7.7.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 177/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 602/2012/EL,

4. juuli 2012,

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asutamislepingu muudatuste kohta, millega laiendatakse EBRD tegevuse geograafilist ulatust Vahemere lõuna- ja idapiirkonda

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates asutamisest 1991. aastal on Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) aidanud Kesk- ja Ida-Euroopa riike üleminekul avatud turuga majandusele ning era- ja ettevõtlusalgatuse edendamisel. EBRD tegevuse geograafilist ulatust tuleks laiendada Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidele, et edendada samasuguseid eesmärke. Reageerides Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikide majanduslikule ja poliitilisele olukorrale, töötas EBRD oma tegevuse alustamiseks välja etapiviisilise lähenemisviisi, milles võetakse arvesse Vahemere lõuna- ja idapiirkonna iseärasusi.

(2)

Vastavalt EBRD nõukogule esitatud EBRD direktorite nõukogu aruandele panga tegevuse geograafilise ulatuse laiendamise kohta Vahemere lõuna- ja idapiirkonda koosneb Vahemere lõuna- ja idapiirkond Vahemerega piirnevatest riikidest ning Jordaaniast, mis on tihedalt sellesse piirkonda integreeritud.

(3)

Vastuseks 2011. aasta sündmustele Vahemere lõuna- ja idapiirkonnas, esitasid komisjon ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. märtsil 2011. aastal ühisteatise „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel”, rõhutades liidu tugevat poliitilist ja majanduslikku toetust piirkonnale. Ühisteatis sisaldas võimalust laiendada EBRD volitusi lõunapoolsetele naaberriikidele, tuginedes EBRD viimase 20 aasta kogemustele. 24. ja 25. märtsil 2011. aastal kogunenud Euroopa Ülemkogu kiitis nimetatud ühisteatise sisu heaks. Euroopa Parlament kutsus oma 7. aprilli 2011. aasta resolutsioonis (Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamise kohta) EBRDd üles muutma oma põhikirja, et osaleda rahalise abi andmises.

(4)

G8 juhid käivitasid 2011. aasta mais Deauville’i partnerluse, et aidata Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidel üles ehitada vaba, demokraatlikku ja tolerantset ühiskonda, ning kutsusid EBRDd üles laiendama oma tegevuse geograafilist ulatust, et kasutada ära oma kogemust ja toetada üleminekut mitmeparteilise demokraatia, pluralismi ja turumajanduse põhimõtete rakendamisele.

(5)

EBRD tegevuse laiendamine Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidesse on liidu ja rahvusvahelise kogukonna toetuse väljendus Araabia kevadest innustatud lootustele minna üle turumajanduse ja pluralistliku demokraatiaga ühiskonnale selles piirkonnas.

(6)

Pidades silmas EBRD tegevuse uute sihtriikide majanduse haavatavust ja sotsiaalse ebavõrdsuse olemasolu, mis on Araabia kevade sündmuste üks põhjus, peaksid liidu esindajad EBRD juhtorganites ergutama EBRDd laiendama oma tegevusala ja pöörama tähelepanu erasektori väljaarendamisele, et oma rahastamise kaudu samuti aidata kaasa sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku ühiskonnani jõudmisele, nagu on käsitletud aastatuhande arengueesmärkides, kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 5 ja artikliga 21. Liidu esindajad EBRD juhtorganites peaksid eelkõige julgustama EBRDd suunama üleminekusse antava panuse energiatõhusa, sotsiaalselt sidusa ning avatud turuga majanduse kujundamisele, võttes samal ajal arvesse sotsiaalset olukorda, vaesust ning kodaniku- ja inimõigusi.

(7)

EBRD nõukogu võttis 30. septembril 2011 vastu resolutsioonid 137 ja 138, millega tehakse ettepanek muuta EBRD asutamislepingut („asutamisleping”), et laiendada EBRD tegevuse geograafilist ulatust Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riikidesse, säilitades samal ajal oma kohustuse olemasolevate sihtriikide suhtes. Kõik ELi liikmesriike esindavad EBRD nõukogu liikmed hääletasid kõnealuste muudatuste poolt, sealhulgas liitu esindav liige.

