9.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 35/26

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

13. detsember 2010,

euro pangatähtede emiteerimise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EKP/2010/29)

(2011/67/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 128 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”), eelkõige selle artiklit 16,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lepingu artikli 128 lõike 1 ja EKPSi põhikirja artikli 16 kohaselt on Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogul ainuõigus anda luba euro pangatähtede emissiooniks liidus. Nende sätete alusel võivad EKP ja RKPd emiteerida euro pangatähti, mis on ainsad pangatähed, millel on liikmesriikides, mille rahaühik on euro, seadusliku maksevahendi staatus. Liidu õigusega on ette nähtud süsteem, mille kohaselt pangatähtede emitente võib olla mitu. Euro pangatähti emiteerivad EKP ja RKPd.

(2)

Nõukogu 3. mai 1998. aasta määruse (EÜ) nr 974/98 (euro kasutuselevõtu kohta) (1) artikli 10 kohaselt lasevad EKP ja RKPd alates 1. jaanuarist 2002 ringlusse euros vääringustatud pangatähed. Euro pangatähtede puhul on tegemist sama ühisrahaga, mille suhtes kohaldatakse ühtset õiguslikku režiimi.

(3)

Euro pangatähtede emiteerimise suhtes ei ole vaja rakendada koguselisi või muid piiranguid, sest pangatähtede ringlusse laskmine on nõudlusest lähtuv protsess.

(4)

20. märtsi 2003. aasta otsus EKP/2003/4 euro pangatähtede nimiväärtuste, iseloomulike tunnuste, reprodutseerimise, vahetamise ja ringlusest kõrvaldamise kohta (2) sätestab ühised reeglid euro pangatähtede kohta. EKP on kehtestanud euro pangatähtede ühised tehnilised iseloomulikud tunnused ja kvaliteedi kontrollimise meetmed, millega tagatakse, et euro pangatähed vastavad sellistele tunnustele. Sellest tulenevalt on kõigi euro pangatähtede füüsiline kuju sama ja nad on sama kvaliteediga ning sama nimiväärtusega pangatähti ei saa üksteisest eristada.

(5)

Eurosüsteemi liikmed peaksid kõigi euro pangatähtede suhtes kohaldama samasuguseid vastuvõtmis- ja käitlemisnõudeid olenemata sellest, kes on konkreetsed pangatähed ringlusse lasknud. Euro pangatähtede suhtes ei kohaldata korda, mille kohaselt saadetakse riigi rahaühikus vääringustatud pangatähed tagasi need emiteerinud keskpanka. Euro pangatähtede emiteerimise kord lähtub põhimõttest, et euro pangatähti ei saadeta tagasi nende päritoluriiki.

(6)

EKPSi põhikirja artikli 29.1 kohaselt määratakse igale Euroopa Keskpankade Süsteemi liikmeks olevale keskpangale osakaal EKP kapitali märkimise aluses, nagu on ette nähtud 12. detsembri 2008. aasta otsuses EKP/2008/23 riikide keskpankade protsentuaalsete osade kohta Euroopa Keskpanga kapitali märkimise aluses; (3) nimetatud osakaal põhineb iga liikmesriigi rahvaarvul ja sisemajanduse kogutoodangul ning see reguleerib sissemakseid EKP kapitali, RKPde välisvaluutareservide ülekandmist EKP-le, RKPde emissioonitulu jaotamist ning EKP kasumi ja kahjumi jagamist.

(7)

Euro rahatähed on seaduslikud maksevahendid kõigis liikmesriikides, mille rahaühik on euro, nad ringlevad euroalal vabalt, eurosüsteemi liikmed võivad neid reemiteerida ning neid võib hoida ja kasutada ka väljaspool euroala. Seepärast jaotatakse ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtuse emiteerimisega seotud kohustused kõigi eurosüsteemi liikmete vahel objektiivsete kriteeriumide põhjal. Asjakohane kriteerium on iga RKP osa EKP sissemakstud kapitalis. See osa saadakse EKPSi põhikirja artiklis 29.1 osutatud kapitali märkimise aluse proportsionaalsel rakendamisel RKPde suhtes. Seda kriteeriumi ei saa kohaldada EKP suhtes ja seega määrab EKP emiteeritavate euro pangatähtede protsentuaalse osa kindlaks EKP nõukogu.

