Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32010D0273

Komisjoni otsus, 24. märts 2009 , riigiabi C 47/05 ( ex NN 86/05) kohta, mida Kreeka on andnud ettevõtjale Hellenic Vehicle Industry SA (ELVO) (teatavaks tehtud numbri K(2009) 1476 all) (EMPs kohaldatav tekst)

OJ L 118, 12.5.2010, p. 81–88 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2010/273/oj

12.5.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 118/81


KOMISJONI OTSUS,

24. märts 2009,

riigiabi C 47/05 (ex NN 86/05) kohta, mida Kreeka on andnud ettevõtjale Hellenic Vehicle Industry SA (ELVO)

(teatavaks tehtud numbri K(2009) 1476 all)

(Ainult kreekakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2010/273/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele (1)

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

(1)

Komisjon sai 27. mai 2002. aasta kirjas kaebuse, milles väideti, et Kreeka ametiasutused on andnud riigiabi ettevõtjale ELVO – Hellenic Industry SA (edaspidi „ELVO”).

(2)

Pärast pikaajalist arvamuste vahetamist Kreeka ametiasutustega teatas komisjon Kreekale 7. detsembri 2005. aasta kirjas, et ta on otsustanud algatada kõnealuse abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(3)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus asjast huvitatud isikuid üles esitama abi kohta oma märkused.

(4)

Komisjonile ei laekunud ühtegi huvitatud isikute märkust.

(5)

Kreeka esitas oma märkused komisjoni algatamisotsuse kohta 1. märtsi 2006. aasta kirjas. Kreeka esitas täiendavat teavet 26. juuli 2006. aasta, 28. juuli 2006. aasta, 2. augusti 2006. aasta, 22. juuni 2007. aasta, 2. juuli 2007. aasta, 31. augusti 2007. aasta, 6. septembri 2007. aasta, 18. oktoobri 2007. aasta, 22. veebruari 2008. aasta ja 20. augusti 2008. aasta kirjas.

(6)

Komisjoni ametnike ja Kreeka ametiasutuste vaheline kohtumine, kus viibisid ka ELVO esindajad, toimus 4. mail 2007.

2.   FAKTID

2.1.   Abisaaja

(7)

ELVO on Kreekas Thessalonikis asuv ettevõtja, kes toodab sõjaväeveokeid, tsiviilautosid ja nende varuosi. ELVO on peamine mootorsõidukite tarnija Kreeka relvajõududele.

(8)

Olemasoleva teabe põhjal toodab ettevõtja järgmisi sõidukiliike: bussid, trollibussid, kallurid, prügiautod, tsisternautod, tuletõrjeautod, lumesahad, lennukiveokid, kraanaveokid, traktorid, madalveoautod, haagised, sportmaasturid, tankid ja soomussõidukid.

(9)

Ettevõtja loodi 1972. aastal nime Steyr Hellas SA all ning ta tootis traktoreid, veoautosid, kaherattalisi sõiduvahendeid ja mootoreid. 1987. aastal nimetati ettevõtja ümber ELVO-ks ja Kreeka valitsusest sai ettevõtja peamine aktsionär.

(10)

Pärast avalikku pakkumist omandas ettevõtja Mytilineos Holdings SA 29. augustil 2000 sõlmitud aktsiate müügilepingu kaudu 43 % ettevõtjast ELVO (edaspidi nimetatakse kõnealust müüki „osaliseks erastamiseks”). Praegu kuulub 51 % ELVO-st Kreeka valitsusele.

(11)

ELVO-s töötab praegu ligi 672 inimest (2007. aasta andmed). Ettevõtja käive oli 2007. aastal 84 miljonit eurot.

2.2.   Abimeetmed

2.2.1.   Seaduse 2771/1999 kohane maksuvabastus

(12)

16. detsembril 1999 vastuvõetud seaduse 2771/1999 artikli 15 lõike 3 alusel vabastas Kreeka ettevõtja ELVO majandusaastatel 1988–1998 maksude ja rahatrahvidega kogunenud võlgadest riigikassa ees (edaspidi „maksuvabastus A”). Kreeka ametiasutuste sõnul tähendas see vabastust 1 193 753 186 Kreeka drahmi suurusest (3 503 310,89 eurot) (3) maksevõlgnevusest, mida ELVO oleks pidanud riigikassale tagasi maksma.

