Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32018R0337

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2018/337, 5. märts 2018, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus (EMPs kohaldatav tekst )

C/2018/1239

OJ L 65, 8.3.2018, p. 1–16 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/337/oj

8.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 65/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/337,

5. märts 2018,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta, (1) eriti selle artikli 10b lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2403 (2) on kehtestatud eeskirjad ja tehniline kirjeldus tulirelvade laskekõlbmatuks muutmiseks liidus, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus. Nimetatud määruses kirjeldatakse ka seda, kuidas liikmesriikide ametiasutused peavad tulirelvade laskekõlbmatust kontrollima ja sertifitseerima, ning määratakse kindlaks laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade märgistamise eeskirjad.

(2)

Selleks et tagada tulirelvade laskekõlbmatuks muutmisel võimalikult kõrge turvalisuse tase, on rakendusmäärusega (EL) 2015/2403 ette nähtud selles sätestatud tehnilise kirjelduse korrapärane läbivaatamine ja ajakohastamine, võttes arvesse liikmesriikide kogemusi kõnealuste eeskirjade kohaldamisel ja muid tulirelvade kasutuskõlbmatuks muutmise lisameetmeid.

(3)

Sel eesmärgil moodustas komisjon 2016. aasta septembris direktiivi 91/477/EMÜ alusel loodud komitee raames tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise riiklike ekspertide töörühma. Töörühma esmaülesanne oli vaadata läbi tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehniline kirjeldus, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2015/2403 I lisas, et muuta see selgemaks, vältida mitmetimõistetavusi asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute jaoks ning tagada, et tehniline kirjeldus hõlmaks kõiki tulirelvaliike.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/853 (3). Muudetud direktiivi kohaldamisalasse on lisatud laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad ning esitatud nende liigitus ja määratlus, võttes arvese tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise üldpõhimõtteid, mis on kehtestatud ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolliga, mis on lisatud nõukogu otsusele 2014/164/EL, (4) millega see protokoll võetakse üle liidu õigusraamistikku.

(5)

Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmist käsitlevad eeskirjad, mis on sätestatud rakendusmääruses (EL) 2015/2403, peaksid kajastama direktiiviga (EL) 2017/853 lisatud uusi laskekõlbmatuks muutmise eeskirju ning olema nendega kooskõlas.

(6)

Rakendusmääruse (EL) 2015/2403 kohaldamisala peaks hõlmama kõiki direktiivi 91/477/EMÜ I lisa II osas loetletud kategooriate tulirelvi.

(7)

Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehniline kirjeldus peaks takistama tulirelvade taas laskekõlblikuks muutmist tavaliste tööriistade abil.

(8)

Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilises kirjelduses keskendutakse direktiivis 91/477/EMÜ määratletud tulirelva oluliste osade deaktiveerimisele. Seepärast on direktiivis 91/477/EMÜ esitatud ka laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade määratlus, milles on rõhutatud vajadust tagada, et kõnealuse tulirelva kõik olulised osad on muudetud jäädavalt kasutuskõlbmatuks ning et neid ei ole võimalik tulirelva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada ega ümber ehitada. Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilist kirjeldust tuleks kohaldada ka vahetatavate relvaraudade suhtes, mis on küll eraldi esemed, ent tehniliselt seotud laskekõlbmatuks muudetava tulirelvaga ning ette nähtud selle külge kinnitamiseks.

(9)

Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise riiklike ekspertide töörühma nõudmisel katsetasid riiklikud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise teostajad läbivaadatud tehnilist kirjeldust viie nädala jooksul ajavahemikus 9. veebruarist kuni 20. märtsini 2017. Katsetamise tulemusel jõuti otsusele vaadata läbi laskekõlbmatuks muutmise tehnilise kirjelduse ülesehitus. Selguse huvides tuleks laskekõlbmatuks muutmise toimingud esitada erinevate tulirelvaliikide kaupa.

(10)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/477/EMÜ alusel loodud komitee arvamusega.

(11)

Selleks et liikmesriigid saaksid teha vajalikud muudatused ja viia oma tavad muudetud rakendusmäärusega kooskõlla, tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama kolm kuud pärast selle jõustumise kuupäeva,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) 2015/2403 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesolevat määrust kohaldatakse kõikide direktiivi 91/477/EMÜ I lisa II osas loetletud kategooriate tulirelvade suhtes.“

2)

Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid määravad pädeva asutuse („kontrolliasutus“), kes kontrollib, et tulirelvade laskekõlbmatuks muutmine on toimunud kooskõlas I lisas esitatud tehnilise kirjeldusega.“

3)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade märgistamine

Laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad tuleb märgistada II lisas esitatud vormi kohase ühtse ainulaadse märgistusega näitamaks, et tulirelvad on muudetud laskekõlbmatuks I lisas esitatud tehnilise kirjelduse kohaselt. Kontrolliasutus peab märgistuse kinnitama kõigile olulistele osadele, mida on tulirelva laskekõlbmatuks muutmiseks muudetud, ning see peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

a)

see on selgelt nähtav ja seda ei saa eemaldada;

b)

see sisaldab teavet liikmesriigi kohta, kus laskekõlbmatuks muutmine toimus, ja kontrolliasutuse kohta, kes laskekõlbmatuks muutmise kohta tõendi väljastas;

c)

tulirelva algne seerianumber (algsed seerianumbrid) säilitatakse.“

4)

I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.

5)

II lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

6)

III lisa asendatakse käesoleva määruse III lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 28. juunist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. märts 2018

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  EÜT L 256, 13.9.1991, lk 51.

(2)  Komisjoni 15. detsembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus (ELT L 333, 19.12.2015, lk 62).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 137, 24.5.2017, lk 22).

(4)  Nõukogu 11. veebruari 2014. aasta otsus 2014/164/EL, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolli Euroopa Liidu nimel sõlmimist (ELT L 89, 25.3.2014, lk 7).


