ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 442 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
64. aastakäik |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
9.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 442/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2139,
4. juuni 2021,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrust (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 3 ja artikli 11 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EL) 2020/852 on kehtestatud üldine raamistik, mille alusel määratakse kindlaks, kas majandustegevust võib pidada keskkonnasäästlikuks, et teha kindlaks investeeringu keskkonnasäästlikkuse määr. Kõnealust määrust kohaldatakse liidu või liikmesriikide kehtestatud meetmete suhtes, millega nähakse ette turuosalistele või emitentidele esitatavad nõuded seoses selliste finantstoodete või äriühingute võlakirjadega, mida pakutakse keskkonnasäästlikena, finantsturu osaliste suhtes, kes pakuvad finantstooteid, ning ettevõtjate suhtes, kellel on kohustus avaldada muud kui finantsteavet kajastav aruanne või muud kui finantsteavet kajastav konsolideeritud aruanne vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (2) artiklile 19a või 29a. Ettevõtjad või avaliku sektori asutused, keda määrus (EL) 2020/852 ei hõlma, võivad kõnealust määrust samuti vabatahtlikult kohaldada. |
(2) |
Määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3 ja artikli 11 lõike 3 kohaselt peab komisjon võtma vastu delegeeritud õigusaktid, et kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel majandustegevust võib pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ning kehtestama iga kõnealuse määruse artiklis 9 sätestatud asjaomase keskkonnaeesmärgi puhul tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt ühte või mitut neist keskkonnaeesmärkidest. |
(3) |
Vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 19 lõike 1 punktile h tuleb tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamisel võtta arvesse asjaomase majandustegevuse ja sektori laadi ja ulatust ning seda, kas majandustegevuse näol on tegemist määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevusega või kõnealuse määruse artiklis 16 osutatud toetava tegevusega. Selleks et tehnilised sõelumiskriteeriumid vastaksid tegelikult ja tasakaalustatult määruse (EL) 2020/852 artikli 19 nõuetele, tuleks need kehtestada kvantitatiivse piirmäära või miinimumnõudena, olukorra suhtelise paranemisena, kvalitatiivsete näitajate nõuete kogumina, protsessi- või tegevuspõhiste nõuetena või majandustegevuse laadi täpse kirjeldusena, kui see tegevus võib tänu oma olemusele anda olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse või nendega kohanemisse. |
(4) |
Tehniliste sõelumiskriteeriumidega, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele, tuleks tagada, et majandustegevus mõjutab kliimaeesmärki positiivselt või vähendab negatiivset mõju kliimaeesmärgile. Nende tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks seega kehtestada piirmäärad või tulemused, mille majandustegevus peaks saavutama, et seda saaks pidada mõne kliimaeesmärgi saavutamisele oluliselt kaasa aitavaks. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste sõelumiskriteeriumidega tuleks tagada, et majandustegevus ei avalda märkimisväärset negatiivset keskkonnamõju. Seega tuleks nende tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul näha ette miinimumnõuded, millele majandustegevus peaks vastama, et seda saaks pidada keskkonnasäästlikuks. |
(5) |
Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele ega kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki, peaksid vajaduse korral tuginema kehtivatele liidu õigusaktidele, parimatele tavadele, standarditele ja metoodikale, samuti rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori asutuste välja töötatud üldkasutatavatele standarditele, tavadele ja metoodikale. Kui konkreetse poliitikavaldkonna jaoks ei ole objektiivselt mõistlikke alternatiive, võivad tehnilised sõelumiskriteeriumid tugineda ka rahvusvaheliselt tunnustatud eraõiguslike üksuste välja töötatud üldkasutatavatele standarditele. |
(6) |
Võrdsete võimaluste tagamiseks tuleks samade majandustegevuse kategooriate suhtes iga kliimaeesmärgi puhul kohaldada samu tehnilisi sõelumiskriteeriume. Seetõttu on vaja, et võimaluse korral järgitaks tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1893/2006 (3) kehtestatud Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilist klassifikaatorit (NACE Revision 2). Et ettevõtjatel ja finantsturu osalistel oleks majandustegevust, mille jaoks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, lihtsam kindlaks teha, peaks majandustegevuse konkreetne kirjeldus sisaldama ka viiteid NACE koodidele, mida võib selle tegevusega seostada. Neid viiteid tuleks käsitada soovituslikena ning need ei tohiks olla ülimuslikud tegevuse kirjelduses esitatud konkreetse määratluse suhtes. |
(7) |
Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavaks, peaksid kajastama vajadust vältida kasvuhoonegaaside heite teket, vähendada sellist heidet või suurendada kasvuhoonegaaside sidumist ja süsinikdioksiidi pikaajalist säilitamist. Seepärast on asjakohane keskenduda kõigepealt nendele majandustegevustele ja sektoritele, millel on nende eesmärkide saavutamiseks suurim potentsiaal. Nende majandustegevuste ja sektorite valimisel tuleks lähtuda nende osast kasvuhoonegaaside koguheites ning tõenditest nende potentsiaali kohta aidata kaasa kasvuhoonegaaside heite vältimisele, sellise heite vähendamisele või kasvuhoonegaaside sidumisele või toetada sellist vältimist, vähendamist, sidumist või pikaajalist säilitamist muu tegevuse raames. |
(8) |
Olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise metoodika peaks olema usaldusväärne ja laialt kohaldatav ning seega edendama kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutuste võrreldavust sektorite sees ja nende vahel. Seepärast on asjakohane nõuda sama arvutusmeetodit kõigi tegevuste puhul, kus selline arvutus on nõutav, võimaldades samal ajal piisavat paindlikkust üksustele, kes kohaldavad määrust (EL) 2020/852. Seega on olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks kasulik komisjoni soovitus 2013/179/EL ning alternatiivina on võimalik kasutada standardeid ISO 14067 või ISO 14064-1. Kui alternatiivsed üldkasutatavad vahendid või standardid on eriti sobivad, et anda täpset ja võrreldavat teavet konkreetse sektori olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise kohta (nagu hüdroenergiasektori vahend G-res ning info- ja kommunikatsioonisektori ETSI standard ES 203 199), tuleks sellised vahendid või standardid lisada asjaomase sektori jaoks täiendavate alternatiividena. |
(9) |
Hüdroenergiasektoris toimuva tegevuse olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise metoodika peaks kajastama kõnealuse sektori eripära, sealhulgas uusi modelleerimismeetodeid, teaduslikke teadmisi ja kogu maailma reservuaaride empiirilisi mõõtmisi. Et võimaldada täpset aruandlust hüdroenergiasektori kasvuhoonegaaside heitkogustele avalduva netomõju kohta, tuleks lubada kasutada vahendit G-res, mis on avalikult tasuta kättesaadav ja mille on välja töötanud Rahvusvaheline Hüdroenergia Liit koostöös UNESCO ülemaailmsete keskkonnamuutuste osakonnaga. |
(10) |
Info- ja kommunikatsioonisektoris toimuva tegevuse olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamise metoodika peaks kajastama kõnealuse sektori eripära, eelkõige Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) poolt info- ja kommunikatsioonisektoris olelusringi hindamiste läbiviimiseks tehtud tööd ja antud suuniseid. Seepärast tuleks lubada kasutada kõnealuse sektori kasvuhoonegaaside heitkoguste täpse arvutamise metoodikana ETSI standardit ES 203 199. |
(11) |
Teatavate tegevuste tehnilised sõelumiskriteeriumid põhinevad tehniliselt märkimisväärselt keerukatel elementidel ning nende kriteeriumide täitmise hindamine võib nõuda eksperditeadmisi ega pruugi olla investoritele jõukohane. Hindamise hõlbustamiseks peaks selliste tegevuste vastavust tehnilistele sõelumiskriteeriumidele kontrollima sõltumatu kolmas isik. |
(12) |
Määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i osutatud majandustegevuse võimaldamine ei aita iseenesest oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Aga selline tegevus mängib olulist rolli majanduse CO2-heite vähendamisel, võimaldades otseselt muid vähese CO2-heitega ja parema keskkonnatoimega tegevusi ellu viia. Seepärast tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid majandustegevusele, millel on oluline roll sihttegevuse muutmisel vähese CO2-heitega tegevuseks või sellega seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamisel. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama, et neile vastav tegevus vastab määruse (EL) 2020/852 artiklis 16 sätestatud tingimustele, eelkõige tingimusele, et tegevus ei põhjusta sõltuvust varadest ja sellel on oluline positiivne keskkonnamõju. |
(13) |
Määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevusele ei ole veel tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavat vähese CO2-heitega alternatiivi, kuid selline tegevus toetab üleminekut kliimaneutraalsele majandusele. See võib mängida olulist rolli kliimamuutuste leevendamisel, vähendades oluliselt selle praegust suurt CO2 jalajälge, muu hulgas aidates järk-järgult kaotada sõltuvust fossiilkütustest. Seepärast tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid sellise majandustegevuse jaoks, kus nullilähedase CO2-heitega lahendused ei ole veel teostatavad või kus nullilähedase CO2-heitega lahendused on olemas, kuid nende ulatuslik kasutuselevõtt ei ole veel võimalik, ja kus on kõige suurem potentsiaal kasvuhoonegaaside oluliseks vähendamiseks. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama, et neile vastav tegevus vastab määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimustele, eelkõige tingimustele, et tegevuse kasvuhoonegaaside heitkoguste tase vastab sektori või tööstuse parimatele tulemustele ning et tegevus ei takista vähese CO2-heitega alternatiivide väljatöötamist ja kasutuselevõttu ega too kaasa sõltuvust CO2-mahukatest varadest. |
(14) |
Pidades silmas käimasolevaid läbirääkimisi ühise põllumajanduspoliitika üle ning selleks, et saavutada roheleppe keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks eri vahendite suurem sidusus, tuleks põllumajanduse tehniliste sõelumiskriteeriumide kehtestamine edasi lükata. |
(15) |
Metsad on kliimamuutuste tõttu üha suurema surve all; kliimamuutuste tõttu kasvab ka surve, mida avaldavad sellised olulised tegurid nagu kahjurid, haigused, äärmuslikud ilmastikunähtused ja metsatulekahjud. Muud survetegurid tulenevad maapiirkondade hülgamisest, puudulikust majandamisest ja killustatusest maakasutuse muutumise tõttu, majandamise intensiivsuse suurenemisest kasvava nõudluse tõttu puidu, metsasaaduste ja energia järele, taristu arendamisest, linnastumisest ja maa hõivamisest. Samal ajal on metsadel oluline roll liidu eesmärkide saavutamisel, milleks on elurikkuse kadumise tagasipööramine, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud ambitsioonide suurendamine, üleujutustest, põudadest või metsa- ja maastikupõlengutest tuleneva katastroofiohu vähendamine ja ohjamine ning ringbiomajanduse edendamine. Kliimaneutraalsuse ja tervisliku keskkonna saavutamiseks on vaja parandada metsaalade kui maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsamajanduse (LULUCF) sektori suurima süsiniku siduja kvaliteeti ja kvantiteeti. Metsaga seotud tegevus võib aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, suurendades süsinikdioksiidi netosidumist, säilitades süsinikuvaru ning pakkudes materjale ja taastuvenergiat, kuid toob ka kaasnevat kasu kliimamuutustega kohanemise, elurikkuse, ringmajanduse, vee- ja mereressursside säästva kasutamise ja kaitse ning saastuse vältimise ja kontrolli seisukohast. Seetõttu tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid metsastamise, halvenenud seisundiga metsade taastamise, metsa majandamise ja metsakaitsetegevuste jaoks. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid olema täielikult kooskõlas liidu kliimamuutustega kohanemise, elurikkuse ja ringmajanduse eesmärkidega. |
(16) |
Et mõõta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise ja süsinikuvaru arengut metsa ökosüsteemides, peaksid metsaomanikud viima läbi kliimaalase kasu analüüsi. Proportsionaalsuse huvides ja eelkõige väikeste metsaomanike halduskoormuse minimeerimiseks ei tohiks alla 13 hektari suuruste metsakinnistute puhul kliimaalase kasu analüüsi nõuda. Halduskulude edasiseks vähendamiseks peaks väiksematel metsaomanikel olema lubatud teha oma arvutuste kinnitamiseks koos teiste metsaomanikega grupihindamine, mis viiakse läbi iga 10 aasta järel. Et hinnata kulude suurust ning minimeerida väikeste metsandusettevõtjate kulusid ja koormust, on võimalik kasutada sobivaid tasuta vahendeid, näiteks ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) pakutavad vahendid, mis põhinevad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) (4) andmetel. Vahendeid saab kohandada erinevatele analüüsitasanditele, nagu konkreetsed väärtused ja üksikasjalikud arvutused suurte metsaomanike puhul, vaikeväärtused ja lihtsustatud arvutused väiksemate omanike puhul. |
(17) |
Komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ (5), 20. mai 2020. aasta teatise „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (6) ja 17. septembri 2020. aasta teatise „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ (7) järelmeetmena ning kooskõlas liidu laiemate elurikkuse ja kliimaneutraalsuse alaste eesmärkidega, komisjoni 24. veebruari 2021. aasta teatisega „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (8) ja 2021. aastaks kavandatud uue metsastrateegiaga tuleks metsaga seotud tegevuste tehnilised sõelumiskriteeriumid määruse 2020/852 artikli 15 lõikes 2 osutatud delegeeritud akti vastuvõtmise ajal läbi vaadata ning neid vajaduse korral muuta ja täiendada. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid tuleks läbi vaadata, et võtta paremini arvesse väljatöötatavaid elurikkusesõbralikke tavasid, nagu looduslähedane metsamajandus. |
(18) |
Märgalade taastamine võib oluliselt kaasa aidata kliimamuutuste leevendamisele, arvestades selle tähtsust kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja süsiniku sidujate tugevdamisel. Märgalade taastamine võib tuua kasu ka kliimamuutustega kohanemise seisukohast, sealhulgas kliimamuutuste mõju pehmendamise kaudu, samuti aidata peatada elurikkuse kadumist ning säilitada vee kvantiteeti ja kvaliteeti. Selleks et tagada sidusus Euroopa rohelise kokkuleppega, teatisega „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“ ja ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030, peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid hõlmama ka märgalade taastamist. |
(19) |
Tootmistegevus tekitab liidus ligikaudu 21 % otsestest kasvuhoonegaaside heitkogustest (9). See on liidus suuruselt kolmas sellise heite allikas ja võib seega mängida kliimamuutuste leevendamisel olulist rolli. Samal ajal võib tootmistegevus olla võtmetähtsusega sektor kasvuhoonegaaside heite vältimise ja vähendamise võimaldamisel teistes majandussektorites, valmistades tooteid ja tehnoloogiaid, mida need teised sektorid vajavad selleks, et saada või jääda vähese CO2-heitega sektoriteks. Seetõttu tuleks kindlaks määrata tootmistegevusega seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid nii kõige suurema kasvuhoonegaaside heitega seostatud tootmistegevuse kui ka vähese CO2-heitega toodete ja tehnoloogiate tootmise jaoks. |
(20) |
Tootmistegevust, mille jaoks puuduvad tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavad vähese CO2-heitega alternatiivid, kuid mis toetab üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, tuleks käsitada üleminekutegevusena, nagu on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise soodustamiseks tuleks sellise tegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide piirmäärad kehtestada tasemel, mille suudavad saavutada vaid iga sektori parimate näitajatega tootjad, võttes enamikul juhtudel aluseks kasvuhoonegaaside heitkogused toodanguühiku kohta. |
(21) |
Tagamaks, et määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud tootmise üleminekutegevus püsib CO2-heite vähendamise teel, ning kooskõlas nimetatud määruse artikli 19 lõikega 5 tuleks kõnealuse majandustegevuse tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi vaadata vähemalt iga kolme aasta järel. Läbivaatamine peaks hõlmama analüüsi selle kohta, kas tehnilised sõelumiskriteeriumid põhinevad kõige asjakohasematel standarditel ja kas selle tegevuse olelusringi jooksul tekkivaid heitkoguseid on piisavalt arvesse võetud. Läbivaatamise käigus tuleks hinnata ka kogutud süsinikdioksiidi võimalikku kasutamist tehnoloogia arengut silmas pidades. Raua ja terase tootmisel tuleks täiendavalt kaaluda uusi andmeid ja tõendeid vähese CO2-heitega terase katselistest tootmisprotsessidest, kus kasutatakse vesinikku, ning lisaks tuleks hinnata ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja muude võimalike võrdlusaluste kasutamist tehnilistes sõelumiskriteeriumides. |
(22) |
Sellise tootmistegevuse puhul, mida tuleb käsitada määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i osutatud toetava tegevusena, peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid põhinema peamiselt valmistatud toodete omadustel, millele vajaduse korral lisatakse täiendavad kvantitatiivsed piirmäärad, et tagada kõnealuste toodete oluline panus kasvuhoonegaaside heite vältimisse või vähendamisse muudes sektorites. Selleks et kajastada asjaolu, et esmatähtsale kohale seatakse majandustegevus, millel on suurim potentsiaal vältida kasvuhoonegaaside heidet, vähendada sellist heidet või suurendada kasvuhoonegaaside sidumist ja pikaajalist CO2 säilitamist, peaksid toetavad tootmistegevused keskenduma nende toodete tootmisele, mis on sellise majandustegevuse jaoks vajalikud. |
(23) |
Elektritootmisseadmete valmistamisel on oluline roll liidu elektrivõrkudes taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri ajakohastamisel, kasutuselevõtmisel ja kõikumiste kompenseerimisel, nullheitega sõidukite laadimisel ning arukate ja keskkonnasäästlike kodurakenduste kasutuselevõtul. Samal ajal võib elektritootmisseadmete valmistamine võimaldada arendada arukate eluasemete kontseptsiooni eesmärgiga edendada taastuvate energiaallikate kasutamist ja koduseadmete head haldamist. Seetõttu võib osutuda vajalikuks täiendada tootmistegevuse tehnilisi sõelumiskriteeriume ja hinnata elektriseadmete tootmise potentsiaali anda oluline panus kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse. |
(24) |
Energiatõhususe meetmed ja muud kliimamuutuste leevendamise meetmed, näiteks kohapealsete taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtt, ning olemasolevad tipptehnoloogiad võivad aidata tootmistegevusel märkimisväärselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Seepärast võivad need meetmed etendada olulist rolli tootmise sellise majandustegevuse toetamisel, mille jaoks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, et saavutada nende vastavad tulemuslikkuse standardid ja piirmäärad olulise panuse andmiseks kliimamuutuste leevendamisse. |
(25) |
Energiasektori arvele langeb ligikaudu 22 % otsestest kasvuhoonegaaside heitkogustest liidus ja ligikaudu 75 % nendest heitkogustest, kui võtta arvesse energia kasutamist muudes sektorites. Seetõttu mängib energiasektor kliimamuutuste leevendamisel olulist rolli. Energiasektoril on märkimisväärne potentsiaal vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning paljude selles sektoris ellu viidavate tegevuste näol on tegemist toetavate tegevustega, mis hõlbustavad energiasektori üleminekut taastuvallikatest toodetud või vähese CO2-heitega elektrile või soojusele. Seetõttu on asjakohane kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid paljudele energiatarneahelaga seotud tegevustele alates elektri- või soojusenergia tootmisest eri allikatest kuni ülekande- ja jaotusvõrkude, energia salvestamise, soojuspumpade ning biogaasi ja biokütuste tootmiseni. |
(26) |
Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas elektri või soojuse tootmine, sealhulgas koostootmine, aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele, peaksid tagama kasvuhoonegaaside heite vähendamise või vältimise. Kasvuhoonegaaside heitel põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid osutama CO2-heite vähendamise võimalustele nende tegevuste puhul. Tehnilised sõelumiskriteeriumid toetavate tegevuste jaoks, mis hõlbustavad pikaajalist CO2-heite vähendamist, peaksid peamiselt põhinema tegevuse laadil või parimal võimalikul tehnoloogial. |
(27) |
Määruses (EL) 2020/852 tunnistatakse kliimaneutraalse energia tähtsust ning nõutakse, et komisjon hindaks kõigi asjakohaste olemasolevate tehnoloogiate võimalikku panust ja teostatavust. Tuumaenergia puhul on hindamine veel pooleli ja niipea, kui vastav protsess on lõpule viidud, võtab komisjon hindamise tulemuste põhjal käesoleva määruse kontekstis järelmeetmeid. |
(28) |
Määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 sätestatud üleminekutegevuse õiguslike piiridega on kehtestatud piirangud suure kasvuhoonegaaside heitemahukusega tegevusele, millel on suur heite vähendamise potentsiaal. Selline üleminekutegevus peaks andma olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse, kui puuduvad tehnoloogiliselt ja majanduslikult teostatavad vähese CO2-heitega alternatiivid, tingimusel et tegevus on kooskõlas viisiga, kuidas piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C-ni võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega, vastab sektori parimatele tulemustele, ei takista vähese CO2-heitega alternatiivide väljatöötamist ja kasutuselevõttu ega too kaasa sõltuvust CO2-mahukatest varadest. Lisaks nõutakse määruse artiklis 19, et tehnilised sõelumiskriteeriumid põhineksid veenvatel teaduslikel tõenditel. Kui maagaasiga seotud tegevus vastab kõnealustele nõuetele, lisatakse see tulevasse delegeeritud õigusakti. Selle tegevuse puhul täpsustatakse tulevases delegeeritud õigusaktis tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel hinnatakse olulist panust kliimamuutuste leevendamisse ja muude keskkonnaeesmärkide olulise kahjustamise vältimist. Tegevusi, mis ei vasta nendele nõuetele, ei saa määruse (EL) 2020/852 alusel tunnustada. Selleks et tunnustada maagaasi kui olulise tehnoloogia rolli kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, kaalub komisjon eriõigusakte, millega tagada, et heitkoguste vähendamisele kaasa aitavaid tegevusi ei jäeta vajalikust rahastusest ilma. |
(29) |
Elektri- või soojusenergia tootmise ning ülekande- ja jaotusvõrkude tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama sidususe komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta teatisega metaaniheite vähendamise ELi strateegia kohta (10). Seetõttu võib osutuda vajalikuks need tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi vaadata, neid täiendada ja vajaduse korral muuta, et need kajastaksid võimalikke tulevasi selle strateegia järelmeetmena kehtestatud parameetreid ja nõudeid. |
(30) |
Bioenergiast kütte, jahutuse ja energia tootmise ning transpordi jaoks biokütuste ja biogaasi tootmise tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid olema kooskõlas kõnealuste sektorite tervikliku kestlikkusraamistikuga, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (11) ning mis sisaldab metsa säästva ülestöötamise ja tooraine kogumise, CO2-heite arvestamise ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõudeid. |
(31) |
Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa kliimaseaduse (12) ettepaneku ja ELi elurikkuse strateegia (aastani 2030) järelmeetmete raames ning kooskõlas liidu elurikkuse ja kliimaneutraalsuse eesmärkidega tuleks bioenergiaga seotud tegevuse tehnilisi sõelumiskriteeriume määruse 2020/852 artikli 15 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmise ajal ning asjakohast liidu õigust, sealhulgas direktiivi (EL) 2018/2001 ja selle tulevasi versioone silmas pidades täiendada, need läbi vaadata ja neid vajaduse korral muuta, et võtta arvesse uusimaid tõendeid ja poliitilisi arenguid. |
(32) |
Liidu kasvuhoonegaaside heide, mis tuleneb vee-, kanalisatsiooni-, jäätme- ja saastekäitlussektorist, on suhteliselt väike. Sellel sektoril on siiski suur potentsiaal aidata kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele teistes sektorites, eelkõige esmase toorme asendamiseks teisese toorme pakkumise kaudu, fossiilkütustel põhinevate toodete, väetiste ja energia asendamise kaudu ning kogutud CO2 transpordi ja alalise säilitamise kaudu. Lisaks on tegevused, mis hõlmavad anaeroobset lagunemist ja liigiti kogutud biojäätmete kompostimist, millega välditakse biojäätmete prügilasse ladestamist, eriti olulised metaaniheite vähendamise seisukohast. Jäätmetega seotud tegevuste tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks seetõttu tunnistada, et need tegevused aitavad oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele, tingimusel et nende tegevuste elluviimisel kohaldatakse kõnealuse sektori teatavaid parimaid tavasid. Samuti peaksid need tehnilised sõelumiskriteeriumid tagama, et jäätmekäitluse variandid on kooskõlas jäätmehierarhia kõrgemate tasemetega. Tehniliste sõelumiskriteeriumidega tuleks tunnistada kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavaks need tegevused, mille käigus töödeldakse ühtselt kindlaks määratud minimaalne osa liigiti kogutud tavajäätmetest teiseseks tooraineks. Praeguses etapis ei ole siiski võimalik, et ühtsel jäätmete ümbertöötlemise sihtmääral põhinevad tehnilised sõelumiskriteeriumid käsitleksid täiel määral eri materjalivoogude kliimamuutuste leevendamise potentsiaali. Seetõttu võib osutuda vajalikuks neid tehnilisi sõelumiskriteeriume täiendavalt hinnata ja läbi vaadata. Ühtselt kindlaks määratud sihtmäär ei tohiks piirata jäätmekäitluse sihtmääri, mis on liikmesriikidele ette nähtud jäätmeid käsitlevates liidu õigusaktides. Vee kogumise ja puhastamise, veevarustusega seotud tegevuse ning tsentraliseeritud reoveepuhastussüsteemide puhul tuleks nende tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul võtta arvesse energiatarbimisega seotud näitajate absoluutse ja suhtelise parandamise eesmärke ning asjakohasel juhul ka alternatiivseid parameetreid, nagu veevarustussüsteemide lekete määrad. |
(33) |
Transpordisektoris tarbitakse kolmandik kogu liidu energiast ja selle arvele langeb ligikaudu 23 % liidu kasvuhoonegaaside otsesest koguheitest. Seega võib sõidukipargi ja transporditaristu CO2-heite vähendamine mängida kliimamuutuste leevendamisel olulist rolli. Transpordisektoriga seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid keskenduma selle sektori peamiste heiteallikate vähendamisele, võttes samal ajal arvesse ka vajadust minna inimeste ja kaupade vedamisel üle väiksema heitega transpordiliikidele ning luua puhast liikuvust võimaldav taristu. Seepärast peaksid transpordisektoriga seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid keskenduma konkreetse transpordiliigi näitajatele, võttes samal ajal arvesse ka selle transpordiliigi näitajaid võrreldes teiste transpordiliikidega. |
(34) |
Arvestades meretranspordi ja lennunduse potentsiaali kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja seega transpordisektori keskkonnasäästlikumaks muutmisel, on need transpordiliigid vähese CO2-heitega majandusele ülemineku seisukohast olulised. Komisjoni 9. detsembri 2020. aasta teatise „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (13) kohaselt peaksid heitevabad laevad olema turuleviimiseks valmis 2030. aastaks. Selle strateegia kohaselt peaksid 2035. aastaks olema turuleviimiseks valmis suured heitevabad lühimaa õhusõidukid, pikamaa õhusõidukite puhul peaks CO2-heite vähendamine aga tulenema taastuvate ja vähese CO2-heitega kütuste kasutamisest. Nende sektorite kestliku rahastamise kriteeriumide kohta on läbi viidud ka eraldi uuringud. Seega tuleks meretransport lugeda määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevuseks. Laevandus on üks kõige väiksema CO2-heitega kaubaveoviise. Et tagada laevanduse võrdne kohtlemine võrreldes teiste transpordiliikidega, tuleks meretranspordile kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mida tuleks kohaldada kuni 2025. aasta lõpuni. Siiski võib osutuda vajalikuks meretransporti täiendavalt hinnata ja vajaduse korral kehtestada alates 2026. aastast kohaldatavad meretranspordi tehnilised sõelumiskriteeriumid. Samuti võib olla vajalik täiendavalt hinnata lennundust ja vajaduse korral kehtestada asjakohased tehnilised sõelumiskriteeriumid. Lisaks tuleks teatavate transpordiliikide puhul kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid vähese CO2-heitega transpordi taristu jaoks. Võttes aga arvesse transporditaristu potentsiaali toetada üleminekut teistele transpordiliikidele, tuleb teha hindamine ja vajaduse korral kehtestada asjakohased tehnilised sõelumiskriteeriumid üldise taristu jaoks, mida on vaja vähese CO2-heitega transpordiliikide, eelkõige siseveeteede jaoks. Sõltuvalt tehnilise hindamise tulemustest tuleks määruse (EL) 2020/852 artikli 12 lõikes 2, artikli 13 lõikes 2, artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise ajal kehtestada asjakohased tehnilised sõelumiskriteeriumid ka käesolevas põhjenduses osutatud majandustegevuse jaoks. |
(35) |
Tagamaks, et kestlikuks loetav transporditegevus ei soodusta fossiilkütuste kasutamist, tuleks asjakohaste tegevuste tehnilistest sõelumiskriteeriumidest jätta välja fossiilkütuste transpordiks kasutatavad varad, toimingud ja taristu. Selle kriteeriumi kohaldamisel tuleb kooskõlas asjakohaste olemasolevate turutavadega arvesse võtta mitmesugust kasutusotstarvet, erinevaid omandisuhteid, kasutajalepinguid ja kütuste segamise määrasid. Kestliku rahanduse platvorm peaks hindama selle kriteeriumi kasutatavust oma volituste täitmise kontekstis. |
(36) |
Kõigi sektorite hoonete arvele langeb liidus 40 % energiatarbimisest ja 36 % CO2-heitest. Seetõttu võib hoonetel olla kliimamuutuste leevendamisel oluline roll. Seetõttu tuleks kehtestada uute hoonete ehitamise, hoonete renoveerimise, mitmesuguste energiatõhususe seadmete paigaldamise, kohapeal kasutatavate taastuvate energiaallikate, energiateenuste osutamise ning hoonete soetamise ja omamise tehnilised sõelumiskriteeriumid. Need tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid põhinema vastavate tegevuste võimalikul mõjul hoonete energiatõhususele ning sellega seotud kasvuhoonegaaside heitele ja kogu olelusringi CO2-heitele. Uute hoonete puhul võib osutuda vajalikuks tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi vaadata, et tagada nende kooskõla liidu kliima- ja energiaeesmärkidega. |
(37) |
Vara või rajatise ehitamine, mis on niisuguse tegevuse lahutamatu osa, mille jaoks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib seda tegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavaks, võib olla kõnealuse majandustegevuse teostamise oluline eeltingimus. Seetõttu on asjakohane lisada sellise vara või rajatise ehitamine selle tegevuse kirjeldusse, mille jaoks see ehitamine on oluline, eelkõige energia-, vee-, kanalisatsiooni-, jäätme- ja saastekäitlussektori ning transpordisektori tegevuste puhul. |
(38) |
Info- ja kommunikatsioonisektor on pidevalt kasvav sektor, mille arvele langeb aina suurem osa kasvuhoonegaaside heitest. Samal ajal on info- ja kommunikatsioonitehnoloogial potentsiaal aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisele muudes sektorites, näiteks pakkudes lahendusi, mis võivad olla abiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada võimaldavate otsuste tegemisel. Seetõttu tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid suure kasvuhoonegaaside heitega andmetöötlus- ja majutustoimingute jaoks ning andmepõhiste lahenduste jaoks, mis võimaldavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet muudes sektorites. Nende tegevuste tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid põhinema kõnealuse sektori parimatel tavadel ja standarditel. Tulevikus võib osutuda vajalikuks vaadata tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi ja neid ajakohastada, et võtta arvesse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riistvaralahenduste suuremast vastupidavusest tulenevat kasvuhoonegaaside heite vähendamise potentsiaali ning igas sektoris kasutusele võetava digitehnoloogia potentsiaali vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Samuti on potentsiaali oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ka elektroonilise side vallas, kus võrkude kasutuselevõtuks ja käitamiseks kasutatakse märkimisväärses koguses energiat. Seepärast võib olla vaja neid tegevusi hinnata ja kehtestada vajaduse korral asjakohased tehnilised sõelumiskriteeriumid. |
(39) |
Lisaks võivad info- ja sidetehnoloogialahendused, mis moodustavad lahutamatu osa majandustegevusest, mille jaoks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitamise kindlaksmääramiseks, olla eriti olulised ka selles mõttes, et aitavad selle majandustegevuse puhul saavutada nende kriteeriumide alusel kehtestatud standardid ja piirmäärad. |
(40) |
Teadus- ja arendustegevusel ning innovatsioonil on potentsiaal võimaldada teistel sektoritel saavutada oma vastavaid kliimamuutuste leevendamise eesmärke. Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks seetõttu keskenduda lahenduste, protsesside, tehnoloogia ja muude toodete potentsiaalile vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Teadusuuringud, mis käsitlevad määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i osutatud toetavat tegevust, võivad samuti olulisel määral kaasa aidata sellele, et võimaldada sellisel majandustegevusel ja selle sihttegevusel oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid või parandada sellise tegevuse tehnoloogilist ja majanduslikku teostatavust ning kokkuvõttes hõlbustada selle laiendamist. Teadusuuringud võivad samuti mängida olulist rolli määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevuse CO2-heite edasisel vähendamisel, võimaldades sellist tegevust teostada oluliselt madalama kasvuhoonegaaside heite tasemega, kui on ette nähtud tehnilistes sõelumiskriteeriumides, mis käsitlevad sellise tegevuse olulist panust kliimamuutuste leevendamisse. |
(41) |
Lisaks võib teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, mis moodustab lahutamatu osa majandustegevusest, mille jaoks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitamise kindlaksmääramiseks, olla eriti oluline ka selles mõttes, et aitab selle majandustegevuse puhul saavutada nende kriteeriumide alusel kehtestatud standardid ja piirmäärad. |
(42) |
Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutustega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, peaksid kajastama asjaolu, et kliimamuutused mõjutavad tõenäoliselt kõiki majandussektoreid. Seepärast tuleb kõiki sektoreid kohandada praeguse ja eeldatava tulevase kliima negatiivse mõjuga. Samas tuleb tagada, et majandustegevus, mis aitab oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele, ei kahjusta oluliselt ühtegi muud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärki. Seetõttu on asjakohane kehtestada kliimamuutustega kohanemisega seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid kõigepealt nende sektorite ja sellise majandustegevuse jaoks, mille puhul kehtestatakse kliimamuutuste leevendamisega seotud tehnilised sõelumiskriteeriumid, sealhulgas keskkonnaeesmärkide olulise kahjustamise vältimise asjakohased kriteeriumid. Kliimamuutustega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks loetava majandustegevuse kirjeldus peaks vastama ulatusele, mille kohta võiks kindlaks määrata asjakohased olulise kahjustamise vältimise kriteeriumid. Arvestades vajadust suurendada majanduse üldist vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes, tuleks tehnilised sõelumiskriteeriumid, sealhulgas asjakohased olulise kahju vältimise kriteeriumid, edaspidi välja töötada ka muude majandustegevusalade jaoks. |
(43) |
Tehnilised sõelumiskriteeriumid peaksid tagama, et võimalikult lai valik elutähtsaid taristuid, sealhulgas eelkõige energiaülekande- ja -salvestustaristuid ning transporditaristuid kohandatakse praeguse ja eeldatava tulevase kliima negatiivse mõjuga, vältides seeläbi tõsist negatiivset mõju kodanike tervisele, ohutusele, julgeolekule ja majanduslikule heaolule ning liikmesriikide valitsuste tõhusale toimimisele. Siiski võib osutuda vajalikuks need tehnilised sõelumiskriteeriumid läbi vaadata, et võtta paremini arvesse üleujutuste eest kaitsva taristu eripära. |
(44) |
Lisaks tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid ka hariduse, inimeste tervise, sotsiaaltöö, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja veetmisega seotud tegevuste jaoks. Nende tegevuste raames pakutakse olulisi teenuseid ja lahendusi kogu ühiskonna kollektiivse vastupanuvõime suurendamiseks ning need võivad suurendada kliimateadlikkust. |
(45) |
Tehniliste sõelumiskriteeriumidega, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele, sest see hõlmab määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punkti a kohaseid kohanemislahendusi, tuleks püüda suurendada majandustegevuse vastupanuvõimet kindlaks tehtud kliimariskidele, mis on selle tegevuse puhul olulised. Tehniliste sõelumiskriteeriumidega tuleks nõuda, et asjaomased ettevõtjad viiksid läbi kliimamuutustega seotud riskihindamise ja rakendaksid kohanemislahendusi, mis vähendavad kõige olulisemaid hindamise käigus kindlaks tehtud riske. Tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta ka kohanemisvajaduste ja -lahenduste konteksti- ja asukohapõhist laadi. Lisaks peaksid tehnilised sõelumiskriteeriumid tagama keskkonna- ja kliimaeesmärkide terviklikkuse ning need ei tohiks rakendatavate lahenduste liigi osas olla ebaproportsionaalselt normatiivsed. Tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks võtta arvesse vajadust ennetada kliima ja ilmastikuga seotud katastroofe ning juhtida selliste katastroofide riski, samuti vajadust tagada elutähtsa taristu vastupidavus kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega, mis käsitlevad selliste katastroofide riski hindamist ja nende mõju leevendamist. |
(46) |
Tuleks kehtestada tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele, sest see pakub määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punkti b kohaseid kohanemislahendusi, kliimamuutustega kohanemisele pühendatud inseneritegevuse ja sellega seotud tehnilise nõustamise, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, kliimaga seotud riskide kahjukindlustuse ning edasikindlustuse jaoks. Selline tegevus võib pakkuda kohanemislahendusi, mis annavad olulise panuse, et vältida või vähendada praeguse ja eeldatava tulevase kliima negatiivse mõju riski inimestele, loodusele või varadele, suurendamata seejuures negatiivse mõju riski. |
(47) |
Tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta võimalust, et teatav majandustegevus võib anda olulise panuse kliimamuutustega kohanemisse, pakkudes määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punkti b kohaseid kohanemislahendusi või hõlmates määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punkti a kohaseid kohanemislahendusi. Selle võimalusega peaks arvestama metsamajanduse, märgalade taastamise, tele- ja raadioprogrammide tootmise ja ringhäälingutegevuse ning haridus-, loome-, kunsti- ja meelelahutustegevuse tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul. Kuigi neid tegevusi tuleks kohandada praeguse ja eeldatava tulevase kliima negatiivse mõjuga, on neil ka potentsiaal pakkuda kohanemislahendusi, mis annavad olulise panuse, et vältida või vähendada inimestele, loodusele või varadele avalduva negatiivse mõju riski. |
(48) |
Tehnilised sõelumiskriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele, peaksid tagama, et majandustegevus muudetakse kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks või pakub lahendusi muudele tegevustele, et muuta need kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks. Kui majandustegevus muudetakse kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks, on selle tegevuse oluline panus kliimamuutustega kohanemisse selliste füüsiliste ja mittefüüsiliste lahenduste rakendamine, mis vähendavad oluliselt selle majandustegevuse jaoks kõige olulisemaid füüsilisi kliimariske. Seepärast on asjakohane, et keskkonnasäästlikuks peetava majandustegevusega seotud varade või protsessidega seotud kapitali- ja tegevuskulude hulka tuleks lugeda ainult kapitalikulutused, mis on tehtud kõigiks sammudeks, mida on vaja tegevuse kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks muutmiseks, ning et selle vastupanuvõimeliseks muudetud majandustegevuse käivet ei tohiks käsitada keskkonnasäästlikuks peetava majandustegevusega seotud toodetest või teenustest saadud käibena. Kui aga määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punkti b kohaselt kohanemislahendusi võimaldava majandustegevuse põhisisu on pakkuda tehnoloogiaid, tooteid, teenuseid, teavet või tavasid, mille eesmärk on suurendada teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, vara või muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsiliste kliimariskide suhtes, tuleks lisaks kapitalikuludele käsitada ka selle majandustegevusega seotud toodete või teenuste käivet osana käibest, mis on saadud keskkonnasäästliku majandustegevusega seotud toodetest või teenustest. |
(49) |
Tehniliste sõelumiskriteeriumidega, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus, mis aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele, ei kahjusta oluliselt ühtegi muud keskkonnaeesmärki, tuleks püüda tagada, et ühe keskkonnaeesmärgi saavutamisele ei aidataks kaasa muude keskkonnaeesmärkide arvelt. Olulise kahjustamise vältimise kriteeriumidel on seega oluline roll keskkonnasäästlike tegevuste liigitamise keskkonnaalase terviklikkuse tagamisel. Konkreetse keskkonnaeesmärgi puhul tuleks sätestada olulise kahjustamise vältimise kriteeriumid nende tegevuste jaoks, mis võivad seda eesmärki oluliselt kahjustada. Olulise kahjustamise vältimise kriteeriumide puhul tuleks võtta arvesse kehtivate liidu õigusaktide asjakohaseid nõudeid ja neid edasi arendada. |
(50) |
Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega tagatakse, et tegevused, mis aitavad oluliselt kaasa kliimamuutustega kohanemisele, ei kahjusta oluliselt kliimamuutuste leevendamist, tuleks kehtestada nende tegevuste jaoks, millega kaasneb märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite oht, kuigi need tegevused võivad oluliselt kaasa aidata kliimamuutustega kohanemisele. |
(51) |
Kliimamuutused mõjutavad tõenäoliselt kõiki majandussektoreid. Tehnilisi sõelumiskriteeriume, millega tagatakse, et majandustegevus, mis aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele, ei kahjusta oluliselt kliimamuutustega kohanemist, tuleks seetõttu kohaldada kõigi selliste majandustegevuste suhtes. Nende kriteeriumidega tuleks tagada, et tehakse kindlaks tegevusega seotud olemasolevad ja tulevased riskid ning et kohanemislahendusi rakendatakse eesmärgiga minimeerida või vältida võimalikku kahju või mõju talitluspidevusele. |
(52) |
Vee- ja mereressursside säästva kasutamise ja kaitse olulise kahjustamise vältimise tehnilised sõelumiskriteeriumid tuleks kehtestada kõikide tegevuste puhul, mis võivad endast sellisele säästvale kasutamisele ja kaitsele ohtu kujutada. Nende kriteeriumide eesmärk peaks olema vältida, et tegevus kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või merealade head keskkonnaseisundit, ning kriteeriumidega tuleks nõuda keskkonnaseisundi halvenemise ohu tuvastamist ja käsitlemist kooskõlas veekasutus- ja kaitsekorralduskavaga. |
(53) |
Ringmajandusele ülemineku olulise kahjustamise vältimise tehnilised sõelumiskriteeriumid tuleks kohandada konkreetsetele sektoritele, tagamaks, et majandustegevus ei põhjusta ressursside ebatõhusat kasutamist ega kinnista lineaarseid tootmismudeleid, et jäätmeid välditakse või vähendatakse ning juhul, kui neid ei ole võimalik vältida, käideldakse neid jäätmehierarhia kohaselt. Samuti tuleks nende kriteeriumidega tagada, et majandustegevus ei kahjusta ringmajandusele ülemineku eesmärki. |
(54) |
Saastuse vältimise ja kontrolli olulise kahjustamise vältimise tehniliste sõelumiskriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta sektori eripära, et käsitleda õhku, vette või pinnasesse sattuva saastuse asjakohaseid allikaid ja liike, viidates vajaduse korral parima võimaliku tehnika järeldustele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (14) alusel. |
(55) |
Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise olulise kahjustamise vältimise kriteeriumid tuleks kehtestada kõikide tegevuste puhul, mis võivad ohustada elupaikade, liikide või ökosüsteemide seisundit või olukorda, ning nende kriteeriumidega tuleks vajaduse korral nõuda keskkonnamõju hindamist või muud asjakohast hindamist ning selliste hindamiste järelduste rakendamist. Nende kriteeriumidega tuleks tagada, et isegi keskkonnamõju hindamise või muu asjakohase hindamise nõude puudumisel ei põhjusta tegevus õigusaktidega kaitstud liikide häirimist, püüdmist või tapmist ega õigusaktidega kaitstud elupaikade seisundi halvenemist. |
(56) |
Tehnilised sõelumiskriteeriumid ei tohiks piirata kohustust järgida liidu ja liikmesriigi õiguse keskkonna, tervise, ohutuse ja sotsiaalse kestlikkusega seotud sätteid ega sobivate leevendusmeetmete vastuvõtmist, kui see on asjakohane. |
(57) |
Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud, kuna käsitlevad kriteeriume, mille alusel tehakse kindlaks, kas majandustegevus aitab oluliselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele ega kahjusta oluliselt ühte või mitut muud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärki. Selleks et tagada nende sätete sidusus ja üheaegne jõustumine, anda sidusrühmadele õigusraamistikust terviklik ülevaade ja hõlbustada määruse (EL) 2020/852 kohaldamist, on vaja kehtestada need sätted ühes määruses. |
(58) |
Selleks et määruse (EL) 2020/852 kohaldamine areneks vastavalt tehnoloogia, turu ja poliitika arengule, tuleks käesolevat määrust korrapäraselt läbi vaadata ja vajaduse korral muuta tegevuste osas, mida peetakse kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ning vastavate tehniliste sõelumiskriteeriumide osas. |
(59) |
Määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 6 ja artikli 11 lõike 6 järgimiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2022, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt ühtegi muud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärki, on sätestatud käesoleva määruse I lisas.
Artikkel 2
Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutustega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt ühtegi muud määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärki, on sätestatud käesoleva määruse II lisas.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 4. juuni 2021
Komisjoni nimel
presidendi eest
komisjoni liige
Mairead McGUINNESS
(1) ELT L 198, 22.6.2020, lk 13.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(4) EX-Ante Carbon-balance Tool (EX-ACT) (4.6.2021 a versioon: http://www.fao.org/in-action/epic/ex-act-tool/suite-of-tools/ex-act/en/).
(5) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019) 640 final).
(6) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020) 380 final).
(7) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ (COM(2020) 562 final).
(8) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (COM(2021) 82 final).
(9) Heite osakaal sektorite kaupa näitab otsest heidet ja põhineb Eurostati 2018. ja 2019. aasta andmetel (NACE 2. tasand), v.a ehitussektori puhul, millel ei ole seotud NACE koodi, mistõttu võetakse selle heidet arvesse eri sektorites (4.6.2021 a versioon: https://ec.europa.eu/info/news/new-rules-greener-and-smarter-buildings-will-increase-quality-life-all-europeans-2019-apr-15_en).
(10) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Metaaniheite vähendamise ELi strateegia“ (COM/2020/663 final).
(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
(12) Muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimaseadus), COM(2020) 563 final.
(13) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM/2020/789 final).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
I LISA
Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke
SISUKORD
1. |
Metsamajandus | 16 |
1.1. |
Metsastamine | 16 |
1.2. |
Metsade seisundi parandamine ja taastamine, sealhulgas taasmetsastamine ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamine pärast erakorralist sündmust | 21 |
1.3. |
Metsa majandamine | 27 |
1.4. |
Kaitsev metsamajandus | 32 |
2. |
Keskkonnakaitse ja keskkonna taastamisega seotud tegevused | 37 |
2.1. |
Märgalade taastamine | 37 |
3. |
Tootmine | 40 |
3.1. |
Taastuvenergiaseadmete tootmine | 40 |
3.2. |
Vesiniku tootmiseks ja kasutamiseks mõeldud seadmete tootmine | 41 |
3.3. |
Transpordis kasutatava vähese CO2-heitega tehnoloogia tootmine | 42 |
3.4. |
Akude tootmine | 45 |
3.5. |
Energiatõhusust suurendavate elementide tootmine hoonete jaoks | 46 |
3.6. |
Muude vähese CO2-heitega seadmete tootmine | 48 |
3.7. |
Tsemenditootmine | 49 |
3.8. |
Alumiiniumi tootmine | 50 |
3.9. |
Raua ja terase tootmine | 51 |
3.10. |
Vesiniku tootmine | 53 |
3.11. |
Tahma tootmine | 54 |
3.12. |
Naatriumkarbonaadi tootmine | 55 |
3.13. |
Kloori tootmine | 56 |
3.14. |
Orgaaniliste põhikemikaalide tootmine | 57 |
3.15. |
Ammoniaagi tootmine | 59 |
3.16. |
Lämmastikhappe tootmine | 60 |
3.17. |
Toorplasti tootmine | 61 |
4. |
Energia | 62 |
4.1. |
Elektrienergia tootmine fotogalvaanikatehnoloogia abil | 62 |
4.2. |
Elektrienergia tootmine kontsentreeritud päikeseenergia tehnoloogia abil | 63 |
4.3. |
Elektrienergia tootmine tuuleenergiast | 63 |
4.4. |
Elektrienergia tootmine ookeanienergia tehnoloogiate abil | 64 |
4.5. |
Elektrienergia tootmine hüdroenergiast | 65 |
4.6. |
Elektrienergia tootmine geotermilisest energiast | 68 |
4.7. |
Elektrienergia tootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest | 69 |
4.8. |
Elektrienergia tootmine bioenergiast | 70 |
4.9. |
Elektrienergia ülekandmine ja jaotamine | 72 |
4.10. |
Elektrienergia salvestamine | 75 |
4.11. |
Soojusenergia salvestamine | 76 |
4.12. |
Vesiniku ladustamine | 77 |
4.13. |
Biogaasi ja biokütuste tootmine transpordis kasutamiseks ning vedelate biokütuste tootmine | 77 |
4.14. |
Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega gaaside ülekande- ja jaotusvõrgud | 79 |
4.15. |
Kaugkütte/-jahutuse jaotus | 79 |
4.16. |
Elektriliste soojuspumpade paigaldamine ja käitamine | 80 |
4.17. |
Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine päikeseenergiast | 81 |
4.18. |
Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine geotermilisest energiast | 82 |
4.19. |
Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest | 83 |
4.20. |
Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine bioenergiast | 84 |
4.21. |
Soojus-/jahutusenergia tootmine päikese soojusenergiast | 85 |
4.22. |
Soojus-/jahutusenergia tootmine geotermilisest energiast | 86 |
4.23. |
Soojus-/jahutusenergia tootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest | 87 |
4.24. |
Soojus-/jahutusenergia tootmine bioenergiast | 88 |
4.25. |
Soojus-/jahutusenergia tootmine heitsoojusest | 89 |
5. |
Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus | 90 |
5.1. |
Veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine | 90 |
5.2. |
Veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide uuendamine | 91 |
5.3. |
Reovee kogumis- ja puhastussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine | 92 |
5.4. |
Reovee kogumis- ja puhastussüsteemide uuendamine | 93 |
5.5. |
Tavajäätmete kogumine ja transport tekkekohas eraldatud fraktsioonidena | 95 |
5.6. |
Reoveesetete anaeroobne kääritamine | 95 |
5.7. |
Biojäätmete anaeroobne kääritamine | 96 |
5.8. |
Biojäätmete kompostimine | 97 |
5.9. |
Tavajäätmetest saadud materjalide taaskasutamine | 98 |
5.10. |
Prügilagaasi kogumine ja kasutamine | 99 |
5.11. |
CO2 transport | 100 |
5.12. |
CO2 püsiv maapõues säilitamine | 100 |
6. |
Transport | 101 |
6.1. |
Sõitjate linnadevaheline raudteevedu | 101 |
6.2. |
Kauba raudteevedu | 102 |
6.3. |
Linna- ja linnalähivedu, sõitjate maanteevedu | 103 |
6.4. |
Isiklike liikumisvahendite kasutamine, jalgrattavedu | 104 |
6.5. |
Vedu mootorratastega, sõiduautodega ja väikeste tarbesõidukitega | 105 |
6.6. |
Kaubaveoteenused maanteel | 107 |
6.7. |
Sõitjatevedu sisevetel | 108 |
6.8. |
Kaubavedu sisevetel | 109 |
6.9. |
Sisevetel kasutatavate reisi- ja kaubalaevade moderniseerimine | 110 |
6.10. |
Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad | 111 |
6.11. |
Sõitjatevedu merel ja rannavetes | 114 |
6.12. |
Merel ja rannavetes käitatavate kauba- ja reisilaevade moderniseerimine | 116 |
6.13. |
Isikliku liikuvuse ja jalgrattaveo taristu | 117 |
6.14. |
Raudteetranspordi taristu | 119 |
6.15. |
Vähese CO2-heitega maanteetransporti ja ühistransporti võimaldav taristu | 120 |
6.16. |
Vähese CO2-heitega veetransporti võimaldav taristu | 121 |
6.17. |
Vähese CO2-heitega lennujaamataristu | 123 |
7. |
Ehitus- ja kinnisvaraalane tegevus | 124 |
7.1. |
Uute hoonete ehitamine | 124 |
7.2. |
Olemasolevate hoonete renoveerimine | 126 |
7.3. |
Energiatõhusust suurendavate elementide paigaldamine, hooldus ja remont | 128 |
7.4. |
Elektrisõidukite laadimisjaamade paigaldamine, hooldus ja remont hoonetes (ja hoonetega seotud parkimiskohtades) | 129 |
7.5. |
Hoonete energiatõhususe mõõtmiseks, reguleerimiseks ja kontrollimiseks kasutatavate vahendite ja seadmete paigaldamine, hooldus ja remont | 130 |
7.6. |
Taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont | 131 |
7.7. |
Hoonete omandamine ja omandiõigus | 132 |
8. |
Teave ja kommunikatsioon | 132 |
8.1. |
Andmetöötlus, veebihosting jms tegevused | 132 |
8.2. |
Andmepõhised lahendused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks | 134 |
9. |
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus | 135 |
9.1. |
Turulähedane teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon | 135 |
9.2. |
Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon CO2 kogumiseks otse atmosfäärist | 137 |
9.3. |
Hoonete energiatõhususega seotud ametitoimingud | 138 |
A liide. |
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid kliimamuutustega kohanemiseks | 140 |
B liide. |
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid vee ja mereressursside kestlikuks kasutamiseks ja kaitseks | 142 |
C liide. |
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid saastuse vältimiseks ja tõrjeks seoses kemikaalide kasutamise ja esinemisega | 143 |
D liide. |
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid elurikkuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks | 144 |
E liide. |
Veeseadmete tehnilised kirjeldused | 145 |
1. METSAMAJANDUS
1.1. Metsastamine
Tegevuse kirjeldus
Metsa istutamine või tahtlik külvamine või metsa looduslikule uuenemisele kaasaaitamine maal, mille kasutus kuni selle ajani oli erinev või mida ei kasutatud. Metsastamine tähendab maa muutmist metsaks vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) metsastamise (1) määratlusele, võttes arvesse, et mets tähendab maad, mis vastab siseriiklikes õigusnormides sätestatud metsa määratlusele või kui see ei ole kättesaadav, siis FAO metsa määratlusele (2). Metsastamine võib hõlmata varasemat metsastamist, kui see toimus puude istutamise ja maakasutuse metsana kajastamise vahelisel ajal.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga A2 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile. Selle kategooria majandustegevus piirdub NACE Rev. 2 koodidega 02.10 (metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad), 02.20 (metsavarumine), 02.30 (looduslike materjalide kogumine, v.a puit) ja 02.40 (metsamajandust abistavad tegevused).
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1. Metsastamiskava ja sellele järgnev metsamajandamiskava või samaväärne dokument
2. Kliimaalase kasu analüüs
3. Püsivuse tagamine
4. Audit Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:
Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga. Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises. 5. Rühmahindamine Kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. Üksikasjalik teave, millele on osutatud punkti 1.2 alapunktis k, sisaldab sätteid, mida tuleb järgida, et täita käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriume. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Pestitsiidide kasutamist vähendatakse ning eelistatakse alternatiivseid lähenemisviise või võtteid, mis võivad hõlmata pestitsiidide kemikaalivabu alternatiive, nagu ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/128/EÜ, (13) välja arvatud juhtudel, kui pestitsiidide kasutamine on vajalik kahjurite ja haiguspuhangute tõrjeks. Tegevuse käigus kasutatakse väetisi minimaalselt ja ei kasutata sõnnikut. Tegevus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1009 (14) või siseriiklike õigusnormidega põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta. Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1021 (15) (16) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, (17) Minamata elavhõbedakonventsioonis (18) ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, (19) ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (20) ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusnormidega. Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega. Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega. Punkti 1.2 alapunktis k (metsastamiskava) ja punkti 1.4 alapunktis i (metsamajandamiskava või samaväärne süsteem) osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:
|
1.2. Metsade seisundi parandamine ja taastamine, sealhulgas taasmetsastamine ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamine pärast erakorralist sündmust
Tegevuse kirjeldus
Metsade seisundi parandamine ja taastamine, nagu määratletud siseriiklikes õigusnormides. Kui siseriiklikes õigusnormides pole sellist määratlust kehtestatud, vastab seisundi parandamine ja taastamine määratlusele, milles ollakse konkreetseid riike käsitlevates eelretsenseeritud teadusväljaannetes üldiselt üksmeelel, või määratlusele, mis on kooskõlas FAO metsade seisundi taastamise (21) mõistega, või määratlusele, mis on kooskõlas ühe metsade suhtes kohaldatava ökoloogilise taastamise määratlusega (22) või metsa seisundi parandamise määratlusega, (23) mis on esitatud bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis (24). Selle kategooria majandustegevus hõlmab ka pärast erakorralist sündmust elluviidavat metsamajandustegevust, mis vastab FAO taasmetsastamise (25) ja looduslikult uueneva metsa (26) määratlusele, võttes arvesse, et erakorraline sündmus on määratletud siseriiklikes õigusnormides või kui seda pole siseriiklikes õigusnormides määratletud, siis see vastab IPCC ekstreemse ilmastikunähtuse määratlusele (27); samuti hõlmab see pärast metsa- või maastikutulekahju elluviidavat metsamajandustegevust, võttes arvesse, et metsa- või maastikutulekahju on määratletud siseriiklikes õigusnormides või kui ei ole, siis metsa- ja maastikutulekahjude Euroopa sõnastikus (28).
Selle kategooria majandustegevus ei eelda maakasutuse muutmist ja toimub kahjustatud maal, mis vastab siseriiklikes õigusnormides sätestatud metsa määratlusele või kui see ei ole kättesaadav, siis FAO metsa määratlusele (29).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga A2 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile. Selle kategooria majandustegevus piirdub NACE Rev. 2 koodidega 02.10 (metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad), 02.20 (metsavarumine), 02.30 (looduslike materjalide kogumine, v.a puit) ja 02.40 (metsamajandust abistavad tegevused).
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1. Metsamajandamiskava või samaväärne dokument
2. Kliimaalase kasu analüüs
3. Püsivuse tagamine
4. Audit Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:
Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga. Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises. 5. Rühmahindamine Kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. Üksikasjalik teave, millele on osutatud punkti 1.2 alapunktis i, sisaldab sätteid, mida tuleb järgida, et täita käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriume. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevusest tingitud metsa muutumisega tegevuse elluviimise kohas ei kaasne tõenäoliselt sellise metsa primaarse biomassi kestliku koguse märkimisväärset vähenemist, mis sobib pikaajalise ringluse potentsiaaliga puidupõhiste toodete tootmiseks. Selle kriteeriumi täitmist võib tõendada punktis 2 osutatud kliimaalase kasu analüüsiga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Pestitsiidide kasutamist vähendatakse ning eelistatakse alternatiivseid lähenemisviise või võtteid, mis võivad hõlmata pestitsiidide kemikaalivabu alternatiive, nagu ette nähtud direktiivis 2009/128/EÜ, välja arvatud juhtudel, kui pestitsiidide kasutamine on vajalik kahjurite ja haiguspuhangute tõrjeks. Tegevuse käigus kasutatakse väetisi minimaalselt ja ei kasutata sõnnikut. Tegevus on kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 või siseriiklike õigusnormidega põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta. Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1021 (38) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, Minamata elavhõbedakonventsioonis ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusnormidega. Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega. Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega. Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:
|
1.3. Metsa majandamine
Tegevuse kirjeldus
Metsa majandamine, nagu määratletud siseriiklikes õigusnormides. Kui siseriiklikes õigusnormides pole sellist määratlust kehtestatud, vastab metsa majandamine mis tahes majandustegevusele, mis tuleneb metsa suhtes kohaldatavast süsteemist, mis mõjutab metsa ökoloogilisi, majanduslikke või sotsiaalseid funktsioone. Metsa majandamine ei eelda maakasutuse muutmist ja toimub maal, mis vastab siseriiklikes õigusnormides sätestatud metsa määratlusele või kui see ei ole kättesaadav, siis FAO metsa määratlusele (39).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga A2 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile. Selle kategooria majandustegevus piirdub NACE Rev. 2 koodidega 02.10 (metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad), 02.20 (metsavarumine), 02.30 (looduslike materjalide kogumine, v.a puit) ja 02.40 (metsamajandust abistavad tegevused).
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1. Metsamajandamiskava või samaväärne dokument
2. Kliimaalase kasu analüüs
3. Püsivuse tagamine
4. Audit Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:
Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga. Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises. 5. Rühmahindamine Kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. Üksikasjalik teave, millele on osutatud punkti 1.2 alapunktis i, sisaldab sätteid, mida tuleb järgida, et täita käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriume. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevusest tingitud metsa muutumisega tegevuse elluviimise kohas ei kaasne tõenäoliselt sellise metsa primaarse biomassi kestliku koguse märkimisväärset vähenemist, mis sobib pikaajalise ringluse potentsiaaliga puidupõhiste toodete tootmiseks. Selle kriteeriumi täitmist võib tõendada punktis 2 osutatud kliimaalase kasu analüüsiga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Pestitsiidide kasutamist vähendatakse ning eelistatakse alternatiivseid lähenemisviise või võtteid, mis võivad hõlmata pestitsiidide kemikaalivabu alternatiive, nagu ette nähtud direktiivis 2009/128/EÜ, välja arvatud juhtudel, kui pestitsiidide kasutamine on vajalik kahjurite ja haiguspuhangute tõrjeks. Tegevuse käigus kasutatakse väetisi minimaalselt ja ei kasutata sõnnikut. Tegevus on kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 või siseriiklike õigusnormidega põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta. Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1021 (48) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, Minamata elavhõbedakonventsioonis ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (49) ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusnormidega. Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega. Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega. Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:
|
1.4. Kaitsev metsamajandus
Tegevuse kirjeldus
Metsamajandamistegevus, mille eesmärk on ühe või mitme elupaiga või liigi säilitamine. Kaitsev metsamajandus ei eelda maakasutuskategooria muutmist ja toimub maal, mis vastab siseriiklikes õigusnormides sätestatud metsa määratlusele või kui see ei ole kättesaadav, siis FAO metsa määratlusele (50).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga A2 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile. Selle kategooria majandustegevus piirdub NACE Rev. 2 koodidega 02.10 (metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad), 02.20 (metsavarumine), 02.30 (looduslike materjalide kogumine, v.a puit) ja 02.40 (metsamajandust abistavad tegevused).
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1. Metsamajandamiskava või samaväärne dokument
2. Kliimaalase kasu analüüs
3. Püsivuse tagamine
4. Audit Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:
Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga. Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises. 5. Rühmahindamine Kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid, mida tuleb järgida, et täita käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriume. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevusest tingitud metsa muutumisega tegevuse elluviimise kohas ei kaasne tõenäoliselt sellise metsa primaarse biomassi kestliku koguse märkimisväärset vähenemist, mis sobib pikaajalise ringluse potentsiaaliga puidupõhiste toodete tootmiseks. Selle kriteeriumi täitmist võib tõendada punktis 2 osutatud kliimaalase kasu analüüsiga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus ei kasutata pestitsiide ega väetisi. Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1021 (62) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, Minamata elavhõbedakonventsioonis ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (63) ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusnormidega. Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega. Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega. Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:
|
2. KESKKONNAKAITSE JA KESKKONNA TAASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED
2.1. Märgalade taastamine
Tegevuse kirjeldus
Märgalade taastamine viitab majandustegevusele, millega edendatakse märgalade algse seisundi taastamist, ning majandustegevusele, millega parandatakse märgalade funktsioone, ilma et tingimata edendataks nende häiringueelse seisundi taastumist; seejuures tähendab märgala maad, mis vastab rahvusvahelisele märgala (64) või turbaala (65) määratlusele, nagu sätestatud rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioonis (Ramsari konventsioon) (66). Asjaomane ala vastab liidus kehtestatud märgalade määratlusele, mis on esitatud komisjoni teatises märgalade ratsionaalse kasutuse ja kaitse kohta (67).
Selle kategooria majandustegevusel puudub konkreetne määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile vastav NACE kood, kuid see on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 691/2011 (68) kehtestatud keskkonnakaitse tegevusalade statistilise klassifikaatori (CEPA) 6. klassiga.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
1. Taastamiskava
2. Kliimaalase kasu analüüs
4. Püsivuse tagamine
5. Audit Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:
Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga. Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises. 6. Rühmahindamine Kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida sellise ettevõtjate rühma tasandil, mille omadused on piisavalt ühtlased, et hinnata riski metsamajandustegevuse kestlikkusele, tingimusel et need ettevõtjad on püsivas suhtes ja osalevad tegevuses ning et ettevõtjate rühm jääb kõigi järgnevate auditite puhul samaks. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Turba kaevandamine viiakse miinimumini. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Pestitsiidide kasutamine viiakse miinimumini ning eelistatakse alternatiivseid lähenemisviise või võtteid, mis võivad hõlmata pestitsiidide kemikaalivabu alternatiive, nagu ette nähtud direktiivis 2009/128/EÜ, välja arvatud juhtudel, kui pestitsiidide kasutamine on vajalik kahjurite ja haiguspuhangute tõrjeks. Tegevuse käigus kasutatakse väetisi minimaalselt ja ei kasutata sõnnikut. Tegevus on kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 või siseriiklike õigusnormidega põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta. Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1021 (72) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, Minamata elavhõbedakonventsioonis ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (73) ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike rakendusaktidega. Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega. Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega. Käesoleva jao punktis 1 osutatud kava (taastamiskava) sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:
|
3. TOOTMINE
3.1. Taastuvenergiaseadmete tootmine
Tegevuse kirjeldus
Taastuvenergiaseadmete tootmine, võttes arvesse, et taastuvenergia on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 lõikes 1.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C25, C27 ja C28 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria tegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||
Majandustegevuse käigus toodetakse taastuvenergiaseadmeid. |
|||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:
|
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.2. Vesiniku tootmiseks ja kasutamiseks mõeldud seadmete tootmine
Tegevuse kirjeldus
Vesiniku tootmiseks ja kasutamiseks mõeldud seadmete tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C25, C27 ja C28 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||
Majandustegevuse käigus toodetakse vesiniku tootmiseks mõeldud seadmeid, mis vastavad käesoleva lisa jaos 3.10 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, ja vesiniku kasutamiseks mõeldud seadmeid. |
|||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:
|
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.3. Transpordis kasutatava vähese CO2-heitega tehnoloogia tootmine
Tegevuse kirjeldus
Vähese CO2-heitega transpordivahendite, raudteeveeremite ja laevade tootmine, remont, hooldus, moderniseerimine, neile uue kasutusotstarbe andmine ja nende uuendamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C29.1, C30.1, C30.2, C30.9, C33.15 ja C33.17 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Selle majandustegevuse käigus toodetakse, remonditakse, hooldatakse, moderniseeritakse (74) või uuendatakse järgmist või antakse neile uus kasutusotstarve:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Kui see on asjakohane, ei sisalda sõidukid pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi ega kaadmiumi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/53/EÜ (90). |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.4. Akude tootmine
Tegevuse kirjeldus
Akude ja akukogumite tootmine nende kasutamiseks transpordis, energia paikse ja võrguvälise salvestamise eesmärgil ning muudel tööstuslikel otstarvetel. Vastavate komponentide tootmine (akude aktiivained, elemendid, korpused ja elektroonilised komponendid).
Akujäätmete ringlussevõtt.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodidega C27.2 ja E38.32 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||
Majandustegevuse käigus toodetakse muu hulgas teisesest toormest akusid ja akukogumeid (ning nende vastavaid komponente), millega kaasneb transpordi, energia paikse ja võrguvälise salvestamise ning muude tööstuslike otstarvete puhul oluline kasvuhoonegaaside heite vähenemine. Majandustegevuse käigus võetakse ringlusse akujäätmed. |
|||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||
|
Uute akude, komponentide ja materjalide tootmisel hinnatakse tegevuse käigus selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:
Ringlussevõtuprotsessid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/66/EÜ (91) artiklis 12 ja selle direktiivi III lisa B osas sätestatud tingimustele, sealhulgas uusima asjakohase parima võimaliku tehnika kasutamise nõudele ning pliiakude, kaadmiumnikkelakude ja muu koostisega jäätmete ringlussevõtu määradele. Need protsessid tagavad sisalduva metalli ringlussevõtu suurimal võimalikul määral, mis on tehniliselt teostatav ilma ülemääraste kuludeta. Vajaduse korral vastavad ringlussevõtuprotsesse ellu viivad ettevõtted Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL (92) sätestatud nõuetele. |
||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Akud vastavad liidus akude turule laskmise suhtes kohaldatavatele kestlikkuseeskirjadele, mis hõlmavad piiranguid ohtlike ainete kasutamisele akudes, sealhulgas vastavad need Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006 (93) ja direktiivile 2006/66/EÜ. |
||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.5. Energiatõhusust suurendavate elementide tootmine hoonete jaoks
Tegevuse kirjeldus
Energiatõhusust suurendavate elementide tootmine hoonete jaoks.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C16.23, C23.11, C23.20, C23.31, C23.32, C23.43, C.23.61, C25.11, C25.12, C25.21, C25.29, C25.93, C27.31, C27.32, C27.33, C27.40, C27.51, C28.11, C28.12, C28.13 ja C28.14 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
Majandustegevuse käigus toodetakse üht või mitut järgmist toodet ja nende põhikomponente (94):
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.6. Muude vähese CO2-heitega seadmete tootmine
Tegevuse kirjeldus
Selliste seadmete tootmine, mille eesmärk on kasvuhoonegaaside heite oluline vähendamine muudes majandussektorites ja mida ei hõlma käesoleva lisa jaod 3.1–3.5.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C22, C25, C26, C27 ja C28 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||
Majandustegevuse käigus toodetakse selliseid seadmeid, mille eesmärk on saavutada olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite oluline vähenemine võrreldes turul saadaoleva parima võimaliku alternatiivse tehnoloogia/toote/lahendusega ning mille puhul on vähenemist tõendatud. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL (96) või standardit ISO 14067:2018 (97) või ISO 14064-1:2018 (98). Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite kvantifitseeritud vähenemist kontrollib sõltumatu kolmas isik. |
|||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:
|
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.7. Tsemenditootmine
Tegevuse kirjeldus
Tsemendiklinkri, tsemendi või alternatiivsete sideainete tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C23.51 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||
Tegevuse käigus toodetakse üht järgmistest:
Kui tootmisprotsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all vastavalt käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele. |
|||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
– |
||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (103). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine (104). Kui tsemendi tootmisel kasutatakse alternatiivkütusena ohtlikke jäätmeid, on kehtestatud meetmed jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks. |
||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.8. Alumiiniumi tootmine
Tegevuse kirjeldus
Alumiiniumi tootmine esmase alumiiniumoksiidi (boksiidi) protsessi või teisese alumiiniumi ringlussevõtu teel.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodidega C24.42 ja C24.53 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||
Tegevuse käigus toodetakse üht järgmistest:
|
|||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
– |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes mitteraudmetallide tööstuse jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (110). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.9. Raua ja terase tootmine
Tegevuse kirjeldus
Raua ja terase tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C24.10, C24.20, C24.31, C24.32, C24.33, C24.34, C24.51 ja C24.52 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||||||||||
Tegevuse käigus toodetakse üht järgmistest:
Kui tootmisprotsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all vastavalt käesoleva lisa jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele. |
|||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes raua- ja terasetootmise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (118). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.10. Vesiniku tootmine
Tegevuse kirjeldus
Vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C20.11 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||
Tegevus vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõikes 2 ja V lisas sätestatud meetodiga sarnaselt nõudele vähendada kasvuhoonegaaside heidet vesiniku puhul olelusringi jooksul 73,4 % [mis annab tulemuseks väiksema olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite kui 3 tCO2e/tH2] ning vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste puhul 70 % võrreldes fossiilkütusega, mille võrdlusväärtus on 94 g CO2e/MJ. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamiseks kasutatakse direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 28 lõikes 5 osutatud metoodikat või teise võimalusena standardit ISO 14067:2018 (119) või ISO 14064-1:2018 (120). Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite kvantifitseeritud vähenemist kontrollitakse vajaduse korral kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikliga 30 või sõltumatu kolmanda isiku poolt. Kui tootmisprotsessis tekkivat CO2, mis muidu õhku paiskuks, kogutakse selle säilitamiseks maa all, siis CO2 transporditakse ja seda säilitatakse maa all kooskõlas käesoleva lisa vastavates jagudes 5.11 ja 5.12 sätestatud tehniliste sõelumiskriteeriumidega. |
|||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
— |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:
Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.11. Tahma tootmine
Tegevuse kirjeldus
Tahma tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.13 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||
Tahma tootmise protsesside käigus tekkiv kasvuhoonegaaside heide (124) on väiksem kui 1,141 (125) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta. |
|||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
— |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:
Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.12. Naatriumkarbonaadi tootmine
Tegevuse kirjeldus
Naatriumkarbonaadi (sooda) tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.13 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||
Naatriumkarbonaadi tootmise protsesside käigus tekkiv kasvuhoonegaaside heide (128) on väiksem kui 0,789 (129) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta. |
|||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
— |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:
Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.13. Kloori tootmine
Tegevuse kirjeldus
Kloori tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.13 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||
Elektritarbimine elektrolüüsi ja kloori töötlemise puhul on 2,45 MWh ühe tonni kloori kohta või väiksem. Kloori tootmiseks kasutatava elektri olelusringi jooksul tekkiv keskmine kasvuhoonegaaside heide on 100 g CO2e/kWh või väiksem. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel järgitakse soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 (132) või ISO 14064-1:2018 (133). Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik. |
|||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
— |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:
Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.14. Orgaaniliste põhikemikaalide tootmine
Tegevuse kirjeldus
Järgmise tootmine:
a) |
väärtuslikud kemikaalid:
|
b) |
aromaatsed süsivesinikud:
|
c) |
vinüülkloriid; |
d) |
stüreen; |
e) |
etüleenoksiid; |
f) |
monoetüleenglükool; |
g) |
adipiinhape. |
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.14 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||
Orgaaniliste põhikemikaalide tootmise protsesside käigus tekkiv kasvuhoonegaaside heide (136) on väiksem kui:
Kui käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvad orgaanilised kemikaalid on täielikult või osaliselt toodetud taastuvast lähteainest, siis on selliste toodetud kemikaalide olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide väiksem kui fossiilkütusel põhinevast lähteainest toodetud samaväärse kemikaali olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel järgitakse soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 (143) või ISO 14064-1:2018 (144). Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik. Põllumajanduslik biomass, mida kasutatakse orgaaniliste põhikemikaalide tootmiseks, vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele. Metsa biomass, mida kasutatakse orgaaniliste põhikemikaalide tootmiseks, vastab selle direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele. |
|||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||
|
— |
||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:
Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.15. Ammoniaagi tootmine
Tegevuse kirjeldus
Ammoniaagi tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.15 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||
Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
|||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
— |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:
Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.16. Lämmastikhappe tootmine
Tegevuse kirjeldus
Lämmastikhappe tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.15 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||
Lämmastikhappe tootmise käigus tekkiv kasvuhoonegaaside heide (149) on väiksem kui 0,038 (150) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni lämmastikhappe kohta. |
|||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
— |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:
Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.17. Toorplasti tootmine
Tegevuse kirjeldus
Vaikude, plastmaterjalide ja mittevulkaniseeritavate termoplastsete elastomeeride tootmine, vaikude segamine eritellimusel, samuti kohandamata sünteetiliste vaikude tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.16 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||
Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:
Põllumajanduslik biomass, mida kasutatakse toorplasti tootmiseks, vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele. Metsa biomass, mida kasutatakse toorplasti tootmiseks, vastab selle direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele. |
|||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
— |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:
Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4. ENERGIA
4.1. Elektrienergia tootmine fotogalvaanikatehnoloogia abil
Tegevuse kirjeldus
Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat fotogalvaanikatehnoloogia abil.
Kui majandustegevus on käesoleva lisa jaos 7.6 osutatud tegevuse „taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“ lahutamatu osa, kohaldatakse jaos 7.6 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||
Selle tegevuse käigus toodetakse elektrienergiat, kasutades fotogalvaanikatehnoloogiat. |
|||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
— |
||
|
Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid. |
||
|
— |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.2. Elektrienergia tootmine kontsentreeritud päikeseenergia tehnoloogia abil
Tegevuse kirjeldus
Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat kontsentreeritud päikeseenergia tehnoloogia abil.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||
Selle tegevuse käigus toodetakse elektrienergiat, kasutades kontsentreeritud päikeseenergia tehnoloogiat. |
|||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid. |
||
|
— |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.3. Elektrienergia tootmine tuuleenergiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat tuuleenergiast.
Kui majandustegevus on käesoleva lisa jaos 7.6 osutatud tegevuse „taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“ lahutamatu osa, kohaldatakse jaos 7.6 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||
Tegevuse käigus toodetakse elektrienergiat tuuleenergiast. |
|||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
Avamere tuuleparkide ehitamise puhul ei takista tegevus hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/56/EÜ, (158) milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnusega 11 (müra/energia), ning nagu sätestatud komisjoni otsuses (EL) 2017/848 (159) seoses selle tunnuse asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega. |
||
|
Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid. |
||
|
— |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele (160). Avamere tuuleparkide puhul ei takista tegevus hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnustega 1 (bioloogiline mitmekesisus) ja 6 (merepõhja terviklikkus), ning nagu sätestatud otsuses (EL) 2017/848 seoses selle tunnuse asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega. |
4.4. Elektrienergia tootmine ookeanienergia tehnoloogiate abil
Tegevuse kirjeldus
Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat ookeanienergiast.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||
Tegevuse käigus toodetakse elektrienergiat ookeanienergiast. |
|||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
Tegevus ei takista hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnusega 11 (müra/energia), ning nagu sätestatud otsuses (EL) 2017/848 seoses selle tunnuse asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega. |
||
|
Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid. |
||
|
Kehtestatud on meetmed, et viia miinimumini kasvumisvastaste värvide ja biotsiidide mürgisus, nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012, (161) millega rakendatakse liidu õiguses 5. oktoobril 2001 vastu võetud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelist konventsiooni. |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. Tegevus ei takista hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnusega 1 (bioloogiline mitmekesisus), ning nagu sätestatud otsuses (EL) 2017/848 seoses selle tunnuse asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega. |
4.5. Elektrienergia tootmine hüdroenergiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat hüdroenergiast.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele (165). |
4.6. Elektrienergia tootmine geotermilisest energiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat geotermilisest energiast.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||
Olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide elektrienergia tootmisest geotermilisest energiast on väiksem kui 100 g CO2e/kWh. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018. Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik. |
|||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
— |
||
|
Kõrg-entalpiliste geotermaalenergia süsteemide käitamise puhul on kehtestatud piisavad heitkoguste vähendamise süsteemid tagamaks, et takistatud pole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2004/107/EÜ (166) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/50/EÜ (167) sätestatud õhukvaliteedi piirtasemete saavutamine. |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.7. Elektrienergia tootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest
Tegevuse kirjeldus
Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest toodetud gaas- ja vedelkütustest. See tegevus ei hõlma elektrienergia tootmist üksnes biogaasist ja vedelatest biokütustest (vt käesoleva lisa jagu 4.8).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||
|
|||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||
|
— |
||||||||||||
|
Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (170). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2193 (171) II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused. |
||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.8. Elektrienergia tootmine bioenergiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste elektritootmiskäitiste ehitamine ja käitamine, kus toodetakse elektrienergiat üksnes biomassist, biogaasist või vedelatest biokütustest, aga mitte taastuvkütuste ja biogaasi või vedelate biokütuste segust (vt käesoleva lisa jagu 4.7).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.35.11 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (174) kohaldamisalasse kuuluvate käitiste puhul vastab heide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks (175) sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused. Seadmete puhul, mis asuvad piirkondades või piirkondade osades, kus õhukvaliteet ei vasta direktiivis 2008/50/EÜ sätestatud piirtasemetele, võetakse meetmeid heite vähendamiseks, võttes arvesse teabevahetuse tulemusi, (176) mille komisjon avaldab kooskõlas direktiivi (EL) 2015/2193 artikli 6 lõigetega 9 ja 10. Orgaanilise aine anaeroobse kääritamise korral, kui toodetud kääritussaadust kasutatakse väetise või mullaparandusainena kas otse või pärast kompostimist või muud töötlemist, vastab see väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooriate 4 ja 5 kohta, ning siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta. Anaeroobsel kääritamisel töötavate jaamade puhul, kus töödeldakse üle 100 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (177) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.9. Elektrienergia ülekandmine ja jaotamine
Tegevuse kirjeldus
Selliste ülekandevõrkude ehitamine ja käitamine, mille puhul edastatakse elektrienergiat vastastikku seotud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrkudes.
Selliste jaotusvõrkude ehitamine ja käitamine, mille puhul edastatakse elektrienergiat kõrgepinge-, keskpinge- ja madalpinge jaotusvõrkudes.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.12 ja D35.13 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest.
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus vastavalt jäätmehierarhiale, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Maapealsed kõrgepingeliinid:
Tegevuse käigus ei kasutata polüklooritud bifenüüle (PCB-d). |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele (184). |
4.10. Elektrienergia salvestamine
Tegevuse kirjeldus
Selliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus salvestatakse elektrienergiat ja kust see tagastatakse hiljem elektri kujul. Tegevus hõlmab pumphüdroelektrijaamu.
Kui majandustegevus on käesoleva lisa jaos 7.6 osutatud tegevuse „taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“ lahutamatu osa, kohaldatakse jaos 7.6 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.
Selle kategooria majandustegevusel puudub konkreetne määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile vastav NACE kood.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||
Tegevus hõlmab elektrisalvestusrajatiste, sealhulgas pumphüdroelektrijaamade ehitamist ja käitamist. Kui tegevus hõlmab energia keemilist salvestamist, siis vastab energiasalvesti (vesinik või ammoniaak) vastava toote tootmise kriteeriumidele, mis on sätestatud käesoleva lisa jagudes 3.7–3.17. Kui energia salvestamiseks kasutatakse vesinikku ja vesinik vastab käesoleva lisa jaos 3.10 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele, käsitatakse selle tegevuse osana ka vesiniku taaselektrifitseerimist. |
|||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
Kui pumphüdroelektrijaam ei ole ühendatud jõega, vastab tegevus käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. Kui pumphüdroelektrijaam on ühendatud jõega, vastab tegevus jaos 4.5 (elektrienergia tootmine hüdroenergiast) sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastele kriteeriumidele vee ja mereressursside kestlikuks kasutamiseks ja kaitseks. |
||
|
Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus vastavalt jäätmehierarhiale, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu. |
||
|
— |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.11. Soojusenergia salvestamine
Tegevuse kirjeldus
Selliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus salvestatakse soojusenergiat ja kust see tagastatakse hiljem soojusenergiana või muude energiakandjate abil.
Kui majandustegevus on käesoleva lisa jaos 7.6 osutatud tegevuse „taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“ lahutamatu osa, kohaldatakse jaos 7.6 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.
Selle kategooria majandustegevusel puudub konkreetne määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile vastav NACE kood.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||
Tegevuse käigus salvestatakse soojusenergiat ning see hõlmab soojuse salvestamist maa all või põhjaveekihis. |
|||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
Põhjaveekihi soojuse salvestamise puhul vastab tegevus käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine, taastamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu. |
||
|
— |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.12. Vesiniku ladustamine
Tegevuse kirjeldus
Selliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus ladustatakse vesinikku ja kust see hiljem tagastatakse.
Selle kategooria majandustegevusel puudub konkreetne määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile vastav NACE kood.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||
Tegevus on üks järgmistest:
|
|||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
— |
||||||
|
Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine, taastamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu. |
||||||
|
Kui ladustatakse rohkem kui viit tonni, peab tegevus olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/18/EL (185). |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.13. Biogaasi ja biokütuste tootmine transpordis kasutamiseks ning vedelate biokütuste tootmine
Tegevuse kirjeldus
Biogaasi või biokütuste tootmine transpordis kasutamiseks ning vedelate biokütuste tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga D.35.21 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||
|
|||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||
|
— |
||||||||
|
Biogaasi tootmisel kasutatakse kääritussaaduse säilitamisel gaasikindlat katet. Anaeroobsel kääritamisel töötavate jaamade puhul, kus töödeldakse üle 100 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (186) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. Orgaanilise aine anaeroobse kääritamise korral, kui toodetud kääritussaadust kasutatakse väetise või mullaparandusainena kas otse või pärast kompostimist või muud töötlemist, vastab see väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooriate 4 ja 5 kohta (kääritussaaduse puhul) või kategooria 3 kohta (komposti puhul), või asjakohastele siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste või mullaparandusainete kohta. |
||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.14. Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega gaaside ülekande- ja jaotusvõrgud
Tegevuse kirjeldus
Gaasivõrkude ümberehitamine, ümberkorraldamine või uuendamine taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega gaaside ülekandmiseks ja jaotamiseks.
Vesiniku või muude vähese süsinikuheitega gaaside transpordiks mõeldud ülekande- ja jaotustorustike ehitamine või käitamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.22, F42.21 ja H49.50 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||
|
|||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
— |
||||||||||
|
Ventilaatorid, kompressorid, pumbad ja muud kasutatavad seadmed, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (187) kohaldamisalasse, vastavad vajaduse korral energiamärgise kõrgeima klassi nõuetele ja kõnealuse direktiivi kohastele rakendusmäärustele ning esindavad parimat võimalikku tehnoloogiat. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.15. Kaugkütte/-jahutuse jaotus
Tegevuse kirjeldus
Alajaama või soojusvahetiga ühendatud kütte- ja jahutustorustike ja nendega seotud taristu ehitamine, uuendamine ja käitamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||
Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
|||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
— |
||||||||||
|
Ventilaatorid, kompressorid, pumbad ja muud kasutatavad seadmed, mis kuuluvad direktiivi 2009/125/EÜ kohaldamisalasse, vastavad vajaduse korral energiamärgise kõrgeima klassi nõuetele ja muudel juhtudel kõnealuse direktiivi kohastele rakendusmäärustele ning esindavad parimat võimalikku tehnoloogiat. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.16. Elektriliste soojuspumpade paigaldamine ja käitamine
Tegevuse kirjeldus
Elektriliste soojuspumpade paigaldamine ja käitamine.
Kui majandustegevus on käesoleva lisa jaos 7.6 osutatud tegevuse „taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“ lahutamatu osa, kohaldatakse jaos 7.6 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.30 ja F43.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||
Elektriliste soojuspumpade paigaldamine ja käitamine vastab mõlemale järgmisele kriteeriumile:
|
|||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid. Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine, taastamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu. |
||||
|
Õhk-õhk-soojuspumpade puhul, mille nimivõimsus on 12 kW või alla selle, jääb müravõimsustase siseruumis ja väljas komisjoni määruses (EL) nr 206/2012 (189) sätestatud piirväärtusest allapoole. |
||||
|
— |
4.17. Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine päikeseenergiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus koostoodetakse elektrienergiat ja soojus-/jahutusenergiat päikeseenergiast.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||
Tegevus hõlmab elektrienergia ja soojus-/jahutusenergia koostootmist (190) päikeseenergiast. |
|||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
— |
||
|
Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid. |
||
|
— |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.18. Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine geotermilisest energiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus koostoodetakse soojus-/jahutus- ja elektrienergiat geotermilisest energiast.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||
Olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmisest (191) geotermilisest energiast on väiksem kui 100 g CO2e 1 kWh koostootmise tulemusel toodetud energia kohta. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel tuginetakse võimaluse korral projektipõhistele andmetele, järgides komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018. Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik. |
|||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
— |
||
|
Kõrg-entalpiliste geotermaalenergia süsteemide käitamise puhul on kehtestatud piisavad heitkoguste vähendamise süsteemid tagamaks, et takistatud pole direktiivides 2004/107/EÜ ja 2008/50/EÜ sätestatud õhukvaliteedi piirtasemete saavutamine. |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.19. Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest
Tegevuse kirjeldus
Selliste soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmise rajatiste ehitamine ja käitamine, kus kasutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaas- ja vedelkütuseid. See tegevus ei hõlma soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmist üksnes biogaasist ja vedelatest biokütustest (vt käesoleva lisa jagu 4.20).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||
|
|||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||
|
— |
||||||||||||
|
Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (195). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused. |
||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.20. Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine bioenergiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste käitiste ehitamine ja käitamine, kus koostoodetakse soojus-/jahutus- ja elektrienergiat üksnes biomassist, biogaasist või vedelatest biokütustest, aga mitte taastuvkütuste ja biogaasi või vedelate biokütuste segust (vt käesoleva lisa jagu 4.19).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||
|
|||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||
|
— |
||||||||
|
Direktiivi 2010/75/EL kohaldamisalasse kuuluvate käitiste puhul vastab heide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks (196) sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, ning samal ajal tagatakse, et ei esine olulist terviklikku keskkonnamõju. Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused. Seadmete puhul, mis asuvad piirkondades või piirkondade osades, kus õhukvaliteet ei vasta direktiivis 2008/50/EÜ sätestatud piirtasemetele, võetakse arvesse teabevahetuse tulemusi, (197) mille komisjon avaldab kooskõlas direktiivi (EL) 2015/2193 artikli 6 lõigetega 9 ja 10. Orgaanilise aine anaeroobse kääritamise korral, kui toodetud kääritussaadust kasutatakse väetise või mullaparandusainena kas otse või pärast kompostimist või muud töötlemist, vastab see väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooriate 4 ja 5 kohta, ning siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta. Anaeroobsel kääritamisel töötavate jaamade puhul, kus töödeldakse üle 100 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (198) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.21. Soojus-/jahutusenergia tootmine päikese soojusenergiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus toodetakse soojus-/jahutusenergiat päikese soojusenergiast.
