vastavalt punktile 12.2.2 nähtaval viisil näitama haakeseadise suletud ja topeltlukustatud asendit. Lisaks sellele võib olla näidatud avatud asend vastavalt punktile 12.2.3.
Kaugjälgimisseade peab haakeseadise igal avamisel ja sulgemisel automaatselt aktiveeruma ja lähtestuma.
|
|
12.2.2.
|
Üleminekut avatud asendist suletud ja topeltlukustatud asendisse peab näitama rohelise nähtava signaaliga.
|
|
12.2.3.
|
Kui näidatakse avatud ja/või mittelukustatud asendit, tuleb kasutada punast nähtavat signaali.
|
|
12.2.4.
|
Kui näidatakse automaatse haakimisprotseduuri lõpetamist, peab kaugjälgimisseade kindlaks tegema, et veopolt on jõudnud topeltlukustatud lõppasendisse.
|
|
12.2.5.
|
Mis tahes häire korral ei tohi kaugjälgimissüsteem edastada signaali haakeseadise suletud ja lukustatud seisundist, kui veopolt ei ole jõudnud lõppasendisse.
|
|
12.2.6.
|
Ühe lukustusseadme avamisel kahest peab roheline nähtav signaal kustuma ja punane nähtav signaal (kui see on paigaldatud) süttima.
|
|
12.2.7.
|
Otse haakeseadisele kinnitatud mehaanilised indikaatorid peavad alles jääma.
|
|
12.2.8.
|
Et vältida juhi tähelepanu hajumist normaalsel sõidul, peab olema võimalik kaugjälgimisseade välja lülitada, kuid see peab automaatselt taasaktiveeruma, kui haakeseade järgmisel korral avatakse ja suletakse – vt punkt 12.2.1.
|
|
12.2.9.
|
Kaugjälgimisseadme juhtseadised ja märgutuled peavad olema paigaldatud juhi vaatevälja ning need peavad olema püsivalt ja selgelt tuvastatavad.
|
12.3. Kaugjuhtimisseade
|
12.3.1.
|
Kui kasutatakse käesoleva lisa punktis 2.8 määratletud kaugjuhtimisseadet, siis peab kasutusel olema ka punktis 12.2 kirjeldatud kaugjälgimisseade, mis peab näitama vähemalt haakeseadise avatud seisundit.
|
|
12.3.2.
|
Haakeseadise avamiseks ja sulgemiseks kaugjuhtimisseadme abil peab olema spetsiaalne lüliti (st pealüliti, kang või ventiil). Kui see pealüliti ei asu juhikabiinis, siis ei tohi see olla kohas, kus sellele pääsevad vabalt ligi kõrvalised isikud, või see peab olema lukustatud. Haakeseadise käsitsemine kabiinist saab olla võimalik ainult siis, kui on takistatud selle soovimatu kasutamine, näiteks kahte kätt nõudva juhtimisoperatsiooni abil.
Peab olema võimalik veenduda, kas haakeseadise avamine kaugjuhtimisseadme abil on lõpetatud või mitte.
|
|
12.3.3.
|
Kui kaugjuhtimise korral on ettenähtud, et haakeseadise avamisel peab rakendama ka välist jõudu, tuleb juhile korralikult märku anda, millistes tingimustes väline jõud haakeseadise avab. Seda ei ole vaja juhul, kui välist jõudu rakendatakse ainult kaugjuhtimisseadme kasutamisel.
|
|
12.3.4.
|
Kui kaugjuhtimisseadmega avatava haakeseadise avamismehhanism on paigaldatud sõidukist väljapoole, peab selle abil olema võimalik üle vaadata haagitud sõidukite vahele jäävat ala, kuid sellegipoolest ei tohi haakeseadise juhtimiseks olla vajalik sellesse alasse sisenemine.
|
|
12.3.5.
|
Mis tahes üksik tõrge kasutamisel või mis tahes üksik rike süsteemis ei tohi põhjustada tahtmatut haakeseadise avanemist tavalisel maanteesõidul. Mis tahes riketest süsteemis tuleb kohe teavitada või need peavad enne järgmist kasutamist olema ilmselgelt nähtavad näiteks juhtimissüsteemi kasutustakistusena.
|
|
12.3.6.
|
Kaugjuhtimissüsteemi rikke korral peab eriolukorras olema võimalik haakeseadist avada vähemalt ühel muul moel. Kui selleks on vaja kasutada tööriistu, peavad need kuuluma sõiduki tööriistakomplekti. Käesoleva lisa punktis 3.6 esitatud nõudeid ei kohaldata käsikangide suhtes, mis on ette nähtud haakeseadiste avamiseks ainult avariiolukorras
|
|
12.3.7.
|
Kaugjuhtimis- ja kaugjälgimisseadmed peavad olema püsivalt ja selgelt tuvastatavad.
|
6. LISA
Mehaaniliste haakeseadiste või -osade katsetamine
1. ÜLDNÕUDED KATSETAMISEKS
|
1.1.
|
Haakeseadiste näidised peavad läbima katsed nii tugevuse kui ka ekspluatatsiooni suhtes. Võimaluse korral tuleb läbi viia tugevuskatsed, aga kui ei ole ette nähtud teisiti, võib tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus tugevuskatsest loobuda, kui osa lihtne konstruktsioon võimaldab teoreetilist tugevuskontrolli. Teoreetilised katsed võib läbi viia määramaks kindlaks halvimad tingimused. Igal juhul peavad teoreetilised katsed andma sama kvaliteediga tulemused kui dünaamilised või staatilised katsed. Lahknevuste korral on määravad tegelikult läbiviidud katsetel saadud tulemused.
Vt ka käesoleva eeskirja punkt 4.8.
|
|
1.2.
|
Haakeseadise tugevus määratakse dünaamilise katsega (kestvuskatse). Teatavatel juhtudel võivad osutuda tarvilikuks täiendavad staatilised katsed (vt käesoleva lisa punkt 3).
|
|
1.3.
|
Dünaamilised katsed (v.a käesoleva lisa punkti 3.10 kohane katse) tuleks teha ligikaudu sinusoidsete koormustsüklitega (vahelduv ja/või pulseeriv), mida rakendatakse materjalile sobival hulgal. Katsel ei tohi tekkida ühtegi pragu ega mõra.
|
|
1.4.
|
Kindlaks määratud staatiliste katsete korral on lubatud ainult kerge jäävdeformatsioon. Kui ei ole ette nähtud teisiti, ei tohi jäävdeformatsioon pärast koormuse alt vabastamist ületada 10 % katse ajal mõõdetud maksimaalsest deformatsioonist. Juhul kui katse ajal mõõdetud deformatsioon paneb katsetaja ohtu, siis, eeldusel, et sama parameetrit kontrollitakse ka teiste katsete ajal, nagu näiteks dünaamilised katsed, võib selle osa staatilisest katsest ära jätta.
|
|
1.5.
|
Dünaamiliste katsete korral baseeruvad koormamiseeldused sõiduki pikiteljesuunalisel horisontaalsel jõukomponendil ja vertikaalsel jõukomponendil. Horisontaalseid jõukomponente ja -momente, mis ei ole sõiduki pikiteljega samasuunalised, ei võeta arvesse, eeldades nende vähest tähtsust. Seda lihtsustust ei saa kasutada käesoleva lisa punkti 3.10 kohase katse puhul.
Kui haakeseadise konstruktsioon või selle kinnitus sõidukile või lisaseadmete (nagu amortisaatorid, suletud haakeseadis jne) paigaldus põhjustavad lisajõudusid või -momente, võib tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus nõuda täiendavaid katseid.