I LISA

Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehniline kirjeldus

Laskekõlbmatuks muutmise toimingud, mis tuleb sooritada, et muuta tulirelvad jäädavalt kasutuskõlbmatuks, on kindlaks määratud kolme tabeli põhjal.

I tabelis on esitatud tulirelvade liikide loetelu.

II tabelis on sätestatud üldpõhimõtted, mida tuleb tulirelvade jäädavalt kasutuskõlbmatuks muutmisel järgida.

III tabelis on kirjeldatud iga tulirelvaliigi puhul konkreetseid toiminguid, mis tuleb sooritada, et muuta tulirelvad jäädavalt kasutuskõlbmatuks.

Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilised kirjeldused peaksid takistama tulirelvade taas laskekõlblikuks muutmist tavaliste tööriistade abil.

Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilised kirjeldused keskenduvad direktiivis 91/477/EMÜ määratletud tulirelva oluliste osade deaktiveerimisele. Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilist kirjeldust, mis on sätestatud I lisas, kohaldatakse ka vahetatavate relvaraudade suhtes, mis on küll eraldi esemed, ent tehniliselt seotud laskekõlbmatuks muudetava tulirelvaga ning ette nähtud selle külge kinnitamiseks.

Selleks et tagada tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise toimingute nõuetekohane ja ühtne täitmine, töötab komisjon koostöös liikmesriikidega välja asjakohased määratlused.

I tabel

Tulirelvade liikide loetelu

Tulirelvade liigid

1

Püstolid (ühelasulised, poolautomaatsed)

2

Revolvrid (sh trumli kaudu laetavad revolvrid)

3

Ühelasulised pikad tulirelvad (v.a lahtimurtavad)

4

Lahtimurtavad tulirelvad (nt sileraudsed, vintraudsed, kombineeritud, liug-/pöördlukuga, lühikesed ja pikad tulirelvad)

5

Manuaalse ümberlaadimisega mitmelasulised pikad tulirelvad (sileraudsed, vintraudsed)

6

Poolautomaatsed pikad tulirelvad (sileraudsed, vintraudsed)

7

Automaattulirelvad: nt ründevintpüssid, (püstol)kuulipildujad, automaattuld võimaldavad püstolid

8

Eestlaetavad tulirelvad, sealhulgas lahtimurtavad (v.a trumli kaudu laetavad revolvrid)

II tabel

Üldpõhimõtted

Takistada tulirelva oluliste osade lahtivõtmist, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

Olenevalt riiklikest õigusaktidest saab seda teha pärast riikliku asutuse poolset kontrolli.

Lisatavate osade kõvadus: tulirelvi laskekõlbmatuks muutev üksus peab tagama, et kasutatud tihvtide/poltide/varraste kõvadus oleks Rockwelli kõvaduse skaalal vähemalt 40 ning et keevitamiseks kasutatav materjal tagaks püsiva ja tõhusa liite.

III tabel

Konkreetsed toimingud iga tulirelva liigi puhul

1.

PÜSTOLID (ÜHELASULISED, POOLAUTOMAATSED)

1.1

Relvaraud. Teha relvarauda pikisuunaline sisselõige, mis hõlmab ka padrunipesa, kui see on olemas (laius: > 

Formula

 kaliibrist; pikkus: vintsoontega relvaraua puhul padrunipesa kolmekordne pikkus ja sileda relvaraua puhul padrunipesa kahekordne pikkus).

1.2

Relvaraud. Kõikide püstolite puhul, mis ei ole lahtimurtavad, tuleb padrunipesa mõlemast seinast puurida läbi auk (diameeter > 50 % padrunipesa diameetrist, vähemalt 4,5 mm), ning panna sealt läbi karastatud terasest tihvt ja kindlalt kinni keevitada. Seda tihvti saab kasutada relvaraua fikseerimiseks relvaraua kinnitusdetaili külge. Alternatiivse võimalusena tuleb padrunipessa panna padrunikesta suurune polt ja kindlalt kinni keevitada.

1.3

Relvaraud. Padruni juhtpinnaga relvaraudade puhul eemaldada padruni juhtpind.

1.4

Relvaraud. Relvaraud tuleb kinnitada jäädavalt tulirelva külge, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse. Selleks võib kasutada toimingus 1.2 kasutatud tihvti.

1.5

Relvaraud. Vahetatavate relvaraudade puhul, mis ei ole püstoli külge kinnitatud, kasutada sobivat punktides 1.1–1.4 ja 1.19 osutatud toimingut. Lisaks tuleb jäädavalt takistada relvaraudade kinnitamist tulirelva külge, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

1.6

Lukk, lukupea. Eemaldada lööknõel või lühendada seda.

1.7

Lukk, lukupea. Freesida maha sulgur või eemaldada see 45–75° nurga all, võttes aluseks sulguri algse asendi. Materjal tuleb eemaldada kogu sulguri ulatuses. Kõik lukustuskõrvad tuleb eemaldada või neid oluliselt nõrgendada.

1.8

Lukk, lukupea. Keevitada kinni lööknõela auk.

1.9

Kelk. Freesida maha sulgur või eemaldada see 45–75° nurga all, võttes aluseks sulguri algse asendi. Materjal tuleb eemaldada kogu pinna ulatuses.

1.10

Kelk. Eemaldada lööknõel.

1.11

Kelk. Eemaldada kelgu lukustuskõrvad.

1.12

Kelk. Vajaduse korral freesida maha kelgu kestaheiteava lukustusserva sisemus 45–75° nurga all.

1.13

Kelk. Kui lukk on kelguraami küljest eemaldatav, tuleb laskekõlbmatuks muudetud lukk jäädavalt kelguraami külge kinnitada.

1.14

Raam, lukukoda. Padruni juhtpinna olemasolu korral eemaldada see.

1.15

Raam, lukukoda. Freesida maha vähemalt 2/3 kelgusoontest raami mõlemalt poolt.