Kui majandustegevus on käesoleva lisa jaos 7.6 osutatud tegevuse „taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“ lahutamatu osa, kohaldatakse jaos 7.6 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||
Tegevuse käigus toodetakse soojus-/jahutusenergiat, kasutades päikese soojusenergiat. |
|||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
— |
||
|
Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid. |
||
|
— |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.22. Soojus-/jahutusenergia tootmine geotermilisest energiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste rajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse soojus-/jahutusenergiat geotermilisest energiast.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||
Olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide soojus-/jahutusenergia tootmisest geotermilisest energiast on väiksem kui 100 g CO2e/kWh. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite arvutamisel tuginetakse võimaluse korral projektipõhistele andmetele, järgides komisjoni soovitust 2013/179/EL või standardit ISO 14067:2018 või ISO 14064-1:2018. Olelusringi jooksul tekkivat kvantifitseeritud kasvuhoonegaaside heidet kontrollib sõltumatu kolmas isik. |
|||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
— |
||
|
Kõrg-entalpiliste geotermaalenergia süsteemide käitamise puhul on kehtestatud piisavad heitkoguste vähendamise süsteemid tagamaks, et takistatud pole direktiivides 2004/107/EÜ ja 2008/50/EÜ sätestatud õhukvaliteedi piirtasemete saavutamine. |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.23. Soojus-/jahutusenergia tootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest
Tegevuse kirjeldus
Selliste soojusenergia tootmise rajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse soojus-/jahutusenergiat taastuvatest energiaallikatest toodetud gaas- ja vedelkütustest. See tegevus ei hõlma soojus-/jahutusenergia tootmist üksnes biogaasist ja vedelatest biokütustest (vt käesoleva lisa jagu 4.24).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||
|
|||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||
|
— |
||||||||||||
|
Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (201). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused. |
||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.24. Soojus-/jahutusenergia tootmine bioenergiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste käitiste ehitamine ja käitamine, kus toodetakse soojus-/jahutusenergiat üksnes biomassist, biogaasist või vedelatest biokütustest, aga mitte taastuvkütuste ja biogaasi või vedelate biokütuste segust (vt käesoleva lisa jagu 4.23).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||
|
|||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||
|
— |
||||||||
|
Direktiivi 2010/75/EL kohaldamisalasse kuuluvate käitiste puhul vastab heide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks (202) sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, ning samal ajal tagatakse, et ei esine olulist terviklikku keskkonnamõju. Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused. Seadmete puhul, mis asuvad piirkondades või piirkondade osades, kus õhukvaliteet ei vasta direktiivis 2008/50/EÜ sätestatud piirtasemetele, võetakse arvesse teabevahetuse tulemusi, (203) mille komisjon avaldab kooskõlas direktiivi (EL) 2015/2193 artikli 6 lõigetega 9 ja 10. Orgaanilise aine anaeroobse kääritamise korral, kui toodetud kääritussaadust kasutatakse väetise või mullaparandusainena kas otse või pärast kompostimist või muud töötlemist, vastab see väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooriate 4 ja 5 kohta, ning siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta. Anaeroobsel kääritamisel töötavate jaamade puhul, kus töödeldakse üle 100 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (204) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.25. Soojus-/jahutusenergia tootmine heitsoojusest
Tegevuse kirjeldus
Selliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus toodetakse soojus-/jahutusenergiat heitsoojusest.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||
Tegevuse käigus toodetakse soojus-/jahutusenergiat heitsoojusest. |
|||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
— |
||
|
Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid. |
||
|
Pumbad ja muud kasutatavad seadmed, mille suhtes kohaldatakse ökodisaini ja energiamärgistuse nõudeid, vastavad vajaduse korral määruses (EL) 2017/1369 sätestatud energiamärgise kõrgeima klassi nõuetele ja direktiivi 2009/125/EÜ kohastele rakendusmäärustele ning esindavad parimat võimalikku tehnoloogiat. |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5. VEEVARUSTUS, KANALISATSIOON, JÄÄTME- JA SAASTEKÄITLUS
5.1. Veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine
Tegevuse kirjeldus
Veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E36.00 ja F42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||
Veevarustussüsteem vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
|||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
— |
||||
|
— |
||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.2. Veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide uuendamine
Tegevuse kirjeldus
Veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide uuendamine, sealhulgas majapidamiste ja tööstuse vajaduste katmiseks ette nähtud veekogumis-, -puhastus- ja -jaotustaristute uuendamine. Sellega ei kaasne vee kogumise, puhastamise ega veega varustamise mahu olulist muutumist.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E36.00 ja F42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||
Veevarustussüsteemi uuendamisega kaasneb energiatõhususe parandamine ühel järgmistest viisidest:
|
|||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
— |
||||
|
— |
||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.3. Reovee kogumis- ja puhastussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine
Tegevuse kirjeldus
Tsentraliseeritud reoveesüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine, sealhulgas reovee kogumine (kanalisatsioonivõrk) ja puhastamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E37.00 ja F42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||
|
|||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. Kui reovett puhastatakse sellisel tasemel, et seda sobib taaskasutada põllumajandusmaa niisutamiseks, on kindlaks määratud nõutavad riskijuhtimismeetmed kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks ja neid rakendatakse (209). |
||||||||||
|
— |
||||||||||
|
Suublatesse juhitav vesi vastab nõukogu direktiivis 91/271/EMÜ (210) sätestatud nõuetele või siseriiklikele õigusnormidele suublatesse juhitava vee maksimaalse lubatud saasteainete taseme kohta. Et vältida ja leevendada liigse sademevee ülevoolu reovee kogumise süsteemist, on rakendatud asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata looduspõhiseid lahendusi, eraldi sademevee kogumise süsteeme, säilitusmahuteid ja esimese loputusvee puhastamist. Reoveesetet kasutatakse vastavalt nõukogu direktiivile 86/278/EMÜ (211) või nagu nõutud siseriiklikes õigusnormides seoses setete laotamisega pinnasele või muul viisil kasutamisega pinnasel või pinnases. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.4. Reovee kogumis- ja puhastussüsteemide uuendamine
Tegevuse kirjeldus
Tsentraliseeritud reoveesüsteemide, sealhulgas reovee kogumise (kanalisatsioonivõrk) ja puhastamise uuendamine. Sellega ei kaasne reoveesüsteemis olulisi muutusi seoses seal kogutava või puhastatava vee koormuses või koguses.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga E37.00 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||
|
|||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. Kui reovett puhastatakse sellisel tasemel, et seda sobib taaskasutada põllumajandusmaa niisutamiseks, on kindlaks määratud nõutavad riskijuhtimismeetmed kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks ja neid rakendatakse (212). |
||||||||
|
— |
||||||||
|
Suublatesse juhitav vesi vastab direktiivis 91/271/EMÜ sätestatud nõuetele või siseriiklikele õigusnormidele suublatesse juhitava vee maksimaalse lubatud saasteainete taseme kohta. Et vältida ja leevendada liigse sademevee ülevoolu reovee kogumise süsteemist, on rakendatud asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata looduspõhiseid lahendusi, eraldi sademevee kogumise süsteeme, säilitusmahuteid ja esimese loputusvee puhastamist. Reoveesetet kasutatakse vastavalt direktiivile 86/278/EMÜ või nagu nõutud siseriiklikes õigusnormides seoses setete laotamisega pinnasele või muul viisil kasutamisega pinnasel või pinnases. |
||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.5. Tavajäätmete kogumine ja transport tekkekohas eraldatud fraktsioonidena
Tegevuse kirjeldus
Tavajäätmete liigiti kogumine ja transportimine ühe fraktsioonina või segafraktsioonidena, (213) et valmistada need ette korduskasutuseks või ringlussevõtuks.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga E38.11 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||
Kõik tekkekohas sorditud ning liigiti kogutud ja transporditud tavajäätmed on mõeldud korduskasutamiseks või ringlussevõtuks ettevalmistamiseks. |
|||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
— |
||
|
Liigiti kogutud jäätmefraktsioone ei segata jäätmete ladustamise ja ümberlaadimise rajatistes muude jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused. |
||
|
— |
||
|
— |
5.6. Reoveesetete anaeroobne kääritamine
Tegevuse kirjeldus
Selliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus töödeldakse reoveesetteid anaeroobse kääritamise teel eesmärgiga toota ja kasutada biogaasi või kemikaale.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E37.00 ja F42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||
|
|||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
— |
||||
|
Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (214) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. Kui kääritussaadus on mõeldud väetise või mullaparandusainena kasutamiseks, antakse ostjale või kääritussaaduse kõrvaldamise eest vastutavale üksusele teavet selle lämmastikusisalduse kohta (lubatud hälbega ± 25 %). |
||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.7. Biojäätmete anaeroobne kääritamine
Tegevuse kirjeldus
Selliste sihtotstarbeliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus töödeldakse eraldi kogutud biojäätmeid (215) anaeroobse kääritamise teel eesmärgiga toota ja kasutada biogaasi ja kääritussaadust ja/või kemikaale.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E38.21 ja F42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||
|
|||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
— |
||||||||||
|
Anaeroobsel kääritamisel töötavate jaamade puhul, kus töödeldakse üle 100 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (217) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. Toodetud kääritussaadus vastab väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooriate 4 ja 5 kohta (kääritussaaduse puhul) või kategooria 3 kohta (komposti puhul), või asjakohastele siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste või mullaparandusainete kohta. Ostjale või kääritussaaduse kõrvaldamise eest vastutavale üksusele antakse teavet väetise või mullaparandusainena kasutatava kääritussaaduse lämmastikusisalduse kohta (lubatud hälbega ± 25 %). |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.8. Biojäätmete kompostimine
Tegevuse kirjeldus
Selliste sihtotstarbeliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus töödeldakse eraldi kogutud biojäätmeid (218) kompostimise teel (aeroobne lagunemine) eesmärgiga toota ja kasutada komposti.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E38.21 ja F42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||
|
|||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
— |
||||
|
— |
||||
|
Kompostimisjaamade puhul, kus töödeldakse üle 75 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes aeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (219). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. Kompostimiskohas on kehtestatud süsteem, mis takistab nõrgvee jõudmist põhjavette. Toodetud kompost vastab väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooria 3 kohta, või siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste või mullaparandusainete kohta. |
||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.9. Tavajäätmetest saadud materjalide taaskasutamine
Tegevuse kirjeldus
Rajatiste ehitamine ja käitamine, mille eesmärk on sortida liigiti kogutud tavajäätmevooge ja töödelda need teiseseks toormeks, sealhulgas mehaanilise taastöötlemise abil, välja arvatud tagasitäitena kasutamise eesmärgil.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E38.32 ja F42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||
Tegevuse käigus töödeldakse kaalu põhjal vähemalt 50 % liigiti kogutud töödeldavatest tavajäätmetest ümber teiseseks toormeks, mis sobib uue materjali asendamiseks tootmisprotsessides. |
|||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
— |
||
|
— |
||
|
— |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.10. Prügilagaasi kogumine ja kasutamine
Tegevuse kirjeldus
Prügilagaasi kogumise ja kasutamise taristu paigaldamine ja käitamine alaliselt suletud prügilates või prügilasektsioonides, (220) kasutades uusi või täiendavaid sihtotstarbelisi tehnilisi rajatisi ja seadmeid, mis on paigaldatud prügila või prügilasektsiooni sulgemise ajal või pärast seda.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga E38.21 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||
|
|||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||
|
— |
||||||||
|
— |
||||||||
|
Prügilagaasi kogumise süsteemiga vanade prügilate lõplik sulgemine ja ohutuks muutmine ning järelhooldus toimub vastavalt järgmisele:
|
||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.11. CO2 transport
Tegevuse kirjeldus
Kogutud CO2 transportimine kõigi transpordivahenditega.
CO2 torujuhtmete ehitamine ja käitamine ning gaasivõrkude uuendamine, mille peamine eesmärk on kogutud CO2 integreerimine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42.21 ja H49.50 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus vastavalt määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktile i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||
|
|||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||
|
— |
||||||||
|
— |
||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.12. CO2 püsiv maapõues säilitamine
Tegevuse kirjeldus
Kogutud CO2 püsiv säilitamine asjakohastes maa-alustes geoloogilistes formatsioonides.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga E39.00 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||
|
|||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
— |
||||||||||
|
Tegevus vastab direktiivile 2009/31/EÜ. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
6. TRANSPORT
6.1. Sõitjate linnadevaheline raudteevedu
Tegevuse kirjeldus
Suurt geograafilist ala hõlmavates põhiraudteeliinide võrgustikes sõitjateveoks kasutatavate raudteeveeremite ostmine, rahastamine, rentimine, liisimine ja käitamine, sõitjatevedu linnadevahelistel raudteedel ning magamis- või restoranvagunite käitamine raudtee-ettevõtjate integreeritud tegevusena.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega H49.10 ja N77.39 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Kui selle kategooria majandustegevus ei vasta käesoleva jao punktis a sätestatud olulise panuse kriteeriumile, on see tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud muudele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||
Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
|||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
— |
||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale, eelkõige hoolduse ajal. |
||||
|
Mootorid, mida kasutatakse vedurite käitamiseks, ja mootorid, mida kasutatakse mootorvagunite käitamiseks, vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1628 (226) II lisas sätestatud heite piirnormidele. |
||||
|
— |
6.2. Kauba raudteevedu
Tegevuse kirjeldus
Selliste kaubaveovahendite ostmine, rahastamine, liisimine, rentimine ja käitamine, mida kasutatakse põhiraudteeliinide võrgus ja kohaliku kaubaveo raudteedel.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega H49.20 ja N77.39 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Kui selle kategooria majandustegevus ei vasta käesoleva jao punktis a sätestatud olulise panuse kriteeriumile, on see tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud muudele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||
|
|||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||
|
— |
||||||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale, eelkõige hoolduse ajal. |
||||||||
|
Mootorid, mida kasutatakse vedurite käitamiseks, ja mootorid, mida kasutatakse mootorvagunite käitamiseks, vastavad määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud heite piirnormidele. |
||||||||
|
— |
6.3. Linna- ja linnalähivedu, sõitjate maanteevedu
Tegevuse kirjeldus
Sõitjate linna- ja linnalähiveo sõidukite ostmine, rahastamine, liisimine, rentimine ja käitamine ning sõitjate maanteevedu.
Mootorsõidukite puhul määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 kohaste M2- või M3-kategooria sõidukite kasutamine sõitjateveoteenuste osutamiseks.
Selle kategooria majandustegevus võib hõlmata erinevate maismaatranspordi liikide kasutamist, nagu buss, tramm, trollibuss, maa-alune ja kõrgendatud raudtee. See hõlmab ka linnade ja lennujaamade või linnade ja muude jaamade vahelisi liine ning köisraudteede ja rippteede käitamist, kui need on osa linna- või linnalähitranspordi süsteemidest.
Selle kategooria majandustegevus hõlmab ka regulaarseid bussiteenuseid kaugliinidel, busside üürimist, ekskursioone ja muid juhubussiteenuseid, lennujaamabusse (sh lennujaamades), koolibusside ja transpordibusside käitamist.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega H49.31, H49.3.9, N77.39 ja N77.11 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Kui selle kategooria majandustegevus ei vasta käesoleva jao punktis a sätestatud olulise panuse kriteeriumile, on see tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud muudele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||
Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
|||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
— |
||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka sõidukite olelusringi lõpus, sealhulgas akude ja elektroonika (eelkõige neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete) korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu. |
||||
|
M-kategooriasse kuuluvate maanteesõidukite rehvid vastavad kõrgeima rehviklassi sõidumüra nõuetele ja kahe kõrgeima klassi veeretakistustegurile (mis mõjutab sõiduki energiatõhusust), nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/740 (231) ja mida on võimalik kontrollida Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasist EPREL. Kui see on asjakohane, vastavad sõidukid kõige viimase kohaldatava standardi Euro VI tüübikinnituse nõuetele seoses raskeveokite heitega, nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 595/2009. |
||||
|
— |
6.4. Isiklike liikumisvahendite kasutamine, jalgrattavedu
Tegevuse kirjeldus
Selliste isiklike liikumisvahendite müük, ostmine, rahastamine, liisimine, rentimine ja kasutamine, mis liiguvad edasi kasutaja kehalise tegevuse, heiteta mootori või heiteta mootori ja kehalise tegevuse kombinatsiooni jõul. See hõlmab kaubaveoteenuste osutamist (kauba)jalgratastega.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega N77.11 ja N77.21 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||
|
|||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
— |
||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka olelusringi lõpus, sealhulgas akude ja elektroonika (eelkõige neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete) korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu. |
||||
|
— |
||||
|
— |
6.5. Vedu mootorratastega, sõiduautodega ja väikeste tarbesõidukitega
Tegevuse kirjeldus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2007 (232) kohaldamisalasse kuuluvate M1-, (233) N1-kategooria (234) sõidukite või L-kategooria sõidukite (kahe-, kolme- ja neljarattalised sõidukid) (235) ostmine, rahastamine, rentimine, liisimine ja kasutamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega H49.32, H49.39 ja N77.11 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Kui selle kategooria majandustegevus ei vasta käesoleva jao punkti a ajapunktis ii ja punktis b sätestatud olulise panuse kriteeriumile, on see tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud muudele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||
Tegevus vastab järgmistele kriteeriumidele:
|
|||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||
|
— |
||||||||
|
M1- ja N1-kategooria sõidukid vastavad mõlemale järgmisele kriteeriumile:
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka sõidukite olelusringi lõpus, sealhulgas akude ja elektroonika (eelkõige neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete) korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu. |
||||||||
|
Sõidukid vastavad kõige viimase kohaldatava standardi Euro 6 tüübikinnituse nõuetele seoses kergsõidukite heitega, (237) nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 715/2007. Sõidukid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/33/EÜ (238) lisa tabelis 2 sätestatud keskkonnasõbralike kergsõidukite tekitatud heite piirmääradele. M- ja N-kategooriasse kuuluvate maanteesõidukite rehvid vastavad kõrgeima rehviklassi sõidumüra nõuetele ja kahe kõrgeima klassi veeretakistustegurile (mis mõjutab sõiduki energiatõhusust), nagu on sätestatud määruses (EL) 2020/740 ja mida on võimalik kontrollida Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasist EPREL. Sõidukid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 540/2014 (239). |
||||||||
|
— |
6.6. Kaubaveoteenused maanteel
Tegevuse kirjeldus
Selliste N1-, N2- (240) või N3-kategooria (241) sõidukite ostmine, rahastamine, liisimine, rentimine ja kasutamine kaubaveoteenuste osutamiseks maanteel, mis kuuluvad EURO VI (242) etapi E või sellele järgneva etapi kohaldamisalasse.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega H49.4.1, H53.10, H53.20 ja N77.12 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Kui selle kategooria majandustegevus ei vasta käesoleva jao punkti 1 alapunktis a, alapunktis b või alapunkti c alapunktis i sätestatud olulise panuse kriteeriumile, on see tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud muudele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||||
|
|||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||
|
N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukid vastavad mõlemale järgmisele kriteeriumile:
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka sõidukite olelusringi lõpus, sealhulgas akude ja elektroonika (eelkõige neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete) korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu. |
||||||||||||||
|
M- ja N-kategooriasse kuuluvate maanteesõidukite rehvid vastavad kõrgeima rehviklassi sõidumüra nõuetele ja kahe kõrgeima klassi veeretakistustegurile (mis mõjutab sõiduki energiatõhusust), nagu on sätestatud määruses (EL) 2020/740 ja mida on võimalik kontrollida Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasist EPREL. Sõidukid vastavad kõige viimase kohaldatava standardi Euro VI tüübikinnituse nõuetele seoses raskeveokite heitega, (244) nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 595/2009. Sõidukid vastavad määrusele (EL) nr 540/2014. |
||||||||||||||
|
— |
6.7. Sõitjatevedu sisevetel
Tegevuse kirjeldus
Sisevetel kasutatavate reisilaevade (laevad, mis ei sobi meretranspordiks) ostmine, rahastamine, liisimine, rentimine ja kasutamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga H50.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Kui selle kategooria majandustegevus ei vasta käesoleva jao punktis a sätestatud olulise panuse kriteeriumile, on see tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud muudele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||
Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
|||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka laeva olelusringi lõpus, sealhulgas meetmed laevade pardal olevate ohtlike materjalide kontrolliks ja käitlemiseks ning nende ohutu ringlussevõtu tagamiseks. Akudel töötavate laevade puhul hõlmavad need meetmed akude ja elektroonika, sealhulgas neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete korduskasutamist ja ringlussevõttu. |
||||
|
Laevade mootorid vastavad määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud heite piirnormidele (sealhulgas laevad, mis vastavad kõnealustele piirnormidele ilma tüübikinnituse saanud lahendusteta, näiteks järeltöötluse tulemusel). |
||||
|
— |
6.8. Kaubavedu sisevetel
Tegevuse kirjeldus
Sisevetel kasutatavate kaubalaevade (laevad, mis ei sobi meretranspordiks) ostmine, rahastamine, liisimine, rentimine ja kasutamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodiga H50.4 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Kui selle kategooria majandustegevus ei vasta käesoleva jao punktis a sätestatud olulise panuse kriteeriumile, on see tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud muudele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||
|
|||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka laeva olelusringi lõpus, sealhulgas meetmed laevade pardal olevate ohtlike materjalide kontrolliks ja käitlemiseks ning nende ohutu ringlussevõtu tagamiseks. Akudel töötavate laevade puhul hõlmavad need meetmed akude ja elektroonika, sealhulgas neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete korduskasutamist ja ringlussevõttu. |
||||||||
|
Laevad vastavad määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud heite piirnormidele (sealhulgas laevad, mis vastavad kõnealustele piirnormidele ilma tüübikinnituse saanud lahendusteta, näiteks järeltöötluse tulemusel). |
||||||||
|
— |
6.9. Sisevetel kasutatavate reisi- ja kaubalaevade moderniseerimine
Tegevuse kirjeldus
Sisevetel kasutatavate selliste reisi- ja kaubalaevade moderniseerimine ja uuendamine, mis ei sobi meretranspordiks.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega H50.4, H50.30 ja C33.15 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||
|
|||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka laeva olelusringi lõpus, sealhulgas meetmed laevade pardal olevate ohtlike materjalide kontrolliks ja käitlemiseks ning nende ohutu ringlussevõtu tagamiseks. |
||||
|
Laevad vastavad määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud heite piirnormidele (sealhulgas laevad, mis vastavad kõnealustele piirnormidele ilma tüübikinnituse saanud lahendusteta, näiteks järeltöötluse tulemusel). |
||||
|
— |
6.10. Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad
Tegevuse kirjeldus
Selliste laevade ostmine, rahastamine, prahtimine (meeskonnaga või ilma) ja käitamine, mis on konstrueeritud ja varustatud nii, et need sobivad kaubaveoks või kauba ja reisijate kombineeritud veoks merel või rannavetes, olenemata sellest, kas vedu toimub regulaarselt või mitte. Sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalike laevade, nagu puksiirlaevad, tõstelaevad, lootsilaevad, päästelaevad ja jäämurdjad, ostmine, rahastamine, rentimine ja käitamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega H50.2, H52.22 ja N77.34 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Kui selle kategooria majandustegevus ei vasta käesoleva jao punkti 1 alapunktis a sätestatud olulise panuse kriteeriumile, on see tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud muudele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||
|
|||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale, seda nii kasutusetapis (hooldus) kui ka laeva olelusringi lõpus. Akudel töötavate laevade puhul hõlmavad need meetmed akude ja elektroonika, sealhulgas neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete korduskasutamist ja ringlussevõttu. Üle 500-tonnise kogumahutavusega olemasolevate laevade ja neid asendavate uute laevade puhul vastab tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1257/2013 (249) nõuetele ohtlike materjalide loendi kohta. Lammutamisele kuuluvad laevad võetakse ringlusse kohtades, mis on kantud komisjoni otsuses 2016/2323 (250) sätestatud laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu. Tegevus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/883, (251) mis käsitleb merekeskkonna kaitset negatiivse mõju eest, mida põhjustab laevade jäätmete merre heitmine. Laeva käitatakse kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 2. novembri 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (IMO MARPOLi konventsioon) V lisaga, eelkõige selleks, et vähendada tekitatavate jäätmete kogust ja seaduslikku merreheidet, käideldes jäätmeid kestlikult ja keskkonnahoidlikult. |
||||||||||||
|
Seoses vääveloksiidide ja tahkete osakeste heite vähendamisega vastavad laevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/802 (252) ning IMO MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglile 14 (253). Väävlisisaldus kütuses ei ületa 0,5 % massist (ülemaailmne väävli piirnorm) ja 0,1 % massist heitekontrolli piirkonnas, mille IMO on määranud Põhja- ja Läänemerel (254). Seoses lämmastikoksiidide (NOx) heitega vastavad laevad IMO MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglile 13 (255). Pärast 2011. aastat ehitatud laevade suhtes kehtivad NOx-heite II taseme nõuded. Üksnes IMO eeskirjade kohaselt kehtestatud NOx-heite kontrolli piirkondades käitamise korral vastavad pärast 1. jaanuari 2016 ehitatud laevad rangematele mootorinõuetele (III tase), mille abil vähendatakse NOx-heidet (256). Käimlareovee ja hallvee ärajuhtimine vastab IMO MARPOLi konventsiooni IV lisale. Kehtestatud on meetmed, et viia miinimumini kasvumisvastaste värvide ja biotsiidide mürgisus, nagu sätestatud määruses (EL) nr 528/2012, millega rakendatakse liidu õiguses 5. oktoobril 2001 vastu võetud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelist konventsiooni (257). |
||||||||||||
|
Võõrliike sisaldava ballastvee keskkonda laskmisest hoidutakse kooskõlas laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise rahvusvahelises konventsiooniga. Kehtestatud on meetmed, et vältida võõrliikide sissetoomist laevakerede ja nende õnaruste biosaastega, võttes arvesse IMO suuniseid biosaaste kohta (258). Müra ja vibratsiooni piiratakse vähem müra tekitavate sõukruvide, kerekonstruktsioonide või pardal olevate masinatega kooskõlas IMO veealuse müra vähendamise suunistega (259). Tegevus ei takista liidus hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnustega 1 (bioloogiline mitmekesisus), 2 (võõrliigid), 6 (merepõhja terviklikkus), 8 (saasteained), 10 (merepraht) ja 11 (müra/energia), ning nagu sätestatud komisjoni otsuses (EL) 2017/848 seoses nende tunnuste asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega. |
6.11. Sõitjatevedu merel ja rannavetes
Tegevuse kirjeldus
Selliste laevade ostmine, rahastamine, prahtimine (meeskonnaga või ilma) ja käitamine, mis on konstrueeritud ja varustatud nii, et need sobivad sõitjateveoks merel või rannavetes, olenemata sellest, kas vedu toimub regulaarselt või mitte. Selle kategooria majandustegevus hõlmab parvlaevade, veetaksode ja ekskursioonilaevade, kruiisi- või turismilaevade käitamist.
Tegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega H50.10, N77.21 ja N77.34 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Kui selle kategooria majandustegevus ei vasta käesoleva jao punktis a sätestatud olulise panuse kriteeriumile, on see tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud muudele tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||
Tegevus vastab ühele või mitmele järgmisele kriteeriumile:
|
|||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale, seda nii kasutusetapis (hooldus) kui ka laeva olelusringi lõpus. Akudel töötavate laevade puhul hõlmavad need meetmed akude ja elektroonika, sealhulgas neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete korduskasutamist ja ringlussevõttu. Üle 500-tonnise kogumahutavusega olemasolevate laevade ja neid asendavate uute laevade puhul vastab tegevus määruse (EL) nr 1257/2013 nõuetele ohtlike materjalide loendi kohta. Lammutamisele kuuluvad laevad võetakse ringlusse kohtades, mis on kantud rakendusotsuses 2016/2323 sätestatud laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu. Tegevus on kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/883, mis käsitleb merekeskkonna kaitset negatiivse mõju eest, mida põhjustab laevade jäätmete merre heitmine. Laeva käitatakse kooskõlas IMO MARPOLi konventsiooni V lisaga, eelkõige selleks, et vähendada tekitatavate jäätmete kogust ja seaduslikku merreheidet, käideldes jäätmeid kestlikult ja keskkonnahoidlikult. |
||||||
|
Seoses vääveloksiidide ja tahkete osakeste heite vähendamisega vastavad laevad direktiivile (EL) 2016/802 ning IMO MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglile 14. Väävlisisaldus kütuses ei ületa 0,5 % massist (ülemaailmne väävli piirnorm) ja 0,1 % massist heitekontrolli piirkonnas, mille IMO on määranud Põhja- ja Läänemerel (263). Seoses lämmastikoksiidide (NOx) heitega vastavad laevad IMO MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglile 13. Pärast 2011. aastat ehitatud laevade suhtes kehtivad NOx-heite II taseme nõuded. Üksnes IMO eeskirjade kohaselt kehtestatud NOx-heite kontrolli piirkondades käitamise korral vastavad pärast 1. jaanuari 2016 ehitatud laevad rangematele mootorinõuetele (III tase), mille abil vähendatakse NOx-heidet (264). Käimlareovee ja hallvee ärajuhtimine vastab IMO MARPOLi konventsiooni IV lisale. Kehtestatud on meetmed, et viia miinimumini kasvumisvastaste värvide ja biotsiidide mürgisus, nagu sätestatud määruses (EL) nr 528/2012, millega rakendatakse liidu õiguses 5. oktoobril 2001 vastu võetud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelist konventsiooni. |
||||||
|
Võõrliike sisaldava ballastvee keskkonda laskmisest hoidutakse kooskõlas laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise rahvusvahelises konventsiooniga. Kehtestatud on meetmed, et vältida võõrliikide sissetoomist laevakerede ja nende õnaruste biosaastega, võttes arvesse IMO suuniseid biosaaste kohta (265). Müra ja vibratsiooni piiratakse vähem müra tekitavate sõukruvide, kerekonstruktsioonide või pardal olevate masinatega kooskõlas IMO veealuse müra vähendamise suunistega (266). Tegevus ei takista liidus hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnustega 1 (bioloogiline mitmekesisus), 2 (võõrliigid), 6 (merepõhja terviklikkus), 8 (saasteained), 10 (merepraht) ja 11 (müra/energia), ning nagu sätestatud otsuses (EL) 2017/848 seoses nende tunnuste asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega. |
6.12. Merel ja rannavetes käitatavate kauba- ja reisilaevade moderniseerimine
Tegevuse kirjeldus
Selliste laevade moderniseerimine ja uuendamine, mis on konstrueeritud ja varustatud nii, et need sobivad kauba- või sõitjateveoks merel või rannavetes, või mis on sadamatoiminguteks ja abitegevusteks vajalikud laevad, nagu puksiirlaevad, tõstelaevad, lootsilaevad, päästelaevad ja jäämurdjad.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodidega H50.10, H50.2, H52.22, C33.15, N77.21 ja N.77.34 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||
|
|||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale, seda nii kasutusetapis (hooldus) kui ka laeva olelusringi lõpus. Akudel töötavate laevade puhul hõlmavad need meetmed akude ja elektroonika, sealhulgas neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete korduskasutamist ja ringlussevõttu. Üle 500-tonnise kogumahutavusega olemasolevate laevade ja neid asendavate uute laevade puhul vastab tegevus määruse (EL) nr 1257/2013 nõuetele ohtlike materjalide loendi kohta. Lammutamisele kuuluvad laevad võetakse ringlusse kohtades, mis on kantud komisjoni otsuses 2016/2323 sätestatud laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu. Tegevus on kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/883, mis käsitleb merekeskkonna kaitset negatiivse mõju eest, mida põhjustab laevade jäätmete merre heitmine. Laeva käitatakse kooskõlas IMO MARPOLi konventsiooni V lisaga, eelkõige selleks, et vähendada tekitatavate jäätmete kogust ja seaduslikku merreheidet, käideldes jäätmeid kestlikult ja keskkonnahoidlikult. |
||||
|
Seoses vääveloksiidide ja tahkete osakeste heite vähendamisega vastavad laevad direktiivile (EL) 2016/802 ning IMO MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglile 14. Väävlisisaldus kütuses ei ületa 0,5 % massist (ülemaailmne väävli piirnorm) ja 0,1 % massist heitekontrolli piirkonnas, mille IMO on määranud Põhja- ja Läänemerel (267). Seoses lämmastikoksiidide (NOx) heitega vastavad laevad IMO MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglile 13. Pärast 2011. aastat ehitatud laevade suhtes kehtivad NOx-heite II taseme nõuded. Üksnes IMO eeskirjade kohaselt kehtestatud NOx-heite kontrolli piirkondades käitamise korral vastavad pärast 1. jaanuari 2016 ehitatud laevad rangematele mootorinõuetele (III tase), mille abil vähendatakse NOx-heidet (268). Käimlareovee ja hallvee ärajuhtimine vastab IMO MARPOLi konventsiooni IV lisale. Kehtestatud on meetmed, et viia miinimumini kasvumisvastaste värvide ja biotsiidide mürgisus, nagu sätestatud määruses (EL) nr 528/2012, millega rakendatakse liidu õiguses 5. oktoobril 2001 vastu võetud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelist konventsiooni. |
||||
|
Võõrliike sisaldava ballastvee keskkonda laskmisest hoidutakse kooskõlas laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise rahvusvahelises konventsiooniga. Kehtestatud on meetmed, et vältida võõrliikide sissetoomist laevakerede ja nende õnaruste biosaastega, võttes arvesse IMO suuniseid biosaaste kohta (269). Müra ja vibratsiooni piiratakse vähem müra tekitavate sõukruvide, kerekonstruktsioonide või pardal olevate masinatega kooskõlas IMO veealuse müra vähendamise suunistega (270). Tegevus ei takista liidus hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnustega 1 (bioloogiline mitmekesisus), 2 (võõrliigid), 6 (merepõhja terviklikkus), 8 (saasteained), 10 (merepraht) ja 11 (müra/energia), ning nagu sätestatud otsuses (EL) 2017/848 seoses nende tunnuste asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega. |
6.13. Isikliku liikuvuse ja jalgrattaveo taristu
Tegevuse kirjeldus
Isikliku liikuvuse taristu ehitamine, ajakohastamine, hooldamine ja käitamine, sealhulgas teede, kiirteede sildade ja tunnelite ning muu jalakäijatele ja jalgratturitele (sh elektrijalgrataste kasutajad) mõeldud taristu ehitamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42.11, F42.12, F43.21, F71.1 ja F71.20 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||
Ehitatav ja käitatav taristu on ette nähtud isikliku liikuvuse või jalgrattaveo toetamiseks: kõnniteed, jalgrattateed ja jalakäijate alad, elektrisõidukite laadimisjaamad ja vesinikutanklad isiklike liikumisvahendite jaoks. |
|||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
Vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel) (v.a komisjoni otsusega 2000/532/EÜ (271) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 osutatud looduslik materjal), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel, tuginedes jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile (272). Ettevõtjad piiravad jäätmeteket ehituse ja lammutamisega seotud protsessides kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat ja kasutades valikulist lammutamist, et võimaldada ohtlike ainete kõrvaldamist ja ohutut käitlemist ning hõlbustada korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide valikulise eemaldamise teel, milleks kasutatakse olemasolevaid ehitus- ja lammutusjäätmete sortimissüsteeme. |
||
|
Võetakse meetmeid müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal. |
||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
6.14. Raudteetranspordi taristu
Tegevuse kirjeldus
Raudteede ja metroode, sildade ja tunnelite, jaamade, terminalide, raudtee teenindusrajatiste (273) ning ohutus- ja liikluskorraldussüsteemide ehitamine, ajakohastamine, käitamine ja hooldamine, sealhulgas arhitektuuriteenuste, inseneriteenuste, projekteerimisteenuste, ehitusjärelevalve teenuste, mõõdistamis- ja kaardistamisteenuste ja muude taoliste teenuste osutamine ning füüsikaliste, keemiliste ja muude analüütiliste katsete tegemine igat liiki materjalide ja toodetega.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42.12, F42.13, M71.12, M71.20, F43.21, ja H52.21 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||
|
Vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel) (v.a otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslik materjal), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel, tuginedes jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile (276). Ettevõtjad piiravad jäätmeteket ehituse ja lammutamisega seotud protsessides kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat ja kasutades valikulist lammutamist, et võimaldada ohtlike ainete kõrvaldamist ja ohutut käitlemist, ning hõlbustavad korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide valikulise eemaldamise abil ning kasutades olemasolevaid ehitus- ja lammutusjäätmete sortimissüsteeme. |
||||||||||||||||
|
Kui see on vajalik mõjutatava piirkonna tundlikkuse tõttu, eelkõige mõjutatava elanikkonna suuruse seisukohast, leevendatakse taristu kasutamisest tulenevat müra ja vibratsiooni lahtiste kraavide, tõkkeseinte või muude meetmetega ning järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/49/EÜ (277). Võetakse meetmeid müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal. |
||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
6.15. Vähese CO2-heitega maanteetransporti ja ühistransporti võimaldav taristu
Tegevuse kirjeldus
Sellise taristu ehitamine, ajakohastamine, hooldamine ja käitamine, mis on vajalik sellise heiteta maanteetranspordi kasutamiseks, mille väljalasketoru CO2-heide võrdub nulliga, ning mis on mõeldud ümberlaadimiseks ja vajalik linnatranspordi käitamiseks.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42.11, F42.13, F71.1 ja F71.20 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||
|
|||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel) (v.a otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslik materjal), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel, tuginedes jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile (278). Ettevõtjad piiravad jäätmeteket ehituse ja lammutamisega seotud protsessides kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat ja kasutades valikulist lammutamist, et võimaldada ohtlike ainete kõrvaldamist ja ohutut käitlemist, ning hõlbustavad korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide valikulise eemaldamise abil ning kasutades olemasolevaid ehitus- ja lammutusjäätmete sortimissüsteeme. |
||||||||||
|
Kui see on asjakohane, leevendatakse taristu kasutamisest tulenevat müra ja vibratsiooni lahtiste kraavide, tõkkeseinte või muude meetmetega ning järgitakse direktiivi 2002/49/EÜ. Võetakse meetmeid müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. Vajaduse korral tagatakse taimkatte säilitamisega maanteetransporditaristus, et invasiivsed võõrliigid ei levi. Rakendatud on leevendusmeetmeid, et vältida kokkupõrkeid metsloomadega. |
6.16. Vähese CO2-heitega veetransporti võimaldav taristu
Tegevuse kirjeldus
Sellise taristu (sealhulgas ümberlaadimiseks mõeldud taristu) ehitamine, ajakohastamine, käitamine ja hooldamine, mis on vajalik selliste laevade käitamiseks ja selliste sadamatoimingute tegemiseks, mille väljalasketoru CO2-heide võrdub nulliga.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42.91, F71.1 või F71.20 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||
|
|||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||
|
Vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel) (v.a otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslik materjal), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel, tuginedes jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile (279). Ettevõtjad piiravad jäätmeteket ehituse ja lammutamisega seotud protsessides kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat ja kasutades valikulist lammutamist, et võimaldada ohtlike ainete kõrvaldamist ja ohutut käitlemist, ning hõlbustavad korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide valikulise eemaldamise abil ning kasutades olemasolevaid ehitus- ja lammutusjäätmete sortimissüsteeme. |
||||||||||||
|
Võetakse meetmeid müra, vibratsiooni, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal. |
||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
6.17. Vähese CO2-heitega lennujaamataristu
Tegevuse kirjeldus
Sellise taristu ehitamine, ajakohastamine, hooldamine ja käitamine, mis on vajalik selliseks õhusõidukite käitamiseks või lennujaama selliste toimingute tegemiseks, mille väljalasketoru CO2-heide võrdub nulliga, samuti kohtkindla maapealse elektritoite ja eelkonditsioneeritud õhu tagamiseks seisvatele õhusõidukitele.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F41.20 ja F42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||
|
|||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel) (v.a otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslik materjal), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel, tuginedes jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile (280). Ettevõtjad piiravad jäätmeteket ehituse ja lammutamisega seotud protsessides kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat ja kasutades valikulist lammutamist, et võimaldada ohtlike ainete kõrvaldamist ja ohutut käitlemist ning hõlbustada korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide valikulise eemaldamise teel, milleks kasutatakse olemasolevaid ehitus- ja lammutusjäätmete sortimissüsteeme. |
||||||||||
|
Võetakse meetmeid müra, vibratsiooni, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
7. EHITUS- JA KINNISVARAALANE TEGEVUS
7.1. Uute hoonete ehitamine
Tegevuse kirjeldus
Elamute ja mitteeluhoonete ehitusprojektide arendamine, ühendades rahalised, tehnilised ja füüsilised vahendid ehitusprojektide elluviimiseks hilisema müügi eesmärgil, ning komplektsete elamute või mitteeluhoonete ehitamine müügi eesmärgil omal kulul, tasu eest või lepingu alusel.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F41.1 ja F41.2 ja ka koodiga F43 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||
Uute hoonete ehitamine, mille puhul kehtib alltoodu.
|
|||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Järgmiste paigaldatud veeseadmete (välja arvatud eluasemesse paigaldatud seadmete) kindlaksmääratud veekasutust tõendatakse toodete teabelehtede, hoonete märgiste või liidus kehtivate tootemärgistega vastavalt käesoleva lisa E liites sätestatud tehnilistele kirjeldustele:
Et vältida ehitusplatsi mõju, vastab tegevus käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel) (v.a otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 osutatud looduslik materjal), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel, tuginedes jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile (287). Ettevõtjad piiravad jäätmeteket ehituse ja lammutamisega seotud protsessides kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat ja kasutades valikulist lammutamist, et võimaldada ohtlike ainete kõrvaldamist ja ohutut käitlemist ning hõlbustada korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide valikulise eemaldamise teel, milleks kasutatakse olemasolevaid ehitus- ja lammutusjäätmete sortimissüsteeme. Ehitusprojektid ja -tehnikad toetavad ringlust ja eelkõige näitavad vastavalt standardile ISO 20887 (288) või muudele hoonete demonteerimise või kohandatavuse hindamise standarditele, kuidas hooned on kavandatud nii, et need oleksid ressursitõhusamad, kohandatavad, paindlikud ja demonteeritavad, et võimaldada korduskasutamist ja ringlussevõttu. |
||||||||||
|
Ehituskomponendid ja ehitamisel kasutatavad materjalid vastavad käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Ehituskomponendid ja ehitamisel kasutatavad materjalid, millega hoonete kasutajad võivad kokku puutuda, (289) eritavad vähem kui 0,06 mg formaldehüüdi materjali või komponendi kuupmeetri kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas sätestatud tingimuste alusel tehtud katsetele ning vähem kui 0,001 mg 1A- ja 1B-kategooria kantserogeenseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid materjali või komponendi kuupmeetri kohta, kui neid katsetatakse standardite CEN/TS 16516 (290) ja ISO 16000-3:2011 (291) kohaselt või muude võrreldavate standardsete katsetingimuste ja määramismeetodite alusel (292). Kui uus ehitis asub alal, mis võib olla saastatud (mahajäetud tööstusala), on sellel alal uuritud võimalike saasteainete esinemist, kasutades näiteks standardit ISO 18400 (293). Võetakse meetmeid müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal. |
||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. Uus ehitis ei ole ehitatud ühele järgmistest:
|
7.2. Olemasolevate hoonete renoveerimine
Tegevuse kirjeldus
Ehitus- ja tsiviilehitustööd või nende ettevalmistamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega F41 ja F43 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||
Hoone renoveerimine vastab olulise rekonstrueerimise suhtes kohaldatavatele nõuetele (298). Teise võimalusena vähendab see primaarenergia nõudlust vähemalt 30 % (299). |
|||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Renoveerimistööde (välja arvatud eluasemes tehtavate renoveerimistööde) käigus paigaldatud järgmiste veeseadmete kindlaksmääratud veekasutust tõendatakse toodete teabelehtede, hoonete märgiste või liidus kehtivate tootemärgistega vastavalt käesoleva lisa E liites sätestatud tehnilisele kirjeldusele:
|
||||||||||
|
Vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel) (v.a otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 osutatud looduslik materjal), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel, tuginedes jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile (300). Ettevõtjad piiravad jäätmeteket ehituse ja lammutamisega seotud protsessides kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat ja kasutades valikulist lammutamist, et võimaldada ohtlike ainete kõrvaldamist ja ohutut käitlemist, ning hõlbustavad korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide valikulise eemaldamise abil ning kasutades olemasolevaid ehitus- ja lammutusjäätmete sortimissüsteeme. Ehitusprojektid ja -tehnikad toetavad ringlust ja eelkõige näitavad vastavalt standardile ISO 20887 (301) või muudele hoonete demonteerimise või kohandatavuse hindamise standarditele, kuidas hooned on kavandatud nii, et need oleksid ressursitõhusamad, kohandatavad, paindlikud ja demonteeritavad, et võimaldada korduskasutamist ja ringlussevõttu. |
||||||||||
|
Ehituskomponendid ja ehitamisel kasutatavad materjalid vastavad käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Ehituskomponendid ja renoveerimisel kasutatavad materjalid, millega hoonete kasutajad võivad kokku puutuda, (302) eritavad vähem kui 0,06 mg formaldehüüdi materjali või komponendi kuupmeetri kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas sätestatud tingimuste alusel tehtud katsetele ning vähem kui 0,001 mg 1A- ja 1B-kategooria kantserogeenseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid materjali või komponendi kuupmeetri kohta, kui neid katsetatakse standardite CEN/TS 16516 ja ISO 16000-3:2011 (303) kohaselt või muude võrreldavate standardsete katsetingimuste ja määramismeetodite alusel (304). Võetakse meetmeid müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal. |
||||||||||
|
— |
7.3. Energiatõhusust suurendavate elementide paigaldamine, hooldus ja remont
Tegevuse kirjeldus
Üksikud renoveerimismeetmed, mis seisnevad energiatõhusust suurendavate elementide paigaldamises, hoolduses või remondis.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42, F43, M71, C16, C17, C22, C23, C25, C27, C28, S95.21, S95.22 ja C33.12 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||
Tegevus hõlmab üht järgmistest üksikmeetmetest, tingimusel et need vastavad üksikute komponentide ja süsteemide miinimumnõuetele, mis on sätestatud kohaldatavates siseriiklikes õigusnormides, millega rakendatakse direktiivi 2010/31/EL, ja et need on asjakohasel juhul liigitatud kahte kõrgeimasse energiatõhususe klassi vastavalt määrusele (EL) 2017/1369 ja selle kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele:
|
|||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||
|
— |
||||||||||||
|
— |
||||||||||||
|
Ehituskomponendid ja -materjalid vastavad käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Kui soojusisolatsioon lisatakse olemasolevale hoone välispiirdele, kontrollib asbestiuuringute alase koolituse saanud pädev spetsialist kooskõlas siseriikliku õigusega hoone seisukorda. Kogu sellise isolatsiooni eemaldamisega, mis sisaldab või tõenäoliselt sisaldab asbesti, isoleerplaatide, muude plaatide ja muude asbesti sisaldavate materjalide purustamise või mehaanilise puurimise, kruvimise või eemaldamisega tegelevad asjakohase väljaõppe saanud töötajad, kes läbivad enne töid, tööde ajal ja pärast töid tervisekontrolli kooskõlas siseriikliku õigusega. |
||||||||||||
|
— |
7.4. Elektrisõidukite laadimisjaamade paigaldamine, hooldus ja remont hoonetes (ja hoonetega seotud parkimiskohtades)
Tegevuse kirjeldus
Elektrisõidukite laadimisjaamade paigaldamine, hooldus ja remont hoonetes ja hoonetega seotud parkimiskohtades.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42, F43, M71, C16, C17, C22, C23, C25, C27 või C28 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||
Elektrisõidukite laadimisjaamade paigaldamine, hooldus või remont. |
|||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||
|
— |
||
|
— |
||
|
— |
||
|
— |
7.5. Hoonete energiatõhususe mõõtmiseks, reguleerimiseks ja kontrollimiseks kasutatavate vahendite ja seadmete paigaldamine, hooldus ja remont
Tegevuse kirjeldus
Hoonete energiatõhususe mõõtmiseks, reguleerimiseks ja kontrollimiseks kasutatavate vahendite ja seadmete paigaldamine, hooldus ja remont.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42, F43, M71, C16, C17, C22, C23, C25, C27 ja C28 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||
Tegevus hõlmab üht järgmistest üksikmeetmetest:
|
|||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||
|
— |
||||||||
|
— |
||||||||
|
— |
||||||||
|
— |
7.6. Taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont
Tegevuse kirjeldus
Taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont kohapeal.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42, F43, M71, C16, C17, C22, C23, C25, C27 või C28 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||||||
Tegevus hõlmab üht järgmistest üksikmeetmetest, kui kohapeal paigaldatakse hoone tehnosüsteemid:
|
|||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||
|
— |
7.7. Hoonete omandamine ja omandiõigus
Tegevuse kirjeldus
Kinnisvara ostmine ja selle omandiõiguse kasutamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga L68 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||
|
|||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
— |
||||||
|
— |
||||||
|
— |
||||||
|
— |
8. TEAVE JA KOMMUNIKATSIOON
8.1. Andmetöötlus, veebihosting jms tegevused
Tegevuse kirjeldus
Andmete säilitamine, manipuleerimine, haldamine, ümberpaigutamine, kontrollimine, kuvamine, vahetamine, edastamine või töötlemine andmekeskuste (306) kaudu, sealhulgas servtöötlus.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga J63.11 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõikes 2 osutatud üleminekutegevus, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||
|
|||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||
|
Kasutatavad seadmed vastavad direktiivis 2009/125/EÜ serveritele ja andmesalvestustoodetele sätestatud nõuetele. Kasutatavad seadmed ei sisalda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL (309) II lisas loetletud piiratud aineid, välja arvatud juhul, kui massiprotsent homogeensetes materjalides ei ületa kõnealuses lisas loetletud maksimaalseid väärtusi. Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine elektri- ja elektroonikaseadmete olelusringi lõpus, sealhulgas ringlussevõtupartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu. Olelusringi lõpus valmistatakse seadmed ette korduskasutamiseks või suunatakse taaskasutamisse või ringlussevõttu või neid töödeldakse nõuetekohaselt; viimane hõlmab kõikide vedelike eemaldamist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL (310) VII lisa kohast selektiivset töötlemist. |
||||||
|
— |
||||||
|
— |
8.2. Andmepõhised lahendused kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks
Tegevuse kirjeldus
Selliste IKT-lahenduste väljatöötamine või kasutamine, mille eesmärk on andmete kogumine, edastamine, säilitamine ning nende modelleerimine ja kasutamine, kui nende tegevuste peamine eesmärk on selliste andmete ja analüüside esitamine, mis võimaldavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Sellised IKT-lahendused võivad muu hulgas hõlmata detsentraliseeritud tehnoloogiate (st hajusraamatu tehnoloogiad), asjade interneti, 5G ja tehisintellekti kasutamist. Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega J61, J62 ja J63.11 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||
|
|||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||
|
— |
||||
|
Kasutatavad seadmed vastavad kooskõlas direktiiviga 2009/125/EÜ serveritele ja andmesalvestustoodetele sätestatud nõuetele. Kasutatavad seadmed ei sisalda direktiivi 2011/65/EL II lisas loetletud piiratud aineid, välja arvatud juhul, kui massiprotsent homogeensetes materjalides ei ületa kõnealuses lisas loetletud massiprotsente. Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine elektri- ja elektroonikaseadmete olelusringi lõpus, sealhulgas ringlussevõtupartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu. Olelusringi lõpus valmistatakse seadmed ette korduskasutamiseks või suunatakse taaskasutamisse või ringlussevõttu või neid töödeldakse nõuetekohaselt; viimane hõlmab kõikide vedelike eemaldamist ning direktiivi 2012/19/EL VII lisa kohast selektiivset töötlemist. |
||||
|
— |
||||
|
— |
9. KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS
9.1. Turulähedane teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon
Tegevuse kirjeldus
Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks ette nähtud selliste lahenduste, protsesside, tehnoloogiate, ärimudelite ja muude toodete uurimine, rakenduslik uurimine ja arendamine, mille puhul kasvuhoonegaaside heite vähendamise, ärahoidmise või kõrvaldamise võimet on tõendatud vähemalt asjakohases keskkonnas ja mis vastavad vähemalt tehnoloogia valmidusastmele 6 (314).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega M71.1.2 ja M72.1 või teadustegevuse puhul, mis on sellise majandustegevuse lahutamatu osa, mille kohta on käesolevas lisas esitatud tehnilised sõelumiskriteeriumid, NACE koodidega, mis on sätestatud käesoleva lisa teistes jagudes vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||
|
Uuritav tehnoloogia, toode või muu lahendus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||
|
Hinnatakse ja käsitletakse võimalikku riski, et uuritav tehnoloogia, toode või muu lahendus võib ohustada veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või merealade head keskkonnaseisundit. |
||||||||||||||||||
|
Hinnatakse ja käsitletakse võimalikku riski, et uuritav tehnoloogia, toode või muu lahendus võib ohustada ringmajanduse eesmärke, võttes arvesse määruse (EL) 2020/852 artikli 17 lõike 1 punktis d sätestatud võimaliku olulise kahjustamise liike. |
||||||||||||||||||
|
Hinnatakse ja käsitletakse võimalikku riski, et uuritav tehnoloogia, toode või muu lahendus toob kaasa saasteainete õhku, vette või pinnasesse heite märkimisväärse suurenemise. |
||||||||||||||||||
|
Hinnatakse ja käsitletakse võimalikku riski, et uuritav tehnoloogia, toode või muu lahendus ohustab ökosüsteemide head seisundit või vastupanuvõimet või elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. |
9.2. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon CO2 kogumiseks otse atmosfäärist
Tegevuse kirjeldus
CO2 otse atmosfäärist kogumiseks ette nähtud lahenduste, protsesside, tehnoloogiate, ärimudelite ja muude toodete uurimine, rakenduslik uurimine ja arendamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega M71.1.2 ja M72.1 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||
|
|||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||
|
Uuritav tehnoloogia, toode või muu lahendus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
Hinnatakse ja käsitletakse võimalikku riski, et uuritav tehnoloogia, toode või muu lahendus võib ohustada veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või merealade head keskkonnaseisundit. |
||||||||||
|
Hinnatakse ja käsitletakse võimalikku riski, et uuritav tehnoloogia, toode või muu lahendus võib ohustada ringmajanduse eesmärke, võttes arvesse määruse (EL) 2020/852 artikli 17 lõike 1 punktis d sätestatud võimaliku olulise kahjustamise liike. |
||||||||||
|
Hinnatakse ja käsitletakse võimalikku riski, et uuritav tehnoloogia, toode või muu lahendus toob kaasa saasteainete õhku, vette või pinnasesse heite märkimisväärse suurenemise. |
||||||||||
|
Hinnatakse ja käsitletakse võimalikku riski, et uuritav tehnoloogia, toode või muu lahendus ohustab ökosüsteemide head seisundit või vastupanuvõimet või elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. |
9.3. Hoonete energiatõhususega seotud ametitoimingud
Tegevuse kirjeldus
Hoonete energiatõhususega seotud ametitoimingud.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga M71 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 1 punktis i, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||
Tegevus hõlmab ühte järgmistest:
|
|||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa A liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||
|
— |
||||||||||
|
— |
||||||||||
|
— |
||||||||||
|
— |
(1) Metsa istutamine või tahtlik külvamine maale, mille kasutus kuni selle ajani oli erinev, tähendab maa muutmist metsaks (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused.4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(2) Üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on suurem kui 10 % või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda. See ei sisalda maad, mis on peamiselt kasutuses põllumajanduses või linnamaana (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused.4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(3) „Suure süsinikuvaruga maa“ – märgalad, sealhulgas turbaalad, ning püsivalt metsaga kaetud alad direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 4 punktide a, b ja c tähenduses.
