I LISA

AMETIÜLESANDED JA ERIOSKUSED

1.   Poliitikameetmete mõju kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine

Ametiülesanded

Edukate kandidaatide peamised ametiülesanded hõlmavad mitmesuguseid analüütilisi ülesandeid, et toetada poliitika väljatöötamist, elluviimist ja hindamist ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Nende hulgas on poliitikameetmete mõju kvantitatiivne hindamine (eel- ja järelhindamine), poliitikameetmete kvalitatiivne analüüs, nende tehnilise, majandusliku, sotsiaalse, keskkonnaalase ja poliitilise mõju ning poliitiliste ja seonduvate juhtimisprotsesside analüüs. See hõlmab ka poliitika kujundamist ja elluviimist toetavate uurimistulemuste ja teaduslike vahendite hankimist. Analüüsides tuleb võtta arvesse eri sidusrühmade vaatenurki ja sotsiaal-majanduslikke tingimusi.

Edukatelt kandidaatidelt eeldatakse erioskusi mõnes allpool nimetatud valdkonnas.

Erioskused järgmistes valdkondades:

—	Poliitikameetmete ja poliitikakujundamise protsesside analüüs/hindamine

—	Poliitikameetmete ja vajalike suundumuste jälgimine teaduses, poliitikas ja tööstuses

—	Asjakohaste uurimismeetodite ja -vahendite kindlakstegemine ning teadusalaste vajaduste kavandamine

—	Sisupõhiste teadusvajaduste väljaselgitamine

—	Võimalike analüüside ja strateegiate kindlaksmääramine ja kaasneva mõju väljaselgitamine

—	Poliitikavariantide väljapakkumist ja -valimist käsitlevate kriteeriumite väljaselgitamine

—	Kaasavad meetodid ja sidusrühmade kaasamine

—	Järelevalve ja hindamise andmeallikate ja piirangute kindlakstegemine ja hindamine

—	Andmete kogumise arendamine ja testimisvajaduste väljaselgitamine

—	Poliitiliste järelduste koostamine uurimistulemuste põhjal

—	Territoriaalse poliitika analüüs piirkondlikul tasandil

—	Poliitikameetmete ümberjaotav mõju

—	Uurimistulemuste piirangute tunnistamine ja nende arvessevõtmine

—	Komplekssete süsteemide analüüs

—	Sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase mõju hindamine

—	Poliitika, tööstuse ja turu seoste analüüs

—	Turu, olelusringi ja tehnoloogia väärtusahela analüüsimine

—	Poliitikameetmete hindamine ja nende kvalitatiivse mõju hindamine

—	Kvantitatiivsete analüüside koostamine sotsiaalsetes, majanduslikes ja keskkonnaalastes küsimustes

—	Alternatiivse stsenaariumi mõju hindamine

—	Katsemeetodid ja katsete kavandamine

—	Läbilõikeuuringud ja pikaajalised analüüsid

—	Poliitikameetmete mõju jälgimise kriteeriumide ja näitajate kindlaksmääramine

—	Andmete visualiseerimise tehnikad

2.   Andmeteaduse rakendused

Ametiülesanded

Edukate kandidaatide peamised ametiülesanded hõlmavad kõigi andmehaldusega seotud asjakohaste aspektide uurimist, sh andmete kogumine, koostalitlusvõime, modelleerimine, kontekstiga sidumine, analüüs ja töötlemine, visualiseerimine ja assimileerimine, eesmärgiga koguda teadmisi ja teavet mis tahes mitmemõõtmelisest ja valdkondadeülesest sisust.

Teadusuuringute Ühiskeskusesse otsitakse tõendatud eksperditeadmistega teadustöötajaid ja IT-spetsialiste eesmärgiga kiirendada andmeteaduse valdkonna meetodite ja vahendite väljatöötamist ning hõlbustada nende meetodite ja vahendite kohaldamist Euroopa poliitika uurimisega seotud probleemide suhtes, tuginedes tõenduspõhisele lähenemisviisile, mille aluseks on (erisugustest allikatest pärit ja suures mahus) andmete analüüsimine, töötlemine ja visualiseerimine. Kuigi edukate kandidaatide taust võib olla valdkonniti erinev, eeldab ametikoht selliste valdkondadega seotud oskusi nagu statistika, matemaatika, arvutiteadus ja programmeerimine, kuid ka võimet andmeid koguda, filtreerida ja visualiseerida.

Edukatelt kandidaatidelt eeldatakse erioskusi mõnes allpool nimetatud valdkonnas.

Erioskused järgmistes valdkondades:

—

Süvaõpe

—	Andmekaeve ja -töötlus

—	Tekstikaeve

—	Andmete assimileerimine, ühitamine, hindamine ja kaardistamine

—	Masinõpe ja tehisintellekt

—	Andmete statistiline ja ökonomeetriline analüüs

—	Statistika täiustamise meetodid

—	Loomuliku keele töötlus

—	Kõrgjõudlusega andmetöötlus

—	Andmete kogumine reaalajas (IoT, i.k Internet of Things)

—	Pilv-, serv- ja udutöötlus

—	(Suur)andmete ökosüsteemi koostalitlusvõime

—	Veebikoorimine

—	Nn traditsiooniliste ja suurandmete analüüs

—	Kvantarvutus

—	Andmete visualiseerimine ja edastamine

—	Andmete usaldusväärsuse ja stabiilsuse analüüsimine ja hindamine

—	Visuaalne analüütika

—	Võrguanalüütika

—	Krüpteerimistehnika teabevahetustegevuses

3.   Modelleerimine poliitikakujundamise eesmärgil

Ametiülesanded

Edukate kandidaatide peamised ametiülesanded hõlmavad poliitikat toetavate mudelite ja kvantitatiivse analüüsi väljatöötamist ja käsitlemist eesmärgiga hinnata erinevaid poliitikavariante igas poliitikatsükli etapis (kujundamine, rakendamine ja hindamine). Kandidaat peab valmistama ette ja viima läbi kvantitatiivseid analüüse, mis võivad hõlmata erisuguseid andmeallikaid ja suures mahus andmeid, ning hindama tulemusi ka ühiskondliku mõju perspektiivist. Ametiülesannete hulka kuulub otsusetegijate tähelepanu juhtimine kvantitatiivsel analüüsil ja modelleerimisel põhinevaks poliitikakujundamiseks vajalikule tõendusmaterjalile. Kuigi edukate kandidaatide taust võib olla valdkonniti erinev, eeldab ametikoht tugevat teaduslikku tausta ja oskusi sellistes valdkondades nagu majandus, statistika, matemaatika ja programmeerimine.

Edukatelt kandidaatidelt eeldatakse erioskusi mõnes allpool nimetatud valdkonnas.

