Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32007R1358

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1358/2007, 21. november 2007 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1725/2003 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga IFRS 8 (EMPs kohaldatav tekst)

OJ L 304, 22.11.2007, p. 9–20 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

No longer in force, Date of end of validity: 01/12/2008; mõjud tunnistatud kehtetuks 32008R1126

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/1358/oj

22.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 304/9


KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1358/2007,

21. november 2007,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1725/2003 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvahelise finantsaruandlusstandardiga IFRS 8

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1725/2003 (2) võeti vastu teatavad 14. septembri 2002. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Rahvusvaheline raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) avaldas 30. novembril 2006. aastal rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi IFRS 8 „Tegevussegmendid”, edaspidi „IFRS 8”. IFRS 8 kehtestab nõuded ettevõtte tegevussegmente käsitleva teabe avalikustamise kohta. IFRS 8 asendab rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 14 „Segmendiaruandlus”.

(3)

Konsulteerimine Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) tehniliste ekspertide rühmaga (TEG) kinnitab, et standard IFRS 8 vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud vastuvõtmiseks vajalikele tehnilistele kriteeriumidele.

(4)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1725/2003 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1725/2003 lisasse kantakse käesoleva määruse lisas

„sätestatud rahvusvaheline finantsaruandlusstandard IFRS 8 „Tegevussegmendid””.

Artikkel 2

Kõik ettevõtted peavad hiljemalt oma 2009. majandusaasta alguskuupäevast kohaldama käesoleva määruse lisas sätestatud standardit IFRS 8.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. november 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Charlie McCREEVY


(1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2)  ELT L 261, 13.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 611/2007 (ELT L 141, 2.6.2007, lk 49).


LISA

RAHVUSVAHELISED FINANTSARUANDLUSSTANDARDID

IFRS 8

IFRS 8 — „Tegevussegmendid”

„Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org”

RAHVUSVAHELINE FINANTSARUANDLUSSTANDARD 8

Tegevussegmendid

ALUSPÕHIMÕTE

1.

Ettevõte peab avalikustama teabe, mis võimaldaks ettevõtte finantsaruannete kasutajail hinnata ettevõtte majandustegevuse iseloomu ja finantstulemusi ning tegevuse majanduslikke keskkondi.

RAKENDUSALA

2.

Käesolevat rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (edaspidi „IFRS”) kohaldatakse:

a)

ettevõtte eraldiseisvate finantsaruannete suhtes, kui:

i)

ettevõtte võla- või omakapitaliväärtpaberid on avalikult kaubeldavad (oma riigi või välisriigi börsil või vabavahetusturul, sealhulgas kohalikel või piirkondlikel turgudel) või

ii)

ettevõte esitab oma finantsaruandeid väärtpaberikomisjonile või muule reguleerivale asutusele ükskõik millisesse klassi kuuluvate väärtpaberite emiteerimiseks avalikul turul või on alustanud nende esitamist, ja

b)

kontserni konsolideeritud finantsaruannete suhtes, kui:

i)

emaettevõtte võla- või omakapitaliväärtpaberid on avalikult kaubeldavad (oma riigi või välisriigi börsil või vabavahetusturul, sealhulgas kohalikel või piirkondlikel turgudel) või

ii)

emaettevõte esitab oma konsolideeritud finantsaruandeid väärtpaberikomisjonile või muule reguleerivale asutusele ükskõik millisesse klassi kuuluvate väärtpaberite emiteerimiseks avalikul turul või on alustanud nende esitamist.

3.

Kui ettevõte, mis ei ole kohustatud käesolevat IFRSi kohaldama, soovib avaldada segmentide kohta teavet, mis ei ole käesoleva IFRSi nõuetega vastavuses, ei kirjelda ta seda teavet segmenditeabena.

4.

Kui finantsaruanne sisaldab nii käesoleva IFRSi reguleerimisalasse kuuluva emaettevõtte konsolideeritud finantsaruandeid kui ka emaettevõtte konsolideerimata finantsaruandeid, on segmenditeabe esitamine kohustuslik ainult konsolideeritud finantsaruannetes.

TEGEVUSSEGMENDID

5.

Tegevussegment on ettevõtte osa:

a)

mille majandustegevusega võib teenida tulu ja kanda kulusid (sealhulgas sama ettevõtte teiste osadega sõlmitud tehingutega seotud tulud ja kulud);

b)

mille tegevuse tulemused vaatab regulaarselt läbi ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht, et võtta vastu otsuseid segmendile eraldatavate vahendite kohta ja hinnata tegevuse tulemusi, ja

c)

mille kohta on olemas eraldi finantsteave.

Tegevussegment võib tegelda ka majandustegevusega, mille eest veel tulusid ei teenita, näiteks alustavad tegevusalad võivad olla tegevussegmendid ka enne tulude teenimist.

6.