(13)

Oma märkustes komisjoni otsuse kohta algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohane menetlus teavitasid Kreeka ametiasutused komisjoni kahest muust abimeetmest ettevõtjale ELVO.

2.2.2.   Seaduse 1892/90 kohane maksuvabastus

(14)

Vastavalt seaduse 1892/90 artiklile 49 vastuvõetud otsusega (4) tühistasid Kreeka ametiasutused ELVO 3 546 407,89 euro suuruse maksuvõlgnevuse (edaspidi „maksuvabastus B”). Summa vastab ELVO maksukohustustele alates 1998. aastast (aasta, millal koostati eelmine maksuaudit) kuni Mytilineosile aktsiate müümiseni. Maksuvabastus realiseerus hüvitamise vormis: maksuamet maksis ELVO-le tagasi ettevõtja poolt varem tasutud maksud. See jaguneb järgmiselt:

2 912 380,90 eurot käibemaksu, mida ELVO oli maksnud pärast osalist erastamist, kuid mis oli arvestatud ajavahemiku eest 1. jaanuarist 2000 kuni 29. augustini 2000, millal toimus osaline erastamine. Kõnealuse summa maksid Kreeka ametiasutused tagasi kahes osas 7. novembril 2002 (900 000 eurot) ja 6. veebruaril 2004 (2 012 318,90 eurot).

634 088,99 eurot makse, mida ELVO maksis 1998.–2000. tegevusaastate eest (kuni osalise erastamiseni). Kreeka ei ole nimetatud tagasimakse konkreetset kuupäeva.

2.2.3.   Laenutagatis

(15)

1997. aastal andis Saksamaa pank Bayerische Hypo- und Vereinsbank AG ELVO-le laenu 23 008 134,635 eurot. Kõnealuse laenu tagas Kreeka riik (edaspidi „laenutagatis”). ELVO ei andnud omalt poolt mingit lisatagatist, kuid maksis riigile tasu 1 % summast. Kreeka ametiasutused on teavitanud komisjoni, et laenu kasutati kaitseministeeriumi riigihanke programmide kohase, täpsemalt Kreeka sõjaväele mõeldud […] (5) tootmise rahastamiseks.

3.   ARTIKLI 88 LÕIKE 2 KOHASE MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(16)

Nagu eespool nimetatud, teavitas komisjon Kreekat 7. detsembri 2005. aasta kirjas, et ta on algatanud EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel menetluse seoses maksuvabastusega A, mida komisjon pidas riigiabiks. Komisjon kahtles, kas abi on ühisturuga kokkusobiv allpool esitatud põhjustel.

(17)

Algatamisotsusele eelnenud arvamuste vahetamise käigus väitis Kreeka, et kogu ELVO tegevus kuulub EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse, sest ELVO tootis peamiselt Kreeka relvajõududele mõeldud sõjaväeveokeid. Komisjon märkis siiski, et ELVO toodab ka tsiviilotstarbega ja kahesuguse kasutusega sõidukeid. Kreeka ei ole tõendanud, et maksuvabastus on seotud ainult ELVO sõjaliseks otstarbeks mõeldud toodanguga ja et see oli vajalik Kreeka oluliste kaitsehuvide seisukohast.

(18)

Sellest tulenevalt on komisjon arvamusel, et ainult osa ELVO-le antud rahalisest abist oli seotud sõjaliseks otstarbeks mõeldud toodanguga, mis kuulub EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse, ja et antud abi tootmisele, mis kõnealuse artikli kohaldamisalasse ei kuulu, tuleb uurida EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 alusel algatatud menetluse raames.

(19)

Samas kirjas kutsus komisjon Kreekat üles kooskõlas nõukogu määruse EÜ nr 659/1999 (6) artikli 10 lõikega 3 esitama teavet mitme küsimuste kohta, muu hulgas järgmist teavet:

teave mis tahes muu ELVO-le riigi ressurssidest antud rahalise abi kohta;

tõendid, et tsiviilotstarbelise (sealhulgas kahesuguse kasutusega) toodanguga ja sõjaliseks otstarbeks mõeldud toodanguga seotud kulu- ja tulukontod olid eraldi ja et antud abi oli seotud ainult sõjaliseks otstarbeks mõeldud toodanguga;

andmed käibe jaotamise kohta eri tootekategooriate vahel (tsiviil-, kahesuguse kasutusega ja sõjalise otstarbega).

4.   KREEKA AMETIASUTUSTE MÄRKUSED

(20)

Pärast komisjoni otsust algatada uurimismenetlus esitas Kreeka järgmised märkused.

