Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008R0762

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 762/2008, 9. juuli 2008 , liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

OJ L 218, 13.8.2008, p. 1–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 04 Volume 003 P. 188 - 200

In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/762/oj

13.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 218/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 762/2008,

9. juuli 2008,

liikmesriikide vesiviljelust käsitleva statistika esitamise ja nõukogu määruse (EÜ) nr 788/96 kehtetuks tunnistamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. aprilli 1996. aasta määruses (EÜ) nr 788/96 (liikmesriikide akvakultuuritoodangu statistika esitamise kohta) (2) nõutakse, et liikmesriigid esitavad igal aastal andmed oma vesiviljelustoodangu mahu kohta.

(2)

Seoses vesiviljeluse osakaalu suurenemisega ühenduse kogu kalandustoodangus on vaja rohkem andmeid, et seda sektorit ühtse kalanduspoliitika raames paremini arendada ja juhtida.

(3)

Seoses haudejaamade ja esmaste kasvukohtade suureneva tähtsusega vesiviljelustegevuses on vaja üksikasjalikke andmeid, et kõnealust sektorit ühtse kalanduspoliitika raames nõuetekohaselt kontrollida ja juhtida.

(4)

Et jälgida ja hinnata vesiviljelussaaduste turgu, on vaja andmeid nii kõnealuse toodangu mahu kui ka maksumuse kohta.

(5)

Keskkonnasäästliku tööstuse tagamiseks on vaja andmeid selle majandussektori struktuuri ja rakendatavate tehnoloogiate kohta.

(6)

Määrus (EÜ) nr 788/96 tuleks kehtetuks tunnistada.

(7)

Selleks et tagada sujuv üleminek määruse (EÜ) nr 788/96 alusel kohaldatavalt režiimilt, peaks käesolev määrus võimaldama anda kuni kolmeaastase üleminekuperioodi nendele liikmesriikidele, kus käesoleva määruse kohaldamine nende riiklike statistikasüsteemide suhtes vajaks suuremaid kohandusi ja põhjustaks tõenäoliselt olulisi praktilisi probleeme.

(8)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt ühise õigusliku raamistiku kehtestamist vesiviljelust käsitleva ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)

Nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) (3) sätestatakse kalandusstatistika kontrollraamistik. Eelkõige nõutakse selles vastavust erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, kulutasuvuse, statistilise konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtetele.

(10)

Statistiliste andmete kogumine ja esitamine on ühtse kalanduspoliitika usaldusväärse juhtimise oluline vahend.

(11)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (4).

(12)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu käesoleva määruse lisade tehnilisi muudatusi. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(13)

Komisjoni peaks abistama aasta otsusega 72/279/EMÜ (5) loodud alaline põllumajandusstatistika komitee,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Liikmesriikide kohustused

Liikmesriigid esitavad komisjonile statistilised andmed oma territooriumil (magevees või soolases vees) toimuva igat liiki vesiviljelustegevuse kohta.

Artikkel 2

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„ühenduse statistika” – nagu määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artiklis 2;

b)

„vesiviljelus” – nagu määratletud nõukogu 27. juuli 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1198/2006 (Euroopa Kalandusfondi kohta) (6) artikli 3 punktis d;

c)

„väljapüügil põhinev vesiviljelus” – tegevus, kus isendeid kogutakse vabast loodusest ning seejärel kasutatakse neid vesiviljeluses;

d)

„toodang” – vesiviljeluse toodang esimese müügitehingu sooritamisel, sealhulgas müügiks pakutav haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang.

2.   Kõik muud käesolevas määruses kasutatavad mõisted on toodud I lisas.

Artikkel 3

Statistika koostamine

1.   Liikmesriigid kasutavad vaatlust või muid statistiliselt tõestatud meetodeid, mis katavad vähemalt 90 % kogutoodangu mahust või arvust haudejaamade ja esmaste kasvukohtade puhul, ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist. Kogutoodangu ülejäänud osa võib olla hinnanguline. Kogutoodangust rohkem kui 10 % moodustava osa hindamiseks võib esitada erandi tegemise taotluse artiklis 8 ette nähtud tingimustel.

2.   Kui kasutatakse muid allikaid peale vaatluse, tuleb nende allikate statistilise kvaliteedi suhtes teha järelhindamine.

3.   Kui liikmesriigi aastane kogutoodang on alla 1 000 tonni, võib ta esitada kokkuvõtvad andmed kogutoodangu kohta hinnanguliselt.

4.   Liikmesriigid esitavad toodangu liikide kaupa. Selliste liikide toodangut, mis eraldi võetuna ei ületa 500 tonni ja moodustab kaalult maksimaalselt 5 % liikmesriigi toodangu mahust, võib esitada hinnanguliselt ja kokkuvõetult. Nende liikide haudejaamade ja esmaste kasvukohtade arvuna näidatud toodangu võib esitada hinnanguliselt.

Artikkel 4

Andmed

Andmed esitatakse vaatluskalendriaasta kohta ja need hõlmavad järgmist:

a)

vesiviljeluse aastatoodang (maht ja ühiku maksumus);

b)

väljapüügil põhineva vesiviljeluse aastane sisendressurss (maht ja ühiku maksumus);

c)

haudejaamade ja esmaste kasvukohtade aastatoodang;

d)

vesiviljelussektori struktuur.

Artikkel 5

Andmete esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad II, III ja IV lisas nimetatud andmed komisjonile (Eurostat) kaheteistkümne kuu jooksul pärast vaatluskalendriaasta lõppu. Esimene vaatluskalendriaasta on 2008.

2.   V lisas nimetatud andmed vesiviljelussektori struktuuri kohta esitatakse kaheteistkümne kuu jooksul pärast vaatluskalendriaasta lõppu komisjonile (Eurostat); esimesed andmed esitatakse 2008. aasta kohta ning seejärel kolmeaastase intervalliga.

Artikkel 6

Kvaliteedi hindamine

1.   Iga liikmesriik esitab komisjonile (Eurostat) iga-aastase aruande esitatud andmete kvaliteedi kohta.

2.   Andmete esitamisel esitab iga liikmesriik komisjonile üksikasjaliku metoodikaaruande. Kõnealuses aruandes kirjeldab liikmesriik andmete kogumise ja koostamise viisi. Kõnealune aruanne sisaldab teavet valimi moodustamise meetodite, hindamismeetodite ja vaatlusele lisaks kasutatud muude allikate kohta ning tulemuste kvaliteedi hinnangut. Metoodikaaruande näidis on esitatud VI lisas.

3.   Komisjon vaatab kõnealused aruanded läbi ja esitab oma järeldused otsusega 72/279/EMÜ moodustatud alalise põllumajandusstatistika komitee asjaomasele töörühmale.

Artikkel 7

Üleminekuperiood

1.   Vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele võib liikmesriikidele käesoleva määruse rakendamiseks anda kalendriaasta pikkusi üleminekuperioode (maksimaalselt kuni kolm aastat) alates 1. jaanuarist 2009, kuna käesoleva määruse kohaldamine riiklike statistikasüsteemide suhtes vajab suuremaid kohandusi ning põhjustab tõenäoliselt olulisi praktilisi probleeme.

2.   Liikmesriik esitab selleks komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2008 nõuetekohaselt põhjendatud taotluse.

Artikkel 8

Erandid

1.   Kui liikmesriigi vesiviljelussektori mõne konkreetse valdkonna statistika kaasaarvamine põhjustaks selle riigi asutustele raskusi, mis ei ole võrreldavad selle valdkonna tähtsusega, võib vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele teha erandi.

Selline erand lubab liikmesriigil esitatavatest andmetest välja jätta kõnealuse valdkonna andmed või kasutada hindamismeetodeid, mida kasutatakse kogutoodangust rohkem kui 10 % moodustavate andmete esitamiseks.

2.   Liikmesriik põhjendab erandi tegemise taotlust, mis tuleb esitada enne andmete esitamise esimest tähtaega, saates komisjonile aruande käesoleva määruse kohaldamisel ilmnenud probleemide kohta.

3.   Kui andmete kogumise käigus ilmnenud olukorra muutus tekitab liikmesriigi asutustele ettenägematuid raskusi, võib liikmesriik esitada nõuetekohaselt põhjendatud taotluse erandi tegemiseks pärast andmete esitamise esimest tähtaega.

Artikkel 9

Tehnilised sätted

1.   Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda, ja mis on seotud lisade tehniliste muudatustega, võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2.   Statistiliste andmete esitamise formaat võetakse vastu vastavalt artikli 10 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetlusele.

Artikkel 10

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab alaline põllumajandusstatistika komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 11

Hindamisaruanne

Hiljemalt 31. detsembriks 2011 ja seejärel iga kolme aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande, mis käsitleb käesoleva määruse kohaselt koostatud statistikat, eelkõige selle asjakohasust ja kvaliteeti.

Kõnealuses aruandes analüüsitakse ka andmete kogumiseks ja koostamiseks loodud süsteemide kulutasuvust ning esitatakse parimad tavad liikmesriikide töökoormuse vähendamiseks ja andmete kasutatavuse ja kvaliteedi parandamiseks.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

1.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, tunnistatakse määrus (EÜ) nr 788/96 käesolevaga kehtetuks.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

3.   Erandina käesoleva määruse artikli 13 teisest lõigust jätkab liikmesriik, kellele on käesoleva määruse artikli 7 kohaselt antud üleminekuperiood, määruse (EÜ) nr 788/96 sätete kohaldamist temale antud üleminekuperioodi ajal.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 9. juuli 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P. JOUYET


(1)  Euroopa Parlamendi 31. jaanuari 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsus.

(2)  EÜT L 108, 1.5.1996, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(3)  EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(4)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(5)  EÜT L 179, 7.8.1972, lk 1.

(6)  ELT L 223, 15.8.2006, lk 1.


I LISA

Vesiviljeluse andmete esitamisel kasutatavad mõisted

1.

„Magevesi” – vesi, mille soolsus on pidevalt väga väike.

2.

„Soolane vesi” – suure soolsusega vesi. See võib olla pidevalt suure soolsusega vesi (nt merevesi) või vesi, kus soolsus on suur, kuid mitte pidevalt (nt riimvesi); soolsus võib perioodiliselt muutuda mage- või merevee juurdevoolu tõttu.

3.

„Liigid” – veeorganismide liigid, mille märkimiseks kasutatakse FAO kindlaks määratud rahvusvahelist kolmetähelist koodi (ASFISi liikide loetelu kalandusalase statistika jaoks).

4.

„FAO üldpiirkonnad” – geograafilised piirkonnad, mille märkimiseks kasutatakse FAO kindlaks määratud rahvusvahelist kahenumbrilist koodi (CWP kalandusalaste statistikastandardite käsiraamat. Punkt H: „Statistilised püügipiirkonnad”). Käesoleva määrusega hõlmatud FAO üldpiirkonnad on järgmised:

Kood

Piirkond

01

Siseveekogud (Aafrika)

05

Siseveekogud (Euroopa)

27

Atlandi ookeani kirdeosa

34

Atlandi ookeani ida- ja keskosa

37

Vahemeri ja Must meri

Muud piirkonnad (täpsustada)

5.

„Tiigid” – suhteliselt madalad ja tavaliselt väikesed veekogud ilma voolava veeta või vähese voolava veega, enamasti tähendab mõiste kunstlikult rajatud veekogu, kuid seda võib kasutada ka looduslike veekogude, mägijärvede, umbjärvede ja väikeste järvede puhul.

6.

