EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32017R1128

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1128, 14. juuni 2017, võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse kohta siseturulEMPs kohaldatav tekst.

OJ L 168, 30.6.2017, p. 1–11 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force: This act has been changed. Current consolidated version: 30/06/2017

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1128/oj

30.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 168/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/1128,

14. juuni 2017,

võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse kohta siseturul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Tarbijatele nende elukohaliikmesriigis õiguspäraselt osutatava võrgusisuteenuse pidev kättesaadavus kogu liidus on oluline siseturu tõrgeteta toimimise seisukohast ning isikute ja teenuste vaba liikumise põhimõtte tulemuslikuks kohaldamiseks. Siseturg on sisepiirideta ala, mis põhineb muu hulgas isikute ja teenuste vabal liikumisel, mistõttu on vaja tagada, et tarbijad saaksid kasutada kaasaskantavaid võrgusisuteenuseid, mis võimaldavad juurdepääsu sellisele sisule nagu muusika, mängud, filmid, meelelahutusprogrammid ja spordisündmused, mitte ainult oma elukohaliikmesriigis, vaid ka siis, kui nad viibivad ajutiselt mõnes muus liikmesriigis näiteks puhkusel, reisil, ärireisil või õppimas. Seepärast tuleks kaotada tõkked, mis takistavad sellistel juhtudel juurdepääsu võrgusisuteenustele ja nende kasutamist.

(2)

Tehnika areng, mis on toonud kaasa kaasaskantavate seadmete, nagu sülearvutite, tahvelarvutite ja nutitelefonide massilise leviku, lihtsustab võrgusisuteenuste kasutamist veelgi, sest tarbijatel on juurdepääs sellistele teenustele olenemata oma asukohast. Kiiresti kasvab ka tarbijate nõudlus infosisule ja innovaatilistele võrguteenustele juurdepääsu järele mitte ainult elukohaliikmesriigis, vaid ka siis, kui nad viibivad ajutiselt mõnes teises liikmesriigis.

(3)

Tarbijad sõlmivad teenuseosutajatega üha enam võrgusisuteenuse lepinguid. Ent viibides ajutiselt liikmesriigis, mis ei ole tema elukohaliikmesriik, ei ole tarbijal sageli võimalik pääseda ligi võrgusisuteenusele ning jätkata selle kasutamist, kuigi ta on õiguspäraselt omandanud juurdepääsu- ja kasutamisõiguse oma elukohaliikmesriigis.

(4)

Võrgusisuteenuse osutamist ajutiselt teises elukohaliikmesriigist erinevas liikmesriigis viibivale tarbijale pärsivad mitmed tõkked. Teatavad võrguteenused sisaldavad sisu, nagu muusika, mängud, filmid või meelelahutusprogrammid, mis on liidu õiguses kaitstud autoriõigusega või autoriõigusega kaasnevate õigustega. Praegu on võrgusisuteenuse piiriülese kaasaskantavuse tõkked valdkonniti erinevad. Need tõkked tulenevad asjaolust, et autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud sisu (nt audiovisuaalteoste) edastamise õiguste litsentsid on sageli territoriaalsed, aga samavõrd pärssiv on asjaolu, et võrgusisuteenuste osutajad võivad otsustada osutada oma teenust ainult mõnel konkreetsel turul.

(5)

Sama kehtib ka sellise sisu nagu spordisündmused kohta, mis ei ole liidu õiguses autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud, kuid mis võib olla kaitstud riigisisese õiguse kohaselt autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õigustega või muude spetsiifiliste õigusnormidega riigisiseses õiguses, ning mis on sageli samuti korraldajate poolt litsentsitud või mida võrgusisuteenuste osutajad pakuvad territoriaalsuse põhimõttel. Sellise sisu edastamine ringhäälinguorganisatsioonide poolt on kaitstud autoriõigusega kaasnevate õigustega, mis on liidu tasandil ühtlustatud. Samuti lisanduvad sisu edastamisele sageli autoriõigusega kaitstud komponendid, näiteks muusika, alguse ja lõpu videoklipid või graafiline disain. Peale selle on sellise sisu, täpsemalt ühiskonnale väga tähtsate sündmuste ringhäälingus edastamise ning üldsusele suurt huvi pakkuvate ürituste lühiuudistena edastamise teatavad aspektid ühtlustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2010/13/EL (4). Direktiivi 2010/13/EL tähenduses hõlmavad audiovisuaalmeedia teenused teenuseid, mis pakuvad juurdepääsu sellisele sisule nagu spordisündmused, uudised või aktuaalsed poliitilised sündmused.

(6)

Võrgusisuteenuseid turustatakse üha enam paketina, milles autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitsmata sisu ei ole autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud sisust lahutatav ilma tarbijale osutatava teenuse väärtust märkimisväärselt vähendamata. Eriti kehtib see sellise kvaliteetsisu puhul nagu spordisündmused või muud tarbijatele suurt huvi pakkuvad üritused. Et võrgusisuteenuse osutajad saaksid pakkuda tarbijatele täielikku juurdepääsu oma võrgusisuteenusele ajal, kui tarbija asub ajutiselt liikmesriigis, mis ei ole tema elukohaliikmesriik, on hädavajalik, et käesolev määrus hõlmaks ka sellist võrgusisuteenuse kasutatavat sisu ja et see kehtiks seega ka audiovisuaalmeedia teenuste suhtes direktiivi 2010/13/EL tähenduses ja ringhäälinguorganisatsioonide edastuste suhtes tervikuna.

(7)

Autoriõigusega kaitstud teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide (edaspidi „teos ja muu kaitstud objekt“) õigused on ühtlustatud muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 96/9/EÜ, (5) 2001/29/EÜ, (6) 2006/115/EÜ (7) ja 2009/24/EÜ (8). Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas liidu sõlmitud rahvusvahelised lepingud, eelkõige intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping, mis moodustab Maailma Kaubandusorganisatsiooni 15. aprilli 1994. aasta asutamislepingu lisa 1C; Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) 20. detsembri 1996. aasta autoriõiguse leping ning WIPO 20. detsembril 1996. aasta esituste ja fonogrammide leping, nagu viimati muudetud, on liidu õiguskorra lahutamatu osa. Liidu õigust tuleks võimalikult suurel määral tõlgendada viisil, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

(8)

On oluline, et selliseid teoseid või muid kaitstud objekte, nagu raamatuid, audiovisuaalteoseid, salvestatud muusikat või saateid, kasutavatel võrgusisuteenuste osutajatel on õigus kasutada nende sisu asjaomastel territooriumidel.

