(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Kõnealuse määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlev otsus aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Et kolmanda riigi õiguskorda saaks kesksete vastaspooltega seoses käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate regulatiivsete eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas asjaomase kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorraga tagatakse, et selles kolmandas riigis asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seeläbi liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski. Seega tuleks arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske.

(3)

Selle hindamine, kas Indoneesia õigus- ja järelevalvekord on samaväärne liidu omaga, peaks seega põhinema mitte ainult selliste õiguslikult siduvate nõuete võrdleval analüüsil, mida Indoneesias tegutsevate ja Indoneesia finantsteenuste ameti (Otoritas Jasa Keuangan, OJK) järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatakse, vaid hinnata tuleks ka kõnealuste nõuete tulemust. Komisjon peaks ka hindama kõnealuste nõuete piisavust liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade võimalike riskide maandamiseks, võttes arvesse selle finantsturu suurust, kus kesksed vastaspooled Indoneesias tegutsevad. Selleks et riski maandataks samas ulatuses, on vaja kehtestada rangemad riskimaandamismeetmed kesksetele vastaspooltele, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam.

(4)

Käesolev otsus on seotud üksnes OJK järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalvekorra samaväärsusega, mitte selliste kesksete vastaspoolte õigus- ja järelevalvekorraga, kes osutavad kliirimisteenuseid kaubaturul ning mida reguleerib ja mille üle teeb järelevalvet Indoneesia Vabariigi kaubandusministeeriumi (Kementerian Perdagangan Republik Indonesia) alluvuses kaubafutuuridega kauplemise regulatiivamet (Badan Pengawas Perdagangan Berjangka Komoditi, Bappebti), või selliseid keskseid vastaspooli, mida korraldab juhib Indoneesia pank ja mis on tema järelevalve all.

(5)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks pidada samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad olema täidetud nimetatud määruse artikli 25 lõike 6 punktides a, b ja c sätestatud kolm tingimust.

(6)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti a kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma nimetatud määruse IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(7)

Indoneesias tegevusloa saanud ja OJK järelevalve all olevaid keskseid vastaspooli käsitlevad õiguslikult siduvad nõuded on sätestatud Indoneesia Vabariigi kapitaliturge puudutavas 1995. aasta seaduses nr 8 (kapitalituruseadus) (Undang-Undang Republik Indonesia Nomor 8 Tahun 1995 tentang Pasar Modal), (2) kapitaliturgudel tegutsemise korraldust puudutavas OJK määruses nr 3/POJK.04/2021 (Peraturan OJK Nomor 3/POJK.04/2021 tentang Penyelenggaraan Kegiatan di Bidang Pasar Modal) (3) ja väärtpaberitehinguid puudutavas OJK määruses nr 22/POJK.04/2019 (Peraturan OJK Nomor 22/POJK.04/2019 tentang Transaksi Efek) (4) (edaspidi koos „esmased õigusnormid“). OJK määrusega nr 22/POJK.04/2019 rakendatakse rahvusvahelisi standardeid, mis on sätestatud 2012. aasta aprillis makse- ja arveldussüsteemide komitee ja Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni välja antud finantsturu infrastruktuuride põhimõtetes (5).

(8)

Kesksetel vastaspooltel peab olema OJK tegevusluba. Kliirimisteenuste osutamiseks tegevusloa saamiseks peavad kesksed vastaspooled täitma esmastes õigusnormides sätestatud nõudeid. Neid nõudeid täiendavad kesksete vastaspoolte sise-eeskirjad ja protseduurid, millega tagatakse kõigi finantsturu infrastruktuuride põhimõtetes sätestatud asjaomaste standardite järgimine.

(9)

Seega on Indoneesias tegevusloa saanud ja OJK järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. Esimene tase koosneb esmastest õigusnormidest, milles on sätestatud põhikohustused, mida kesksed vastaspooled peavad Indoneesias kliirimisteenuste osutamiseks tegevusloa saamiseks järgima. Teine tase koosneb keskse vastaspoole sise-eeskirjadest ja protseduuridest, mille keskne vastaspool peab iseregulatsiooni organina võtma vastu määrustena.

(10)

Indoneesia finantsturg on liidu finantsturust oluliselt väiksem. Seega kujutab osalemine Indoneesias tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt väiksemat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes. Esmased õigusnormid, mis kohaldatakse Indoneesias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes, ning kõnealuste vastaspoolte sise-eeskirjad ja protseduurid, millega rakendatakse finantsturu infrastruktuuride põhimõtteid, on küllaldased, et maandada liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks esineda võivat väiksemat riski, ning nendega saavutatavat riskimaandamise tulemust saab pidada samaväärseks määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga.

(11)

Komisjon leiab, et Indoneesia õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et Indoneesias tegevusloa saanud ja OJK järelevalve all olevad kesksed vastaspooled täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(12)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punktis b on nõutud, et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagaks kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja riikliku sunni.

(13)

OJK kui kesksete vastaspoolte järelevalveasutus teeb kesksete vastaspoolte üle Indoneesias järelevalvet, tagamaks, et esmaseid õigusnorme ning kesksete vastaspoolte sise-eeskirju ja protseduure täidetaks pidevalt. OJK teeb korrapäraselt igapäevast järelevalvet kooskõlas finantsteenuste ametit puudutava Indoneesia Vabariigi 2011. aasta seadusega nr 21 (OJK seadus) (Undang-Undang Republik Indonesia Nomor 21 Tahun 2011 tentang Otoritas Jasa Keuangan), (6) et teha kindlaks, hinnata, prioriseerida ja maandada riske. OJK võib uurida võimalikke rikkumisjuhte, nagu on osutatud OJK seaduse XI peatükis. OJK-l on ulatuslikud volitused nõuete täitmise tagamiseks ning ta võib tegevusloa, samuti sise-eeskirjade ja protseduuride heakskiidu tühistada, kehtestada tingimusi ja nõudeid, anda juhiseid ja määrata kesksetele vastaspooltele karistusi.

(14)

Komisjon järeldab, et Indoneesias tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord tagab pideva tõhusa järelevalve ja riikliku sunni.

(15)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 punkti c kohaselt peab kolmanda riigi õigusraamistikus olema ette nähtud tõhus samaväärne süsteem kolmandate riikide õiguskorra kohaselt tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte („kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks.

(16)

Kolmandate riikide kesksed vastaspooled, kes soovivad osutada Indoneesias keskseid kliirimisteenuseid, peavad taotlema OJK-lt kapitalituruseaduse artikli 13 lõike 1 kohaselt keskse vastaspoole tegevusluba. Muud kui Indoneesia ja Indoneesia kesksed vastaspooled saavad seega osutada kliirimisteenuseid Indoneesia kapitaliturul mittediskrimineerivalt. Muud kui Indoneesia kesksed vastaspooled peavad vastama samadele nõuetele nagu Indoneesia kesksed vastaspooled, sealhulgas täitma finantsturu infrastruktuuride põhimõtteid. OJK ja muu kui Indoneesia keskse vastaspoole järelevalve eest vastutavate kolmandate riikide pädevate asutuste vahelise koostöökorra sõlmimine on ette nähtud OJK seaduse artiklites 47 ja 48.

(17)

Komisjon järeldab, et Indoneesia õigusraamistik tagab tõhusa samaväärse süsteemi kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks.

(18)

Seepärast leiab komisjon, et OJK järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatav Indoneesia õigus- ja järelevalvekord vastab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimustele. Sellest tulenevalt tuleks kõnealust õigus- ja järelevalvekorda pidada samaväärseks nimetatud määruses sätestatud nõuetega.

(19)

Käesolev otsus põhineb selle otsuse vastuvõtmise ajal OJK järelevalve all olevate kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel. Komisjon jälgib muu hulgas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6b kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt saadud teabe alusel korrapäraselt Indoneesias kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku arengut ning käesoleva otsuse tegemise aluseks olevate tingimuste täitmist.

(20)

Korrapärasele või erikontrollile tuginedes võib komisjon igal ajal otsustada käesolevat otsust muuta või selle kehtetuks tunnistada, eelkõige juhul, kui muutunud olukord mõjutab käesoleva otsuse vastuvõtmise aluseks olnud tingimusi.

(21)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Väärtpaberikomitee arvamusega,

a)

kapitaliturge puudutav Indoneesia Vabariigi 1995. aasta seadus nr 8;

b)

finantsteenuste ametit puudutav Indoneesia Vabariigi 2011. aasta seadus nr 21;

c)

väärtpaberitehinguid puudutav OJK määrus nr 22/POJK.04/2019;

d)

kapitaliturgudel tegutsemise korraldust puudutav OJK määrus nr 3/POJK.04/2021.