(8)

EBRD nõukogu võttis 21. mail 2011 vastu resolutsiooni 134, milles rõhutatakse, et EBRD volituste kavandatud laiendamine tuleks saavutada ilma, et aktsionärid peaksid täiendavaid kapitali sissemakseid tegema.

(9)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 56 tuleb EBRD nõukogul küsida kõigilt liikmetelt nõusolekut kavandatud muudatuste kohta.

(10)

Liidu esindajad EBRD juhtorganites peaksid andma oma parima, et julgustada EBRDd jälgima tähelepanelikult oma operatsioone riikides, kus puudub poliitiline vastutus, kus rikutakse kodaniku- ja inimõigusi ning kus püsib kõrge korruptsioonitase. Lisaks sellele peaksid liidu esindajad EBRD juhtorganites andma oma parima tagamaks, et uutes sihtriikides võetakse EBRD tegevuses arvesse usaldatavusnõuetele vastava panganduse põhimõtet, läbipaistvuse ja pettusevastaseid põhimõtteid, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta otsuses nr 1219/2011/EL, mille kohaselt märgib Euroopa Liit tulenevalt otsusest suurendada Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga aktsiakapitali panga kapitalis täiendavaid aktsiaid (2).

(11)

Vahemere lõuna- ja idapiirkonnas toimuva tegevuse puhul peaksid liidu esindajad EBRD juhtorganites innustama EBRDd jätkama tihedat koostööd liidu ja kodanikuühiskonnaga ning arendama edasi oma tihedat koostööd Euroopa Investeerimispangaga ning muude Euroopa ja rahvusvaheliste avaliku sektori finantseerimisasutustega, et nende suhtelised eelised täielikult ära kasutada. EBRD peaks samas vältima teiste avaliku sektori finantseerimisasutuste tegevuste kordamist.

(12)

Enne kui EBRD kiidab heaks mis tahes uue võimaliku sihtriigi, peaks ta koostama asjassepuutuva riigi majanduslike ja poliitiliste tingimuste põhjaliku tehnilise hinnangu, mis hõlmab järgmist: hinnang sellele, kuidas asjaomane riik täidab kohustust järgida asutamislepingu artikli 1 kohaseid mitmeparteilise demokraatia, pluralismi ja turumajanduse põhimõtteid, hinnang sellele, millised on üleminekulüngad, ning ülevaade teiste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tegevusest riigis ja prioriteetsetest valdkondadest, kus EBRD oma ainulaadseid teadmisi ja oskusi kõige paremini kasutada saaks. Nende hinnangute üle arutelude pidamisel peaksid liidu esindajad EBRD juhtorganites julgustama EBRDd võtma täielikult arvesse liidu seisukohti.

(13)

Aruandes, mille komisjon esitab kookõlas otsusega nr 1219/2011/EL ajavahemikus 2011–2015 toimuva kapitalivarude neljanda läbivaatamise lõpuks, peaks komisjon arvestama EBRD tegevuse laiendamist Vahemere lõuna- ja idapiirkonda.

(14)

Seoses EBRD panusega Vahemere lõuna- ja idapiirkonna võimalike tulevaste sihtriikide üleminekusse hästi toimivale, jätkusuutlikule ja tänapäevasele turumajandusele peaksid liidu esindajad EBRD juhtorganites paluma EBRD-l koostada iga-aastase tegevusaruande ning hinnata põhjalikult oma mõju sellise majanduse ülesehitamisele enne iga viie aasta järel toimuvat kapitalivarude läbivaatamist.

(15)

Asutamislepingu muudatused tuleks seetõttu liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel kiidetakse heaks asutamislepingu artiklite 1 ja 18 muudatused, millega laiendatakse EBRD tegevuse geograafilist ulatust.

Muudatuste tekst on teavitamise eesmärgil esitatud lisas.

Artikkel 2

EBRD nõukogus liitu esindav liige edastab EBRD-le liidu nimel deklaratsiooni muudatuste heakskiitmise kohta.

Artikkel 3

EBRD nõukogus liitu esindav liige esitab Euroopa Parlamendile esitatava aastaaruande ühe osana ka ülevaate EBRD tegevusest ja operatsioonidest Vahemere lõuna- ja idapiirkonnas.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 4. juuli 2012

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

A. D. MAVROYIANNIS


(1)  Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 26. juuni 2012. aasta otsus.