(9)

Võrgusisuteenuse osutajal on autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud sisu edastamiseks vaja asjaomase õiguse omaja, näiteks autori, esitaja, tootja või ringhäälinguorganisatsiooni luba. See nõue kehtib ka siis, kui sellise edastamise eesmärk on võimaldada tarbijal alla laadida võrgusisuteenuse kasutamiseks vajalikke materjale.

(10)

Asjaomaste õiguste litsentsi omandamine ei pruugi alati võimalik olla, seda eriti siis, kui sisust tulenevate õiguste kohta on sõlmitud ainulitsentsileping. Selleks et tagada territoriaalse ainuõiguse nõude tulemuslik täitmine, kohustuvad võrgusisuteenuste osutajad õiguste omajatega, sh ringhäälinguorganisatsioonide või ürituste korraldajatega, sõlmitud litsentsilepingutes sageli takistama oma tellijate juurdepääsu teenusele ja selle kasutamist väljaspool territooriumi, mille jaoks on teenuseosutajal litsents. Sellised teenuseosutajate suhtes kehtestatud lepingulised piirangud kohustavad neid võtma meetmeid, näiteks keelama juurdepääsu oma teenustele väljaspool asjaomast territooriumi asuvatelt interneti protokolli (IP) aadressidelt. Seega peitub üks võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse takistus võrgusisuteenuste osutajate ja nende tellijate vahelistes lepingutes, milles kajastuvad omakorda nendesamade teenuseosutajate ja õiguste omajate vaheliste lepingute territoriaalse piirangu klauslid.

(11)

Tasakaalu leidmisel intellektuaalomandi õiguste kaitsmise eesmärgi ja Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) tagatud põhivabaduste vahel tuleks võtta arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat.

(12)

Seega on käesoleva määruse eesmärk kohandada autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste ühtlustatud õigusraamistikku ja näha ette ühtne lähenemisviis võrgusisuteenuste osutamisel tellijatele, kes viibivad ajutiselt liikmesriigis, mis ei ole nende elukohaliikmesriik, kõrvaldades õiguspäraselt osutatavate võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse tõkked. Käesolev määrus peaks tagama võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse kõigis asjaomastes valdkondades ning seeläbi looma tarbijatele täiendava võimaluse õiguspäraseks juurdepääsuks võrgusisule, ilma et see mõjutaks liidus autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega tagatud kõrgetasemelist kaitset, muudaks kehtivaid litsentsimise mudeleid või mõjutaks olemasolevaid rahastamismehhanisme. Võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse mõistet tuleks eristada tarbijate piiriülesest juurdepääsust võrgusisuteenustele, mida osutatakse muus liikmesriigis kui nende elukohaliikmesriik ja mille käsitlemine ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(13)

Kuna maksunduses on juba liidu õigusaktid vastu võetud, tuleb see valdkond käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Seega ei tohiks käesolev määrus mõjutada ühegi maksuõigusnormi kohaldamist.

(14)

Käesolevas määruses määratletakse mitu selle kohaldamiseks vajalikku mõistet, sealhulgas elukohaliikmesriigi mõiste. Elukohaliikmesriigi kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta käesoleva määruse eesmärke ning vajadust tagada selle ühetaoline kohaldamine kogu liidus. Elukohaliikmesriigi mõiste viitab sellele, et selles liikmesriigis on tellija tegelik ja alaline elukoht. Võrgusisuteenuse osutajal, kes on käesoleva määrusega kooskõlas tellija elukohaliikmesriiki kontrollinud, peaks olema õigus eeldada, et käesoleva määruse tähenduses kontrollitud elukohaliikmesriik on tellija ainus elukohaliikmesriik. Teenuseosutajal ei peaks olema kohustust kontrollida, kas tema tellijad tellivad võrgusisuteenust ka mõnes teises liikmesriigis.

(15)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada võrgusisuteenuste suhtes, mida teenuseosutaja pakub pärast õiguste omajalt konkreetse territooriumi jaoks asjaomaste õiguste saamist lepingu alusel oma tellijatele mis tahes vahendite abil, sealhulgas voogedastus, allalaadimine, rakendused või muu tehnoloogia, mis võimaldavad kõnealust sisu kasutada. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks tugineda sellele, et lepingu mõiste hõlmab igasugust teenuseosutaja ja tellija vahelist kokkulepet, sealhulgas kokkulepet, mille kohaselt tellija nõustub teenuseosutaja tingimustega võrgusisuteenuste pakkumisel kas rahalise tasu eest või rahalise tasuta. Käesoleva määruse kohaldamisel ei käsitata võrgusisuteenuste osutamise lepinguna sisu kohta käivate teadete tellijaks registreerumist ega HTML-küpsiste aktsepteerimist.

(16)

Kui võrguteenus ei ole audiovisuaalmeedia teenus direktiivi 2010/13/EL tähenduses ja selles kasutatakse teoseid, muid kaitstud objekte või ringhäälinguorganisatsioonide edastusi üksnes täiendusena, ei peaks see võrguteenus kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. Selliseks teenuseks on muu hulgas veebisaidid, mis kasutavad teoseid või muid kaitstud objekte üksnes täiendusena (näiteks graafilised elemendid või taustamuusika), kui nende veebisaitide peamine otstarve on näiteks kaupade müük.

