EUROOPA KOMISJON

Brüssel,5.7.2023

COM(2023) 416 final

2023/0232(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

mullaseire ja mulla vastupidavuse kohta (mullaseire direktiiv)

{SEC(2023) 416 final} - {SWD(2023) 416 final} - {SWD(2023) 417 final} - {SWD(2023) 418 final} - {SWD(2023) 423 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Põllumajandustootjatele ja agroökosüsteemile üldiselt on heas seisundis muld väga tähtis. Mullaviljakuse säilitamine või suurendamine pikas perspektiivis aitab saavutada biomajanduse muude sektorite kui toidusektori jaoks vajalikku põllukultuuride, sööda ja biomassi stabiilset või veelgi suuremat saagikust, mis aitab vähendada fossiilkütuste kasutamist meie majanduses, 3 ning tagab põllumajandustootjatele pikaajalise tootmiskindluse ja äriväljavaated. Üleminekul kestlikule biomajandusele on heas seisundis ja viljakas muld ja maa väga olulised ning võivad seega aidata suurendada ja säilitada maa väärtust. Mullaviljakuse suurendamise meetmed võivad vähendada ka põllumajandusettevõtete tegevuskulusid, näiteks sisendite või masinatega seotud kulusid. Põllumajandustootjad võivad saada teatava tegevuse jaoks rahalist toetust, näiteks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames või ELi süsiniku sidumise sertifitseerimise raamistiku ettepaneku 4 alusel.

Mulla degradeerumine kahjustab ka inimeste tervist. Tuuleerosiooni tekitatud peenosakesed põhjustavad hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigusi või süvendavad neid. Mulla katmine pikendab kõrge temperatuuri püsimist kuumalainete ajal ning vähendab nende võimet toimida saasteainete sidujana. Saastatud mullad mõjutavad ka toiduohutust. Näiteks sisaldab pealismuld ligikaudu 21 % ELi põllumuldade puhul kaadmiumi kontsentratsioonis, mis ületab selle lubatud piirnormi põhjavees. Heas seisundis ja kestlikult majandatavad mullad toetavad ka keskkonna ja looduse puhkeväärtust, mis seondub inimeste füüsilise ja vaimse tervisega. See on väärtuslik nii maapiirkondades, kuid eriti just linnapiirkondades, kus kestlike majandamistavade kasutuselevõtt võib aidata luua tervisele kasulikke rohealasid, vähendada soojussaari ning parandada õhu kvaliteeti ja elamistingimusi. Mulla seisundi parandamine on väga oluline, et suurendada ELi vastupanuvõimet ebasoodsate sündmuste suhtes ja võimet kohaneda kliimamuutustega. Euroopa vastupanuvõime kliimamuutuste suhtes sõltub mulla orgaanilise aine sisaldusest ja viljakusest, veesäilitus- ja filtreerimisvõimest ning erosioonikindlusest. Süsinikku siduva majandamise tavad aitavad talletada süsinikdioksiidi mullas ja leevendada kliimamuutusi. Mulla võime vett kinni hoida aitab katastroofiohtusid ennetada ja neile reageerida. Kui muld suudab imada endasse rohkem sademevett, vähendab see üleujutuste intensiivsust ja leevendab põuaperioodide negatiivset mõju. Teatavad mullabakterid, mis on heas seisundis muldade elurikkuse osa, võivad aidata ka põllumajanduskultuuridel põuda taluda.

Ekstreemsete ilmastikunähtuste ja kliimaga seotud ohtude süvenedes suureneb kogu Euroopas metsa- ja maastikupõlengute risk. Kliimamuutused soodustavad tuleohtu suurendavate tingimuste arengut, eelkõige ökosüsteemide, sealhulgas mulla kuumuse ja niiskuse kasvu. Toimiva veesäilitusvõimega heas seisundis muld toetab ka heas seisundis metsaökosüsteeme, mis on põlengutele vastupidavamad. Samal ajal võivad metsa- ja maastikupõlengud põhjustada mulla degradeerumist, mis suurendab mullaerosiooni, maalihete ja üleujutuste ohtu. Mullaalase teadmistebaasi tugevdamine võib aidata parandada katastroofiohu hindamist, milles võetakse arvesse mulla mitmetahulist rolli katastroofide leevendamisel. Mulla seisundit parandavad meetmed suurendavad selle vastupidavust kliimamuutustest tulenevale tulevasele survele.

Mulla seisundi tähtsust on tunnistatud ka üleilmsel tasandil. EL on võtnud kolme Rio konventsiooni rahvusvahelises kontekstis kohustuse tegeleda kõrbestumisest mõjutatud muldadega (ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioon), aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele (ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon) ja tagada oluline elupaik elurikkuse edendamiseks (bioloogilise mitmekesisuse konventsioon). Uues Kunmingi-Montreali üleilmses elurikkuse raamistikus on seatud üheks eesmärgiks mulla seisundi taastamine, säilitamine ja parandamine.

Heas seisundis mullad annavad otseselt panuse ka mitme ÜRO kestliku arengu eesmärgi, 16 eelkõige eesmärgi nr 15 alleesmärgi 3 saavutamisse. Selle eesmärgi kohaselt tuleb võidelda kõrbestumisega, taastada degradeerunud maa ja muld, sealhulgas kõrbestumise, põua ja üleujutuste tagajärjel rikutud maa, ning püüelda 2030. aastaks maailma poole, kus maa enam ei degradeeru.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

–ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, milles on sätestatud eesmärgid ELi looduse täiendavaks kaitsmiseks, ja eelkõige ettepanek võtta vastu määrus looduse taastamise kohta 19 (looduse taastamise määrus). Kavandatud looduse taastamise määruse eesmärk on hõlmata 2030. aastaks taastamismeetmetega 20 % ELi maismaa- ja merealadest ning hõlmata 2050. aastaks taastamismeetmetega kõik taastamist vajavad ökosüsteemid. Kavandatud looduse taastamise määruse ja käesoleva mulla seisundit käsitleva ettepaneku vahel on palju koostoimet. Seetõttu tugevdavad kavandatud looduse taastamise määrus ja käesolev ettepanek vastastikku teineteist;

–nullsaaste tegevuskavas on esitatud visioon, et 2050. aastaks vähendatakse õhu-, vee- ja mullasaastet tasemeni, mida ei peeta enam tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks. Käesolev ettepanek on kooskõlas ettepanekutega, mille eesmärk on vaadata läbi peamised kehtivad ELi õigusaktid õhu ja vee valdkonnas ning tööstustegevust käsitlevad õigusaktid ning neid õigusakte tugevdada;

–ringmajanduse tegevuskava, milles anti teada mikroplasti vähendamise meetmetest ja reoveesetet käsitleva direktiivi hindamisest, millega reguleeritakse põllumajanduses kasutatavate setete kvaliteeti;

–kestlikkust toetav kemikaalistrateegia, milles tunnistatakse, et kemikaalid on tänapäeva ühiskonnas vajalikud heaolu tagamiseks, kuid võetakse eesmärk kaitsta kodanikke ja keskkonda paremini kemikaalide võimalike ohtlike omaduste eest.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

–keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine;

–inimeste tervise kaitsmine;

–loodusvarade mõistlik ja ratsionaalne kasutamine;

–meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil piirkondlike ja üleilmsete keskkonnaprobleemidega tegelemiseks, eelkõige kliimamuutustega võitlemiseks.

Ettepanek ei sisalda maakasutust mõjutavaid meetmeid.

Kuna tegemist on valdkonnaga, kus ELil ja liikmesriikidel on jagatud pädevus, peavad ELi meetmed olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Võttes arvesse probleemi ulatust ja piiriülest olemust, mulla degradeerumise mõju kogu ELis ning keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale avalduvat ohtu, on ELi tasandi meetmed õigustatud.

Mulla degradeerumist peetakse sageli ekslikult üksnes kohalikuks probleemiks ja selle piiriülest mõju alahinnatakse. Probleemi põhjused ja mõju ulatuvad riigipiiridest kaugemale ning vähendavad mitmes riigis ökosüsteemiteenuste osutamist, kuna muld uhutakse vee või tuulega ära. Saasteained võivad liikuda õhu, pinnavee ja põhjavee kaudu ning kanduda üle piiride ja mõjutada toitu.

Üleilmsete ühiskondlike probleemide lahendamiseks on heas seisundis muld hädavajalik, kuigi seda harva tajutakse või tunnistatakse. Muldadel on keskne roll toitainete, süsiniku- ja veeringes ning on selge, et füüsilised ega poliitilised piirid neid protsesse ei piira.

Seepärast on vaja kõigi liikmesriikide kooskõlastatud meetmeid, et saavutada visioon, mis esitati ELi mullastrateegias aastaks 2030 ja mille kohaselt on kõik mullad 2050. aastaks heas seisundis, ning tagada, et muld suudab pikas perspektiivis osutada ökosüsteemiteenuseid kogu ELis.

Kui mulla praeguses tempos degradeerumist kiiresti ei peatata ja mulla head seisundit ei taastata, väheneb meie toidusüsteemi tootlikkus ning suureneb selle haavatavus kliimamuutuste suhtes ja sõltuvus ressursimahukatest sisenditest. Liikmesriikide poolt eraldi võetavad meetmed on osutunud ebapiisavaks, kuna mulla degradeerumine jätkub ja isegi süveneb.

Kuna mõned mulla seisundi aspektid on ELi õigusaktidega vaid vähesel määral hõlmatud, on kehtivate nõuete täiendamiseks ja poliitikalünkade täitmiseks vaja täiendavaid ELi meetmeid.

Ettepaneku eesmärk on luua tingimused meetmete võtmiseks, et saavutada muldade kestlik majandamine ja vähendada mulla degradeerumisega kaasnevaid kulusid. Kavandatavate meetmete eesmärke saab nende meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada ELi tasandil. Mullaseireks ja muldade kestlikuks majandamiseks on vaja võtta kooskõlastatud meetmeid piisavalt suures mastaabis, et saada koostoimest, tulemuslikkusest ja suuremast tõhususest tulenevat kasu. Kooskõlastatud meetmeid on vaja ka selleks, et täita nii ELi kui ka üleilmsel tasandil mulla seisundiga seoses võetud kohustusi. On oht, et kui mulda ei kaitsta nõuetekohaselt, ei suuda EL ja selle liikmesriigid täita rahvusvahelisel tasandil ja Euroopa roheleppes keskkonna, kestliku arengu ja kliima valdkonnas võetud kohustusi. ELi tasandi meetmed on olulised ka selleks, et kaotada siseturu võimalikud moonutused ja ettevõtjatevaheline kõlvatu konkurents, mis tuleneb sellest, et mõnes liikmesriigis kehtivad leebemad keskkonnanõuded.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

Mõjuhinnangus on poliitikavariante kirjeldatud viie põhielemendi abil:

1) mulla seisundi määratlemine ja mullastikupiirkondade kindlaksmääramine;

2) mulla seisundi seire;

3) mulla kestlik majandamine;

4) saastatud alade kindlakstegemine, registreerimine, uurimine ja hindamine;

5) mulla hea seisundi taastamine ja saastatud alade tervendamine.

Kõigi viie elemendi puhul on kavandatud variandid eri paindlikkus- ja ühtlustamistasemetega, mis vastavad võimalikele sisukatele lahendustele. Üks variant pakub liikmesriikidele võimalikult suurt paindlikkust, teine suurimat ühtlustamist ning kolmas vahepealset ühtlustamist ja paindlikkust. Variant 1 on ainult seirele keskenduv stsenaarium, mille puhul ei võeta mulla kestliku majandamise, taastamise ega tervendamise meetmeid, ent kuna seda varianti peeti eesmärkide saavutamiseks ja sidusrühmade ootuste täitmiseks ebapiisavaks, jäeti see varakult kõrvale.

Eelistatud variant ühendas iga elemendi puhul välja valitud kõige tulemuslikumaid, tõhusamaid ja sidusamaid poliitikavariante. Kõigi elementide puhul (v.a saastatud alade tervendamine) valiti variant 3, mis näeb ette vahepealsel tasemel paindlikkuse ja ühtlustamise (ning tervendamise puhul variant 2 ehk väga suur paindlikkus). Mõjuhinnangust tulenev eelistatud variant põhines etapiviisilisel lähenemisviisil, mis annaks liikmesriikidele aega, et võtta kasutusele mehhanismid kõigepealt muldade seisundi hindamiseks ja seejärel vajalike taastamismeetmete üle otsustamiseks, kui järeldused on kättesaadavad.

Eelistatud variandi eesmärk oli tegeleda mulla degradeerumisega kaasnevate kuludega, eelkõige sellest tuleneva ökosüsteemiteenuste vähenemisega. See tagaks, et EL saavutab oma poliitikaeesmärgid, nagu muldade hea seisundi ja nullsaaste eesmärgi 2050. aastaks kulutõhusal viisil. Suurem osa kasust saadakse kulude vältimisest mulla degradeerumise vastu võitlemisega. Suurimad kulud on seotud mulla kestliku majandamise ja taastamise meetmete rakendamisega. Algatusest saadav kasu on hinnanguliselt ligikaudu 74 miljardit eurot aastas. Kogukulud oleksid ligikaudu 28–38 miljardit eurot aastas. Saastatud alade puhul on iga-aastased kulud väga ebakindlad. Saastatud alade kindlakstegemise ja uurimise kulud on hinnanguliselt 1,9 miljardit eurot aastas ning saastatud alade tervendamise kulud on 1 miljard eurot aastas.

Kuigi kogu mõju ei olnud võimalik kvantifitseerida ega rahaliselt hinnata, leiti konservatiivse ja usaldusväärse hinnangu põhjal, et eelistatud variandi tulude ja kulude suhe on 1,7. Selle variandiga nõutakse ka, et liikmesriigid tagaksid üldsuse, eelkõige mulla majandajate, põllumajandustootjate ja metsamajandajate osalemise.

Üleminek mulla kestlikule majandamisele nõuab investeeringuid, et saada keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale heas seisundis muldadest tulenevat pikaajalist kasu. Eelistatud variandi edukaks rakendamiseks on vaja kasutada mitmesuguseid Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil olemasolevaid rahastamisallikaid. Seepärast avaldatakse käesolev ettepanek koos komisjoni talituste töödokumendiga, milles antakse ülevaade ELi 2021.–2027. aasta mitmeaastase eelarve raames muldade kaitsmiseks, kestlikuks majandamiseks ja taastamiseks kättesaadavatest rahastamisvõimalustest. Liikmesriigid jätkavad ka mitme omavahel seotud ELi platvormi kaudu teadmiste, kogemuste ja oskusteabe jagamist mulla seisundi kohta.