(4) Metsaala, millel on pikaajaline (kümme aastat või enam) dokumenteeritud majandamiskava, mille eesmärk on saavutada kindlaks määratud majandamiseesmärgid ja mis vaadatakse korrapäraselt läbi
(FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(5) Sealhulgas järgmise analüüs: i) metsavarude pikaajaline kestlikkus, ii) elupaikade kaitsele ja seotud elupaikade mitmekesisusele avalduv mõju/surve ning mullale minimaalset mõju avaldava metsaraie tingimus.
(6) Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja kehtestatakse üleminekusätted (ELT L 227, 31.7.2014, lk 1).
(7) Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi üleeuroopalised metsastamise ja taasmetsastamise suunised, milles pööratakse erilist tähelepanu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sätetele, vastu võetud 12.–13. novembril 2008 toimunud Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi ekspertide kohtumisel ning üleeuroopalise bioloogilise ja maastike mitmekesisuse strateegia (PEBLDS) juhatuse poolt PEBLDSi nõukogu nimel 4. novembril 2008 (4.6.2021. a versioon: https://www.foresteurope.org/docs/other_meetings/2008/Geneva/Guidelines_Aff_Ref_ADOPTED.pdf).
(8) „Suure süsinikuvaruga maa“ – märgalad, sealhulgas turbaalad, ning püsivalt metsaga kaetud alad direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 4 punktide a, b ja c tähenduses.
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT L 295, 12.11.2010, lk 23).
(10) „2019 Refinement to the 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories“ (4.6.2021. a versioon: https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2019rf/).
(11) Metsaala, mis on määratud jääma metsaks ja mida ei tohi muuta muul otstarbel kasutatavaks maaks
(FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused.4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(12) „Hankimisala“ – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata riski metsa biomassi säästlikkusele ja seaduslikkusele.
(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (ELT L 170, 25.6.2019, lk 1).
(15) Millega rakendatakse liidus püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (ELT L 209, 31.7.2006, lk 3).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45).
(17) Teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlev Rotterdami konventsioon (ELT L 63, 6.3.2003, lk 29).
(18) Minamata elavhõbedakonventsioon (ELT L 142, 2.6.2017, lk 6).
(19) Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll (EÜT L 297, 31.10.1988, lk 21).
(20) Taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhinev WHO klassifikatsioon (2019. aasta versioon), (4.6.2021. a versioon: https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/332193/9789240005662-eng.pdf?ua=1).
(21) Metsade seisundi taastamine hõlmab järgmist:
— |
ennistamine, mis tähendab soovitud liikide, struktuuride või protsesside taastamist olemasolevas ökosüsteemis; |
— |
ümberkorraldamine, mis tähendab pärismaiste taimeliikide taastamist muul otstarbel kasutataval maal; |
— |
rekultiveerimine, mis tähendab tugevasti kahjustatud taimkatteta maa taastamist; |
— |
asendamine, mis on kõige radikaalsem ning mille puhul liigid, mis on konkreetses paigas halvasti kohanenud ja ei ole võimelised mujale levima, asendatakse sissetoodud liikidega, kuna kliima muutub kiiresti; |
Metsade taastamise moodul. FAO metsa säästva majandamise vahendite hulgas.4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/sustainable forest-management/toolbox/modules/forest-restoration/basic-knowledge/en/.
(22) Ökoloogiline taastamine (ka ökosüsteemide taastamine):
— |
ökosüsteemi loodusliku häiringueelse struktuuri ja toimimise taastamine; |
— |
halvenenud seisundis, kahjustatud või hävitatud ökosüsteemi taastumisele kaasa aitamine; |
— |
ala tahtlik muutmine, et luua piiritletud kohalik ökosüsteem. Selle protsessi eesmärk on jäljendada konkreetse ökosüsteemi struktuuri, toimimist, mitmekesisust ja dünaamikat; |
— |
inimeste sekkumine, mille eesmärk on kiirendada kahjustatud elupaikade taastumist või saavutada ökosüsteemi seisund, mis on võimalikult sarnane selle häiringueelse seisundiga |
(„Most used definitions/descriptions of key terms related to ecosystem restoration“ (ökosüsteemide taastamisega seotud põhimõistete enim kasutatud määratlused/kirjeldused)). Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 11. konverents. 2012. UNEP/CBD/COP/11/INF/19. 4.6.2021. a versioon: https://www.cbd.int/doc/meetings/cop/cop-11/information/cop-11-inf-19-en.pdf).
(23) Metsa seisundi parandamine on protsess, mille käigus taastatakse metsa võime pakkuda taas kaupu ja teenuseid, kuid parandatud seisund ei ole identne metsa seisundiga enne seisundi halvenemist
(„Most used definitions/descriptions of key terms related to ecosystem restoration“ (ökosüsteemide taastamisega seotud põhimõistete enim kasutatud määratlused/kirjeldused)). Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 11. konverents. 2012. UNEP/CBD/COP/11/INF/19. 4.6.2021. a versioon: https://www.cbd.int/doc/meetings/cop/cop-11/information/cop-11-inf-19-en.pdf).
(24) (4.6.2021. a versioon: https://www.cbd.int/convention/text/).
(25) Metsa taasloomine, istutades taimi ja/või külvates seemneid maale, mis on liigitatud metsaks
(FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(26) Mets, mis koosneb peamiselt loodusliku uuenemise teel kasvanud puudest
(FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(27) Ekstreemne ilmastikunähtus on ilmastikunähtus, mille esinemine konkreetses kohas ja konkreetsel aastaajal on haruldane. Haruldase esinemise määratlused on erinevad, kuid üldjuhul oleks ekstreemne ilmastikunähtus sama haruldane või veelgi haruldasem kui vaatluste põhjal hinnatud tõenäosustiheduse funktsiooni 10. või 90. protsentiil. Määratluse kohaselt võivad ekstreemsete ilmastikunähtuste omadused olla paiguti absoluutses mõttes erinevad. Kui ekstreemsed ilmastikunähtused püsivad mõnda aega, näiteks kogu hooaja, võib neid pidada ekstreemseteks ilmastikunähtusteks, eriti kui nende keskmised või kogunäitajad on iseenesest äärmuslikud (nt põuad või tugevad vihmasajud hooaja vältel). Vt IPCC, 2018. „Annex I: Glossary“ (4.6.2021. a versioon: https://www.ipcc.ch/sr15/chapter/glossary/).
(28) Mis tahes kontrollimatu taimestikupõleng, mille kustutamiseks tuleb teha otsus või võtta meetmeid (metsa- ja maastikutulekahjude 2012. aasta Euroopa sõnastik, mis on koostatud projekti „European Forest Fire Network“ (EUFOFINET) raames osana programmist INTERREG IVC (4.6.2021. a versioon: https://www.ctif.org/index.php/library/european-glossary-wildfires-and-forest-fires).
(29) Üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on suurem kui 10 % või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda. See ei sisalda maad, mis on peamiselt kasutuses põllumajanduses või linnamaana (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(30) Metsaala, millel on pikaajaline (kümme aastat või enam) dokumenteeritud majandamiskava, mille eesmärk on saavutada kindlaks määratud majandamiseesmärgid ja mis vaadatakse korrapäraselt läbi.
(FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(31) Sealhulgas järgmise analüüs: i) metsavarude pikaajaline kestlikkus, ii) elupaikade kaitsele ja seotud elupaikade mitmekesisusele avalduv mõju/surve ning mullale minimaalset mõju avaldava metsaraie tingimus.
(32) Metsade ja metsamaade majandamine ja kasutamine niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma elurikkuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus vastavaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, siseriiklikul ja üleilmsel tasandil muudele ökosüsteemidele kahju tekitamata.
(Resolutsioon H1 „General Guidelines for the Sustainable Management of Forests in Europe“, teine Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents 16.–17. juunil 1993, Helsingi/Soome. 4.6.2021. a versioon: https://www.foresteurope.org/docs/MC/MC_helsinki_resolutionH1.pdf).
(33) Resolutsiooni L2 2. lisa „Pan-European Operational Level Guidelines for Sustainable Forest Management“. Kolmas Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents 2.–4. juunil 1998, Lissabon/Portugal (4.6.2021. a versioon: https://foresteurope.org/wp-content/uploads/2016/10/MC_lisbon_resolutionL2_with_annexes.pdf#page=18).
(34) „Suure süsinikuvaruga maa“ – märgalad, sealhulgas turbaalad, ning püsivalt metsaga kaetud alad direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 4 punktide a, b ja c tähenduses.
(35) „2019 Refinement to the 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories“ (4.6.2021. a versioon: https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2019rf/).
(36) Metsaala, mis on määratud jääma metsaks ja mida ei tohi muuta muul otstarbel kasutatavaks maaks
(FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused.4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(37) „Hankimisala“ – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata riski metsa biomassi säästlikkusele ja seaduslikkusele.
(38) Millega rakendatakse liidus püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (ELT L 209, 31.7.2006, lk 3).
(39) Üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on suurem kui 10 % või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda. See ei sisalda maad, mis on peamiselt kasutuses põllumajanduses või linnamaana (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(40) Metsaala, millel on pikaajaline (kümme aastat või enam) dokumenteeritud majandamiskava, mille eesmärk on saavutada kindlaks määratud majandamiseesmärgid ja mis vaadatakse korrapäraselt läbi.
(FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(41) Sealhulgas järgmise analüüs: i) metsavarude pikaajaline kestlikkus, ii) elupaikade kaitsele ja seotud elupaikade mitmekesisusele avalduv mõju/surve ning mullale minimaalset mõju avaldava metsaraie tingimus.
(42) Metsade ja metsamaade majandamine ja kasutamine niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma elurikkuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus vastavaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, siseriiklikul ja üleilmsel tasandil muudele ökosüsteemidele kahju tekitamata.
(Resolutsioon H1 „General Guidelines for the Sustainable Management of Forests in Europe“, teine Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents 16.–17. juunil 1993, Helsingi/Soome. 4.6.2021. a versioon: https://www.foresteurope.org/docs/MC/MC_helsinki_resolutionH1.pdf).
(43) Resolutsiooni L2 2. lisa „Pan-European Operational Level Guidelines for Sustainable Forest Management“. Kolmas Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents 2.–4. juunil 1998, Lissabon/Portugal (4.6.2021. a versioon: https://foresteurope.org/wp-content/uploads/2016/10/MC_lisbon_resolutionL2_with_annexes.pdf#page=18).
(44) „Suure süsinikuvaruga maa“ – märgalad, sealhulgas turbaalad, ning püsivalt metsaga kaetud alad direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 4 punktide a, b ja c tähenduses.
(45) „2019 Refinement to the 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories“ (4.6.2021. a versioon: https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2019rf/).
(46) Metsaala, mis on määratud jääma metsaks ja mida ei tohi muuta muul otstarbel kasutatavaks maaks.
(FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(47) „Hankimisala“ – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata riski metsa biomassi säästlikkusele ja seaduslikkusele.
(48) Millega rakendatakse liidus püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (ELT L 209, 31.7.2006, lk 3).
(49) Taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhinev WHO klassifikatsioon (2019. aasta versioon), (4.6.2021. a versioon: https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/332193/9789240005662-eng.pdf?ua=1).
(50) Üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on suurem kui 10 % või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda. See ei sisalda maad, mis on peamiselt kasutuses põllumajanduses või linnamaana (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(51) Metsaala, millel on pikaajaline (kümme aastat või enam) dokumenteeritud majandamiskava, mille eesmärk on saavutada kindlaks määratud majandamiseesmärgid ja mis vaadatakse korrapäraselt läbi (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(52) Peamine kindlaksmääratud majandamiseesmärk, mis on majandamisüksusele määratud (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(53) Mets, mille puhul majandamiseesmärk on mulla ja vee kaitse. (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(54) Mets, mille puhul majandamiseesmärk on elurikkuse kaitse. Hõlmab kaitsealadel elurikkuse kaitseks määratud alasid, kuid ei piirdu nendega. (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(55) Mets, mille puhul majandamiseesmärk on sotsiaalsete hüvede tagamine. (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(56) Metsade ja metsamaade majandamine ja kasutamine niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma elurikkuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus vastavaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, siseriiklikul ja üleilmsel tasandil muudele ökosüsteemidele kahju tekitamata.
(Resolutsioon H1 „General Guidelines for the Sustainable Management of Forests in Europe“, teine Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents 16.–17. juunil 1993, Helsingi/Soome. 4.6.2021. a versioon: https://www.foresteurope.org/docs/MC/MC_helsinki_resolutionH1.pdf)
(57) Resolutsiooni L2 2. lisa „Pan-European Operational Level Guidelines for Sustainable Forest Management“. Kolmas Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents 2.–4. juunil 1998, Lissabon/Portugal (4.6.2021. a versioon: https://foresteurope.org/wp-content/uploads/2016/10/MC_lisbon_resolutionL2_with_annexes.pdf#page=18).
(58) „Suure süsinikuvaruga maa“ – märgalad, sealhulgas turbaalad, ning püsivalt metsaga kaetud alad direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 4 punktide a, b ja c tähenduses.
(59) „2019 Refinement to the 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories“ (4.6.2021. a versioon: https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2019rf/).
(60) Metsaala, mis on määratud jääma metsaks ja mida ei tohi muuta muul otstarbel kasutatavaks maaks.
(FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(61) „Hankimisala“ – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata riski metsa biomassi säästlikkusele ja seaduslikkusele.
(62) Millega rakendatakse liidus püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (ELT L 209, 31.7.2006, lk 3).
(63) Taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhinev WHO klassifikatsioon (2019. aasta versioon), (4.6.2021. a versioon: https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/332193/9789240005662-eng.pdf?ua=1).
(64) „Märgalad hõlmavad mitmesuguseid sisemaaelupaiku, nagu rabad, niisked niidud ja turbaalad, lammid, jõed ja järved, ning rannikualasid, nagu padurad, mangroovid, mõõnaga paljanduvad mudased laugmadalikud ja mererohuga kaetud alad, korallrahud ja muud merealad, mille sügavus ei ületa mõõna ajal kuut meetrit, samuti inimtekkelisi märgalasid, nagu tammid, veehoidlad, riisipõllud ning veepuhastustiigid ja biotiigid.“ Märgalasid käsitleva Ramsari konventsiooni sissejuhatus, 7. väljaanne (varem Ramsari konventsiooni käsiraamat). Ramsari konventsiooni sekretariaat, Gland, Šveits.
(65) Turbaalad on turvasmullaga ökosüsteemid. Turvas koosneb vähemalt 30 % ulatuses osaliselt lagunenud taimejäänustest, mis on kogunenud in situ liigniisketes ja sageli happelistes tingimustes. Resolutsioon XIII.12 „Guidance on identifying peatlands as Wetlands of International Importance (Ramsar Sites) for global climate change regulation as an additional argument to existing Ramsar criteria“, Ramsari konventsioon, vastu võetud 21.–29. oktoobril 2018.
(66) Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon (4.6.2021. a versioon: https://www.ramsar.org/sites/default/files/documents/library/current_convention_text_e.pdf).
(67) Komisjoni 29. mai 1995. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile märgalade ratsionaalse kasutuse ja kaitse kohta, KOM(95) 189 (lõplik).
(68) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (ELT L 192, 22.7.2011, lk 1).
(69) Ramsari konventsioon (2002). „Principles and guidelines for wetland restoration“. Vastu võetud Ramsari konventsiooni resolutsiooniga VIII.16 (2002) (4.6.2021. a versioon: https://www.ramsar.org/sites/default/files/documents/pdf/guide/guide-restoration.pdf).
(70) Ramsari konventsioon (2002). Resolutsioon VIII.14 „New Guidelines for management planning for Ramsar sites and other wetlands“ (4.6.2021. a versioon: https://www.ramsar.org/sites/default/files/documents/pdf/res/key_res_viii_14_e.pdf).
(71) „2019 Refinement to the 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories“ (4.6.2021. a versioon: https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2019rf/).
(72) Millega rakendatakse liidus püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (ELT L 209, 31.7.2006, lk 3).
(73) Taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhinev WHO klassifikatsioon (2019. aasta versioon), (4.6.2021. a versioon: https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/332193/9789240005662-eng.pdf?ua=1).
(74) Punktide j–m puhul käsitletakse moderniseerimisega seotud kriteeriume käesoleva lisa jagudes 6.9 ja 6.12.
(75) Nagu osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määruse (EL) 2018/858 (mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ) (ELT L 151, 14.06.2018, lk 1) artikli 4 lõike 1 punktis a.
(76) Nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/858 I lisa C osa punktis 3.
(77) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1).
(78) Komisjoni 25. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 582/2011, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa (ELT L 167, 25.6.2011, lk 1).
(79) Kuni 31. detsembrini 2022 Euro VI etapp E, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 595/2009.
(80) Nagu määratletud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punktides a ja b.
(81) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/631, millega kehtestatakse uute sõiduautode ja uute väikeste tarbesõidukite CO2-heite normid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 (ELT L 111, 25.4.2019, lk 13).
(82) Nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määruse (EL) nr 168/2013 (kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta) (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52) artiklis 4.
(83) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).
(84) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202).
(85) Energiatõhususe näitaja on määratletud kui CO2-heite mass transporditöö ühiku kohta. See näitab laeva käitamise energiatõhusust järjepideva ajavahemiku jooksul, mis kajastab laeva üldist kaubaveo struktuuri. Juhised selle näitaja arvutamiseks on esitatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumendis MEPC.1/Circ. 684.
(86) Energiatõhususe indeks (4.6.2021. a versioon: http://www.imo.org/fr/MediaCentre/HotTopics/GHG/Pages/EEDI.aspx).
(87) 1. aprilli 2022. aasta seisuga kohaldatavad EEDI nõuded vastavalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 74. istungjärgul kokkulepitule.
(88) Kütused, mis vastavad käesoleva lisa jagudes 3.10 ja 4.13 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
(89) Kütused, mis vastavad käesoleva lisa jagudes 3.10 ja 4.13 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
(90) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34).
(91) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/157/EMÜ (ELT L 266, 26.9.2006, lk 1).
(92) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
(93) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
(94) Kui see on asjakohane, arvutatakse soojusjuhtivus vastavalt kohaldatavatele standarditele, nt EN ISO 10077-1:2017 (aknad ja uksed), EN ISO 12631:2017 (rippfassaadid) ja EN ISO 6946:2017 (hoonete piirdetarindid ja komponendid).
(95) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).
(96) Komisjoni 9. aprilli 2013. aasta soovitus 2013/179/EL toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmise ja teatavakstegemise ühtsete meetodite kasutamise kohta (ELT L 124, 4.5.2013, lk 1).
(97) ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/71206.html).
(98) ISO standard 14064-1:2018 „Kasvuhoonegaasid. Osa 1: Kasvuhoonegaaside heitkoguse ning sidumise määramise ja aruandluse nõuded koos juhistega organisatsiooni tasandil“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/66453.html).
(99) Arvutatud vastavalt komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrusele (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8).
(100) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t), nagu sätestatud komisjoni 12. märtsi 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/447 (millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025) (ELT L 87, 15.3.2021, lk 29) lisas.
(101) Arvutatud vastavalt määrusele (EL) 2019/331.
(102) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) halli tsemendi klinkri puhul, nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas, korrutatuna klinkri ja tsemendi suhtega 0,65.
(103) Komisjoni 26. märtsi 2013. aasta rakendusotsus 2013/163/EL, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmise jaoks (ELT L 100, 9.4.2013, lk 1).
(104) Vt PVT-viitedokument majandusliku mõju ja tervikliku keskkonnamõju kohta (4.6.2021. a versioon: https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ecm_bref_0706.pdf).
(105) Koondatuna üheks otsese ja kaudse heite summa künniseks, mis arvutatakse 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmise väärtusena, mis põhineb ELi HKSi 2021.–2026. aasta tööstuse võrdlusaluste kehtestamise raames kogutud andmetel ja mis on arvutatud vastavalt direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud võrdlusaluste kehtestamise metoodikale ning millele on liidetud kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteerium elektrienergia tootmisel (100 g CO2e/kWh), korrutatuna alumiiniumi tootmise keskmise energiatõhususega (15,5 MWh/t Al).
(106) Arvutatud vastavalt määrusele (EL) 2019/331.
(107) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t), nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas.
(108) Toodetud alumiinium on survetöötlemata legeerimata vedel alumiinium, mis on toodetud elektrolüüsi teel.
(109) Kaudne kasvuhoonegaaside heide on olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide, mis on tingitud esmase alumiiniumi tootmiseks kasutatava elektri tootmisest.
(110) Komisjoni 13. juuni 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1032, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused värviliste metallide tööstuse jaoks (ELT L 174, 30.6.2016, lk 32).
(111) Arvutatud vastavalt määrusele (EL) 2019/331.
(112) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t), nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas.
(113) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t), nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas.
(114) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t), nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas.
(115) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t), nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas.
(116) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t), nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas.
(117) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t), nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas.
(118) Komisjoni 28. veebruari 2012. aasta rakendusotsus 2012/135/EL, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused raua- ja terasetootmise jaoks (ELT L 70, 8.3.2012, lk 63).
(119) ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/71206.html).
(120) ISO standard 14064-1:2018 „Kasvuhoonegaasid. Osa 1: Kasvuhoonegaaside heitkoguse ning sidumise määramise ja aruandluse nõuded koos juhistega organisatsiooni tasandil“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/66453.html).
(121) Komisjoni 9. detsembri 2013. aasta rakendusmäärus 2013/732/EL, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused kloorleeliste tööstuse jaoks (ELT L 332, 11.12.2013, lk 34).
(122) Komisjoni 30. mai 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/902, millega kehtestatakse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/75/EL reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses (ELT L 152, 9.6.2016, lk 23).
(123) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/738/EL, millega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) kohaselt kehtestatakse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused mineraalõli ja gaasi rafineerimise kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 38).
(124) Arvutatud vastavalt määrusele (EL) 2019/331.
(125) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t), nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas.
(126) PVT-viitedokument tahkete ja muude anorgaaniliste kemikaalide suuremahulise tootmise kohta, (4.6.2021. a versioon: https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/lvic-s_bref_0907.pdf).
(127) Rakendusotsus (EL) 2016/902.
(128) Arvutatud vastavalt määrusele (EL) 2019/331.
(129) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t), nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas.
(130) PVT-viitedokument tahkete ja muude anorgaaniliste kemikaalide suuremahulise tootmise kohta, (4.6.2021. a versioon: https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/lvic-s_bref_0907.pdf).
(131) Rakendusotsus (EL) 2016/902.
(132) ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/71206.html).
(133) ISO standard 14064-1:2018 „Kasvuhoonegaasid. Osa 1: Kasvuhoonegaaside heitkoguse ning sidumise määramise ja aruandluse nõuded koos juhistega organisatsiooni tasandil“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/66453.html).
(134) Rakendusotsus 2013/732/EL.
(135) Rakendusotsus (EL) 2016/902.
(136) Arvutatud vastavalt määrusele (EL) 2019/331.
(137) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t), nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas.
(138) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t), nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas.
(139) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t), nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas.
(140) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t), nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas.
(141) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t), nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas.
(142) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t), nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas.
(143) ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/71206.html).
(144) ISO standard 14064-1:2018 „Kasvuhoonegaasid. Osa 1: Kasvuhoonegaaside heitkoguse ning sidumise määramise ja aruandluse nõuded koos juhistega organisatsiooni tasandil“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/66453.html).
(145) Komisjoni 21. novembri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/2117, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused seoses suuremahulise orgaaniliste kemikaalide tootmisega (ELT L 323, 7.12.2017, lk 1).
(146) Rakendusotsus (EL) 2016/902.
(147) PVT-viitedokument anorgaaniliste kemikaalide (ammoniaak, happed ja väetised) suuremahulise tootmise kohta (4.6.2021. a versioon: https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/lvic_aaf.pdf).
(148) Rakendusotsus (EL) 2016/902.
(149) Arvutatud vastavalt määrusele (EL) 2019/331.
(150) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t), nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas.
(151) PVT-viitedokument anorgaaniliste kemikaalide (ammoniaak, happed ja väetised) suuremahulise tootmise kohta (4.6.2021. a versioon: https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/lvic_aaf.pdf).
(152) Rakendusotsus (EL) 2016/902.
(153) ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/71206.html).
(154) ISO standard 14064-1:2018 „Kasvuhoonegaasid. Osa 1: Kasvuhoonegaaside heitkoguse ning sidumise määramise ja aruandluse nõuded koos juhistega organisatsiooni tasandil“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/66453.html).
(155) Taastuvad lähteained on biomass, tööstuslikud biojäätmed või olmebiojäätmed.
(156) PVT-viitedokument polümeeride tootmise kohta (4.6.2021. a versioon: https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/pol_bref_0807.pdf).
(157) Rakendusotsus (EL) 2016/902.
(158) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).
(159) Komisjoni 17. mai 2017. aasta otsus (EL) 2017/848, millega nähakse ette mereala hea keskkonnaseisundi kriteeriumid ja metoodikastandardid ning seire ja hindamise spetsifikatsioonid ja standardmeetodid ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/477/EL (ELT L 125, 18.5.2017, lk 43).
(160) Praktilised juhised selle kriteeriumi rakendamiseks on esitatud Euroopa Komisjoni teatises C(2020) 7730 final „Juhenddokument tuuleenergia arengu ja ELi loodusvaldkonna õigusaktide kohta“ (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/wind_farms_en.pdf).
(161) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).
(162) ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/71206.html).
(163) ISO standard 14064-1:2018 „Kasvuhoonegaasid. Osa 1: Kasvuhoonegaaside heitkoguse ning sidumise määramise ja aruandluse nõuded koos juhistega organisatsiooni tasandil“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/66453.html).
(164) Avalikult kättesaadav veebivahend, mille rahvusvaheline hüdroenergiaühendus töötas välja koostöös ülemaailmsete keskkonnamuutuste UNESCO õppetooliga (4.6.2021. a versioon: https://www.hydropower.org/gres).
(165) Praktilised juhised on esitatud komisjoni teatises C/2018/2619 „Juhenddokument hüdroenergiaga seotud nõuete kohta seoses ELi loodusvaldkonna õigusaktidega“ (ELT C 213, 18.6.2018, lk 1).
(166) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus (ELT L 23, 26.1.2005, lk 3).
(167) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta (ELT L 152, 11.6.2008, lk 1).
(168) ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/71206.html).
(169) ISO standard 14064-1:2018 „Kasvuhoonegaasid. Osa 1: Kasvuhoonegaaside heitkoguse ning sidumise määramise ja aruandluse nõuded koos juhistega organisatsiooni tasandil“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/66453.html).
(170) Komisjoni 31. juuli 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1442, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (ELT L 212, 17.8.2017, lk 1).
(171) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta (ELT L 313, 28.11.2015, lk 1).
(172) Rakendusotsus (EL) 2017/1442.
(173) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
(174) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
(175) Rakendusotsus (EL) 2017/1442.
(176) Liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja valitsusväliste organisatsioonidega toimunud teabevahetuse tulemusel valminud tehnoloogia lõpparuanne sisaldab tehnilist teavet parimate kättesaadavate tehnoloogiate kohta, mida kasutatakse keskmise võimsusega põletusseadmete keskkonnamõju vähendamiseks, ning parima võimaliku ja kujunemisjärgus tehnoloogiaga saavutatava heitetaseme ja sellega kaasnevate kulude kohta (4.6.2021. a versioon: https://circabc.europa.eu/ui/group/06f33a94-9829-4eee-b187-21bb783a0fbf/library/9a99a632-9ba8-4cc0-9679-08d929afda59/details).
(177) Komisjoni 10. augusti 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1147, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused (ELT L 208, 17.8.2018, lk 38).
(178) Komisjoni 21. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 548/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ rakendamise kohta seoses väikeste, keskmiste ja suurte jõutrafodega (ELT L 152, 22.5.2014, lk 1).
(179) CEI EN 50588-1 „Keskmised jõutrafod sagedusele 50 Hz seadme suurima lubatava kestevpingega mitte üle 36 kV“.
(180) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125).
(181) Keskkonna-, tervise- ja ohutussuunised, 30. aprill 2007 (4.6.2021. a versioon: https://www.ifc.org/wps/wcm/connect/29f5137d-6e17-4660-b1f9-02bf561935e5/Final%2B-%2BGeneral%2BEHS%2BGuidelines.pdf?MOD=AJPERES&CVID=jOWim3p).
(182) Nõukogu 12. juuli 1999. aasta soovitus üldsuse kokkupuute piiramise kohta elektromagnetväljadega (0 Hz kuni 300 GHz) (1999/519/EÜ) (EÜT L 199, 30.7.1999, lk 59).
(183) Rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmise komisjoni 1998. aasta suunised kokkupuute piiramise kohta ajas muutuvate elektri-, magnet- ja elektromagnetväljadega (kuni 300 GHz) (4.6.2021. a versioon: https://www.icnirp.org/cms/upload/publications/ICNIRPemfgdl.pdf).
(184) Praktilised juhised selle kriteeriumi rakendamiseks on esitatud Euroopa Komisjoni teatises C(2018)2620 „Energiaülekandetaristu ja ELi loodusalased õigusaktid“ (ELT C 213, 18.6.2018, lk 62).
(185) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1).
(186) Rakendusotsus (EL) 2018/1147.
(187) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).
(188) Komisjoni 6. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 206/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini nõuetega (ELT L 72, 10.3.2012, lk 7), komisjoni 2. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 813/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite-kütteseadmete ökodisaini nõuetega (ELT L 239, 6.9.2013, lk 136), ning komisjoni 30. novembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2281, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks) seoses õhukütteseadmete, jahutusseadmete, kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite ja puhurkonvektorite ökodisaini nõuetega (ELT L 346, 20.12.2016, lk 1).
(189) Komisjoni 6. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 206/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini nõuetega (ELT L 72, 10.3.2012, lk 7).
(190) Koostootmine on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 30.
(191) Koostootmine on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 30.
(192) Koostootmine on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 30.
(193) ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/71206.html).
(194) ISO standard 14064-1:2018 „Kasvuhoonegaasid. Osa 1: Kasvuhoonegaaside heitkoguse ning sidumise määramise ja aruandluse nõuded koos juhistega organisatsiooni tasandil“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/66453.html).
(195) Rakendusotsus (EL) 2017/1442.
(196) Rakendusotsus (EL) 2017/1442.
(197) Liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja valitsusväliste organisatsioonidega toimunud teabevahetuse tulemusel valminud tehnoloogia lõpparuanne sisaldab tehnilist teavet parimate kättesaadavate tehnoloogiate kohta, mida kasutatakse keskmise võimsusega põletusseadmete keskkonnamõju vähendamiseks, ning parima võimaliku ja kujunemisjärgus tehnoloogiaga saavutatava heitetaseme ja sellega kaasnevate kulude kohta (4.6.2021. a versioon: https://circabc.europa.eu/ui/group/06f33a94-9829-4eee-b187-21bb783a0fbf/library/9a99a632-9ba8-4cc0-9679-08d929afda59/details).
(198) Rakendusotsus (EL) 2018/1147.
(199) ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/71206.html).
(200) ISO standard 14064-1:2018 „Kasvuhoonegaasid. Osa 1: Kasvuhoonegaaside heitkoguse ning sidumise määramise ja aruandluse nõuded koos juhistega organisatsiooni tasandil“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/66453.html).
(201) Rakendusotsus (EL) 2017/1442.
(202) Rakendusotsus (EL) 2017/1442.
(203) Liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja valitsusväliste organisatsioonidega toimunud teabevahetuse tulemusel valminud tehnoloogia lõpparuanne sisaldab tehnilist teavet parimate kättesaadavate tehnoloogiate kohta, mida kasutatakse keskmise võimsusega põletusseadmete keskkonnamõju vähendamiseks, ning parima võimaliku ja kujunemisjärgus tehnoloogiaga saavutatava heitetaseme ja sellega kaasnevate kulude kohta (4.6.2021. a versioon: https://circabc.europa.eu/ui/group/06f33a94-9829-4eee-b187-21bb783a0fbf/library/9a99a632-9ba8-4cc0-9679-08d929afda59/details).
(204) Rakendusotsus (EL) 2018/1147.
(205) Taristu lekkeindeks arvutatakse järgmiselt: tegeliku veekao tehniline näitaja aastas / tegelik vältimatu veekadu aastas. Tegeliku veekao tehniline näitaja kajastab vee kogust, mis jaotusvõrgust tegelikult kaduma läheb (st mis ei jõua lõppkasutajateni). Tegeliku vältimatu veekao puhul on arvestatud asjaolu, et veejaotusvõrgus on alati lekkeid. Tegeliku vältimatu veekao arvutamine põhineb teguritel nagu võrgu pikkus, ühenduste arv ja surve, millega võrk töötab.
(206) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 435, 23.12.2020, lk 1).
(207) Taristu lekkeindeks arvutatakse järgmiselt: tegeliku veekao tehniline näitaja aastas / tegelik vältimatu veekadu aastas. Tegeliku veekao tehniline näitaja kajastab vee kogust, mis jaotusvõrgust tegelikult kaduma läheb (st mis ei jõua lõppkasutajateni). Tegeliku vältimatu veekao puhul on arvestatud asjaolu, et veejaotusvõrgus on alati lekkeid. Tegeliku vältimatu veekao arvutamine põhineb teguritel nagu võrgu pikkus, ühenduste arv ja surve, millega võrk töötab.
(208) Näiteks vastavalt reovee puhastamist käsitlevatele IPCC suunistele riiklike kasvuhoonegaaside inventuuride kohta (4.6.2021. a versioon: https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2019rf/pdf/5_Volume5/19R_V5_6_Ch06_Wastewater.pdf).
(209) Nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määruse (EL) 2020/741 (mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid) (ELT L 177, 5.6.2020, lk 32) II lisas.
(210) Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40).
(211) Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6).
(212) Nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määruse (EL) 2020/741 (mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid) (ELT L 177, 5.6.2020, lk 32) II lisas.
(213) Liidus on tegevus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3) artikli 10 lõikega 3 ning siseriiklike õigusaktidega jäätmekavade kohta.
(214) Rakendusotsus (EL) 2018/1147.
(215) Nagu määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 4.
(216) Nagu määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 40.
(217) Rakendusotsus (EL) 2018/1147.
(218) Nagu määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 4.
(219) Rakendusotsus (EL) 2018/1147.
(220) Prügila on määratletud nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ (prügilate kohta) (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1) artikli 2 punktis g.
(221) Nagu sätestatud direktiivi 1999/31/EÜ artikli 5 lõikes 3.
(222) Biogaas on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 28.
(223) Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1).
(224) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/31/EÜ, milles käsitletakse süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 85/337/EMÜ ja direktiive 2000/60/EÜ, 2001/80/EÜ, 2004/35/EÜ, 2006/12/EÜ, 2008/1/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 114).
(225) ISO standard 27914:2017 „CO2 kogumine, transport ja geoloogiline säilitamine – geoloogiline säilitamine (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/64148.html).
(226) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1628, mis käsitleb väljaspool teid kasutatavate liikurmasinate sisepõlemismootorite gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heite piirnorme ja tüübikinnitusega seotud nõudeid, millega muudetakse määruseid (EL) nr 1024/2012 ja (EL) nr 167/2013 ning muudetakse direktiivi 97/68/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 252, 16.9.2016, lk 53).
(227) See hõlmab busse, mille keretüüp on CE (madala põrandaga ühekorruseline sõiduk), CF (madala põrandaga kahekorruseline sõiduk), CG (madala põrandaga ühekorruseline liigendsõiduk), CH (madala põrandaga kahekorruseline liigendsõiduk), CI (ülalt lahtine ühekorruseline sõiduk) või CJ (ülalt lahtine kahekorruseline sõiduk), nagu sätestatud määruse (EL) 2018/858 I lisa C osa punktis 3.
(228) Nagu osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punktis a.
(229) Nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/858 I lisa C osa punktis 3.
(230) Kuni 31. detsembrini 2021 Euro VI etapp E, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 595/2009.
(231) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määrus (EL) 2020/740, mis käsitleb rehvide kütusesäästlikkuse ja muude näitajate märgistamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1369 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1222/2009 (ELT L 177, 5.6.2020, lk 1).
(232) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).
(233) Nagu osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i.
(234) Nagu osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis i.
(235) Nagu osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõikes 1.
(236) Nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/64/EÜ (mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust, pidades silmas mootorsõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust, ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 70/156/EMÜ) (ELT L 310, 25.11.2005, lk 10) I lisas.
(237) Komisjoni 5. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1832, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ, komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 ja komisjoni määrust (EL) 2017/1151, et parandada kergsõidukite heitkoguste tüübikinnituskatseid ja -menetlusi, sealhulgas kasutusel olevate sõidukite vastavuskatseid ja tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste katseid, ning võtta kasutusele kütuse- ja elektrienergiakulu jälgimise seadmed (ELT L 301, 27.11.2018, lk 1).
(238) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta (ELT L 120, 15.5.2009, lk 5).
(239) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 540/2014 mootorsõidukite ja varusummutisüsteemide mürataseme kohta, millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 70/157/EMÜ (ELT L 158, 27.5.2014, lk 131).
(240) Nagu osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii.
(241) Nagu osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis iii.
(242) Nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 595/2009.
(243) Nagu sätestatud direktiivi 2005/64/EÜ I lisas.
(244) Komisjoni 25. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 582/2011, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa (ELT L 167, 25.6.2011, lk 1).
(245) Energiatõhususe näitaja on määratletud kui CO2-heite mass transporditöö ühiku kohta. See näitab laeva käitamise energiatõhusust järjepideva ajavahemiku jooksul, mis kajastab laeva üldist kaubaveo struktuuri. Juhised selle näitaja arvutamiseks on esitatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumendis MEPC.1/Circ. 684.
(246) Energiatõhususe indeks (4.6.2021. a versioon: http://www.imo.org/fr/MediaCentre/HotTopics/GHG/Pages/EEDI.aspx).
(247) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 75. istungjärgul kokku lepitud EEDI nõuded. Laevad, mis kuuluvad MARPOLi konventsiooni VI lisa 2. reeglis sätestatud laevaliikide hulka, aga mida ei käsitata selle reegli kohaselt uute laevadena, võivad esitada EEDI väärtuse, mis on vabatahtlikult arvutatud MARPOLi konventsiooni VI lisa 4. peatüki kohaselt, ja lasta neid arvutusi kontrollida kooskõlas konventsiooni VI lisa 2. peatükiga.
(248) Kütused, mis vastavad käesoleva lisa jagudes 3.10 ja 4.13 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
(249) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ muutmise kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 1).
(250) Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/2323, millega kehtestatakse laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetelu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta (ELT L 345, 20.12.2016, lk 119).
(251) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 7.6.2019, lk 116).
(252) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/802, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes (ELT L 132, 21.5.2016, lk 58).
(253) (4.6.2021. a versioon: http://www.imo.org/en/OurWork/Environment/PollutionPrevention/AirPollution/Pages/Sulphur-oxides-(SOx)-%E2%80%93-Regulation-14.aspx).
(254) Seoses heitekontrolli piirkonnas kohaldatavate nõuete laiendamisega teistele liidu meredele arutavad Vahemere-äärsed riigid asjakohase heitekontrolli piirkonna loomist Barcelona konventsiooni õigusraamistikus.
(255) (4.6.2021. a versioon: http://www.imo.org/en/OurWork/Environment/PollutionPrevention/AirPollution/Pages/Nitrogen-oxides-(NOx)-–-Regulation-13.aspx).
(256) Liidu meredel kohaldatakse seda nõuet alates 2021. aastast Läänemerel ja Põhjamerel.
(257) 5. oktoobril 2001. aastal vastu võetud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvaheline konventsioon.
(258) IMO suunised laevade biosaaste kontrolli ja sellega toimetuleku kohta, et viia invasiivsete veeliikide levik miinimumini, resolutsioon MEPC.207(62).
(259) IMO suunised kaubalaevade veealuse müra vähendamiseks, et tegeleda mereelustikule avalduva kahjuliku mõju probleemiga (MEPC.1/Circ.833).
(260) Energiatõhususe indeks (4.6.2021. a versioon: http://www.imo.org/fr/MediaCentre/HotTopics/GHG/Pages/EEDI.aspx).
(261) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 75. istungjärgul kokku lepitud EEDI nõuded. Laevad, mis kuuluvad MARPOLi konventsiooni VI lisa 2. reeglis sätestatud laevaliikide hulka, aga mida ei käsitata selle reegli kohaselt uute laevadena, võivad esitada EEDI väärtuse, mis on vabatahtlikult arvutatud MARPOLi konventsiooni VI lisa 4. peatüki kohaselt, ja lasta neid arvutusi kontrollida kooskõlas konventsiooni VI lisa 2. peatükiga.
(262) Kütused, mis vastavad käesoleva lisa jagudes 3.10 ja 4.13 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
(263) Seoses heitekontrolli piirkonnas kohaldatavate nõuete laiendamisega teistele liidu meredele arutavad Vahemere-äärsed riigid asjakohase heitekontrolli piirkonna loomist Barcelona konventsiooni õigusraamistikus.
(264) Liidu meredel kohaldatakse seda nõuet alates 2021. aastast Läänemerel ja Põhjamerel.
(265) IMO suunised laevade biosaaste kontrolli ja sellega toimetuleku kohta, et viia invasiivsete veeliikide levik miinimumini, resolutsioon MEPC.207(62).
(266) IMO suunised kaubalaevade veealuse müra vähendamiseks, et tegeleda mereelustikule avalduva kahjuliku mõju probleemiga (MEPC.1/Circ.833).
(267) Seoses heitekontrolli piirkonnas kohaldatavate nõuete laiendamisega teistele liidu meredele arutavad Vahemere-äärsed riigid asjakohase heitekontrolli piirkonna loomist Barcelona konventsiooni õigusraamistikus.
(268) Liidu meredel kohaldatakse seda nõuet alates 2021. aastast Läänemerel ja Põhjamerel.
(269) IMO suunised laevade biosaaste kontrolli ja sellega toimetuleku kohta, et viia invasiivsete veeliikide levik miinimumini, resolutsioon MEPC.207(62).
(270) IMO suunised kaubalaevade veealuse müra vähendamiseks, et tegeleda mereelustikule avalduva kahjuliku mõju probleemiga (MEPC.1/Circ.833).
(271) Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).
(272) Ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlev ELi protokoll (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/growth/content/eu-construction-and-demolition-waste-protocol-0_en).
(273) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL (millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond) (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32) artikli 3 punktile 11.
(274) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44).
(275) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).
(276) Ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlev ELi protokoll (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/growth/content/eu-construction-and-demolition-waste-protocol-0_en).
(277) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega (ELT L 189, 18.7.2002, lk 12).
(278) Ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlev ELi protokoll (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/growth/content/eu-construction-and-demolition-waste-protocol-0_en).
(279) Ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlev ELi protokoll (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/growth/content/eu-construction-and-demolition-waste-protocol-0_en).
(280) Ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlev ELi protokoll (https://ec.europa.eu/growth/content/eu-construction-and-demolition-waste-protocol-0_en).
(281) Hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks vajalik arvestuslik energiahulk, mida väljendatakse primaarenergia kogutarbimise arvulise näitajaga kilovatt-tundides ruutmeetri kohta aastas ja mis põhineb asjakohasel riiklikul arvutusmetoodikal ning on esitatud energiamärgisel.
(282) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).
(283) Eluhoonete puhul tehakse katsed elamu-/korteritüüpide esindava kogumi alusel.
(284) Katsed tehakse kooskõlas standarditega EN 13187 („Hoonete soojuslik toimivus – hoonete välispiirete termiliste mittevastavuste kvalitatiivne kindlaksmääramine – infrapunameetod“) ja EN 13829 („Hoonete soojuslik toimivus. Hoonepiirete õhupidavuse määramine. Ventilaatoriga survestamise meetod“) või samaväärsete standarditega, mille on heaks kiitnud hoone asukohast lähtuvalt asjakohane ehituskontrolli organ.
(285) Eluhoonete puhul tehakse ja esitatakse arvutused elamu-/korteritüüpide esindava kogumi alusel.
(286) Globaalse soojendamise potentsiaal esitatakse arvulise näitajana olelusringi iga etapi kohta, väljendatuna CO2 ekvivalentkilogrammides ruutmeetri kohta (võttes arvesse kasulikku siseruumide põrandapinda) ja arvutatuna 50aastase võrdlusuuringuperioodi ühe aasta keskmisena. Andmete valik, stsenaariumi määratlemine ja arvutused tehakse kooskõlas standardiga EN 15978 (BS EN 15978:2011 „Ehitustööde jätkusuutlikkus. Hoonete keskkonnatoime hindamine. Arvutusmeetod“). Arvessevõetavad ehitusdetailid ja tehnilised seadmed on kindlaks määratud ELi ühises raamistikus Level(s) näitaja 1.2 puhul. Kui on olemas riiklik arvutusvahend või kui seda on vaja avalikustamiseks või ehituslubade saamiseks, võib nõutud avalikustamiseks kasutada seda vahendit. Kasutada võib ka muid arvutusvahendeid, kui need vastavad ELi ühises raamistikus Level(s) sätestatud miinimumkriteeriumidele (4.6.2021. a versioon: https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-bureau/product-groups/412/documents), vt näitaja 1.2 kasutusjuhend.
(287) Ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlev ELi protokoll (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/growth/content/eu-construction-and-demolition-waste-protocol-0_en).
(288) ISO 20887:2020 „Hoonete ja rajatiste kestlikkus – demonteerimise ja kohandatavusega arvestav projekteerimine – põhimõtted, nõuded ja suunised“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/69370.html).
(289) Kehtib värvide ja lakkide, laeplaatide, põrandakatete, sealhulgas nendega seotud liimide ja hermeetikute, siseisolatsiooni ja siseruumide pinnatöötlusvahendite, näiteks niiskuse ja hallituse vastu kasutatavate vahendite puhul.