1.16

Vinnastusmehhanism. Tagada päästiku ning kuke, lööknõela või vinnakhamba vahelise mehaanilise ühenduse katkestamine. Keevitada vinnastusmehhanism lukukojas/raamis kokku, kui see on asjakohane. Kui vinnastusemehhanismi selline kokkukeevitamine ei ole võimalik, eemaldada vinnastusmehhanism täielikult ja täita tühi ruum keevise või epoksüvaiguga.

1.17

Vinnastusmehhanism. Vinnastusmehhanism ja/või selle korpus tuleb (terasraami puhul) keevitada või (kergmetallist või polümeerist raami puhul) liimida kõrgele temperatuurile vastupidava liimiga lukukoja või raami külge.

1.18

Automaatsüsteem. Muuta gaasikolb, gaasitoru ja gaasikoda lõikamise või kinni keevitamise teel töökõlbmatuks.

1.19

Automaatsüsteem. Kui gaasikolb puudub, eemaldada gaasitoru. Kui relvarauda kasutatakse gaasikolvina, keevitada laskekõlbmatuks muudetud relvaraud relva külge. Kui gaasikanal on olemas, tuleb see alati kinni keevitada.

1.20

Padrunisalved. Et takistada salve eemaldamist, keevitada salv kinni punktkeevitusega või muid asjakohaseid meetmeid kasutades (olenevalt relva liigist ja materjalist), mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

1.21

Padrunisalved. Kui salv puudub, teha salve asukohale keevispunktid või kasutada muid asjakohaseid meetmeid või kinnitada sinna takistus, et muuta salve paigaldamine jäädavalt võimatuks.

1.22

Helisummuti. Takistada helisummuti eemaldamist relvaraualt karastatud terasest varda, keevitamise, liimimise või muude asjakohaste meetmete abil, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse, kui helisummuti on üks osa relvast.

1.23

Helisummuti. Võimaluse korral eemaldada summutist kõik sisemised osad ja nende kinnituskohad, nii et alles jääb vaid toru. Puurida läbi korpuse ja läbi paisumiskambri augud, mille läbimõõt on tulirelva kaliibrist suurem ja mis asetsevad lühikeste tulirelvade korral 3 cm vahedega ja pikkade tulirelvade korral 5 cm vahedega. Alternatiivina võib teha ühest otsast teise ulatuva vähemalt 6 mm laiuse pikisuunalise sisselõike, mis läbistab korpuse ja paisumiskambri.


2.

REVOLVRID (SH TRUMLI KAUDU LAETAVAD REVOLVRID)

2.1

Relvaraud. Teha relvarauda pikisuunaline sisselõige (laius: >

Formula

kaliibrist; pikkus: vähemalt

Formula

relvaraua pikkusest relvaraua koonusest alates).

2.2

Relvaraud. Puurida auk (diameeter > 50 % relva kaliibrist, vähemalt 4,5 mm), mis läbib relvaraua mõlemat seina (relvaraua koonusest alates), ning panna sealt läbi karastatud terasest tihvt ja kindlalt kinni keevitada. Seda tihvti saab kasutada relvaraua fikseerimiseks relvaraua kinnitusdetaili külge. Alternatiivina võib relvarauda keevitada karastatud terasest poldi (pikkus: vähemalt pool trumli padrunipesa pikkusest) alates trumlipoolsest otsast.

2.3

Relvaraud. Relvaraud tuleb püsivalt raami külge kinnitada, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse. Selleks võib kasutada toimingus 2.2 kasutatud tihvti.

2.4

Relvaraud. Vahetatavate relvaraudade puhul, mis ei ole tulirelva külge kinnitatud, kasutada sobivat punktides 2.1–2.3 osutatud toimingut. Lisaks tuleb jäädavalt takistada relvaraudade kinnitamist tulirelva külge, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

2.5

Trummel. Freesida kõik trumli siseseinad maha vähemalt 2/3 ulatuses trumli enda pikkusest. Eemaldada trumli siseseinad nii suures ulatuses kui võimalik, soovitavalt kuni padrunikesta läbimõõduni, ilma välisseina läbistamata.

2.6

Trummel. Võimaluse korral keevitada trummel kinni, et seda ei saaks raamist eemaldada, või rakendada muid asjakohaseid meetmeid, nt tihvtidega kinnitamist, mis muudavad eemaldamise võimatuks.

2.7

Trummel. Vahetatavate trumlite puhul, mis ei ole tulirelva külge kinnitatud, kasutada punktis 2.5 osutatud toimingut. Lisaks tuleb jäädavalt takistada trumli kinnitamist tulirelva külge, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

2.8

Raam, lukukoda. Teha lööknõela auk kolm korda originaalsuurusest suuremaks.

2.9

Raam, lukukoda. Eemaldada lööknõel või lühendada seda.

2.10

Vinnastusmehhanism. Tagada päästiku ning kuke, lööknõela või vinnakhamba vahelise mehaanilise ühenduse katkestamine. Keevitada vinnastusmehhanism lukukojas/raamis kokku, kui see on asjakohane. Kui vinnastusmehhanismi selline kokkukeevitamine ei ole võimalik, eemaldada vinnastusmehhanism täielikult ja täita tühi ruum keevise või epoksüvaiguga.

2.11

Vinnastusmehhanism. Vinnastusmehhanism ja/või selle korpus tuleb (terasraami puhul) keevitada või (kergmetallist või polümeerist raami puhul) liimida kõrgele temperatuurile vastupidava liimiga lukukoja või raami külge.

2.12

Helisummuti. Takistada helisummuti eemaldamist relvaraualt karastatud terasest varda, keevitamise, liimimise või muude asjakohaste meetmete abil, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse, kui helisummuti on üks osa relvast.

2.13

Helisummuti. Võimaluse korral eemaldada summutist kõik sisemised osad ja nende kinnituskohad, nii et alles jääb vaid toru. Puurida läbi korpuse ja läbi paisumiskambri augud, mille läbimõõt on tulirelva kaliibrist suurem ja mis asetsevad lühikeste tulirelvade korral 3 cm vahedega ja pikkade tulirelvade korral 5 cm vahedega. Alternatiivina võib teha ühest otsast teise ulatuva vähemalt 6 mm laiuse pikisuunalise sisselõike, mis läbistab korpuse ja paisumiskambri.


