(1)

22. juunil 2022 otsustas EKP nõukogu muuta ettevõtlussektori varaostukava raamistikku, et „kallutada“ ettevõtlussektori varaostukava võrdlusalust parema kliimamõjuga emitentide suunas. EKP nõukogu selgituse kohaselt tähendab „kallutamine“ seda, et parema kliimamõjuga ettevõtete emiteeritud varade osakaalu eurosüsteemi bilansis suurendatakse, võrreldes halvema kliimamõjuga ettevõtete emiteeritud varadega. Lisaks otsustas EKP nõukogu kehtestada tähtaja piirangud halvema kliimamõjuga emitentide võlakirjadele. Emitentide kliimamõju mõõtmisel tuleks arvesse võtta nende kasvuhoonegaaside heitkoguseid, CO2-heite vähendamise eesmärkide ambitsioonikust ja kliimaga seotud teabe avalikustamist. Emitentide kliimamõju hindamisel ja kallutamistegurite arvutamisel tuleks kasutada EKP nõukogu poolt heaks kiidetud metoodikat.

(2)

Käesolev otsus põhineb EKP nõukogu rahapoliitika strateegia läbivaatamisel ning sellega kaasneval kliimaga seotud tegevuskaval, mis avaldati 8. juulil 2021 (1). EKP nõukogu nentis tegevuskavas, et kliimamuutused kujutavad endast üleilmselt probleemi ja nendega tegelemine on Euroopa Liidu poliitiline prioriteet ning rõhutas, et kliimamuutused ja keskkonnasäästlikumale majandusele üleminek mõjutab erinevaid makromajanduslikke näitajaid ja rahapoliitika ülekandumist, avaldades seeläbi mõju hinnastabiilsuse väljavaatele. Kliimamuutustega seotud füüsilised ja üleminekuriskid võivad mõjutada eurosüsteemi bilansis hoitavate varade väärtust ja riskiprofiili. See kehtib eelkõige ettevõtlussektori varaostude puhul, kuna otseostude puhul on kliimaga seotud finantsriskid eurosüsteemi bilansile suuremad kui laenutehingute puhul. Seega on asjaomased meetmed vajalikud selleks, et eurosüsteem saaks rahapoliitika rakendamisel kliimaga seotud finantsriske võimalikult tõhusalt juhtida, järgides oma esmast eesmärki säilitada hindade stabiilsus. Finantskahju riski maandamiseks ette nähtud meetmete võtmine eurosüsteemi poolt on rahapoliitika määratlemise ja rakendamise osa, nagu on kajastatud ka Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri“) artiklis 18.1, mille kohaselt võib eurosüsteem teha krediiditehinguid piisavalt tagatud laenuga.

(3)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikele 1 ja artikli 282 lõikele 2, mis on kajastatud EKPSi põhikirja artiklis 2, peab eurosüsteem, ilma et see piiraks eesmärki säilitada hindade stabiilsus, toetama liidu üldist majanduspoliitikat, selleks et kaasa aidata liidu eesmärkide saavutamisele, nagu need on esitatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3. Need eesmärgid hõlmavad kõrgetasemelist keskkonnakaitset ja keskkonna kvaliteedi parandamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 (2) („Euroopa kliimamäärus“) on ette nähtud siduv eesmärk jõuda liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, et saavutada Pariisi kokkuleppes ette nähtud pikaajaline temperatuurieesmärk (3). Kuna Euroopa kliimamäärus mõjutab kõikvõimalikke liidu majanduspoliitika aspekte, moodustab see osa liidu üldisest majanduspoliitikast, mida EKP peab toetama. Eeltoodut silmas pidades valib EKP nõukogu oma rahapoliitika instrumentide kohandamisel lahenduse, mis kõige paremini toetab liidu üldist majanduspoliitikat, eeldusel et kaks lahendust on võrdselt soodustavad ega kahjusta hindade stabiilsust. Kliimamuutustega seotud kaalutlused lisatakse võrdlusalusele selleks, et vähendada kliimaga seotud finantsriski eurosüsteemi bilansile, vähendades eurosüsteemi ettevõtete positsioonide CO2-mahukust. Meetmel on neutraalne mõju rahapoliitika kursile üldiste rahastamistingimuste suhtes. Arvestades, et asjaomane meede on võrdselt soodustav ega kahjusta hindade stabiilsust, toetab selle kehtestamine ka liidu üldist majanduspoliitikat.

(4)

Samuti toetab kliimamuutustega seotud kaalutluste lisamine võrdlusalusele ning tähtaja piirangute kehtestamine halvema kliimamõjuga emitentide võlakirjadele ettevõtlussektori varaostukava proportsionaalsust, kuna see leevendab ettevõtlussektori varaostudest tulenevat eurosüsteemi pikaajalist kliimaga seotud riski, ning tagab seeläbi, et ettevõtlussektori varaostukava raames ei minda kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärgi saavutamiseks. Lisaks on ettevõtlussektori varaostukava võrdlusaluse kallutamismetoodika kujundatud proportsionaalsena. See võtab arvesse kolme objektiivsete näitajate kategooriat, mis on otseselt seotud heitkogustega ning seeläbi kliimaga seotud finantsriski ja kliimaneutraalsust: esiteks emitendi senised CO2-heitkogused; teiseks tulevikku vaatavad kliimanäitajad, nt kas emitendil on ambitsioonikas ja usaldusväärne CO2-heite vähendamise plaan, mida sobiva metoodika abil on võimalik hinnata; ja kolmandaks emitendi avaldatud kliimaga seotud teabe kvaliteet ja täielikkus ning avaldatud teabe kinnitamine kolmandate isikute poolt. Veelgi enam, kliimaga seotud teabe hindamise metoodika tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1011 (4) nõuetele ELi kliimaülemineku võrdlusaluse ja Pariisi kokkulepet järgiva ELi võrdlusaluse kohta. Ühtlasi kuulub kliimaga seotud teabe hindamise metoodika läbivaatamisele ja ajakohastamisele, et võtta arvesse kliimateabe ja -mudelite paremat kättesaadavust, asjaomaseid õiguslikke muudatusi ning riskihindamisvõime suurenemist, nt eurosüsteemi bilansi kliimaga seotud stressitestide läbiviimist.

(5)

Lisaks võtab eurosüsteem kliimamuutustega seotud kaalutluste lisamisel võrdlusalusele arvesse kliimaga seotud finantsriske, seadusandlikke ja õiguslikke arenguid ning andmete praegust kättesaadavust ja kvaliteeti, säilitades samal ajal varaostukavade laia ulatuse kooskõlas kohustusega järgida vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõtet, soodustades ressursside tõhusat jaotamist.

(6)

Täiendavalt tagab see meede, et ettevõtlussektori varaostukava on täielikult kooskõlas eurosüsteemi kohustustega, mis tulenevad EL toimimise lepingu artiklist 11, mille kohaselt peab keskkonnakaitse nõuded integreerima liidu poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse, mis hõlmab ka liidu rahapoliitikat. Ühtlasi tagab see meede, et ettevõtlussektori varaostukava on kooskõlas eurosüsteemi kohustustega, mis tulenevad EL toimimise lepingu artiklist 7, mis kohustab liitu tagama oma erinevate poliitikavaldkondade ja meetmete kooskõla.

(7)

Eurosüsteemil tuleks kohaldada käesoleva otsusega ette nähtud võrdlusaluse muudatust tehingute suhtes, mis arveldatakse alates 1. oktoobrist 2022.

(8)

Seetõttu tuleb Euroopa Keskpanga otsust (EL) 2016/948 (EKP/2016/16) (5) vastavalt muuta,