[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 22.12.2006

KOM(2006) 852 lõplik

2006/0278 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

ohtlike kaupade siseveo kohta {SEK(2006)1725}{SEK(2006)1726}

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1) ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ohtlike kaupade rahvusvaheline vedu on reguleeritud rahvusvaheliste lepingutega. Euroopas kehtivad auto- ja raudteeveo kohta kaks seda liiki õigusakti. Vastav leping siseveetranspordi kohta on praegu ratifitseerimisel. Euroopa Liidus on auto- ja raudteeveoalased õigusnormid võetud ühenduse õigusesse üle kahe direktiiviga, millega laiendatakse nende eeskirjade ulatust riigisisestele vedudele ja luuakse kõikidele vedudele ühisturul ühtsed eeskirjad. Kuna peagi on oodata siseveetranspordialase kokkuleppe ratifitseerimist, oleks ühtlustamise mõttes loogiline ka see ühenduse õigusesse üle võtta. Koos sellega on võimalik olemasolevaid õigusakte uuendada ja ühtlustada.

ELi õiguslik alus kõnealuses valdkonnas meetmete võtmiseks on asutamislepingu artikli 71 lõike 1 punkt c.

Üldine taust

Ohtlike kaupade veo kogumaht liidus on ligikaudu 110 miljardit tonnkilomeetrit aastas, millest 58% moodustavad autoveod, 25% raudteeveod ja 17% siseveetransport. Auto- ja siseveetranspordi osakaal on kasvanud, kuid raudteeveo osakaal vähenenud. Ohtlike kaupade veo osakaal kaubaveo üldmahust on ligikaudu 8%.

Ohtlike kaupade veo ohutuse ja turvalisuse ning rahvusvaheliste veoteenuste vaba ja mitmeliigilise liikumise tagamiseks on ÜRO koostanud dokumendi „Soovitused ohtlike kaupade veo näidiseeskirjade kohta” ning neid uuendanud.

Ohtlike kaupade veo reguleerimiseks sõlmitud rahvusvahelised lepingud põhinevad ÜRO soovitustel, mida on Euroopa siseveo sektoris rakendatud kolme õigusaktiga:

- ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR);

- ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjad (RID);

- ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkulepe (ADN).

Ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppele ja ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjadele on alla kirjutanud peaaegu kõik ELi riigid.

Ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkulepe ei ole veel jõustunud. See on ratifitseerimisel ja jõustub eeldatavasti hiljemalt 2009. aastal. Ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkuleppele on alla kirjutanud üheksa ELi riiki. Praegu kohaldatakse Reini ja Doonau piirkondades, mille riigid on kokkuleppele alla kirjutanud, veel kaht ADNi-põhist süsteemi (ADN-R, ADN-D). Lisaks kehtivad siseveo puhul riiklikud õigusnormid.

Komisjon tegi 1997. aastal ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmiseks liikmesriikide ohtlike kaupade laevadega siseveeteedel transportimise alaste õigusaktide ühtlustamiseks (muudetud 1999). Ettepanek jäi aga vastu võtmata, sest ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkulepe jäi nõuetekohaselt sõlmimata. 2004. aastal võeti ettepanek tagasi. Seetõttu hõlmavad ELi õigusaktid ohtlike kaupade maismaaveo kohta ainult auto- ja raudteevedu. Nende veoliikide suhtes tagatakse õigusaktidega transpordiohutuse kõrge tase, veoteenuste vaba osutamine ja transpordivahendite vaba liikumine ELi territooriumil. Ohtlike kaupade siseveetranspordi kohta Euroopa tasandil eeskirjad puuduvad.

Kuna peagi jõustub ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkulepe, tuleb vältida kahe erineva korra väljakujunemist, kus üks kehtestatakse rahvusvahelistele ja teine riigisisestele vedudele. Rahvusvahelise auto- ja raudteeveo kokkulepete ülevõtmine ühenduse õigusesse, nimelt nende eeskirjade laiendamine ka riigisisestele vedudele, on sama põhjendatud ka siseveeteede suhtes.

Mitmeliigilise transpordi puhul ei ole soovitav säilitada iga transpordiliigi jaoks eraldi reeglistikku, mida vedude kasutaja peab täitma. Seepärast tuleb need eeskirjad võimaluse korral omavahel vastavusse viia, mis on ka ÜRO soovituste eesmärk.

Ohtlike kaupade vedu reguleerivad ELi õigusnormid on ajaloolistel põhjustel küllaltki keerulised. Õigusaktides on eri transpordiliikide kohta tarbetuid vasturääkivusi. Peale selle on mõned sätted aegunud või aeguvad peagi. Kaht direktiivi võib ülearusteks lugeda, sest nende sätted on lülitatud ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppesse, ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjadesse ja ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkuleppesse.

Lisaks eespool nimetatud sisulistele küsimustele on tekkinud ka tehniline probleem, mis on seotud olemasolevate direktiivide praeguse struktuuriga. Muudatuse tegemisel rahvusvahelistesse kokkulepetesse iga kahe aasta järel tuleb direktiivide kohaselt täielikult ära tõlkida mahukad tehnilised lisad, mida on olnud väga raske või isegi võimatu saavutada.

Kui midagi ette ei võeta, jäävad eespool nimetatud probleemid samaks ja süvenevad: muudatused rahvusvahelistes kokkulepetes võivad praegused keerulised eeskirjad teha veelgi keerulisemaks; aegunud eeskirjad jäävad alles ja tekitavad kasutajates segadust; suureneb eeskirjade täitmatajätmise oht. ELi eeskirjad võivad muutuda pigem vähem kui rohkem kasutajasõbralikuks. Mitmeliigilise transpordi kontseptsioonide üha laialdasema kasutuselevõtmisega süvendavad eri transpordiliikide kohta kehtivad erinevad eeskirjad mitmeliigilises transpordis esinevaid igapäevaprobleeme ja suurendavad tarbetult kulusid. Rahvusvaheliste ja riiklike eeskirjade erinevused takistavad siseveetranspordi arengut, kuigi see oleks statistika kohaselt paljudel juhtudel eelistatav transpordiliik.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Ühenduse õiguses on selles valdkonnas neli õigusakti:

1) nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiiv 94/55/EÜ ohtlike kaupade autovedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta;

2) nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/49/EÜ ohtlike kaupade raudteevedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta;

3) nõukogu 3. juuni 1996. aasta direktiiv 96/35/EÜ ohtlike kaupade maantee-, raudtee- või siseveevedude ohutusnõustajate määramise ja kutsekvalifikatsiooni kohta;

4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2000. aasta direktiiv 2000/18/EÜ ohtlike kaupade maantee-, raudtee- või siseveevedude ohutusnõustajate eksami miinimumnõuete kohta.

Punktides 3 ja 4 osutatud direktiivide sätted on praegu lisatud punktides 1 ja 2 nimetatud direktiivide lisadesse, mistõttu kaks esimest auto- ja raudteevedu reguleerivat direktiivi on muutunud ülearusteks.

Ettepanekud sisaldavad punktides 1 ja 2 osutatud direktiive, mida on uuendatud, muutmata sisuliselt praegusi sätteid auto- ja raudteeveo kohta. Samas laiendatakse ettepanekus ühenduse õiguse ulatust siseveetranspordile, mis on oluline muudatus.

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Ettepanek on seotud transpordi ohutust, siseturgu ja keskkonnapoliitikat reguleerivate olemasolevate ELi õigusaktidega ning toetab säästva arengu ja Lissaboni strateegia eesmärke.

2) Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Ohtlike kaupade vedu reguleerivate olemasolevate ELi õigusaktide põhjal on juba moodustatud selle teemaga tegelev regulatiivkomitee. Liikmesriikidega ja EFTA riikidega konsulteeriti komitee kaudu mitmel koosolekul, samuti koosolekutevahelisel ajal Interneti teel.

Komitee ja Euroopa Parlamendi vahelise regulaarse kirjavahetuse kaudu hoiti parlamenti komitee tööga kursis.

Sidusrühmadel, kes on ohtlike kaupade veoga tegelevaid äriühinguid esindavad ettevõtjate ühendused, on õigus osaleda komitee koosolekutel vaatlejatena. Selliselt esitasid nad ettepaneku koostamise ajal oma seisukohad.

Lisaks konsulteeriti Reini laevaliikluse keskkomisjoniga, pidades silmas selle tähtsust Reinil toimuvatele vedudele, kuna Reinil toimub ligikaudu 80% Euroopa ohtlike kaupade veost.

Internetis viidi 21.05.2006 kuni 31.07.2006 läbi avalik arutelu. Komisjon sai 108 vastust. Tulemused on avaldatud aadressil: http://ec.europa.eu/dgs/energy_transport/security/consultations/2006_07_31_en.htm.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Liikmesriikide ja sidusrühmade panus on ettepaneku sisu oluliselt mõjutanud. Konsulteerimise käigus püüti nii palju kui võimalik leida ühiseid seisukohti.

Avaliku arutelu tulemusena pooldas valdav osa vastajatest komisjoni pakutud põhimõtteid.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Väliseksperte ei olnud vaja kasutada.

Mõju hindamine

Mõju hindamisel vaadeldi kolme põhimõttelist valikut:

1) Põhimõtteid ei muudeta, neid ainult kodifitseeritakse .

Säilitatakse ELi olemasolevate ohtlike kaupade vedu reguleerivate õigusaktide reguleerimisala ja sisu praegusel kujul. Siseveetransporti ühenduse õigusesse ei lisata. Lõpule viiakse ainult praeguste õigusaktide kodifitseerimine, mida on juba katseliselt alustatud. Kodifitseerimisega muudetakse eeskirjade kohaldamine tõenäoliselt vähesel määral kasutajasõbralikumaks. Ent kuigi need muudatused oleksid sidusrühmadele tervitatavad, on nende mõju kõikides valdkondades ilmselt piiratud.

2) Kodifitseerimine ja uus õigusakt siseveeteede kohta

Toimub kodifitseerimine nagu 1. valiku puhul ning peale selle koostatakse uus ELi õigusakt ohtlike kaupade siseveetranspordi kohta. Praegu kohaldatakse Euroopa Liidu territooriumil toimuva siseveetranspordi suhtes erinevaid piirkondlikke või riiklikke õigusnorme. Uus õigusakt põhineks eelseisval rahvusvahelisel kokkuleppel ning hõlmaks nii rahvusvahelist kui ka riigisisest transporti, ühtlustades sellega eeskirju ELi piires. See avaldaks positiivset majanduslikku mõju transpordiettevõtjatele, sest eeskirjad lihtsustuksid, samuti positiivset sotsiaalset mõju transporditöötajatele ja keskkonnale, sest õnnetusjuhtumite oht väheneks. Peale selle oleks riikide ametiasutustel lihtsam tagada eeskirjade täitmist.

3) Õigusaktide läbivaatamine siseveeteede hõlmamiseks

Olemasolevad ELi õigusaktid ohtlike kaupade veo kohta vaadatakse läbi ning neid lihtsustatakse, olemasolevad direktiivid ühendatakse ning õigusaktide reguleerimisala laiendatakse siseveetranspordile. 3. valiku puhul on lisatud 2. valikule läbivaatamise ja lihtsustamise element. Kõigepealt jäetakse välja aegunud klauslid. Nende säilimine muudab juba oma olemuselt keerulise asja tarbetult keeruliseks, mille tulemusena suurenevad riskid ja kulud. Teiseks ühtlustakse võimalikult palju kolme maismaatranspordi liiki – auto-, raudtee-, ja siseveetransporti – reguleerivaid eeskirju. Ühtlustatud reeglistik hõlbustab oluliselt mitmeliigilist transporti. 1. ja 2. valik neid kaht elementi ei sisalda. Keeruliste õigusnormidega kaasnevad riskid ohutusele ja keskkonnale. Seega tunnistatakse, et õigusnormide ühtlustamisel on positiivne mõju kõikidele valdkondadele: majanduslik, kuna see vähendab kulusid; sotsiaalne, kuna eeskirjad on kergemini kohaldatavad ja tagavad seetõttu parema ohutuse; ning samadel põhjustel ka keskkonnaalaste riskide vähenemine. Eeskirjade väiksem varieerumine hõlbustab riikide ametiasutustel nende täitmise tagamist. Ühtlustatud ja kasutajasõbralikum reeglistik peaks oluliselt parandama ka selle järgimist sidusrühmade poolt. 3. valikul on selgelt kõige positiivsem majanduslik, sotsiaalne, keskkonnaalane ja täitmisele avalduv mõju.

3) ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Kavandatava uue direktiiviga uuendatakse nelja olemasolevat direktiivi ja nelja komisjoni otsust ohtlike kaupade veo kohta, ühendades need üheks õigusaktiks ja laiendades ELi õigusnormide reguleerimisala lisaks auto- ja raudteetranspordile ka siseveetranspordile. Ettepanekuga võetakse olemasolevad rahvusvahelist transporti reguleerivad eeskirjad ühenduse õigusesse ning laiendatakse ka rahvusvaheliste eeskirjade kohaldamist siseveo suhtes.

Õiguslik alus

Asutamislepingu artikli 71 lõike 1 punkt c.

Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse juhul, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse.

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke piisaval määral saavutada järgmistel põhjustel.

- Ohtlike kaupade auto- ja raudteetranspordi valdkonnas on ELi meetmeid juba võetud ning need toimivad.

- Ohtlike kaupade siseveetranspordi valdkonnas kehtivad praegu kaks piirkondlike eeskirjade süsteemi, millega reguleeritakse transporti Reini ja Doonau piirkonnas (ADN-R, ADN-D), ja peagi jõustub eeldatavasti ka kolmas süsteem (ÜRO ADN). Peale selle on kehtestatud mitmesuguseid eeskirju siseveo reguleerimiseks nii Reini ja Doonau riikides kui ka teistes riikides. Üksikute liikmesriikide meetmetega ei ole võimalik saavutada ELi territooriumil siseveetranspordi eeskirjade ühtlustamist ja kohaldamist samal määral kui auto- ja raudteeveo puhul.

Ühenduse meetmetega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmisel põhjusel.

- Eesmärki kehtestada ühtsed eeskirjad ohtlike kaupade igasugustele, nii riigisisestele kui ka rahvusvahelistele vedudele kõikide maismaatranspordiliikidega Euroopa Liidu territooriumil, ei ole võimalik saavutada ilma ühenduse sekkumiseta.

Ettepaneku eesmärgid on paremini saavutatavad Euroopa Liidu tasandil järgmiste kvalitatiivsete näitajate põhjal.

- suureneb mitmeliigilise transpordi osakaal;

- transpordiettevõtjate jaoks veod lihtsustuvad ja nende kulud vähenevad;

- väheneb transporditöötajate, elanikkonna ja keskkonna õnnetusjuhtumite arv;

- transpordialased õigusaktid ja nende täitmise tagamine lihtsustuvad riikide ametiasutuste jaoks;

- ühenduse õigusaktid selles valdkonnas lihtsustuvad.

Ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe ja ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjade tugevam ja laiem kohaldamine nende ülevõtmise teel ühenduse õigusesse, hõlmates auto- ja raudteetransporti, on näidanud ELi sekkumise põhjendatust. ELi sekkumine on sama põhjendatud ka ulatuse laiendamisel kolmandale maismaatranspordiliigile, siseveetranspordile.

Seetõttu on ettepanek subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Käesoleval juhul hõlmab proportsionaalsuse küsimus ainult siseveetransporti, kuna ohtlike kaupade auto- ja raudteeveo kohta on ELi õigusaktid juba olemas.

Liikmesriikidel, mis juba kohaldavad üht piirkondlikest ADN kokkulepetest (ADN-R, ADN-D) või kavatsevad seda teha, tuleb selle reguleerimisala laiendamiseks siseveole teha väga vähe täiendavaid jõupingutusi, pealegi sisaldab ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkulepe juba erisätteid laevade kohta, millega veetakse kaupu ainult riigisiseselt. Peale selle on kavandatavas direktiivis nähtud ette erisätted liikmesriikide kohta, kus ohtlike kaupade vedu või siseveetransporti üldse toimub väga vähe.

Kavandatav õigusakti liik, direktiiv, on kõige sobivam kahel põhjusel.

- ELi olemasolevad sama valdkonna õigusaktid, mida kavandatakse asendada, on direktiivid;

- see on sobiv ettepaneku lisades esitatud ajutiste ja riigisiseste sätete rakendamiseks.

Kuna selle ettepanekuga ühtlustatakse ja lihtsustatakse ohtlike kaupade vedu Euroopa Liidus reguleerivaid eeskirju, siis kõikide osaliste halduskoormus liikmesriikides pigem väheneb kui suureneb. Siseveetranspordis, kus kohaldatakse ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkuleppe sätteid siseveo suhtes esmakordselt, võivad teoreetiliselt tekkida lisakulud varem ainult siseveos kasutatud laevade kohandamiseks ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkuleppega, kuid praktikas on see ebatõenäoline.

Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: direktiiv.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmistel põhjustel.

Esiteks asendatakse kavandatava õigusaktiga ja tunnistatakse kehtetuks neli olemasolevat õigusakti, mis on kõik direktiivid. Teiseks järgitakse kavandatava õigusakti ulatuse laiendamisel siseveeteedele samu seadusandlikke põhimõtteid kui olemasolevates direktiivides. Kuigi ettepanek sisaldab põhiliselt tehnilisi sätteid, mis põhinevad ÜRO soovitustel ja mida ei saa muuta, on ka vabastusi ja erandeid, mida võib liikmesriikides eri viisil rakendada. Kolmandaks sõltub ettepaneku kohaldamine siseveetranspordi suhtes iga liikmesriigi olukorrast. Seetõttu on kavandatav õigusakti liik, direktiiv, kõige sobivam.

4) MÕJU EELARVELE

Ettepaneku eesmärk on viia direktiivi tehniliste lisade tõlkimine ja avaldamine vajaduse korral ühenduse, praktikas komisjoni tasandilt liikmesriikide tasandile. Lisasid uuendatakse iga kahe aasta järel. Ühendus peaks seetõttu olema valmis riikides tehtavaid tõlkeid rahaliselt toetama. Ühenduse tõlke- ja avaldamiskulude kokkuhoid ületab siiski liikmesriikidele antavat toetust.

5) TÄIENDAV TEAVE

Lihtsustamine

Ettepanekus nähakse ette õigusaktide ja haldusmenetluste lihtsustamine nii (ELi või riikide) ametiasutuste kui ka eraisikute jaoks.

Ettepanekuga lihtsustatakse oluliselt ühenduse õigust ohtlike kaupade veo valdkonnas, kuigi õigusakti reguleerimisala laieneb. Vaid ühe õigusaktiga hõlmatakse kõiki kolme maismaatranspordiliiki. Uue direktiiviga tunnistatakse kehtetuks olemasolevad muudetud direktiivid 94/55/EÜ ja 96/49/EÜ ohtlike kaupade autoveo kohta, direktiivid 96/35/EÜ ja 2000/18/EÜ ohtlike kaupade veo ohutusnõustajate kohta ning komisjoni muudetud otsused 2005/263/EÜ ja 2005/180/EÜ riikidele direktiividest 94/55/EÜ ja 96/49/EÜ tehtud erandite kohta. Ja lõpuks: rahvusvahelisi kokkuleppeid ohtlike kaupade veo kohta ei lisata direktiivi lisadesse, nagu see on praegu, vaid neile ainult viidatakse. See vähendaks ühenduse õigustiku mahtu ligikaudu 2000 lehekülje võrra.

Vähem tähtis on küsimus, et nõukogu muutmisel oleva direktiivi 82/714/EMÜ (millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded) artikli 6 kohaselt võib mis tahes veesõiduk, millele on välja antud tunnistus ohtlike ainete Reinil vedamise määruse (ADN-R) alusel, vedada ohtlikke aineid kõikjal ühenduse territooriumil. Kuna käesolevaga kavandatud direktiivis nähakse ette ohtlike ainete Reinil vedamise määruse alusel tunnistuste väljaandmise järkjärguline kaotamine, tuleks see artikkel tunnistada kehtetuks.

Ühenduse õigusaktide lihtsustamine hõlbustaks ühenduse õiguse ülevõtmist riigisisestesse õigusaktidesse. Ohtlike kaupade vedu reguleerivate eeskirjade ühtlustamine muudaks täitevasutuste töö, sealhulgas aruandluse, lihtsamaks ja tõhusamaks.

Lihtsustatud ja ühtlustatud eeskirjad lihtsustaksid halduskorda kõikide ohtlike kaupade veoga tegelejate jaoks alates kauba saatjast kuni saajani. Ühtlustatud eeskirjade puhul lihtsustuksid ka vedude ja sõidukite dokumendid, samuti nendega tegelevate isikute koolitus ja ohtlike kaupade veo ohutusnõustajate töö.

Ettepanek on osa komisjoni praegusest kavast uuendada ja lihtsustada ühenduse õigustikku, samuti osa komisjoni töö- ja seadusandluskavast viite 2005/TREN/017 all.

Olemasolevate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Ettepaneku vastuvõtmise tulemusena tunnistatakse olemasolevad õigusaktid kehtetuks.

Vastavustabel

Liikmesriigid teatavad komisjonile direktiivi ülevõtmiseks vastuvõetud riiklike õigusnormide tekstid ning nende õigusnormide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatavas õigusaktis käsitletakse EMPga seotud küsimusi, mistõttu peaks see laienema Euroopa Majanduspiirkonnale.

Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Artikkel 1: Reguleerimisala

Üks selle artikli põhieesmärke on näidata, millal liikmesriigi võib vabastada direktiivi kohaldamisest siseveetranspordi suhtes.

Artikkel 2: Mõisted

Määratletakse asjakohased rahvusvahelised kokkulepped, ohtlikud kaubad ja transpordivahendid.

Artikkel 3: Üldsätted

Kehtestatakse üldsätted ohtlike kaupade transpordi kohta.

Artikkel 4: Kolmandad riigid

Lubatud on transport nendest Euroopa Liitu mittekuuluvatest riikidest ja neisse Euroopa Liitu mittekuuluvatesse riikidesse, milles kohaldatakse rahvusvahelisi kokkuleppeid ohtlike kaupade transpordi kohta.