3.

ÜHELASULISED PIKAD TULIRELVAD (V.A LAHTIMURTAVAD)

3.1

Relvaraud. Teha relvarauda pikisuunaline sisselõige, mis hõlmab ka padrunipesa, kui see on olemas (laius: > 

Formula

 kaliibrist; pikkus: vintsoontega relvaraua puhul padrunipesa kolmekordne pikkus ja sileda relvaraua puhul padrunipesa kahekordne pikkus).

3.2

Relvaraud. Puurida auk (diameeter > 50 % padrunipesa diameetrist, vähemalt 4,5 mm), mis läbib padrunipesa mõlemat seina, ning panna sealt läbi karastatud terasest tihvt ja kindlalt kinni keevitada. Seda tihvti saab kasutada relvaraua fikseerimiseks relvaraua kinnitusdetaili külge. Alternatiivse võimalusena tuleb padrunipessa panna padrunikesta suurune polt ja kindlalt kinni keevitada.

3.3

Relvaraud. Padruni juhtpinnaga relvaraudade puhul eemaldada padruni juhtpind.

3.4

Relvaraud. Relvaraud tuleb kinnitada jäädavalt tulirelva külge, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse. Selleks võib kasutada toimingus 3.2 kasutatud tihvti.

3.5

Relvaraud. Vahetatavate relvaraudade puhul, mis ei ole tulirelva külge kinnitatud, kasutada sobivat punktides 3.1–3.4 osutatud toimingut. Lisaks tuleb jäädavalt takistada relvaraudade kinnitamist tulirelva külge, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

3.6

Lukk, lukupea. Eemaldada lööknõel või lühendada seda.

3.7

Lukk, lukupea. Freesida maha sulgur või eemaldada see 45–75° nurga all, võttes aluseks sulguri algse asendi. Materjal tuleb eemaldada kogu sulguri ulatuses. Kõik lukustuskõrvad tuleb eemaldada või neid oluliselt nõrgendada.

3.8

Lukk, lukupea. Keevitada kinni lööknõela auk.

3.9

Vinnastusmehhanism. Tagada päästiku ning kuke, lööknõela või vinnakhamba vahelise mehaanilise ühenduse katkestamine. Keevitada vinnastusmehhanism lukukojas/raamis kokku, kui see on asjakohane. Kui vinnastusemehhanismi selline kokkukeevitamine ei ole võimalik, eemaldada vinnastusmehhanism täielikult ja täita tühi ruum keevise või epoksüvaiguga.

3.10

Vinnastusmehhanism. Vinnastusmehhanism ja/või selle korpus tuleb (terasraami puhul) keevitada või (kergmetallist või polümeerist raami puhul) liimida kõrgele temperatuurile vastupidava liimiga lukukoja või raami külge.

3.11

Helisummuti. Takistada helisummuti eemaldamist relvaraualt karastatud terasest varda, keevitamise, liimimise või muude asjakohaste meetmete abil, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse, kui helisummuti on üks osa relvast.

3.12

Helisummuti. Võimaluse korral eemaldada summutist kõik sisemised osad ja nende kinnituskohad, nii et alles jääb vaid toru. Puurida läbi korpuse ja läbi paisumiskambri augud, mille läbimõõt on tulirelva kaliibrist suurem ja mis asetsevad lühikeste tulirelvade korral 3 cm vahedega ja pikkade tulirelvade korral 5 cm vahedega. Alternatiivina võib teha ühest otsast teise ulatuva vähemalt 6 mm laiuse pikisuunalise sisselõike, mis läbistab korpuse ja paisumiskambri.


4.

LAHTIMURTAVAD TULIRELVAD (NT SILERAUDSED, VINTRAUDSED, KOMBINEERITUD, LIUG-/PÖÖRDLUKUGA, LÜHIKESED JA PIKAD TULIRELVAD)

4.1

Relvaraud. Teha relvarauda pikisuunaline sisselõige, mis hõlmab ka padrunipesa, kui see on olemas (laius: > 

Formula

 kaliibrist; pikkus: vintsoontega relvaraua puhul padrunipesa kolmekordne pikkus ja sileda relvaraua puhul padrunipesa kahekordne pikkus). Tulirelvade puhul, mille relvarauas ei ole padrunipesa, teha pikisuunaline sisselõige (laius: >

Formula

kaliibrist, pikkus: vähemalt

Formula

relvaraua pikkusest relvaraua koonusest alates).

4.2

Relvaraud. Padrunipessa, võimalikult lukustuskeha lähedale, tuleb kindlalt kinni keevitada paraja suurusega polt, mille pikkus on vähemalt 2/3 padrunipesa pikkusest.

4.3

Relvaraud. Padruni juhtpinnaga relvaraudade puhul eemaldada padruni juhtpind.

4.4

Relvaraud. Relvaraud tuleb kinnitada jäädavalt tulirelva külge, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

4.5

Relvaraud. Vahetatavate relvaraudade puhul, mis ei ole tulirelva külge kinnitatud, kasutada sobivat punktides 4.1–4.4 osutatud toimingut. Lisaks tuleb jäädavalt takistada relvaraudade kinnitamist tulirelva külge, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

4.6

Vinnastusmehhanism. Tagada päästiku ning kuke, lööknõela või vinnakhamba vahelise mehaanilise ühenduse katkestamine. Keevitada vinnastusmehhanism lukukojas/raamis kokku, kui see on asjakohane. Kui vinnastusemehhanismi selline kokkukeevitamine ei ole võimalik, eemaldada vinnastusmehhanism täielikult ja täita tühi ruum keevise või epoksüvaiguga.

