Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32009R0714

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 714/2009, 13. juuli 2009 , võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (EMPs kohaldatav tekst)

OJ L 211, 14.8.2009, p. 15–35 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 12 Volume 004 P. 8 - 28

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/714/oj

14.8.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 211/15


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 714/2009,

13. juuli 2009,

võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates 1999. aastast järk-järgult välja kujundatud elektrienergia siseturu eesmärk on pakkuda kõikidele ühenduse tarbijatele – nii kodanikele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi ja rohkem piiriülest kaubandust, et saavutada tõhususe kasv, konkurentsivõimelised hinnad ja kõrgemad teenindusstandardid ning toetada varustuskindlust ja säästlikkust.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju, (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1228/2003, milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses, (5) on antud sellise elektrienergia siseturu loomisse oluline panus.

(3)

Praegu on aga takistatud elektrienergia müük ühenduses võrdsetel tingimustel ilma diskrimineerimise ja ebasoodsate teguriteta. Seni ei ole igas liikmesriigis veel eelkõige mittediskrimineerivat võrgule juurdepääsu ega võrdselt tõhusa tasemega regulatiivset järelevalvet, samuti on veel isoleeritud turgusid.

(4)

Komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatises pealkirjaga „Euroopa energiapoliitika” rõhutati, et oluline on viia lõpule elektrienergia siseturu loomine ning kehtestada võrdsed tingimused kõikidele ühenduse elektriettevõtjatele. Komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatistest pealkirjadega „Gaasi ja elektri siseturu väljavaadete kohta” ning „Määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 17 kohase Euroopa gaasi- ja elektrisektoreid käsitleva uurimise kohta (lõpparuanne)” ilmnes, et olemasolevad eeskirjad ja meetmed ei moodusta hästi toimiva, tõhusa ja avatud siseturu saavutamiseks vajalikku raamistikku ega sätesta sel eesmärgil võrkudevaheliste ühendusvõimsuste loomist.

(5)

Lisaks olemasoleva õigusliku raamistiku põhjalikule rakendamisele tuleks kohandada määrusega (EÜ) nr 1228/2003 ette nähtud elektrienergia siseturu õiguslikku raamistikku vastavalt neile teatistele.

(6)

Eelkõige on vaja paremat koostööd ja kooskõlastamist põhivõrguettevõtjate vahel, et luua tõhusa ja läbipaistva piiriülese põhivõrkudele juurdepääsu pakkumiseks ja haldamiseks vajalikud võrgueeskirjad ning tagada ühenduse põhivõrkude kooskõlastatud ja piisavalt tulevikkuvaatav kavandamine ja hea tehniline areng, sh võrkudevaheliste ühendusvõimsuste loomine, võttes nõuetekohaselt arvesse keskkonnakaitset. Need võrgueeskirjad peaksid järgima Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet, (6) loodud energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti („amet”) poolt välja töötatud raamsuuniseid, mis on oma olemuselt mittesiduvad (raamsuunised). Amet peaks osalema võrgueeskirjade kavandite faktilistest asjaoludest lähtuval läbivaatamisel, sealhulgas vaadata läbi kavandite vastavuse raamsuunistele, ning tal peaks olema võimalik esitada komisjonile soovitus need vastu võtta. Amet peaks hindama võrgueeskirjade muutmiseks tehtud ettepanekuid ning tal peaks olema võimalik esitada komisjonile soovitus need vastu võtta. Põhivõrguettevõtjad peaksid haldama oma võrku kooskõlas kõnealuste võrgueeskirjadega.

(7)

Selleks et tagada elektripõhivõrgu optimaalne haldamine ja võimaldada piiriülest elektrienergiaga kauplemist ja selle tarnimist ühenduses, tuleks luua Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik. See peaks oma ülesandeid täitma kooskõlas ühenduse konkurentsieeskirjadega, mida jätkuvalt kohaldatakse ka Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku otsuste suhtes. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ülesanded peaksid olema täpselt määratletud ja tema töömeetod peaks tagama Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku tõhususe, läbipaistvuse ja esindusliku loomuse. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku poolt koostatavate võrgueeskirjade eesmärk ei ole asendada riigisiseste küsimuste jaoks vajalikke siseriiklikke võrgueeskirju. Kuna tõhusamaid edusamme on võimalik saavutada piirkondliku lähenemisviisi kaudu, peaksid põhivõrguettevõtjad looma üldise koostööstruktuuri raames piirkondlikud struktuurid, tagades samas piirkondliku tasandi tulemuste kokkusobivuse ühenduse tasandi võrgueeskirjade ja kümneaastase mittesiduva võrkude arengukavaga. Liikmesriigid peaksid edendama koostööd ning kontrollima võrgu tõhusust piirkondlikul tasandil. Piirkondliku tasandi koostöö peaks ühilduma edusammudega konkurentsivõimelise ja tõhusa elektrienergia siseturu suunas.

(8)

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku kavandatava töö tulemustest on huvitatud kõik turuosalised. Seepärast on tingimata vaja tõhusat konsulteerimisprotsessi ning olemasolevad konsulteerimise soodustamiseks ja ühtlustamiseks loodud struktuurid, nagu Elektrienergia Edastuse Koordineerimise Liit, riiklikud reguleerivad asutused või amet peaksid etendama selles olulist osa.

(9)

Selleks et tagada suurem läbipaistvus ühenduse kogu elektripõhivõrgu osas, peaks Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik koostama, avaldama ja korrapäraselt ajakohastama kümneaastast mittesiduvat ühenduseüleste võrkude arengukava (ühenduseülese võrgu arengukava). Kõnealune võrgu arengukava peaks hõlmama rakendatavaid elektripõhivõrke ja vajalikke piirkondlike võrkude vastastikuseid ühendamisi, mis on olulised kaubanduslikust või varustuskindluse seisukohast.

(10)

Käesolev määrus peaks sätestama kõik tarifitseerimise ja võimsuste jaotamise aluspõhimõtted ning suuniste kasutuselevõtu, mis muudab asjakohased põhimõtted ja meetodid veelgi üksikasjalikumaks ning võimaldab kiiret kohandamist muutunud olukordadega.

(11)

Avatud, konkurentsile rajatud turul peaksid nende põhivõrkude ettevõtjad, millest piiriülesed elektrivood pärinevad, ja nende põhivõrkude ettevõtjad, milles kõnealused elektrivood lõpevad, hüvitama põhivõrguettevõtjatele kulutused seoses piiriüleste elektrivoogude vastuvõtuga nendele kuuluvate võrkude kaudu.

(12)

Põhivõrguettevõtjate vahelisest hüvitusmehhanismist tulenevad maksed ja laekumised tuleks siseriiklike võrgutariifide kehtestamisel arvesse võtta.

(13)

Võrgule piiriülese juurdepääsu eest tegelikult makstav summa võib märkimisväärselt kõikuda, sõltudes asjaomastest põhivõrguettevõtjatest ning liikmesriikides kohaldatud tarifitseerimissüsteemi struktuurilistest erinevustest. Seetõttu on vaja teatavat ühtlustamist, et vältida moonutuste tekkimist kaubanduses.

(14)

Oleks vaja nõuetekohast pikaajaliste asukohasignaalide süsteemi, mille aluseks on põhimõte, et võrgule juurdepääsutasud peaksid kajastama asjaomase piirkonna elektrienergia tootmise ja tarbimise bilanssi tootjate ja/või tarbijate võrgule juurdepääsutasude diferentseerimise põhjal.

(15)

Vahemaapõhiste tariifide või ainult eksportijate või importijate poolt makstavate eritariifide (kui kasutatakse asukohasignaale) kohaldamine lisaks siseriiklikule võrgule juurdepääsu eest makstavale üldisele tasule ei oleks asjakohane.

(16)

Tõhusa konkurentsi eeltingimuseks elektrienergia siseturul on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad tasud võrgu, sealhulgas põhivõrkude ühendusliinide kasutamise eest. Kõnealuste liinide olemasolev võimsus peaks olema nii suur kui võrgu turvalise talitluse ohutusnormid võimaldavad.

(17)

Oluline on vältida konkurentsi moonutamist, mis tuleneb sellest, et põhivõrguettevõtjad liikmesriikides kasutavad erinevaid ohutus-, talitlus- ja planeerimisnorme. Peale selle peavad olemasolevad edastamisvõimsused ning neid mõjutavad ohutus-, planeerimis- ja talitlusnormid olema turuosalistele läbipaistvad.

(18)

Riiklike reguleerivate asutuste ja komisjoni viimaste aastate turujärelevalve on näidanud, et olemasolevad läbipaistvusnõuded ja infrastruktuurile juurdepääsu eeskirjad ei ole piisavad, et tagada tõeline, hästi toimiv, avatud ja tõhus elektrienergia siseturg.

(19)

Tuleb tagada võrdne juurdepääs võrgu füüsilise seisundi ja tõhususega seotud andmetele, et kõik turuosalised saaksid hinnata nõudluse ja pakkumise üldist olukorda ning teha kindlaks hulgimüügihinna muudatuste põhjused. See hõlmab ka täpsemat teavet elektrienergia tootmise, pakkumise ja nõudluse, sealhulgas prognooside, võrgu ja ühendusvõimsuse, voogude ja käigushoidmise, tasakaalustamise ja reservvõimsuse kohta.

(20)

Selleks et suurendada usaldust turul, peavad turuosalised olema kindlad, et valitseva seisundi kuritarvitamise eest on võimalik määrata tulemuslik, proportsionaalne ja hoiatav karistus. Pädevatele asutustele tuleks anda pädevus tõhusalt uurida vihjeid turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kohta. Seepärast on vajalik, et pädevatel asutustel oleks juurdepääs andmetele, mis annavad teavet tarneettevõtjate tegevusega seotud otsuste kohta. Elektrienergia turul teevad paljusid asjakohaseid otsuseid tootjad, kes peaksid hoidma sellise teabe pädevatele asutustele kindlaksmääratud ajavahemikul kättesaadavana ja kergesti ligipääsetavana. Pädevad asutused peaksid ühtlasi regulaarselt jälgima, kas põhivõrguettevõtjad järgivad eeskirju. Sellest kohustusest peaksid olema vabastatud väiketootjad, kellel puudub tegelik võimalus turgu moonutada.

(21)

Ülekoormuste juhtimisest saadud tulude kasutamine peaks toimuma eeskirjade kohaselt, välja arvatud juhul, kui asjakohase võrkudevahelise ühenduse eri laad õigustab erandit kõnealustest eeskirjadest.

(22)

Ülekoormuse probleemide juhtimine peaks andma põhivõrguettevõtjatele ja turuosalistele õigeid majanduslikke signaale ning tuginema turumehhanismidele.

(23)

Tuleks tugevalt toetada investeeringuid uutesse olulistesse infrastruktuuridesse, tagades samas elektrienergia siseturu nõuetekohane toimimine. Selleks et suurendada nõuete täitmisest vabastatud alalisvooluvõrkude vaheliste ühenduste positiivset mõju konkurentsile ja varustuskindlusele, tuleks projektide kavandamisetapil kontrollida turu huvi ja vastu võtta ülekoormuse juhtimise eeskirjad. Kui alalisvooluvõrkude vahelised ühendused asuvad rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil, peaks menetlema viimase instantsina nõuete täitmisest vabastamise taotlust, et võtta paremini arvesse selle piiriülest mõju ja lihtsustada selle haldamist. Lisaks peaks nõuete täitmisest vabastatud suurte infrastruktuuriprojektide ehitamise erilist riskiprofiili silmas pidades olema tarne- ja tootmishuve omavatel ettevõtjatel asjaomaste projektide puhul võimalik täieliku eraldamise eeskirjadest ajutiselt kõrvale kalduda. Määruse (EÜ) nr 1228/2003 kohaselt antud vabastusi kohaldatakse kuni määratud tähtaja lõpuni, nagu on otsustatud antud vabastusotsustes.