Sõiduki pikiteljesuunaline horisontaalne jõukomponent esitatakse teoreetiliselt kindlaks määratud baasjõuna, väärtusena D või Dc. Sõiduki vertikaalne jõukomponent esitatakse vajadusel haakepunktile mõjuva staatilise vertikaalkoormusena S ja eeldatava vertikaalkoormusena V, või sadulhaakeseadise korral staatilise vertikaalkoormusena U.
|
|
1.6.
|
Iseloomulikud väärtused D, Dc, S, V ja U, millel katsed baseeruvad ning mis on määratletud käesoleva eeskirja punktis 2.11, tuleb esitada tootja poolt tüübikinnituseks esitatud taotlusega antud informatsioonis – vt 1. ja 2. lisas esitatud teatise vorm.
|
|
1.7.
|
Kindlad, vedrujõu poolt paigal hoitavad lukustusseadmed peavad jääma lukustatud asendisse, kui neile mõjub kõige ebasoodsamast suunast rakendatud, lukustusmehhanismi kolmekordsele massile vastav jõud.
|
2. KATSEMENETLUSED
Kui kasutatakse käesoleva lisa punkti 3.10 kohast katsemenetlust, ei kohaldada punkte 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.5.
|
2.1.
|
Nii dünaamiliste kui ka staatiliste katsete jaoks paigaldatakse näidis sobivale katsestendile, millel on olemas vahendid jõu rakendamiseks, selliselt, et peale katseks määratud jõu ei mõjutaks seda ükski muu täiendav jõud ega moment. Kui tegemist on vahelduva jõuga katsetega, ei tohi rakendatava jõu suund ettenähtud suunast erineda rohkem kui ± 1° võrra. Pulseerivate ja staatiliste katsete korral peab nurk olema seatud suurima katsejõu järgi. Selle jaoks on tavaliselt vaja liigendit jõu rakenduspunktis (st haakepunktis) ja sellest punktist piisavalt kaugel olevat teist liigendit.
|
|
2.2.
|
Katse sagedus ei tohi ületada 35 Hz. Valitud sagedus peab olema hästi eristatud katsel kasutatavate vahendite, sh ka katseseadme resonantssagedustest. Asünkroonse katsetamise korral peab kahe jõukomponendi vaheline erinevus olema umbes 1–3 %. Terasest valmistatud haakeseadiste korral peab koormustsüklite arv olema 2 × 106. Muudest materjalidest kui terasest valmistatud haakeseadiste korral võib vajalik tsüklite arv olla suurem. Katse käigus tekkinud pragude avastamiseks tuleb kasutada värvi läbitungimismeetodit või muud samaväärset meetodit.
|
|
2.3.
|
Pulseerivate katsete korral vaheldub katsejõud maksimaalsest katsejõu ja madalama, minimaalse katsejõu vahel, mis ei tohi olla suurem kui 5 % maksimaalsest katsejõust, kui üksikasjalikus katsemenetluses ei ole sätestatud teisiti.
|
|
2.4.
|
Muude kui käesoleva lisa punktis 3.2.3 nõutud spetsiaalsete staatiliste katsete korral peab katsejõudu rakendama sujuvalt ja kiiresti ning seda tuleb hoida vähemalt 60 sekundi jooksul.
|
|
2.5.
|
Tavaliselt peavad katsetatavad haakeseadised või komponendid olema katsestendile kinnitatud võimalikult jäigalt ja sellises asendis, kuidas need kinnitatakse sõidukile. Kinnitusseadmed peavad olema need, mille on kindlaks määranud tootja või paigaldaja haakeseadise või -komponendi kinnitamiseks sõidukile ja/või neil peavad olema samasugused mehaanilised omadused.
|
|
2.6.
|
Haakeseadiseid või -osi tuleb katsetada tingimustel, nagu need on ette nähtud teel kasutamiseks. Siiski võib tootja taotlusel ja kokkuleppel tehnilise teenistusega haakeseadise elastsed osad neutraliseerida, kui seda nõuab katseprotseduur ja kui see ei mõjuta katse tulemusi ebarealistlikult.
Elastsed komponendid, mis on katsetamisel esinevatest kiirendustest üle kuumenenud, võib katse käigus asendada. Katsejõud tuleb rakendada spetsiaalsete vaherõngasteta seadmete abil.
|
3. SPETSIAALSED KATSETINGIMUSED
Kui kasutatakse käesoleva lisa punkti 3.10 kohast katsemenetlust, ei kohaldada punktide 3.1.1–3.1.6 nõudeid.
3.1. Haakekuulid ja pukseerimiskonksud
3.1.1. Mehaanilised haakekuulide haakeseadised võivad kuuluda järgmistesse tüüpidesse:
|
i)
|
üheosalised haakekuulid, mis sisaldavad eemaldatavate, kuid mittevahetatavate kuulidega seadmeid (vt joonised 20a ja 20b),
|
|
ii)
|
haakekuulid, mis koosnevad paljudest eemaldatavatest osadest (vt joonised 20c, 20d ja 20e),
|
|
iii)
|
pukseerimiskonksud, millele ei ole kinnitatud kuuli (vt joonis 20f).
|
Joonis 20
Kuuli tüüpi pukseerimiskonksude paigaldamine
3.1.2. Peamine katse on dünaamiline kestvuskatse. Katsenäidised on haakekuul, haakekuuli kael ja agregaadi sõidukile kinnitamiseks vajalikud kinnitused. Haakekuul ja pukseerimiskonksud peavad nende tööks ettenähtud asendis olema jäigalt kinnitatud katsestendile, millega on võimalik tekitada vahelduvat jõudu.
3.1.3. Haakekuuli ja pukseerimiskonksude kinnituskohtade asukohad määrab kindlaks tootja (vt käesoleva eeskirja punkt 5.3.2).
3.1.4. Katsetele esitatud seadmed peavad olema koos kõikide selle juurde kuuluvate osade ja konstruktsiooniliste detailidega, mis võivad mõjutada selle tugevust (nt pistikupesa plaat, mis tahes markeering jne). Katsenäidis peab sisaldama selle kõiki osi kuni selle sõidukile ankurdamise või kinnitamise kohtadeni. Sõiduki tootja esitab haakeseadise kohta haakekuuli ja kinnituskohtade võrdlusjoonega seotud geomeetrilised asukohad ja need peavad kajastuma katseprotokollis. Veduki tootja peab haakeseadise tootjale esitama kogu vajaliku informatsiooni kõikide ankurdamispunktide suhteliste asukohtade kohta võrdlusjoone suhtes ja neid asukohti kasutatakse katsetel.
3.1.5. Katsestendile paigaldatud näidist katsetatakse vahelduva koormuse suhtes, mis tuleb haakekuulile rakendada nurga all, mis on näidatud joonistel 21 ja 22.
Katsenurga suund tuleb määrata vertikaalse suhte abil kuuli keset läbiva horisontaalse võrdlusjoone ja horisontaalse joone vahel, mis läbib haakeseadise kinnituspunkti, mis on horisontaalsel tasapinnal mõõdetuna kõrgeim ja lähim ristsuunalisele vertikaaltasapinnale, mis läbib kuuli keset. Kui kinnituspunkti joon asub horisontaalsest võrdlusjoonest kõrgemal, tuleb katse läbi viia nurga all α = + 15° ± 1° ning kui see asub madalamal, tuleb katse läbi viia nurga all α = – 15° ± 1° (vt joonis 21). Kinnituspunktid, mida tuleb arvestada katsenurga määramisel, peavad olema antud sõiduki tootja poolt ning need peavad veduki konstruktsioonile edastama peamisi vedavaid jõude.
Antud nurk on valitud selleks, et vaadelda vertikaalset staatilist ja dünaamilist koormust ning seda tuleb kasutada ainult staatilisel koormusel mitte rohkem kui:
S = 120 × D [N]
Kui vertikaalne staatiline koormus ületab ülalpool arvutatu, tuleb nurka mõlemal juhul suurendada 20°ni.