Ettevõtte iga osa ei pruugi olla tegevussegment ega moodustada osa tegevussegmendist. Tegevussegmendid ei ole näiteks ettevõtte peakontor või mõned teatava funktsiooniga osakonnad, mis ei teeni tulu või teenivad tulu, mis ei tulene otseselt ettevõtte tegevusest. Tegevussegmentidena ei käsitleta käesolevas IFRSis ka ettevõtte töösuhte lõppemise järgsete hüvitiste programme.

7.

Terminiga „ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht” peetakse silmas funktsiooni, mitte tingimata konkreetse ametikohaga juhti. See funktsioon seisneb vahendite eraldamises ja ettevõtte tegevussegmentide tulemuste hindamises. Ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht on sageli ettevõtte tegevdirektor või tootmisjuht, kuid see võib näiteks olla ka tegevdirektorite või muude juhtide rühm.

8.

Paljude ettevõtete puhul võib paragrahvis 5 kirjeldatud tegevussegmentide kolme omaduse põhjal ettevõtte tegevussegmente selgesti määratleda. Ettevõte võib aga koostada ka aruandeid, milles ettevõtte majandustegevust on erineval viisil esitatud. Kui ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht kasutab mitut segmenditeabe kogumit, võib komponentide kogumi määratleda ettevõtte tegevussegmendina teistest teguritest lähtudes, sealhulgas iga komponendi majandustegevuse iseloomu, nende eest vastutavate juhtide olemasolu ja juhatusele esitatava teabe järgi.

9.

Tegevussegmendil on üldjuhul segmendi juht, kes allub otseselt ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile ja suhtleb temaga regulaarselt, et arutada segmendi tegevust, finantstulemusi, prognoose või kavasid. Terminiga „segmendi juht” peetakse silmas funktsiooni, mitte tingimata konkreetse ametikohaga juhti. Ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht võib mõne tegevussegmendi puhul olla ka segmendi juht. Üks juht võib olla mitme tegevussegmendi juht. Kui organisatsiooni mitmel komponentide kogumil on paragrahvis 5 nimetatud omadused, kuid segmendi juht vastutab ainult ühe sellise kogumi eest, on tegevussegment ainult see komponentide kogum, mille eest vastutab segmendi juht.

10.

Paragrahvis 5 nimetatud omadusi võib olla ka kahel või rohkemal osaliselt kattuval komponentide kogumil, millel on oma juhid. Sellist struktuuri nimetatakse maatriksorganisatsiooniks. Näiteks teatavates ettevõtetes vastutavad teatavad juhid erinevate toodete ja teenuste eest kogu maailma ulatuses, kuid teised juhid vastutavad teatavate geograafiliste piirkondade eest. Ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht vaatab mõlema komponentide kogumi tegevuse tulemused regulaarselt läbi ja mõlema kohta on kättesaadav eraldi finantsteave. Sellisel juhul määrab ettevõte aluspõhimõttest lähtudes, millist komponentide kogumit tuleb käsitada tegevussegmendina.

AVALIKUSTATAVAD SEGMENDID

11.

Ettevõte esitab eraldi teabe iga tegevussegmendi kohta, mis:

a)

on määratud kindlaks vastavalt paragrahvidele 5–10 või tuleneb kahe või rohkema sellise segmendi summeerimisest paragrahvi 12 kohaselt ja

b)

ületab paragrahviga 13 kehtestatud kvantitatiivseid künniseid.

Paragrahvidega 14–19 on ette nähtud ka muud olukorrad, mille puhul esitatakse tegevussegmendi kohta eraldi teave.

Summeerimiskriteeriumid

12.

Sarnaste majandusnäitajatega tegevussegmentidel on sageli pikemas perspektiivis samasugused finantstulemused. Näiteks kui kahe tegevussegmendi majandusnäitajad on samasugused, on ka nende keskmine brutokasum pikemas perspektiivis samasugune. Kaks või rohkem tegevussegmenti võib koondada üheks tegevussegmendiks, kui nende summeerimine on kooskõlas käesoleva IFRSi aluspõhimõttega, kui segmentidel on samasugused majanduslikud näitajad ja kui need on sarnased ka kõikide järgmiste omaduste poolest:

a)

toodete ja teenuste laad;

b)

tootmisprotsesside laad;

c)

nende toodete ja teenuste klientide tüüp või klass;

d)

nende toodete hulgimüügi või teenuste osutamise viis ja

e)

kui see on kohaldatav, regulatiivse keskkonna iseloom, näiteks pangandus, kindlustus või kommunaalteenused.

Kvantitatiivsed künnised

13.

Ettevõte esitab eraldi teavet iga tegevussegmendi kohta, mis ületab mõnda järgmist kvantitatiivset künnist:

a)

segmendi deklareeritud tulu, mis hõlmab nii müüki ettevõttevälistele klientidele kui ka segmentidevahelisi müüke või võõrandamisi, moodustab vähemalt 10 % kõikide tegevussegmentide sise- ja välistulude kogusummast;

b)

segmendi deklareeritud kasumi või kahjumi absoluutsumma moodustab vähemalt 10 % a) kõikide kahjumita töötanud tegevussegmentide deklareeritud kogukasumi ja ii) kõikide kahjumiga töötanud tegevussegmentide deklareeritud kogukahjumi absoluutsummast;

c)

segmendi varad moodustavad vähemalt 10 % kõikide tegevussegmentide varade kogusummast.