(24)

Tagamaks elektrienergia siseturu tõrgeteta toimimist tuleks ette näha kord, mis võimaldaks komisjonil vastu võtta otsuseid ja suuniseid, mis muu hulgas puudutavad tarifitseerimist ja võimsuse jaotamist, ning samal ajal tagada vajaduse korral Euroopa assotsiatsioonide kaudu liikmesriikide reguleerivate asutuste osalemine kõnealuses protsessis. Reguleerivatel asutustel koos muude asjaomaste asutustega liikmesriikides on täita oluline osa elektrienergia siseturu nõuetekohasel toimimisel.

(25)

Riiklikud reguleerivad asutused peaksid tagama käesolevas määruses sisalduvate eeskirjade ja käesoleva määruse alusel vastuvõetud suuniste täitmise.

(26)

Liikmesriikidel ja kompetentsetel siseriiklikel asutustel peaks olema kohustus anda komisjonile asjakohast teavet. Komisjon peaks sellist teavet käsitlema konfidentsiaalsena. Komisjonil peaks vajaduse korral olema võimalus nõuda asjakohast teavet vahetult asjaomaselt ettevõtjalt, tingimusel et kompetentseid siseriiklikke asutusi teavitatakse.

(27)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta käesoleva määruse sätete rikkumiste eest ja tagama nende eeskirjade rakendamise. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(28)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (7).

(29)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kehtestada või vastu võtta vajalikud suunised, et tagada käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks vajalik minimaalne ühtlustamistase. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(30)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt piiriülese elektrikaubanduse ühtlustatud raamistiku kehtestamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(31)

Lähtuvalt määruse (EÜ) nr 1228/2003 muudatuste kohaldamisalast on selguse ja otstarbekohasuse huvides soovitav asjaomased sätted uuesti sõnastada esitades nad ühtse tekstina uues määruses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva määruse eesmärk on järgmine:

a)

kehtestada piiriülest elektrikaubandust käsitlevad õiglased eeskirjad ning suurendada sel viisil konkurentsi elektrienergia siseturul, võttes arvesse siseriiklike ja piirkondlike turgude konkreetset eripära. See hõlmab piiriüleste elektrivoogude hüvitamise korra sisseseadmist, ühtlustatud põhimõtete kehtestamist seoses piiriüleste ülekandetasudega ning olemasolevate ühendusvõimsuste jaotamist siseriiklike põhivõrkude vahel;

b)

soodustada sellise hästi toimiva ja läbipaistva hulgimüügituru teket, mida iseloomustaks kõrgetasemeline elektrienergia tarnekindlus, nähes ette piiriülese elektrikaubanduse eeskirjade ühtlustamise mehhanismid.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel kehtivad mõisted, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) (8) artiklis 2, välja arvatud mõiste „võrkudevaheline ühendus”, mis asendatakse järgmisega:

„võrkudevaheline ühendus” – ülekandeliin, mis kulgeb või ulatub üle liikmesriikidevahelise piiri ning ühendab nende liikmesriikide siseriiklikud põhivõrgud.

2.   Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„reguleerivad asutused” – direktiivi 2009/72/EÜ artikli 35 lõikes 1 osutatud reguleerivad asutused;

b)

„piiriülene elektrivoog” – füüsiline elektrienergia voog liikmesriigi põhivõrgus, mille tekitab väljaspool liikmesriiki asuvate tootjate ja/või tarbijate tegevuse mõju selle liikmesriigi põhivõrgule;

c)

„ülekoormus” – olukord, milles siseriiklike põhivõrkude vaheline ühendus ei suuda asjaomaste võrkudevaheliste ühenduste ja/või siseriiklike põhivõrkude võimsuse puudumise tõttu mahutada kõiki tegelikke elektrivooge, mida turuosalised rahvusvahelise kaubanduse raames nõuavad;

d)

„deklareeritud eksport” – elektrienergia lähetamine ühe liikmesriigi territooriumil kokkuleppe kohaselt, mille alusel teine liikmesriik või kolmas riik võtab samal ajal vastu vastava koguse elektrienergiat (deklareeritud import);

e)

„deklareeritud transiit” – elektrienergia „deklareeritud eksport”, mille puhul tehingu ettenähtud kulg hõlmab riigi territooriumi, mis ei ole seotud elektrienergia lähetamise ega vastava koguse samaaegse vastuvõtuga;

f)

„deklareeritud import” – elektrienergia vastuvõtt liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil samaaegselt elektrienergia lähetamisega (deklareeritud eksport) teises liikmesriigis;

g)

„uus võrkudevaheline ühendus” – hiljemalt 4. augustiks 2003 lõpetamata võrkudevaheline ühendus.

Kui kahe või enama liikmesriigi põhivõrgud moodustavad täielikult või osaliselt ühe juhtploki osa, loetakse üksnes artiklis 13 nimetatud põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitusmehhanismiga seoses juhtplokk tervikuna ühe asjaomase liikmesriigi põhivõrgu osaks, et juhtplokis kulgevaid elektrivoogusid ei saaks lugeda käesoleva lõike esimese lõigu punkti b alusel piiriülesteks voogudeks, mille puhul tuleb maksta hüvitust artikli 13 alusel. Asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused võivad otsustada, millise asjaomase liikmesriigi osaks juhtplokk tervikuna loetakse.

Artikkel 3

Põhivõrguettevõtjate sertifitseerimine

1.   Komisjon vaatab läbi iga teatise põhivõrguettevõtja sertifitseerimisotsuse kohta kohe pärast selle kättesaamist vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artikli 10 lõikele 6. Kahe kuu jooksul sellise teatise saamise päevast esitab komisjon oma arvamuse asjaomasele riiklikule reguleerivale asutusele seoses selle vastavusega direktiivi 2009/72/EÜ artikli 10 lõikele 2 või artiklile 11 ning artiklile 9.

Komisjon võib esimese lõigus viidatud arvamuse koostamisel taotleda ameti arvamust riikliku reguleeriva asutuse otsuse kohta. Sellisel juhul pikendatakse esimeses lõigus nimetatud kahekuulist ajavahemikku veel kahe kuu võrra.

Kui komisjon ei esimeses ja teises lõigus nimetatud tähtaja jooksul arvamust esitanud, siis loetakse, et komisjon ei esita reguleeriva asutuse otsuse kohta vastuväiteid.

2.   Komisjoni arvamuse saamisel võtab riiklik reguleeriv asutus kahe kuu jooksul vastu oma lõpliku otsuse põhivõrguettevõtja sertifitseerimise kohta, arvestades võimalikult suurel määral komisjoni arvamust. Reguleeriva asutuse otsus ja komisjoni arvamus avaldatakse koos.

3.   Kogu menetluse jooksul võivad reguleerivad asutused või komisjon põhivõrguettevõtjatelt või tootmis- või tarneülesandeid täitvatelt ettevõtjatelt taotleda mis tahes teavet, mis on vajalik nende käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmiseks.

4.   Reguleeriv asutus ja komisjon tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

5.   Komisjon võib võtta vastu suunised, milles sätestatakse käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendusmenetluse üksikasjad. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

6.   Kui komisjon on saanud teatise põhivõrguettevõtja sertifitseerimise kohta vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artikli 9 lõikele 10, teeb ta sertifitseerimise kohta otsuse. Reguleeriv asutus täidab komisjoni otsust.

Artikkel 4

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik

Kõik põhivõrguettevõtjad teevad ühenduse tasandil Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku vahendusel koostööd, et edendada elektrienergia siseturu väljakujundamist ja toimimist ning piiriülest kaubandust ning tagada Euroopa elektripõhivõrgu optimaalne juhtimine, kooskõlastatud haldamine ja hea tehniline areng.

Artikkel 5

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku loomine

1.   Hiljemalt 3. märtsil 2011 esitavad elektri põhivõrguettevõtjad komisjonile ja ametile Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandid, sealhulgas teiste sidusrühmadega konsulteerimise korra kavandi.

2.   Kahe kuu jooksul alates kõnealuste dokumentide kättesaamise päevast esitab amet pärast ametlikku konsulteerimist kõiki sidusrühmi, eelkõige süsteemi kasutajaid, sh tarbijaid esindavate organisatsioonidega komisjonile arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandite kohta.

3.   Komisjon esitab arvamuse põhikirja, liikmete loetelu ja töökorra kavandite kohta, võttes arvesse lõikes 2 sätestatud ameti arvamust, kolme kuu jooksul pärast ametilt arvamuse saamise kuupäeva.

4.   Põhivõrguettevõtjad loovad kolme kuu jooksul pärast komisjonilt arvamuse saamise kuupäeva Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku, võtavad vastu selle põhikirja ja töökorra ning avaldavad need.

Artikkel 6

Võrgueeskirjade kehtestamine

1.   Pärast ameti, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja teiste asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist kehtestab komisjon aasta prioriteetide nimekirja, milles määratakse kindlaks artikli 8 lõikes 6 nimetatud valdkonnad, mis kaasatakse võrgueeskirjade väljatöötamisse.

2.   Komisjon palub ametil esitada komisjonile mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kuut kuud, mittesiduvad raamsuunised (raamsuunised), milles sätestatakse selged ja objektiivsed põhimõtted artikli 8 lõike 7 kohaselt, et töötada välja iga võrgueeskiri, mis on seotud prioriteetide nimekirjas kindlaksmääratud valdkondadega. Iga raamsuunis soodustab mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ja turu tõhusat toimimist. Komisjon võib seda ajavahemikku ameti põhjendatud taotluse alusel pikendada.

3.   Amet konsulteerib ametlikult Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja teiste asjaomaste sidusrühmadega raamsuuniste osas vähemalt kahe kuu jooksul avatud ja läbipaistval viisil.

4.   Kui komisjon leiab, et raamsuunised ei soodusta mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist, võib ta paluda, et amet vaataks kõnealused raamsuunised mõistliku ajavahemiku jooksul läbi ja esitaks komisjonile uuesti.

5.   Kui amet ei esita või ei esita uuesti raamsuuniseid komisjoni poolt lõigetes 2 või 4 määratud aja jooksul, viimistleb kõnealused raamsuunised komisjon.

6.   Komisjon palub Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikul esitada ametile võrgueeskiri, milles järgitakse asjaomast raamsuunist, mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 12 kuud.

7.   Kolme kuu jooksul pärast võrgueeskirja kättesaamise päeva esitab amet Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule võrgueeskirja kohta põhjendatud arvamuse; kõnealuse ajavahemiku jooksul võib amet konsulteerida ametlikult asjaomaste sidusrühmadega.

8.   Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik võib võrgueeskirja ameti arvamusest tulenevalt muuta ning esitada uuesti ametile.

9.   Pärast seda, kui amet on veendunud, et võrgueeskiri järgib asjaomaseid raamsuuniseid, esitab amet võrgueeskirja komisjonile ning võib soovitada selle vastuvõtmist mõistliku ajavahemiku jooksul. Kui komisjon eeskirja vastu ei võta, põhjendab ta oma otsust.