Erioskused järgmistes valdkondades:

—	Mudelite väljatöötamine, sh modelleerimisega seotud kontseptsioonide ja ideede muutmine struktureeritud tarkvarakoodideks arvutipõhiste tarkvarakeskkondade abil

—	Päriseluprobleemide väljendamine abstraktsete sotsiaalsete, majanduslike, keskkonnaalaste või muude mudelitena järelevalve ja hindamise eesmärgil

—	Andmeteadus: staatiliste ja dünaamiliste andmete analüüsimine, hindamine ja kaardistamine

—	Kalibreerimine

—	Simuleerimine

—	Täiustatud ökonomeetriliste meetodite alused staatiliste ja dünaamiliste andmete analüüsiks ja prognoosimiseks

—	Mikroökonoomiline modelleerimine/analüüs

—	Makroökonoomiline modelleerimine/analüüs

—	Finantsmodelleerimine/analüüs

—	Keskkonnaalane modelleerimine/analüüs

—	Kõrgema tasandi matemaatiline teooria ja statistiline teooria ning nende rakendused majanduses, keskkonnakaitses ja muudes asjakohastes valdkondades

—	Sõltumatute rakendusuuringute kavandamine ja elluviimine

—	Ideede ja tulemuste vahendamine tavaisikutele, klientidele, juhtidele jne

4.   Kosmose-, telekommunikatsiooni- ja kaugseirerakenduste arendamine

Ametiülesanded

Edukate kandidaatide peamised ülesanded hõlmavad kosmose-, kaugseire- ja telekommunikatsioonirakenduste arendamist ja käitlemist, et toetada analüüsi ja teabe kogumisega seotud tegevust, mis on seotud Maa seire, näiteks Copernicuse programmi rakendamise tulemusel saadavate suurandmete kasutamisega, et pakkuda tõenduspõhist tuge ELi poliitikale. Kandidaatidel peavad olema põhjalikud teadmised Maa seire ja kaugseire, geoinformaatika ning georuumiliste andmete haldamise ja analüüsimise alal.

Teadusuuringute Ühiskeskuses tehtava kosmost, kaugseiret ja telekommunikatsiooni käsitleva teadustöö eesmärk on toetada ELi kosmoseprogrammi (mille põhielemendid on Maa seire ja satelliitnavigatsioon ning väiksemad elemendid puudutavad kosmose olukorrast ülevaate saamist ja satelliitsidet) ja ELi eesmärke kestliku arengu, keskkonna, loodusvarade, kliimamuutuste, linnade ja piirkondade arengu, rände, katastroofiohu, katastroofidele reageerimise, neile vastupanu võime, turvalisuse ja stabiilsuse valdkonnas.

Edukatelt kandidaatidelt eeldatakse erioskusi mõnes allpool nimetatud valdkonnas.

Erioskused järgmistes valdkondades:

—

Geoteadus

—

Kaugseire

—	Geoinfosüsteemid

—	Georuumilised andmebaasid

—	5G mobiilside

—	Visuaalne analüütika

—	Võrguanalüütika

—	Krüpteerimistehnika teabevahetustegevuses

—	Kaugseirega seotud teadused (kalibreerimine/valideerimine, õhus, in-situ)

—	Satelliitside, navigatsioon ja Maa seire

—	Täiustatud signaalitöötlus (visuaalne analüüs, aegridade analüüs, eksperdisüsteemid)

—

Antennid

—	Elektromagnetlainete levimine ja hajumine

—	Satelliitide orbiidid

—	Telekommunikatsioon

—	GNSSi-põhine positsioneerimine, navigatsioon, ajastus

—	Geomaatika

—	Digitaalne signaalitöötlus

—	Internetiside ja andmevahetusprotokollid

—	Küberturvalisus

—	Võrgu- ja süsteemianalüüs

—	Julgeoleku- või kaitsestsenaariumid

—	Katastroofiohu stsenaariumid

—	Geo- ja atmosfääriteadused: hüdroloogia, metsamajandus, hüdraulika, geofüüsika, meteoroloogia

—	Kaugseirerakenduste inimmõõtmega seotud sotsiaalteadused, sh majandus.

5.   Teaduspõhiste teadmiste haldamine ja teabevahetus

Ametiülesanded

Edukate kandidaatide peamised ülesanded hõlmavad teadmushaldust, mis Teadusuuringute Ühiskeskuses on seotud eelkõige teaduspõhiste andmete, teabe, vahendite ja meetodite kogumise, korraldamise, kvaliteedikontrolli, valideerimise, teavitamise, neist arusaamise ja nende käideldavusega, et toetada ELi poliitika väljatöötamist ja elluviimist.

See tööraamistik eeldab poliitikavajaduste prognoosimist, teadmistes esinevate lünkade kaardistamist ja uurimisteemade väljapakkumist komisjoni talituste tegevuse toetamiseks.

Keskendutakse ühiste vahendite, parimate tavade ja platvormide arendamisele, et hõlbustada poliitikakujundamise eesmärgil teadmushaldust.

Edukatelt kandidaatidelt eeldatakse erioskusi mõnes allpool nimetatud valdkonnas.

Erioskused järgmistes valdkondades:

—	Teadusuuringute sünteesimine

—	Osalemine poliitikakujundamisel

—	Poliitikakujundajate vajaduste ja uurimistulemuste seoste mõistmine

—	Uurimistulemuste vahendamine poliitikakujundajatele

—	Teadustulemuste vahendamine teadlastele (sh publikatsioonid)

—	Teadmiskogukondade juhtimine

—	Uurimistulemuste mõju jälgimine ja hindamine poliitikakujundamisel

—	Suhtlemine kodanike ja sidusrühmadega

—	Andmekaeve, andmete hindamine ja kaardistamine

—	Statistiline analüüs

—	Digitaalne kommunikatsioon, sh internet ja sotsiaalmeedia

—	Teadustulemuste vahendamine poliitikakujundajatele ja üldsusele (sh visuaalne kommunikatsioon, graafiline disain ja lugude jutustamise tehnikad)

—	Ürituste ja kohtumiste juhtimine

—	Projektijuhtimine

—	Olelusringi, turu ja tehnoloogia väärtusahela analüüsimine

6.   Tuumauuringud (sh dekomisjoneerimine)

Ametiülesanded

Edukate kandidaatide peamised ülesanded on seotud tuumaohutuse, tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete, tuumajulgeoleku, tuumakäitiste dekomisjoneerimise ja tuumaenergia rakenduste valdkonnaga. Kandidaatidelt eeldatakse asjakohast pädevust vähemalt ühes neist nimetatud valdkondadest.