„Haudejaamad ja esmased kasvukohad” – rajatised, kus mereloomi kunstlikult sigitatakse, haudutakse ja varasel eluetapil kasvatatakse. Statistilistel eesmärkidel piiratakse haudejaamade tegevus viljastatud kalamarja tootmisega. Mereloomi kasvatatakse esimestel eluetappidel esmastes kasvukohtades.

7.

„Võrkpiirdega alad” – alad vees, mis on ümbritsetud võrguga või muu piirdega ja kus vesi vabalt vahetub; neid alasid iseloomustab see, et nad ulatuvad vee pinnast kuni põhjani ning on tavaliselt suuremahulised.

8.

„Võrkpuurid” – avatud või kaetud pinnaga piirdega ehitised, võrgust või muust vett läbilaskvast materjalist tehtud konstruktsioonid, kus vesi vabalt vahetub. Need konstruktsioonid võivad vees ujuda, olla riputatud vee pinnale või kinnitatud veekogu põhja, võimaldades siiski vee vahetumist puuri alumise osa kaudu.

9.

„Mahutid ja voolava veega veekogud” – kunstlikud rajatised, mis on rajatud maapinnast madalamale või kõrgemale ja kus vesi kiiresti vahetub või siis vahetatakse neis sageli vett (kuid ei toimu vee taaskasutamist) ning mis kujutavad endast hästi jälgitavat kasvukeskkonda.

10.

„Ringleva veega veekogud” – süsteemid, kus vett pärast puhastamist (nt filtreerimist) uuesti kasutatakse.

11.

„Jälgitavasse kasvukeskkonda viidud” – teadlikult vabaks lastud edasise vesiviljeluse eesmärgil.

12.

„Vabasse loodusesse lastud” – teadlikult vabaks lastud jõgede, järvede või muude veekogude varude täiendamise eesmärgil (v.a vesiviljeluse eesmärgil). Kalad ja muud veeorganismid võivad sel juhul olla püügiobjektidena saadaval.

13.

„Maht”:

a)

kalade, koorikloomade, molluskite ja muude veeloomade puhul toote eluskaal. Molluskite puhul arvestatakse eluskaalu koos ümbritseva kestaga;

b)

veetaimede puhul toote märgkaal.

14.

„Ühiku maksumus” – toodangu koguväärtus (ilma sissenõutava käibemaksuta) jagatuna toodangu kogumahuga (väljendatuna asjaomase riigi omavääringus).


II LISA

Vesiviljelustoodang, v.a haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang  (1)

Riik:

 

 

 

 

 

Aasta:

Kasvatatavad liigid

FAO üldpiirkond

Magevee keskkonnas

Merevee keskkonnas

Kokku

 

Kolmetäheline kood

Üldnimetus

Teaduslik nimi

Maht

(tonnides)

Ühiku maksumus

(riiklikus vääringus)

Maht

(tonnides)

Ühiku maksumus

(riiklikus vääringus)

Maht

(tonnides)

Ühiku maksumus

(riiklikus vääringus)

KALA

Tiigid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mahutid ja voolava veega veekogud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võrkpiirdega alad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võrkpuurid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ringleva veega veekogud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOORIKLOOMAD

Tiigid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mahutid ja voolava veega veekogud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Võrkpiirdega alad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MOLLUSKID

Vee põhjas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mitte põhjas

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VEETAIMED

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KALAMARI (tarbimiseks) (2)

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MUUD VEEORGANISMID

Muud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


(1)  V.a akvaariumi- ja dekoratiivliigid.

(2)  Käesoleva nimetuse all tarbimiseks mõeldud kalamarja puhul viidatakse vaid otsetarbimiseks mõeldud ekstraheeritud kalamarjale.


III LISA

Välispüügil põhineva vesiviljeluse sisendressurss  (1)

Riik:

 

 

 

Aasta:

Liigid

Ühik (määratakse) (2)

Ühiku maksumus (riiklikus vääringus)

Kolmetäheline kood

Üldnimetus

Teaduslik nimi

KALA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOORIKLOOMAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MOLLUSKID

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


(1)  V.a akvaariumi-, dekoratiiv- ja taimeliigid.

(2)  Kaal või arv; kui ära on toodud arv, esitatakse ka eluskaalu muundustegur.


IV LISA

Haudejaamade ja esmaste kasvukohtade toodang  (1)

Riik:

 

 

 

 

 

 

 

Aasta:

Liigid

Elutsükli etapp

Eeldatav kasutus

Kolmetäheline kood

Üldnimetus

Teaduslik nimi

Kalamari ja munad

(miljonites)

Kalamaimud

(miljonites)

Jälgitavasse kasvukeskkonda üle viidud

(edasi kasvatamiseks) (2) (miljonites)

Vabasse loodusesse lastud (2)

(miljonites)

Kalamari

Kalamaimud

Kalamari

Kalamaimud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


(1)  V.a akvaariumi- ja dekoratiivliigid.

(2)  Vabatahtlik.


V LISA

Andmed vesiviljelussektori struktuuri kohta  (1)  (4)

Riik:

 

 

 

Aasta:

 

FAO üldpiirkond

Magevee keskkonnas

Merevee keskkonnas

Kokku

Rajatise suurus (3)

Rajatise suurus (3)

Rajatise suurus (3)

m3 (1 000)

Hektarid

m3 (1 000)

Hektarid

m3 (1 000)

Hektarid

KALA

Tiigid

 

 

 

 

 

 

 

Mahutid ja voolava veega veekogud

 

 

 

 

 

 

 

Võrkpiirdega alad

 

 

 

 

 

 

 

Võrkpuurid

 

 

 

 

 

 

 

Ringleva veega veekogud

 

 

 

 

 

 

 

Muud

 

 

 

 

 

 

 

KOORIKLOOMAD

Tiigid

 

 

 

 

 

 

 

Mahutid ja voolava veega veekogud

 

 

 

 

 

 

 

Võrkpiirdega alad

 

 

 

 

 

 

 

Muud

 

 

 

 

 

 

 

MOLLUSKID

Vee põhjas (2)

 

 

 

 

 

 

 

Mitte põhjas (2)

 

 

 

 

 

 

 

Muud (2)

 

 

 

 

 

 

 

VEETAIMED

Kõik meetodid

 

 

 

 

 

 

 


(1)  V.a akvaariumi- ja dekoratiivliigid.

(2)  Kui molluskeid kasvatatakse võrkudes, võib kasutada pikkusühikut.

(3)  Silmas tuleks pidada potentsiaalset mahtu.

(4)  Tumendatud lahtrite osas andmeid ei esitata.


VI LISA

Vesiviljelust käsitleva statistika riiklike süsteemide metoodikaaruande näidis

1.

Vesiviljelust käsitleva statistika riikliku süsteemi ülesehitus

Andmete kogumise ja töötlemise eest vastutavad asutused ning nende vastutusalad.

Riiklikud õigusaktid vesiviljelust käsitlevate andmete kogumise kohta.

Üksus, kes vastutab andmete komisjonile esitamise eest.

2.

Vesiviljelust käsitlevate andmete kogumise, töötlemise ja koostamise meetod

Näidata igat liiki andmete allikas.

Kirjeldada andmete kogumise meetodeid (nt saadetud küsimustikud, tehtud küsitlused, loendused või valimid, vaatluste sagedus, hindamise meetodid) vesiviljelussektori kõigis valdkondades.

Kirjeldada, kuidas andmeid töödeldi ja koostati ning kui kaua see kestis.

3.

Kvaliteediaspektid kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi tegevusjuhisega

Kui mõnede andmete puhul on kasutatud hinnangulist esitlusviisi, kirjeldada kasutatud meetodeid ja hinnata nende meetodite kasutatavuse ja usaldusväärsuse taset.

Nimetada kõik riiklike süsteemide puudused ja viisid, kuidas neid puudusi kõrvaldada, ning esitada vajaduse korral parandusmeetmete ajakava.


Top