Tegevussegmenti, mis ühtki nimetatud kvantitatiivset künnist ei ületa, võib käsitada avalikustatavana ja esitada selle kohta eraldi teavet, kui juhtkond leiab, et segmendi kohta teabe avaldamine on finantsaruannete kasutajatele kasulik.

14.

Ettevõte võib summeerida teiste, kvantitatiivset künnist mitteületavate tegevussegmentide teavet avalikustatava segmendina vaid sel juhul, kui neil tegevussegmentidel on ühesugune majanduslik eripära ja enamik paragrahvis 12 loetletud summeerimiskriteeriume on ühised.

15.

Kui tegevussegmendi ettevõttevälistelt klientidelt teenitud kogutulu moodustab vähem kui 75 % ettevõtte tulust, tuleb määratleda täiendavad avalikustatavad segmendid (isegi kui need ei vasta paragrahvis 13 esitatud kriteeriumidele), kuni avalikustatavad segmendid hõlmavad vähemalt 75 % ettevõtte tulust.

16.

Teave muude majandustegevuste ja tegevussegmentide kohta, mis ei ole avalikustatavad, summeeritakse ja avaldatakse „kõikide ülejäänud segmentide” kategoorias eraldi paragrahvis 28 nõutavatest artiklitest, mida on vaja võrdlevalt esitada. Kirjeldatakse „kõikide ülejäänud segmentide” kategooriasse kuuluvate segmentide tuluallikaid.

17.

Kui juhtkond peab eelmisel perioodil avalikustatavana käsitatud tegevussegmenti jätkuvalt oluliseks, esitatakse selle segmendi teave jooksval perioodil eraldi, isegi kui see ei vasta enam paragrahvis 13 esitatud avalikustamiskriteeriumidele.

18.

Kui tegevussegmenti käsitatakse kvantitatiivsete künniste põhjal jooksval perioodil avalikustatava segmendina, esitatakse võrdlemiseks uuesti segmendi eelmise perioodi teave, et kajastada uut avalikustatavat segmenti eraldi segmendina, isegi kui see ei vastanud eelmisel perioodil paragrahvis 13 esitatud avalikustamiskriteeriumidele, välja arvatud juhul, kui vajalik teave ei ole kättesaadav ja seda oleks liiga kulukas välja töötada.

19.

Ettevõtte eraldi avalikustatavate segmentide arvu võib praktilistel kaalutlustel piirata, et segmenditeave ei oleks liiga üksikasjalik. Kuigi sellist täpset piiri ei ole kindlaks määratud, peaks ettevõte otsustama, kas on saavutatud praktilistel kaalutlustel piir, kui paragrahvide 13–18 kohaselt avalikustatavate segmentide arv ületab kümmet.

AVALIKUSTAMINE

20.

Ettevõte peab avalikustama teabe, mis võimaldaks ettevõtte finantsaruannete kasutajail hinnata ettevõtte majandustegevuse iseloomu ja finantstulemusi ning tegevuse majanduslikke keskkondi.

21.

Paragrahvis 20 esitatud põhimõtte rakendamiseks avalikustab ettevõte iga kasumiaruande perioodi kohta:

a)

paragrahvis 22 kirjeldatud üldteabe;

b)

teabe avalikustatava segmendi kasumi või kahjumi kohta, sealhulgas avalikustatava segmendi kasumis või kahjumis sisalduvate tulude ja kulude, segmendi varade, segmendi kohustiste ja mõõtmise aluse kohta, nagu on kirjeldatud paragrahvides 23–27, ja

c)

segmentide tulude koondite, avalikustatavate segmentide kasumi või kahjumi, segmentide varade ja kohustiste ja segmentide muude oluliste artiklite võrdluse ettevõtte vastavate summadega, nagu on kirjeldatud paragrahvis 28.

Avalikustatavate segmentide bilansisummad tuleb esitada võrdlevalt ettevõtte bilansi summadega kõikidel bilansi kuupäevadel. Eelmiste perioodide teave esitatakse uuesti, nagu on kirjeldatud paragrahvides 29 ja 30.

Üldteave

22.

Ettevõte avaldab järgmise üldteabe:

a)

ettevõtte avalikustatavate segmentide, sealhulgas organisatsioonilise aluse kindlaksmääramiseks kasutatavad tegurid (näiteks kas juhtkond on eelistanud kehtestada ettevõtte struktuuri, lähtudes erinevustest toodetes ja teenustes, geograafilistes piirkondades, regulatiivsetes keskkondades või kombineerides neid tegureid, ning kas tegevussegmente on summeeritud), ja

b)

toodete ja teenuste liikide kohta, millega iga avalikustatav segment teenib oma tulu.

Teave kasumi või kahjumi, varade ja kohustuste kohta

23.

Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi kohta kasumi või kahjumi ja varade kogusumma näitajad. Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi kohustuste näitajad, kui seda summat esitatakse regulaarselt ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile. Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi kohta ka järgmise teabe, kui määratud summad sisalduvad ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtva juhi poolt läbi vaadatavas segmendi kasumi või kahjumi näitajas või kui need esitatakse ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile regulaarselt muul viisil, isegi kui neid ei kajastata kõnealuses segmendi kasumi või kahjumi näitajas:

a)

ettevõttevälistelt klientidelt teenitav tulu;

b)

tulu tehingutest sama ettevõtte teiste tegevussegmentidega;

c)

intressitulu;

d)

intressikulu;

e)

kulum;

f)

olulised tulu- ja kuluartiklid, mis avalikustatakse standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine” paragrahvi 86 kohaselt;

g)

ettevõtte osa sidus- ja ühisettevõtete omakapitali meetodil arvestatud kasumis või kahjumis;

h)

tulumaksu kulu või tulu ja

i)

muud olulised mitterahalised artiklid, välja arvatud kulum.

Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi intressitulu eraldi intressikulust, välja arvatud juhul, kui intressitulu moodustab enamiku segmendi tulust ja kui ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht hindab segmendi tegevuse tulemusi ja võtab vastu otsuseid segmendile eraldatavate vahendite kohta eelkõige puhta intressitulu põhjal. Sellisel juhul võib ettevõte esitada kõnealuse segmendi intressitulu pärast intressikulu mahaarvamist ja avalikustada selle asjaolu.

24.

Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi kohta ka järgmise teabe, kui määratud summad sisalduvad ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtva juhi poolt läbi vaadatavas segmendi varade näitajas või kui need esitatakse ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile regulaarselt muul viisil, isegi kui neid ei kajastata kõnealuses segmendi varade näitajas:

a)

omakapitali meetodil arvestatud investeering sidus- ja ühisettevõtetesse ja

b)

põhivaradesse, (1) välja arvatud finantsinstrumentidesse, viitmaksudesse, töösuhte lõppemise järgsetesse hüvitistesse (vt IAS 19 „Hüvitised töövõtjatele” paragrahvid 54–58) ja kindlustuslepingutest tulenevatesse õigustesse lisatud summad.

MÕÕTMINE

25.

Segmendi iga avalikustatava artikli summaks on näitaja, mis esitatakse ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile otsuste vastuvõtmiseks vahendite eraldamiseks segmendile ja segmendi tegevuse tulemuste hindamiseks. Ettevõtte finantsaruannete koostamisel tehtud korrigeerimised ja väljajätmised ning tulude, kulude ja kasude või kahjude eraldamised võetakse avalikustatava segmendi kasumi või kahjumi kindlaksmääramisel arvesse vaid sel juhul, kui need sisalduvad segmendi kasumi või kahjumi näitajas, mida kasutab ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht. Samuti esitatakse selle segmendi kohta ainult need varad ja kohustised, mis sisalduvad segmendi varade ja segmendi kohustuste näitajas, mida kasutab ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht. Kui avalikustatava segmendi kasumisse või kahjumisse või varadesse või kohustistesse eraldatakse summasid, eraldatakse need summad mõistlikul alusel.

26.

Kui ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht kasutab segmendi tegevuse tulemuste hindamiseks ja vahendite jaotuse üle otsustamiseks ainult ühte tegevussegmendi kasumi või kahjumi või segmendi varade või segmendi kohustiste näitajat, esitatakse segmendi kasum või kahjum või varad ja kohustised nende näitajatega. Kui ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht kasutab mitut tegevussegmendi kasumi või kahjumi või segmendi varade või segmendi kohustuste näitajat, esitatakse näitajad, mis määratakse juhtkonna arvates kooskõlas mõõtmispõhimõtetega, mis on kõige lähedasemad vastavate summade mõõtmisele ettevõtte finantsaruannetes.

27.

Ettevõte esitab iga avalikustatava segmendi kasumi või kahjumi või varade või kohustiste näitajate kohta selgituse. Ettevõte esitab vähemalt järgmise teabe:

a)

avalikustatavate segmentide vaheliste tehingute arvestuse alus;

b)

avalikustatavate segmentide kasumi või kahjumi näitajate erinevused ettevõtte maksukulude või -tulude eelsest ja tegevuste lõpetamise eelsest kasumist või kahjumist (kui see ei ilmne paragrahvis 28 kirjeldatud võrdlevast esitamisest). Nende erinevuste hulka võivad kuuluda arvestuspõhimõtted ja põhimõtted kesksete kulude jaotamiseks, mis on vajalikud avalikustatava segmendi teabest arusaamiseks;

c)

avalikustatavate segmentide varade näitajate erinevused ettevõtte varade näitajatest (kui see ei ilmne paragrahvis 28 kirjeldatud võrdlevast esitamisest). Nende erinevuste hulka võivad kuuluda arvestuspõhimõtted ja põhimõtted ühiselt kasutatud varade jaotamiseks, mis on vajalikud avalikustatava segmendi teabest arusaamiseks;

d)