(8)

EKPSi põhikirja artiklite 9.2 ja 12.1 alusel, millega nähakse ette eurosüsteemi tehingute detsentraliseerimise põhimõte, usaldatakse kõigi euro pangatähtede, ka EKP emiteeritud pangatähtede ringlusse laskmine ja ringlusest kõrvaldamine, RKPdele. Nimetatud põhimõtte kohaselt tegelevad RKPd ka euro pangatähtede füüsilise käitlemisega.

(9)

Pangatähtede jaotamise aluse kohaselt igale RKP-le eraldatud euro pangatähtede väärtuse ja sellise RKP poolt ringlusse lastavate euro pangatähtede väärtuse vahe põhjal peaksid tekkima eurosüsteemisisesed saldod. Kuna EKP ei lase euro pangatähti ringlusse, peaksid tal olema eurosüsteemisisesed nõuded RKPde suhtes tema emiteeritavate euro pangatähtede osa väärtuses. Selliste eurosüsteemisiseste saldode tasustamine mõjutab RKPde tulusid ja seepärast kohaldatakse nende suhtes EKPSi põhikirja artiklil 32 põhinevat 25. novembri 2010. aasta otsust EKP/2010/23 liikmesriikide, mille rahaühik on euro, keskpankade emissioonitulu jaotamise kohta (4).

(10)

Nõukogu 13. juuli 2010. aasta otsuse 2010/416/EÜ (vastavalt aluslepingu artikli 140 lõikele 2 euro kasutuselevõtu kohta Eestis 1. jaanuaril 2011) (5) artikli 1 kohaselt täidab Eesti euro kasutuselevõtuks vajalikke tingimusi ja 2003. aasta ühinemisakti (6) artiklis 4 nimetatud erand tühistatakse alates 1. jaanuarist 2011.

(11)

Arvestades, et 1. jaanuaril 2011 võtab Eesti kasutusele euro, tuleb 6. detsembri 2001. aasta otsust EKP/2001/15 euro pangatähtede emissiooni kohta (7) muuta selleks, et määrata kindlaks 1. jaanuarist 2011 kohaldatav pangatähtede jaotamise alus. Kuna otsust EKP/2001/15 on juba korduvalt muudetud, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „RKP”– rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi keskpank;

b)   „euro pangatäht”– pangatäht, mis vastab otsuses EKP/2003/4 sätestatud nõuetele ja EKP nõukogu kehtestatud tehnilistele näitajatele;

c)   „kapitali märkimise alus”– RKPde (protsendina väljendatud) osalused EKP kapitali märkimises, mis kehtivad vastaval majandusaastal ja mis saadakse, rakendades riikide keskpankadele osakaalusid kapitali märkimise aluses EKPSi põhikirja artikli 29.1 tähenduses;

d)   „pangatähtede jaotamise alus”– protsent, mis tuleneb EKP osa arvesse võtmisest euro pangatähtede koguemissioonis ja kapitali märkimise aluse (ümardatuna lähima 0,0005 protsendipunkti kordseni) kohaldamisest RKPde osale selles kogusummas. Kui saadud protsendid ei summeeru 100 protsendiks, tuleb vahe hüvitada järgmiselt i) kui kogusumma on alla 100 %, lisatakse 0,0005 protsendipunkti tõusvas järjekorras, alustades väikseimatest osadest, kuni jõutakse täpselt 100 protsendini; või ii) kui kogusumma on üle 100 %, lahutatakse 0,0005 protsendipunkti langevas järjekorras, alustades suurimatest osadest, kuni jõutakse täpselt 100 protsendini. Käesoleva otsuse lisa määratleb pangatähtede jaotamise aluse, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2011.

Artikkel 2

Euro pangatähtede emiteerimine

Euro pangatähti emiteerivad EKP ja RKPd.

Artikkel 3

Emitentide kohustused

1.   RKPd lasevad euro pangatähed ringlusse ja kõrvaldavad need ringlusest ning tegelevad kõigi euro pangatähtede, kaasa arvatud EKP emiteeritud pangatähtede füüsilise käitlemisega.

2.   RKPd võtavad omaniku taotlusel vastu kõik euro pangatähed, et vahetada need samaväärsete euro pangatähtede vastu või kontoomanike puhul kanda vastuvõtvas RKPs olevatele kontodele.

3.   RKPd käsitavad kõiki enda vastuvõetud euro pangatähti kohustustena ning töötlevad neid samal viisil.

4.   RKPd ei kanna enda vastuvõetud euro pangatähti üle teistele RKPdele ning hoiavad need kordusemissiooniks. Erandkorras ja kooskõlas võimalike EKP nõukogu kehtestatud eeskirjadega:

a)

vastuvõttev RKP võib hävitada rikutud, kahjustatud, kulunud või ringlusest kõrvaldatud euro pangatähed ja

b)

RKPde valduses olevad euro pangatähed võib logistilistel põhjustel eurosüsteemi raames partiidena ümber jaotada.

Artikkel 4

Euro pangatähtede jaotamine eurosüsteemi raames

1.   Ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtus jaotatakse eurosüsteemi liikmete vahel pangatähtede jaotamise aluse kohaselt.

2.   Pangatähtede jaotamise aluse kohaselt igale RKP-le eraldatud euro pangatähtede väärtuse ja selle RKP poolt ringlusse lastavate euro pangatähtede väärtuse vahe põhjal tekivad eurosüsteemisisesed saldod. EKP peab arvestust RKPde eurosüsteemisiseste nõuete üle, mis on proportsionaalsed nende osaga kapitali märkimise aluses ja mis võrduvad tema emiteeritavate euro pangatähtede väärtusega.

Artikkel 5

Kehtetuks tunnistamine

Otsus EKP/2001/15 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2011.

Frankfurt Maini ääres, 13. detsember 2010

EKP president

Jean-Claude TRICHET

(1)  EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1.

(2)  ELT L 78, 25.3.2003, lk 16.

(3)  ELT L 21, 24.1.2009, lk 66.

(4)  ELTs veel avaldamata.

(5)  ELT L 196, 28.7.2010, lk 24.

(6)  Akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

(7)  EÜT L 337, 20.12.2001, lk 52.

I LISA

PANGATÄHTEDE JAOTAMISE ALUS ALATES 1. JAANUARIST 2011

Euroopa Keskpank

8,0000 %

Nationale Bank van Belgiė / Banque Nationale de Belgique

3,1895 %

Deutsche Bundesbank

24,8995 %

Eesti Pank

0,2355 %

Banc Ceannais na hÉireann / Central Bank of Ireland

1,4605 %

Bank of Greece

2,5835 %

Banco de España

10,9185 %

Banque de France

18,6985 %

Banca d’Italia

16,4310 %

Central Bank of Cyprus

0,1800 %

Banque centrale du Luxembourg

0,2295 %

Bank Ċentrali ta’ Malta / Central Bank of Malta

0,0830 %

De Nederlandsche Bank

5,2440 %

Oesterreichische Nationalbank

2,5530 %

Banco de Portugal

2,3015 %

Banka Slovenije

0,4325 %

Národná banka Slovenska

0,9115 %

Suomen Pankki

1,6485 %

KOKKU

100,0000 %

II LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD OTSUS JA JÄRGNENUD MUUDATUSED

Otsus EKP/2001/15

EÜT L 337, 20.12.2001, lk 52.

Otsus EKP/2003/23

ELT L 9, 15.1.2004, lk 40.

Otsus EKP/2004/9

ELT L 205, 9.6.2004, lk 17.

Otsus EKP/2006/25

ELT L 24, 31.1.2007, lk 13.

Otsus EKP/2007/19

ELT L 1, 4.1.2008, lk 7.

Otsus EKP/2008/26

ELT L 21, 24.1.2009, lk 75.