Dünaamilised katsed tuleb läbi viia järgmise katsejõuga:
Fhs res = ± 0,6 D
3.1.6. Seda katseprotseduuri saab erinevat tüüpi haakeseadiste puhul (vt käesoleva lisa punkt 3.1.1) rakendada järgmiselt:
|
3.1.6.1.
|
üheosalised haakekuulid, mis sisaldavad eemaldatavate, kuid mittevahetatavate kuulidega seadmeid (vt joonised 20a ja 20b).
|
3.1.6.1.1.
|
joonistel 20a ja 20b näidatud seadiste tugevuskatsed viiakse läbi vastavalt punkti 3.1.5 nõuetele;
Joonis 21
Katsejõu rakendamise nurgad
Joonis 22
Katsejõu rakendamise nurgad
|
|
|
3.1.6.2.
|
haakekuulid, mis sisaldavad eemaldatavaid osi.
Eristatakse järgmisi kategooriaid:
|
a)
|
pukseerimiskonks ja haakekuul (vt joonis 20c);
|
|
b)
|
ühise toega pukseerimiskonks ja haakekuul (vt joonis 20d);
|
|
c)
|
eemaldatava haakekuuliga pukseerimiskonks (vt joonis 20e);
|
|
d)
|
pukseerimiskonks ilma haakekuulita (vt joonis 20f).
|
|
3.1.6.2.1.
|
Joonistel 20c–20f kujutatud haakeseadise tugevuskatse tehakse vastavalt punkti 3.1.5 nõuetele. Katseprotokollis esitatakse mõõtmed e ja f koos ± 5 mm tootjale lubatud hälbega.
Pukseerimiskonksu katse (vt joonis 20f) tehakse sellele paigaldatud (toestatud) haakekuuliga. Vaadeldakse ainult pukseerimiskonksule mõjuvaid jõudusid haakekuuli toe kinnituskohtade ja paigalduspindade vahel.
Mõõtmed e ja f peab määrama haakeseadise tootja ning nende lubatud hälve on tootja puhul ± 5 mm.
|
|
|
3.1.6.3.
|
Eemaldatavatele ja vahetatavatele kuulpoltidele ette nähtud haakeseadised, mille mõõtmed e ja f on varieeruvad – vt joonis 22.
|
3.1.6.3.1.
|
Selliste pukseerimiskonksude tugevuskatsed tehakse vastavalt punkti 3.1.5 nõuetele.
|
|
3.1.6.3.2.
|
Kui tootja ja tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus on kokkuleppeliselt määranud halvima võimaliku konfiguratsiooni, siis piisab ainult selle konfiguratsiooniga katsetamisest.
Muudel juhtudel tuleb lihtsustatud korras teha katseid haakekuuli erinevate asukohtadega vastavalt punktile 3.1.6.3.3.
|
|
3.1.6.3.3.
|
Lihtsustatud korras katsetamisel peab väärtus f jääma määratletud väärtuste fmin ja fmax vahele, mis ei ületa 100 mm. Haakekuul peab oma toest olema 130 mm kaugusel (emax). Et katta kõiki kuulpoldi võimalikke asukohti alal, mis on määratud horisontaalse kaugusega paigaldamispinnast ja vertikaalvahemikuga f (fmin kuni fmax), tuleb katsetada kahte seadet:
|
i)
|
ühte, millel on haakekuul ülemises (fmax) ja
|
|
ii)
|
teist, millel on haakekuul alumises (fmin) asendis.
|
Katsejõu rakendamise nurk on vahelduvalt positiivne või negatiivne, sõltuvalt haakekuuli keskme horisontaalse võrdlusjoone suhtest paralleeljoonega, mis läbib haakeseadise kõrgeimat ja lähimat kinnituspunkti. Kasutatavad nurgad on näidatud joonisel 22.
|
|
3.1.7. Kui kasutatakse eemaldatavaid kuulliigendeid muude kinnitusvahendite abil kui kruvid, näiteks vedrukinnistega, ning kui dünaamilise katse käigus seadist ei katsetata kindla mehaanilise kinnituse aspektist, tuleb kinnituse suhtes läbi viia haakekuulile või kindlale mehaanilisele kinnitusele asjakohasest suunast rakendatav staatiline katse. Kui kindel mehaaniline kinnitus hoiab kuulliigendi vertikaalasendis, peab läbi viima staatilise katse, mille käigus haakekuulile rakendatakse tõusvas suunas vertikaaljõudu, mis vastab väärtusele D. Kui kindel mehaaniline kinnitus hoiab kuulliigendit ristsuunalise horisontaalse konstruktsiooni abil, tuleb staatilise katse käigus rakendada selles suunas jõudu, mis vastab väärtusele 0,25 D. Kindel mehaaniline kinnitusseade ei tohi puruneda ning sellel ei tohi ilmneda deformatsiooni, mis võiks avaldada kahjulikku mõju seadme tööle.
3.1.8. 5. lisa punktis 1.5 viidatud täiendava haakeseadise kinnituspunktid peavad vastu pidama horisontaalsele staatilisele jõule, mis vastab väärtusele 2D ülempiiriga 15 kN. Kui lahtipidurduskaabli jaoks on olemas eraldi kinnituspunkt, peab see vastu pidama horisontaalsele staatilisele jõule, mis vastab väärtusele D.
3.2. Haakepead
3.2.1. Peamine katse on vahelduva katsejõuga kestvuskatse, millele järgneb staatiline katse (tõstekatse) samal katsenäidisel.
3.2.2. Dünaamiline katse tuleb teha koos sobiva tugevusega haakekuuliga klassist A. Katsestendile tuleb haakekuul ja haakepea kinnitada vastavalt tootja poolt esitatud juhistele ning viisil, mis vastab nende kinnitamisele sõidukile. Peale katsejõu ei tohi näidiseid mõjutada ükski täiendav jõud. Katsejõudu tuleb rakendada haakekuuli keset läbiva joone suunas ja seda tuleb 15° nurga all suunata taha ja allapoole (vt joonis 23). Kestvuskatse tuleb katsenäidisele teha järgmise katsejõuga:
Fhs res w = ± 0,6 D
Kui suurim lubatav vertikaalmass S ületab 120D, tuleb katsenurka suurendada 20 kraadini.
Joonis 23
Dünaamiline katse
3.2.3. Samuti tuleb teha staatiline eralduskatse. Katsetamisel kasutatava haakekuuli läbimõõt peab olema 49,00–49,13 mm jäljendamaks kulunud kuulpolti. Eraldusjõudu Fa tuleb rakendada risti nii haakepea põik- kui ka keskteljega ning seda tuleb sujuvalt ja kiiresti suurendada väärtuseni:
Fa = g (C + S/1 000) kN
ja sellisena hoida 10 sekundi jooksul.
Haakepea ei tohi haakekuulist eralduda ja ühelgi haakepea osal ei tohi ilmneda mingeid püsivaid deformatsioone, mis võiksid mõjutada selle töökõlblikkust.
3.3. Veotiisli haakeseadised ja veotalad
3.3.1. Katsenäidisele tuleb teha kestvuskatse. Haakeseadis peab olema varustatud kõikide sõidukile ühendamiseks tarvilike kinnitustega. Kõik veotiisli haakeseadise ja sõiduki raami vahele jäävad seadmed (st veotala) peavad olema katsetatud samade jõududega kui haakeseadiski. Standardsete veotiisli haakeseadiste jaoks ette nähtud veotalade katsetamisel tuleb vertikaalkoormust rakendada pikisuunalisele kaugusele kinnituskohtade vertikaaltasandist, mis on võrdne vastava standardse haakeseadise asukohaga.