(2)  ELT L 313, 26.11.2011, lk 1.


LISA

EUROOPA REKONSTRUKTSIOONI- JA ARENGUPANGA ASUTAMISLEPINGU MUUTMINE

Panga asutamislepingu artiklit 1 muudetakse järgmiselt (uus tekst kaldkirjas):

„Artikkel 1

Eesmärk

Majanduse arengule ja ülesehitusele kaasaaitamisel on Panga eesmärk soodustada üleminekut avatud turule orienteeritud majandusele ning edendada era- ja ettevõtlusalgatust Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, kes on võtnud kohustuse järgida mitmeparteilise demokraatia, pluralismi ja turumajanduse põhimõtteid. Samadel tingimustel võib Panga eesmärke täita ka Mongoolias ning Vahemere lõuna- ja idapiirkonna liikmesriikides, kusjuures selleks on vaja Panga nõukogu liikmete vähemalt kahekolmandikulist häälteenamust, mis esindab vähemalt kolme neljandikku liikmete kogu-hääleõigusest. Seega hõlmab iga käesolevas lepingus ja selle lisades leiduv viide „Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele”, „riikidele Kesk- ja Ida-Euroopast”, „abisaajale riigile (või abisaajatele riikidele)” või „abisaajale liikmesriigile (või abisaajatele liikmesriikidele)” ka Mongooliat ja iga sellist Vahemere lõuna- ja idapiirkonna riiki.”

Panga asutamislepingu artiklit 18 muudetakse järgmiselt (uus tekst kaldkirjas):

„Artikkel 18

Erifondid

i)

Pank võib lubada abisaajates riikides ja võimalikes abisaajates riikides Panga eesmärgi täitmiseks ettenähtud ja tema ülesannete raamidesse jäävate erifondide haldamise üle võtta. Kogu tasu nimetatud erifondide haldamise eest nõutakse sisse vastavast erifondist.

ii)

Punkti i kohaldamisel võib Panga nõukogu oma sellise liikme taotlusel, kes ei ole abisaaja riik, otsustada, et sellist liiget võib käsitada võimaliku abisaaja riigina piiratud ajavahemikul ja sellistel tingimustel, mida peetakse asjakohasteks. Selline otsus tehakse Panga nõukogu liikmete vähemalt kahekolmandikulise häälteenamusega, mis esindab vähemalt kolme neljandikku liikmete kogu-hääleõigusest.

iii)

Otsuse, mis võimaldab liiget käsitada võimaliku abisaaja riigina, võib teha ainult juhul, kui selline liige täidab abisaaja riigi suhtes kohaldatavaid nõudeid. Sellised nõuded on esitatud käesoleva lepingu artiklis 1, vastavalt otsuse tegemise ajal kehtivale teksti versioonile või vastavalt versioonile pärast sellise muudatuse jõustumist, mille on otsuse tegemise ajaks juba heaks kiitnud Panga nõukogu.

iv)

Kui võimalik abisaaja riik ei ole abisaajaks riigiks saanud alapunktis ii osutatud ajavahemiku lõpuks, lõpetab Pank otsekohe kõik erioperatsioonid kõnealuses riigis, välja arvatud sellised, mis on seotud erifondi varade realiseerimise, konserveerimise ja säilitamisega ning sellega seotud kohustuste täitmisega.

2.   Panga poolt lubatud erifonde võib kasutada selle abisaajates riikides ja võimalikes abisaajates riikides viisil ja tingimustel, mis vastavad Panga eesmärgile ja ülesannetele, käesoleva lepingu muudele kohaldatavatele sätetele ning selliste fondidega seotud lepingule või lepingutele.

3.   Pank võtab vastu sellised eeskirjad ja määrused, mis on vajalikud iga erifondi moodustamiseks, haldamiseks ja kasutamiseks. Nimetatud eeskirjad ja määrused peavad vastama käesoleva lepingu sätetele, välja arvatud need sätted, mis selgesõnaliselt kehtivad ainult Panga tavapärastele operatsioonidele.”