Edukatel kandidaatidel peavad olema teadmised ELi poliitikameetmetest ja tuumauuringute valdkonna prioriteetidest ning suur kogemus eespool nimetatud tuumateaduse ja -tehnoloogiaga seotud valdkondade seisukohast olulisel tehnilisel erialal. Lisaks on sellel ametikohal vaja häid organisatoorseid võimeid ja head juhtimisoskust (sh suhtlemisoskus, probleemide lahendamise oskus, otsustusvõime) ning head teabe haldamise ja levitamise oskust. Kasuks tuleb haldus- ja finantsmenetlustega seotud töökogemus.

Edukatelt kandidaatidelt eeldatakse asjakohast erialast töökogemust mõnes allpool nimetatud valdkonnas.

Erioskused järgmistes valdkondades:

—	Tuumateaduse rakendused

—	Materjaliteadused

—	Tuumareaktorite kütused ja materjalid

—	Kiirgusfüüsika

—	Dekomisjoneerimisalane oskusteave, sh õiguslikud, operatiivsed ja tehnilised aspektid

—	Keskkonnakahju heastamise tehnoloogia

—	Tuumatehnika

—	Tuumajäätmete käitlemine

—	Infosüsteemi kujundamine ja arendamine

—	Radiokeemia, analüütiline keemia ja geokeemia

—	Projektijuhtimine

I LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia

II LISA

VALIKUKRITEERIUMID

Kvalifikatsiooni hindamisel võtab valikukomisjon arvesse järgmist:

Kõik valdkonnad:

1.	Akadeemiline ja/või erialane teadustöö kogemus, mis on seotud valitud valdkonnaga ja omandatud pärast 1. jaanuari 2017.

2.	Akadeemiline ja/või erialane teadustöö kogemus, mis on seotud valitud valdkonnaga ja omandatud enne 1. jaanuari 2017.

3.	Lisaks konkursil osalemiseks nõutavale diplomile kõrgkoolidiplom ühes või enamas teadusvaldkonnas (vt konkursiteate punkt 3 „Eritingimused: kvalifikatsioon ja töökogemus“).

4.	Pärast 1. jaanuari 2017 eelretsenseeritud ajakirjades avaldatud publikatsioonid ja erialased uurimisaruanded.

5.	Enne 1. jaanuari 2017 eelretsenseeritud ajakirjades avaldatud publikatsioonid ja erialased uurimisaruanded.

6.	Valitud valdkonnaga (laboriseadmete, operatsioonisüsteemide, programmeerimiskeelte, teadustarkvara jms professionaalne kasutamine) seotud tehniline kogemus.

II LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia

III LISA

AVALIKE KONKURSSIDE ÜLDEESKIRJAD

ÜLDTEAVE

EPSO valikumenetlustes ei eristata kandidaate soo järgi.

Juhul kui konkursi mis tahes etapis saab viimasena edasipääsemist võimaldava punktisumma mitu kandidaati, kutsutakse nad kõik konkursi järgmisesse etappi. Pärast kaebuse rahuldamist konkursile tagasi lubatud kandidaadid kutsutakse samuti järgmisesse etappi.

Juhul kui viimasena reservnimekirja pääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja. Kandidaadid, kes lubatakse pärast kaebuse rahuldamist konkursile tagasi menetluse selles etapis, kantakse samuti reservnimekirja.

1.   OSALEMISTINGIMUSED

1.1.   Üld- ja eritingimused

Iga valdkonna või profiili puhul nõutavad üld- ja eritingimused, sealhulgas keelteoskus, on esitatud punktis „Osalemistingimused“.

Olenevalt asjaomasest profiilist on kvalifikatsiooni, erialast töökogemust ja keelteoskust käsitlevad eritingimused erinevad. Kandidaadi avaldus peaks sisaldama võimalikult palju teavet tema ametiülesannetega seotud kvalifikatsiooni ja erialase töökogemuse (kui see on nõutav) kohta vastavalt käesoleva konkursiteate punktis „Osalemistingimused“ kirjeldatule.

a)

Diplomid ja/või tunnistused: nii ELi liikmesriikides kui ka ELi mittekuuluvates riikides välja antud diplomid peavad olema tunnustatud mõne ELi liikmesriigi ametiasutuse, nt ELi liikmesriigi haridusministeeriumi poolt. Valikukomisjon võtab arvesse haridussüsteemide erinevusi. Keskharidusjärgse hariduse ja tehnilise või erialase koolituse või erikursuse korral tuleb märkida õpingute käigus käsitletud teemad, õpingute kestus ja see, kas tegemist oli täis- või osaajaga koolituse või õhtuse õppega.

b)

Erialast töökogemust (kui see on nõutav) võetakse arvesse üksnes juhul, kui see on konkursiteates kirjeldatud ametiülesannete puhul asjakohane ja tegemist on — tegeliku ja tõendatava töötamisega, — tasustatud tööga, — alluvussuhte või teenuse pakkumisega ning — kui see vastab järgmistele tingimustele: — vabatahtlik töö: kui see on tasustatud ning selle töötundide arv nädalas ja kestus on võrreldavad tavalise töökohaga; — praktika: kui see on tasustatud; — kohustuslik sõjaväeteenistus: kui see on läbitud enne või pärast nõutava diplomi saamist, maksimaalselt selle aja ulatuses, mis on seadusega ette nähtud liikmesriigis, mille kodanik kandidaat on; — rasedus- ja sünnituspuhkus/isapuhkus/lapsendamispuhkus: kui seda võetakse töölepingu raames; — doktoriõpe: maksimaalselt kolm aastat, sõltumata sellest, kas selle eest maksti tasu või mitte, tingimusel et doktorikraad ka omandati, ning — osaajatöö: arvestatuna tegelikult töötatud aja alusel. Näiteks kui kandidaat on töötanud poole kohaga kuus kuud, siis läheb arvesse kolm kuud.

1.2.   Tõendavad dokumendid

Valikumenetluse eri etappides peavad kandidaadid kodakondsuse tõendamiseks esitama ametliku dokumendi, nt passi või isikutunnistuse, mis peab olema kehtiv kandideerimisavalduse esitamise lõppkuupäeval (kaheosalise kandideerimismenetluse korral kandideerimisavalduse esimese osa esitamise lõppkuupäeval).

Iga erialase tegevuse perioodi kohta tuleb esitada järgmiste dokumentide originaalid või kinnitatud ärakirjad:

—	endis(t)e ja praegus(t)e tööandja(te) tõendid, kuhu on märgitud täidetud ametiülesannete laad ja tase ning nende täitmise algus- ja lõppkuupäev ning millel on ettevõtte ametlik päis ja pitser ning vastutava isiku nimi ja allkiri, või

—	tööleping(ud) ning esimene ja viimane palgaleht koos täidetud tööülesannete täpse kirjeldusega;

—	(mittepalgalistel ametikohtadel – nt füüsilisest isikust ettevõtjad, vabade elukutsete esindajad – töötamise korral) arved või teostatud tööde tellimused või mis tahes muud asjakohased ametlikud tõendavad dokumendid;

—	(konverentsitõlkide puhul, kui nõutakse erialast töökogemust) dokumendid, mis tõendavad konkreetselt konverentsitõlke alal töötatud päevade arvu ning keeli, millest ja millesse tõlgiti.