avalikustatavate segmentide kohustuste näitajate erinevused ettevõtte kohustuste näitajatest (kui see ei ilmne paragrahvis 28 kirjeldatud võrdlevast esitamisest). Nende erinevuste hulka võivad kuuluda arvestuspõhimõtted ja põhimõtted ühiselt kasutatud kohustuste jaotamiseks, mis on vajalikud avalikustatava segmendi teabest arusaamiseks;

e)

muudatused varasematel perioodidel kasutatud mõõtmismeetodites, millega määrati kindlaks avalikustatava segmendi kasum või kahjum, ning nende muudatuste võimalik mõju segmendi kasumi või kahjumi näitajale;

f)

võimalike avalikustatavatele segmentidele tehtud asümmeetriliste jaotuste laad ja mõju. Ettevõte võib näiteks jaotada segmendile kulumit, jaotamata sellele segmendile kulumiga seotud amortiseeritavaid varasid.

Võrdlev esitamine

28.

Ettevõte esitab võrdlevalt kogu järgmise teabe:

a)

avalikustatavate segmentide tulude kogusumma võrreldes ettevõtte tuluga;

b)

avalikustatavate segmentide kasumi või kahjumi näitajad võrreldes ettevõtte kasumi või kahjumiga enne maksukulu (-tulu) ja lõpetatud tegevusi. Kui aga ettevõte eraldab avalikustatavatele segmentidele selliseid artikleid nagu maksukulu (-tulu), võib ettevõte esitada segmentide kasumi või kahjumi näitajate kogusummad võrdlevalt ettevõtte kasumi või kahjumiga pärast neid artikleid;

c)

avalikustatavate segmentide varade kogusumma võrreldes ettevõtte varadega;

d)

avalikustatavate segmentide kohustuste kogusumma võrreldes ettevõtte kohustustega, kui segmendi kohustusi esitatakse paragrahvi 23 kohaselt;

e)

avalikustatavate segmentide kõikide ülejäänud oluliste avalikustatavate teabeartiklite kogusummad võrreldes ettevõtte vastavate summadega.

Kõik olulised võrdlevalt esitatavad summad määratletakse ja kirjeldatakse eraldi. Näiteks määratletakse ja kirjeldatakse eraldi iga arvestuspõhimõtete erinevustest tulenev olulise korrigeerimise summa, mis on vajalik avalikustatava segmendi kasumi või kahjumi võrdlevaks esitamiseks ettevõtte kasumi või kahjumiga.

Varem esitatud teabe uuesti esitamine

29.

Kui ettevõte muudab oma sisemist organisatsioonilist struktuuri selliselt, et ettevõtte avalikustatavate segmentide koosseis selle tagajärjel muutub, esitatakse vastav teave ka varasemate, sealhulgas vahepealsete perioodide kohta, välja arvatud juhul, kui see teave ei ole kättesaadav ja kui seda oleks liiga kulukas välja töötada. Iga avalikustatava artikli puhul määratakse eraldi kindlaks, kas see teave on kättesaadav ja kas selle väljatöötamine ei oleks liiga kulukas. Pärast muudatuse tegemist avalikustatavate segmentide koosseisus avaldab ettevõte, kas ta on esitanud segmendi vastavad teabeartiklid ka varasemate perioodide kohta.

30.

Kui ettevõte muudab oma sisemist organisatsioonilist struktuuri selliselt, et ettevõtte avalikustatavate segmentide koosseis selle tagajärjel muutub, ja kui selle muudatuse tulemusena segmenditeavet varasemate, sealhulgas vahepealsete perioodide kohta uuesti ei esitata, esitab ettevõte muudatuse aastal segmenditeabe jooksva perioodi kohta nii vana kui ka uue segmentide süsteemi kohaselt, välja arvatud juhul, kui see teave ei ole kättesaadav ja seda oleks liiga kulukas välja töötada.

KOGU ETTEVÕTTE KOHTA ESITATAV TEAVE

31.

Paragrahve 32–34 kohaldatakse kõikide ettevõtete suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesolevat IFRSi, sealhulgas ettevõtete kohta, millel on üks avalikustatav segment. Mõne ettevõtte majandustegevus ei ole korraldatud asjakohaste toodete ja teenuste või geograafiliste tegevuspiirkondade vaheliste erinevuste alusel. Sellise ettevõtte avalikustatavad segmendid võivad esitada tulusid, mida on saadud mitmesuguste sisuliselt erinevate toodete ja teenuste pakkumisest või siis võivad selle ettevõtte mitu avalikustatavat segmenti pakkuda sisuliselt samu tooteid ja teenuseid. Samuti võivad ettevõtte avalikustatavad segmendid omada varasid erinevates geograafilistes piirkondades ja esitada tulusid, mida on teenitud eri geograafilistes piirkondades asuvatelt klientidelt, või siis võivad selle ettevõtte mitu avalikustatavat segmenti tegutseda samas geograafilises piirkonnas. Paragrahvides 32–34 nõutavat teavet esitatakse ainult juhul, kui seda ei esitata avalikustatava segmendi kohta käesolevas IFRSis nõutava teabega.