4.7

Vinnastusmehhanism. Vinnastusmehhanism ja/või selle korpus tuleb (terasraami puhul) keevitada või (kergmetallist või polümeerist raami puhul) liimida kõrgele temperatuurile vastupidava liimiga lukukoja või raami külge.

4.8

Lukustuskeha. Freesida vähemalt 60° koonus (tipunurk), nii et selle põhja läbimõõduks oleks vähemalt 10 mm või sulguri läbimõõt.

4.9

Lukustuskeha. Eemaldada lööknõel, suurendada lööknõela auku läbimõõduni vähemalt 5 mm ja keevitada lööknõela auk kinni.

4.10

Helisummuti. Takistada helisummuti eemaldamist relvaraualt karastatud terasest varda, keevitamise, liimimise või muude asjakohaste meetmete abil, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse, kui helisummuti on üks osa relvast.

4.11

Helisummuti. Võimaluse korral eemaldada summutist kõik sisemised osad ja nende kinnituskohad, nii et alles jääb vaid toru. Puurida läbi korpuse ja läbi paisumiskambri augud, mille läbimõõt on tulirelva kaliibrist suurem ja mis asetsevad lühikeste tulirelvade korral 3 cm vahedega ja pikkade tulirelvade korral 5 cm vahedega. Alternatiivina võib teha ühest otsast teise ulatuva vähemalt 6 mm laiuse pikisuunalise sisselõike, mis läbistab korpuse ja paisumiskambri.


5.

MANUAALSE ÜMBERLAADIMISEGA MITMELASULISED PIKAD TULIRELVAD (SILERAUDSED, VINTRAUDSED)

5.1

Relvaraud. Teha relvarauda pikisuunaline sisselõige, mis hõlmab ka padrunipesa, kui see on olemas (laius: > 

Formula

 kaliibrist; pikkus: vintsoontega relvaraua puhul padrunipesa kolmekordne pikkus ja sileda relvaraua puhul padrunipesa kahekordne pikkus). Tulirelvade puhul, mille relvarauas ei ole padrunipesa, teha pikisuunaline sisselõige (laius: >

Formula

kaliibrist, pikkus: vähemalt

Formula

relvaraua pikkusest relvaraua koonusest alates).

5.2

Relvaraud. Puurida auk (diameeter > 50 % padrunipesa diameetrist, vähemalt 4,5 mm), mis läbib padrunipesa mõlemat seina, ning panna sealt läbi karastatud terasest tihvt ja kindlalt kinni keevitada. Seda tihvti saab kasutada relvaraua fikseerimiseks relvaraua kinnitusdetaili külge. Alternatiivse võimalusena tuleb padrunipessa panna padrunikesta suurune polt ja kindlalt kinni keevitada.

5.3

Relvaraud. Padruni juhtpinnaga relvaraudade puhul eemaldada padruni juhtpind.

5.4

Relvaraud. Relvaraud tuleb kinnitada jäädavalt tulirelva külge, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse. Selleks võib kasutada toimingus 5.2 kasutatud tihvti.

5.5

Relvaraud. Vahetatavate relvaraudade puhul, mis ei ole tulirelva külge kinnitatud, kasutada sobivat punktides 5.1–5.4 osutatud toimingut. Lisaks tuleb jäädavalt takistada relvaraudade kinnitamist tulirelva külge, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

5.6

Lukk, lukupea. Eemaldada lööknõel või lühendada seda.

5.7

Lukk, lukupea. Freesida maha sulgur või eemaldada see 45–75° nurga all, võttes aluseks sulguri algse asendi. Materjal tuleb eemaldada kogu sulguri ulatuses. Kõik lukustuskõrvad tuleb eemaldada või neid oluliselt nõrgendada.

5.8

Lukk, lukupea. Keevitada kinni lööknõela auk.

5.9

Vinnastusmehhanism. Tagada päästiku ning kuke, lööknõela või vinnakhamba vahelise mehaanilise ühenduse katkestamine. Keevitada vinnastusmehhanism lukukojas/raamis kokku, kui see on asjakohane. Kui vinnastusemehhanismi selline kokkukeevitamine ei ole võimalik, eemaldada vinnastusmehhanism täielikult ja täita tühi ruum keevise või epoksüvaiguga.

5.10

Vinnastusmehhanism. Vinnastusmehhanism ja/või selle korpus tuleb (terasraami puhul) keevitada või (kergmetallist või polümeerist raami puhul) liimida kõrgele temperatuurile vastupidava liimiga lukukoja või raami külge.

5.11

Padrunisalved. Et takistada salve eemaldamist, keevitada salv kinni punktkeevitusega või muid asjakohaseid meetmeid kasutades (olenevalt relva liigist ja materjalist), mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

5.12

Padrunisalved. Kui salv puudub, teha salve asukohale keevispunktid või kasutada muid asjakohaseid meetmeid või kinnitada sinna takistus, et muuta salve paigaldamine jäädavalt võimatuks.

5.13

Padrunisalved. Torusalvede puhul panna üks või mitu karastatud terasest tihvti padrunisalvest, padrunipesast ja raamist läbi ning liita need püsivalt üksteise külge. Fikseerida keevitusega.

5.14

Helisummuti. Takistada helisummuti eemaldamist relvaraualt karastatud terasest varda, keevitamise, liimimise või muude asjakohaste meetmete abil, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse, kui helisummuti on üks osa relvast.

5.15

Helisummuti. Võimaluse korral eemaldada summutist kõik sisemised osad ja nende kinnituskohad, nii et alles jääb vaid toru. Puurida läbi korpuse ja läbi paisumiskambri augud, mille läbimõõt on tulirelva kaliibrist suurem ja mis asetsevad lühikeste tulirelvade korral 3 cm vahedega ja pikkade tulirelvade korral 5 cm vahedega. Alternatiivina võib teha ühest otsast teise ulatuva vähemalt 6 mm laiuse pikisuunalise sisselõike, mis läbistab korpuse ja paisumiskambri.


6.

POOLAUTOMAATSED PIKAD TULIRELVAD (SILERAUDSED, VINTRAUDSED)

6.1

Relvaraud. Teha relvarauda pikisuunaline sisselõige, mis hõlmab ka padrunipesa, kui see on olemas (laius: > 

Formula

 kaliibrist; pikkus: vintsoontega relvaraua puhul padrunipesa kolmekordne pikkus ja sileda relvaraua puhul padrunipesa kahekordne pikkus). Tulirelvade puhul, mille relvarauas ei ole padrunipesa, teha pikisuunaline sisselõige (laius: >

Formula

kaliibrist, pikkus: vähemalt

Formula

relvaraua pikkusest relvaraua koonusest alates).

6.2

Relvaraud. Puurida auk (diameeter > 50 % padrunipesa diameetrist, vähemalt 4,5 mm), mis läbib padrunipesa mõlemat seina, ning panna sealt läbi karastatud terasest tihvt ja kindlalt kinni keevitada. Seda tihvti saab kasutada relvaraua fikseerimiseks relvaraua kinnitusdetaili külge. Alternatiivse võimalusena tuleb padrunipessa panna padrunikesta suurune polt ja kindlalt kinni keevitada.

6.3

Relvaraud. Padruni juhtpinnaga relvaraudade puhul eemaldada padruni juhtpind.

6.4

Relvaraud. Relvaraud tuleb kinnitada jäädavalt tulirelva külge, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse. Selleks võib kasutada toimingus 6.2 kasutatud tihvti.

6.5

Relvaraud. Vahetatavate relvaraudade puhul, mis ei ole tulirelva külge kinnitatud, kasutada sobivat punktides 6.1–6.4 ja 6.12 osutatud toimingut. Lisaks tuleb jäädavalt takistada relvaraudade kinnitamist tulirelva külge, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

6.6

Lukk, lukupea. Eemaldada lööknõel või lühendada seda.

6.7

Lukk, lukupea. Freesida maha sulgur või eemaldada see 45–75° nurga all, võttes aluseks sulguri algse asendi. Materjal tuleb eemaldada kogu sulguri ulatuses. Kõik lukustuskõrvad tuleb eemaldada või neid oluliselt nõrgendada.

6.8

Lukk, lukupea. Keevitada kinni lööknõela auk.

6.9

Vinnastusmehhanism. Tagada päästiku ning kuke, lööknõela või vinnakhamba vahelise mehaanilise ühenduse katkestamine. Keevitada vinnastusmehhanism lukukojas/raamis kokku, kui see on asjakohane. Kui vinnastusemehhanismi selline kokkukeevitamine ei ole võimalik, eemaldada vinnastusmehhanism täielikult ja täita tühi ruum keevise või epoksüvaiguga.

6.10

Vinnastusmehhanism. Vinnastusmehhanism ja/või selle korpus tuleb (terasraami puhul) keevitada või (kergmetallist või polümeerist raami puhul) liimida kõrgele temperatuurile vastupidava liimiga lukukoja või raami külge.

6.11

Automaatsüsteem. Muuta gaasikolb, gaasitoru ja gaasikoda lõikamise või kinni keevitamise teel töökõlbmatuks.

6.12

Automaatsüsteem. Kui gaasikolb puudub, eemaldada gaasitoru. Kui relvarauda kasutatakse gaasikolvina, keevitada laskekõlbmatuks muudetud relvaraud relva külge. Kui gaasikanal on olemas, tuleb see alati kinni keevitada.

6.13

Automaatsüsteem. Freesida maha sulgur või eemaldada see 45–75° nurga all, võttes aluseks sulguri algse asendi. Materjal tuleb eemaldada kogu sulguri ulatuses ja mujalt, nii et luku/lukupea kaal väheneks vähemalt 50 %-ni algsest kaalust. Lukk tuleb püsivalt tulirelva külge kinnitada, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

6.14

Automaatsüsteem. Kui lukupea on lukuraami küljes, tuleb lukuraami vähemalt 50 % väiksemaks teha. Lukupea tuleb kinnitada püsivalt lukuraami külge ja lukuraam tuleb kinnitada püsivalt tulirelva külge, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

6.15

Padrunisalved. Et takistada salve eemaldamist, keevitada salv kinni punktkeevitusega või muid asjakohaseid meetmeid kasutades (olenevalt relva liigist ja materjalist), mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

6.16

Padrunisalved. Kui salv puudub, teha salve asukohale jootepunktid või kasutada muid asjakohaseid meetmeid või kinnitada sinna takistus, et muuta salve paigaldamine jäädavalt võimatuks.

6.17

Padrunisalved. Torusalvede puhul panna üks või mitu karastatud terasest tihvti padrunisalvest, padrunipesast ja raamist läbi ning liita need püsivalt üksteise külge. Fikseerida keevitusega.

6.18

Helisummuti. Takistada helisummuti eemaldamist relvaraualt karastatud terasest varda, keevitamise, liimimise või muude asjakohaste meetmete abil, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse, kui helisummuti on üks osa relvast.

6.19

Helisummuti. Võimaluse korral eemaldada summutist kõik sisemised osad ja nende kinnituskohad, nii et alles jääb vaid toru. Puurida läbi korpuse ja läbi paisumiskambri augud, mille läbimõõt on tulirelva kaliibrist suurem ja mis asetsevad lühikeste tulirelvade korral 3 cm vahedega ja pikkade tulirelvade korral 5 cm vahedega. Alternatiivina võib teha ühest otsast teise ulatuva vähemalt 6 mm laiuse pikisuunalise sisselõike, mis läbistab korpuse ja paisumiskambri.


7.

AUTOMAATTULIRELVAD: NT RÜNDEVINTPÜSSID, (PÜSTOL)KUULIPILDUJAD, AUTOMAATTULD VÕIMALDAVAD PÜSTOLID

7.1

Relvaraud. Teha relvarauda pikisuunaline sisselõige, mis hõlmab ka padrunipesa, kui see on olemas (laius: > 

Formula

 kaliibrist; pikkus: vintsoontega relvaraua puhul padrunipesa kolmekordne pikkus ja sileda relvaraua puhul padrunipesa kahekordne pikkus).