Üldjuhul ei nõuta keelteoskuse dokumentidega tõendamist, välja arvatud teatavate keeleerialade või spetsialistide konkursside puhul.

Kandidaatidelt võidakse küsida lisateavet või -dokumente menetluse mis tahes etapis. EPSO teatab kandidaatidele, millised tõendavad dokumendid nad esitama peavad ja millal seda teha tuleb.

1.3.   Võrdsed võimalused ja eritingimused

Kui kandidaadil on puue või terviseprobleem, mis võib testide või katsete sooritamist takistada, tuleb see ära märkida kandideerimisavalduses ja anda teada, millist laadi eritingimusi on vaja. Kui puue või probleem tekib pärast kandideerimisavalduse kinnitamist, tuleb EPSOt sellest võimalikult kiiresti teavitada, lähtudes allpool esitatud teabest.

Selleks et asjaomast taotlust arvesse võetaks, tuleb EPSO-le saata riikliku asutuse antud tõend või arstitõend. Tõendavad dokumendid vaadatakse läbi ja vajaduse korral võidakse kandidaadile pakkuda mõistlikke eritingimusi.

Juurdepääsuga seotud probleemide korral või lisateabe saamiseks tuleks võtta ühendust juurdepääsuküsimusi käsitleva EPSO üksusega (EPSO-accessibility team), kasutades üht järgmistest võimalustest:

—	e-post (EPSO-accessibility@ec.europa.eu);

—	faks (+ 32 22998081) või

—	postiaadress: European Personnel Selection Office (EPSO) EPSO accessibility Avenue de Cortenbergh 25/Kortenberglaan 25 1049 Bruxelles/Brussel BELGIQUE/BELGIË

2.   KANDIDAATIDE HINDAMINE

Selleks et konkursiteates ettenähtud nõuete põhjal kandidaate nende võimete, oskuste ja kvalifikatsiooni alusel võrrelda ja parimad välja selgitada, moodustatakse valikukomisjon. Selle liikmed määravad kindlaks ka konkursil kasutatavate testide ja katsete raskusastme ja kinnitavad EPSO ettepanekute põhjal nende sisu.

Valikukomisjoni sõltumatuse tagamiseks on kandidaatidel ja kõigil valikukomisjoni mittekuuluvatel isikutel keelatud valikukomisjoni liikmetega ühendust võtta, välja arvatud seoses testide ja katsetega, mis eeldavad vahetut suhtlust kandidaatide ja valikukomisjoni vahel.

Kandidaadid, kes soovivad esitada oma seisukohti või kaitsta oma õigusi, peavad seda tegema kirjalikult, saates valikukomisjonile mõeldud kirja EPSO-le, kes selle seejärel adressaadile edastab. Kandidaatide otsene või kaudne ühendusevõtmine kõnealust korda eirates on keelatud ja võib kaasa tuua konkursilt eemaldamise.

Eelkõige perekondlik side või alluvussuhe kandidaadi ja valikukomisjoni liikme vahel võib põhjustada huvide konflikti. Valikukomisjonidel palutakse sellisest olukorrast EPSO-le teada anda niipea, kui nad sellest teada saavad. EPSO hindab iga juhtumit eraldi ja võtab asjakohaseid meetmeid. Eespool nimetatud eeskirjade eiramise korral võib valikukomisjoni liikmete suhtes kohaldada distsiplinaarmeetmeid ja kandidaatidele võib see kaasa tuua konkursilt eemaldamise (vt punkt 4.4).

Valikukomisjoni liikmete nimed avaldatakse EPSO veebisaidil (www.eu-careers.eu) enne hindamiskeskuse/-etapi katsete algust.

3.   TEABEVAHETUS

3.1.   Teabevahetus EPSOga

Selleks et jälgida konkursi kulgu, peaks kandidaat vaatama EPSO kasutajakontot vähemalt kaks korda nädalas. Kui kandidaadil ei ole võimalik kasutajakontole ligi pääseda EPSO veebilehe tehniliste probleemide tõttu, tuleb sellest EPSO-le viivitamata teatada üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et).

EPSO jätab endale õiguse mitte edastada teavet, mis on juba käesolevas konkursiteates, selle lisades või EPSO veebisaidil, sealhulgas korduma kippuvates küsimustes, selgelt esitatud.

Kandideerimisavaldusega seotud kirjavahetuses tuleb alati märkida kandidaadi nimi EPSO kasutajakontol esitatud kujul, kandidaadinumber ning valikumenetluse viitenumber.

EPSO kohaldab hea halduse tava eeskirja (https://ec.europa.eu/info/about-european-union/principles-and-values/ethics-and-integrity/code-conduct-eu-staff_et) põhimõtteid (nagu need on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas). Sellest tulenevalt on EPSO-l õigus lõpetada igasugune ebasobilik (korduv, solvav ja/või mitteasjakohane) teabevahetus.

3.2.   Teabega tutvumine

Kandidaadil on õigus tutvuda teatavate teda isiklikult puudutavate andmetega. See õigus tuleneb põhjendamiskohustusest. Seeläbi tagatakse, et on võimalik esitada kaebus keeldumise otsuse kohta.

Põhjendamiskohustuse ja valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsuse vahel peab olema tasakaal, et tagada valikukomisjoni sõltumatus ja valikumenetluse objektiivsus. Konfidentsiaalsuse tõttu ei ole võimalik avaldada valikukomisjonide liikmete seisukohti seoses kandidaatide individuaalse või võrdleva hindamisega.

Kõnealune andmetega tutvumise õigus on ainult avalikul konkursil osalevatel kandidaatidel. Üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevad õigusaktid ei anna käesolevas punktis kirjeldatud õigusest laiemaid õigusi.