Teave toodete ja teenuste kohta

32.

Ettevõte esitab iga toote ja teenuse või iga sarnaste toodete ja teenuste rühma kohta ettevõttevälistelt klientidelt teenitud tulud, välja arvatud juhul, kui vajalik teave ei ole kättesaadav ja kui seda oleks liiga kulukas välja töötada, ning see asjaolu ka avalikustatakse. Esitatavad tulusummad põhinevad finantsteabel, mida kasutatakse ettevõtte finantsaruannete koostamiseks.

Teave geograafiliste piirkondade kohta

33.

Ettevõte esitab järgmise geograafilise teabe, välja arvatud juhul, kui vajalik teave ei ole kättesaadav ja seda oleks liiga kulukas välja töötada:

a)

ettevõttevälistelt klientidelt teenitud tulud i) ettevõtte asukohariigist ja ii) kokku kõikidest välisriikidest, kus ettevõte teenib tulusid. Kui teatava välisriigi ettevõttevälistelt klientidelt teenitud tulud on olulised, esitatakse need tulud eraldi. Ettevõte esitab iga riigi ettevõttevälistelt klientidelt teenitavate tulude esitamise aluse;

b)

põhivarad, (2) välja arvatud finantsinstrumendid, viitmaksud, töösuhte lõppemise järgsed hüvitised ja kindlustuslepingutest tulenevad õigused i) ettevõtte asukohariigis ja ii) kokku kõikides välisriikides, kus ettevõttel on varasid. Kui teatavas välisriigis asuvad varad on olulised, esitatakse need varad eraldi.

Esitatavad summad põhinevad finantsteabel, mida kasutatakse ettevõtte finantsaruannete koostamiseks. Kui vajalik teave ei ole kättesaadav ja kui seda oleks liiga kulukas välja töötada, avalikustatakse see asjaolu. Ettevõte võib esitada lisaks käesolevas paragrahvis nõutavale teabele geograafilise teabe vahesummad riikide rühmade kohta.

Teave tähtsamate klientide kohta

34.

Ettevõte esitab teabe oma tähtsamatest klientidest sõltumise määra kohta. Kui ühe ettevõttevälise kliendiga sõlmitud tehingutelt teenitav tulu moodustab 10 % või rohkem ettevõtte tuludest, avalikustab ettevõte selle asjaolu, igalt selliselt kliendilt teenitud kogutulu ning neid tulusid avaldava segmendi või avaldatavate segmentide nimed. Ettevõte ei pea avalikustama olulise kliendi nime ega igas segmendis sellelt kliendilt teenitud tulude summasid. Käesoleva IFRSi tähenduses käsitatakse ühe kliendina ettevõtete rühma, mis on aruandvale ettevõttele teadaolevalt ühtse juhtimise all, samuti (riigi, osariigi, provintsi, territooriumi, kohalikke või välisriigi) valitsusasutusi ja ettevõtteid, kes on aruandvale ettevõttele teadaolevalt selle valitsusasutuse juhtimise all.

ÜLEMINEK JA JÕUSTUMINE

35.

Ettevõte kohaldab käesolevat IFRSi oma majandusaasta aruannetes ajavahemike suhtes, mis algavad 1. jaanuarist 2009. Lubatud on ka varasem kohaldamine. Kui ettevõte kohaldab käesolevat IFRSi oma finantsaruannetes ajavahemike suhtes, mis algavad enne 1. jaanuari 2009, avalikustab ta selle asjaolu.

36.

Segmenditeave eelmiste aastate kohta, mis esitatakse võrdlevalt esimese kohaldamisaasta suhtes, esitatakse uuesti käesoleva IFRSi nõuete kohaselt, välja arvatud juhul, kui vajalik teave ei ole kättesaadav ja kui seda oleks liiga kulukas välja töötada.

IAS 14 KEHTETUKS TUNNISTAMINE

37.

Käesoleva IFRSiga asendatakse standard IAS 14 „Segmendiaruandlus”.


(1)  Kui varad on liigitatud likviidsuse järgi, käsitatakse põhivaradena varasid, mille summad laekuvad eelduste kohaselt hiljem kui kaheteistkümne kuu jooksul alates bilansikuupäevast.

(2)  Kui varad on liigitatud likviidsuse järgi, käsitatakse põhivaradena varasid, mille summad laekuvad eelduste kohaselt rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul alates bilansikuupäevast.

A liide

Termini määratlus

Käesolev liide on IFRSi lahutamatu osa.

Tegevus-segment

Tegevussegment on ettevõtte osa:

a)

mille majandustegevusega võib teenida tulu ja kanda kulusid (sealhulgas tulusid ja kulusid, mis on seotud sama ettevõtte teiste osadega sõlmitud tehingutega);

b)

mille tegevuse tulemused vaatab regulaarselt läbi põhiline ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev organ, et võtta vastu otsuseid segmendile eraldatavate vahendite kohta ja hinnata segmendi tegevuse tulemusi, ja

c)

mille kohta on olemas eraldi finantsteave.