3.3.2. Haakeseadised liigendiga veotiislitele (S = 0)
Dünaamiline katsetamine tuleb teha horisontaalsuunalise vahelduva jõuga Fhw = ± 0,6 D, mis on rakendatud maapinnaga paralleelsele joonele ja veopoldi keset läbivale veduki keskpikitasandile.
3.3.3. Veotiisli haakeseadised kasutamiseks kesktelghaagistega (S > 0).
|
3.3.3.1.
|
Kesktelghaagised täismassiga kuni 3,5 tonni (k.a):
Veotiisli haakeseadiseid, mis on ette nähtud kasutamiseks kuni 3,5 t täismassiga (k.a) kesktelghaagistega, tuleb vastavalt käesoleva lisa punktis 3.1 kirjeldatud viisile katsetada samuti kui haakekuule ja pukseerimiskonkse.
|
|
3.3.3.2.
|
Kesktelghaagised täismassiga üle 3,5 tonni:
Asünkroonsel kestvuskatsel rakendatakse näidisele horisontaal- ja vertikaalsuunalist katsekoormust. Kasutatav horisontaalne joon peab olema veduki keskpikitasandil maapinnaga paralleelsel joonel ja läbima veopoldi keset. Kasutatav vertikaalne joon peab olema veduki keskpikitasandil kasutatava horisontaaljoonega risti ja veopoldi pikitelgjoone suunas.
Veotiisli haakeseadise ja veorõnga katsestendiga kinnitamise vahendid peavad olema sellised, mis vastavalt tootja poolt esitatud juhistele on ette nähtud nende kinnitamiseks sõidukile.
Rakendada tuleb järgmisi katsekoormusi:
Tabel 14
Katsekoormused
|
Katsekoormus
|
Keskmine väärtus (kN)
|
Amplituud (kN)
|
|
Horisontaaljõud
|
0
|
± 0,6 Dc (vt märkust)
|
|
Vertikaaljõud
|
S × g/1 000
|
± 0,6 V (vt märkust)
|
Märkus: klassi T veotiisli tüüpi spetsiaalhaakeseadiste puhul vähendatakse neid väärtusi kuni ± 0,5 Dc ja ± 0,5 V.
Vertikaalsed ja horisontaalsed komponendid peavad olema sinusoidi kujuga ja neid tuleb rakendada asünkroonselt, kusjuures nende sageduste erinevus peab jääma vahemikku 1–3 %.
|
3.3.4. Veopoldi lukusti staatiline katse
Veotiisli haakeseadiste korral on vaja katsetada ka sulgurit ja kõiki lukustusseadmeid, rakendades neile avamise suunas 0,25 D staatilist jõudu. Katse ei tohi põhjustada sulguri avanemist ega mis tahes kahjustusi. Silindrikujuliste veopoltide korral piisab 0,1 D katsejõust.
3.4. Veorõngad
3.4.1. Veorõngad peavad läbima samasuguse dünaamilise katse nagu veotiisli haakeseadisedki. Veorõngastele, mida kasutatakse ainult liigendiga, vaba vertikaalsuunalist liikumist võimaldava veotiisliga varustatud haagiste korral, rakendatakse punktile 3.3.2 vastavat vahelduvat jõudu. Kesktelghaagiste korral kasutatavad veorõngad peavad läbima samad katsed nagu haakepead (punkt 3.2), kui haagise mass C on kuni 3,5 tonni (k.a), ja samad katsed nagu veotiisli haakeseadised (punkt 3.3.3.2), kui kesktelghaagise mass C ületab 3,5 tonni.
3.4.2. Klassi L toroidaalseid veorõngaid tuleb katsetada samal viisil nagu standardseid veorõngaid.
3.4.3. Veorõngaid tuleb katsetada sellisel viisil, et vahelduv jõud kanduks ka osadele, mida kasutatakse veorõnga kinnitamiseks veotiislile. Kõik elastsed vahedetailid tuleb fikseerida.
3.5. Konksu tüüpi haakeseadised
3.5.1. Klassi K konksu tüüpi haakeseadised peavad vastu pidama käesoleva lisa punktis 3.5.2 esitatud dünaamilistele katsetele.
3.5.2. Dünaamiline katse:
|
3.5.2.1.
|
Dünaamiline katse peab olema pulseeriv katse, mis viiakse läbi klassi L toroidaalse veorõngaga ja haakeseadisega, mis on paigaldatud selliselt, nagu see oleks kinnitatud sõidukile ning kõigi vajalike osadega vedukile kinnitamiseks. Siiski võib elastsed osad kokkuleppel tüübikinnitusasutuse või tehnilise teenistusega neutraliseerida.
|
|
3.5.2.2.
|
Liigendiga veotiislitega haagiste jaoks ette nähtud konksu tüüpi haakeseadiste puhul, kui haakeseadisele rakenduv vertikaalkoormus S võrdub nulliga, peab katsejõudu rakendama horisontaalsuunas, simuleerides konksu tõmbejõudu ja vaheldudes 0,05D ja 1,00D vahel.
|
|
3.5.2.3.
|
Kesktelghaagistega kasutamiseks ette nähtud konksu tüüpi haakeseadiste puhul peab katsejõud kujutama endast haakeseadise horisontaal- ja vertikaaljõudude resultanti ning seda peab rakendama nurga all –α, see tähendab, esikülje ülaosast tagakülje alumise osa suunas (vt joonis 21), ning haakeseadise horisontaal- ja vertikaaljõudude resultandi põhjal arvutatud nurga all. Jõud Fhs res tuleb arvutada järgmiselt:
 kus  ja 
|
|
3.5.2.4.
|
Rakendatav jõud varieerub 0,05 Fhs res ja 1,00 Fhs res vahel.
|
3.5.3. Haakeseadise lukusti staatiline katse
Konksu tüüpi haakeseadiste puhul on vaja katsetada ka sulgurit ja kõiki lukustusseadmeid, rakendades neile avamise suunas 0,25 D staatilist jõudu. Katse ei tohi põhjustada sulguri avanemist ega mis tahes kahjustusi.
3.6. Veotiislid
3.6.1. Veotiisleid tuleb katsetada veosilmadega sarnasel viisil (vt punkt 3.4). Tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus võib loobuda tugevuskatsetamisest, kui osade lihtne konstruktsioon võimaldab teoreetilise tugevuskontrolli. Katsejõudude iseloom veotiisli teoreetiliseks kontrolliks kesktelghaagistele täismassiga C kuni 3,5 tonnini kaasa arvatud võetakse standardi ISO 7641/1:1983 järgi. Katsejõudude iseloom veotiislite teoreetiliseks kontrollimiseks kesktelghaagistele täismassiga C üle 3,5 tonni tuleb arvutada alljärgnevalt:
Fsp = (g × S/1 000) + V
kus jõuamplituud V on sama, mis on toodud käesoleva eeskirja punktis 2.11.4.
Vastavalt kavandatud koormusele tekkivad suurimad lubatud pinged haagistele täismassiga C üle 3,5 tonni peavad olema vastavuses ISO 7641/1:1983 standardi punktiga 5.3. Tugevduseta veotiislitel (sh kaarühendusega) ja täishaagiste veotiislitel tuleb arvesse võtta horisontaalsuunalist jõukomponenti Fhp = 1,0 × D.
3.6.2. Täishaagiste vertikaalsuunas vaba liikumist omavate veotiislite katsetamisel tuleb lisaks väsimuskatsele või tugevuse teoreetilisele määramisele katsetada neid ka nõtkumistakistusele kas teoreetiliselt kavandatud jõuga 3,0 × D või teha nõtkumistest jõuga 3,0 × D. Teoreetilise arvutuse korral peavad lubatavad pinged vastama standardi ISO 7641/1:1983 punktile 5.3.
3.6.3. Juhttelje korral tuleb nõtkumistakistus määrata teoreetiliste arvutustega või nõtkumiskatse abil. Haakepunkti keskmesse tuleb suunata horisontaalsuunaline staatiline külgjõud. Selle jõu tugevus valitakse selline, et umbes esitelje keskmesse rakendub moment 0,6 × Av × g (kNm). Lubatud pinged peavad vastama ISO 7641/1:1983 standardi punktile 5.3.
Kui juhttelg moodustab aga kaksik-, tandem-, esitelgveoki (juhitava vankri), tuleb momenti suurendada väärtuseni 0,95 × Av × g (kNm)
3.7. Sadulhaakeseadised
3.7.1. Põhilised tugevuskatsed on dünaamiline katse ja staatiline katse (tõstekatse). Poolhaagiste aktiivseks roolimiseks ettenähtud sadulhaakeseadised peavad läbima täiendava staatilise katse (paindumiskatse). Katsetamisel peab sadulhaakeseadis olema varustatud kõikide sõidukile kinnitamiseks vajalike kinnitusdetailidega. Kinnitusviis peab olema identne sellega, mida kasutatakse selle sõidukile kinnitamiseks. Füüsilise testimise alternatiivina ei ole lubatud kasutada arvutusmeetodit.
3.7.2. Staatilised katsed
|
3.7.2.1.
|
Standardseid sadulhaakeseadiseid, mis on ette nähtud roolimiskiilude või samasuguste seadmete jaoks poolhaagiste aktiivseks roolimiseks (vt käesoleva eeskirja punkt 2.7) tuleb staatilise nõtkumiskatse abil katsetada piisava tugevuse suhtes roolimisseadme mõjuulatuses, rakendades samaaegselt sadulhaakeseadisele mõjuvat koormust. Suurimat lubatud sadulhaakeseadisele mõjuvat koormust U tuleb tööasendis haakeseadisele rakendada vertikaalselt piisavalt suure jäiga plaadi abil, mis kataks terve haakeseadise.
Rakendatud koormuse resultantjõud peab läbima sadulhaakeseadise horisontaalse liigendi keset.
Samaaegselt tuleb veopoldi juhiku servadele rakendada horisontaalset külgjõudu, mis kujutab endast poolhaagise aktiivseks roolimiseks vajaminevat jõudu. Selle külgjõu suurus ja mõjusuund tuleb valida selliselt, et umbes veopoldi keskmele rakenduks 0,75 m × D jõumoment jõu abil, mis mõjub 0,5 m ± 0,1 m pikkusele tõstekangile. Lubatud on nimimõõtmetest kuni 0,5 % püsiv plastne deformatsioon. Ühtegi pragunemist ei tohi olla.
|
|
3.7.2.2.
|
Kõikidele sadulhaakeseadistele tuleb teha staatiline tõstekatse. Kuni tõstejõuni Fa = g.U ei tohi haakeseadise plaat püsivalt painduda rohkem kui 0,2 % oma laiusest.
Klassi G50 standardsete sadulhaakeseadiste või sellega sarnaste haakeseadiste korral sama veopoldi läbimõõdu jaoks ei tohi veopolt haakeseadisest eralduda, kui rakendatakse tõstejõudu Fa = g × 2,5 U. Mittestandardsete haakeseadiste korral, mis kasutavad enam kui 50 mm läbimõõduga veopolti, näiteks 90 mm veopoldi läbimõõduga haakeseadiste korral peab tõstejõud olema: Fa = g × 1,6 U minimaalse väärtusega 500 kN.
Jõudu tuleb rakendada kangi abil, mis on ühest otsast haakeseadise plaadile kinnitatud ja mida tõstetakse teisest otsast veopoldi keskmest 1,0–1,5 m kaugusel – vt joonis 24.
Tõstekang peab olema 90° nurga all veopoldi haakeseadisesse sisenemise suunaga. Kui halvim võimalik olukord on ilmselt selge, tuleb katsed teha selle halvima olukorraga. Kui halvim võimalik olukord ei ole selgelt määratav, otsustab tüübikinnitusasutus või tehniline teenistus, kuidas katseid teha. Vajalik on vaid üks katse.
Joonis 24
Sadulhaakeseadise tõstekatse
|
3.7.3. Dünaamiline katse
Katsestendil tuleb sadulhaakeseadisele rakendada vahelduvat koormust (asünkroonne dünaamiline katse), kus nii horisontaalsed kui ka vertikaalsed pulseerivad jõud peavad mõjuma samaaegselt.
|
3.7.3.1.
|
Kui sadulhaakeseadis ei ole ette nähtud poolhaagiste aktiivseks roolimiseks, tuleb kasutada järgmisi katsejõudusid:
|
|
Horisontaalsuunas: Fhw = ± 0,6 × D
|
|
|
Vertikaalsuunas: FsO = g × 1,2 U
|
Neid kahte jõudu tuleb rakendada sõiduki keskpikitasandile, kusjuures jõudude FsO ja FsU mõjusuunad peavad läbima haakeseadise liigendi keset.
Vertikaalsuunaline jõud Fs peab vahelduma vahemikus + g × 1,2 U ja + g × 0,4 U ning horisontaalsuunaline jõud vahemikus ± 0,6 D.
|
|
3.7.3.2.
|
Kui sadulhaakeseadis on ette nähtud poolhaagiste aktiivseks roolimiseks, tuleb kasutada järgmisi katsejõudusid:
|
|
Horisontaalsuunaline: Fhw = ± 0,675 D
|
|
|
Vertikaalsuunaline: FsO ja FsU vastavalt lõigule 3.7.3.1.
|
Jõudude mõjusuunad peavad vastama lõigule 3.7.3.1.
|
|
3.7.3.3.
|
Sadulhaakeseadise dünaamilise katse jaoks tuleb haakeseadise plaadi ja haagise plaadi vahele paigaldada sobivat määrdeainet nii, et oleks tagatud suurim hõõrdetegur F = 0,15.
|
3.8. Sadulhaakeseadise kinnitusplaadid
Kinnitusplaatidele tuleb korralikult rakendada punktis 3.7.3 kirjeldatud sadulhaakeseadise dünaamilist katset ja punktis 3.7.2 kirjeldatud staatilist katset. Kinnitusplaatide korral piisab ainult ühele küljele tehtud tõstmiskatsest. Katse peab baseeruma haakeseadise suurimal määratud paigalduskõrgusel, kinnitusplaadi konstruktsiooni suurimal määratud laiusel ja väikseimal määratud pikkusel. Kui kinnitusplaat on identne juba katse läbinud konstruktsiooniga, välja arvatud juhud mil see on kitsam ja/või pikem ning selle kogukõrgus on madalam, siis ei ole katse sooritamine vajalik. Alternatiivina füüsilisele katsetamisele ei ole lubatud kasutada arvutusmeetodit.
3.9. Poolhaagiste sadulhaakeseadise veopoldid
3.9.1. Näidisele tuleb katsestendil teha dünaamiline vahelduva koormusega katse. Veopoldi katset ei tohi ühendada sadulhaakeseadise katsega. Katse tuleb sooritada nii, et koormus mõjuks ka kinnitustele, mida on vaja veopoldi kinnitamiseks poolhaagisele. Alternatiivina füüsilisele katsetamisele ei ole lubatud kasutada arvutusmeetodit.
3.9.2. Tööasendis veopoldile tuleb teha dünaamiline katse, milles rakendatakse vahelduvat horisontaalset jõudu Fhw = ± 0,6 D.
Rakendatud jõud peab läbima 50,8 mm läbimõõduga klassi H50 veopoldi (vt 5. lisa, joonis 18) väikseima läbimõõduga silindrilise osa keset.