(290) CEN/TS 16516: 2013 „Ehitustooted. Ohtlike ainete eraldumise hindamine. Ruumide siseõhku toimuva emissiooni määramine“.
(291) ISO 16000-3:2011 „Siseõhk – 3. osa: Formaldehüüdi ja muude karbonüülühendite kindlakstegemine siseõhus ja katsekambri õhus – aktiivne proovivõtumeetod“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/51812.html).
(292) Kantserogeensete lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirnormid on seotud 28päevase katseperioodiga.
(293) ISO 18400 seeria mulla kvaliteedi ja proovide võtmise kohta.
(294) Teadusuuringute Ühiskeskuse juures tegutsev Euroopa Mullaandmekeskus (ESDAC), maakasutuse raamuuring (LUCAS), 4.6.2021. a versioon: https://esdac.jrc.ec.europa.eu/projects/lucas
(295) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit (IUCN), UCNi ohustatud liikide Euroopa punane raamat (4.6.2021. a versioon: https://www.iucn.org/regions/europe/our-work/biodiversity-conservation/european-red-list-threatened-species).
(296) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit (IUCN), UCNi ohustatud liikide punane raamat (4.6.2021. a versioon: https://www.iucnredlist.org).
(297) Üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on suurem kui 10 % või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda. See ei sisalda maad, mis on peamiselt kasutuses põllumajanduses või linnamaana (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(298) Nagu sätestatud olulise rekonstrueerimise suhtes kohaldatavates riiklikes ja piirkondlikes ehitusalastes õigusnormides, millega rakendatakse direktiivi 2010/31/EL. Renoveeritava hoone või hooneosa energiatõhusus vastab pärast renoveerimist energiatõhususe miinimumnõuete kulutõhusale tasemele kooskõlas nimetatud direktiiviga.
(299) Algne primaarenergia nõudlus ja hinnanguline paranemine põhinevad üksikasjalikul ehitusuuringul, akrediteeritud sõltumatu eksperdi tehtud energiaauditil või muul läbipaistval ja proportsionaalsel meetodil ning neid kinnitavad energiamärgised. 30 % paranemine tuleneb primaarenergia nõudluse tegelikust vähenemisest (mille puhul ei võeta arvesse primaarenergia netonõudluse vähenemist taastuvate energiaallikate kaudu) ning seda on võimalik saavutada järjestikuste meetmetega kuni kolme aasta jooksul.
(300) Ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlev ELi protokoll (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/growth/content/eu-construction-and-demolition-waste-protocol-0_en).
(301) ISO 20887:2020 „Hoonete ja rajatiste kestlikkus – demonteerimise ja kohandatavusega arvestav projekteerimine – põhimõtted, nõuded ja suunised“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/69370.html).
(302) Kehtib värvide ja lakkide, laeplaatide, põrandakatete, sealhulgas nendega seotud liimide ja hermeetikute, siseisolatsiooni ja siseruumide pinnatöötlusvahendite, näiteks niiskuse ja hallituse vastu kasutatavate vahendite puhul.
(303) ISO 16000-3:2011 „Siseõhk – 3. osa: Formaldehüüdi ja muude karbonüülühendite kindlakstegemine siseõhus ja katsekambri õhus – aktiivne proovivõtumeetod“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/51812.html).
(304) Kantserogeensete lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirnormid on seotud 28-päevase katseperioodiga.
(305) Seda võib tõendada näiteks direktiivi 2010/31/EL artikli 14 lõike 4 ja artikli 15 lõike 4 kohase energiatõhususe lepingu või hoone automatiseerimis- ja juhtimissüsteemi olemasoluga.
(306) Andmekeskused hõlmavad järgmist: IKT-seadmed ja -teenused, jahutus, andmekeskuse elektriseadmed, andmekeskuse voolujaotusseadmed, andmekeskuse hoone, jälgimissüsteemid.
(307) Euroopa andmekeskuste energiatõhususe käitumisjuhendi viimane versioon on Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse Euroopa energiatõhususe platvormi (E3P) veebisaidil https://e3p.jrc.ec.europa.eu/communities/data-centres-code-conduct avaldatud viimane versioon üleminekuperioodiga kuus kuud alates selle avaldamisest (2021. aasta versioon on kättesaadav aadressil https://e3p.jrc.ec.europa.eu/publications/2021-best-practice-guidelines-eu-code-conduct-data-centre-energy-efficiency).
(308) Välja antud 1. juulil 2019 Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) poolt (4.6.2021. a versioon: https://www.cenelec.eu/dyn/www/f?p=104:110:508227404055501::::FSP_ORG_ID,FSP_PROJECT,FSP_LANG_ID:1258297,65095,25).
(309) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).
(310) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).
(311) ETSI ES 203 199, „Keskkonnatehnika; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodete, võrkude ja teenuste keskkonnaalane olelusringi hindamine“ (4.6.2021. a versioon: https://www.etsi.org/deliver/etsi_es/203100_203199/203199/01.03.00_50/es_203199v010300m.pdf). Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi standard ETSI ES 203 199 vastab Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu standardile ITU–T L.1410.
(312) ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/71206.html).
(313) ISO standard 14064-2:2019 „Kasvuhoonegaasid. Osa 2: Kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise või sidumise suurendamise määramise, seire ja aruandluse nõuded koos juhistega projekti tasandil“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/66454.html).
(314) Vastavalt programmi „Horisont 2020“ 2016.–2017. aasta tööprogrammi üldlisade G lisale, lk 29 (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/research/participants/data/ref/h2020/other/wp/2016-2017/annexes/h2020-wp1617-annex-ga_en.pdf).
(315) Kajastab 10 % kõige tõhusamate käitiste keskmist väärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni/t), nagu sätestatud rakendusmääruse (EL) 2021/447 lisas.
(316) ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/71206.html).
(317) ISO standard 14064-1:2018 „Kasvuhoonegaasid. Osa 1: Kasvuhoonegaaside heitkoguse ning sidumise määramise ja aruandluse nõuded koos juhistega organisatsiooni tasandil“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/66453.html).
(318) ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/71206.html).
(319) ISO standard 14064-1:2018 „Kasvuhoonegaasid. Osa 1: Kasvuhoonegaaside heitkoguse ning sidumise määramise ja aruandluse nõuded koos juhistega organisatsiooni tasandil“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/66453.html).
A liide
PÕHIMÕTTE „EI KAHJUSTA OLULISELT“ KOHASED ÜLDKRITEERIUMID KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMISEKS
I. Kriteeriumid
Tegevuse seisukohast olulised füüsilised kliimariskid on kindlaks tehtud käesoleva liite II jaos tabelis loetletud riskide põhjal, hinnates põhjalikult kliimariske ja haavatavust järgmiste meetodite abil:
Kliimariskide ja haavatavuse hindamine on proportsionaalne tegevuse ulatuse ja eeldatava kestusega, nii et:
Kliimaprojektsioonid ja mõjuhindamine põhinevad parimatel tavadel ja olemasolevatel suunistel ning neis võetakse arvesse uusimaid teadusandmeid haavatavuse ja riski analüüsimise kohta ning asjaomaseid meetodeid kooskõlas valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viimaste aruannete, (2) eelretsenseeritud teadusväljaannete ja avatud lähtekoodiga (3) või tasuliste mudelitega. Olemasolevate ja uute tegevuste puhul, mille käigus kasutatakse olemasolevat materiaalset vara, rakendab ettevõtja kuni viie aasta jooksul füüsilisi ja mittefüüsilisi lahendusi (edaspidi „kohanemislahendused“), mis vähendavad kõige olulisemaid kindlaks tehtud füüsilisi kliimariske, mis on selle tegevuse seisukohast olulised. Nende lahenduste rakendamiseks koostatakse kohanemiskava. Uute ja olemasolevate tegevuste puhul, mille käigus kasutatakse äsja ehitatud materiaalset vara, rakendab ettevõtja kohanemislahendusi, mis vähendavad kõige olulisemaid kindlaks tehtud füüsilisi kliimariske, mis on selle tegevuse seisukohast olulised projekteerimise ja ehitamise ajal, ning on neid rakendanud enne tegevuse alustamist. Rakendatud kohanemislahendused ei mõjuta negatiivselt kohanemispingutusi ega teiste inimeste, looduse, kultuuripärandi, varade ja muu majandustegevuse vastupanuvõimet füüsilistele kliimariskidele; on kooskõlas kohalike, valdkondlike, piirkondlike või riiklike strateegiate ja kavadega; nende puhul kaalutakse looduspõhiste lahenduste kasutamist (4) või tuginetakse võimalikult suurel määral sinisele või rohelisele taristule (5). |
II. Kliimaga seotud ohtude liigitus (6)
|
Temperatuuriga seotud ohud |
Tuulega seotud ohud |
Veega seotud ohud |
Tahke massiga seotud ohud |
Krooniline |
Muutuv temperatuur (õhu, magevee, merevee) |
Muutuv tuulerežiim |
Muutuv sademeterežiim ja muutuvad sademeliigid (vihm, rahe, lumi/jää) |
Rannikuerosioon |
Kuumastress |
|
Sademete hulga või veerežiimi muutlikkus |
Mulla degradeerumine |
|
Temperatuuri kõikumine |
|
Ookeanide hapestumine |
Mullaerosioon |
|
Igikeltsa sulamine |
|
Soolase vee sissetung |
Maavoole |
|
|
|
Meretaseme tõus |
|
|
|
|
Veestress |
|
|
Akuutne |
Kuumalaine |
Tsüklon, orkaan, taifuun |
Põud |
Laviin |
Külmalaine |
Torm (sh lume-, tolmu- ja liivatorm) |
Suur sademete hulk (vihm, rahe, lumi/jää) |
Maalihe |
|
Metsa- või maastikupõleng |
Tornaado |
Üleujutus (ranniku, jõe, põhjavee, paduvihmast põhjustatud) |
Maapinna vajumine |
|
|
|
Liustikujärve kallaste murdumine |
|
(1) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(2) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(3) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(4) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/research/environment/index.cfm?pg=nbs).
(5) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(6) Kliimaga seotud ohtude loend selles tabelis on mitteammendav ning see on üksnes soovituslik loend, milles on esitatud kõige levinumad ohud, mida tuleb kliimariskide ja haavatavuse hindamisel minimaalselt arvesse võtta.
B liide
PÕHIMÕTTE „EI KAHJUSTA OLULISELT“ KOHASED ÜLDKRITEERIUMID VEE JA MERERESSURSSIDE KESTLIKUKS KASUTAMISEKS JA KAITSEKS
Veekvaliteedi säilitamise ja veestressi vältimisega seotud keskkonnaseisundi halvenemise riskid tehakse kindlaks ja neid käsitletakse, et saavutada määruse (EL) 2020/852 artikli 2 punktides 22 ja 23 määratletud vee hea seisund ja hea ökoloogiline potentsiaal kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (1) ning kooskõlas direktiivi kohase vee kasutamise ja kaitse majandamise kavaga, mis töötatakse võimaliku mõjutatava veekogu või selliste veekogude jaoks välja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides.
Kui vastavalt direktiivile 2011/92/EL (2) viiakse ellu keskkonnamõju hindamine ja see hõlmab veele avaldatava mõju hindamist kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ, ei ole vaja mõju veele muu hindamise raames hinnata, kui tuvastatud riskid on kõrvaldatud.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).
Kolmandates riikides elluviidava tegevuse puhul kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega või rahvusvaheliste standarditega, millel on samaväärsed vee hea seisundi ja hea ökoloogilise potentsiaali eesmärgid, tuginedes samaväärsetele menetlus- ja materiaalõiguse normidele, st vee kasutamise ja kaitse majandamise kavale, mis töötatakse välja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides ja millega tagatakse, et 1) hinnatakse tegevuse mõju potentsiaalselt mõjutatud veekogu(de) kindlakstehtud seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile ning 2) hoitakse ära vee hea seisundi / ökoloogilise potentsiaali halvenemine või selle saavutamise takistamine või kui see ei ole võimalik, siis 3) põhjendatakse seda selliste paremate keskkonnaalaste alternatiivide puudumisega, mis pole ebaproportsionaalselt kulukad / tehniliselt võimatud, ning võetakse kõik võimalikud meetmed, leevendamaks kahjulikku mõju veekogu seisundile.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).
C liide
PÕHIMÕTTE „EI KAHJUSTA OLULISELT“ KOHASED ÜLDKRITEERIUMID SAASTUSE VÄLTIMISEKS JA TÕRJEKS SEOSES KEMIKAALIDE KASUTAMISE JA ESINEMISEGA
Tegevus ei vii järgmiste toodete tootmise, turule laskmise ega kasutamiseni:
|
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/852 elavhõbeda kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008 (ELT L 137, 24.5.2017, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L 286, 31.10.2009, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/65/EL teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 1.7.2011, lk 88).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
D liide
PÕHIMÕTTE „EI KAHJUSTA OLULISELT“ KOHASED ÜLDKRITEERIUMID ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSEKS JA TAASTAMISEKS
Lõpule on viidud keskkonnamõju hindamine või sõelumismenetlus (1) kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL (2). Kui keskkonnamõju hindamine on ellu viidud, rakendatakse keskkonna kaitsmiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Elurikkuse seisukohast tundlikel aladel (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad) või nende läheduses asuvate objektide/tegevuskohtade puhul on vajaduse korral ellu viidud asjakohane hindamine (3) ja selle järelduste põhjal rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid (4). |
(1) Menetlus, mille abil pädev asutus otsustab, kas direktiivi 2011/92/EL II lisas loetletud projektide suhtes tuleks kohaldada keskkonnamõju hindamist (nagu osutatud kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikes 2).
(2) Kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul kooskõlas samaväärsete kohaldatavate siseriiklike õigusnormidega või rahvusvaheliste standarditega, millega nõutakse keskkonnamõju hindamise või sõelumismenetluse lõpuleviimist, näiteks kooskõlas IFC 1. tulemusstandardiga keskkonna- ja sotsiaalsete riskide hindamise ja juhtimise kohta („Assessment and Management of Environmental and Social Risks“).
(3) Vastavalt direktiividele 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ. Kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul kooskõlas samaväärsete kohaldatavate siseriiklike õigusnormide või rahvusvaheliste standarditega, mille eesmärk on looduslike elupaikade ja eluslooduse kaitse ning milles nõutakse 1) sõelumismenetluse elluviimist, et teha kindlaks, kas konkreetse tegevuse puhul on vajalik kaitsealustele elupaikadele ja liikidele avalduva võimaliku mõju asjakohane hindamine, 2) sellise asjakohase hindamise elluviimist, kui sõelumismenetluses on selle vajalikkus kindlaks tehtud, näiteks kooskõlas IFC 6. tulemusstandardiga elurikkuse kaitse ja elusloodusvarade säästva majandamise kohta („Biodiversity Conservation and Sustainable Management of Living Natural Resources“).
(4) Need meetmed on kindlaks määratud tagamaks, et projektil, kaval või tegevusel ei ole olulist mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele.
E liide
VEESEADMETE TEHNILISED KIRJELDUSED (1)
|
(1) ELi tasandil on olemas ELi standardid, et hinnata toodete tehnilisi kirjeldusi: EN 200 „Sanitaartehnilised kraanitarvikud. 1. ja 2. tüüpi veevarustuse süsteemide üksikkraanid ja kombineeritud kraanid. Üldine tehniline kirjeldus“; EN 816 „Sanitaartehnilised kraanitarvikud. Automaatsed sulgeventiilid (PN 10)“; EN 817 „Mehaanilised segistid (PN 10) – üldine tehniline kirjeldus“; EN 1111 „Sanitaartehnilised kraanitarvikud. Termostaatsegistid (PN 10) – üldine tehniline kirjeldus“; EN 1112 „Sanitaartehnilised kraanitarvikud. 1. ja 2. tüüpi veevarustuse süsteemide sanitaartehniliste kraanide dušiväljundid – üldine tehniline kirjeldus“; EN 1113 „Sanitaartehnilised kraanitarvikud – 1. ja 2. tüüpi veevarustuse süsteemide sanitaartehniliste kraanide dušivoolikud – üldine tehniline kirjeldus“, sealhulgas vooliku paindekindluse katsetamise meetod; EN 1287 „Sanitaartehnilised kraanitarvikud. Madalsurve termostaatsegistid. Üldine tehniline kirjeldus“; EN 15091 „Sanitaartehnilised kraanitarvikud – elektrooniliselt avatavad ja suletavad sanitaartehnilised kraanid“.
II LISA
Tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutustega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke
1. |
Metsamajandus | 151 |
1.1. |
Metsastamine | 151 |
1.2. |
Metsade seisundi parandamine ja taastamine, sealhulgas taasmetsastamine ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamine pärast erakorralist sündmust | 156 |
1.3. |
Metsa majandamine | 163 |
1.4. |
Kaitsev metsamajandus | 168 |
2. |
Keskkonnakaitse ja keskkonna taastamisega seotud tegevused | 173 |
2.1. |
Märgalade taastamine | 173 |
3. |
Tootmine | 176 |
3.1. |
Taastuvenergiaseadmete tootmine | 176 |
3.2. |
Vesiniku tootmiseks ja kasutamiseks mõeldud seadmete tootmine | 178 |
3.3. |
Transpordis kasutatava vähese CO2-heitega tehnoloogia tootmine | 180 |
3.4. |
Akude tootmine | 183 |
3.5. |
Energiatõhusust suurendavate elementide tootmine hoonete jaoks | 185 |
3.6. |
Muude vähese CO2-heitega seadmete tootmine | 188 |
3.7. |
Tsemenditootmine | 190 |
3.8. |
Alumiiniumi tootmine | 191 |
3.9. |
Raua ja terase tootmine | 193 |
3.10. |
Vesiniku tootmine | 196 |
3.11. |
Tahma tootmine | 198 |
3.12. |
Naatriumkarbonaadi tootmine | 200 |
3.13. |
Kloori tootmine | 202 |
3.14. |
Orgaaniliste põhikemikaalide tootmine | 204 |
3.15. |
Ammoniaagi tootmine | 207 |
3.16. |
Lämmastikhappe tootmine | 209 |
3.17. |
Toorplasti tootmine | 211 |
4. |
Energia | 213 |
4.1. |
Elektrienergia tootmine fotogalvaanikatehnoloogia abil | 213 |
4.2. |
Elektrienergia tootmine kontsentreeritud päikeseenergia tehnoloogia abil | 215 |
4.3. |
Elektrienergia tootmine tuuleenergiast | 216 |
4.4. |
Elektrienergia tootmine ookeanienergia tehnoloogiate abil | 218 |
4.5. |
Elektrienergia tootmine hüdroenergiast | 220 |
4.6. |
Elektrienergia tootmine geotermilisest energiast | 223 |
4.7. |
Elektrienergia tootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest | 225 |
4.8. |
Elektrienergia tootmine bioenergiast | 227 |
4.9. |
Elektrienergia ülekandmine ja jaotamine | 229 |
4.10. |
Elektrienergia salvestamine | 231 |
4.11. |
Soojusenergia salvestamine | 233 |
4.12. |
Vesiniku ladustamine | 235 |
4.13. |
Biogaasi ja biokütuste tootmine transpordis kasutamiseks ning vedelate biokütuste tootmine | 236 |
4.14. |
Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega gaaside ülekande- ja jaotusvõrgud | 238 |
4.15. |
Kaugkütte/-jahutuse jaotus | 240 |
4.16. |
Elektriliste soojuspumpade paigaldamine ja käitamine | 241 |
4.17. |
Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine päikeseenergiast | 243 |
4.18. |
Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine geotermilisest energiast | 244 |
4.19. |
Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest | 246 |
4.20. |
Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine bioenergiast | 248 |
4.21. |
Soojus-/jahutusenergia tootmine päikese soojusenergiast | 250 |
4.22. |
Soojus-/jahutusenergia tootmine geotermilisest energiast | 251 |
4.23. |
Soojus-/jahutusenergia tootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest | 253 |
4.24. |
Soojus-/jahutusenergia tootmine bioenergiast | 255 |
4.25. |
Soojus-/jahutusenergia tootmine heitsoojusest | 257 |
5. |
Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus | 259 |
5.1. |
Veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine | 259 |
5.2. |
Veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide uuendamine | 260 |
5.3. |
Reovee kogumis- ja puhastussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine | 262 |
5.4. |
Reovee kogumis- ja puhastussüsteemide uuendamine | 263 |
5.5. |
Tavajäätmete kogumine ja transport tekkekohas eraldatud fraktsioonidena | 265 |
5.6. |
Reoveesetete anaeroobne kääritamine | 267 |
5.7. |
Biojäätmete anaeroobne kääritamine | 268 |
5.8. |
Biojäätmete kompostimine | 270 |
5.9. |
Tavajäätmetest saadud materjalide taaskasutamine | 272 |
5.10. |
Prügilagaasi kogumine ja kasutamine | 273 |
5.11. |
CO2 transport | 275 |
5.12. |
CO2 püsiv maapõues säilitamine | 277 |
6. |
Transport | 278 |
6.1. |
Sõitjate linnadevaheline raudteevedu | 278 |
6.2. |
Kauba raudteevedu | 279 |
6.3. |
Linna- ja linnalähivedu, sõitjate maanteevedu | 281 |
6.4. |
Isiklike liikumisvahendite kasutamine, jalgrattavedu | 283 |
6.5. |
Vedu mootorratastega, sõiduautodega ja tarbesõidukitega | 284 |
6.6. |
Kaubaveoteenused maanteel | 287 |
6.7. |
Sõitjatevedu sisevetel | 289 |
6.8. |
Kaubavedu sisevetel | 290 |
6.9. |
Sisevetel kasutatavate reisi- ja kaubalaevade moderniseerimine | 292 |
6.10. |
Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad | 293 |
6.11. |
Sõitjatevedu merel ja rannavetes | 296 |
6.12. |
Merel ja rannavetes käitatavate kauba- ja reisilaevade moderniseerimine | 298 |
6.13. |
Isikliku liikuvuse ja jalgrattaveo taristu | 300 |
6.14. |
Raudteetranspordi taristu | 302 |
6.15. |
Maanteetranspordi ja ühistranspordi taristu | 304 |
6.16. |
Veetranspordi taristu | 306 |
6.17. |
Lennujaamataristu | 309 |
7. |
Ehitus ja kinnisvara | 311 |
7.1. |
Uute hoonete ehitamine | 311 |
7.2. |
Olemasolevate hoonete renoveerimine | 314 |
7.3. |
Energiatõhusust suurendavate elementide paigaldamine, hooldus ja remont | 316 |
7.4. |
Elektrisõidukite laadimisjaamade paigaldamine, hooldus ja remont hoonetes (ja hoonetega seotud parkimiskohtades) | 319 |
7.5. |
Hoonete energiatõhususe mõõtmiseks, reguleerimiseks ja kontrollimiseks kasutatavate vahendite ja seadmete paigaldamine, hooldus ja remont | 320 |
7.6. |
Taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont | 321 |
7.7. |
Hoonete omandamine ja omandiõigus | 323 |
8. |
Teave ja kommunikatsioon | 325 |
8.1. |
Andmetöötlus, veebihosting jms tegevused | 325 |
8.2. |
Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused | 327 |
8.3. |
Programmid ja ringhääling | 328 |
9. |
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus | 330 |
9.1. |
Inseneritegevus ja sellega seotud tehniline nõustamine kliimamuutustega kohanemise valdkonnas | 330 |
9.2. |
Turulähedane teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon | 331 |
10. |
Finants- ja kindlustustegevus | 333 |
10.1. |
Kahjukindlustus: kliimaga seotud ohtude vastu kindlustamine | 333 |
10.2. |
Edasikindlustus | 335 |
11. |
Haridus | 337 |
12. |
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne | 338 |
12.1. |
Hoolekandeasutuste tegevus | 338 |
13. |
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg | 340 |
13.1. |
Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus | 340 |
13.2. |
Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja kultuuriasutuste tegevus | 341 |
13.3. |
Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine | 343 |
A liide. |
Kliimaga seotud ohtude liigitus | 346 |
B liide. |
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid vee ja mereressursside kestlikuks kasutamiseks ja kaitseks | 347 |
C liide. |
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid saastuse vältimiseks ja tõrjeks seoses kemikaalide kasutamise ja esinemisega | 348 |
D liide. |
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohased üldkriteeriumid elurikkuse ja ökosüsteemide kaitseks ja taastamiseks | 349 |
1. METSAMAJANDUS
1.1. Metsastamine
Tegevuse kirjeldus
Metsa istutamine või tahtlik külvamine või metsa looduslikule uuenemisele kaasaaitamine maal, mille kasutus kuni selle ajani oli erinev või mida ei kasutatud. Metsastamine tähendab maa muutmist metsaks vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) metsastamise (1) määratlusele, võttes arvesse, et mets tähendab maad, mis vastab siseriiklikes õigusnormides sätestatud metsa määratlusele või kui see ei ole kättesaadav, siis FAO metsa määratlusele (2). Metsastamine võib hõlmata varasemat metsastamist, kui see toimus puude istutamise ja maakasutuse metsana kajastamise vahelisel ajal.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga A2 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile. Tegevus piirdub NACE Rev. 2 koodidega 02.10 (metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad), 02.20 (metsavarumine), 02.30 (looduslike materjalide kogumine, v.a puit) ja 02.40 (metsamajandust abistavad tegevused).
Kui selle kategooria majandustegevus vastab punktis 5 esitatud olulise panuse kriteeriumile, on tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud toetav tegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1. Metsastamiskava ja sellele järgnev metsamajandamiskava või samaväärne dokument
2. Audit Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:
Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga. Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises. 3. Rühmahindamine Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid, mida tuleb järgida, et täita käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriume. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Pestitsiidide kasutamist vähendatakse ning eelistatakse alternatiivseid lähenemisviise või võtteid, mis võivad hõlmata pestitsiidide kemikaalivabu alternatiive, nagu ette nähtud direktiivis 2009/128/EÜ, välja arvatud juhtudel, kui pestitsiidide kasutamine on vajalik kahjurite ja haiguspuhangute tõrjeks. Tegevuse käigus kasutatakse väetisi minimaalselt ja ei kasutata sõnnikut. Tegevus on kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 või siseriiklike õigusnormidega põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta. Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1021 (14) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, Minamata elavhõbedakonventsioonis ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (15) ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusnormidega. Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega. Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega. Punkti 1.2 alapunktis k (metsastamiskava) ja punkti 1.4 alapunktis i (metsamajandamiskava või samaväärne süsteem) osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:
|
1.2. Metsade seisundi parandamine ja taastamine, sealhulgas taasmetsastamine ja looduslikule uuenemisele kaasaaitamine pärast erakorralist sündmust
Tegevuse kirjeldus
Metsade seisundi parandamine ja taastamine, nagu määratletud siseriiklikes õigusnormides. Kui siseriiklikes õigusnormides pole sellist määratlust kehtestatud, viitab seisundi parandamine ja taastamine määratlusele, milles ollakse konkreetseid riike käsitlevates eelretsenseeritud teadusväljaannetes üldiselt üksmeelel, või määratlusele, mis on kooskõlas FAO metsade seisundi taastamise (16) mõistega, või määratlusele, mis on kooskõlas ühe metsade suhtes kohaldatava ökoloogilise taastamise määratlusega (17) või metsa seisundi parandamise määratlusega, (18) mis on sätestatud bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis. See majandustegevus hõlmab ka pärast erakorralist sündmust elluviidavat metsamajandustegevust, mis vastab FAO taasmetsastamise (19) ja looduslikult uueneva metsa (20) määratlusele, võttes arvesse, et erakorraline sündmus on määratletud siseriiklikes õigusnormides või kui seda pole siseriiklikes õigusnormides määratletud, siis see vastab IPCC ekstreemse ilmastikunähtuse määratlusele (21); samuti hõlmab see pärast metsa- või maastikutulekahju elluviidavat metsamajandustegevust, võttes arvesse, et metsa- või maastikutulekahju on määratletud siseriiklikes õigusnormides või kui ei ole, siis metsa- ja maastikutulekahjude Euroopa sõnastikus (22).
Selle kategooria majandustegevus ei eelda maakasutuse muutmist ja toimub kahjustatud maal, mis vastab siseriiklikes õigusnormides sätestatud metsa määratlusele või kui see ei ole kättesaadav, siis FAO metsa määratlusele (23).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga A2 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile. Selle kategooria majandustegevus piirdub NACE Rev. 2 koodidega 02.10 (metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad), 02.20 (metsavarumine), 02.30 (looduslike materjalide kogumine, v.a puit) ja 02.40 (metsamajandust abistavad tegevused).
Kui selle kategooria majandustegevus vastab punktis 5 esitatud olulise panuse kriteeriumile, on tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud toetav tegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1. Metsamajandamiskava või samaväärne dokument
2. Audit Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:
Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga. Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises. 3. Rühmahindamine Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid, mida tuleb järgida, et täita käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriume. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevusest tingitud metsa muutumisega tegevuse elluviimise kohas ei kaasne tõenäoliselt sellise metsa primaarse biomassi kestliku koguse märkimisväärset vähenemist, mis sobib pikaajalise ringluse potentsiaaliga puittoodete tootmiseks. Selle kriteeriumi täitmist võib tõendada punktis 2 osutatud kliimaalase kasu analüüsiga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Pestitsiidide kasutamist vähendatakse ning eelistatakse alternatiivseid lähenemisviise või võtteid, mis võivad hõlmata pestitsiidide kemikaalivabu alternatiive, nagu ette nähtud direktiivis 2009/128/EÜ, välja arvatud juhtudel, kui pestitsiidide kasutamine on vajalik kahjurite ja haiguspuhangute tõrjeks. Tegevuse käigus kasutatakse väetisi minimaalselt ja ei kasutata sõnnikut. Tegevus on kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 või siseriiklike õigusnormidega põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta. Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1021 (35) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, Minamata elavhõbedakonventsioonis ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusnormidega. Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega. Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega. Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:
|
1.3. Metsa majandamine
Tegevuse kirjeldus
Metsa majandamine, nagu määratletud siseriiklikes õigusnormides. Kui siseriiklikes õigusnormides pole sellist määratlust kehtestatud, viitab metsa majandamine mis tahes majandustegevusele, mis tuleneb metsa suhtes kohaldatavast süsteemist, mis mõjutab metsa ökoloogilisi, majanduslikke või sotsiaalseid funktsioone. Metsa majandamine ei eelda maakasutuse muutmist ja toimub maal, mis vastab siseriiklikes õigusnormides sätestatud metsa määratlusele või kui see ei ole kättesaadav, siis FAO metsa määratlusele (36).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga A2 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile. Selle kategooria majandustegevus piirdub NACE Rev. 2 koodidega 02.10 (metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad), 02.20 (metsavarumine), 02.30 (looduslike materjalide kogumine, v.a puit) ja 02.40 (metsamajandust abistavad tegevused).
Kui selle kategooria majandustegevus vastab punktis 5 esitatud olulise panuse kriteeriumile, on tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud toetav tegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1. Metsamajandamiskava või samaväärne dokument
2. Audit Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:
Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga. Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises. 3. Rühmahindamine Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid, mida tuleb järgida, et täita käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriume. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevusest tingitud metsa muutumisega tegevuse elluviimise kohas ei kaasne tõenäoliselt sellise metsa primaarse biomassi kestliku koguse märkimisväärset vähenemist, mis sobib pikaajalise ringluse potentsiaaliga puittoodete tootmiseks. Selle kriteeriumi täitmist võib tõendada punktis 2 osutatud kliimaalase kasu analüüsiga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Pestitsiidide kasutamist vähendatakse ning eelistatakse alternatiivseid lähenemisviise või võtteid, mis võivad hõlmata pestitsiidide kemikaalivabu alternatiive, nagu ette nähtud direktiivis 2009/128/EÜ, välja arvatud juhtudel, kui pestitsiidide kasutamine on vajalik kahjurite ja haiguspuhangute tõrjeks. Tegevuse käigus kasutatakse väetisi minimaalselt ja ei kasutata sõnnikut. Tegevus on kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 või siseriiklike õigusnormidega põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta. Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1021 (48) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, Minamata elavhõbedakonventsioonis ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (49) ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusnormidega. Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega. Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega. Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:
|
1.4. Kaitsev metsamajandus
Tegevuse kirjeldus
Metsamajandamistegevus, mille eesmärk on ühe või mitme elupaiga või liigi säilitamine. Kaitsev metsamajandus ei eelda maakasutuskategooria muutmist ja toimub maal, mis vastab siseriiklikes õigusnormides sätestatud metsa määratlusele või kui see ei ole kättesaadav, siis FAO metsa määratlusele (50).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga A2 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile. Selle kategooria majandustegevus piirdub NACE Rev. 2 koodidega 02.10 (metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad), 02.20 (metsavarumine), 02.30 (looduslike materjalide kogumine, v.a puit) ja 02.40 (metsamajandust abistavad tegevused).
Kui selle kategooria majandustegevus vastab punktis 5 esitatud olulise panuse kriteeriumile, on tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud toetav tegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1. Metsamajandamiskava või samaväärne dokument
2. Audit Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:
Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga. Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises. 3. Rühmahindamine Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid, mida tuleb järgida, et täita käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriume. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevusest tingitud metsa muutumisega tegevuse elluviimise kohas ei kaasne tõenäoliselt sellise metsa primaarse biomassi kestliku koguse märkimisväärset vähenemist, mis sobib pikaajalise ringluse potentsiaaliga puittoodete tootmiseks. Selle kriteeriumi täitmist võib tõendada punktis 2 osutatud kliimaalase kasu analüüsiga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus ei kasutata pestitsiide ega väetisi. Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1021 (65) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, Minamata elavhõbedakonventsioonis ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (66) ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusnormidega. Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega. Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega. Punkti 1.2 alapunktis i osutatud üksikasjalik teave sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:
|
2. KESKKONNAKAITSE JA KESKKONNA TAASTAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED
2.1. Märgalade taastamine
Tegevuse kirjeldus
Märgalade taastamine viitab majandustegevusele, millega edendatakse märgalade algse seisundi taastamist, ning majandustegevusele, millega parandatakse märgalade funktsioone, ilma et tingimata edendataks nende häiringueelse seisundi taastumist; seejuures tähendab märgala maad, mis vastab rahvusvahelisele märgala (67) või turbaala (68) määratlusele, nagu sätestatud rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioonis (Ramsari konventsioon) (69). Asjaomane ala vastab liidus kehtestatud märgalade määratlusele, mis on esitatud komisjoni teatises märgalade ratsionaalse kasutuse ja kaitse kohta (70).
Selle kategooria tegevusaladel puudub konkreetne määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile vastav NACE kood, kuid need on seotud määrusega (EL) nr 691/2011 kehtestatud keskkonnakaitse tegevusalade statistilise klassifikaatori (CEPA) 6. klassiga.
Kui selle kategooria majandustegevus vastab punktis 5 esitatud olulise panuse kriteeriumile, on tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud toetav tegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
1. Taastamiskava
2. Audit Kahe aasta jooksul pärast tegevuse algust ja seejärel iga kümne aasta tagant kontrollib tegevuse vastavust kliimamuutuste leevendamisse olulise panuse andmise kriteeriumidele ja põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumidele üks järgmistest:
Et kulusid vähendada, võib auditeid korraldada koos metsa sertifitseerimise, kliimaalase sertifitseerimise või muu auditiga. Sõltumatul kolmandast isikust sertifitseerijal ei tohi olla huvide konflikti omaniku ega rahastajaga ning ta tohi ei osaleda tegevuse arendamises ega elluviimises. Rühmahindamine Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kriteeriumide täitmist võib kontrollida sellise ettevõtjate rühma tasandil, mille omadused on piisavalt ühtlased, et hinnata riski metsamajandustegevuse kestlikkusele, tingimusel et need ettevõtjad on püsivas suhtes ja osalevad tegevuses ning et ettevõtjate rühm jääb kõigi järgnevate auditite puhul samaks. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Turba kaevandamine viiakse miinimumini. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Pestitsiidide kasutamine viiakse miinimumini ning eelistatakse alternatiivseid lähenemisviise või võtteid, mis võivad hõlmata pestitsiidide kemikaalivabu alternatiive, nagu ette nähtud direktiivis 2009/128/EÜ, välja arvatud juhtudel, kui pestitsiidide kasutamine on vajalik kahjurite ja haiguspuhangute tõrjeks. Tegevuse käigus kasutatakse väetisi minimaalselt ja ei kasutata sõnnikut. Tegevus on kooskõlas määrusega (EL) 2019/1009 või siseriiklike õigusnormidega põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta. Võetakse hästi dokumenteeritud ja kontrollitavaid meetmeid, et vältida selliste toimeainete kasutamist, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1021 (76) I lisa A osas, pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitlevas Rotterdami konventsioonis, Minamata elavhõbedakonventsioonis ja osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis, ning et vältida toimeaineid, mis on liigitatud taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhineva WHO klassifikatsiooni (77) ohuklassi Ia („eriti ohtlik“) või Ib („väga ohtlik“). Tegevus on kooskõlas toimeaineid käsitlevate asjakohaste siseriiklike õigusnormidega. Vee- ja pinnasereostust välditakse ning reostuse ilmnemisel võetakse puhastusmeetmeid. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Riikliku pädeva asutuse määratud kaitsealadel või kaitsealustes elupaikades on tegevus kooskõlas nende alade kaitse-eesmärkidega. Ei muudeta elupaiku, mis on elurikkuse kadumise suhtes eriti tundlikud või millel on suur kaitseväärtus, ega alasid, mis on ette nähtud selliste elupaikade taastamiseks kooskõlas siseriikliku õigusega. Käesoleva jao punktis 1 osutatud kava (taastamiskava) sisaldab sätteid elurikkuse säilitamise ja võimaliku suurendamise kohta kooskõlas riiklike ja kohalike õigusnormidega, sealhulgas sätteid järgmise kohta:
|
3. TOOTMINE
3.1. Taastuvenergiaseadmete tootmine
Tegevuse kirjeldus
Taastuvenergiaseadmete tootmine, võttes arvesse, et taastuvenergia on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 lõikes 1.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C25, C27 ja C28 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
– |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.2. Vesiniku tootmiseks ja kasutamiseks mõeldud seadmete tootmine
Tegevuse kirjeldus
Vesiniku tootmiseks ja kasutamiseks mõeldud seadmete tootmine, mille puhul vesinik, mille tootmiseks seadmeid toodetakse, vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõikes 2 ja V lisas sätestatud meetodiga sarnaselt nõudele vähendada kasvuhoonegaaside heidet olelusringi jooksul 73,4 % [mis annab tulemuseks väiksema olelusringi jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heite kui 3 tCO2e/tH2] ja vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste puhul 70 % võrreldes fossiilkütusega, mille võrdlusväärtus on 94 g CO2e/MJ.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C25, C27 ja C28 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
– |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.3. Transpordis kasutatava vähese CO2-heitega tehnoloogia tootmine
Tegevuse kirjeldus
Vähese CO2-heitega transpordivahendite, raudteeveeremite ja laevade tootmine, remont, hooldus, moderniseerimine, (88) neile uue kasutusotstarbe andmine ja nende uuendamine, kui tehnoloogia on üks järgmistest:
a) |
rongid, reisi- ja kaubavagunid, mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga; |
b) |
rongid, reisi- ja kaubavagunid, mille otsene väljalasketoru CO2-heide võrdub nulliga, kui neid kasutatakse vajaliku taristuga rööbastel, ja mis töötavad tavapärase mootoriga, kui selline taristu pole kättesaadav (bimodaalsed); |
c) |
reisijateveoks mõeldud linna-, linnalähi- ja maanteetranspordi seadmed, mille puhul sõidukite otsene (väljalasketoru) CO2-heide võrdub nulliga; |
d) |
kuni 31. detsembrini 2025: M2- ja M3-kategooria (89) sõidukid, mille keretüüp on CA (ühekorruseline sõiduk), CB (kahekorruseline sõiduk), CC (ühekorruseline liigendsõiduk) või CD (kahekorruseline liigendsõiduk) (90) ning mis vastavad viimasele Euro VI standardile, st määruse (EÜ) nr 595/2009 nõuetele ning alates nimetatud määruse muudatuste jõustumisest ka muutmisaktide nõuetele, isegi enne nende kohaldatavaks muutumist, ning standardi Euro VI kõige viimasele etapile, mis on sätestatud määruse (EL) 582/2011 I lisa 9. liite 1. tabelis, kui seda etappi reguleerivad sätted on jõustunud, aga pole veel selle sõidukitüübi suhtes kohaldatavaks muutunud (91). Kui selline standard pole kättesaadav, võrdub sõidukite otsene CO2-heide nulliga; |
e) |
isiklikud liikumisvahendid, mis liiguvad edasi kasutaja kehalise tegevuse, heiteta mootori või heiteta mootori ja kehalise tegevuse kombinatsiooni jõul; |
f) |
M1- ja N1-kategooria (92) sõidukid, mis on liigitatud kergsõidukiteks, mille puhul kehtib järgmine:
|
g) |
L-kategooria (93) sõidukid, mille väljalasketoru CO2-heide on 0 g CO2e/km, arvutatuna vastavalt määruses (EL) nr 168/2013 sätestatud heitekatsele; |
h) |
raskeveokiteks liigitatud N2-, N3- ja N1-kategooria sõidukid, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste veoks ja mille täismass ei ületa 7,5 tonni ning mis on määruses (EL) 2019/1242 määratletud heiteta raskeveokid; |
i) |
N2- ja N3-kategooria sõidukid, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste veoks ja mille täismass ületab 7,5 tonni ning mis on määruse (EL) 2019/1242 artikli 3 punktis 11 määratletud heiteta raskeveokid või nimetatud määruse artikli 3 punktis 12 määratletud vähese heitega raskeveokid; |
j) |
sisevetel kasutatavad reisilaevad:
|
k) |
sisevetel kasutatavad kaubalaevad, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste transpordiks ja mille:
|
l) |
merel ja rannavetes kasutatavad kaubalaevad, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste transpordiks ja:
|
m) |
merel ja rannavetes kasutatavad reisilaevad, mis ei ole ette nähtud fossiilkütuste transpordiks ja:
|
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C29.1, C30.1, C30.2, C30.9, C33.15 ja C33.17 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
– |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Kui see on asjakohane, ei sisalda sõidukid pliid, elavhõbedat, kuuevalentset kroomi ega kaadmiumi vastavalt direktiivile 2000/53/EÜ. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.4. Akude tootmine
Tegevuse kirjeldus
Akude ja akukogumite tootmine nende kasutamiseks transpordis, energia statsionaarse ja võrguvälise salvestamise eesmärgil ning muudel tööstuslikel otstarvetel ja vastavate komponentide tootmine (akude aktiivained, elemendid, korpused ja elektroonilised elemendid), millega kaasneb transpordi, energia paikse ja võrguvälise salvestamise ning muude tööstuslike otstarvete puhul oluline kasvuhoonegaaside heite vähenemine.
Akujäätmete ringlussevõtt.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodidega C27.2 ja E38.32 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Uute akude, komponentide ja materjalide tootmisel hinnatakse tegevuse käigus selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:
Ringlussevõtuprotsessid vastavad direktiivi 2006/66/EÜ artiklis 12 ja III lisa B osas sätestatud tingimustele, sealhulgas uusima asjakohase parima võimaliku tehnika kasutamise nõudele ning pliiakude, kaadmiumnikkelakude ja muu koostisega jäätmete ringlussevõtu määradele. Need protsessid tagavad sisalduva metalli ringlussevõtu suurimal võimalikul määral, mis on tehniliselt teostatav ilma ülemääraste kuludeta. Vajaduse korral vastavad ringlussevõtuprotsesse ellu viivad ettevõtted direktiivis 2010/75/EL sätestatud nõuetele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Akud vastavad liidus akude turule laskmise suhtes kohaldatavatele kestlikkuseeskirjadele, mis hõlmavad piiranguid ohtlike ainete kasutamisele akudes, sealhulgas vastavad need määrusele (EÜ) nr 1907/2006 ja direktiivile 2006/66/EÜ. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.5. Energiatõhusust suurendavate elementide tootmine hoonete jaoks
Tegevuse kirjeldus
Ühe või mitme järgmise energiatõhusust suurendava toote või nende toodete põhikomponendi (109) tootmine hoonete jaoks:
(a) |
aknad, mille soojusjuhtivus on 1,0 W/m2K või väiksem; |
(b) |
uksed, mille soojusjuhtivus on 1,2 W/m2K või väiksem; |
(c) |
välisseinasüsteemid, mille soojusjuhtivus on 0,5 W/m2K või väiksem; |
(d) |
katusesüsteemid, mille soojusjuhtivus on 0,3 W/m2K või väiksem; |
(e) |
isolatsioonitooted, mille lambda väärtus on kuni 0,06 W/mK; |
(f) |
kodumasinad, mis kuuluvad kahte kõrgeimasse energiatõhususe klassi vastavalt määrusele (EL) 2017/1369 ning nimetatud määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele; |
(g) |
valgusallikad, mis kuuluvad kahte kõrgeimasse energiatõhususe klassi vastavalt määrusele (EL) 2017/1369 ning nimetatud määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele; |
(h) |
ruumikütte- ja sooja tarbevee süsteemid, mis kuuluvad kahte kõrgeimasse energiatõhususe klassi vastavalt määrusele (EL) 2017/1369 ning nimetatud määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele; |
(i) |
jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid, mis kuuluvad kahte kõrgeimasse energiatõhususe klassi vastavalt määrusele (EL) 2017/1369 ning nimetatud määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele; |
(j) |
valgustussüsteemide tajurid inimeste kohalviibimise ja päevavalguse tuvastamiseks; |
(k) |
soojuspumbad, mis vastavad käesoleva lisa jaos 4.16 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele; |
(l) |
fassaadi- ja katuseelemendid, millel on päikesekaitse- või päikesevalguse reguleerimise funktsioon, sealhulgas elemendid, mis toetavad taimede kasvatamist; |
(m) |
energiatõhusad hoonete automaatika- ja kontrollisüsteemid elu- ja mitteeluhoonete jaoks; |
(n) |
tsoone eristavad termostaadid ja seadmed elamute peamiste elektri- või soojuskoormuste arukaks jälgimiseks ning andurseadmed; |
(o) |
kaugküttesüsteemidega ühendatud eramajade, kogu hoonet teenindavate keskküttesüsteemidega ühendatud korterite ning keskküttesüsteemide soojusarvestid ja termostaadid; |
(p) |
kaugkütte soojusvahetid ja alajaamad, mis on kooskõlas kaugkütte/-jahutuse jaotusega, mis on sätestatud käesoleva lisa jaos 4.15; |
(q) |
küttesüsteemide aruka jälgimise ja reguleerimise tooted ning andurseadmed. |
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C16.23, C23.11, C23.20, C23.31, C23.32, C23.43, C.23.61, C25.11, C25.12, C25.21, C25.29, C25.93, C27.31, C27.32, C27.33, C27.40, C27.51, C28.11, C28.12, C28.13 ja C28.14 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.6. Muude vähese CO2-heitega seadmete tootmine
Tegevuse kirjeldus
Selliste seadmete tootmine, mille eesmärk on kasvuhoonegaaside heite oluline vähendamine muudes majandussektorites ja mida ei hõlma käesoleva lisa jaod 3.1–3.5 ning mille puhul on tõendatud olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite olulist vähenemist võrreldes turul saadaoleva parima võimaliku alternatiivse tehnoloogia, toote või lahendusega, kui arvutamisel järgitakse komisjoni soovitust 2013/179 või standardit ISO 14067:2018 (115) või ISO 14064-1:2018 (116) ning kui olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite kvantifitseeritud vähenemist kontrollib sõltumatu kolmas isik.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C22, C25, C26, C27 ja C28 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse selliste tehnikate kättesaadavust, mis toetavad allpool kirjeldatut, ja võimaluse korral võetakse need kasutusele:
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.7. Tsemenditootmine
Tegevuse kirjeldus
Tsemendiklinkri, tsemendi või alternatiivsete sideainete tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C23.51 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Tsemendi tootmisel tekkiv kasvuhoonegaaside heide (127) on:
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (130). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine (131). Kui tsemendi tootmisel kasutatakse alternatiivkütusena ohtlikke jäätmeid, on kehtestatud meetmed jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.8. Alumiiniumi tootmine
Tegevuse kirjeldus
Alumiiniumi tootmine esmase alumiiniumoksiidi (boksiidi) protsessi või teisese alumiiniumi ringlussevõtu teel.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodidega C24.42 ja C24.53 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus toodetakse üht järgmistest:
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes mitteraudmetallide tööstuse jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (140). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.9. Raua ja terase tootmine
Tegevuse kirjeldus
Raua ja terase tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega C24.10, C24.20, C24.31, C24.32, C24.33, C24.34, C24.51 ja C24.52 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus toodetakse üht järgmistest:
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
– |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes raua- ja terasetootmise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (153). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.10. Vesiniku tootmine
Tegevuse kirjeldus
Vesiniku ja vesinikupõhiste sünteetiliste kütuste tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C20.11 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (159) artikli 25 lõikes 2 ja V lisas sätestatud nõudele vähendada kasvuhoonegaaside heidet olelusringi jooksul 70 % võrreldes fossiilkütusega, mille võrdlusväärtus on 94 g CO2e/MJ. Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutamiseks kasutatakse direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 28 lõikes 5 osutatud metoodikat või teise võimalusena standardit ISO 14067:2018 (160) või ISO 14064-1:2018 (161). Olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite kvantifitseeritud vähenemist kontrollitakse vajaduse korral kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikliga 30 või sõltumatu kolmanda isiku poolt. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:
Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.11. Tahma tootmine
Tegevuse kirjeldus
Tahma tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.13 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Tahma tootmise protsesside käigus tekkiv kasvuhoonegaaside heide (170) on väiksem kui 1,615 (171) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
– |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:
Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.12. Naatriumkarbonaadi tootmine
Tegevuse kirjeldus
Naatriumkarbonaadi (sooda) tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.13 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Naatriumkarbonaadi tootmise protsesside käigus tekkiv kasvuhoonegaaside heide (179) on väiksem kui 0,866 (180) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni toote kohta. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:
Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.13. Kloori tootmine
Tegevuse kirjeldus
Kloori tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.13 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Elektritarbimine elektrolüüsi ja kloori töötlemise puhul on 2,45 MWh ühe tonni kloori kohta või väiksem. Kloori tootmiseks kasutatava elektri olelusringi jooksul tekkiv keskmine otsene kasvuhoonegaaside heide on 270 g CO2e/kWh või väiksem. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:
Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.14. Orgaaniliste põhikemikaalide tootmine
Tegevuse kirjeldus
Järgmise tootmine:
a) |
väärtuslikud kemikaalid:
|
b) |
aromaatsed süsivesinikud:
|
c) |
vinüülkloriid; |
d) |
stüreen; |
e) |
etüleenoksiid; |
f) |
monoetüleenglükool; |
g) |
adipiinhape. |
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.14 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Orgaaniliste kemikaalide tootmise protsesside käigus tekkiv kasvuhoonegaaside heide (195) on väiksem kui:
Kui käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvad orgaanilised kemikaalid on täielikult või osaliselt toodetud taastuvast lähteainest, siis on selliste toodetud kemikaalide olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide väiksem kui fossiilkütusel põhinevast lähteainest toodetud samaväärse kemikaali olelusringi jooksul tekkiv kasvuhoonegaaside heide. Põllumajanduslik biomass, mida kasutatakse orgaaniliste põhikemikaalide tootmiseks, vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele. Metsa biomass, mida kasutatakse orgaaniliste põhikemikaalide tootmiseks, vastab selle direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:
Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.15. Ammoniaagi tootmine
Tegevuse kirjeldus
Ammoniaagi tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.15 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:
Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.16. Lämmastikhappe tootmine
Tegevuse kirjeldus
Lämmastikhappe tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.15 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Lämmastikhappe tootmise käigus tekkiv kasvuhoonegaaside heide (218) on väiksem kui 0,184 (219) CO2 ekvivalenttonni ühe tonni lämmastikhappe kohta. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:
Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
3.17. Toorplasti tootmine
Tegevuse kirjeldus
Vaikude, plastmaterjalide ja mittevulkaniseeritavate termoplastsete elastomeeride tootmine, vaikude segamine eritellimusel, samuti kohandamata sünteetiliste vaikude tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.20.16 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Toorplast on üks järgmistest:
Põllumajanduslik biomass, mida kasutatakse toorplasti tootmiseks, vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõigetes 2–5 sätestatud kriteeriumidele. Metsa biomass, mida kasutatakse toorplasti tootmiseks, vastab selle direktiivi artikli 29 lõigetes 6 ja 7 sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Heide vastab asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, võttes arvesse muu hulgas järgmisi dokumente:
Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4. ENERGIA
4.1. Elektrienergia tootmine fotogalvaanikatehnoloogia abil
Tegevuse kirjeldus
Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat fotogalvaanikatehnoloogia abil.