Ettepanek vastab kõigi elementide (v.a mulla taastamine) puhul eelistatud variandile. Mulla taastamise vallas on ettepanek mõjuhinnangus esitatud eelistatud variandist vähem nõudlik, et piirata nii liikmesriikide kui ka maaomanike ja -haldajate koormust. Eelkõige ei nõuta ettepanekus liikmesriikidelt, et nad looksid uued meetmeprogrammid või mulla seisundiga seotud kavad. Kuna sellise lähenemisviisiga võib kaasneda suurem oht, et heas seisundis muldade eesmärki 2050. aastaks ei saavutata, tehakse ettepanek, et seoses direktiivi varajase hindamisega, mis on kavas teha kuus aastat pärast selle jõustumist, analüüsib komisjon vajadust kehtestada konkreetsemad nõuded halvas seisundis muldade taastamiseks 2050. aastaks. See analüüs põhineb teabevahetusel liikmesriikide ja huvitatud isikutega ning selles võetakse arvesse mulla seisundi hindamise järeldusi, mulla kestlikul majandamisel tehtud edusamme ja teadmiste täienemist mulla tunnustega seotud kriteeriumide kohta.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2023/0232 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

mullaseire ja mulla vastupidavuse kohta (mullaseire direktiiv)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 29 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 30 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Muld on elutähtis, piiratud, taastumatu ja asendamatu ressurss, mis on majanduse, keskkonna ja ühiskonna jaoks ülioluline.

(2)Heas seisundis muld tähendab, et mulla keemiline, bioloogiline ja füüsikaline seisund on hea, mis võimaldab tal pakkuda inimestele ja keskkonnale eluliselt tähtsaid ökosüsteemiteenuseid, nagu ohutut, toitainerikast ja piisavat toitu, biomassi, puhast vett, toitainete ringlust, süsiniku talletamist ja elupaika elurikkuse jaoks. Euroopa Liidus on aga 60–70 % muldade seisund halb ja halveneb veelgi.

(3)Mulla degradeerumine läheb liidule maksma mitukümmend miljardit eurot aastas. Ökosüsteemiteenustest tõuseb olulist majanduslikku kasu ja mulla seisund mõjutab nende pakkumist. Seepärast on muldade kestlik majandamine ja nende taastamine majanduslikult otstarbekas ning võib märkimisväärselt tõsta maa hinda ja väärtust liidus.

(4)Euroopa roheleppes 31 on esitatud ulatuslik tegevuskava, et muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, mille eesmärk on kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu. Osana Euroopa roheleppest on komisjon võtnud vastu ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, 32 strateegia „Talust taldrikule“, 33  nullsaaste tegevuskava, 34 ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia 35 ja ELi mullastrateegia 2030. aastaks 36 .

(5)Liit on pühendunud kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle kestliku arengu eesmärkide 37 elluviimisele. Heas seisundis mullad aitavad otseselt saavutada mitut kestliku arengu eesmärki, eelkõige eesmärke nr 2 (kaotada nälg), nr 3 (hea tervis ja heaolu), nr 6 (puhas vesi ja sanitaartingimused), nr 11 (kestlikud linnad ja kogukonnad), nr 12 (vastutustundlik tarbimine ja tootmine), nr 13 (kliimameetmed) ja nr 15 (elurikkus ja maismaa-ökosüsteemid). Kestliku arengu eesmärgi nr 15 alleesmärk 3 on võidelda kõrbestumisega, taastada degradeerunud maa ja muld, sealhulgas kõrbestumise, põua ja üleujutuste tagajärjel rikutud maa, ning püüelda 2030. aastaks maailma poole, kus maa enam ei degradeeru.

(6)Liit ja selle liikmesriigid, kes on nõukogu otsusega 93/626/EMÜ 38 heaks kiidetud bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalised, leppisid osaliste 15. konverentsil kokku Kunmingi-Montreali üleilmses elurikkuse raamistikus, 39 mis sisaldab mitut mulla seisundi seisukohast olulist tegevusele suunatud üleilmset eesmärki 2030. aastaks. Looduse panused inimeste elukvaliteeti, sealhulgas mulla hea seisund, tuleks taastada ning neid tuleks säilitada ja parandada.

(7)Liit ja selle liikmesriigid, kes on nõukogu otsusega 98/216/EÜ 40 heaks kiidetud ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni (UNCCD) osalised, on võtnud kohustuse võidelda kõrbestumise vastu ja leevendada põua tagajärgi mõjutatud riikides. Kolmteist liikmesriiki 41 on UNCCD raames kinnitanud, et neid mõjutab kõrbestumine.

(8)Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) kontekstis käsitatakse maad ja mulda samaaegselt CO2 allika ja süsiniku sidujana. Liit ja liikmesriigid kui konventsiooni osalised on võtnud kohustuse edendada süsiniku sidujate ja talletajate kestlikku majandamist, säilitamist ja tõhustamist.

(9)ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 on märgitud, et on väga tähtis suurendada jõupingutusi, et kaitsta mulla viljakust, vähendada selle erosiooni ja suurendada selle orgaanilise aine sisaldust, juurutades kestlikke mullamajandamistavasid. Samuti märgitakse selles, et tuleb teha märkimisväärseid edusamme selleks, et teha kindlaks saastunud mullaga maad, taastada degradeerunud mullad, määrata kindlaks muldade hea ökoloogilise seisundi tingimused, kehtestada taastamiseesmärgid ja parandada muldade seisundi seiret.

(10)ELi mullastrateegias 2030. aastaks on esitatud pikaajaline visioon, et 2050. aastaks on kõik ELi mullaökosüsteemid heas seisundis ja seega vastupidavamad. Heas seisundis mullad on üks peamisi lahendusi, mis aitab ELil jõuda oma eesmärkideni saavutada kliimaneutraalsus ja kliimamuutustele vastupanu võime, arendada välja puhas ja ringluspõhine (bio)majandus, pöörata tagasi elurikkuse vähenemine, kaitsta inimeste tervist, peatada kõrbestumine ja pöörata tagasi mulla degradeerumine.

(11)Muldade seisundi parandamiseks on väga oluline rahastamine. Mitmeaastane finantsraamistik pakub muldade kaitsmiseks, kestlikuks majandamiseks ja hea seisundi taastamiseks mitut rahastamisvõimalust. „Euroopa mullakokkulepe“ on üks viiest ELi missioonist programmi „Euroopa horisont“ raames ning see on konkreetselt pühendatud mulla seisundi edendamisele. Mullamissioon on üks käesoleva direktiivi rakendamise peamisi vahendeid. Selle eesmärk on näidata teed muldade seisundi parandamisel, milleks rahastatakse ambitsioonikat teadus- ja innovatsiooniprogrammi, luuakse maa- ja linnapiirkondades tegutsevast 100 eluslaborist ja majakaprojektist võrgustik, edendatakse ühtse mullaseireraamistiku väljatöötamist ja suurendatakse teadlikkust mulla tähtsusest. Muud liidu programmid, mille eesmärkidega panustatakse muldade hea seisundi saavutamisse, on ühine põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika fondid, keskkonna- ja kliimameetmete programm, programmi „Euroopa horisont“ tööprogramm, tehnilise toe instrument, taaste- ja vastupidavusrahastu ning programm „InvestEU“.

(12)Mullastrateegias aastani 2030 teatati, et komisjon esitab mulla seisundit käsitleva seadusandliku ettepaneku, et toetada mullastrateegia eesmärkide elluviimist ja saavutada 2050. aastaks mulla hea seisund kogu ELis. Euroopa Parlament rõhutas oma 28. aprilli 2021. aasta resolutsioonis mullakaitse kohta 42 mullakaitse ja muldade hea seisundi edendamise tähtsust liidus, arvestades, et nende degradeerumine jätkub, hoolimata mõnes liikmesriigis võetud piiratud ja ebaühtlastest meetmetest. Euroopa Parlament kutsus komisjoni üles töötama subsidiaarsuse põhimõtet täielikult järgides välja kogu liitu hõlmava ühise õigusraamistiku mulla kaitsmiseks ja kestlikuks kasutamiseks, milles käsitletaks kõiki peamisi mulda ohustavaid tegureid.

(13)Nõukogu toetas oma 23. oktoobri 2020. aasta järeldustes 43 komisjoni, kes suurendab jõupingutusi muldade ja mulla elurikkuse kui elutähtsa taastumatu loodusvara paremaks kaitseks.

(14)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 44 on esitatud siduv eesmärk saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja pärast seda negatiivsed heitkogused ning seada prioriteediks vähendada kiiresti ja prognoositavalt kasvuhoonegaaside heidet ning samal ajal suurendada nende sidumist looduslikes sidujates. Mulla kestlik majandamine tähendab suuremat süsiniku sidumist ning enamikul juhtudel kaasnevaid hüvesid ökosüsteemide ja elurikkuse seisukohast. Komisjoni teatises kestlike süsinikuringete kohta 45 rõhutati vajadust teha selgelt ja läbipaistvalt kindlaks tegevused, millega ühemõtteliselt seotakse atmosfäärist süsinikku, näiteks töötada välja ELi raamistik looduslikes ökosüsteemides, sealhulgas mullas seotud süsiniku sertifitseerimiseks. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse muudetud määruses ei seata mullasüsinikku mitte ainult kesksele kohale kliimaneutraalse Euroopa suunas liikumise eesmärkide saavutamisel, vaid kutsutakse liikmesriike ka üles valmistama ette mulla süsinikuvarude seire süsteemi, mis kasutab muu hulgas maakasutuse raamuuringu (LUCAS) andmekogumeid.

(15)Komisjoni teatises kliimamuutustega kohanemise kohta 46 rõhutati, et looduspõhiste lahenduste kasutamine sisemaal, näiteks muldade käsnataolise funktsiooni taastamine, parandab puhta mageveega varustatust, vähendab üleujutuste ohtu ja leevendab põudade mõju. On oluline suurendada mulla võimet hoida kinni ja puhastada vett ning vähendada reostust.

(16)Komisjoni poolt vastu võetud nullsaaste tegevuskavas esitatakse visioon aastaks 2050, mille kohaselt õhu-, vee- ja mullasaastet vähendatakse tasemeni, mida ei peeta enam tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks ning mille puhul arvestatakse meie planeedi taluvuspiire, luues seega mürgivaba keskkonna.

(17)Komisjoni teatises toiduga kindlustatuse tagamise ja toidusüsteemide toimekindlamaks muutmise kohta 47 rõhutati, et toidu kestlikkus on toiduga kindlustatuse jaoks äärmiselt oluline. Heas seisundis mullad muudavad liidu toidusüsteemi toimekindlamaks, kuna need on aluseks toitainerikkale ja piisavale toidule.

(18)On vaja kehtestada meetmed mulla seisundi seireks ja hindamiseks, muldade kestlikuks majandamiseks ja saastatud aladega tegelemiseks, et saavutada 2050. aastaks muldade hea seisund ja hoida seda ning täita liidu kliima- ja elurikkusega seotud eesmärgid, ennetada põudasid ja looduskatastroofe ning neile reageerida, kaitsta inimeste tervist ning tagada toiduga kindlustatus ja toiduohutus.

(19)Muld on koduks rohkem kui 25 %-le kogu elurikkusest, samuti on muld planeedi suuruselt teine süsinikutalletaja. Tänu oma võimele siduda ja talletada süsinikku aitavad heas seisundis mullad saavutada liidu kliimamuutustega seotud eesmärke. Heas seisundis muld on ka soodne elupaik organismidele ning see on väga oluline elurikkuse ja ökosüsteemide stabiilsuse suurendamiseks. Maa-alune ja maapealne elurikkus on tihedalt seotud ja mõjutab üksteist mutualistlike suhete kaudu (nt taimejuuri ühendavad mükoriisaseened).

(20)Üleujutused, metsa- ja maastikupõlengud ning ekstreemsed ilmastikunähtused on suurimad looduskatastroofiohu põhjustajad kogu Euroopas. Mure põua ja veenappuse pärast kasvab kogu liidus kiiresti. 2020. aastal pidas 24 liikmesriiki põudasid ja veenappust peamisteks uuteks või kliimaga seotud katastroofiohtudeks (2015. aastal vaid 11 liikmesriiki). Heas seisundis muld on äärmiselt oluline, et tagada vastupanuvõime põua ja looduskatastroofide suhtes. Tavad, mis parandavad vee säilitamist ja toitainete kättesaadavust mullas, mulla struktuursust, mulla elurikkust ja süsiniku sidumist, suurendavad ökosüsteemide, taimede ja põllukultuuride vastupidavust tulevikus kliimamuutuste tõttu üha sagenevate põudade, looduskatastroofide, kuumalainete ja ekstreemsete ilmastikunähtuste suhtes. Mulla nõuetekohase majandamiseta põhjustavad põuad ja looduskatastroofid aga mulla degradeerumist ja muudavad selle seisundi halvaks. Mulla seisundi parandamine aitab leevendada kliimaga seotud äärmuslikest nähtustest tingitud majanduslikku kahju ja surmajuhtumeid, mis ulatusid aastatel 1980–2021 liidus ligikaudu 560 miljardi euroni ja rohkem kui 182 000 inimohvrini.

(21)Mulla seisund mõjutab otseselt inimeste tervist ja heaolu. Heas seisundis mullad tagavad ohutu ja toitainerikka toidu ning neil on võime filtreerida välja saasteaineid ja hoida seeläbi joogivee head kvaliteeti. Mulla saastatus võib kahjustada inimeste tervist allaneelamise, sissehingamise või nahaga kokkupuute kaudu. Inimeste kokkupuude heas seisundis mulla mikroobikooslusega aitab tugevdada immuunsüsteemi ning vastupanuvõimet teatavate haiguste ja allergiate suhtes. Heas seisundis muld toetab puude, lillede ja rohttaimede kasvu ning loob rohelist taristut, mis pakub esteetilist väärtust, suurendab heaolu ja tõstab elukvaliteeti.

(22)Mulla degradeerumine mõjutab mulla viljakust, saagikust, kahjurikindlust ja toidu toiteväärtust. Kuna 95 % meie toidust kasvatatakse otseselt või kaudselt mullal ning maailma elanikkond aina kasvab, on oluline, et see piiratud loodusvara püsiks heas seisundis, et tagada pikas perspektiivis toiduga kindlustatus ning liidu põllumajanduse tootlikkus ja kasumlikkus. Kestlike mullamajandamistavadega säilitatakse või parandatakse mulla seisundit ning need aitavad tagada toidusüsteemi kestlikkuse ja vastupidavuse.

(23)Direktiivi pikaajaline eesmärk on saavutada 2050. aastaks muldade hea seisund. Kuna teadmised muldade seisundi ja selle parandamiseks võetavate meetmete tulemuslikkuse ja kulude kohta on piiratud, kasutatakse direktiivis vahepealse sammuna etapiviisilist lähenemisviisi. Esimeses etapis keskendutakse mullaseireraamistiku loomisele ja mulla olukorra hindamisele kogu ELis. Samuti hõlmab see nõudeid kehtestada pärast muldade seisundi kindlakstegemist meetmed nende kestlikuks majandamiseks ja halvas seisundis muldade taastamiseks, panemata siiski kohustust saavutada 2050. aastaks muldade hea seisund või vahe-eesmärgid. Selline proportsionaalne lähenemisviis võimaldab mulla kestlikku majandamist ja halvas seisundis muldade taastamist hästi ette valmistada, stimuleerida ja sellega algust teha. Teises etapis, niipea kui muldade ja suundumuste esimese hindamise tulemused on kättesaadavad, vaatab komisjon üle edusammud, mida on tehtud 2050. aasta eesmärgi suunas liikumisel, ja selle käigus saadud kogemused ning teeb vajaduse korral ettepaneku direktiiv läbi vaadata, et kiirendada edasiminekut 2050. aastaks seatud eesmärgi saavutamisel.