3.2.1.   Teabe automaatne avalikustamine

Pärast asjaomase konkursi tarbeks korraldatud valikumenetluse iga etappi saavad kandidaadid oma EPSO kasutajakonto kaudu automaatselt järgmise teabe:

—	arvutipõhised valikvastustega testid: kandidaadi tulemused ja tabel, milles on välja toodud tema vastused ja õiged vastused järjestatuna viitenumbri või -tähe kaupa. Juurdepääs testi küsimuste ja vastuste sõnastusele on sõnaselgelt välistatud;

—	osalemistingimuste täitmine: kas kandidaadil lubatakse konkursil osaleda; kui ei lubata, täitmata jäänud osalemistingimused;

—	Talent Screener (kvalifikatsiooni hindamine): kandidaadi tulemused ja tabel, kus on välja toodud küsimuste kaal, kandidaadi vastuste eest antud punktid ja punktide kogusumma;

—	eeltestid ja -katsed: kandidaadi tulemused;

—	vahetestid ja -katsed: kandidaadi tulemused, kui ta ei ole järgmisse etapi kutsutud kandidaatide hulgas;

—

hindamiskeskus/-etapp: kui kandidaati ei ole konkursilt eemaldatud, siis tema oskuste pass, milles on näidatud iga oskuse ja võime eest saadud punktid koos valikukomisjoni märkustega, milles on esitatud nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne tagasiside hindamiskeskuses/-etapis saavutatud tulemuste kohta.

EPSO ei edasta kandidaatidele üldjuhul lähtetekste või testide või katsete ülesandeid, sest neid on kavas tulevastel konkurssidel uuesti kasutada. Teatavate testide ja katsete puhul võib EPSO siiski lähtetekstid või ülesanded erandlikult oma veebisaidil avaldada, juhul kui

—	testid ja katsed on sooritatud;

—	tulemused on kinnitatud ja kandidaatidele teatavaks tehtud ning

—	lähtetekste/ülesandeid ei ole kavas edaspidi uuesti kasutada.

3.2.2.   Taotluse korral esitatav teave

Kandidaadid võivad taotleda oma vastuste parandamata koopiat nende kirjalike testide puhul, mille sisu ei ole kavas edaspidi uuesti kasutada. See õigus ei hõlma sõnaselgelt e-dokumentide halduse katse ja juhtumianalüüsi vastuseid.

Parandatud vastused ja eelkõige hindamise üksikasjad on hõlmatud valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsusega ning neid ei avalikustata.

EPSO püüab teha kandidaatidele kättesaadavaks võimalikult palju teavet, lähtudes põhjendamiskohustusest, valikukomisjoni menetluste konfidentsiaalsusest ja isikuandmete kaitse eeskirjadest. Kõigi teabepäringute hindamisel lähtutakse kõnealustest kohustustest.

Kõik teabepäringud tuleb esitada EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) kümne kalendripäeva jooksul alates tulemuste EPSO kasutajakontol avaldamisele järgnevast päevast.

4.   KAEBUSED JA PROBLEEMID

4.1.   Tehnilised ja korralduslikud probleemid

Kui kandidaat puutub valikumenetluse mis tahes etapis kokku oluliste tehniliste või korralduslike probleemidega, tuleb selleks, et küsimust saaks uurida ja võtta parandusmeetmeid, EPSOt üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) teavitada.

Kirjavahetuses tuleb alati märkida kandidaadi nimi (EPSO kasutajakontol esitatud kujul), kandidaadinumber ning valikumenetluse viitenumber.

Kui probleem esineb testimiskeskuses, tuleb:

—	sellest järelevaatajatele viivitamata teada anda, et probleemi saaks juba keskuses lahendada. Igal juhul tuleb kandidaadil paluda järelevaatajatel kaebus kirjalikult dokumenteerida; ning

—	võtta EPSOga EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) ühendust kolme kalendripäeva jooksul pärast testide sooritamist, saates teate asjaomase probleemi lühikirjeldusega.

Väljaspool testimiskeskusi esinevate probleemide korral (peamiselt nt testideks aja kinnipanekuga seotud probleemid) tuleks järgida EPSO kasutajakontol ja EPSO veebisaidil esitatud juhiseid või võtta EPSOga viivitamata ühendust EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et).

Kandideerimisavaldusega seotud küsimuste puhul tuleb võtta EPSOga ühendust EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et) viivitamata, kuid igal juhul enne kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist. Kui päring on saadetud vähem kui viis tööpäeva enne kandideerimisavalduste esitamise tähtaega, ei pruugi sellele enne kõnealust tähtaega vastust saada.

4.2.   Ametisisene läbivaatamismenetlus

4.2.1.   Vead arvutipõhistes valikvastustega testides

EPSO ja valikukomisjonid kontrollivad arvutipõhiste valikvastustega testide küsimuste andmebaasi pidevalt ja põhjalikult.

Kui kandidaat leiab, et ühes või mitmes küsimuses, mis talle arvutipõhistes valikvastustega testides esitati, oli viga, mis mõjutas negatiivselt tema võimalusi küsimusele vastata, võib ta taotleda, et valikukomisjon vaataks küsimuse(d) läbi (arvestamata jätmise menetluse raames).

Selle menetluse raames võib valikukomisjon otsustada veaga küsimuse tühistada ja jagada punktid asjaomase testi ülejäänud küsimuste vahel. Ümberarvutamine mõjutab ainult neid kandidaate, kellele asjaomane küsimus esitati. Käesoleva konkursiteate asjaomastes punktides osutatud testide hindamise kord ei muutu.

Arvutipõhiste valikvastustega testide kohta kaebuse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: võtke ühendust EPSOga (vt punkt 3.1) üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et);

—	keel: kõnealuse konkursi jaoks valitud 2. keel;

—	tähtaeg: 3 kalendripäeva pärast arvutipõhiste testide toimumise kuupäeva;

—	lisateave: asjaomas(t)e küsimus(t)e tuvastamiseks kirjeldage küsimust (selle sisu) ning selgitage võimalikult arusaadavalt, milles väidetav viga seisnes.

Taotlusi, mis saadakse pärast tähtaja möödumist või milles ei ole selgelt kirjeldatud vaidlusalust küsimust (küsimusi) ja väidetavat viga, arvesse ei võeta.

Eelkõige ei võeta arvesse kaebusi, mis puudutavad näiteks vaid väidetavaid tõlkega seotud probleeme ja milles ei esitata probleemi selget kirjeldust.

Sama läbivaatamismenetlust kohaldatakse e-dokumentide halduse katses esinevate vigade suhtes.

4.2.2.   Läbivaatamistaotlused

Taotleda võib kõikide selliste valikukomisjoni või EPSO otsuste läbivaatamist, millega kinnitatakse kandidaadi tulemused ja/või määratakse kindlaks, kas ta pääseb edasi konkursi järgmisesse etappi või arvatakse valikumenetlusest välja.

Läbivaatamistaotluse aluseks võib olla

—	oluline eeskirjade eiramine konkursimenetluses ja/või

—	asjaolu, et valikukomisjon või EPSO ei ole järginud personalieeskirju, konkursiteadet, selle lisasid ja/või kohtupraktikat.