Artikkel 5: Piirangud muudel põhjustel kui transpordiohutus

Liikmesriik võib kohaldada oma territooriumil ohtlike kaupade veo suhtes täiendavaid õigusnorme muudel põhjustel kui ohutus.

Artikkel 6: Piirangud transpordiohutuse tõttu

Liikmesriik võib kohaldada riigi sõidukitega teostatava siseveo suhtes täiendavaid õigusnorme. Õnnetuse või vahejuhtumi korral võib liikmesriik vajaduse korral võtta erakorralisi meetmeid.

Artikkel 7: Erandid

Kuna rahvusvahelistes lepingutes ja direktiivi lisades ei ole siseveo kõiki iseärasusi arvesse võetud, võivad liikmesriigid teatavatel tingimustel teha direktiivist siseveo suhtes erandeid. Teatavatel juhtudel peab komisjon erandid komiteemenetluse teel vastu võtma. Erandid vaadatakse korrapäraselt läbi ning loetletakse direktiivi lisades.

Artikkel 8: Üleminekusätted

Liikmesriik võib säilitada teatavad ajutised riiklikud õigusnormid, mis on loetletud direktiivi lisades.

Artikkel 9: Kohandused

Lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga võetakse vajalikud muudatused vastu komiteemenetluse teel.

Artikkel 10: Komitee

Nähakse ette ohtlike kaupade veo regulatiivkomitee loomine, mis abistab komisjoni komiteemenetlustes.

Artikkel 11: Ülevõtmine

Direktiivi rakendamise tähtaeg on 1. jaanuar 2009. Samal kuupäeval jõustuvad ka asjakohastes rahvusvahelistes kokkulepetes iga kahe aasta järel tehtavad uuendused.

Artiklid 12 ja 13: Muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Uue direktiiviga tunnistatakse kehtetuks praegused muudetud direktiivid 94/55/EÜ ja 96/49/EÜ ohtlike kaupade veo kohta, direktiivid 96/35/EÜ ja 2000/18/EÜ ohtlike kaupade veo ohutusnõustajate kohta, muudetud otsused 2005/263/EÜ ja 2005/180/EÜ erandite kohta ja nõukogu muudetud direktiivi 82/714/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded, artikkel 6.

Artiklid 14 ja 15: Jõustumine ja adressaadid

Direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist. Direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

2006/0278 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

ohtlike kaupade siseveo kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 71,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[2]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[3]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

(1) Ohtlike kaupade vedu maanteel, raudteel või siseveeteedel toob kaasa tõsise õnnetusohu. Seepärast tuleb võtta meetmed, mis tagavad, et sellised veod toimuvad võimalikult ohututes tingimustes.

(2) Ühtsed eeskirjad ohtlike kaupade veo kohta maanteel ja raudteel kehtestati nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiiviga 94/55/EÜ ohtlike kaupade autovedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta[4] ning nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiviga 96/49/EÜ ohtlike kaupade raudteevedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta.[5]

(3) Et seada sisse ühine kord, mis hõlmab kõiki ohtlike kaupade siseveo aspekte, tuleks direktiivid 94/55/EÜ ja 96/49/EÜ asendada ühe direktiiviga, millega nähakse ette ka sätted siseveeteede kohta.

(4) Enamik liikmesriike on ühinenud ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppega („ADR”) ja ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjadega („RID”) ning, vajaduse korral ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkuleppega („ADN”).

(5) ADRi, RIDi ja ADNiga kehtestatakse ühtsed eeskirjad ohtlike kaupade ohutu rahvusvahelise veo kohta. Neid eeskirju tuleks laiendada ka riigisisestele vedudele, et ühtlustada ohtlike kaupade veo tingimused kogu ühenduses ning tagada ühise veoturu toimimine.

(6) Käesoleva direktiivi sätteid ei tuleks kohaldada ohtlike kaupade veole teatavatel juhtudel, mis on erandlikud tulenevalt kasutatavate sõidukite või laevade liigist või veo piiratud ulatusest.

(7) Liikmesriikidele peaks jääma õigus jätta käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja ohtlike kaupade vedu siseveeteedel, juhul kui tema territooriumil asuvad siseveeteed ei ole siseveeteede kaudu ühenduses teiste liikmesriikide veeteedega või kui neil ei veeta ohtlikke kaupu.

(8) Kolmandates riikides registreeritud veovahendeid tuleks lubada liikmesriikide territooriumil ohtlike kaupade veoks kasutada üksnes juhul, kui on täidetud ADRi, RIDi ja ADNi asjaomased sätted.

(9) Liikmesriikidele peaks jääma õigus reguleerida või keelata teatavate ohtlike kaupade riigisisene raudteevedu, ent seda üksnes muudel kui ohutusega seotud põhjustel.

(10) Liikmesriikidel peaks olema võimalik kohaldada rangemaid eeskirju riigisiseste vedude suhtes, mida tehakse tema territooriumil registreeritud või kasutusele võetud lubatud sõidukitega.

(11) Ohtlike kaupade riigisisese veo suhtes kohaldatavate tingimuste ühtlustamine ei tohiks takistada konkreetsete riiklike asjaolude arvessevõtmist. Seepärast tuleks käesoleva direktiiviga näha liikmesriikidele ette võimalus teha teatavatel eritingimustel teatavaid erandeid. Need erandid tuleks loetleda käesolevas direktiivis „täiendavate riiklike sätetena”.

(12) Kõnealuses valdkonnas vajalike investeeringute suurust silmas pidades tuleks liikmesriikidel lubada ajutiselt kehtima jätta teatavad riiklikud erisätted, mis käsitlevad veovahendite või seadmete ehitusnõudeid, vedu läbi La Manche’i tunneli ning vedu liikmesriikide ja Raudteede Koostööorganisatsiooni (OSJD) kuuluvate riikide vahel. Kõnealused sätted tuleks loetleda käesolevas direktiivis „täiendavate üleminekusätetena”.

(13) Käesoleva direktiivi lisasid peab olema võimalik kiiresti kohandada vastavalt teaduse ja tehnika, sealhulgas uue jälgimis- ja jälitlemistehnoloogia arengule, et võtta eelkõige arvesse ADRi, RIDi ja ADNi lisatud uusi sätteid.

(14) Komisjonil peaks olema ka võimalus läbi vaadata täiendavate riigisiseste sätete loendeid ning teha otsuseid seoses erakorraliste meetmete kohaldamise ja rakendamisega õnnetuste või vahejuhtumite korral.

(15) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[6]

(16) Eelkõige tuleks komisjoni volitada kohandama lisasid vastavalt teaduse ja tehnika arengule. Kuna need on üldist laadi meetmed, mille eesmärk on muuta või välja jätta käesoleva direktiivi väheolulisi osi või täiendada käesolevat direktiivi uute väheoluliste osade lisamise teel, tuleks need vastu võtta otsuse 1999/468/EMÜ artiklis 5a sätestatud kontrollitava regulatiivkomitee menetluse kohaselt.

(17) Tõhususe huvides tuleks lisade teaduse ja tehnika arenguga kooskõlas olevate kohanduste vastuvõtmise puhul üldjuhul lühendada kontrollitavas regulatiivkomitee menetluses kohaldatavaid tähtaegu.

(18) Kuna liikmesriigid ei saa üksinda täielikult täita käesoleva direktiiviga kavandatavate meetmete eesmärki, milleks on tagada ühtlustatud ohutuseeskirjade ühtne kohaldamine kogu ühenduses ning riigisiseste ja rahvusvaheliste vedude kõrge ohutustase, ning käesoleva direktiivi meetmete ulatust ja mõju arvestades oleks eesmärkide saavutamist seetõttu parem tagada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdutakse käesolevas direktiivis sellega, mis on vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.

(19) Käesoleva direktiivi sätete kohaldamine ei piira kohustust, mille ühendus ja selle liikmesriigid on võtnud kooskõlas 1992. aasta juunis Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil vastuvõetud Agenda 21 peatükis 19 sätestatud eesmärkidega, püüelda ohtlike ainete liigitussüsteemide ühtlustamise poole.

(20) Käesoleva direktiivi sätted ei piira ühenduse õigusaktide kohaldamist, mis reguleerivad nõukogu direktiivis 90/219/EMÜ,[7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/18/EÜ[8] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/54/EÜ[9] sätestatud bioloogiliste mõjurite ja geneetiliselt muundatud organismide veo ohutusnõudeid.

(21) Käesoleva direktiivi sätted ei piira töötervishoidu ja tööohutust ning keskkonnakaitset käsitlevate muude ühenduse õigusaktide, eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiivi 89/391/EMÜ[10] ning selle tütardirektiivide, sealhulgas keemilisi mõjureid käsitleva direktiivi 98/24/EÜ[11]ning kantserogeene ja mutageene käsitleva direktiivi 2004/37/EÜ[12] kohaldamist.

(22) Nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiivi 82/714/EMÜ (millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded)[13] artiklis 6 on sätestatud, et mis tahes laev, millel on ohtlike ainete Reinil vedamise määruse (ADNR) alusel välja antud tunnistus, võib vedada ohtlikke aineid kõikjal ühenduse territooriumil tunnistuses sätestatud tingimustel. Käesoleva direktiivi vastuvõtmise tõttu tuleks direktiivi 82/714/EMÜ muuta, et kõnealune säte välja jätta.

(23) Seepärast tuleks direktiivid 55/49/EÜ ja 96/49/EÜ tunnistada kehtetuks. Selguse ja ratsionaalsuse huvides tuleb kehtetuks tunnistada ka nõukogu 3. juuni 1996. aasta direktiiv 96/35/EÜ ohtlike kaupade maantee-, raudtee- või siseveevedude ohutusnõustajate määramise ja kutsekvalifikatsiooni kohta,[14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2000. aasta direktiiv 2000/18/EÜ ohtlike kaupade maantee-, raudtee- või siseveevedude ohutusnõustajate eksami miinimumnõuete kohta,[15] komisjoni 4. märtsi 2005. aasta otsus 2005/263/EÜ, millega lubatakse liikmesriikidel vastavalt direktiivile 94/55/EÜ vastu võtta teatavaid erandeid seoses ohtlike kaupade autoveoga,[16] ning komisjoni 4. märtsi 2005. aasta otsus 2005/180/EÜ, millega lubatakse liikmesriikidel vastavalt nõukogu direktiivile 96/49/EÜ teha teatavaid erandeid ohtlike kaupade raudteeveo suhtes,[17]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1 Kohaldamisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ohtlike kaupade maantee-, raudtee- ja siseveetranspordi suhtes liikmesriikide piires või liikmesriikide vahel, sealhulgas peale- ja mahalaadimine, ühelt veoliigilt teisele ümberlaadimine ning veo asjaoludest tingitud peatused.

Seda ei kohaldata ohtlike kaupade veo suhtes:

- a) relvajõududele või nende vastutuse alla kuuluvate sõidukite, vagunite ja laevadega;

- b) merelaevadega mööda siseveeteede alla kuuluvaid mereteid;

- c) parvlaevadega, mis sõidavad üksnes siseveekogu või lahe ühelt kaldalt teisele; või

- d) mis toimub ruumiliselt piiritletud alal.

2. Liikmesriigid võivad ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist otsustada mitte kohaldada lisa III.1 sätteid mõnel järgmistest põhjustest:

- a) neil puuduvad siseveeteed;

- b) nende siseveeteed ei ole siseveeteede kaudu ühenduses teiste liikmesriikide veeteedega; või

- c) nende siseveeteedel ei veeta ohtlikke kaupu.

Kui liikmesriik otsustab lisa III.1 sätteid mitte kohaldada, teatab ta sellest otsusest komisjonile, kes teavitab teisi liikmesriike.

3. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust kehtestada ohutuse erinõudeid seoses riigisisese või rahvusvahelise ohtlike kaupade veoga oma territooriumil, juhul kui need käesolevas direktiivis puuduvad.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) ADR – 30. septembril 1957 Genfis sõlmitud ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe koos muudatustega;

2) RID – 3. juunil 1999 Vilniuses sõlmitud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) 3. liites sisalduvad ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjad koos muudatustega;

3) ADN – 26. mail 2000 Genfis sõlmitud ohtlike kaupade rahvusvahelise siseveetranspordi Euroopa kokkulepe koos muudatustega;

4) sõiduk – teedel kasutamiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille maksimaalne valmistajakiirus ületab 25 km/h, ja selle haagised, välja arvatud rööbastel liikuvad sõidukid, põllumajandus- ja metsatraktorid valmistajakiirusega kuni 40 km/h ning kõik liikurmasinad;

5) vagun – kaubaveoks kasutatav iseseisva jõuseadmeta raudteesõiduk, mis liigub raudteel oma ratastel;

6) laev – sisevee- või merelaev.

Artikkel 3 Üldsätted

1. Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, on ohtlike kaupade vedu keelatud lisades I.1, II.1 ja III.1 sätestatud juhtudel.

2. Ilma et see piiraks turulepääsu üldeeskirjade või kaubaveo suhtes kohaldatavate üldeeskirjade kohaldamist, antakse ohtlike kaupade veoks luba, kui täidetud on lisades I.1, II.1 ja III.1 sätestatud tingimused.

Artikkel 4 Kolmandad riigid

Ohtlike kaupade veoks ühenduse territooriumi ja kolmandate riikide vahel antakse luba juhul, kui vedu vastab ADRi, RIDi või ADNi tingimustele.

Artikkel 5 Piirangud, mis ei ole seotud veoohutusega

Liikmesriikidele jääb õigus reguleerida või keelata oma territooriumil teatavate ohtlike kaupade vedu, ent seda üksnes muudel kui veoohutusega seotud põhjustel.

Artikkel 6 Veoohutusega seotud piirangud

1. Liikmesriigid võivad kehtestada veoohutusega seotud põhjustel rangemaid sätteid nende territooriumil registreeritud või kasutusele võetud sõidukitega toimuvate vedude suhtes, kuid mitte ehitusnõuete suhtes.

2. Kui liikmesriik on seisukohal, et kohaldatavad ohutussätted ei ole tema territooriumil toimuva õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi korral piisavad vedudega kaasnevate ohtude piiramiseks, ja kui on tarvis kiiresti tegutseda, teatab liikmesriik komisjonile kavandamisjärgus meetmetest, mida ta kavatseb võtta.

Komisjon otsustab artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras, kas selliste meetmete rakendamist tuleks lubada, ja määrab nende kestuse.

Artikkel 7 Erandid

1. Liikmesriigid võivad lubada oma territooriumi piires toimuvate vedude puhul muude kui lisades sätestatud keelte kasutamist.

2. a) Tingimusel et see ei kahjusta ohutust, võivad liikmesriigid taotleda oma territooriumil ohtlike kaupade veoks ja teatavate ohtlike kaupade väikeste koguste veoks erandeid lisadest I.1, II.1 ja III.1, välja arvatud keskmise või kõrge radioaktiivsusega ainete puhul, tingimusel et kõnealuse veo tingimused ei ole kõnealustes lisades sätestatud tingimustest rangemad.

b) Tingimusel et see ei kahjusta ohutust, võivad liikmesriigid ohtlike kaupade veoks oma territooriumil taotleda erandeid lisadest I.1, II.1 ja III.1 samuti:

b1) kohalikeks vedudeks lühimarsruutidel; või

b2) konkreetsetel kindlaksmääratud marsruutidel toimuvateks kohalikeks raudteevedudeks, mis moodustavad osa tööstusprotsessist ning mida kontrollitakse rangelt kindlaksmääratud tingimustel.

Komisjon kontrollib iga juhtumi puhul, kas käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus sätestatud tingimused on täidetud, ning otsustab artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras, kas anda erandiks luba ning lisada see lisades I.3, II.3 või III.3 loetletud täiendavate riiklike sätete hulka.

3. Erandid kehtivad viis aastat alates loa andmise kuupäevast.

Erandeid kohaldatakse diskrimineerimata.

4. Kui liikmesriik taotleb erandi pikendamist, vaatab komisjon kõnealuse erandi läbi.

Kui ei ole vastu võetud erandi sisu mõjutavaid lisade I.1, II.1 või III.1 muudatusi, pikendab komisjon luba veel viieks aastaks.

Kui on vastu võetud erandi sisu mõjutavaid lisade I.1, II.1 või III.1 muudatusi, võib komisjon artikli 10 lõikes 2 sätestatud korras:

a) tunnistada erandi iganenuks ning jätta selle asjaomasest lisast välja;

b) piirata loa kohaldamisala ning muuta vastavalt asjaomast lisa;

c) pikendada luba veel viieks aastaks.

5. Liikmesriigid võivad välja anda ühekordseid lube käesoleva direktiiviga keelatud ohtlike kaupade veoks oma territooriumil või selliseks veoks käesolevas direktiivis sätestatust erinevatel tingimustel, juhul kui kõnealused veod on selgelt määratletud ja ajaliselt piiratud.

Artikkel 8 Üleminekusätted

Liikmesriigid võivad jätta oma territooriumil kehtima lisades I.2, II.2 ja III.2 loetletud sätted.

Liikmesriigid, kes jätavad kõnealused sätted kehtima, teatavad sellest komisjonile. Komisjon teatab sellest teistele liikmesriikidele.

Artikkel 9 Kohandused

Muudatused, mis on vajalikud lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, sealhulgas uue jälgimis- ja jälitlemistehnoloogiaga, et võtta eelkõige arvesse ADRi, RIDi ja ADNi muudatusi, võetakse vastu artikli 10 lõikes 3 sätestatud kontrollitava regulatiivkomitee menetluse kohaselt.

Artikkel 10 Komitee

1. Komisjoni abistab ohtlike kaupade veo komitee.

2. Kui osutatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 osutatud ajavahemikuks kehtestatakse kolm kuud.

3. Kui osutatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punktis c, lõike 4 punktis b ja lõike 4 punktis e sätestatud tähtaegadeks kehtestatakse vastavalt üks kuu, üks kuu ja kaks kuud.

Artikkel 11

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2008. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivi reguleerimisalas nende poolt vastuvõetud peamiste riiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 12

Muutmine

Direktiivi 82/714/EMÜ artikkel 6 jäetakse välja.

Artikkel 13

Kehtetukstunnistamised

1. Direktiivid 94/55/EMÜ, 96/49/EMÜ, 96/35/EMÜ ja 2000/18/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Kehtetuks tunnistatud direktiivide alusel välja antud tunnistused kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni.

2. Otsused 2005/263/EÜ ja 2005/180/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 14 Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 15 Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

President eesistuja

LISAD

I

Autotransport

I.1. ADR

Alates 1. jaanuarist 2009 kohaldatakse ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) A ja B lisa, kusjuures sõna „lepinguosaline” asendatakse sõnaga „liikmesriik”.

I.2. Täiendavad üleminekusätted

1. Liikmesriigid võivad jätta direktiivi 94/55/EÜ artikli 4 alusel vastu võetud erandid kehtima kuni 31. detsembrini 2010 või kuni muudetakse lisa I.1, et kajastada osutatud artiklis viidatud ÜRO soovitusi ohtlike kaupade veo kohta, kui see tähtpäev saabub varem.

2. Liikmesriigid võivad oma territooriumil lubada selliste enne 1. jaanuari 1997 ehitatud paakide ja sõidukite kasutamist, mis käesolevale direktiivile ei vasta, kuid mis on ehitatud 31. detsembril 1996 kehtinud riiklike nõuete kohaselt, kui kõnealused sõidukid vastavad nõutavale ohutustasemele.

Pärast 1. jaanuari 1997 ehitatud paake ja sõidukeid, mis ei vasta käesolevale direktiivile, kuid mis ehitati nende ehitamise ajal kehtinud direktiivi 94/55/EÜ nõuete kohaselt, võib jätkuvalt kasutada riigisiseseks veoks.

3. Liikmesriigid võivad lubada oma territooriumil kasutada enne 1. juulit 2007 ehitatud survevaate, balloonikogumeid ja paake ning enne 1. juulit 2003 ehitatud muid anumaid, mis ei vasta käesolevale direktiivile, kuid mis ehitati nende ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt, mis olid survevaatide, balloonikogumite ja paakide kohta kehtestatud hiljemalt 1. juulil 2005 ning muude anumate puhul hiljemalt 1. juulil 2001, juhul kui säilitatakse nende veovahendite vastavus ettenähtud ohutusnõuetele.

4. Liikmesriigid, kus õhutemperatuur on pidevalt alla –20 °C, võivad kehtestada rangemad standardid selliste materjalide töötemperatuurile, mida kasutatakse plastpakendite, paakide ja nende seadmete puhul, mis on ette nähtud nende territooriumil toimuvaks ohtlike kaupade riigisiseseks autoveoks, kuni kõnealuste kliimavöötmete asjakohaseid võrdlustemperatuure käsitlevad sätted lisatakse käesoleva direktiivi lisale I.1.

5. Liikmesriigid võivad säilitada muud kui käesolevas direktiivis ettenähtud riiklikud sätted, mis käsitlevad nende territooriumil toimuvate veeldatud gaaside või veeldatud gaasisegude veo standardtemperatuuri, kuni asjaomaste kliimavöötmete standardtemperatuuridega seotud sätted lülitatakse Euroopa standarditesse ja viited nendele standarditele lisatakse käesoleva direktiivi lisale I.1.

6. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi lisas I.1 sätestatud ohu identifitseerimisnumbri asemel oma territooriumil säilitada 31. detsembril 1996 kehtinud riiklikud sätted hädakoodi või ohukaardi esitusviisi või paigutuse kohta.

I.3. Täiendavad riiklikud sätted

Artikli 7 lõike 2 kohased liikmesriikide erandid ohtlike kaupade veoks oma territooriumil.

Erandite numeratsioon: RO-a/b1/b2-LR-nr

RO = autovedu

a/b1/b2 = artikli 7 lõike 2 punkt a / alapunkt b1 / alapunkt b2

LR = liikmesriigi tähtlühend

Nr = järjekorranumber

Artikli 7 lõike 2 punkti a alusel

BE Belgia

RO–a–BE–1

Teema: Klass 1 – väikesed kogused.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 1.1.3.6

Direktiivi lisa sisu: Punktiga 1.1.3.6 piiratud tavasõidukiga veetava kaevanduslõhkeaine kogus on 20 kg.

riikliku õigusakti sisu: Varustuspunktidest kaugemal asuvate hoidlate käitajatel on lubatud tavalise mootorsõidukiga vedada kuni 25 kg dünamiiti või tugevatoimelisi lõhkeaineid ja 300 detonaatorit vastavalt lõhkeaineteenistuse poolt sätestatud tingimustele.