(24)Selleks et tegeleda muldi mõjutavate surveteguritega ning teha kindlaks sobivad meetmed muldade hea seisundi säilitamiseks või taastamiseks, tuleb arvesse võtta erinevaid mullatüüpe, konkreetseid kohalikke olusid ja kliimatingimusi ning maakasutust või maakatet. Seepärast on asjakohane, et liikmesriigid määraksid kindlaks mullastikupiirkonnad. Mullastikupiirkonnad peaksid olema peamised juhtimisüksused, mille raames toimub muldade majandamine ja võetakse meetmeid käesolevas direktiivis sätestatud nõuete täitmiseks, eelkõige seoses mulla seisundi seire ja hindamisega. Iga liikmesriigi mullastikupiirkondade arv, geograafiline ulatus ja piirid tuleks kindlaks määrata, et hõlbustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL).../... 48 + rakendamist. Igas liikmesriigis peaks olema miinimumarv mullastikupiirkondi, võttes arvesse liikmesriigi suurust. Iga liikmesriigi mullastikupiirkondade miinimumarv vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 49 kehtestatud NUTS 1 territoriaalüksuste arvule.

(25)Selleks et tagada muldade asjakohane haldamine, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad määraksid iga mullastikupiirkonna jaoks pädeva asutuse. Liikmesriikidel peaks olema lubatud määrata mis tahes täiendav pädev asutus asjakohasel tasandil, sealhulgas riigi või piirkondlikul tasandil.

(26)Selleks et heas seisundis mulla jaoks oleks ühtne määratlus, on vaja määrata kindlaks ühised mõõdetavad miinimumkriteeriumid, mille mittejärgimise korral väheneb kriitiliselt mulla võime toimida elutähtsa elussüsteemina ja pakkuda ökosüsteemiteenuseid. Sellised kriteeriumid peaksid kajastama olemasolevat mullateaduse taset ja põhinema sellel.

(27)Mulla degradeerumise kirjeldamiseks on vaja kindlaks määrata mulla tunnused, mida saab mõõta või hinnata. Kuigi mullatüübid, kliimatingimused ja maakasutus on väga erinevad, saab praeguste teaduslike teadmiste alusel kehtestada mõne sellise mulla tunnuse jaoks kriteeriumid liidu tasandil. Osa selliste mulla tunnuste puhul peaks liikmesriikidel siiski olema võimalik kriteeriume kohandada, lähtudes konkreetsetest riigi tasandi või kohalikest tingimustest, samuti peaksid nad saama määrata kriteeriumid muude mulla tunnuste jaoks, mille puhul ei ole praegu võimalik kehtestada ELi tasandil ühiseid kriteeriume. Nende tunnuste puhul, mille jaoks ei ole praegu võimalik kindlaks teha selgeid kriteeriume heas ja halvas seisundis muldade eristamiseks, nõutakse ainult seiret ja hindamist. See hõlbustab selliste kriteeriumide väljatöötamist tulevikus.

(28)Stiimulite loomiseks peaksid liikmesriigid looma mehhanismid, millega tunnustatakse maaomanike ja -haldajate jõupingutusi mulla hea seisundi hoidmiseks, sealhulgas süsiniku sidumise jaoks loodud liidu õigusraamistikku täiendava mulla seisundi sertifitseerimisena, ning millega toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 50 artiklis 29 sätestatud taastuvenergia säästlikkuse kriteeriumide rakendamist. Komisjon peaks aitama kaasa mulla seisundi sertifitseerimisele, muu hulgas teabevahetuse ja parimate tavade edendamise kaudu, teadlikkuse suurendamisega ja analüüsides seda, kas on teostatav töötada välja sertifitseerimissüsteemide tunnustamine liidu tasandil. Eri sertifitseerimissüsteemide sünergiat tuleks kasutada ära võimalikult palju, et vähendada sertifitseerimist taotlevate osaliste halduskoormust.

(29)Mõnel mullal on eriomadused kas seetõttu, et need on oma olemuselt ebatüüpilised ja kujutavad endast haruldasi elupaiku elurikkuse seisukohast või ainulaadseid maastikke, või seetõttu, et inimesed on neid oluliselt muutnud. Neid omadusi tuleks arvesse võtta heas seisundis mulla määratlemisel ja mulla hea seisundi saavutamise nõuete täitmisel.

(30)Muld on piiratud ressurss, mida iseloomustab üha kasvav konkurents selle eri kasutusviiside vahel. Maahõive on sageli majandusarengu vajadustest ajendatud protsess, mis muudab looduslikud ja poollooduslikud alad (sealhulgas põllumajandus- ja metsamaa, aiad ja pargid) arendatavaks tehismaaks, kus mulda kasutatakse ehitiste või taristu alusena, otsese tooraineallikana või ajaloolise pärandi arhiivina. Sellise ümberkujundamise tulemusena võib sageli pöördumatult kaduda mulla võime pakkuda muid ökosüsteemiteenuseid (toidu ja biomassi tootmine, vee- ja toitaineringlus, elurikkuse alus ja süsiniku talletamine). Tihti on maahõivest mõjutatud kõige viljakamad põllumullad, mis seab ohtu toiduga kindlustatuse. Samuti põhjustab mulla katmine asulates suuremaid üleujutusi ja tugevamat soojussaareefekti. Seepärast on vaja jälgida maahõivet ja mulla katmist ning nende mõju mulla võimele pakkuda ökosüsteemiteenuseid. Samuti on asjakohane kehtestada teatavad põhimõtted maahõive mõju leevendamiseks mulla kestliku majandamise osana.

(31)Seirevõrgustikul põhinev mulla seisundi hindamine peaks olema täpne, kuid samal ajal tuleks sellise seire kulud hoida mõistlikul tasemel. Seepärast on asjakohane sätestada kriteeriumid proovivõtukohtadele, mis eri mullatüüpide, kliimatingimuste ja maakasutuse puhul mulla seisundit esindavad. Proovivõtukohtade võrgustik tuleks kindlaks määrata geostatistiliste meetodite abil ja see peaks olema piisavalt tihe, et anda hinnang heas seisundis muldade pindala kohta riigi tasandil kuni 5 % määramatusega. Üldiselt leitakse, et see väärtus annab statistiliselt usaldusväärse hinnangu ja piisava kindluse selle kohta, et eesmärk on saavutatud.

(32)Komisjon peaks abistama ja toetama liikmesriike mulla seisundi seire tegemisel, jätkates ja täiustades korrapärast kohapealset mullaproovide võtmist ja seonduvaid mullanäitajate mõõtmisi (LUCAS Soil) maakasutuse raamuuringu (LUCAS) programmi raames. Selleks täiustatakse ja ajakohastatakse LUCASe programmi, et viia see täielikult kooskõlla konkreetsete kvaliteedinõuetega, mida tuleb käesoleva direktiivi kohaldamisel täita. Koormuse leevendamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta arvesse mulla seisundit käsitlevaid andmeid, mis on saadud LUCASe täiustatud mullauuringu raames. Selliselt toetatavad liikmesriigid peaksid võtma vajalikke õiguslikke meetmeid tagamaks, et komisjon saab kooskõlas kohaldatavate liikmesriigi või liidu õigusaktidega selliseid kohapealseid mullaproove võtta, sealhulgas eraomandis olevatel aladel.

(33)Komisjon töötab Copernicuse kui kasutajakeskse programmi raames välja kaugseireteenuseid ja toetab seeläbi samuti liikmesriike. Selleks et mulla seisundi seire toimuks õigeaegsemalt ja tulemuslikumalt, peaksid liikmesriigid asjakohasel juhul kasutama asjaomaste mulla tunnuste seireks ja mulla seisundi hindamiseks kaugseireandmeid, sealhulgas Copernicuse teenuste väljundeid. Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet peaksid toetama mulla kaugseireks vajalike vahendite uurimist ja arendamist, et aidata liikmesriikidel jälgida asjakohaseid mulla tunnuseid.

(34)Olemasolevale ELi mullaseirekeskusele tuginedes ja seda ajakohastades peaks komisjon looma mulla seisundi andmete digitaalse portaali, mis peaks olema kooskõlas ELi andmestrateegia 51 ja ELi andmeruumidega ning eri allikatest pärit mullaandmetele juurdepääsu võimaldav keskus. Kõnealune portaal peaks eelkõige sisaldama kõiki andmeid, mida liikmesriigid ja komisjon käesoleva direktiivi kohaselt peavad koguma. Portaali peaks olema võimalik vabatahtlikult integreerida ka muid asjakohaseid mullaandmeid, mille on kogunud liikmesriigid või mõni muu osaline (eelkõige programmi „Euroopa horisont“ ja missiooni „Euroopa mullakokkulepe“ projektide raames saadud andmeid), tingimusel, et need andmed vastavad teatavatele vormi ja spetsifikatsioonidega seotud nõuetele. Komisjon peaks need nõuded kindlaks määrama rakendusaktidega.

(35)Samuti on vaja parandada liikmesriikides kasutatavate mullaseiresüsteemide ühtlustamist ning kasutada ära liidu ja riiklike seiresüsteemide sünergiat, et kogu liidus kogutavad andmed oleksid paremini võrreldavad.

(36)Selleks et võimalikult laialdaselt kasutada käesoleva direktiivi alusel tehtava seire käigus saadud andmeid mulla seisundi kohta, tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad hõlbustaksid asjaomaste sidusrühmade, nagu põllumajandustootjate, metsamajandajate, maaomanike ja kohalike ametiasutuste juurdepääsu sellistele andmetele.

(37)Mulla seisundi säilitamiseks või parandamiseks tuleb mulda kestlikult majandada. Mulla kestlik majandamine aitab tagada sellega seotud teenuste, sealhulgas õhu ja vee parema kvaliteedi ning toiduga kindlustatuse pikaajalise pakkumise. Seepärast on asjakohane määrata kindlaks mulla kestliku majandamise põhimõtted, millest mulla majandmisel juhinduda.

(38)Majanduslikel vahenditel, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vahenditel, millega toetatakse põllumajandustootjaid, on oluline roll üleminekul põllumuldade ja vähemal määral metsamuldade kestlikule majandamisele. ÜPP eesmärk on toetada mulla seisundit tingimuslikkuse, ökokavade ja maaelu arengu meetmete rakendamise kaudu. Rahalist toetust põllumajandustootjatele ja metsamajandajatele, kes kasutavad kestlikke mullamajandamistavasid, võib pakkuda ka erasektor. Erasektori sidusrühmade loodud vabatahtlikud kestlikkusmärgised näiteks toidu- ja puidu-, bioressursipõhises ja energiatööstuses võivad võtta arvesse käesolevas direktiivis esitatud mulla kestliku majandamise põhimõtteid. See võimaldab toidu- ja puidutootjatel ning teistel biomassitootjatel, kes järgivad oma tootmises neid põhimõtteid, kajastada seda ka oma toodete väärtuses. Lahenduste, sealhulgas süsinikku siduva majandamise reaalsetes tingimustes katsetamiseks, tutvustamiseks ja laiendamiseks mõeldud kohtade võrgustikule eraldatakse lisarahastust mullamissiooni eluslaborite ja majakaprojektide kaudu. Ilma et see piiraks põhimõtte „saastaja maksab“ kohaldamist, peaksid liikmesriigid pakkuma toetust ja nõu, et aidata maaomanikke ja -kasutajaid, keda mõjutavad käesoleva direktiivi alusel võetavad meetmed, arvestades eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadusi ja piiratud suutlikkust.

(39)Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2021/2115 52 peavad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades kirjeldama, kuidas nende kavade keskkonna- ja kliimaaspektid peaksid aitama saavutada kõnealuse määruse XIII lisas loetletud seadusandlikes aktides sätestatud või nendest tulenevaid pikaajalisi riiklikke eesmärke ja olema nendega kooskõlas.

(40)Selleks et tagada parimate kestlike mullamajandamistavade rakendamine, tuleks nõuda, et liikmesriigid jälgiksid tähelepanelikult mullamajandamistavade mõju ning kohandaksid vajaduse korral tavasid ja soovitusi, võttes arvesse teadusuuringutest ja innovatsioonist saadud uusi teadmisi. Sellega seoses oodatakse väärtuslikku panust programmi „Euroopa horisont“ missioonilt „Euroopa mullakokkulepe“ ning eelkõige selle eluslaboritelt ja tegevustelt, mille eesmärk on toetada mullaseiret, mullaharidust ja kodanike kaasamist.

(41)Taastamisega viiakse degradeerunud muld uuesti heasse seisundisse. Mulla taastamise meetmete kindlaksmääramisel peaksid liikmesriigid olema kohustatud võtma arvesse mulla seisundi hindamise tulemusi ja kohandama neid taastamismeetmeid vastavalt olukorra eripäradele, mulla tüübile, kasutusele ja seisundile ning kohalikele oludele ning kliima- ja keskkonnatingimustele.

(42)Selleks et tagada muude liidu õigusaktide alusel vastu võetud, mulla seisundit mõjutada võivate meetmete ning liidus mulla kestlikuks majandamiseks ja mulla taastamiseks võetavate meetmete koostoime, peaksid liikmesriigid tagama, et kestlikud mullamajandamis- ja -taastamistavad on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../... 53 + kohaselt vastu võetavate riiklike taastamiskavadega, liikmesriikide poolt ühise põllumajanduspoliitika raames määruse (EL) 2021/2115 kohaselt koostatud strateegiakavadega, nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ 54 kohaselt vastu võetud hea põllumajandustava eeskirjade ja määratud tundlike alade tegevusprogrammidega, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ 55 kohaselt Natura 2000 alade jaoks kehtestatud kaitsemeetmete ja tähtsusjärjestatud tegevuskavadega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ 56 kohaselt koostatud vesikonna majandamiskavades sisalduvate meetmetega veekogude hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamiseks, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/60/EÜ 57 kohaselt kehtestatud üleujutusriski maandamise meetmetega, liidu kliimamuutustega kohanemise strateegias 58 nimetatud põuaohjekavadega, ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni artikli 10 kohaselt loodud riiklike tegevusprogrammidega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/841 59 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/842 60 sätestatud eesmärkidega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 61 kohaselt koostatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2284 62 alusel koostatud riiklike õhusaaste kontrolli programmidega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL 63 kohaselt koostatud riskihindamise ja suurõnnetustega seotud riskijuhtimise kavadega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL).../... 64 + kohaselt koostatud riiklike tegevuskavadega. Kestlikud mullamajandamis- ja -taastamistavad tuleks võimaluse korral lõimida kõnealustesse programmidesse, kavadesse ja meetmetesse niivõrd, kuivõrd need aitavad kaasa nende eesmärkide saavutamisele. Sellest tulenevalt peaks pädevatel asutustel, kes vastutavad kestlike mullamajandamis- ja -taastamistavade ning mulla seisundi hindamise eest, olema juurdepääs asjakohastele näitajatele ja andmetele, nagu ÜPP määruse kohastele mullaga seotud tulemusnäitajatele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 65 alusel esitatavatele statistilistele andmetele põllumajanduse sisendite ja väljundite kohta, et nad saaksid need andmed ja näitajad omavahel siduda ja seega valitud meetmete tulemuslikkust võimalikult täpselt hinnata.