B liide

Muudatused teistes IFRSides

Käesolevas liites tehtud muudatusi kohaldatakse aastaste perioodide suhtes, mis algavad 1. jaanuaril 2009 või pärast seda. Kui ettevõte kohaldab käesolevat IFRSi varasema perioodi suhtes, kohaldatakse B liite muudatusi ka selle varasema perioodi suhtes. Muudetud paragrahvides on uus tekst alla kriipsutatud ja välja jäetud tekst läbi kriipsutatud.

B1

Viited standardile IAS 14 „Segmendiaruandlus” asendatakse viidetega standardile IFRS 8 „Tegevussegmendid” järgmistes lõikudes:

IAS 27 „Konsolideeritud ja konsolideerimata finantsaruanded” paragrahv 20

IAS 36 „Varade väärtuse langus” paragrahvi 130 lõike d punkt i.

B2

IFRS 5 „Müügiks hoitav põhivara ja lõpetatud tegevusvaldkonnad” paragrahvi 41 muudetakse järgmiselt:

„41.

Ettevõte avalikustab järgneva teabe lisades perioodil, mil põhivara (või müügigrupp) on kas liigitatud müügiks hoitavaks või müüdud:

d)

kui on rakendatav, siis avalikustatav segment, milles põhivara (või müügigrupp) on esitatud kooskõlas IAS 14-ga „Segmendiaruandlus” standardiga IFRS 8 „Tegevussegmendid”.”

B3

IFRS 6 „Maavarade uurimine ja hindamine” paragrahvi 21 muudetakse järgmiselt:

21.

Ettevõte peab kindlaks määrama arvestusmeetodid, jaotamaks uuringu ja hindamise varasid raha teenivatele üksustele või raha teenivate üksuste rühmadele nende varade väärtuse languse hindamise eesmärgil. Iga raha teeniv üksus või üksuste rühm, millele jaotatakse uuringu ja hindamise vara, ei tohi olla suurem tegevussegmendist, mis põhineb kas ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadil või lisaformaadil, mis on kindlaks määratud kooskõlas standardiga IAS 14 Segmendiaruandlus IFRS 8 „Tegevussegmendid”.”

B4

IAS 2 „Varud” paragrahve 26 ja 29 muudetakse järgmiselt:

„26.

Näiteks majandusüksuse ühes äri tegevussegmendis kasutatud varudel võib olla teises äri tegevussegmendis kasutatud sama tüüpi varudest erinev kasutus. Samas ei ole varude geograafilise asukoha (või vastavate maksureeglite) erinevus iseenesest piisav, õigustamaks erinevate soetusmaksumuse arvestusmeetodite kasutamist.

29.

Varud hinnatakse tavaliselt alla neto realiseerimisväärtuseni üksikobjektide lõikes. Siiski võib teatud asjaoludel osutuda otstarbekaks grupeerida samalaadseid või omavahel seotud objekte. Selline olukord võib olla ühe ja sama tootegrupiga seotud varude objektide puhul, millel on samalaadne otstarve või lõppkasutus, mida toodetakse ja turustatakse samas geograafilises piirkonnas ning mida ei ole otstarbekas hinnata eraldi teistest sama tootegrupi objektidest. Ei ole asjakohane hinnata varusid alla nende liigituse alusel, nagu näiteks valmistoodang või kõik teatud majandusharu või geograafilise tegevussegmendi varud. Teenuste osutajad määravad tavaliselt kindlaks kulutused iga teenuse kohta, millel on eraldi müügihind. Seetõttu käsitatakse igat sellist teenust eraldiseisva objektina.”

B5

IAS 7 „Rahavoogude aruanded” paragrahvi 50 muudetakse järgmiselt:

„50.

Täiendav teave võib olla kasutajate jaoks vajalik, aidates mõista ettevõtte finantsseisundit ja likviidsust. Sellise teabe avalikustamine koos juhtkonna kommentaariga on soovitatav ja see võib sisaldada järgmist:

d)

kõigi aruandes esitatud tegevusvaldkondade ja geograafiliste avalikustatavate segmentide põhi-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogude summad (vt IAS 14 „Segmendiaruandlus” IFRS 8 „Tegevussegmendid”).”

B6

IAS 19 „Hüvitised töövõtjatele” paragrahvi 115 illustreerivat näidet muudetakse järgmiselt:

„Paragrahvi 115 illustreeriv näide

Ettevõte lõpetab ühe äri tegevussegmendi tegevuse ja selle segmendi töövõtjad ei teeni enam hüvitisi …”

B7

IAS 33 „Aktsiakasum” paragrahv 2 asendatakse järgmisega:

2.