(17)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada ainult selliste võrgusisuteenuste suhtes, millele tellijatel on oma elukohaliikmesriigis tegelik juurdepääs ja mida nad saavad kasutada konkreetse asukoha piiranguta, sest kui võrgusisuteenuse osutaja ei paku kaasaskantavaid võrgusisuteenuseid tellija elukohaliikmesriigis, siis ei ole õige nõuda, et ta teeks seda piiriüleselt.

(18)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada võrgusisuteenuste suhtes, mida osutatakse rahalise tasu eest. Selliste teenuste osutajatel on võimalik kontrollida nende tellijate elukohaliikmesriiki. Võrgusisuteenuse kasutamise õigus loetakse rahalise tasu eest omandatuks, kui selline rahaline tasu on makstud otse võrgusisuteenuse osutajale või mõnele muule poolele, näiteks teenuseosutajale, kes pakub paketina elektroonilise side teenust ja mõne teise teenuseosutaja osutatavat võrgusisuteenust. Käesoleva määruse kohaldamisel ei tuleks avalike ringhäälinguteenuste kohustuslikku kasutustasu käsitada võrgusisuteenuse eest makstud rahalise tasuna.

(19)

Võrgusisuteenuste osutajad ei tohiks kooskõlas käesoleva määrusega pakutava võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse eest oma tellijatelt mingit lisatasu nõuda. Samas on võimalik, et tellijad, kes soovivad saada juurdepääsu võrgusisuteenustele ja kasutada neid teistes liikmesriikides peale oma elukohaliikmesriigi, tasuvad nende teenuste kättesaadavaks tegemiseks kasutatavate elektroonilise side võrkude käitajatele teenustasu.

(20)

Ilma rahalise tasuta võrgusisuteenuste osutajad tavaliselt oma tellijate elukohaliikmesriiki ei kontrolli. Selliste võrgusisuteenuste lisamine käesoleva määruse kohaldamisalasse muudaks oluliselt selliste teenuste osutamise viisi ja tooks kaasa ebaproportsionaalsed kulud. Nimetatud teenuste väljajätmine käesoleva määruse kohaldamisalast tähendaks aga seda, et isegi siis, kui nende võrgusisuteenuste osutajad otsustavad investeerida vahenditesse, mis võimaldavad neil tellija elukohaliikmesriiki kontrollida, ei saa nad kasutada käesolevas määruses sätestatud õiguslikku mehhanismi, mis võimaldab neil pakkuda võrgusisuteenuste kaasaskantavust. Seepärast peaks selliste võrgusisuteenuste osutajatel, mille eest ei tasuta rahas, olema võimalus otsustada kuuluda käesoleva määruse kohaldamisalasse tingimusel, et nad täidavad oma tellijate elukohaliikmesriigi kontrollimist puudutavaid nõudeid. Kui need teenuseosutajad seda võimalust kasutavad, peaksid nad täitma samu kohustusi, mis on käesolevas määruses ette nähtud selliste võrgusisuteenuste osutajatele, mille eest tasutakse rahas. Lisaks peaksid nad teavitama tellijaid, võrgusisu autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajaid ning muude õiguste omajaid oma otsusest seda võimalust kasutada. Sellise teabe võiks esitada teenuseosutaja veebisaidil.

(21)

Võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse tagamiseks tuleb nõuda, et käesoleva määrusega hõlmatud võrgusisuteenuste osutajad võimaldaksid oma tellijatel kasutada teenust liikmesriigis, kus nad viibivad ajutiselt, samamoodi nagu nende elukohaliikmesriigis. Tellijatel peaks olema juurdepääs sama sisuga, sama arvu ja sama liiki seadmetega sama arvu kasutajate jaoks kättesaadavale samasuguste funktsioonidega võrgusisuteenusele nagu need, mida osutatakse nende elukohaliikmesriigis. On oluline, et võrgusisuteenuse kaasaskantavuse pakkumise kohustus oleks siduv, mistõttu pooltel ei tohiks olla võimalik seda välistada, sellest erandeid teha ega selle tagajärgi muuta. Teenuseosutaja igasugust tegevust, mis takistaks tellija juurdepääsu teenusele või selle kasutamist ajutiselt elukohaliikmesriigist erinevas liikmesriigis viibimise ajal, näiteks teenuse funktsioonide või teenuse osutamise kvaliteedi piiramist, tuleks käsitada võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse pakkumise kohustusest kõrvalehoidmisena ja seega käesoleva määrusega vastuolus olevana.

(22)

Nõue, et võrgusisuteenuste osutamine tellijale, kes viibib ajutiselt mõnes muus liikmesriigis kui elukohaliikmesriik, toimuks samasuguse kvaliteediga kui elukohaliikmesriigis, võiks osutuda väga kulukaks võrgusisuteenuste osutajate ja sellest tulenevalt lõpuks ka tellijate jaoks. Seepärast ei ole käesoleva määrusega otstarbekas nõuda, et teenuseosutaja tagaks selliste teenuste osutamise parema kvaliteediga kui see, mis oleks kättesaadav tellija valitud kohaliku võrgujuurdepääsu kaudu ajal, mil tellija viibib ajutiselt mõnes teises liikmesriigis. Sellistel juhtudel ei peaks teenuseosutaja vastutama selle eest, kui teenuse osutamise kvaliteet on halvem. Kui teenuseosutaja tagab sõnaselgelt teatava teenuse osutamise kvaliteedi tellijatele, kes viibivad ajutiselt muus liikmesriigis, peaks see tagatis olema teenuseosutaja jaoks siiski siduv. Teenuseosutaja peaks tema valduses oleva teabe põhjal andma oma tellijatele eelteavet võrgusisuteenuse osutamise kvaliteedi kohta liikmesriigis, mis ei ole tellija elukohaliikmesriik, eelkõige teavitama sellest, et teenuse osutamise kvaliteet võib erineda võrgusisuteenuse osutamise kvaliteedist tellija elukohaliikmesriigis. Teenuseosutaja ei peaks olema kohustatud aktiivselt otsima teavet teenuse osutamise kvaliteedi kohta muudes liikmesriikides kui tellija elukohaliikmesriik. Asjaomase teabe võiks esitada teenuseosutaja veebisaidil.