(43)Saastatud alad on ELis aastakümneid kestnud tööstustegevuse pärand ning need võivad nii praegu kui ka tulevikus ohustada inimeste tervist ja keskkonda. Seepärast on vaja kõigepealt potentsiaalselt saastatud alad kindlaks teha ja neid uurida ning seejärel, kui saastatus leiab kinnitust, hinnata riske ja võtta meetmeid, et tegeleda vastuvõetamatute riskidega. Mullauuring võib tõendada, et potentsiaalselt saastatud ala ei ole tegelikult saastatud. Sellisel juhul ei peaks ala enam olema liikmesriigi poolt märgitud kui potentsiaalselt saastatud ala, välja arvatud juhul, kui seda kahtlustatakse uute tõendite põhjal.

(44)Potentsiaalselt saastatud alade kindlakstegemiseks peaksid liikmesriigid koguma tõendeid muu hulgas ajaloouuringute, varasemate tööstusintsidentide ja -õnnetuste, keskkonnalubade ning üldsuselt või ametiasutustelt saadud teadete kaudu.

(45)Tagamaks, et potentsiaalselt saastatud aladel tehakse mullauuringud õigeaegselt ja tulemuslikult, peaksid liikmesriigid lisaks kohustusele kehtestada tähtaeg, mille jooksul need uuringud tuleks teha, olema kohustatud määrama kindlaks konkreetsed sündmused, mille korral tuleb samuti selline uuring teha. Sellised n-ö käivitavad sündmused võivad olla muu hulgas keskkonna- või ehitusloa või liidu või siseriiklike õigusaktide kohaselt nõutava loa taotlemine või läbivaatamine, mullakaeve, maakasutuse muutused või maa- või kinnisvaratehingud. Mullauuringud võivad koosneda eri etappidest, nagu dokumendipõhine uurimine, ala külastus, eel- või ülevaatlik uurimine, üksikasjalikum või kirjeldav uurimine ning väli- või laborikatsed. Lähteolukorra aruandeid ja seiremeetmeid, mida rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/75/EL, 66 võib samuti käsitada mullauuringutena, kui see on asjakohane.

(46)Potentsiaalselt saastatud alade ja saastatud alade haldamisel on vaja paindlikkust, et võtta arvesse kulusid, tulusid ja kohalikke eripärasid. Seepärast peaksid liikmesriigid vähemalt võtma potentsiaalselt saastatud alade ja saastatud alade haldamisel kasutusele riskipõhise lähenemisviisi, milles võetakse arvesse nende kahe kategooria erinevust ning mis võimaldab eraldada ressursse lähtuvalt konkreetsest keskkonnaalasest, majanduslikust ja sotsiaalsest kontekstist. Otsuste tegemisel tuleks võtta aluseks mulla saasteainetega kokkupuutest inimeste tervisele ja keskkonnale tulenevate võimalike riskide laad ja ulatus (nt haavatavate elanikkonnarühmade, nagu rasedate, puuetega inimeste, eakate ja laste kokkupuude saasteainetega). Mulla tervendamisega seotud kulude-tulude analüüs peaks olema positiivne. Optimaalne tervendamislahendus peaks olema kestlik ja see tuleks valida tasakaalustatud otsustusprotsessi kaudu, milles võetakse arvesse keskkonna-, majanduslikku ja sotsiaalset mõju. Potentsiaalselt saastatud alade ja saastatud alade haldamisel tuleks järgida põhimõtet „saastaja maksab“ ning ettevaatus- ja proportsionaalsuse põhimõtet. Liikmesriigid peaksid kehtestama konkreetse metoodika saastatud alade alapõhiste riskide kindlakstegemiseks. Samuti peaksid liikmesriigid määratlema saastatud alast tuleneva vastuvõetamatu riski, tuginedes teaduslikele teadmistele, ettevaatuspõhimõttele, kohalikele eripäradele ning praegusele ja tulevasele maakasutusele. Selleks et vähendada inimeste tervisele ja keskkonnale saastatud aladest tulenev risk vastuvõetava tasemeni, peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid riskivähendusmeetmeid, sealhulgas tervendusmeetmeid. Muude liidu õigusaktide alusel võetud meetmeid peaks olema võimalik lugeda käesoleva direktiivi kohasteks riskivähendusmeetmeteks, kui need meetmed vähendavad tulemuslikult saastatud aladest tulenevat riski.

(47)Käesoleva direktiivi kohaselt võetavate meetmete puhul tuleks arvesse võtta ka muid ELi poliitikaeesmärke, näiteks [määrusega (EL) xxxx/xxxx 67 +] taotletavaid eesmärke, millega tahetakse tagada Euroopa tööstusele kriitiliste toorainete kindlad ja kestlikud tarned.

(48)Läbipaistvus on mullapoliitika oluline osa, mis tagab avaliku vastutuse ja teadlikkuse, õiglased turutingimused ning edusammude jälgimise. Seepärast peaksid liikmesriigid looma saastatud alade ja potentsiaalselt saastatud alade riikliku registri, mis sisaldab alapõhist teavet, millele peaks üldsusel olema juurdepääs veebipõhises geoviidetega varustatud ruumiandmebaasis, ning seda registrit haldama. Register peaks sisaldama teavet, mis on vajalik selleks, et üldsus oleks kursis potentsiaalselt saastatud alade ja saastatud alade olemasolu ja haldamisega. Kuna potentsiaalselt saastatud aladel ei ole mulla saastatus veel kinnitust leidnud, vaid seda ainult kahtlustatakse, tuleb üldsust saastatud alade ja potentsiaalselt saastatud alade erinevusest teavitada ja seda põhjalikult selgitada, et ei kutsutaks esile asjatut muretsemist.

(49)Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid nägema ette tulemusliku õiguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeõiguse liidu õigusega hõlmatud valdkondades. Lisaks peaks vastavalt keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile 68 (Århusi konventsioon) asjaomasel üldsusel olema juurdepääs õiguskaitsele, et aidata kaitsta õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on inimese tervise ja heaolu tagamiseks piisav.

(50)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1024 69 kohaselt tuleb avaliku sektori valduses olevad andmed avaldada tasuta ja avatud vormingus. Üldeesmärk on jätkata ELi andmemajanduse tugevdamist taaskasutamiseks kättesaadava avaliku sektori teabe hulga suurendamisega, ausa konkurentsi ja avaliku sektori teabele lihtsa juurdepääsu tagamisega ning piiriülese andmepõhise innovatsiooni edendamisega. Peamine põhimõte on, et avaliku sektori valduses olevad andmed peaksid olema vaikimisi ja kavandatult avaandmed. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ 70 eesmärk on tagada liikmesriikides keskkonnateabele juurdepääsu õigus kooskõlas Århusi konventsiooniga. Århusi konventsioon ja direktiiv 2003/4/EÜ hõlmavad ulatuslikke kohustusi, mis on seotud nii keskkonnateabe taotluspõhise kättesaadavaks tegemisega kui ka sellise teabe aktiivse levitamisega. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ 71 kohaldamisala on lai ja hõlmab ruumiandmete, sealhulgas mitmesuguste keskkonnaküsimustega seotud andmestike jagamist. On tähtis, et käesoleva direktiivi sätetega, mis on seotud teabele juurdepääsu ja andmejagamiskorraga, täiendatakse eelnimetatud direktiive ega looda eraldi õiguslikku süsteemi. Seega ei tohiks käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad üldsuse teavitamist ja rakendamise jälgimisega seotud teavet, piirata direktiivide (EL) 2019/1024, 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist.

(51)Selleks et tagada mulla seisundi seire, mulla kestliku majandamise ja saastatud alade haldamise eeskirjade vajalik kohandamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi muutmiseks, et kohandada tehnika ja teaduse arenguga mulla seisundi seire meetodeid, mulla kestliku majandamise põhimõtete loetelu, riskivähendusmeetmete soovituslikku loetelu, alapõhise riskihindamise etappe ja nõudeid ning saastatud ja potentsiaalselt saastatud alade registri sisu. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid toimuksid kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes 72 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(52)Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada komisjonile andmete ja teabe elektroonilise esitamise vorm, struktuur ja üksikasjalik kord. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 73 .

(53)Komisjon peaks kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist tegema selle tõenditel põhineva hindamise ja vajaduse korral direktiivi muutma, võttes aluseks mulla seisundi hindamise tulemused. Direktiivi hindamisel tuleks eelkõige hinnata vajadust kehtestada konkreetsemad nõuded, et tagada halvas seisundis muldade taastamine ja jõudmine eesmärgini saavutada 2050. aastaks muldade hea seisund. Hindamise käigus tuleks hinnata ka vajadust kohandada teaduse ja tehnika arenguga heas seisundis mulla määratlust, lisades sätted teatavate tunnuste või kriteeriumide kohta, mis põhinevad mullakaitsega seotud uutel teaduslikel tõenditel või lähtuvad liikmesriigis uute keskkonna- või kliimatingimuste tõttu ilmnevast probleemist. Institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe punkti 22 kohaselt peaks see hindamine põhinema tõhususe, tulemuslikkuse, asjakohasuse, sidususe ja ELi lisaväärtuse kriteeriumidel ning see peaks olema aluseks võimalike edasiste meetmete mõju hindamisele.

(54)Selleks et viia ellu visioon, et kõik mullad on 2050. aastaks heas seisundis, ja et tagada pikas perspektiivis kogu liidus mulla ökosüsteemiteenused, on vaja kõigi liikmesriikide kooskõlastatud meetmeid. Liikmesriikide poolt eraldi võetavad meetmed on osutunud ebapiisavaks, kuna mulla degradeerumine jätkub ja isegi süveneb. Kuna käesoleva direktiivi eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(55)Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta 74 kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Eesmärk ja reguleerimisese

1.Direktiivi eesmärk on kehtestada tugev ja sidus mullaseireraamistik kõigi muldade jaoks kogu ELis ning parandada liidus pidevalt muldade seisundit, et saavutada 2050. aastaks muldade hea seisund ja seda säilitada, nii et mullad saaksid pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ulatuses, mis on piisav keskkonnaalaste, ühiskondlike ja majanduslike vajaduste rahuldamiseks, hoida ära ja leevendada kliimamuutuste ja elurikkuse vähenemise mõju, suurendada vastupanuvõimet loodusõnnetuste suhtes ja toiduga kindlustatuse tagamiseks, ning et mulla saastatust vähendataks tasemeni, mida ei peeta enam inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikuks.

2.Käesoleva direktiiviga kehtestatakse meetmed, mis puudutavad järgmist:

a)mulla seisundi seire ja hindamine;

b)mulla kestlik majandamine;

c)saastatud alad.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriikide territooriumi kõigi muldade suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)„muld“ – maakoore pindmine kiht, mis asub aluspõhjakivimi ja maapinna vahel ja mis koosneb mineraalsetest osakestest, orgaanilisest ainest, veest, õhust ja elusorganismidest;

2)„ökosüsteem“ – taime-, looma- ja mikroorganismikoosluste dünaamilisest kompleksist ja eluta keskkonnast koosnev ja nende vastastikustel mõjudel põhinev funktsionaalne üksus;

3)„ökosüsteemiteenused“ – ökosüsteemide kaudne panus majanduslikesse, sotsiaalsetesse, kultuurilistesse ja muudesse hüvedesse, mida inimesed nendest ökosüsteemidest saavad;

4)„mulla seisund“ – mulla füüsikaline, keemiline ja bioloogiline seisund, mis määrab mulla võime toimida elutähtsa elussüsteemina ja pakkuda ökosüsteemiteenuseid;

5)„mulla kestlik majandamine“ – mullamajandamistavad, millega säilitatakse või parandatakse mulla ökosüsteemiteenuseid, kahjustamata neid teenuseid võimaldavaid funktsioone või keskkonna muid omadusi;

6)„mullamajandamistavad“ – tavad, mis mõjutavad mulla füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi omadusi;

7)„majandatavad mullad“ – mullad, mille puhul rakendatakse mullamajandamistavasid;

8)„mullastikupiirkond“ – liikmesriigi territooriumi osa, mille liikmesriik on käesoleva direktiivi kohaselt piiritlenud;

9)„mulla seisundi hindamine“ – mulla seisundi hindamine, mis põhineb mulla tunnuste mõõtmisel või hindamisel;

10)„saastatud ala“ – ühest või mitmest maatükist koosnev piiritletud ala, kus on kinnitust leidnud mulla saastatus, mille on põhjustanud inimtegevusega seotud punktsaasteallikas;

11)„mulla tunnus“ – parameeter, mis kirjeldab mulla seisundi füüsikalist, keemilist või bioloogilist omadust;

12)„maa“ – Maa pind, mis ei ole kaetud veega;

13)„maakate“ – maapinna elutust või elusainest kate;

14)„looduslik maa“ – ala, kus inimtegevus ei ole oluliselt muutnud ala peamisi ökoloogilisi funktsioone ja liigilist koosseisu;

15)„poollooduslik maa“ – ala, kus inimtegevus on ökoloogiliste koosluste koosseisu, tasakaalu või funktsiooni oluliselt muutnud, kuid säilib nende potentsiaalselt suur väärtus elurikkuse ja ala pakutavate ökosüsteemiteenuste seisukohast;

16)„tehismaa“ – maa, mida kasutatakse ehitiste ja taristu alusena või otsese tooraineallikana või ajaloolise pärandi arhiivina, mis piirab mulla võimet pakkuda muid ökosüsteemiteenuseid;

17)„maahõive“ – loodusliku ja poolloodusliku maa muutmine tehismaaks;

18)„ülekandefunktsioon“ – matemaatiline reegel, mis võimaldab teisendada referentsmeetodist erineva mõõtmismeetodiga saadud mõõteväärtuse väärtuseks, mis saadaks mullanäitajate mõõtmisel referentsmeetodi abil;

19)„asjaomane üldsus“ – üldsus, keda mulla degradeerumine mõjutab või tõenäoliselt mõjutab või kes on huvitatud käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste rakendamisega seotud otsustamismenetlustest, sealhulgas maaomanikud ja -kasutajad, samuti inimeste tervise või keskkonna kaitset edendavad valitsusvälised organisatsioonid, kes vastavad siseriikliku õiguse nõuetele;

20)„mulla saastatus“ – kemikaali või aine esinemine mullas kontsentratsioonis, mis võib olla kahjulik inimeste tervisele või keskkonnale;

21)„saasteaine“ – aine, mis võib põhjustada mulla saastatust;

22)„taastamine“ – tahtlik tegevus, mille eesmärk on viia muld degradeerunud seisundist heasse seisundisse;

23)„risk“ – võimalik kahjulik mõju inimeste tervisele või keskkonnale, tingituna kokkupuutest mulla saastatusega;

24)„mullauuring“ – protsess, mille käigus hinnatakse saasteainete esinemist ja kontsentratsiooni mullas ning mis tavaliselt toimub mitmes etapis;

25)„geograafiliselt täpsed andmed“ – teave, mis on viidetega varustatud ja mida säilitatakse viisil, mis võimaldab seda kindla kordustäpsuse ja täpsusega kaardistada ja lokaliseerida;

26)„mulla tervendamine“ – taastamismeede, millega vähendatakse saasteainete kontsentratsioone mullas või need isoleeritakse või muudetakse liikumatuks.