3.10. D-väärtusega ≤ 14 kN haakekuulide ja pukseerimiskonksude alternatiivne kestvuskatse.
Alternatiivina punktis 3.1 kirjeldatud katsemenetlusele võib D-väärtusega ≤ 14 kN haakekuule ja pukseerimiskonkse katsetada järgmistes tingimustes.
3.10.1. Sissejuhatus
Allpool kirjeldatud kestvuskatse koosneb kolme koormussuunaga mitmeteljelisest katsest, samaaegselt avaldatava jõuga, defineeritud maksimaalsete amplituudidega ja väsimusekvivalentsusega (koormusintensiivsuse väärtus vastavalt allpool esitatud määratlusele).
3.10.2. Katsenõuded
|
3.10.2.1.
|
Koormusintensiivsuse määratlus (LIV):
LIV on skaalar, mis näitab koormusajalugu, võttes arvesse vastupidavust (identne summaarse kahjustusega). Summaarse kahjustuse leidmiseks kasutatakse Mineri reeglit. Selle kindlaksmääramiseks võetakse arvesse koormuse amplituude ja korduste arvu (keskmise koormuse mõju arvesse ei võeta).
S-N kõver (Basquini kõver) esitab koormuse amplituudide ja korduste arvu (SA,i
vs. Ni). Täislogaritmdiagrammil on kõveral püsiv tõus k (nt amplituudi ja rakendatud katsekoormuse SA,i suhe on seotud teatud arvu tsüklitega Ni). Kõver näitab analüüsitud struktuuri teoreetilist väsimuspiiri.
Koormusajalugu kujutatakse koormuse amplituudi ja korduste arvu (SA,i
vs. ni) diagrammil. ni/Ni suhete summa üle kõikide amplituudide SA,i võrdub LIVga.
|
|
3.10.2.2.
|
Ette nähtud LIVd ja maksimaalsed amplituudid
Kasutatakse järgmist koordinaatsüsteemi:
|
x-telje suund
|
:
|
pikisuund/sõidusuunale vastupidine suund
|
|
y-telje suund
|
:
|
suund, mis jääb sõidusuunast paremale
|
|
z-telje suund
|
:
|
vertikaalselt ülespoole suunatud suund
|
Koormusajalugu saab siis väljendada põhisuundadel (x, y, z) põhinevate vahesuundade järgi, kasutades järgmisi valemeid (α = 45°; α’ = 35.2°):
|
|
Fxy(t) = Fx(t) × cos(α) + Fy(t) × sin(α)
|
|
|
Fxz(t) = Fx(t) × cos(α) + Fz(t) × sin(α)
|
|
|
Fyz(t) = Fy(t) × cos(α) + Fz(t) × sin(α)
|
|
|
Fxyz(t) = Fxy(t) × cos(α’) + Fz(t) × sin(α’)
|
|
|
Fxzy(t) = Fxz(t) × cos(α’) – Fz(t) × sin(α’)
|
|
|
Fyzx(t) = Fyz(t) × cos(α’) – Fx(t) × sin(α’)
|
Iga suuna (sh kombineeritud suundade) LIVd arvutatakse ni/Ni suhte summana üle kõikide kasutatavate amplituudide, mis on määratletud vastavas suunas.
Kinnitatava seadmetüübi minimaalse väsimusliku tööea leidmiseks tuleb kestvuskatse käigus saavutada vähemalt järgmised LIVd:
|
|
LIV (1 kN ≤ D ≤ 7 kN)
|
LIV (7 kN < D ≤ 14 kN)
|
|
LIVx
|
0,0212
|
0,0212
|
|
LIVy
|
lineaarregressioon vahemikus
D = 1 kN: 7,026 e-4; D = 7 kN: 1,4052 e-4
|
1,4052 e-4
|
|
LIVz
|
1,1519 e-3
|
1,1519 e-3
|
|
LIVxy
|
lineaarregressioon vahemikus
D = 1 kN: 6,2617 e-3; D = 7 kN: 4,9884 e-3
|
4,9884 e-3
|
|
LIVxz
|
9,1802 e-3
|
9,1802 e-3
|
|
LIVyz
|
lineaarregressioon vahemikus
D = 1 kN: 7,4988 e-4; D = 7 kN: 4,2919 e-4
|
4,2919 e-4
|
|
LIVxyz
|
lineaarregressioon vahemikus
D = 1 kN: 4,5456 e-3; D = 7 kN: 3,9478 e-3
|
3,9478 e-3
|
|
LIVxzy
|
lineaarregressioon vahemikus
D = 1 kN: 5,1977 e-3; D = 7 kN: 4,3325 e-3
|
4,3325 e-3
|
|
LIVyzx
|
lineaarregressioon vahemikus
D = 1 kN: 4,5204 e-3; D = 7 kN: 2,9687 e-3
|
2,9687 e-3
|
Koormusajaloo tuletamiseks eespool nimetatud LIVde põhjal peab tõus k = 5 (vt määratlust punktis 3.10.2.1). Basquin’i kõver peab läbima amplituudi SA = 0,6 × D punkti, kui tsüklite arv on N = 2 × 106.
Haakeseadisele rakenduv tootja märgitud staatiline vertikaalkoormus S (nagu määratletud käesoleva eeskirja punktis 2.11.3) tuleb lisada vertikaalkoormustele.
Katse ajal ei tohi maksimaalsed amplituudid ületada järgmisi väärtusi:
|
|
pikisuunaline Fx [–]
|
külgsuunaline Fy [–]
|
vertikaalsuunaline Fz [–]
|
|
Maksimaalne
|
+ 1,3 × D
|
+ 0,45 × D
|
+ 0,6 × D + S
|
|
Minimaalne
|
– 1,75 × D
|
– 0,45 × D
|
– 0,6 × D + S
|
Nendele nõuetele vastava koormusajaloo näide on esitatud veebiaadressil
http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29grrf/grrf-reg55.html
|
3.10.3. Katsetingimused
Haakeseadis tuleb kinnitada jäigale katsestendile või sõidukile. Kolmemõõtmelise koormuskatse puhul tuleb kasutada kolme aktuaatorit jõukomponentide Fx (pikisuunaline), Fy (külgsuunaline) ja Fz (vertikaalsuunaline) samaaegseks rakendamiseks ja juhtimiseks. Muudel juhtudel võib aktuaatorite arvu ja asendi üle otsustada kokkuleppel tootja ja tehniliste teenistustega. Igal juhul peab katseseade võimaldama vajalike jõudude rakendamist, et täita punktis 3.10.2.2 ette nähtud LIVd.
Iga polt tuleb pingutada tootja poolt täpsustatud momendini.
3.10.3.1. Jäigale toele kinnitatud haakeseadis:
Haakeseadise kinnituskohtade vetruvus ei tohi ületada 1,5 mm „0-koormuse” võrdluspunktist, kui haakepunktile rakendatakse maksimaalset või minimaalset jõudu Fx, Fy, Fz või neid igaühte eraldi.
3.10.3.2. Sõiduki kere või kere osa külge monteeritud haakeseadis:
Sel juhul monteeritakse haakeseadis sellist tüüpi sõiduki kere või kere osa külge, mille jaoks haakeseadis on ette nähtud. Sõiduk või sõiduki kere osa paigutatakse sobivale katsestendile nii, et sõiduki vedrustuse mõju oleks välistatud.
Katse täpsed tingimused selgitatakse katsearuandes. Võimalik resonants tuleb tasakaalustada katsestendi sobiva kontrollisüsteemi abil. Resonantsi saab vähendada sõiduki kere ja katsestendi vahele lisakinnituse paigaldamise või sageduse muutmisega.