Kandidaadil ei ole õigust vaidlustada valikukomisjoni hinnangut oma testitulemustele või kvalifikatsiooni ja erialase töökogemuse asjakohasusele. Tegemist on valikukomisjoni antud hinnanguga ja kandidaadi mittenõustumine valikukomisjoni hinnanguga tema testidele ja katsetele, kogemusele ja/või kvalifikatsioonile ei tõenda, et komisjon on teinud vea. Selle alusel esitatud läbivaatamistaotlustele ei järgne positiivset tulemust.

Läbivaatamistaotluse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: võtke ühendust EPSOga üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et);

—	keel: kõnealuse konkursi jaoks valitud 2. keel;

—	tähtaeg: kümme kalendripäeva pärast vaidlusaluse otsuse avaldamist kandidaadi EPSO kasutajakontol;

—	lisateave: selgelt tuleb märkida, millist otsust soovitakse vaidlustada ja mis põhjusel.

Taotlusi, mis saadakse pärast tähtaja möödumist, arvesse ei võeta.

Kandidaadile saadetakse 15 tööpäeva jooksul teade taotluse kättesaamise kohta. Vaidlustatava otsuse langetanud organ (kas valikukomisjon või EPSO) analüüsib kandidaadi taotlust ja langetab selle kohta otsuse ning kandidaadile saadetakse niipea kui võimalik põhjendatud vastus.

Kui tulemus on positiivne, kaasatakse kandidaat valikumenetlusse alates etapist, mil ta menetlusest välja arvati, olenemata sellest, kui kaugele konkurss on vahepeal arenenud.

4.3.   Muud vaidlustamise vormid

4.3.1.   Halduskaebused

Avalikul konkursil osaleval kandidaadil on õigus esitada EPSO direktorile kui ametisse nimetavale ametiisikule halduskaebus.

Kandidaadil on õigus esitada EPSO direktorile kaebus otsuse (või otsuse tegemata jätmise) peale, mis otseselt ja vahetult mõjutab kandidaadi õiguslikku staatust, ainult juhul, kui valikumenetluse eeskirju on selgelt rikutud. EPSO direktor ei saa valikukomisjoni hinnangupõhist otsust tühistada (vt punkt 4.2.2).

Halduskaebuse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: võtke ühendust EPSOga üksnes EPSO veebisaidi kaudu (https://epso.europa.eu/help_et);

—	keel: kõnealuse konkursi jaoks valitud 2. keel;

—	tähtaeg: kolm kuud alates sellest, kui vaidlustatav otsus teatavaks tehti, või alates päevast, mil otsus oleks tulnud teha;

—	lisateave: selgelt tuleb märkida, millist otsust soovitakse vaidlustada ja mis põhjusel.

Taotlusi, mis saadakse pärast tähtaja möödumist, arvesse ei võeta.

4.3.2.   Kaebused kohtule

Avalikul konkursil osaleval kandidaadil on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 270 ning personalieeskirjade artikli 91 alusel õigus esitada kaebus Euroopa Liidu Üldkohtule.

Kandidaadi tähelepanu juhitakse sellele, et Euroopa Liidu Üldkohtule saab esitada kaebuse otsuste kohta, mille on teinud EPSO (ja mitte valikukomisjon), üksnes juhul, kui eelnevalt on personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel esitatud halduskaebus (vt punkt 4.3.1). Eelkõige kehtib see üldisi osalemistingimusi käsitlevate otsuste puhul, mille on teinud EPSO, mitte valikukomisjon.

Kohtule kaebuse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: vt Euroopa Liidu Üldkohtu veebisait (http://curia.europa.eu/jcms/).

4.3.3.   Euroopa Ombudsman

Euroopa Ombudsmanile võivad kaebuse esitada kõik ELi kodanikud ja elanikud.

Ombudsmanile kaebuse esitamisele peavad eelnema asjaomaste institutsioonide ja asutuste asjakohased haldusmenetlused (vt punktid 4.1–4.3).

Ombudsmanile kaebuse esitamine ei pikenda tähtaegu, mis on ette nähtud halduskaebuse esitamiseks või kohtule kaebuse esitamiseks.

Ombudsmanile kaebuse esitamise kord on järgmine:

—	menetlus: vt ombudsmani veebisait (http://www.ombudsman.europa.eu/).

4.4.   Valikumenetlusest eemaldamine

Kandidaat võidakse valikumenetluse mis tahes etapis konkursilt eemaldada, kui EPSO avastab, et ta

—	on loonud rohkem kui ühe EPSO kasutajakonto;

—	on registreerunud valdkondade või profiilide raames, mis üksteist välistavad;

—	ei täida kõiki osalemistingimusi;

—	on esitanud valeandmeid või andmed on asjakohaste dokumentidega tõendamata;

—	ei ole testideks aega kinni pannud või mõnda testi või katset sooritanud;

—	on testides või katsetes sohki teinud;

—	ei ole oma kandideerimisavalduses nimetanud käesolevas konkursiteates nõutavaid keeli või nende keelte puhul nõutavat vähemalt miinimumtasemel oskust;

—	on lubamatult püüdnud võtta ühendust mõne valikukomisjoni liikmega;

—	ei ole andnud EPSO-le teada võimalikust huvide konfliktist valikukomisjoni liikmega;

—	on esitanud avalduse muus/muudes kui käesoleva konkursiteatega ette nähtud keel(t)es (erandina võib muu keele kasutamine olla lubatud pärisnimede, tõendavates dokumentides esitatud ametlike nimede ja ametinimetuste või diplomite/tunnistuste puhul) ja/või

—	on anonüümselt hinnatavad kirjalikud või praktilised testid või katsed allkirjastanud või märgistanud.

Kandidaadid, kes soovivad asuda tööle ELi institutsioonides, peavad tõendama oma igakülgset usaldusväärsust. Igasugune pettus või pettuse üritamine võib kaasa tuua karistuse ja kahjustada kandidaadi võimalusi osaleda tulevastel konkurssidel.

III LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia

IV LISA

NÄITED KONKURSITEADETES ÜLDJUHUL NÕUTAVA MIINIMUMKVALIFIKATSIOONI KOHTA RIIKIDE JA PALGAASTMETE KAUPA

Käesolevate näidete hõlpsasti loetavas vormingus vaatamiseks klõpsake siia

	AST-SC 1 – AST-SC 6 AST 1 – AST 7	AST 3 – AST 11	AD 5 – AD 16
RIIK	Keskharidus (mis võimaldab omandada keskharidusjärgset haridust)	Keskharidusjärgne haridus (muu kui ülikooli tasemele vastav kõrgharidust andev kursus või vähemalt kaheaastane ülikooli taseme lühikursus)	Ülikoolitaseme haridus (vähemalt kolmeaastase normaalõppeajaga)	Ülikoolitaseme haridus (nelja-aastase või pikema normaalõppeajaga)
Belgique — België — Belgien	Certificat de l’enseignement secondaire supérieur (CESS)/Diploma secundair onderwijs Diplôme d'aptitude à accéder à l'enseignement supérieur (DAES)/Getuigschrift van hoger secundair onderwijs Diplôme d'enseignement professionnel/Getuigschrift van het beroepssecundair onderwijs	Candidature/Kandidaat Graduat/Gegradueerde Bachelor/Professioneel gerichte Bachelor	Bachelor académique (180 crédits) Academisch gerichte Bachelor (180 ECTS)	Licence/Licentiaat Master Diplôme d'études approfondies (DEA) Diplôme d'études spécialisées (DES) Diplôme d'études supérieures spécialisées (DESS) Gediplomeerde in de Voortgezette Studies (GVS) Gediplomeerde in de Gespecialiseerde Studies (GGS) Gediplomeerde in de Aanvullende Studies (GAS) Agrégation/Aggregaat Ingénieur industriel/Industrieel ingenieur Doctorat/Doctoraal diploma
България	Диплома за завършено средно образование	Специалист по …		Диплома за висше образование Бакалавър Магистър
Česká republika	Vysvědčení o maturitní zkoušce	Vysvědčení o absolutoriu (Absolutorium) + diplomovaný specialista (DiS.)	Diplom o ukončení bakalářského studia (Bakalář)	Diplom o ukončení vysokoškolského studia Magistr Doktor
Danmark	Bevis for: Studentereksamen Højere Forberedelseseksamen (HF) Højere Handelseksamen (HHX) Højere Afgangseksamen (HA) Bac pro: Bevis for Højere Teknisk Eksamen (HTX)	Videregående uddannelser = Bevis for = Eksamensbevis som (erhvervsakademiuddannelse AK)	Bachelorgrad (BA or BS) Professionsbachelorgrad Diplomingeniør	Kandidatgrad/Candidatus Master/Magistergrad (mag.art) Licenciatgrad ph.d.-grad
Deutschland	Abitur/Zeugnis der allgemeinen Hochschulreife Fachabitur/Zeugnis der Fachhochschulreife		Fachhochschulabschluss Bachelor	Hochschulabschluss/Fachhochschulabschluss/Master Magister Artium/Magistra Artium Staatsexamen/Diplom Erstes Juristisches Staatsexamen Doktorgrad
Eesti	Gümnaasiumi lõputunnistus + riigieksamitunnistus Lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta	Tunnistus keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise kohta	Bakalaureusekraad (min 120 ainepunkti) Bakalaureusekraad (< 160 ainepunkti)	Rakenduskõrghariduse diplom Bakalaureusekraad (160 ainepunkti) Magistrikraad Arstikraad Hambaarstikraad Loomaarstikraad Filosoofiadoktor Doktorikraad (120–160 ainepunkti)
Éire/Ireland	Ardteistiméireacht, Grád D3, I 5 ábhar/Leaving Certificate Grade D3 in 5 subjects Gairmchlár na hArdteistiméireachta (GCAT)/Leaving Certificate Vocational Programme (LCVP)	Teastas Náisiúnta/National Certificate Gnáthchéim bhaitsiléara/Ordinary bachelor degree Dioplóma náisiúnta (ND, Dip.)/National diploma (ND, Dip.) Ardteastas (120 ECTS)/Higher Certificate (120 ECTS)	Céim onóracha bhaitsiléara (3 bliana/180 ECTS) (BA, B.Sc, B.Eng)/Honours bachelor degree (3 years/180 ECTS) (BA, B.Sc, B.Eng)	Céim onóracha bhaitsiléara (4 bliana/240 ECTS)/Honours bachelor degree (4 years/240 ECTS) Céim ollscoile/University degree Céim mháistir (60-120 ECTS)/Master’s degree (60-120 ECTS) Dochtúireacht/Doctorate
Ελλάδα	Απολυτήριο Γενικού Λυκείου Απολυτήριο Κλασικού Λυκείου Απολυτήριο Τεχνικού Επαγγελματικού Λυκείου Απολυτήριο Ενιαίου Πολυκλαδικού Λυκείου Απολυτήριο Ενιαίου Λυκείου Απολυτήριο Τεχνολογικού Επαγγελματικού Εκπαιδευτηρίου	Δίπλωμα επαγγελματικής κατάρτισης (IΕΚ)		Πτυχίο ΑΕI (πανεπιστημίου, πολυτεχνείου, ΤΕI) Μεταπτυχιακό Δίπλωμα Ειδίκευσης (2ος κύκλος) Διδακτορικό Δίπλωμα (3ος κύκλος)
España	Bachillerato + Curso de Orientación Universitaria (COU) Bachillerato BUP Diploma de Técnico especialista	FP grado superior (Técnico superior)	Diplomado/Ingeniero técnico	Licenciatura Máster Ingeniero Título de Doctor
France	Baccalauréat Diplôme d'accès aux études universitaires (DAEU) Brevet de technicien	Diplôme d'études universitaires générales (DEUG) Brevet de technicien supérieur (BTS) Diplôme universitaire de technologie (DUT) Diplôme d'études universitaires scientifiques et techniques (DEUST)	Licence	Maîtrise Maîtrise des sciences et techniques (MST), maîtrise des sciences de gestion (MSG), diplôme d'études supérieures techniques (DEST), diplôme de recherche technologique (DRT), diplôme d'études supérieures spécialisées (DESS), diplôme d'études approfondies (DEA), master 1, master 2 professionnel, master 2 recherche Diplôme des grandes écoles Diplôme d'ingénieur Doctorat
Hrvatska	Svjedodžba o državnoj maturi Svjedodžba o završnom ispitu	Stručni pristupnik/pristupnica	Baccalaureus/Baccalaurea (sveučilišni prvostupnik/prvostupnica)	Baccalaureus/Baccalaurea (sveučilišni prvostupnik/prvostupnica) Stručni specijalist Magistar struke Magistar inženjer/magistrica inženjerka (mag. ing) Doktor struke Doktor umjetnosti
Italia	Diploma di maturità (vecchio ordinamento) Perito ragioniere Diploma di superamento dell’esame di Stato conclusivo dei corsi di studio di istruzione secondaria superiore	Diploma universitario (DU) Certificato di specializzazione tecnica superiore Attestato di competenza (4 semestri)	Diploma di laurea — L (breve)	Diploma di laurea (DL) Laurea specialistica (LS) Master di I livello Dottorato di ricerca (DR)