4.1.   Muud abimeetmed

(21)

Pärast komisjoni korraldust teavitas Kreeka komisjoni eespool kirjeldatud maksuvabastusest B ja laenutagatisest. Kreeka väitis, et ELVO ei ole riigi ressurssidest saanud muud abi.

4.2.   EÜ asutamislepingu artikli 296 asjakohasus

(22)

Kreeka kinnitas, et ELVO-l ei olnud eraldi kontosid oma tsiviil- ja sõjalise otstarbega tootmise jaoks. Samas väitis Kreeka, et ELVO tootis peamiselt sõjavarustust. Seega moodustasid ajavahemikul 1987–1998 „sõjalise otstarbega programmid” kuni 85 % ettevõtja müügimahust. See et sõjalise otstarbega toodang moodustas 1999. aastal vaid 54 % müügimahust, oli erakorraline olukord põhjustatuna 1997. aasta lepingust tarnida eri avalik-õiguslikele asutustele busse ja trollibusse (järgmistel aastatel 2000–2002 oli sõjalise otstarbega toodangu osakaal taas tavapärasel kõrgel tasemel: vastavalt 64,61 %, 72,59 % ja 98,4 %). Seega väga suur osa ELVO toodangust (välja arvatud 1999. aastal) moodustas sõjavarustus, mis kuulub EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse.

4.3.   Eraettevõtja põhimõte

(23)

Kuivõrd maksuvabastused A ja B ei kuulu EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse, tuleb neid analüüsida ELVO osalise erastamise raames. Osaline erastamine toimus avaliku pakkumise vormis, mille raames näitas oma huvi üles kaheksa Kreekast pärit või rahvusvahelist kontserni. Neli ettevõtjat esitasid tingimustele vastavad pakkumused. Mytilineosi pakkumus hinnati parimaks.

(24)

Erastamisprotsessi osana otsustas Kreeka riik, et ELVO tuleks müüa vabana kõikidest enne müügitehingu sõlmimist teada olevatest maksukohustustest ja juhul, kui võlakohustused tekivad enne müüki, kuid need tuleks tasuda hiljem, peaksid needki jääma Kreeka riigi kanda. Kõnealused tingimused moodustasid osa pakkumismenetluse tingimustest ja kõik pakkujad olid nendest teadlikud (nende pakkumused peegeldasid ka ootusi, et kõnealused võlad kustutatakse). Eesmärk oli tagada aktsiate kõrgeim võimalik hind (ilma maksuvõlgnevusteta).

(25)

Kreeka riik väitis, et tavapärase kaubandustava kohaselt kannab sarnaste tehingute korral müüja müüdava üksuse rahalised kohustused, mis enne tehingu lõpetamist ei ole täidetud. Lisaks sellele väitsid Kreeka ametiasutused, et Mytilineosi poolt makstud hind (12 179 071 eurot) tõi neile märkimisväärse kasu isegi juhul, kui kustutatud võlg maha arvata (netosumma 5 129 298,12 eurot).

(26)

Seega väitis Kreeka, et ta käitus sarnaselt eraettevõtjaga, kes taotleb oma varade müügist maksimaalset kasu, ning seetõttu ei kujuta maksuvabastused A ja B endast riigiabi.

4.4.   Riigiabi kava Ν 11/91

(27)

Kreeka ametiasutused viitasid ka riigiabi kavale N 11/91, mille komisjon kiitis heaks 11. juuli 1991. aasta kirjas. Kõnealuse kava alusel võis anda riigiabi võlgade kustutamise või kapitaliseerimise vormis 208-le avaliku sektori ettevõtjale, muu hulgas ELVO-le. Kava kohaselt aga tuli komisjoni sellisest abist eelnevalt teavitada kahel juhul:

kui ettevõtja müük toimus muud moodi kui avaliku pakkumise vormis, st otsemüük kolmandale isikule;

kui ettevõtja tegutses teatavates sektorites, mille hulka kuulus ka mootorsõidukisektor (7).

(28)

Kreeka ametiasutused väidavad, et kõnealune kava hõlmas seaduse 1892/90 kohast võlgade kustutamist. Kustutamisest ei olnud komisjoni vaja eelnevalt teavitada, sest 43 % ELVO osalusest müüdi avaliku pakkumise teel ning sest ELVO oli sõjavarustuse tootja ja ei kuulu seega mootorsõidukisektori tootjate kategooriasse riigiabi sätete tähenduses.