3.10.4. Katse mitteläbimise kriteeriumid
Lisaks punktis 4.1 nimetatud kriteeriumidele, mida on kontrollitud käesoleva eeskirja kohase kapillaarkatsega, ei läbi haakeseadis katset ka siis, kui:
|
a)
|
täheldatakse nähtavat plastilist deformatsiooni;
|
|
b)
|
ühendamine või selle ohutus on häiritud (nt haagise ohutu kinnitamine, maksimaalne lõtk);
|
|
c)
|
poltide moment väheneb üle 30 % sulgemise suunas mõõdetud nominaalsest momendist;
|
|
d)
|
eraldatava osaga haakeseadist ei saa vähemalt kolm korda ära võtta ja külge panna. Esimesel äravõtul on üks löök lubatud.
|
7. LISA
PAIGALDAMINE JA ERINÕUDED
1. PAIGALDAMINE JA ERINÕUDED
1.1. Haakekuulide ja pukseerimiskonksude paigaldamine
1.1.1. Haakekuulid ja pukseerimiskonksud tuleb paigaldada alla 3,5-tonnise täismassiga M1- ja M2-kategooria sõidukitele ning N1-kategooria sõidukitele (1) viisil, mis tagaks joonisel 25 esitatud kliirensi ja kõrguse mõõtmed. Kõrgus tuleb mõõta käesoleva lisa 1. liites esitatud sõiduki koormustingimustes.
Vastavalt sõidukite ehitusnõudeid käsitleva konsolideeritud resolutsiooni 7. lisale (R.E.3) (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.1/Amend.2) ei kohaldata kõrgusnõuet G-kategooria maastikusõidukite suhtes.
|
1.1.1.1.
|
Joonistel 25a ja 25b näidatud varuruumi võib kasutada mittedemonteeritava varustuse jaoks nagu näiteks varuratas, eeldusel, et vertikaaltasapinnaline kaugus haakekuuli keskmest seadme kaugeima tagumise punktini ei ületa 300 mm. Varustus tuleb kinnitada nii, et oleks tagatud küllaldane juurdepääs seadise haakimiseks ja lahtihaakimiseks, riskimata vigastada kasutajaid ning piiramata haagise liikumisulatust.
|
1.1.2. Sõiduki tootja peab esitama haakekuulide ja pukseerimiskonksude paigaldusjuhendid ning märkima, kas kinnitusalas on vaja mingisuguseid tugevdusi.
1.1.3. Haakekuuli peab olema võimalik haakida ja lahti haakida, kui haakekuuli pikitelg on haagitava seadme keskjoone suhtes nurga all:
|
|
pööratud horisontaalselt 60° paremale või vasakule, (ß = 60°, vt joonis 25);
|
|
|
pööratud vertikaalselt 10° üles või alla (α = 10°, vt joonis 25);
|
|
|
pööratud teljesihis 10° paremale või vasakule.
|
Joonis 25a
Varuruum haakekuuli jaoks ja haakekuuli kõrgus – külgvaade
Joonis 25b
Varuruum haakekuuli jaoks – pealtvaade
1.1.4. Kui haagis ei ole veduki külge haagitud, ei tohi kinnitatud pukseerimisklamber ja haakekuul varjata tagumise registreerimismärgi jaoks ette nähtud kinnituspinda ega mõjutada veduki tagumise registreerimis-/numbrimärgi nähtavust. Kui haakekuul või teised seadmed varjavad tagumist registreerimismärki, peavad need olema eemaldatavad või liigutatavad ilma tööriistu kasutamata, välja arvatud näiteks hõlpsasti kasutatav (st mitte üle 20 Nm jõudu nõudev), sõidukis kaasas kantav mutrivõti.
1.2. Haakepeade paigaldamine
1.2.1. Klassi B haakepead on ette nähtud haagistele täismassiga kuni 3,5 tonni (k.a). Horisontaalasendis suurima lubatud teljekoormuseni koormatud haagise korral tuleb haakepead paigaldada nii, et sfäärilise ava keskjoon, millesse haakekuul paigaldub, oleks 430 ± 35 mm kõrgemal horisontaaltasandist, millel asuvad haagise rattad.
Haagiselamute ja kaubaveohaagiste korral peetakse haagise horisontaalasendiks seda, kui põrand või laadimispind on horisontaalne. Kui haagisel puudub selline võrdluspind (nt paadiveohaagised vms), peab haagise tootja esitama vastava võrdlusjoone, mis määratleb horisontaalasendi. Kõrgusnõuet kohaldatakse ainult haagiste suhtes, mis on ette nähtud ühendamiseks käesoleva lisa punktis 1.1.1 märgitud sõidukitega.
Kõikidel juhtudel peab horisontaalasend olema määratletud vahemikus ± 1°.
1.2.2. Haakepäid peab olema võimalik ohutult käsitseda joonistel 25a ja 25b esitatud haakekuuli vabas liikumisruumis, kuni nurkadeni α = 25° ja ß = 60°.
1.3. Veotiisli haakeseadiste ja kinnitusplokkide paigaldamine
1.3.1. Standardsete veotiisli haakeseadiste kinnitusmõõtmed:
Standardsete haakeseadisetüüpide korral peavad sõiduki kinnitusmõõtmed vastama joonisel 15 ja tabelis 10 esitatud mõõtmetele.
1.3.2. Vajadus kaugjuhitavate haakeseadiste järele
Kui täitmata on üks või mitu järgmistest nõuetest, mis on seotud lihtsa ja ohutu kasutamise (punkt 1.3.3), ligipääsetavuse (punkt 1.3.5) või käsikangi kaugusega (punkt 1.3.6), siis tuleb kasutada 5. lisa punktis 12.3 kirjeldatud kaugjuhtimisseadmega haakeseadist.
1.3.3. Haakeseadise lihtne ja ohutu kasutamine
Veotiisli haakeseadised tuleb sõidukile kinnitada nii, et neid oleks lihtne ja ohutu käsitseda.
Lisaks avamisfunktsioonile (ja vajadusel sulgemisele) peab selles sisalduma ka veopoldi suletud ja lukustatud asendit näitava tunnuse kontrollimine (nii vaadates kui ka katsudes).
Piirkonnas, kus haakeseadist käsitsev inimene peab seisma, ei tohi olla konstruktsioonist tulenevaid kohti, mis võiksid tekitada vigastusi (näiteks teravaid servi, nurki vms), kui need ei ole kaitstud nii, et vigastus oleks ebatõenäoline.
Väljumist sellest alast ei tohi kummaltki küljelt takistada ega piirata ükski haakeseadisele või sõidukile kinnitatud objekt.
Ükski allasõidutõke ei tohi inimest takistada haakeseadise käsitsemiseks sobiva asendi võtmisel.
1.3.4. Minimaalsed nurgad haakimiseks ja lahtihaakimiseks
Veorõnga haakimine ja lahtihaakimine peavad olema võimalikud juhul, kui veorõnga pikitelg on haaratsi keskjoone suhtes samaaegselt pööratud:
|
|
horisontaalselt 50° nurga all paremale või vasakule;
|
|
|
vertikaalselt 6° nurga all üles või alla;
|
|
|
aksiaalselt 6° nurga all paremale või vasakule.
|
Seda nõuet kohaldatakse ka klassi K konksu tüüpi haakeseadiste puhul.
1.3.5. Ligipääsetavus
Kaugus veopoldi keskmest sõiduki kere ääreni ei tohi ületada 550 mm. Kui kaugus ületab 420 mm, tuleb haakeseadis varustada käivitusmehhanismiga, mis võimaldab ohutud kasutamist maksimaalsel kaugusel 420 mm sõiduki kere välisservast.