(23)

Tagamaks, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate võrgusisuteenuste osutajad täidaksid oma teenuste piiriülese kaasaskantavuse pakkumise kohustust, ilma et nad peaksid selleks omandama asjaomaseid õigusi muus liikmesriigis, tuleb sätestada, et nendel teenuseosutajatel peaks alati olema õigus osutada selliseid teenuseid oma tellijatele, kui nad viibivad ajutiselt liikmesriigis, mis ei ole nende elukohaliikmesriik. Selleks tuleks sätestada, et selliste võrgusisuteenuste osutamine, juurdepääs neile ja nende kasutamine loetakse toimuvaks tellija elukohaliikmesriigis. Seda õiguslikku mehhanismi tuleks kohaldada ainult võrgusisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse tagamise eesmärgil. Võrgusisuteenuse osutamist tuleks lugeda õiguspäraseks, kui nii teenust kui ka sisu pakutakse õiguspärasel viisil tellija elukohaliikmesriigis. Käesoleva määruse ja eelkõige õigusliku mehhanismiga, mille kohaselt loetakse, et võrgusisuteenuse osutamine, sellele juurdepääs ja selle kasutamine toimub tellija elukohaliikmesriigis, ei takistata teenuseosutajal pakkuda ajutiselt mõnes teises liikmesriigis viibivale tellijale täiendavalt võimalust saada kätte ja kasutada sisu, mida teenuseosutaja pakub õiguspäraselt selles teises liikmesriigis.

(24)

Autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õiguste litsentsimise seisukohast tähendab käesolevas määruses sätestatud õiguslik mehhanism, et teoste ja muude kaitstud objektide reprodutseerimise, üldsusele suunamise ja kättesaadavaks tegemise toimingud ning sui generis õigustega kaitstud andmebaasidega seotud ekstraktimise või taaskasutamise toimingud, mis leiavad aset, kui teenust osutatakse tellijale siis, kui ta viibib ajutiselt mõnes muus liikmesriigis kui elukohaliikmesriik, loetakse toimuvaks tellija elukohaliikmesriigis. Seepärast tuleks käesoleva määrusega hõlmatud võrgusisuteenuse osutaja toiminguid käsitada kui asjaomastelt õiguste omajatelt tellija elukohaliikmesriigi jaoks saadud loa alusel tehtud toiminguid. Alati, kui teenuseosutajal on õigus teha tellija elukohaliikmesriigis üldsusele suunamise või reprodutseerimise toiminguid asjaomaste õiguste omajate loa alusel, peaks tellijal, kes viibib ajutiselt mõnes muus liikmesriigis kui tema elukohaliikmesriik, olema juurdepääs teenusele ja ta peaks saama seda kasutada ning vajaduse korral peaks ta saama teha asjakohaseid reprodutseerimistoiminguid, näiteks allalaadimist, milleks tal oleks õigus oma elukohaliikmesriigis. Kui teenuseosutaja osutab võrgusisuteenust tellijale, kes viibib ajutiselt mõnes muus liikmesriigis kui tema elukohaliikmesriik, ja kui selline tellija kasutab teenust kooskõlas käesoleva määrusega, ei tohiks seda käsitada võrgusisuteenuse autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õiguste või muude võrgusisuteenuse pakkumise, sellele juurdepääsu ja selle kasutamise seisukohast oluliste õiguste rikkumisena.

(25)

Käesoleva määrusega hõlmatud võrgusisuteenuste osutajaid ei tohiks pidada vastutavaks lepinguliste sätete rikkumise eest, mis on vastuolus kohustusega võimaldada nende tellijatel kasutada selliseid teenuseid liikmesriigis, kus nad viibivad ajutiselt. Seega ei peaks kuuluma täitmisele lepingu sätted, mille eesmärk on keelata selliste võrgusisuteenuste piiriülene kaasaskantavus või seda piirata. Võrgusisuteenuste osutajatel ning võrgusisuteenuste osutamise jaoks vajalike õiguste omajatel ei tohiks olla lubatud käesoleva määruse kohaldamisest kõrvale hoiduda, valides omavaheliste lepingute suhtes kohaldatavaks õiguseks kolmanda riigi õiguse. Sama peaks kehtima teenuseosutajate ja tellijate vaheliste lepingute kohta.

(26)

Käesolev määrus peaks võimaldama tellijatel kasutada oma elukohaliikmesriigis tellitud võrgusisuteenuseid ka siis, kui nad viibivad ajutiselt mõnes teises liikmesriigis. Õigus võrgusisuteenuste piiriülesele kaasaskantavusele peaks olema ainult neil tellijatel, kelle elukoht on mõnes liidu liikmesriigis. Seepärast peaks käesolev määrus kohustama võrgusisuteenuse osutajaid kasutama mõistlikke, proportsionaalseid ja tulemuslikke vahendeid, et kontrollida oma tellijate elukohaliikmesriiki. Selleks peaksid teenuseosutajad kasutama käesolevas määruses loetletud kontrollimisvahendeid. Eelnimetatu ei takista teenuseosutajaid ja õiguste omajaid sõlmimast kokkuleppeid käesoleva määruse piiridesse jäävate kontrollimisvahendite kohta. Kõnealuse loetelu eesmärk on anda õiguskindlus seoses teenuseosutajate kasutatavate elukohaliikmesriigi kontrollimise vahenditega ning piirata tellijate eraellu sekkumist. Iga juhtumi puhul tuleks võtta arvesse asjaomase kontrollimisvahendi tulemuslikkust ja proportsionaalsust vastava liikmesriigi ja võrgusisuteenuse liigi puhul. Kui ühe kontrollimisvahendi abil ei ole võimalik tellija elukohaliikmesriiki piisava kindlusega kontrollida, peaksid teenuseosutajad kasutama kaht kontrollimisvahendit. Kui teenuseosutajal on põhjendatud kahtlus tellija elukohaliikmesriigi osas, peaks ta saama tellija elukohaliikmesriigi kontrollimist korrata. Käesoleva määruse kohaseks tellija elukohaliikmesriigi kontrollimiseks kogutud isikuandmete töötlemisel peaks teenuseosutaja rakendama kohaldatavate andmekaitsenormide kohaselt vajalikke tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Sellised meetmed on näiteks üksikisikutele läbipaistva teabe pakkumine kontrolli meetodite ja eesmärgi ning asjakohaste turvameetmete kohta.

(27)

Tellija elukohaliikmesriigi kontrollimisel peaks võrgusisuteenuste osutaja võimalust mööda tuginema tema valduses olevale teabele, näiteks arvel esitatavale teabele. Enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva sõlmitud lepingute ning lepingu uuendamisel tehtava kontrolli korral peaks teenuseosutajal olema lubatud taotleda tellijalt tema elukohaliikmesriigi kontrollimiseks vajalikku teavet üksnes juhul, kui teenuseosutaja valduses oleva teabe põhjal ei ole selle kindlaks tegemine võimalik.

(28)

Käesoleva määruse põhjal toimuval IP-aadresside kontrollimisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 95/46/EÜ (9) ja 2002/58/EÜ (10) nõudeid. Lisaks ei ole tellija elukohaliikmesriigi kontrollimise jaoks oluline mitte tellija täpne asukoht, vaid see, millisest liikmesriigist on tal juurdepääs teenusele. Seetõttu ei tuleks sel otstarbel koguda ega töödelda andmeid tellija täpse asukoha kohta ega muid isikuandmeid. Kui teenuseosutajal on tellija elukohaliikmesriigi osas põhjendatud kahtlusi ja ta kontrollib elukohaliikmesriigi kontrollimiseks IP-aadressi, peaks sellise kontrollimise ainuke eesmärk olema välja selgitada, kas tellija juurdepääs võrgusisuteenustele või nende teenuste kasutamine toimub elukohaliikmesriigis või väljaspool seda. Seetõttu tuleks sellistel juhtudel IP-aadressi kontrollimisel saadavaid andmeid koguda üksnes binaarvormingus ja kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega. Teenuseosutaja ei tohiks ületada sellist detailsuse taset.

(29)

Võrgusisuteenuste sisu autoriõiguse, autoriõigusega kaasnevate õiguste või muude õiguste omajad peaksid saama lubada neile kuuluva sisu pakkumist, juurdepääsu sellele ja selle kasutamist käesoleva määruse alusel ilma elukohaliikmesriiki kontrollimata. See võib olla eriti asjakohane näiteks muusika ja e-raamatute valdkonnas. Igal õiguste omajal peaks olema vabadus võrgusisuteenuse osutajaga lepinguid sõlmides selliseid otsuseid teha. Teenuseosutaja ja õiguste omaja vaheline leping ei tohiks piirata õiguste omaja võimalust luba tagasi võtta, kui ta teenuseosutajale sellest mõistliku aja jooksul ette teatab. Ühe õiguste omaja antud luba ei vabasta teenuseosutajat tellija elukohaliikmesriigi kontrollimise kohustusest. Ainult juhul, kui kõik teenuseosutaja kasutatava sisu autoriõiguse, autoriõigusega kaasnevate õiguste või muude õiguste omajad otsustavad lubada oma sisule juurde pääseda ja seda kasutada ilma tellija elukohaliikmesriiki kontrollimata, ei peaks kontrollimise kohustus kehtima ja tellija elukohaliikmesriigi kindlakstegemiseks tuleks kasutada teenuseosutaja ja tellija vahelist võrgusisuteenuste osutamise lepingut. Kõik teised käesoleva määruse aspektid peaksid olema sellisel juhul endiselt kohaldatavad.

(30)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid. Sellele vastavalt tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega, eeskätt õigusega era- ja pereelu puutumatusele, õigusega isikuandmete kaitsele, õigusega sõnavabadusele, ettevõtlusvabadusega ja õigusega omandile, sh intellektuaalomandi õigustega. Igasuguse käesoleva määruse alusel toimuva isikandmete töötlemise puhul peaks austama põhiõigusi, sealhulgas õigust era- ja pereelu puutumatusele ning õigust isikuandmete kaitsele vastavalt harta artiklitele 7 ja 8; samuti on oluline, et isikuandmete töötlemine oleks kooskõlas direktiividega 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ. Eelkõige peaksid võrgusisuteenuse osutajad tagama, et igasugune käesoleva määruse alusel toimuv isikuandmete töötlemine on asjakohase eesmärgi saavutamiseks vajalik, mõistlik ja proportsionaalne. Kui tellija autentimine on teenuse osutamiseks piisav, ei tuleks nõuda tema tuvastamist. Teenuseosutaja ei tohiks käesoleva määruse kohaselt elukohaliikmesriigi kontrollimiseks kogutud andmeid säilitada kauem kui niisuguseks kontrollimiseks vajalik. Pärast elukohaliikmesriigi kontrollimist tuleks need andmed viivitamata ja lõplikult hävitada. See ei piira siiski muul õiguspärasel eesmärgil kogutud andmete säilitamist kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega, sealhulgas kõnealuste andmete säilitamise nõuded.

(31)

Lepingud, mille alusel toimub sisu litsentsimine, sõlmitakse tavaliselt suhteliselt pikaks ajaks. Seepärast ja et tagada kõigile liidus elavatele tarbijatele võimalus kasutada võrgusisuteenuste piiriülest kaasaskantavust samal ajal ja ilma põhjendamatute viivitusteta, tuleks käesolevat määrust kohaldada ka enne määruse kohaldamise kuupäeva sõlmitud lepingute ja omandatud õiguste suhtes, kui need lepingud ja õigused on pärast seda kuupäeva osutatava võrgusisuteenuse piiriülese kaasaskantavuse seisukohast olulised. Käesoleva määruse selline kohaldamine on vajalik ka selleks, et tagada siseturul tegutsevatele käesoleva määrusega hõlmatud võrgusisuteenuste osutajatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, võrdsed tingimused, et teenuseosutajad, kes on sõlminud õiguste omajatega pikaajalised lepingud, saaksid pakkuda oma tellijatele piiriülest kaasaskantavust sõltumata sellest, kas teenuseosutajal on võimalik sellised lepingud uuesti läbi rääkida. Lisaks peaks käesoleva määruse selline kohaldamine tagama, et kui teenuseosutajad teevad oma teenuste piiriülese kaasaskantavuse jaoks vajalikud ettevalmistused, saaksid nad pakkuda sellist kaasaskantavust kogu oma võrgusisu puhul. Seda tuleks kohaldada ka selliste võrgusisuteenuste osutajate suhtes, kes pakuvad pakette, kus on ühendatud elektroonilise side teenused ja võrgusisuteenused. Ja lõpuks peaks käesoleva määruse selline kohaldamine andma õiguste omajatele võimaluse, et nad ei pea oma kehtivaid litsentsilepinguid uuesti läbi rääkima selleks, et teenuseosutajad saaksid pakkuda oma teenuste piiriülest kaasaskantavust.

(32)

Seega, kuna käesolevat määrust hakatakse kohaldama mõningate lepingute suhtes, mis on sõlmitud, ja õiguste suhtes, mis on omandatud enne määruse kohaldamise kuupäeva, on ka otstarbekas jätta käesoleva määruse jõustumise ja selle kohaldamise kuupäeva vahele mõistlik ajavahemik, et käesoleva määrusega hõlmatud õiguste omajad ja võrgusisuteenuste osutajad saaksid seeläbi teha uue olukorraga kohanemiseks vajalikud ettevalmistused ning et teenuseosutajad saaksid muuta oma teenuste kasutamistingimusi. Elektroonilise side teenuse ja võrgusisuteenuse paketis osutatavate võrgusisuteenuste kasutamise tingimuste muutmine üksnes sel eesmärgil, et need vastaksid käesoleva määruse nõuetele, ei tohiks anda tellijale riigisisese õiguse alusel, millesse on üle võetud elektroonilise side võrkude ja -teenuste reguleeriv raamistik, õigust taganeda nimetatud elektroonilise side teenuse lepingust.

(33)

Käesoleva määruse eesmärk on parandada konkurentsivõimet, soodustades võrgusisuteenuste valdkonnas innovatsiooni ja jõudes suurema hulga tarbijateni. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada konkurentsiõiguse normide kohaldamist, eriti ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102. Käesolevas määruses sätestatud norme ei tohiks kasutada konkurentsi piiramiseks viisil, mis on vastuolus ELi toimimise lepinguga.

(34)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/26/EL (11) ja eelkõige selle III jaotise kohaldamist. Käesolev määrus on kooskõlas eesmärgiga soodustada õiguspärast juurdepääsu autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud sisule ning sellega seotud teenustele.

(35)

Selleks et saavutada eesmärk tagada liidus võrgusisuteenuste piiriülene kaasaskantavus, on otstarbekas võtta vastu määrus, mis on liikmesriikides vahetult kohaldatav. See on vajalik selleks, et kindlustada piiriülese kaasaskantavuse normide ühetaoline kohaldamine kõigis liikmesriikides ja nende jõustumine samal ajal kõigi võrgusisuteenuste puhul. Ainult määrus tagab piisava õiguskindluse, mis on vajalik, et tarbijad saaksid piiriülesest kaasaskantavusest täiel määral kasu kogu liidus.

(36)

Kuna käesoleva määruse eesmärki kohandada õigusraamistikku selliselt, et liidus oleks tagatud võrgusisuteenuste piiriülene kaasaskantavus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda eesmärgi ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Eeskätt ei mõjuta käesolev määrus oluliselt õiguste litsentsimise viise ega kohusta õiguste omajaid ega teenuseosutajaid lepinguid uuesti läbi rääkima. Pealegi ei nõua käesolev määrus teenuseosutajatelt meetmete võtmist, et tagada võrgusisuteenuste osutamise kvaliteet väljaspool tellija elukohaliikmesriiki. Lisaks ei kohaldata käesolevat määrust teenuseosutajate suhtes, kes pakuvad võrgusisuteenuseid, mille eest ei tasuta rahas, ja kes ei kasuta võimalust pakkuda oma teenuste piiriülest kaasaskantavust. Seega ei põhjusta see ebaproportsionaalseid kulusid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse liidus ühine lähenemisviis võrgusisuteenuste piiriülesele kaasaskantavusele, tagades, et tellija elukohaliikmesriigis õiguspäraselt osutatavate kaasaskantavate võrgusisuteenuste tellijatel on juurdepääs sellistele teenustele ja nad saavad neid teenuseid kasutada, kui nad viibivad ajutiselt muus kui oma elukohaliikmesriigis.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata maksunduse suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„tellija“ – tarbija, kellel on teenuseosutajaga sõlmitud võrgusisuteenuse osutamise lepingu alusel, rahalise tasu eest või rahalise tasuta, õigus pääseda ligi sellele teenusele ja seda kasutada oma elukohaliikmesriigis;

2)

„tarbija“ – füüsiline isik, kes käesoleva määrusega hõlmatud lepingute raames tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, oskus- või kutsetegevusega;

3)

„elukohaliikmesriik“ – artikli 5 alusel kindlaks määratud liikmesriik, kus on tellija tegelik ja alaline elukoht;

4)

„ajutine viibimine liikmesriigis“ – viibimine piiratud ajavahemikul mõnes muus liikmesriigis kui elukohaliikmesriik;

5)

„võrgusisuteenus“ – teenus, nagu see on määratletud ELi toimimise lepingu artiklites 56 ja 57, mida teenuseosutaja õiguspäraselt osutab tellijale internetis viimase elukohaliikmeriigis vastavalt kokkulepitud tingimustele ning mis on kaasaskantav ja on:

i)

direktiivi 2010/13/EL artikli 1 punktis a määratletud audiovisuaalmeedia teenus või

ii)

teenus, mida iseloomustab peamiselt juurdepääsu pakkumine teostele, muudele kaitstud objektidele või ringhäälinguorganisatsioonide ülekannetele ja nende kasutamine, kas lineaarselt või nõudmisel;

6)

„kaasaskantav“ – võrgusisuteenuse omadus, mille puhul tellijal on tegelik juurdepääs elukohaliikmesriigis osutatavale võrgusisuteenusele ja ta saab seda tegelikult kasutada ilma konkreetse asukoha piiranguta.