5.   HINNANG

5.1.   EÜ asutamislepingu artikkel 296

(29)

Enne riigiabi eeskirjade alusel abimeetme sisulist hindamist on asjaomane analüüsida Kreeka väidet seoses EÜ asutamislepingu artikli 296 mõjuga.

(30)

EÜ asutamislepingu artikli 269 lõike 1 punkti b alusel ei takista lepingu sätted liikmesriigil „võtta selliseid meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitseks ja mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse tootmise või kaubandusega; need meetmed ei või avaldada ebasoovitavat mõju selliste toodete konkurentsitingimustele ühisturus, mis ei ole mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks.” Käesolevat sätet kohaldatakse nõukogu koostatud toodete nimekirja suhtes (vt EÜ asutamislepingu artikli 296 lõige 2), mis muu hulgas (nimekirja punkt 6) sisaldab: „tankid ja spetsiaalsed lahingumasinad: … b) relvastatud või soomustatud sõjaväesõidukid, sealhulgas amfiibsõidukid; c) soomussõidukid …”.

(31)

See tähendab niivõrd, kuivõrd see on asjaomane käesoleva juhtumi puhul, et EÜ asutamislepingu riigiabi käsitlevaid sätteid ei kohaldata meetmete suhtes seoses toodetega, mis sisalduvad 1958. aasta nimekirjas tingimusel, et selliseid meetmeid peetakse vajalikuks liikmesriigi oluliste julgeolekuhuvide kaitseks.

(32)

Kohtupraktika kohaselt lasub EÜ asutamislepingu artiklit 296 kohaldaval liikmesriigil kohustus tõestada, et kõnealused erandid ei lähe kaugemale kui need erandlikud juhtumid (8).

(33)

Kreeka väitis, et kogu ELVO tootmine või vähemalt väga suur osa sellest on seotud sõjavarustusega, mis kuulub EÜ asutamislepingu artikli 296 lõike 1 punkti b kohaldamisalasse, mistõttu ei saa kohaldata EÜ asutamislepingu riigiabi käsitlevaid sätteid, et välistada mis tahes vormis riigiabi andmist ettevõtjale ELVO.

(34)

Selline seisukoht ei ole vastuvõetav. Juhtumit käsitleva teabe põhjal on selge, et ELVO tootmine ei hõlma mitte ainult EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid, vaid ka tooteid, mis on kahesuguse kasutusega või mõeldud ainult tsiviilotstarbeks (vt põhjendused 8 ja 17). Ainuüksi sel põhjusel ei saa komisjon nõustuda väitega, et kogu ELVO tegevus kuulub EÜ asutamislepingu artikli 296 lõike 1 punkti b kohaldamisalasse. Kõnealuse erandi kohaldamist tuleb hinnata iga abimeetme puhul eraldi, võttes arvesse selle eesmärki ja rakendusala.

(35)

Maksuvabastuste A ja B puhul ei saa komisjon nõustuda väitega, et need kuuluvad EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse. Tsiviil- ja sõjalise otstarbega tootmise kohta eraldi kontode puudumise tõttu on võimatu välja selgitada, kas kõnealused meetmed hõlmavad ainuüksi sõjalise otstarbega tootmist.

(36)

Laenutagatisega on teine lugu. Kreeka esitatud teave näitab, et tagatis hõlmas laenu, mida ELVO võttis, et täita Kreeka relvajõududele mõeldud sõidukite tellimused. Esimene tellimus oli seotud […], mis kuuluvad selgelt EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse kuuluva sõjavarustuse nimekirja. Teine tellimus käsitles […], mida esmapilgul võib pidada kahesuguse kasutusega toodeteks ja mis kuuluvad EÜ asutamislepingu artikli 296 kohaldamisalasse ainult juhul, kui need on mõeldud konkreetselt sõjaliseks otstarbeks. Selles küsimuses on Kreeka ametlikult teatanud, et […] on toodetud Kreeka relvajõudude […] spetsifikaatide kohaselt. Komisjon nõustub, et […] kuuluvad oma näitajate poolest punktis 30, eelkõige seal osutatud punkti 6 alapunkti b toodete nimekirja. Lisaks sellele on Kreeka kinnitanud komisjonile, et kõik […] on tarnitud […] üksnes sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida on kinnitatud ka kaitseministeeriumi kirjas. Kreeka on ka väitnud, et […] on mõeldud sõjalisteks operatsioonideks ja nende toetamiseks ning neid peeti selleks otstarbeks sobivateks […]. Komisjon nõustub, et kõnealused sõidukid on vajalikud Kreeka oluliste julgeolekuhuvide kaitseks.