7.2

Relvaraud. Puurida auk (diameeter > 50 % padrunipesa diameetrist, vähemalt 4,5 mm), mis läbib padrunipesa mõlemat seina, ning panna sealt läbi karastatud terasest tihvt ja kindlalt kinni keevitada. Seda tihvti saab kasutada relvaraua fikseerimiseks relvaraua kinnitusdetaili külge. Alternatiivse võimalusena tuleb padrunipessa panna padrunikesta suurune polt ja kindlalt kinni keevitada.

7.3

Relvaraud. Padruni juhtpinnaga relvaraudade puhul eemaldada padruni juhtpind.

7.4

Relvaraud. Relvaraud tuleb kinnitada jäädavalt tulirelva külge, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse. Selleks võib kasutada toimingus 7.2 kasutatud tihvti.

7.5

Relvaraud. Vahetatavate relvaraudade puhul, mis ei ole tulirelva külge kinnitatud, kasutada sobivat punktides 7.1–7.3 osutatud toimingut. Lisaks tuleb jäädavalt takistada relvaraudade kinnitamist tulirelva külge, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

7.6

Lukk, lukupea. Eemaldada lööknõel või lühendada seda.

7.7

Lukk, lukupea. Freesida maha sulgur või eemaldada see 45–75° nurga all, võttes aluseks sulguri algse asendi. Materjal tuleb eemaldada kogu sulguri ulatuses. Kõik lukustuskõrvad tuleb eemaldada või neid oluliselt nõrgendada.

7.8

Lukk, lukupea. Keevitada kinni lööknõela auk.

7.9

Kelk (automaattule võimalusega püstolite puhul). Freesida maha sulgur või eemaldada see 45–75° nurga all, võttes aluseks sulguri algse asendi. Materjal tuleb eemaldada kogu pinna ulatuses.

7.10

Kelk (automaattule võimalusega püstolite puhul). Eemaldada lööknõel.

7.11

Kelk (automaattule võimalusega püstolite puhul). Eemaldada kelgu lukustuskõrvad.

7.12

Kelk (automaattule võimalusega püstolite puhul). Vajaduse korral freesida maha kelgu kestaheiteava lukustusserva sisemus 45–75° nurga all.

7.13

Kelk (automaattule võimalusega püstolite puhul). Kui lukk on kelguraami küljest eemaldatav, tuleb laskekõlbmatuks muudetud lukk jäädavalt kelguraami külge kinnitada.

7.14

Raam/lukukoda (automaattule võimalusega püstolite puhul). Padruni juhtpinna olemasolu korral eemaldada see.

7.15

Raam/lukukoda (automaattule võimalusega püstolite puhul). Freesida maha vähemalt 2/3 kelgusoontest raami mõlemalt poolt.

7.16

Vinnastusmehhanism. Tagada päästiku ning kuke, lööknõela või vinnakhamba vahelise mehaanilise ühenduse katkestamine. Keevitada vinnastusmehhanism lukukojas/raamis kokku, kui see on asjakohane. Kui vinnastusemehhanismi selline kokkukeevitamine ei ole võimalik, eemaldada vinnastusmehhanism täielikult ja täita tühi ruum keevise või epoksüvaiguga.

7.17

Vinnastusmehhanism. Vinnastusmehhanism ja/või selle korpus tuleb (terasraami puhul) keevitada või (kergmetallist või polümeerist raami puhul) liimida kõrgele temperatuurile vastupidava liimiga lukukoja või raami külge.

7.18

Automaatsüsteem. Muuta gaasikolb, gaasitoru ja gaasikoda lõikamise või kinni keevitamise teel töökõlbmatuks.

7.19

Automaatsüsteem. Kui gaasikolb puudub, eemaldada gaasitoru. Kui relvarauda kasutatakse gaasikolvina, keevitada laskekõlbmatuks muudetud relvaraud relva külge. Kui gaasikanal on olemas, tuleb see alati kinni keevitada.

7.20

Automaatsüsteem. Freesida maha sulgur või eemaldada see 45–75° nurga all, võttes aluseks sulguri algse asendi. Materjal tuleb eemaldada kogu sulguri ulatuses ja mujalt, nii et luku/lukupea kaal väheneks vähemalt 50 %-ni algsest kaalust. Lukk tuleb püsivalt tulirelva külge kinnitada, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

7.21

Automaatsüsteem. Kui lukupea on lukuraami küljes, tuleb lukuraami vähemalt 50 % väiksemaks teha. Lukupea tuleb kinnitada püsivalt lukuraami külge ja lukuraam tuleb kinnitada püsivalt tulirelva külge, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

7.22

Padrunisalved. Et takistada salve eemaldamist, keevitada salv kinni punktkeevitusega või muid asjakohaseid meetmeid kasutades (olenevalt relva liigist ja materjalist), mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

7.23

Padrunisalved. Kui salv puudub, teha salve asukohale keevispunktid või kasutada muid asjakohaseid meetmeid või kinnitada sinna takistus, et muuta salve paigaldamine jäädavalt võimatuks.

7.24

Padrunisalved. Torusalvede puhul panna üks või mitu karastatud terasest tihvti padrunisalvest, padrunipesast ja raamist läbi ning liita need püsivalt üksteise külge. Fikseerida keevitusega.

7.25

Helisummuti. Takistada helisummuti eemaldamist relvaraualt karastatud terasest varda, keevitamise, liimimise või muude asjakohaste meetmete abil, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse, kui helisummuti on üks osa relvast.

7.26

Helisummuti. Võimaluse korral eemaldada summutist kõik sisemised osad ja nende kinnituskohad, nii et alles jääb vaid toru. Puurida läbi korpuse ja läbi paisumiskambri augud, mille läbimõõt on tulirelva kaliibrist suurem ja mis asetsevad lühikeste tulirelvade korral 3 cm vahedega ja pikkade tulirelvade korral 5 cm vahedega. Alternatiivina võib teha ühest otsast teise ulatuva vähemalt 6 mm laiuse pikisuunalise sisselõike, mis läbistab korpuse ja paisumiskambri.