Κύπρος	Απολυτήριο	Δίπλωμα = Programmes offered by Public/Private Schools of Higher Education (for the latter accreditation is compulsory) Higher Diploma		Πανεπιστημιακό Πτυχίο/Bachelor Master Doctorat
Latvija	Atestāts par vispārējo vidējo izglītību Diploms par profesionālo vidējo izglītību	Diploms par pirmā līmeņa profesionālo augstāko izglītību	Bakalaura diploms (min. 120 kredītpunktu)	Bakalaura diploms (160 kredītpunktu) Profesionālā bakalaura diploms Maģistra diploms Profesionālā maģistra diploms Doktora grāds
Lietuva	Brandos atestatas	Aukštojo mokslo diplomas Aukštesniojo mokslo diplomas	Profesinio bakalauro diplomas Aukštojo mokslo diplomas	Aukštojo mokslo diplomas Bakalauro diplomas Magistro diplomas Daktaro diplomas Meno licenciato diplomas
Luxembourg	Diplôme de fin d’études secondaires et techniques	BTS Brevet de maîtrise Brevet de technicien supérieur Diplôme de premier cycle universitaire (DPCU) Diplôme universitaire de technologie (DUT)	Bachelor Diplôme d'ingénieur technicien	Master Diplôme d'ingénieur industriel DESS en droit européen
Magyarország	Gimnáziumi érettségi bizonyítvány Szakközépiskolai érettségi-képesítő bizonyítvány	Felsőfokú szakképesítést igazoló bizonyítvány (Higher Vocational Programme)	Főiskolai oklevél Alapfokozat (Bachelor degree 180 credits)	Egyetemi oklevél Alapfokozat (Bachelor degree 240 credits) Mesterfokozat (Master degree) (Osztatlan mesterképzés) Doktori fokozat
Malta	Advanced Matriculation or GCE Advanced level in 3 subjects (2 of them grade C or higher) Matriculation certificate (2 subjects at Advanced level and 4 at Intermediate level including Systems of Knowledge with overall grade A-C) + Passes in the Secondary Education Certificate examination at Grade 5 2 A Levels (passes A-C) + a number of subjects at Ordinary level, or equivalent	MCAST diplomas/certificates Higher National Diploma	Bachelor’s degree	Bachelor’s degree Master of Arts Doctorate
Nederland	Diploma VWO Diploma staatsexamen (2 diploma's) Diploma staatsexamen voorbereidend wetenschappelijk onderwijs (Diploma staatsexamen VWO) Diploma staatsexamen hoger algemeen voortgezet onderwijs (Diploma staatsexamen HAVO)	Kandidaatsexamen Associate degree (AD)	Bachelor (WO) HBO bachelor degree Baccalaureus of ‘Ingenieur’	HBO/WO Master's degree Doctoraal examen/Doctoraat
Österreich	Matura/Reifeprüfung Reife- und Diplomprüfung Berufsreifeprüfung	Kollegdiplom/Akademiediplom	Fachhochschuldiplom/Bakkalaureus/Bakkalaurea	Universitätsdiplom Fachhochschuldiplom Magister/Magistra Master Diplomprüfung, Diplom-Ingenieur Magisterprüfungszeugnis Rigorosenzeugnis Doktortitel
Polska	Świadectwo dojrzałości Świadectwo ukończenia liceum ogólnokształcącego	Dyplom ukończenia kolegium nauczycielskiego Świadectwo ukończenia szkoły policealnej	Licencjat/Inżynier	Magister/Magister inżynier Dyplom doktora
Portugal	Diploma de Ensino Secundário Certificado de Habilitações do Ensino Secundário		Bacharel Licenciado	Licenciado Mestre Doutorado
România	Diplomă de bacalaureat	Diplomă de absolvire (colegiu universitar) Învățământ preuniversitar	Diplomă de licenţă	Diplomă de licenţă Diplomă de inginer Diplomă de urbanist Diplomă de master Certificat de atestare (studii academice postuniversitare) Diplomă de doctor
Slovenija	Maturitetno spričevalo (spričevalo o poklicni maturi) (spričevalo o zaključnem izpitu)	Diploma višje strokovne šole	Diploma o pridobljeni visoki strokovni izobrazbi	Univerzitetna diploma Magisterij Specializacija Doktorat
Slovensko	Vysvedčenie o maturitnej skúške	Absolventský diplom	Diplom o ukončení bakalárskeho štúdia (Bakalár)	Diplom o ukončení vysokoškolského štúdia Bakalár (Bc.) Magister Magister/Inžinier ArtD.
Suomi/Finland	Ylioppilastutkinto tai peruskoulu + kolmen vuoden ammatillinen koulutus — Studentexamen eller grundskola + treårig yrkesinriktad utbildning Todistus yhdistelmäopinnoista (Betyg över kombinationsstudier)	Ammatillinen opistoasteen tutkinto — Yrkesexamen på institutnivå	Kandidaatin tutkinto — Kandidatexamen/Ammattikorkeakoulututkinto — Yrkeshögskoleexamen (min. 120 opintoviikkoa — studieveckor)	Maisterin tutkinto — Magisterexamen/Ammattikorkeakoulututkinto — Yrkeshögskoleexamen (min. 160 opintoviikkoa — studieveckor) Tohtorin tutkinto (Doktorsexamen) joko 4 vuotta tai 2 vuotta lisensiaatin tutkinnon jälkeen — antingen 4 år eller 2 år efter licentiatexamen Lisensiaatti/Licentiat
Sverige	Slutbetyg från gymnasieskolan (3-årig gymnasial utbildning)	Högskoleexamen (80 poäng) Högskoleexamen, 2 år, 120 högskolepoäng Yrkeshögskoleexamen/Kvalificerad yrkeshögskoleexamen, 1–3 år	Kandidatexamen (akademisk examen omfattande minst 120 poäng, varav 60 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 10 poäng) Meriter på grundnivå: Kandidatexamen, 3 år, 180 högskolepoäng (Bachelor)	Magisterexamen (akademisk examen omfattande minst 160 poäng, varav 80 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 20 poäng eller två uppsatser motsvarande 10 poäng vardera) — Licentiatexamen — Doktorsexamen Meriter på avancerad nivå: — Magisterexamen, 1 år, 60 högskolepoäng — Masterexamen, 2 år, 120 högskolepoäng Meriter på forskarnivå: — Licentiatexamen, 2 år, 120 högskolepoäng — Doktorsexamen, 4 år, 240 högskolepoäng
United Kingdom	General Certificate of Education Advanced level — 2 passes or equivalent (grades A to E) BTEC National Diploma General National Vocational Qualification (GNVQ), advanced level Advanced Vocational Certificate of Education, A level (VCE A level)	Higher National Diploma/Certificate (BTEC)/SCOTVEC Diploma of Higher Education (DipHE) National Vocational Qualifications (NVQ) Scottish Vocational Qualifications (SVQ) level 4	(Honours) Bachelor degree NB: Master’s degree in Scotland	Honours Bachelor degree Master’s degree (MA, MB, MEng, MPhil, MSc) Doctorate

IV LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia