Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32014Q0305(01)

Kodukord

OJ L 65, 5.3.2014, p. 41–64 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

5.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 65/41


KODUKORD

SISSEJUHATUS

Regioonide Komitee võttis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 306 teise lõigu alusel 31. jaanuaril 2014 vastu järgmise kodukorra.

MÄRKUS

Käesolevas kodukorras kasutatud ametinimetused kehtivad võrdselt nii nais- kui ka meessoost isikute kohta.

I   JAOTIS

KOMITEE LIIKMED JA TÖÖORGANID

1.   PEATÜKK

Komitee tööorganid

Artikkel 1

Komitee tööorganid

Komitee tööorganiteks on täiskogu, president, juhatus, esimeeste konverents ja komisjonid.

2.   PEATÜKK

Komitee liikmed

Artikkel 2

Komitee täisliikmete ja asendusliikmete staatus

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 300 esindavad komitee täisliikmed ja asendusliikmed piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse üksusi. Neil on piirkondlike või kohalike omavalitsusorganite valimistel saadud volitused või nad kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees. Ametiülesannete täitmisel ei või komitee liikmeid siduda mingite kohustuslike juhistega. Liidu üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.

Artikkel 3

Volituste tähtaeg

1.

Komitee täis- või asendusliikme volitused algavad kuupäevast, mil jõustub nõukogu otsus tema ametisse nimetamise kohta.

2.

Komitee täis- või asendusliikme volitused lõpevad tema tagasiastumisel, tema ametisse nimetamise otsuse aluseks olnud volituste lõppemisel või tema surma korral.

3.

Tagasiastumissoovi korral peab komitee täis- või asendusliige esitama kirjaliku avalduse komitee presidendile, märkides ära tagasiastumise jõustumise kuupäeva. President teavitab sellest nõukogu, kes kinnitab komitee liikme koha vabanemist ja korraldab koha täitmise menetluse.

4.

Komitee täis- või asendusliige, kelle volitused komitees lõpevad seoses tema ametisse nimetamise otsuse aluseks olnud volituste lõppemisega, peab sellest viivitamatult kirjalikult teavitama komitee presidenti.

5.

Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud juhtudel nimetab nõukogu komitee koosseisu volituste lõppemiseni jäänud ajaks asendaja.

Artikkel 4

Privileegid ja immuniteedid

Komitee täisliikmetel ja nõuetekohaselt volitatud asendusliikmetel on privileegid ja immuniteedid vastavalt Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollile.

Artikkel 5

Täis- ja asendusliikmete osalemine

1.

Komitee täisliiget, kes ei saa osaleda täiskogu istungjärgul, võib asendada sama riigi delegatsiooni kuuluv asendusliige. Asendusliige võidakse määrata ka ainult kindlateks istungipäevadeks. Kõik koosolekul osalevad komitee täis- ja asendusliikmed peavad ennast kohalolijate nimekirja kandma.

2.

Komitee täisliiget, kes ei saa osaleda komisjoni või mis tahes muul juhatuse heaks kiidetud koosolekul, võib asendada teine sama riigi delegatsiooni, samasse fraktsiooni või piirkondadevahelisse rühma kuuluv täis- või asendusliige. Kõik koosolekul osalevad komitee täis- ja asendusliikmed peavad ennast kohalolijate nimekirja kandma.

3.

Kodukorra artikli 37 või 62 alusel koostatud töörühma asendusliikmete nimekirja määratud komitee täisliige või asendusliige võib asendada ükskõik millist oma fraktsiooni liiget.

4.

Asendusliige või teist liiget asendav täisliige võib asendada vaid ühte liiget. Asendusliikmel või teist liiget asendaval täisliikmel on asjaomasel koosolekul kõik liikme volitused. Hääleõiguse delegeerimisest tuleb teatada peasekretariaati, järgides teatamiskorrast tulenevaid nõudeid. Vastav teade peab laekuma koosolekule eelnevaks päevaks.

5.

Iga täiskogu istungjärgu puhul hüvitatakse kulud vaid ühekordselt kas täis- või asendusliikmele. Sellega seonduva sätestavad täpsemalt juhatuse kehtestatavad sõidukulusid ja päevaraha käsitlevad juhised.

6.

Raportööriks määratud asendusliige võib tutvustada enda vastutusel koostatud arvamuse eelnõu täiskogu istungjärgul, mille päevakorras on arvamuse eelnõu. Sama kehtib ka siis, kui komitee täisliige, keda ta asendab, viibib ise samuti sellel istungil. Komitee täisliige võib oma hääleõiguse kõnealuse arvamuse eelnõu arutamise ajaks edasi delegeerida asendusliikmele. Hääleõiguse delegeerimisest tuleb peasekretärile enne asjaomast istungjärku kirjalikult teatada.

7.

Ilma et see piiraks artikli 23 lõike 1 kohaldamist, kaotavad kõik hääleõiguse delegeerimised kehtivuse hetkest, mil lõpevad selle täisliikme volitused komitee liikmena, kes ei saa koosolekul või istungil osaleda.

Artikkel 6

Hääleõiguse delegeerimine

Hääleõigust ei saa delegeerida, välja arvatud artiklites 5 ja 31 ette nähtud juhtudel.

Artikkel 7

Riikide delegatsioonid ja fraktsioonid

Riikide delegatsioonid ja fraktsioonid osalevad võrdselt komitee töö korraldamises.

Artikkel 8

Riikide delegatsioonid

1.

Üht liikmesriiki esindavad komitee täis- ja asendusliikmed moodustavad asjaomase riigi delegatsiooni. Iga delegatsioon võtab vastu oma töökorra ja valib esimehe, kelle nimi teatatakse ametlikult komitee presidendile.

2.

Peasekretär korraldab komitee haldusstruktuuri raames riikide delegatsioonidele abi osutamise, mis võimaldab ühtlasi igal üksikul komitee liikmel saada teavet ja abi tema riigikeeles. Seda ülesannet täidab Regioonide Komitee ametnikest ja muudest teenistujatest koosnev talitus, mis tagab delegatsioonidele võimaluse vastavalt vajadusele kasutada komitee infrastruktuuri. Muu hulgas tagab peasekretär delegatsioonidele võimaluse pidada koosolekuid vahetult enne täiskogu istungjärgu algust või selle ajal.

3.

Riikide delegatsioone abistavad lisaks ka riiklikud koordineerijad, kes ei kuulu peasekretariaadi personali koosseisu. Nad aitavad komitee liikmetel täita tõhusalt oma ametiülesandeid.

4.

Peasekretär annab riiklikele koordineerijatele asjakohast tuge, esmajoones võimaldab ta neil asjakohaselt kasutada komitee infrastruktuuri.

Artikkel 9

Fraktsioonid ja fraktsioonidesse mittekuuluvad liikmed

1.

Komitee täis- ja asendusliikmed võivad moodustada fraktsioone, lähtudes oma poliitilistest eelistustest. Fraktsiooni liikmeks astumise kriteeriumid sätestatakse fraktsiooni töökorras.

2.

Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt 18 komitee täis- või asendusliiget, kellest vähemalt pooled peavad olema komitee täisliikmed ning kes kokku esindavad vähemalt viiendikku liikmesriikidest. Komitee täis- ja asendusliikmed võivad kuuluda vaid ühte fraktsiooni. Fraktsioon loetakse laialisaadetuks, kui selle liikmete arv langeb alla fraktsiooni moodustamiseks nõutava miinimumi.

3.

Fraktsiooni moodustamisest, laialisaatmisest või muust muutmisest teavitatakse komitee presidenti. Fraktsiooni moodustamise teates märgitakse ära fraktsiooni nimi ning fraktsiooni moodustanud liikmete ja fraktsiooni eestseisuse liikmete nimed.

4.

Fraktsioone abistavad sekretariaadid, mille töötajad kuuluvad peasekretariaadi personali koosseisu. Fraktsioonid võivad ametisse nimetavale asutusele esitada ettepanekuid sekretariaadi töötajate valiku, töölevõtmise, edutamise või töölepingu pikendamise kohta. Ametisse nimetav asutus teeb otsuse pärast asjaomase fraktsiooni esimehega konsulteerimist.

5.

Peasekretär eraldab fraktsioonide ja nende organite koosolekute, tegevuse, väljaannete ja sekretariaatide töö jaoks piisavaid vahendeid. Eraldatavad vahendid tuuakse eelarves iga fraktsiooni kohta eraldi välja. Fraktsioonid ja nende sekretariaadid võivad komitee infrastruktuuri vastavalt vajadusele kasutada.

6.

Fraktsioonid ja nende eestseisused võivad koguneda vahetult enne täiskogu istungjärgu algust või selle ajal. Fraktsioonid võivad kaks korda aastas pidada erakorralisi koosolekuid. Kõnealustel koosolekutel osalevale asendusliikmele hüvitatakse sõidukulud ja makstakse päevaraha ainult siis, kui ta asendab koosolekutel oma fraktsiooni kuuluvat komitee täisliiget.

7.

Fraktsioonidesse mittekuuluvatele komitee liikmetele pakutakse haldusabi. Kõnealuse abi osutamise üksikasjalikud tingimused sätestab peasekretäri esildisel juhatus.

Artikkel 10

Piirkondadevahelised rühmad

Komitee täis- ja asendusliikmed võivad moodustada piirkondadevahelisi rühmi. Rühma moodustamisest teavitatakse komitee presidenti. Piirkondadevaheline rühm moodustatakse korrakohaselt juhatuse otsusega.

II   JAOTIS

KOMITEE ÜLESEHITUS JA TÖÖKORRALDUS

1.   PEATÜKK

Komitee uue koosseisu kokkukutsumine ja esimene istung

Artikkel 11

Komitee uue koosseisu kokkukutsumine

Komitee uue koosseisu kutsub pärast iga viie aasta tagant toimuvat koosseisu uuendamist esimeseks istungiks kokku ametist lahkuv president või ametist lahkuv esimene asepresident või kõige vanem ametist lahkuv asepresident või komitee vanim liige. Komitee koguneb hiljemalt kuu aja möödudes pärast liikmete ametisse nimetamist nõukogu poolt.

Komitee liige, kes täidab käesoleva artikli esimese lõigu alusel ajutiselt presidendi ülesandeid, esindab sel perioodil komiteed, jätkab komitee jooksvate tööasjade korraldamist ning juhatab ajutise presidendina esimest istungit.

Komitee ajutine president, teda abistavad neli noorimat kohalviibivat komitee liiget ja komitee peasekretär moodustavad ajutise juhatuse.

Artikkel 12

Komitee uue koosseisu esimene istung ja liikmete volituste kontrollimine

1.

Esimesel istungil teavitab ajutine president komiteed nõukogu teatest liikmete ametisse nimetamise kohta ning annab ülevaate oma tegevusest komitee esindamisel ja jooksvate tööasjade korraldamisel. Ajutine president võib vastava taotluse korral enne komitee uue koosseisu ametiaja ametlikku algust kontrollida liikmete ametisse nimetamist ja nende volitusi.

2.

Ajutine juhatus jätkab ametis kuni komitee juhatuse liikmete valimise tulemuste teatavakstegemiseni.

2.   PEATÜKK

Komitee täiskogu

Artikkel 13

Täiskogu ülesanded

Komitee töötab täiskoguna. Täiskogu täidab järgmisi põhiülesandeid:

a)

võtab vastu arvamusi, aruandeid ja resolutsioone;

b)

võtab vastu komitee tulude ja kulude eelarvestuse;

c)

võtab vastu komitee poliitilise programmi iga uue koosseisu volituste saamisel;

d)

valib komitee presidendi, esimese asepresidendi ja teised juhatuse liikmed;

e)

moodustab komisjone;

f)

võtab vastu komitee kodukorra ja muudab seda;

g)

võtab kooskõlas artiklitega 58 ja 59 tegutseva komitee presidendi või juhtivkomisjoni esildisel pärast artikli 21 lõike 1 esimeses lauses sätestatud otsustusvõimelisuse kindlakstegemist poolthäälteenamusega vastu otsuse esitada Euroopa Liidu Kohtusse hagi või menetlusse astumise avaldus. Sellise otsuse vastuvõtmise puhul esitab president komitee nimel kohtusse hagi.

Artikkel 14

Täiskogu kokkukutsumine

1.

Komitee president kutsub täiskogu istungjärguks kokku vähemalt korra kvartalis. Juhatus määrab täiskogu istungjärkude kuupäevad kindlaks eelneva aasta kolmandas kvartalis. Täiskogu istungjärk võib olla ühe- või mitmepäevane.

2.

Vähemalt ühe neljandiku komitee liikmete kirjalikul taotlusel peab president kokku kutsuma täiskogu erakorralise istungjärgu, mis toimub mitte varem kui üks nädal ja mitte hiljem kui üks kuu pärast taotluse esitamist. Kirjalikus taotluses täpsustatakse täiskogu erakorralisel istungjärgul arutusele tulev teema. Erakorralise istungjärgu päevakorras ei tohi olla ühtki teist küsimust.

Artikkel 15

Täiskogu istungjärgu päevakord

1.

Juhatus valmistab ette päevakorra esialgse kavandi, mis sisaldab ülejärgmisel täiskogu istungjärgul arutusele tulevate arvamuste, aruannete ja resolutsioonide eelnõude esialgset loetelu ning kõiki muid otsusega vastu võetavaid dokumente.

2.

Vähemalt kakskümmend üks tööpäeva enne täiskogu istungjärgu algust tehakse täis- ja asendusliikmetele igas vastavas riigikeeles elektroonilisel kujul kättesaadavaks istungjärgu päevakorra kavand koos selles märgitud otsusega vastu võetavate dokumentidega.

3.

Üldjuhul võetakse arvamuste, aruannete ja resolutsioonide eelnõud päevakorda selles järjekorras, milles komisjonid need vastu võtsid või milles need vastavalt kodukorrale esitati. Seejuures võetakse arvesse päevakorrapunktide sisulisi seoseid.

4.

Teatavatel nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, kui ei ole võimalik kinni pidada käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud tähtajast, võib president lisada päevakorra kavandisse otsusega vastu võetava dokumendi tingimusel, et komitee täis- ja asendusliikmed saavad vastava dokumendi oma riigikeeles hiljemalt üks nädal enne täiskogu istungjärgu algust. Dokumendi tiitellehele peab olema märgitud kõnealuse menetluse kasutamise põhjus.

5.

Kirjalikud muudatusettepanekud päevakorra kavandi kohta tuleb esitada peasekretärile hiljemalt kolm tööpäeva enne täiskogu istungjärgu algust.

6.

Juhatus kiidab päevakorra lõpliku kavandi heaks täiskogu istungjärgule vahetult eelneval koosolekul. Kõnealusel koosolekul võib juhatus kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võtta otsuse lisada päevakorda kiireloomulisi või päevakajalisi küsimusi, mille arutamist ei saa edasi lükata täiskogu järgmisele istungjärgule.

7.

Komitee presidendi, fraktsiooni või 32 liikme esildisel võib juhatus või täiskogu enne muudatusettepanekute üle hääletama asumist otsustada

lükata otsusega vastu võetava dokumendi arutamise edasi mõnele järgmistest istungjärkudest

või

saata otsusega vastu võetav dokument tagasi asjaomasele komisjonile uueks arutamiseks.

Nimetatud sätet ei kohaldata juhtudel, kui nõukogu, Euroopa Komisjoni või Euroopa Parlamendi määratud tähtaeg ei võimalda otsusega vastu võetava dokumendi vastuvõtmist edasi lükata.

Otsusega vastu võetavale dokumendile, mille arutamine on edasi lükatud mõnele järgmistest täiskogu istungjärkudest, lisatakse kõik dokumendile nõuetekohaselt esitatud muudatusettepanekud. Ilma et see piiraks artikli 24 lõike 2 punkti a kohaldamist, ei muutu hääletuse edasilükkamise tõttu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.

Kui otsusega vastu võetav dokument saadetakse juhtivkomisjoni tagasi, kaotavad dokumendile esitatud muudatusettepanekud kehtivuse ning raportöör hindab, mil määral nende sisu

nõuab, et raportöör vaataks teksti eelnevalt läbi, arvestades ettenähtud tähtaegu,

ja/või

võib viia muudatusettepanekute esitamiseni raportööri poolt vastavalt komisjonis kehtivale muudatusettepanekute esitamise korrale.

Dokument lisatakse otsustamiseks komisjoni koosoleku päevakorda.

Artikkel 16

Täiskogu istungjärgu avamine

Komitee president avab täiskogu istungjärgu ja esitab kinnitamiseks päevakorra lõpliku kavandi.

Artikkel 17

Istungite avalikkus, külaliste ja külalisesinejate osalemine, päevakajaliste küsimuste arutamine

1.

Täiskogu istungid on avalikud, kui täiskogu ei otsusta teisiti kogu istungi või konkreetse päevakorrapunkti suhtes.

2.

Täiskogu istungitest võivad sõnaõigusega osa võtta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad.

3.

Komitee president võib omal algatusel või juhatuse taotlusel kutsuda täiskogu istungile osalema ja sõna võtma külalisi. Külalisesineja sõnavõtule võib järgneda üldine arutelu, mille suhtes kohaldatakse sõnavõttude pikkuse kohta kehtivaid üldreegleid.

4.

Juhatus võib artikli 15 lõigete 1 ja 6 kohaselt teha täiskogule ettepaneku üldiseks aruteluks piirkondlikke ja kohalikke erihuve puudutavate päevakajaliste küsimuste üle. Kõnealuse arutelu suhtes kohaldatakse sõnavõttude pikkuse kohta kehtivaid üldreegleid.

Artikkel 18

Käitumisnormid ja sõnavõtuks antav kõneaeg

1.

Ilma et see piiraks sõnavabadust, põhineb komitee liikmete käitumine vastastikusel austusel ning Euroopa Liidu alusaktides sätestatud väärtustel ja põhimõtetel, tagab komitee väärikuse ega tohi ohustada komitee tööorganite sujuvat tööd või häirida rahu ja vaikust komitee hoonetes.

2.

Täiskogu määrab oma istungjärgu alguses juhatuse esildisel sõnavõttudeks ettenähtud aja päevakorrapunktide kaupa. Täiskogu istungi ajal võib komitee president omal algatusel või mõne komitee liikme taotlusel piirata sõnavõttudeks määratud aega.

3.

Üld- või eriküsimuste arutamisel võib komitee president juhatuse esildisel teha täiskogule ettepaneku jagada sõnavõttudeks ettenähtud aega fraktsioonide ja riikide delegatsioonide vahel.

4.

Üldjuhul antakse sõnavõtuks aega kuni üks minut istungi protokolli, istungi läbiviimise korda ja päevakorra lõplikus kavandis või päevakorras tehtavaid muudatusi käsitlevate märkuste puhul.

5.

Sõnavõtu ajalimiidi ületamise korral on komitee presidendil õigus pärast ühekordset hoiatust sõnavõtt katkestada.

6.

Komitee liige võib taotleda arutelu lõpetamist, komitee president paneb taotluse hääletusele.

Artikkel 19

Sõnavõtjate nimekiri

1.

Sõna võtta soovivad liikmed registreeritakse ning komitee president annab neile sõna vastavalt registreerimise järjekorrale, tagades võimaluse korral, et sõna saaksid kordamööda erinevate poliitiliste vaadetega ja erinevate riikide delegatsioone esindavad kõnelejad.

2.

Sõna andmisel võib siiski eelistada asjaomase komisjoni raportööri ning fraktsioonide ja riikide delegatsioonide esindajaid, kes soovivad sõna võtta oma fraktsiooni või delegatsiooni nimel.

3.

Keegi ei või üle kahe korra samal teemal sõna võtta, välja arvatud komitee presidendi loal. Sellest hoolimata antakse asjaomaste komisjonide esimeestele ja raportööridele nende taotlusel luba sõnavõtuks, mille kestuse määrab komitee president.

Artikkel 20

Sõnavõtud töökorralduslikes küsimustes

1.

Sõna antakse komitee liikmele, kes soovib tõstatada töökorralduslikku küsimust või juhtida komitee presidendi tähelepanu kodukorra nõuete rikkumisele. Töökorralduslike küsimustega seotud sõnavõtt peab käsitlema päevakorda või arutlusel olevat küsimust.

2.

Töökorraldusliku küsimuse tõstatamiseks antakse soovijale sõna eelisjärjekorras.

3.

Töökorralduslikud küsimused otsustab komitee president kohe vastavalt kodukorrale ja teatab oma otsusest pärast kodukorrale viitamist. Presidendi otsus ei kuulu hääletamisele.

Artikkel 21

Otsustusvõimelisus

1.

Komitee täiskogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komitee liikmetest. Täiskogu otsustusvõimelisus tehakse kindlaks ühe komitee liikme taotlusel ja kui vähemalt viisteist liiget hääletab otsustusvõimelisuse kontrolli nõude poolt. Kui otsustusvõimelisuse kontrolli ei ole taotletud, loetakse hääletustulemused kehtivaks kohalolijate arvust olenemata. Enne otsustusvõimelisuse kontrolli võib komitee president katkestada täiskogu istungi kuni kümneks minutiks. Otsustusvõimelisuse kontrolli taotlenud komitee liikmeid käsitatakse kohalolijatena isegi juhul, kui nad ei viibi enam istungisaalis. Kui kohal on vähem kui viisteist komitee liiget, võib komitee president tunnistada istungi otsustusvõimetuks.

2.

Kui on kindlaks tehtud, et istung ei ole otsustusvõimeline, lükatakse kõik hääletamisele kuuluvad päevakorrapunktid järgmisele istungipäevale, mil täiskogu istung loetakse otsustusvõimeliseks ja on seega pädev otsustama edasi lükatud küsimusi, sõltumata kohalolevate komitee liikmete arvust. Kõik istungil enne otsustusvõimelisuse kontrolli tehtud otsused või toimunud hääletuste tulemused jäävad kehtima.

Artikkel 22

Hääletamine

1.

Täiskogu otsused võetakse vastu hääletamisel osalenud liikmete poolthäälteenamusega, kui kodukorras ei ole sätestatud teisiti.

2.

Hääletatakse kas poolt või vastu või jäädakse erapooletuks. Häälteenamuse arvutamisel võetakse arvesse ainult poolt- ja vastuhääli. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse hääletamisele pandud tekst või ettepanek tagasilükatuks.

3.

Hääletusõigus on isiklik õigus. Komitee liikmed hääletavad üksnes individuaalselt ja isiklikult.

4.

Kui häältelugemise tulemus vaidlustatakse, võidakse korraldada kordushääletus komitee presidendi või ühe komitee liikme taotlusel ja kui vähemalt viisteist komitee liiget hääletab nõude poolt.

5.

Komitee presidendi, fraktsiooni või 32 komitee liikme ettepanekul, mis tuleb esitada enne lõpliku päevakorra kinnitamist, võib täiskogu otsustada korraldada ühe või mitme päevakorrapunkti puhul nimelise hääletamise, mille tulemus kantakse täiskogu istungjärku protokolli. Kui täiskogu ei otsusta teisiti, ei kasutata nimelist hääletamist muudatusettepanekute üle hääletamisel.

6.

Komitee presidendi, fraktsiooni või 32 komitee liikme ettepanekul võib täiskogu otsustada korraldada salajase hääletamise, kui hääletamisel otsustatakse isikutega seotud küsimusi.

7.

Komitee president võib igal ajal otsustada, et hääletatakse elektroonilise hääletussüsteemi abil.

Elektroonilise hääletamise salvestatud numbriline tulemus on pärast täiskogu istungjärgu lõppu avalikkusele kättesaadav.

Artikkel 23

Muudatusettepanekute esitamise kord

1.

Ainult komitee täisliikmed ja nõuetekohaselt volitatud asendusliikmed võivad esitada muudatusettepanekuid otsusega vastu võetavate dokumentide kohta, järgides muudatusettepanekute esitamise korrast tulenevaid nõudeid. Ka raportööriks nimetatud ilma volitusteta asendusliikmed võivad esitada muudatusettepanekuid teksti kohta, mille raportöörid nad on.

Õigust esitada muudatusettepanekuid võib täiskogu istungjärgul kasutada täisliige või tema nõuetekohaselt volitatud asendusliige. Enne komitee täis- või asendusliikme volituste kaotamist või volituste delegeerimist või nende delegeerimise tühistamist nõuetekohaselt esitatud muudatusettepanekud jäävad kehtima.

2.

Ilma et see piiraks artikli 27 lõike 1 kohaldamist, võib muudatusettepanekuid otsusega vastu võetavatele dokumentidele esitada kas fraktsioon või vähemalt kuus komitee täisliiget või nõuetekohaselt volitatud asendusliiget, kelle nimed peavad olema ettepanekule märgitud. Vähem kui kuuest liikmest koosnevad riikide delegatsioonid võivad esitada muudatusettepanekuid ainult juhul, kui kõnealused muudatused on esitanud ja allkirjastanud kõik delegatsiooni täisliikmed või nende nõuetekohaselt volitatud asendusliikmed.

3.

Muudatusettepanekud tuleb esitada täiskogu istungjärgu avapäevale eelneval üheteistkümnendal tööpäeval kella 15.00-ks. Kohe pärast tõlke valmimist, kuid hiljemalt neli tööpäeva enne täiskogu istungjärgu algust peavad muudatusettepanekud olema elektrooniliselt kättesaadavad.

Muudatusettepanekud tõlgitakse ja edastatakse eelisjärjekorras raportöörile, et tal oleks võimalik edastada raportööri muudatusettepanekud peasekretariaati vähemalt kolm tööpäeva enne täiskogu istungjärgu algust. Kõnealused raportööri muudatusettepanekud peavad seonduma ühe või mitmele lõikes 1 tähendatud muudatusettepanekuga, mille raportöör peab ära märkima. Raportööri muudatusettepanekutega saab tutvuda täiskogu istungjärgu avapäevale eelneval päeval.

Artikli 15 lõike 4 kohaldamisel võib komitee president lühendada muudatusettepanekute esitamise tähtaega minimaalselt kuni kolme tööpäevani. Nimetatud tähtaeg ei kehti ka muudatusettepanekute suhtes, mis esitatakse kiireloomuliste küsimuste kohta artikli 15 lõike 6 mõistes.

4.

Kõik muudatusettepanekud jagatakse komitee liikmetele välja enne täiskogu istungjärgu algust.

Artikkel 24

Muudatusettepanekute menetlemise kord

1.

Kohaldatakse järgmist hääletuskorda:

a)

kõigepealt toimub dokumendi eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekute hääletamine. Muudatusettepanekutel on eelisseisund võrreldes nende aluseks oleva tekstiga;

b)

seejärel toimub nimetatud teksti hääletamine tervikuna, muudatusettepanekutega või ilma.

2.

Hääletuse põhimõtted

a)

Kompromissettepanekud

Kui teksti ühe osa kohta esitatakse üks või mitu muudatusettepanekut, võivad komitee president, raportöör või muudatusettepanekute esitajad erandkorras pakkuda kompromissettepanekuid. Kompromissettepanekute üle hääletatakse esmajärjekorras.

Kui raportöör või keegi esialgse muudatusettepaneku esitajatest esitab kavandatud kompromissettepanekule vastuväite, jäetakse kompromissettepanek hääletusele panemata.

b)

Mitme muudatusettepaneku ühine hääletus

President võib otsustada, et enne teatud muudatusettepaneku vastuvõtmist või tagasilükkamist pannakse teised samalaadse sisu või eesmärgiga muudatusettepanekud hääletusele ühiselt (ühine hääletus). Sellised muudatusettepanekud võivad puudutada originaalteksti eri osi.

c)

Tervikhääletus

Raportöör võib koostada loetelu tema arvamuse eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekutest, mille vastuvõtmist ta toetab (hääletussoovitus). Kui raportöör on andnud hääletussoovituse, võib komitee president panna teatavad soovitusega hõlmatud muudatusettepanekud korraga hääletusele (tervikhääletus). Iga komitee liige võib hääletussoovituse vaidlustada, täpsustades muudatusettepanekud, mis tuleks panna eraldi hääletamisele.

d)

Osade kaupa hääletamine

Kui hääletusele pandav tekst sisaldab kahte või enamat sätet või viidet kahele või enamale asjaolule või kui teksti on võimalik jaotada kaheks või enamaks eri tähenduse ja/või normatiivse väärtusega osaks, võib raportöör, fraktsioon, riigi delegatsioon või kes tahes muudatusettepaneku esitanud komitee liikmetest taotleda selle osade kaupa hääletamist.

Taotlus tuleb esitada vähemalt üks tund enne täiskogu istungjärgu algust, välja arvatud juhul, kui komitee president määrab selleks erineva tähtaja. Taotluse rahuldamise kohta teeb otsuse president.

Osade kaupa hääletamise ettepanek ei ole vastuvõetav kompromissettepaneku või raportööri muudatusettepaneku üle hääletamise korral.

3.

Muudatusettepanekute hääletamine

Muudatusettepanekute hääletamine toimub teksti punktide järjekorras ja järgmises eelistuste järjekorras:

kompromissettepanekud eeldusel, et ühelgi esialgsete muudatusettepanekute esitajatest ei ole neile vastuväiteid;

raportööri muudatusettepanekud;

ülejäänud muudatusettepanekud.

Vastuvõtmise korral tühistab kompromissettepanek või raportööri muudatusettepanek selle aluseks olnud muudatusettepanekud.

Kui erinevad autorid on esitanud kaks või enam ühesugust muudatusettepanekut, pannakse need hääletusele ühe muudatusettepanekuna.

4.

Kui ühe tekstiosa kohta on esitatud kaks või enam üksteist välistavat muudatusettepanekut, tuleb anda eelis põhiteksti kõige enam muutvale ettepanekule ja see pannakse hääletamisele esimesena.

5.

Komitee president teatab enne hääletamist, kas ühe muudatusettepaneku heakskiitmine toob endaga kaasa ühe või mitme teise muudatusettepaneku tühistamise, kuna need üksteist välistavad, kui need on esitatud ühe tekstiosa kohta, või kuna need tekitavad vastuolu. Muudatusettepanek loetakse kehtetuks, kui see on vastuolus sama arvamuse üle varem toimunud hääletusega. Juhul kui muudatusettepaneku esitajad vaidlustavad presidendi asjaomase otsuse, otsustab täiskogu, kas kõnealune muudatusettepanek pannakse hääletusele või mitte.

6.

Kui tekst tervikuna ei saa lõpphääletusel häälteenamust, otsustab täiskogu, kas arvamuse eelnõu saadetakse tagasi juhtivkomisjonile või loobutakse selle koostamisest. Arvamus muutub kehtetuks, kui institutsioonidevaheline ajakava ei võimalda selle arutamise jätkamist. Komitee president teavitab sellest konsulteerimistaotluse esitanud institutsiooni.

Kui arvamus saadetakse tagasi juhtivkomisjonile, tuleb viimasel otsustada, kas

esitada arvamuse eelnõu täiskogus vastu võetud muudatusettepanekutega muudetud kujul uuesti arutamiseks ja vastuvõtmiseks,

määrata uus raportöör, alustades seega uue arvamuse koostamise menetlust,

või loobuda arvamuse koostamisest.

Artikkel 25

Lõpliku teksti sidusus

Kui lõpliku teksti sidusust rikutakse selliste muudatusettepanekute vastuvõtmise tagajärjel, mida ei ole vastavalt artikli 24 lõikele 5 kehtetuks tunnistatud, või vastuvõetud muudatusettepaneku tagajärjel, mis eeldab teksti asjakohaste osade vastavat muutmist, tuleb komitee administratsioonil pärast fraktsioonide, raportööri ja asjaomaste muudatusettepanekute autoriga konsulteerimist teha lõpliku teksti sidususe taastamiseks tekstis muudatusi. Teksti muutmisel piirdutakse üksnes nende muudatustega, mis on hädavajalikud teksti sidususe taastamiseks. Liikmeid teavitatakse kõigist tekstis tehtud muudatustest.

Artikkel 26

Kiireloomulised arvamused

Juhul, kui tavaline menetlus ei võimalda nõukogu, komisjoni ja Euroopa Parlamendi määratud tähtajast kinni pidada ning kui juhtivkomisjon on arvamuse eelnõu ühehäälselt vastu võtnud, edastab komitee president selle teadmiseks nõukogule, komisjonile ja Euroopa Parlamendile. Arvamuse eelnõu esitatakse muudatusteta vastuvõtmiseks järgmisel täiskogu istungjärgul. Kõigile kõnealuse arvamusega seotud dokumentidele peab olema märgitud, et tegemist on kiireloomulise arvamusega.

Artikkel 27

Lihtsustatud menetlus

1.

Juhtivkomisjonis ühehäälselt vastu võetud arvamuste ja aruannete eelnõud esitatakse samal kujul täiskogule vastuvõtmiseks, välja arvatud juhul, kui vähemalt 32 komitee täisliiget või nende nõuetekohaselt volitatud asendusliiget või mõni fraktsioon on eelnõule esitanud muudatusettepanekuid vastavalt artikli 23 lõike 3 esimesele lausele. Viimasel juhul vaatab täiskogu muudatusettepanekud läbi. Raportöör tutvustab arvamuse või aruande eelnõu täiskogu istungil ning seda võidakse arutada. Eelnõu edastatakse koos päevakorra kavandiga komitee liikmetele tutvumiseks.

2.

Kui juhtivkomisjon leiab, et komiteel ei ole põhjust kommenteerida talle arvamuse või aruande väljatöötamiseks saadetud dokumenti ega esitada selle kohta muudatusettepanekuid, võib juhtivkomisjon teha ettepaneku dokumendile vastuväiteid mitte esitada. Ettepanek esitatakse sel juhul täiskogule vastuvõtmiseks ilma eelneva aruteluta.

Artikkel 28

Täiskogu istungjärgu lõpetamine

Enne täiskogu istungjärgu lõpetamist teeb komitee president teatavaks järgmise täiskogu istungjärgu aja ja koha ning juba teada olevad päevakorrapunktid.

Artikkel 29

Sümbolid

1.

Komitee tunnustab järgmisi Euroopa Liidu sümboleid ja võtab need omaks:

a)

lipp, mille sinisel taustal on kaheteistkümnest kuldsest tähest koosnev ring;

b)

hümn „Ood rõõmule” Ludwig van Beethoveni üheksandast sümfooniast;

c)

juhtlause „Ühinenud mitmekesisuses”.

2.

Komitee tähistab 9. mail Euroopa päeva.

3.

Lipp on väljas kõigis komitee hoonetes ja kõigil ametlikel üritustel.

4.

Hümni mängitakse iga uue koosseisu esimese istungi avamisel ja muudel pidulikel istungitel, eelkõige selleks, et tervitada riigi- ja valitsusjuhte või uusi komitee liikmeid pärast laienemist.

3.   PEATÜKK

Komitee juhatus ja president

Artikkel 30

Juhatuse koosseis

Komitee juhatuse koosseisu kuuluvad

a)

komitee president;

b)

komitee esimene asepresident;

c)

üks asepresident iga liikmesriigi kohta;

d)

veel 28 liiget;

e)

fraktsioonide esimehed.

Lisaks komitee presidendile, esimesele asepresidendile ja fraktsioonide esimeestele on kohad juhatuses riikide delegatsioonide vahel jaotatud järgmiselt:

kolm kohta: Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Ühendkuningriik;

kaks kohta: Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi Vabariik, Taani, Kreeka, Iirimaa, Leedu, Ungari, Madalmaad, Austria, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Soome, Rootsi;

üks koht: Eesti, Küpros, Läti, Luksemburg, Malta, Sloveenia.

Artikkel 31

Juhatuse liikmete asendamine

1.

Iga riigi delegatsioon määrab oma juhatuse liikmele, välja arvatud komitee presidendile ja esimesele asepresidendile, oma koosseisu hulgast täisliikmest või asendusliikmest nimelise asendaja.

2.

Iga fraktsioon määrab oma esimehele oma koosseisu hulgast täisliikmest või asendusliikmest nimelise asendaja.

3.

Nimelisel asendajal on koosolekutel osalemise, sõna- ja hääleõigus vaid siis, kui ta asendab kõnealust juhatuse liiget. Hääleõiguse delegeerimisest tuleb peasekretärile enne kõnealust koosolekut teatada kooskõlas ette nähtud teavitamismenetlusega.

Artikkel 32

Valimiste kord

1.

Täiskogu valib juhatuse kaheks ja pooleks aastaks.

2.

Juhatus valitakse ajutise presidendi juhatusel vastavalt artiklitele 11 ja 12. Kõik kandidatuurid tuleb peasekretärile esitada kirjalikult hiljemalt üks tund enne täiskogu istungjärgu algust. Valimine võib toimuda alles pärast artikli 21 lõike 1 esimeses lauses tähendatud otsustusvõimelisuse kontrolli.

Artikkel 33

Komitee presidendi ja esimese asepresidendi valimine

1.

Enne valimisi võivad komitee presidendi ja esimese asepresidendi kandidaadid esineda täiskogu ees lühikese sõnavõtuga. Kandidaatidele antakse sõnavõtuks võrdselt aega, sõnavõtu ajalimiidi määrab ajutine president.

2.

Komitee president ja esimene asepresident valitakse eraldi. Valituks osutuvad kandidaadid, kes saavad hääletusel osalenud komitee liikmete poolthäälteenamuse.

3.

Hääletatakse poolt või jäädakse erapooletuks. Häälteenamuse arvutamisel võetakse arvesse ainult poolthääli.

4.

Kui ükski kandidaat ei saavuta esimeses hääletusvoorus häälteenamust, korraldatakse kordushääletamine, kus valituks osutub kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Häälte võrdse jagunemise korral heidetakse liisku.

Artikkel 34

Juhatuse liikmete valimine

1.

Võidakse koostada ühisnimekiri nende delegatsioonide kandidaatidest, kes seavad üles ühe kandidaadi igale neile eraldatud kohale juhatuses. Kandidaatide ühisnimekiri osutub valituks esimeses hääletusvoorus, kui see saab hääletusel osalenud komitee liikmete poolthäälteenamuse.

Kui kandidaatide ühisnimekiri osutub mittevalituks või kui kandidaatide arv ületab asjaomase riigi delegatsioonile juhatuses eraldatud kohtade arvu, korraldatakse iga koha puhul eraldi hääletus. Sel juhul kohaldatakse artiklis 32 ja artikli 33 lõigetes 2–4 sätestatud komitee presidendi ja esimese asepresidendi valimise korda.

2.

Kõigis fraktsioonides valitud fraktsioonide esimehed kuuluvad juhatuse koosseisu.

Artikkel 35

Asendajate valimine

Koos kandidaadi valimisega juhatusse valitakse automaatselt ka tema nimeline asendaja.

Artikkel 36

Järelvalimised juhatuses vabanenud kohtade täitmiseks

Komitee liikme või tema nimelise asendaja volituste lõppemisel või tema tagasiastumisel juhatuse liikme kohalt asendatakse juhatuse liige või tema nimeline asendaja komitee koosseisu volituste lõppemiseni jäänud ajaks artiklites 30–35 sätestatud korras. Järelvalimised juhatuse vabanenud koha täitmiseks toimuvad täiskogu istungjärgul komitee presidendi või asepresidendi juhatamisel artikli 39 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 37

Juhatuse ülesanded

Juhatus täidab järgmisi ülesandeid:

a)

koostab ja esitab oma volituste alguses täiskogule poliitilise programmi ning jälgib selle programmi elluviimist. Juhatus esitab oma ametivolituste lõppedes täiskogule poliitilise programmi rakendamise aruande;

b)

korraldab ja kooskõlastab täiskogu ja komisjonide tööd;

c)

võtab komisjonide esildisel vastu nende iga-aastased tööprogrammid;

d)

kannab üldist vastutust komitee täis- ja asendusliikmetega seotud rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes; tagab komitee, peasekretariaadi ja komitee tööorganite sisemise töökorralduse, sealhulgas ametikohtade loeteluga seonduvates küsimustes;

e)

juhatus võib

moodustada juhatuse või komitee liikmetest töörühmi juhatuse nõustamiseks eriküsimustes; kõnealuste töörühmade koosseisu võib kuuluda kuni kaksteist liiget;

kutsuda oma koosolekutele osalema teisi komitee liikmeid, tuginedes nende eksperditeadmistele või ametile, ning komiteesse mittekuuluvaid isikuid;

f)

nimetab ametisse peasekretäri ning artiklis 73 loetletud ametnikud ja muud teenistujad;

g)

esitab täiskogule komitee tulude ja kulude eelarvestuse projekti vastavalt artiklile 75;

h)

annab loa koosolekute korraldamiseks väljaspool komitee asukohta;

i)

võtab vastu sätteid seoses töörühmade, Regioonide Komitee ja kandidaatriikide ühiskomiteede ning muude, komitee liikmete osalusega poliitiliste organite koosseisu ning töökorraldusega.

Ühised nõuandekomiteed luuakse kandidaatriikide kohalike ja piirkondlike esindajate kaasamisel, lähtudes stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sätetest.

Kandidaatriigi valitsus määrab ametlikult liikmed, kes esindavad ühises nõuandekomitees asjaomase riigi kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. Ühiste nõuandekomiteede otsused langetatakse Regioonide Komitee ja kandidaatriigi jagatud kaasjuhtimisel ühiselt kandidaatriigi esindajatega.

Ühised nõuandekomiteed peaksid vastu võtma aruandeid ja soovitusi, milles keskendutakse otseselt laienemisprotsessi teemadele, mis on olulised kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks. Võidakse koostada ka asjaomasele assotsiatsiooninõukogule suunatud aruandeid;

j)

võtab juhul, kui täiskogu ei suuda tähtaja jooksul teha otsust, kooskõlas artiklitega 58 ja 59 tegutseva komitee presidendi või juhtivkomisjoni esildisel pärast artikli 38 lõike 2 esimeses lauses sätestatud otsustusvõimelisuse kindlakstegemist poolthäälteenamusega vastu otsuse esitada Euroopa Liidu Kohtusse hagi või menetlusse astumise avaldus. Sellise otsuse vastuvõtmise puhul esitab president kohtusse komitee nimel hagi ja palub täiskogul selle järgmisel istungjärgul teha otsuse hagiga jätkamise kohta. Kui täiskogu pärast artikli 21 lõike 1 esimeses lauses sätestatud otsustusvõimelisuse kindlakstegemist väljendab artikli 13 punktis g sätestatud häälteenamusega hagile vastuseisu, võtab president hagi tagasi.

Artikkel 38

Juhatuse koosolekute kokkukutsumise, otsustusvõimelisuse kindlakstegemise ja otsuste vastuvõtmise kord

1.

Juhatuse koosolekud kutsub kokku komitee president, kes kokkuleppel esimese asepresidendiga määrab koosoleku toimumise kuupäeva ja päevakorra. Juhatus koguneb vähemalt üks kord kvartalis või 14 päeva jooksul pärast vähemalt ühe neljandiku juhatuse liikmete koostatud kirjaliku ühistaotluse saamist.

2.

Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui vähemalt pooled liikmed on kohal. Juhatuse otsustusvõimelisus tehakse kindlaks ühe komitee liikme taotlusel ja kui vähemalt kuus liiget hääletab otsustusvõimelisuse kontrolli nõude poolt. Kui otsustusvõimelisuse kontrolli ei ole taotletud, loetakse hääletustulemused kehtivaks kohalolijate arvust olenemata. Kui on kindlaks tehtud, et juhatuse koosolek ei ole otsustusvõimeline, võidakse arutelu jätkata, kuid hääletamine lükatakse edasi järgmisele koosolekule.

3.

Juhatus võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega hääletamisel osalenud juhatuse liikmete koguarvust, kui käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti. Kohaldatakse artikli 22 lõikeid 2 ja 6.

4.

Ilma et see piiraks artikli 40 lõike 4 punkti b kohaldamist, võib komitee president juhatuse otsuste ettevalmistamiseks teha peasekretärile ülesandeks koostada arutusele tulevad dokumendid ja otsuste eelnõud iga käsitletava teema kohta. Kõnealused dokumendid lisatakse päevakorra kavandile.

5.

Dokumendid tuleb juhatuse liikmetele teha kättesaadavaks elektroonilisel kujul hiljemalt kümme päeva enne koosoleku algust. Muudatusettepanekud juhatuse dokumentide kohta peavad jõudma peasekretärini vähemalt kaks tööpäeva enne juhatuse koosoleku algust, järgides muudatusettepanekute esitamise korrast tulenevaid nõudeid, ja need peavad olema elektrooniliselt kättesaadavad kohe pärast tõlgete valmimist.

6.

Erandlikel asjaoludel võib komitee president kasutada kirjalikku menetlust, et saada juhatuse heakskiit muule kui isikuküsimusi puudutavale otsusele. President edastab juhatuse liikmetele otsuse ettepaneku ja palub neil viie tööpäeva jooksul kirjalikult teatada võimalikest vastuväidetest. Otsus loetakse vastuvõetuks, v.a juhul, kui vastuväiteid on esitanud vähemalt kuus komitee liiget.

Artikkel 39

Komitee president

1.

Komitee president juhib komitee tööd.

2.

President esindab komiteed. Ta võib komitee esindamise õigust delegeerida.

3.

Kui komitee president viibib eemal või ei saa oma ülesandeid täita, täidab tema ülesandeid esimene asepresident; kui esimene asepresident viibib eemal või ei saa oma ülesandeid täita, täidab komitee presidendi ülesandeid üks asepresidentidest.

Artikkel 40

Rahandus- ja halduskomisjon

1.

Komitee juhatus moodustab kooskõlas artikliga 37 nõuandva rahandus- ja halduskomisjoni, mille esimeheks on juhatuse liige.

2.

Komisjoni koosoleku kuupäeva ja päevakorra määrab kindlaks esimees kokkuleppel esimese aseesimehega.

3.

Rahandus- ja halduskomisjon võib oma liikmete hulgast nimetada esindaja, kes aitab esimeest juhatusele aruandmisel talle antud ülesannete piires.

4.

Rahandus- ja halduskomisjon täidab järgmisi ülesandeid:

a)

vastavalt artiklile 75 arutab peasekretäri esitatud tulude ja kulude eelarvestuse esialgset projekti ning kinnitab selle;

b)

töötab välja juhatuse otsuste ja korralduste eelnõud rahalistes, organisatsioonilistes ja haldusküsimustes, sealhulgas komitee täis- ja asendusliikmeid puudutavates küsimustes.

Kõnealused dokumendid koos rahandus- ja halduskomisjoni otsuste kokkuvõttega saadetakse juhatuse liikmetele kooskõlas artikli 38 lõigetega 4 ja 5;

c)

annab nõu olulistes küsimustes, mis võivad ohustada assigneeringute head haldamist või takistada seatud eesmärkide saavutamist, eelkõige seoses assigneeringute kasutuse prognoosiga;

d)

annab nõu jooksva eelarve täitmise, assigneeringute ümberpaigutuste, ametikohtade loeteluga seotud menetluste, haldusassigneeringute ja hoonete projektidega seotud toimingute küsimustes ning annab neile hinnangu.

5.

Rahandus- ja halduskomisjoni esimees esindab komiteed suhetes Euroopa Liidu eelarvepädeva asutusega.

Arvamuste, aruannete ja resolutsioonide juhatuses menetlemise kord

Artikkel 41

Arvamused – õiguslik alus

Komitee võtab oma arvamused vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 307 kohaselt:

a)

Euroopa Parlamendi, nõukogu või Euroopa Komisjoni konsulteerimistaotluse alusel aluslepingutes ette nähtud juhtudel ning kõigil muudel, eriti piiriülese koostööga seotud juhtudel, kui mõni nimetatud institutsioonidest seda vajalikuks peab;

b)

omal algatusel juhtudel, kui komitee seda vajalikuks peab, kas

i)

Euroopa Liidu teise institutsiooni poolt komiteele teadmiseks edastatud teatise, aruande või seadusandliku ettepaneku alusel või nõukogu praeguse või tulevase eesistujariigi taotluse alusel

või

ii)

ülejäänud juhtudel täielikult omal algatusel;

c)

kui tulenevalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 304 konsulteeritakse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega ning Regioonide Komitee on seisukohal, et asi puudutab piirkondlikke erihuve.

Artikkel 42

Arvamustele juhtivkomisjoni määramine

1.

Komitee president määrab nõukogu, Euroopa Komisjoni või Euroopa Parlamendi esitatud arvamuse koostamise taotluse aluseks olevatele dokumentidele pärast nende saabumist juhtivkomisjoni. Juhatust teavitatakse presidendi asjaomastest otsustest järgmisel koosolekul.

2.

Kui arvamuse teema kuulub rohkem kui ühe komisjoni pädevusse, määrab president juhtivkomisjoni ja võib vajaduse korral teha juhatusele ettepaneku moodustada asjaomaste komisjonide esindajatest koosnev töörühm.

3.

Kui komisjon ei ole nõus presidendi poolt lõigete 1 ja 2 kohaselt vastu võetud otsusega, võib ta esimehe vahendusel taotleda juhatuse otsust.

Artikkel 43

Pearaportööri määramine

1.

Kui asjaomane komisjon ei jõua arvamuse eelnõu välja töötada soovitud tähtajaks, võib komitee juhatus teha täiskogule ettepaneku määrata pearaportöör, kes esitab oma arvamuse eelnõu otse täiskogule.

2.

Kui soovitud tähtaeg ei jäta täiskogule piisavalt aega pearaportööri määramiseks istungjärgu raames, võib pearaportööri määrata komitee president, teavitades täiskogu sellest järgmisel istungjärgul.

3.

Pearaportöör peab olema asjaomase komisjoni liige.

4.

Mõlemal juhul tuleb asjaomane komisjon võimaluse korral kokku üldiseks eelaruteluks arvamuse või aruande teemal.

Artikkel 44

Omaalgatuslikud arvamused

1.

Artikli 41 punkti b alapunkti ii kohased omaalgatuslike arvamuste koostamise taotlused võivad juhatusele esitada kolm juhatuse liiget, komisjon oma esimehe vahendusel või vähemalt 32 komitee liiget. Taotlused koos põhjendusega ja teised arutusele tulevad dokumendid tuleb esitada vastavalt artikli 38 lõikele 4 võimaluse korral enne aasta tööprogrammi vastuvõtmist.

2.

Juhatus teeb artikli 41 punkti b alapunkti ii kohaselt esitatud omaalgatuslike arvamuste koostamise taotluste rahuldamise kohta otsuse kolmeneljandikulise häälteenamusega hääletamisel osalenud juhatuse liikmete koguarvust. Arvamustele määratakse juhtivkomisjon vastavalt artiklile 42. Komitee president teavitab täiskogu kõikidest juhatuse otsustest kõnealuste omaalgatuslike arvamuste koostamise ja neile juhtivkomisjonide määramise kohta.

Artikkel 45

Resolutsioonide esitamise kord

1.

Resolutsioonid võetakse päevakorda ainult siis, kui need on seotud Euroopa Liidu tegevusega ning puudutavad piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse üksuste erihuve ning päevakajalisi küsimusi.

2.

Resolutsiooni ettepanekuid või resolutsiooni koostamise taotlusi võivad komiteele esitada vähemalt 32 komitee liiget või fraktsioon. Kõik ettepanekud või taotlused tuleb juhatusele esitada kirjalikult, märkides ära neid toetavate liikmete nimed või fraktsiooni nime. Ettepanekud ja taotlused peavad peasekretärini jõudma hiljemalt viis tööpäeva enne juhatuse koosoleku algust.

3.

Kui juhatus otsustab, et komiteel tuleb koostada resolutsiooni eelnõu või võtta menetlusse resolutsiooni koostamise taotlus, võib ta

a)

võtta resolutsiooni eelnõu täiskogu istungjärgu päevakorra esialgsesse kavandisse vastavalt artikli 15 lõikele 1;

b)

võtta resolutsiooni eelnõu järgmise täiskogu istungjärgu päevakorda vastavalt artikli 15 lõike 6 teisele lausele. Sellised resolutsiooni eelnõud tulevad arutamisele istungjärgu teisel istungipäeval.

4.

Resolutsiooni eelnõusid, mis tulenevad pärast käesoleva artikli lõikes 2 määratud tähtaja möödumist tekkinud ettenägematust olukorrast (kiireloomulised resolutsioonid) ja mis vastavad käesoleva artikli lõike 1 sätetele, võib esitada juhatuse koosoleku alguses. Kui juhatus leiab, et ettepanek on seotud komitee tegevuse prioriteetidega, menetleb ta seda käesoleva artikli lõike 3 punkti b kohaselt. Kõik komitee liikmed võivad täiskogu istungjärgu ajal esitada muudatusettepanekuid kiireloomuliste resolutsioonide kohta.

Artikkel 46

Arvamuste, aruannete ja resolutsioonide mõjulepääsu tagamine

Komitee juhatus rakendab vajalikke meetmeid komitee vastu võetud arvamuste, aruannete ja resolutsioonide mõjulepääsu tagamiseks. Samuti võtab juhatus kooskõlas artikliga 56 vastu suunised arvamuse vastuvõtmise järgseks tegevuseks kasutatava menetluse kohta.

4.   PEATÜKK

Esimeeste konverents

Artikkel 47

Koosseis

Esimeeste konverents koosneb komitee presidendist, esimesest asepresidendist ja fraktsioonide esimeestest. Fraktsioonide esimehed võivad määrata oma fraktsiooni mõne teise liikme oma esindajaks.

Artikkel 48

Pädevus

Esimeeste konverents arutab kõiki talle komitee presidendi poolt esitatud küsimusi, et valmistada ette ja lihtsustada poliitilise konsensuse saavutamist komitee teiste tööorganite tehtavate otsuste suhtes.

Juhatusele aru andes peaks komitee president teavitama esimeeste konverentsil peetud aruteludest.

5.   PEATÜKK

Komisjonid

Artikkel 49

Komisjonide koosseis ja pädevus

1.

Komitee iga uue koosseisu viieaastaste volituste alguses moodustab täiskogu komisjonid, mille ülesanne on täiskogul arutamisele tulevate teemade ettevalmistamine. Täiskogu otsustab juhatuse esildisel komisjonide koosseisu ja määratleb komisjonide pädevusalad.

2.

Komisjonide koosseis vastab liikmesriikide esindatusele komitees.

3.

Komitee liikmed kuuluvad vähemalt ühte, aga mitte rohkem kui kahte komisjoni. Juhatus võib teha erandeid nendele delegatsioonidele, milles on vähem liikmeid kui komitees komisjone.

Artikkel 50

Komisjoni esimees ja aseesimehed

1.

Iga komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe, esimese aseesimehe ja lisaks veel kuni kaks aseesimeest. Nad valitakse kaheks ja pooleks aastaks.

2.

Kui kandidaatide arv võrdub täidetavate ametikohtade arvuga, võib ametisse nimetamine toimuda suulisel kokkuleppel ilma hääletamiseta. Vastupidisel juhul või vähemalt ühe kuuendiku komisjoni liikmete nõudmisel toimub valimine vastavalt artikli 33 lõigetes 2–4 sätestatud komitee presidendi ja esimese asepresidendi valimise korrale.

3.

Komisjoni esimehe või aseesimehe liikmevolituste lõppemise või tema tagasiastumise korral komisjoni esimehe või aseesimehe kohalt täidetakse vabanev koht vastavalt käesoleva artikli sätetele.

Artikkel 51

Komisjonide ülesanded

1.

Komisjonid käsitlevad liidu poliitikavaldkondi vastavalt neile täiskogu poolt artikli 49 alusel määratud pädevusaladele. Nad valmistavad eelkõige ette arvamuste, aruannete ja resolutsioonide eelnõusid komitee täiskogul vastuvõtmiseks.

2.

Komisjonid teevad otsuse arvamuste koostamise kohta, tuginedes

artikli 41 punktile a;

artikli 41 punkti b alapunktile i;

artikli 41 punktile c.

3.

Komisjonid koostavad kooskõlas komitee poliitiliste prioriteetidega iga-aastase tööprogrammi kavandi ja esitavad selle juhatusele vastuvõtmiseks.

Artikkel 52

Komisjonide kokkukutsumine ja päevakord

1.

Komisjoni koosoleku kuupäeva ja päevakorra määrab kindlaks komisjoni esimees kokkuleppel esimese aseesimehega.

2.

Komisjoni koosolekud kutsub kokku komisjoni esimees. Korralise koosoleku kokkukutsumise teade koos päevakorraga edastatakse komisjoni liikmetele arvestusega, et liikmed saavad selle kätte hiljemalt neli nädalat enne koosoleku kuupäeva.

3.

Vähemalt ühe neljandiku komisjoni liikmete kirjaliku taotluse korral peab esimees kokku kutsuma komisjoni erakorralise koosoleku, mis peab toimuma hiljemalt neli nädalat pärast taotluse esitamist. Erakorralise koosoleku päevakorra määravad kindlaks taotluse esitanud komisjoni liikmed. Päevakord edastatakse komisjoni liikmetele koos koosoleku kokkukutsumise teatega.

4.

Arvamuste eelnõud ja teised arutamisele tulevad dokumendid, mis tuleb tõlkida, saadetakse asjaomase komisjoni sekretariaati hiljemalt viis nädalat enne koosoleku kuupäeva. Kõnealused dokumendid tehakse komisjoni liikmetele elektrooniliselt kättesaadavaks vähemalt kaksteist tööpäeva enne asjaomase koosoleku toimumise kuupäeva. Erandjuhtudel võib komisjoni esimees kõnealuseid tähtaegu muuta.

5.

Dokumendid edastatakse sekretariaadile e-posti teel juhatuse heaks kiidetud standardvormingus. Dokumendi poliitiliste soovituste osa pikkus ei tohi ületada kümmet lehekülge (15 000 tähemärki), mida võib täiendada maksimaalselt 10 % ulatuses keelelistel põhjustel tehtavate kohandustega. Erandjuhtudel võib komisjoni esimees siiski teha erandeid, kui käsitletav teema nõuab ulatuslikumat arutamist.

Artikkel 53

Koosolekutel osalemine ja komisjonide tegevuse avalikkus

1.

Kõik koosolekul osalevad täis- ja asendusliikmed peavad end kandma iga koosolekupäeva kohalolijate nimekirja.

2.

Komisjoni koosolekud on avalikud, kui komisjon ei otsusta kogu koosoleku või teatava päevakorrapunkti suhtes teisiti.

3.

Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajaid ning teisi isikuid võidakse kutsuda osalema komisjonide koosolekutel ja vastama liikmete küsimustele.

Artikkel 54

Arvamuste koostamise tähtajad

1.

Komisjonid esitavad arvamuste eelnõud institutsioonidevahelises ajakavas ette nähtud tähtajaks. Lisaks esimesele koosolekule, mil koostatakse töökava, on arvamuse eelnõu arutamiseks ette nähtud mitte rohkem kui kaks komisjoni koosolekut.

2.

Juhatus võib erandjuhtudel lubada arvamuste eelnõude arutamiseks korraldada lisakoosolekuid või pikendada eelnõu esitamise tähtaega.

Artikkel 55

Arvamuste sisu

1.

Komitee arvamuses esitatakse komitee seisukohad ja soovitused kõnealuse küsimuse suhtes ning vajaduse korral konkreetsed muudatusettepanekud arutusel oleva dokumendi kohta.

2.

Komitee arvamustes seadusandlike aktide kohta valdkondades, milles liidul ei ole ainupädevust, tuleb võtta seisukoht ettepaneku vastavuse kohta subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele.

Teistes komitee arvamustes võib vajaduse korral viidata subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamisele, kui see on asjakohane.

3.

Arvamustes pööratakse alati kui võimalik tähelepanu ka eeldatavale mõjule haldusele ning piirkondlikule ja kohalikule eelarvele.

4.

Komitees seadusandlike aktide kohta koostatavad arvamused peaksid sisaldama soovitusi Euroopa Komisjoni esitatud teksti muutmiseks.

5.

Vajaduse korral koostatakse raportööri vastutusel seletuskiri. Seletuskirja ei panda hääletusele, kuid see peab olema kooskõlas hääletamisele pandava arvamuse tekstiga.

6.

Arvamuse eelnõule, milles tehakse ettepanek komitee uueks, finantsmõju avaldavaks tegevuseks, tuleb lisada kõnealuse tegevusega seonduvate kulude prognoos. Juhatus võtab vastu käesoleva nõude rakendamise sätted.

Artikkel 56

Komitee arvamuse vastuvõtmise järgne tegevus

Pärast seda, kui arvamus on vastu võetud, jälgivad arvamuse eelnõu koostamiseks määratud komisjoni raportöör ja esimees peasekretariaadi abil komiteega konsulteerimise aluseks olnud menetluse kulgu ning võtavad kõik vajalikud meetmed arvamuses esitatud komitee seisukohtade propageerimiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse institutsioonide ajakava.

Artikkel 57

Muudetud arvamused

1.

Vajaduse korral võib juhtivkomisjon paluda juhatuselt luba samateemalise arvamuse muudetud eelnõu koostamiseks, võimaluse korral sama raportööri vastutusel, eesmärgiga võtta arvesse asjaomase seadusandliku menetluse kulgu institutsioonides ja suuta sellele reageerida. Juhul kui menetluse edenemine ei jäta juhatusele piisavalt aega otsuse tegemiseks, võib komitee president anda loa muudetud arvamuse väljatöötamiseks ja teavitada juhatust sellest juhatuse järgmisel koosolekul.

2.

Võimaluse korral tuleb juhtivkomisjon kokku, et arutada arvamuse muudetud eelnõu ja võtta see vastu, misjärel muudetud eelnõu edastatakse täiskogule selle järgmiseks istungjärguks.

3.

Juhul kui komiteega konsulteerimise aluseks olnud menetluse kulg ei jäta juhtivkomisjonile piisavalt aega arvamuse muudetud eelnõu vastuvõtmiseks, teavitab kõnealuse komisjoni esimees sellest otse komitee presidenti, et saada luba artiklis 43 sätestatud pearaportööri määramise menetluse kasutamiseks.

Artikkel 58

Hagi esitamine subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise asjus

1.

Subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise asjus, mis esineb seadusandlikus aktis, mille vastuvõtmiseks tuleb Euroopa Liidu toimimise lepingu järgi konsulteerida komiteega, võib Euroopa Liidu Kohtusse hagi või menetlusse astumise avalduse esitamise ettepaneku teha komitee president või arvamuse eelnõu koostamiseks määratud komisjon.

2.

Juhtivkomisjon teeb otsuse poolthäälteenamusega pärast seda, kui on eelnevalt kindlaks tehtud, et komisjon on vastavalt artikli 64 lõikes 1 sätestatule otsustusvõimeline. Komisjoni ettepanek esitatakse otsustamiseks täiskogule kooskõlas kodukorra artikli 13 punktiga g või juhatusele artikli 37 punktis j tähendatud juhtudel. Komisjon põhjendab oma ettepanekut üksikasjalikus aruandes ja väljendab asjaomasel juhul vajadust võtta artikli 37 punkti j alusel vastu otsus.

Artikkel 59

Komiteega kohustuslikku konsulteerimist nõudval juhul konsulteerimata jätmine

1.

Kui Regioonide Komiteega ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingus ette nähtud juhtudel konsulteeritud, võib komitee president või mõni komitee komisjonidest teha täiskogule kooskõlas artikli 13 punktiga g või juhatusele artikli 37 punktis j tähendatud juhtudel ettepaneku esitada Euroopa Liidu Kohtusse hagi või menetlusse astumise avaldus.

2.

Juhtivkomisjon teeb otsuse poolthäälteenamusega pärast seda, kui on eelnevalt kindlaks tehtud, et komisjon on vastavalt artikli 64 lõikes 1 sätestatule otsustusvõimeline. Komisjon põhjendab oma ettepanekut üksikasjalikus aruandes ja väljendab asjaomasel juhul vajadust võtta artikli 37 punkti j alusel vastu otsus.

Artikkel 60

Aruanne arvamuste mõjulepääsu kohta

Peasekretariaat esitab vähemalt kord aastas täiskogule aruande komitee arvamuste mõjulepääsu kohta. Aruanne põhineb eelkõige iga juhtivkomisjoni poolt sel eesmärgil edastatud andmetel ja asjaomastelt institutsioonidelt kogutud teabel.

Artikkel 61

Raportöörid

1.

Arvamuse eelnõu koostamiseks määrab komisjon oma esimehe esildisel oma täis- või nõuetekohaselt volitatud asendusliikmete hulgast ühe või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kaks raportööri.

2.

Raportööride määramisel tagavad komisjonid arvamuste õiglase ja ühtlase jagunemise.

3.

Kiireloomulistel juhtudel võib komisjoni esimees kohaldada kirjalikku menetlust raportööri määramiseks. Esimees palub komisjoni liikmetel kirjalikult kolme tööpäeva jooksul teatada võimalikest vastuväidetest raportööri määramise ettepanekule. Vastuväite esitamise puhul teevad komisjoni esimees ja esimene aseesimees otsuse vastastikusel kokkuleppel.

4.

Kui raportööriks määratakse komisjoni esimees või üks aseesimeestest, annavad nad koosoleku juhatamise nende koostatava arvamuse eelnõu arutamise ajaks üle ühele aseesimeestest või kõige vanemale kohalviibivale komisjoni liikmele.

5.

Kui raportööri volitused komitee täis- või asendusliikmena lõpevad, määratakse juhtivkomisjonis uus, samasse fraktsiooni kuuluv raportöör, kohaldades vajaduse korral käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud menetlust.

Artikkel 62

Komisjonide töörühmad

1.

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel moodustavad komisjonid komitee juhatuse nõusolekul töörühmi. Töörühmade koosseisu võivad kuuluda teiste komisjonide liikmed.

2.

Töörühma liige, kes ei saa koosolekul osaleda, võib lasta end asendada töörühma asendusliikmete nimekirja kantud teise, samasse fraktsiooni kuuluva täis- või asendusliikmega. Kui asendusliikmete nimekirjast ei ole mitte keegi kättesaadav, võib kõnealust liiget asendada kes tahes samasse fraktsiooni kuuluvatest täis- või asendusliikmetest.

3.

Töörühmad võivad enda liikmete hulgast nimetada esimehe ja aseesimehe.

4.

Töörühmad võivad vastu võtta järeldused, et anda oma komisjonidele tagasisidet.

Artikkel 63

Raportööre nõustavad eksperdid

1.

Iga raportöör võib kasutada eksperdi abi.

2.

Hüvitatakse raportööre nõustavate ekspertide ja komisjoni kutsutud ekspertide sõidu- ja majutuskulud.

3.

Eksperdid ei esinda komiteed ega võta komitee nimel sõna.

Artikkel 64

Otsustusvõimelisus

1.

Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest.

2.

Komisjoni koosoleku otsustusvõimelisus tehakse kindlaks komisjoni liikme taotlusel ja juhul, kui vähemalt kümme komisjoni liiget hääletab otsustusvõimelisuse kontrolli nõude poolt. Kui otsustusvõimelisuse kontrolli ei ole taotletud, loetakse hääletustulemused kehtivaks kohalolijate arvust olenemata. Enne otsustusvõimelisuse kindlakstegemist võib koosoleku juhataja katkestada komisjoni koosoleku kuni kümneks minutiks. Otsustusvõimelisuse kontrolli taotlenud komisjoni liikmeid käsitatakse kohalolijatena isegi juhul, kui nad ei viibi enam koosolekusaalis. Kui kohal on vähem kui kümme liiget, võib koosoleku juhataja tunnistada koosoleku otsustusvõimetuks.

3.

Kui on kindlaks tehtud, et komisjoni koosolek ei ole otsustusvõimeline, võidakse asuda arutama neid päevakorrapunkte, mille üle ei hääletata. Katkestatud päevakorrapunktide arutamine ja nende üle hääletamine lükatakse edasi järgmisele koosolekule. Kõik koosolekul enne otsustusvõimelisuse kontrolli tehtud otsused või toimunud hääletuste tulemused jäävad kehtima.

Artikkel 65

Hääletamine

Otsused võetakse vastu hääletamisel osalenud liikmete poolthäälteenamusega. Kohaldatakse artikli 22 lõiget 2.

Artikkel 66

Muudatusettepanekud

1.

Muudatusettepanekud tuleb esitada koosoleku kuupäevale eelneval üheksandal tööpäeval kella 15.00-ks. Erandjuhtudel võib komisjoni esimees tähtaega muuta.

Komisjonis menetlemiseks võivad muudatusettepanekuid esitada üksnes asjaomase komisjoni täisliikmed ning artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimuste kohaselt nõuetekohaselt volitatud täis- või asendusliikmed. Ka raportööriks nimetatud ilma volitusteta asendusliikmed võivad esitada muudatusettepanekuid arvamuste kohta, mille raportöörid nad on.

Õigust esitada muudatusettepanekuid võib komisjoni koosolekul kasutada üksnes kas asjaomase komisjoni täisliige või nõuetekohaselt volitatud teine täis- või asendusliige. Enne komitee täis- või asendusliikme volituste kaotamist või volituste delegeerimist või nende delegeerimise tühistamist nõuetekohaselt esitatud muudatusettepanekud jäävad kehtima.

Muudatusettepanekud tõlgitakse ja edastatakse eelisjärjekorras raportöörile, et tal oleks võimalik edastada raportööri muudatusettepanekud peasekretariaati vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumise kuupäeva. Raportööri muudatusettepanekud peavad viitama ühele või mitmele käesoleva artikli lõikes 1 tähendatud muudatusettepanekule. Raportööri muudatusettepanekud peavad olema elektrooniliselt kättesaadavad kohe pärast tõlkimist ja neid tuleb jagada paberkandjal hiljemalt koosoleku algul.

Artikli 24 lõikeid 1–6 kohaldatakse mutatis mutandis.

2.

Muudatusettepanekute hääletamine toimub arutusel oleva arvamuse eelnõu punktide järjekorras.

3.

Lõpphääletusele pannakse tekst tervikuna, asjaomasel juhul muudetud kujul. Kui arvamuse eelnõu ei saa nõutavat poolthäälteenamust, otsustab komisjon kas

esitada arvamuse eelnõu komisjonis vastu võetud muudatusettepanekutega muudetud kujul uuesti arutamiseks ja vastuvõtmiseks, võttes arvesse kodukorra artiklit 54;

määrata uus raportöör, alustades seega uuesti arvamuse koostamise menetlust, või

loobuda arvamuse koostamisest.

4.

Kui komisjon on arvamuse eelnõu vastu võtnud, edastab komisjoni esimees selle komitee presidendile.

Artikkel 67

Arvamuse koostamisest loobumine

1.

Kui juhtivkomisjon jõudis seisukohale, et talle artikli 41 punkti a kohaselt käsitlemiseks suunatud konsulteerimistaotlus ei puuduta piirkondlikke ega kohalikke erihuve ning sellel ei ole poliitilist tähtsust, võib ta otsustada loobuda arvamuse koostamisest. Peasekretär teavitab asjaomaseid Euroopa Liidu institutsioone kõnealusest otsusest.

2.

Kui juhtivkomisjon peab talle artikli 41 punkti a kohaselt käsitlemiseks määratud konsulteerimistaotlusi oluliseks, kuid tähtsuse järjekorra ja/või selle tõttu, et alles hiljuti on vastu võetud sama teemaga seotud arvamused, ei pea uue arvamuse koostamist vajalikuks, võib juhtivkomisjon otsustada arvamuse koostamisest loobuda. Sel juhul võib komitee otsustada vastata Euroopa Liidu institutsioonidele põhjendatud loobumisotsuse teel, saates neile komitee presidendi allkirjastatud kirja. Kõnealuse kirja koostab juhtivkomisjoni esimees, konsulteerides varasemate samal teemal koostatud arvamuste raportööridega.

Artikkel 68

Kirjalik menetlus

1.

Erandlikel asjaoludel võib komisjoni esimees kasutada kirjalikku menetlust, et saada komisjoni heakskiit selle töökorraldust puudutavale otsusele.

2.

Esimees edastab komisjoni liikmetele otsuse ettepaneku ja palub neil kirjalikult kolme tööpäeva jooksul teatada võimalikest vastuväidetest.

3.

Otsus loetakse vastuvõetuks, v.a juhul, kui vastuväiteid on esitanud vähemalt kuus komitee liiget.

Artikkel 69

Komisjonidele kohaldatavad sätted

Artiklit 11, artikli 12 lõiget 2, artikli 17 lõikeid 1–3 ning artiklit 20 kohaldatakse mutatis mutandis ka komisjonidele.

6.   PEATÜKK

Komitee haldamine

Artikkel 70

Peasekretariaat

1.

Komiteed abistab peasekretariaat.

2.

Peasekretariaadi tööd juhatab peasekretär.

3.

Juhatus määratleb peasekretäri esildisel peasekretariaadi struktuuri selliselt, et see tagaks komitee ja tema tööorganite tõhusa toimimise ja komitee liikmete abistamise nende ametiülesannete täitmisel. Samas määratakse kindlaks peasekretariaadi poolt komitee liikmetele, riikide delegatsioonidele, fraktsioonidele ja fraktsioonidesse mittekuuluvatele liikmetele pakutavad teenused.

4.

Peasekretariaat koostab komitee tööorganite koosolekute protokollid.

Artikkel 71

Peasekretär

1.

Peasekretär on vastutav komitee juhatuse või presidendi poolt vastavalt käesolevale kodukorrale ja kehtivatele õigusnormidele vastu võetud otsuste rakendamise eest. Peasekretär osaleb sõnaõigusega juhatuse koosolekutel, mida ta protokollib.

2.

Peasekretär töötab juhatust esindava presidendi alluvuses. Iga aasta esitab peasekretär juhatusele aruande oma tegevuse kohta ametiülesannete täitmisel eelarvevahendite volitatud käsutajana ja kõnealuse aruande kokkuvõtte võimalikuks aruteluks.

Artikkel 72

Peasekretäri ametisse nimetamine

1.

Juhatus nimetab peasekretäri ametisse pärast artikli 38 lõike 2 esimeses lauses sätestatud otsustusvõimelisuse kontrolli kahekolmandikulise häälteenamusega.

2.

Peasekretär nimetatakse ametisse viieks aastaks. Komitee juhatus määrab kindlaks tema töölepingu üksikasjalikud tingimused, kohaldades Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklit 2 ja sellega seotud sätteid.

Peasekretäri volitusi võib uuendada ühe korra maksimaalselt viieks aastaks.

Kui peasekretär viibib eemal või ei saa oma ülesandeid täita, täidab peasekretäri ametiülesandeid juhatuse määratud direktor.

3.

Peasekretäri suhtes kasutab Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega lepingute sõlmimiseks volitatud asutusele antud volitusi komitee juhatus.

Artikkel 73

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjad ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimused

1.

Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjadega ametisse nimetavale asutusele antud volitusi kasutab:

tegevusüksuse AD viienda kuni kaheteistkümnenda palgaastme ametnike ning tegevusüksuse AST ametnike suhtes peasekretär,

muude ametnike suhtes komitee juhatus peasekretäri esildisel.

2.

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega töölepingute sõlmimiseks volitatud asutusele antud volitusi kasutab:

tegevusüksuse AD viienda kuni kaheteistkümnenda palgaastme ajutiste teenistujate ning tegevusüksuse AST ajutiste teenistujate suhtes peasekretär,

muude ajutiste teenistujate suhtes komitee juhatus peasekretäri esildisel,

komitee presidendi või esimese asepresidendi kantselei ajutiste teenistujate suhtes

tegevusüksuse AD viienda kuni kaheteistkümnenda palgaastme ning tegevusüksuse AST kõigi palgaastmete suhtes peasekretär komitee presidendi esildisel,

tegevusüksuse AD muude palgaastmete suhtes juhatus komitee presidendi esildisel.

Komitee presidendi või esimese asepresidendi kantselei ajutised teenistujad võetakse teenistusse kuni presidendi või esimese asepresidendi ametivolituste lõppemiseni;

lepinguliste teenistujate, erinõunike ja kohalike teenistujate suhtes peasekretär vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustele.

3.

Juhatus ja peasekretär võivad delegeerida neile käesoleva artikliga antud volitusi.

Delegeerimisotsustes sätestatakse volituste ulatus nende sisulistes ja ajalistes piirides, samuti volitatud isiku õigus oma volitusi edasi delegeerida.

Artikkel 74

Kinnine koosolek

Juhatuse koosolek on kinnine, kui otsustatakse küsimusi kooskõlas artiklitega 72 ja 73.

Artikkel 75

Eelarve

1.

Rahandus- ja halduskomisjon esitab juhatusele komitee järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse esialgse projekti. Juhatus esitab tulude ja kulude eelarvestuse projekti täiskogule kinnitamiseks.

Pärast esimeeste konverentsiga konsulteerimist esitab komitee president juhatusele strateegilised üldsuunised, mis esitatakse rahandus- ja halduskomisjonile n + 2 aasta eelarve koostamiseks.

2.

Täiskogu võtab tulude ja kulude eelarvestuse vastu ja edastab selle Euroopa Komisjonile, nõukogule ja Euroopa Parlamendile piisava ajavaruga, et tagada eelarve-eeskirjades ette nähtud tähtaegadest kinnipidamine.

3.

Pärast rahandus- ja halduskomisjoniga konsulteerimist täidab komitee president eelarvet või annab korralduse selle täitmiseks vastavalt juhatuse vastu võetud sise-eeskirjadele. President täidab seda ülesannet kooskõlas Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega.

III   JAOTIS

ÜLDSÄTTED

1.   PEATÜKK

Koostöö ning dokumentide edastamine ja avaldamine

Artikkel 76

Koostöölepingud

Juhatus võib peasekretäri esildisel sõlmida koostöölepinguid, mille eesmärk on lihtsustada komitee pädevuste kasutamist seoses aluslepingute kohaldamisega või tõhustada komitee poliitilist koostööd.

Artikkel 77

Arvamuste ja resolutsioonide edastamine ja avaldamine

1.

Komitee arvamused ja kõik teated artiklis 27 sätestatud lihtsustatud menetluse rakendamise kohta või artiklis 67 sätestatud arvamuse koostamisest loobumise kohta edastatakse nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile. Nagu resolutsioonidegi puhul, edastab need komitee president.

2.

Komitee arvamused ja resolutsioonid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

2.   PEATÜKK

Tegevuse avalikkus ja läbipaistvus ning liikmete majanduslike huvide deklaratsioon

Artikkel 78

Avalikkuse juurdepääs dokumentidele

1.

Igal Euroopa Liidu kodanikul ning igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kelle registrijärgne elu- või asukoht asub liikmesriigis, on kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega Regioonide Komitee dokumentidele juurdepääsu õigus, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud põhimõtteid, tingimusi ja piiranguid ning komitee juhatuse kehtestatud korda. Teistele füüsilistele ja juriidilistele isikutele tagatakse komitee dokumentidele juurdepääs võimalikult samadel tingimustel.

2.

Komitee seab sisse komitee dokumentide registri. Selleks võtab juhatus vastu juurdepääsu korda reguleerivad sise-eeskirjad ning kinnitab otsese juurdepääsuga dokumentide nimekirja.

Artikkel 79

Liikmete majanduslike huvide deklaratsioon

Komitees ametisse astumisel täidavad liikmed majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt juhatuse heaks kiidetud mudelile ja ajakohastavad seda pidevalt. Deklaratsioon tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

3.   PEATÜKK

Keeltekasutus

Artikkel 80

Suulise tõlke keelerežiim

Võimaluste piires järgitakse suulise tõlke keelerežiimi suhtes järgmisi põhimõtteid:

a)

komitee arutelud peavad olema kättesaadavad Euroopa Liidu ametlikes keeltes, kui juhatus ei otsusta teisiti;

b)

kõigil liikmetel on õigus kõnelda täiskogu istungjärgul soovikohases ametlikus keeles. Ühes ametlikest keeltest esitatav sõnavõtt tõlgitakse sünkroonselt kõikidesse teistesse ametlikesse keeltesse, samuti kõikidesse nendesse keeltesse, mida juhatus vajalikuks peab. Käesolevat punkti kohaldatakse ka nende keelte suhtes, mille puhul on selline võimalus ametlikult ette nähtud komitee poolt mitme liikmesriigiga sõlmitud halduskokkulepetes;

c)

juhatuse, komisjonide ja töörühmade koosolekutel tagatakse sünkroontõlge nendest ametlikest keeltest nendesse ametlikesse keeltesse, mida kasutavad koosolekust osavõttu kinnitanud liikmed.

4.   PEATÜKK

Vaatlejad

Artikkel 81

Vaatlejad

1.

Juhul kui on sõlmitud mõne riigi Euroopa Liiduga ühinemise leping, võib komitee president pärast juhatuselt nõusoleku saamist paluda ühineva riigi valitsusel nimetada vaatlejad, kelle arv võrdub kõnealusele riigile tulevikus Regioonide Komitees eraldatavate kohtade arvuga.

2.

Vaatlejad osalevad täies mahus või osaliselt komitee töös kuni ühinemislepingu jõustumiseni ning neil on õigus võtta sõna komitee tööorganites.

Neil ei ole õigust hääletada ega kandideerida komitees ametikohtadele. Nende osalemisel ei ole õiguslikku mõju komitee tööle.

3.

Vastavasse eelarvepunkti sellel eesmärgil eraldatud finantsvahendite raames koheldakse neid komitee infrastruktuuri kasutamise ja vaatleja ametiülesannete täitmisel tekkinud kulude hüvitamise küsimustes komitee liikmetega võrdselt.

5.   PEATÜKK

Rakendussätted

Artikkel 82

Kodukorra muutmine

1.

Käesoleva kodukorra osalise või täieliku muutmise otsustab täiskogu komitee liikmete poolthäälteenamusega.

2.

Täiskogu teeb ajutisele komisjonile ülesandeks koostada aruanne ja dokumendi kavand, et nende alusel komitee liikmete poolthäälteenamusega vastu võtta uus kodukord. Uus kodukord jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Artikkel 83

Juhatuse korraldused

Komitee juhatus võib oma korraldusega kindlaks määrata käesoleva kodukorra rakendamise korra, järgides kodukorda.

Artikkel 84

Kodukorra jõustumine

Käesolev kodukord jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneval päeval.


Top