Artikkel 3

Kohustus võimaldada võrgusisuteenuste piiriülest kaasaskantavust

1.   Rahalise tasu eest võrgusisuteenuse osutaja peab ajutiselt mõnes liikmesriigis viibivale tellijale võimaldama pääseda juurde võrgusisuteenusele ja seda kasutada samal viisil nagu tema elukohaliikmesriigis, sealhulgas andes juurdepääsu sama arvu sama liiki seadmetega, sama arvu kasutajate jaoks ja samasuguste funktsioonidega.

2.   Teenuseosutaja ei kehtesta tellijale lisatasu võrgusisuteenusele juurdepääsu ja selle kasutamise eest vastavalt lõikele 1.

3.   Lõikes 1 sätestatud kohustus ei laiene kvaliteedinõuetele, mida kohaldatakse võrgusisuteenuse osutamise suhtes ja mida teenuseosutaja peab järgima selle teenuse osutamisel elukohaliikmesriigis, kui teenuseosutaja ja tellija vahel ei ole sõnaselgelt kokku lepitud teisiti.

Lõike 1 kohaselt võrgusisuteenust osutades ei võta teenuseosutaja mingeid meetmeid, et halvendada võrgusisuteenuse osutamise kvaliteeti.

4.   Teenuse osutaja teavitab tema valduses oleva teabe alusel tellijat lõike 1 kohaselt osutatava võrgusisuteenuse edastamise kvaliteedist. Teave antakse tellijale enne lõike 1 kohaselt võrgusisuteenuse osutamist ning sobival ja proportsionaalsel viisil.

Artikkel 4

Võrgusisuteenuse osutamise, sellele juurdepääsu ja selle kasutamise koht

Käesoleva määruse alusel võrgusisuteenuse osutamine tellijale, kes viibib mõnes liikmesriigis ajutiselt, samuti juurdepääs sellele teenusele ja teenuse kasutamine tellija poolt loetakse toimuvaks üksnes tellija elukohaliikmesriigis.

Artikkel 5

Elukohaliikmesriigi kontrollimine

1.   Sellise võrgusisuteenuse osutamise lepingu sõlmimisel ja uuendamisel, mille eest tasutakse rahas, kontrollib võrgusisuteenuse osutaja tellija elukohaliikmesriiki, kasutades mitte rohkem kui kaht järgmist kontrollimise vahendit ja tagades, et kasutatud vahendid on mõistlikud, proportsionaalsed ja tulemuslikud:

a)

isikutunnistus, elektroonilised identimisvahendid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (12) kohaselt teavitatud e-identimise süsteemides kasutatavad vahendid, või mis tahes muu kehtiv isikut tõendav dokument, mis kinnitab tellija elukohaliikmesriiki;

b)

makseandmed, näiteks tellija pangakonto või krediit- või deebetkaardi number;

c)

tellijale teenuse osutamiseks kasutatava digiboksi, dekooderi või samalaadse seadme paigaldamise koht;

d)

tellija makstav litsentsitasu muude liikmesriigis osutatavate teenuste, nagu avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse eest;

e)

interneti- või telefoniteenuse osutamise leping või samaväärne leping, mis seob tellija liikmesriigiga;

f)

registreerimine valijate registris, kui vastav teave on avalikult kättesaadav;

g)

kohalike maksude tasumine, kui vastav teave on avalikult kättesaadav;

h)

tellija kommunaalteenuste arve, mis seob tellija liikmesriigiga;

i)

tellija arve- või postiaadress;

j)

tellija kinnitus, milles ta kinnitab oma aadressi liikmesriigis;

k)

tellija internetiprotokolli (IP) aadressi kontroll, et kindlaks teha liikmesriik, kus tellija võrgusisuteenusele juurde pääseb.

Punktides i–k osutatud kontrollimisvahendeid kasutatakse ainult koos ühe punktides a–h nimetatud kontrollimisvahendiga, välja arvatud juhul, kui punktis i nimetatud postiaadress on märgitud avalikult kättesaadavas ametlikus registris.

2.   Kui võrgusisuteenuse osutajal on võrgusisuteenuse osutamise lepingu kestel põhjendatud kahtlusi tellija elukohaliikmesriigi suhtes, võib teenuseosutaja korrata kooskõlas lõikega 1 tellija elukohaliikmesriigi kontrollimist. Sellisel juhul võib kasutada üksnes punktis k nimetatud kontrollimisvahendit. Punktis k nimetatud kontrollimisvahendi abil kogutakse andmeid üksnes binaarvormingus.

3.   Teenuseosutajal on õigus küsida tellijalt tema elukohaliikmesriigi kindlakstegemiseks vajalikku teavet kooskõlas lõigetega 1 ja 2. Kui tellija ei esita seda teavet ja teenuseosutajal ei ole seetõttu võimalik tema elukohaliikmesriiki kontrollida, ei võimalda teenuseosutaja tellijale juurdepääsu võrgusisuteenusele või selle kasutamist käesoleva määruse alusel, kui tellija viibib ajutiselt muus liikmesriigis.

4.   Võrgusisuteenuse sisu autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad või muude õiguste omajad võivad lubada neile kuuluva sisu pakkumist, juurdepääsu sellele ja selle kasutamist käesoleva määruse alusel ilma elukohaliikmesriiki kontrollimata. Sellistel juhtudel piisab tellija elukohaliikmesriigi kindlakstegemiseks võrgusisuteenuse osutaja ja tellija vahelisest lepingust.

Võrgusisuteenuste sisu autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel või muude õiguste omajatel on õigus esimese lõigu kohaselt antud luba tagasi võtta, kui nad teenuseosutajale sellest mõistliku aja jooksul ette teatavad.