10.   Kui Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ei ole töötanud välja võrgueeskirja komisjoni poolt lõikes 6 määratud ajavahemiku jooksul, võib komisjon paluda ametil koostada võrgueeskirja kavand asjaomase raamsuunise alusel. Võrgueeskirja kavandi koostamise käigus käesoleva lõike kohaselt võib amet algatada täiendava konsulteerimise. Amet esitab käesoleva lõike kohaselt koostatud võrgueeskirja kavandi komisjonile ning võib soovitada selle vastuvõtmist.

11.   Komisjon võib omal algatusel, kui Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ei ole käesoleva artikli lõike 10 kohaselt töötanud välja võrgueeskirja või amet ei ole käesoleva artikli lõike 10 kohaselt töötanud välja võrgueeskirja kavandit, või käesoleva artikli lõike 9 kohaselt esitatud ameti soovitusel võtta vastu ühe või mitu võrgueeskirja artikli 8 lõikes 6 loetletud valdkondades.

Kui komisjon teeb omal algatusel ettepaneku võrgueeskirja vastuvõtmiseks, konsulteerib komisjon võrgueeskirja kavandi osas ameti, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja teiste asjaomaste sidusrühmadega vähemalt kahe kuu jooksul. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

12.   Käesoleva artikli kohaldamine ei piira komisjoni õigust võtta vastu artiklis 18 sätestatud suunised ja neid muuta.

Artikkel 7

Võrgueeskirjade muutmine

1.   Artikli 6 kohaselt vastu võetud võrgueeskirjade muutmiseks võivad ametile muudatusettepanekute kavandeid esitada isikud, kes on tõenäoliselt kõnealusest võrgueeskirjast huvitatud, sealhulgas Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik, põhivõrguettevõtjad, võrgu kasutajad ja tarbijad. Amet võib muudatusettepanekute kavandeid esitada ka omal algatusel.

2.   Amet konsulteerib kõikide sidusrühmadega vastavalt määruse (EÜ) nr 713/2009 artiklile 10. Nimetatud menetlust järgides võib amet esitada komisjonile põhjendatuid muudatusettepanekuid, selgitades kuidas kõik ettepanekud on kooskõlas artikli 6 lõikes 2 sätestatud võrgueeskirjade eesmärkidega.

3.   Komisjon võib ameti ettepanekuid arvestades võtta vastu artikli 6 kohaselt vastuvõetud võrgueeskirja muudatusi. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.   Kavandatud muudatuse kaalumine artikli 23 lõikes 2 ette nähtud korras piirdub üksnes kavandatud muudatusega seotud aspektide kaalumisega. Kõnealused muudatusettepanekud ei piira muude komisjoni poolt kavandatavate muudatuste tegemist.

Artikkel 8

Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ülesanded

1.   Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik viimistleb võrgueeskirjad käesoleva artikli lõikes 6 nimetatud valdkondades pärast komisjonilt taotluse saamist vastavalt artikli 6 lõikele 6.

2.   Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik võib viimistleda võrgueeskirju lõikes 6 nimetatud valdkondades, et saavutada artiklis 4 sätestatud eesmärgid, kõnealused eeskirjad ei ole seotud komisjoni poolt Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule saadetud taotluses hõlmatud valdkondadega. Kõnealused võrgueeskirjad esitatakse arvamuse saamiseks ametile. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik võtab seda arvamust nõuetekohaselt arvesse.

3.   Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik võtab vastu

a)

ühised võrguhaldusvahendid, et tagada koostöö võrguhalduses nii tava- kui eriolukorras, sealhulgas ühise juhtumite liigitusskaala ja uuringukavad;

b)

iga kahe aasta järel kümneaastase mittesiduva ühenduseülese võrgu arengukava (ühenduseülese võrgu arengukava), sealhulgas Euroopa tootmise piisavuse prognoosi;

c)

soovitused, mis käsitlevad ühenduse ja kolmandate riikide põhivõrguettevõtjate vahelise tehnilise koostöö koordineerimist;

d)

iga-aastase tööprogrammi;

e)

aastaaruande;

f)

iga-aastased suvise ja talvise tootmise piisavuse prognoosid.

4.   Lõike 3 punktis b nimetatud Euroopa tootmise piisavuse prognoos hõlmab seda, kui piisav on elektrisüsteem üldiselt elektrivoolu tarnimiseks ning kui suur on prognoositav nõudlus elektrienergia järele järgneva viie aasta jooksul ning samuti 5.–15. aastani alates selle prognoosi kuupäevast. Kõnealune Euroopa tootmise piisavuse prognoos tugineb riikide tootmise piisavuse prognoosidele, mille koostavad põhivõrguettevõtjad.

5.   Lõike 3 punktis d osutatud iga-aastane tööprogramm sisaldab koostatavate võrgueeskirjade loendit ja kirjeldust, võrgu toimimise koordineerimise kava ning kõnealusel aastal läbiviidavat teadus- ja arendustegevust ning soovituslikku ajakava.

6.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud võrgueeskirjad, millega seoses võetakse vajaduse korral arvesse piirkondlikku eripära, hõlmavad järgmisi valdkondi:

a)

võrgu turvalisust ja usaldusväärsust käsitlevad eeskirjad, sealhulgas ülekande tehnilise reservvõimsuse eeskirjad võrgu ekspluatatsiooni turvalisuse eesmärgil;

b)

võrguühenduste eeskirjad;

c)

juurdepääsueeskirjad kolmandatele isikutele;

d)

andmevahetus- ja arvelduseeskirjad;

e)

koostalitlusvõime eeskirjad;

f)

tegevuskord hädaolukordades;

g)

võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise eeskirjad;

h)

kauplemiseeskirjad, mis on seotud võrgule juurdepääsu teenuste osutamise tehniliste ja operatiivaspektidega ning võrgu tasakaalustamisega;

i)

läbipaistvuseeskirjad;

j)

tasakaalustuseeskirjad, sealhulgas võrguga seotud reservvõimsust käsitlevad eeskirjad;

k)

ühtlustatud ülekandetariifi struktuure käsitlevad eeskirjad, sealhulgas asukohasignaalide ja põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitamisega seotud eeskirjad, ning

l)

elektrivõrkude energiatõhusus.

7.   Võrgueeskirjad töötatakse välja piiriüleste võrguküsimuste ja turuintegratsiooni küsimuste jaoks ning nende kohaldamine ei piira liikmesriikide õigust kehtestada siseriiklikke võrgueeskirju, mis ei mõjuta piiriülest kaubandust.

8.   Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik jälgib ning analüüsib võrgueeskirjade ja komisjoni poolt artikli 6 lõike 11 kohaselt vastuvõetud suuniste rakendamist ning nende mõju kohaldatavate eeskirjade ühtlustamisele, mille eesmärk on soodustada turgude integreerimist. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik teeb oma järeldustest ametile kokkuvõtte ning esitab analüüsi tulemused käesoleva artikli lõike 3 punktis e nimetatud aastaaruandes.

9.   Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik teeb kättesaadavaks kogu teabe, mida amet vajab oma ülesannete täitmiseks vastavalt artikli 9 lõikele 1.

10.   Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik võtab iga kahe aasta järel vastu ühenduseülese võrgu arengukava ning avaldab selle. Ühenduseülese võrgu arengukava sisaldab integreeritud võrgu mudelit, võimalikke stsenaariume, Euroopa tootmise piisavuse prognoosi ning süsteemi paindlikkuse hinnangut.

Ühenduseülese võrgu arengukavas eelkõige

a)

tuginetakse liikmesriikide investeerimiskavadele, võttes arvesse artikli 12 lõikes 1 osutatud piirkondlikke investeerimiskavasid ning vajaduse korral võrgu planeerimise ühenduse tasandi aspekte, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1364/2006/EÜ (9) kohaseid üleeuroopaliste energiavõrkude suuniseid;

b)

tuginetakse piiriüleste ühenduste osas eelkõige ka erinevate võrgu kasutajate mõistlikele vajadustele ning sellesse integreeritakse direktiivi 2009/72/EÜ artiklites 8, 13 ja 22 osutatud investorite pikaajalised kohustused ja

c)

määratakse kindlaks investeerimislüngad, eelkõige seoses piiriülese võimsusega.

Seoses teise lõigu punktiga c võib ühenduseülese võrgu arengukavale lisada ülevaate võrgu piiriülese suutlikkuse suurendamise tõketest, mis tulenevad erinevatest heakskiitmisega seotud menetlustest või tavadest.

11.   Amet esitab riiklike kümneaastaste võrgu arengukavade kohta arvamuse, et hinnata nende kokkusobivust mittesiduva ühenduseülese kümneaastase võrgu arengukavaga. Kui amet tuvastab ebakõlasid riikliku kümneaastase võrgu arengukava ning mittesiduva ühenduseülese kümneaastase võrgu arengukava vahel, soovitab ta vastavalt vajadusele muuta riiklikku võrgu arengukava või mittesiduvat ühenduseülest kümneaastast võrgu arengukava. Kui riiklik võrgu arengukava töötatakse välja vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artiklile 22, soovitab amet pädeval riiklikul reguleerival asutusel muuta riiklikku kümneaastast võrgu arengukava vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 22 lõikele 7 ja teavitada sellest komisjoni.

12.   Komisjoni taotluse alusel esitab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik komisjonile oma seisukohad artiklis 18 sätestatud suuniste vastuvõtmise kohta.

Artikkel 9

Ameti teostatav järelevalve

1.   Amet jälgib Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku nende ülesannete täitmist, millele osutatakse artikli 8 lõigetes 1, 2 ja 3, ning esitab vastava aruande komisjonile.

Amet jälgib ning analüüsib artikli 8 lõike 2 kohaselt viimistletud võrgueeskirjade ja artikli 6 lõigete 1–10 kohaselt kehtestatud, kuid komisjoni poolt artikli 6 lõike 11 kohaselt vastu võtmata võrgueeskirjade rakendamist Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku poolt. Kui Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik ei ole selliseid võrgureegleid rakendanud, nõuab amet Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikult nõuetekohaselt põhjendatud selgitust, miks ta ei ole seda teinud. Amet teavitab nimetatud selgitusest komisjoni ning esitab selle kohta oma arvamuse.

Amet jälgib ning analüüsib võrgueeskirjade ja komisjoni poolt artikli 6 lõike 11 kohaselt vastuvõetud suuniste rakendamist ning nende mõju kohaldatavate eeskirjade ühtlustamisele, mille eesmärk on soodustada turgude integreerimist ning saavutada mittediskrimineerimine, tõhus konkurents ja turu tõhus toimimine, ning esitab vastava aruande komisjonile.

2.   Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik esitab ametile arvamuse saamiseks ühenduseülese võrgu arengukava projekti, iga-aastase tööprogrammi projekti, sealhulgas konsulteerimisprotsessi käsitleva teabe ja teised artikli 8 lõikes 3 osutatud dokumendid.

Kahe kuu jooksul arvamuse saamise päevast esitab amet komisjonile ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule nõuetekohaselt põhjendatud arvamuse koos soovitustega, juhul kui amet leiab, et Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku esitatud iga-aastase tööprogrammi kavand või ühenduseülese võrgu arengukava kavand ei soodusta mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist või ei võimalda kolmandatele osapooltele piisavat piiriülese ühenduse taset.

Artikkel 10

Konsultatsioonid

1.   Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik algatab artikli 8 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud võrgueeskirjade, ühenduseülese võrgu arengukava ning iga-aastase tööprogrammi koostamisel ulatusliku konsultatsioonimenetluse, tehes seda aegsasti ning avatud ja läbipaistval viisil artikli 5 lõikes 1 viidatud töökorra kohaselt kõikide asjakohaste turuosalistega, eelkõige kõiki sidusrühmi esindavate organisatsioonidega. Konsulteerimisse on kaasatud riiklikud reguleerivad asutused ja muud siseriiklikud asutused, tarne- ja tootmisettevõtjad, süsteemi kasutajad, sealhulgas tarbijad, jaotusvõrguettevõtjad, sealhulgas asjaomased tööstusharu liidud, tehnilised asutused ja sidusrühmade platvormid. Selle eesmärk on määrata kindlaks kõikide asjaomaste otsustamisprotsessis osalejate seisukohad ja ettepanekud.

2.   Kõik lõikes 1 osutatud konsulteerimistega seotud dokumendid ja kohtumiste protokollid avalikustatakse.

3.   Enne artikli 8 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud iga-aastase tööprogrammi ning võrgueeskirjade vastuvõtmist teeb Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik teatavaks, milliseid märkusi konsulteerimise käigus esitati ning mil viisil neid märkusi on arvesse võetud. Kui märkusi ei ole arvesse võetud, põhjendab ta seda.

Artikkel 11

Kulud

Artiklites 4–12 nimetatud Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku tegevusega seotud kulud kannavad põhivõrguettevõtjad ning neid võetakse arvesse tariifide arvutamisel. Reguleerivad asutused kinnitavad kõnealused kulud üksnes siis, kui need on mõistlikud ja proportsionaalsed.

Artikkel 12

Põhivõrguettevõtjate piirkondlik koostöö

1.   Põhivõrguettevõtjad teevad piirkondliku koostööd Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku raames, et aidata kaasa artikli 8 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud toimingute teostamisele. Eelkõige avaldavad nad iga kahe aasta järel piirkondliku investeerimiskava ning võivad teha piirkondlikul investeerimiskaval põhinevaid investeerimisotsuseid.

2.   Põhivõrguettevõtjad parandavad töökorraldust, et tagada võrgu optimaalne haldamine, ning edendavad energiabörside arengut ja piiriülese võimsuse kooskõlastatud jaotamist mittediskrimineerivate turupõhiste vahendite abil, pöörates nõuetekohaselt tähelepanu lühiajaliste jaotamiste ilmutamata oksjonite ning tasakaalustus- ja reservvõimsuse mehhanismide integreerimise konkreetsetele eelistele.

3.   Komisjon võib käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkide saavutamiseks määratleda iga piirkondliku koostööstruktuuriga hõlmatud geograafilise piirkonna, võttes arvesse olemasolevaid piirkondlikke koostööstruktuure. Igal liikmesriigil võimaldatakse edendada koostööd rohkem kui ühes geograafilises piirkonnas. Esimeses lauses nimetatud meede, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Selleks konsulteerib komisjon ameti ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga.

Artikkel 13

Põhivõrguettevõtjate vaheline hüvitamismehhanism

1.   Põhivõrguettevõtjatele hüvitatakse kulud, mis tekivad piiriüleste elektrivoogude ülekandmisel nendele kuuluvate võrkude kaudu.

2.   Lõikes 1 nimetatud hüvitust maksavad need siseriiklike põhivõrkude ettevõtjad, kelle võrkudest piiriülesed elektrivood pärinevad ja need võrguettevõtjad, kelle võrkudes kõnealused elektrivood lõpevad.

3.   Kompenseerivad maksed tehakse korrapäraselt teatava möödunud ajavahemiku eest. Kompenseerivaid makseid korrigeeritakse vajaduse korral tagantjärele vastavalt tegelikele kuludele.

Esimene kompenseerivate maksete tähtaeg määratakse kindlaks artiklis 18 nimetatud suunistes.

4.   Komisjon otsustab väljamakstavate kompenseerivate maksete suuruse üle. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, tuleb vastu võtta vastavalt artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

5.   Ülekantavate piiriüleste elektrivoogude suurus ning siseriiklikest põhivõrkudest pärinevate ja/või kõnealustes võrkudes lõppevate piiriüleste elektrivoogude suurus määratakse kindlaks teatava ajavahemiku jooksul tegelikult mõõdetud füüsiliste elektrivoogude põhjal.

6.   Piiriüleste elektrivoogude ülekandekulud määratakse kindlaks ettemääratud pikaajaliste keskmiste lisakulude põhjal, kusjuures võetakse arvesse kaod, investeeringud uude infrastruktuuri ning asjakohane osa infrastruktuuriga seotud olemasolevatest kuludest, niivõrd kui infrastruktuuri kasutatakse piiriüleste elektrivoogude edastamiseks, ning eriti võetakse arvesse vajadust tagada varustuskindlus. Kulude kindlaksmääramisel kasutatakse tunnustatud standardile vastavaid kuluarvestuse viise. Kasu, mis võrk saab piiriüleste elektrivoogude ülekandmisest, võetakse arvesse ja vähendatakse saadavat hüvitust.

Artikkel 14

Võrkudele juurdepääsu tasud

1.   Võrguettevõtjate poolt kehtestatud võrkudele juurdepääsu tasud peavad olema läbipaistvad, võtma arvesse võrgu turvalisuse vajadust ning kajastama tegelikke kulusid, niivõrd kui need vastavad efektiivse ja võrreldava struktuuriga võrguettevõtja kuludele, ning ei tohi olla kedagi diskrimineerivad. Kõnealused tasud ei tohi olla vahemaapõhised.

2.   Vajaduse korral annab tootjatele ja/või tarbijatele kehtestatud tariifide tase asukohasignaale ühenduse tasandil ning võtab arvesse võrgukaod ja tekkinud ülekoormuse ning infrastruktuuriga seotud investeerimiskulud.

3.   Võrgutasude kehtestamisel võetakse arvesse järgmist:

a)

maksed ja laekumised, mis tulenevad põhivõrguettevõtjate vahelisest hüvitusmehhanismist,

b)

tegelikult tehtud ja laekunud maksed ning maksed tulevaste ajavahemike eest, mis on arvestatud möödunud ajavahemike põhjal.

4.   Käesoleva artikli alusel võrgutasude kehtestamine ei piira deklareeritud ekspordi- ja deklareeritud imporditasude kohaldamist, mis tulenevad artiklis 16 nimetatud ülekoormuse juhtimisest.

5.   Deklareeritud elektritransiidi üksiktehingutelt ei võeta võrgutasu.

Artikkel 15

Teabe esitamine

1.   Põhivõrguettevõtjad võtavad kasutusele kooskõlastamis- ja teabevahetussüsteemid, mis tagavad võrkude turvalisuse ülekoormuse juhtimisel.

2.   Põhivõrguettevõtjate ohutus-, talitlus- ja planeerimisnormid avalikustatakse. Avaldatav teave sisaldab üldist kava kogu edastamisvõimsuse ja võrgu läbilaskevõime piiri arvutamiseks võrgu elektriliste ja füüsikaliste näitajate põhjal. Kavad esitatakse heakskiitmiseks reguleerivatele asutustele.

3.   Põhivõrguettevõtjad avaldavad iga päev kalkulatsiooni kasutusel oleva edastamisvõimsuse kohta, tuues esile kõik juba reserveeritud edastamisvõimsused. Kõnealust teavet antakse kindlaksmääratud vaheaegadega enne edastamispäeva ning selles esitatakse igal juhul eeloleva nädala ja kuu kalkulatsioon ning olemasoleva võimsuse edastatava osa eeldatav kogus.

4.   Põhivõrguettevõtjad avaldavad asjakohased andmed koondprognoosi ja tegeliku nõudluse, tootmis- ja võrguvõimsuse kättesaadavuse ja tegeliku kasutamise, võrgu ja võrkudevaheliste ühenduste kättesaadavuse ja kasutamise ning tasakaalustus- ja reservvõimsuse kohta. Väikeste tootmis- ja võrguvõimsuste kättesaadavuse ja tegeliku kasutuse puhul võib kasutada koondprognoosi.

5.   Asjaomased turuosalised esitavad põhivõrguettevõtjatele asjakohased andmed.

6.   Elektritootjad, kes omavad või käitavad tootmisvõimsusi, millest ühe tootmisvõimsuse installeeritud võimsus on vähemalt 250 MW, hoiavad riiklikule reguleerivale asutusele, liikmesriigi konkurentsiasutusele ja komisjonile viie aasta jooksul kättesaadavana kõik elektrijaamaga seotud tunniandmed, mis on vajalikud selleks, et kontrollida kõiki operatiivseid edastusotsuseid ning energiabörsidel, võrkudevaheliste ühenduste oksjonitel, reservturgudel ja börsivälistel oksjonitel tehtud pakkumisi. Elektrijaama iga tunni kaupa säilitatav teave sisaldab vähemalt andmeid olemasoleva tootmisvõimsuse ja varutud reservvõimsuse kohta, sealhulgas teavet varutud reservvõimsuse jaotamise kohta elektrijaama tasandil, pakkumise tegemise ja tootmise ajal.

Artikkel 16

Ülekoormuse juhtimise põhialused

1.   Võrgu ülekoormuse probleemide lahendamisel kasutatakse mittediskrimineerivaid turupõhiseid lahendusi, mis annavad tõhusaid hinnasignaale asjaomastele turuosalistele ja põhivõrguettevõtjatele. Võrgu ülekoormusega seotud küsimuste lahendamisel eelistatakse muid kui tehingul põhinevaid meetodeid, st meetodeid, mille puhul ei tehta valikut üksikute turuosaliste lepingute vahel.

2.   Tehingu piiramist kasutatakse ainult eriolukordades, kui põhivõrguettevõtja peab toimima kiiresti ning edasisaatmine ega vahetuskauba tegemine ei ole võimalik. Iga sellist menetlust kohaldatakse mittediskrimineerivalt.

Turuosalistele, kellele on jaotatud võimsus, hüvitatakse kõik piirangud, kui tegemist ei ole vääramatu jõuga.

3.   Turuosalistele tehakse kättesaadavaks piiriüleseid elektrivooge mõjutavate ühenduste ja/või põhivõrkude maksimaalne võimsus, kusjuures peetakse kinni võrgu turvalisusega seotud ohutusnormidest.

4.   Turuosalised teatavad asjaomastele põhivõrguettevõtjatele mõistliku aja jooksul enne asjakohast täitmisjärku, kas nad kavatsevad jaotatud võimsust kasutada. Iga kasutamata jääv võimsus suunatakse turule tagasi avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.

5.   Tehniliste võimaluste piires tasakaalustavad põhivõrguettevõtjad ülekoormusega võrkudes vastassuunas kulgevate elektrivoogude võimsusnõuded, et ära kasutada liini maksimaalne võimsus. Võrgu turvalisust täiel määral silmas pidades ei keelduta kunagi ülekoormust vähendavatest tehingutest.

6.   Võrkudevahelise ühenduse jaotamisest saadud tulusid kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

a)

jaotatud võimsuse tegeliku kättesaadavuse tagamiseks ja/või

b)

ühendusvõimsuste säilitamiseks või suurendamiseks võrguinvesteeringute kaudu, eelkõige uute võrkudevaheliste ühenduste kaudu.

Kui tulusid ei saa tõhusalt kasutada esimese lõigu punktides a ja/või b sätestatud eesmärkidel, võib neid asjaomaste liikmesriikide reguleerivate asutuste heakskiidul kasutada summas, mille ülemmäära määravad kindlaks nimetatud reguleerivad asutused sissetulekuna, mida reguleerivad asutused võtavad arvesse võrgutariifide arvutamise metoodika heakskiitmisel ja/või võrgutariifide kehtestamisel.

Ülejäänud osa tuludest kirjendatakse sisemises raamatupidamisarvestuses eraldi reale, kuni seda saab esimese lõigu punktides a ja/või b sätestatud eesmärkidel kasutada. Reguleeriv asutus teavitab ametit teises lõigus osutatud heakskiitvast otsusest.

Artikkel 17

Uued võrkudevahelised ühendused

1.   Alalisvooluvõrkude vaheliste uute ühenduste osas võib taotluse korral piiratud aja jooksul vabastada käesoleva määruse artikli 16 lõike 6 sätete ning direktiivi 2009/72/EÜ artiklite 9, 32 ning artikli 37 lõigete 6 ja 10 sätete kohaldamisest järgmistel tingimustel:

a)

investeering peab soodustama konkurentsi elektriga varustamise alal;

b)

kõnealuse investeeringuga seotud risk on nii suur, et ilma vabastuse saamiseta ei oleks võimalik investeerida;

c)

võrkudevahelise ühenduse omanik peab olema füüsiline või juriidiline isik, kes vähemalt oma õigusliku vormi poolest on erinev süsteemihalduritest, kelle süsteemi kõnealune ühendus ehitatakse;

d)

tasud nõutakse sisse kõnealuse võrkudevahelise ühenduse kasutajatelt;

e)

alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/92/EÜ (elektri siseturu ühiseeskirjade kohta) (10) artikli 19 kohasest turu osalisest avamisest ei ole üheltki tasukomponendilt sisse nõutud ühtegi osa ühenduse kapitali- ega tegevuskuludest, mis on tehtud võrkudevahelise ühendusega seotud põhi- või jaotusvõrkude kasutamiseks, ja

f)

vabastus ei tohi kahjustada konkurentsi, elektrienergia siseturu tõrgeteta toimimist ega sellise reguleeritud võrgu tõhusat toimimist, millega võrkudevaheline ühendus on liidetud.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse erandjuhtudel ka vahelduvvooluvõrkude vaheliste ühenduste suhtes, kui kõnesolevad investeerimiskulud ja -riskid on eriti suured, võrreldes tavapäraste kulude ja riskidega, mis tekivad kahe naaberriigi põhivõrkude ühendamisel vahelduvvooluvõrkude vahelise ühendusega.

3.   Lõiget 1 kohaldatakse ka olemasolevate võrkudevaheliste ühenduste võimsuse märkimisväärse suurendamise suhtes.

4.   Lõigete 1, 2 ja 3 alusel antud vabastust puudutava otsuse teevad asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused üksikjuhtumipõhiselt. Vabastus võib kehtida uue võrkudevahelise ühenduse või märkimisväärselt suurendatud võimsusega olemasoleva võrkudevahelise ühenduse kogu võimsuse või selle osa suhtes.

Kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil viimane asjaomane reguleeriv asutus vabastustaotluse kätte sai, võib amet esitada kõnealustele reguleerivatele asutustele nõuandva arvamuse, mis võib olla nende otsuse aluseks.

Vabastuse andmist otsustades kaalutakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi, kas on vaja kehtestada erandi kestuse ja võrkudevahelisele ühendusele diskrimineerimiseta juurdepääsu tingimusi. Kõnealuste tingimuste üle otsustamisel võetakse eelkõige arvesse ehitatavat lisavõimsust või olemasoleva võimsuse muutmist, projekti prognoositavat tähtaega ja siseriiklikke olusid.

Enne vabastuse andmist lepivad asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused kokku võimsuse juhtimise ja jaotamise eeskirjad ning mehhanismid. Ülekoormuse juhtimise eeskirjadesse lisatakse kohustus pakkuda kasutamata võimsust turule ning rajatise kasutajatel võimaldatakse omandatud võimsusega järelturul kaubelda. Lõike 1 punktides a, b ja f osutatud kriteeriumide hindamisel võetakse arvesse võimsuse jaotamise menetluse tulemusi.

Kui kõik asjaomased reguleerivad asutused on jõudnud kuue kuu jooksul kokkuleppele vabastuse andmise otsuse suhtes, teavitavad nad ametit oma otsusest.

Vabastuse andmise otsus, sealhulgas kõik käesoleva lõike teises lõigus osutatud tingimused, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja need avaldatakse.

5.   Amet teeb lõikes 4 osutatud otsuse

a)

kui kõik asjaomased reguleerivad asutused ei ole jõudnud kokkuleppele kuue kuu jooksul kuupäevast, mil taotleti vabastust kõnealustest reguleerivatest asutusest viimasele, või

b)

asjaomaste reguleerivate asutuste ühise taotluse alusel.

Enne otsuse tegemist konsulteerib amet asjaomaste reguleerivate asutuste ja taotlejatega.

6.   Olenemata lõigetest 4 ja 5 võivad liikmesriigid sätestada, et reguleeriv asutus või, vastavalt olukorrale, amet esitab oma arvamuse liikmesriigi asjakohasele asutusele, kes teeb vabastuse taotluse kohta ametliku otsuse. Arvamus avaldatakse koos otsusega.

7.   Reguleerivad asutused esitavad iga vabastustaotluse koopia teavitamise eesmärgil ametile ja komisjonile kohe pärast selle kättesaamist. Asjaomased reguleerivad asutused või amet (teavitavad asutused) teatavad otsusest viivitamata komisjonile, lisades kogu otsusega seotud asjakohase teabe. Komisjonile võib teabe esitada koondkujul, mis võimaldab tal teha põhjendatud otsuse. Eelkõige peab teave sisaldama järgmist:

a)

üksikasjalikud põhjendused, mille alusel vabastus anti või selle andmisest keelduti, sealhulgas vabastuse vajalikkust õigustav finantsteave;

b)

analüüs mõju kohta, mida vabastuse andmine avaldab konkurentsile ja elektrienergia siseturu tõrgeteta toimimisele;

c)

põhjendused seoses ajavahemikuga ja kõnealuse võrkudevahelise ühenduse koguvõimsuse osaga, mille osas vabastus antakse, ja

d)

asjaomaste reguleerivate asutustega konsulteerimise tulemus.

8.   Komisjon võib kahe kuu jooksul alates lõikes 7 nimetatud teatise saamise päevast otsustada paluda teavitavatel asutustel muuta vabastuse andmise otsust või see tühistada. Seda kahe kuu pikkust ajavahemikku võib pikendada veel täiendavalt kahe kuu võrra, kui komisjon taotleb lisateavet. Täiendav kahekuuline tähtaeg algab lõpliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast. Esialgset kahekuulist tähtaega võib ka pikendada, kui sellega nõustuvad nii komisjon kui ka teavitavad asutused.

Kui palutud teavet ei esitata taotluses ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse teatis tagasivõetuks, välja arvatud juhul, kui enne selle tähtaja lõppu on seda aega komisjoni ja teavitavate asutuste nõusolekul pikendatud või kui teavitavad asutused on komisjonile teatanud nõuetekohaselt põhjendatud teadaandes, et nad käsitlevad teatist lõplikuna.

Teavitavad asutused täidavad komisjoni otsust vabastust käsitleva otsuse muutmise või tühistamise kohta ühe kuu jooksul ja teavitavad vastavalt komisjoni.

Komisjon tagab tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.

Komisjoni heakskiit vabastuse andmise otsusele aegub kaks aastat pärast heakskiidu andmist, kui võrkudevahelise ühenduse ehitamist ei ole veel alustatud, ja viis aastat pärast selle vastuvõtmist, kui selleks ajaks ei ole võrkudevahelist ühendust kasutusele võetud, välja arvatud juhul, kui komisjon otsustab, et mis tahes viivitus on tingitud olulistest takistustest, mille üle isikul, kellele vabastus anti, puudub kontroll.

9.   Komisjon võib vastu võtta suunised käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmiseks ning kehtestada käesoleva artikli lõigete 4, 7 ja 8 kohaldamise korra. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 18

Suunised

1.   Vajaduse korral täpsustatakse vastavalt artiklites 13 ja 14 sätestatud põhimõtetele põhivõrguettevõtjate vahelist hüvitamiskorda käsitlevates suunistes järgmisi asjaolusid:

a)

menetluse üksikasjad, millega määratakse kindlaks põhivõrguettevõtjad, kes peavad artikli 13 lõikega 2 ettenähtud korras maksma hüvitist piiriüleste elektrivoogude eest, kaasa arvatud jaotuse eest nende siseriiklike põhivõrkude ettevõtjate, millest piiriülesed vood pärinevad, ja nende põhivõrguettevõtjate vahel, milles kõnesolevad vood lõpevad;

b)

artikli 13 lõike 3 teises lõigus ettenähtud korras rakendatava maksemenetluse üksikasjad, kaasa arvatud esimese ajavahemiku kindlaksmääramine, mille eest tuleb hüvitist maksta;

c)

üksikasjad seoses meetoditega, mille abil tehakse nii koguse kui elektrivoo tüübi järgi kindlaks ülekantavad piiriülesed elektrivood, mille eest tuleb maksta hüvitust artikli 13 alusel, ning nende elektrivoogude suurus, mis on pärit üksikute liikmesriikide põhivõrkudest ja/või lõpevad üksikute liikmesriikide põhivõrkudes, artikli 13 lõikega 5 ettenähtud korras;

d)

üksikasjad seoses meetoditega, mille abil määratakse piiriüleste elektrivoogude ülekandmisest tulenevad kulud ja tulud artikli 13 lõikega 6 ettenähtud korras;

e)

üksikasjad seoses sellega, kuidas põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitusmehhanismi raames käsitleda elektrivooge, mis pärinevad riikidest või lõpevad riikides, mis asuvad väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ja

f)

alalisvooluvõrkude kaudu ühendatud siseriiklike võrkude osalemine artikliga 13 ettenähtud korras.

2.   Suunistes võib ühtlasi kindlaks määrata asjakohased eeskirjad, mille eesmärk on järk-järgult ühtlustada põhimõtteid, mille kohaselt kehtestatakse tootjate ja tarbijate (koormus) tasud vastavalt riiklikele tariifisüsteemidele, kaasa arvatud põhivõrguettevõtjate vahelise hüvitusmehhanismi kajastumine riiklikes võrgutasudes ning asjakohaste ja tõhusate asukohasignaalide andmine artikliga 14 kindlaksmääratud põhimõtete kohaselt.

Suunistega nähakse ette ühtlustatud asjakohaste ja tõhusate asukohasignaalide andmine ühenduse tasandil.

Kõnesolev ühtlustamine ei takista liikmesriike kohaldamast mehhanisme, mis tagavad, et tarbijate (koormus) makstavad võrgutasud on kogu liikmesriigi territooriumil võrreldavad.

3.   Vajaduse korral täpsustatakse suunistes, millega tagatakse käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks vajalik minimaalne ühtlustamistase, ka järgmised asjaolud:

a)

üksikasjad teabe esitamise kohta vastavalt artiklis 15 sätestatud põhimõtetele;

b)

elektrienergiaga kauplemise eeskirjade üksikasjad;

c)

investeerimisstiimulite üksikasjad võrkudevahelise ühenduse võimsuse jaoks, sealhulgas asukohasignaale käsitlevate eeskirjade üksikasjad;

d)

artikli 8 lõikes 6 loetletud valdkondi käsitlevad üksikasjad.

Komisjon konsulteerib sel eesmärgil ameti ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga.

4.   Siseriiklike võrkude vaheliste ühenduste olemasoleva ülekandevõimsuse juhtimise ja jaotamise suunised on sätestatud I lisas.