(37)

Komisjon on seisukohal, et tellimus, milleks laenutagatis anti, on seotud sõjavarustusega EÜ asutamislepingu artikli 296 lõike 1 punkti b tähenduses ja et tagatis oli vajalik, et tarnida kõnealune varustus Kreeka relvajõududele. Sellest tulenevalt nõustub komisjon, et laenutagatise suhtes ei kohaldata EÜ asutamislepingu riigiabi käsitlevaid sätteid EÜ asutamislepingu artikli 296 lõike 1 punktis b sätestatud erandi alusel.

(38)

Seetõttu käsitletakse järgnevas riigiabieeskirjade kohases analüüsis ainult maksuvabastusi A ja B.

5.2.   Riigiabi olemasolu

5.2.1.   Riigi ressursside, selektiivsuse, kaubanduse mõjutamise ja konkurentsi moonutamise määratlused

(39)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”, välja arvatud juhul, kui abi on õigustatud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigete 2 ja 3 alusel. Riigiabi määratlus ei hõlma mitte ainult riigi ressursside otseülekandeid, näiteks toetuste vormis, vaid ka juhtumeid, kus riik tühistab abisaajale esitatud nõuded ja jääb seega ilma tulust.

(40)

Komisjoni arvates on maksuvabastused A ja B riigiabi, sest need hõlmavad makse, mis on riigi ressursid, ja nendega soodustatakse valikuliselt üksnes ELVO-t, kes vastasel juhul oleks pidanud need võlad tasuma. Vabastused on selgelt seostatavad riigiga, sest neid jõustati meetmete kaudu, mida võtsid riigi asutused (st seadus maksuvabastuse A puhul ja maksuameti tagasimakseotsus maksuvabastuse B puhul). Et mootorsõidukitööstuses valitseb liikmesriikide vahel konkurents ja toimub kaubavahetus, ähvardab ELVO-le konkurentide ees rahalise eelise andmine moonutada konkurentsi ja kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

5.2.2.   Soodustamise kriteerium: Kreeka väide, et ta tegutses samamoodi kui eraettevõtja

(41)

Kreeka aga väitis, et maksuvabastused A ja B ei kujuta endast riigiabi, sest nendega ei anta ELVO-le soodustust, mida ettevõtja tavapärastel turutingimustel ei oleks saanud. Vastavalt käesoleva otsuse punktides 23–26 kirjeldatule on Kreeka väitnud, et ta tegutses nagu mis tahes eraettevõtja sarnases olukorras.

(42)

Sellise väitega ei saa nõustuda.

(43)

Komisjon märgib, et kuigi Kreeka väitis, et käitus nagu mis tahes eraettevõtja sarnases olukorras, kasutas ta siiski õigusi, mis kuuluvad üksnes riigi pädevusse, et kohaldada ELVO suhtes abimeedet: konkreetne seadus maksude kustutamise kohta maksuvabastuse A puhul ja maksuameti otsus maksuvabastuse B puhul. Need on õigused, mida eraettevõtja ei saa kunagi kasutada. Seetõttu välistab meede juba oma olemuselt, et Kreeka riik käitus nagu mis tahes eraettevõtja tavapärastel tingimustel (9).

(44)

Lisaks sellele märkis komisjon, et Kreeka ei ole esitanud ühtegi tõendit (näiteks võrdlus tegeliku müügihinna ja hinnangulise aktsiate hinna vahel alternatiivses olukorras), et tõestada väidet, et maksunõuetest loobumine võimaldas saada kõrgemat hinda (st aktsiate müügihind ilma saamata jäänud maksutuluta) ELVO aktsiate eest kui hind, mida ta oleks saanud juhul, kui ta oleks aktsiad müünud ilma maksunõuete kustutamiseta. Kõnealuste tõendite täieliku puudumise tõttu on võimatu nõustuda Kreeka väitega, et maksuvabastused olid äriliselt kasulikud.

(45)

Seetõttu lükkab komisjon tagasi Kreeka väite, et ta käitus turumajandusliku ettevõtjana, ja on arvamusel, et maksuvabastustega A ja B anti ELVO-le soodustus, mida ettevõtja tavapärastel turutingimustel ei oleks saanud.

5.2.3.   Järeldus riigiabi olemasolu kohta

(46)

Komisjon on arvamusel, et maksuvabastused A ja B kujutavad endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

5.3.   Kokkusobivus ühisturuga

5.3.1.   Väidetav kokkusobivus riigiabi kava N 11/91 alusel

(47)

Uurimismenetluse käigus väitis Kreeka, et juhul kui maksuvabastusi A ja B käsitatakse riigiabina, kuuluvad need igal juhul eespool nimetatud abikava alla, mille komisjon kiitis heaks juhtumis N 11/91, ja on seega ühisturuga kokkusobivad. Komisjon aga ei saa nõustuda põhjendustes 27 ja 28 esitatud Kreeka väidetega.

(48)

Komisjon märgib, et seadust 1892/90, mida komisjoni otsus N11/91 käsitles, kohaldatakse ainult ettevõtja või ettevõtja kogu vara või enamiku ettevõtja aktsiate müümise või mõne muu üleminekuvormi korral (seaduse 1892/90 artikkel 49). Käesoleval juhul aga müüdi eraettevõtjale ainult 43 % ELVO aktsiatest ja Kreeka valitsus säilitas 51 % osaluse. Juba seetõttu on komisjonil kahtlusi, kas ELVO osaline erastamine kuulub kõnealuse abikava alla.

(49)

Isegi juhul, kui oletada, et aktsiate müügileping kuulub abikava N 11/91 alla, ei ole käesolevas juhtumis täidetud abikava tingimused.

(50)

Isegi juhul, kui jällegi oletada, et sõjaväeveokite tootmine ei kuulu abikavas sätestatud mootorsõidukisektori määratluse alla, toodab ELVO siiski lisaks sõjalise otstarbega eritoodetele vastavalt eespool kirjeldatule ka suures ulatuses kahesuguse kasutusega või tsiviilotstarbelisi sõidukeid. ELVO tsiviilotstarbelisest tootmisest piisab, et käsitada ettevõtjat abikavas sätestatud tähenduses mootorsõidukite tootjana.

(51)

Mootorsõidukiettevõtja (nagu seda on ELVO) erastamise korral on komisjonile eelteatise esitamine oluline nõue, (10) et abikava saaks pidada ühisturuga kokkusobivaks. Kreeka ei teatanud ELVO osalisest erastamisest. Seetõttu ei saa maksuvabastusi A ja B pidada kokkusobivaks ühisturuga kõnealuse abikava alusel.

5.3.2.   Muud kokkusobivusele osutavad alused

(52)

Kreeka ei ole välja toonud muid kokkusobivusele osutavaid aluseid ja komisjon on arvamusel, et abi ei saa pidada ühisturuga kokkusobivaks ühegi muu õigusakti alusel.

(53)

Seetõttu on komisjon arvamusel, et ELVO-le antud abi on ühisturuga kokkusobimatu.

5.4.   Abi summa kindlaksmääramine

(54)

Ühisturuga kokkusobimatu abi nõutakse ELVO-lt tagasi. Kuid nagu komisjon möönis algatamisotsuses, võib ELVO tootmise seda osa, mis on seotud sõjavarustusega, pidada hõlmatuks EÜ asutamislepingu artikli 296 lõike 1 punktiga b. Abi, mis oli suunatud kõnealusele tootmisosale, ei tuleks käsitada riigiabina, sest see oli vajalik Kreeka oluliste julgeolekuhuvide kaitseks. Küsimus on selles, kuidas jagada abi kahe tootmisosa vahel.

(55)

Käesolevas otsuses käsitletud riigiabi ei antud ühele konkreetsele tegevusele, mis tähendab, et abi ei eraldatud sihtotstarbeliselt ühe konkreetse projekti rahastamiseks. Seetõttu peab komisjon tuvastama, kui suures ulatuses oli abi seotud sõjaliseks otstarbeks mõeldud toodanguga ja kui suures ulatuses tsiviilotstarbelise toodanguga. Arvutamise muudab keerulisemaks tõsiasi, et ELVO-l ei olnud eraldi kontosid tsiviil- ja sõjalise otstarbega tootmise kohta. Nende asjaolude tõttu võtab komisjon oma analüüsis aluseks kummagi tootmisosa suhtelise suuruse. Seega tuleb hinnata kummagi tootmisosa suhtelist kaalu. Komisjon märgib, et ELVO-le antud riigiabi, mida ei eraldatud konkreetse tegevuse rahastamiseks, hõlmas ka vanu võlgasid ja andis ELVO-le eelise oma tegevuse rahastamiseks tulevikus. Seetõttu on komisjon arvamusel, et selleks, et kindlaks määrata ulatus, mille piires tõi abi kasu tsiviil- ja sõjalise otstarbega tootmisele, ei piisa, kui analüüsis piirdutakse ainult tsiviil- ja sõjalise otstarbega tootmise jaotusele (st kummagi tegevuse suhteline kaal) aastal, millal abi anti, vaid vaja on arvutada kõnealuse kahe tegevuse vaheline keskmine jaotus piisavalt pika ajavahemiku jooksul. Tõsiasi, et kahe tegevuse suhteline kaal võib aastast aastasse märkimisväärselt erineda, õigustab samuti mitut aastat hõlmava keskmise väärtuse kasutamist. Kahe tegevuse vaheline keskmine jaotus konkreetsel aastal ei pruugi anda õiget ülevaadet pika ajavahemiku kohta.

(56)

Tsiviil- ja sõjalise otstarbega tootmise eraldi kontode puudumisel peab kõnealune jaotus põhinema ligikaudsel hinnangul. Komisjon on arvamusel, et ELVO müügi jagunemine sõjalise otstarbega programmide ja tsiviilklientide vahel vastavalt Kreeka selgitustele on sobiv võtta aluseks, et hinnata tsiviil- ja sõjalise otstarbega varustuse osakaalu ELVO tootmises ning et maksuvabastuste A ja B laekumisi tuleks jagada sellele vastavalt (11).

(57)

Kreeka on andnud teavet ELVO sõjalise otstarbega programmide raames ja tsiviilklientidele müüdud toodangu kohta. Ajavahemikus 1987–2000 (st ajavahemik, mida maksuvabastused hõlmavad) oli sõjalise otstarbega programmide raames müüdud toodangu kaalutud keskmine osakaal 79,9 %. Tsiviilotstarbelise tootmise osa oli seega 20,1 %.

(58)

Kui kohaldada sama suhtarvu maksuvabastuste suhtes, on ELVO-lt tagasinõutava ühisturuga kokkusobimatu abi summa (arvutuses ümardatakse kõik summad lähima täisrahaühikuni) 1 193 753 186 Kreeka drahmi × 0,201 = 239 944 390 Kreeka drahmi maksuvabastuse A puhul ning 3 546 407,89 eurot × 0,201 = 712 827,99 eurot maksuvabastuse B puhul.

(59)

Juhul kui komisjon nõustuks, et 79,9 % riigi poolt antavatest vahenditest läks ELVO sõjalise otstarbega tootmise rahastamiseks, tuleks ka järeldada, et ettevõtjast väljaminevast rahast on 79,9 % seotud ettevõtja sõjaliseks otstarbeks mõeldud tootmisega. Et suurem osa ELVO tegevusest on seotud sõjaliseks otstarbeks mõeldud tootmisega ja et ELVO-l puuduvad eraldi kontod tsiviilotstarbelise tootmise kohta, on oht, et tsiviilotstarbeliseks tegevuseks saadud abi tagasimaksmiseks kasutatakse vahendeid, mida vastasel juhul oleks kasutatud sõjalise otstarbega tootmise rahastamiseks. Seetõttu selleks, et taastada konkurentsiolukord, mis oleks valitsenud enne riigiabi andmist, ja et vältida täiendava abi andmist tsiviilotstarbelisele tootmisele, peab Kreeka tagama, et abi nõutakse tagasi üksnes ELVO tsiviilotstarbelise toodangu tuludest (12).

(60)

Käesolev otsus ei piira seisukohta, mida komisjon võib võtta kõnealuste meetmete kokkusobivuse kohta ühisturu eeskirjadega, eelkõige seoses riigihangete ja kontsessioonidega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi summas 239 944 930 Kreeka drahmi ja 712 827,99 eurot, mida Kreeka andis ebaseaduslikult ettevõtjale ELVO, rikkudes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõiget 3, ei ole ühisturuga kokkusobiv.

Artikkel 2

1.   Kreeka nõuab artiklis 1 osutatud abi abisaajalt tagasi. Abi nõutakse tagasi üksnes ELVO tsiviilotstarbelise toodangu tuludest.

2.   Tagasinõutavalt summalt arvestatakse intressi alates kuupäevast, millal summad anti abisaaja käsutusse, kuni nende tegeliku tagastamise kuupäevani.

3.   Intress arvutatakse liitintressina vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (13) V peatükile.

Artikkel 3

1.   Artiklis 1 osutatud abi nõutakse tagasi viivitamatult ja tõhusalt.

2.   Kreeka tagab, et käesolev otsus rakendatakse nelja kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatamise kuupäevast.

Artikkel 4

1.   Kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse teatavakstegemisest esitab Kreeka komisjonile järgmise teabe:

a)

abisaajalt tagasinõutav kogusumma (põhisumma ja intressid) (siinkohal teatab Kreeka eelkõige maksuvabastusega B seotud 634 088,99 euro suuruse summa tagasimaksmise täpse kuupäeva (vt põhjenduse 14 teine taane));

b)

üksikasjalik kirjeldus meetmetest, mida on juba võetud ja mida kavandatakse käesoleva otsuse täitmiseks;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajalt on nõutud abi tagasimaksmist.

2.   Kreeka teavitab komisjoni käesoleva otsuse täitmiseks võetud riiklike meetmete edenemisest seni, kuni artiklis 1 osutatud abi on täies ulatuses tagasi makstud. Asjaomane riik esitab komisjoni taotlusel viivitamata teabe käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete kohta. Samuti annab asjaomane riik üksikasjalikku teavet abisaaja tagasimakstud abisummade ja intresside kohta.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Kreeka Vabariigile.

Brüssel, 24. märts 2009

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES


(1)  ELT C 34, 10.2.2006, lk 24.

(2)  Vrd joonealune märkus 1.

(3)  Eurodes summa on esitatud Kreeka ametiasutuste poolt.

(4)  Kõnealune otsus jõustus ainult seoses 29. augusti 2000. aasta aktsiate müügilepinguga Kreeka riigi ja Mytilineosi vahel.

(5)  Ametisaladusena käsitletav teave.

(6)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999, 22. märts 1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1).

(7)  Prantsuse keeles automobiles.

(8)  Vt Euroopa Kohtu 8. aprilli 2008. aasta otsus kohtuasjas C-337/05: komisjon vs. Itaalia (veel avaldamata) (punktid 42–49).

(9)  Vt esimese astme kohtu 17. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T-196/04: Ryanair (veel avaldamata) (punktid 84, 85 ja 90).

(10)  Kohtupraktika kohaselt ei kuulu juhul, kui heakskiidetud abikava kohaselt tuleb teatavatest abiliikidest (näiteks abi ettevõtjatele teatavas sektoris) teatada, kõnealused abiliigid heakskiidetud abikava alla ja nendest tuleb eraldi teatada. Teatamine on seega oluline nõue ja mitte lihtsalt teabe edastamine. Vrd liidetud kohtuasjad T-447/93, T-448/93 ja T-449/93: AIETEC et al (EKL 1995, lk II-1971, punktid 129 ja 135); kohtuasi C-169/95: komisjon vs. Hispaania (EKL 1997, lk I-135, punktid 28–19); liidetud kohtuasjad T-132/96 ja T-143/96: Freistaat Sachsen (EKL 1999, lk II-3663, punkt 203); liidetud kohtuasjad C- 57/00 P ja C-61/00 P: Freistaat Sachsen (EKL 2003, lk I-9975, punkt 114 ja sellele järgnevad punktid).

(11)  Sarnase ligikaudse hinnangu kohta vt komisjoni 2. juuli 2008. aasta otsus juhtumis C-16/04: Kreeka riigiabi ettevõtjale Hellenic Shipyards (Euroopa Liidu Teatajas veel avaldamata, kuid kättesaadav järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/competition/state_aid/register/)

(12)  Vt otsus kohtuasjas C-16/04, millele on viidatud joonealuses märkuses 10, eelkõige selle otsuse punkt 340 ja sellele järgnevad punktid.

(13)  Määrus (EÜ) nr 794/2004, 21. aprill 2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.4.2004, lk 1).


Teave antud abi summade kohta, mida nõutakse tagasi või mis on juba tagasi makstud

Abisaaja

Abikava raames antud abi kogusumma (1)

Tagasi-nõutava abi kogusumma (1)

(Põhisumma)

Juba tagasimakstud kogusumma (1)

Põhisumma

Intress

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


(1)  miljonit, riigi omavääringus


Top