Kui majandustegevus on käesoleva lisa jaos 7.6 osutatud tegevuse „taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“ lahutamatu osa, kohaldatakse jaos 7.6 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.2. Elektrienergia tootmine kontsentreeritud päikeseenergia tehnoloogia abil
Tegevuse kirjeldus
Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat kontsentreeritud päikeseenergia tehnoloogia abil.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.3. Elektrienergia tootmine tuuleenergiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat tuuleenergiast.
Kui majandustegevus on käesoleva lisa jaos 7.6 osutatud tegevuse „taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“ lahutamatu osa, kohaldatakse jaos 7.6 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Avamere tuuleparkide ehitamise puhul ei takista tegevus hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnusega 11 (müra/energia), ning nagu sätestatud otsuses (EL) 2017/848 seoses selle tunnuse asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele (247). Avamere tuuleparkide puhul ei takista tegevus hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnustega 1 (bioloogiline mitmekesisus) ja 6 (merepõhja terviklikkus), ning nagu sätestatud otsuses (EL) 2017/848 seoses selle tunnuse asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega. |
4.4. Elektrienergia tootmine ookeanienergia tehnoloogiate abil
Tegevuse kirjeldus
Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat ookeanienergiast.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus ei takista hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnusega 11 (müra/energia), ning nagu sätestatud otsuses (EL) 2017/848 seoses selle tunnuse asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on meetmed, et viia miinimumini kasvumisvastaste värvide ja biotsiidide mürgisus, nagu sätestatud määruses (EL) nr 528/2012, millega rakendatakse liidu õiguses 5. oktoobril 2001 vastu võetud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelist konventsiooni. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. Tegevus ei takista hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnusega 1 (bioloogiline mitmekesisus), ning nagu sätestatud otsuses (EL) 2017/848 seoses selle tunnuse asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega. |
4.5. Elektrienergia tootmine hüdroenergiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat hüdroenergiast.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele (258). |
4.6. Elektrienergia tootmine geotermilisest energiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat geotermilisest energiast.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kõrg-entalpiliste geotermaalenergia süsteemide käitamise puhul on kehtestatud piisavad heitkoguste vähendamise süsteemid tagamaks, et takistatud pole direktiivides 2004/107/EÜ ja 2008/50/EÜ sätestatud õhukvaliteedi piirtasemete saavutamine. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.7. Elektrienergia tootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest
Tegevuse kirjeldus
Selliste elektritootmisrajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse elektrienergiat taastuvatest energiaallikatest toodetud gaas- ja vedelkütustest. See tegevus ei hõlma elektrienergia tootmist üksnes biogaasist ja vedelatest biokütustest (vt käesoleva lisa jagu 4.8).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja F42.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (269). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.8. Elektrienergia tootmine bioenergiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste elektritootmiskäitiste ehitamine ja käitamine, kus toodetakse elektrienergiat üksnes biomassist, biogaasist või vedelatest biokütustest, aga mitte taastuvkütuste ja biogaasi või vedelate biokütuste segust (vt käesoleva lisa jagu 4.7).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga C.35.11 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab direktiivi 2018/2001 artiklis 29 sätestatud säästlikkuse, kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja tõhususe nõuetele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (275) kohaldamisalasse kuuluvate käitiste puhul vastab heide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks (276) sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused. Seadmete puhul, mis asuvad piirkondades või piirkondade osades, kus õhukvaliteet ei vasta direktiivis 2008/50/EÜ sätestatud piirtasemetele, võetakse meetmeid heite vähendamiseks, võttes arvesse teabevahetuse tulemusi, (277) mille komisjon avaldab kooskõlas direktiivi (EL) 2015/2193 artikli 6 lõigetega 9 ja 10. Orgaanilise aine anaeroobse kääritamise korral, kui toodetud kääritussaadust kasutatakse väetise või mullaparandusainena kas otse või pärast kompostimist või muud töötlemist, vastab see väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooriate 4 ja 5 kohta, ning siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta. Anaeroobsel kääritamisel töötavate jaamade puhul, kus töödeldakse üle 100 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (278) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.9. Elektrienergia ülekandmine ja jaotamine
Tegevuse kirjeldus
Selliste ülekandevõrkude ehitamine ja käitamine, mille puhul edastatakse elektrienergiat vastastikku seotud ülikõrgepinge- ja kõrgepingevõrkudes.
Selliste jaotusvõrkude ehitamine ja käitamine, mille puhul edastatakse elektrienergiat kõrgepinge-, keskpinge- ja madalpinge jaotusvõrkudes.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.12 ja D35.13 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Taristu ei ole ette nähtud otseühenduse loomiseks ega olemasoleva otseühenduse laiendamiseks elektrijaamaga, mille otsene kasvuhoonegaaside heide ületab 270 g CO2e/kWh. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus vastavalt jäätmehierarhiale, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Maapealsed kõrgepingeliinid:
Tegevuse käigus ei kasutata polüklooritud bifenüüle (PCB-d). |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele (287). |
4.10. Elektrienergia salvestamine
Tegevuse kirjeldus
Selliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus salvestatakse elektrienergiat ja kust see tagastatakse hiljem elektri kujul. Tegevus hõlmab pumphüdroelektrijaamu.
Kui majandustegevus on käesoleva lisa jaos 7.6 osutatud tegevuse „taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“ lahutamatu osa, kohaldatakse jaos 7.6 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.
Selle kategooria majandustegevusel puudub konkreetne määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile vastav NACE kood.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kui pumphüdroelektrijaam ei ole ühendatud jõega, vastab tegevus käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. Kui pumphüdroelektrijaam on ühendatud jõega, vastab tegevus jaos 4.5 (elektrienergia tootmine hüdroenergiast) sätestatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastele kriteeriumidele vee ja mereressursside kestlikuks kasutamiseks ja kaitseks. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus vastavalt jäätmehierarhiale, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.11. Soojusenergia salvestamine
Tegevuse kirjeldus
Selliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus salvestatakse soojusenergiat ja kust see tagastatakse hiljem soojusenergiana või muude energiakandjate abil.
Kui majandustegevus on käesoleva lisa jaos 7.6 osutatud tegevuse „taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“ lahutamatu osa, kohaldatakse jaos 7.6 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.
Selle kategooria majandustegevusel puudub konkreetne määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile vastav NACE kood.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Põhjaveekihi soojuse salvestamise puhul vastab tegevus käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine, taastamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
– |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.12. Vesiniku ladustamine
Tegevuse kirjeldus
Selliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus ladustatakse vesinikku ja kust see hiljem tagastatakse.
Selle kategooria majandustegevusel puudub konkreetne määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile vastav NACE kood.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine, taastamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kui ladustatakse rohkem kui viit tonni, peab tegevus olema kooskõlas direktiiviga 2012/18/EL. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.13. Biogaasi ja biokütuste tootmine transpordis kasutamiseks ning vedelate biokütuste tootmine
Tegevuse kirjeldus
Biogaasi või biokütuste tootmine transpordis kasutamiseks ning vedelate biokütuste tootmine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga D.35.21 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab direktiivi 2018/2001 artiklis 29 sätestatud säästlikkuse, kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja tõhususe nõuetele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Biogaasi tootmisel kasutatakse kääritussaaduse säilitamisel gaasikindlat katet. Anaeroobsel kääritamisel töötavate jaamade puhul, kus töödeldakse üle 100 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (308) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. Orgaanilise aine anaeroobse kääritamise korral, kui toodetud kääritussaadust kasutatakse väetise või mullaparandusainena kas otse või pärast kompostimist või muud töötlemist, vastab see väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooriate 4 ja 5 kohta (kääritussaaduse puhul) või kategooria 3 kohta (komposti puhul), või asjakohastele siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste või mullaparandusainete kohta. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.14. Taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega gaaside ülekande- ja jaotusvõrgud
Tegevuse kirjeldus
Gaasivõrkude ümberehitamine, ümberkorraldamine või uuendamine taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese süsinikuheitega gaaside ülekandmiseks ja jaotamiseks.
Vesiniku ja muude vähese süsinikuheitega gaaside transpordiks mõeldud ülekande- ja jaotustorustike ehitamine või käitamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.21, F42.21 ja H49.50 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Ümberkorraldamine ei suurenda gaasi ülekande- ja jaotusvõimsust. Ümberkorraldamise tulemusel ei muutu võrkude kasutusiga pikemaks kui enne nende uuendamist prognoositud kasutusiga, välja arvatud juhul, kui võrk on ette nähtud vesiniku või muude vähese süsinikuheitega gaaside jaoks. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Ventilaatorid, kompressorid, pumbad ja muud kasutatavad seadmed, mis kuuluvad direktiivi 2009/125/EÜ kohaldamisalasse, vastavad vajaduse korral energiamärgise kõrgeima klassi nõuetele ja kõnealuse direktiivi kohastele rakendusmäärustele ning esindavad parimat võimalikku tehnoloogiat. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.15. Kaugkütte/-jahutuse jaotus
Tegevuse kirjeldus
Alajaama või soojusvahetiga ühendatud kütte- ja jahutustorustike ja nendega seotud taristu ehitamine, uuendamine ja käitamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Ventilaatorid, kompressorid, pumbad ja muud kasutatavad seadmed, mis kuuluvad direktiivi 2009/125/EÜ kohaldamisalasse, vastavad vajaduse korral energiamärgise kõrgeima klassi nõuetele ja muudel juhtudel kõnealuse direktiivi kohastele rakendusmäärustele ning esindavad parimat võimalikku tehnoloogiat. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.16. Elektriliste soojuspumpade paigaldamine ja käitamine
Tegevuse kirjeldus
Elektriliste soojuspumpade paigaldamine ja käitamine.
Kui majandustegevus on käesoleva lisa jaos 7.6 osutatud tegevuse „taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“ lahutamatu osa, kohaldatakse jaos 7.6 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.30 ja F43.22 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
– |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid. Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine, taastamine või ringlussevõtt olelusringi lõpus, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Õhk-õhk-soojuspumpade puhul, mille nimivõimsus on 12 kW või alla selle, jääb müravõimsustase siseruumis ja väljas määruses (EL) nr 206/2012 sätestatud piirväärtusest allapoole. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
4.17. Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine päikeseenergiast
Tegevuse kirjeldus
Sellise rajatise ehitamine ja käitamine, kus koostoodetakse elektrienergiat ja soojus-/jahutusenergiat päikeseenergiast.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.18. Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine geotermilisest energiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus koostoodetakse soojus-/jahutus- ja elektrienergiat geotermilisest energiast.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kõrg-entalpiliste geotermaalenergia süsteemide käitamise puhul on kehtestatud piisavad heitkoguste vähendamise süsteemid tagamaks, et takistatud pole direktiivides 2004/107/EÜ ja 2008/50/EÜ sätestatud õhukvaliteedi piirtasemete saavutamine. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.19. Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest
Tegevuse kirjeldus
Selliste soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmise rajatiste ehitamine ja käitamine, kus kasutatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaas- ja vedelkütuseid. See tegevus ei hõlma soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmist üksnes biogaasist ja vedelatest biokütustest (vt käesoleva lisa jagu 4.20).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (339). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.20. Soojus-/jahutus- ja elektrienergia koostootmine bioenergiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste käitiste ehitamine ja käitamine, kus koostoodetakse soojus-/jahutus- ja elektrienergiat üksnes biomassist, biogaasist või biokütustest, aga mitte taastuvkütuste ja biogaasi või vedelate biokütuste segust (vt käesoleva lisa jagu 4.19).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega D35.11 ja D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab direktiivi 2018/2001 artiklis 29 sätestatud säästlikkuse, kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja tõhususe nõuetele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Direktiivi 2010/75/EL kohaldamisalasse kuuluvate käitiste puhul vastab heide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks (345) sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, ning samal ajal tagatakse, et ei esine olulist terviklikku keskkonnamõju. Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused. Seadmete puhul, mis asuvad piirkondades või piirkondade osades, kus õhukvaliteet ei vasta direktiivis 2008/50/EÜ sätestatud piirtasemetele, võetakse arvesse teabevahetuse tulemusi, (346) mille komisjon avaldab kooskõlas direktiivi (EL) 2015/2193 artikli 6 lõigetega 9 ja 10. Orgaanilise aine anaeroobse kääritamise korral, kui toodetud kääritussaadust kasutatakse väetise või mullaparandusainena kas otse või pärast kompostimist või muud töötlemist, vastab see väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooriate 4 ja 5 kohta, ning siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta. Anaeroobsel kääritamisel töötavate jaamade puhul, kus töödeldakse üle 100 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (347) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.21. Soojus-/jahutusenergia tootmine päikese soojusenergiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus toodetakse soojus-/jahutusenergiat päikese soojusenergiast.
Kui majandustegevus on käesoleva lisa jaos 7.6 osutatud tegevuse „taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont“ lahutamatu osa, kohaldatakse jaos 7.6 sätestatud tehnilisi sõelumiskriteeriume.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.22. Soojus-/jahutusenergia tootmine geotermilisest energiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus toodetakse soojus-/jahutusenergiat geotermilisest energiast.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kõrg-entalpiliste geotermaalenergia süsteemide käitamise puhul on kehtestatud piisavad heitkoguste vähendamise süsteemid tagamaks, et takistatud pole direktiivides 2004/107/EÜ ja 2008/50/EÜ sätestatud õhukvaliteedi piirtasemete saavutamine. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.23. Soojus-/jahutusenergia tootmine taastuvatest mittefossiilsetest gaas- ja vedelkütustest
Tegevuse kirjeldus
Selliste soojusenergia tootmise rajatiste ehitamine või käitamine, kus toodetakse soojus-/jahutusenergiat taastuvatest energiaallikatest toodetud gaas- ja vedelkütustest. See tegevus ei hõlma soojus-/jahutusenergia tootmist üksnes biogaasist ja vedelatest biokütustest (vt käesoleva lisa jagu 4.24).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse otsene kasvuhoonegaaside heide on väiksem kui 270 g CO2e/kWh. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (363). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.24. Soojus-/jahutusenergia tootmine bioenergiast
Tegevuse kirjeldus
Selliste käitiste ehitamine ja käitamine, kus toodetakse soojus-/jahutusenergiat üksnes biomassist, biogaasist või vedelatest biokütustest, aga mitte taastuvkütuste ja biogaasi või vedelate biokütuste segust (vt käesoleva lisa jagu 4.23).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab direktiivi 2018/2001 artiklis 29 sätestatud säästlikkuse, kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja tõhususe nõuetele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Direktiivi 2010/75/EL kohaldamisalasse kuuluvate käitiste puhul vastab heide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas parima võimaliku tehnika alastes järeldustes suurte põletusseadmete jaoks (369) sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem, ning samal ajal tagatakse, et ei esine olulist terviklikku keskkonnamõju. Põletusseadmete puhul, mille soojusvõimsus on suurem kui 1 MW, kuid mitte nii suur, et saaks kohaldada PVT-järeldusi suurte põletusseadmete jaoks, on heide väiksem kui direktiivi (EL) 2015/2193 II lisa 2. osas sätestatud heite piirväärtused. Seadmete puhul, mis asuvad piirkondades või piirkondade osades, kus õhukvaliteet ei vasta direktiivis 2008/50/EÜ sätestatud piirtasemetele, võetakse arvesse teabevahetuse tulemusi, (370) mille komisjon avaldab kooskõlas direktiivi (EL) 2015/2193 artikli 6 lõigetega 9 ja 10. Orgaanilise aine anaeroobse kääritamise korral, kui toodetud kääritussaadust kasutatakse väetise või mullaparandusainena kas otse või pärast kompostimist või muud töötlemist, vastab see väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooriate 4 ja 5 kohta, ning siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste ja mullaparandusainete kohta. Anaeroobsel kääritamisel töötavate jaamade puhul, kus töödeldakse üle 100 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (371) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
4.25. Soojus-/jahutusenergia tootmine heitsoojusest
Tegevuse kirjeldus
Selliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus toodetakse soojus-/jahutusenergiat heitsoojusest.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga D35.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus hinnatakse vastupidavate ja ringlussevõetavate kergesti demonteeritavate ja uuendatavate seadmete ja komponentide kättesaadavust ning võimaluse korral kasutatakse neid. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Pumbad ja muud kasutatavad seadmed, mille suhtes kohaldatakse ökodisaini ja energiamärgistuse nõudeid, vastavad vajaduse korral määruses (EL) 2017/1369 sätestatud energiamärgise kõrgeima klassi nõuetele ja direktiivi 2009/125/EÜ kohastele rakendusmäärustele ning esindavad parimat võimalikku tehnoloogiat. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5. VEEVARUSTUS, KANALISATSIOON, JÄÄTME- JA SAASTEKÄITLUS
5.1. Veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine
Tegevuse kirjeldus
Veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E36.00 ja F42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.2. Veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide uuendamine
Tegevuse kirjeldus
Veekogumis-, -puhastus- ja -varustussüsteemide uuendamine, sealhulgas majapidamiste ja tööstuse vajaduste katmiseks ette nähtud veekogumis-, -puhastus- ja -jaotustaristute uuendamine. Sellega ei kaasne vee kogumise, puhastamise ega veega varustamise mahu olulist muutumist.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E36.00 ja F42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.3. Reovee kogumis- ja puhastussüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine
Tegevuse kirjeldus
Tsentraliseeritud reoveesüsteemide ehitamine, laiendamine ja käitamine, sealhulgas reovee kogumine (kanalisatsioonivõrk) ja puhastamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E37.00 ja F42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Hinnatud on otsest kasvuhoonegaaside heidet tsentraliseeritud reoveesüsteemist, sealhulgas reovee kogumisest (kanalisatsioonivõrk) ja puhastamisest (392). Tulemused avaldatakse nõudmise korral investoritele ja klientidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. Kui reovett puhastatakse sellisel tasemel, et seda sobib taaskasutada põllumajandusmaa niisutamiseks, on kindlaks määratud nõutavad riskijuhtimismeetmed kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks ja neid rakendatakse (393). |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Suublatesse juhitav vesi vastab direktiivis 91/271/EMÜ sätestatud nõuetele või siseriiklikele õigusnormidele suublatesse juhitava vee maksimaalse lubatud saasteainete taseme kohta. Et vältida ja leevendada liigse sademevee ülevoolu reovee kogumise süsteemist, on rakendatud asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata looduspõhiseid lahendusi, eraldi sademevee kogumise süsteeme, säilitusmahuteid ja esimese loputusvee puhastamist. Reoveesetet kasutatakse vastavalt direktiivile 86/278/EMÜ või nagu nõutud siseriiklikes õigusnormides seoses setete laotamisega pinnasele või muul viisil kasutamisega pinnasel või pinnases. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.4. Reovee kogumis- ja puhastussüsteemide uuendamine
Tegevuse kirjeldus
Tsentraliseeritud reoveesüsteemide, sealhulgas reovee kogumise (kanalisatsioonivõrk) ja puhastamise uuendamine. Sellega ei kaasne reoveesüsteemis olulisi muutusi seoses seal kogutava või puhastatava vee koormuses või koguses.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga E37.00 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Hinnatud on otsest kasvuhoonegaaside heidet tsentraliseeritud reoveesüsteemist, sealhulgas reovee kogumisest (kanalisatsioonivõrk) ja puhastamisest (399). Tulemused avaldatakse nõudmise korral investoritele ja klientidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. Kui reovett puhastatakse sellisel tasemel, et seda sobib taaskasutada põllumajandusmaa niisutamiseks, on kindlaks määratud nõutavad riskijuhtimismeetmed kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks ja neid rakendatakse (400). |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Suublatesse juhitav vesi vastab direktiivis 91/271/EMÜ sätestatud nõuetele või siseriiklikele õigusnormidele suublatesse juhitava vee maksimaalse lubatud saasteainete taseme kohta. Et vältida ja leevendada liigse sademevee ülevoolu reovee kogumise süsteemist, on rakendatud asjakohaseid meetmeid, mis võivad hõlmata looduspõhiseid lahendusi, eraldi sademevee kogumise süsteeme, säilitusmahuteid ja esimese loputusvee puhastamist. Reoveesetet kasutatakse vastavalt direktiivile 86/278/EMÜ või nagu nõutud siseriiklikes õigusnormides seoses setete laotamisega pinnasele või muul viisil kasutamisega pinnasel või pinnases. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.5. Tavajäätmete kogumine ja transport tekkekohas eraldatud fraktsioonidena
Tegevuse kirjeldus
Tavajäätmete liigiti kogumine ja transportimine ühe fraktsioonina või segafraktsioonidena, (401) et valmistada need ette korduskasutuseks või ringlussevõtuks.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga E38.11 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
– |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Liigiti kogutud jäätmefraktsioone ei segata jäätmete ladustamise ja ümberlaadimise rajatistes muude jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
5.6. Reoveesetete anaeroobne kääritamine
Tegevuse kirjeldus
Selliste rajatiste ehitamine ja käitamine, kus töödeldakse reoveesetteid anaeroobse kääritamise teel eesmärgiga toota ja kasutada biogaasi või kemikaale.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E37.00 ja F42.00 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on kava metaanilekete jälgimiseks rajatises. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Heide vastab uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (412) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. Kui kääritussaadus on mõeldud väetise või mullaparandusainena kasutamiseks, antakse ostjale või kääritussaaduse kõrvaldamise eest vastutavale üksusele teavet selle lämmastikusisalduse kohta (lubatud hälbega ± 25 %). |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.7. Biojäätmete anaeroobne kääritamine
Tegevuse kirjeldus
Selliste sihtotstarbeliste rajatiste ehitamine või käitamine, kus töödeldakse eraldi kogutud biojäätmeid (413) anaeroobse kääritamise teel eesmärgiga toota ja kasutada biogaasi ja kääritussaadust või kemikaale.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E38.21 ja F42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Rajatise metaanilekete minimeerimise eesmärgil on kehtestatud kava metaanilekete jälgimiseks ja nende leketega seotud hädaolukordade lahendamiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Anaeroobsel kääritamisel töötavate jaamade puhul, kus töödeldakse üle 100 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes (419) jäätmete anaeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem. Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. Toodetud kääritussaadus vastab väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooriate 4 ja 5 kohta (kääritussaaduse puhul) või kategooria 3 kohta (komposti puhul), või asjakohastele siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste või mullaparandusainete kohta. Ostjale või kääritussaaduse kõrvaldamise eest vastutavale üksusele antakse teavet väetise või mullaparandusainena kasutatava kääritussaaduse lämmastikusisalduse kohta (lubatud hälbega ± 25 %). |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.8. Biojäätmete kompostimine
Tegevuse kirjeldus
Selliste sihtotstarbeliste rajatiste ehitamine või käitamine, kus töödeldakse eraldi kogutud biojäätmeid kompostimise teel (aeroobne lagunemine) eesmärgiga toota ja kasutada komposti (420).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E38.21 ja F42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
– |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kompostimisjaamade puhul, kus töödeldakse üle 75 tonni ainet päevas, vastab õhku- ja vetteheide uusimates asjakohastes parima võimaliku tehnika (PVT) alastes järeldustes, sealhulgas jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika alastes järeldustes aeroobse töötlemise jaoks sätestatud heitetasemele, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga, või on sellest väiksem (426). Olulist terviklikku keskkonnamõju ei esine. Kompostimiskohas on kehtestatud süsteem, mis takistab nõrgvee jõudmist põhjavette. Toodetud kompost vastab väetisetooteid käsitlevatele nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 II lisas koostisainete kategooria 3 kohta, või siseriiklikele õigusnormidele põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud väetiste või mullaparandusainete kohta. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.9. Tavajäätmetest saadud materjalide taaskasutamine
Tegevuse kirjeldus
Rajatiste ehitamine ja käitamine, mille eesmärk on sortida liigiti kogutud tavajäätmevooge ja töödelda need teiseseks toormeks, sealhulgas mehaanilise taastöötlemise abil, välja arvatud tagasitäitena kasutamise eesmärgil.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega E38.32 ja F42.99 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.10. Prügilagaasi kogumine ja kasutamine
Tegevuse kirjeldus
Prügilagaasi kogumise ja kasutamise taristu paigaldamine ja käitamine alaliselt suletud prügilates või prügilasektsioonides, (432) kasutades uusi või täiendavaid sihtotstarbelisi tehnilisi rajatisi ja seadmeid, mis on paigaldatud prügila või prügilasektsiooni sulgemise ajal või pärast seda.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga E38.21 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on kava metaanilekete jälgimiseks rajatises. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Prügilagaasi kogumise süsteemiga vanade prügilate lõplik sulgemine ja ohutuks muutmine ning järelhooldus toimub vastavalt järgmisele:
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.11. CO2 transport
Tegevuse kirjeldus
Kogutud CO2 transportimine kõigi transpordivahenditega, CO2 torujuhtmete ehitamine ja käitamine ning gaasivõrkude uuendamine, mille peamine eesmärk on kogutud CO2 integreerimine ning mille puhul kehtib järgmine:
(a) |
CO2 puhul, mis transporditakse kogumisrajatisest sissejuhtimiskohta, ei moodusta CO2 lekked rohkem kui 0,5 % transporditava CO2 massist; |
(b) |
CO2 viiakse alalisse CO2 säilitamiskohta, mis vastab käesoleva lisa jaos 5.12 sätestatud süsinikdioksiidi maapõues säilitamise kriteeriumidele, või see suunatakse ümber muudele transpordivahenditele, millega see viiakse nimetatud kriteeriumidele vastavasse alalisse CO2 säilitamiskohta; |
(c) |
kohaldatakse asjakohaseid lekke tuvastamise süsteeme ja kehtestatud on seirekava ning aruannet kontrollib sõltumatu kolmas isik; |
(d) |
see tegevus võib hõlmata selliste varade paigaldamist, mis suurendavad paindlikkust ja parandavad olemasoleva võrgu haldamist. |
Tegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42.21 ja H49.50 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on CO2 lekete jälgimise kava. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
5.12. CO2 püsiv maapõues säilitamine
Tegevuse kirjeldus
Kogutud CO2 püsiv säilitamine asjakohastes maa-alustes geoloogilistes formatsioonides.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga E39.00 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on CO2 lekete jälgimise kava. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab direktiivile 2009/31/EÜ. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
6. TRANSPORT
6.1. Sõitjate linnadevaheline raudteevedu
Tegevuse kirjeldus
Suurt geograafilist ala hõlmavates põhiraudteeliinide võrgustikes sõitjateveoks kasutatavate raudteeveeremite ostmine, rahastamine, rentimine, liisimine ja käitamine, sõitjatevedu linnadevahelistel raudteedel ning magamis- või restoranvagunite käitamine raudtee-ettevõtjate integreeritud tegevusena.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega H49.10 ja N77.39 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale, eelkõige hoolduse ajal. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Mootorid, mida kasutatakse vedurite käitamiseks, ja mootorid, mida kasutatakse mootorvagunite käitamiseks, vastavad määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud heite piirnormidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
6.2. Kauba raudteevedu
Tegevuse kirjeldus
Selliste kaubaveovahendite ostmine, rahastamine, liisimine, rentimine ja käitamine, mida kasutatakse põhiraudteeliinide võrgus ja kohaliku kaubaveo raudteedel.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega H49.20 ja N77.39 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Rongid ja vagunid ei ole ette nähtud fossiilkütuste transportimiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale, eelkõige hoolduse ajal. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Mootorid, mida kasutatakse vedurite käitamiseks, ja mootorid, mida kasutatakse mootorvagunite käitamiseks, vastavad määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud heite piirnormidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
6.3. Linna- ja linnalähivedu, sõitjate maanteevedu
Tegevuse kirjeldus
Sõitjate linna- ja linnalähiveo sõidukite ostmine, rahastamine, liisimine, rentimine ja käitamine ning sõitjate maanteevedu.
Mootorsõidukite puhul hõlmab see määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 kohaste M2- või M3-kategooria sõidukite kasutamist sõitjateveoteenuste osutamiseks.
Selle kategooria majandustegevus võib hõlmata erinevate maismaatranspordi liikide kasutamist, nagu buss, tramm, trollibuss, maa-alune ja kõrgendatud raudtee. See hõlmab ka linnade ja lennujaamade või linnade ja muude jaamade vahelisi liine ning köisraudteede ja rippteede käitamist, kui need on osa linna- või linnalähitranspordi süsteemidest.
Selle kategooria majandustegevus hõlmab ka regulaarseid bussiteenuseid kaugliinidel, busside üürimist, ekskursioone ja muid juhubussiteenuseid, lennujaamabusse (sh lennujaamades), koolibusside ja transpordibusside käitamist.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega H49.31, H49.3.9, N77.39 ja N77.11 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
– (463) |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka sõidukite olelusringi lõpus, sealhulgas akude ja elektroonika (eelkõige neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete) korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
M-kategooriasse kuuluvate maanteesõidukite rehvid vastavad kõrgeima rehviklassi sõidumüra nõuetele ja kahe kõrgeima klassi veeretakistustegurile (mis mõjutab sõiduki energiatõhusust), nagu on sätestatud määruses (EL) 2020/740 ja mida on võimalik kontrollida Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasist EPREL. Kui see on asjakohane, vastavad sõidukid kõige viimase kohaldatava standardi Euro VI tüübikinnituse nõuetele seoses raskeveokite heitega, nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 595/2009. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
6.4. Isiklike liikumisvahendite kasutamine, jalgrattavedu
Tegevuse kirjeldus
Selliste isiklike liikumisvahendite müük, ostmine, liisimine, rentimine ja kasutamine, mis liiguvad edasi kasutaja kehalise tegevuse, heiteta mootori või heiteta mootori ja kehalise tegevuse kombinatsiooni jõul. See hõlmab kaubaveoteenuste osutamist (kauba)jalgratastega.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega N77.11 ja N77.21 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka olelusringi lõpus, sealhulgas akude ja elektroonika (eelkõige neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete) korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
6.5. Vedu mootorratastega, sõiduautodega ja tarbesõidukitega
Tegevuse kirjeldus
Määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaldamisalasse kuuluvate M1-, (469) N1-kategooria (470) sõidukite või L-kategooria sõidukite (kahe-, kolme- ja neljarattalised sõidukid) (471) ostmine, rahastamine, liisimine ja kasutamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega H49.32, H49.39 ja N77.11 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
M1- ja N1-kategooria sõidukite CO2-eriheide, mis on määratletud määruse (EL) 2019/631 artikli 3 lõike 1 punktis h, ei ületa sõidukipargi CO2-heite sihttasemeid (477). Sõidukipargi CO2-heite sihttasemed, mida tuleb arvesse võtta, on järgmised:
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
M1- ja N1-kategooria sõidukid vastavad mõlemale järgmisele kriteeriumile:
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka sõidukite olelusringi lõpus, sealhulgas akude ja elektroonika (eelkõige neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete) korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Sõidukid vastavad kõige viimase kohaldatava standardi Euro 6 tüübikinnituse nõuetele seoses kergsõidukite heitega, (479) nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 715/2007. Sõidukid vastavad direktiivi 2009/33/EÜ lisa tabelis 2 sätestatud keskkonnasõbralike kergsõidukite tekitatud heite piirmääradele. M- ja N-kategooriasse kuuluvate maanteesõidukite rehvid vastavad kõrgeima rehviklassi sõidumüra nõuetele ja kahe kõrgeima klassi veeretakistustegurile (mis mõjutab sõiduki energiatõhusust), nagu on sätestatud määruses (EL) 2020/740 ja mida on võimalik kontrollida Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasist EPREL. Sõidukid vastavad määrusele (EL) nr 540/2014. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
6.6. Kaubaveoteenused maanteel
Tegevuse kirjeldus
Selliste N1-, N2- (480) või N3-kategooria (481) sõidukite ostmine, rahastamine, liisimine, rentimine ja kasutamine kaubaveoteenuste osutamiseks maanteel, mis kuuluvad EURO VI (482) etapi E või sellele järgneva etapi kohaldamisalasse.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega H49.4.1, H53.10, H53.20 ja N77.12 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
N1-, N2- ja N3-kategooria sõidukid vastavad mõlemale järgmisele kriteeriumile:
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka sõidukite olelusringi lõpus, sealhulgas akude ja elektroonika (eelkõige neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete) korduskasutamise ja ringlussevõtu kaudu. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
M- ja N-kategooriasse kuuluvate maanteesõidukite rehvid vastavad kõrgeima rehviklassi sõidumüra nõuetele ja kahe kõrgeima klassi veeretakistustegurile (mis mõjutab sõiduki energiatõhusust), nagu on sätestatud määruses (EL) 2020/740 ja mida on võimalik kontrollida Euroopa energiamärgisega toodete andmebaasist EPREL. Sõidukid vastavad kõige viimase kohaldatava standardi Euro VI tüübikinnituse nõuetele seoses raskeveokite heitega, (490) nagu sätestatud määruses (EÜ) nr 595/2009. Sõidukid vastavad määrusele (EL) nr 540/2014. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
6.7. Sõitjatevedu sisevetel
Tegevuse kirjeldus
Sisevetel kasutatavate reisilaevade (laevad, mis ei sobi meretranspordiks) ostmine, rahastamine, liisimine, rentimine ja kasutamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodiga H50.30 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka laeva olelusringi lõpus, sealhulgas meetmed laevade pardal olevate ohtlike materjalide kontrolliks ja käitlemiseks ning nende ohutu ringlussevõtu tagamiseks. Akudel töötavate laevade puhul hõlmavad need meetmed akude ja elektroonika, sealhulgas neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete korduskasutamist ja ringlussevõttu. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Laevade mootorid vastavad määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud heite piirnormidele (sealhulgas laevad, mis vastavad kõnealustele piirnormidele ilma tüübikinnituse saanud lahendusteta, näiteks järeltöötluse tulemusel). |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
6.8. Kaubavedu sisevetel
Tegevuse kirjeldus
Sisevetel kasutatavate kaubalaevade (laevad, mis ei sobi meretranspordiks) ostmine, rahastamine, liisimine, rentimine ja kasutamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodiga H50.4 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Laevad ei ole ette nähtud fossiilkütuste transportimiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka laeva olelusringi lõpus, sealhulgas meetmed laevade pardal olevate ohtlike materjalide kontrolliks ja käitlemiseks ning nende ohutu ringlussevõtu tagamiseks. Akudel töötavate laevade puhul hõlmavad need meetmed akude ja elektroonika, sealhulgas neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete korduskasutamist ja ringlussevõttu. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Laevad vastavad määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud heite piirnormidele (sealhulgas laevad, mis vastavad kõnealustele piirnormidele ilma tüübikinnituse saanud lahendusteta, näiteks järeltöötluse tulemusel). |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
6.9. Sisevetel kasutatavate reisi- ja kaubalaevade moderniseerimine
Tegevuse kirjeldus
Sisevetel kasutatavate selliste reisi- ja kaubalaevade moderniseerimine ja uuendamine, mis ei sobi meretranspordiks.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega H50.4, H50.30 ja C33.15 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Laevad ei ole ette nähtud fossiilkütuste transportimiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale nii kasutusetapis (hooldus) kui ka laeva olelusringi lõpus, sealhulgas meetmed laevade pardal olevate ohtlike materjalide kontrolliks ja käitlemiseks ning nende ohutu ringlussevõtu tagamiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Laevad vastavad määruse (EL) 2016/1628 II lisas sätestatud heite piirnormidele (sealhulgas laevad, mis vastavad kõnealustele piirnormidele ilma tüübikinnituse saanud lahendusteta, näiteks järeltöötluse tulemusel). |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
6.10. Kaubavedu merel ja rannavetes, sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalikud laevad
Tegevuse kirjeldus
Selliste laevade ostmine, rahastamine, prahtimine (meeskonnaga või ilma) ja käitamine, mis on konstrueeritud ja varustatud nii, et need sobivad kaubaveoks või kauba ja reisijate kombineeritud veoks merel või rannavetes, olenemata sellest, kas vedu toimub regulaarselt või mitte. Sadamatoiminguteks ja abitegevuseks vajalike laevade, nagu puksiirlaevad, tõstelaevad, lootsilaevad, päästelaevad ja jäämurdjad, ostmine, rahastamine, rentimine ja käitamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega H50.2, H52.22 ja N77.34 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Laevad ei ole ette nähtud fossiilkütuste transportimiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale, seda nii kasutusetapis (hooldus) kui ka laeva olelusringi lõpus. Akudel töötavate laevade puhul hõlmavad need meetmed akude ja elektroonika, sealhulgas neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete korduskasutamist ja ringlussevõttu. Üle 500-tonnise kogumahutavusega olemasolevate laevade ja neid asendavate uute laevade puhul vastab tegevus määruse (EL) nr 1257/2013 nõuetele laeva pardal olevate ohtlike materjalide loendi kohta. Lammutamisele kuuluvad laevad võetakse ringlusse kohtades, mis on kantud komisjoni otsuses 2016/2323 sätestatud laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu. Tegevus on kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/883, mis käsitleb merekeskkonna kaitset negatiivse mõju eest, mida põhjustab laevade jäätmete merre heitmine. Laeva käitatakse kooskõlas IMO MARPOLi konventsiooni V lisaga, eelkõige selleks, et vähendada tekitatavate jäätmete kogust ja seaduslikku merreheidet, käideldes jäätmeid kestlikult ja keskkonnahoidlikult. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Seoses vääveloksiidide ja tahkete osakeste heite vähendamisega vastavad laevad direktiivile (EL) 2016/802 ning IMO MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglile 14 (511). Väävlisisaldus kütuses ei ületa 0,5 % massist (ülemaailmne väävli piirnorm) ja 0,1 % massist heitekontrolli piirkonnas, mille IMO on määranud Põhja- ja Läänemerel (512). Seoses lämmastikoksiidide (NOx) heitega vastavad laevad IMO MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglile 13 (513). Pärast 2011. aastat ehitatud laevade suhtes kehtivad NOx-heite II taseme nõuded. Üksnes IMO eeskirjade kohaselt kehtestatud NOx-heite kontrolli piirkondades käitamise korral vastavad pärast 1. jaanuari 2016 ehitatud laevad rangematele mootorinõuetele (III tase), mille abil vähendatakse NOx-heidet (514). Käimlareovee ja hallvee ärajuhtimine vastab IMO MARPOLi konventsiooni IV lisale. Kehtestatud on meetmed, et viia miinimumini kasvumisvastaste värvide ja biotsiidide mürgisus, nagu sätestatud määruses (EL) nr 528/2012, millega rakendatakse liidu õiguses 5. oktoobril 2001 vastu võetud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelist konventsiooni. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Võõrliike sisaldava ballastvee keskkonda laskmisest hoidutakse kooskõlas laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise rahvusvahelises konventsiooniga. Kehtestatud on meetmed, et vältida võõrliikide sissetoomist laevakerede ja nende õnaruste biosaastega, võttes arvesse IMO suuniseid biosaaste kohta (515). Müra ja vibratsiooni piiratakse vähem müra tekitavate sõukruvide, kerekonstruktsioonide või pardal olevate masinatega kooskõlas IMO veealuse müra vähendamise suunistega (516). Tegevus ei takista liidus hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnustega 1 (bioloogiline mitmekesisus), 2 (võõrliigid), 6 (merepõhja terviklikkus), 8 (saasteained), 10 (merepraht) ja 11 (müra/energia), ning nagu sätestatud komisjoni otsuses (EL) 2017/848 seoses nende tunnuste asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega. |
6.11. Sõitjatevedu merel ja rannavetes
Tegevuse kirjeldus
Selliste laevade ostmine, rahastamine, prahtimine (meeskonnaga või ilma) ja käitamine, mis on konstrueeritud ja varustatud nii, et need sobivad sõitjateveoks merel või rannavetes, olenemata sellest, kas vedu toimub regulaarselt või mitte. Selle kategooria majandustegevus hõlmab parvlaevade, veetaksode ja ekskursioonilaevade, kruiisi- või turismilaevade käitamist.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega H50.10, N77.21 ja N77.34 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale, seda nii kasutusetapis (hooldus) kui ka laeva olelusringi lõpus. Akudel töötavate laevade puhul hõlmavad need meetmed akude ja elektroonika, sealhulgas neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete korduskasutamist ja ringlussevõttu. Üle 500-tonnise kogumahutavusega olemasolevate laevade ja neid asendavate uute laevade puhul vastab tegevus määruse (EL) nr 1257/2013 nõudele ohtlike materjalide loendi kohta. Lammutamisele kuuluvad laevad võetakse ringlusse kohtades, mis on kantud komisjoni otsuses 2016/2323 sätestatud laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu. Tegevus on kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/883, mis käsitleb merekeskkonna kaitset negatiivse mõju eest, mida põhjustab laevade jäätmete merre heitmine. Laeva käitatakse kooskõlas IMO MARPOLi konventsiooni V lisaga, eelkõige selleks, et vähendada tekitatavate jäätmete kogust ja seaduslikku merreheidet, käideldes jäätmeid kestlikult ja keskkonnahoidlikult. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Seoses vääveloksiidide ja tahkete osakeste heite vähendamisega vastavad laevad direktiivile (EL) 2016/802 ning IMO MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglile 14. Väävlisisaldus kütuses ei ületa 0,5 % massist (ülemaailmne väävli piirnorm) ja 0,1 % massist heitekontrolli piirkonnas, mille IMO on määranud Põhja- ja Läänemerel (522). Seoses lämmastikoksiidide (NOx) heitega vastavad laevad IMO MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglile 13. Pärast 2011. aastat ehitatud laevade suhtes kehtivad NOx-heite II taseme nõuded. Üksnes IMO eeskirjade kohaselt kehtestatud NOx-heite kontrolli piirkondades käitamise korral vastavad pärast 1. jaanuari 2016 ehitatud laevad rangematele mootorinõuetele (III tase), mille abil vähendatakse NOx-heidet (523). Käimlareovee ja hallvee ärajuhtimine vastab IMO MARPOLi konventsiooni IV lisale. Kehtestatud on meetmed, et viia miinimumini kasvumisvastaste värvide ja biotsiidide mürgisus, nagu sätestatud määruses (EL) nr 528/2012, millega rakendatakse liidu õiguses 5. oktoobril 2001 vastu võetud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelist konventsiooni. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Võõrliike sisaldava ballastvee keskkonda laskmisest hoidutakse kooskõlas laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise rahvusvahelises konventsiooniga. Kehtestatud on meetmed, et vältida võõrliikide sissetoomist laevakerede ja nende õnaruste biosaastega, võttes arvesse IMO suuniseid biosaaste kohta (524). Müra ja vibratsiooni piiratakse vähem müra tekitavate sõukruvide, kerekonstruktsioonide või pardal olevate masinatega kooskõlas IMO veealuse müra vähendamise suunistega (525). Tegevus ei takista liidus hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnustega 1 (bioloogiline mitmekesisus), 2 (võõrliigid), 6 (merepõhja terviklikkus), 8 (saasteained), 10 (merepraht) ja 11 (müra/energia), ning nagu sätestatud komisjoni otsuses (EL) 2017/848 seoses nende tunnuste asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega. |
6.12. Merel ja rannavetes käitatavate kauba- ja reisilaevade moderniseerimine
Tegevuse kirjeldus
Selliste laevade moderniseerimine ja uuendamine, mis on konstrueeritud ja varustatud nii, et need sobivad kauba- või sõitjateveoks merel või rannavetes, või mis on sadamatoiminguteks ja abitegevusteks vajalikud laevad, nagu puksiirlaevad, tõstelaevad, lootsilaevad, päästelaevad ja jäämurdjad.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodidega H50.10, H50.2, H52.22, C33.15, N77.21 ja N.77.34 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutuste leevendamisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Laevad ei ole ette nähtud fossiilkütuste transportimiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kehtestatud on meetmed jäätmete käitlemiseks vastavalt jäätmehierarhiale, seda nii kasutusetapis (hooldus) kui ka laeva olelusringi lõpus. Akudel töötavate laevade puhul hõlmavad need meetmed akude ja elektroonika, sealhulgas neis sisalduvate kriitilise tähtsusega toorainete korduskasutamist ja ringlussevõttu. Üle 500-tonnise kogumahutavusega olemasolevate laevade ja neid asendavate uute laevade puhul vastab tegevus määruse (EL) nr 1257/2013 nõuetele ohtlike materjalide loendi kohta. Lammutamisele kuuluvad laevad võetakse ringlusse kohtades, mis on kantud komisjoni otsuses 2016/2323 sätestatud laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa loetellu. Tegevus on kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/883, mis käsitleb merekeskkonna kaitset negatiivse mõju eest, mida põhjustab laevade jäätmete merre heitmine. Laeva käitatakse kooskõlas IMO MARPOLi konventsiooni V lisaga, eelkõige selleks, et vähendada tekitatavate jäätmete kogust ja seaduslikku merreheidet, käideldes jäätmeid kestlikult ja keskkonnahoidlikult. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Seoses vääveloksiidide ja tahkete osakeste heite vähendamisega vastavad laevad direktiivile (EL) 2016/802 ning IMO MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglile 14. Väävlisisaldus kütuses ei ületa 0,5 % massist (ülemaailmne väävli piirnorm) ja 0,1 % massist heitekontrolli piirkonnas, mille IMO on määranud Põhja- ja Läänemerel (531). Seoses lämmastikoksiidide (NOx) heitega vastavad laevad IMO MARPOLi konventsiooni VI lisa reeglile 13. Pärast 2011. aastat ehitatud laevade suhtes kehtivad NOx-heite II taseme nõuded. Üksnes IMO eeskirjade kohaselt kehtestatud NOx-heite kontrolli piirkondades käitamise korral vastavad pärast 1. jaanuari 2016 ehitatud laevad rangematele mootorinõuetele (III tase), mille abil vähendatakse NOx-heidet (532). Käimlareovee ja hallvee ärajuhtimine vastab IMO MARPOLi konventsiooni IV lisale. Kehtestatud on meetmed, et viia miinimumini kasvumisvastaste värvide ja biotsiidide mürgisus, nagu sätestatud määruses (EL) nr 528/2012, millega rakendatakse liidu õiguses 5. oktoobril 2001 vastu võetud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelist konventsiooni. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Võõrliike sisaldava ballastvee keskkonda laskmisest hoidutakse kooskõlas laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise rahvusvahelises konventsiooniga. Kehtestatud on meetmed, et vältida võõrliikide sissetoomist laevakerede ja nende õnaruste biosaastega, võttes arvesse IMO suuniseid biosaaste kohta (533). Müra ja vibratsiooni piiratakse vähem müra tekitavate sõukruvide, kerekonstruktsioonide või pardal olevate masinatega kooskõlas IMO veealuse müra vähendamise suunistega (534). Tegevus ei takista liidus hea keskkonnaseisundi saavutamist, nagu sätestatud direktiivis 2008/56/EÜ, milles nõutakse asjakohaste meetmete võtmist mõju ärahoidmiseks või leevendamiseks seoses kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud tunnustega 1 (bioloogiline mitmekesisus), 2 (võõrliigid), 6 (merepõhja terviklikkus), 8 (saasteained), 10 (merepraht) ja 11 (müra/energia), ning nagu sätestatud komisjoni otsuses (EL) 2017/848 seoses nende tunnuste asjakohaste kriteeriumide ja metoodikastandarditega. |
6.13. Isikliku liikuvuse ja jalgrattaveo taristu
Tegevuse kirjeldus
Isikliku liikuvuse taristu ehitamine, ajakohastamine, hooldamine ja käitamine, sealhulgas teede, kiirteede sildade ja tunnelite ning muu jalakäijatele ja jalgratturitele (sh elektrijalgrataste kasutajad) mõeldud taristu ehitamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42.11, F42.12, F42.13, F43.21, F711 ja F71.20 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel) (v.a otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 osutatud looduslik materjal), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel, tuginedes jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile (540). Ettevõtjad piiravad jäätmeteket ehituse ja lammutamisega seotud protsessides kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat ja kasutades valikulist lammutamist, et võimaldada ohtlike ainete kõrvaldamist ja ohutut käitlemist, ning hõlbustavad korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide valikulise eemaldamise abil ning kasutades olemasolevaid ehitus- ja lammutusjäätmete sortimissüsteeme. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Võetakse meetmeid müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
6.14. Raudteetranspordi taristu
Tegevuse kirjeldus
Raudteede ja metroode, sildade ja tunnelite, jaamade, terminalide, raudtee teenindusrajatiste (541) ning ohutus- ja liikluskorraldussüsteemide ehitamine, ajakohastamine, käitamine ja hooldamine, sealhulgas arhitektuuriteenuste, inseneriteenuste, projekteerimisteenuste, ehitusjärelevalve teenuste, mõõdistamis- ja kaardistamisteenuste ja muude taoliste teenuste osutamine ning füüsikaliste, keemiliste ja muude analüütiliste katsete tegemine igat liiki materjalide ja toodetega.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42.12, F42.13, M71.12, M71.20, F43.21, ja H52.21 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Taristu ei ole ette nähtud fossiilkütuste transportimiseks ega ladustamiseks. Uue taristu või olulise rekonstrueerimise korral on tagatud taristu kliimakindlus vastavalt asjakohastele kliimakindluse tagamise tavadele, mis hõlmavad CO2 jalajälje väljaselgitamist ja süsiniku varikulu selget kindlaksmääramist. Selline CO2 jalajälje väljaselgitamine hõlmab üht kuni kolme heidet ja näitab, et taristu ei too kaasa suhtelise kasvuhoonegaaside heite suurenemist, mis arvutatakse konservatiivsete eelduste, väärtuste ja menetluste alusel. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel) (v.a otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 osutatud looduslik materjal), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel, tuginedes jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile (547). Ettevõtjad piiravad jäätmeteket ehituse ja lammutamisega seotud protsessides kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat ja kasutades valikulist lammutamist, et võimaldada ohtlike ainete kõrvaldamist ja ohutut käitlemist, ning hõlbustavad korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide valikulise eemaldamise abil ning kasutades olemasolevaid ehitus- ja lammutusjäätmete sortimissüsteeme. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kui see on vajalik mõjutatava piirkonna tundlikkuse tõttu, eelkõige mõjutatava elanikkonna suuruse seisukohast, leevendatakse taristu kasutamisest tulenevat müra ja vibratsiooni lahtiste kraavide, tõkkeseinte või muude meetmetega ning järgitakse direktiivi 2002/49/EÜ. Võetakse meetmeid müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
6.15. Maanteetranspordi ja ühistranspordi taristu
Tegevuse kirjeldus
Kiirteede, tänavate, maanteede, muude sõidu- ja jalgteede ehitamine, ajakohastamine, hooldamine ja käigushoidmine, tänavate, teede, maanteede, sildade või tunnelite pinnakattetööd ning lennuradade ehitamine, sealhulgas arhitektuuriteenuste, inseneriteenuste, projekteerimisteenuste, ehitusjärelevalve teenuste, mõõdistamis- ja kaardistamisteenuste ja muude taoliste teenuste osutamine ning füüsikaliste, keemiliste ja muude analüütiliste katsete tegemine igat liiki materjalide ja toodetega, kuid välja arvatud tänavavalgustuse ja elektriliste signalisatsiooniseadmete paigaldamine.
Sellesse kategooriasse kuuluva majandustegevuse saaks määrata mitme NACE koodi alla, eelkõige koodide F42.11, F42.13, F71.1 ja F71.20 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Taristu ei ole ette nähtud fossiilkütuste transportimiseks ega ladustamiseks. Uue taristu või olulise rekonstrueerimise korral on tagatud taristu kliimakindlus vastavalt asjakohastele kliimakindluse tagamise tavadele, mis hõlmavad CO2 jalajälje väljaselgitamist ja süsiniku varikulu selget kindlaksmääramist. Selline CO2 jalajälje väljaselgitamine hõlmab üht kuni kolme heidet ja näitab, et taristu ei too kaasa suhtelise kasvuhoonegaaside heite suurenemist, mis arvutatakse konservatiivsete eelduste, väärtuste ja menetluste alusel. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel) (v.a otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslik materjal), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel, tuginedes jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile (553). Ettevõtjad piiravad jäätmeteket ehituse ja lammutamisega seotud protsessides kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat ja kasutades valikulist lammutamist, et võimaldada ohtlike ainete kõrvaldamist ja ohutut käitlemist, ning hõlbustavad korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide valikulise eemaldamise abil ning kasutades olemasolevaid ehitus- ja lammutusjäätmete sortimissüsteeme. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kui see on asjakohane, leevendatakse taristu kasutamisest tulenevat müra ja vibratsiooni lahtiste kraavide, tõkkeseinte või muude meetmetega ning järgitakse direktiivi 2002/49/EÜ. Võetakse meetmeid müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. Vajaduse korral tagatakse taimkatte säilitamisega maanteetransporditaristus, et invasiivsed võõrliigid ei levi. Rakendatud on leevendusmeetmeid, et vältida kokkupõrkeid metsloomadega. |
6.16. Veetranspordi taristu
Tegevuse kirjeldus
Veeteede, mere-, jõe- ja huvisadamate, lüüside, paisude ja tammide jms ehitamine, ajakohastamine ja käitamine, sealhulgas arhitektuuriteenuste, inseneriteenuste, projekteerimisteenuste, ehitusjärelevalve teenuste, mõõdistamis- ja kaardistamisteenuste ja muude taoliste teenuste osutamine ning füüsikaliste, keemiliste ja muude analüütiliste katsete tegemine igat liiki materjalide ja toodetega, kuid välja arvatud tsiviilehitustöödega seotud projektijuhtimistegevus.
Selle kategooria majandustegevus ei hõlma veeteede süvendamist.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42.91, F71.1 või F71.20 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Taristu ei ole ette nähtud fossiilkütuste transportimiseks ega ladustamiseks. Uue taristu või olulise rekonstrueerimise korral on tagatud taristu kliimakindlus vastavalt asjakohastele kliimakindluse tagamise tavadele, mis hõlmavad CO2 jalajälje väljaselgitamist ja süsiniku varikulu selget kindlaksmääramist. Selline CO2 jalajälje väljaselgitamine hõlmab üht kuni kolme heidet ja näitab, et taristu ei too kaasa suhtelise kasvuhoonegaaside heite suurenemist, mis arvutatakse konservatiivsete eelduste, väärtuste ja menetluste alusel. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab direktiivi 2000/60/EÜ sätetele, eelkõige kõigile direktiivi artiklis 4 sätestatud nõuetele. Kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 4 ja eelkõige selle artikli lõikega 7 korraldatakse enne renoveerimist/ehitamist projekti mõju hindamine, et hinnata selle kogu võimalikku mõju sama valgala veekogude seisundile ning veest otseselt sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele, võttes eelkõige arvesse rändekoridore, vabalt voolavaid jõgesid või ökosüsteeme, mille seisund on lähedal häirimata olekule. Hindamine põhineb hiljutistel, põhjalikel ja täpsetel andmetel, sealhulgas seireandmetel bioloogiliste kvaliteedielementide kohta, mis on hüdromorfoloogiliste muutuste suhtes eriti tundlikud, ning veekogu seisundi eeldatava muutumise kohta uute tegevuste tagajärjel. Hinnatakse eelkõige uue projekti kumulatiivset mõju valgala muule olemasolevale või kavandatavale taristule. Selle mõjuhindamise põhjal on kindlaks tehtud, et projekt on konstruktsiooni, asukoha ja leevendusmeetmete seisukohast kavandatud nii, et see vastab ühele järgmistest tingimustest:
Rakendatakse kõiki tehniliselt teostatavaid ja ökoloogiliselt asjakohaseid leevendusmeetmeid, et vähendada kahjulikku mõju veele ning veest otseselt sõltuvatele kaitsealustele elupaikadele ja liikidele. Vajaduse korral ja sõltuvalt mõjutatud veekogudes looduslikult esinevatest ökosüsteemidest hõlmavad leevendusmeetmed järgmist:
Nende meetmete tõhusust jälgitakse seoses volituse või loaga, milles on kehtestatud tingimused, mille eesmärk on saavutada mõjutatud veekogu hea seisund või potentsiaal. Projekt ei ohusta püsivalt hea seisundi/potentsiaali saavutamist ühegi samas valgalapiirkonnas asuva veekogu puhul. Lisaks eespool osutatud leevendusmeetmetele ja kui see on asjakohane, rakendatakse kompensatsioonimeetmeid tagamaks, et projekt ei halvenda üldiselt sama valgalapiirkonna veekogude seisundit. Selleks taastatakse samas valgalapiirkonnas (piki- või põikisuunaline) pidevus ulatuses, mis kompenseerib pidevuse katkemise, mille kavandatav navigatsioonitaristu projekt võib põhjustada. Kompensatsioonimeetmete võtmisega alustatakse enne projekti elluviimist. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel) (v.a otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslik materjal), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel, tuginedes jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile (559). Ettevõtjad piiravad jäätmeteket ehituse ja lammutamisega seotud protsessides kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat ja kasutades valikulist lammutamist, et võimaldada ohtlike ainete kõrvaldamist ja ohutut käitlemist, ning hõlbustavad korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide valikulise eemaldamise abil ning kasutades olemasolevaid ehitus- ja lammutusjäätmete sortimissüsteeme. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Võetakse meetmeid müra, vibratsiooni, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
6.17. Lennujaamataristu
Tegevuse kirjeldus
Sellise taristu ehitamine, ajakohastamine ja käitamine, mis on vajalik selliseks õhusõidukite käitamiseks või lennujaama selliste toimingute tegemiseks, mille väljalasketoru CO2-heide võrdub nulliga, samuti kohtkindla maapealse elektritoite ja eelkonditsioneeritud õhu tagamiseks seisvatele õhusõidukitele.
Sellesse kategooriasse kuuluva majandustegevuse võib liigitada mitme NACE koodi alla, eelkõige koodide F41.20 ja F42.99 alla vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Taristu ei ole ette nähtud fossiilkütuste transportimiseks ega ladustamiseks. Uue taristu või olulise rekonstrueerimise korral on tagatud taristu kliimakindlus vastavalt asjakohastele kliimakindluse tagamise tavadele, mis hõlmavad CO2 jalajälje väljaselgitamist ja süsiniku varikulu selget kindlaksmääramist. Selline CO2 jalajälje väljaselgitamine hõlmab üht kuni kolme heidet ja näitab, et taristu ei too kaasa suhtelise kasvuhoonegaaside heite suurenemist, mis arvutatakse konservatiivsete eelduste, väärtuste ja menetluste alusel. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel) (v.a otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslik materjal), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel, tuginedes jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile (565). Ettevõtjad piiravad jäätmeteket ehituse ja lammutamisega seotud protsessides kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat ja kasutades valikulist lammutamist, et võimaldada ohtlike ainete kõrvaldamist ja ohutut käitlemist, ning hõlbustavad korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide valikulise eemaldamise abil ning kasutades olemasolevaid ehitus- ja lammutusjäätmete sortimissüsteeme. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Võetakse meetmeid müra, vibratsiooni, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. |
7. EHITUS JA KINNISVARA
7.1. Uute hoonete ehitamine
Tegevuse kirjeldus
Elamute ja mitteeluhoonete ehitusprojektide arendamine, ühendades rahalised, tehnilised ja füüsilised vahendid ehitusprojektide elluviimiseks hilisema müügi eesmärgil, ning komplektsete elamute või mitteeluhoonete ehitamine müügi eesmärgil omal kulul, tasu eest või lepingu alusel.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F41.1 ja F41.2 ja ka koodiga F43 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Hoone ei ole ette nähtud fossiilkütuste kaevandamiseks, ladustamiseks, transportimiseks ega tootmiseks. Primaarenergia nõudlus, (571) mis näitab ehitise konstruktsioonist tulenevat energiatõhusust, ei ületa piirnormi, mis on sätestatud liginullenergiahoonete suhtes kohaldatavates nõuetes, mis on ette nähtud siseriiklike õigusnormidega, millega rakendatakse direktiivi 2010/31/EL. Energiatõhusust tõendatakse valmishoone energiamärgisega. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Järgmiste paigaldatud veeseadmete (välja arvatud eluasemesse paigaldatud seadmete) kindlaksmääratud veekasutust tõendatakse toodete teabelehtede, hoonete märgiste või liidus kehtivate tootemärgistega vastavalt käesoleva määruse I lisa E liites sätestatud tehnilistele kirjeldustele:
Et vältida ehitusplatsi mõju, vastab tegevus käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel) (v.a otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 osutatud looduslik materjal), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel, tuginedes jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile (572). Ettevõtjad piiravad jäätmeteket ehituse ja lammutamisega seotud protsessides kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat ja kasutades valikulist lammutamist, et võimaldada ohtlike ainete kõrvaldamist ja ohutut käitlemist ning hõlbustada korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide valikulise eemaldamise teel, milleks kasutatakse olemasolevaid ehitus- ja lammutusjäätmete sortimissüsteeme. Ehitusprojektid ja -tehnikad toetavad ringlust ja eelkõige näitavad vastavalt standardile ISO 20887 (573) või muudele hoonete demonteerimise või kohandatavuse hindamise standarditele, kuidas hooned on kavandatud nii, et need oleksid ressursitõhusamad, kohandatavad, paindlikud ja demonteeritavad, et võimaldada korduskasutamist ja ringlussevõttu. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Ehituskomponendid ja ehitamisel kasutatavad materjalid vastavad käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Ehituskomponendid ja ehitamisel kasutatavad materjalid, millega hoonete kasutajad võivad kokku puutuda, (574) eritavad vähem kui 0,06 mg formaldehüüdi materjali või komponendi kuupmeetri kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas sätestatud tingimuste alusel tehtud katsetele ning vähem kui 0,001 mg 1A- ja 1B-kategooria kantserogeenseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid materjali või komponendi kuupmeetri kohta, kui neid katsetatakse standardite CEN/TS 16516 (575) ja ISO 16000-3 (576) kohaselt või muude võrreldavate standardsete katsetingimuste ja määramismeetodite alusel (577). Kui uus ehitis asub alal, mis võib olla saastatud (mahajäetud tööstusala), on sellel alal uuritud võimalike saasteainete esinemist, kasutades näiteks standardit ISO 18400 (578). Võetakse meetmeid müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa D liites sätestatud kriteeriumidele. Uus ehitis ei ole ehitatud ühele järgmistest:
|
7.2. Olemasolevate hoonete renoveerimine
Tegevuse kirjeldus
Ehitus- ja tsiviilehitustööd või nende ettevalmistamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelõige koodidega F41 ja F43 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Hoone ei ole ette nähtud fossiilkütuste kaevandamiseks, ladustamiseks, transportimiseks ega tootmiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Renoveerimistööde (välja arvatud eluasemes tehtavate renoveerimistööde) käigus paigaldatud järgmiste veeseadmete kindlaksmääratud veekasutust tõendatakse toodete teabelehtede, hoonete märgiste või liidus kehtivate tootemärgistega vastavalt käesoleva määruse I Lisa E liites sätestatud tehnilisele kirjeldusele:
|
||||||||||||||||||||||||||||
|
Vähemalt 70 % tavajäätmeteks liigitatud ehitus- ja lammutusjäätmetest (kaalu alusel) (v.a otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 osutatud looduslik materjal), mis on tekkinud ehitusplatsil, valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas jäätmete kasutamiseks tagasitäitena muude ainete asemel, tuginedes jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile (588). Ettevõtjad piiravad jäätmeteket ehituse ja lammutamisega seotud protsessides kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat ja kasutades valikulist lammutamist, et võimaldada ohtlike ainete kõrvaldamist ja ohutut käitlemist, ning hõlbustavad korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide valikulise eemaldamise abil ning kasutades olemasolevaid ehitus- ja lammutusjäätmete sortimissüsteeme. Ehitusprojektid ja -tehnikad toetavad ringlust ja eelkõige näitavad vastavalt standardile ISO 20887 (589) või muudele hoonete demonteerimise või kohandatavuse hindamise standarditele, kuidas hooned on kavandatud nii, et need oleksid ressursitõhusamad, kohandatavad, paindlikud ja demonteeritavad, et võimaldada korduskasutamist ja ringlussevõttu. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Ehituskomponendid ja ehitamisel kasutatavad materjalid vastavad käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Ehituskomponendid ja renoveerimisel kasutatavad materjalid, millega hoonete kasutajad võivad kokku puutuda, (590) eritavad vähem kui 0,06 mg formaldehüüdi materjali või komponendi kuupmeetri kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas sätestatud tingimuste alusel tehtud katsetele ning vähem kui 0,001 mg 1A- ja 1B-kategooria kantserogeenseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid materjali või komponendi kuupmeetri kohta, kui neid katsetatakse standardite CEN/TS 16516 ja ISO 16000-3:2011 (591) kohaselt või muude võrreldavate standardsete katsetingimuste ja määramismeetodite alusel. Võetakse meetmeid müra, tolmu ja saasteainete heite vähendamiseks ehitus- või hooldustööde ajal. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
7.3. Energiatõhusust suurendavate elementide paigaldamine, hooldus ja remont
Tegevuse kirjeldus
Üksikud renoveerimismeetmed, mis seisnevad energiatõhusust suurendavate elementide paigaldamises, hoolduses või remondis. Selle kategooria majandustegevus hõlmab üht järgmistest üksikmeetmetest, tingimusel et need vastavad üksikute komponentide ja süsteemide miinimumnõuetele, mis on sätestatud kohaldatavates siseriiklikes õigusnormides, millega rakendatakse direktiivi 2010/31/EL, ja et need on asjakohasel juhul liigitatud kahte kõrgeimasse energiatõhususe klassi vastavalt määrusele (EL) 2017/1369 ja selle kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele:
(a) |
isolatsiooni lisamine olemasolevatele hoone välispiirde osadele, nagu välisseinad (sh roheseinad), katused (sh haljaskatused), pööningud, keldrid ja esimesed korrused (sealhulgas meetmed õhukindluse tagamiseks, meetmed külmasildade ja tellingute mõju vähendamiseks) ning tooted isolatsiooni paigaldamiseks hoone välispiiretele (sealhulgas mehaanilised kinnitused ja liim); |
(b) |
olemasolevate akende asendamine uute energiatõhusate akendega; |
(c) |
olemasolevate välisuste asendamine uute energiatõhusate ustega; |
(d) |
energiatõhusate valgusallikate paigaldamine ja asendamine; |
(e) |
kütte-, ventilatsiooni- ja kliimasüsteemide ning vee soojendamise süsteemide, sealhulgas kaugkütteteenustega seotud seadmete paigaldamine, hooldus ja remont ning nende asendamine väga tõhusa tehnoloogiaga; |
(f) |
selliste väikese vee- ja energiakasutusega köögi ja sanitaarsete veetarvikute paigaldamine, mis vastavad käesoleva määruse I lisa A liites sätestatud tehnilistele kirjeldustele, ning selliste dušilahenduste paigaldamine, mille puhul dušisegistite, dušiväljundite ja kraanide veevool on kuni 6 l/min, mida kinnitab liidu turul olemasolev märgis. |
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42, F43, M71, C16, C17, C22, C23, C25, C27, C28, S95.21, S95.22 ja C33.12 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Hoone ei ole ette nähtud fossiilkütuste kaevandamiseks, ladustamiseks, transportimiseks ega tootmiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Ehituskomponendid ja -materjalid vastavad käesoleva lisa C liites sätestatud kriteeriumidele. Kui soojusisolatsioon lisatakse olemasolevale hoone välispiirdele, kontrollib asbestiuuringute alase koolituse saanud pädev spetsialist kooskõlas siseriikliku õigusega hoone seisukorda. Kogu sellise isolatsiooni eemaldamisega, mis sisaldab või tõenäoliselt sisaldab asbesti, isoleerplaatide, muude plaatide ja muude asbesti sisaldavate materjalide purustamise või mehaanilise puurimise, kruvimise või eemaldamisega tegelevad asjakohase väljaõppe saanud töötajad, kes läbivad enne töid, tööde ajal ja pärast töid tervisekontrolli kooskõlas siseriikliku õigusega. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
7.4. Elektrisõidukite laadimisjaamade paigaldamine, hooldus ja remont hoonetes (ja hoonetega seotud parkimiskohtades)
Tegevuse kirjeldus
Elektrisõidukite laadimisjaamade paigaldamine, hooldus ja remont hoonetes ja hoonetega seotud parkimiskohtades.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42, F43, M71, C16, C17, C22, C23, C25, C27 või C28 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Hoone ei ole ette nähtud fossiilkütuste kaevandamiseks, ladustamiseks, transportimiseks ega tootmiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
7.5. Hoonete energiatõhususe mõõtmiseks, reguleerimiseks ja kontrollimiseks kasutatavate vahendite ja seadmete paigaldamine, hooldus ja remont
Tegevuse kirjeldus
Hoonete energiatõhususe mõõtmiseks, reguleerimiseks ja kontrollimiseks kasutatavate vahendite ja seadmete paigaldamine, hooldus ja remont hõlmab üht järgmistest meetmetest:
(a) |
tsoone eristavate termostaatide, arukate termostaadisüsteemide ja andurseadmete (sealhulgas kohalolu ja päevavalguse tuvastamine) paigaldamine, hooldus ja remont; |
(b) |
hoone automaatika- ja kontrollisüsteemide, hoone energiajuhtimissüsteemide (BEMS), valgustuse reguleerimise süsteemide ja energiajuhtimissüsteemide (EMS) paigaldamine, hooldus ja remont; |
(c) |
arukate gaasi-, soojus-, jahutus- ja elektriarvestite paigaldamine, hooldus ja remont; |
(d) |
selliste fassaadi- ja katuseelementide paigaldamine, hooldus ja remont, millel on päikesekaitse- või päikesevalguse reguleerimise funktsioon (sealhulgas taimede kasvatamist toetavad elemendid). |
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42, F43, M71, C16, C17, C22, C23, C25, C27 ja C28 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Hoone ei ole ette nähtud fossiilkütuste kaevandamiseks, ladustamiseks, transportimiseks ega tootmiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
7.6. Taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont
Tegevuse kirjeldus
Taastuvenergiaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont kohapeal, mis hõlmab üht järgmistest üksikmeetmetest, kui kohapeal paigaldatakse hoone tehnosüsteemid:
(a) |
solaar-fotoelektriliste süsteemide ja nende tehniliste lisaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont; |
(b) |
päikesekollektorite ja nende tehniliste lisaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont; |
(c) |
selliste soojuspumpade ja nende tehniliste lisaseadmete paigaldamine, hooldus, remont ja ajakohastamine, mis aitavad saavutada taastuvenergia eesmärke kütte ja jahutuse valdkonnas vastavalt direktiivile (EL) 2018/2001; |
(d) |
tuuleturbiinide ja nende tehniliste lisaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont; |
(e) |
klaasimata päikesekollektorite ja nende tehniliste lisaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont; |
(f) |
soojus- või elektrienergia salvestusseadmete ja nende tehniliste lisaseadmete paigaldamine, hooldus ja remont; |
(g) |
suure tõhususega mikrokoostootmisjaama (elektri ja soojuse koostootmisjaama) paigaldamine, hooldus ja remont; |
(h) |
soojusvahetite/soojustagastussüsteemide paigaldamine, hooldus ja remont. |
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada mitme NACE koodiga, eelkõige koodidega F42, F43, M71, C16, C17, C22, C23, C25, C27 või C28 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Hoone ei ole ette nähtud fossiilkütuste kaevandamiseks, ladustamiseks, transportimiseks ega tootmiseks. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
7.7. Hoonete omandamine ja omandiõigus
Tegevuse kirjeldus
Kinnisvara ostmine ja selle omandiõiguse kasutamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga L68 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Hoone ei ole ette nähtud fossiilkütuste kaevandamiseks, ladustamiseks, transportimiseks ega tootmiseks. Enne 31. detsembrit 2020 ehitatud hoonete energiamärgise klass on vähemalt C. Teise võimalusena kuulub hoone selle kasutamisega seotud primaarenergia nõudluse poolest riigi või piirkonna 30 % kõige tõhusamate hoonete hulka, nagu näitavad piisavad tõendid, milles vähemalt võrreldakse asjaomase vara tulemusi selliste riigi või piirkonna hoonete omaga, mis on ehitatud enne 31. detsembrit 2020, ning eristatakse vähemalt elu- ja mitteeluhooneid. Pärast 31. detsembrit 2020 ehitatud hoonete primaarenergia nõudlus, (617) mis näitab ehitise konstruktsioonist tulenevat energiatõhusust, ei ületa piirnormi, mis on sätestatud liginullenergiahoonete suhtes kohaldatavates nõuetes siseriiklikes õigusnormides, millega rakendatakse direktiivi 2010/31/EL. Energiatõhusust tõendatakse valmishoone energiamärgisega. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
8. TEAVE JA KOMMUNIKATSIOON
8.1. Andmetöötlus, veebihosting jms tegevused
Tegevuse kirjeldus
Mitmekesiste andmete säilitamine, manipuleerimine, haldamine, ümberpaigutamine, kontrollimine, kuvamine, vahetamine, edastamine või vastuvõtmine andmekeskuste kaudu (618), sealhulgas servtöötlus.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga J63.1.1 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevuse käigus on tehtud kõik endast sõltuv, et rakendada kõiki asjakohaseid tavasid, mis on loetletud eesmärgiks seatud tavadena Euroopa andmekeskuste energiatõhususe käitumisjuhendi viimases versioonis (624) või CENi ja CENELECi dokumendis CLC TR50600-99-1 „Data centre facilities and infrastructures - Part 99-1: Recommended practices for energy management“ (625) ning rakendatud on kõiki eeldatud tavu, millele on määratud maksimumväärtus 5 vastavalt Euroopa andmekeskuste energiatõhususe käitumisjuhendi viimasele versioonile. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Kasutatavad seadmed vastavad direktiivis 2009/125/EÜ serveritele ja andmesalvestustoodetele sätestatud nõuetele. Kasutatavad seadmed ei sisalda direktiivi 2011/65/EL II lisas loetletud piiratud aineid, välja arvatud juhul, kui massiprotsent homogeensetes materjalides ei ületa kõnealuses lisas loetletud maksimaalseid väärtusi. Kehtestatud on jäätmekava, millega tagatakse maksimaalne korduskasutamine elektri- ja elektroonikaseadmete olelusringi lõpus, sealhulgas ringlussevõtupartneritega sõlmitud lepingute kaudu ning finantsprognoosides või ametlikes projektidokumentides kajastamise kaudu. Olelusringi lõpus valmistatakse seadmed ette korduskasutamiseks või suunatakse taaskasutamisse või ringlussevõttu või neid töödeldakse nõuetekohaselt; viimane hõlmab kõikide vedelike eemaldamist ning direktiivi 2012/19/EL VII lisa kohast selektiivset töötlemist. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
8.2. Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused
Tegevuse kirjeldus
Oskusteabe andmine infotehnoloogia valdkonnas: tarkvara kirjutamine, muutmine, katsetamine ja toetamine; arvuti riistvara, tarkvara ja kommunikatsioonitehnoloogiat ühendavate arvutisüsteemide kavandamine ja projekteerimine; klientide arvutisüsteemide või andmetöötlusvahendite haldamine ja käitamine kohapeal; muu kutsealane ja tehniline tegevus seoses arvutitega.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga J62 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
8.3. Programmid ja ringhääling
Tegevuse kirjeldus
Programmide ja ringhäälinguga seotud tegevus hõlmab sisu loomist või sisu levitamise õiguse omandamist ning selle sisu (näiteks meelelahutust, uudiseid, intervjuusid jms sisaldavad raadio-, tele- ja andmeprogrammid) hilisemat edastamist, sealhulgas andmeedastust, mis on tavaliselt lõimitud raadio- või teleringhäälinguga. Ringhäälingusaadete edastamine võib toimuda eri tehnoloogiate abil, nt õhu, satelliidi, kaabellevivõrgu või interneti kaudu. See hõlmab ka tellimuse või tasu alusel kolmandatele isikutele selliste programmide tootmist, mis on tavaliselt mõeldud kitsale sihtrühmale (piiratud formaadiga, nagu uudised, spordi- ja haridusteemalised ning noortele suunatud programmid), et neid hiljem üldsusele edastada.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga J60 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Kui selle kategooria majandustegevus vastab punktis 5 esitatud olulise panuse kriteeriumile, on tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud toetav tegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
– |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
9. KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS
9.1. Inseneritegevus ja sellega seotud tehniline nõustamine kliimamuutustega kohanemise valdkonnas
Tegevuse kirjeldus
Inseneritegevus ja sellega seotud tehniline nõustamine kliimamuutustega kohanemise valdkonnas.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga M71.12 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2016 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||
Majandustegevuse peamine eesmärk on pakkuda nõustamist, mis aitab tagada, et üks või mitu majandustegevust, mille tehnilised sõelumiskriteeriumid on sätestatud käesolevas lisas, vastaksid neile kriteeriumidele olulise panuse andmiseks kliimamuutustega kohanemisse, järgides samal ajal asjakohaseid kriteeriume tagamaks, et ei kahjustata oluliselt muid keskkonnaeesmärke. Majandustegevus vastab ühele järgmistest kriteeriumidest:
Majandustegevusega kõrvaldatakse kohanemist takistavad teabe-, finants-, tehnoloogilised ja suutlikkustõkked. Kliimariskidest tuleneva olulise mõju vähendamise potentsiaal selgitatakse välja sihtmajandustegevuse kliimariski põhjaliku hindamise abil. Arhitektuurse projekteerimisega seotud tegevuses võetakse arvesse kliimakindluse tagamise suuniseid ja kliimaga seotud ohtude modelleerimist ning see tegevus võimaldab kohandada ehitamist ja taristut, sealhulgas ehituseeskirju ja integreeritud juhtimissüsteeme. Kasutusele võetud kohanemislahendused:
|
|||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||
|
Tegevuse eesmärk ei ole fossiilkütuste kaevandamine ega transportimine. |
||||||||||||||||||||
|
Tegevus vastab käesoleva lisa B liites sätestatud kriteeriumidele. |
||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||
|
— |
9.2. Turulähedane teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon
Tegevuse kirjeldus
Kliimamuutustega kohanemiseks ette nähtud lahenduste, protsesside, tehnoloogiate, ärimudelite ja muude toodete uurimine, rakenduslik uurimine ja arendamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga M72 või teadustegevuse puhul, mis on sellise majandustegevuse lahutamatu osa, mille kohta on käesolevas lisas esitatud tehnilised sõelumiskriteeriumid, NACE koodidega, mis on sätestatud käesoleva lisa teistes jagudes vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||
|
Tegevuse eesmärk ei ole fossiilkütuste kaevandamine, transportimine ega kasutamine. Uuritava tehnoloogia, toote või muu lahenduse prognoositav olelusringi kasvuhoonegaaside heide ei ohusta Pariisi kokkuleppe kohaste kasvuhoonegaaside heite leevendamise eesmärkide saavutamist ega takista kliimamuutuste leevendamise lahenduste kasutamist. |
||||||||||||||||
|
Hinnatakse ja käsitletakse võimalikku riski, et uuritav tehnoloogia, toode või muu lahendus võib ohustada veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või merealade head keskkonnaseisundit. |
||||||||||||||||
|
Hinnatakse ja käsitletakse võimalikku riski, et uuritav tehnoloogia, toode või muu lahendus võib ohustada ringmajanduse eesmärke, võttes arvesse määruse (EL) 2020/852 artikli 17 lõike 1 punktis d sätestatud võimaliku olulise kahjustamise liike. |
||||||||||||||||
|
Hinnatakse ja käsitletakse võimalikku riski, et uuritav tehnoloogia, toode või muu lahendus toob kaasa saasteainete õhku, vette või pinnasesse heite märkimisväärse suurenemise. |
||||||||||||||||
|
Hinnatakse ja käsitletakse võimalikku riski, et uuritav tehnoloogia, toode või muu lahendus ohustab ökosüsteemide head seisundit või vastupanuvõimet või elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. |
10. FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS
10.1. Kahjukindlustus: kliimaga seotud ohtude vastu kindlustamine
Tegevuse kirjeldus
Käesoleva lisa A liites sätestatud kliimaga seotud ohtude vastu kindlustamisega seotud järgmiste kindlustusteenuste (v.a elukindlustus) osutamine, nagu määratletud komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) 2015/35 (640) I lisas:
(a) |
ravikulukindlustus; |
(b) |
sissetuleku kaotuse kindlustus; |
(c) |
tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustus; |
(d) |
mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus; |
(e) |
maismaasõidukite kindlustus; |
(f) |
merenduse, lennunduse ja transpordi kindlustus; |
(g) |
tule- ja muu varakahju kindlustus; |
(h) |
abistamisteenused. |
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga K65.12 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||
1. Eeskuju näitamine kliimariskide modelleerimisel ja hinnastamisel
2. Tootekujundus
3. Uuenduslikud kindlustuskatte lahendused
4. Andmete jagamine
5. Kvaliteetne teenus katastroofijärgses olukorras Kindlustustegevusega seoses menetlemisel olevaid nõudeid, sealhulgas kliimariskidest tingitud ulatuslikest kahjujuhtumitest tulenevaid nõudeid, menetletakse klientide suhtes õiglaselt, vastavalt rangetele nõuete käsitlemise standarditele ja aegsasti kooskõlas kohaldatava õigusega ning hiljutiste ulatuslike kahjujuhtumite kontekstis on seda alati nii tehtud. Teave menetluste kohta, mida järgitakse lisameetmete võtmiseks ulatuslike kahjujuhtumite korral, on avalikult kättesaadav. |
|||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||
|
Tegevus ei hõlma fossiilkütuste kaevandamise, ladustamise, transpordi või tootmise kindlustamist ega neil eesmärkidel kasutatavate sõidukite, kinnisvara või muu vara kindlustamist. |
||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||
|
– |
||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||
|
— |
10.2. Edasikindlustus
Tegevuse kirjeldus
Käesoleva lisa A liites sätestatud kliimaga seotud riskide katmine, mille kindlustusandja on edasikindlustusandjale üle andnud. Kindlustuskate on sätestatud kindlustusandja ja edasikindlustusandja vahelises lepingus, milles täpsustatakse kindlustusandjate tooted (edaspidi „alustoode“), millest edasikindlustatud riskid tulenevad. Kindlustusandja ja edasikindlustusandja vahelise lepingu ettevalmistamisse või sõlmimisse võib olla kaasatud edasikindlustusvahendaja (643).
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga K65.20 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Selle kategooria majandustegevus on toetav tegevus, millele on osutatud määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b, kui see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
1. Eeskuju näitamine kliimariskide modelleerimisel ja hinnastamisel
2. Toetavate kahjukindlustuse edasikindlustustoodete väljatöötamise ja pakkumise toetamine.
3. Uuenduslikud edasikindlustuskatte lahendused
4. Andmete jagamine
5. Kvaliteetne teenus katastroofijärgses olukorras Edasikindlustustegevusega seoses menetlemisel olevaid nõudeid, sealhulgas kliimaga seotud ohtudest tulenevate riskide põhjustatud ulatuslikest kahjujuhtumitest tulenevaid nõudeid, menetletakse klientide suhtes õiglaselt, vastavalt rangetele nõuete käsitlemise standarditele ja aegsasti kooskõlas kohaldatava õigusega ning hiljutiste ulatuslike kahjujuhtumite kontekstis on seda alati nii tehtud. Vajaduse korral toetab edasikindlustusandja kindlustusandjat või edasikindlustusvahendajat alustootest tulenevate nõuete hindamisel. Teave menetluste kohta, mida edasikindlustusandja järgib lisameetmete võtmiseks ulatuslike kahjujuhtumite korral, on avalikult kättesaadav. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Edasikindlustustegevus ei hõlma fossiilkütuste kaevandamise, ladustamise, transpordi või tootmise edasikindlustamist ega neil eesmärkidel kasutatavate sõidukite, kinnisvara või muu vara edasikindlustamist. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
11. HARIDUS
Tegevuse kirjeldus
Avalik või eraharidus mis tahes tasemel või mis tahes erialal. Juhised võivad olla suulised või kirjalikud ning neid võib anda raadio, televisiooni, interneti või kirjavahetuse teel. See hõlmab tavakoolisüsteemi eri tasandite asutuste pakutavat haridust ning täiskasvanuhariduse ja kirjaoskuse programme, sealhulgas sõjakoole, akadeemiaid ja vanglakoole nende vastavatel tasanditel.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga P85 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Kui selle kategooria majandustegevus vastab punktis 5 esitatud olulise panuse kriteeriumile, on tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud toetav tegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
12. TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE
12.1. Hoolekandeasutuste tegevus
Tegevuse kirjeldus
Hoolekandeteenuse osutamine koos õendusabi, järelevalve või muud liiki hooldusega, mida elanikud vajavad. Asutused on tegevuses olulisel kohal ning osutatavad hoolekandeteenused koosnevad tervishoiu- ja sotsiaalteenustest, kusjuures tervishoiuteenused on suures osas mingi taseme õendusabiteenused.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga Q87 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
– |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||
|
Koostatud on jäätmekäitluskava, mis tagab 1) ohtlike jäätmete (eelkõige mürgised või nakkusohtlikud jäätmed) ja ravimite ohutu ja keskkonnahoidliku käitlemise ning 2) tavajäätmete maksimaalse korduskasutamise või ringlussevõtu, sealhulgas jäätmekäitluspartneritega sõlmitud lepingute alusel. |
||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
13. KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG
13.1. Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus
Tegevuse kirjeldus
Loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus hõlmab teenuste osutamist klientide kultuuri- ja meelelahutushuvidega arvestamiseks. See hõlmab üldsusele mõeldud elavesinemiste, ürituste või näituste korraldamist, reklaamimist ja neis osalemist ning kunstiliste, loominguliste või tehniliste oskuste andmist kunstitoodete loomiseks ja elavesinemiste korraldamiseks. Nende tegevuste hulka ei kuulu mistahes muuseumide, botaanika- ja loomaaedade tegevus, ajalooliste paikade ja looduskaitsealade säilitamine, hasartmängud ja kihlveod ning spordi-, lõbustus- ja vabaajategevused.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga R90 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Kui selle kategooria majandustegevus vastab punktis 5 esitatud olulise panuse kriteeriumile, on tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud toetav tegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
13.2. Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja kultuuriasutuste tegevus
Tegevuse kirjeldus
Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja kultuuriasutuste tegevus hõlmab raamatukogude ja arhiivide tegevust, mistahes muuseumide, botaanika- ja loomaaedade tegevust, ajalooliste paikade ja looduskaitsealade säilitamisega seotud tegevust. Nende tegevuste hulka kuulub ka ajaloolise, kultuurilise või haridusliku väärtusega objektide, paikade ja loodusimede, sealhulgas maailmapärandi nimekirja kuuluvate objektide säilitamine ja tutvustamine. Nende tegevuste hulka ei kuulu spordi-, lõbustus- ja vabaajategevus, näiteks supelrandade ja puhkeparkide haldamine.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga R91 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Kui selle kategooria majandustegevus vastab punktis 5 esitatud olulise panuse kriteeriumile, on tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud toetav tegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
13.3. Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine; helisalvestiste ja muusika kirjastamine
Tegevuse kirjeldus
Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine, helisalvestiste ja muusika kirjastamine hõlmab kinofilmide ja muude filmide jäädvustamist kas filmi- või videolindile või DVD-plaadile otse kinodes linastamiseks või televisiooni vahendusel edastamiseks, selliste tegevuste toetamist nagu filmide toimetamine, montaaž või dubleerimine, kinofilmide ja muu filmitoodangu levitamist teistele majandusharudele, samuti kinofilmide või muu filmitoodangu linastamist. Siia kuulub ka kinofilmide või muude filmide levitamisõiguste ost ja müük. Samuti hõlmab see tegevus heli salvestamisega seotud tegevust, sealhulgas originaalsalvestiste tootmist, nende väljaandmist, tutvustamist ja levitamist, muusika kirjastamist ning helisalvestusteenuse osutamist stuudios või mujal.
Sellesse kategooriasse kuuluvat majandustegevust võib seostada NACE koodiga J59 vastavalt määrusega (EÜ) nr 1893/2006 kehtestatud majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile.
Kui selle kategooria majandustegevus vastab punktis 5 esitatud olulise panuse kriteeriumile, on tegevus määruse (EL) 2020/852 artikli 11 lõike 1 punktis b osutatud toetav tegevus, tingimusel et see vastab käesolevas jaos sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
Tehnilised sõelumiskriteeriumid
Oluline panus kliimamuutustega kohanemisse |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
— |
(1) Metsa istutamine või tahtlik külvamine maale, mille kasutus kuni selle ajani oli erinev, tähendab maa muutmist metsaks (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused.4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(2) Üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on suurem kui 10 % või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda. See ei sisalda maad, mis on peamiselt kasutuses põllumajanduses või linnamaana (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused.4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(3) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(4) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(5) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(6) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(7) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(8) „Suure süsinikuvaruga maa“ – märgalad, sealhulgas turbaalad, ning püsivalt metsaga kaetud alad direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 4 punktide a, b ja c tähenduses.
(9) Metsaala, millel on pikaajaline (kümme aastat või enam) dokumenteeritud majandamiskava, mille eesmärk on saavutada kindlaks määratud majandamiseesmärgid ja mis vaadatakse korrapäraselt läbi (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(10) Sealhulgas järgmise analüüs: i) metsavarude pikaajaline kestlikkus ja ii) elupaikade kaitsele ja seotud elupaikade mitmekesisusele avalduv mõju/surve ning mullale minimaalset mõju avaldava metsaraie tingimus.
(11) Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi üleeuroopalised metsastamise ja taasmetsastamise suunised, milles pööratakse erilist tähelepanu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sätetele, vastu võetud 12.–13. novembril 2008 toimunud Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite konverentsi ekspertide kohtumisel ning üleeuroopalise bioloogilise ja maastike mitmekesisuse strateegia (PEBLDS) juhatuse poolt PEBLDSi nõukogu nimel 4. novembril 2008 (4.6.2021. a versioon: https://www.foresteurope.org/docs/other_meetings/2008/Geneva/Guidelines_Aff_Ref_ADOPTED.pdf).
(12) „Suure süsinikuvaruga maa“ – märgalad, sealhulgas turbaalad, ning püsivalt metsaga kaetud alad direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 4 punktide a, b ja c tähenduses.
(13) „Hankimisala“ – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata riski metsa biomassi säästlikkusele ja seaduslikkusele.
(14) Millega rakendatakse liidus püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (ELT L 209, 31.7.2006, lk 3).
(15) Taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhinev WHO klassifikatsioon (2019. aasta versioon), (4.6.2021. a versioon: https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/332193/9789240005662-eng.pdf?ua=1).