Käesolevat standardit kohaldatakse

a)

ettevõtte eraldiseisvate raamatupidamisaruannete suhtes, kui:

i)

ettevõtte võla- või omakapitaliväärtpaberid on avalikult kaubeldavad (oma riigi või välisriigi börsil või vabavahetusturul, sealhulgas kohalikel või piirkondlikel turgudel), või

ii)

ettevõte esitab oma finantsaruandeid väärtpaberikomisjonile või muule reguleerivale asutusele ükskõik millisesse klassi kuuluvate instrumentide emiteerimiseks avalikul turul või on alustanud nende esitamist, ja

b)

kontserni konsolideeritud finantsaruannete suhtes, kui:

i)

emaettevõtte võla- või omakapitaliväärtpaberid on avalikult kaubeldavad (oma riigi või välisriigi börsil või vabavahetusturul, sealhulgas kohalikel või piirkondlikel turgudel), või

ii)

emaettevõte esitab oma finantsaruandeid väärtpaberikomisjonile või muule reguleerivale asutusele lihtaktsiate emiteerimiseks avalikul turul või on alustanud nende esitamist.”

B8

IAS 34 „Vahearuandlus” paragrahvi 16 muudetakse järgmiselt:

16.

Raamatupidamise vahearuande lisades peab ettevõte esitama vähemalt järgmise teabe, kui see on oluline ja seda ei ole avalikustatud vahearuande muudes osades. Üldjuhul peab selle teabe esitama kumulatiivselt majandusaasta algusest vahearuande kuupäevani. Ettevõte peab siiski avalikustama ka kõik need sündmused ja tehingud, mis on olulised käesoleva vahearuande perioodi mõistmiseks:

g)

järgmine segmenditeave tulud ja segmendi äritulem ärisegmentide või geograafiliste segmentide kaupa, olenevalt sellest, milline on ettevõtte segmendiaruandluse põhialus (segmenditeabe avalikustamine on ettevõtte vahearuandes nõutav vaid juhul, kui vastavalt standardile IAS 14 „Segmendiaruandlus” IFRS 8 „Tegevussegmendid” nõutakse ettevõttelt segmenditeabe avalikustamist majandusaasta aruandes):

i)

ettevõttevälistelt klientidelt teenitud tulu, kui see sisaldub segmendi kasumi või kahjumi näitajas, mida ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht läbi vaatab, või mida muul viisil ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile regulaarselt esitatakse;

ii)

segmentidevahelised tulud, kui need sisalduvad segmendi kasumi või kahjumi näitajas, mida ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võttev juht läbi vaatab, või mida muul viisil ettevõtte tegevuse üle otsuseid vastu võtvale juhile regulaarselt esitatakse;

iii)

segmendi kasumi või kahjumi näitaja;

iv)

selliste varade kogusumma, mille viimase majandusaasta aruandes avaldatud summad on oluliselt muutunud;

v)

viimase majandusaasta aruandega võrreldes segmentideks jagunemises või segmendi kasumi või kahjumi mõõtmises esinenud erinevuste kirjeldus;

vi)

avalikustatavate segmentide kasumi või kahjumi näitajate võrdlev esitus ettevõtte kasumi või kahjumiga enne maksukulu (-tulu) ja lõpetatud tegevusi. Kui aga ettevõte eraldab avalikustatavatele segmentidele selliseid artikleid nagu maksukulu (-tulu), võib ettevõte segmentide kasumi või kahjumi näitajate kogusummad esitada võrdlevalt ettevõtte kasumi või kahjumiga pärast neid artikleid. Kõik olulised võrdlevalt esitatavad summad tuvastatakse ja kirjeldatakse eraldi;

…”

B9

IAS 36 „Varade väärtuse langus” muudetakse nii, nagu on allpool kirjeldatud.

Paragrahvi 80 muudetakse järgmiselt:

80.

Väärtuse languse kontrollimise eesmärgil jaotatakse äriühenduses omandatud firmaväärtus alates omandamise kuupäevast omandava ettevõtte kõikidele raha teenivatele üksustele või raha teenivate üksuste rühmadele, mis eeldatavalt saavad ühenduse sünergiast kasu, olenemata sellest, kas omandatava ettevõtte varad või kohustised kantakse üle nendele üksustele või üksuste rühmadele. Üksus või üksuste rühm, millele firmaväärtus jagatakse:

b)

ei ole suurem tegevussegmendist, mis põhineb kas ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadil või lisaformaadil, mis on määratud kindlaks kooskõlas standardiga IAS 14 Segmendiaruandlus IFRS 8 „Tegevussegmendid”.”

Paragrahvi 129 muudetakse järgmiselt:

129.

Ettevõte, mis esitab segmenditeavet kooskõlas standardiga IAS 14 Segmendiaruandlus IFRS 8 „Tegevussegmendid”, peab avalikustama ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadi iga segmendi kohta järgmise teabe:”

Paragrahvi 130 lõike c punkti ii ja lõike d punkti ii muudetakse järgmiselt:

130.

c) ii)

kui ettevõte esitab segmenditeavet kooskõlas standardiga IAS 14 IFRS 8, avalikustatav ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadisegment, kuhu vara kuulub.”

130.

d) ii)

väärtuse langusest tekkinud kahjumi summa, mis vara liigis või, kui ettevõte esitab segmenditeavet kooskõlas standardiga IAS 14 IFRS 8, ettevõtte segmendiaruandluse põhiformaadisegmendis on kajastatud või tühistatud, ja”


Top