Algviide riiklikule õigusaktile: Kuninga 23. septembri 1958. aasta dekreedi artikkel 111 lõhkeainete kohta, muudetud kuninga 14. mai 2000. aasta dekreediga.

RO–a–BE– 2

Teema: Tühjade puhastamata konteinerite vedu, mis on sisaldanud eri klassidesse kuuluvaid tooteid.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.4.1.1.6

Riikliku õigusakti sisu: Veokirjal on märge „puhastamata tühjad pakendid, mis on sisaldanud eri klassidesse kuuluvaid tooteid”.

Algviide riiklikule õigusaktile: Erand 6-97.

Märkused: Euroopa Komisjoni poolt registreeritud erandina nr 21 (artikli 6 lõike 10 alusel).

RO–a–BE–3

Teema: RO–a–UK–4 vastuvõtmine.

Algviide riiklikule õigusaktile:

DE Saksamaa

RO–a–DE–1

Teema: 1.4G liigitusega autoosade segapakendid ja segaveosed koos teatavate ohtlike kaupadega (n4).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 4.1.10 ja 7.5.2.1

Direktiivi lisa sisu: Segapakendeid ja segaveoseid käsitlevad sätted.

Riikliku õigusakti sisu: ÜRO numbrid 0431 ja 0503 võib laadida koos teatavate ohtlike kaupadega (autotootmisega seotud tooted) teatavates kogustes, mis on erandis loetletud. Väärtust 1000 (võrreldav punktiga 1.1.3.6.4) ei ületata.

Algviide riiklikule õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 06.11.2002 (BGBl. I S. 4350), geändert durch Artikel 2 der Verordnung vom 28.04.2003 (BGBl. I S. 595); Ausnahme 28.

Märkused: Erand on vajalik, et tagada autode turvaosade kiire kohaletoimetamine vastavalt kohalikule nõudlusele. Kuna kõnealuste toodete valik on väga lai, ei hoita tavaliselt kohalikes garaažides nende varusid.

RO–a–DE–2

Teema: Erand nõudest veokirja või veodeklaratsiooni omamiseks ohtlike kaupade teatavate koguste puhul, nagu on määratletud punktis 1.1.3.6 (n1).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.4.1.1.1 ja 5.4.1.1.6

Direktiivi lisa sisu: Veokirja sisu.

Riikliku õigusakti sisu: Kõigi klasside puhul, v.a klass 7: veokirja ei ole tarvis, kui veetavate kaupade kogus ei ületa punktis 1.1.3.6 esitatud koguseid.

Algviide riiklikule õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 06.11.2002 (BGBl. I S. 4350), geändert durch Artikel 2 der Verordnung vom 28.04.2003 (BGBl. I S. 595); Ausnahme 18.

Märkused: Pakendite märgistusel esitatud teavet loetakse riiklike vedude puhul piisavaks, kuna veokirjad pole alati asjakohased, kui tegemist on kohaliku turustamisega.

Euroopa Komisjoni poolt registreeritud erandina nr 22 (artikli 6 lõike 10 alusel).

RO–a–DE–3

Teema: Etalonide ja kütusepumpade (tühjad, puhastamata) vedu.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: Sätted ÜRO numbrite 1202, 1203 ja 1223 kohta.

Direktiivi lisa sisu: Pakendamine, märgistus, dokumendid, veo- ja käsitsemisjuhised, juhised sõidukimeeskondadele.

Riikliku õigusakti sisu: Kohaldatavate eeskirjade ja lisasätete kindlaksmääramine erandi kohaldamiseks; kuni 1000 l: võrreldav tühjade, puhastamata pakenditega; üle 1000 l: vastavus teatavatele paake käsitlevatele eeskirjadele; vedu üksnes tühjalt ja puhastamata.

Algviide riiklikule õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 06.11.2002 (BGBl. I S. 4350), geändert durch Artikel 2 der Verordnung vom 28.04.2003 (BGBl. I S. 595); Ausnahme 24.

Märkused: Loendis nr 7, 38, 38a.

RO–a–DE–4

Teema: Erand teatavatele erakasutuseks ettenähtud kaupadele väikestes kogustes.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: Peatüki 3.2 tabel teatavate ÜRO numbrite kohta klassides 1–9.

Direktiivi lisa sisu: Veoluba ja sätted.

Riikliku õigusakti sisu: Klassid 1–9; erand eri kaupade väga väikeste pakendatud koguste jaoks, mis on mõeldud erakasutuseks; maksimaalselt 50 kg veoüksuse kohta; üldiste pakendamisnõuete kohaldamine sisepakendi suhtes.

Algviide riiklikule õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 06.11.2002 (BGBl. I S. 4350), geändert durch Artikel 2 der Verordnung vom 28.04.2003 (BGBl. I S. 595); Ausnahme 3.

Märkused: Erand kehtib kuni 31.12.2004. Loendis nr 14*.

RO–a–DE–5

Teema: Segapakendite luba.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 4.1.10.4 MP2

Direktiivi lisa sisu: Segapakendite keeld.

Riikliku õigusakti sisu: Klass 1.4S, 2, 3 ja 6.1; luba klassi 1.4S kuuluvate esemete (kergrelvade padrunid), aerosoolide (klass 2) ning klassidesse 3 ja 6.1 (loetletud ÜRO numbrid) kuuluvate puhastus- ja viimistlusmaterjalide segapakendamiseks komplektidena, mida müüakse II pakendirühma kuuluvates segapakendites ning väikestes kogustes.

Algviide riiklikule õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 06.11.2002 (BGBl. I S. 4350), geändert durch Artikel 2 der Verordnung vom 28.04.2003 (BGBl. I S. 595); Ausnahme 21.

Märkused: Loendis nr 30*, 30a, 30b, 30c, 30d, 30e, 30f, 30g.

DK Taani

RO–a–DK–1

Teema: Kõrvaldamise eesmärgil kodumajapidamistest või teatavatest ettevõtetest kogutud ohtlike ainete jäätmeid või jääke sisaldavate pakendite autovedu.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 2. osa, 4.1.4, 4.1.10, 5.2, 5.4 ja 8.2

Direktiivi lisa sisu:

Liigitamise põhimõtted. Segapakendeid käsitlevad sätted. Märgistamise ja tähistamise sätted. Veokiri.

Riikliku õigusakti sisu: Kodumajapidamistest ja teatavatest ettevõtetest kogutud jäätmeid või keemiliste ainete jääke sisaldavad sisepakendid võivad olla pakitud koos teatavate ÜRO poolt heaks kiidetud välispakenditega. Üks sisepakend ei tohi sisaldada üle 5 kg või 5 liitri. Erandid liigitamist, tähistamist ja märgistamist, dokumente ja väljaõpet käsitlevatest sätetest.

Algviide riiklikule õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 729 of 15. august 2001 om vejtransport of farligt gods § 4, stk. 3.

Märkused: Kui jäätmed või keemiliste ainete jäägid on kogutud kodumajapidamistest või teatavatest ettevõtetest kõrvaldamise eesmärgil, ei ole täpset võimalik neid täpselt liigitada ja kohaldada kõiki ADRi sätteid. Jäätmed sisalduvad üldjuhul jaemüügipakendites.

RO–a–DK–2

Teema: Lõhkeainepakendite ja detonaatoripakendite vedu samas sõidukis.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 7.5.2.2

Direktiivi lisa sisu: Segapakendeid käsitlevad sätted.

Riikliku õigusakti sisu: Ohtlike ainete autoveo puhul tuleb täita kõiki ADRi eeskirju.

Algviide riiklikule õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 729 of 15. august 2001 om vejtransport of farligt gods § 4, stk. l.

Märkused: Lõhkematerjalide paigutamiseks koos detonaatoritega samasse veokisse on praktiline vajadus, kui neid kaupu veetakse ladustamiskohast töökohta ja tagasi.

Kui ohtlike kaupade vedu käsitlevaid Taani õigusakte muudetakse, lubavad Taani ametiasutused neid vedusid järgmistel tingimustel:

1) Veetakse kuni 25 kg D-rühma lõhkematerjale.

2) Veetakse kuni 200 B-rühma detonaatorit.

3) Detonaatorid ja lõhkematerjalid peavad olema eraldi pakitud ÜRO sertifitseeritud pakenditesse vastavalt direktiivi 2000/61/EÜ (millega muudetakse direktiivi 94/55/EÜ) eeskirjadele.

4) Detonaatoreid sisaldavate pakendite ja lõhkematerjale sisaldavate pakendite vahe peab olema vähemalt üks meeter. Kõnealune vahe peab säilima ka järsul pidurdamisel. Lõhkematerjalide pakendid ja detonaatorite pakendid peavad olema paigutatud viisil, mis võimaldab neid sõidukist kiiresti eemaldada.

(5) Tuleb täita kõiki muid ohtlike ainete autoveo eeskirju.

FI Soome

RO–a–FI–1

Teema: Teatavate koguste ohtlike kaupade vedu bussidega ja väikestes kogustes madala aktiivsusega radioaktiivsete materjalide vedu seoses tervishoiu ja teadusuuringutega.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 4.1, 5.4

Direktiivi lisa sisu: Pakendamist käsitlevad sätted, dokumendid.

Riikliku õigusakti sisu: Teatavate koguste ohtlike kaupade vedu, mis ei ületa punkti 1.1.3.6 piirangut ja mille netomass on kuni 200 kg, on lubatud bussidega ilma veokirjata ja kõiki pakendamisnõudeid täitmata. Kuni 50 kg madala aktiivsusega radioaktiivsete materjalide veo korral tervishoiu ja teadusuuringutega seoses ei pea sõiduk olema ADRi kohase märgistuse ja varustusega.

Algviide riiklikule õigusaktile: Liikenne- ja viestintäministeriön asetus vaarallisten aineiden kuljetuksesta tiellä (277/2002; 313/2003, 312/2005).

RO–a–FI–2

Teema: Tühjade paakide kirjeldamine veokirjas.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.4.1.1.6

Direktiivi lisa sisu: Erisätted tühjade puhastamata pakendite, sõidukite, konteinerite, paakide, anumakogumiga sõidukite ja mitmeelemendiliste gaasikonteinerite kohta.

Riikliku õigusakti sisu: Tühjade, puhastamata paaksõidukite puhul, millega on veetud kaht või enamat ÜRO numbrite 1202, 1203 ja 1223 alla kuuluvat ainet, võib veokirjas kirjelduseks märkida sõnad „viimane veos” koos selle toote nimega, mille leekpunkt on madalaim; „Tühi paaksõiduk, 3, viimane veos: ÜRO 1203 autobensiin, II”.

Algviide Riiklikule õigusaktile: Liikenne- ja viestintäministeriön asetus vaarallisten aineiden kuljetuksesta tiellä (277/2002; 313/2003).

RO–a–FI–3

Teema: Veoüksuse tähistamine ja märgistamine lõhkeainete puhul.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.3.2.1.1

Direktiivi lisa sisu: Oranži tähisega märgistamise üldsätted.

Riikliku õigusakti sisu: Veoüksused, millega (üldjuhul väikebussides) veetakse lõhkeaineid (kuni 1000 kg neto) kaevandustesse ja tööplatsidele, võib esi- ja tagaküljel tähistada 1. näidisele vastava tähisega.

Algviide riiklikule õigusaktile: Liikenne- ja viestintäministeriön asetus vaarallisten aineiden kuljetuksesta tiellä (277/2002; 313/2003).

FR Prantsusmaa

RO–a–FR–1

Teema: Kantavate ja teisaldatavate gamma-radiograafiaseadmete vedu (18).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu:

Riikliku õigusakti sisu: Gamma-radiograafiaseadmete vedu kasutajate poolt on lubatud üksnes erieeskirjade kohaselt.

Algviide riiklikule õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport de marchandises dangereuses par route (1. juuni 2001. aasta määrus ohtlike kaupade autoveo kohta, „ADR-määrus”) - Article 28.

RO–a–FR–2

Teema: Selliste meditsiiniliste nakkusohtlike jäätmete vedu, mida käsitatakse ÜRO tunnusnumbriga 3291 anatoomiliste osadena ning mille mass ei ületa 15 kg..

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: A ja B lisa.

Riikliku õigusakti sisu: Erand ADRi nõuetest, mis on seotud meditsiiniliste nakkusohtlike jäätmete veoga, mida käsitatakse anatoomiliste osadena ÜRO tunnusnumbriga 3291 ning mille mass ei ületa 15 kg.

Algviide riiklikule õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport de marchandises dangereuses par route (1. juuni 2001. aasta määrus ohtlike kaupade autoveo kohta, „ADR-määrus”) - Article 12.

RO–a–FR–3

Teema: Ohtlike ainete vedu ühissõidukites (18).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 8.3.1

Direktiivi lisa sisu: Reisijate ja ohtlike ainete vedu.

Riikliku õigusakti sisu: Ohtlike ainete veo lubamine ühissõidukites käsipagasina: kohaldatakse üksnes pakkide pakendamist, tähistamist ja märgistamist käsitlevaid punktide 4.1, 5.2. ja 3.4. sätteid.

Algviide riiklikule õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport de marchandises dangereuses par route (1. juuni 2001. aasta määrus ohtlike kaupade autoveo kohta, „ADR-määrus”) - Article 21.

Märkused: Käsipagasis võivad olla üksnes oma tarbeks või isiklikuks ametialaseks kasutamiseks ettenähtud ohtlikud ained. Kantavad gaasimahutid on lubatud hingamishäiretega patsientidele üheks reisiks vajalikus koguses.

RO–a–FR–4

Teema: Ohtlike ainete väikeste koguste transport omal kulul (18).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: Veokirja omamise kohustus.

Riikliku õigusakti sisu: Kui veetakse omal kulul väikesi ohtlike ainete koguseid, mis ei ületa punktis 1.1.3.6 sätestatud piirnorme, ei ole punktis 5.4.1 sätestatud veokiri kohustuslik.

Algviide riiklikule õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport de marchandises dangereuses par route (1. juuni 2001. aasta määrus ohtlike kaupade autoveo kohta, „ADR-määrus”) - Article 23-2.

IE Iirimaa

RO–a–IE–1

Teema: Erand ADRi punktis 5.4.0. sätestatud nõudest veokirja kohta juhul, kui veetakse ADRi ohuklassi 3 pestitsiide, mis kuuluvad punktis 2.2.3.3. märgitud FT2 pestitsiidide hulka, (leekpunkt < 23 °C) ja ADRi ohuklassi 6.1. pestitsiide, mis kuuluvad punktis 2.2.61.3. märgitud T6 vedelate pestitsiidide hulka (leekpunkt vähemalt 23 °C), tingimusel, et ohtlikke kaupu veetakse kogustes, mis ei ületa ADRi punktis 1.1.3.6. sätestatud koguseid.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.4

Direktiivi lisa sisu: Veokirja olemasolu nõue.

Riikliku õigusakti sisu: ADRi ohuklassidesse 3 ja 6.1. kuuluvate pestitsiidide veo puhul ei pea kaasas olema veokirja, kui ohtlikke kaupu veetakse kogustes, mis ei ületa ADRi punktis 1.1.3.6. kindlaksmääratud koguseid.

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 2004, 82(9).

Märkused: Nende pestitsiidide kohaliku veo ja tarnimise puhul oleks kõnesolev nõue üleliigne ja koormav.

RO–a–IE–2

Teema: Erand teatavatest ADRis sätestatud nõuetest pakendamise, tähistamise ja märgistamise kohta juhul, kui ADRi ohuklassi 1 ja koodide 1.3G, 1.4G ja 1.4S alla kuuluvaid ning ÜRO numbreid 0092, 0093, 0403 ja 0404 kandvaid kasutusaja ületanud pürotehnilisi kaubaartikleid veetakse väikestes kogustes (alla punktis 1.1.3.6. kindlaksmääratud piirnormide) lähimasse sõjaväerajatisse nende kõrvaldamiseks.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 1.1.3.6, 4.1, 5.2 ja 6.1

Direktiivi lisa sisu: Aegunud pürotehnika kõrvaldamine.

Riikliku õigusakti sisu: Lähimasse sõjaväerajatisse veetavate kasutusaja ületanud ja ÜRO tunnusnumbrit 0092, 0093, 0403 või 0404 kandvate pürotehniliste kaubaartiklite pakendamist, tähistamist ja märgistamist käsitlevaid ADRi sätteid ei kohaldata, kui järgitakse ADRi üldisi sätteid pakendamise kohta ja veokirjas on esitatud vajalik lisateave Kõnesolevat sätet kohaldatakse ainult juhul, kui on tegemist kasutusaja ületanud pürotehniliste toodete kohaliku veoga väikestes kogustes lähimasse sõjaväerajatisse nende ohutuks kõrvaldamiseks.

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 2004, 82(10).

Märkused: Väikeste koguste aegunud merehädarakettide vedu sõjaväeosadesse nende ohutuks kõrvaldamiseks, eelkõige lõbusõidulaevade omanike ja laevaettevõtjate poolt, on põhjustanud probleeme, eriti seoses pakendamisnõuetega. Erand hõlmab väikeste koguste (alla punktis 1.1.3.6 sätestatud piirmäärade) kohalikku vedu.

RO–a–IE–3

Teema: Erand peatükkide 6.7 ja 6.8 nõuetest seoses peaaegu tühjade puhastamata paakide (teisaldatavad paagid) autoveoga puhastamise, remondi, katsetamise või lammutamise eesmärgil.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 6.7 ja 6.8

Direktiivi lisa sisu: Paakide projekteerimise, ehitamise, kontrollimise ja katsetamise nõuded.

Riikliku õigusakti sisu: [Eelnõu] Erand ADRi peatükkide 6.7 ja 6.8 nõuetest peaaegu tühjade puhastamata paakide (mitteteisaldatavad paagid) autoveoks puhastamise, remondi, katsetamise või lammutamise eesmärgil, juhul kui a) paagiga ühendatud torustik on eemaldatud nii suures ulatuses, kui see oli võimalik; b) paagile on paigaldatud sobiv surveventiil, mis on kogu veo ajal töövalmis; ja c) ilma et see piiraks punkti b kohaldamist, on kõik paagi ja selle küljes olevate torude avad suletud, et takistada ohtlike kaupade väljapääsu, kuivõrd see on praktikas võimalik.

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004, muutmise eelnõu.

Märkused: Kõnealuseid paake kasutatakse ainete hoidmiseks kindlaksmääratud kohtades, mitte aga kaupade veoks. Paagid sisaldavad puhastamiseks, remondiks ja muul sellisel eesmärgil eri kohtadesse vedamise ajal väga väikestes kogustes ohtlikke aineid.

Kuulus varem artikli 6 lõike 10 alla.

RO–a–IE–4

Teema: Erand ADRi peatükkidest 5.3, 5.4, 7. osast ja B lisast seoses (jookide) serveerimiseks kasutatavate gaasiballoonide veoga, juhul kui neid veetakse samas sõidukis jookidega, mille serveerimiseks neid kasutatakse.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: Peatükid 5.3, 5.4, 7. osa ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: Sõidukite märgistus, saatedokumendid ning veovahendeid ja vedusid käsitlevad sätted.

Riikliku õigusakti sisu: [Eelnõu] Erand ADRi peatükkidest 5.3, 5.4, 7. osast ja B lisast seoses jookide serveerimiseks kasutatavate gaasiballoonide veoga, juhul kui neid veetakse samas sõidukis jookidega, mille serveerimiseks neid kasutatakse.

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004, muutmise eelnõu.

Märkused: Põhitegevus on ADRi kohaldamisalasse mittekuuluvate joogisaadetiste vedu koos väikese koguse väikeste balloonidega, mis sisaldavad serveerimiseks kasutatavaid gaase.

Kuulus varem artikli 6 lõike 10 alla.

RO–a–IE–5

Teema: Riigisiseseks veoks Iirimaa piires erand ADRi peatükkides 6.2 ja 4.1 sätestatud anumate ehitus- ja katsetusnõuetest ja nende kasutamise sätetest klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide puhul, mida on kasutatud merevedu hõlmavates mitmeliigilistes vedudes, juhul kui i) kõnealused balloonid ja survevaadid on ehitatud, katsetatud ja kasutusel vastavalt IMDG koodeksile, ii) neid balloone ja survevaate Iirimaal uuesti ei täideta ja need saadetakse peaaegu tühjadena tagasi ühendveo lähteriiki ja iii) neid balloone ja survevaate levitatakse kohapeal ja väikestes koguses.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 1.1.4.2, 4.1 ja 6.2

Direktiivi lisa sisu: Sätted merevedu hõlmava mitmeliigilise veo kohta, ADRi klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide kasutamise ning ADRi klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide ehitamise ja katsetamise kohta.

Riikliku õigusakti sisu: [Eelnõu] Peatükkide 4.1 ja 6.2 sätteid ei kohaldata klassi 2 kuuluvate gaaside balloonide ja survevaatide suhtes, juhul kui i) kõnealused balloonid ja survevaadid on ehitatud ja katsetatud vastavalt IMDG koodeksile, ii) kõnealuseid balloone ja survevaate kasutatakse vastavalt IMDG koodeksile, iii) kaubasaatja kasutas nende balloonide ja survevaatide veoks mitmeliigilist transporti, mis hõlmas ka meretransporti, iv) nende balloonide ja survevaatide vedu lõppkasutajale koosneb üksnes ühest veoetapist, mis algab [alapunktis iii) osutatud] mitmeliigilist vedu kasutavast kaubasaatjast ja lõpetatakse samal päeval, v) neid balloone ja survevaate Iirimaal uuesti ei täideta ja need saadetakse peaaegu tühjadena tagasi [alapunktis iii) osutatud] mitmeliigilise veo lähteriiki ja vi) neid balloone ja survevaate turustatakse kohapeal väikestes koguses.

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004, muutmise eelnõu.

Märkused: Kõnealustes balloonides ja survevaatides sisalduvad gaasid vastavad lõppkasutaja nõutud spetsifikaatidele, seepärast tuleb neid importida väljastpoolt ADRi piirkonda. Pärast kasutamist tuleb peaaegu tühjad balloonid ja survevaadid tagastada päritoluriiki, kus need täidetakse uuesti igal erijuhul kindlaksmääratud gaasidega, kusjuures neid ei täideta uuesti Iirimaal ega üheski teises ADRi piirkonna osas. Kuigi need ei vasta ADRile, on need kooskõlas IMDG koodeksiga ja selle alusel heaks kiidetud. On ette nähtud, et väljaspool ADRi piirkonda algav mitmeliigiline vedu lõpeb importija valduses, kust need balloonid ja survevaadid veetakse kohapeal väikestes kogustes Iirimaal asuvatele lõppkasutajatele. Kõnealune Iirimaa-sisene vedu kuuluks muudetud direktiivi 94/55/EÜ muudetud artikli 6 lõike 9 kohaldamisalasse.

LT Leedu

RO–a–LT–1

Teema: RO–a–UK–6 vastuvõtmine.

Algviide riiklikule õigusaktile: Lietuvos Respublikos Vyriausybės 2000 m. kovo 23 d. nutarimas Nr. 337 “Dėl pavojingų krovinių vežimo kelių transportu Lietuvos Respublikoje” (valitsuse otsus nr 337 ohtlike kaupade autoveo kohta Leedu Vabariigis, vastu võetud 23. märtsil 2000).

UK Ühendkuningriik

RO–a–UK–1

Teema: Teatavate väheohtlike radioaktiivsete esemete vedu (näiteks kellad, käekellad, suitsuandurid, kompassid) (E1).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: Enamik ADRi nõuetest.

Direktiivi lisa sisu: klassi 7 materjalide veoga seotud nõuded.

Riikliku õigusakti sisu: Täielik vabastamine riiklike õigusaktide sätete järgimise kohustusest teatavate kaupade puhul, mis sisaldavad piiratud koguses radioaktiivset materjali. (Inimestele kandmiseks ettenähtud helendav seade; ühes sõidukis või raudteesõidukis kuni 500 kodumajapidamistes kasutatavat suitsuandurit, millest igaühe aktiivsus ei ületa 40 kBq; ühes sõidukis või raudteesõidukis kuni viis gaasilist triitiumi sisaldavat valgustit, millest igaühe aktiivsus ei ületa 10 GBq).

Algviide riiklikule õigusaktile: The Radioactive Material (Road Transport) Regulations 2002, Regulation 5(4)(d). The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 3(10).

Märkused: Kõnealune erand on lühiajaline meede, mis ei ole enam vajalik, kui ADRi võetakse üle sarnased IAEA-määruste muudatused.

RO–a–UK–2

Teema: Erand veokirja omamise nõudest ohtlike kaupade teatavate koguste puhul (välja arvatud klass 7), nagu on määratletud punktis 1.1.3.6 (E2).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 1.1.3.6.2 ja 1.1.3.6.3

Direktiivi lisa sisu: Erandid teatavatest nõuetest teatavatele kogustele veoühiku kohta.

Riikliku õigusakti sisu: Piiratud koguste puhul ei ole veokiri nõutav, välja arvatud juhul, kui need moodustavad osa suuremast veosest.

Algviide riiklikule õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 3(7)(a).

Märkused: See erand on sobiv riigisisese veo puhul, kuna veokirjad pole alati asjakohased, kui tegemist on kohaliku veoga.

RO–a–UK–3

Teema: Erand madalradioaktiivseid aineid vedavate sõidukite tuletõrjevahendite nõudest (E4).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 8.1.4

Direktiivi lisa sisu: Nõue, et sõidukites peavad olema tuletõrjevahendid.

Riikliku õigusakti sisu: Tühistatakse nõue tulekustutite kohta, kui veetakse üksnes erisaadetisi (ÜRO 2908, 2909, 2910 ja 2911).

Kõnealust nõuet piiratakse, kui veetakse väikest arvu pakendeid.

Algviide riiklikule õigusaktile: The Radioactive Material (Road Transport) Regulations 2002, Regulation 5(4)(d).

Märkused: Praktikas ei ole tuletõrjevahendid olulised ÜRO 2908, 2909, 2910, 2911 vedudel, mis võivad sageli toimuda väikestega sõidukitega.

RO–a–UK–4

Teema: Sisepakendites kaupade (v.a klassid 1, 4.2, 6.2 ja 7) turustamine jaemüüjatele või kasutajatele: kohalikust laost jaemüüjatele või tarbijatele ning jaemüüjatelt lõppkasutajatele (N1).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 6.1.

Direktiivi lisa sisu: Pakendite ehitus ja katsetamise nõuded.

Riikliku õigusakti sisu: Pakendite märgistamist RID/ADR- või ÜRO või muu märgisega ei nõuta, kui need sisaldavad loetelus 3 nimetatud kaupu.

Algviide riiklikule õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 7(4) ja Regulation 36 Authorisation Number 13.

Märkused: ADR-nõuded ei ole asjakohased veo viimasel etapil laost jaemüüjale või tarbijale ning jaemüüjalt lõppkasutajale. Selle erandi eesmärk on võimaldada jaemüügiks ettenähtud kaupade siseanumaid vedada kohaliku veo viimasel etapil ilma välispakendita.

RO–a–UK–5

Teema: Võimaldada 1. ja 2. kategoorias ning punkti 1.1.3.6.3 tabelis esitatud klassi 1 kaupade „maksimaalset üldkogust veoühiku kohta” (N10).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 1.1.3.6.3 ja 1.1.3.6.4

Direktiivi lisa sisu: Erandid seoses veoühikus veetavate kogustega.

Riikliku õigusakti sisu: Sätestatakse eeskirjad seoses eranditega lõhkeainete piiratud koguste ja segaveoste puhul.

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Explosives by Road Regulations 1996, reg. 13 ja Schedule 5; reg. 14 ja Schedule 4.

Märkused: Võimaldada klassi 1 kaupade erinevate piirkoguste lubamine, nimelt „50” 1. kategooria ja „500” 2. kategooria puhul. Segaveoste arvutamisel on korrutustegur 1. veoliigi puhul „20” ja 2. veoliigi puhul „2”.

Varem artikli 6 lõike 10 kohane erand.

RO–a–UK–6

Teema: EX/II-sõidukites lubatava lõhkeainete maksimaalse netomassi suurendamine (N13).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 7.5.5.2

Direktiivi lisa sisu: Piirangud veetavate lõhkeainete ja -toodete kogustele.

Riikliku õigusakti sisu: Piirangud veetavate lõhkeainete ja -toodete kogustele.

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Explosives by Road Regulations 1996, reg. 13, Schedule 3.

Märkused: Ühendkuningriigi õigusaktidega lubatakse II tüübi sõidukites vedada sobivusrühmade 1.1C, 1.1D, 1.1E ja 1.1J lõhkeaineid netomassiga kuni 5000 kg.

Paljud 1.1C, 1.1D, 1.1E ja 1.1J klassi Euroopasse viidavad tooted on suured või mahukad ja pikemad kui 2,5 meetrit. Peamiselt on need sõjaliseks otstarbeks kasutatavad lõhkeseadeldised. Piirangud EX/III-sõidukite konstruktsioonile (mis peavad olema kinnised sõidukid) teevad kõnealuste toodete peale- ja mahalaadimise väga keeruliseks. Mõned tooted nõuavad spetsiaalseid peale- ja mahalaadimisseadmeid veo algus- ja sihtpunktis. Tegelikkuses on sellised seadmed olemas väga harva. Ühendkuningriigis on kasutusel vähe EX/III-sõidukeid ning nõue ehitada täiendavaid EX/III-sõidukeid seda tüüpi lõhkeainete veoks oleks tööstusele äärmiselt kulukas.

Ühendkuningriigis veavad sõjaväe lõhkeainet peamiselt veoettevõtjad ning seetõttu ei saa nad ära kasutada raamdirektiivi erandit sõjaväeveokitele. Selle probleemi lahendamiseks on Ühendkuningriik alati lubanud kõnealuseid tooteid massiga kuni 5000 kg vedada EX/II-sõidukites. Praegune piirmäär ei ole alati piisav, sest mõni toode võib sisaldada üle 1000 kg lõhkeainet.

Alates 1950. aastast on olnud ainult kaks õnnetusjuhtumit (mõlemad 1950ndatel) üle 5000 kg kaaluvate lõhkeainetega. Õnnetusjuhtumid põhjustasid süttinud rehvid ja heitgaasisüsteemi ülekuumenemine, millest süttis koormakate. Need tulekahjud oleksid võinud juhtuda ka väiksema veose puhul. Surmajuhtumeid ega vigastusi ei olnud.

Kogemuste põhjal ei ole kuigi tõenäoline korralikult pakitud lõhkeseadeldiste süttimine välismõjul, nt sõiduki kokkupõrkel. Sõjaväeraportite tõendid ja rakettide löökkatsete andmed näitavad, et sütikute rakendumiseks on tarvis kokkupõrkekiirust, mis võrdub 12 meetri pikkuse langemiskatse kiirusega.

See ei mõjutaks praeguseid ohutusnorme.

RO–a–UK–7

Teema: Erand järelevalvenõuetest teatavate klassi 1 kuuluvate kaupade väikeste koguste puhul (N12).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 8.4 ja 8.5 S1(6)

Direktiivi lisa sisu: Järelevalvenõuded teatavaid ohtlike kaupade koguseid vedavatele sõidukitele.

Riikliku õigusakti sisu: Sätestatakse ohutu parkimine ja järelevalveseadmed, kuid ei nõuta teatavate klassi 1 veoste pidevat järelevalvet, nagu nõutakse ADRi peatükis 8.5 S1(6).

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 1996, reg. 24.

Märkused: ADRi järelevalvenõuded ei ole riiklikus kontekstis alati rakendatavad.

RO–a–UK–8

Teema: Lõhkeainete segaveoste ning lõhkeainete koos muude ohtlike kaupadega vagunites, sõidukites ja konteinerites transportimise piirangute leevendamine (N4/5/6).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 7.5.2.1 ja 7.5.2.2

Direktiivi lisa sisu: Piirangud teatavatele segaveostele.

Riikliku õigusakti sisu: Riiklikud õigusaktid on lõhkeainete segaveoste suhtes vähem ranged tingimusel, et kõnealune vedu on ohutult teostatav.

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 1996, reg. 18.

Märkused: Ühendkuningriik soovib lubada mõningaid eeskirjade muudatusi lõhkeainete vedamisel koos muude lõhkeainetega ja lõhkeainete vedamisel koos muude ohtlike kaupadega. Kõikide variantide korral on kehtestatud koguselised piirangud ühe või mitme veose koostisosa suhtes ja seda lubatakse vaid tingimusel, et „võetud on kõik praktilised meetmed selleks, et vältida lõhkeainete kokkupuutumist kaupadega või kaupade muul viisil ohustamist või vältida lõhkeainete ohustamist kaupade poolt”.

Ühendkuningriik võib soovida lubada näiteks järgmisi muudatusi:

1. ÜRO numbrite 0029, 0030, 0042, 0065, 0081, 0082, 0104, 0241, 0255, 0267, 0283, 0289, 0290, 0331, 0332, 0360 ja 0361 alla liigitatavaid lõhkeaineid võib vedada samas sõidukis koos ÜRO numbri 1942 alla liigitatud ohtlike kaupadega. ÜRO numbri 1942 alla kuuluvate ainete lubatud veokogust piiratakse sel viisil, et kõnesolevat ainet käsitatakse klassi 1.1D kuuluva lõhkeainena;

2. ÜRO numbrite 0191, 0197, 0312, 0336, 0403, 0431 ja 0453 alla liigitatavaid lõhkeaineid võib vedada samas sõidukis koos 2. või 3. veoliiki kuuluvate ohtlike kaupadega (v.a kergestisüttivad gaasid, nakatavad ained ja mürgised ained) või koos nende kõikide kombinatsioonina tingimusel, et 2. veoliigi ohtliku kauba kogumass või -maht ei ületa 500 kg või liitrit ning et kõnealuste lõhkeainete netomass kokku ei ületa 500 kg;

3. klassi 1.4G kuuluvaid lõhkeaineid võib vedada koos 2. veoliiki kuuluvate kergestisüttivate vedelike ja gaasidega või 3. veoliiki kuuluvate mittesüttivate ja mittetoksiliste gaasidega või nende kõikide kombinatsioonidena tingimusel, et ohtlike kaupade kogumass kokku ei ületa 200 kg ja kogumaht 200 l ning lõhkeainete netomass kokku ei ületa 20 kg;

4. ÜRO numbrite 0106, 0107 ja 0257 alla liigitatavaid lõhkeainetooteid võib vedada koos sobivusrühma D, E või F kuuluvate lõhkeainetoodetega, mille komponentideks nad on. ÜRO numbrite 0106, 0107 ja 0257 alla kuuluvate lõhkeainete üldkogus ei tohi ületada 20 kg.

RO–a–UK–9

Teema: Alternatiivne märgistusvõimalus oranžide tähistega radioaktiivse materjali väikeste koguste veo puhul väikestes sõidukites.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.3.2

Direktiivi lisa sisu: Nõue, et radioaktiivset materjali vedavatel väikestel sõidukitel peavad olema oranžid tähised.

Riikliku õigusakti sisu: Lubatakse kõiki käesoleva protsessi kohaselt heakskiidetud erandeid. Taotletud erand:

1. Sõidukid peavad:

a) olema märgistatud vastavalt ADRi punkti 5.3.2 sätetele; või

b) alla 3500 kg massiga sõidukite puhul, mis veavad vähem kui kümmet erandi alla kuuluva lõhustuva või mittelõhustuva radioaktiivse materjali pakendit ja kui nende pakendi transpordiindeksite summa ei ole suurem kui 3, võib alternatiivselt kasutada lõikes 2 sätestatud märgistust.

2. Lõike 1 kohaldamisel peab sõidukile radioaktiivse materjali veo ajaks paigaldatud märk vastama järgmistele tingimustele:

a) see on vähemalt 12 cm küljepikkusega ruut. Kõik märgisel olevad tähised on mustad, poolpaksus kirjas ja loetavad. Samuti peavad kõik märgisel olevad tähised olema reljeeftrükis või sisse pressitud. Suurtähed sõnas “RADIOAKTIIVNE” on vähemalt 12 mm kõrgused ja kõik muud suurtähed vähemalt 5 mm kõrgused;

b) see on tulekindel sellisel määral, et märgil olevad sõnad jäävad loetavaks ka pärast sõiduki põlengut;

c) see tuleb kinnitada tugevasti sõiduki külge, kohta, kus see on juhile hõlpsasti nähtav, kuid ei varja tema vaadet maanteele, ning see tohib olla nähtaval ainult siis, kui sõiduk veab radioaktiivset materjali;

d) see peab olema heakskiidetud kujundusega ning sellele peab olema märgitud hädajuhtumitel kasutatav nimi, aadress ja telefoninumber.

Algviide riiklikule õigusaktile: The Radioactive Material (Road Transport) Regulations 2002, Regulation 5(4)(d).

Märkused: Erand on vajalik radioaktiivse materjali väikeste koguste piiratud vedude puhul, peamiselt patsientidele ettenähtud ühekordsete radioaktiivse materjali dooside veo puhul kohalike haiglate vahel, kui kasutatakse väikesi sõidukeid ning isegi väikeste oranžide tähiste kinnitamise võimalus on piiratud. Kogemused on näidanud, et nende sõidukite puhul tekitab oranžide tähiste kinnitamine raskusi ning tavapäraste veotingimuste korral püsivad nad ebakindlalt paigal. Sõidukid märgistatakse tähistega, mis näitavad nende laadungi sisu vastavalt ADRi punktile 5.3.1.5.2 (ja üldjuhul 5.3.1.7.4), osutades selgelt ohule. Lisaks kinnitatakse selgelt nähtavasse kohta tulekindel tähis, millele on märgitud asjakohane teave hädaolukorra puhuks. Tegelikult võib tähisel olla rohkem ohutusinfot, kui on märgitud ADRi punkti 5.3.2 nõuetes.

Artikli 7 lõike 2 alapunkti b1 alusel

BE Belgia

RO–b1–BE–1

Teema: Vedu tööstusalade vahetus läheduses, sealhulgas vedu avalikel teedel.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: A ja B lisa.

Riikliku õigusakti sisu: Pakendite dokumenteerimist, tähistamist ja märgistamist ning juhitõendeid käsitlevad erandid.

Algviide riiklikule õigusaktile: Erandid 2-89, 4-97 ja 2-2000.

Märkused: Ohtlike kaupade viimine ühelt tööstusobjektilt teisele:

- erand 2-89: avalikult kasutatava maantee ületamine (pakendites kemikaalid);

- erand 4-97: kaugus objektini 2 km (toormalmi kangid temperatuuril 600 °C);

- erand 2-2000: kaugus objektini ligikaudu 500 m (IBC, PG II, III, klassid 3, 5.1, 6.1, 8 ja 9).

RO–b1–BE–2

Teema: Paakide vedu, mis ei ole ette nähtud veoseadmeteks.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 1.1.3.2. punkt f

Riikliku õigusakti sisu: Peaaegu tühjade paakide vedu on lubatud puhastamise/parandamise eesmärgil.

Algviide riiklikule õigusaktile: Erand 6-82, 2-85.

Märkused: Euroopa Komisjoni poolt registreeritud erandina nr 7 (artikli 6 lõike 10 alusel).

RO–b1–BE–3

Teema: Juhtide väljaõpe.

ÜRO numbrite 1202, 1203 ja 1223 kohalik vedu pakendites ja paakides (Belgias kuni 75 km kaugusele registrijärgsest asukohast).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 8.2

Direktiivi lisa sisu:

Väljaõppe osad:

1) Õppepakend

2) Õppepaak

2) Eriväljaõpe, klass 1

2) Eriväljaõpe, klass 7

Riikliku õigusakti sisu: Mõisted – tõend – väljaandmine – duplikaadid – kehtivus ja pikendamine – kursuste ja eksamite korraldus – erandid – sanktsioonid – lõppsätted.

Algviide riiklikule õigusaktile: Täpsustatakse tulevases määruses.

Märkused: Kavatsetakse alustada esmase kursusega, millele järgnevad eksamid ÜRO 1202, 1203 ja 1223 numbrite alla kuuluvate pakendites ja paakides kaupade veo kohta registrijärgsest asukohast kuni 75 km kaugusele – väljaõppe kestus peab vastama ADRi nõuetele – viie aasta pärast peab juht läbi tegema täienduskursuse ja sooritama eksami – tõendile tehakse märge „ÜRO 1202, 1203 ja 1223 riigisisene vedu vastavalt direktiivi 94/55 artikli 6 lõikele 9”.

RO–b1–BE–4

Teema: Ohtlike kaupade paakides vedu hävitamiseks põletamise teel.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 3.2

Riikliku õigusakti sisu: Erandina peatükis 3.2 esitatud tabelist on lubatud kasutada paagikoodiga L4DH paakkonteineri asemel paakkonteinerit koodiga L4BH, et teatavatel tingimustel vedada veega reageerivaid mürgiseid vedelikke (III).

Algviide riiklikule õigusaktile: Erand 01-2002.

Märkused: Seda erandit võib kasutada üksnes ohtlike jäätmete lühimaaveoks.

RO–b1–BE–5

Teema: Jäätmete vedu jäätmekäitlusettevõtetesse.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.2, 5.4, 6.1 (vanad eeskirjad: A5, 2X14, 2X12)

Direktiivi lisa sisu: Klassifikatsioon, märgistus ja pakendamisnõuded.

Riikliku õigusakti sisu: Jäätmeid ei klassifitseerita ADRi alusel, vaid jaotatakse eri rühmadesse (kergestisüttivad lahustid, värvid, happed, akud jne), et vältida ohtlikke reaktsioone rühmade piires. Pakendite konstruktsiooninõuded on leebemad.

Algviide riiklikule õigusaktile: Arrête royal relatif au transport de marchandises dangereuses par route.

Märkused: Neid eeskirju võib kohaldada üksnes väikeste koguste ohtlike ainete veoks käitlemisettevõtetesse.

RO–b1–BE–6

Teema: RO–b1–SE–5 vastuvõtmine.

Algviide riiklikule õigusaktile:

RO–b1–BE–7

Teema: RO–b1–SE–6 vastuvõtmine.

Algviide riiklikule õigusaktile:

RO–b1–BE–8

Teema: RO–b1–UK–2 vastuvõtmine.

Algviide riiklikule õigusaktile:

DE Saksamaa

RO–b1–DE–1

Teema: Loobumine teatavatest märgetest veokirjas (n2).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.4.1.1.1

Direktiivi lisa sisu: Transpordidokumendi sisu.

Riikliku õigusakti sisu: Kehtib kõigi klasside puhul, välja arvatud klass 1 (v.a 1.4S), 5.2 ja 7. klass.

Veokirja ei ole tarvis teha märkusi:

a) kaubasaaja kohta kohaliku turustamise puhul (v.a täiskoorma ja kindla marsruudi puhul);

b) pakendite koguse ja liigi kohta, kui punkti 1.1.3.6 ei kohaldata ja kui sõiduk vastab kõigile A ja B lisa sätetele;

c) tühjade puhastamata paakide puhul piisab viimase veo veokirjast.

Algviide riiklikule õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 06.11.2002 (BGBl. I S. 4350), geändert durch Artikel 2 der Verordnung vom 28.04.2003 (BGBl. I S. 595); Ausnahme 18.

Märkused: Kõikide sätete kohaldamine võib teatavat liiki liikluse puhul olla võimatu.

Euroopa Komisjoni poolt registreeritud erandina nr 22 (artikli 6 lõike 10 alusel).

RO–b1–DE–2

Teema: Klassi 9 kuuluvate polüklorobifenüülidega saastunud materjalide puistevedu.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 7.3.1

Direktiivi lisa sisu: Puistevedu.

Riikliku õigusakti sisu: Luba materjalide puisteveoks sõiduki vedeliku- või tolmukindlalt suletud paak-vahetuskeredes või konteinerites.

Algviide riiklikule õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 06.11.2002 (BGBl. I S. 4350), geändert durch Artikel 2 der Verordnung vom 28.04.2003 (BGBl. I S. 595); Ausnahme 11.

Märkused: Erand 11 kehtib kuni 31.detsembrini 2004; alates 2005. aastast samalaadsed sätted ADRis ja RIDis.

Vt ka mitmepoolne kokkulepe M137.

Loend nr 4*.

RO–b1–DE–3

Teema: Pakendatud ohtlike jäätmete vedu.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 1.–5. osa.

Direktiivi lisa sisu: Liigitamine, pakendamine ja märgistamine.

Riikliku õigusakti sisu: Klassid 2–6.1, 8 ja 9: Ohtlike jäätmete kombineeritud pakendamine ja vedu pakkides ja mahtlastikonteinerites; jäätmed tuleb pakendada sisepakenditesse (kogumisel) ning liigitada konkreetsetesse jäätmerühmadesse (et vältida jäätmerühmas ohtlikke reaktsioone); kasutatakse jäätmerühmi käsitlevat erilist kirjalikku juhendit, mis on ühtlasi saatekiri; olme- ja laborijäätmete kogumine jne.

Algviide riiklikule õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 06.11.2002 (BGBl. I S. 4350), geändert durch Artikel 2 der Verordnung vom 28.04.2003 (BGBl. I S. 595); Ausnahme 20.

Märkused: Loend nr 6*.

DK Taani

RO–b1–DK–1

Teema: ÜRO tunnusnumbrid 1202, 1203, 1223 ja klass 2 – veokirja ei nõuta.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.4.1 .

Direktiivi lisa sisu: Veokirja nõue.

Riikliku õigusakti sisu: Kui klassi 3 mineraalõlitooteid ÜRO tunnusnumbritega 1202, 1203 ja 1223 ning klassi 2 gaase transporditakse seoses turustamisega (kaubad tarnitakse kahele või rohkemale kaubasaajale ning tagastatud kaubad kogutakse samamoodi), ei ole veokiri vajalik tingimusel, et kirjalikud juhised sisaldavad peale ADRis nõutud teabe ka ÜRO tunnusnumbrit, nime ja klassi.

Algviide riiklikule õigusaktile: Bekendtgørelse nr. 729 af 15/08/2001 om vejtransport af farligt gods.

Märkused: Eespool osutatud riikliku erandi põhjuseks on elektroonikaseadmete areng, mis võimaldab näiteks kõnealuseid seadmeid kasutavatel naftaettevõtjatel edastada sõidukitesse pidevalt teavet klientide kohta. Kuna kõnealune teave ei ole kättesaadav veo alguses, vaid edastatakse sõidukisse veo ajal, ei ole võimalik enne veo algust veokirja koostada. Kõnesolevat liiki veod on lubatud vaid teatavates piirkondades.

Praegu kehtib Taani sarnase sätte jaoks erand artikli 6 lõike 10 alusel.

EL Kreeka

RO–b1–EL–1

Teema: Erand enne 31. detsembrit 2001 registreeritud püsipaakide (paaksõidukid) ohutusnõuetest teatavate kategooriate ohtlike ainete väikeste koguste kohaliku veo puhul.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 1.6.3.6, 6.8.2.4.2, 6.8.2.4.3, 6.8.2.4.4, 6.8.2.4.5, 6.8.2.1.17–6.8.2.1.22, 6.8.2.1.28, 6.8.2.2, 6.8.2.2.1, 6.8.2.2.2.

Direktiivi lisa sisu: Nõuded püsipaakide (paaksõidukite), kergpaakide, paakkonteinerite, paak-vahetuskerede, balloonikogumiga sõidukite ja mitmeelemendiliste gaasikonteinerite (MEGC) ehituse, seadmete, tüübikinnituse, kontrolli, katsetamise ja märgistuse kohta.

Riikliku õigusakti sisu: Üleminekusäte: Püsipaake (paaksõidukeid), kergpaake ja paakkonteinereid, mis on Kreekas esmakordselt registreeritud ajavahemikul 1.1.1985–31.12.2001, võib kasutada kuni 31. detsembrini 2010. Kõnealune üleminekusäte kehtib sõidukite puhul, mida kasutatakse järgmiste ohtlike ainete veoks: ÜRO tunnusnumbrid 1202, 1268, 1223, 1863, 2614, 1212, 1203, 1170, 1090, 1193, 1245, 1294, 1208, 1230, 3262, 3257). Säte on ette nähtud väikeste koguste jaoks või kohalikuks veoks sõidukitega, mis on registreeritud eespool osutatud ajavahemikul. Kõnesolev üleminekusäte kehtib paaksõidukite kohta, mis on kohandatud järgmiselt:

1. ADRi nõuded kontrolli ja katsetamise kohta: 6.8.2.4.2, 6.8.2.4.3, 6.8.2.4.4, 6.8.2.4.5, (ADR 1999: 211.151, 211.152, 211.153, 211.154).

2. Kuni 3500-liitriste kambritega paakide minimaalne paagi seina paksus peab olema 3 mm ja 6000-liitriste kambritega väikese süsinikusisaldusega terasest paakide seina paksus vähemalt 4 mm, olenemata vaheseinte liigist või paksusest.

3. Kui paagid on alumiiniumist või muust metallist, peaksid need vastama paksusnõuetele ja muudele tehnilistele näitajatele, mis tulenevad eelneva registreerimise järgse riigi kohalike asutuste heakskiidetud tehnilistest joonistest. Tehniliste jooniste puudumisel peaksid paagid vastama punkti 6.8.2.1.17 (211.127) nõuetele.

4. Paagid peaksid vastama järgmistes äärenumbrites ja punktides esitatud tingimustele:211.128, 6.8.2.1.28 (211.129), punkt 6.8.2.2 ja selle alapunktid 6.8.2.2.1 ja 6.8.2.2.2 (211.130, 211.131).

Täpsemalt, juhul kui üksnes gaasiõli kohalikuks veoks mõeldud ja enne 31. detsembrit 2002 esmakordselt registreeritud paaksõidukitel massiga alla 4 tonni , on paagi seina paksus alla 3 mm, lubatakse neid kasutada üksnes juhul, kui nad on ümber ehitatud vastavalt äärenumbrile 211.127 (5)b4 (6.8.2.1.20).

Algviide riiklikule õigusaktile: Τεχνικές Προδιαγραφές κατασκευής, εξοπλισμού και ελέγχων των δεξαμενών μεταφοράς συγκεκριμένων κατηγοριών επικινδύνων εμπορευμάτων για σταθερές δεξαμενές (οχήματα-δεξαμενές), αποσυναρμολογούμενες δεξαμενές που βρίσκονται σε κυκλοφορία. (Nõuded ringluses olevate teatavate ohtlike kaupade kategooriate jaoks ettenähtud püsipaakide (paaksõidukite) ja kergpaakide ehituse, seadmete, kontrolli ja katsetamise kohta).

RO-b1–EL–2

Teema: Ohtlike kaupade kohalikuks veoks ette nähtud ja enne 31. detsembrit 2001 esmakordselt registreeritud baassõiduki ehitusega seotud erand. .

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: ADR 2001: 9.2, 9.2.3.2, 9.2.3.3.

Direktiivi lisa sisu: Nõuded baassõidukite ehituse kohta .

Riikliku õigusakti sisu: Erandit kohaldatakse sõidukitele, mis on ette nähtud ohtlike kaupade kohalikeks vedudeks (ÜRO tunnusnumbrid 1202, 1268, 1223, 1863, 2614, 1212, 1203, 1170, 1090, 1193, 1245, 1294, 1208, 1230, 3262 ja 3257) ja on esmakordselt registreeritud enne 31. detsembrit 2001.

Eespool osutatud sõidukid peavad vastama direktiivi 94/55/EÜ B lisa 9. peatüki (punktid 9.2.1–9.2.6) nõuetele järgmiste mööndustega.

Vastavus punkti 9.2.3.2 nõuetele on vajalik üksnes juhtudel, kui tootja on sõidukile paigaldanud mitteblokeeruva pidurisüsteemi, millele tuleb lisada punktis 9.2.3.3.1 määratletud aeglustisüsteemiga, mis ei pea vastama punktidele 9.2.3.3.2 ja 9.2.3.3.3.

Sõidumeeriku vooluallikas ühendatakse läbi kaitsme otse akuga (äärenumber 220 514) ning tandemtelje tõstemehhanismi elektriseadmed peavad asuma seal, kuhu nad olid algselt valmistaja poolt paigaldatud, ja olema kaitstud nõuetekohase suletud kattega (äärenumber 220 517).

Paakautod täismassiga alla 4 tonni, mis on ette nähtud diisliõli kohalikeks vedudeks (ÜRO tunnusnumber 1202) peavad vastama punktide 9.2.2.3, 9.2.2.6, 9.2.4.3 ja 9.2.4.5 nõuetele, kuid ei pea vastama muudele punktidele.

Algviide riiklikule õigusaktile: Τεχνικές Προδιαγραφές ήδη κυκλοφορούντων οχημάτων που διενεργούν εθνικές μεταφορές ορισμένων κατηγοριών επικινδύνων εμπορευμάτων. (Tehnilised nõuded juba kasutuses olevatele sõidukitele, mis on ette nähtud teatavate kategooriate ohtlike kaupade kohalikeks vedudeks.)

Märkused: Võrreldes juba registreeritud sõidukite koguarvuga, on eespool osutatud sõidukite arv väike ning pealegi on need ette nähtud üksnes kohalikeks vedudeks. Taotletava erandi vorm, kõnealuste sõidukite koguarv ja veetavate kaupade liik ei tekita liiklusohutusega seotud probleeme .

ES Hispaania

RO–b1–ES–1

Teema: Eriseadmed veevaba ammoniaagi veoks klientidele.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 6.8.2.2.2.

Direktiivi lisa sisu: Selleks et vältida ammoniaagi leket välisseadmete (torud, külgmised sulgemisseadmed) vigastuse korral, peavad sisemine sulgemisventiil ja selle paigalduspind olema kaitstud lahtiväänamise eest välise jõu mõjul või konstrueeritud nii, et need oleksid välisele survele vastupidavad. Täite- ja tühjendusseadmed (sh äärikud ja keermestatud sulgurid) ning kaitsekorgid (kui need on olemas) peavad olema kindlustatud juhusliku avanemise vastu.

Riikliku õigusakti sisu: Põllumajanduses kasutatavatele paakidele, mis on ette nähtud veevaba ammoniaagi veoks klientidele ja selle muldaviimiseks ning mis võeti kasutusele enne 1. jaanuari 1992, võivad olla paigaldatud sisemiste ohutusseadmete asemel välised ohutusseadmed, tingimusel et need tagavad vähemalt sama tõhusa kaitse kui paagi sein.

Algviide riiklikule õigusaktile: Real Decreto 2115/1998. Anejo 1. Apartado 3.

Märkused: Enne 1. jaanuari 1992 kasutati põllumajanduses veevaba ammoniaagi otseseks muldaviimiseks ainult väliste ohutusseadmetega varustatud paake. Kõnealust tüüpi paake kasutatakse senini. Neid veetakse täislaadituna maanteedel väga harva ning need on kasutusel üksnes väetise laotamiseks suurtes põllumajandusettevõtetes.

FI Soome

RO–b1–FI–1

Teema: Lõhkematerjalide veokirjas sisalduvate andmete muutmine.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.4.1.2.1 (a)

Direktiivi lisa sisu: Klassiga 1 seotud erisätted.

Riikliku õigusakti sisu: Veokirjas võib lõhkematerjalide tegeliku netomassi asemel märkida detonaatorite arvu (1000 detonaatorit vastab 1 kilole lõhkeainele).

Algviide riiklikule õigusaktile: Liikenne- ja viestintäministeriön asetus vaarallisten aineiden kuljetuksesta tiellä (277/2002; 313/2003).

Märkused: Kõnesolevat teavet peetakse riigisisese veo puhul piisavaks. Erandit rakendatakse peamiselt lõhketöödega seotud väikeste koguste kohaliku veo puhul.

Euroopa Komisjon on erandi registreerinud numbri 31 all.

FR Prantsusmaa

RO–b1–FR–1

Teema: Mereveodokumendi kasutamine veokirjana lühivedudel pärast laeva lossimist.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.4.1

Direktiivi lisa sisu: Ohtlike kaupade veokirjana kasutatavasse dokumenti märgitav teave.

Riikliku õigusakti sisu: Mereveodokumenti võib kasutada veokirjana 15 km raadiuses.

Algviide riiklikule õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport de marchandises dangereuses par route (1. juuni 2001. aasta määrus ohtlike kaupade autoveo kohta, „ADR-määrus”) – Article 23-4.

RO–b1–FR–2

Teema: Klassi 1 kuuluvate kaubaartiklite vedu koos muudesse klassidesse kuuluvate ohtlike materjalidega (91).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 7.5.2.1.

Direktiivi lisa sisu: Erinevate ohumärgistega pakke on keelatud segalastina vedada.

Riikliku õigusakti sisu: Teatavatel tingimustel võib liht- või koostedetonaatoreid ning klassi 1 mittekuuluvaid kaupu Prantsusmaal kuni 200 km kaugusele koos vedada.

Algviide riiklikule õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport de marchandises dangereuses par route (1. juuni 2001. aasta määrus ohtlike kaupade autoveo kohta, „ADR-määrus”) – Article 26.

RO–b1–FR–3

Teema: Veeldatud naftagaasi säilitamiseks ette nähtud püsimahutite vedu (18).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: A ja B lisa.

Riikliku õigusakti sisu: Veeldatud naftagaasi säilitamiseks ette nähtud püsimahuteid veetakse erieeskirjade alusel. Kõnealuseid eeskirju kohaldatakse üksnes lühikeste vahemaade suhtes.

Algviide riiklikule õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport de marchandises dangereuses par route (1. juuni 2001. aasta määrus ohtlike kaupade autoveo kohta, „ADR-määrus”) – Article 30.

RO–b1–FR–4

Teema: Sõidukijuhtide väljaõppe ning põllumajandusvedudeks (lühikestel vahemaadel) kasutatavate sõidukite heakskiitmise eritingimused.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 6.8.3.2; 8.2.1 ja 8.2.2

Direktiivi lisa sisu: Paakide seadmed ja sõidukijuhtide väljaõpe.

Riikliku õigusakti sisu:

Sõidukite heakskiitmise erisätted.

Sõidukijuhtide eriväljaõpe.

Algviide riiklikule õigusaktile: Arrêté du 1er juin 2001 relatif au transport de marchandises dangereuses par route (1. juuni 2001. aasta määrus ohtlike kaupade autoveo kohta, „ADR-määrus”) – Article 29-2 – Annex D4.

IE Iirimaa

RO-b1–IE–1

Teema: Erand, mille kohaselt vastavalt ÜRO tunnusnumbriga 1223, 1202 või 1965 petrooli, diislikütuse või veeldatud naftagaasi vedamisel lõpptarbijale ei pea täitma punkti 5.4.1.1.1. nõuet i) kaubasaaja nime ja aadressi, ii) saadetiste arvu ja kirjelduse ning iii) ohtlike kaupade üldkoguse esitamise kohta veokirjas. .

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.4

Direktiivi lisa sisu: Dokumentatsioon.

Riikliku õigusakti sisu: Juhul kui ADRi B lisa liites B.5. osutatud petrooli, diislikütust või veeldatud naftagaasi, mille ÜRO tunnusnumber on vastavalt 1223, 1202 või 1965, veetakse lõpptarbijale, ei ole vaja veokirjas esitada kaubasaaja nime ja aadressi, saadetiste, keskmise suurusega mahtkonteinerite või anumate arvu ja kirjeldust ega veoühikuga veetavate ohtlike kaupade üldkogust.

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 2004, 82(2).

Märkused: Juhul kui veetakse tarbekütteõli kodutarbijatele, tangitakse tavaliselt kliendi säilituspaak täis — järelikult ei ole tangitud paakauto reisi alustamise hetkel teada tegelik kaubasaadetise maht iga kliendi puhul ja (ühe reisiga teenindatavate) klientide arv. Juhul kui veetakse veeldatud naftagaasi balloone kodumajapidamistesse, vahetatakse tavaliselt täis gaasiballoonid tühjade gaasiballoonide vastu — järelikult ei ole reisi alustamise hetkel teada klientide arv ja kaubasaadetise maht iga kliendi puhul.

RO–b1–IE–2

Teema: Erand, mille kohaselt võib tühjade puhastamata paakide vedamisel kasutada punktis 5.4.1.1.1 nõutud veokirjana viimase laadungi veokirja.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.4

Direktiivi lisa sisu: Dokumentatsioon.

Riikliku õigusakti sisu: Tühjade puhastamata paakide veo puhul piisab viimase laadungi veokirjast.

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 2004, 82(3).

Märkused: Eelkõige bensiini ja/või diislikütuse tarnimisel tanklatesse naaseb kütuseveok kohe pärast viimase laadungi kohaletoimetamist otse kütusehoidlasse, kus see laaditakse järgmisteks tarneteks.

RO–b1–IE–3

Teema: Erand, millega lubatakse erisätete 7.5.11 CV1 või 8.5 S1 alla kuuluvaid ohtlikke kaupu avalikus kohas peale ja maha laadida pädevate asutuste eriloata.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 7.5 ja 8.5

Direktiivi lisa sisu: Lisasätted peale- ja mahalaadimise ning käitlemise kohta.

Riikliku õigusakti sisu: Erandina 7.5.11 ja 8.5 nõuetest on ohtlike kaupade peale- ja mahalaadimine avalikus kohas lubatud pädeva asutuse eriloata.

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 2004, 82(5).

Märkused: Riigisiseste vedude korral toob kõnealune säte pädevatele asutustele kaasa väga suure töökoormuse.

RO–b1–IE–4

Teema: Erand, mille kohaselt võib ÜRO tunnusnumbriga 3375 tähistatud emulsioonlõhkeainemaatriksit vedada paakides.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 4.3

Direktiivi lisa sisu: Paakide kasutamine jne.

Riikliku õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbriga 3375 tähistatud emulsioonlõhkeainemaatriksit võib vedada paakides.

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 2004, 82(6).

Märkused: Kõnealune maatriks on klassifitseeritud tahke ainena, kuid see ei esine pulbri ega graanulitena.

RO–b1–IE–5

Teema: Erand punktis 7.5.2.1. sätestatud keelust laadida sobivusgruppi B kuuluvaid kaubaartikleid ning sobivusgruppi D kuuluvaid aineid ja kaubaartikleid samale sõidukile koos klassidesse 3, 5.1. ja 8 kuuluvate paakides olevate ohtlike ainetega.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 7.5

Direktiivi lisa sisu: Sätted peale- ja mahalaadimise ning käitlemise kohta.

Riikliku õigusakti sisu: ADRi klassi 1 B sobivusrühma kuuluvaid tooteid sisaldavaid saadetisi ja ADRi klassi 1 D sobivusrühma kuuluvaid aineid ja tooteid sisaldavaid saadetisi võib vedada samas sõidukis ADRi klassidesse 3, 5.8 ja 8 kuuluvate ohtlike kaupadega, juhul kui a) kõnealuseid ADRi klassi 1 saadetisi veetakse eraldi konteinerites/sektsioonides, mille ehituse on pädev asutus heaks kiitnud, kusjuures järgitakse pädeva asutuse ette nähtud tingimusi, ja b) kõnealuseid ADRi klassidesse 3, 5.8 ja 8 kuuluvaid aineid veetakse anumates, mille projekt, ehitus, katsetamine, toimimine ja kasutusviis vastavad pädeva asutuse nõuetele.

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 2004, 82(7).

Märkused: Selleks et pädeva asutuse poolt heakskiidetud tingimustel saada luba klassi 1 ning sobivusgruppidesse B ja D kuuluvate kaubaartiklite ning ainete veoks samas sõidukis koos klassidesse 3, 5.1. ja 8 kuuluvate paakides olevate ohtlike kaupadega, on vajalikud nt pumbaga varustatud paakautod.

RO–b1–IE–6

Teema: Erand 4.3.4.2.2 nõudest, et paakauto korpusega püsivalt ühendamata elastsed täite- ja tühjendustorud peavad veo ajal tühjad olema.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 4.3

Direktiivi lisa sisu: Paakautode kasutamine.

Riikliku õigusakti sisu: Ainete ÜRO tunnusnumbrite 1202, 1223, 1011 ja 1978 alla kuuluvate naftasaaduste jaetarneteks kasutatavate paakautode külge kinnitatud trumlitele keritavad voolikud (kaasa arvatud nendega ühendatud püsitorud) ei pea olema veo ajal tühjad, kui on võetud asjakohased meetmed nende sisu väljavoolamise takistamiseks.

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 2004, 82(8).

Märkused: Kodumajapidamiste varustamiseks kasutatavate paakautode voolikud peavad olema täidetud kogu veo jooksul. Paagi tühjendusseade kujutab endast vedelikuga täidetud liini, mille puhul peavad paaksõiduki mõõdik ja voolik olema täidetud, et klient saaks õige koguse toodet.

RO–b1–IE–7

Teema: Erand teatavatest ADRi peatükkide 5.4.0, 5.4.1.1.1 ja 7.5.11 nõuetest seoses ÜRO tunnusnumbrit 2067 kandva pakendamata ammooniumnitraatväetise veoga sadamatest kaubasaajatele.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.4.0, 5.4.1.1.1 ja 7.5.11

Direktiivi lisa sisu: Nõue, et iga veo jaoks peab olema eraldi veokiri, millele on märgitud konkreetse laadungi täpne üldkogus, ja nõue, et sõiduk tuleb enne ja pärast vedu puhastada.

Riikliku õigusakti sisu: Kavandatava erandiga lubatakse muuta ADRi nõudeid veokirja ja sõiduki puhastamise kohta, et võtta arvesse pakendamata kauba sadamast kaubasaajale vedamise tegelikke asjaolusid.

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations, 2004, muudatusettepanek.

Märkused: ADRis on kindlaks määratud järgmised nõuded: a) eraldi veokirja olemasolu, milles märgitakse veosesse kuuluvate ohtlike kaupade üldmass, ja b) erisäte CV24 selle kohta, et puistlastilaeva lossimise käigus tuleb sõiduk puhastada iga kaubaveose veo jaoks sadamast kaubasaajale. Kuna vedu on kohalik ning seotud puistlastilaeva lossimisega ning ühe ja sama aine veoste korduva transpordiga puistlastilaevalt kaubasaajatele [ühel või mitmel järjestikusel päeval] laevast kaubasaajale, piisab ühest veokirjast, kuhu märgitakse iga laadungi umbkaudne üldmass, ning ei ole vaja järgida erisätet CV24.

LT Leedu

RO–b1–LT–1

Teema: RO–b1–EL–1 vastuvõtmine.

Algviide riiklikule õigusaktile: Lietuvos Respublikos Vyriausybės 2000 m. kovo 23 d. nutarimas Nr. 337 “Dėl pavojingų krovinių vežimo kelių transportu Lietuvos Respublikoje” (Valitsuse otsus nr 337 ohtlike kaupade autoveo kohta Leedu Vabariigis, vastu võetud 23. märtsil 2000).

RO–b1–LT–2

Teema: RO–b1–EL–2 vastuvõtmine.

Algviide Riiklikule õigusaktile: Lietuvos Respublikos Vyriausybės 2000 m. kovo 23 d. nutarimas Nr. 337 “Dėl pavojingų krovinių vežimo kelių transportu Lietuvos Respublikoje” (Valitsuse otsus nr 337 ohtlike kaupade autoveo kohta Leedu Vabariigis, vastu võetud 23. märtsil 2000).

NL Madalmaad

RO–b1–NL–1

Erandi ese: Ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2002.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 1.1.3.6; 3.3; 4.1.4; 4.1.6; 4.1.8; 4.1.10; 5.2.2; 5.4.0; 5.4.1; 5.4.3; 7.5.4; 7.5.7; 8.1.2.1, alapunktid a ja b; 8.1.5, alapunkt c; 8.3.6.

Direktiivi lisa sisu:

1.1.3.6 : Erandid seoses veetavate kogustega veoühiku kohta.

3.3 : Kindlaksmääratud ainete või esemete suhtes kohaldatavad erisätted.

4.1.4 : Pakendamisjuhiste loetelu; 4.1.6 : Klassi 2 kuuluvate kaupade pakendamise erinõuded; 4.1.8 : Nakkusohtlike ainete pakendamise erinõuded; 4.1.10 : Koospakendamise erinõuded;

5.2.2 : Veosaadetiste märgistamine; 5.4.0 : Kõikide ADR-kava alusel veetavate kaupadega peavad vajaduse korral kaasas olema käesolevas peatükis ettenähtud dokumendid, välja arvatud juhul, kui neile on tehtud erand punktide 1.1.3.1–1.1.3.5 alusel; 5.4.1 : Ohtlike kaupade transiididokument ja sellega seotud teave; 5.4.3 : Kirjalikud juhendid;

7.5.4 : Toiduainete, muude tarbekaupade ja loomatoiduga seotud ettevaatusabinõud; 7.5.7 : Käitlemine ja laadimine;

8.1.2.1 : Lisaks seadusega nõutavatele dokumentidele peavad veoühikus olema järgmised dokumendid: a) punktis 5.4.3 osutatud transiididokumendid, mis hõlmavad veetavaid ohtlikke kaupu ja vajaduse korral punktis 5.4.2 ette nähtud mahuti laadimissertifikaat; b) punktis 5.4.3 sätestatud kirjalikud juhendid kõigi veetavate ohtlike kaupade kohta; 8.1.5 : Kõigil ohtlikke kaupu vedavatel veoühikutel peab olema: c) vajalik varustus täiendavate ja erimeetmete võtmise võimaldamiseks, nagu on määratletud punktis 5.4.3 osutatud kirjalikes juhistes; 8.3.6 : Mootori käimajätmine peale- ja mahalaadimise ajaks.

Ei kohaldata järgmisi ADRi punkte:

a. 1.1.3.6;

b. 3.3;

c. 4.1.4; 4.1.6; 4.1.8; 4.1.10;

d. 5.2.2; 5.4.0; 5.4.1; 5.4.3;

e. 7.5.4; 7.5.7;

f. 8.1.2.1. alapunktid a ja b; 8.1.5. alapunkt c; 8.3.6.

Algviide riiklikule õigusaktile: Artikel 3 van de Regeling vervoer huishoudelijk gevaarlijk afval 2002.

Märkused: Kava on koostatud nii, et eraisikutel oleks võimalik tuua keemiliste ainete jääke väikestes kogustes kindlaksmääratud kogumispunktidesse. Kõnealust kava kohaldatakse jääkainete suhtes, nagu näiteks värvainete jäägid. Ohu tase on viidud miinimumini veovahendite valikuga, mis hõlmab muu hulgas eriveovahendite kasutamist ja elanikele selgelt nähtavaid märgiseid „Suitsetamine keelatud“.

Arvestades pakkumise väikesi koguseid ja pakendamise eripära, välistatakse kõnesolevas artiklis mitme ADRi punkti kohaldamine. Täiendavad eeskirjad on kava muudes osades.

RO–b1–NL–2

Teema: Ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2002.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 1.1.3.6.

Direktiivi lisa sisu: Erandid seoses veetavate koguste veoühiku kohta.

Riikliku õigusakti sisu:

Sõidukis peab olema nii saatja kutseoskuse tunnistus kui artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud saateleht. Sõiduki saatjal peab olema CCV (juhtide kvalifitseerimise komisjoni) välja antud ohtlike jäätmete veoks vajalikku kvalifikatsiooni tõendav dokument.

Algviide riiklikule õigusaktile: Artikel 10, onderdeel a, en 16, onderdeel b, van de Regeling vervoer huishoudelijkgevaarlijk afval 2002.

Märkused: Kuna tegemist on ohtlike majapidamisjäätmete mitmesuguste liikidega, peab saatjal olema asjakohane kutseoskuse tunnistus, olenemata jäätmete väikesest kogusest. Täiendava nõudena peab vedajal olema ohtlike jäätmete veoks vajalik kvalifikatsioon.

Kõnealuse nõude üks eesmärk on tagada, et saatja ei pakendaks näiteks happeid ja aluseid kokku ning teaks, kuidas hädaolukorras õigesti käituda.

RO–b1–NL–3

Teema: Ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2002.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 1.1.3.6.

Direktiivi lisa sisu: Erandid seoses veetavate kogustega veoühiku kohta.

Riikliku õigusakti sisu:

Sõidukis peavad olema: b) kirjalikud juhendid ja kava kehtestamisakti lisa kohaselt koostatud teave.

Algviide riiklikule õigusaktile: Artikel 10b van de Regeling vervoer huishoudelijk gevaarlijk afval 2002.

Märkused: Kuna kava ei võimalda teha erandeid ADRi punkti 1.1.3.6 nõuetest, peab kirjalik juhend olema kaasas ka väikeste kogustega. Seda peetakse vajalikuks, kuna tegemist on ohtlike jäätmete väga erinevate liikidega ning tõsiasjaga, et jäätmete toojad (eraisikud) ei ole teadlikud kaasneva ohu tasemest.

RO–b1–NL–4

Teema: Ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2002.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 6.1

Direktiivi lisa sisu: Pakendite ehitust ja katsetamist käsitlevad sätted.

Riikliku õigusakti sisu:

1. Kogumispunkti toodavad ohtlikud majapidamisjäätmed pakitakse üksnes kõnealuste ainete jaoks sobivatesse hermeetiliselt suletud pakenditesse ning:

a) klassi 6.2 kuuluvate esemete puhul peab olema tagatud, et pakend ei põhjusta käsitsemisel vigastusi;

b) tööstusliku päritoluga ohtlike majapidamisjäätmete puhul ei tohi kasti maht ületada 60 liitrit ja keemiliste ainete jäägid peavad olema paigutatud kasti eraldi vastavalt ohu liigile(kga-box).

2. Pakendi välisküljed ei tohi olla määrdunud ohtlike majapidamisjäätmetega.

3. Pakendile märgitakse aine nimetus.

4. Igal kogumiskorral võetakse vastu ainult üks kast punkti 1 alapunkti b tähenduses.

Algviide riiklikule õigusaktile: Artikel 6 van de Regeling vervoer huishoudelijk gevaarlijke afval 2002.

Märkused: Kõnesolev artikkel tuleneb artiklist 3, millega teatavad ADRi punktid tunnistatakse mittekohaldatavaks. Kõnealuse kava kohaselt ei ole ADRi punktis 6.1. ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistatud pakendid vajalikud, sest tegemist on asjaomaste ohtlike ainete piiratud kogustega. Selle asemel on artiklis sätestatud rida eeskirju, sealhulgas nõue pakkida ohtlikud ained kinnistesse mahutitesse, et vältida nende väljaimbumist.

RO–b1–NL–5

Teema: Ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2002.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 6.1

Direktiivi lisa sisu: Pakendite ehitust ja katsetamist käsitlevad sätted.

Riikliku õigusakti sisu:

Sõidukil on juhikabiinist paksu tugeva vaheseinaga eraldatud veoseruum või veosekamber, mis ei ole sõidukiga kokku ehitatud.

Algviide riiklikule õigusaktile: Artikel 7, tweede lid, van de Regeling vervoer huishoudelijk gevaarlijk afval 2002.

Märkused: Kõnealuse kava kohaselt ei ole ADRi punktis 6.1. ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistatud pakendid vajalikud, sest tegemist on ohtlike ainete piiratud kogustega. Seoses sellega sisaldab kõnesolev artikkel lisanõudeid, mis on ette nähtud mürgiste aurude juhikabiini lekkimise vältimiseks.

RO–b1–NL–6

Teema: Ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2002.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 6.1

Direktiivi lisa sisu: Pakendite ehitust ja katsetamist käsitlevad sätted.

Riikliku õigusakti sisu:

Kinnise sõiduki veoseruumi ülaosas on pidevalt töötav tõmbeventilaator ja alumises küljes on avad.

Algviide riiklikule õigusaktile: Artikel 8, eerste lid, van de Regeling vervoer huishoudelijk gevaarlijk afval 2002.

Märkused: Kõnealuse kava kohaselt ei ole ADRi punktis 6.1. ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistatud pakendid vajalikud, sest tegemist on ohtlike ainete piiratud kogustega. Seoses sellega sisaldab kõnesolev artikkel lisanõudeid, mis on ette nähtud mürgiste aurude veoseruumi kogunemise vältimiseks.

RO–b1–NL–7

Teema: Ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2002.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 6.1.

Direktiivi lisa sisu: Pakendite ehitust ja katsetamist käsitlevad sätted.

Riikliku õigusakti sisu:

1. Sõiduk on varustatud kogumisühikutega, mis:

a) on veo ajal kaitstud juhusliku nihkumise eest ja

b) on veo ajal suletud kaantega nii, et need juhuslikult ei avane.

2. Punkti 1 alapunkti b ei kohaldata kogumisringile sõitmise ajal ega kogumisringil oleva sõiduki paigaloleku ajal.

3. Sõidukisse tuleks jätta piisav liikumisruum, et oleks võimalik ohtlikke majapidamisjäätmeid sorteerida ja paigutada eraldi kogumisühikutesse.

Algviide riiklikule õigusaktile: Artikel 9, eerste, tweede en derde lid, van de Regeling vervoer huishoudelijk gevaarlijk afval 2002.

Märkused: Kõnesoleva kava kohaselt ei ole ADRi punktis 6.1. ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistatud pakendid vajalikud, sest tegemist on ohtlike ainete piiratud kogustega. Kõnesoleva artikliga püütakse tagada pakendite kogumisühikute abil iga ohtlike kaupade kategooria nõuetekohane hoiustamisviis.

RO–b1–NL–8

Teema: Ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2002.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 6.1

Direktiivi lisa sisu: Pakendite ehitust ja katsetamist käsitlevad sätted.

Riikliku õigusakti sisu:

1. Ohtlikke majapidamisjäätmeid veetakse üksnes kogumisühikutes.

2. Iga klassi ainete ja esemete jaoks on eraldi kogumisühik.

3. Klassi 8 kuuluvate ainete ja esemete puhul on eraldi kogumisühikud hapete, aluste ja akude jaoks.

4. Pihustusmaterjalide purgid võib panna suletavatesse pappkarpidesse tingimusel, et neid karpe veetakse vastavalt artikli 9 lõikele 1.

5. Klassi 2 kuuluvaid tulekustuteid võib panna samasse kogumisühikusse koos selliste pihustusmaterjalide purkidega, mida ei ole pakitud pappkarpidesse.

6. Erandina artikli 9 lõikest 1 ei nõuta akude transportimist suletud kaanega tingimusel, et need on pandud kogumisühikusse nii, et akude kõik avad on suletud ja ülespoole.

Algviide riiklikule õigusaktile: Artikel 14 van de Regeling vervoer huishoudelijk gevaarlijke afval 2002.

Märkused: Kõnesolev artikkel tuleneb artiklist 3, millega teatavad ADRi punktid tunnistati mittekohaldatavaks. Kõnealuse kava kohaselt ei ole ADRi punktis 6.1. ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistatud pakendid vajalikud. Kõnesolevas artiklis sätestatakse nõuded kogumisühikute kohta, milles ohtlikke majapidamisjäätmeid ajutiselt hoitakse.

RO–b1–NL–9

Teema: Ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2002.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 6.1.

Direktiivi lisa sisu: Pakendite ehitust ja katsetamist käsitlevad sätted.

Riikliku õigusakti sisu:

1. Pihustusmaterjalide purkide vedamiseks ettenähtud kogumisühikutele või karpidele tuleb selgelt märkida järgmine teave:

a) klassi 2 kuuluvate pihustusmaterjalide puhul, kui purke kogutakse pappkarpidesse: sõna "SPUITBUSSEN" [pihustusmaterjali purgid];

b) klassi 2 kuuluvate tulekustutite ja pihustusmaterjalide purkide puhul: märgis nr 2.2;

c) klassi 3 kuuluvate tulekustutite ja pihustusmaterjalide purkide puhul: märgis nr 3;

d) klassi 4.1 kuuluvate värvijääkide puhul: märgis nr 4.1;

e) klassi 6.1 kuuluvate mürgiste ainete puhul: märgis nr 6.1;

f) klassi 6.2 kuuluvate esemete puhul: märgis nr 6.2;

g) klassi 8 kuuluvate sööbivate ainete ja esemete puhul: märgis nr 8; ja lisaks sellele:

h) leeliseliste ainete puhul: sõna „BASEN“ [alused],

i) happeliste ainete puhul: sõna „ZUREN“ [happed],

j) akude puhul: sõna „ACCU’S” [akud].

2. Samad märgised ja sõnad on sõiduki sees paiknevatel suletavatel mahutitel, millesse paigutatakse kogumisühikud.

Algviide riiklikule õigusaktile: Artikel 15 van de Regeling vervoer huishoudelijk gevaarlijke afval 2002.

Märkused: Kõnesolev artikkel tuleneb artiklist 3, millega teatavad ADRi punktid tunnistatakse mittekohaldatavaks. Kõnealuse kava kohaselt ei ole ADRi punktis 6.1. ettenähtud nõuetele vastavaks tunnistatud pakendid vajalikud. Kõnesolevas artiklis sätestatakse nõuded kogumisühikute identifitseerimise kohta, milles ohtlikke majapidamisjäätmeid ajutiselt hoitakse.

RO–b1–NL–10

Teema: Ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2002.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 7.5.4.

Direktiivi lisa sisu: Toiduainete, muude tarbekaupade ja loomasöödaga seotud ettevaatusabinõud.

Riikliku õigusakti sisu:

1. Toiduainete ja loomasööda vedu koos ohtlike majapidamisjäätmetega on keelatud.

2. Sõiduk peab kogumise ajal seisma.

3. Kui sõiduk on kogumisringil või kogumiseks peatub, peab sõidukil töötama oranžkollane vilkur.

4. Kui ohtlikke majapidamisjäätmeid kogutakse selleks kindlaksmääratud ja tähistatud kogumispunktis, peab mootor olema välja lülitatud ning erandina punkti 3 nõudest võib välja lülitada ka vilkuri.

Algviide riiklikule õigusaktile: Artikel 13 van de Regeling vervoer huishoudelijk gevaarlijk afval 2002.

Märkused: Kõnesolevas artiklis on laiendatud ADRi punkti 7.5.4 keeldu, kuna kogutavate ainete mitmekesisuse tõttu esineb peaaegu alati ka klassi 6.1 kuuluvaid aineid.

RO–b1–NL–11

Teema: Ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2002.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 7.5.9.

Direktiivi lisa sisu: Suitsetamiskeeld.

Riikliku õigusakti sisu: Märge „Suitsetamine keelatud“ peab olema sõiduki külgedel ja tagaosal selgesti nähtav.

Algviide riiklikule õigusaktile: Artikel 9, vierde lid, van de Regeling vervoer huishoudelijk gevaarlijk afval 2002.

Märkused: Kuna kava hõlmab ohtlike ainete kogumist eraisikutelt, nähakse artikli 9 lõikega 4 ette, et märge „Suitsetamine keelatud“ peab olema selgesti nähtav.

RO–b1–NL–12

Teema: Ohtlike majapidamisjäätmete veo kava 2002.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 8.1.5.

Direktiivi lisa sisu: Mitmesugused seadmed.

Kõigil ohtlikke kaupu vedavatel veoühikutel peab olema:

a) igal sõidukil vähemalt üks tõkisking, mille suurus on kooskõlas sõiduki massi ja rataste läbimõõduga;

b) vajalik varustus üldmeetmete kohaldamiseks, mis on määratletud punktis 5.4.3 osutatud ohutusjuhistes, eelkõige:

- kaks eraldi püstist ohumärki (nt. helkurkoonused, ohukolmnurgad või autonoomse toitega vilkuvad oranžkollased valgustid);

- kvaliteetne päästevest või kaitserõivastus (nt Euroopa standardis EN 471 kirjeldatu) iga meeskonnaliikme jaoks;

- käsilamp (vt ka 8.3.4) iga meeskonnaliikme jaoks,

- lisanõude S7 kohased (vt peatükk 8.5) hingamisteede kaitsevahendid, juhul kui kõnealune lisanõue on kohaldatav vastavalt peatüki 3.2 tabeli A 19. veerule;

c) vajalik varustus täiendavate ja erimeetmete võtmiseks, nagu on määratletud punktis 5.4.3 osutatud kirjalikes juhistes.

Riikliku õigusakti sisu: Sõidukis olev ohutuskomplekt, millele kõik meeskonnaliikmed ligi pääsevad, peab sisaldama järgmist:

a) isoleerivad kaitseprillid;

b) hingamisteede kaitsemask;

c) happekindel kombinesoon või põll;

d) sünteeskummist kindad;

e) happekindlad saapad või kaitsekingad; ja

f) destilleeritud veega silmaloputuspudel.

Algviide riiklikule õigusaktile: Artikel 11 van de Regeling vervoer huishoudelijk gevaarlijk afval 2002.

Märkused: Kuna kogutakse mitmesuguseid ohtlikke aineid, kehtestatakse ADRi punkti 8.1.5 nõuetele lisaks erinõuded kohustusliku kaitsevarustuse kohta.

SE Rootsi

RO–b1–SE–1

Teema: Ohtlike jäätmete vedu ohtlike jäätmete kõrvaldamisettevõttesse.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 2, 5.2 ja 6.1.

Direktiivi lisa sisu: Liigitamine, tähistamine ja märgistamine ning nõuded pakendite ehituse ja katsetamise kohta.

Riikliku õigusakti sisu: Kõnealuses õigusaktis on esitatud lihtsustatud liigitamiskriteeriumid, vähem ranged nõuded pakendite ehituse ja katsetamise kohta ning muudetud tähistamis- ja märgistamisnõuded.

Ohtlikke jäätmeid ei liigitata ADRi kohaselt, vaid need jagatakse eri jäätmegruppidesse. Igasse jäätmegruppi liigitatakse ained, mida võib vastavalt ADRile koos pakendada (kombineeritud pakend).

Igale saadetisele märgitakse ÜRO tunnusnumbri asemel vastava jäätmerühma kood.

Algviide riiklikule õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: Kõnealuseid eeskirju võib kasutada üksnes ohtlike jäätmete veoks avalikest jäätmekogumispunktidest ohtlike jäätmete kõrvaldamisettevõtetesse.

RO–b1–SE–2

Teema: Saatja nimi ja aadress veokirjas.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.4.1.1.

Direktiivi lisa sisu: Veokirjas nõutav üldine teave.

Riikliku õigusakti sisu: Riiklikus õigusaktis sätestatakse, et kui seoses kaubaveoga klientidele tagastatakse tühje puhastamata pakendeid, ei ole vaja märkida saatja nime ja aadressi.

Algviide riiklikule õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: Tühjad puhastamata pakendid sisaldavad tagastamisel enamasti siiski väikesi koguseid ohtlikke kaupu.

Erandit kasutavad peamiselt tööstused, tagastades tühjad puhastamata gaasianumad täis anumate vastu.

RO–b1–SE–3

Teema: Ohtlike kaupade vedu tootmiskoha (-kohtade) vahetus läheduses, sealhulgas transport üldkasutatavatel teedel tootmiskoha (-kohtade) ühest osast teise.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: Ohtlike kaupade veo nõuded üldkasutatavatel teedel.

Riikliku õigusakti sisu: Vedu tootmiskoha (-kohtade) vahetus läheduses, sealhulgas vedu üldkasutatavatel teedel tootmiskoha (-kohtade) ühest osast teise. Erand on seotud pakendite märgistamise, veokirjade, juhitõendite ja 9. osa kohase vastavustunnistusega.

Algviide riiklikule õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: Ohtlikke kaupu tuleb teatavatel juhtudel viia ettevõtte ühest osast teise, mis asub teisel pool üldkasutatavat teed. Kõnealune veoliik ei ole ohtlike kaupade vedu mööda erateed ning tuleks seetõttu seostada asjakohaste nõuetega. Võrdle: direktiivi 96/49/EÜ artikli 6 lõige 14.

RO–b1–SE–4

Teema: Ametiasutuste kinnipeetud ohtlike kaupade vedu.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: Nõuded ohtlike kaupade autoveo kohta.

Riikliku õigusakti sisu: Määrustest lubatakse kõrvale kalduda, kui see on põhjendatud töötajate kaitsmise vajadusega, ohuga mahalaadimisel, tõendite esitamisega jne.

Määrustest võib kõrvale kalduda üksnes siis, kui tavalised veotingimused vastavad nõuetekohasele ohutustasemele.

Algviide riiklikule õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: Kõnesolevaid erandeid võivad kohaldada üksnes ohtlikke kaupu kinni pidanud ametiasutused.

Kõnealune erand on ette nähtud näiteks politsei kinnipeetud kaupade, nagu lõhkeainete ja varastatud omandi kohalikuks veoks. Sedalaadi kaupade puhul on probleemiks, et nende liigituses ei saa kindel olla. Lisaks ei ole need kaubad tihti ADRile vastavalt pakendatud, tähistatud ega märgistatud. Politsei teeb igal aastal mõnisada kõnealust vedu.

Salakaubana sissetoodud kange alkohol tuleb vedada kinnipidamise kohast asitõendite hoiustamiskohta ning seejärel selle kõrvaldamiseks sobivasse rajatisse, kusjuures kõnesolevad rajatised võivad teineteisest üsna kaugel asuda. Lubatud on järgmised erandid: a) iga pakend ei pea olema märgistatud ja b) ei pea kasutama heakskiidetud pakendeid. Iga kõnealuseid pakendeid sisaldav kaubaalus tuleb siiski nõuetekohaselt märgistada. Kõik muud nõuded peavad olema täidetud. Igal aastal toimub ligikaudu 20 niisugust vedu.

RO–b1–SE–5

Teema: Ohtlike kaupade vedu sadamates ja nende vahetus läheduses.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 8.1.2, 8.1.5, 9.1.2

Direktiivi lisa sisu: Dokumendid, mis peavad veoühikuga kaasas olema; kõik ohtlikke kaupu vedavad veoühikud peavad olema varustatud eriseadmetega; sõiduki vastavustunnistus.

Riikliku õigusakti sisu:

Veoühikuga ei pea dokumente kaasas olema (v.a juhitunnistus).

Veoühik ei pea olema varustatud punktis 8.1.5 määratletud seadmetega.

Vedukitel ei pea olema vastavustunnistust.

Algviide riiklikule õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: Võrdle: direktiivi 96/49/EÜ artikli 6 lõige 14.

RO–b1–SE–6

Teema: Inspektorite ADR-koolituse tunnistus.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 8.2.1

Direktiivi lisa sisu: Sõidukijuhid peavad läbima koolituse.

Riikliku õigusakti sisu: Sõidukite iga-aastast tehnoülevaatust läbiviivad inspektorid ei pea osalema punktis 8.2 osutatud koolitusel ega omama ADR-koolituse tunnistust.

Algviide riiklikule õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: Teatavatel juhtudel võib tehnoülevaatusele esitatavas sõidukis olla ohtlikku kaupa, näiteks tühje puhastamata paake.

Punktide 1.3. ja 8.2.3. nõudeid kohaldatakse ka kõnesoleval juhul.

RO–b1–SE–7

Teema: ÜRO tunnusnumbritega 1202, 1203 ja 1223 kaupade kohalik vedu klientidele paaksõidukites.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.4.1.1.6, 5.4.1.4.1

Direktiivi lisa sisu: Tühjade puhastamata paakide ja paakkonteinerite kirjeldus peab vastama punktile 5.4.1.1.6. Juhul kui kaubasaajaid on mitu, võib nende nimed ja aadressid märkida muudesse dokumentidesse.

Riikliku õigusakti sisu: Tühjade puhastamata paakide või paakkonteinerite puhul ei ole vaja esitada veokirjas punkti 5.4.1.1.6. kohast kirjeldust, kui laadimiskavasse on asjaomase aine koguseks märgitud „0“. Kaubasaaja nimi ega aadress ei ole üheski sõidukiga kaasas olevas dokumendis nõutav.

Algviide riiklikule õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

RO–b1–SE–8

Teema: Muuks kui kaubaveoks ettenähtud tühjade puhastamata paakide vedu.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.4.1.1.1, 6.8, 8.2.2.8.1

Direktiivi lisa sisu: Veokiri, nõuded paakide ehituse, katsetamise jne kohta ning juhitunnistus.

Riikliku õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbriga1202, 1203, 1223 ja 1965 aineid võib vedada paakides, mis ei ole ette nähtud veovahenditeks. Paagid peavad olema tühjendatud.

Veoühik tuleb märgistada samal viisil nagu asjaomast ainet vedav paaksõiduk. Juhil peab olema tunnistus vastavalt punktile 8.2.2.7.1.

Algviide riiklikule õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: Erandit kohaldatakse, kui paagid on vaja viia näiteks remondi- või hooldustöödele.

Kõnesoleva erandi põhjenduseks on tühjade paakide veoeelse puhastamisega seotud ohtude ja keskkonnamõjude vältimine.

Erandit kohaldatakse väikeste koguste puhul. Enamasti on kõnealused veod kohalikud, ent üksikutel juhtudel võib tegemist olla üle 300 km pikkuste vedudega hõredalt asustatud Põhja-Rootsis.

Veotingimused: Paagile paigaldatud seadmed ei tohi olla paigutatud selliselt, et need võiksid veo ajal viga saada. Sõidukiga peavad kaasas olema dokumendid, mis tõendavad, et paak on asjaomase aine jaoks heaks kiidetud. Sidemed ja kinnitused, millega paak on sõidukile kinnitatud, peavad suutma paigal hoida veetavast paagist kaks korda raskemat paaki. Paagiga samas sõidukis ei tohi vedada kergestisüttivaid aineid.

RO–b1–SE–9

Teema: Põllumajandus- või ehitusobjektidega seotud kohalikud veod.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 5.4, 6.8 ja 9.1.2.

Direktiivi lisa sisu: Veokiri; paakide ehitus; vastavustunnistus.

Riikliku õigusakti sisu: Põllumajandus- või ehitusobjektidega seotud kohalikel vedudel ei nõuta teatavate eeskirjade täitmist:

- ei nõuta ohtlike kaupade deklaratsiooni;

- võib jätkata personalihaagistele paigaldatud vanemate paakide/konteinerite kasutamist, mille ehitus ei vasta peatükile 6.8, kuid vastab vanematele riiklikele õigusaktidele;

- kohalikeks vedudeks ja teetööde vahetus läheduses võib jätkata ÜRO tunnusnumbritega 1268, 1999, 3256 ja 3257 ainete veoks ette nähtud vanemate mahutite kasutamist, mis ei vasta peatükkide 6.7 või 6.8 nõuetele ning on või ei ole varustatud tee pindamisseadmetega;

- personalihaagiste ja paaksõidukite puhul, mis on või ei ole varustatud tee pindamisseadmetega, ei nõuta vastavustunnistusi.

Algviide riiklikule õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: Personalihaagis on teatavat tüüpi haagiselamu tööliste jaoks, millel on meeskonnaruum ja mis on varustatud vastavustunnistuseta paagiga/konteineriga metsatöötraktorite tööks ettenähtud diislikütuse hoidmiseks.

RO–b1–SE–10

Teema: Lõhkeainete vedu paakides.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 4.1.4

Direktiivi lisa sisu: Lõhkeaineid võib pakendada üksnes punkti 4.1.4 kohastesse pakenditesse.

Riikliku õigusakti sisu: Pädev riigiasutus annab vastavustunnistuse sõidukitele, mis on ette nähtud lõhkeainete veoks paakides. Paakides on lubatud vedada üksnes määruses loetletud või pädeva asutuse eriloaga lõhkeaineid.

Paaki tangitud lõhkeaineveosega sõiduk tuleb märgistada ja tähistada vastavalt punktidele 5.3.2.1.1, 5.3.1.1.2. ja 5.3.1.4. Ühes veoüksuses võib olla ainult üks ohtlikke kaupu vedav sõiduk.

Algviide riiklikule õigusaktile: S liide – Ohtlike kaupade riigisisese autoveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega ja Rootsi määrusega SÄIFS 1993:4.

Märkused: Kohaldatakse üksnes riigisiseste vedude suhtes, mis on enamasti kohalikud veod. Kõnealused määrused kehtisid enne Rootsi ühinemist Euroopa Liiduga.

Lõhkeainete vedu paakautodes teostavad üksnes kaks ettevõtet. Lähiajal on kavas üleminek emulsioonlõhkeainetele.

Endine erand nr 84.

RO–b1–SE–11

Teema: Juhitunnistus.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 8.2

Direktiivi lisa sisu: Nõuded sõiduki meeskonna väljaõppe kohta.

Riikliku õigusakti sisu: Juhtide väljaõppeks ei tohi kasutada punktis 8.2.1.1 osutatud sõidukeid.

Algviide riiklikule õigusaktile: S liide – Ohtlike kaupade riikliku autoveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega ja Rootsi määrusega SÄIFS 1993:4.

Märkused: Kohalikud veod.

RO–b1–SE–12

Teema: ÜRO tunnusnumbri 0335 alla kuuluvate ilutulestike vedu.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: B lisa punkt 7.2.4, V2 (1)

Direktiivi lisa sisu: Sätted EX/II ja EX/III sõidukite kasutamise kohta.

Riikliku õigusakti sisu: ÜRO tunnusnumbri 0335 alla kuuluvate ilutulestike vedamisel kohaldatakse punkti 7.2.4 erisätet V2 (1) üksnes juhul, kui ilutulestike lõhkeainesisaldus kokku on üle 3000 kg (haagise puhul 4000 kg), tingimusel et ilutulestikud on ÜRO tunnusnumbri 0335 alla liigitatud vastavalt ÜRO ohtlike kaupade veo soovituste neljateistkümnenda muudetud väljaande punkti 2.1.3.5.5 tabelis sätestatud ilutulestike üldklassifikatsioonile.

Liigitamiseks on vajalik pädeva asutuse heakskiit. Liigitust kontrollitakse veoühikus.

Algviide riiklikule õigusaktile: S liide – Ohtlike kaupade riigisisese autoveo erieeskirjad, mis on välja antud kooskõlas ohtlike kaupade veo seadusega ja Rootsi määrusega SÄIFS 1993:4.

Märkused: Ilutulestike vedu piirdub igal aastal kahe lühikese ajavahemikuga – aastavahetus ja aprilli lõpp / mai algus. Vedusid saatjatelt terminalidesse saab olemasolevate EX-tunnistusega sõidukitega teha suuremate probleemideta. Ilutulestike vedu terminalidest müügikohtadesse ja müümata koguste tagasivedu terminalidesse on aga raskendatud, kuna EX-tunnistusega sõidukeid ei ole piisavalt. Vedajad ei soovi tunnistuste saamiseks investeeringuid teha, kuna neil ei ole võimalik kulutusi tagasi teenida. Kõnealune olukord ohustab ilutulestikutarnijate püsimajäämist, kuna neil ei ole võimalik tooteid turule viia.

Kõnesoleva erandi kohaselt tuleb uusima võimaliku klassifikatsiooni saamiseks liigitada ilutulestikud ÜRO soovituste üldnimekirja alusel.

Samalaadne erand on ÜRO tunnusnumbri 0336 alla kuuluvatele ilutulestikele ette nähtud ka ADR 2005 punkti 3.3.1 sättega 651.

UK Ühendkuningriik

RO–b1–UK–1

Teema: Üldkasutatavate teede ületamine ohtlikke kaupu vedavate sõidukite poolt (N8).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: A ja B lisa.

Direktiivi lisa sisu: Nõuded ohtlike kaupade veo kohta üldkasutatavatel teedel.

Riikliku õigusakti sisu: Ohtlike kaupade autoveo eeskirju ei kohaldata eravalduses oleval tootmisterritooriumil, mida läbib maantee. Kõnealust erandit ei kohaldata klassi 7 “Radioactive Material (Road Transport) Regulations” 2002 sätete suhtes.

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 1996, reg.3 Schedule 2 (3)(b); Carriage of Explosives by Road Regulations 1996, reg. 3(3)(b).

Märkused: Sageli tekib olukord, kus kaupu veetakse kahel pool maanteed paiknevate eravalduste vahel. Kõnealune olukord ei kujuta endast ohtlike kaupade vedu mööda üldkasutatavat teed selle tavapärases tähenduses ning selle suhtes ei kohaldata ohtlikke kaupu käsitlevate eeskirjade sätteid.

RO–b1–UK–2

Teema: Erand keelust, et kohaliku kaubaveo puhul ei tohi juht ega juhiabi avada ohtlike ainete pakendeid (v.a klassi 7 kuuluvad kaubad) teel kohalikust müügiüksusest vahendaja või lõppkasutaja juurde või vahendaja juurest lõppkasutaja juurde (N11).

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: 8.3.3

Direktiivi lisa sisu: Juht ega juhiabi ei tohi avada ohtlike kaupade pakendeid.

Riikliku õigusakti sisu: Pakendite avamise keeld on kvalifitseeritud tingimusega „v.a juhul, kui veoettevõtja on seda lubanud“.

Algviide riiklikule õigusaktile: Carriage of Dangerous Goods by Road Regulations 1996, reg.12 (3).

Märkused: Kõnesoleva keelu järgimine täht-tähelt lisas esitatud sõnastuses võib tekitada jaekaubanduses tõsiseid probleeme.

RO–b1–UK–3

Teema: Alternatiivsed veosätted puuvaatide kohta, mis sisaldavad ÜRO tunnusnumbri 3065 alla kuuluvaid aineid III pakendigrupi pakendites.

Viide käesoleva direktiivi lisale I.1: peatükid 1.4, 4.1, 5.2 ja 5.3

Direktiivi lisa sisu: Pakendamis- ja märgistusnõuded.

Riikliku õigusakti sisu: Alkohoolseid jooke, mille alkoholi mahuprotsent on 24–70% (III pakendigrupp), lubatakse vedada ÜRO heakskiiduta puuvaatides ohusiltideta, kui laadimise ja sõiduki suhtes kehtivad rangemad nõuded.

Algviide riiklikule õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 7 (13) and (14).

Märkused: Tegemist on riikliku aktsiisimaksu alla kuuluvate hinnaliste toodetega, mida veetakse tehasest tolliladudesse riigi maksupitseritega pitseeritud sõidukites. Pakendamis- ja märgistusnõuete leebemaks muutmist on arvesse võetud ohutuse tagamise lisanõuetes.

II

Raudteetransport

II.1. RID

Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) C liites sisalduvad ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskirjad (RID), mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

II.2. Täiendavad üleminekusätted

1. Liikmesriigid võivad säilitada direktiivi 96/49/EÜ artikli 4 alusel vastu võetud erandid kuni 31. detsembrini 2010 või kuni muudetakse II.1 lisa, et kajastada kõnealuses artiklis osutatud ÜRO soovitusi ohtlike kaupade veo kohta, kui kõnesolev tähtpäev saabub varem.

2. Liikmesriigid võivad lubada oma territooriumil kasutada enne 1. juulit 2005 ehitatud 1520 mm rööpmevahega vaguneid ja tsisternvaguneid, mis käesolevale direktiivile ei vasta, kuid mis ehitati 30. juunil 2005 kehtinud riiklike nõuete kohaselt, tingimusel et kõnealused vagunid vastavad nõutavale ohutustasemele.

3. Liikmesriigid võivad lubada oma territooriumil kasutada enne 1. jaanuari 1997 ehitatud tsisterne ja vaguneid, mis käesolevale direktiivile ei vasta, kuid mis on ehitatud 31. detsembril 1996 kehtinud siseriiklike nõuete kohaselt, kui kõnealused tsisternid ja vagunid vastavad nõutavale ohutustasemele.

Pärast 1. jaanuari 1997 ehitatud tsisterne ja vaguneid, mis ei vasta käesolevale direktiivile, kuid mis ehitati nende ehitamise ajal kehtinud direktiivi 96/49/EÜ nõuete kohaselt, võib jätkuvalt kasutada riigisiseseks veoks.

4. Liikmesriigid võivad lubada oma territooriumil kasutada enne 1. juulit 2007 ehitatud survetrumleid, balloonikogumeid ja paake ning enne 1. juulit 2003 ehitatud muid anumaid, mis ei vasta käesolevale direktiivile, kuid mis ehitati nende ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt, mis olid survetrumlite, balloonikogumite ja paakide puhul kehtestatud hiljemalt 1. juulil 2005 ning muude anumate puhul hiljemalt 1. juulil 2001, tingimusel et säilitatakse kõnealuste veovahendite vastavus ettenähtud ohutusnõuetele.

5. Liikmesriigid, kus õhutemperatuur on pidevalt alla –20°C, võivad kehtestada rangemad standardid selliste materjalide töötemperatuurile, mida kasutatakse plastpakendite, paakide ja nende seadmete puhul, mis on ette nähtud nende territooriumil toimuvaks ohtlike kaupade riigisiseseks raudteeveoks, kuni kõnealuste kliimavöötmete asjakohaseid võrdlustemperatuure käsitlevad sätted lisatakse käesoleva direktiivi II.1 lisale.

6. Liikmesriigid võivad säilitada muud kui käesolevas direktiivis ettenähtud riiklikud sätted, mis käsitlevad nende territooriumil toimuvate veeldatud gaaside või veeldatud gaasisegude veo standardtemperatuuri, kuni asjaomaste kliimavöötmete standardtemperatuuridega seotud sätted lülitatakse Euroopa standarditesse ja viited nendele standarditele lisatakse käesoleva direktiivi II.1 lisale .

7. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi II.1 lisas sätestatud ohu identifitseerimisnumbri asemel oma territooriumil säilitada 31. detsembril 1996 kehtinud riiklikud sätted hädakoodi või ohukaardi esitusviisi või paigutuse kohta.

8. Prantsusmaa ja Ühendkuningriik võivad La Manche’i väina tunneli kaudu toimuvate vedude suhtes kohaldada käesoleva direktiiviga ettenähtust rangemaid sätteid.

9. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriigi õigust võtta pärast komisjoni teavitamist oma territooriumi suhtes vastu määrusi, mis käsitlevad ohtlike kaupade raudteevedu nendest Raudteede Koostööorganisatsiooni (OSJD) riikidest ja nendesse riikidesse, kes ei ole COTIFi osalisriigid. Kõnealuseid määrusi kohaldatakse üksnes ohtlike kaupade raudteeveole selliste vagunitega, mis on saanud loa riigis, kes ei ole COTIFi osalisriik. Asjaomane liikmesriik tagab asjakohaste meetmete ja kohustustega ohutustaseme, mis on võrdne RIDis ettenähtud tasemega.

II.3. Täiendavad riiklikud sätted

Liikmesriikide erandid ohtlike kaupade veoks oma territooriumil vastavalt artikli 7 lõikele 2.

Erandite numeratsioon: RA-a/b1/b2-LR-nr

RA = raudteevedu

a/b1/b2 = artikli 7 lõike 2 punkt a / alapunkt b1 / alapunkt b2

LR = liikmesriigi tähtlühend

Nr = järjekorranumber

Artikli 7 lõike 2 punkti a alusel

DE Saksamaa

RA–a–DE–1

Teema : Teatavaid erakasutuseks ettenähtud väikestes kogustes kaupu käsitlev erand.

Viide käesoleva direktiivi II.1 lisale: Peatükis 3.2 sisalduv tabel teatavate ÜRO tunnusnumbrite kohta klassides 1–9.

Direktiivi lisa sisu: Veoluba ja sätted.

Riikliku õigusakti sisu: Klassid 1–9; eratarbimiseks ettenähtud eri kaupade väga väikesi pakendatud koguseid käsitlev erand; maksimaalselt 50 kg veoüksuse kohta; üldiste pakendamisnõuete kohaldamine sisepakendi suhtes.

Algviide riiklikule õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 06.11.2002 (BGBl. I S. 4350), geändert durch Artikel 2 der Verordnung vom 28.04.2003 (BGBl. I S. 595); Ausnahme 3.

Märkused: Erand kehtib kuni 31. detsembrini 2004.

Loend nr 14*.

RA–a–DE–2

Teema : Kombineeritud pakendite lubamine.

Viide käesoleva direktiivi lisale II.1: 4.1.10.4 MP2

Direktiivi lisa sisu: Kombineeritud pakendite keeld.

Riikliku õigusakti sisu: Klass 1.4S, 2, 3 ja 6.1; luba klassi 1.4S kuuluvate esemete (kergrelvade padrunid), aerosoolide (klass 2) ning klassidesse 3 ja 6.1 (loetletud ÜRO tunnusnumbrid) kuuluvate puhastus- ja töötlusmaterjalide kombineeritud pakendamiseks komplektidena, mida müüakse II pakendigruppi kuuluvates kombineeritud pakendites ning väikestes kogustes.

Algviide riiklikule õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 06.11.2002 (BGBl. I S. 4350), geändert durch Artikel 2 der Verordnung vom 28.04.2003 (BGBl. I S. 595); Ausnahme 21.

Märkused: Loend nr 30*, 30a, 30b, 30c, 30d, 30e, 30f, 30g.

FR Prantsusmaa

RA–a–FR–1

Teema: Registreeritud pagasi vedu reisirongides.

Viide käesoleva direktiivi lisale II.1: 7.7

Direktiivi lisa sisu: RIDiga hõlmatud materjalid ja esemed, mille vedu on pagasina keelatud.

Riikliku õigusakti sisu: RIDiga hõlmatud materjale ja esemeid, mida võib vedada ekspresspakkidena, lubatakse reisirongides pagasina vedada.

Algviide riiklikule õigusaktile: Arrêté du 5 juin 2001 relatif au transport de marchandises dangereuses par chemin de fer (5. juuni 2001. aasta määrus ohtlike kaupade raudteeveo kohta, „RID-määrus“) - Article 18.

RA–a–FR–2

Teema: Reisirongides veetavad pakid, mis sisaldavad ohtlikke materjale.

Viide käesoleva direktiivi lisale II.1: 7.7

Direktiivi lisa sisu: RIDiga hõlmatud materjalid ja esemed, mida ei tohi vedada käsipagasina.

Riikliku õigusakti sisu: Reisijate isiklikuks või ametialaseks kasutamiseks käsipagasina veetavaid ohtlikke materjale sisaldavaid pakke lubatakse vedada teatavatel tingimustel: kohaldatakse üksnes pakendamist, pakkide tähistamist ja märgistamist käsitlevaid sätteid, mis on esitatud punktides 4.1, 5.2 ja 3.4.

Algviide riiklikule õigusaktile: Arrêté du 5 juin 2001 relatif au transport de marchandises dangereuses par chemin de fer (5. juuni 2001. aasta määrus ohtlike kaupade raudteeveo kohta, „RID-määrus“) - Article 19.

Märkused: Kaasaskantavad gaasimahutid on lubatud hingamishäiretega patsientidele üheks reisiks vajalikus koguses.

RA–a–FR–3

Teema: Vedu raudteeveo-ettevõtja enda vajaduste rahuldamiseks.

Viide käesoleva direktiivi lisale II.1: 5.4.1

Direktiivi lisa sisu: Saatekiri peab sisaldama andmeid ohtlike materjalide kohta.

Riikliku õigusakti sisu: Koormat ei pea deklareerima, kui raudteeveo-ettevõtja enda vajaduste rahuldamiseks toimuva veo raames ei ületata punktis 1.1.3.6 kehtestatud piirnorme.

Algviide riiklikule õigusaktile: Arrêté du 5 juin 2001 relatif au transport de marchandises dangereuses par chemin de fer (5. juuni 2001. aasta määrus ohtlike kaupade raudteeveo kohta, „RID-määrus“) - Article 20.2.

RA–a–FR–4

Teema: Teatavate postivagunite vabastamine märgistamise nõudest.

Viide käesoleva direktiivi lisale II.1: 5.3.1

Direktiivi lisa sisu: Kohustus kinnitada hoiatusmärgised vaguni seintele.

Riikliku õigusakti sisu: Märgistada tuleb üksnes postivagunid, milles veetakse üle kolme tonni samasse klassi kuuluvaid materjale (välja arvatud klassid 1, 6.2 ja 7).

Algviide riiklikule õigusaktile: Arrêté du 5 juin 2001 relatif au transport de marchandises dangereuses par chemin de fer (5. juuni 2001. aasta määrus ohtlike kaupade raudteeveo kohta, „RID-määrus“) - Article 21,1.

RA–a–FR–5

Teema: Väikekonteinereid vedavate vagunite vabastamine märgistamise nõudest.

Viide käesoleva direktiivi lisale II.1: 5.3.1

Direktiivi lisa sisu: Kohustus kinnitada hoiatusmärgised vaguni seintele.

Riikliku õigusakti sisu: Kui väikekonteineritele kinnitatud märgised on selgelt nähtavad, ei pea vaguneid märgistama.

Algviide riiklikule õigusaktile: Arrêté du 5 juin 2001 relatif au transport de marchandises dangereuses par chemin de fer (5. juuni 2001. aasta määrus ohtlike kaupade raudteeveo kohta, „RID-määrus“) - Article 21.2.

RA–a–FR–6

Teema: Pakkidega koormatud maanteesõidukeid vedavate vagunite vabastamine märgistamise nõudest.

Viide käesoleva direktiivi lisale II.1: 5.3.1

Direktiivi lisa sisu: Kohustus kinnitada hoiatusmärgised vaguni seintele.

Riikliku õigusakti sisu: Kui maanteesõidukitel on märgised, mis vastavad neis veetavatele pakkidele, ei pea vaguneid märgistama.

Algviide riiklikule õigusaktile: Arrêté du 5 juin 2001 relatif au transport de marchandises dangereuses par chemin de fer (5. juuni 2001. aasta määrus ohtlike kaupade raudteeveo kohta, „RID-määrus“) - Article 21.3.

SE Rootsi

RA–a–SE–1

Teema : Ohtlikke kaupu ekspress-saadetisena vedavat raudteevagunit ei pea märgistama.

Viide käesoleva direktiivi lisale II.1: 5.3.1

Direktiivi lisa sisu: Ohtlikke kaupu vedavatel raudteevagunitel peavad olema hoiatusmärgised.

Riikliku õigusakti sisu: Ohtlikke kaupu ekspress-saadetisena vedavat raudteevagunit ei pea märgistama.

Algviide riiklikule õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: RIDis kehtestatakse ekspress-saadetistena käsitatavatele kaupadele koguselised piirangud. Seetõttu on kogused väikesed.

UK Ühendkuningriik

RA–a–UK–1

Teema : Teatavate madala riskiteguriga radioaktiivsete esemete (näiteks kellad, käekellad, suitsuandurid, kompassid) vedu.

Viide käesoleva direktiivi lisale II.1: Enamik RIDi nõuetest

Direktiivi lisa sisu: klassi 7 materjali veoga seotud nõuded.

Riikliku õigusakti sisu: Teatavad kaubad, mis sisaldavad piiratud koguses radioaktiivseid aineid, vabastatakse täielikult riiklike eeskirjade sätete täitmisest.

Algviide riiklikule õigusaktile: Packaging, Labelling and Carriage of Radioactive Material by Rail Regulations 1996, reg 2(6) (as amended by Schedule 5 of the Carriage of Dangerous Goods (Amendment) Regulations 1999).

Märkused: Kõnesolev erand on lühiajaline meede, mis ei ole enam vajalik, kui RIDisse võetakse üle IAEA eeskirjade vastavad muudatused.

RA–a–UK–2

Teema: Piirangute leevendamine lõhkeainete segaveoste puhul ning lõhkeainete veol koos muude ohtlike kaupadega vagunites, sõidukites ja konteinerites (N4/5/6).

Viide käesoleva direktiivi lisale II.1: 7.5.2.1 ja 7.5.2.2

Direktiivi lisa sisu: Piirangud teatavatele segaveostele.

Riikliku õigusakti sisu: Riiklikud õigusaktid on lõhkeainete segaveoste suhtes vähem ranged tingimusel, et kõnealused veod on ohutult teostatavad.

Algviide riiklikule õigusaktile: Packaging, Labelling and Carriage of Radioactive Material by Rail Regulations 1996, reg 2(6) (as amended by Schedule 5 of the Carriage of Dangerous Goods (Amendment) Regulations 1999).

Märkused: Ühendkuningriik soovib lubada mõningaid muudatusi eeskirjades, mis käsitlevad lõhkeainete vedamist koos teiste lõhkeainetega ja lõhkeainete vedamist koos teiste ohtlike kaupadega. Kõikidele variatsioonidele on kehtestatud koguselised piirangud ühe või mitme laadungi koostisosa osa suhtes ja kõnealuseid variatsioone lubatakse vaid tingimusel, et „võetud on kõik teostatavad meetmed selleks, et lõhkeained ei puutuks kaupadega kokku või ei ohustaks kaupu muul viisil, või selleks, et kaubad ei ohustaks lõhkeaineid“.

Ühendkuningriik võib soovida lubada näiteks järgmisi variatsioone:

1. ÜRO tunnusnumbrite 0029, 0030, 0042, 0065, 0081, 0082, 0104, 0241, 0255, 0267, 0283, 0289, 0290, 0331, 0332, 0360 ja 0361 alla kuuluvaid lõhkeaineid võib vedada samas sõidukis koos ÜRO tunnusnumbri 1942 alla kuuluvate ohtlike kaupadega. ÜRO tunnusnumbri 1942 alla kuuluvate ainete lubatud veokogust piiratakse, käsitades kõnealust ainet klassi 1.1D kuuluva lõhkeainena;

2. ÜRO tunnusnumbrite 0191, 0197, 0312, 0336, 0403, 0431 ja 0453 alla liigitatavaid lõhkeaineid võib vedada samas sõidukis koos veoliiki 2 või 3 kuuluvate ohtlike kaupadega (v.a tuleohtlikud gaasid, nakkusohtlikud ained ja mürgised ained) või nende kõikide kombinatsioonidena tingimusel, et veoliigi 2 ohtliku kauba kogumass või -maht ei ületa 500 kg või liitrit ning et kõnealuste lõhkeainete netomass kokku ei ületa 500 kg;

3. Klassi 1.4G kuuluvaid lõhkeaineid võib vedada koos veoliiki 2 kuuluvate tuleohtlike vedelike ja gaasidega või veoliiki 3 kuuluvate mittesüttivate ja mittetoksiliste gaasidega või nende kõikide kombinatsioonidena tingimusel, et ohtlike kaupade kogumass kokku ei ületa 200 kg ja kogumaht 200 l ning lõhkeainete netomass kokku ei ületa 20 kg;

4. ÜRO tunnusnumbrite 0106, 0107 ja 0257 alla kuuluvaid lõhkeainetooteid võib vedada koos sobivusrühma D, E või F kuuluvate lõhkeainetoodetega, mille komponentideks kõnealused tooted on. ÜRO tunnusnumbrite 0106, 0107 ja 0257 alla kuuluvate lõhkeainete üldkogus ei tohi ületada 20 kg.

RA–a–UK–3

Teema: Lubada erinevat „maksimumkogust veoüksuse kohta“ klassi 1 kaupadele, mis kuuluvad punkti 1.1.3.1 tabelis veoliigi 1 ja 2 alla.

Viide käesoleva direktiivi lisale II.1: 1.1.3.1

Direktiivi lisa sisu: Veoliigiga seonduvad erandid.

Riikliku õigusakti sisu: Võetakse vastu eeskirjad, mis lubavad teha erandeid lõhkeainete segaveose ja piiratud koguste suhtes.

Algviide riiklikule õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 3(7)(b).

Märkused: Klassi 1 kaupadele lubatakse erinevaid kogusepiiranguid ja segaveose korrutustegureid, mis veoliigi 1 puhul on „50“ ja veoliigi 2 puhul „500“. Segaveoste arvutamisel on veoliigi 1 korrutustegur „20“ ja veoliigi 2 korrutustegur „2“.

RA–a–UK–4

Teema: RA–a–FR–6 vastuvõtmine.

Viide käesoleva direktiivi lisale II.1: 5.3.1.3.2.

Direktiivi lisa sisu: Tähistusnõude leevendamine haagistega ühendveo puhul.

Riikliku õigusakti sisu: Tähistusnõuet ei kohaldata juhul, kui sõiduki tähised on selgelt nähtavad.

Algviide riiklikule õigusaktile: The Carriage of Dangerous Goods and Use of Transportable Pressure Equipment Regulations 2004: Regulation 7(12).

Märkused: Ühendkuningriigis on kõnealune riiklik säte kogu aeg kehtinud.

Erandid artikli 7 lõike 2 punkti b1 alusel

DE Saksamaa

RA–b1–DE–1

Teema : Polüklorobifenüülidega saastunud klassi 9 kuuluvate materjalide puistevedu.

Viide käesoleva direktiivi lisale II.1: 7.3.1.

Direktiivi lisa sisu: Puistevedu.

Riikliku õigusakti sisu: Luba materjalide puisteveoks sõiduki vedeliku- või tolmukindlalt suletud paak-vahetuskeredes või konteinerites.

Algviide riiklikule õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 06.11.2002 (BGBl. I S. 4350), geändert durch Artikel 2 der Verordnung vom 28.04.2003 (BGBl. I S. 595); Ausnahme 11.

Märkused: Erand 11 kehtib kuni 31. detsembrini 2004; alates 2005. aastast samalaadsed sätted ADRis ja RIDis.

Vt ka mitmepoolne kokkulepe M137.

Loend nr 4*.

RA–b1–DE–2

Teema : Pakendatud ohtlike jäätmete vedu.

Viide käesoleva direktiivi lisale II.1: 1.–5. osa.

Direktiivi lisa sisu: Liigitamine, pakendamine ja märgistamine.

Riikliku õigusakti sisu: Klassid 2–6.1, 8 ja 9: Ohtlike jäätmete kombineeritud pakendamine ja vedu pakkides ja mahtlastikonteinerites; jäätmed tuleb pakendada sisepakenditesse (kogumisel) ning liigitada konkreetsetesse jäätmerühmadesse (et vältida jäätmerühmas ohtlikke reaktsioone); kasutatakse jäätmerühmi käsitlevat kirjalikku erijuhendit, mis on ühtlasi saatekiri; olme- ja laborijäätmete kogumine jne.

Algviide riiklikule õigusaktile: Gefahrgut-Ausnahmeverordnung - GGAV 2002 vom 06.11.2002 (BGBl. I S. 4350), geändert durch Artikel 2 der Verordnung vom 28.04.2003 (BGBl. I S. 595); Ausnahme 20.

Märkused: Loend nr 6*.

SE Rootsi

RA–b1–SE–1

Teema : Ohtlike jäätmete vedu ohtlike jäätmete kõrvaldamisettevõtetesse.

Viide käesoleva direktiivi lisale II.1: 2. osa, peatükid 5.2 ja 6.1.

Direktiivi lisa sisu: Liigitamine, tähistamine ja märgistamine ning nõuded pakendite ehituse ja katsetamise kohta.

Riikliku õigusakti sisu: Kõnealuses õigusaktis on esitatud lihtsustatud liigitamiskriteeriumid, vähem ranged nõuded pakendite ehituse ja katsetamise kohta ning muudetud märgistamisnõuded. Ohtlike jäätmeid ei liigitata RIDi kohaselt, vaid need jaotatakse eri jäätmerühmadesse. Igas jäätmerühmas on aineid, mida võib kooskõlas RIDiga koos pakendada (kombineeritud pakend). ÜRO tunnusnumbri asemel peavad kõik pakendid olema märgistatud vastava jäätmerühma koodiga.

Algviide riiklikule õigusaktile: Särskilda bestämmelser om vissa inrikes transporter av farligt gods på väg och i terräng.

Märkused: Kõnealuseid eeskirju võib kasutada üksnes ohtlike jäätmete veoks avalikest jäätmekogumispunktidest ohtlike jäätmete kõrvaldamisettevõtetesse.

III

Siseveetransport

III.1. ADN

Euroopa kokkuleppele ohtlike kaupade rahvusvahelise veo kohta siseveeteedel (ADN) lisatud eeskirjad, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009, ning ADNi artikli 3 punktid f ja h, artikli 8 lõiked 1 ja 3, artiklid 17 ja 18, kusjuures sõna „lepinguosaline“ asendatakse vajadusel sõnaga „liikmesriik“.

III.2. Täiendavad üleminekusätted

-

III.3. Täiendavad riiklikud sätted

-

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ohtlike kaupade siseveo kohta

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE/EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Poliitikavaldkond: Energia ja transport

Meede: Energia- ja transpordikasutajate turvalisus ja kaitse

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B.A read), sh järgmised rubriigid:

Transpordi turvalisus 06 0701 00

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju:

Määratlemata, algus 2008

3.3. Eelarve tunnusjooned:

Eelarve-rida | Kulu liik | Uus | EFTA osamakse | Taotlejariikide osamaksud | Finants-perspektiivi rubriik |

06 0701 00 | Mitte-kohustus-lik | Liigen-datud[18] | EI | EI | EI | Nr [1A] |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

( n aasta = 2006 )

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | n aasta | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

Tegevuskulud[19] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1. | a | 0,5 | 0,5 | 1,0 |

Maksete assigneeringud | b | 0,5 | 0,5 | 1,0 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud[20] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4. | c |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0,5 | 0,5 | 1,0 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0,5 | 0,5 | 1,0 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[21] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5. | d |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6. | e |

Meetme soovituslik finantskulu kokku |

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e |

MAKSETE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e |

Kaasrahastamise andmed

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasrahastav asutus | n aasta | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 jj | Kokku |

…………………… | f |

KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh kaasrahastamine) KOKKU | a+c+d+e+f |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

( Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[22] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

4.1.3. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme rakendamist [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Käesoleva ettepaneku ja selgituse finantsosa hõlmab üksnes direktiivi ettepanekule lisatud rahvusvaheliste lepingute tõlkeid ühenduse keeltesse. Ettepanekul ei ole ELile muid eelarvemõjusid .

Konkreetne probleem seoses ohtlike kaupade raamdirektiividega 94/55/EÜ ja 96/49/EÜ tuleneb nende lisadest, milles märgitakse: „N.B. [ADRi/RIDi] Konsolideeritud/muudetud tekst avaldatakse kõigis ühenduse ametlikes keeltes niipea, kui see on ette valmistatud ja tõlgitud.“ Õigustalituse arvates tähendab see, et direktiivide täielikuks jõustumiseks peab komisjon tõlkima ja avaldama ADRi ja RIDi kõikides ühenduse keeltes. ADR/RID (ja ADN) sisaldavad igaüks umbes 1000 lehekülge ning neid muudetakse iga kahe aasta järel. Kahe aasta jooksul tehakse ligikaudu 150–200 lk ulatuses muudatusi. Eriti pärast viimast laienemist ei ole komisjon suutnud sellisel hulgal tõlkeid teha. Alates 2003. aastast (2003., 2004., 2005. ja järgmise, juba ettevalmistatava 2007. aasta tsüklid) on tõlgitud ja avaldatud üksnes muutmist käsitlevad komisjoni direktiivid, kuid mitte nende lisad. Seega on liikmesriikidel olemas riiklike õigusmeetmete aluseks olevad ühenduse õigusaktid, kuid komisjonil ei ole olnud õigust riiklikke meetmeid nõuda ega vajaduse korral rikkumismenetlust algatada. ADR, RID ja ADN on kättesaadavad üksnes inglise ja prantsuse keeles ning RID ka saksa keeles. Iga kaheaastase tsükli järel tõlgivad liikmesriigid ise oma riiklike õigusaktide jaoks nende lepingute konsolideeritud versioonid, mida nad kohaldavad. Üldjuhul ei kasuta liikmesriigid selleks komisjoni tõlkeid ning seepärast on nende väärtus teadmata.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ning kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Uue direktiivi ettepaneku eesmärk on loobuda ühenduse tasandi tõlgetest ning jätta tõlkimine ja ametlikes keeltes avaldamine liikmesriikidele. Seepärast peaks komisjon rahaliselt toetama riigisisest tõlkimist, pidades silmas, et komisjoni kokkuhoid tõlkimis- ja avaldamiskulude arvelt ületab liikmesriikidele antavat rahalist toetust . Vajalikud assigneeringud tuleks esmakordselt teha 2009. eelarveaastal ning edaspidi iga kahe aasta järel.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Komisjoni strateegiline eesmärk: Ohutus

Peadirektoraadi üldeesmärk: Ohutus ja turvalisus

Peadirektoraadi tegevuseesmärk: Tugevdada transpordi turvalisust

Ettepandud direktiiv lihtsustab ja ühtlustab ohtlike kaupade vedu käsitlevaid ELi sätteid ning parandab seeläbi transpordi turvalisust ja julgeolekut.

Ettepaneku finantsosa võimaldab direktiivi ülevõtmist, tehes lisatud rahvusvaheliste lepingute tõlked kättesaadavaks kõikides ühenduse keeltes.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

( Tsentraliseeritud haldamine

( otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvekord

Komisjon võtab vastu tulemused ja teeb nende alusel maksed.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Viidi läbi mõju hindamine, kus eelistatavaks võimaluseks oli ettepandud seadusandlik meede ehk ELi eeskirjade lihtsustamine ja ühtlustamine ohtlike kaupade veo valdkonnas. Kõnealust meedet toetati ka kõikidel nõupidamistel. Ettepaneku finantsosa on lihtsustamise saavutamiseks vajalik eeltingimus.

6.2.2. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid)

Väliskonsultandid viisid aastatel 2004–2005 läbi poliitikavaldkonna hindamise: „ELi ohtlike kaupade veo poliitika hindamine alates aastast 2004“, nagu on märgitud mõju hindamise punktis 1.3.1. Hindamine toetas ettepanekus sätestatud ideed.

6.2.3. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Aastal 2015 viiakse läbi samalaadne hindamine, nagu on osutatud punktis 6.2.2.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Kuna komisjon teeb väljamaksed alles pärast tulemuste saamist (rahvusvaheliste lepingute riigisisesed tõlked), mille kvaliteeti on võimalik kontrollida, siis pettuse ohtu pole.

8. ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi (aasta n = 2006)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 |

Ametnikud või ajutine personal[25] (XX 01 01) | A*/AD |

B*, C*/AST |

Art. XX 01 02 kohaselt rahastatav personal[26] |

Art. XX 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[27] |

KOKKU |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

8.2.3. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases talituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | aastan | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

– sisene |

– väline |

Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj |

Ametnikud või ajutine personal (XX 01 01) |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal |

Arvestus – Art. XX 01 02 kohaselt rahastatav personal |

8.2.6. Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

aastan | aastan+1 | aastan+2 | aastan+3 | aastan+4 | aastan+5 jj | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[29] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) |

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud |

[1] ELT C , , lk .

[2] ELT C , , lk .

[3] ELT C , , lk .

[4] EÜT L 319, 12.12.1994, lk 7. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/111/EÜ (ELT L 365, 10.12.2004, lk 25).

[5] EÜT L 235, 17.9.1996, lk 25. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/110/EÜ (ELT L 365, 10.12.2004, lk 24).

[6] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[7] EÜT L 117, 8.5.1990, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2005/174/EÜ (ELT L 59, 5.3.2005, lk 20).

[8] EÜT L 106,17.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1830/2003 (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24).

[9] EÜT L 262, 17.10.2000, lk 21.

[10] EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

[11] EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

[12] ELT L 158, 30.4.2004, lk 50.

[13] EÜT L 301, 28.10.1982, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga [../../EÜ] (…).

[14] EÜT L 145, 19.6.1996, lk 10.

[15] EÜT L 118, 19.5.2000, lk 41.

[16] ELT L 85, 2.4.2005, lk 58. Otsust on muudetud otsusega 2005/903/EÜ (ELT L 328, 15.12.2005, lk 62).

[17] ELT L 61, 8.3.2005, lk 41. Otsust on muudetud otsusega 2005/777/EÜ (ELT L 293, 9.11.2005, lk 23).

[18] Liigendatud assigneeringud.

[19] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[20] Kulud, mis kuuluvad jaotise xx artikli xx 01 04 alla.

[21] Kulud, mis kuuluvad peatüki xx 01 alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[22] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[23] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[24] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[25] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[26] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[27] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[28] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[29] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.