5.   Komisjon võib võtta vastu suunised käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 loetletud küsimuste kohta. Komisjon võib muuta käesoleva artikli lõikes 4 osutatud suuniseid artiklites 15 ja 16 ettenähtud põhimõtete kohaselt eelkõige selleks, et lisada üksikasjalikud suunised, mis hõlmavad kõiki praktikas kasutatavaid võimsuse jaotamise metodoloogiaid, ning tagada ülekoormuse juhtimise mehhanismide areng vastavalt siseturu eesmärkidele. Vajaduse korral nähakse kõnesolevate muudatuste raames ette võrgu kasutamise ja toimimise ühised minimaalsed ohutuseeskirjad ja talitlusnormid, nagu on nimetatud artikli 15 lõikes 2. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 23 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Kui komisjon võtab suunised vastu või muudab neid

a)

tagab ta, et suunised loovad käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajaliku minimaalse ühtlustamistaseme ega lähe nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale; ja

b)

osutab ta meetmetele, mis ta on võtnud seoses vastavusega kõnesolevate suuniste eeskirjadele kolmandates riikides, mis moodustavad osa ühenduse elektrisüsteemist.

Komisjon tagab käesoleva artikli kohaseid suuniseid esmakordselt vastu võttes, et üks meetme eelnõu hõlmab vähemalt lõike 1 punktides a ja d ning lõikes 2 nimetatud küsimused.

Artikkel 19

Reguleerivad asutused

Reguleerivad asutused tagavad oma toimingutes käesoleva määruse ja artikli 18 alusel vastuvõetud suuniste täitmise. Vajaduse korral teevad reguleerivad asutused käesoleva määruse eesmärkide täitmisel koostööd omavahel, komisjoni ja ametiga vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ IX peatükile.

Artikkel 20

Teabe andmine ja konfidentsiaalsus

1.   Liikmesriigid ja reguleerivad asutused annavad nõude korral komisjonile kogu teabe, mis on vajalik artikli 13 lõike 4 ja artikli 18 kohaldamiseks.

Reguleerivad asutused annavad eelkõige artikli 13 lõigete 4 ja 6 kohaldamisel korrapäraselt teavet siseriiklike põhivõrguettevõtjate tegelike kulude kohta ning esitavad andmed ja kogu asjakohase teabe seoses põhivõrguettevõtjate võrkudes olevate tegelike elektrivoogude ja võrgukuludega.

Komisjon peab määrama mõistliku tähtaja, mille jooksul teave tuleb edastada, võttes arvesse nõutava teabe keerukust ja teabevajaduse kiireloomulisust.

2.   Kui asjaomane liikmesriik või reguleeriv asutus ei esita lõikes 1 osutatud teavet käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ettenähtud tähtaja jooksul, võib komisjon nõuda kogu artikli 13 lõike 4 ja artikli 18 kohaldamiseks vajalikku teavet vahetult asjaomaselt ettevõtjalt.

Ettevõtjale teabenõude saatmisega samal ajal edastab komisjon nõude koopia reguleerivatele asutustele selles liikmesriigis, mille territooriumil asub ettevõtja juhatus.

3.   Lõikes 1 osutatud teabenõudes märgib komisjon nõude õigusliku aluse, teabe esitamise tähtaja, nõude eesmärgi, samuti artikli 22 lõikes 2 ettenähtud karistused ebaõige, ebatäieliku või eksitava teabe esitamise eest. Komisjon määrab mõistliku tähtaja, võttes arvesse nõutava teabe keerukust ning kiireloomulisust.

4.   Nõutava teabe esitajateks on ettevõtjate omanikud või omanike esindajad ning juriidiliste isikute puhul neid seaduse või põhikirja alusel esindama volitatud isikud. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel, klient jääb täielikult vastutavaks selle eest, et ei esitataks ebatäielikku, ebaõiget või eksitavat teavet.

5.   Kui ettevõtja ei esita nõutud teavet komisjoni poolt määratud tähtaja jooksul või annab puudulikku teavet, nõuab komisjon teabe esitamist oma otsusega. Otsuses täpsustatakse, mis teavet nõutakse, ja määratakse kindlaks asjakohane tähtaeg, mille jooksul see tuleb esitada. Selles märgitakse artikli 22 lõikega 2 ettenähtud karistused. Otsuses teavitatakse ka õigusest anda otsus läbivaatamiseks Euroopa Ühenduste Kohtule.

Samal ajal saadab komisjon koopia oma otsusest selle liikmesriigi reguleerivatele asutustele, kelle territooriumil on isiku elukoht või ettevõtja asukoht.

6.   Lõigetes 1 ja 2 nimetatud teavet kasutatakse üksnes artikli 13 lõike 4 ja artikli 18 kohaldamisel.

Komisjon ei avalikusta käesoleva määruse alusel esitatud teavet, mille suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise kohustust.

Artikkel 21

Liikmesriikide õigus sätestada üksikasjalikumad meetmed

Käesolev määrus ei piira liikmesriikide õigusi säilitada või võtta meetmeid, mis sisaldavad üksikasjalikumaid tingimusi kui need, mis on sätestatud käesolevas määruses või artiklis 18 nimetatud suunistes.

Artikkel 22

Karistused

1.   Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende sätete kohaldamise tagamiseks. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad määruse (EÜ) nr 1228/2003 sätetele vastavatest eeskirjadest komisjonile 1. juuliks 2004 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest. Nad teatavad komisjonile eeskirjadest, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 1228/2003 sätetele 3. märtsiks 2011 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

2.   Komisjon võib oma otsusega määrata ettevõtjatele trahve, mis ei ületa 1 % eelmise majandusaasta kogukäibest, kui nad tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu annavad ebaõiget, ebatäielikku või eksitavat teavet, vastates artikli 20 lõike 3 alusel esitatud nõudele, või ei esita teavet tähtaja jooksul, mis on ette nähtud artikli 20 lõike 5 esimese lõigu alusel vastuvõetud otsusega.

Trahvisumma määramisel võtab komisjon arvesse esimeses lõigus ettenähtud nõuete täitmata jätmisega seotud rikkumise raskust.

3.   Lõike 1 alusel sätestatud karistused ja lõike 2 alusel tehtud otsused ei ole kriminaalõigusliku iseloomuga.

Artikkel 23

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab direktiivi 2009/72/EÜ artikli 46 alusel loodud komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 24

Komisjoni aruanne

Komisjon kontrollib käesoleva määruse rakendamist. Ta annab oma direktiivi 2009/72/EÜ artikli 47 lõike 6 alusel esitatud aruandes ülevaate käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemustest. Aruandes analüüsitakse eelkõige, kui suures ulatuses on käesoleva määrusega õnnestunud tagada piiriüleses elektrikaubanduses mittediskrimineerivad ja kulusid kajastavad võrgule juurdepääsu tingimused, mis aitavad kindlustada tarbijatele valikuvõimalused hästi toimival elektrienergia siseturul ja energiavarustuse pikaajalise kindluse, ning kui suures ulatuses on kasutusel tõhusad asukohasignaalid. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud ja/või soovitused.

Artikkel 25

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1228/2003 tunnistatakse kehtetuks alates 3. märtsist 2011. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse vastavalt lisas II esitatud vastavustabelile.

Artikkel 26

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. märtsist 2011.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. juuli 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

E. ERLANDSSON


(1)  ELT C 211, 19.8.2008, lk 23.

(2)  ELT C 172, 5.7.2008, lk 55.

(3)  Euroopa Parlamendi 18. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 9. jaanuari 2009. aasta ühine seisukoht (ELT C 75 E, 31.3.2009, lk 16) ja Euroopa Parlamendi 22. aprilli 2009. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 25. juuni 2009. aasta otsus.

(4)  ELT L 176, 15.7.2003, lk 37.

(5)  ELT L 176, 15.7.2003, lk 1.

(6)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(7)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(8)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 55.

(9)  ELT L 262, 22.9.2006, lk 1.

(10)  EÜT L 27, 30.1.1997, lk 20.


I LISA

RIIKLIKE VÕRKUDE VAHELISTE ÜHENDUSTE OLEMASOLEVA EDASTAMISVÕIMSUSE JUHTIMISE JA JAOTAMISE SUUNISED

1.   Üldsätted

1.1.   Põhivõrguettevõtjad peaksid püüdma vastu võtta kõik äritehingud, sealhulgas piiriülese kaubandusega seotud tehingud.

1.2.   Ülekoormuse puudumise korral ei tohi piirata juurdepääsu võrkude vastastikusele sidumisele. Kuna ülekoormus tavaliselt puudub, ei ole piiriülesele ülekandeteenusele juurdepääsuks vaja kehtestada üldise jaotamise alalist korda.

1.3.   Kui plaanipärased äritehingud on vastuolus võrgu turvalise toimimisega, leevendavad põhivõrguettevõtjad ülekoormust vastavalt elektrivõrgu ohutu toimimise nõuetele, püüdes kindlustada, et kõik seonduvad kulud jääksid majanduslikult tõhusale tasemele. Korrigeerivat edasisaatmist või vahetuskauba tegemist kavandatakse juhul, kui väiksema maksumusega meetmeid ei ole võimalik rakendada.

1.4.   Struktuurilise ülekoormuse puhul rakendavad põhivõrguettevõtjad viivitamata asjakohaseid ülekoormuse juhtimise meetodeid ja korda, mis on eelnevalt määratletud ja kokku lepitud. Ülekoormuse juhtimise meetoditega tagatakse kogu eraldatud edastamisvõimsusega seotud tegelike elektrivoogude vastavus võrgu turvastandarditele.

1.5.   Ülekoormuse juhtimiseks kasutusele võetud meetoditega antakse tõhusaid hinnasignaale turuosalistele ja põhivõrguettevõtjatele, edendatakse konkurentsi ja need sobivad piirkondlikuks ja ühendusesiseseks kasutamiseks.

1.6.   Ülekoormuse juhtimiseks ei või kasutada tehingupõhist eristamist. Konkreetse ülekandeteenuse taotlus lükatakse tagasi ainult juhul, kui kõik järgmised kumulatiivsed tingimused on täidetud:

a)

kõnealuse taotluse vastuvõtmisest tulenevad täiendavad tegelikud elektrivood viitavad, et elektrisüsteemi ohutut toimimist ei ole võimalik enam tagada ja

b)

selle taotlusega seotud rahaline väärtus ülekoormuse juhtimise menetluses on madalam kui kõikide teiste taotluste puhul, mida kavatsetakse sama teenuse ja tingimuste raames vastu võtta.

1.7.   Asjakohaste võrgupiirkondade määratlemisel, mille piires ja vahel ülekoormuse juhtimist kohaldatakse, juhinduvad põhivõrguettevõtjad kulutasuvuse ja negatiivse mõju minimeerimise põhimõtetest elektrienergia siseturul. Eelkõige ei või põhivõrguettevõtjad piirata ühendusvõimsust, et vähendada ülekoormust oma kontrollpiirkonnas, välja arvatud eelnimetatud põhjustel ja toimimisohutusega seotud põhjustel (1). Kui selline olukord tekib, peavad põhivõrguettevõtjad seda kirjeldama ja kõigile süsteemi kasutajatele läbipaistvalt esitama. Selline olukord on lubatud üksnes seni, kuni leitakse pikaajaline lahendus. Põhivõrguettevõtjad kirjeldavad pikaajalise lahenduse leidmise meetodeid ja projekte ning esitavad need läbipaistvalt kõigile süsteemi kasutajatele.

1.8.   Elektrivõrgu tasakaalustamisel enda kontrolli all olevas piirkonnas võrgusiseste operatiivsete meetmete ja edasisaatmisega, võtavad põhivõrguettevõtjad arvesse nimetatud meetmete mõju külgnevatele kontrollpiirkondadele.

1.9.   1. jaanuariks 2008 kehtestatakse koordineeritult ohutute toimimistingimustega mehhanismid mitu korda päevas toimivaks võrkudevahelise võimsuse ülekoormuse juhtimiseks, et maksimeerida kauplemisvõimalusi ja kindlustada piiriülene tasakaal.

1.10.   Riiklikud reguleerivad asutused hindavad korrapäraselt ülekoormuse juhtimise meetodeid, pöörates erilist tähelepanu kooskõlale käesolevas määruses ja suunistes kehtestatud põhimõtete ja eeskirjadega ning nende põhimõtete ja eeskirjade alusel reguleerivate asutuste endi poolt kehtestanud tähtaegade ja tingimustega. Sellise hindamise käigus konsulteeritakse kõikide turul tegutsejatega ja võetakse arvesse kõik asjaomased uurimused.

2.   Ülekoormuse juhtimise meetodid

2.1.   Tõhusa piiriülese kaubanduse soodustamiseks peavad ülekoormuse juhtimise meetodid olema turupõhised. Seepärast jagatakse võimsust ainult otsestel (võimsus) või kaudsetel (võimsus ja energia) enampakkumistel. Mõlemaid meetodeid võib kasutada koos samas võrkudevahelises ühenduses. Mitu korda päevas toimuva kauplemise puhul võib kasutada pidevat kauplemist.

2.2.   Sõltuvalt konkurentsitingimustest võib osutuda vajalikuks, et ülekoormuse juhtimise eeskirjad võimaldaksid edastamisvõimsuse nii pika- kui lühiajalist jaotamist.

2.3.   Võimsuse jaotamise menetlusega jaotatakse olemasoleva ühendusvõimsuse ettenähtud osa ning sellele lisaks mis tahes allesjäänud võimsus, mis on jäänud jaotamata, ja mis tahes võimsus, mille selle omanikud on lasknud vabaks pärast eelmisi jaotamisi.

2.4.   Põhivõrguettevõtjad optimeerivad võimsuse stabiilsuse määra, võttes arvesse asjaomaste põhivõrguettevõtjate kohustusi ja õigusi ning turuosaliste kohustusi ja õigusi, et soodustada tegelikku ja tõhusat konkurentsi. Väikese osa võimsusest võib pakkuda turule väiksemat stabiilsustaset eeldades, kuid turuosalistele antakse kogu aeg täpset teavet piiriüleste liinide kaudu edastamise täpsete tingimuste kohta.

2.5.   Võimsuste pika- ja lühiajalisele jaotamisele juurdepääsu õigused on stabiilse edastamisvõimsuse õigused. Nende suhtes kehtivad määramise ajal põhimõtted „kasuta või kaota” või „kasuta või müü”.

2.6.   Põhivõrguettevõtjad määravad erinevate ajakavade vahel võimsuste jaotamise jaoks sobiva struktuuri. See võib hõlmata võimalust reserveerida miinimumprotsent ühendusvõimsusest iga päev või mitu korda päevas jaotatavate võimsuste tarbeks. Kõnealuse jaotusstruktuuri peavad läbi vaatama vastavad reguleerivad asutused. Oma ettepanekute kavandamisel peavad põhivõrguettevõtjad võtma arvesse järgmist:

a)

turgude omadusi;

b)

toimimistingimusi, nagu kindlalt deklareeritud kavade tasakaalustamise mõju;

c)

eri võimsuse jaotamise mehhanismide tarbeks vastuvõetud protsendimäärade ja ajakavade ühtlustamise taset.

2.7.   Võimsuse jaotamisel ei tohi teha vahet turuosaliste vahel, kes soovivad kasutada oma õigusi sõlmida kahepoolseid tarnelepinguid või teha pakkumisi võimsuste vahetamisteks. Võidavad kõrgeima väärtusega pakkumised, ükskõik kas need on teatava kindla ajavahemiku jooksul tehtud kaudsed või otsesed pakkumised.

2.8.   Piirkondades, kus elektrienergia ennakturud on hästi arenenud ja oma tõhusust tõendanud, võib kogu ühendusvõimsuse jaotada kaudsel enampakkumisel.

2.9.   Muude kui uute võrkudevaheliste ühenduste puhul, millele tehakse määruse (EÜ) nr 1228/2003 artikli 7 või käesoleva määruse artikli 17 kohaselt erand, ei ole võimsuse jaotamise meetodite hulgas lubatud varuhindade kehtestamine.

2.10.   Põhimõtteliselt võivad kõik potentsiaalsed turuosalised osaleda jaotamisprotsessis piiranguteta. Vältimaks ohtu tekitada või suurendada probleeme seoses mõne turuosalise turgu valitseva seisundi potentsiaalse kasutamisega, võivad pädevad reguleerivad või konkurentsiasutused vajaduse korral kehtestada üldised piirangud või turgu valitsevast seisundist tulenevalt seada piirangud konkreetsele äriühingule.

2.11.   Turuosalised peavad määratud tähtpäevaks kindlasti teatama põhivõrguettevõtjatele võimsuste kasutamise iga ajakava kohta. Tähtaeg sätestatakse arvestusega, et põhivõrguettevõtjatel oleks võimalik loovutada kasutamata võimsused järgmise asjaomase ajakava jaoks ümberjaotamiseks – sealhulgas mitu korda päevas toimivaks sessiooniks.

2.12.   Võimsusega võib järelturul vabalt kaubelda, kui põhivõrguettevõtjat on eelnevalt piisavalt vara teavitatud. Kui põhivõrguettevõtja keeldub järelturul kauplemisest (tehingust), peab ta seda selgelt ja läbipaistvalt kõigile turuosalistele teatama ja selgitama ning teavitama sellest reguleerivat asutust.

2.13.   Võimetuse korral täita võimsuse jaotamisega seotud kohustusi kannavad finantstagajärgi need, kes on sellise olukorra eest vastutavad. Kui turuosalised ei suuda kasutada võimsust, mille kasutamiseks nad on võtnud kohustuse või kui nad on otsese enampakkumise teel omandatud võimsuse puhul võimetud sellega järelturul kauplema või seda õigeaegselt tagastama, kaotavad nad õiguse sellele võimsusele ning maksavad kulusid kajastava tasu. Kõik kulusid kajastavad tasud võimsuse kasutamata jätmise eest peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Kui põhivõrguettevõtja ei täida oma kohustusi, peab ta turuosalisele samamoodi kompenseerima võimsusõiguste kaotuse. Sellest tulenevaid kahjusid sellisel juhul arvesse ei võeta. Peamised põhimõtted ja meetodid, mida kasutatakse kohustuste täitmise võimetusest tuleneva vastutuse kindlaksmääramiseks, sätestatakse eelnevalt finantstagajärgede suhtes ning asjaomane riiklik reguleeriv asutus või asjaomased riiklikud reguleerivad asutused peavad need läbi vaatama.

3.   Koordineerimine

3.1.   Ühendusvõimsuste korral koordineerivad ja rakendavad võimsuste jaotamist asjaomased põhivõrguettevõtjad, kasutades ühist jaotamiskorda. Juhul, kui kahe riigi (põhivõrguettevõtja) vaheline kaubavahetus võib märkimisväärselt mõjutada kolmanda riigi (põhivõrguettevõtja) tegelike elektrivoogude tingimusi, tuleb ülekoormuse juhtimise meetodeid koordineerida kõigi põhivõrguettevõtjate vahel, keda mõjutab ülekoormuse juhtimise ühised menetlus. Riiklikud reguleerivad asutused ja põhivõrguettevõtjad tagavad, et ühtegi ülekoormuse juhtimise menetlust, mis märkimisväärselt mõjutab tegelikke elektrivooge teistes võrkudes, ei töötata välja ühepoolselt.

3.2.   Ühist koordineeritud ülekoormuse juhtimise meetodit ja menetlust võimsuste jaotamiseks turule vähemalt kord aastas, kord kuus ja üks päev ette kohaldatakse hiljemalt 1. jaanuaril 2007 järgmistes piirkondades asuvate riikide vahel:

a)

Põhja-Euroopa (st Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa ja Poola);

b)

Loode-Euroopa (st Beneluxi riigid, Saksamaa ja Prantsusmaa);

c)

Itaalia (st Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Sloveenia ja Kreeka);

d)

Kesk- ja Ida-Euroopa (st Saksamaa, Poola, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Ungari, Austria ja Sloveenia);

e)

Edela-Euroopa (st Hispaania, Portugal ja Prantsusmaa);

f)

Ühendkuningriik, Iirimaa ja Prantsusmaa;

g)

Balti riigid (st Eesti, Läti ja Leedu).

Rohkem kui ühte piirkonda kuuluvaid riike hõlmava ühenduse puhul võib kohaldatud ülekoormuse juhtimise meetod erineda, et tagada vastavus meetoditele, mida kohaldatakse teistes piirkondades, kuhu need riigid kuuluvad. Sellisel juhul teevad asjaomased põhivõrguettevõtjad ettepaneku meetodi kohta, mille asjaomased reguleerivad asutused peavad läbi vaatama.

3.3.   Punktis 2.8 nimetatud piirkonnad võivad jaotada kogu ühendusvõimsuse üks päev ette jaotamise põhimõttel.

3.4.   Kõigis neis seitsmes piirkonnas määratletakse ülekoormuse juhtimise kooskõlastatud kord eesmärgiga luua tõeliselt lõimunud elektrienergia siseturg. Turuosalised ei peaks seisma silmitsi kokkusobimatute piirkondlike süsteemidega.

3.5.   Ausa ja tõhusa konkurentsi ning piiriülese kaubanduse edendamiseks peab põhivõrguettevõtjate vaheline koordineerimine punktis 3.2 sätestatud piirkondades hõlmama kõiki etappe alates võimsuse arvutamisest ja jaotamise optimeerimisest kuni võrgu ohutu toimimiseni koos vastutuse kindlaksmääramisega. Selline koordineerimine hõlmab eelkõige järgmist:

a)

ühise edastamismudeli kasutamine, mis käsitleb tõhusalt vastastikuses sõltuvuses olevaid tegelikke elektri ringvooge ning arvestab lahknevusi kaubanduslike ja tegelike elektrivoogude vahel;

b)

võimsuste jaotamine ja määramine vastastikuses sõltuvuses olevate tegelike ringvoogude tõhusaks käsitlemiseks;

c)

võimsuste omanike ühesugused kohustused anda teavet võimsuse kavandatava kasutuse kohta, st võimsuse määramine (otseste enampakkumiste jaoks);

d)

ühesugused ajakavad ja sulgemistähtajad;

e)

ühesugune struktuur võimsuste jaotamiseks eri ajakavade vahel (näiteks üks päev, kolm tundi, üks nädal jne) ja väljendatuna müüdud võimsuseplokkidena (vooluhulk megavattides, megavatt-tundides jne);

f)

järjepidev lepinguline raamistik suhetes turuosalistega;

g)

voogude kontroll, et tagada vastavus võrgu operatiivplaneerimise ja reaalajas toimimise turvastandarditele;

h)

ülekoormuse menetlemisega seotud tegevuste raamatupidamisarvestus ja arveldus.

3.6.   Koordineerimine hõlmab ka põhivõrguettevõtjate vahelist teabevahetust. Teabevahetuse iseloom, aeg ja sagedus peavad olema kooskõlas punktis 3.5 nimetatud tegevuste ja elektriturgude toimimisega. Eelkõige võimaldab kõnealune teabevahetus põhivõrguettevõtjatel ennustada võimalikult täpselt võrgu üldist seisukorda, et hinnata vooge oma võrgus ja olemasolevaid võrkudevahelisi ühendusvõimsusi. Iga põhivõrguettevõtja, kes kogub andmeid teiste põhivõrguettevõtjate nimel, peab osalevatele põhivõrguettevõtjatele tagasi saatma kogutud andmete tulemused.

4.   Turutehingute ajakava

4.1.   Olemasolev edastamisvõimsus jaotatakse piisavalt aegsasti. Enne iga jaotamist avaldavad asjaomased põhivõrguettevõtjad koos jaotatava võimsuse, võttes vajaduse korral arvesse stabiilsetest edastamisõigustest vabaks antud koguseid ja asjakohastel juhtudel seonduvaid tasakaalustatud määramisi koos ajavahemikega, mille jooksul kõnealust võimsust vähendatakse või see ei ole kättesaadav (näiteks hoolduse tõttu).

4.2.   Võrgu turvalisust täiel määral silmas pidades leiab edastamisõiguste määramine aset piisavalt vara, enne kõigi asjaomaste korrastatud turgude üks-päev-ette-sessioone ja enne, kui avaldatakse teade võimsuse kohta, mis jaotatakse üks päev ette või mitu korda päevas toimiva jaotusmehhanismi raames. Vastassuunalise edastamisõiguse määramised tasakaalustatakse eesmärgiga kasutada tõhusalt ära võrkude vastastikust sidumist.

4.3.   Olemasoleva edastamisvõimsuse järjestikused päevasisesed jaotamised päevaks D toimuvad päevadel D1 ja D pärast kavandatud või tegelike tootmiskavade avaldamist.

4.4.   Valmistades ette üks päev ette jaotatavat võrguoperatsiooni, vahetavad põhivõrguettevõtjad naaberpõhivõrgu ettevõtjatega teavet, mis hõlmab nende prognoosi võrgutopoloogia, tootmisüksuste olemasolu ja prognoositava tootmise ning koormusvoogude kohta, et optimeerida kogu võrgu kasutamist vastavalt võrgu ohutut toimimist käsitlevatele eeskirjadele.

5.   Läbipaistvus

5.1.   Põhivõrguettevõtjad avaldavad kõik võrgu kättesaadavuse, kasutamise ja võrgule juurdepääsuga seotud asjakohased andmed, sealhulgas aruande, kus ja miks esineb ülekoormust, ülekoormuse juhtimiseks kasutatud meetodid ja kavad selle edaspidiseks juhtimiseks.

5.2.   Põhivõrguettevõtjad avaldavad üldise kirjelduse ülekoormuse juhtimise meetodi kohta, mida on erinevates olukordades kasutatud turule kättesaadava võimsuse maksimeerimiseks, ja üldise kava kogu edastamisvõimsuse arvutamiseks eri ajakavade jaoks võrgu elektriliste ja füüsikaliste näitajate põhjal. Kava peavad läbi vaatama asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused.

5.3.   Põhivõrguettevõtjad kirjeldavad üksikasjalikult ülekoormuse juhtimisel ja võimsuste jaotamisel kasutatavat töökorda koos võimsuse taotlemise aegade ja menetlustega, pakutavaid tooteid ning nii põhivõrguettevõtja kui ka võimsuse omandaja kohustusi ja õigusi, sealhulgas vastutust, mis tuleneb võimetusest täita kohustusi, ning teevad need asjaolud läbipaistvalt kättesaadavaks kõigile potentsiaalsetele võrgukasutajatele.

5.4.   Talitluse ja planeerimise turvastandardid on lahutamatu osa teabest, mille põhivõrguettevõtjad avaldavad üldsusele kättesaadavas dokumendis. Kõnealuse dokumendi vaatab läbi riiklik reguleeriv asutus.

5.5.   Põhivõrguettevõtjad avaldavad kõik piiriülese kaubandusega seotud andmed võimalikult optimaalse prognoosi alusel. Selle kohustustuse täitmiseks peavad turuosalised esitama põhivõrguettevõtjatele asjaomase teabe. Kõnealuse teabe avaldamise viisi peavad läbi vaatama reguleerivad asutused. Põhivõrguettevõtjad avaldavad vähemalt järgmise teabe:

a)

iga aasta: teave edastamise infrastruktuuri pikaajalise arengu ja selle mõju kohta piiriülesele edastamisvõimsusele;

b)

iga kuu: eeloleva kuu ja aasta prognoos turule kättesaadava edastamisvõimsuse kohta, võttes arvesse prognoosi koostamise ajal põhivõrguettevõtjatele asjaomast kättesaadavat teavet (näiteks suve- ja talveperioodi mõju liinide võimsusele, võrkude hooldus, tootmisüksuste kättesaadavus jne);

c)

iga nädal: eeloleva nädala prognoos turule kättesaadava edastamisvõimsuse kohta, võttes arvesse prognoosi koostamise ajal põhivõrguettevõtjatele kättesaadavat teavet, nagu ilmaennustus, võrkude kavandatud hooldus, tootmisüksuste kättesaadavus jne;

d)

iga päev: üks päev ette või mitu korda päevas turule kättesaadav edastamisvõimsus igaks turulolemise ajaühikuks, võttes arvesse kõiki tasakaalustatud üks päev ette tehtud määramisi, tootmiskavasid, prognoositavat nõudlust ja võrkude kavandatud hooldust;

e)

juba jaotatud üldvõimsus turuajaühikute kaupa ja kõik asjaomased tingimused, millel seda võimsust saab kasutada (näiteks enampakkumise arveldushind, võimsuse kasutamisele seatud kohustused jne);

f)

jaotatud võimsus nii kiiresti kui võimalik pärast iga jaotamist, samuti makstud hinnad;

g)

kasutatud üldvõimsus turuajaühikute kaupa viivitamata pärast määramist;

h)

reaalajas nii täpselt kui võimalik: kasutatud koondatud kaubanduslikud ja tegelikud elektrivood turuajaühikute kaupa, sealhulgas kõigi selliste parandusmeetmete mõju, mis põhivõrguettevõtjad on võtnud võrgu- või süsteemiprobleemide lahendamiseks (nt tegevuse piiramine);

i)

eelteave kavandatud seisakute kohta ja järelteave eelmise päeva suuremate kui 100-megavatiste generaatorite kavandatud ja kavandamata seisakute kohta.

5.6.   Kogu asjakohane teave peab olema turu jaoks kättesaadav õigel ajal, et pidada läbirääkimisi kõigi tehingute üle (nt millal peetakse läbirääkimisi tööstustarbijate aastaste tarnelepingute sõlmimiseks või millal tuleb saata pakkumised korrastatud turgudele).

5.7.   Põhivõrguettevõtjad avaldavad asjaomase teabe prognoositava nõudluse ja tootmise kohta vastavalt punktides 5.5 ja 5.6 osutatud ajakavadele. Põhivõrguettevõtjad avaldavad asjaomase vajaliku teabe ka piiriülese tasakaalustava turu kohta.

5.8.   Prognooside avaldamise puhul avaldatakse prognoosis käsitletud ajavahemikule järgneva ajavahemiku jooksul või hiljemalt järgmisel päeval (D + 1) prognoosi järel ka tegelikud järelväärtused.

5.9.   Kogu põhivõrguettevõtjate avaldatud teave tehakse üldsusele vabalt kättesaadavaks kergesti juurdepääsetavas vormis. Kõik andmed peavad samuti olema kättesaadavad piisavate ja normeeritud teabevahendite kaudu, mis määratakse kindlaks tihedas koostöös turuosalistega. Andmed peavad sisaldama teavet eelmiste ajavahemike kohta (vähemalt kaks aastat), et uutel turule tulijatel oleks samuti võimalik sellistele andmetele juurde pääseda.

5.10.   Põhivõrguettevõtjad vahetavad korrapäraselt piisavalt täpsete elektrivõrgu ja koormusvoogude andmete pakette, et võimaldada igal põhivõrguettevõtjal arvutada koormusvoogusid oma piirkonnas. Samad andmepaketid tehakse kättesaadavaks ka reguleerivatele asutustele ja taotluse korral komisjonile. Reguleerivad asutused ja komisjon tagavad, et kõnealust andmepaketti käsitleksid konfidentsiaalselt nii nemad ise kui ka iga konsultant, kes teeb nende jaoks analüütilist tööd nimetatud andmete põhjal.

6.   Ülekoormusest saadava tulu kasutamine

6.1.   Eelnevalt täpsustatud ajakavaga seotud ülekoormuse juhtimise menetlus võib luua tulu ainult selle ajakava käigus tekkiva ülekoormuse puhul, välja arvatud uute võrkudevaheliste ühenduste puhul, millele antakse määruse (EÜ) nr 1228/2003 artikli 7 või käesoleva määruse artikli 17 kohaselt erand. Kõnealuste tulude jaotamise korra vaatavad läbi reguleerivad asutused ja see ei tohi moonutada jaotamisprotsessi ühegi võimsust või elektrienergiat taotleva osalise huvides ega tekitada negatiivset stiimulit ülekoormuse vähendamiseks.

6.2.   Riiklikud reguleerivad asutused selgitavad ühendusvõimsuste jaotamisest tuleneva tulu kasutamist läbipaistvalt.

6.3.   Ülekoormusest saadav tulu jagatakse asjaomaste põhivõrguettevõtjate vahel vastavalt nende vahel kokkulepitud tingimustele, mille on läbi vaadanud vastavad reguleerivad asutused.

6.4.   Põhivõrguettevõtjad määratlevad eelnevalt selgelt, mil viisil nad kasutavad ülekoormusest saadavat võimalikku tulu, ja annavad aru kõnealuse tulu tegelikust kasutamisest. Reguleerivad asutused kontrollivad, et kõnealune kasutamine oleks kooskõlas käesoleva määruse ja suunistega ning et kogu ülekoormusest saadav tulu, mis tuleneb ühendusvõimsuste jaotamisest, kasutataks ühel või mitmel käesoleva määruse artikli 16 lõikes 6 kirjeldatud eesmärgil.

6.5.   Iga aasta 31. juuliks avaldavad reguleerivad asutused aruande, milles esitatakse ära 12 kuu jooksul, kuni sama aasta 30. juunini saadud tulu ja kõnealuse tulu kasutamine koos tõendusega, et see kasutus on kooskõlas käesoleva määruse ja suunistega ning et kogu ülekoormusest saadud tulu kasutatakse ühel või mitmel määratud eesmärgil.

6.6.   Võrkude ühendusvõimsuse säilitamise või suurendamise eesmärgil investeeringuteks kasutatav ülekoormusest saadav tulu eraldatakse eelistatavalt konkreetsetele eelnevalt kindlaksmääratud projektidele, millega soodustatakse olemasoleva kaasneva ülekoormuse vähendamist ning mida samuti võib rakendada mõistliku aja jooksul, eriti seoses loa andmise menetlusega.


(1)  Toimimisohutus tähendab „ülekandesüsteemi säilitamist kokkulepitud ohutuse piires”.


II LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1228/2003

Käesolev määrus

Article 1

Article 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 3

Artikkel 13

Artikkel 4

Artikkel 14

Artikkel 5

Artikkel 15

Artikkel 6

Artikkel 16

Artikkel 7

Artikkel 17

Artikkel 8

Artikkel 18

Artikkel 9

Artikkel 19

Artikkel 10

Artikkel 20

Artikkel 11

Artikkel 21

Artikkel 12

Artikkel 22

Artikkel 13

Artikkel 23

Artikkel 14

Artikkel 24

Artikkel 25

Artikkel 15

Artikkel 26

Lisa

I lisa


Top