5.   Teenuseosutaja ja võrgusisuteenuste sisu autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate või muude õiguste omajate vahelise lepinguga ei tohi piirata nimetatud õiguste omajale antud võimalust lõikes 4 osutatud luba tagasi võtta.

Artikkel 6

Ilma rahalise tasuta osutatavate võrgusisuteenuste piiriülene kaasaskantavus

1.   Ilma rahalise tasuta võrgusisuteenuse osutaja võib otsustada võimaldada ajutiselt liikmesriigis viibival tellijal võrgusisuteenusele juurde pääseda ja seda kasutada, tingimusel et teenuseosutaja kontrollib kooskõlas käesoleva määrusega tellija elukohaliikmesriiki.

2.   Teenuseosutaja teavitab enne teenuse osutamist tellijaid, asjaomaseid võrgusisuteenuste sisu autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajaid ning asjaomaseid muude õiguste omajaid oma otsusest osutada võrgusisuteenust kooskõlas lõikega 1. Sellekohane teave edastatakse sobival ja proportsionaalsel viisil.

3.   Käesolevat määrust kohaldatakse teenuseosutajatele, kes osutavad võrgusisuteenust kooskõlas lõikega 1.

Artikkel 7

Lepingu sätted

1.   Lepingu sätted, sealhulgas võrgusisuteenuse osutajate ja võrgusisuteenuste sisu autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate või muude õiguste omajate vahel sõlmitud lepingutes sisalduvad sätted, samuti selliste teenuseosutajate ja nende tellijate vahel sõlmitud lepingutes sisalduvad sätted, mis on vastuolus käesoleva määrusega, sealhulgas sätted, millega keelatakse võrgusisuteenuste piiriülene kaasaskantavus või piiratakse kaasaskantavust teatava ajavahemikuga, ei kuulu täitmisele.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse olenemata sellest, millist õigust kohaldatakse võrgusisuteenuse osutajate ning võrgusisuteenuse sisu autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate ning muude õiguste omajate, aga ka nimetatud teenuseosutajate ja nende tellijate vahel sõlmitud lepingutele.

Artikkel 8

Isikuandmete kaitse

1.   Käesoleva määruse raames toimuv isikuandmete töötlemine, sealhulgas artiklis 5 osutatud tellija elukohaliikmesriigi kontrollimise jaoks vajalik isikuandmete töötlemine, peab olema kooskõlas direktiividega 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ. Eelkõige peab igasugune artikli 5 kohane kontrollimisvahendite kasutamine ja käesoleva määruse alusel toimuv isikuandmete töötlemine piirduma sellega, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne.

2.   Artikli 5 kohaselt kogutud andmeid kasutatakse üksnes tellija elukohaliikmesriigi kontrollimiseks. Neid ei teatata, ei edastata, ei jagata ega litsentseerita ning ei edastata ega avaldata muul moel võrgusisuteenuste sisu autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatele ega muude õiguste omajatele või muudele kolmandatele isikutele.

3.   Võrgusisuteenuste osutaja ei säilita artikli 5 kohaselt kogutud andmeid kauem, kui see on vajalik artikli 5 lõike 1 või 2 kohaselt tellija elukohaliikmesriigi kontrollimise lõpuleviimiseks. Pärast iga kontrollimise lõpetamist hävitatakse andmed viivitamata ja lõplikult.

Artikkel 9

Kohaldamine kehtivate lepingute ja omandatud õiguste suhtes

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka enne määruse kohaldamise kuupäeva sõlmitud lepingute ja omandatud õiguste suhtes, kui need on olulised artiklite 3 ja 6 kohaselt võrgusisuteenuse osutamise, sellele juurdepääsu või selle kasutamise jaoks pärast nimetatud kuupäeva.

2.   Hiljemalt 21. maiks 2018 teeb rahalise tasu eest võrgusisuteenuse osutaja käesoleva määruse kohaselt kindlaks nende tellijate elukohaliikmesriigi, kes on kõnealuse võrgusisuteenuse osutamise lepingu sõlminud enne seda kuupäeva.

Kahe kuu jooksul pärast kuupäeva, mil rahalise tasuta osutatava võrgusisuteenuse osutaja osutab esimest korda artikli 6 kohaselt teenust, kontrollib teenuseosutaja kooskõlas käesoleva määrusega nende tellijate elukohaliikmesriiki, kes on kõnealuse võrgusisuteenuse osutamise lepingu sõlminud enne seda kuupäeva.

Artikkel 10

Läbivaatamine

Komisjon hindab hiljemalt 21. märtsiks 2021 ning seejärel vastavalt vajadusele käesoleva määruse kohaldamist õiguslike, tehnoloogiliste ja majanduslike muutuste taustal ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande.

Esimeses lõigus osutatud aruanne peab muu hulgas sisaldama hinnangut artiklis 5 osutatud elukohaliikmesriigi kontrollimise vahendite kohta, võttes arvesse uuemat tehnoloogiat, tööstusharu norme ja tavasid, ning selles tuleb vajaduse korral kaaluda läbivaatamise vajadust. Aruandes pööratakse erilist tähelepanu sellele, kuidas käesolev määrus mõjutab VKE-sid ja isikuandmete kaitset. Komisjon lisab, kui see on asjakohane, aruandele seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 11

Lõppsätted

1.   Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Seda kohaldatakse alates 20. märtsist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 14. juuni 2017

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

H. DALLI


(1)  ELT C 264, 20.7.2016, lk 86.

(2)  ELT C 240, 1.7.2016, lk 72.

(3)  Euroopa Parlamendi 18. mai 2017. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 8. juuni 2017. aasta otsus.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta (EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT L 167, 22.6.2001, lk 10).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/115/EÜ rentimis- ja laenutamisõiguse ja teatavate autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta intellektuaalomandi vallas (ELT L 376, 27.12.2006, lk 28).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/24/EÜ arvutiprogrammide õiguskaitse kohta (ELT L 111, 5.5.2009, lk 16).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31). Direktiiv 95/46/EÜ tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse alates 25. maist 2018 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/26/EL autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul (ELT L 84, 20.3.2014, lk 72).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73).


Top