Artikkel 4

Mullastikupiirkonnad

1.Liikmesriigid määravad kogu oma territooriumil kindlaks mullastikupiirkonnad.

Iga liikmesriigi mullastikupiirkondade miinimumarv vastab määruse (EÜ) nr 1059/2003 alusel kehtestatud NUTS 1 territoriaalüksuste arvule.

2.Mullastikupiirkondade geograafilise ulatuse kindlaksmääramisel võivad liikmesriigid arvesse võtta olemasolevaid haldusüksusi ja püüavad piiritleda mullastikupiirkonnad selliselt, et iga piirkond oleks järgmiste parameetrite osas homogeenne:

(a)mullatüüp, nagu see on määratletud maailma muldade klassifikatsioonis World Reference Base for Soil Resources 75 ;

(b)kliimatingimused;

(c)keskkonnavöönd, nagu seda on kirjeldatud Alterra aruandes 2281 76 ;

(d)maakasutus või maakate, nagu neid kasutatakse maakasutuse raamuuringu (LUCAS) programmis.

Artikkel 5

Pädevad asutused

Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes asjakohasel tasandil vastutavad käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmise eest.

Liikmesriigid määravad iga artikli 4 kohaselt kindlaksmääratud mullastikupiirkonna jaoks ühe pädeva asutuse.

II peatükk

Mulla seisundi seire ja hindamine

Artikkel 6

Mulla seisundi ja maahõive seire raamistik

1.Liikmesriigid kehtestavad artikli 4 lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud mullastikupiirkondadel põhineva seireraamistiku, et tagada mulla seisundi korrapärane ja täpne seire vastavalt käesolevale artiklile ning I ja II lisale.

2.Liikmesriigid jälgivad mulla seisundit ja maahõivet igas mullastikupiirkonnas.

3.Seireraamistik põhineb järgmisel:

(a)mulla tunnused ja mulla seisundi kriteeriumid, millele on osutatud artiklis 7;

(b)mullaproovide võtmise kohad, mis määratakse kindlaks kooskõlas artikli 8 lõikega 2;

(c)mullanäitajate mõõtmine komisjoni poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4, kui seda tehakse;

(d)kaugseireandmed ja -tooted, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 5, kui neid on;

(e)maahõive ja mulla katmise näitajad, millele on osutatud artikli 7 lõikes 1.

4.Selleks et toetada mulla seisundi seiret liikmesriikides, teeb komisjon asjaomaste liikmesriikide nõusolekul korrapäraselt mullanäitajate mõõtmisi kohapeal võetud mullaproovide põhjal, lähtudes artiklites 7 ja 8 osutatud asjakohastest tunnustest ja meetoditest. Kui liikmesriik annab käesoleva lõike kohase nõusoleku, tagab ta, et komisjon saab kohapeal mullaproove võtta.

5.Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet kasutavad määrusega (EL) 2021/696 loodud ELi kosmoseprogrammi Copernicuse komponendi raames saadud kosmosepõhiseid andmeid ja tooteid, et uurida ja arendada mulla kaugseire tooteid, et toetada liikmesriike asjakohaste mulla tunnuste seires.

6.Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet loovad olemasolevate andmete põhjal ja kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist mulla seisundi andmete digitaalse portaali, mille kaudu pääseb ligi vähemalt olemasolevatele mulla seisundi andmetele, mis on geoviidetega varustatud ruumilises vormingus ja mis on saadud

(a)mullanäitajate mõõtmistega, millele on osutatud artikli 8 lõikes 2;

(b)mullanäitajate mõõtmistega, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 4;

(c)asjakohaste kaugseireandmete ja -toodetega, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 5.

7.Mulla seisundi andmete digitaalne portaal, millele on osutatud lõikes 6, võib anda juurdepääsu ka muudele mulla seisundit käsitlevatele andmetele kui kõnealuses lõikes osutatud andmed, kui neid andmeid jagatakse või kogutakse kooskõlas komisjoni poolt lõike 8 kohaselt kehtestatud vormide või meetoditega.

8.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada vormid või meetodid lõikes 7 osutatud andmete jagamiseks või kogumiseks või nende andmete integreerimiseks mulla seisundi andmete digitaalsesse portaali. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 21 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 7

Mulla tunnused, heas seisundis mulla kriteeriumid ning maahõive ja mulla katmise näitajad

1.Mulla seisundi seires ja hindamisel kasutavad liikmesriigid I lisas loetletud mulla tunnuseid ja mulla seisundi kriteeriume.

Maahõive seires kasutavad liikmesriigid I lisas osutatud maahõive ja mulla katmise näitajaid.

2.Liikmesriigid võivad kohandada I lisa A osas osutatud mulla tunnuseid ja mulla seisundi kriteeriume kooskõlas I lisa A osa teises ja kolmandas veerus osutatud täpsustustega.

3.Liikmesriigid määravad kindlaks orgaanilised saasteained mulla saastatusega seotud mulla tunnuse jaoks, millele on osutatud I lisa B osas.

4.Liikmesriigid kehtestavad mulla seisundi kriteeriumid I lisa B osas loetletud mulla tunnuste jaoks kooskõlas I lisa B osa kolmanda veeru sätetega.

5.Liikmesriigid võivad seire otstarbel kehtestada täiendavad mulla tunnused ja maahõive näitajad, sealhulgas, kuid mitte ainult, I lisa C ja D osas loetletud fakultatiivsed tunnused (edaspidi „mulla lisatunnused“ ja „maahõive lisanäitajad“).

6.Liikmesriigid teatavad komisjonile, kui nad on vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2–5 kehtestanud mulla tunnused, maahõive näitajad ja mulla seisundi kriteeriumid või kui nad on neid kohandanud.

Artikkel 8

Mõõtmised ja metoodika

1.Liikmesriigid kasutavad proovivõtukohtade kindlaksmääramiseks II lisa A osas kirjeldatud meetodit.

2.Liikmesriigid võtavad lõikes 1 osutatud proovivõtukohtades mullaproove, et teha mullanäitajate mõõtmisi, ning koguvad, töötlevad ja analüüsivad andmeid, et määrata:

(a)I lisas sätestatud mulla tunnuste väärtused;

(b)mulla lisatunnuste väärtused, kui see on asjakohane;

(c)I lisa D osas loetletud maahõive ja mulla katmise näitajate väärtused.

3.Liikmesriigid kasutavad järgmist:

a)mulla tunnuste väärtuste määramise või hindamise meetodid, mis on esitatud II lisa B osas;

b)maahõive ja mulla katmise näitajate väärtuste määramise meetodi miinimumnõuded, mis on esitatud II lisa C osas;

c)komisjoni poolt lõike 6 kohaselt kehtestatud nõuded.

Liikmesriigid võivad kasutada muid kui esimese lõigu punktides a ja b loetletud meetodeid, tingimusel et on olemas valideeritud ülekandefunktsioonid, nagu on nõutud II lisa B osa neljandas veerus.

4.Liikmesriigid tagavad, et esimesed mullanäitajate mõõtmised tehakse hiljemalt ... (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva).

5.Liikmesriigid tagavad, et uued mullanäitajate mõõtmised tehakse vähemalt iga viie aasta järel.

Liikmesriigid tagavad, et maahõive ja mulla katmise näitajate väärtusi ajakohastatakse vähemalt kord aastas.

6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et kohandada selles nimetatud referentsmeetodeid teaduse ja tehnika arenguga, eelkõige juhul, kui mulla tunnuste väärtusi on võimalik määrata artikli 6 lõikes 5 osutatud kaugseire abil.

Artikkel 9

Mulla seisundi hindamine

1.Liikmesriigid hindavad mulla seisundit kõigis oma mullastikupiirkondades artiklites 6, 7 ja 8 osutatud seire käigus iga I lisa A ja B osas osutatud mulla tunnuse kohta kogutud andmete põhjal.

Liikmesriigid võtavad arvesse ka artiklis 14 osutatud mullauuringute käigus kogutud andmeid.

Liikmesriigid tagavad, et mulla seisundit hinnatakse vähemalt iga viie aasta järel ja et esimene mulla seisundi hindamine tehakse hiljemalt ... (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva).

2.Mulla seisundit loetakse käesoleva direktiivi kohaselt heaks, kui on täidetud järgmised kumulatiivsed tingimused:

(a)kõigi I lisa A osas loetletud mulla tunnuste väärtused vastavad I lisa A osas sätestatud ja vajaduse korral kooskõlas artikliga 7 kohandatud kriteeriumidele;

(b)kõigi I lisa B osas loetletud mulla tunnuste väärtused vastavad artikli 7 kohaselt kehtestatud kriteeriumidele („heas seisundis muld“).

Erandina esimesest lõigust ei võeta I lisa neljandas veerus loetletud maa-alade mulla hindamisel arvesse kolmandas veerus esitatud väärtusi.

Muld on halvas seisundis, kui vähemalt üks esimeses lõigus osutatud kriteeriumidest ei ole täidetud („halvas seisundis muld“).

3.Liikmesriigid analüüsivad I lisa C osas loetletud mulla tunnuste väärtusi ja hindavad, kas esineb ökosüsteemiteenuste kriitilist vähenemist, võttes arvesse asjakohaseid andmeid ja olemasolevaid teaduslikke teadmisi.

Liikmesriigid analüüsivad I lisa D osas loetletud maahõive ja mulla katmise näitajate väärtusi ning hindavad nende mõju ökosüsteemiteenuste vähenemisele ning määrusega (EL) 2018/841 kehtestatud eesmärkidele.

4.Tuginedes käesoleva artikli kohaselt tehtud mulla seisundi hindamisele, teeb pädev asutus, vajaduse korral koostöös kohalike, piirkondlike ja riiklike asutustega, igas mullastikupiirkonnas kindlaks alad, kus esineb halvas seisundis mulda, ning teavitab üldsust kooskõlas artikliga 19.

5.Liikmesriigid loovad maaomanikele ja -haldajatele mehhanismi vabatahtlikuks mulla seisundi sertifitseerimiseks käesoleva artikli lõikes 2 esitatud tingimustel.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et ühtlustada mulla seisundi sertifitseerimise vormi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 21 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

6.Liikmesriigid edastavad artiklites 6–9 osutatud mulla seisundi andmed ja hinnangud asjaomastele maaomanikele ja -haldajatele nende taotluse korral, eelkõige selleks, et toetada artikli 10 lõikes 3 osutatud nõustamise väljatöötamist.

III peatükk

Mulla kestlik majandamine

Artikkel 10

Mulla kestlik majandamine

1.Alates (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva) võtavad liikmesriigid mulla tüüpi, kasutust ja seisundit arvesse võttes vähemalt järgmisi meetmeid:

(a)määravad kindlaks kestlikud mullamajandamistavad, mille puhul järgitakse III lisas loetletud mulla kestliku majandamise põhimõtteid ja mida tuleb järk-järgult rakendada kõigil majandatavatel muldadel, ning kooskõlas artikliga 9 tehtud mulla seisundi hindamiste tulemuste põhjal taastamistavad, mida tuleb järk-järgult rakendada liikmesriikide halvas seisundis muldadel;

(b)määravad kindlaks mulla seisundit negatiivselt mõjutavad mullamajandamistavad ja muud tavad, millest mulla majandajad peavad hoiduma.

Käesolevas lõikes osutatud tavade ja meetmete kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse IV lisas loetletud programme, kavasid, eesmärke ja meetmeid ning uusimaid teaduslikke teadmisi, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ missiooni „Euroopa mullakokkulepe“ raames saadud tulemusi.

Liikmesriigid selgitavad välja koostoime IV lisas nimetatud programmide, kavade ja meetmetega. Mulla seisundi seire andmeid, mulla seisundi hindamise tulemusi, artiklis 9 osutatud analüüsi ja mulla kestliku majandamise meetmeid võetakse arvesse IV lisas sätestatud programmide, kavade ja meetmete väljatöötamisel.

Liikmesriigid tagavad, et esimeses lõigus osutatud tavade väljatöötamise protsess on avatud, kaasav ja tulemuslik ning et asjaomane üldsus, eelkõige maaomanikud ja -haldajad, kaasatakse ning neile antakse varajased ja tegelikud võimalused nende tavade väljatöötamises osaleda.

2.Liikmesriigid tagavad mulla majandajatele, maaomanikele ja asjaomastele asutustele lihtsa juurdepääsu erapooletule ja sõltumatule nõustamisele mulla kestliku majandamise teemal, koolitustele ja suutlikkuse suurendamise võimalustele.

Liikmesriigid võtavad ka järgmisi meetmeid:

(a)suurendavad teadlikkust mulla kestlikust majandamisest keskpikas ja pikas perspektiivis saadavast mitmesugusest kasust ning vajadusest majandada mulda kestlikult;

(b)edendavad teadusuuringuid ja mulla tervikliku majandamise kontseptsioonide rakendamist;

(c)teevad kättesaadavaks korrapäraselt ajakohastatava ülevaate olemasolevatest rahastamisvahenditest ja tegevustest, millega toetatakse mulla kestliku majandamise rakendamist.

3.Liikmesriigid hindavad korrapäraselt käesoleva artikli alusel võetud meetmete tulemuslikkust ning vajaduse korral vaatavad need läbi ja muudavad neid, võttes arvesse artiklites 6–9 osutatud mulla seisundi seiret ja hindamist.

4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, et kohandada mulla kestliku majandamise põhimõtteid vastavalt teaduse ja tehnika arengule.

Artikkel 11

Maahõive leevendamise põhimõtted

Liikmesriigid tagavad, et maahõive korral järgitakse järgmisi põhimõtteid:

(a)välditakse või kahandatakse nii palju kui tehniliselt ja majanduslikult võimalik mulla mitmesuguste ökosüsteemiteenuste pakkumise, sealhulgas toidutootmise võime vähenemist, milleks

i)vähendatakse maahõivest mõjutatud ala nii palju kui võimalik ja

ii)valitakse sellised alad, kus ökosüsteemiteenuste vähenemine oleks minimaalne, ning

iii)hõivatakse maad viisil, mis minimeerib negatiivse mõju mullale;

(b)korvatakse nii palju kui võimalik mulla mitmesuguste ökosüsteemiteenuste pakkumise võime vähenemine.