8.

EESTLAETAVAD TULIRELVAD, SH LAHTIMURTAVAD (V.A TRUMLI KAUDU LAETAVAD REVOLVRID)

8.1

Relvaraud. Teha relvarauda pikisuunaline sisselõige, mis hõlmab ka padrunipesa, kui see on olemas (laius: > 

Formula

 kaliibrist; pikkus: kolmekordne kuuli läbimõõt). Tulirelvade puhul, mille relvarauas ei ole põlemiskambrit, teha pikisuunaline sisselõige (laius: >

Formula

kaliibrist, pikkus: vähemalt

Formula

relvaraua pikkusest relvaraua koonusest alates).

8.2

Relvaraud. Tulirelvade puhul, mille relvarauas on põlemiskamber, tuleb põlemiskambri mõlemast seinast puurida läbi auk (diameeter > 50 % padrunipesa läbimõõdust, vähemalt 4,5 mm), ning panna sealt läbi karastatud terasest tihvt ja kindlalt kinni keevitada. Seda tihvti saab kasutada relvaraua fikseerimiseks relvaraua kinnitusdetaili külge.

Tulirelvade puhul, mille relvarauas ei ole põlemiskambrit, keevitada relvarauda selle koonusjalt ahenevast kohast alates karastatud terasest polt (pikkus: vähemalt kahekordne kuuli läbimõõt).

8.3

Relvaraud. Vahetatavate relvaraudade puhul, mis ei ole tulirelva külge kinnitatud, kasutada sobivat punktides 8.1–8.2 osutatud toimingut. Lisaks tuleb jäädavalt takistada relvaraudade kinnitamist tulirelva külge, kasutades selleks keevitamist, liimimist või muid asjakohaseid meetmeid, mis tagavad samaväärselt püsiva tulemuse.

8.4

Lahtimurtavate tulirelvade puhul. Freesida vähemalt 60° koonus (tipunurk), nii et selle põhja läbimõõduks oleks vähemalt 10 mm või sulguri läbimõõt.

8.5

Lahtimurtavate tulirelvade puhul. Eemaldada lööknõel, suurendada lööknõela auku läbimõõduni vähemalt 5 mm ja keevitada lööknõela auk kinni.

8.6

Vinnastusmehhanism. Tagada päästiku ning kuke, lööknõela või vinnakhamba vahelise mehaanilise ühenduse katkestamine. Keevitada vinnastusmehhanism lukukojas/raamis kokku, kui see on asjakohane. Kui vinnastusemehhanismi selline kokkukeevitamine ei ole võimalik, eemaldada vinnastusmehhanism täielikult ja täita tühi ruum keevise või epoksüvaiguga.

8.7

Vinnastusmehhanism. Vinnastusmehhanism ja/või selle korpus tuleb (terasraami puhul) keevitada või (kergmetallist või polümeerist raami puhul) liimida kõrgele temperatuurile vastupidava liimiga lukukoja või raami külge.

8.8

Niplid, augud. Eemaldada või keevitada kinni nippel (niplid), keevitada kinni auk (augud).

8.9

Eraldatud põlemiskambrid või mitu põlemiskambrit (v.a trumlid). Eraldatud põlemiskambritega või mitme põlemiskambriga tulirelvade puhul freesida põlemiskambri(te) sisesein(ad) maha vähemalt 2/3 pikkuse ulatuses. Eemaldada siseseinad nii suures ulatuses kui võimalik, soovitavalt kuni kaliibri läbimõõduni.


II LISA

Laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade märgistamise vorm

Image

(1)

Laskekõlbmatuks muutmise märgis (jääb kujule „EU“ kõigi riiklike märgiste puhul).

(2)

Tulirelva laskekõlbmatuks muutnud riik – ametlik rahvusvaheline kood.

(3)

Tulirelva laskekõlbmatust sertifitseerinud üksuse tunnus.

(4)

Laskekõlbmatuks muutmise aasta.

Täielik märgis kinnitatakse ainult tulirelva raamile, kuid laskekõlbmatuks muutmise märgis (1) ja tulirelva laskekõlbmatuks muutnud riigi nimi (2) kinnitatakse kõigile muudele olulistele osadele.


III LISA

Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise kohta väljastatava tõendi näidis

(tõend peaks olema võltsimiskindlal paberil)

ELi logo

 

Laskekõlbmatuks muutmise kontrolli teostanud ja selle vastavust kinnitanud üksuse nimi

Logo

TÕEND LASKEKÕLBMATUKS MUUTMISE KOHTA

Tõendi number:

Laskekõlbmatuks muutmise meetmed on kooskõlas komisjoni 5. märtsi 2018. aasta rakendusmääruse (EL) 2018/337 I lisas esitatud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilise kirjeldusega.

Laskekõlbmatuks muutmise teostanud üksuse nimi:

Riik:

Laskekõlbmatuks muutmise sertifitseerimise kuupäev/aasta:

Laskekõlbmatuks muudetud tulirelva tootja/mark:

Liik:

Mark/mudel:

Kaliiber:

Seerianumber/seerianumbrid:

Märkused:

 

 

 

ELi ametlik laskekõlbmatuks muutmist tõendav märgis

Vastutava isiku nimi, ametikoht ja allkiri

 

 

MÄRKUS: käesolev tõend on oluline dokument. Laskekõlbmatuks muudetud tulirelva omanikul tuleb see alles hoida. Laskekõlbmatuks muudetud tulirelva olulised osad, mille kohta käesolev tõend on väljastatud, on märgistatud ametliku kontrollimärgiga. Neid märke ei või eemaldada ega muuta.

HOIATUS: laskekõlbmatuks muutmist käsitleva tõendi võltsimine on siseriikliku õiguse kohaselt kuritegu.


Top