550 mm kaugust võib ületada alljärgnevalt, eeldusel, et suudetakse tõestada, et seda on tehniliselt vaja ning kui seejuures ei mõjutata lihtsat ja ohutut veotiisli haakeseadise käsitsemist:
|
i)
|
kauguseni kuni 650 mm kallurite või taha paigaldatud varustusega sõidukite korral;
|
|
ii)
|
kauguseni kuni 1 320 mm, kui takistusteta kõrgus on vähemalt 1 150 mm;
|
|
iii)
|
vähemalt kahe laadimistasapinnaga autohaagiste korral, kui tavalisel transportsõidul ei lahutata vedukit ja haagist üksteisest.
|
1.3.6. Käsikangi kaugus
Veotiisli haakeseadiste ohutuks käsitsemiseks peab käsikangi ümber olema piisavalt vaba ruumi.
Joonisel 26 esitatud kaugust peetakse piisavaks. Kui sõidukiga ühendamiseks on ette nähtud erinevaid standardsete veotiisli haakeseadiste tüüpe, peab kaugus olema selline, et nõuded oleksid täidetud mõõtmetelt 5. lisa punktis 3 esitatud suurima sobiva klassi haakeseadise korral.
Joonis 26
Käsikangi kaugus
Kaugusmõõtmeid kohaldatakse sobivatena ka veotiisli haakeseadise korral, mille käsikangid on suunatud alla või mille konstruktsioon on erinev.
Kaugus tuleb säilitada ka käesoleva lisa punktis 1.3.4 määratud haakimise ja lahtihaakimise minimaalse nurga piirides.
1.3.7. Veotiisli haakeseadise vaba liikumisulatus
Sõidukile kinnitatud veotiisli haakeseadis peab kõikidest teistest sõiduki osadest olema vähemalt 10 mm kaugusel, arvestades kõikide 5. lisa punktis 3 esitatud võimalike geomeetriliste asenditega.
Kui sõidukitüübiga ühendamiseks on ette nähtud erinevaid standardsete veotiisli haakeseadiste tüüpe, peab kaugus olema selline, et nõuded oleksid täidetud mõõtmetelt 3. lisa punktis 3 esitatud suurima sobiva klassi haakeseadise korral.
1.3.8. Vertikaalset pöörlemist võimaldava spetsiaalse liigendiga veotiisli haakeseadiste tunnustatavus – vt 5. lisa punkt 3.4.
Haakeseadised, millel on silindriline sõrm ja mis saavutavad veorõnga vertikaalse pöörlemise spetsiaalse liigendi abil, on lubatud ainult juhtudel, kui suudetakse tõestada tehniline vajalikkus. Selline on olukord näiteks tahakallutavate kallurite korral, kui haakepea peab olema liigendiga, või raskeveol kasutatava haakeseadise korral, millel on tugevuse tagamiseks vaja kasutada silindrilist veopolti.
1.4. Veorõngaste ja veotiislite paigaldamine haagistele
1.4.1. Kui veorõngale langev koormus ületab täismassiga ühtlaselt koormatud haagise korral 50 kg, peavad kesktelghaagiste veotiislid olema varustatud reguleeritava kõrgusega tugiseadmetega.
1.4.2. Veorõngaste ja veotiislite kinnitamisel rohkem kui ühe teljega kesktelghaagistele, mille täismass C ületab 3,5 tonni, peavad haagised olema varustatud seadmetega teljekoormuse jagamiseks.
1.4.3. Liigendühendusega veotiislid ei tohi maapinnaga kokku puutuda. Kui veotiisel vabastatakse horisontaalasendist, ei tohi see langeda madalamale kui 200 mm maapinnast. Vt ka 5. lisa punkte 5.3 ja 5.4.
1.5. Sadulhaakeseadiste, kinnitusplaatide ja veopoltide paigaldamine sõidukitele
1.5.1. Klassi G50 sadulhaakeseadiseid ei tohi kinnitada vahetult sõiduki raamile, välja arvatud juhul, kui seda lubab sõiduki tootja. Need tuleb sõidukile kinnitada kinnitusplaatide abil ning tuleb järgida sõiduki ja haakeseadise tootja poolt määratud paigaldusjuhendeid.
1.5.2. Poolhaagised peavad olema varustatud tugirullide või muu varustusega, mis võimaldaks poolhaagise lahtihaakimist ja selle parkimist. Kui poolhaagised on varustatud selliselt, et haakeseadise ühendus, elektri- ja pidurisüsteemid aktiveeritakse automaatselt, peavad haagistel olema tugirullid, mis tõusevad pärast poolhaagise vedukiga haakimist automaatselt maapinnalt üles.
Neid nõudeid ei kohaldata eriotstarbeks konstrueeritud poolhaagiste puhul, mida tavaliselt eraldatakse üksnes töökojas või kui laadimine ja mahalaadimine toimuvad selleks spetsiaalselt projekteeritud alal.
1.5.3. Sadulhaakeseadise veopoldi kinnitamine poolhaagise kinnitusplaadile peab toimuma vastavalt sõiduki või haakeseadise veopoldi tootja juhenditele.
1.5.4. Kui poolhaagis on varustatud roolimiskiiluga, peab see vastama 5. lisa punktis 7.8 esitatud nõuetele.
2. KAUGJÄLGIMINE JA -JUHTIMINE
2.1. Kaugjälgimis- ja kaugjuhtimisseadmete paigaldamisel tuleb võtta arvesse kõiki 5. lisa punktis 12 esitatud asjakohaseid nõudeid.
(1) Vt mõisted eeskirjas nr 13, mis on lisatud 1958. aasta kokkuleppele, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist. Mõiste sisaldub ka sõidukite ehitusnõudeid käsitleva konsolideeritud resolutsiooni VII lisas (R. E. 3) (dokument TRANS/ WP. 29/ 78/ Rev. 1/ Amend. 2).
1. Liide
Koormustingimused haakekuuli kõrguse mõõtmisel
|
1.
|
Kõrgus peab vastama 7. lisa punktile 1.1.1.
|
|
2.
|
M1-kategooria sõidukite puhul peab sõiduki mass, mille juures nimetatud kõrgust mõõdetakse, olema ette nähtud sõiduki tootja poolt ning esitatud teatise vormis (2. lisa). Mass peab olema kas sõiduki täismass, mis jaguneb telgede vahel, nagu sõiduki tootja poolt ette nähtud, või mass, mis on saadud sõiduki koormamisel vastavalt käesoleva liite punktile 2.1.
|
|
2.1.
|
Sõidukorras sõiduki suurim mass, nagu ette nähtud veduki tootja poolt (vt 2. lisa, teatise vormi punkt 6); pluss
|
|
2.1.1.
|
kaks massi, kumbki 68 kg, mis on asetatud kummagi istmerea välimistele istekohtadele, kusjuures istmed on kõige tagumises tavajuhtimise ja -reisimise jaoks ettenähtud asendis, ning massid asetsevad:
|
2.1.1.1.
|
originaalvarustusse kuuluvate haakeseadiste ja -komponentide puhul, mis on tüübikinnituse saamiseks esitatud sõiduki tootja poolt, ligikaudu punktis, mis asub 100 mm eespool reguleeritavate istmete punktist R ja 50 mm eespool teiste istmete punktist R, kusjuures punkt R vastab eeskirja nr 14 punktis 5.1.1.2 antud määratlusele; või
|
|
2.1.1.2.
|
haakeseadiste ja -komponentide puhul, mis on tüübikinnituse saamiseks esitatud sõltumatu tootja poolt ning mis on ette nähtud järelturul kasutamiseks, ligikaudu istuva inimese asukohas;
|
|
|
2.1.2.
|
Lisaks jaotatakse sõiduki pakiruumi ühtlaselt iga 68 kg massi kohta 7 kg lisamass isikliku pagasi jaoks;
|
|
3.
|
N1-kategooria sõidukite puhul peab sõiduki mass, mille juures nimetatud kõrgust mõõdetakse, olema:
|
3.1.
|
sõiduki täismass, mis jaguneb telgede vahel, nagu ette nähtud veduki tootja poolt (vt 2. lisa, teatise vormi punkt 6).
|
|