IV peatükk

Saastatud alad

Artikkel 12

Riskipõhine lähenemisviis

1.Liikmesriigid juhivad potentsiaalselt saastatud aladest ja saastatud aladest inimeste tervisele ja keskkonnale tulenevaid riske ning hoiavad need vastuvõetaval tasemel, võttes arvesse mulla saastatusest ning artikli 15 lõike 4 kohaselt võetavatest riskivähendusmeetmetest tulenevat keskkonna-, sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

2.Hiljemalt (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva) töötavad liikmesriigid välja riskipõhise lähenemisviisi järgmise suhtes:

(a)potentsiaalselt saastatud alade kindlakstegemine kooskõlas artikliga 13;

(b)potentsiaalselt saastatud alade uurimine kooskõlas artikliga 14;

(c)saastatud alade haldamine kooskõlas artikliga 15.

3.Lõikes 2 sätestatud nõue ei piira liidu või siseriiklikest õigusaktidest tulenevate rangemate nõuete kohaldamist.

4.Asjaomasele üldsusele antakse varajased ja tegelikud võimalused:

a)osaleda käesolevas artiklis määratletud riskipõhise lähenemisviisi väljatöötamises ja konkreetses kasutamises;

b)esitada teavet, mis on oluline potentsiaalselt saastatud alade kindlakstegemiseks kooskõlas artikliga 13, potentsiaalselt saastatud alade uurimiseks kooskõlas artikliga 14 ja saastatud alade haldamiseks kooskõlas artikliga 15;

c)taotleda saastatud alade ja potentsiaalselt saastatud alade registris kooskõlas artikliga 16 sisalduva teabe parandamist.

Artikkel 13

Potentsiaalselt saastatud alade kindlakstegemine

1.Liikmesriigid teevad süstemaatiliselt ja aktiivselt kindlaks kõik alad, kus kõigi kättesaadavate vahendite abil kogutud tõendite põhjal kahtlustatakse mulla saastatust (edaspidi „potentsiaalselt saastatud alad“).

2.Potentsiaalselt saastatud alade kindlakstegemisel võtavad liikmesriigid arvesse järgmisi kriteeriume:

(a)aktiivse või mitteaktiivse potentsiaalselt saastava riskitegevuse teostamine;

(b)direktiivi 2010/75/EL I lisas osutatud tegevuse teostamine;

(c)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/18/EL 77 osutatud käitiste käitamine;

(d)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/35/EÜ 78 III lisas osutatud tegevuse teostamine;

(e)potentsiaalselt saastava õnnetuse, katastroofi, intsidendi või lekke toimumine;

(f)muu sündmus, mis võib põhjustada mulla saastatust;

(g)artiklite 6, 7 ja 8 kohaselt tehtud mulla seisundi seire tulemusel saadud teave.

Esimese lõigu punkti a kohaldamiseks kehtestavad liikmesriigid potentsiaalselt saastavate riskitegevuste loetelu. Vastavalt riskile põhjustada mulla saastatust, võib neid tegevusi teadusliku tõendusmaterjali põhjal täpsemalt liigitada.

3.Liikmesriigid tagavad, et kõik potentsiaalselt saastatud alad tehakse kindlaks hiljemalt (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: seitse aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva) ja need kantakse selleks kuupäevaks nõuetekohaselt artiklis 16 osutatud registrisse.

Artikkel 14

Potentsiaalselt saastatud alade uurimine

1.Liikmesriigid tagavad, et kõigil artikli 13 kohaselt kindlaks tehtud potentsiaalselt saastatud aladel tehakse mullauuring.

2.Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad mullauuringute tähtaja, sisu, vormi ja prioriseerimise kohta. Need eeskirjad kehtestatakse kooskõlas artiklis 12 osutatud riskipõhise lähenemisviisiga ja artikli 13 lõike 2 teises lõigus osutatud potentsiaalselt saastavate riskitegevuste loeteluga.

Liikmesriigid võivad asjakohasel juhul käsitada mullauuringutena direktiivi 2010/75/EL kohaselt rakendatavaid lähteolukorra aruandeid ja seiremeetmeid.

3.Liikmesriigid määravad kindlaks ka konkreetsed sündmused, mille korral tuleb algatada uurimine enne lõike 2 kohaselt kehtestatud tähtaega.

Artikkel 15

Saastatud alade riskihindamine ja haldamine

1.Liikmesriigid kehtestavad konkreetse metoodika saastatud alade alapõhiste riskide kindlakstegemiseks. Selline metoodika põhineb VI lisas loetletud alapõhise riskihindamise etappidel ja nõuetel.

2.Liikmesriigid määratlevad saastatud aladest inimeste tervisele ja keskkonnale tuleneva vastuvõetamatu riski, võttes arvesse olemasolevaid teaduslikke teadmisi, ettevaatuspõhimõtet, kohalikke eripärasid ning praegust ja tulevast maakasutust.

3.Iga artikli 14 kohaselt või muul viisil kindlaks tehtud saastatud ala puhul teeb vastutav pädev asutus alapõhise hindamise praeguse ja kavandatava maakasutuse kohta, et teha kindlaks, kas saastatud ala põhjustab inimeste tervisele või keskkonnale vastuvõetamatut riski.

4.Vastutav pädev asutus võtab lõikes 3 osutatud hindamise tulemuste põhjal asjakohaseid meetmeid, et viia risk inimeste tervisele ja keskkonnale vastuvõetava tasemeni (edaspidi „riskivähendusmeetmed“).

5.Riskivähendusmeetmed võivad hõlmata V lisas osutatud meetmeid. Sobivate riskivähendusmeetmete üle otsustamisel võtab pädev asutus arvesse olemasolevate riskivähendusmeetmete kulu, tulu, tulemuslikkust, kestvust ja tehnilist teostatavust.

6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusakte V ja VI lisa muutmiseks, et kohandada riskivähendusmeetmete loetelu ja alapõhise riskihindamise nõudeid teaduse ja tehnika arenguga.

Artikkel 16

Register

1.Hiljemalt (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist) loovad liikmesriigid kooskõlas lõikega 2 saastatud alade ja potentsiaalselt saastatud alade registri.

2.Register sisaldab VII lisas märgitud teavet.

3.Registrit haldab vastutav pädev asutus ning seda kontrollitakse ja ajakohastatakse korrapäraselt.

4.Liikmesriigid teevad lõigetes 1 ja 2 osutatud registri ja teabe avalikuks. Pädev asutus võib teabe avalikustamisest keelduda või seda piirata, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/4/EÜ 79 artiklis 4 sätestatud tingimused.

Register tehakse kättesaadavaks veebipõhise geoviidetega varustatud ruumiandmebaasina.

5.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse registri vorm. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 21 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

V peatükk

Rahastamine, üldsuse teavitamine ja liikmesriikide aruandlus

Artikkel 17

Liidupoolne rahastamine

Võttes arvesse mullaseire algatamise ning mulla kestliku majandamise ja taastamise prioriteetsust, toetatakse käesoleva direktiivi rakendamist olemasolevatest liidu rahastamisprogrammidest kooskõlas nende kohaldatavate eeskirjade ja tingimustega.

Artikkel 18

Liikmesriikide aruandlus

1.Liikmesriigid esitavad komisjonile ja Euroopa Keskkonnaametile iga viie aasta järel elektrooniliselt allpool loetletud andmed ja teabe:

(a)kooskõlas artiklitega 6–9 tehtud mulla seisundi seire ja hindamise andmed ja tulemused;

(b)mulla seisundi suundumuste analüüs I lisa A, B ja C osas loetletud tunnuste kohta ning I lisa D osas loetletud maahõive ja mulla katmise näitajate kohta kooskõlas artikliga 9;

(c)kokkuvõte edusammudest järgmistes valdkondades:

i)mulla kestliku majandamise põhimõtete rakendamine kooskõlas artikliga 10;

ii)saastatud alade registreerimine, kindlakstegemine, uurimine ja haldamine kooskõlas artiklitega 12–16;

(d)artiklis 16 osutatud registris sisalduvad andmed ja teave.

Esimesed aruanded esitatakse hiljemalt ... (väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: viis aastat ja kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva).

2.Liikmesriigid tagavad, et komisjonil ja Euroopa Keskkonnaametil on lõikes 1 osutatud teabele ja andmetele püsijuurdepääs.

3.Liikmesriigid tagavad komisjonile veebipõhise juurdepääsu

(a)artiklis 4 osutatud mullastikupiirkondade ajakohastatud loetelule ja ruumiandmetele hiljemalt ... (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kaks aastat ja kolm kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva);

(b)artiklis 5 osutatud pädevate asutuste ajakohastatud loetelule hiljemalt ... (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kaks aastat ja kolm kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva);

(c)artiklis 10 osutatud meetmetele ja kestlikele mullamajandamistavadele hiljemalt ... (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: neli aastat ja kolm kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva).

4.Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe esitamise vorm ja kord. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 21 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 19

Üldsuse teavitamine

1.Liikmesriigid avalikustavad käesoleva direktiivi artikli 8 kohase seire tulemusena saadud andmed ja annavad üldsusele juurdepääsu artikli 9 alusel tehtud hindamise tulemustele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ 80 artikli 11 sätetega geograafiliselt täpsete andmete puhul ja kooskõlas direktiivi (EL) 2019/1024 artikliga 5 muude andmete puhul.

2.Komisjon tagab, et mulla seisundi andmed, millele pääseb ligi artiklis 6 osutatud mulla seisundi andmete digitaalse portaali kaudu, on üldsusele kättesaadavad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 81 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1367/2006 82 .

3.Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi artiklis 18 osutatud teave on üldsusele kättesaadav ja juurdepääsetav kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2003/4/EÜ, 2007/2/EÜ ja (EL) 2019/1024 83 .

4.Käesoleva direktiivi alusel nõutava teabe avalikustamisest võib keelduda või seda võidakse piirata, kui on täidetud direktiivi 2003/4/EÜ artiklis 4 sätestatud tingimused.

VI peatükk

Delegeeritud volitused ja komiteemenetlus

Artikkel 20

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklites 8, 10, 15 ja 16 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 8, 10, 15 ja 16 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.Artiklite 8, 10, 15 ja 16 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 21

Komitee

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VII peatükk

Lõppsätted

Artikkel 22

Õiguskaitse kättesaadavus

Liikmesriigid tagavad, et üldsuse liikmetel, kel on kooskõlas siseriikliku õigusega piisav huvi või kes väidavad, et nende õigusi on kahjustatud, on juurdepääs läbivaatamismenetlusele kohtus või seaduse alusel loodud muus sõltumatus ja erapooletus organis, et vaidlustada mulla seisundi hindamise, käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmete ja pädevate asutuste tegevusetuse sisulist või protseduurilist seaduslikkust.

Liikmesriigid määravad kooskõlas eesmärgiga tagada üldsusele laialdane õiguskaitse kättesaadavus kindlaks, mida käsitatakse piisava huvi ja õiguste kahjustamisena. Lõike 1 kohaldamisel loetakse, et igal valitsusvälisel organisatsioonil, mis edendab keskkonnakaitset ja vastab kõigile siseriikliku õiguse nõuetele, on õigused, mida on võimalik kahjustada, ning et tema huvi on piisav.

Lõikes 1 osutatud läbivaatamismenetlus peab olema erapooletu, õiglane, õigeaegne ja tasuta või olema mitte üle jõu käivalt kulukas ning tagama piisavad ja tõhusad õiguskaitsevahendid, sealhulgas vajaduse korral esialgse õiguskaitse.

Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse kättesaadavaks praktiline teave võimaluste kohta kasutada käesolevas artiklis osutatud haldusliku ja kohtuliku läbivaatamise menetlusi.

Artikkel 23

Karistused

1.Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2008/99/EÜ, kehtestavad liikmesriigid eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse juhul, kui füüsiline või juriidiline isik rikub käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklikke sätteid, ning tagavad nende eeskirjade rakendamise. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.Lõikes 1 osutatud karistused hõlmavad trahve, mis on proportsionaalsed rikkumise toime pannud juriidilise isiku käibega või füüsilise isiku sissetulekuga. Trahvide suurus arvutatakse nii, et oleks tagatud, et rikkumise eest vastutav isik jäetakse tegelikult ilma kõnealuse rikkumise kaudu saadud majanduslikust kasust. Kui rikkumise pani toime juriidiline isik, peavad sellised trahvid olema proportsionaalsed juriidilise isiku aastakäibega asjaomases liikmesriigis, võttes muu hulgas arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) eripära.

3.Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli kohaselt kehtestatud karistustes on vajadust mööda nõuetekohaselt arvesse võetud järgmist:

(a)rikkumise laad, raskusaste ja ulatus;

(b)asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest;

(c)rikkumisest mõjutatud elanikkond või keskkond, pidades silmas rikkumise mõju inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme saavutamisele.

4.Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata lõikes 1 osutatud eeskirjadest ja meetmetest ning neid mõjutavatest hilisematest muudatustest.

Artikkel 24

Hindamine ja läbivaatamine

1.Komisjon teeb hiljemalt (väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva) käesoleva direktiivi hindamise, et hinnata edusamme selles seatud eesmärkide saavutamisel ja vajadust muuta direktiivi sätteid, et kehtestada konkreetsemad nõuded eesmärgiga tagada halvas seisundis muldade taastamine ja 2050. aastaks kõigi muldade hea seisund. Hindamisel võetakse muu hulgas arvesse järgmisi elemente:

(a)käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemused;

(b)artiklis 18 osutatud andmed ja teave;

(c)asjakohased teadus- ja analüütilised andmed, sealhulgas liidu rahastatud uurimisprojektide tulemused;

(d)analüüs, kui kaugel ollakse eesmärgist saavutada muldade hea seisund 2050. aastaks;

(e)analüüs võimaliku vajaduse kohta kohandada käesoleva direktiivi sätteid teaduse ja tehnika arenguga, eelkõige seoses järgmisega:

i)heas seisundis mulla määratlus;

ii)kriteeriumide kehtestamine I lisa C osas loetletud mulla tunnuste jaoks;

iii)uute mulla tunnuste lisamine seire otstarbel.

2.Komisjon esitab lõikes 1 osutatud hindamise peamisi järeldusi sisaldava aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 25

Ülevõtmine

1.Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 2 aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 27

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4.Tulemusnäitajad

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad 

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet 

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 84  

 olemasoleva meetme pikendamist 

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Üldeesmärgid

1.4.2.Erieesmärgid

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega

1.5.5.Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6.Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

–    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

–Rakendamise käivitumisperiood, mis vastab kaheaastasele ülevõtmisperioodile,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–    tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–    rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–    kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–    rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–    Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–    finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–    avalik-õiguslikele asutustele;

–    avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised;

–    liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–    asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi, esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse reeglid

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal).

2.3.Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: Ei ole asjakohane

3.2.Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–    Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			2023	2024	2025	2026	2027	KOKKU
DG: Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC)
□ Personalikulud				0,342	0,513	0,513	0,513	1,881
□ Muud halduskulud
JRC KOKKU	Assigneeringud			0,342	0,513	0,513	0,513	1,881

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

3

Loodusvarad ja keskkond

DG: keskkonna peadirektoraat (DG ENV)				2023	2024	2025	2026	2027	KOKKU
□ Tegevusassigneeringud
09 02 01 – loodus ja elurikkus	Kulukohustused	(1a)			0,500	0,500	0,500	0,500	2,000
	Maksed	(2a)			0,500	0,500	0,500	0,500	2,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 88
Eelarverida		(3)
DG ENVi  assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 1a + 3			0,500	0,500	0,500	0,500	2,000
	Maksed	= 2a +3			0,500	0,500	0,500	0,500	2,000

 
Eespool nimetatud summat on vaja selleks, et toetada mitmesuguseid õigusaktide rakendamisega seotud ülesandeid, mida keskkonna peadirektoraat ja Teadusuuringute Ühiskeskus hakkavad täitma.

Hangitud tegevus hõlmab üldist toetuslepingut ettepaneku rakendamiseks.

Lisaks on sellesse kategooriasse lisatud halduskokkulepped Teadusuuringute Ühiskeskusega, eelkõige integreeritud seire sisseseadmiseks.

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) puhul täpsustatakse vajaduse korral mõju ametile ja lisavahendite vajadust spetsiaalses finantsselgituses, kuhu on koondatud kõik asjakohased kavandatud algatused.

□ Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
□ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 3 DG ENVi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	0,000	0,500	0,500	0,500	0,500	2,000
	Maksed	= 5 + 6	0,000	0,500	0,500	0,500	0,500	2,000

□ Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–6  assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	= 4 + 6	0,000	0,842	1,013	1,013	1,013	3,881
	Maksed	= 5 + 6	0,000	0,842	1,013	1,013	1,013	3,881

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (Euroopa Liidu üldeelarve komisjoni jao täitmise sise-eeskirju käsitleva komisjoni otsuse 5. lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks konsulteerimiseks.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			2023	2024	2025	2026	2027	KOKKU
DG: Eurostat (ESTAT)
□ Personalikulud				0,342	0,342	0,433	0,433	1,550
□ Muud halduskulud			0,000	0,000	0,000	0,000	0,000	0,000
DG ESTAT KOKKU	Assigneeringud		0,000	0,342	0,342	0,433	0,433	1,550

Täistööajale taandatud töötaja kohta (AD/AST) arvutatud kulud on 171 000 eurot aastas ja kulukohustuste assigneeringud 91 000 eurot aastas. Muud halduskulud moodustavad komitee ja eksperdirühmade koosolekute, lähetuste ja muud personaliga seotud kulud.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.

1.1.1.1.Hinnanguline haldusassigneeringute vajadus komisjonis

–    Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku  RUBRIIK 7
Personalikulud	0,000	0,870	1,041	1,132	1,303	4,346
Muud halduskulud	0,031	0,062	0,110	0,110	0,110	0,423
Mitmeaastase finantsraamistiku  RUBRIIK 7 kulud kokku	0,031	0,932	1,151	1,242	1,413	4,769

Täistööajale taandatud töötaja kohta (AD/ AST) arvutatud kulud on 171 000 eurot aastas. Muud halduskulud moodustavad komitee ja eksperdirühmade koosolekute, lähetuste ja muud personaliga seotud kulud.

KOKKU

0,031

1,274

1,664

1,755

1,926

6,650

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

–    Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–    Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–    on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

Eelarvereal 09 02 01 ettenähtud kulud kaetakse programmist LIFE ja kavandatakse keskkonna peadirektoraadi iga-aastase majandamiskava raames. Personalivajadused kaetakse eelistatavalt lisaassigneeringuga iga-aastase inimressursside eraldamise menetluse käigus.

–    tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite kasutuselevõtu.

–    nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–    ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–    näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–    omavahenditele

–    muudele tuludele

palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

(1)    Veerman, C., Pinto Correia, T., Bastioli, C. jt, „Caring for soil is careing for life. Ensure 75 % of soils are healthy by 2030 for food, people, nature and climate. Report of the Mission board for Soil health and food“, Euroopa Komisjon, teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020, https://data.europa.eu/doi/10.2777/821504.

(2)    Komisjoni talituste töödokument „Toiduga kindlustatuse tegurid“ (SWD(2023) 4 final).

(3)    Vt ELi 2018. aasta biomajanduse strateegia ja ELi biomajanduse 2022. aasta eduaruanne .

(4)    COM(2022) 672.

(5)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

(6)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).

(7)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM(2021) 400 final).

(8)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (COM(2021) 82 final).

(9)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi mullastrateegia 2030. aastaks. Heas seisundis muld inimeste, toidu, looduse ja kliima hüvanguks“ (COM(2021) 699 final).

(10)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. aprilli 2022. aasta otsus (EL) 2022/591, mis käsitleb liidu üldist keskkonnaalast tegevusprogrammi aastani 2030 (ELT L 114, 12.4.2022, lk 22).

(11)    28. aprilli 2021. aasta resolutsioon mullakaitse kohta (2021/2548(RSP)) ja 9. juuni 2021. aasta resolutsioon ELi elurikkuse strateegia kohta aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi (2020/2273(INI)).

(12)    Nõukogu järeldused „Elurikkuse kaitseks on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid“ (12210/20).

(13)    Regioonide Komitee 3.–5. veebruari 2021. aasta täiskogu istungjärgul esitatud arvamus NAT-VII/010 agroökoloogia kohta ja Regioonide Komitee 26.–27. jaanuari 2022. aasta täiskogu istungjärgul esitatud arvamus ENVE-VII/019 ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“ kohta.

(14)    Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 23. märtsi 2022. aasta arvamus NAT/838 ELi uue mullastrateegia kohta.

(15)    Euroopa Kontrollikoda (2018), „Kõrbestumine ELis: kasvav oht, mille tõkestamiseks tuleb rohkem tegutseda“.

(16)    https://sdgs.un.org/goals.

(17)    Euroopa põuavaatluskeskuse teave (vt https://edo.jrc.ec.europa.eu/edov2/php/index.php?id=1000) põhineb LISFLOODi hüdroloogilisel mudelil, milles kasutatakse LUCASe mullaandmeid.

(18)    Nt Abdalla jt (2019), „A critical review of the impacts of cover crops on nitrogen leaching, net greenhouse gas balance and crop productivity“, DOI: 10.1111/gcb.14644; Kik jt (2021), „The economic value of sustainable soil management in arable farming systems – A conceptual framework“, DOI: https://doi.org/10.1016/j.eja.2021.126334.

(19)    COM(2022) 304.

(20)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (ELT L 243, 9.7.2021).

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

(22)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2023. aasta määrus (EL) 2023/839, millega muudetakse määrust (EL) 2018/841 kohaldamisala, aruandlus- ja täitmisnõuete lihtsustamise ning liikmesriikidele 2030. aastaks eesmärkide kehtestamise osas, ning määrust (EL) 2018/1999 seire, aruandluse, edusammude jälgimise ja läbivaatamise parandamise osas (ELT L 107, 21.4.2023, lk 1).

(23)    COM(2022) 672 final.

(24)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020) 381 final).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

(26)    https://agriculture.ec.europa.eu/cap-my-country/cap-strategic-plans_et.

(27)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1217/2009 seoses põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu ümberkujundamisega põllumajandusettevõtte kestlikkuse andmevõrguks (COM(2022) 296 final; 2022/0192 (COD)).

(28)    Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sätestatakse kriitiliste toorainete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (COM(2023) 160 final).

(29)    ELT C , , lk .

(30)    ELT C , , lk .

(31)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).

(32)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).

(33)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (COM(2020) 381 final).

(34)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Heas seisundis planeet kõigi jaoks. ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas““ (COM(2021) 400 final).

(35)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (COM(2021) 82 final).

(36)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi mullastrateegia 2030. aastaks. Heas seisundis muld inimeste, toidu, looduse ja kliima hüvanguks“ (COM(2021) 699 final).

(37)    https://sdgs.un.org/goals.

(38)    Nõukogu 25. oktoobri 1993. aasta otsus 93/626/EMÜ bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 309, 13.12.1993, lk 1).

(39)    Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi poolt 19. detsembril 2022 vastu võetud otsus 15/4 „Kunmingi-Montreali üleilmne elurikkuse raamistik“.

(40)    Nõukogu 9. märtsi 1998. aasta otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni sõlmimise kohta, Euroopa Ühenduse nimel, mis käsitleb kõrbestumise vastu võitlemist põua ja/või kõrbestumise all kõige tõsisemalt kannatavates riikides, eelkõige Aafrikas (EÜT L 83, 19.3.1998, lk 1).

(41)    Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Läti, Malta, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia ja Ungari.

(42)    Euroopa Parlamendi 28. aprilli 2021. aasta resolutsioon mullakaitse kohta (2021/2548(RSP)).

(43)    Nõukogu järeldused „Elurikkuse kaitseks on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid“ (12210/20).

(44)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(45)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Kestlikud süsinikuringed“ (COM(2021) 800 final).

(46)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (COM(2021) 82 final).

(47)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Toiduga kindlustatuse tagamine ja toidusüsteemide toimekindlamaks muutmine“ (COM(2022) 133 final).

(48) +    Väljaannete talitus: palun lisada teksti dokumendis COM(2022) 672 (final) esitatud süsiniku sidumise sertifitseerimist käsitleva määruse number ning joonealusesse märkusesse kõnealuse määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.

(49)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(50)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).

(51)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020) 66 final).

(52)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

(53)    Väljaannete talitus: palun lisada teksti dokumendis COM(2022) 304 esitatud looduse taastamise määruse number ning joonealusesse märkusesse kõnealuse määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.

(54)    Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

(55)    Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(56)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1–73).

(57)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288, 6.11.2007, lk 27).

(58)    Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (COM(2021) 82 final).

(59)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).

(60)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).

(61)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(62)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).

(63)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(64)    + Väljaannete talitus: palun lisada teksti dokumendis COM(2022) 305 esitatud määruse (milles käsitletakse taimekaitsevahendite säästvat kasutamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2021/2115) number ning joonealusesse märkusesse kõnealuse määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.

(65)    Määrus (EL) 2022/2379, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat.

(66)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(67)    + Väljaannete talitus: palun lisada teksti dokumendis COM(2023) 160 esitatud määruse (millega sätestatakse kriitiliste toorainete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020) number ning joonealusesse märkusesse kõnealuse määruse number, kuupäev, pealkiri ja ELT avaldamisviide.

(68)    Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon – deklaratsioon (ELT L 124, 17.5.2005).

(69)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).

(70)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

(71)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(72)    Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(73)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(74)    ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(75)    https://www.fao.org/soils-portal/data-hub/soil-classification/world-reference-base/en/

(76)    Metzger, M. J., Shkaruba, A. D., Jongman, R. H. G. ja Bunce, R. G. H., Descriptions of the European Environmental Zones and Strata, Alterra Report 2281, ISSN 1566-7197.

(77)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1).

(78)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 56).

(79)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk 26).

(80)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1).

(81)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(82)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta liidu institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).

(83)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56).

(84)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(85)    Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(86)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(87)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(88)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(89)    Kuni 2022. aastani viidi LUCASe uuring läbi mitme peadirektoraadi eelarveeraldiste abil; võttes arvesse keskkonna peadirektoraadi viimaseid sissemakseid, mis on 1 100 000 eurot aastas, ei ole keskkonna peadirektoraadilt eeldatavasti vaja lisasummat; kuna direktiiv nõuab korrapärast seiret, tuleb järgmises mitmeaastases finantsraamistikus näha ette sihtotstarbelised eelarvevahendid ja eelarverida, mida rakendatakse kokkuleppel kõigi asjaomaste peadirektoraatidega (nt vastastikuse mõistmise memorandumi kaudu).

(90)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(91)    Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.

(92)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(93)    N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

(94)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,5.7.2023

COM(2023) 416 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

mullaseire ja mulla vastupidavuse kohta (mullaseire direktiiv)

EMPTY

{SEC(2023) 416 final} - {SWD(2023) 416 final} - {SWD(2023) 417 final} - {SWD(2023) 418 final} - {SWD(2023) 423 final}

I LISA

MULLA TUNNUSED, HEAS SEISUNDIS MULLA KRITEERIUMID NING MAAHÕIVE JA MULLA KATMISE NÄITAJAD

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„maahõive tagasipööramine“ – tehismaa muutmine looduslikuks või poollooduslikuks maaks;

(2)„netomaahõive“ – maahõive tulemus, millest on lahutatud maahõive tagasipööramine.

C osa. Mulla tunnused, millel ei ole kriteeriume
Mulla degradeerumise aspekt	Mulla tunnus
Mulla ülemäärane toitainesisaldus	Mullalämmastik (mg g-1)
Hapestumine	Mulla happesus (pH)
Pealismulla tihenemine	Pealismulla (A-horisont 5 ) lasuvustihedus (g cm-3)
Mulla elurikkuse vähenemine	Mulla basaalne hingamisaktiivsus (mm3 O2 g-1 h-1) kuivas mullas Liikmesriigid võivad elurikkuse puhul kasutada ka muid, fakultatiivseid mulla tunnuseid, nagu: – bakterite, seente, protistide ja loomade metatriipkoodistamine; – ümarusside arvukus ja mitmekesisus; – mikroobne biomass; – vihmausside arvukus ja mitmekesisus (põllumaal); – invasiivsed võõrliigid ja taimekahjurid.

D osa. Maahõive ja mulla katmise näitajad
Mulla degradeerumise aspekt	Maahõive ja mulla katmise näitajad
Maahõive ja mulla katmine	Tehismaa kokku (km² ja % liikmesriigi pindalast) Maahõive, maahõive tagasipööramine, netomaahõive (keskmiselt aastas – km² ja % liikmesriigi pindalast) Mulla katmine (km² kokku ja % liikmesriigi pindalast) Liikmesriigid võivad mõõta ka muid seotud, fakultatiivseid näitajaid, nagu: – maa killustatus; – maa ringlussevõtu määr; – äritegevuse, logistikakeskuste, taastuvenergia ning näiteks lennujaamade, maanteede ja kaevanduste jaoks hõivatud maa; – maahõive tagajärjed, nagu ökosüsteemiteenuste vähenemise, üleujutuste intensiivsuse muutuse kvantifitseerimine.

II LISA

MEETODID

A osa. Proovivõtukohtade kindlaksmääramise meetod

B osa. Mulla tunnuste väärtuste määramise või hindamise meetodid

Kui on kehtestatud referentsmeetod, kasutatakse kas referentsmeetodit või muud meetodit, tingimusel et see on leitav teaduskirjanduses või avalikult kättesaadav ja kui on olemas valideeritud ülekandefunktsioon.

C osa. Maahõive ja mulla katmise näitajate väärtuste määramise meetodi miinimumnõuded

– Maahõive, maahõive tagasipööramine ja netomaahõive puhul peaksid kasutatavad meetodid vastama artiklis 3 ja I lisas esitatud määratlustele.

– Mulla katmist väljendatakse kaetud pindala protsendina kogupindalast.

– Valitud meetodid peavad olema leitavad teaduskirjanduses või avalikult kättesaadavad.

III LISA

MULLA KESTLIKU MAJANDAMISE PÕHIMÕTTED

Lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

(a)vältida mulla taimestikuta jätmist, rajades ja säilitades taimkatet, eriti keskkonnatundlikel perioodidel;

(b)minimeerida mulla füüsilist häirimist;

(c)vältida selliste ainete viimist või sattumist mulda, mis võivad kahjustada inimeste tervist või keskkonda või halvendada mulla seisundit;

(d)tagada, et masinate kasutamist kohandatakse vastavalt mulla kandevõimele ning et muldadel tehtavate toimingute arv ja sagedus on piiratud, et need ei kahjustaks mulla seisundit;

(e)väetamise korral tagada selle kohandamine taimede ja puude vajadustele konkreetses asukohas ja konkreetsel perioodil ning mulla seisundile ja kasutada esmajärjekorras ringluspõhiseid lahendusi, mis suurendavad orgaanilise aine sisaldust;

(f)niisutuse korral maksimeerida niisutussüsteemide ja niisutuskorralduse tõhusust ning tagada, et ringlussevõetud reovee kasutamise korral vastab vee kvaliteet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/741 15 I lisas sätestatud nõuetele ning kui kasutatakse muudest allikatest pärit vett, ei halvenda see mulla seisundit;

(g)tagada mullakaitse, rajades ja säilitades maastiku tasandil asjakohaseid maastikuelemente 16 ;

(h)kasutada põllukultuuride, taimede või puude kasvatamisel kohapealsete oludega kohanenud liike, kui sellega saab hoida ära mulla degradeerumist või aidata parandada mulla seisundit, võttes arvesse ka kliimamuutustega kohanemist;

(i)tagada turvasmuldades optimaalne veetase, et vältida negatiivset mõju selliste muldade struktuurile ja koostisele 17 ;

(j)tagada põllukultuuride kasvatamisel külvikord ja viljavaheldus, võttes arvesse erinevaid põllukultuuride sugukondi, juuresüsteeme, vee- ja toitainevajadust ning integreeritud taimekaitset;

(k)kohandada kariloomade liikumist ja karjatamisaega, võttes arvesse loomaliike ja loomkoormust, et mitte kahjustada mulla seisundit ega vähendada mulla võimet pakkuda sööta;

(l)ühe või mitme funktsiooni teadaoleva ebaproportsionaalse vähenemise korral, mis oluliselt vähendab mulla võimet pakkuda ökosüsteemiteenuseid, rakendada sihipäraseid meetmeid nende mullafunktsioonide taastamiseks.

IV LISA

ARTIKLIS 10 OSUTATUD PROGRAMMID, KAVAD, EESMÄRGID JA MEETMED

(1)Kooskõlas määrusega .../... 18 + koostatud riiklikud taastamiskavad.

(2)Liikmesriikide poolt ühise põllumajanduspoliitika raames määruse (EL) 2021/2115 kohaselt koostatavad strateegiakavad.

(3)Direktiivi 91/676/EMÜ kohaselt vastu võetud hea põllumajandustava eeskirjad ja määratud tundlike alade tegevusprogrammid.

(4)Direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt Natura 2000 alade jaoks kehtestatud kaitsemeetmed ja tähtsusjärjestatud tegevuskavad.

(5)Direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt koostatud vesikonna majandamiskavades sisalduvad meetmed veekogude hea ökoloogilise ja keemilise seisundi ning põhjaveekogumite hea keemilise ja kvantitatiivse seisundi saavutamiseks.

(6)Direktiivi 2007/60/EÜ kohaselt koostatud üleujutusriski maandamise kavades sisalduvad üleujutusriski maandamise meetmed.

(7)Liidu kliimamuutustega kohanemise strateegias osutatud põuaohjekavad.

(8)ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni kohaselt loodud riiklikud tegevusprogrammid.

(9)Määruses (EL) 2018/841 sätestatud eesmärgid.

(10)Määruses (EL) 2018/842 sätestatud eesmärgid.

(11)Direktiivi (EL) 2016/2284 alusel koostatud riiklikud õhusaaste kontrolli programmid ja kõnealuse direktiivi kohaselt esitatud seireandmed õhusaaste mõju kohta ökosüsteemidele.

(12)Määruse (EL) 2018/1999 kohaselt koostatud lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad.

(13)Otsuse nr 1313/2013/EL kohane riskihindamine ja suurõnnetustega seotud riskijuhtimise kavandamine.

(14)Kooskõlas määruse (EL) .../... 19 + artikliga 8 vastu võetud riiklikud tegevuskavad.

V LISA

RISKIVÄHENDUSMEETMETE SOOVITUSLIK LOETELU

(1)Tervendusmeetodid in situ või ex situ tervendamiseks:

(a)füüsikalised tervendusmeetodid:

(a)gaasifaasis saasteainete väljaimemine mullast, gaasifaasis saasteainete väljapuhumine mullast;

(b)kuumtöötlus, veeauru juhtimine mulda, termiline desorptsioon, klaasistamine;

(c)saasteainete väljapesemine eemaldatud või eemaldamata mullast;

(d)elektrokineetiline ekstraktsioon;

(e)vedelkihi kõrvaldamine;

(f)väljakaevamine ja ladestamine;

(b)bioloogilised tervendusmeetodid:

(a)aeroobse või anaeroobse lagunemise stimuleerimine: biotervendamine, biostimuleerimine, bioaugmentatsioon, bioventileerimine, gaasifaasis saasteainete väljapuhumine mullast mikroorganismide tegevuse kaasabil;

(b)fütoekstraktsioon, fütolendumine, fütolagundamine;

(c)kompostimine, mullaparandusained, mulla tervendamine künnikihis ja bioreaktorite süsteemid;

(d)biofiltrimine, biokäitlusmärgalad ja biosängid;

(e)looduslik tervenemine;

(c)keemilised tervendusmeetodid:

(a)keemiline oksüdeerimine;

(b)keemiline redutseerimine ja redoksreaktsioonid;

(c)põhjavee väljapumpamine ja töötlemine;

(d)isoleerimise, tõkestamise ja seirega seotud tervendusmeetodid:

(a)maapinna kaanetamine, reageerivad tõkked, kapseldamine;

(b)keemiline stabiliseerimine, tahkestamine, liikumatuks muutmine;

(c)geohüdroloogiline isoleerimine ja tõkestamine;

(d)fütostabiliseerimine;

(e)kontrollimine ja järelhooldus seirekaevude abil.

(2)Muud riskivähendusmeetmed peale tervendamise:

(a)põllukultuuride ja köögiviljade kasvatamise ja tarbimise piiramine;

(b)munade tarbimise piiramine;

(c)lemmikloomade või põllumajandusloomade juurdepääsu piiramine;

(d)põhjavee joogiks, isiklikuks hügieeniks või tööstuslikul eesmärgil ammutamise või kasutamise piiramine;

(e)alal lammutamise, mulla tehiskatte eemaldamise või ehitamise piiramine;

(f)alale või selle ümbrusele juurdepääsu piiramine (nt taraga);

(g)maakasutuse või maakasutuse muutmise piiramine;

(h)kaevamise, puurimise või kaevandamise piiramine;

(i)piirangud, et vältida kokkupuudet mulla, tolmu või siseõhuga ning rakendada ettevaatusabinõusid inimeste tervise kaitseks (nt respiraatorid, kindad, märgpuhastus jne).

(3)Direktiivis 2010/75/EL osutatud parim võimalik tehnika.

(4)Pädevate asutuste ja tööstusettevõtjate poolt pärast suurõnnetust kooskõlas direktiiviga 2012/18/EL võetud meetmed.

VI LISA

ALAPÕHISE RISKIHINDAMISE ETAPID JA NÕUDED

1.    Saastatuse iseloomustamiseks on vaja kindlaks teha alal esinevad saasteained ning nende allikas, kontsentratsioon, keemiline vorm ja levik mullas ja põhjavees. Saasteainete olemasolu ja kontsentratsioon tehakse kindlaks mullaproovide võtmise ja uurimisega.

2.    Kokkupuute hindamisel tehakse kindlaks tee, mille kaudu mulla saasteained võivad jõuda vastuvõtjateni. Kokkupuuteteed võivad hõlmata sissehingamist, allaneelamist, nahakaudset kokkupuudet, omastamist taimede poolt, saasteaine levimist põhjavette või muud. Seda teavet vaadeldakse koos kokkupuute sageduse ja kestusega ning vastuvõtja tunnustega, nagu vanus, sugu ja tervislik seisund, et hinnata saasteainete omastamist. Allika, kokkupuutetee ja vastuvõtja vahelised seosed esitatakse graafiliselt, skemaatiliselt ja lihtsustatult ala kontseptuaalsel mudelil.

3.    Toksilisuse või ohu hindamine hõlmab saasteainete võimaliku tervise- ja keskkonnamõju hindamist doosi ja kokkupuute kestuse alusel. Toksilisuse või ohu hindamisel võetakse arvesse saasteainete olemuslikku toksilisust ja eri populatsioonide, nagu loomade, mikroorganismide, taimede, laste, rasedate, eakate jne tundlikkust. Toksikoloogiateavet kasutatakse riski iseloomustamiseks kasutatavate standarddooside või -kontsentratsioonide hindamiseks.

4.    Riski iseloomustamiseks tuleb eelmiste etappide teave integreerida, et hinnata, kui suur ja tõenäoline on saastatud ala kahjulik mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, sealhulgas juhul, kui saastatus kandub üle muudesse keskkonnaosadesse. Riski iseloomustus aitab prioriseerida riskivähendus- ja tervendusmeetmete vajadust. Samuti võib see aidata kindlaks määrata ala tervendamise või haldamise eesmärgid, nt saavutada maksimaalsed vastuvõetavad piirmäärad või alaspetsiifilised riskipõhised kontrollväärtused.

VII LISA


POTENTSIAALSELT SAASTATUD ALADE JA SAASTATUD ALADE REGISTRI SISU

Andmete ülesehitus ja esitus registris peab võimaldama üldsusel jälgida potentsiaalselt saastatud alade ja saastatud alade haldamisel tehtud edusamme. Register peab sisaldama ja selles tuleb esitada ala tasandil järgmist teavet teadaolevate potentsiaalselt saastatud alade, saastatud alade, lisameetmeid vajavate saastatud alade ning nende saastatud alade kohta, kus meetmeid on võetud või võetakse:

(a)ala koordinaadid, aadress või katastriüksus(ed) kooskõlas direktiividega (EL) 2019/1024 ja 2007/2/EÜ;

(b)registrisse kandmise aasta;

(c)saastavad või potentsiaalselt saastavad riskitegevused, mis on alal toimunud või toimuvad;

(d)ala haldamise staatus;

(e)järeldus saastatuse (või pärast tervendamist jääksaastatuse) esinemise või puudumise, saasteainete kontsentratsiooni, saastatuse liigi ja riski kohta, kui teave nende elementide kohta on juba saadud artiklites 14 ja 15 osutatud mullauuringute ja riskihindamise kaudu;

(f)artiklites 14 ja 15 nõutud ja osutatud järgmised meetmed ja haldamisega seotud etapid, sealhulgas nende ajakava.

Lisaks võib register sisaldada ala tasandil järgmist teavet teadaolevate potentsiaalselt saastatud alade, saastatud alade, lisameetmeid vajavate saastatud alade ning nende saastatud alade kohta, kus meetmeid on võetud või võetakse, kui selline teave on kättesaadav:

(a)teave ala jaoks väljastatud keskkonnalubade kohta, sealhulgas tegevuse algus- ja lõppaasta;

(b)praegune ja kavandatud maakasutus;

(c)mullauuringu ja tervendamisaruannete tulemused, näiteks saasteainete kontsentratsioonid ja saastatuse kontuurid, ala kontseptuaalne mudel, riskihindamise metoodika, kasutatud või kavandatud meetodid, riskivähendusmeetmete tulemuslikkus ja hinnanguline kulu.

(1) +    Väljaannete talitus, palun sisestada teksti dokumendis COM(2022) 304 sisalduva looduse taastamise määruse number.

(2)    Nagu on määratletud FAO suunistes „Guidelines for Soil Description“, 5. peatükk ( https://www.fao.org/3/a0541e/a0541e.pdf ).

(3)    Nagu on määratlenud Arshad, M. A., Lowery, B. ja Grossman, B. 1996. „Physical tests for monitoring soil quality“. Lk 123–142 raamatus Doran, J. W. ja Jones, A. J. (toim.) „Methods for assessing soil quality“. Soil Sci. Soc. Am. Spec. Publ. 49. SSSA, Madison, WI.

(4)    Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(5)    Nagu on määratletud FAO suunistes „Guidelines for Soil Description“, 5. peatükk ( https://www.fao.org/3/a0541e/a0541e.pdf ).

(6)    Bethel, J. 1989. „Sample Allocation in Multivariate Surveys“. Survey Methodology 15, lk 47–57.

(7)    Referentsmeetodist erinevad meetodid peavad olema leitavad teaduskirjanduses või avalikult kättesaadavad.

(8)     https://www.fao.org/3/cb3355en/cb3355en.pdf  

(9)    Nagu on määratletud FAO suunistes „Guidelines for Soil Description“, 5. peatükk ( https://www.fao.org/3/a0541e/a0541e.pdf ).

(10)    Samaväärne vastavalt Euroopa Keskkonnaameti aruandele: Soil monitoring in Europe – Indicators and thresholds for soil health assessments – Euroopa Keskkonnaamet (europa.eu)

(11)    Nagu on määratletud FAO suunistes „Guidelines for Soil Description“, 5. peatükk ( https://www.fao.org/3/a0541e/a0541e.pdf ).

(12)    DNA triipkoodide järjestamine arhede, bakterite, seente ja muude eukarüootide taksonoomilise ja funktsionaalse mitmekesisuse mõõtmiseks, nagu tehti LUCASe mulla elurikkuse uuringu (LUCAS Soil Biodiversity) jaoks, tuginedes https://doi.org/10.1111/ejss.13299 .

(13)     https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0038071797001259  

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/741, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (ELT L 177, 5.6.2020, lk 32).

(15)    Seda põhimõtet ei kohaldata metsamuldade suhtes.

(16)    Seda põhimõtet ei kohaldata linnamuldade suhtes.

(17)    + Väljaannete talitus, palun sisestada teksti dokumendis COM(2022) 304 sisalduva looduse taastamise määruse number.

(18)    + Väljaannete talitus, palun lisada teksti dokumendis COM(2022) 305 esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (milles käsitletakse taimekaitsevahendite säästvat kasutamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2021/2115) number.