(16) Metsade seisundi taastamine hõlmab järgmist:
— |
ennistamine, mis tähendab soovitud liikide, struktuuride või protsesside taastamist olemasolevas ökosüsteemis; |
— |
ümberkorraldamine, mis tähendab pärismaiste taimeliikide taastamist muul otstarbel kasutataval maal; |
— |
rekultiveerimine, mis tähendab tugevasti kahjustatud taimkatteta maa taastamist; |
— |
asendamine, mis on kõige radikaalsem ning mille puhul liigid, mis on konkreetses paigas halvasti kohanenud ja ei ole võimelised mujale levima, asendatakse sissetoodud liikidega, kuna kliima muutub kiiresti; |
Metsade taastamise moodul. FAO metsa säästva majandamise vahendite hulgas. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/sustainable forest-management/toolbox/modules/forest-restoration/basic-knowledge/en/.
(17) Ökoloogiline taastamine (ka ökosüsteemide taastamine):
— |
ökosüsteemi loodusliku häiringueelse struktuuri ja toimimise taastamine; |
— |
halvenenud seisundis, kahjustatud või hävitatud ökosüsteemi taastumisele kaasa aitamine; |
— |
ala tahtlik muutmine, et luua piiritletud kohalik ökosüsteem. Selle protsessi eesmärk on jäljendada konkreetse ökosüsteemi struktuuri, toimimist, mitmekesisust ja dünaamikat; |
— |
inimeste sekkumine, mille eesmärk on kiirendada kahjustatud elupaikade taastumist või saavutada ökosüsteemi seisund, mis on võimalikult sarnane selle häiringueelse seisundiga |
(„Most used definitions/descriptions of key terms related to ecosystem restoration“ (ökosüsteemide taastamisega seotud põhimõistete enim kasutatud määratlused/kirjeldused)). Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 11. konverents. 2012. UNEP/CBD/COP/11/INF/19. 4.6.2021. a versioon: https://www.cbd.int/doc/meetings/cop/cop-11/information/cop-11-inf-19-en.pdf.
(18) Metsa seisundi parandamine on protsess, mille käigus taastatakse metsa võime pakkuda taas kaupu ja teenuseid, kuid parandatud seisund ei ole identne metsa seisundiga enne seisundi halvenemist
(„Most used definitions/descriptions of key terms related to ecosystem restoration“ (ökosüsteemide taastamisega seotud põhimõistete enim kasutatud määratlused/kirjeldused)). Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 11. konverents. 2012. UNEP/CBD/COP/11/INF/19. 4.6.2021. a versioon: https://www.cbd.int/doc/meetings/cop/cop-11/information/cop-11-inf-19-en.pdf.
(19) Metsa taasloomine, istutades taimi ja/või külvates seemneid maale, mis on liigitatud metsaks
(FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused.4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(20) Mets, mis koosneb peamiselt loodusliku uuenemise teel kasvanud puudest
(FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused.4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(21) Ekstreemne ilmastikunähtus on ilmastikunähtus, mille esinemine konkreetses kohas ja konkreetsel aastaajal on haruldane. Haruldase esinemise määratlused on erinevad, kuid üldjuhul oleks ekstreemne ilmastikunähtus sama haruldane või veelgi haruldasem kui vaatluste põhjal hinnatud tõenäosustiheduse funktsiooni 10. või 90. protsentiil. Määratluse kohaselt võivad ekstreemsete ilmastikunähtuste omadused olla paiguti absoluutses mõttes erinevad. Kui ekstreemsed ilmastikunähtused püsivad mõnda aega, näiteks kogu hooaja, võib neid pidada ekstreemseteks ilmastikunähtusteks, eriti kui nende keskmised või kogunäitajad on iseenesest äärmuslikud (nt põuad või tugevad vihmasajud hooaja vältel). Vt IPCC, 2018. „Annex I: Glossary“ (4.6.2021. a versioon: https://www.ipcc.ch/sr15/chapter/glossary/).
(22) Mis tahes kontrollimatu taimestikupõleng, mille kustutamiseks tuleb teha otsus või võtta meetmeid (metsa- ja maastikutulekahjude 2012. aasta Euroopa sõnastik, mis on koostatud projekti „European Forest Fire Network“ (EUFOFINET) raames osana programmist INTERREG IVC (4.6.2021. a versioon: https://www.ctif.org/index.php/library/european-glossary-wildfires-and-forest-fires).
(23) Üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on suurem kui 10 % või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda. See ei sisalda maad, mis on peamiselt kasutuses põllumajanduses või linnamaana (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(24) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(25) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(26) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(27) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(28) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(29) Metsaala, millel on pikaajaline (kümme aastat või enam) dokumenteeritud majandamiskava, mille eesmärk on saavutada kindlaks määratud majandamiseesmärgid ja mis vaadatakse korrapäraselt läbi.
(FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(30) Sealhulgas järgmise analüüs: i) metsavarude pikaajaline kestlikkus, ii) elupaikade kaitsele ja seotud elupaikade mitmekesisusele avalduv mõju/surve ning mullale minimaalset mõju avaldava metsaraie tingimus.
(31) Metsade ja metsamaade majandamine ja kasutamine niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma elurikkuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus vastavaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, siseriiklikul ja üleilmsel tasandil muudele ökosüsteemidele kahju tekitamata.
(Resolutsioon H1 „General Guidelines for the Sustainable Management of Forests in Europe“, teine Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents 16.–17. juunil 1993, Helsingi/Soome. 4.6.2021. a versioon: https://www.foresteurope.org/docs/MC/MC_helsinki_resolutionH1.pdf.
(32) Resolutsiooni L2 2. lisa „Pan-European Operational Level Guidelines for Sustainable Forest Management“. Kolmas Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents 2.–4. juunil 1998, Lissabon/Portugal (4.6.2021. a versioon: https://foresteurope.org/wp-content/uploads/2016/10/MC_lisbon_resolutionL2_with_annexes.pdf#page=18 ).
(33) „Suure süsinikuvaruga maa“ – märgalad, sealhulgas turbaalad, ning püsivalt metsaga kaetud alad direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 4 punktide a, b ja c tähenduses.
(34) „Hankimisala“ – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata riski metsa biomassi säästlikkusele ja seaduslikkusele.
(35) Millega rakendatakse liidus püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (ELT L 209, 31.7.2006, lk 3).
(36) Üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on suurem kui 10 % või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda. See ei sisalda maad, mis on peamiselt kasutuses põllumajanduses või linnamaana (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(37) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(38) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(39) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(40) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(41) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(42) Metsaala, millel on pikaajaline (kümme aastat või enam) dokumenteeritud majandamiskava, mille eesmärk on saavutada kindlaks määratud majandamiseesmärgid ja mis vaadatakse korrapäraselt läbi.
(FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(43) Sealhulgas järgmise analüüs: i) metsavarude pikaajaline kestlikkus, ii) elupaikade kaitsele ja seotud elupaikade mitmekesisusele avalduv mõju/surve ning mullale minimaalset mõju avaldava metsaraie tingimus.
(44) Metsade ja metsamaade majandamine ja kasutamine niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma elurikkuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus vastavaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, siseriiklikul ja üleilmsel tasandil muudele ökosüsteemidele kahju tekitamata.
(Resolutsioon H1 „General Guidelines for the Sustainable Management of Forests in Europe“, teine Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents 16.–17. juunil 1993, Helsingi/Soome. 4.6.2021. a versioon: https://www.foresteurope.org/docs/MC/MC_helsinki_resolutionH1.pdf).
(45) Resolutsiooni L2 2. lisa „Pan-European Operational Level Guidelines for Sustainable Forest Management“. Kolmas Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents 2.–4. juunil 1998, Lissabon/Portugal (4.6.2021. a versioon:
https://foresteurope.org/wp-content/uploads/2016/10/MC_lisbon_resolutionL2_with_annexes.pdf#page=18).
(46) „Suure süsinikuvaruga maa“ – märgalad, sealhulgas turbaalad, ning püsivalt metsaga kaetud alad direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 4 punktide a, b ja c tähenduses.
(47) „Hankimisala“ – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata riski metsa biomassi säästlikkusele ja seaduslikkusele.
(48) Millega rakendatakse liidus püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (ELT L 209, 31.7.2006, lk 3).
(49) Taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhinev WHO klassifikatsioon (2019. aasta versioon), (4.6.2021. a versioon: https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/332193/9789240005662-eng.pdf?ua=1).
(50) Üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on suurem kui 10 % või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda. See ei sisalda maad, mis on peamiselt kasutuses põllumajanduses või linnamaana (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(51) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(52) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(53) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(54) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(55) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(56) Metsaala, millel on pikaajaline (kümme aastat või enam) dokumenteeritud majandamiskava, mille eesmärk on saavutada kindlaks määratud majandamiseesmärgid ja mis vaadatakse korrapäraselt läbi (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(57) Peamine kindlaksmääratud majandamiseesmärk, mis on majandamisüksusele määratud (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(58) Mets, mille puhul majandamiseesmärk on mulla ja vee kaitse. (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(59) Mets, mille puhul majandamiseesmärk on elurikkuse kaitse. Hõlmab kaitsealadel elurikkuse kaitseks määratud alasid, kuid ei piirdu nendega. (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(60) Mets, mille puhul majandamiseesmärk on sotsiaalsete hüvede tagamine. (FAO ülemaailmne ressursside hindamine 2020. Terminid ja määratlused. 4.6.2021. a versioon: http://www.fao.org/3/I8661EN/i8661en.pdf).
(61) Metsade ja metsamaade majandamine ja kasutamine niisugusel viisil ja määral, et need säilitavad oma elurikkuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja võime täita praegu ja tulevikus vastavaid ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid funktsioone kohalikul, siseriiklikul ja üleilmsel tasandil muudele ökosüsteemidele kahju tekitamata.
(Resolutsioon H1 „General Guidelines for the Sustainable Management of Forests in Europe“, teine Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents 16.–17. juunil 1993, Helsingi/Soome. 4.6.2021. a versioon: https://www.foresteurope.org/docs/MC/MC_helsinki_resolutionH1.pdf).
(62) Resolutsiooni L2 2. lisa „Pan-European Operational Level Guidelines for Sustainable Forest Management“. Kolmas Euroopa metsade kaitset käsitlev ministrite konverents 2.–4. juunil 1998, Lissabon/Portugal (4.6.2021. a versioon: https://foresteurope.org/wp-content/uploads/2016/10/MC_lisbon_resolutionL2_with_annexes.pdf#page=18).
(63) „Suure süsinikuvaruga maa“ – märgalad, sealhulgas turbaalad, ning püsivalt metsaga kaetud alad direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 29 lõike 4 punktide a, b ja c tähenduses.
(64) „Hankimisala“ – geograafiliselt määratletud ala, kust hangitakse metsa biomassi lähteaine, mille kohta on kättesaadav usaldusväärne ja sõltumatu teave ning mille tingimused on piisavalt ühtsed, et hinnata riski metsa biomassi säästlikkusele ja seaduslikkusele.
(65) Millega rakendatakse liidus püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (ELT L 209, 31.7.2006, lk 3).
(66) Taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhinev WHO klassifikatsioon (2019. aasta versioon), (4.6.2021. a versioon: https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/332193/9789240005662-eng.pdf?ua=1).
(67) „Märgalad hõlmavad mitmesuguseid sisemaaelupaiku, nagu rabad, niisked niidud ja turbaalad, lammid, jõed ja järved, ning rannikualasid, nagu padurad, mangroovid, mõõnaga paljanduvad mudased laugmadalikud ja mererohuga kaetud alad, korallrahud ja muud merealad, mille sügavus ei ületa mõõna ajal kuut meetrit, samuti inimtekkelisi märgalasid, nagu tammid, veehoidlad, riisipõllud ning veepuhastustiigid ja biotiigid.“ Märgalasid käsitleva Ramsari konventsiooni sissejuhatus, 7. väljaanne (varem Ramsari konventsiooni käsiraamat). Ramsari konventsiooni sekretariaat, Gland, Šveits.
(68) Turbaalad on turvasmullaga ökosüsteemid. Turvas koosneb vähemalt 30 % ulatuses osaliselt lagunenud taimejäänustest, mis on kogunenud in situ liigniisketes ja sageli happelistes tingimustes. Resolutsioon XIII.12 „Guidance on identifying peatlands as Wetlands of International Importance (Ramsar Sites) for global climate change regulation as an additional argument to existing Ramsar criteria“, Ramsari konventsioon, vastu võetud 21.–29. oktoobril 2018.
(69) Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon (Ramsari konventsioon) (4.6.2021. a versioon: https://www.ramsar.org/sites/default/files/documents/library/current_convention_text_e.pdf).
(70) Komisjoni 29. mai 1995. aasta teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile märgalade ratsionaalse kasutuse ja kaitse kohta, KOM(95) 189 (lõplik).
(71) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(72) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(73) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(74) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(75) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(76) Millega rakendatakse liidus püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (ELT L 209, 31.7.2006, lk 3).
(77) Taimekaitsevahendite ohtlikkusel põhinev WHO klassifikatsioon (2019. aasta versioon), (4.6.2021. a versioon: https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/332193/9789240005662-eng.pdf?ua=1).
(78) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(79) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(80) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(81) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(82) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(83) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(84) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(85) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(86) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(87) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(88) Punktide j–m puhul käsitletakse moderniseerimisega seotud kriteeriume käesoleva lisa jagudes 6.9 ja 6.12.
(89) Nagu osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punktis a.
(90) Nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/858 I lisa C osa punktis 3.
(91) Kuni 31. detsembrini 2022 Euro VI etapp E, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 595/2009.
(92) Nagu määratletud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punktides a ja b.
(93) Nagu on määratletud määruse (EL) 168/2013 artiklis 4.
(94) Energiatõhususe näitaja on määratletud kui CO2-heite mass transporditöö ühiku kohta. See näitab laeva käitamise energiatõhusust järjepideva ajavahemiku jooksul, mis kajastab laeva üldist kaubaveo struktuuri. Juhised selle näitaja arvutamiseks on esitatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni dokumendis MEPC.1/Circ. 684.
(95) Energiatõhususe indeks (4.6.2021. a versioon: http://www.imo.org/fr/MediaCentre/HotTopics/GHG/Pages/EEDI.aspx).
(96) Vastavalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee 74. istungjärgul kokkulepitule.
(97) Kütused, mis vastavad käesoleva lisa jagudes 3.10 ja 4.13 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
(98) Kütused, mis vastavad käesoleva lisa jagudes 3.10 ja 4.13 sätestatud tehnilistele sõelumiskriteeriumidele.
(99) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(100) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(101) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(102) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(103) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(104) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(105) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(106) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(107) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(108) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(109) Kui see on asjakohane, arvutatakse soojusjuhtivus vastavalt kohaldatavatele standarditele, nt EN ISO 10077-1:2017 (aknad ja uksed), EN ISO 12631:2017 (rippfassaadid) ja EN ISO 6946:2017 (hoonete piirdetarindid ja komponendid).
(110) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(111) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(112) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(113) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(114) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(115) ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ (https://www.iso.org/standard/71206.html).
(116) ISO standard 14064-1:2018 „Kasvuhoonegaasid. Osa 1: Kasvuhoonegaaside heitkoguse ning sidumise määramise ja aruandluse nõuded koos juhistega organisatsiooni tasandil“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/66453.html).
(117) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(118) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(119) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(120) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(121) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(122) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(123) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(124) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(125) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(126) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(127) Arvutatud vastavalt määrusele (EL) 2019/331.
(128) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(129) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele halli tsemendi klinkri kohta, korrutatuna klinkri ja tsemendi suhtega (0,65) ning kindlaks määratuna direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud tõendatud teabe põhjal käitiste tõhususe kohta kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(130) Komisjoni 26. märtsi 2013. aasta rakendusotsus 2013/163/EL, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmise jaoks (ELT L 100, 9.4.2013, lk 1).
(131) Vt PVT-viitedokument majandusliku mõju ja tervikliku keskkonnamõju kohta (4.6.2021. a versioon: https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ecm_bref_0706.pdf).
(132) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(133) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(134) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(135) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/-.
(136) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(137) Koondatuna üheks otsese ja kaudse heite summa künniseks, mis arvutatakse ELi HKSi 2021.–2026. aasta tööstuse võrdlusaluste kehtestamise raames kogutud andmete mediaanväärtusena vastavalt direktiivis 2003/87/EÜ sätestatud võrdlusaluste kehtestamise metoodikale ning millele on liidetud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohane kliimamuutuste leevendamise kriteerium elektrienergia tootmisel (270 g CO2e/kWh), korrutatuna alumiiniumi tootmise keskmise energiatõhususega (15,5 MWh/t Al).
(138) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(139) Toodetud alumiinium on survetöötlemata legeerimata vedel alumiinium, mis on toodetud elektrolüüsi teel.
(140) Komisjoni 13. juuni 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1032, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused värviliste metallide tööstuse jaoks (ELT L 174, 30.6.2016, lk 32).
(141) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(142) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(143) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(144) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(145) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(146) Arvutatud vastavalt määrusele (EL) 2019/331.
(147) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(148) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(149) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(150) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(151) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(152) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(153) Komisjoni 28. veebruari 2012. aasta rakendusotsus 2012/135/EL, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused raua- ja terasetootmise jaoks (ELT L 70, 8.3.2012, lk 63).
(154) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(155) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(156) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(157) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(158) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(159) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82).
(160) ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/71206.html).
(161) ISO standard 14064-1:2018 „Kasvuhoonegaasid. Osa 1: Kasvuhoonegaaside heitkoguse ning sidumise määramise ja aruandluse nõuded koos juhistega organisatsiooni tasandil“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/66453.html).
(162) Rakendusotsus 2013/732/EL.
(163) Rakendusotsus (EL) 2016/902.
(164) Rakendusotsus 2014/738/EL.
(165) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(166) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(167) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(168) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(169) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(170) Arvutatud vastavalt määrusele (EL) 2019/331.
(171) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(172) PVT-viitedokument tahkete ja muude anorgaaniliste kemikaalide suuremahulise tootmise kohta, (4.6.2021. a versioon: https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/lvic-s_bref_0907.pdf).
(173) Rakendusotsus (EL) 2016/902.
(174) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(175) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(176) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(177) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(178) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(179) Arvutatud vastavalt määrusele (EL) 2019/331.
(180) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(181) PVT-viitedokument tahkete ja muude anorgaaniliste kemikaalide suuremahulise tootmise kohta, (4.6.2021. a versioon: https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/lvic-s_bref_0907.pdf).
(182) Rakendusotsus (EL) 2016/902.
(183) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(184) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(185) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(186) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(187) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(188) Rakendusotsus 2013/732/EL.
(189) Rakendusotsus (EL) 2016/902.
(190) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(191) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(192) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(193) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(194) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(195) Arvutatud vastavalt määrusele (EL) 2019/331.
(196) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(197) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(198) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(199) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(200) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(201) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(202) Komisjoni 21. novembri 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/2117, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused seoses suuremahulise orgaaniliste kemikaalide tootmisega (ELT L 323, 7.12.2017, lk 1).
(203) Rakendusotsus (EL) 2016/902.
(204) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(205) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(206) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(207) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(208) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(209) Arvutatud vastavalt määrusele (EL) 2019/331.
(210) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(211) PVT-viitedokument anorgaaniliste kemikaalide (ammoniaak, happed ja väetised) suuremahulise tootmise kohta (4.6.2021. a versioon: https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/lvic_aaf.pdf).
(212) Rakendusotsus (EL) 2016/902.
(213) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(214) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(215) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(216) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(217) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(218) Arvutatud vastavalt määrusele (EL) 2019/331.
(219) Kajastab käitiste mediaanväärtust 2016. ja 2017. aastal (CO2 ekvivalenttonni / t) vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/447 koostamise käigus kogutud andmetele; käitiste mediaanväärtus on kindlaks määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 kohaselt esitatud sellise tõendatud teabe põhjal, mis käsitleb käitiste tõhusust kasvuhoonegaaside heite seisukohast.
(220) PVT-viitedokument anorgaaniliste kemikaalide (ammoniaak, happed ja väetised) suuremahulise tootmise kohta (4.6.2021. a versioon: https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/lvic_aaf.pdf).
(221) Rakendusotsus (EL) 2016/902.
(222) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(223) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(224) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(225) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(226) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(227) ISO standard 14067:2018 „Kasvuhoonegaasid – toodete CO2 jalajälg – nõuded ja kvantifitseerimisjuhised“ (https://www.iso.org/standard/71206.html).
(228) ISO standard 14064-1:2018 „Kasvuhoonegaasid. Osa 1: Kasvuhoonegaaside heitkoguse ning sidumise määramise ja aruandluse nõuded koos juhistega organisatsiooni tasandil“ (https://www.iso.org/standard/66453.html).
(229) Taastuvad lähteained on biomass, tööstuslikud biojäätmed või olmebiojäätmed.
(230) PVT-viitedokument polümeeride tootmise kohta (4.6.2021. a versioon: https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/pol_bref_0807.pdf).
(231) Rakendusotsus (EL) 2016/902.
(232) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(233) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(234) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(235) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(236) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(237) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(238) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(239) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(240) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(241) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(242) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(243) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(244) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(245) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(246) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(247) Praktilised juhised selle kriteeriumi rakendamiseks on esitatud Euroopa Komisjoni teatises C(2020) 7730 final „Juhenddokument tuuleenergia arengu ja ELi loodusvaldkonna õigusaktide kohta“ (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/wind_farms_en.pdf).
(248) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(249) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(250) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(251) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(252) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(253) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(254) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(255) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(256) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(257) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(258) Praktilised juhised on esitatud komisjoni teatises C/2018/2619 „Juhenddokument hüdroenergiaga seotud nõuete kohta seoses ELi loodusvaldkonna õigusaktidega“ (ELT C 213, 18.6.2018, lk 1).
(259) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(260) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(261) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(262) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(263) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(264) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(265) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(266) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(267) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(268) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(269) Komisjoni 31. juuli 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1442, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks (ELT L 212, 17.8.2017, lk 1).
(270) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(271) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(272) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(273) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(274) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(275) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
(276) Rakendusotsus (EL) 2017/1442.
(277) Liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja valitsusväliste organisatsioonidega toimunud teabevahetuse tulemusel valminud tehnoloogia lõpparuanne sisaldab tehnilist teavet parimate kättesaadavate tehnoloogiate kohta, mida kasutatakse keskmise võimsusega põletusseadmete keskkonnamõju vähendamiseks, ning parima võimaliku ja kujunemisjärgus tehnoloogiaga saavutatava heitetaseme ja sellega kaasnevate kulude kohta (4.6.2021. a versioon: https://circabc.europa.eu/ui/group/06f33a94-9829-4eee-b187-21bb783a0fbf/library/9a99a632-9ba8-4cc0-9679-08d929afda59/details).
(278) Komisjoni 10. augusti 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1147, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused (ELT L 208, 17.8.2018, lk 38).
(279) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(280) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(281) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(282) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(283) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(284) Keskkonna-, tervise- ja ohutussuunised, 30. aprill 2007 (4.6.2021. a versioon: https://www.ifc.org/wps/wcm/connect/29f5137d-6e17-4660-b1f9-02bf561935e5/Final%2B-%2BGeneral%2BEHS%2BGuidelines.pdf?MOD=AJPERES&CVID=jOWim3p).
(285) Nõukogu 12. juuli 1999. aasta soovitus üldsuse kokkupuute piiramise kohta elektromagnetväljadega (0 Hz kuni 300 GHz) (1999/519/EÜ) (EÜT L 199, 30.7.1999, lk 59).
(286) Rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse eest kaitsmise komisjoni 1998. aasta suunised kokkupuute piiramise kohta ajas muutuvate elektri-, magnet- ja elektromagnetväljadega (kuni 300 GHz) (4.6.2021. a versioon: https://www.icnirp.org/cms/upload/publications/ICNIRPemfgdl.pdf).
(287) Praktilised juhised selle kriteeriumi rakendamiseks on esitatud Euroopa Komisjoni teatises C(2018)2620 „Energiaülekandetaristu ja ELi loodusalased õigusaktid“ (ELT C 213, 18.6.2018, lk 62).
(288) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(289) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(290) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(291) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(292) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(293) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(294) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(295) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(296) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(297) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(298) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(299) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(300) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(301) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(302) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(303) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(304) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(305) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(306) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(307) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(308) Rakendusotsus (EL) 2018/1147.
(309) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(310) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(311) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(312) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(313) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(314) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(315) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(316) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(317) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(318) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(319) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(320) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(321) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(322) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(323) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(324) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(325) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(326) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(327) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(328) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(329) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(330) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(331) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(332) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(333) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(334) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(335) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(336) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(337) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(338) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(339) Rakendusotsus (EL) 2017/1442.
(340) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(341) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(342) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(343) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(344) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(345) Rakendusotsus (EL) 2017/1442.
(346) Liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja valitsusväliste organisatsioonidega toimunud teabevahetuse tulemusel valminud tehnoloogia lõpparuanne sisaldab tehnilist teavet parimate kättesaadavate tehnoloogiate kohta, mida kasutatakse keskmise võimsusega põletusseadmete keskkonnamõju vähendamiseks, ning parima võimaliku ja kujunemisjärgus tehnoloogiaga saavutatava heitetaseme ja sellega kaasnevate kulude kohta (4.6.2021. a versioon: https://circabc.europa.eu/ui/group/06f33a94-9829-4eee-b187-21bb783a0fbf/library/9a99a632-9ba8-4cc0-9679-08d929afda59/details).
(347) Rakendusotsus (EL) 2018/1147.
(348) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(349) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(350) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(351) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(352) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(353) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(354) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(355) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(356) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(357) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(358) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(359) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(360) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(361) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(362) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(363) Rakendusotsus (EL) 2017/1442.
(364) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(365) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(366) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(367) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(368) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(369) Rakendusotsus (EL) 2017/1442.
(370) Liikmesriikide, asjaomaste tööstusharude ja valitsusväliste organisatsioonidega toimunud teabevahetuse tulemusel valminud tehnoloogia lõpparuanne sisaldab tehnilist teavet parimate kättesaadavate tehnoloogiate kohta, mida kasutatakse keskmise võimsusega põletusseadmete keskkonnamõju vähendamiseks, ning parima võimaliku ja kujunemisjärgus tehnoloogiaga saavutatava heitetaseme ja sellega kaasnevate kulude kohta (4.6.2021. a versioon: https://circabc.europa.eu/ui/group/06f33a94-9829-4eee-b187-21bb783a0fbf/library/9a99a632-9ba8-4cc0-9679-08d929afda59/details).
(371) Rakendusotsus (EL) 2018/1147.
(372) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(373) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(374) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(375) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(376) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(377) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(378) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(379) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(380) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(381) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(382) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(383) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(384) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(385) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(386) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(387) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(388) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(389) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(390) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(391) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(392) Näiteks vastavalt reovee puhastamist käsitlevatele IPCC suunistele riiklike kasvuhoonegaaside inventuuride kohta (4.6.2021. a versioon: https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2019rf/pdf/5_Volume5/19R_V5_6_Ch06_Wastewater.pdf).
(393) Nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määruse (EL) 2020/741 (mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid) II lisas (ELT L 177, 5.6.2020, lk 32).
(394) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(395) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(396) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(397) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(398) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(399) Näiteks vastavalt reovee puhastamist käsitlevatele IPCC suunistele riiklike kasvuhoonegaaside inventuuride kohta (4.6.2021. a versioon: https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2019rf/pdf/5_Volume5/19R_V5_6_Ch06_Wastewater.pdf).
(400) Nagu sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 2020. aasta määruse (EL) 2020/741 (mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid) II lisas (ELT L 177, 5.6.2020, lk 32).
(401) Liidus on tegevus kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 10 lõikega 3 ning siseriiklike õigusaktide ja jäätmekavadega.
(402) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(403) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(404) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(405) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(406) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(407) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(408) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(409) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(410) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(411) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(412) Rakendusotsus (EL) 2018/1147.
(413) Nagu määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 4.
(414) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(415) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(416) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(417) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(418) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(419) Rakendusotsus (EL) 2018/1147.
(420) Biojäätmed on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 4.
(421) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(422) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(423) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(424) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(425) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(426) Rakendusotsus (EL) 2018/1147.
(427) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(428) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(429) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(430) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(431) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(432) Prügila on määratletud nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ (prügilate kohta) (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1) artikli 2 punktis g.
(433) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(434) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(435) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(436) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(437) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(438) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(439) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(440) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(441) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(442) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(443) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(444) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(445) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(446) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(447) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(448) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(449) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(450) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(451) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(452) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(453) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(454) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(455) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(456) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(457) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(458) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(459) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(460) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(461) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(462) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(463) Sõidukid peavad vastama käesolevas jaos kindlaks määratud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastele kriteeriumidele saastuse vältimiseks ja tõrjeks, sealhulgas seoses CO2-heite tasemetega.
(464) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(465) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(466) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(467) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(468) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(469) Nagu osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i.
(470) Nagu osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis i.
(471) Nagu osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõikes 1.
(472) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(473) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(474) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(475) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(476) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(477) Sõidukid peavad vastama käesolevas jaos kindlaks määratud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastele kriteeriumidele saastuse vältimiseks ja tõrjeks, sealhulgas seoses CO2-heite tasemetega.
(478) Nagu on sätestatud direktiivi 2005/64/EÜ I lisas.
(479) Komisjoni määrus (EL) 2018/1832.
(480) Nagu osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis ii.
(481) Nagu osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti b alapunktis iii.
(482) Nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 595/2009.
(483) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(484) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(485) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(486) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(487) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(488) Kõik sõidukid peavad vastama käesolevas jaos kindlaks määratud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohastele kriteeriumidele saastuse vältimiseks ja tõrjeks, sealhulgas seoses CO2-heite tasemetega.
(489) Nagu sätestatud direktiivi 2005/64/EÜ I lisas.
(490) Komisjoni 25. mai 2011. aasta määrus (EL) nr 582/2011, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa (ELT L 167, 25.6.2011, lk 1).
(491) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(492) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(493) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(494) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(495) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(496) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(497) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(498) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(499) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(500) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(501) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(502) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(503) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(504) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(505) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(506) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(507) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(508) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(509) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(510) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(511) (4.6.2021. a versioon: http://www.imo.org/en/OurWork/Environment/PollutionPrevention/AirPollution/Pages/Sulphur-oxides-(SOx)-%E2%80%93-Regulation-14.aspx).
(512) Seoses heitekontrolli piirkonnas kohaldatavate nõuete laiendamisega teistele liidu meredele arutavad Vahemere-äärsed riigid asjakohase heitekontrolli piirkonna loomist Barcelona konventsiooni õigusraamistikus.
(513) (4.6.2021. a versioon: http://www.imo.org/en/OurWork/Environment/PollutionPrevention/AirPollution/Pages/Nitrogen-oxides-(NOx)-–-Regulation-13.aspxo.
(514) Liidu meredel kohaldatakse seda nõuet alates 2021. aastast Läänemerel ja Põhjamerel.
(515) IMO suunised laevade biosaaste kontrolli ja sellega toimetuleku kohta, et viia invasiivsete veeliikide levik miinimumini, resolutsioon MEPC.207(62).
(516) IMO suunised kaubalaevade veealuse müra vähendamiseks, et tegeleda mereelustikule avalduva kahjuliku mõju probleemiga (MEPC.1/Circ.833).
(517) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(518) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(519) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(520) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(521) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(522) Seoses heitekontrolli piirkonnas kohaldatavate nõuete laiendamisega teistele liidu meredele arutavad Vahemere-äärsed riigid asjakohase heitekontrolli piirkonna loomist Barcelona konventsiooni õigusraamistikus.
(523) Liidu meredel kohaldatakse seda nõuet alates 2021. aastast Läänemerel ja Põhjamerel.
(524) IMO suunised laevade biosaaste kontrolli ja sellega toimetuleku kohta, et viia invasiivsete veeliikide levik miinimumini, resolutsioon MEPC.207(62).
(525) IMO suunised kaubalaevade veealuse müra vähendamiseks, et tegeleda mereelustikule avalduva kahjuliku mõju probleemiga (MEPC.1/Circ.833).
(526) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(527) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(528) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(529) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021 a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(530) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(531) Seoses heitekontrolli piirkonnas kohaldatavate nõuete laiendamisega teistele liidu meredele arutavad Vahemere-äärsed riigid asjakohase heitekontrolli piirkonna loomist Barcelona konventsiooni õigusraamistikus.
(532) Liidu meredel kohaldatakse seda nõuet alates 2021. aastast Läänemerel ja Põhjamerel.
(533) IMO suunised laevade biosaaste kontrolli ja sellega toimetuleku kohta, et viia invasiivsete veeliikide levik miinimumini, resolutsioon MEPC.207(62).
(534) IMO suunised kaubalaevade veealuse müra vähendamiseks, et tegeleda mereelustikule avalduva kahjuliku mõju probleemiga (MEPC.1/Circ.833).
(535) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(536) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(537) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(538) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(539) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(540) Ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlev ELi protokoll (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/growth/content/eu-construction-and-demolition-waste-protocol-0_en).
(541) Vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 3 lõikele 11.
(542) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(543) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(544) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(545) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(546) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(547) Ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlev ELi protokoll (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/growth/content/eu-construction-and-demolition-waste-protocol-0_en).
(548) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(549) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(550) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(551) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(552) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(553) Ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlev ELi protokoll (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/growth/content/eu-construction-and-demolition-waste-protocol-0_en).
(554) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(555) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(556) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(557) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(558) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(559) Ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlev ELi protokoll (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/growth/content/eu-construction-and-demolition-waste-protocol-0_en).
(560) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(561) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(562) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(563) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(564) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(565) Ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlev ELi protokoll (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/growth/content/eu-construction-and-demolition-waste-protocol-0_en).
(566) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(567) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(568) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(569) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(570) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(571) Hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks vajalik arvestuslik energiahulk, mida väljendatakse primaarenergia kogutarbimise arvulise näitajaga kilovatt-tundides ruutmeetri kohta aastas ja mis põhineb asjakohasel riiklikul arvutusmetoodikal ning on esitatud energiamärgisel.
(572) Ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlev ELi protokoll (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/growth/content/eu-construction-and-demolition-waste-protocol-0_en).
(573) ISO 20887:2020 „Hoonete ja rajatiste kestlikkus – demonteerimise ja kohandatavusega arvestav projekteerimine – põhimõtted, nõuded ja suunised“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/69370.html).
(574) Kehtib värvide ja lakkide, laeplaatide, põrandakatete, sealhulgas nendega seotud liimide ja hermeetikute, siseisolatsiooni ja siseruumide pinnatöötlusvahendite, näiteks niiskuse ja hallituse vastu kasutatavate vahendite puhul.
(575) CEN/TS 16516: 2013 „Ehitustooted. Ohtlike ainete eraldumise hindamine. Ruumide siseõhku toimuva emissiooni määramine“.
(576) ISO 16000-3:2011 „Siseõhk – 3. osa: Formaldehüüdi ja muude karbonüülühendite kindlakstegemine siseõhus ja katsekambri õhus – aktiivne proovivõtumeetod“.
(577) Kantserogeensete lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirnormid on seotud 28-päevase katseperioodiga.
(578) ISO 18400 seeria mulla kvaliteedi ja proovide võtmise kohta.
(579) Teadusuuringute Ühiskeskuse juures tegutsev Euroopa Mullaandmekeskus (ESDAC), maakasutuse raamuuring (LUCAS), (4.6.2021. a versioon: https://esdac.jrc.ec.europa.eu/projects/lucas).
(580) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit (IUCN), UCNi ohustatud liikide Euroopa punane raamat (4.6.2021. a versioon: https://www.iucn.org/regions/europe/our-work/biodiversity-conservation/european-red-list-threatened-species).
(581) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit (IUCN), UCNi ohustatud liikide punane raamat (4.6.2021. a versioon: https://www.iucnredlist.org).
(582) Üle 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle viie meetri kõrgused puud, mille võrade liitus on suurem kui 10 % või mis suudavad in situ kõnealuste künnisteni jõuda. See ei sisalda maad, mis on peamiselt kasutuses põllumajanduses või linnamaana.
(583) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(584) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(585) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(586) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(587) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(588) Ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitlev ELi protokoll (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/growth/content/eu-construction-and-demolition-waste-protocol-0_en).
(589) ISO 20887:2020 „Hoonete ja rajatiste kestlikkus – demonteerimise ja kohandatavusega arvestav projekteerimine – põhimõtted, nõuded ja suunised“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/69370.html).
(590) Kehtib värvide ja lakkide, laeplaatide, põrandakatete, sealhulgas nendega seotud liimide ja hermeetikute, siseisolatsiooni ja siseruumide pinnatöötlusvahendite, näiteks niiskuse ja hallituse vastu kasutatavate vahendite puhul.
(591) ISO 16000-3:2011 „Siseõhk – 3. osa: Formaldehüüdi ja muude karbonüülühendite kindlakstegemine siseõhus ja katsekambri õhus – aktiivne proovivõtumeetod“ (4.6.2021. a versioon: https://www.iso.org/standard/51812.html).
(592) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(593) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(594) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(595) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(596) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(597) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(598) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(599) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(600) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(601) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(602) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(603) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(604) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(605) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(606) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(607) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(608) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(609) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(610) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(611) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(612) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(613) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(614) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(615) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(616) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(617) Hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks vajalik arvestuslik energiahulk, mida väljendatakse primaarenergia kogutarbimise arvulise näitajaga kilovatt-tundides ruutmeetri kohta aastas ja mis põhineb asjakohasel riiklikul arvutusmetoodikal ning on esitatud energiamärgisel.
(618) Andmekeskused hõlmavad järgmist: IKT-seadmed ja -teenused, jahutus, andmekeskuse elektriseadmed, andmekeskuse voolujaotusseadmed, andmekeskuse hoone, jälgimissüsteemid.
(619) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(620) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(621) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(622) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(623) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(624) Euroopa andmekeskuste energiatõhususe käitumisjuhendi viimane versioon on Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse Euroopa energiatõhususe platvormi (E3P) veebisaidil https://e3p.jrc.ec.europa.eu/communities/data-centres-code-conduct avaldatud viimane versioon üleminekuperioodiga kuus kuud alates selle avaldamisest (2021. aasta versioon on kättesaadav aadressil https://e3p.jrc.ec.europa.eu/publications/2021-best-practice-guidelines-eu-code-conduct-data-centre-energy-efficiency).
(625) Välja antud 1. juulil 2019 Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) poolt (4.6.2021. a versioon: https://www.cenelec.eu/dyn/www/f?p=104:110:508227404055501::::FSP_ORG_ID,FSP_PROJECT,FSP_LANG_ID:1258297,65095,25).
(626) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(627) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(628) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(629) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(630) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(631) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(632) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(633) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(634) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(635) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(636) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(637) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM(2013) 0249 final).
(638) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en).
(639) Vastab vähemalt tehnoloogia valmidusastmele 7 vastavalt programmi „Horisont 2020“ 2016.–2017. aasta tööprogrammi üldlisade G lisa leheküljele 29 ning vähemalt kliimamuutustega kohanemisse olulise panuse andmise kriteeriumidele, mida kohaldatakse sihttegevuse suhtes.
(640) Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.1.2015, lk 1).
(641) Vt A liide.
(642) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
(643) Nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/97 (mis käsitleb kindlustustoodete turustamist) (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19) artikli 2 punktis 5.
(644) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(645) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(646) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(647) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(648) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(649) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(650) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(651) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(652) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(653) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(654) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(655) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(656) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(657) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(658) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(659) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(660) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(661) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(662) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(663) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
(664) Tulevikustsenaariumide hulka kuuluvad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid RCP2.6, RCP4.5, RCP6.0 ja RCP8.5.
(665) Kliimamuutusi käsitlevad hindamisaruanded „Impacts, Adaptation and Vulnerability“, mida avaldab korrapäraselt valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), ÜRO organ kliimamuutustega seotud teadustulemuste hindamiseks, https://www.ipcc.ch/reports/.
(666) Näiteks Copernicuse teenused, mida haldab Euroopa Komisjon.
(667) Looduspõhised lahendused on määratletud kui „loodusest inspireeritud ja looduse toetatud lahendused, mis on kulutõhusad, toovad samal ajal keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku kasu ning aitavad suurendada vastupanuvõimet. Sellised lahendused toovad linnadesse, maismaa- ja merealadele rohkem ja mitmekesisemat loodust ning looduslikke elemente ja protsesse tänu kohalikele oludele kohandatud, ressursitõhusale ja süsteemsele sekkumisele“. Seega suurendavad looduspõhised lahendused elurikkust ja toetavad mitmesuguste ökosüsteemi teenuste osutamist (4.6.2021. a versioon: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/research-area/environment/nature-based-solutions_en/).
(668) Vt komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM/2013/0249 final).
A liide
II. KLIIMAGA SEOTUD OHTUDE LIIGITUS (1)
|
Temperatuuriga seotud ohud |
Tuulega seotud ohud |
Veega seotud ohud |
Tahke massiga seotud ohud |
Krooniline |
Muutuv temperatuur (õhu, magevee, merevee) |
Muutuv tuulerežiim |
Muutuv sademeterežiim ja muutuvad sademeliigid (vihm, rahe, lumi/jää) |
Rannikuerosioon |
Kuumastress |
|
Sademete hulga või veerežiimi muutlikkus |
Mulla degradeerumine |
|
Temperatuuri kõikumine |
|
Ookeanide hapestumine |
Mullaerosioon |
|
Igikeltsa sulamine |
|
Soolase vee sissetung |
Maavoole |
|
|
|
Meretaseme tõus |
|
|
|
|
Veestress |
|
|
Akuutne |
Kuumalaine |
Tsüklon, orkaan, taifuun |
Põud |
Laviin |
Külmalaine |
Torm (sh lume-, tolmu- ja liivatorm) |
Suur sademete hulk (vihm, rahe, lumi/jää) |
Maalihe |
|
Metsa- või maastikupõleng |
Tornaado |
Üleujutus (ranniku, jõe, põhjavee, paduvihmast põhjustatud) |
Maapinna vajumine |
|
|
|
Liustikujärve kallaste murdumine |
|
(1) Kliimaga seotud ohtude loend selles tabelis on mitteammendav ning see on üksnes soovituslik loend, milles on esitatud kõige levinumad ohud, mida tuleb kliimariskide ja haavatavuse hindamisel minimaalselt arvesse võtta.
B liide
PÕHIMÕTTE „EI KAHJUSTA OLULISELT“ KOHASED ÜLDKRITEERIUMID VEE JA MERERESSURSSIDE KESTLIKUKS KASUTAMISEKS JA KAITSEKS
Veekvaliteedi säilitamise ja veestressi vältimisega seotud keskkonnaseisundi halvenemise riskid tehakse kindlaks ja neid käsitletakse, et saavutada määruse (EL) 2020/852 artikli 2 punktides 22 ja 23 määratletud vee hea seisund ja hea ökoloogiline potentsiaal kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ (1) ning kooskõlas direktiivi kohase vee kasutamise ja kaitse majandamise kavaga, mis töötatakse võimaliku mõjutatava veekogu või selliste veekogude jaoks välja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides.
Kui vastavalt direktiivile 2011/92/EL viiakse ellu keskkonnamõju hindamine ja see hõlmab veele avaldatava mõju hindamist kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ, ei ole vaja mõju veele muu hindamise raames hinnata, kui tuvastatud riskid on kõrvaldatud.
(1) Kolmandates riikides elluviidava tegevuse puhul kooskõlas kohaldatava siseriikliku õigusega või rahvusvaheliste standarditega, millel on samaväärsed vee hea seisundi ja hea ökoloogilise potentsiaali eesmärgid, tuginedes samaväärsetele menetlus- ja materiaalõiguse normidele, st vee kasutamise ja kaitse majandamise kavale, mis töötatakse välja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides ja millega tagatakse, et 1) hinnatakse tegevuse mõju potentsiaalselt mõjutatud veekogu(de) kindlakstehtud seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile ning 2) hoitakse ära vee hea seisundi / ökoloogilise potentsiaali halvenemine või selle saavutamise takistamine või kui see ei ole võimalik, siis 3) põhjendatakse seda selliste paremate keskkonnaalaste alternatiivide puudumisega, mis pole ebaproportsionaalselt kulukad / tehniliselt võimatud, ning võetakse kõik võimalikud meetmed, leevendamaks kahjulikku mõju veekogu seisundile.
C liide
PÕHIMÕTTE „EI KAHJUSTA OLULISELT“ KOHASED ÜLDKRITEERIUMID SAASTUSE VÄLTIMISEKS JA TÕRJEKS SEOSES KEMIKAALIDE KASUTAMISE JA ESINEMISEGA
Tegevus ei vii järgmiste toodete tootmise, turule laskmise ega kasutamiseni:
a) |
määruse (EL) 2019/1021 I või II lisas loetletud ained eraldi, segudes või toodetes, välja arvatud ained, mis esinevad tahtmatu jälgsaastena; |
b) |
elavhõbe ja elavhõbedaühendid, nende segud ja elavhõbedat sisaldavad tooted, nagu on määratletud määruse (EL) 2017/852 artiklis 2; |
c) |
määruse (EÜ) nr 1005/2009 I või II lisas loetletud ained eraldi, segudes või toodetes; |
d) |
direktiivi 2011/65/EL II lisas loetletud ained eraldi, segudes või toodetes, välja arvatud juhul, kui tagatud on täielik vastavus selle direktiivi artikli 4 lõike 1 nõuetele; |
e) |
määruse (EÜ) 1907/2006 XVII lisas loetletud ained eraldi, segudes või toodetes, välja arvatud juhul, kui tagatud on täielik vastavus nimetatud lisas sätestatud nõuetele; |
f) |
määruse (EÜ) 1907/2006 artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele vastavad ja selle määruse artikli 59 lõike 1 kohaselt määratletud ained eraldi, segudes või toodetes, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et nende kasutamine on ühiskonna jaoks tähtis; |
g) |
määruse (EÜ) 1907/2006 artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele vastavad muud ained eraldi, segudes või toodetes, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et nende kasutamine on ühiskonna jaoks tähtis. |
D liide
PÕHIMÕTTE „EI KAHJUSTA OLULISELT“ KOHASED ÜLDKRITEERIUMID ELURIKKUSE JA ÖKOSÜSTEEMIDE KAITSEKS JA TAASTAMISEKS
Lõpule on viidud keskkonnamõju hindamine või sõelumismenetlus (1) kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL (2). Kui keskkonnamõju hindamine on ellu viidud, rakendatakse keskkonna kaitsmiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Elurikkuse seisukohast tundlikel aladel (sealhulgas Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad) või nende läheduses asuvate objektide/tegevuskohtade puhul on vajaduse korral ellu viidud asjakohane hindamine (3) ja selle järelduste põhjal rakendatakse vajalikke leevendusmeetmeid (4). |
(1) Menetlus, mille abil pädev asutus otsustab, kas direktiivi 2011/92/EL II lisas loetletud projektide suhtes tuleks kohaldada keskkonnamõju hindamist (nagu osutatud kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikes 2).
(2) Kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul kooskõlas samaväärsete kohaldatavate siseriiklike õigusnormidega või rahvusvaheliste standarditega, millega nõutakse keskkonnamõju hindamise või sõelumismenetluse lõpuleviimist, näiteks kooskõlas IFC 1. tulemusstandardiga keskkonna- ja sotsiaalsete riskide hindamise ja juhtimise kohta („Assessment and Management of Environmental and Social Risks“).
(3) Vastavalt direktiividele 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ. Kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul kooskõlas samaväärsete kohaldatavate siseriiklike õigusnormide või rahvusvaheliste standarditega, mille eesmärk on looduslike elupaikade ja eluslooduse kaitse ning milles nõutakse 1) sõelumismenetluse elluviimist, et teha kindlaks, kas konkreetse tegevuse puhul on vajalik kaitsealustele elupaikadele ja liikidele avalduva võimaliku mõju asjakohane hindamine, 2) sellise asjakohase hindamise elluviimist, kui sõelumismenetluses on selle vajalikkus kindlaks tehtud, näiteks kooskõlas IFC 6. tulemusstandardiga elurikkuse kaitse ja elusloodusvarade säästva majandamise kohta („Biodiversity Conservation and Sustainable Management of Living Natural Resources“).
(4) Need meetmed on kindlaks määratud tagamaks, et projektil, kaval või tegevusel ei ole olulist mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele.