„1)

„lennuk“ – õhust raskem mootori jõul töötav jäiga tiivakinnitusega õhusõiduk, mille tõstejõud moodustub õhu dünaamilisest vastumõjust selle tiibadele;

1a)

„kopter“ – õhust raskem õhusõiduk, mille tõstejõud tekib peamiselt õhu vastumõjuna kandetiiviku(te)le, mis pöörleb/pöörlevad jõuseadme abil ümber vertikaalilähedaste telgede;

1b)

„õhupall“ – mootorita liikuv õhust kergem mehitatud õhusõiduk, mis püsib õhus õhust kergema gaasi või pardaahju abil, kaasa arvatud gaasiõhupall, kuumaõhu-õhupall, segaõhupall ja kuumaõhu-õhulaev, ehkki see liigub mootori jõul;“;

„1c)

„purilennuk“ – õhust raskem õhusõiduk, mille tõstejõud moodustub õhu dünaamilisest vastumõjust selle püsilennupindadele ning mis ei vaja vabalennuks mootorit;

1d)

„äriline lennutegevus“ – õhusõidukiga tasu eest teostatav avalikkusele kättesaadav lennutegevus või lennutegevus, mida, juhul kui see ei ole avalikkusele kättesaadav, teostatakse ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel, kusjuures klient ei oma kontrolli ettevõtja üle;

1e)

„ankurdatud gaasiõhupall“ – gaasiõhupall, mis on varustatud ankurdussüsteemiga, mis hoiab lennu ajal õhupalli kindlaksmääratud kohas;“;

„9)

„tutvustuslend“ – rahalise või muu tasu eest tehtav mis tahes lend, mis hõlmab lühikest lennureisi, mille komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 (*1) artiklis 10a osutatud koolitusorganisatsioon või lennuspordi või harrastuslennunduse edendamiseks loodud organisatsioon on korraldanud uute õpilaste või liikmete leidmiseks;

„b)

lennukid ja kopterid, mida kasutatakse ohtlike kaupade veoks;“;

i)

sissejuhatav lõik asendatakse järgmisega:

ii)

punkt c asendatakse järgmisega:

„42a.

„Elektroonilise lennudokumentatsiooni rakendus“ – elektroonilise lennudokumentatsiooni hostimisplatvormile installeeritud tarkvararakendus, mis täidab üht või enamat konkreetset tööülesannet, millega toetatakse lennutegevust.

42b.

„Elektroonilise lennudokumentatsiooni hostimisplatvorm“ – riistvaraseadmed arvutusvõimsuse ja alustarkvara, sh operatsioonisüsteemi ja sisend-/väljundtarkvara kasutamiseks.

42c.

„Elektroonilise lennudokumentatsiooni süsteem“ – riistvaraseadmed (sh kõik akud, ühendused, sisend-/väljundkomponendid) ja tarkvara (sh andmebaasid ja operatsioonisüsteem), mis on vajalikud soovitud elektroonilise lennudokumentatsiooni rakendus(t)e kasutamiseks.“;

„44a.

„Elektrooniline lennudokumentatsioon (EFB)“ – elektrooniline teabesüsteem, mis hõlmab lennumeeskonnale mõeldud seadmeid ja rakendusi, mis võimaldavad salvestada, uuendada, kuvada ja töödelda elektroonilise lennudokumentatsiooni ülesandeid, et toetada lennutegevust või -ülesandeid.“;

„69a.

„Inimese ja masina vaheline kasutajaliides (HMI)“ – teatavate seadmete komponent, mis suudab vahendada kasutaja ja masina vahelist suhtlust. Liides hõlmab riist- ja tarkvara, mis võimaldab masinatel või süsteemidel tõlgendada ja töödelda kasutajapoolseid sisendeid ning esitada kasutajale soovitud tulemusi.“;

„78a.

„vähetähtis rike“ – rike, mis ei vähendaks õhusõiduki ohutust märkimisväärselt ja mis hõlmab lennumeeskonna tegevust, mis jääb igal juhul nende võimete piiridesse.“;

„78b.

„Ainete kuritarvitamine“ – ühe või mitme psühhoaktiivse aine kasutamine õhusõiduki lennumeeskonna liikmete, salongimeeskonna liikmete või lennuohutust mõjutava personali poolt nii, et see:

„96a.

„Kaasaskantav elektrooniline lennudokumentatsioon“ – kaasaskantav elektroonilise lennudokumentatsiooni hostimisplatvorm, mida kasutatakse piloodikabiinis ja mis ei kuulu õhusõiduki sertifitseeritud konfiguratsiooni hulka.

96b.

„Kaasaskantav elektroonikaseade“ – igasugune elektroonikaseade, tavaliselt (kuid mitte ainult) tarbeelektroonika, mis tuuakse õhusõiduki pardale meeskonnaliikmete või reisijate poolt või lasti hulgas ning mis ei kuulu õhusõiduki sertifitseeritud konfiguratsiooni hulka. See hõlmab kõiki seadmeid, mis tarbivad elektrienergiat. Elektrienergiat võib saada seadme sees asuvatest vooluallikatest nagu akud (laetavad või mittelaetavad), kuid seadmed võib ühendada ka õhusõidukisse sel otstarbel paigaldatud vooluallikatega.“;

„120a.

„A-tüüpi elektroonilise lennudokumentatsiooni rakendus“ – elektroonilise lennudokumentatsiooni rakendus, mille rike või väärkasutamine ei mõjuta ohutust.

120b.

„B-tüüpi elektroonilise lennudokumentatsiooni rakendus“ – elektroonilise lennudokumentatsiooni rakendus,

„d)

Pädev asutus hindab kõiki organisatsiooni välja pakutud nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid kooskõlas järgmisega:

analüüsides esitatud dokumente ning viies vajaduse korral läbi organisatsiooni kontrollimise.

Kui pädev asutus leiab, et nõuete täitmise alternatiivsed meetodid vastavad rakenduseeskirjadele, teatab ta viivitamata:

„a)

Kui deklareerimisele kuuluva tegevusega tegelev või seda kavatsev organisatsioon esitab pädevale asutusele deklaratsiooni, kontrollib pädev asutus. kas deklaratsioon sisaldab kogu teavet, mida nõutakse:

Pärast nõutava teabe kontrollimist saadab pädev asutus organisatsioonile kinnituse deklaratsiooni kättesaamise kohta.“;

„k)

Olenemata alapunktist j tagab käitaja, kes teostab ärilist lennutegevust allpool esitatud õhusõidukitega, et lennumeeskond on läbinud ohtlikke kaupu käsitleva asjakohase koolituse või saanud asjakohast teavet selle kohta, kuidas ära tunda reisijate poolt õhusõiduki pardale toodud või kaubana veetavaid deklareerimata ohtlikke kaupu:

„b)

2. JAOTIS, milles sätestatakse täiendavad nõuded, mida kohaldatakse ärilise lennutranspordi lendude, välja arvatud ärilise lennutranspordi alla kuuluva sellise reisijateveo suhtes, mis toimub päeva ajal visuaallennureeglite (VFR) kohaselt, kui lend algab ja lõpeb ühel ja samal lennuväljal või samas käitamiskohas või toimub pädeva asutuse määratud kohalikus piirkonnas:

„13)

„lennuaeg“ – lennukite korral ajavahemik õhusõiduki liikumahakkamisest parkimiskohalt stardi eesmärgil kuni ajani, kui õhusõiduk peatub selleks ette nähtud parkimiskohal ning kõik mootorid või propellerid lülitatakse välja;“;

a)

Kui õhusõiduki pardal kasutatakse elektroonilist lennudokumentatsiooni, tagab käitaja, et see ei mõjuta ebasoodsalt õhusõiduki süsteemide ja seadmete tööd ega lennumeeskonna liikme suutlikkust õhusõidukit käitada.

b)

Käitaja ei kasuta B-tüüpi elektroonilise lennudokumentatsiooni rakendust, mis ei ole heaks kiidetud vastavalt V lisa M-alajaole (SPA-osa).“;

„b)

Kui massi ja balansseeringu andmed ja dokumendid koostatakse arvuti abil, peab käitaja:

1)

on teostatud rakendust hostiva elektroonilise lennudokumentatsiooni seadme kasutamise ning elektroonilise lennudokumentatsiooni rakenduse ja sellega seotud funktsioonide riskihindamine, mille raames selgitati välja seonduvad riskid ning tagati nende nõuetekohane juhtimine ja maandamine;

2)

elektroonilise lennudokumentatsiooni seadme ning elektroonilise lennudokumentatsiooni rakenduse inimese ja masina vahelisi kasutajaliideseid on hinnatud inimteguri põhimõtete alusel;

3)

ta on kehtestanud elektroonilise lennudokumentatsiooni haldamise süsteemi ning elektroonilise lennudokumentatsiooni seadme ja elektroonilise lennudokumentatsiooni rakenduse haldamise ning kasutamise menetlused ja koolitusnõuded ning need rakendanud; need menetlused hõlmavad järgmist:

4)

elektroonilise lennudokumentatsiooni hostimisplatvorm sobib elektroonilise lennudokumentatsiooni rakenduse kavandatud kasutusalaks.

a)

Kui õhusõiduki pardal kasutatakse elektroonilist lennudokumentatsiooni, tagab käitaja, et see ei mõjuta ebasoodsalt õhusõiduki süsteemide ja seadmete tööd ega lennumeeskonna liikme suutlikkust õhusõidukit käitada.

b)

Enne B-tüüpi elektroonilise lennudokumentatsiooni rakenduse kasutamist teeb ettevõtja järgmist:

„b)

Olenemata alapunktist a võib neid olukordi jäljendada komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 10a osutatud koolitusorganisatsiooni korraldatavatel õppelendudel, kui pardal viibivad piloodiõpilased.“;

„a)

need algavad ja lõpevad samal lennuväljal või samas käitamiskohas;“;

„iii)

õhusõidukisse on paigaldatud kõnealuse lennu sooritamiseks vajalikud mõõteriistad ja seadmed ning need on töökorras, välja arvatud juhul, kui punktide NCO.IDE.A.105 või NCO.IDE.H.105 kohase miinimumvarustuse loetelu (MEL) või samaväärse dokumendi järgi on lubatud käitamine mittetöötavate seadmetega;“;

„b)

Olenemata alapunktist a võib neid olukordi jäljendada komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 10a osutatud koolitusorganisatsiooni korraldatavatel õppelendudel, kui pardal viibivad piloodiõpilased.“;

„b)

Kaalumise peab korraldama õhusõiduki tootja või sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.“;

„a)

Lennukites, välja arvatud ELA1 õhusõidukid, peab olema vähemalt üks käsitulekustuti:

„2)

langevarjuhüpped, purilennuki pukseerimine lennukiga või vigurlennud, mida käitab määruse (EL) nr 1178/2011 artiklis 10a osutatud koolitusorganisatsioon, mille peamine tegevuskoht asub liikmesriigis, või lennuspordi või harrastuslennunduse edendamiseks loodud organisatsioon, tingimusel et organisatsioon käitab õhusõidukit omandiõiguse või kuivrendilepingu alusel, et lennust ei saada organisatsioonist väljaspool jagatavat kasu ja et juhul, kui lennust võtab osa organisatsiooni mitte kuuluv liige, moodustab selliste lendude käitamine ainult väikese osa organisatsiooni tegevusest.“;

„iii)

õhusõidukisse on paigaldatud kõnealuse lennu sooritamiseks vajalikud mõõteriistad ja seadmed ning need on töökorras, välja arvatud juhul, kui punktides SPO.IDE.A.105 või SPO.IDE.H.105 nõutud miinimumvarustuse loetelu (MEL) või samaväärse dokumendi järgi on lubatud käitamine mittetöötavate seadmetega;“;

a)

Kui õhusõiduki pardal kasutatakse elektroonilist lennudokumentatsiooni, tagab käitaja, et see ei mõjuta ebasoodsalt õhusõiduki süsteemide ja seadmete tööd ega lennumeeskonna liikme suutlikkust õhusõidukit käitada.

b)

Enne B-tüüpi elektroonilise lennudokumentatsiooni rakenduse kasutamist teeb ettevõtja järgmist:

„b)

Kaalumise peab korraldama õhusõiduki tootja või sertifitseeritud hooldusorganisatsioon.“;

„a)

Lennukites, välja arvatud ELA1 õhusõidukid, peab olema vähemalt üks käsitulekustuti: