Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32006L0048

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ, 14. juuni 2006 , krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (EMPs kohaldatav tekst)

OJ L 177, 30.6.2006, p. 1–200 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Bulgarian: Chapter 06 Volume 009 P. 3 - 202
Special edition in Romanian: Chapter 06 Volume 009 P. 3 - 202
Special edition in Croatian: Chapter 06 Volume 008 P. 58 - 257

No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2013; kehtetuks tunnistatud 32013L0036

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/48/oj

30.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 177/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/48/EÜ,

14. juuni 2006,

krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (2)

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (4) on mitu korda oluliselt muudetud. Nüüd, kui on tehtud uusi muudatusi kõnealusesse direktiivi, on selguse huvides soovitatav kõnealused sätted uuesti sõnastada.

(2)

Krediidiasutuste asutamise ja tegevuse lihtsustamiseks on vaja kõrvaldada kõige suuremaid takistusi tekitavad erinevused liikmesriikide seadustes kõnealuste asutuste suhtes kohaldatavate eeskirjade osas.

(3)

Käesolev direktiiv on peamine vahend siseturu ülesehitamisel nii asutamisvabaduse kui ka finantsteenuste osutamise vabaduse seisukohalt krediidiasutuste vallas.

(4)

Komisjoni 11. mai 1999. aasta teatises pealkirjaga “Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” nimetatakse erinevaid eesmärke, mis on vaja täita finantsteenuste siseturu loomise lõpuleviimiseks. Euroopa Ülemkogu kehtestas 23. ja 24. märtsil 2000. aastal Lissabonis eesmärgi viia tegevuskava ellu 2005. aastaks. Omavahendeid puudutavate sätete uuesti sõnastamine on tegevuskava oluline element.

(5)

Krediidiasutuste tegevuse koordineerimiseks võetavaid meetmeid tuleks nii hoiuste kaitsmise kui ka krediidiasutustevahelises konkurentsis võrdsete tingimuste loomise huvides kohaldada kõigi nimetatud asutuste suhtes. Siiski tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta siseriiklikest õigusaktidest tulenevaid objektiivseid erinevusi nende põhikirjades ja töö eesmärkides.

(6)

Seetõttu peaks nimetatud meetmete reguleerimisala olema võimalikult ulatuslik ja hõlmama kõiki asutusi, mis tegelevad tagasimakstavate vahendite vastuvõtmisega üldsuselt kas hoiustena või muul kujul, näiteks pideva võlakirjade ja muude samalaadsete väärtpaberite väljalaskmisena või oma arvel ja nimel laenude andmisena. Nende krediidiasutuste jaoks, mille suhtes käesolevat direktiivi kohaldada ei saa, tuleks ette näha erandid. Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata selliste siseriiklike õigusaktide kohaldamist, milles on sätestatud täiendavad erivolitused lubamaks krediidiasutustel teostada teatavaid tegevusi ja võtta ette teatavat liiki toiminguid.

(7)

Asjakohane on kohaldada sellist ühtlustatuse astet, mis on vajalik ja piisav selleks, et tagada tegevuslubade andmise ja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve süsteemide vastastikune tunnustamine, mistõttu on võimalik anda välja üksainus, ühenduse kõigis osades tunnustatud tegevusluba ja rakendada asukohaliikmesriigipoolse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve põhimõtet. Seetõttu tuleks programmi esitamise nõuet käsitada vahendina, mis võimaldab pädevatel ametiasutustel langetada otsuse objektiivsete kriteeriumide alusel ning täpsemate andmete põhjal. Samas peaks olema siiski võimalik teatav paindlikkus krediidiasutuste õiguslikku vormi puudutavate nõuete osas, mis on seotud pankade kohta kasutatavate nimede kaitsega.

(8)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt krediidiasutuste asutamise ja tegevuse ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eeskirjade kehtestamist, ei saa liikmesriigid piisaval määral saavutada ja need on seetõttu kavandatud tegevuste ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Vastavalt kõnealuses artiklis osutatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(9)

Krediidiasutustele esitatavad võrdväärsed finantsnõuded on vajalikud selleks, et tagada hoiustajatele sarnased tagatised ja samalaadsetele krediidiasutustele õiglased konkurentsitingimused. Kuni edasise kooskõlastamiseni tuleks kindlaks määrata vajalikud struktuurilised suhtarvud, mis võimaldaksid riikide ametiasutuste vahelise koostöö raames jälgida samalaadsete krediidiasutuste seisundit standardmeetodite kohaselt. Selline kord peaks aitama järk-järgult ühtlustada liikmesriikides kehtestatud ja seal kohaldatavate koefitsientide süsteemid. Siiski tuleb eristada krediidiasutuste usaldusväärse juhtimise tagamiseks mõeldud koefitsiente neist, mis on kehtestatud majandus- ja rahanduspoliitika jaoks.

(10)

Vastastikuse tunnustamise ja päritoluliikmesriigi järelevalve põhimõtted näevad ette, et liikmesriikide pädevad ametiasutused ei tohi anda tegevusluba või peavad selle kehtetuks tunnistama, kui sellised tegurid nagu äriplaanide sisu, tegevuse geograafiline haare või reaalne tegevus näitavad selgelt, et krediidiasutus on teinud valiku ühe liikmesriigi õigussüsteemi kasuks sel eesmärgil, et hoida kõrvale rangematest nõudmistest, mis kehtivad teises liikmesriigis, mille territooriumil ta peamiselt tegutseb või kavatseb tegutseda. Kui nimetatud tegurid seda selgelt ei näita, aga enamus pangakontserni üksuste koguvarast asub mõnes teises liikmesriigis, mille pädevad ametiasutused teostavad konsolideeritud järelevalvet, peaks vastutus konsolideeritud järelevalve teostamise eest seoses artiklitega 125 ja 126 muutuma üksnes antud pädevate ametiasutuste nõusolekul. Juriidilisest isikust krediidiasutusel peaks olema tegevusluba sellest liikmesriigist, kus on tema registrijärgne asukoht. Juriidilise isiku õigusteta krediidiasutuse peakontor peaks asuma liikmesriigis, milles talle on tegevusluba antud. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid nõudma, et krediidiasutuse peakontor paikneks alati oma päritoluliikmesriigis ning et ta seal ka tegelikult tegutseks.

(11)

Pädevad ametiasutused ei tohi anda krediidiasutusele tegevusluba ega tema luba pikendada, kui on tõenäoline, et märkimisväärse seose tõttu nimetatud asutuse ja teiste füüsiliste või juriidiliste isikute vahel ei saa pädevad ametiasutused järelevalvet tõhusalt teostada. Selles osas peaksid juba tegevusloa saanud krediidiasutused samuti vastama pädevate ametiasutuste nõuetele.

(12)

Järelevalve teostajate töö tõhususele osutamine hõlmab ka konsolideeritud järelevalvet, mida tuleks krediidiasutuste puhul teostada, kui ühenduse õigusnormid seda ette näevad. Sellistel juhtudel peaksid ametiasutused, kellele on esitatud avaldus tegevusloa saamiseks, suutma välja selgitada ametiasutused, kes on pädevad teostama konsolideeritud järelevalvet nimetatud krediidiasutuses.

(13)

Käesolev direktiiv võimaldab liikmesriikidel ja/või pädevatel ametiasutustel kohaldada kapitalinõudeid konsolideerimata ja konsolideeritud alusel ning jätta neid konsolideerimata alusel kohaldamata, kui see on asjakohane. Konsolideerimata, konsolideeritud ja piiriülene konsolideeritud järelevalve on kasulikud vahendid krediidiasutuste kontrollimiseks. Käesolev direktiiv võimaldab pädevatel ametiasutustel toetada piiriüleseid asutusi soodustades nendevahelist koostööd. Pädevad ametiasutused peaksid jätkama artiklite 42, 131 ja 141 kasutamist, et kooskõlastada oma tegevusi ja teabenõudeid.

(14)

Oma päritoluriigis tegevusloa saanud krediidiasutustel peaks olema lubatud tegutseda kõigil I lisas loetletud tegevusaladel kogu ühenduses, luues selleks filiaale või osutades teenuseid.

(15)

Liikmesriigid võivad ühtlasi kehtestada nende pädevatelt ametiasutustelt tegevusloa saanud krediidiasutuste suhtes rangemad eeskirjad kui need, mis on kehtestatud artikli 9 lõike 1 esimeses taandes, artikli 9 teises lõikes, artiklites 12, 19 kuni 21, 44 kuni 52, 75 ja 120 kuni 122. Liikmesriigid võivad ühtlasi nõuda artiklist 123 kinni pidamist individuaalsel või muul alusel ja et artikli 73 lõikes 2 kirjeldatud osalist konsolideerimist kohaldatakse kontserni muudele tasanditele.

(16)

Otstarbekas on laiendada vastastikust tunnustamist I lisas loetletud tegevusaladele, kui seal tegutsevad finantseerimisasutused, mis on krediidiasutuste tütarettevõtjad, tingimusel et nimetatud tütarettevõtjad kuuluvad oma emaettevõtjat hõlmava konsolideeritud järelevalve alla ja et nad vastavad teatavatele rangetele nõuetele.

(17)

Vastuvõtval liikmesriigil võiks olla õigus seoses asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse kasutamisega nõuda konkreetsete siseriiklike õigus- ja haldusnormide täitmist asutustelt, kellele nende päritoluliikmesriigis ei ole antud luba tegutseda krediidiasutusena, ja seoses tegevusaladega, mida ei ole I lisas loetletud, tingimusel et nimetatud õigus- ja haldusnormid on ühelt poolt kooskõlas ühenduse õigusaktidega ja toimivad üldise hüvangu nimel, ning teiselt poolt ei kehti selliste asutuste ja tegevusalade suhtes nende päritoluliikmesriigi õigus- või haldusnormides kehtestatud samasugused eeskirjad.

(18)

Liikmesriigid peaksid tagama, et miski ei takistaks vastastikku tunnustatavatel tegevusaladel tegutsemist samal moel nagu päritoluliikmesriigis, tingimusel et tegevus ei ole vastuolus vastuvõtva liikmesriigi üldist hüvangut kaitsvate õigusnormidega.

(19)

Väljaspool ühendust paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalide tegevust reguleerivad eeskirjad peaksid olema kõigis liikmesriikides samalaadsed. Oluline on sätestada, et sellised eeskirjad ei oleks soodsamad kui mõnest teisest liikmesriigist pärineva asutuse filiaalide tegevust reguleerivad eeskirjad. Ühendusel peaks olema õigus sõlmida kolmandate riikidega lepinguid, milles sätestatakse eeskirjad, mille alusel tagatakse selliste filiaalide samalaadne kohtlemine kogu ühenduse territooriumil. Asutamislepingu artikli 49 teises lõigus sätestatud teenuste osutamise vabadus ja asutamisvabadus peaksid laienema kolmandatest riikidest tegevusloa saanud krediidiasutuste filiaalidele ainult neis liikmesriikides, kus nad on asutatud.

(20)

Ühendus ja kolmandad riigid peaksid jõudma vastastikusele kokkuleppele, mis võimaldaks konsolideeritud järelevalvet teostada geograafiliselt võimalikult ulatuslikus piirkonnas.

(21)

Vastutus krediidiasutuse usaldusväärsuse, eriti maksevõimelisuse järelevalve eest peaks lasuma krediidiasutuse päritoluliikmesriigil. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused peaksid vastutama filiaalide likviidsuse ja rahapoliitika järelevalve eest. Tururiski järelevalve osas peaksid asukohaliikmesriigi ja võõrustava liikmesriigi pädevad ametiasutused tihedat koostööd tegema.

(22)

Panganduse siseturu tõrgeteta toimimiseks on lisaks õigusnormidele vaja ka tihedat ja regulaarset koostööd ning reguleeriva ja järelevalve alase tegevuse oluliselt suuremat lähendamist liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahel. Selleks tuleks eelkõige konkreetsete krediidiasutustega seotud probleeme arutada ja vastastikku teavet vahetada komisjoni otsusega 2004/5/EÜ (5) loodud Euroopa pangajärelevalvete komitees. Vastastikune teabevahetus ei tohiks mingil juhul asendada kahepoolset koostööd. Ilma et see piiraks nende tegelikke kontrollivolitusi, peaks vastuvõtva liikmesriigi pädevatel ametiasutustel olema õigus kontrollida edasilükkamatul juhul omal algatusel või päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutuste algatust järgides seda, kas nende territooriumil asutatud krediidiasutuse tegevus on kooskõlas vastavate seadustega, heade juhtimis- ja raamatupidamistavade ning piisava sisekontrolli põhimõtetega.

(23)

Otstarbekas on võimaldada teabevahetust pädevate ametiasutuste ja selliste ametiasutuste või organite vahel, kelle ülesandeks on aidata kaasa rahandussüsteemi stabiilsuse tugevdamisele. Edastatud andmete konfidentsiaalsuse säilitamiseks peaks adressaatide loetelu jääma rangelt piiritletuks.

(24)

Teatavad toimingud nagu pettus ja siseringiinfo valdaja eeskirja rikkumine võivad kahjustada finantssüsteemi stabiilsust ja ühtsust isegi siis, kui need puudutavad teisi asutusi peale krediidiasutuste. Tuleb täpsustada, mis tingimustel on teabevahetus sellistel juhtudel lubatud.

(25)

Kui on kindlaks määratud, et andmeid võib avalikustada ainult pädevate ametiasutuste selgesõnalise kokkuleppe alusel, peaks ametiasutustel olema vajaduse korral õigus seada kokkuleppele ranged tingimused.

(26)

Teabevahetus peaks olema lubatud ühelt poolt pädevate ametiasutuste ning teiselt poolt keskpankade ja muude rahandusasutustega sarnaste ülesannetega asutuste ning vajaduse korral ka muude maksusüsteemi järelevalve eest vastutavate ametiasutuste vahel.

(27)

Järelevalve tugevdamiseks krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise üle ning krediidiasutuste klientide kaitseks peaks audiitorid olema kohustatud viivitamata teavitama pädevaid ametiasutusi, kui nad saavad oma ametiülesandeid täites teadlikuks asjaoludest, millel võib olla tõsine mõju krediidiasutuste finantsolukorrale või haldus- ja raamatupidamiskorraldusele. Samal põhjusel peaksid liikmesriigid nägema ette, et selline kohustus on audiitoril kõikidel nendel juhtudel, kui ta oma tööülesandeid täites avastab nimetatud asjaolud krediidiasutusega märkimisväärselt seotud ettevõtja puhul. Audiitorite kohustus vajaduse korral edastada pädevatele ametiasutustele teatavad krediidiasutust puudutavad asjaolud ja otsused, mida nad avastavad oma tööülesannete täitmise käigus seoses mõne teise ettevõtjaga, kes ei ole finantseerimisasutus, ei tohiks muuta nende tööülesannete olemust nimetatud ettevõttes ega nende täitmise korda.

(28)

Käesolevas direktiivis täpsustatakse kriteeriumid, millele teatavad omavahendite kirjed peavad vastama, ilma et see piiraks liikmesriikide võimalust kohaldada rangemaid sätteid.

(29)

Omavahendite koosseisu kuuluvate kirjete olemuse põhjal eristatakse käesolevas direktiivis esmaste omavahendite koosseisu kuuluvad kirjed täiendavate omavahendite kirjetest.

(30)

Kajastamaks tõsiasja, et elemendid, mis kuuluvad täiendavate omavahendite koosseisu, erinevad oma olemuselt esmaste omavahendite koosseisu kuuluvatest omavahenditest, ei tohiks omavahendite koosseisu kuuluvate täiendavate omavahendite hulk olla suurem esmastest omavahenditest. Lisaks sellele ei tohiks täiendavate omavahendite teatavaid elemente hõlmata rohkem kui 50 % ulatuses esmastest omavahenditest.

(31)

Konkurentsi moonutamise vältimiseks ei tohiks avalik-õiguslike krediidiasutuste omavahenditesse kaasata nimetatud asutustele liikmesriigi või kohalike omavalitsuste poolt antud tagatisi.

(32)

Kui järelevalve teostamise käigus on vaja kindlaks määrata krediidiasutuste grupi konsolideeritud omavahendite hulk, tuleks arvutused teostada vastavalt käesoleva direktiivi sätetele.

(33)

Omavahendite ja nende piisavuse arvutamiseks krediidiasutusele avanevate riskide seisukohast ning riskide kontsentreerumise hindamiseks kasutatav konkreetne arvutusmeetod peaks võtma arvesse nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ (pankade ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete kohta) (6), mis sisaldab teatavaid nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ (mis käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid) (7) sätete muudatusi, või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta) (8), olenevalt sellest, kummaga reguleeritakse siseriiklikus õiguses krediidiasutuste raamatupidamist.

(34)

Miinimumkapitali nõuetel on krediidiasutuste järelevalves ja järelevalvemetoodika vastastikusel tunnustamisel keskne tähtsus. Seoses sellega tuleks miinimumkapitali nõudeid käsitlevaid sätteid vaadelda koos krediidiasutuste järelevalve põhimeetodite ühtlustamiseks mõeldud muude konkreetsete vahenditega.

(35)

Konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks ja pangandussüsteemi tugevdamiseks siseturul on asjakohane näha ette miinimumkapitali ühised nõuded.

(36)

Piisava maksevõime tagamiseks on oluline näha ette miinimumkapitali nõuded, millega varasid ja bilansiväliseid kirjeid kaalutakse vastavalt nende riskiastmele.

(37)

Antud punktis võttis Baseli pangajärelevalve komitee 26. juunil 2004 vastu raamkokkuleppe kapitali mõõtmise ja kapitalinõuete rahvusvahelise lähendamise kohta. Krediidiasutuste miinimumkapitali nõudeid käsitlevad käesoleva direktiivi sätted ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006 direktiivi 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) (9) on samaväärsed Baseli raamkokkuleppe sätetega.

(38)

Väga oluline on võtta arvesse ühenduse krediidiasutuste mitmekesisust, kasutades krediidiriski katmiseks miinimumkapitali nõuete arvutamisel mitmesuguseid võimalusi, mille riskitundlikkuse ja arengunõuete tase on erinev. Asjaolu, et kasutatakse välisreitinguid ja krediidiasutuste sisehinnangul põhinevat lähenemist teatavatele krediidiriski parameetritele, viitab krediidiriski eeskirjade riskitundlikkuse ja usaldusväärsuse märkimisväärsele kasvule. Krediidiasutustele tuleks pakkuda asjakohaseid stiimuleid riskitundlikumate meetodite kasutamiseks. Käesolevas direktiivis sätestatud krediidiriski meetmete kohaldamiseks vajalike kalkulatsioonide esitamisel peavad krediidiasutused kohandama oma andmetöötluse vajadusi klientide õiguspäraste andmekaitsehuvidega vastavalt kehtivatele ühenduse andmekaitse õigusaktidele, sealjuures tõhustades krediidiasutuste krediidiriski mõõtmise ja juhtimise protsesse, et teha kättesaadavaks meetodid krediidiasutuste normatiivsete omavahendite nõuete kindlaks määramiseks, mis kajastaksid konkreetsete krediidiasutuste protsesside keerukust. Andmete töötlemine peaks toimuma vastavalt isikuandmete vahendamist käsitlevatele eeskirjadele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (10). Sellega seoses peaks klientidega seotud riskide võtmise ja juhtimisega seonduvate andmete töötlus hõlmama krediidiriski juhtimise ja mõõtmise süsteemide arendamist ja valideerimist. See ei teeni mitte ainult krediidiasutuste õiguspäraseid huve, vaid ka antud direktiivi eesmärki kasutada paremaid riski mõõtmise ja juhtimise meetodeid ning rakendada neid ühtlasi normatiivsete omavahendite eesmärgil.

(39)

Nii väliste kui ka krediidiasutuste oma hinnangute või sisereitingute kasutamisel tuleks arvesse võtta, et praegu koostatakse vaid viimatinimetatuid ühenduse tunnustamisprotsessile alluva üksuse – finantseerimisasutuse enese poolt. Välisreitingute puhul kasutatakse tunnustatud reitinguagentuuride tooteid, mis ei allu praegu ühenduse tunnustamisprotsessile. Arvestades välisreitingute tähtsust seoses kapitalinõuete arvestamisega käesoleva direktiivi alusel, tuleb jälgida asjakohast reitinguagentuuride tunnustamis- ja järelevalveprotsessi.

(40)

Miinimumkapitali nõuded peaksid olema asjaomaste riskidega proportsionaalsed. Eelkõige tuleks nõuete puhul arvesse võtta riskitasemete vähendamist, mis tuleneb suhteliselt väikeste riskipositsioonide suurest arvust.

(41)

Käesoleva direktiivi sätted vastavad proportsionaalsuse põhimõttele, võttes eelkõige arvesse krediidiasutuste vahelisi erinevusi suuruse, tegevuse mahu ja tegevusvaldkondade osas. Proportsionaalsuse põhimõttest kinnipidamine tähendab ühtlasi seda, et jaenõuete osas võetakse arvesse kõige lihtsamaid võimalikke reitingumenetlusi, isegi sisereitingutel põhineva meetodi (IRB meetodi) kasutamisel.

(42)

Käesoleva direktiivi “arenev olemus” võimaldab krediidiasutustel valida kolme erineva keerukusastmega meetodi vahel. Selleks et võimaldada eriti väikestel krediidiasutustel valida riskitundlikum IRB meetod, tuleks pädevatel ametiasutustel rakendada artikli 89 lõike 1 punktide a ja b sätteid, kui see on asjakohane. Nimetatud sätteid tuleks tõlgendada selliselt, et artikli 86 lõike 1 punktides a ja b märgitud riskipositsiooni klassid hõlmavad kõiki riskipositsioone, mida on käesolevas direktiivis nendega – otseselt või kaudselt – võrdselt käsitletud. Üldjuhul ei tohiks pädevad ametiasutused diskrimineerida järelevalveprotsessi käigus kolmest meetodist lähtuvalt, s.t standardmeetodite sätteid rakendavate krediidiasutuste tegevust ei kontrollita ainuüksi selle tõttu rangemalt.

(43)

Krediidiriski maandamise tehnikaid tuleks rohkem arvesse võtta, tagades samas asjaomaste eeskirjadega, et põhjendamatu arvessevõtmine ei kahjustaks maksevõimet. Võimaluste piires tuleb standardmeetodi, aga ka muude meetodite puhul arvesse võtta asjaomaste liikmesriikide olemasolevat tavapärast pangatagatist krediidiriski maandamiseks.

(44)

Tagamaks et miinimumkapitali nõuete puhul võetakse asjakohaselt arvesse krediidiasutuste väärtpaberistamise tehingutest ja investeeringutest tulenevaid riske ja riskide vähendamist, tuleb näha ette eeskirjad, milles sätestatakse selliste tehingute ja investeeringute riskitundlik ja usaldusväärne käsitlemine.

(45)

Operatsioonirisk on krediidiasutuste jaoks märkimisväärne risk, mis tuleb katta omavahenditest. Väga oluline on võtta arvesse ühenduse krediidiasutuste mitmekesisust, kasutades operatsiooniriski katmiseks miinimumkapitali nõuete arvutamisel mitmesuguseid võimalusi, mille riskitundlikkuse ja arengunõuete tase on erinev. Krediidiasutustele tuleks pakkuda asjakohaseid stiimuleid riskitundlikumate meetodite kasutamiseks. Pidades silmas, et operatsiooniriskide mõõtmise ja juhtimise tehnika on alles arengufaasis, tuleks eeskirju vastavalt vajadusele läbi vaadata ja ajakohastada, sealhulgas seoses eri ärivaldkondi puudutavate nõuete ja riskide maandamise tehnikate arvessevõtmisega. Sellest lähtuvalt tuleks operatsiooniriski kapitalinõuete lihtsate meetodite kohaldamisel pöörata erilist tähelepanu kindlustusega arvestamisele.

(46)

Et tagada kontserni kuuluvate krediidiasutuste piisav maksevõime, on väga oluline, et miinimumkapitali nõudeid kohaldatakse vastavalt kontserni konsolideeritud finantsolukorrale. Tagamaks et omavahendid on kontsernis asjakohaselt jaotatud ja vajaduse korral on võimalik nendega hoiuseid kaitsta, tuleks miinimumkapitali nõudeid kohaldada kõikide kontserni kuuluvate krediidiasutuste suhtes, kui seda eesmärki ei ole võimalik muul viisil tõhusalt saavutada.

(47)

Krediidiasutuste suure riskide kontsentreerumise jälgimise põhieeskirjad tuleks ühtlustada. Liikmesriikidel peaks sellegipoolest olema võimalik vastu võtta rangemaid eeskirju, kui on sätestatud käesolevas direktiivis.

(48)

Krediidiasutuse suure riskide kontsentreerumise jälgimine ja kontroll peaksid moodustama lahutamatu osa tema üle teostatavast järelevalvest. Seepärast võib riskide liigse kontsentreerumisega ühele kliendile või omavahel seotud klientide grupile kaasneda liiga suur kahjurisk. Sellist olukorda võib pidada krediidiasutuse maksevõimet kahjustavaks.

(49)

Et krediidiasutused siseturul konkureerivad, peaksid jälgimisnõuded olema ühenduse kõigis osades ühesugused.

(50)

Kuigi suurte riskide kontsentreerumise piiramiseks on asjakohane võtta riskipositsioonide määratlemisel aluseks krediidiriski minimaalse omakapitali nõuete suhtes kohaldatav määratlus, ei ole põhimõtteliselt õige viidata riski kaalumistele või riskiastmetele. Riski kaalumine ja riskiastmed võeti kasutusele selleks, et kehtestada krediidiasutuste krediidiriski katmiseks üldine maksevõime nõue. Et piirata maksimaalset kahju, mida krediidiasutus võib kanda üksikkliendi või omavahel seotud klientide grupi tõttu, on otstarbekas kasutada selliseid suure riskide kontsentratsiooni määratlemise eeskirju, mille puhul võetakse arvesse riskipositsioonide nominaalväärtusi ilma riske kaalumata või riskiastmeid määramata.

(51)

Kuigi arvutamistingimuste piiramiseks on suurt riskide kontsentreerumist käsitlevate sätete edasise läbivaatamiseni soovitatav võtta krediidiriskide maandamise mõju arvesse samal viisil nagu miinimumkapitali nõuete puhul, koostati krediidiriskide maandamise eeskirjad olukorras, kus üldine diversifitseeritud krediidirisk tuleneb suure arvu vastaspooltega seotud riskipositsioonidest. Sellest tulenevalt tuleks tagada usaldatavusnormatiivide täitmine selliste suure riskide kontsentreerumise piiramiseks ettenähtud tehnikate heakskiitmisel, mille eesmärk on piirata maksimaalset kahju, mida krediidiasutus võib kanda üksikkliendi või omavahel seotud klientide grupi tõttu.

(52)

Eriti ettevaatlikult tuleb toimida siis, kui krediidiasutusel tekib riskipositsioon seoses oma emaettevõtja või oma emaettevõtja teiste tütarettevõtjatega. Krediidiasutuste riskipositsioonide haldamine peaks toimuma täiesti sõltumatult, kooskõlas heade pangandustavadega ja arvestamata mingeid muid kaalutlusi. Kui krediidiasutuses otseselt või kaudselt olulist osalust omavate isikute tegevus mõjub negatiivselt kõnealuse krediidiasutuse arukale ja usaldusväärsele juhtimisele, peaksid pädevad ametiasutused võtma vajalikke meetmeid sellise olukorra lõpetamiseks. Suure riskide kontsentreerumise puhul tuleks kehtestada eri reeglid, sealhulgas rangemad piirangud riskipositsioonidele, mis krediidiasutusel tekivad oma kontserni sees. Selliseid reegleid ei ole vaja kohaldada siis, kui emaettevõtja on finantsvaldusettevõtja või krediidiasutus või kui teised tütarettevõtjad on kas krediidi- või finantseerimisasutused või krediidiasutuse abiettevõtjad, tingimusel et kõigi selliste ettevõtjate üle toimub konsolideeritud järelevalve.

(53)

Krediidiasutused peaksid tagama, et nende sisekapital on nii koguseliselt, kvaliteedilt kui ka jaotumise seisukohast piisav, et katta nende suhtes avanevaid või avaneda võivaid riske. Sellest tulenevalt peaksid krediidiasutustel olema strateegiad ja protsessid oma sisekapitali piisavuse hindamiseks ja säilitamiseks.

(54)

Pädevate ametiasutuste ülesanne on teha kindlaks, et krediidiasutustel on hea organisatsiooniline struktuur ja piisavalt omavahendeid, et katta nende suhtes avanevaid või avaneda võivaid riske.

(55)

Panganduse siseturu tõhusaks toimimiseks peaks Euroopa pangajärelevalve komitee aitama kaasa käesoleva direktiivi järjepidevale kohaldamisele ja järelevalve alase tegevuse lähendamisele kogu ühenduse piires ning edastama ühenduse institutsioonidele igal aastal teavet tehtud edusammude kohta.

(56)

Samal põhjusel ja tagamaks, et mitmes liikmesriigis tegutsevad ühenduse krediidiasutused ei oleks liikmesriikide pädevate ametiasutuste loa andmise ja järelevalvega seotud pidevate kohustuste tulemusel ebaproportsionaalselt koormatud, on väga oluline suurendada märkimisväärselt pädevate ametiasutuste vahelist koostööd. Sellega seoses tuleks suurendada konsolideeritud järelevalve eest vastutavate asutuste rolli. Euroopa pangajärelevalvete komitee peaks sellist koostööd toetama ja suurendama.

(57)

Krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve eesmärk on eelkõige krediidiasutuste hoiustajate huvide kaitse ja rahandussüsteemi stabiilsuse tagamine.

(58)

Selleks et konsolideeritud järelevalve oleks tõhus, tuleks seda seetõttu kohaldada kõikide pangakontsernide suhtes, sealhulgas nende suhtes, mille emaettevõtjad ei ole krediidiasutused. Pädevatel ametiasutustel peaksid olema selliseks järelevalveks vajalikud õiguslikud vahendid.

(59)

Mitmete tegevusaladega kontsernide puhul, mille emaettevõtja kontrollib vähemalt üht tütarkrediidiasutust, peaks pädevatel ametiasutustel olema võimalik hinnata krediidiasutuse varalist seisundit sellises kontsernis. Pädevatel ametiasutustel peaksid olema vähemalt oma ametiülesannete täitmiseks kõikidelt kontserni kuuluvatelt äriühingutelt vajalike andmete saamise vahendid. Mitmekülgse finantsmajandusliku tegevusega kontsernide puhul tuleks sisse seada koostöö asutuste vahel, kes vastutavad eri rahandussektorite järelevalve eest. Kuni edaspidise kooskõlastamiseni peaksid liikmesriigid sätestama käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks vajalikud konsolideerimismeetodid.

(60)

Liikmesriikidel võiks olla õigus keelduda pangale tegevusloa andmisest või see kehtetuks tunnistada teatavate kontsernistruktuuride puhul, mida peetakse pangandustegevuse jaoks ebasobivateks, eriti seetõttu, et selliste struktuuride üle ei saa teostada tõhusat järelevalvet. Seoses sellega peaksid pädevatel ametiasutustel olema vajalikud volitused, et tagada krediidiasutuste arukas ja usaldusväärne juhtimine.

(61)

Et panganduse siseturg toimiks järjest tõhusamalt ja läbipaistvuse tase oleks ühenduse kodanike jaoks piisav, peavad pädevad ametiasutused avaldama üldsusele asjakohast võrdlust võimaldaval viisil, kuidas käesolevat direktiivi rakendatakse.

(62)

Selleks et tugevdada turudistsipliini ja ergutada krediidiasutusi täiustama oma turustrateegiat, riskijärelevalvet ja asutusesisest halduskorraldust, tuleks krediidiasutustele näha ette asjakohase avalikustamise kohustus.

(63)

Käesolevas direktiivis või muudes krediidiasutuste tegevust reguleerivates direktiivides käsitletud teemadega seonduvate probleemide uurimine eeldab pädevate ametiasutuste ja komisjoni koostööd, eelkõige tihedama kooskõlastamise saavutamiseks.

(64)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) (11).

(65)

Euroopa Parlament nõudis oma 5. veebruari 2002. aasta resolutsioonis finantsteenuste õigusaktide rakendamise kohta (12), et Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks olema võrdne roll järelevalves selle üle, kuidas komisjon täidab oma täidesaatvat rolli, et viia ellu asutamislepingu artiklis 251 sätestatud Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud volitusi. Pidulikus avalduses, mille komisjoni president tegi samal päeval Euroopa Parlamendi ees, toetas komisjon seda taotlust. 11. detsembril 2002 esitas komisjon otsuse 1999/468/EÜ muudatusettepanekud ning esitas seejärel 22. aprillil 2004 muudatustega ettepaneku. Euroopa Parlament on seisukohal, et selle ettepanekuga ei säili tema õigusloomealased eelisõigused. Euroopa Parlament on seisukohal, et Euroopa Parlamendil ja nõukogul peaks olema võimalus anda kindla perioodi vältel hinnang komisjonile rakendusvolituste andmise kohta. Seetõttu on asjakohane piirata perioodi, mille vältel võib komisjon rakendusmeetmeid võtta

(66)

Euroopa Parlamendile tuleks jätta kolmekuuline periood alates muudatusettepanekute ja rakendusmeetmete eelnõu esmakordsest edastamisest, et võimaldada tal need läbi vaadata ja esitada oma arvamus. Kiireloomulistel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel peaks olema võimalik seda perioodi lühendada. Kui selle aja jooksul võtab Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, peaks komisjon muudatusettepanekute või meetmete eelnõu uuesti läbi vaatama.

(67)

Et ära hoida turuhäireid ja tagada omavahendite üldiste tasemete säilimine, on asjakohane näha ette konkreetne üleminekukord.

(68)

Pidades silmas miinimumkapitali nõuetega seotud eeskirjade riskitundlikkust, on soovitav jälgida, kas neil on majandustsüklile oluline mõju. Komisjon peaks arvesse võtma Euroopa Keskpanga seisukohti ja andma nendes küsimustes aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(69)

Likviidsusriskide järelevalveks vajalik kord tuleks samuti ühtlustada.

(70)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest kui ühenduse õiguse üldpõhimõtetest.

(71)

Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest.

(72)

Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XIII lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

SISUKORD

I JAOTIS

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

II JAOTIS

KREDIIDIASUTUSTE ASUTAMISE JA TEGEVUSE EELTINGIMUSED

III JAOTIS

ASUTAMISVABADUST JA TEENUSTE OSUTAMISE VABADUST REGULEERIVAD SÄTTED

1. jagu

Krediidiasutused

2. jagu

Finantseerimisasutused

3. jagu

Asutamisõiguse kasutamine

4. jagu

Teenuste osutamise vabaduse kasutamine

5. jagu

Vastuvõtva liikmesriigi pädevate ametiasutuste volitused

IV JAOTIS

SUHTED KOLMANDATE RIIKIDEGA

1. jagu

Kolmandate riikide ettevõtjatest teatamine ja kõnealuste riikide turgudele pääsemise tingimused

2. jagu

Konsolideeritud järelevalvet käsitlev koostöö kolmandate riikide pädevate ametiasutustega

V JAOTIS

USALDATAVUSNORMATIIVIDE TÄITMISE JÄRELEVALVE JA AVALIKUSTAMISE PÕHIMÕTTED JA TEHNILISED VAHENDID

1. PEATÜKK

USALDATAVUSNORMATIIVIDE TÄITMISE JÄRELEVALVE PÕHIMÕTTED

1. jagu

Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevus

2. jagu

Teabevahetus ja ametisaladuse hoidmine

3. jagu

Aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete seadusjärgse kontrollimise eest vastutavate isikute kohustused

4. jagu

Sanktsioonide kohaldamise volitused ja kohtu poole pöördumise õigus

2. PEATÜKK

USALDATAVUSNORMATIIVIDE TÄITMISE JÄRELEVALVE TEHNILISED VAHENDID

1. jagu

Omavahendid

2. jagu

Kaitse riskide vastu

1. alajagu

Kohaldamistasand

2. alajagu

Nõuete arvutamine

3. alajagu

Omavahendite miinimumtase

3. jagu

Miinimumomavahendite nõuded krediidiriski katmiseks

1. alajagu

Standardmeetod

2. alajagu

Sisereitingutel põhinev meetod

3. alajagu

Krediidiriski maandamine

4. alajagu

Väärtpaberistamine

4. jagu

Miinimumomavahendite nõuded operatsiooniriski katmiseks

5. jagu

Suur riskide kontsentreerumine

6. jagu

Oluline osalus väljaspool rahandussektorit

3. PEATÜKK

KREDIIDIASUTUSTE HINDAMISPROTSESS

4. PEATÜKK

PÄDEVATE AMETIASUTUSTE POOLNE JÄRELEVALVE JA AVALIKUSTAMINE

1. jagu

Järelevalve

2. jagu

Pädevate ametiasutuste avalikustamiskohustus

5. PEATÜKK

KREDIIDIASUTUSTE AVALIKUSTAMISKOHUSTUS

VI JAOTIS

TÄITEVVOLITUSED

VII JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

2. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

I LISA

VASTASTIKKU TUNNUSTATAVATE TEGEVUSTE LOETELU

II LISA

BILANSIVÄLISTE KIRJETE LIIGITUS

III LISA

TULETISINSTRUMENTIDE VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI, TAGASIOSTUTEHINGUTE, VÄÄRTPABERITE VÕI KAUPADE LAENUKS ANDMISE VÕI VÕTMISE TEHINGUTE, PIKA ARVELDUSTÄHTAJAGA TEHINGUTE JA VÄÄRTPABERITEGA TAGATUD TEHINGUTE KÄSITLEMINE

1. osa

Mõisted

2. osa

Meetodi valik

3. osa

Turuväärtuse meetod

4. osa

Lihtsustatud meetod

5. osa

Standardmeetod

6. osa

Sisemudeli meetod

7. osa

Lepingujärgne tasaarveldus

IV LISA

TULETISINSTRUMENTIDE LIIGID

V LISA

RISKIDE LIIGITAMISE JA KÄSITLEMISE TEHNILISED KRITEERIUMID

VI LISA

STANDARDMEETOD

1. osa

Riskikaalud

2. osa

Reitinguagentuuride tunnustamine ja nende antud krediidihinnangute kaardistamine

3. osa

Reitinguagentuuri antud krediidihinnangu kasutamine riskikaalu määramiseks

VII LISA

SISEREITINGUTEL PÕHINEV MEETOD

1. osa

Riskiga kaalutud varad ja oodatav kahju

2. osa

Maksejõuetuse tõenäosus (PD), maksejõuetusest tingitud kahju (LGD) ja lõpptähtaeg

3. osa

Riskipositsiooni väärtus

4. osa

Sisereitingul põhineva meetodi miinimumtingimused

VIII LISA

KREDIIDIRISKI MAANDAMINE

1. osa

Aktsepteeritavus

2. osa

Miinimumtingimused

3. osa

Krediidiriski maandamise mõju arvutamine

4. osa

Lõpptähtaegade erinevus

5. osa

Krediidiriski maandamise kombineerimine standardmeetodi alusel

6. osa

Nõudekorvi krediidiriski maandamise tehnikad

IX LISA

VÄÄRTPABERISTAMINE

1. osa

IX lisas kasutatavad mõisted

2. osa

Miinimumtingimused märkimisväärse krediidiriski ülekandmise aktsepteerimiseks ja riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju summade arvutamiseks väärtpaberistatud riskipositsioonide puhul

3. osa

Välised krediidihinnangud

4. osa

Arvutamine

X LISA

OPERATSIOONIRISK

1. osa

Baasmeetod

2. osa

Standardmeetod

3. osa

Täiustatud mõõtmismudelil põhinevad meetodid

4. osa

Erinevate metoodikate kombineerimine

5. osa

Kahjujuhtumi liikide klassifitseerimine

XI LISA

PÄDEVATE AMETIASUTUSTE LÄBIVIIDAVA KONTROLLI JA HINDAMISE TEHNILISED KRITEERIUMID

XII LISA

AVALIKUSTAMISE TEHNILISED KRITEERIUMID

1. osa

Üldkriteeriumid

2. osa

Üldnõuded

3. osa

Teatavate instrumentide või metoodikate kasutamise aktsepteeritavuse tingimused

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiivid ja nende hilisemad muudatused (osutatud artiklis 158)

B osa

Ülevõtmistähtajad (osutatud artiklis 158)

XIV LISA

VASTAVUSTABEL

I JAOTIS

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

1.   Käesolev direktiiv näeb ette krediidiasutuste asutamise ja tegevuse ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eeskirjad.

2.   Artiklit 39 ja V jaotise 4. peatüki 1. jagu kohaldatakse finantsvaldusettevõtjate ja segavaldusettevõtjate suhtes, mille peakontorid paiknevad ühenduses.

3.   Artikli 2 kohaselt välistatud asutusi, välja arvatud liikmesriikide keskpanku, käsitletakse artikli 39 ja V jaotise 4. peatüki 1. jao kohaldamisel.

Artikkel 2

Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste asutuste suhtes:

liikmesriikide keskpangad,

postižiiroasutused,

Belgias “Institut de Réescompte et de Garantie/Herdiscontering- en Waarborginstituut”,

Taanis “Dansk Eksportfinansieringsfond”, “Danmarks Skibskreditfond”, “Dansk Landbrugs Realkreditfond” ja “KommuneKredit”,

Saksamaal “Kreditanstalt für Wiederaufbau”, ettevõtjad, keda “Wohnungsgemeinnützigkeitsgesetz” – seaduse põhjal peetakse osaks riiklikust elamumajanduspoliitikast ja mille peamine tegevusvaldkond ei ole pangandustegevus, ning ettevõtjad, mida nimetatud seaduse alusel peetakse mittetulunduslikeks elamumajanduse ettevõtjateks,

Kreekas “Ταμείο Παρακαταθηκών και Δανείων”“(Tamio Parakatathikon kai Danion)” ,

Hispaanias “Instituto de Crédito Oficial”,

Prantsusmaal “Caisse des dépōts et consignations”,

Iirimaal krediidikassad ja vastastikuse abistamise ühingud,

Itaalias “Cassa depositi e prestiti”,

Lätis “krājaizdevu sabiedrības”, ettevõtjad, keda “krājaizdevu sabiedrību likums” alusel loetakse ühistuteks, kes osutavad finantsteenuseid üksnes oma liikmetele,

Leedus “kredito unijos”, välja arvatud “Centrinė kredito unija”,

Ungaris “Magyar Fejlesztési Bank Rt.” ja “Magyar Export-Import Bank Rt.”,

Madalmaades “Netherlandse Investeringsbank voor Ontwikkelingslanden NV”, “NV Noordelijke Ontwikkelingsmaatschappij”, “NV Industriebank Limburgs Instituut voor Ontwikkeling en Financiering” ja “Overijsselse Ontwikkelingsmaatschappij NV”,

Austrias ettevõtjad, keda käsitatakse üldistes huvides tegutsevate elamumajandusettevõtjatena, ja “Österreichische Kontrollbank AG”,

Poolas “Spółdzielcze Kasy Oszczędnościowo – Kreditowe” ja “Bank Gospodarstwa Krajowego”.

Portugalis 1. jaanuaril 1986 olemas olnud “Caixas Económicas”, välja arvatud need, mis on asutatud osaühingutena, ja “Caixa Económica Montepio Geral”,

Soomes “Teollisen yhteistyön rahasto Oy/Fonden för industriellt samarbete AB” ja “Finnvera Oyj/Finnvera Abp”,

Rootsis “Svenska Skeppshypotekskassan”,

Ühendkuningriigis “National Savings Bank”, “Commonwealth Development Finance Company Ltd”, “Agricultural Mortgage Corporation Ltd”, “Scottish Agricultural Securities Corporation Ltd”, “Crown Agents for overseas governments and administrations”, krediidikassad ja munitsipaalpangad.

Artikkel 3

1.   Üks või mitu ühes ja samas liikmesriigis paiknevat krediidiasutust, mis olid 15. detsembril 1977. aastal nende üle järelevalvet teostava ja samas liikmesriigis paikneva keskasutusega püsivalt seotud, võidakse vabastada artikli 7 ja artikli 11 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmisest, kui hiljemalt 15. detsembril 1979 on siseriiklikes õigusaktides sätestatud, et:

a)

keskasutuse ja sellega seotud asutuste kohustused on nende solidaarvastutusel või keskasutus tagab täies ulatuses temaga seotud asutuste kohustused;

b)

keskasutuse ja kõigi sellega seotud asutuste maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna konsolideeritud aastaaruannete põhjal; ja

c)

keskasutuse juhtkond on volitatud andma juhtnööre seotud asutuste juhtkondadele.

Kohalikul tasandil tegutsevate krediidiasutuste suhtes, mis on pärast 15. detsembrit 1977 püsivalt seotud esimeses lõigus sätestatud mõistele vastava keskasutusega, kohaldatakse nimetatud lõigus sätestatud tingimusi, kui nende näol on tegemist keskasutuse juurde kuuluva võrgustiku tavapärase laienemisega.

Muude krediidiasutuste puhul peale nende, mis on asutatud hiljuti merest tammidega eraldatud piirkondades või mis on tekkinud olemasolevate, keskasutustest sõltuvate või nende ees vastutavate asutuste jagunemise või ühinemise tagajärjel, võib nõukogu artikli 151 lõikes 2 osutatud korras ette näha teise lõigu kohaldamise täiendavad eeskirjad, sealhulgas esimeses lõigus sätestatud vabastuse kehtetuks tunnistamise, kui ta leiab, et selliste uute asutuste sidumine, kelle suhtes kehtiks teises lõigus sätestatud kord, kahjustaks konkurentsi.

2.   Lõike 1 esimeses lõigus nimetatud krediidiasutuse võib vabastada artiklite 9 ja 10 ning V jaotise 2. peatüki 2., 3., 4., 5. ja 6. jao ja 3. peatüki sätete täitmisest tingimusel ja ilma et see mõjutaks nimetatud sätete kohaldamist keskasutuse suhtes, et kõnealused sätted kehtivad ühistel alustel terviku kohta, mille moodustavad keskasutus ja temaga seotud krediidiasutused.

Vabastuse puhul kohaldatakse artikleid 16, 23, 24, 25, artikli 26 lõikeid 1 kuni 3 ja artikleid 28 kuni 37 terviku suhtes, mille moodustavad keskasutus ja temaga seotud asutused.

Artikkel 4

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

“krediidiasutus”:

a)

ettevõtja, kelle tegevuseks on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine; või

b)

elektronrahaasutus direktiivi 2000/46/EÜ (13) tähenduses;

2)

“tegevusluba” – ametiasutuse poolt mis tahes kujul välja antud juriidiline dokument, millega antakse luba tegutsemiseks krediidiasutusena;

3)

“filiaal” – äritegevusüksus, mis on krediidiasutuse juriidiliselt sõltuv osa ning mis teostab otseselt kõiki või mõningaid krediidiasutuste äritegevusele omaseid tehinguid;

4)

“pädevad ametiasutused” – riikide ametiasutused, kellele on õigusaktiga tehtud ülesandeks järelevalve krediidiasutuste üle;

5)

“finantseerimisasutus” – ettevõtja, mis ei ole krediidiasutus ning mille põhitegevuseks on osaluse omandamine või tegelemine I lisa punktides 2 kuni 12 loetletud tegevusaladega;

6)

“asutused” – V jaotise 2. peatüki 2. ja 3. jao kohaldamisel direktiivi 2006/49/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis c määratletud asutused;

7)

“päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus krediidiasutus on saanud tegevusloa vastavalt artiklitele 6 kuni 9 ja 11 kuni 14;

8)

“vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, kus krediidiasutusel on filiaal või kus ta osutab teenuseid;

9)

“kontroll” – direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 määratletud suhe emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel või samasugune suhe mis tahes füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel;

10)

“osalus” – artikli 57 punktide o ja p, artiklite 71 kuni 73 ja V jaotise 4. peatüki rakendamisel osalus nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ (mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid) (14) artikli 17 esimese lause tähenduses või otseselt või kaudselt vähemalt 20 % omamine ettevõtja hääleõigusest või kapitalist;

11)

“oluline osalus” – otsene või kaudne osalus äriühingus, kui osalus on vähemalt 10 % äriühingu kapitalist või hääleõigusest või kui osalus võimaldab avaldada olulist mõju selle äriühingu juhtimisele;

12)

“emaettevõtja”:

a)

direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2 määratletud emaettevõtja; või

b)

artiklite 71 kuni 73, V jaotise 2. peatüki 5. jao ja 4. peatüki kohaldamisel emaettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses ja kõik ettevõtjad, kellel on pädevate ametiasutuste arvates ülekaalukas mõjuvõim mõne teise äriühingu üle;

13)

“tütarettevõtja”:

a)

direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2 määratletud tütarettevõtja; või

b)

artiklite 71 kuni 73, V jaotise 2. peatüki 5. jao ja 4. peatüki kohaldamisel tütarettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõike 1 tähenduses ja kõik ettevõtjad, kelle üle pädevate ametiasutuste arvates mõnel teisel äriühingul on ülekaalukas mõjuvõim.

Kõiki tütarettevõtjate tütarettevõtjaid käsitletakse samuti esialgse emaettevõtja tütarettevõtjatena;

14)

“liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” – krediidiasutus, millel on krediidiasutusest või finantseerimisasutusest tütarettevõtja või millel on sellises asutuses osalus ja mis ise ei ole mõne teise samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

15)

“liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” – finantsvaldusettevõtja, mis ise ei ole mõne samas liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või samas liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

16)

“Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus” – emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, mis ei ole mõne teise mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse või mis tahes liikmesriigis asuva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

17)

“Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja” – emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, mis ei ole mõne mis tahes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse ega mõnes liikmesriigis asutatud finantsvaldusettevõtja tütarettevõtja;

18)

“avaliku sektori asutused” – mittetulunduslikud haldusasutused, kes vastutavad keskvalitsuste, piirkondlike omavalitsuste või kohalike ametiasutuste ees, või asutused, kes täidavad pädevate ametiasutuste arvates samu kohustusi kui piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused või keskvalitsustele alluvad otseselt tagatud mittetulundusühingud või seadusega ette nähtud avaliku järelevalve all olevad isejuhtivad organid;

19)

“finantsvaldusettevõtja” – finantseerimisasutused, mille tütarettevõtjad on eranditult või peamiselt krediidiasutused või finantseerimisasutused, millest vähemalt üks on krediidiasutus, ja mis ei ole segafinantsvaldusettevõtja direktiivi 2002/87/EÜ (15) artikli 2 lõike 15 tähenduses;

20)

“segavaldusettevõtja” – emaettevõtja, mis ei ole finantsvaldusettevõtja ega krediidiasutus ega segafinantsvaldusettevõtja direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 lõike 15 tähenduses, ja mille tütarettevõtjate hulka kuulub vähemalt üks krediidiasutus;

21)

“krediidiasutuse abiettevõtja” – ettevõtja, kelle põhitegevus on kinnisvara omamine või haldamine, andmetöötlusteenuste korraldamine või mõni muu sarnane tegevus, millel on ühe või mitme krediidiasutuse põhitegevusala suhtes abistav funktsioon;

22)

“operatsioonirisk” – risk saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse või süsteemide ebaadekvaatsuse või oodatud viisil mittetoimimise või väliste sündmuste tagajärjel, sealhulgas juriidiline risk;

23)

“keskpangad” – kui ei ole teisiti määratud, hõlmavad ka Euroopa Keskpanka;

24)

“lahjendusrisk” – risk, et saadaoleva nõude suurust vähendatakse võlgniku rahalise või mitterahalise krediteerimisega;

25)

“maksejõuetuse tõenäosus” – vastaspoole maksejõuetuse tõenäosus ühe aasta jooksul;

26)

“kahju” –V jaotise 2. peatüki 3. jao tähenduses on majanduslik kahju, sealhulgas olulised allahindluse mõjud, ja instrumendi sissenõudmisega seotud olulised otsesed ja kaudsed kulud;

27)

“maksejõuetusest tingitud kahju (LGD)” – riskipositsiooniga seotud, vastaspoole maksejõuetusest tuleneva kahju ja maksejõuetuse hetkeks tasumata summa suhe;

28)

“ümberhindamistegur” – hetkel kasutamata, kuid maksejõuetuse hetkeks kasutatud ja tasumata krediidilimiidi suhe hetkel kasutamata krediidilimiiti, kusjuures krediidilimiidi mahu määrab kokkulepitud limiit, kui kokkuleppimata limiit ei ole suurem;

29)

“oodatav kahju (EL)” – V jaotise 2. peatüki 3. jao tähenduses on summa, mille kaotamist seoses riskipositsiooniga eeldatakse tulenevalt vastaspoole potentsiaalsest maksejõuetusest või lahjendamise tõttu üheaastase ajahorisondi jooksul, ja maksejõuetuse hetkeks tasumata summa suhe;

30)

“krediidiriski maandamine” – tehnika, mida krediidiasutus kasutab selleks, et vähendada hoitava riskipositsiooni või hoitavate riskipositsioonidega kaasnevat krediidiriski;

31)

“otsene krediidiriski kaitse” – krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul krediidiasutuse riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb krediidiasutuse õigusest – vastaspoole maksejõuetuse või vastaspoolega seotud konkreetse krediidikvaliteeti mõjutava sündmuse puhul – likvideerida teatavad varad või summad või saavutada nende üleandmine või assigneerimine või need säilitada või vähendada riskipositsiooni summat või asendada see riskipositsiooni summa ja krediidiasutusele esitatava nõude summa vahelise erinevuse summaga;

32)

“kaudne krediidiriski kaitse” – krediidiriski maandamise tehnika, mille puhul krediidiasutuse riskipositsiooniga kaasneva krediidiriski vähendamine tuleneb kolmanda osapoole kohustusest tasuda teatav summa laenuvõtja maksejõuetuse või muude kindlaksmääratud krediidisündmuste puhul;

33)

“repotehing” – direktiivi 2006/49/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis m määratletud “repotehingule” ja “pöördrepotehingule” vastavad tehingud;

34)

“väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehing” – direktiivi 2006/49/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis n määratletud “väärtpaberite või kaupade laenuks andmise” või “väärtpaberite või kaupade laenuks võtmise” tehingud;

35)

“rahaekvivalent” – laenu andva krediidiasutuse väljastatud hoiusesertifikaat või muu samalaadne instrument;

36)

“väärtpaberistamine” – tehing või skeem, millega riskipositsiooni või riskipositsiooni kogumiga seonduv krediidirisk jaotatakse seeriateks ja millel on järgmised tunnused:

a)

tehingu või skeemi raames tehtavad maksed sõltuvad riskipositsiooni või riskipositsioonide kogumi arengust; ja

b)

seeriate allutatus määrab kahjude jaotuse tehingu või skeemi kehtivusaja jooksul;

37)

“traditsiooniline väärtpaberistamine” – väärtpaberistamine, millega kaasneb väärtpaberistatud positsioonide ülekandmine sihtotstarbelisele väärtpaberistamisasutusele, kes laseb välja väärtpabereid. See toimub väärtpaberistatud riskipositsioonide omandiõiguse või laenude algselt väljastajalt ülekandmise või osalise osaluse kaudu. Väljalastud väärtpaberid ei tekita laenude algsele väljastajale maksekohustusi;

38)

“sünteetiline väärtpaberistamine” – väärtpaberistamine, mille puhul seeriateks jaotamisel kasutatakse krediididerivatiive või garantiisid ning riskipositsioonide kogumit ei eemaldata laenude algse väljastaja bilansist;

39)

“väärtpaberistamise seeria” – lepingust tulenev krediidiriski segment, mis on seotud teatud riskipositsiooni või riskipositsioonidega, mille puhul positsiooniga segmendis kaasneb suurem või väiksem krediidikahju risk kui sama suure positsiooniga teises segmendis, arvestamata krediidiriski kaitset, mida kolmandad osapooled pakuvad vahetult kõnealuses segmendis või muudes segmentides positsioone hoidvatele isikutele;

40)

“väärtpaberistamise positsioon” – väärtpaberistamisest tulenev riskipositsioon;

41)

“laenude algne väljastaja”:

a)

üksus, mis on ise või endaga seotud üksuste kaudu olnud otseselt või kaudselt seotud algse lepinguga, millega tekkisid võlgniku või potentsiaalse võlgniku kohustused või potentsiaalsed kohustused, millest väärtpaberistatav riskipositsioon tuleneb; või

b)

üksus, mis ostab nõuded kolmanda osapoole vastu, kannab need oma bilanssi ja seejärel väärtpaberistab need;

42)

“tehingu korraldaja” – muu kui laenu algselt väljastanud krediidiasutus, kes koostab varadega kaetud kommertspaberite programmi või muu väärtpaberistamise skeemi, mille alusel kolmandatelt osapooltelt riskipositsioone ostetakse, ja haldab seda;

43)

“krediidikvaliteedi parandamine” – kokkulepe, mille kohaselt väärtpaberistamise positsiooni krediidikvaliteeti parandatakse võrreldes sellega, mis see oleks olnud ilma parandamiseta, sealhulgas parandamine madalama kahjujärgu väärtpaberistamise seeriate ja muude krediidiriski kaitse liikide kaudu;

44)

“sihtotstarbeline väärtpaberistamisasutus” – trust või muu asutus, mis ei ole krediidiasutus, mis on ette nähtud ühe või mitme väärtpaberistamise läbiviimiseks, mille tegevus on piiratud selle eesmärgi saavutamiseks vajalikuga, mille struktuuri eesmärk on eraldada väärtpaberistamisasutuse kohustused laenude algse väljastaja kohustusest ning mille osanikud võivad asjaomast osalust ilma piiranguteta pantida või vahetada;

45)

“omavahel seotud klientide grupp”:

a)

vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut, kes moodustavad riski seisukohast terviku, sest üks neist kontrollib kas otseselt või kaudselt teist või teisi, juhul kui pole osutatud teisiti; või

b)

vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut, kelle vahel ei ole alapunktis a nimetatud kontrollivat seost, kuid keda tuleb riski seisukohast pidada tervikuks, sest nad on omavahel selliselt seotud, et kui üks neist peaks sattuma finantsraskustesse, võib teisel või kõigil teistel tekkida makseprobleeme;

46)

“märkimisväärne seos” – olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud ühel järgmistest viisidest:

a)

osaluse kaudu, mis tähendab otseselt või kontrollisuhte kaudu vähemalt 20 % omamist ettevõtja hääleõigusest või kapitalist;

b)

kontrolli kaudu; või

c)

asjaolu kaudu, et mõlemad või kõik on ühe ja sama kolmanda isikuga kontrollisuhte kaudu alaliselt seotud;

47)

“tunnustatud börsid” – pädevate ametiasutuste poolt heaks kiidetud börsid, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)

need töötavad korrapäraselt;

b)

neil on börsi asukohamaa ametiasutuste poolt välja antud või heaks kiidetud eeskirjad, milles määratakse kindlaks börsi tegevuse ja börsile pääsemise tingimused ning tingimused, millele leping peab enne börsile viimist vastama; ja

c)

neil on tasaarveldussüsteem, mille kohaselt IV lisas loetletud lepingud peavad vastama igapäevastele tagatise nõuetele, mis pädevate ametiasutuste arvates tagavad vajaliku kaitse.

Artikkel 5

Liikmesriigid keelavad teistel isikutel ja ettevõtjatel peale krediidiasutuste tegeleda avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite kaasamisega.

Esimene lõik ei kehti hoiuste ega muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmise kohta liikmesriigilt, liikmesriigi piirkondlikelt või kohalikelt ametiasutustelt ja avalik-õiguslikelt rahvusvahelistelt organitelt, mille liikmeks on vähemalt üks liikmesriik, samuti mitte siseriiklikes või ühenduse õigusaktides selgelt sätestatud juhtudel, tingimusel et kõnealuste toimingute suhtes kohaldatakse hoiustajate ja investorite kaitsmiseks mõeldud eeskirju ja järelevalvet ning et need on kõnealustel juhtudel kohaldatavad.

II JAOTIS

KREDIIDIASUTUSTE ASUTAMISE JA TEGEVUSE EELTINGIMUSED

Artikkel 6

Liikmesriigid nõuavad, et krediidiasutused omandaksid enne tegevuse alustamist tegevusloa. Ilma et see piiraks artiklite 7 kuni 12 kohaldamist, sätestavad nad tegevusloa tingimused ning teatavad need komisjonile.

Artikkel 7

Liikmesriigid nõuavad, et igale tegevusloa taotlusele lisataks tegevuskava, kus muu hulgas esitatakse kõik kavandatavad tegevusvaldkonnad ja kõnealuse krediidiasutuse organisatsiooni struktuur.

Artikkel 8

Liikmesriigid ei või nõuda, et tegevusloa taotlust kontrollitaks lähtuvalt turu majanduslikest vajadustest.

Artikkel 9

1.   Pädevad ametiasutused ei anna tegevusluba, kui krediidiasutusel ei ole eraldi omavahendeid ning juhul kui algkapital on väiksem kui 5 miljonit eurot, ilma et see piiraks siseriiklike õigusaktidega sätestatud muude üldtingimuste kohaldamist.

“Algkapital” – artikli 57 punktides a ja b määratletud kapital ja provisjonid.

Liikmesriigid võivad otsustada, et 15. detsembril 1979. aastal eksisteerinud krediidiasutused, mis ei vasta eraldi omavahendite nõudele, võivad oma tegevust jätkata. Sellised krediidiasutused võidakse vabastada artikli 11 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud nõude täitmisest.

2.   Liikmesriigid võivad järgmistel tingimustel anda tegevusloa teatavat liiki krediidiasutustele, mille aktsiakapital on väiksem kui lõikes 1 täpsustatud summa:

a)

algkapital peab olema vähemalt 1 miljon eurot;

b)

asjaomased liikmesriigid peavad teatama komisjonile selle võimaluse kasutamise põhjused; ja

c)

iga krediidiasutuse puhul, kellel ei ole lõikes 1 täpsustatud miinimumkapitali, tuleb teha sellekohane märge artiklis 14 osutatud nimekirjas.

Artikkel 10

1.   Krediidiasutuse omavahendite suurus ei tohi langeda madalamale kui artikli 9 kohaselt tegevusloa andmise ajal nõutava algkapitali suurus.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et enne 1. jaanuari 1993 eksisteerinud krediidiasutused, mille omavahendid ei vasta artiklis 9 täpsustatud algkapitali tasemele, võivad jätkata oma tegevust. Sellisel juhul ei või nende omavahendite tase langeda madalamale kõrgeimast pärast 22. detsembrit 1989 saavutatud tasemest.

3.   Kui kontroll lõikes 2 nimetatud krediidiasutuse üle läheb seda varem kontrollinud isikult mõnele teisele füüsilisele või juriidilisele isikule, peavad nimetatud krediidiasutuse omavahendid vastama vähemalt artiklis 9 täpsustatud algkapitali suurusele.

4.   Teatavatel konkreetsetel asjaoludel ning pädevate ametiasutuste nõusolekul ei või kahe või enama lõikes 2 osutatud krediidiasutuse ühinemise tulemusena asutatud krediidiasutuse omavahendid langeda madalamale kui ühinenud krediidiasutuste summaarsed omavahendid ühinemise ajal, kui ei ole saavutatud artiklis 9 täpsustatud algkapitali suurust.

5.   Kui lõigetes 1, 2 ja 4 nimetatud juhtudel peaksid omavahendid vähenema, võivad pädevad ametiasutused mõjuvatel põhjustel määrata krediidiasutusele tähtaja, mille jooksul see peab olukorra lahendama või tegevuse lõpetama.

Artikkel 11

1.   Pädevad ametiasutused annavad krediidiasutusele tegevusloa ainult juhul, kui krediidiasutuse tegevust juhib tegelikult vähemalt kaks inimest.

Nad ei anna tegevusluba juhul, kui kõnealustel isikutel ei ole piisavalt hea maine või puuduvad neil oma ülesannete täitmiseks vajalikud kogemused.

2.   Kõik liikmesriigid nõuavad, et

a)

igal juriidilisest isikust krediidiasutusel, kellel on vastavalt siseriiklikule õigusele registrisse kantud asukoht, peab peakontor olema samas liikmesriigis; ja

b)

kõigi teiste krediidiasutuste peakontorid peavad asuma liikmesriigis, kus on välja antud tegevusluba ja kus krediidiasutus tegelikult tegutseb.

Artikkel 12

1.   Pädevad ametiasutused ei anna tegevusluba krediidiasutuse asutamiseks, kui neile ei ole teatatud kõigi kaudselt või otseselt krediidiasutuses olulist osalust omavate, nii füüsilisest kui juriidilisest isikust aktsionäride ja osanike või liikmete nimed ning nende osaluste suurused.

Käesoleva artikli kohaldamisel võetakse olulise osaluse kindlaksmääramisel arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiivi 2001/34/EÜ (mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet) (16) artiklis 92 osutatud hääleõigust.

2.   Pädevad ametiasutused keelduvad tegevusloa andmisest, kui nad krediidiasutuse aruka ja usaldusväärse juhtimise tagamise vajadusest lähtudes ei ole veendunud aktsionäride või osanike või liikmete sobivuses.

3.   Kui krediidiasutuse ja mõne teise füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annavad pädevad ametiasutused tegevusloa ainult sel juhul, kui nimetatud seos ei takista tõhusat järelevalvet.

Samuti keelduvad pädevad ametiasutused tegevusloa andmisest, kui krediidiasutusega märkimisväärselt seotud ühe või enama füüsilise või juriidilise isiku tegevust reguleerivad kolmanda riigi õigus- ja haldusnormid või nimetatud õigusaktide rakendamisega seotud raskused takistavad neid oma järelevalvega seotud kohustuste täitmisel.

Pädevad ametiasutused nõuavad, et krediidiasutused esitaksid neile andmed, mis on vajalikud selleks, et pidevalt jälgida käesolevas lõikes toodud tingimuste täitmist.

Artikkel 13

Tegevusloa andmisest keeldumise otsust põhjendatakse alati ja sellest teatatakse taotlejale kuue kuu jooksul pärast taotluse laekumist või, mittetäieliku taotluse puhul, kuue kuu jooksul pärast seda, kui taotleja on saatnud otsuse langetamiseks vajalikud andmed. Igal juhul langetatakse otsus 12 kuu jooksul pärast taotluse laekumist.

Artikkel 14

Komisjoni tuleb teavitada igast väljaantud tegevusloast.

Iga tegevusloa saanud krediidiasutuse nimi kantakse loetellu. Komisjon avaldab kõnealuse loetelu Euroopa Liidu Teatajas ja ajakohastab seda.

Artikkel 15

1.   Pädev ametiasutus peab enne krediidiasutusele tegevusloa andmist konsulteerima asjaomase liikmesriigi pädevate ametiasutustega järgmistel juhtudel:

a)

asjaomane krediidiasutus on teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse tütarettevõtja;

b)

asjaomane krediidiasutus on teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse emaettevõtja tütarettevõtja; või

c)

asjaomast krediidiasutust kontrollivad samad füüsilised või juriidilised isikud, kes kontrollivad teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutust.

2.   Kindlustusseltside või investeerimisühingute järelevalve eest vastutava asjaomase liikmesriigi pädeva ametiasutusega tuleb konsulteerida enne loa andmist krediidiasutusele järgmistel juhtudel:

a)

asjaomane krediidiasutus on ühenduses tegevusloa saanud kindlustusseltsi või investeerimisühingu tütarettevõtja;

b)

asjaomane krediidiasutus on ühenduses tegevusloa saanud kindlustusseltsi või investeerimisühingu emaettevõtja tütarettevõtja, või

c)

asjaomast krediidiasutust kontrollib sama füüsiline või juriidiline isik, kes kontrollib ühenduses tegevusloa saanud kindlustusseltsi või investeerimisühingut.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevad ametiasutused konsulteerivad üksteisega eelkõige hinnates aktsionäride sobivust ning sama kontserni teise üksuse juhtimisega tegelevate juhtide mainet ja kogemust. Nad edastavad üksteisele kõik andmed aktsionäride sobivuse ja sama kontserni teise üksuse juhtimisega tegelevate juhtide maine ja kogemuse kohta, mis on olulised loa andmise a tegutsemistingimuste järgimise pideva hindamise jaoks.

Artikkel 16

Teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuste filiaalide puhul ei või vastuvõtvad liikmesriigid nõuda tegevusluba ega asutamiskapitali. Selliste filiaalide asutamine ja järelevalve toimuvad vastavalt artiklitele 22, 25, artikli 26 lõigetele 1 kuni 3, artiklitele 29 kuni 37 ja artiklile 40.

Artikkel 17

1.   Pädevad ametiasutused võivad krediidiasutusele antud tegevusloa kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui selline asutus:

a)

ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, selgesõnaliselt loobub tegevusloast või on lõpetanud tegevuse vähemalt kuueks kuuks, juhul kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel tegevusluba aegub;

b)

on saanud tegevusloa valeandmete alusel või mõnel muul ebaausal teel;

c)

ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba on välja antud;

d)

ei valda enam piisavaid omavahendeid või on põhjust uskuda, et ta ei suuda täita kohustusi oma võlausaldajate suhtes, ja eelkõige ei suuda tagada talle usaldatud varade turvalisust, või

e)

vastab ühele muudest tingimustest, mille puhul siseriiklikud õigusaktid näevad ette tegevusloa kehtetuks tunnistamise.

2.   Tegevusloa kehtetuks tunnistamist tuleb põhjendada ning sellest teatada asjaomastele isikutele. Sellisest kehtetuks tunnistamisest teatatakse komisjonile.

Artikkel 18

Olenemata kõigist sõnu “pank”, “hoiupank” ja muid pankade kohta kasutatavaid nimesid käsitlevatest vastuvõtva liikmesriigi sätetest, võivad krediidiasutused oma tegevuses kasutada kogu ühenduse territooriumil sama nime, mida nad kasutavad selles liikmesriigis, kus asub nende peakontor. Võimaliku segaduse korral võib vastuvõttev liikmesriik selguse huvides nõuda, et nimele lisataks selgitav täiend.

Artikkel 19

1.   Liikmesriigid kohustavad iga füüsilist või juriidilist isikut, kes soovib kas otseselt või kaudselt omandada olulise osaluse krediidiasutuses, teatama kõigepealt pädevatele ametiasutustele omandatava osaluse suuruse. Samuti peab selline isik teatama pädevatele ametiasutustele oma kavatsusest, juhul kui ta kavatseb suurendada olulist osalust selliselt, et talle kuuluva hääleõiguse või kapitali osa saavutaks või ületaks 20 %, 33 % või 50 % või selliselt, et krediidiasutusest saaks tema tütarettevõtja.

Ilma et see mõjutaks lõike 2 kohaldamist, on pädevatel ametiasutustel aega kuni kolm kuud alates esimeses ja teises lõigus osutatud teatamise kuupäevast sellisele kavatsusele vastuväiteid esitada, kui nad krediidiasutuse aruka ja usaldusväärse juhtimise tagamise vajadust silmas pidades ei ole veendunud asjaomase isiku sobivuses. Kui nad ei ole kõnealuse kavatsuse vastu, siis võivad nad määrata selle elluviimiseks tähtaja.

2.   Kui lõikes 1 nimetatud osalust omandada sooviv isik on teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus, kindlustusselts või investeerimisühing või teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutuse, kindlustusseltsi või investeerimisühingu emaettevõtja või füüsiline või juriidiline isik, kes kontrollib teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutust, kindlustusseltsi või investeerimisühingut, ja kui krediidiasutus, milles omandaja soovib omandada osaluse, muutuks selle tulemusena omandaja tütarettevõtjaks või tema kontrollile alluvaks, peab omandamisele hinnangu andmist käsitlema artiklis 5 sätestatud eelneva konsulteerimise käigus.

Artikkel 20

Liikmesriigid kohustavad iga füüsilist või juriidilist isikut, kes soovib kas otseselt või kaudselt võõrandada olulist osalust krediidiasutuses, sellest teatama kõigepealt pädevatele ametiasutustele ja teatama neile võõrandatava osaluse suuruse. Samuti peab selline isik teatama pädevatele ametiasutustele oma kavatsusest vähendada oma olulist osalust nii, et temale kuuluva hääleõiguse või kapitali osa langeks alla 20 %, 33 % või 50 % või et krediidiasutus lakkaks olemast tema tütarettevõtja.

Artikkel 21

1.   Saanud teada osaluste omandamisest või võõrandamisest oma kapitalis, mille tõttu osalused ületavad või langevad allapoole artikli 19 lõikes 1 ja artiklis 20 nimetatud künnist, teatab krediidiasutus sellest pädevatele ametiasutustele.

Samuti teatavad krediidiasutused pädevatele ametiasutustele vähemalt kord aastas aktsionäride või osanike ja liikmete nimed, kellele kuuluvad olulised osalused, näidates osaluste suuruse, nagu see on esitatud aktsionäride või osanike ja liikmete üldkoosolekul või saadud börsil noteeritud äriühingutele kehtestatud eeskirjade täitmise tulemusena.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et juhul kui artikli 19 lõikes 1 nimetatud isikute mõju võib kahjustada krediidiasutuse arukat ja usaldusväärset juhtimist, võtavad pädevad ametiasutused vajalikke meetmeid sellise olukorra lõpetamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla ettekirjutused, sanktsioonid juhtkonna suhtes või asjassepuutuvate aktsionäride või osanike või liikmete aktsiatest või osadest tuleneva hääleõiguse peatamine.

Samasuguseid meetmeid kohaldatakse füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes ei täida artikli 19 lõikes 1 sätestatud eelneva teatamise kohustust.

Kui osalus omandatakse pädevate ametiasutuste vastuseisust hoolimata, siis näevad liikmesriigid olenemata mis tahes muudest sanktsioonidest ette kas vastava hääleõiguse peatamise, hääletamisel antud häälte õigustühiseks tunnistamise või võimaluse need kehtetuks tunnistada.

3.   Olulise osaluse ja muude käesolevas artiklis nimetatud osalustasemete kindlaksmääramisel võetakse arvesse direktiivi 2001/34/EÜ artiklis 92 osutatud hääleõigust.

Artikkel 22

1.   Päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused nõuavad, et igal krediidiasutusel oleks kindel halduskord, mis hõlmab selget organisatsiooni struktuuri, mille puhul vastutusalad on selgesti määratletud, läbipaistvad ja järjepidevad, tõhusaid menetlusi riskide või võimalike riskide kindlaksmääramiseks, juhtimiseks, järelevalveks ja nendest teatamiseks ning piisavaid sisekontrolli mehhanisme, sealhulgas arukat juhtimis- ja raamatupidamiskorda.

2.   Lõikes 1 nimetatud kord, menetlused ja mehhanismid peavad olema piisavalt ulatuslikud ning proportsionaalsed asutuse tegevuse laadi, kohaldamisala ja keerukuse astmega. Arvesse tuleb võtta V lisas sätestatud tehnilisi kriteeriume.

III JAOTIS

ASUTAMISVABADUST JA TEENUSTE OSUTAMISE VABADUST REGULEERIVAD SÄTTED

1. jagu

Krediidiasutused

Artikkel 23

Liikmesriigid näevad ette, et I lisas loetletud tegevusaladega võivad nende territooriumil vastavalt artikli 25, artikli 26 lõigetele 1 kuni 3, artikli 28 lõigetele 1 ja 2 ning artiklitele 29 kuni 37 kas filiaali asutamise või teenuste osutamise teel tegeleda kõik teise liikmesriigi pädevalt ametiasutuselt tegevusloa saanud ja viimase järelevalve all olevad krediidiasutused, tingimusel et nende tegevusluba hõlmab selliseid tegevusalasid.

2. jagu

Finantseerimisasutused

Artikkel 24

1.

a)

emaettevõtja või -ettevõtjate tegevusluba krediidiasutusena tegutsemiseks peab olema saadud liikmesriigis, mille seadused reguleerivad finantseerimisasutuse tegevust;

b)

nimetatud tegevusaladega peab tegelema sellesama liikmesriigi territooriumil;

c)

emaettevõtjal või -ettevõtjatel peab olema 90 % või rohkem finantseerimisasutuse aktsiate või osadega esindatud häältest;

d)

pädevad ametiasutused peavad olema veendunud, et emaettevõtja või -ettevõtjad tagavad finantseerimisasutuse usaldusväärse juhtimise; lisaks sellele peavad emaettevõtja või -ettevõtjad olema asjaomase päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutuste nõusolekul teatanud, et nad tagavad solidaarselt finantseerimisasutuse võetud kohustuste täitmise, ja

e)

finantseerimisasutus peab, eelkõige kõnealuste tegevusalade osas, kuuluma emaettevõtja või iga oma emaettevõtja konsolideeritud järelevalve alla vastavalt V jaotise 4. peatüki 1. jaole, eriti artiklis 75 märgitud minimaalseid omavahendite nõudeid silmas pidades, suure riskide kontsentreerumise kontrollimise ja artiklites 120 kuni 122 sätestatud osaluspiirangute puhul.

Päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused peavad kontrollima kõnealuste tingimuste täitmist ja andma finantseerimisasutusele selle kohta tõendi, mis tuleb lisada artiklites 25 ja 28 nimetatud teatisele.

Päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused tagavad järelevalve finantseerimisasutuse üle vastavalt artikli 10 lõikele 1, artiklitele 19 kuni 22, 42 kuni 52 ja 54.

2.   Kui lõikes 1 esimeses lõigus nimetatud finantseerimisasutus ei täida enam mõnd esitatud tingimust, teatab päritoluliikmesriik sellest vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele ning kõnealuse finantseerimisasutuse tegevust vastuvõtvas liikmesriigis hakkavad reguleerima vastuvõtva liikmesriigi õigusaktid.

3.   Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse lõike 1 esimeses lõigus nimetatud finantseerimisasutuse tütarettevõtjate suhtes mutatis mutandis.

3. jagu

Asutamisõiguse kasutamine

Artikkel 25

1.   Krediidiasutus, kes soovib asutada teise liikmesriigi territooriumil filiaali, teatab sellest oma päritoluliikmesriigi pädevatele ametiasutustele.

2.   Liikmesriigid nõuavad, et iga teises liikmesriigis filiaali asutada sooviv krediidiasutus esitaks lõikes 1 nimetatud teatamisel järgmised andmed:

a)

liikmesriik, mille territooriumil kavatsetakse filiaal luua;

b)

tegevuskava, kus muu hulgas esitatakse kavandatavad tegevusvaldkonnad ja filiaali organisatsiooniline struktuur;

c)

aadress vastuvõtvas liikmesriigis, kust on võimalik dokumente saada, ja

d)

filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed.

3.   Juhul kui päritoluliikmesriigi pädevatel ametiasutustel pole kavandatavaid tegevusalasid arvesse võttes kahtlusi krediidiasutuse haldusstruktuuri ja varalise seisundi adekvaatsuse suhtes, edastavad nad kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 nimetatud andmete saamist need vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele ja teatavad sellest asjaomasele krediidiasutusele.

Samuti teevad päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused teatavaks krediidiasutuse omavahendite summa suuruse ja maksevõime suhtarvu.

Olenemata teisest lõigust, artiklis 24 nimetatud juhul teevad päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused teatavaks finantseerimisasutuse omavahendite summa suuruse ning tema emaettevõtjaks oleva krediidiasutuse konsolideeritud omavahendite summa ja artikli 75 alusel nõutavate miinimumomavahendite suuruse.

4.   Kui päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused keelduvad edastamast lõikes 2 nimetatud andmeid vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele, teatavad nad keeldumise põhjused asjaomasele krediidiasutusele kolme kuu jooksul pärast kõigi andmete saamist.

Andmete edastamisest keeldumine või vastamata jätmine annab õiguse pöörduda päritoluliikmesriigi kohtu poole.

Artikkel 26

1.   Enne kui krediidiasutuse filiaal alustab tegevust, valmistuvad vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused kahe kuu jooksul artiklis 25 nimetatud andmete saamisest järelevalve alustamiseks krediidiasutuse üle vastavalt 5. jaole ja teatavad vajaduse korral tingimused, mille kohaselt üldise hüvangu nimel tuleb vastuvõtvas liikmesriigis tegutseda.

2.   Filiaali võib asutada ja see võib tegevust alustada pärast teate saamist vastuvõtva liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt või kui nimetatud teadet ei ole saadetud, pärast lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist.

3.   Juhul kui artikli 25 punkti b, c või d põhjal edastatud üksikasjad muutuvad, teatab krediidiasutus kõnesolevast muudatusest kirjalikult nii päritoluliikmesriigi kui ka vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele vähemalt üks kuu enne muudatuse tegemist, et päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused saaksid vastu võtta artikli 25 kohase otsuse ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse muudatuse kohta.

4.   Filiaalid, mis on alustanud tegevust vastavalt vastuvõtvates liikmesriikides kehtivatele õigusaktidele enne 1. jaanuari 1993, loetakse artiklis 25 ning käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud korrale vastavateks. Alates 1. jaanuarist 1993 kohaldatakse nende suhtes käesoleva artikli lõiget 3, artikleid 23 ja 43 ning 2. ja 5. jagu.

Artikkel 27

Kõiki tegutsemiskohti, mille ühes liikmesriigis on asutanud teises liikmesriigis peakontorit omav krediidiasutus, käsitatakse ühe filiaalina.

4. jagu

Teenuste osutamise vabaduse kasutamine

Artikkel 28

1.   Kui krediidiasutus soovib esimest korda kasutada teenuste osutamise vabadust, tegutsedes teise liikmesriigi territooriumil, teatab ta oma asukohaliikmesriigi pädevatele ametiasutustele, milliste I lisas loetletud tegevusaladega ta kavatseb tegelema hakata.

2.   Päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused edastavad ühe kuu jooksul pärast lõikes 1 nimetatud teate saamist kõnealuse teate vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele.

3.   Käesolev artikkel ei mõjuta õigusi, mille teenuseid osutavad krediidiasutused on omandanud enne 1. jaanuari 1993.

5. jagu

Vastuvõtva liikmesriigi pädevate ametiasutuste volitused

Artikkel 29

Statistiliste andmete saamise eesmärgil võivad vastuvõtvad liikmesriigid nõuda, et kõik krediidiasutused, kellel on tema territooriumil filiaale, esitaksid kõnealuste vastuvõtvate liikmesriikide pädevatele ametiasutustele regulaarselt aruandeid oma tegevuse kohta kõnealuses vastuvõtvas liikmesriigis.

Täites artiklis 41 sätestatud kohustusi, võivad vastuvõtvad liikmesriigid nõuda teiste liikmesriikide krediidiasutuste filiaalidelt samasuguste andmete esitamist, mida sellisel juhul nõutakse oma riigi krediidiasutustelt.

Artikkel 30

1.   Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused teevad kindlaks, et krediidiasutus, millel on filiaal või mis osutab teenuseid tema territooriumil, ei täida selles riigis käesoleva direktiivi alusel kehtestatud õigusnorme, mis sisaldavad ka vastuvõtva liikmesriigi pädevate ametiasutuste volitusi, nõuavad need asutused, et asjaomane krediidiasutus lõpetaks eeskirjade eiramise.

2.   Kui asjaomane krediidiasutus ei astu vajalikke samme, teavitavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused sellest päritoluliikmesriigi pädevaid ametiasutusi.

Päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused võtavad võimalikult kiiresti vajalikud meetmed tagamaks, et kõnealune krediidiasutus lõpetab eeskirjade eiramise. Nende meetmete laad teatatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele.

3.   Kui krediidiasutus jätkab vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate lõikes 1 nimetatud eeskirjade rikkumist hoolimata päritoluliikmesriigi võetud meetmetest või seetõttu, et need meetmed osutuvad ebapiisavaks või neid ei saa vastuvõtvas riigis rakendada, võib vastuvõttev riik pärast päritoluliikmesriigi pädevatele ametiasutustele teatamist võtta vajalikke meetmeid edasise rikkumise takistamiseks või selle eest karistamiseks ning vajaduse korral kõnealuse krediidiasutuse edasiste tehingute sooritamise tõkestamiseks oma territooriumil. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil on võimalik krediidiasutustele nende meetmete rakendamiseks vajalikke õigusdokumente üle anda.

Artikkel 31

Artiklid 29 ja 30 ei mõjuta vastuvõtvate liikmesriikide õigust võtta meetmeid, selleks et takistada oma territooriumil üldiseks hüvanguks vastuvõetud õigusnormide rikkumist või selle eest karistada. Nimetatud meetmete hulka kuulub võimalus takistada rikkuval krediidiasutusel uute tehingute algatamine antud liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 32

Artikli 30 lõigete 2 ja 3 või artikli 31 alusel võetud meetmed, mis sisaldavad sanktsioone või teenuste osutamise vabaduse piiranguid, peavad olema põhjendatud ning neist tuleb teatada asjaomasele krediidiasutusele. Kõigi selliste meetmete osas võib esitada kaebuse meetmed võtnud liikmesriigi kohtutele.

Artikkel 33

Enne artiklis 30 sätestatud menetluse rakendamist võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused edasilükkamatul juhul võtta mis tahes ettevaatusabinõusid, et kaitsta hoiustajate, investorite ja muude selliste isikute huve, kellele osutatakse teenuseid. Komisjoni ja teiste asjaomaste liikmesriikide pädevaid ametiasutusi tuleb sellistest abinõudest teavitada nii kiiresti kui võimalik.

Pärast konsulteerimist asjaomase liikmesriigi pädevate ametiasutustega võib komisjon otsustada, et kõnealune liikmesriik peab võetud meetmeid muutma või need tühistama.

Artikkel 34

Vastuvõtvad liikmesriigid võivad neile käesoleva direktiiviga antud volituste rakendamiseks võtta vajalikke meetmeid oma territooriumil toimepandud rikkumiste vältimiseks või nende eest karistamiseks. Nimetatud meetmete hulka kuulub võimalus takistada rikkuvat krediidiasutust algatamast uusi tehinguid algatamine antud liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 35

Tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teatatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele, kes võtavad vajalikud meetmed, et takistada asjaomast krediidiasutust algatamast uusi tehinguid kõnealuse riigi territooriumil ja kaitsta hoiustajate huve.

Artikkel 36

Liikmesriigid teatavad komisjonile, mitu korda ja missugusel juhul on esinenud artikli 25 ja artikli 26 lõigete 1 kuni 3 kohast keeldumist või on võetud meetmeid vastavalt artikli 30 lõikele 3.

Artikkel 37

Käesolev osa ei takista krediidiasutustel, mille peakontorid asuvad teistes liikmesriikides, reklaamida oma teenuseid vastuvõtvas liikmesriigis kõigi võimalike sidevahendite abil vastavalt sellise reklaami vormi ja sisu käsitlevatele üldise heaolu huvides vastuvõetud eeskirjadele.

IV JAOTIS

SUHTED KOLMANDATE RIIKIDEGA

1. jagu

Kolmandate riikide ettevõtjatest teatamine ja kõnealuste riikide turgudele pääsemise tingimused

Artikkel 38

1.   Liikmesriigid ei kohalda väljaspool ühendust paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalide asutamise ega tegevuse suhtes sätteid, millega kaasneks soodsam kohtlemine kui see, mis saab osaks ühenduses paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalidele.

2.   Pädevad ametiasutused teavitavad komisjoni ja Euroopa panganduskomiteed kõigist filiaalide tegevuslubadest, mis antakse väljaspool ühendust paiknevate peakontoritega krediidiasutustele.

3.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib ühendus ühe või mitme riigiga sõlmitud kokkulepetega nõustuda selliste sätete kohaldamisega, mis võimaldavad väljaspool ühendust paiknevate peakontoritega krediidiasutuste filiaalidele samasugust kohtlemist kogu ühenduse territooriumil.

2. jagu

Konsolideeritud järelevalvet käsitlev koostöö kolmandate riikide pädevate ametiasutustega

Artikkel 39

1.   Komisjon võib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel pöörduda nõukogu poole ettepanekuga pidada ühe või mitme kolmanda riigiga läbirääkimisi, et sõlmida kokkulepped, mis käsitlevad vahendeid konsolideeritud järelevalve teostamiseks järgmiste asutuste üle:

a)

krediidiasutused, mille emaettevõtjate peakontorite asukoht on kolmandas riigis, või

b)

kolmandas riigis asuvad krediidiasutused, mille krediidiasutuse või finantsvaldusettevõtjana tegutsevate emaettevõtjate asukoht on ühenduses.

2.   Lõikes 1 nimetatud kokkulepetega püütakse eelkõige tagada, et:

a)

liikmesriikide pädevatele ametiasutustele on kättesaadav vajalik teave, et teostada konsolideeritud finantsseisundil põhinevat järelevalvet ühenduses asuvate krediidiasutuste ja finantsvaldusettevõtjate üle, mille tütarettevõtjad on väljaspool ühendust asuvad krediidi- või finantseerimisasutused või mis omavad sellistes äriühingutes osalust, ja

b)

kolmandate riikide pädevatele ametiasutustele on kättesaadav vajalik teave, et teostada järelevalvet emaettevõtjate üle, mille peakontorite asukoht on nende territooriumil ja mille tütarettevõtjad on ühes või mitmes liikmesriigis asuvad krediidi- või finantseerimisasutused või mis omavad sellistes äriühingutes osalust.

3.   Komisjon tutvub Euroopa panganduskomitee abil põhjalikult lõikes 1 nimetatud läbirääkimiste tulemustega ja nendest tuleneva olukorraga, ilma et see piiraks asutamislepingu artikli 300 lõigete 1 ja 2 kohaldamist.

V JAOTIS

USALDATAVUSNORMATIIVIDE TÄITMISE JÄRELEVALVE JA AVALIKUSTAMISE PÕHIMÕTTED JA TEHNILISED VAHENDID

1. PEATÜKK

Usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve põhimõtted

1. jagu

Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevus

Artikkel 40

1.   Päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused vastutavad krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve eest, sealhulgas artiklite 23 ja 24 kohase tegevuse järelevalve eest, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamist, mille kohaselt vastutus on vastuvõtva liikmesriigi pädevatel ametiasutustel.

2.   Lõige 1 ei takista käesoleva direktiivi kohast konsolideeritud järelevalvet.

Artikkel 41

Kuni edaspidise kooskõlastamiseni säilib vastuvõtva liikmesriigi vastutus koostöös päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutustega järelevalve eest krediidiasutuste filiaalide likviidsuse üle.

Ilma et see piiraks Euroopa Rahasüsteemi tugevdamiseks vajalike meetmete kohaldamist, jäävad vastuvõtvad liikmesriigid täies ulatuses vastutavaks meetmete eest, mis tulenevad nende rahapoliitika elluviimisest.

Selliste meetmetega ei tohi kaasneda diskrimineeriv ega piirav kohtlemine selle põhjal, et krediidiasutus on saanud tegevusloa mõnes teises liikmesriigis.

Artikkel 42

Asjaomaste liikmesriikide pädevad ametiasutused teevad tihedat koostööd järelevalve teostamisel selliste krediidiasutuste töö üle, kes tegutsevad, eelkõige filiaali kaudu, ühes või mitmes liikmesriigis peale selle liikmesriigi, kus paiknevad nende peakontorid. Pädevad ametiasutused jagavad üksteisega kõiki selliste krediidiasutuste juhtimist ja omandilist kuuluvust käsitlevaid andmeid, mis tõenäoliselt hõlbustavad järelevalve teostamist ning tegevuslubade andmiseks vajalike tingimustega tutvumist ning kõiki andmeid, mis tõenäoliselt hõlbustavad selliste asutuste kontrollimist, eelkõige seoses likviidsuse, maksejõulisuse, hoiuste tagamise, riskide kontsentreerumise piiramise, juhtimis- ja raamatupidamiskorra ning sisekontrolli mehhanismidega.

Artikkel 43

1.   Kui mõnes teises liikmesriigis tegevusloa saanud krediidiasutus tegutseb filiaali kaudu, näeb vastuvõttev liikmesriik ette, et päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused võivad pärast vastuvõtva liikmesriigi pädevatele ametiasutustele teatamist iseseisvalt või nende poolt selleks määratud isikute kaudu kohapeal kontrollida artiklis 42 osutatud andmeid.

2.   Filiaalide kontrollimiseks võivad päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused kasutada üht artiklis 141 sätestatud muud menetlust.

3.   Lõiked 1 ja 2 ei mõjuta vastuvõtva liikmesriigi pädevate ametiasutuste õigust käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise raames kohapeal kontrollida nende territooriumil asutatud filiaale.

2. jagu

Teabevahetus ja ametisaladuse hoidmine

Artikkel 44

1.   Liikmesriigid näevad ette, et kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevate ametiasutuste heaks, ning pädevate ametiasutuste huvides tegutsevad audiitorid ja eksperdid on kohustatud hoidma ametisaladust.

Nad ei tohi avaldada ühelegi isikule ega asutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni, välja arvatud andmed, mis on esitatud kokkuvõttena või selliselt koostatud, et üksikuid krediidiasutusi pole võimalik identifitseerida; eelöeldu ei puuduta kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid juhtumeid.

Sellest olenemata võib krediidiasutuse pankroti või sundlikvideerimise korral tsiviil- või kaubandusõigusliku menetluse käigus avalikustada konfidentsiaalset informatsiooni, mis ei puuduta kolmandaid isikuid, kes on seotud kõnealuse krediidiasutuse päästmise katsetega.

2.   Lõige 1 ei takista eri liikmesriikide pädevate ametiasutuste vahelist teabevahetust käesoleva direktiivi või muude krediidiasutusi käsitlevate direktiivide alusel. Nimetatud teabe kohta kehtivad lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise tingimused.

Artikkel 45

Pädevad ametiasutused, kes saavad konfidentsiaalset informatsiooni artikli 44 alusel, võivad seda kasutada ainult oma ametikohustuste täitmisel ja järgmistel eesmärkidel:

a)

selleks et kontrollida krediidiasutuste asutamise tingimuste täitmist ning kergendada konsolideerimata või konsolideeritud kontrolli krediidiasutuste tegevuse üle, pidades eriti silmas likviidsuse, maksevõime, riskide kontsentreerumise, juhtimis- ja raamatupidamiskorra ning sisekontrolli mehhanismide kontrollimist;

b)

selleks et rakendada sanktsioone;

c)

halduskaebuse korral pädeva ametiasutuse otsuse vastu, või

d)

kohtuasjades, mis on algatatud vastavalt artiklile 55 või vastavalt käesoleva direktiivi või muude krediidiasutusi käsitlevate direktiividega ettenähtud erisätetele.

Artikkel 46

Liikmesriigid võivad sõlmida kolmandate riikide pädevate ametiasutuste või artiklis 47 ja artikli 48 lõikes 1määratletud asutuste või organitega teabevahetust sätestavaid koostöölepinguid ainult tingimusel, et edastatava informatsiooni kohta kehtivad vähemalt samaväärsed ametisaladuse hoidmise tagatised, kui on nimetatud artikli 44 lõikes 1. Sellise teabevahetuse eesmärk peab olema nimetatud asutuste või organite järelevalveülesande täitmine.

Kui informatsioon pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada ainult selgesõnalisel kokkuleppel informatsiooni avaldanud pädevate ametiasutustega ja vajaduse korral üksnes nende asutustega kokkulepitud eesmärkidel.

Artikkel 47

Artikli 44 lõige 1 ja artikkel 45 ei välista informatsioonivahetust liikmesriigi piires, kui ühes ja samas liikmesriigis on kaks või rohkem pädevat ametiasutust, ega liikmesriikide vahel pädevate ametiasutuste ja:

a)

nende ametiasutuste vahel, kes vastutavad muude finantseerimisasutuste ja kindlustusseltside järelevalve eest, ning nende ametiasutuste vahel, kes vastutavad kapitaliturgude järelevalve eest;

b)

organite vahel, kes tegelevad krediidiasutuste likvideerimise ja pankroti ning muude selliste menetlustega; ja

c)

isikute vahel, kes vastutavad krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete seadusjärgse auditeerimise eest,

täites oma järelevalvefunktsiooni.

Artikli 44 lõige 1 ja artikkel 45 ei välista hoiuste tagamise süsteeme haldavatele organitele nende ametikohustuste täitmiseks vajalike andmete avaldamist.

Igal juhul kehtib sellises seoses saadud teabe suhtes artikli 44 lõikes 1 täpsustatud ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 48

1.   Olenemata artiklitest 44 kuni 46 võivad liikmesriigid anda loa teabevahetuseks pädevate ametiasutuste ja:

a)

ametiasutuste vahel, kes vastutavad nende organite kontrollimise eest, kes on seotud krediidiasutuste likvideerimise ja pankroti ning muude sarnaste menetlustega, ja

b)

ametiasutuste vahel, kes vastutavad nende isikute kontrollimise eest, kellele on ülesandeks tehtud kindlustusseltside, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete seadusjärgne auditeerimine.

Sellisel juhul nõuavad liikmesriigid, vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

a)

nimetatud andmed on mõeldud esimeses lõigus osutatud järelevalveülesande teostamiseks;

b)

selles seoses saadud informatsiooni kohta peab kehtima artikli 44 lõikes 1 määratletud ametisaladuse hoidmise kohustus, ja

c)

kui informatsioon pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada ainult selgesõnalisel kokkuleppel informatsiooni avaldanud pädevate ametiasutustega ja vajaduse korral üksnes nende asutustega kokkulepitud eesmärkidel.

Liikmesriigid teevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende ametiasutuste nimed, kes vastavalt käesolevale lõikele võivad informatsiooni saada.

2.   Olenemata artiklitest 44 kuni 46 võivad liikmesriigid finantssüsteemi stabiilsuse ja ühtsuse tugevdamise eesmärgil anda loa teabe vahetamiseks pädevate ametiasutuste ja nende asutuste või organite vahel, kes seaduse järgi vastutavad äriühinguõiguse rikkumiste tuvastamise ja uurimise eest.

Sellisel juhul nõuavad liikmesriigid, vähemalt järgmiste tingimuste täitmist:

a)

nimetatud andmed on mõeldud esimeses lõigus osutatud ülesande teostamiseks;

b)

selles seoses saadud informatsiooni kohta kehtib artikli 44 lõikes 1 kehtestatud ametisaladuse hoidmise kohustus, ja

c)

kui informatsioon pärineb mõnest teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada ainult selgesõnalisel kokkuleppel informatsiooni avaldanud pädevate ametiasutustega ja vajaduse korral üksnes nende asutustega kokkulepitud eesmärkidel.

Kui ühe liikmesriigi pädevad ametiasutused või organid, millele on osutatud esimeses lõigus, täidavad oma tuvastamis- ja uurimisülesandeid selleks ametisse nimetatud eripädevusega isikute kaasabil, kes ei tööta riiklikus sektoris, võib esimeses lõigus ettenähtud informatsiooni vahetamise võimalus laieneda nimetatud isikutele teises lõigus kindlaksmääratud tingimustel.

Kolmanda lõigu rakendamiseks teatavad esimeses lõigus nimetatud ametiasutused või organid andmed avalikustanud pädevatele ametiasutustele nende isikute nimed ja täpsed kohustused, kellele nimetatud andmed tuleb saata.

Liikmesriigid teevad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende ametiasutuste ja organite nimed, kes vastavalt käesolevale artiklile võivad informatsiooni saada.

Komisjon koostab ettekande käesoleva artikli sätete kohaldamise kohta.

Artikkel 49

Käesolev osa ei takista pädevat ametiasutust edastamast oma ülesannete täitmise eesmärgil teavet järgmistele asutustele:

a)

keskpankadele ja muudele rahandusasutustega samasugustes ülesannetes olevatele organitele, ja

b)

vajaduse korral ka teistele maksusüsteemide kontrollimise eest vastutavatele riigiasutustele.

Käesolev osa ei takista neid ametiasutusi ega organeid edastamast pädevatele ametiasutustele artikli 45 kohaldamiseks vajalikke andmeid.

Selles seoses saadud informatsiooni kohta kehtib artikli 44 lõikes 1 määratletud ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 50

Liikmesriigid võivad olenemata artikli 44 lõikest 1 ja artiklist 45 vastavalt seaduses sätestatud eeskirjadele lubada teatavate andmete edastamist ka teistele keskvalitsuse asutustele, kes vastutavad krediidiasutuste, finantseerimisasutuste, investeerimisteenuste ja kindlustusseltside järelevalvealase seadusandluse eest, ning nende asutuste nimel tegutsevatele inspektoritele.

Sellistel tingimustel võib informatsiooni edastada siiski vaid usaldatavusnormatiivide täitmise kontrollimiseks.

Artikkel 51

Liikmesriigid peavad sätestama, et artikli 44 lõike 2 ja artikli 47 alusel saadud informatsiooni ning artikli 43 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohapealse kontrollimise käigus saadud informatsiooni võib artiklis 50 osutatud juhtudel avalikustada ainult siis, kui selleks on selgesõnaline nõusolek andmed avalikustanud pädevatelt ametiasutustelt või selle liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt, kus toimus kohapealne kontroll.

Artikkel 52

Käesolev jagu ei takista liikmesriigi pädevatel ametiasutustel edastamast artiklites 44 kuni 46 osutatud andmeid arvelduskojale või mõnele teisele oma liikmesriigi turu tarbeks siseriikliku õiguse alusel asutatud arveldus- ja tasaarveldusteenuseid osutavale organile, eeldades, et nimetatud andmete edastamine on vajalik selleks, et tagada nende organite nõuetekohane funktsioneerimine, kui turul osalejad ei täida kohustusi või võivad neid mitte täita. Selliselt saadud andmete kohta kehtib artikli 44 lõikes 1 määratletud ametisaladuse hoidmise kohustus.

Liikmesriigid tagavad siiski, et artikli 44 lõike 2 kohaselt saadud andmeid ei avalikustata käesolevas artiklis nimetatud asjaoludel ilma andmed avalikustanud pädevate ametiasutuste selgesõnalise nõusolekuta.

3. jagu

Aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete seadusjärgse kontrollimise eest vastutavate isikute kohustused

Artikkel 53

1.   Liikmesriigid sätestavad vähemalt, et kõik isikud, kellele on antud luba direktiivi 84/253/EMÜ (17) tähenduses, ning kes täidavad krediidiasutuses direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 51, direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 37 või direktiivi 85/611/EMÜ (18) artiklis 31 kirjeldatud või muid seadusjärgseid tööülesandeid, on kohustatud viivitamata teavitama pädevaid ametiasutusi kõigist ülesannete täitmise jooksul teatavaks saanud kõnealust krediidiasutust puudutavatest asjaoludest või otsustest, mis võivad:

a)

anda tunnistust tegevusloa andmise tingimuste või spetsiaalselt krediidiasutuste tegevust sätestavate õigus- ja haldusnormide olulisest rikkumisest;

b)

kahjustada krediidiasutuse tegevuse jätkamist, või

c)

viia raamatupidamisaruannete kinnitamata jätmiseni või tuua kaasa lisatingimusi.

Liikmesriigid sätestavad vähemalt, et nimetatud isik on samuti kohustatud ette kandma kõikidest esimeses punktis kirjeldatud tööülesannete täitmise käigus temale teatavaks saanud asjaoludest või otsustest äriühingus, millel on kontrollisuhetest tulenevalt märkimisväärsed sidemed sellise krediidiasutusega, kus ta oma neid tööülesandeid täidab.

2.   Kui isikud, kes on saanud direktiivi 84/253/EMÜ kohase loa, edastavad pädevatele ametiasutustele mis tahes lõikes 1 osutatud asjaolude või otsuste kohta informatsiooni heauskselt, ei käsitleta seda lepinguga või õigus- ja haldusnormidega informatsiooni avaldamisele kehtestatud piirangute rikkumisena ning nimetatud isikud ei kanna selle eest mingit vastutust.

4. jagu

Sanktsioonide kohaldamise volitused ja kohtu poole pöördumise õigus

Artikkel 54

Ilma et see mõjutaks tegevuslubade kehtetuks tunnistamise korda ja kriminaalõiguse sätete kohaldamist, sätestavad liikmesriigid, et nende vastavad pädevad ametiasutused võivad krediidiasutuste järelevalvet või tegevust käsitlevaid õigus- ja haldusnorme rikkuvate krediidiasutuste või isikute suhtes, kes tegelikult kontrollivad nimetatud krediidiasutuste tegevust, määrata või rakendada sanktsioone või meetmeid, mille abil kavatsetakse lõpetada tuvastatud rikkumine või kõrvaldada selle põhjused.

Artikkel 55

Liikmesriigid tagavad, et vastavalt käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigus- ja haldusnormidele krediidiasutuste suhtes langetatud otsuste puhul võib kasutada õigust pöörduda kohtu poole. Sama kehtib juhul, kui tegevusloa taotluse kohta, mis sisaldab kõiki kehtivate õigusaktide alusel nõutavaid andmeid, ei ole kuue kuu jooksul taotluse esitamisest alates vastu võetud otsust.

2. PEATÜKK

Usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve tehnilised vahendid

1. jagu

Omavahendid

Artikkel 56

Kui liikmesriik näeb õigus- või haldusnormidega ühenduse õiguse rakendamiseks ette tegutseva krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet käsitleva sätte, milles kasutatakse terminit “omavahendid” või viidatakse sellele mõistele, siis ühitatakse see termin või mõiste artiklites 57 kuni 61 ja artiklites 63 kuni 66 esitatud määratlusega.

Artikkel 57

Arvestades artiklis 66 kehtestatud piiranguid, koosnevad krediidiasutuse konsolideerimata omavahendid järgmistest kirjetest:

a)

kapital direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 22 määratletud tähenduses, kuivõrd see on sissemakstud, ning aažio, välja arvatud kumulatiivsed eelisaktsiad;

b)

reservid direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 23 määratletud tähenduses ning eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum;

c)

üldine pangandusreserv direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 38 määratletud tähenduses;

d)

ümberhindamisreserv direktiivi 78/660/EMÜ artiklis 33 määratletud tähenduses;

e)

väärtuse korrigeerimised direktiivi 86/635/EMÜ artikli 37 lõikes 2 määratletud tähenduses;

f)

muud kirjed artiklis 63 määratletud tähenduses;

g)

ühistuna asutatud krediidiasutuste liikmete kohustused ning teatavate artikli 64 lõikes 1 osutatud, fondidena tegutsevate krediidiasutuste laenusaajate solidaarkohustused, ja

h)

tähtajalised kumulatiivsed eelisaktsiad ja artikli 64 lõikes 3 osutatud allutatud laenukapital.

Artikli 66 kohaselt arvatakse maha järgmised kirjed:

i)

krediidiasutusele kuuluvad arvestusliku väärtusega oma aktsiad;

j)

immateriaalne põhivara direktiivi 86/635/EMÜ artikli 4 lõikes 9 (“Aktiva”) määratletud tähenduses;

k)

jooksva aruandeaasta kahjum;

l)

osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, mis moodustavad üle 10 % nende kapitalist;

m)

artiklis 63 ja artikli 64 lõikes 3 osutatud allutatud nõuded ja instrumendid, mis krediidiasutusel on krediidi- ja finantseerimisasutustes, mille kapitalist tema osalus moodustab enam kui 10 %;

n)

osalused teistes krediidi- ja finantseerimisasutustes, mis moodustavad kuni 10 % nende kapitalist, allutatud nõuded ja artiklis 63 ja artikli 64 lõikes 3 osutatud instrumendid, mida krediidiasutus valdab punktides l ja m nimetamata krediidi- ja finantseerimisasutustes, kui sellise osaluse, allutatud nõuete ja instrumentide kogusumma on suurem kui 10 % kõnealuse krediidiasutuse omavahenditest enne, kui sellest arvatakse maha punktides l kuni p nimetatud kirjed;

o)

artikli 4 punktis 10 osutatud osalused, mis krediidiasutusel on:

i)

kindlustusseltsides direktiivi 73/239/EMÜ (19) artikli 6, direktiivi 2002/83/EÜ (20) artikli 4 või direktiivi 98/78/EÜ (21) artikli 1 punkti b tähenduses;

ii)

edasikindlustusseltsides direktiivi 98/78/EÜ artikli 1 punkti c tähenduses, või

iii)

kindlustusvaldusettevõtjates direktiivi 98/78/EÜ artikli 1 alapunkti i tähenduses;

p)

kõik järgmised kirjed, mis krediidiasutusel on seoses punktis o osutatud üksustega, milles tal on osalus:

i)

direktiivi 73/239/EMÜ artikli 16 lõikes 3 osutatud instrumendid, ja

ii)

direktiivi 2002/83/EÜ artikli 27 lõikes 3 osutatud instrumendid.

q)

krediidiasutuste puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt 3. jao 2. alajaole, kooskõlas VII lisa 1. osa punktiga 36 arvutatud negatiivsed summad ja kooskõlas VII lisa 1. osa punktidega 32 ja 33 arvutatud oodatava kahju summad, ja

r)

väärtpaberistamise positsioonide suurus, mille 1250 %-line riskikaal on arvutatud vastavalt IX lisa 4. osale.

Liikmesriigid võivad punkti b kohaldamisel lubada aruandeperioodi vahekasumi kajastamist enne ametliku otsuse langetamist ainult juhul, kui raamatupidamisaruannete auditeerimise eest vastutavad isikud on kõnealust kasumit kontrollinud ja kui pädevad ametiasutused on veendunud, et kõnealuse summa suurust on hinnatud vastavalt direktiivis 86/635/EMÜ sätestatud põhimõtetele ja neist on maha arvestatud kõik võimalikud maksud ja dividendid.

Väärtpaberistamise algatanud krediidiasutuse puhul jäetakse netotulu, mis tuleneb väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja suurendab väärtpaberistamise positsioonide krediidiväärtust, punktis b nimetatud kirjest välja.

Artikkel 58

Kui teise krediidiasutuse, finantseerimisasutuse, kindlustus- või edasikindlustusseltsi või kindlustusvaldusettevõtja aktsiaid hoitakse ajutiselt seoses finantsabi andmise toiminguga, mille eesmärk on asjaomase ettevõtte ümberkorraldamine ja päästmine, võib pädev ametiasutus loobuda Artikli 57 punktides l kuni p osutatud mahaarvamist käsitlevate sätete kohaldamisest.

Artikkel 59

Selle asemel, et arvata maha Artikli 57 punktides o ja p osutatud osalused, võivad liikmesriigid lubada oma krediidiasutustel kohaldada mutatis mutandis direktiivi 2002/87/EÜ I lisas kirjeldatud meetodeid 1, 2 või 3. Meetodit 1 (“raamatupidamise konsolideerimine”) võib kohaldada ainult siis, kui pädev ametiasutus on veendunud konsolideerimisega hõlmatud üksuste juhtimise ja sisekontrolli integreerituse tasemes. Valitud meetodit kohaldatakse aja jooksul järjepidevalt.

Artikkel 60

Liikmesriigid võivad näha ette, et omavahendite individuaalse arvutamise korral ei pea 4. peatüki 1. jao kohaselt konsolideeritud järelevalvega hõlmatud või direktiivi 2002/87/EÜ kohaselt täiendava järelevalvega hõlmatud krediidiasutused arvama maha artikli 57 punktides l kuni p osutatud osalusi krediidiasutustes, finantseerimisasutustes, kindlustus- või edasikindlustusseltsides või kindlustusvaldusettevõtjates, mis on hõlmatud konsolideeritud või täiendava järelevalvega.

Käesolevat sätet kohaldatakse kõigi ühenduse õigusaktidega ühtlustatud usaldatavusnormatiivide suhtes.

Artikkel 61

Artikli 57 punktides a kuni h määratletud omavahendite mõiste hõlmab kirjete ja summade suurima võimaliku hulga. Kõnealuste kirjete kasutamine ja madalamate ülemmäärade fikseerimine ning artikli 57 punktides i kuni r nimetamata kirjete mahaarvamine jäetakse liikmesriikide otsustada.

Artikli 57 punktides a kuni e loetletud kirjed peavad olema krediidiasutuse käsutuses, et neid piiramatult ja viivitamata kasutada riskide või kahjumi katmiseks kohe, kui need tekkivad. Summast tuleb maha arvestada kõik arvutamise ajal ettenähtud maksud või tuleb summasid korrigeerida, niivõrd kuivõrd sellised maksud vähendavad summat, mille ulatuses võib nimetatud kirjeid kasutada riskide või kahjumi katmiseks.

Artikkel 62

Liikmesriigid võivad anda komisjonile aru omavahendite ühise määratluse väljatöötamisel tehtud edusammudest. Vajaduse korral esitab komisjon nende aruannete põhjal hiljemalt 1. jaanuariks 2009 Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesoleva jao muutmiseks.

Artikkel 63

1.   Liikmesriigis kasutatav omavahendite mõiste võib hõlmata ka muid kirjeid tingimusel, et olenemata nende juriidilisest või raamatupidamislikust nimetusest on neil järgmised omadused:

a)

krediidiasutused saavad neid vabalt kasutada tavapäraste pangandusriskide katmiseks enne tulude või kahjumi kindlaksmääramist;

b)

nende olemasolu avalikustatakse asutusesisestes raamatupidamisdokumentides; ja

c)

nende summa määrab kindlaks krediidiasutuse juhtkond, seda kontrollivad sõltumatud audiitorid ja see teatatakse pädevatele ametiasutustele, kelle järelevalve alla see jääb.

2.   Muude kirjetena võib aktsepteerida ka määramata tähtajaga väärtpabereid ja muid instrumente, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)

neid ei saa tagasi maksta esitaja algatusel ega ilma pädeva ametiasutuse eelneva nõusolekuta;

b)

laenulepingus peab olema sätestatud võimalus, et krediidiasutus võib laenuintresside tasumise edasi lükata;

c)

laenuandja krediidiasutusele esitatavad nõuded peavad olema täielikult allutatud kõigile allutamata võlausaldajate nõuetele;

d)

väärtpaberite väljalaskmist reguleerivates dokumentides peab olema sätestatud, et võlgu ja tasumata intresse peab saama kasutada kahjude korvamiseks ilma, et krediidiasutus peaks oma tegevust katkestama, ja

e)

arvesse võetakse ainult täies ulatuses sissemakstud summasid.

Neile väärtpaberitele ja muudele instrumentidele võib lisada artikli 57 punktis h loetlemata kumulatiivsed eelisaktsiad.

3.   Krediidiasutuste puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt 3. jao 2. alajaole, võib kooskõlas VII lisa 1. osa lõikega 36 arvutatud positiivseid summasid kuni 0,6 % ulatuses kooskõlas 2. alajaoga arvutatud riskiga kaalutud varadest aktsepteerida muude kirjetena. Nende krediidiasutuste puhul ei arvata VII lisa 1. osa lõikes 36 nimetatud arvutamisel arvessevõetud korrigeeritud väärtusi ja provisjone ega artikli 57 punktis e nimetatud riskipositsiooniga seotud korrigeeritud väärtusi ja provisjone muude kui käesolevale lõikele vastavate omavahendite hulka. Sel juhul ei või riskiga kaalutud varad sisaldada neid varasid, mis on arvutatud seoses 1 250 %-lise riskikaaluga väärtpaberistamise positsioonidega.

Artikkel 64

1.   Artikli 57 punktis g nimetatud ühistuna asutatud krediidiasutuste liikmete kohustused hõlmavad kõnealuste ühistute sissemaksmata kapitali ning kõnealuste ühingute liikmete juriidilised kohustused teha täiendavaid tagasimaksmisele mittekuuluvaid makseid juhul, kui krediidiasutus kannab kahjumit ning sellisel juhul peab olema võimalik nimetatud maksed sisse nõuda viivitamatult.

Fondidena tegutsevate krediidiasutuste laenusaajate solidaarkohustusi käsitatakse sarnaselt eelmiste kirjetega.

Kõik sellised kirjed võib hõlmata omavahendite koosseisu, kui siseriiklikes õigusaktides käsitletakse neid kõnealuse kategooria krediidiasutuste omavahenditena.

2.   Liikmesriigid ei hõlma avalik-õiguslike krediidiasutuste omavahendite koosseisu enda või oma kohalike omavalitsuste poolt sellistele krediidiasutustele antud tagatisi.

3.   Liikmesriigid või pädevad ametiasutused võivad omavahendite koosseisu hõlmata artikli 57 punktis h nimetatud tähtajalised kumulatiivsed eelisaktsiad ja samas punktis nimetatud allutatud laenukapitali, kui on olemas siduvad kokkulepped, mille alusel nad krediidiasutuse pankroti või likvideerimise korral reastatakse kõigi teiste võlausaldajate nõuete järele ning neid ei tule tagasi maksta enne, kui kõik ülejäänud sel hetkel tasumata võlad on tagasi makstud.

Allutatud laenukapital peab vastama järgmistele täiendavatele kriteeriumidele:

a)

arvesse võib võtta ainult täies ulatuses sissemakstud rahalisi vahendeid;

b)

kaasatud laenude esialgne tähtaeg peab olema vähemalt viis aastat ja pärast seda võib need tagasi maksta;

c)

ulatust, mil määral neid käsitatakse omavahenditena, tuleb järk-järgult vähendada vähemalt viimase viie tagasimaksmiskuupäevale eelneva aasta jooksul, ja

d)

laenuleping ei või sisaldada klausleid, mille kohaselt teatud asjaoludel, välja arvatud krediidiasutuse lõpetamise puhul, kuulub võlg tagasimaksmisele enne kokkulepitud tagasimaksmiskuupäeva.

Teise lõigu punkti b kohaldamisel, kui võlanõude tähtaeg ei ole fikseeritud, makstakse kaasatud laenud tagasi alles pärast viie aasta pikkust etteteatamisaega, välja arvatud juhul, kui laene ei käsitleta enam omavahenditena või kui varasemaks tagasimaksmiseks on vaja pädevate ametiasutuste eelnevat nõusolekut. Pädevad ametiasutused võivad anda loa selliste laenude varasemaks tagasimaksmiseks tingimusel, et taotlus esitatakse emitendi algatusel ja see ei mõjuta kõnealuse krediidiasutuse maksejõulisust.

4.   Krediidiasutused ei loe omavahendite hulka amortiseeritud kulu meetodil mõõdetud finantsinstrumentide sularahavoo riskimaanduse tulude või kuludega seotud õiglase väärtuse muutustest tulenevaid reserve ega õiglases väärtuses hinnatud kohustuste tulusid ja kulusid, mis tulenevad krediidiasutuste endi krediidikvaliteedi muutustest.

Artikkel 65

1.   Kui arvutamine toimub konsolideeritud andmete põhjal, kasutatakse artiklis 57 loetletud kirjetele vastavaid konsolideeritud summasid vastavalt 4. peatüki 1. jaos sätestatud eeskirjadele. Lisaks sellele võib omavahendite arvutamisel konsolideeritud reservidena käsitleda ka järgmisi kirjeid, juhul kui need on kreeditkirjed (“negatiivsed”):

a)

kõik vähemusosalused direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 21 määratletud tähenduses, kui kasutatakse globaalse integratsiooni meetodit;

b)

esimese konsolideerimise vahe direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 19, 30 ja 31 määratletud tähenduses;

c)

konsolideeritud reservis sisalduvad ümberarvutamisest tulenevad vahed vastavalt direktiivi 86/635/EMÜ artikli 39 lõikele 6, ja

d)

kõik vahed, mis tulenevad teatavate osaluste hõlmamisest vastavalt direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 33 sätestatud meetodile.

2.   Kui lõike 1 punktides a kuni d nimetatud kirjed on deebetkirjed (“positiivsed”), arvatakse need konsolideeritud omavahendite arvutamisel maha.

Artikkel 66

1.   Arptikli 57 punktides d kuni h nimetatud kirjete suhtes kohaldatakse järgmisi piirmäärasid:

a)

punktides d kuni h loetletud kirjete kogusumma ei või olla suurem kui 100 % punktides a, b ja c nimetatud kirjete summast, millest on lahutatud punktides i kuni k nimetatud kirjed, ja

b)

punktides g kuni h loetletud kirjete kogusumma ei või olla suurem kui 50 % punktides a, b ja c nimetatud kirjete summast, millest on lahutatud punktides i kuni k nimetatud kirjed.

2.   Artikli 57 punktides l kuni r nimetatud kirjete kogusummast pool arvatakse maha artikli 57 punktides a kuni c nimetatud kirjete kogusummast, millest on lahutatud punktides i kuni k nimetatud kirjed, ning pool punktides d kuni h nimetatud kirjetest pärast käesoleva artikli lõikes 1 märgitud piirangute kohaldamist. Kui artikli 57 punktides l kuni r nimetatud kirjete kogusummast pool on suurem kui artikli 57 punktides d kuni h nimetatud kirjete kogusumma, arvatakse ülejääv summa maha artikli 57 punktides a kuni c nimetatud kirjete kogusummast, millest on lahutatud artikli 57 punktides i kuni k nimetatud kirjed. Artikli 57 punktis r nimetatud kirjeid ei lahutata, kui neid kasutati artikli 75 kohaldamisel riskiga kaalutud varade arvutamiseks vastavalt IX lisa 4. osale.

3.   5. ja 6. jao kohaldamiseks loetakse käesolevat jagu ilma artikli 57 punktides q ja r ning artikli 63 lõikes 3 nimetatud kirjeteta.

4.   Pädevad ametiasutused võivad krediidiasutustel lubada lõikes 1 sätestatud piirmäärasid ületada ajutiselt ja erandlike asjaolude korral.

Artikkel 67

Käesolevas jaos sätestatud tingimuste täitmise kohta tuleb esitada pädevaid ametiasutusi rahuldavad tõendid.

2. jagu

Kaitse riskide vastu

1. alajagu

Kohaldamistasand

Artikkel 68

1.   Krediidiasutused peavad artiklites 22 ja 75 ning 5. jaos sätestatud kohustusi täitma individuaalselt.

2.   Iga krediidiasutus, mis ei ole tütarettevõtja liikmesriigis, kus ta on tegevusloa saanud ja järelevalve all, ega emaettevõtja, ja iga krediidiasutus, mida ei konsolideerita vastavalt artiklile 73, peab artiklites 120 ja 123 sätestatud kohustusi täitma individuaalselt.

3.   Iga krediidiasutus, mis ei ole emaettevõtja ega tütarettevõtja, ja iga krediidiasutus, mida ei konsolideerita vastavalt artiklile 73, peab 5. peatükis sätestatud kohustusi täitma individuaalselt.

Artikkel 69

1.   Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada artikli 68 lõiget 1 krediidiasutuse tütarettevõtja suhtes, kui nii tütarettevõtja kui ka krediidiasutus on asjaomases liikmesriigis tegevusloa saanud ja järelevalve all, tütarettevõtja kuulub emaettevõtjaks olevat krediidiasutust hõlmava konsolideeritud järelevalve alla ning kõik järgmised tingimused on täidetud, et tagada omavahendite adekvaatne jaotumine emaettevõtja ja tütarettevõtjate vahel:

a)

emaettevõtjal ei ole praegu ega prognooside kohaselt olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;

b)

emaettevõtja kas veenab pädevat ametiasutust tütarettevõtja usaldatavusnormatiividele vastavas juhtimises ja on pädeva ametiasutuse nõusolekul teatanud, et tagab tütarettevõtja võetud kohustused või ei ole tütarettevõtjaga seonduvad riskid märkimisväärse tähtsusega;

c)

emaettevõtja riskide hindamise, mõõtmise ja kontrollimise menetlused hõlmavad ka tütarettevõtjat, ja

d)

emaettevõtjale kuulub enam kui 50 % tütarettevõtja aktsiate või osadega seotud hääleõigusest ja/või emaettevõtjal on õigus määrata enamik artiklis 11 kirjeldatud tütarettevõtja juhtorgani liikmetest.

2.   Liikmesriigid võivad kasutada lõikes 1 sätestatud võimalust, kui emaettevõtja on krediidiasutusega samas liikmesriigis asuv finantsvaldusettevõtja, tingimusel et selle suhtes kohaldatakse samasugust järelevalvet nagu krediidiasutuste suhtes ja eelkõige artikli 71 lõikes 1 sätestatud nõudmisi.

3.   Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada artikli 68 lõiget 1 liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse suhtes, kui antud krediidiasutus saab tegevusloa kõnealuses liikmesriigis ja allub selle järelevalvele ning kui krediidiasutus on hõlmatud järelevalvega konsolideeritud alusel ning kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused, et tagada omavahendite piisav jaotus emaettevõtja ja tütarettevõtjate vahel:

a)

puuduvad olemasolevad või prognoositavad olulised praktilised või õiguslikud takistused omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgade tagasimaksmiseks liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele, ja

b)

konsolideeritud järelevalve seisukohalt olulised riski hindamise, mõõtmise ja kontrolli menetlused hõlmavad liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse.

Antud lõiget rakendav pädev ametiasutus teavitab kõigi teiste liikmesriikide pädevaid ametiasutusi.

4.   Ilma et see piiraks artikli 144 üldkehtivust, avalikustavad lõikes 3 sisalduvat kaalutlusõigust rakendavate liikmesriikide pädevad ametiasutused artiklis 144 näidatud korras:

a)

kohaldatavad kriteeriumid, et teha kindlaks olemasolevate või prognoositavate materiaalsete, praktiliste või õiguslike takistuste puudumine omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgade tagasimaksmiseks;

b)

lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse rakendamisest kasusaavate emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste arv ja kolmandas riigis tütarettevõtjaid omavate emaettevõtjate arv, ja

c)

koondalusel liikmesriigi kohta:

i)

lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse rakendamisest kasusaava liikmesriigis emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite kogumaht konsolideeritud alusel;

ii)

lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse rakendamisest kasusaava liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis emaettevõtja omavahendites konsolideeritud alusel, ja

iii)

lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse rakendmisest kasusaava liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis artikli 75 alusel nõutavates miinimumomavahendites konsolideeritud alusel.

Artikkel 70

1.   Käesoleva artikli lõigete 2 kuni 4 alusel võivad pädevad ametiasutused vastavalt olukorrale lubada emaettevõtjana tegutseval krediidiasutusel kaasata artikli 68 lõikest 1 tulenevatesse arvutustesse ka tütarettevõtjad, mis vastavad artikli 69 lõike 1 punktidele c ja d ja mille põhilised nõuded või kohustused on seotud emaettevõtjana tegutseva krediidiasutusega.

2.   Lõikes 1 kirjeldatud meetod on lubatud üksnes siis, kui emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus näitab pädevatele ametiasutustele täies ulatuses asjaolusid ja abinõusid, sealhulgas õiguslikke, millest tulenevalt ei ole ega ole ka ette näha olulisi praktilisi ega õiguslikke takistusi omavahendite koheseks ülekandmiseks ega võlgade tähtaegseks tagasimaksmiseks emaettevõtjale tütarettevõtja poolt.

3.   Kui pädev ametiasutus kasutab lõikega 1 antud võimalust, teavitab ta ülejäänud liikmesriikide pädevaid ametiasutusi regulaarselt vähemalt üks kord aastas lõike 1 kohaldamisest ja lõikes 2 viidatud asjaoludest ning meetmetest. Kui tütarettevõtja asub kolmandas riigis, edastavad pädevad ametiasutused sama teabe ka antud kolmanda riigi pädevatele ametiasutustele.

4.   Ilma et see piiraks artikli 144 üldkehtivust, avalikustab lõikes 1 sätestatud kaalutlusõigust rakendav pädev ametiasutus artiklis 144 näidatud korras:

a)

kohaldatavad kriteeriumid, et teha kindlaks olemasolevate või prognoositavate oluliste praktiliste või õiguslike takistuste puudumine omavahendite koheseks ülekandmiseks või võlgade tagasimaksmiseks;

b)

lõikes 1 sätestatud kaalutlusõiguse rakendamisest kasusaavate emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste arv ja kolmandas riigis tütarettevõtjaid omavate emaettevõtjate arv, ja

c)

koondalusel liikmesriigi kohta:

i)

lõikes 1 sätestatud kaalutlusõiguse rakendamisest kasusaavate emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite kogumaht;

ii)

lõikes 1 sätestatud kaalutlusõiguse rakendamisest kasusaavate emaettevõtjatena tegutsevate krediidiasutuste kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis emaettevõtja omavahendites, ja

iii)

lõikes 1 sätestatud kaalutlusõiguse rakendamisest kasusaavate emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis artikli 75 alusel nõutavates miinimumomavahendites.

Artikkel 71

1.   Ilma et see piiraks artiklite 68 kuni 70 kohaldamist, peab liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus täitma artiklites 75, 120, 123 ja 5. jaos sätestatud kohustusi artiklis 133 ettenähtud ulatuses ja viisil vastavalt oma konsolideeritud finantsseisundile.

2.   Ilma et see piiraks artiklite 68 kuni 70 kohaldamist, peab liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja kontrolli all olev krediidiasutus täitma artiklites 75, 120, 123 ja 5. jaos sätestatud kohustusi artiklis 133 ettenähtud ulatuses ja viisil vastavalt kõnealuse finantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundile.

Kui liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja kontrolli all on mitu krediidiasutust, kohaldatakse esimest lõiku üksnes selle krediidiasutuse suhtes, mille üle tehakse konsolideeritud järelevalvet vastavalt artiklitele 125 ja 126.

Artikkel 72

1.   Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevad krediidiasutused peavad täitma 5. peatükis sätestatud kohustusi vastavalt oma konsolideeritud finantsseisundile.

Emaettevõtjana tegutsevate ELi krediidiasutuste olulised tütarettevõtjad avaldavad XII lisa 1. osa punktis 5 ettenähtud teabe individuaalselt või osaliselt konsolideeritult.

2.   Krediidiasutused, mida kontrollib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, peavad täitma 5. peatükis sätestatud kohustusi vastavalt kõnealuse finantsvaldusettevõtja konsolideeritud finantsseisundile.

Emaettevõtjatena tegutsevate ELi finantsvaldusettevõtjate olulised tütarettevõtjad avaldavad XII lisa 1. osa punktis 5 ettenähtud teabe individuaalselt või osaliselt konsolideeritult.

3.   Artiklite 125 ja 126 kohaselt konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused võivad otsustada mitte kohaldada täielikult või osaliselt lõikeid 1 ja 2 krediidiasutuste suhtes, mida kajastatakse kolmandas riigis asuva emaettevõtja esitatud konsolideeritud võrreldavates andmetes.

Artikkel 73

1.   Liikmesriigid või artiklite 125 ja 126 kohaselt teostatava konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused võivad otsustada, et krediidi- või finantseerimisasutust või krediidiasutuse abiettevõtjat, mis on tütarettevõtja või milles omatakse osalust, ei pea võtma konsolideeritud järelevalve alla järgmistel juhtudel:

a)

asjaomane ettevõtja asub kolmandas riigis, kus vajaliku teabe edastamisele on õiguslikud takistused;

b)

pädevate ametiasutuste arvates ei ole asjaomasel ettevõtjal krediidiasutuste järelevalve eesmärkide seisukohalt märkimisväärset tähendust ja kõikidel juhtudel, kui asjaomase ettevõtja bilansimaht on väiksem kui madalam järgmistest summadest:

i)

10 miljonit eurot, või

ii)

1 protsent emaettevõtja või osalust omava ettevõtja bilansi kogumahust;

c)

konsolideeritud järelevalve eest vastutavate pädevate ametiasutuste arvates asjaomase ettevõtja finantsseisundi konsolideerimine ei vasta kõnealuste krediidiasutuste järelevalve eesmärkidele või on nende suhtes eksitav.

Kui esimese lõigu punktis b nimetatud juhtudel vastab eespool loetletud tingimustele mitu ettevõtjat, tuleb nad siiski hõlmata konsolideerimisse, kui neil ühiselt on mainitud eesmärkide seisukohalt märkimisväärne tähendus.

2.   Pädevad ametiasutused nõuavad, et tütarettevõtjana tegutsevad krediidiasutused kohaldavad artiklites 75, 120, 123 ja 5. jaos sätestatud nõudmisi osaliselt konsolideeritud alusel, kui kõnealustel krediidiasutustel või nende emaettevõtjal, kupi selleks on finantsvaldusettevõtja, on kolmandas riigis tütarettevõtjana tegutsev krediidiasutus või finantseerimisasutus või direktiivi 2002/87/EÜ artikli 2 lõikes 5 määratletud varahaldusettevõtja või tal on sellises ettevõtjas osalus.

3.   Pädevad ametiasutused nõuavad, et käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad emaettevõtjad ja tütarettevõtjad täidavad artiklis 22 sätestatud kohustusi konsolideeritud või osaliselt konsolideeritud alusel, et tagada süsteemide, menetluste ja mehhanismide järjekindlus ja ühtsus ning suutlikkus esitada järelevalve seisukohast olulist teavet.

2. alajagu

Nõuete arvutamine

Artikkel 74

1.   Kui ei ole teisiti ette nähtud, toimub varade ja bilansiväliste kirjete hindamine vastavalt raamatupidamisstandarditele, mida krediidiasutus peab määruse (EÜ) nr 1606/2002 ja direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt kohaldama.

2.   Olenemata artiklites 68 ja 72 sätestatud nõudmistest, tehakse arvutusi, millega kontrollitakse, et krediidiasutused täidavad artiklis 75 sätestatud kohustusi vähemalt kaks korda aastas.

Krediidiasutused edastavad tulemused ja kõik nõutavad üksikasjalikud andmed pädevale ametiasutusele.

3. alajagu

Omavahendite miinimumtase

Artikkel 75

Ilma et see piiraks artikli 136 kohaldamist, nõuavad liikmesriigid, et krediidiasutuste omavahendite määr oleks pidevalt vähemalt võrdne järgmiste kapitalinõuete summaga:

a)

kogu nende äritegevuse, välja arvatud kauplemisportfelliga seotud tegevuse ja mittelikviidsete varadega, kui need on vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ artikli 13 lõike 2 punktile d omavahenditest maha arvatud, seonduva krediidiriski ja lahjendusriski puhul 8 protsenti 3. jao kohaselt arvutatud riskiga kaalutud koguvaradest;

b)

kauplemisportfelliga seotud tegevusega seonduva positsiooni-, ülekande- ja vastaspoole riski ja kui artiklites 111 kuni 117 sätestatud piirmääri on lubatud ületada, selliseid piirmääri ületavate suurte riskikontsentratsioonide puhul vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ artiklile 18 ja antud direktiivi V peatüki 4. jaole määratud kapitalinõuded;

c)

kogu nende äritegevusega seonduva välisvaluuta- ja kaubariski puhul vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ artiklile 18 määratud kapitalinõuded; ja

d)

kogu nende äritegevusega seonduva operatsiooniriski puhul vastavalt 4. osale määratud kapitalinõuded.

3. jagu

Miinimumomavahendite nõuded krediidiriski katmiseks

Artikkel 76

Krediidiasutused kohaldavad artikli 75 punkti a kohaselt riskiga kaalutud varade arvutamisel kas lõigetes 78 kuni 83 ettenähtud standardmeetodit või, kui pädevad ametiasutused seda artikli 84 kohaselt lubavad, artiklites 84 kuni 89 ettenähtud sisereitingutel põhinevat meetodit.

Artikkel 77

Käesoleva jao kohaldamisel tähendab riskipositsioon vara või bilansivälist kirjet.

1. alajagu

Standardmeetod

Artikkel 78

1.   Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, on varakirje riskipositsiooni väärtus selle bilansiväärtus ja II lisas nimetatud bilansivälise kirje riskipositsiooni väärtus järgmine protsent kirje väärtusest: suure riskiga kirje puhul 100 %, keskmise riskiga kirje puhul 50 %, keskmise/väikese riskiga kirje puhul 20 % ja väikese riskiga kirje puhul 0 %. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud bilansivälised kirjed jagatakse riskikategooriatesse vastavalt II lisale. Kui krediidiasutus kasutab VIII lisa 3. osas sätestatud finantstagatise hindamise üldmeetodit ja riskipositsioon esineb repotehingu või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingu kohaselt müüdud, panditud või laenuks antud väärtpaberite või kaupade kujul ning väärtpaberitega tagatud tehingute kujul, suurendatakse riskipositsiooni väärtust selliste väärtpaberite või kaupade suhtes kohaldatava volatiilsusega korrigeerimisega vastavalt VIII lisa 3. osa punktidele 34 kuni 59.

2.   IV lisas nimetatud tuletisinstrumendi riskipositsiooni väärtus määratakse vastavalt III lisale ja selle meetodi kohaldamisel võetakse III lisa kohaselt arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvelduskokkulepete mõju. Repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja väärtpaberitega tagatud tehingute riskipositsiooni väärtuse võib kindlaks määrata kas vastavalt III lisale või VIII lisale.

3.   Kui riskipositsiooni suhtes kehtib otsene krediidiriski kaitse, võib selle suhtes kohaldatavat riskipositsiooni väärtust muuta vastavalt 3. jaole.

4.   Olenemata lõikest 2, määratakse pädevate ametiasutuste poolt määratletud keskse vastaspoolega seotud krediidiriskile avatud realiseerimata positsiooni väärtus vastavalt III lisa 2. osa punktile 6, eeldusel, et keskse vastaspoole kõigi antud kokkuleppe osapooltega seotud krediidiriski avatud positsioonid on iga päev täies ulatuses tagatud.

Artikkel 79

1.   Iga riskipositsioon liigitatakse ühte järgmistest riskipositsiooni klassidest:

a)

nõuded või tingimuslikud nõuded keskvalitsustele või keskpankadele;

b)

nõuded või tingimuslikud nõuded piirkondlikele omavalitsustele või kohalikele ametiasutustele;

c)

nõuded või tingimuslikud nõuded haldusasutustele ja mittetulundusühingutele;

d)

nõuded või tingimuslikud nõuded mitmepoolsetele arengupankadele;

e)

nõuded või tingimuslikud nõuded rahvusvahelistele organisatsioonidele;

f)

nõuded või tingimuslikud nõuded asutustele;

g)

nõuded või tingimuslikud nõuded äriühingutele;

h)

jaenõuded või tingimuslikud jaenõuded;

i)

kinnisvaraga tagatud nõuded või tingimuslikud nõuded;

j)

tähtajaks tasumata nõuded;

k)

regulatiivselt suure riskiga kategooriatesse kuuluvad krediidiinstrumendid;

l)

tagatud võlakirjad;

m)

väärtpaberistamise positsioonid;

n)

lühiajalised nõuded asutustele ja äriühingutele;

o)

investeerimisfondide osakud; või

p)

muud kirjed.

2.   Lõike 1 punktis h nimetatud jaenõuete klassi liigitamiseks peab nõue vastama järgmistele tingimustele:

a)

nõue peab olema esitatud kas üksikisikule või üksikisikutele või väikesele või keskmise suurusega ettevõtjale;

b)

nõue peab olema üks arvukatest samade tunnustega nõuetest, nii et laenu andmisega seonduvad riskid oleksid oluliselt väiksemad; ja

c)

kogusumma, sealhulgas kõik tähtajaks tasumata nõuded, kuid millest on välja arvatud eluaseme kinnisvara tagatisega nõuded või tingimuslikud nõuded, mida võlgnikust klient või seotud klientide rühm krediidiasutusele või emaettevõtjatele ja selle tütarettevõtjatele võlgneb, ei tohi krediidiasutuse andmetel ületada 1 miljon eurot. Krediidiasutus peab selliste andmete saamiseks võtma mõistlikke meetmeid.

Väärtpabereid ei saa jaenõuete klassidesse liigitada.

3.   Jaeliisingu miinimummaksete ajaldatud väärtus võidakse lugeda jaenõuete klassi kuuluvaks.

Artikkel 80

1.   Riskiga kaalutud varade arvutamiseks kohaldatakse riskikaale VI lisa 1. osa kohaselt kõikide riskipositsioonide suhtes, mida ei ole omavahenditest maha arvatud. Riskikaalude kohaldamisel võetakse aluseks riskipositsiooni klass, millesse riskipositsioon on liigitatud, ja VI lisa 1. osas sätestatud ulatuses riskipositsiooni krediidikvaliteet. Krediidikvaliteedi võib määrata krediidikvaliteeti hindavate asutuste (edaspidi “reitinguagentuur”) antud krediidihinnangute alusel kooskõlas artiklitega 81 kuni 83 või VI lisas 1. osas kirjeldatud ekspordikrediidi agentuuride antud krediidihinnangute alusel.

2.   Lõikes 1 nimetatud riskikaalude kohaldamiseks korrutatakse riskipositsiooni väärtus käesoleva alajao kohaselt määratud riskikaaluga.

3.   Asutustega seotud riskipositsioonide riskiga kaalutud varade arvutamiseks peavad liikmesriigid otsustama, kas kasutada meetodit, mis põhineb selle keskvalitsuse krediidikvaliteedil, kelle jurisdiktsioonis asutus asub, või meetodit, mis põhineb vastaspooleks oleva asutuse krediidikvaliteedil vastavalt VI lisale.

4.   Olenemata lõikest 1, kui riskipositsiooni suhtes kehtib krediidiriski kaitse, võib selle suhtes kohaldatavat riskikaalu muuta vastavalt 3. jaole.

5.   Väärtpaberistatud riskipositsioonide riskiga kaalutud varad arvutatakse vastavalt 4. alajaole.

6.   Riskipositsioonidele, mille riskiga kaalutud varade arvutamine ei ole käesolevas alajaos ette nähtud, määratakse 100 %-line riskikaal.

7.   Välja arvatud riskipositsioonide puhul, millest tulenevad artikli 57 punktides a kuni h nimetatud kirjetega seonduvad kohustused, võivad pädevad ametiasutused vabastada käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud nõudmistest krediidiasutuse riskipositsioonid, mis on seotud vastaspoolega, kes on selle krediidiasutuse emaettevõtja, tütarettevõtja või emaettevõtja tütarettevõtja või direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõikes 1 osutatud seoses olev ettevõtja, järgmistel tingimustel:

a)

vastaspool on asutus või finantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutus, varahaldusettevõtja või krediidiasutuse abiettevõtja, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid;

b)

vastaspool on täielikult kaasatud krediidiasutusega samasse konsolideerimisse;

c)

vastaspoole suhtes kohaldatakse samu riski hindamise, mõõtmise ja kontrollimise menetlusi kui krediidiasutuse suhtes;

d)

vastaspool asub krediidiasutusega samas liikmesriigis, ja

e)

vastaspoolel ei ole praegu ega prognooside kohaselt materiaalseid ega õiguslikke takistusi krediidiasutusele omavahendite kiireks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks.

Sellisel juhul määratakse 0 %-line riskikaal.

8.   Välja arvatud riskipositsioonide puhul, millest tulenevad artikli 57 punktides a kuni h nimetatud kirjetega seonduvad kohustused, võivad pädevad ametiasutused vabastada käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud nõudmistest krediidiasutuse riskipositsioonid, mis on seotud vastaspoolega, kes on sama asutuste kaitsesüsteemi liige kui laenu andev krediidiasutus, kui järgmised tingimused on täidetud:

a)

lõike 7 punktides a, d ja e esitatud nõuded;

b)

krediidiasutus ja selle vastaspool on sõlminud lepingu või kohustusliku vastutuse lepingu, mis kaitseb asjaomaseid asutusi ning tagab eelkõige nende likviidsuse ja maksejõulisuse, et hoida vajadusel ära pankrot (järgnevalt osutatakse sellele kui asutuste kaitsesüsteemile);

c)

korraldusega tagatakse, et asutuste kaitsesüsteem suudab pakkuda võetud kohustustest tulenevalt vajalikku toetust selleks ettenähtud koheselt kättesaadavatest vahenditest;

d)

asutuste kaitsesüsteemi käsutuses on nõuetekohased ja ühesuguselt sätestatud riskiseire ja riski klassifitseerimise süsteemid (mis annab täieliku ülevaate üksikliikme riski puudutavast olukorrast) vastavate mõju avaldamise võimalustega; kõnealuste süsteemide abil teostatakse tähtajaks täitmata nõuete järelevalvet vastavalt VII lisa 4. osa lõikele 44;

e)

asutuste kaitsesüsteemis viiakse läbi oma riskikontroll, millest teavitatakse süsteemi osapooli;

f)

asutuste kaitsesüsteemi osapooled koostavad ja avaldavad vähemalt korra aastas aruande, mis koosneb süsteemi tervikuna hõlmavast bilansist, tulemiaruandest, seisundiaruandest ja riskiaruandest või mis koosneb süsteemi tervikuna hõlmavast koondbilansist, koondtulemiaruandest, seisundiaruandest ja riskiaruandest;

g)

asutuste kaitsesüsteemi osapooltel on kohustus teatada vähemalt 24 kuud ette, kui nad tahavad asutuste kaitsesüsteemist lahkuda;

h)

välistatakse omavahendite arvutamiseks sobivate elementide korduvkasutamine (“mitmekordne finantsvõimendus”), samuti mistahes lubamatu omavahendite loomine asutuste kaitsesüsteemi liikmete vahel;

i)

asutuste kaitsesüsteem peaks põhinema valdavalt ühtliku äriprofiiliga krediidiasutuste ulatuslikul liikmelisusel, ja

j)

asjassepuutuvad pädevad ametiasutused peavad kinnitama punktis d märgitud süsteemi kohasuse ja teostama korrapäraste vaheaegadega selle järelevalvet.

Sellisel juhul määratakse 0 %-line riskikaal.

Artikkel 81

1.   Välist hinnangut krediidikvaliteedile võib kasutada riskipositsiooni riskikaalu määramiseks vastavalt artiklile 80 ainult juhul, kui pädevad ametiasutused on tunnistanud hinnangu andnud reitinguagentuuri sellel otstarbel aktsepteeritavaks (käesoleva alajao tähenduses edaspidi “aktsepteeritud reitinguagentuur”).

2.   Pädevad ametiasutused tunnistavad reitinguagentuuri artikli 80 kohaldamisel aktsepteeritavaks ainult juhul, kui nad on teinud kindlaks, et selle hindamismetoodika vastab objektiivsust, sõltumatust, pidevat läbivaatamist ja läbipaistvust käsitlevatele nõudmistele ja antavad krediidihinnangud vastavad usaldusväärsuse ja läbipaistvuse nõudmistele. Selleks peavad pädevad ametiasutused võtma arvesse VI lisa 2. osas sätestatud tehnilisi kriteeriume.

3.   Kui liikmesriigi pädevad ametiasutused on reitinguagentuuri aktsepteeritavaks tunnistanud, võivad teiste liikmesriikide pädevad ametiasutused seda agentuuri aktsepteeritavaks tunnistada ilma omapoolse hindamismenetluseta.

4.   Pädevad ametiasutused avalikustavad selgituse aktsepteeritavaks tunnistamise protsessi kohta ja aktsepteeritud reitinguagentuuride nimekirja.

Artikkel 82

1.   Pädevad ametiasutused otsustavad VI lisa 2. osas sätestatud kriteeriumide põhjal, milline kõnealuse lisa 1. osas sätestatud krediidikvaliteedi aste vastab aktsepteeritud reitinguagentuuri antud asjaomasele krediidikvaliteedi hinnangule. Otsused peavad olema objektiivsed ja järjekindlad.

2.   Kui liikmesriigi pädev ametiasutus on teinud lõike 1 kohaselt otsuse, võivad teiste liikmesriikide pädevad ametiasutused seda aktsepteerida ilma omapoolse otsustamismenetluseta.

Artikkel 83

1.   Reitinguagentuuri krediidihinnangu kasutamine krediidiasutuse riskiga kaalutud varade arvutamiseks peab olema järjekindel ja kooskõlas VI lisa 3. osaga. Krediidihinnanguid ei või kasutada valikuliselt.

2.   Krediidiasutused kasutavad taotletud krediidihinnanguid. Asjaomase pädeva ametiasutuse loal võivad nad kasutada ka taotlemata krediidihinnanguid.

2. alajagu

Sisereitingutel põhinev meetod

Artikkel 84

1.   Pädevad ametiasutused võivad kooskõlas käesoleva alajaoga lubada krediidiasutustel arvutada riskiga kaalutud varasid sisereitingutel põhineva meetodi (edaspidi “IRB meetod”) alusel. Iga krediidiasutuse puhul on nõutav selgesõnaline luba.

2.   Luba antakse ainult juhul, kui pädev ametiasutus on teinud kindlaks, et krediidiasutuse krediidiriskile avatud positsioonide juhtimise ja määramise süsteemid on nõuetekohased, neid rakendatakse ühtselt ja need vastavad VII lisa 4. osa kohaselt eelkõige järgmistele tingimustele:

a)

krediidiasutuse reitingusüsteemid peavad võimaldama võlgniku ja tehingu tunnuseid otstarbekalt hinnata, riske otstarbekalt eristada ning riske täpselt ja järjekindlalt kvantifitseerida;

b)

kapitalinõuete arvutamisel kasutatavatel sisereitingutel ja maksejõuetuse ja kahju hinnangutel ning nendega seonduvatel süsteemidel ja protsessidel peab olema riskijuhtimise ja otsustamismenetluse ning krediidi kinnitamise, kapitali asutusesisese jaotuse ja äriühingute üldjuhtimise seisukohast keskne tähtsus;

c)

krediidiasutusel peab olema reitingusüsteemide eest vastutav krediidiriski kontrollimise osakond, mis on nõuetekohaselt sõltumatu ja vaba igasugusest lubamatust mõjust;

d)

krediidiasutus peab koguma ja säilitama kõik asjaomased andmed, millega tõhusalt toetada krediidiriski mõõtmise ja juhtimise protsessi, ja

e)

krediidiasutus peab dokumenteerima oma reitingusüsteemid ja nende toimimispõhimõtted ning need süsteemid valideerima.

Kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus ja selle tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ja selle tütarettevõtjad kasutavad IRB meetodit ühtsetel alustel, võivad pädevad ametiasutused lubada, et emaettevõtja ja tütarettevõtjad vastavad VII lisa 4. osas sätestatud miinimumtingimustele ühise arvestuse põhjal.

3.   IRB meetodi kasutamist taotlev krediidiasutus peab tõendama, et ta on vähemalt kolm taotlusele eelnenud aastat kasutanud kõnealuste IRB riskipositsiooni klasside suhtes reitingusüsteeme, mis on üldiselt kooskõlas VII lisa 4. osas sätestatud riskide mõõtmiseks ja juhtimiseks kehtestatud miinimumtingimustega.

4.   Maksejõuetusest tingitud kahju ja/või ümberhindamistegurite sisehinnangute kasutamist taotlev krediidiasutus peab tõendama, et ta on vähemalt kolm taotlusele eelnenud aastat koostanud ja kasutanud maksejõuetusest tingitud kahju ja/või ümberhindamistegurite sisehinnanguid viisil, mis on üldiselt kooskõlas VII lisa 4. osas nende parameetrite sisehinnangute kasutamiseks kehtestatud miinimumtingimustega.

5.   Kui krediidiasutus ei suuda enam käesolevas alajaos ettenähtud nõudmisi täita, peab ta esitama pädevale ametiasutusele kava olukorra kiireks parandamiseks või tõendama, et nõudmiste täitmata jätmise mõju on ebaoluline.

6.   Kui IRB meetodit soovivad kasutada Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus ja tema tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjad, peavad nende erinevate juriidiliste üksuste pädevad ametiasutused tegema artiklite 129 kuni 132 kohaselt tihedat koostööd.

Artikkel 85

1.   Ilma et see piiraks artikli 89 kohaldamist, rakendavad krediidiasutused ning emaettevõtja ja tema tütarettevõtjad IRB meetodit kõikide riskipositsioonide suhtes.

Pädevate ametiasutuste nõusolekul võib rakendamine toimuda astmeliselt artiklis 86 nimetatud erinevate riskipositsiooni klasside lõikes ühe ja sama äriüksuse siseselt, ühe kontserni erinevate äriüksuste lõikes või maksejõuetusest tingitud kahju või ümberhindamistegurite kasutamiseks äriühingutele, asutustele ning keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavate nõuete riskikaalude arvutamisel.

Artikli 86 lõike 1 punktis d nimetatud jaenõuete klassi puhul võib rakendamine toimuda astmeliselt nende riskipositsioonide kategooriate lõikes, mis vastavad VII lisa 1. osa punktides 10kuni13 sätestatud erinevatele korrelatsioonidele.

2.   Lõikes 1 ettenähtud rakendamine peab toimuma mõistliku aja jooksul, milles tuleb pädevate ametiasutustega kokku leppida. Rakendamine peab toimuma pädevate ametiasutuste kindlaksmääratud rangete tingimuste kohaselt. Nende tingimuste eesmärk on tagada, et lõikest 1 tulenevat paindlikkust ei kasutataks valikuliselt miinimumkapitali nõuete vähendamiseks selliste riskipositsiooni klasside või äriüksuste puhul, mis ei kuulu veel IRB meetodi või maksejõuetusest tingitud kahju ja/või ümberhindamistegurite sisehinnangute kasutamise kohaldamisalasse.

3.   Krediidiasutused, kes kasutavad IRB meetodit mõne riskipositsiooni klassi suhtes, peavad IRB meetodit kasutama ka omakapitali investeeringute klasside suhtes.

4.   Kui käesoleva artikli lõigetest 1 kuni 3 ja artiklist 89 ei tulene teisiti, võivad krediidiasutused, kes on artikli 84 kohaselt saanud loa kasutada IRB meetodit, kohaldada 1. alajagu riskiga kaalutud varade arvutamiseks ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul ja pädevate ametiasutuste nõusolekul.

5.   Kui käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 ja artiklist 89 ei tulene teisiti, võivad krediidiasutused, kes on artikli 87 lõike 9 kohaselt saanud loa kasutada maksejõuetusest tingitud kahju ja ümberhindamistegurite sisehinnanguid, kasutada artikli 87 lõikes 8 sätestatud maksejõuetusest tingitud kahju väärtusi ja ümberhindamistegureid ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul ja pädevate ametiasutuste nõusolekul.

Artikkel 86

1.   Iga riskipositsioon määratakse ühte järgmistest riskipositsiooni klassidest:

a)

nõuded või tingimuslikud nõuded keskvalitsustele ja keskpankadele;

b)

nõuded või tingimuslikud nõuded asutustele;

c)

nõuded või tingimuslikud nõuded äriühingutele;

d)

jaenõuded või tingimuslikud jaenõuded;

e)

omakapitali investeeringud;

f)

väärtpaberistamise positsioonid, või

g)

muud varad.

2.   Järgmisi riskipositsioone käsitletakse nõuetena keskvalitsustele ja keskpankadele:

a)

nõuded piirkondlikele omavalitsustele, kohalikele asutustele või avaliku sektori asutustele, mida käsitletakse 1. alajao kohaselt nõuetena keskvalitsustele, ja

b)

nõuded mitmepoolsetele arengupankadele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, mille suhtes kohaldatakse 1. alajao kohaselt 0 %-list riskikaalu.

3.   Järgmisi riskipositsioone käsitletakse nõuetena asutustele:

a)

nõuded piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele asutustele, mida ei käsitleta 1. alajao kohaselt nõuetena keskvalitsustele;

b)

nõuded avaliku sektori üksustele, mida käsitletakse 1. alajao kohaselt nõuetena asutustele, ja

c)

nõuded mitmepoolsetele arengupankadele, mille suhtes ei kohaldata 1. alajao kohaselt 0 %-list riskikaalu.

4.   Lõike 1 punktis d nimetatud jaenõuete klassi liigitamiseks peavad nõuded vastama järgmistele tingimustele:

a)

need peavad olema esitatud kas üksikisikule või üksikisikutele või väikesele või keskmise suurusega ettevõtjale, kusjuures viimasel juhul ei tohi kogusumma, mida võlgnikust klient või seotud klientide rühm krediidiasutusele või emaettevõtjatele ja selle tütarettevõtjatele võlgneb, sealhulgas kõik tähtajaks tasumata nõuded, kuid millest on välja arvatud eluaseme kinnisvara tagatisega nõuded või tingimuslikud nõuded, krediidiasutuse andmetel, kes peab selliste andmete tõendamiseks võtma mõistlikke meetmeid, ületada 1 miljonit eurot;

b)

krediidiasutus käsitleb riskijuhtimisel kõnealuseid nõudeid aja jooksul järjepidevalt ja ühetaoliselt;

c)

nõudeid ei hallata täpselt nii üksikult, nagu seda tehakse äriühingutele esitatavate nõuete puhul; ja

d)

iga nõue on üks arvukatest samalaadselt hallatavatest nõuetest.

Jaeliisingu miinimummaksete ajaldatud väärtus võidakse lugeda jaenõuete klassi kuuluvaks.

5.   Järgmised riskipositsioonid liigitatakse omakapitali investeeringuteks:

a)

muud nõuded kui võlanõuded, millega kaasneb allutatud jääknõudeõigus väljastaja varadele või tuludele; ja

b)

võlanõuded, mille majanduslik sisu on samalaadne kui punktis a määratletud nõuete puhul.

6.   Äriühingutele esitatavate nõuete klassis peavad krediidiasutused eriotstarbeliste laenunõuetena eraldi kindlaks tegema järgmiste tunnustega nõuded:

a)

nõue on esitatud üksusele, mis on loodud eriotstarbeliselt materiaalse vara rahastamiseks ja/või haldamiseks;

b)

laenu andjal on kokkuleppe kohaselt oluline kontroll varade ja nende toodetavate tulude üle; ja

c)

kohustuse tagasimaksmise esmane allikas on rahastatavate varade toodetav tulu, mitte suure äriühingu sõltumatu tagasimaksevõime.

7.   Võlgniku vastu olevad nõuded, mida ei ole lõike 1 punktides a, b ja d kuni f nimetatud riskipositsiooni klassidesse liigitatud, määratakse kõnealuse lõike punktis c nimetatud riskipositsiooni klassi.

8.   Lõike 1 punktis g nimetatud riskipositsiooni klass peab sisaldama ka liisitud kinnisvara jääkväärtust, kui see ei käi VII lisa 3. osa lõikes 4 määratletud liisingnõuetest tulenevate riskipositsioonide mõiste alla.

9.   Metoodika, mida krediidiasutus riskipositsioonide eri riskipositsiooni klassidesse liigitamiseks kasutab, peab olema asjakohane ja ajaliselt järjepidev.

Artikkel 87

1.   Artikli 86 lõike 1 punktides a kuni e või g nimetatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide krediidiriski määramiseks arvutatakse riskiga kaalutud varad vastavalt VII lisa 1. osa punktidele 1 kuni 27, kui need ei ole omavahenditest maha arvatud.

2.   Ostetud nõuete lahjendusriski määramiseks arvutatakse riskiga kaalutud varad vastavalt VII lisa 1. osa punktile 28. Kui krediidiasutusel on ostetud nõuete maksujõuetuse riski ja lahjendusriskiga seoses nõuete müüja suhtes täielik regressiõigus, ei pea ostetud nõuetega seoses kohaldama artiklite 87 ja 88 sätteid. Riskipositsiooni võib käsitleda kui tagatud riskipositsiooni.

3.   Krediidiriski ja lahjendusriski määramiseks võetakse riskiga kaalutud varade arvutamisel aluseks kõnealuse riskipositsiooniga seotud asjaomased parameetrid: maksejõuetuse tõenäosus (PD), maksejõuetusest tingitud kahju määr (LGD), lõpptähtaeg (M) ja riskipositsiooni riskiväärtus. Maksejõuetuse tõenäosust ja maksejõuetusest tingitud kahju võib käsitleda eraldi või koos kooskõlas VII lisa 2. osaga.

4.   Olenemata lõikest 3, arvutatakse artikli 86 lõike 1 punktis e nimetatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide krediidiriski määramiseks riskiga kaalutud varad pädevate ametiasutuste nõusolekul kooskõlas VII lisa 1. osa punktidega 17 kuni 26. Pädevad ametiasutused lubavad krediidiasutusel kasutada VII lisa 1. osa punktides 25 ja 26 sätestatud meetodit ainult juhul, kui krediidiasutus vastab VII lisa 4. osa punktides 115 kuni 123 sätestatud miinimumnõuetele.

5.   Olenemata lõikest 3, võib eriotstarbeliste laenunõuete krediidiriski määramiseks arvutada riskiga kaalutud varad vastavalt VII lisa 1. osa punktile 6. Pädevad ametiasutused annavad välja suunised selle kohta, kuidas krediidiasutused peaksid vastavalt VII lisa 1. osa punktile 6 määrama eriotstarbelistele laenunõuetele riskikaale, ja kiidavad heaks krediidiasutuste kohaldatavad määramismeetodid.

6.   Artikli 86 lõike 1 punktides a kuni d nimetatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul esitavad krediidiasutused oma maksejõuetuse tõenäosuse sisehinnangud vastavalt artiklile 84 ja VII lisa 4. osale.

7.   Artikli 86 lõike 1 punktis d nimetatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul esitavad krediidiasutused oma maksejõuetusest tingitud kahju ja ümberhindamistegurite sisehinnangud vastavalt artiklile 84 ja VII lisa 4. osale.

8.   Artikli 86 lõike 1 punktides a kuni c nimetatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul kohaldavad krediidiasutused VII lisa 2. osa punktis 8 sätestatud maksejõuetusest tingitud kahju väärtusi ja VII lisa 3. osa punkti 9 alapunktides a kuni d sätestatud ümberhindamistegureid.

9.   Olenemata lõikest 8, lubavad pädevad ametiasutused kõikide artikli 86 lõike 1 punktides a kuni c nimetatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul krediidiasutustel kasutada oma maksejõuetusest tingitud kahju ja ümberhindamistegurite sisehinnanguid vastavalt artiklile 84 ja VII lisa 4. osale.

10.   Väärtpaberistatud riskipositsioonide ja artikli 86 lõike 1 punktis f nimetatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul arvutatakse riskiga kaalutud varad vastavalt 4. alajaole.

11.   Kui investeerimisfondist tulenevad riskipositsioonid vastavad VI lisa 1. osa punktides 77 ja 78 sätestatud kriteeriumidele ja krediidiasutus on teadlik kõikidest investeerimisfondi aluspositsioonidest, võtab krediidiasutus neid aluspositsioone arvesse, et arvutada riskiga kaalutud varad ja oodatava kahju summad vastavalt käesolevas alajaos ettenähtud meetoditele.

Kui krediidiasutus ei vasta käesolevas alajaos sätestatud meetodite kasutamise tingimustele, arvutatakse riskiga kaalutud varad ja oodatava kahju summad vastavalt järgmistele meetoditele:

a)

artikli 86 lõike 1 punktis e nimetatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul vastavalt VII lisa 1. osa punktides 19 kuni 21 sätestatud meetodile. Kui krediidiasutus ei suuda sellel eesmärgil vahet teha mittebörsiettevõtete omakapitali tehtud investeeringute, börsil kaubeldavate riskipositsioonide ja muude omakapitali investeeringute vahel, käsitleb ta asjaomaseid riskipositsioone omakapitali investeeringutena;

b)

kõikide muude aluspositsioonide puhul kohaldatakse 1. alajaos sätestatud meetodit vastavalt järgmistele muudatustele:

i)

riskipositsioonid liigitatakse asjakohasesse riskipositsiooni klassi ja neile antakse riskipositsioonile tavaliselt määratavast krediidikvaliteedi astmest ühe astme võrra kõrgema krediidikvaliteedi astme riskikaal; ja

ii)

riskipositsioonidele, millele on määratud kõrgem krediidikvaliteedi aste, mille suhtes tavaliselt kohaldatakse 150 %-list riskikaalu, määratakse 200 %-line riskikaal.

12.   Kui investeerimisfondist tulenevad riskipositsioonid ei vasta VI lisa 1. osa punktides 77 kuni 78 sätestatud kriteeriumidele või krediidiasutus ei ole teadlik kõikidest investeerimisfondi aluspositsioonidest, võtab krediidiasutus neid aluspositsioone arvesse, et arvutada riskiga kaalutud varad ja oodatava kahju summad vastavalt VII lisa 1. osa punktides 19 kuni 21 ettenähtud meetoditele. Kui krediidiasutus ei suuda sellel eesmärgil vahet teha mittebörsiettevõtete omakapitali tehtud investeeringute, börsil kaubeldavate riskipositsioonide ja muude omakapitali investeeringute vahel, käsitleb ta asjaomaseid riskipositsioone omakapitali investeeringutena. Sellisel juhul liigitatakse muud riskipositsioonid kui omakapitali investeeringud ühte VII lisa 1. osa punktis 19 esitatud klassidest (omakapitali investeeringud, börsil kaubeldavad aktsiad ja muud omakapitali investeeringud) ja määratlemata riskipositsioonid klassi “muud omakapitali investeeringud”.

Eespool kirjeldatud meetodi asemel võivad krediidiasutused ise arvutada või lasta kolmandal poolel arvutada ja esitada – tingimusel et arvutuste ja esitamise õigsus on nõuetekohaselt tagatud – investeerimisfondide aluspositsioonidel põhinevad keskmised riskiga kaalutud varad vastavalt järgmistele meetoditele:

a)

artikli 86 lõike 1 punktis e nimetatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul vastavalt VII lisa 1. osa punktides 19 kuni 21 sätestatud meetodile. Kui krediidiasutus ei suuda sellel eesmärgil vahet teha mittebörsiettevõtete omakapitali tehtud investeeringute, börsil kaubeldavate riskipositsioonide ja muude omakapitali investeeringute vahel, käsitleb ta asjaomaseid riskipositsioone omakapitali investeeringutena, või

b)

kõikide muude aluspositsioonide puhul kohaldatakse 1. alajaos sätestatud meetodit vastavalt järgmistele muudatustele:

i)

riskipositsioonid liigitatakse asjakohasesse riskipositsiooni klassi ja neile antakse riskipositsioonile tavaliselt määratavast krediidikvaliteedi astmest ühe astme võrra kõrgema krediidikvaliteedi astme riskikaal, ja

ii)

riskipositsioonidele, millele on määratud kõrgem krediidikvaliteedi aste, mille suhtes tavaliselt kohaldatakse 150 %-list riskikaalu, määratakse 200 %-line riskikaal.

Artikkel 88

1.   Artikli 86 lõike 1 punktides a kuni e nimetatud riskipositsiooni klassidesse kuuluvate riskipositsioonide puhul arvutatakse oodatava kahju summad vastavalt VII lisa 1. osa punktides 29 kuni 35 sätestatud meetoditele.

2.   Oodatava kahju summade arvutamisel vastavalt VII lisa 1. osa punktidele 29 kuni 35 võetakse aluseks samad maksejõuetuse tõenäosuse ja maksejõuetusest tingitud kahju parameetrid ning riskipositsioonide väärtus kui need, mida kasutatakse riskiga kaalutud varade arvutamisel vastavalt artiklile 87. Tähtajaks tasumata nõuete korral, kui krediidiasutused kasutavad oma maksejõuetusest tingitud kahju kalkulatsioone, on oodatav kahju (EL) krediidiasutuse võimalikult täpne hinnang tasumata nõudest tuleneva oodatava kahju (ELBE) kohta vastavalt VII lisa 4. osa punktile 80.

3.   Väärtpaberistatavate riskipositsioonide oodatava kahju summad arvutatakse vastavalt 4. alajaole.

4.   Artikli 86 lõike 1 punktis g nimetatud riskipositsiooni klassi kuuluvate riskipositsioonide puhul on oodatava kahju summa null.

5.   Ostetud nõuete lahjendusriski määramiseks arvutatakse oodatava kahju summad vastavalt VII lisa 1. osa punktis 35 sätestatud meetoditele.

6.   Artikli 87 lõigetes 11 ja 12 nimetatud riskipositsioonide puhul arvutatakse oodatava kahju summad vastavalt VII lisa 1. osa punktides 29 kuni 35 sätestatud meetoditele.

Artikkel 89

1.   Pädevate ametiasutuste nõusolekul võivad krediidiasutused, kellel on lubatud kasutada ühe või mitme riskipositsiooni klassi puhul riskiga kaalutud varade ja oodatava kahju summade arvutamiseks IRB meetodit, kohaldada 1. alajagu järgmiste suhtes:

a)

artikli 86 lõike 1 punktis a nimetatud riskipositsiooni klass, kui oluliste vastaspoolte arv on piiratud ja nende vastaspoolte suhtes reitingusüsteemi rakendamine oleks krediidiasutuse jaoks põhjendamatult koormav;

b)

artikli 86 lõike 1 punktis b nimetatud riskipositsiooni klass, kui oluliste vastaspoolte arv on piiratud ja nende vastaspoolte suhtes reitingusüsteemi rakendamine oleks krediidiasutuse jaoks põhjendamatult koormav;

c)

nõuded väheolulistele äriüksustele ja riskipositsiooni klassid, mida ei peeta nende suuruse ja riskiprofiili seisukohast oluliseks;

d)

nõuded päritoluliikmesriigi keskvalitsustele, piirkondlikele omavalitsustele, kohalikele omavalitsustele ja haldusasutustele, tingimusel et:

i)

kõnealusele keskvalitsusele esitatud nõuete ja muude nõuetega seotud riskide vahel ei ole avaliku erikokkuleppe tõttu erinevusi, ja

ii)

keskvalitsusele esitatavatele nõuetele määratakse vastavalt 1. alajaole 0 %-line riskikaal;

e)

krediidiasutuse riskipositsioonid, mis on seotud vastaspoolega, kes on tema emaettevõtja, tütarettevõtja või emaettevõtja tütarettevõtja, tingimusel et vastaspool on asutus, finantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutus, varahaldusettevõtja või krediidiasutuse abiettevõtja, mille suhtes kohaldatakse asjakohaseid usaldatavusnõudeid, või seotud ettevõtja direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses ning nõuded artikli 80 lõikes 8 esitatud nõuetele vastavate krediidiasutuste vahel;

f)

omakapitaliinvesteeringud üksustesse, kelle vastu esitatud nõuete suhtes kehtib vastavalt 1. alajaole 0 %-line riskikaal (sealhulgas avaliku sektori rahastatavad üksused, mille suhtes võib kohaldada 0 %-list riskikaalu);

g)

omakapitaliinvesteeringud, mida tehakse seadusekohaste programmide kohaselt, et edendada teatavaid majandussektoreid, mis pakuvad krediidiasutustele olulisi investeeringutoetusi, kuid millega kaasnevad teatav valitsuse järelevalve ja omakapitaliinvesteeringute piirangud. Selline kohtlemine on piiratud 10 % algsetest omavahenditest ja täiendavatest omavahenditest;

h)

nõuded vastavalt VI lisa 1. osa lõikele 40, mis vastavad seal toodud tingimustele, või

i)

riiklikud ja riigi poolt edasi kindlustatud garantiid vastavalt VII lisa 2. osa lõikele 19.

Käesolev lõige ei takista teise liikmesriikide pädevatel ametiasutustel lubada 1. alajaos sätestatud eeskirjade kohaldamist nende omakapitaliinvesteeringute suhtes, mille suhtes mõnes teises liikmesriigis sellist kohtlemist kohaldatakse.

2.   Lõike 1 kohaldamisel loetakse krediidiasutuse omakapitaliinvesteeringute klassi oluliseks, kui investeeringute koguväärtus, arvestamata lõike 1 punktis g nimetatud seadusekohaste programmide alusel tehtud omakapitaliinvesteeringuid, ületab eelneva aasta keskmisena 10 % krediidiasutuse omavahenditest. Kui nende omakapitaliinvesteeringute arv on väiksem kui 10 eraldi osalust, on krediidiasutuse omavahenditele kehtestatav piirmäär 5 %.

3. alajagu

Krediidiriski maandamine

Artikkel 90

Käesolevas alajaos tähendab “laenu andev krediidiasutus” krediidiasutust, kes kõnealust riskipositsiooni hoiab, isegi kui riskipositsioon ei tulene laenust.

Artikkel 91

Krediidiasutused, kes kasutavad artiklite 78 kuni 83 kohaselt standardmeetodit või artiklite 84 kuni 89 kohaselt IRB meetodit, kuid ei kasuta artiklite 87 ja 88 kohaselt maksejõuetusest tingitud kahju ja ümberhindamistegurite sisehinnanguid, võivad vastavalt käesolevale alajaole võtta arvesse krediidiriski maandamist artikli 75 punkti a kohaselt riskiga kaalutud varade arvutamiseks või vajaduse korral artikli 57 punkti q ja artikli 63 lõike 3 kohaselt oodatava kahju summade arvutamiseks.

Artikkel 92

1.   Krediidiriski kaitse tagamiseks kasutatav tehnika ning laenu andva krediidiasutuse võetavad meetmed ja rakendatavad menetlused peavad võimaldama kehtestada sellise krediidiriski kaitse korra, mis on õiguslikult pädev ja rakendatav kõikides asjaomastes jurisdiktsioonides.

2.   Laenu andvad krediidiasutused peavad võtma asjakohased meetmed, et tagada krediidiriski kaitse korra tõhusus ja juhtida kaasnevaid riske.

3.   Otsese krediidiriski kaitse puhul peavad asjaomased varad olema tagatisena aktsepteerimiseks piisavalt likviidsed ja nende väärtus aja jooksul piisavalt stabiilne, et pakkuda saavutatud krediidiriski kaitse taseme suhtes asjakohast kindlust, võttes arvesse riskiga kaalutud varade arvutamisel kasutatavat meetodit ja tagatise aktsepteerimise lubatud taset. Aktsepteeritakse üksnes VIII lisa 1. osas ettenähtud varasid.

4.   Otsese krediidiriski kaitse puhul on laenu andval krediidiasutusel õigus mõistliku aja jooksul realiseerida või säilitada varad, mis võlgniku või, kui see on asjakohane, tagatise haldaja kohustuse täitmatajätmise, maksejõuetuse või pankroti või muu tehinguga seonduvates dokumentides täpsustatud krediidikvaliteeti mõjutava juhtumi korral kaitse tagavad. Kaitset tagavate varade väärtus ei või oluliselt sõltuda võlgniku krediidikvaliteedist.

5.   Kaudse krediidiriski kaitse puhul peab kohustust võttev pool olema tagatise andjana aktsepteerimiseks piisavalt usaldusväärne ja kaitsekokkulepe asjaomastes jurisdiktsioonides õiguslikult pädev ja rakendatav, et pakkuda saavutatud krediidiriski kaitse taseme suhtes asjakohast kindlust, võttes arvesse riskiga kaalutud varade arvutamisel kasutatavat meetodit ja aktsepteerimise lubatud taset. Aktsepteeritakse üksnes VIII lisa 1. osas ettenähtud kaitse andjaid ja kaitsekokkulepete liike.

6.   VIII lisa 2. osas sätestatud miinimumnõudeid tuleb täita.

Artikkel 93

1.   Kui artiklis 92 ettenähtud nõuded on täidetud, võib riskiga kaalutud varade ja vajaduse korral oodatava kahju summade arvutamist muuta vastavalt VIII lisa 3. kuni 6. osale.

2.   Ükski riskipositsioon, mille suhtes kohaldatakse krediidiriski maandamist, ei too kaasa suuremat riskiga kaalutud varade või oodatava kahju summat kui sellega identne riskipositsioon, mille suhtes ei kohaldata krediidiriski maandamist.

3.   Kui riskiga kaalutud varade puhul juba võetakse arvesse artiklitele 78 kuni 83 või 84 kuni 89 vastavat krediidiriski kaitset, ei saa käesolevat alajagu krediidiriski kaitse arvutamisel enam kohaldada.

4. alajagu

väärtpaberistamine

Artikkel 94

Kui krediidiasutus kasutab artiklites 78 kuni 83 sätestatud standardmeetodit riskiga kaalutud varade arvutamiseks riskipositsiooni klassi puhul, millesse väärtpaberistatavad riskipositsioonid vastavalt artiklile 79 liigitataks, arvutab ta väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud varad vastavalt IX lisa 4. osa punktidele 1 kuni 36.

Muudel juhtudel arvutab ta riskiga kaalutud varad vastavalt IX lisa 4. osa punktidele 1 kuni 5 ja 37 kuni 76.

Artikkel 95

1.   Kui laenu algselt väljastanud krediidiasutus on väärtpaberistatavate riskipositsioonidega seonduva olulise krediidiriski üle andnud vastavalt IX lisa 2. osale, võib see krediidiasutus:

a)

traditsioonilise väärtpaberistamise puhul jätta riskiga kaalutud varade ja, kui see on asjakohane, oodatava kahju summade arvutamisel arvestamata riskipositsioonid, mille ta on väärtpaberistanud, ja

b)

sünteetilise väärtpaberistamise puhul arvutada seoses väärtpaberistatavate riskipositsioonidega riskiga kaalutud varad ja, kui see on asjakohane, oodatava kahju summad vastavalt IX lisa 2. osale.

2.   Kui kohaldatakse lõiget 1, arvutab laenu algselt väljastanud krediidiasutus IX lisas ettenähtud riskiga kaalutud varad tulenevalt hoitavatest väärtpaberistamise positsioonidest.

Kui laenu algselt väljastanud krediidiasutus ei suuda olulist krediidiriski vastavalt lõikele 1 üle kanda, ei peab ta oma võimalike väärtpaberistamise positsioonidega seoses riskiga kaalutud varasid arvutama.

Artikkel 96

1.   Väärtpaberistamise positsiooni riskiga kaalutud varade arvutamisel määratakse riskikaal riskipositsiooni väärtuse suhtes vastavalt IX lisale, võttes aluseks positsiooni krediidikvaliteedi, mille võib määrata reitinguagentuuri antud krediidihinnangu alusel või muul IX lisas sätestatud viisil.

2.   Kui riskipositsioon on seotud erinevate väärtpaberistamise seeriatega, loetakse iga väärtpaberistamise seeria riskipositsiooni eraldi väärtpaberistamise positsiooniks. Väärtpaberistamise positsioonidele krediidiriski kaitse pakkujaid loetakse väärtpaberistamise positsioonide hoidjateks. Väärtpaberistamise positsioonide hulka arvatakse ka intressimäära või valuutaderivatiive käsitlevatest lepingutest tulenevad väärtpaberistatavad riskipositsioonid.

3.   Kui väärtpaberistamise positsiooni suhtes kohaldatakse otsest või kaudset krediidiriski kaitset, võib selle positsiooni suhtes kohaldatavat riskikaalu muuta vastavalt artiklitele 90 kuni 93, mida tõlgendatakse koostoimes IX lisaga.

4.   Kui artikli 57 punktist r ja artikli 66 lõikest 2 ei tulene teisiti, arvestatakse artikli 75 punkti a kohaldamisel riskiga kaalutud varad krediidiasutuse riskiga kaalutud koguvarade hulka.

Artikkel 97

1.   Reitinguagentuuri hinnangut krediidikvaliteedile võib kasutada väärtpaberistamise positsiooni riskikaalu määramiseks kooskõlas artikliga 96 ainult juhul, kui pädevad ametiasutused on tunnistanud hinnangu andnud reitinguagentuuri sellel otstarbel aktsepteeritavaks (edaspidi “aktsepteeritud reitinguagentuur”).

2.   Pädevad ametiasutused tunnistavad reitinguagentuuri lõike 1 kohaldamisel aktsepteeritavaks ainult juhul, kui nad on teinud kindlaks, et see vastab artiklis 81 ettenähtud nõudmistele ja VI lisa 2. osas sätestatud tehnilistele kriteeriumidele ja on tõendanud oma üldiselt aktsepteeritavat suutlikkust väärtpaberistamise valdkonnas tegutseda.

3.   Kui liikmesriigi pädevad ametiasutused on reitinguagentuuri lõike 1 kohaldamisel aktsepteeritavaks tunnistanud, võivad teiste liikmesriikide pädevad ametiasutused seda agentuuri lõike 1 kohaldamisel aktsepteeritavaks tunnistada ilma omapoolse hindamisprotseduurita.

4.   Pädevad ametiasutused avalikustavad selgituse aktsepteeritavaks tunnistamise protsessi kohta ja aktsepteeritud reitinguagentuuride nimekirja.

5.   Lõikes 1 nimetatud eesmärgil kasutamiseks peab aktsepteeritud reitinguagentuuri poolt krediidikvaliteedile antud hinnang vastama IX lisa 3. osas kirjeldatud usaldusväärsuse ja läbipaistvuse põhimõtetele.

Artikkel 98

1.   Selleks et kohaldada väärtpaberistamise positsioonide suhtes riskikaale, peavad pädevad ametiasutused otsustama, milline IX lisas sätestatud krediidikvaliteedi aste vastab aktsepteeritud reitinguagentuuri antud asjaomasele krediidikvaliteedi hinnangule. Otsused peavad olema objektiivsed ja järjekindlad.

2.   Kui liikmesriigi pädev ametiasutus on teinud lõike 1 kohaselt otsuse, võivad teiste liikmesriikide pädevad ametiasutused seda aktsepteerida ilma omapoolse otsustamismenetluseta.

Artikkel 99

Reitinguagentuuri krediidihinnangu kasutamine krediidiasutuse riskiga kaalutud varade arvutamiseks vastavalt artiklile 96 peab olema järjekindel ja kooskõlas IX lisa 3. osaga. Krediidihinnanguid ei või kasutada valikuliselt.

Artikkel 100

1.   Varajase amortisatsiooni tingimustega uuenevate nõuete väärtpaberistamise puhul arvutab laenu algselt väljastanud krediidiasutus vastavalt IX lisale asjaomase riski suhtes täiendava riskiga kaalutud varade summa, et krediidiasutusele avaneva krediidiriski tase võiks pärast varajase amortisatsiooni tingimuse kohaldamist tõusta.

2.   Sel otstarbel on uuenev nõue selline nõue, mille puhul klientide laenujäägil on sõltuvalt nende otsusest võtta laenu ja see tagasi maksta lubatud kõikuda kokkulepitud piirmäärani, ja varajase amortisatsiooni tingimus on lepinguline klausel, mis nõuab kindlaksmääratud juhtudel investorite positsioonide väljamaksmist enne väljalastud väärtpaberite algselt kindlaksmääratud lõpptähtaega.

Artikkel 101

1.   Laenu algselt väljastanud krediidiasutus, mis on seoses väärtpaberistamisega rakendanud artiklit 95 riskiga kaalutud varade arvutamiseks, või väärtpaberistamistehingut korraldav krediidiasutus ei või toetada väärtpaberistamist, mis ei kuulu tema lepinguliste kohustuste hulka ja mis võiks vähendada investorile tekkivat võimalikku või tegelikku kahju.

2.   Kui laenu algselt väljastanud krediidiasutus või väärtpaberistamistehingut korraldav krediidiasutus ei täida väärtpaberistamisel lõikes 1 sätestatud nõudmisi, nõuab pädev ametiasutus temalt vähemalt omakapitali hoidmist kõikide väärtpaberistatud positsioonide katteks, nii nagu neid ei oleks väärtpaberistatud. Asjaomane krediidiasutus peab avalikustama, et ta on osutanud lepinguvälist toetust, ja täpsustama toetuse mõju regulatiivsele kapitalile.

4. jagu

Miinimumomavahendite nõuded operatsiooniriski katmiseks

Artikkel 102

1.   Pädevad ametiasutused nõuavad krediidiasutustelt omavahendeid operatsiooniriskide katmiseks vastavalt artiklites 103, 104 ja 105 sätestatud meetoditele.

2.   Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, võivad artiklis 104 sätestatud meetodit kasutavad krediidiasutused kasutada artiklis 103 sätestatud meetodit ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul ja pädevate ametiasutuste nõusolekul.

3.   Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, võivad artiklis 105 sätestatud meetodit kasutavad krediidiasutused kasutada artiklis 103 või 104 sätestatud meetodeid ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul ja pädevate ametiasutuste nõusolekul.

4.   Pädev ametiasutus võib lubada krediidiasutustel eri meetodeid kombineerida vastavalt X lisa 4. osale.

Artikkel 103

Baasmeetodile vastav operatsiooniriski katmiseks määratav kapitalinõue on teatav protsent olulisest indikaatorist vastavalt X lisa 1. osas sätestatud parameetritele.

Artikkel 104

1.   Standardmeetodi kohaselt jagab krediidiasutus oma tegevuse vastavalt X lisa 2. osale ärivaldkondadeks.

2.   Iga ärivaldkonna puhul arvutavad krediidiasutused operatsiooniriski katva kapitalinõude teatava protsendina olulisest indikaatorist vastavalt X lisa 2. osas sätestatud parameetritele.

3.   Teatavate ärivaldkondade puhul võivad pädevad ametiasutused konkreetsetel tingimustel lubada krediidiasutusel kasutada operatsiooniriski katmiseks kapitalinõude määramiseks mõnd alternatiivset indikaatorit, nagu on märgitud X lisa 2. osa punktides 5 kuni 11.

4.   Standardmeetodi kohaselt on operatsiooniriski kattev kapitalinõue kõikide ärivaldkondade operatsiooniriski kapitalinõuete summa.

5.   Standardmeetodi parameetrid on sätestatud X lisa 2. osas.

6.   Standardmeetodi kasutamiseks peavad krediidiasutused vastama X lisa 2. osas sätestatud kriteeriumidele.

Artikkel 105

1.   Krediidiasutused võivad kasutada oma operatsiooniriski mõõtmise süsteemidel põhinevat täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit, tingimusel et pädev ametiasutus on asjaomaste mudelite kasutamise omavahendite nõude arvutamiseks selgesõnaliselt heaks kiitnud.

2.   Krediidiasutused peavad tõendama pädevatele ametiasutustele, et nad vastavad X lisa 3. osas sätestatud aktsepteeritavuse kriteeriumidele.

3.   Kui täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit soovivad kasutada Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus ja selle tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad, peavad nende erinevate juriidiliste üksuste pädevad ametiasutused tegema artiklite 129 kuni 132 kohaselt tihedat koostööd. Asjaomane taotlus peab sisaldama X lisa 3. osas loetletud punkte.

4.   Kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus ja selle tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad kasutavad täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit ühtsetel alustel, võivad pädevad ametiasutused lubada, et emaettevõtja ja tütarettevõtjad vastavad X lisa 3. osas sätestatud aktsepteeritavuse kriteeriumidele ühise arvestuse põhjal.

5. jagu

Suur riskide kontsentreerumine

Artikkel 106

1.   Riskipositsioon tähendab käesolevas jaos 3. jao 1. alajaos nimetatud vara ja bilansiväliseid kirjeid, kohaldamata neis sätestatud riskiga kaalumist ja riskiastmeid.

IV lisas osutatud kirjetest tulenevad riskipositsioonid tuleb välja arvutada ühe III lisas sätestatud meetodi kohaselt. Antud jao kohaldamisel kehtib ka III lisa 2. osa punkt 2.

Pädevate ametiasutuste nõusolekul võib riskipositsiooni mõistest välja jätta kõik täielikult omavahenditega kaetud elemendid, tingimusel et niisuguseid omavahendeid ei ole arvesse võetud artikli 75 kohaldamisel krediidiasutuse omavahendite või muude ühenduse õigusaktide kohaselt järelevalvega seotud suhtarvude arvutamisel;

2.   Riskipositsioonide hulka ei kuulu:

a)

valuutatehingute puhul riskipositsioonid, mis tekkivad tavaliste arvelduste korral 48 tunni jooksul pärast makse sooritamist, või

b)

väärtpaberite ostu või müügi puhul riskipositsioonid, mis tekkivad tavaliste arvelduste korral viie tööpäeva jooksul pärast makse sooritamist või väärtpaberite üleandmist, olenevalt sellest, kumb toiming leiab aset varem.

Artikkel 107

Käesolevas jaos tähendab “krediidiasutus”:

a)

krediidiasutusi, kaasa arvatud nende kolmandates riikides paiknevad filiaalid, ja

b)

kõiki eraettevõtjaid või avalik-õiguslikke isikuid koos nende filiaalidega, kes vastavad “krediidiasutuse” määratlusele ja on saanud tegevusloa kolmandas riigis.

Artikkel 108

Ühe kliendi või omavahel seotud klientide grupi suhtes võetud riskipositsiooni, mis võrdub 10 %-ga või ületab 10 % krediidiasutuse omavahenditest, loetakse suureks riskide kontsentreerumiseks.

Artikkel 109

Pädevad ametiasutused nõuavad, et iga krediidiasutus rakendaks arukat juhtimis- ja raamatupidamiskorda ning piisavaid sisekontrollimehhanisme selleks, et selgitada välja ja pidada arvestust kõikide suurte riskide kontsentreerumiste ja nende hilisema muutumise üle vastavalt käesolevale direktiivile ning selleks, et jälgida nende vastavust iga krediidiasutuse enda laenupoliitikale.

Artikkel 110

1.   Krediidiasutus teatab pädevatele ametiasutustele igast suurest riskide kontsentreerumisest.

Liikmesriigid sätestavad kõnealuse teatamiskorra oma äranägemisel vastavalt ühele järgmisest kahest meetodist:

a)

kõigist suurtest riskide kontsentreerumistest teatatakse vähemalt üks kord aastas, kusjuures aasta jooksul teatatakse igast uuest suurest riskide kontsentreerumisest ning olemasolevate suurte riskide kontsentreerumiste vähemalt 20 % suurenemisest võrreldes eelmise teatamisega, või

b)

kõigist suurtest riskide kontsentreerumistest teatatakse vähemalt neli korda aastas.

2.   Välja arvatud krediidiasutuste puhul, kes rakendavad artikli 111 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuste arvutamiseks tagatist aktsepteerides artiklit 114, ei ole artikli 113 lõike 3 punktide a kuni d ja f kuni h alusel vabastatud riskipositsioonide kohta vaja lõike 1 kohaselt teateid saata ja käesoleva artikli lõike 1 punktis b sätestatud teatamissagedust võib artikli 113 lõike 3 punktides e ja i ning artiklites 115 ja 116 nimetatud riskipositsioonide puhul vähendada kahe korrani aastas.

Kui krediidiasutus tugineb käesoleva lõike sätetele, on ta kohustatud säilitama andmed vabastuse aluseks olnud põhjuste kohta vähemalt ühe aasta jooksul pärast sündmust, mille alusel vabastus anti, selleks et pädevad ametiasutused saaksid kontrollida selle põhjendatust.

3.   Liikmesriigid võivad nõuda, et krediidiasutused analüüsiksid tagatise andjatele esitatud nõudeid võimalike kontsentreerumiste avastamiseks ning kui see on asjakohane, võtaksid meetmeid või teavitaksid märkimisväärsetest avastustest oma pädevat ametiasutust.

Artikkel 111

1.   Krediidiasutuse riskipositsioon ei tohi ühe kliendi või omavahel seotud klientide grupi suhtes ületada 25 % krediidiasutuse omavahenditest.

2.   Kui kõnealune klient või omavahel seotud klientide grupp on krediidiasutuse ema- või tütarettevõtja ja/või moodustab kõnealuse emaettevõtja ühe või mitu tütarettevõtjat, vähendatakse lõikes 1 sätestatud määra 20 %-ni. Liikmesriigid võivad selliste klientide suhtes tekkinud riskipositsioonid vabastada 20 % piirmäärast, kui nad näevad selliste riskipositsioonide jälgimiseks ette erimeetmed või -menetlused. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja Euroopa panganduskomiteele selliste meetmete või menetluste sisu.

3.   Krediidiasutuse suurte riskide kontsentreerumiste kogusumma ei tohi olla suurem kui 800 % tema omavahenditest.

4.   Krediidiasutus peab tekkinud riskipositsioonide suhtes alati järgima punktides 1, 2 ja 3 sätestatud piirmäärasid. Kui erandjuhul ületavad tekkinud riskipositsioonid neid piirmäärasid, peab krediidiasutus sellest viivitamata teatama pädevatele ametiasutustele, kes võivad juhul, kui asjaolud seda võimaldavad, anda krediidiasutusele kindla tähtaja tekkinud riskipositsioonide vastavusseviimiseks nimetatud ülempiiridega.

Artikkel 112

1.   Artiklite 113 kuni 117 kohaldamisel hõlmab “garantii” ka artiklite 90 kuni 93 kohaselt aktsepteeritud krediididerivatiive, välja arvatud krediidiriski ülekandetehingut sisaldavad võlakirjad.

2.   Kui lõikest 3 ei ole tulene teisiti, võib juhul, kui otsese või kaudse krediidiriski kaitse aktsepteerimine on artiklite 113 kuni 117 kohaselt lubatud, selle tingimuseks olla aktsepteeritavuse tingimuste ja muude miinimumnõuete täitmine, mis on ette nähtud artiklites 90 kuni 93 riskiga kaalutud varade arvutamiseks vastavalt artiklitele 78 kuni 83.

3.   Kui krediidiasutus rakendab artikli 114 lõiget 2, tuleb krediidiriski kaitse aktsepteerimiseks täita artiklites 84 kuni 89 sätestatud asjakohased tingimused.

Artikkel 113

1.   Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad piirmäärad, kui on ette nähtud artikliga 111.

2.   Liikmesriigid võivad täielikult või osaliselt loobuda artikli 111 lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisest riskipositsioonide suhtes, mis krediidiasutusel on tekkinud seoses oma emaettevõtja, selle emaettevõtja teiste tütarettevõtjate või krediidiasutuse oma tütarettevõtjatega, tingimusel et need ettevõtjad kuuluvad koos krediidiasutusega konsolideeritud järelevalve alla vastavalt käesolevale direktiivile või vastavalt kolmandas riigis kehtivatele samaväärsetele reeglitele.

3.   Liikmesriigid võivad täielikult või osaliselt loobuda artikli 111 kohaldamisest järgmiste riskipositsioonide suhtes:

a)

varakirjed, milleks on nõuded keskvalitsustele või keskpankadele, millele määrataks tagamata kujul artiklite 78 kuni 83 kohaselt 0 %-line riskikaal;

b)

varakirjed, milleks on nõuded rahvusvahelistele organisatsioonidele või mitmepoolsetele arengupankadele, millele määrataks tagamata kujul artiklite 78 kuni 83 kohaselt 0 %-line riskikaal;

c)

varakirjed, milleks on nõuded, millel on keskvalitsuste, keskpankade, rahvusvaheliste organisatsioonide, mitmepoolsete arengupankade või avaliku sektori asutuste vahetu garantii, kui garantiid andvale üksusele esitatavad tagamata nõuded määrataks artiklite 78 kuni 83 kohaselt 0 %-line riskikaal;

d)

muud keskvalitsuste, keskpankade, rahvusvaheliste organisatsioonide, mitmepoolsete arengupankade või avaliku sektori asutustega seotud või nende poolt garanteeritud riskipositsioonid, kui vastavale üksusele esitatavad tagamata nõuetele määrataks artiklite 78 kuni 83 kohaselt 0 %-line riskikaal;

e)

varakirjed, milleks on laenusaaja omavääringus vääringustatud ja võimaluse korral laenusaaja omavääringus väljastatud nõuded ja muud punktis a nimetamata keskvalitsuste ja keskpankadega seotud riskipositsioonid;

f)

varakirjed ja muud riskipositsioonid, mis on pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil tagatud keskvalitsuste või keskpankade, rahvusvaheliste organisatsioonide, mitmepoolsete arengupankade, liikmesriikide piirkondlike omavalitsuste, kohalike asutuste või avaliku sektori asutuste väljastatud võlainstrumentidega, millest tuleneb väljalaskjale nõue, millele määrataks artiklite 78 kuni 83 kohaselt 0 %-line riskikaal;

g)

varakirjed ja muud riskipositsioonid, mis on pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil tagatud rahaliste hoiustega, mis on paigutatud laenu andvasse krediidiasutusse või krediidiasutusse, mis on laenu andva asutuse emaettevõtja või tütarettevõtja;

h)

varakirjed ja muud riskipositsioonid, mis on pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil tagatud hoiusesertifikaatidega, mille on välja andnud laenu andev krediidiasutus või krediidiasutus, mis on laenu andva krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtja, ja mis on hoiustatud ühes nimetatud asutustest;

i)

varakirjed, milleks on sellised kuni aastase tähtajaga nõuded ja asutustega seotud riskipositsioonid, mis ei kuulu selliste asutuste omavahendite koosseisu;

j)

varakirjed, milleks on VI lisa 1. osa punkti 85 kohaselt tagatud kuni aastase tähtajaga nõuded ja muud riskipositsioonid asutuste vastu, mis ei ole krediidiasutused, kuid mis vastavad samas punktis sätestatud nõuetele;

k)

kuni aastase tähtajaga kaubavekslid ja muud samalaadsed vekslid, mis kannavad teise krediidiasutuse allkirja;

l)

VI lisa 1. osa punktides 68 kuni 70 määratletud tagatud võlakirjad;

m)

kuni edaspidise kooskõlastamiseni, artikli 122 lõikes 1 nimetatud krediidiasutuste osalus kindlustusseltsides, mis ei ületa 40 % krediidiasutuse omavahenditest;

n)

varakirjed, milleks on nõuded piirkondlikele või üleriigilistele krediidiasutustele, kellega laenu andev krediidiasutus vastavalt õigusaktidele või põhikirjale on ühisesse võrku ühendatud ja kes vastutavad nende sätete kohaselt võrgusiseste kliiringtehingute sooritamise eest;

o)

riskipositsioonid, mis on pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil tagatud punktis f nimetamata väärtpaberitega;

p)

laenud, mis on pädevaid ametiasutusi rahuldaval moel täielikult tagatud hüpoteegiga eluasemena kasutatavale kinnisvarale või Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osadega ja liisingutehingutega, mille puhul liisinguandja on liisitud eluasemena kasutatava kinnisvara täieõiguslik omanik senikaua, kuni liisinguvõtja ei ole kasutanud oma väljaostuõigust, igal juhul kuni 50 % ulatuses kõnealuse eluasemena kasutatava kinnisvara väärtusest;

q)

järgmised riskipositsioonid, kui need saaksid artiklite 78 kuni 83 kohaselt 50 %-lise riskikaalu ja üksnes 50 % ulatuses asjaomase vara väärtusest:

i)

kontorite või muude äripindadega seotud riskipositsioonid, mis on tagatud kontoritele või muudele äripindadele seatud hüpoteekidega või Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osadega, ja

ii)

kinnisvaraliisingutega seotud riskipositsioonid, mille objektiks on kontorid või muud äripinnad.

Punkti ii kohaldamisel võivad liikmesriikide pädevad ametiasutused lubada krediidiasutustel kuni 31. detsembrini 2011 aktsepteerida 100 % asjaomase vara väärtusest. Kõnealuse ajavahemiku möödumisel vaadatakse selline kohtlemine läbi. Liikmesriigid teatavad komisjonile, kuidas nad kõnealust eeliskohtlemist kasutavad.

r)

50 % II lisas nimetatud keskmise/madala riskiga bilansivälistest kirjetest;

s)

pädevate ametiasutuste nõusolekul õigusnormide põhjal välja antud muud tagatised peale laenutagatiste, mida annavad oma liikmetele krediidiasutuste staatust omavad vastastikuse garantii ühingud, kusjuures nende summa saab 20 %-lise riskikaalu, ja

t)

II lisas nimetatud madala riskiga bilansivälised kirjed, kuivõrd kliendi või omavahel seotud klientide grupiga on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt võib riskipositsioon tekkida ainult siis, kui on kindlaks tehtud, et see ei põhjusta artikli 111 lõigete 1 kuni 3 alusel kohaldatavate piirmäärade ületamist.

Krediidiasutuse väljalastud krediidiriski ülekandetehingut sisaldava võlakirja alusel saadud sularaha ning vastaspoole laene krediidiasutusele ja hoiuseid krediidiasutuses, mille suhtes kohaldatakse artiklitele 90 kuni 93 vastavat bilansilise tasaarvelduse lepingut, loetakse punkti g alla kuuluvaks.

Punkti o kohaldamisel tuleb tagatisena kasutatavaid väärtpabereid hinnata turuhinna järgi, nende väärtus peab olema suurem kui tagatava riskipositsiooni summa, nendega peab saama börsil kaubelda või need peavad olema turukõlblikud ja regulaarselt noteeritavad turul, millel tegutsevad tunnustatud väärtpaberituru kutselised osalised, ja võimaldama krediidiasutuse päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutuste nõudmisi rahuldaval viisil kindlaks teha objektiivse hinna, nii et väärtpaberite laenusummat ületavat väärtust võib igal ajal kontrollida. Laenusumma peab olema ületatud 100 %-liselt. Aktsiate ja osade puhul on see protsent 150 ning asutuste, liikmesriikide piirkondlike või kohalike omavalitsuste, välja arvatud alapunktis f nimetatud asutuste, väljalastud võlainstrumentide ja mitmepoolsete arengupankade väljalastud võlainstrumentide puhul, välja arvatud need, mille suhtes määratakse artiklite 78 kuni 83 kohaselt 0 %-line riskikaal, on see protsent 50. Kui riskipositsiooni tähtaeg ja krediidiriski kaitse tähtaeg on erinevad, tagatist ei aktsepteerita. Tagatisena kasutatavad väärtpaberid ei tohi kuuluda krediidiasutuste omavahendite koosseisu.

Punkti p kohaldamisel arvutatakse kinnisvara väärtus välja pädevate ametiasutuste nõudmisi rahuldaval viisil õigus- ja haldusnormides kehtestatud hindamisreeglite põhjal. Hindamine toimub vähemalt kord aastas. Punkti kohaldamisel tähendab eluasemena kasutatav kinnisvara elukohta, milles laenusaaja elab või mille ta on üürile andnud.

Tagamaks, et see ei kahjusta konkurentsi, teatavad liikmesriigid komisjonile kõikidest punkti s alusel tehtud eranditest.

Artikkel 114

1.   Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, võivad liikmesriigid artikli 111 lõigete 1 kuni 3 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks artikli 113 lõike 3 punktide f, g, h ja o kohaselt lubatud täielike või osaliste vabastuste kohaldamise asemel lubada krediidiasutustel, kes kasutavad artiklite 90 kuni 93 kohaselt finantstagatise üldmeetodit, kasutada riskipositsiooni väärtusest madalamat väärtust, mis ei ole madalam kui klientide või omavahel seotud klientide gruppidega seotud täielikult korrigeeritud riskipositsioonide koguväärtus.

Täielikult korrigeeritud riskipositsiooni väärtus tähendab siin riskipositsiooni väärtust, mida arvutatakse vastavalt artiklitele 90 kuni 93, võttes arvesse krediidiriski maandamist, volatiilsusega korrigeerimist ja tähtaegade erinevusi (E*).

Kui seda lõiget kohaldatakse krediidiasutuse suhtes, ei või kõnealuse krediidiasutuse suhtes kohaldada artikli 113 lõike 3 punkte f, g, h ja o.

2.   Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, võib krediidiasutus, kellel on lubatud kasutada artiklites 84 kuni 89 nimetatud riskipositsiooni klasside puhul maksejõuetusest tingitud kahju ja ümberhindamistegurite sisehinnanguid, võtta artikli 111 lõigete 1 kuni 3 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks arvesse finantstagatise mõju asjaomastele riskipositsioonidele, kui pädev ametiasutus leiab, et krediidiasutus suudab finantstagatise mõju asjaomastele riskipositsioonidele hinnata eraldi muudest maksejõuetusest tingitud kahju seisukohast olulistest aspektidest.

Pädevad ametiasutused peavad olema veendunud, et krediidiasutuse hinnanguid on võimalik kasutada riskipositsioonide väärtuse vähendamiseks, et vastata artikli 111 tingimustele.

Kui krediidiasutusel on lubatud kasutada oma sisehinnanguid finantstagatise mõjule, peab ta neid kasutama järjekindlalt kapitalinõuete arvutamisel kasutatava meetodi alusel.

Krediidiasutus, kellel on lubatud kasutada artiklites 84 kuni 89 nimetatud riskipositsiooni klasside puhul maksejõuetusest tingitud kahju ja ümberhindamistegurite sisehinnanguid ja kes ei kasuta riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks esimeses lõigus nimetatud meetodit, võib riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks kasutada lõikes 1 sätestatud meetodit või artikli 113 lõike 3 punktis o sätestatud erandit. Krediidiasutus võib kasutada ainult üht nimetatud kahest meetodist.

3.   Krediidiasutus, kellel on lubatud kasutada artikli 111 lõigete 1 kuni 3 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud meetodeid, peavad korraldama krediidiriskide kontsentreerumise hindamiseks regulaarselt stressteste, sealhulgas seoses võetud tagatise realiseeritava väärtusega.

Sellistes regulaarsetes stressitestides hinnatakse riske, mis tulenevad turutingimuste võimalikust muutumisest, mis võib negatiivselt mõjutada krediidiasutuste omavahendite adekvaatsust, ja riske, mis tulenevad tagatise realiseerimisest rahanduslike raskuste korral.

Krediidiasutused peavad tõendama pädevatele ametiasutustele, et läbiviidud stresstestid on selliste riskide hindamiseks piisavad ja asjakohased.

Kui kõnealune stresstest viitab tagatise madalamale realiseeritavale väärtusele kui lõigete 1 ja 2 kohaselt oleks lubatud arvesse võtta, vähendatakse vastavalt tagatise väärtust, mida on lubatud arvesse võtta artikli 111 lõigete 1 kuni 3 kohaldamisel riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks.

Kõnealuste krediidiasutuste kontsentratsiooniriski käsitlemise strateegiad peavad sisaldama järgmist:

a)

eeskirjad ja menetlused selliste riskipositsioonide käsitlemiseks, mis tulenevad nõuete tähtaegade ja krediidikvaliteedi kaitse erinevusest;

b)

sise-eeskirjad juhuks, kui stressitest viitab tagatise madalamale realiseerimisväärtusele, kui lõigete 1 ja 2 alusel on arvesse võetud, ja

c)

krediidiriski maandamise tehnika kohaldamisest tulenevat kontsentratsiooniriski ja eelkõige suuri kaudseid krediidiriskile avatud positsioone käsitlevad eeskirjad ja menetlused (nt tagatiseks seatud väärtpaberite ühele väljalaskjale avanevad riskid).

4.   Kui tagatise mõju võetakse lõike 1 või 2 kohaselt arvesse, võivad liikmesriigid käsitleda riskipositsiooni tagatud osa nii, nagu see oleks tekkinud seoses tagatise andja, mitte kliendiga.

Artikkel 115

1.   Artikli 111 lõigete 1 kuni 3 kohaldamisel võivad liikmesriigid määrata 20 %-lise riskikaalu liikmesriikide piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele asutustele esitatud nõuetest varakirjete suhtes, kui nendele nõuetele määrataks artiklite 78 kuni 83 kohaselt 20 %-line riskikaal, ja muude selliste omavalitsuste või asutustega seotud või nende poolt garanteeritud riskipositsioonide suhtes, millele määrataks artiklite 78 kuni 83 kohaselt 20 %-line riskikaal. Liikmesriigid võivad siiski seda määra vähendada nullini liikmesriikide piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele asutustele esitatud nõuetest varakirjete puhul, kui nendele nõuetele määrataks artiklite 78 kuni 83 kohaselt 0 %-line riskikaal, ja muude selliste omavalitsuste või asutustega seotud või nende poolt garanteeritud riskipositsioonide puhul, millele määratakse artiklite 78 kuni 83 kohaselt 20 %-line riskikaal.

2.   Artikli 111 lõigete 1 kuni 3 kohaldamisel võivad liikmesriigid määrata 20 %-lise riskikaalu varakirjete suhtes, milleks on sellised nõuded asutustele või muud asutustega seotud riskipositsioonid, mille tähtaeg on vähemalt üks aasta ja mitte rohkem kui kolm aastat, ning 50 %-lise riskikaalu varakirjete suhtes, milleks on üle kolmeaastase tähtajaga nõuded asutustele tingimusel, et viimasena mainitud nõueteks on asutuse väljalastud võlainstrumendid ja et kõnealused võlainstrumendid on pädevate ametiasutuste arvates turukõlblikud turul, millel tegutsevad väärtpaberituru kutselised osalised, ja et nende hindu noteeritakse nimetatud turul iga päev, või mille väljalaskmiseks on andnud loa võlainstrumendid väljalasknud asutuse päritoluriigi pädevad ametiasutused. Ükski nimetatud kirjetest ei tohi mingil juhul kuuluda omavahendite koosseisu.

Artikkel 116

Erandina artikli 113 lõike 3 punktist i ja artikli 115 lõikest 2 võivad liikmesriigid kohaldada 20 %-list riskikaalu varakirjete suhtes, milleks on nõuded asutustele ja muud asutustega seotud riskipositsioonid, olenemata nende tähtajast.

Artikkel 117

1.   Kui kliendi riskipositsiooni tagab kolmas isik või kui tagatiseks on antud kolmanda isiku väljalastud väärtpaberid vastavalt artikli 113 lõike 3 punkti o tingimustele, võivad liikmesriigid:

a)

käsitleda riskipositsiooni nii, nagu oleks see tekkinud seoses garantii andjaga, mitte aga kliendiga, või

b)

käsitleda riskipositsiooni nii, nagu oleks see tekkinud seoses kolmanda isiku, mitte aga kliendiga, kui artikli 113 lõike 3 punktis o määratletud riskipositsioon on tagatud selles punktis sätestatud tingimuste kohaselt antud tagatisega.

2.   Kui liikmesriigid kohaldavad lõike 1 punktis a ettenähtud käsitlust:

a)

kui garantii on nomineeritud mõnes muus vääringus kui riskipositsioon, arvutatakse tagatava riskipositsiooni suurus vastavalt VIII lisa sätetele, mis reguleerivad vääringute erinevuse käsitlemist kaudse krediidiriski kaitse puhul;

b)

riskipositsiooni ja kaitse tähtaja erinevust käsitletakse vastavalt VIII lisa sätetele, mis reguleerivad tähtaegade erinevuse käsitlemist, ja

c)

osalist katet võib aktsepteerida vastavalt VIII lisas ettenähtud käsitlusele.

Artikkel 118

Kui krediidiasutus ei pea artikli 69 lõike 1 kohaselt individuaalselt või osaliselt konsolideeritud alusel käesoleva jaoga kehtestatud kohustusi täitma või artiklit 70 kohaldatakse liikmesriigis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse suhtes, tuleb võtta meetmed tagamaks riski rahuldav jaotumine kontserni piires.

Artikkel 119

Komisjon esitab 31. detsembriks 2007 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva jao kohaldamise kohta koos asjakohaste ettepanekutega.

6. jagu

Oluline osalus väljaspool rahandussektorit

Artikkel 120

1.   Ükski krediidiasutus ei tohi äriühingus, mis pole krediidiasutus, finantseerimisasutus ega asutus, mille tegevus on panganduse otsene laiendus või on seotud panganduse abiteenuste, näiteks liisingu, arvemüügi, investeerimisfondide juhtimise, andmetöötlusteenuste juhtimise või mis tahes muu samalaadse tegevusalaga, omada olulist osalust, mis ületab 15 % tema omavahenditest.

2.   Krediidiasutuse oluliste osaluste kogusumma äriühingutes, mis pole krediidiasutused, finantseerimisasutused ega asutused, mille tegevus on panganduse otsene laiendus või on seotud panganduse abiteenuste, näiteks liisingu, arvemüügi, investeerimisfondide juhtimise, andmetöötlusteenuste juhtimise või mis tahes muu samalaadse tegevusalaga, ei tohi olla suurem kui 60 % tema omavahenditest.

3.   Lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid tohib ületada vaid erandjuhtudel. Niisugusel juhul nõuavad pädevad ametiasutused krediidiasutuselt siiski kas omavahendite suurendamist või muude samaväärsete meetmete võtmist.

Artikkel 121

Artikli 120 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangute arvutamisel ei võeta olulise osalusena arvesse aktsiaid või osi, mis on krediidiasutuse valduses ajutiselt saneerimise, päästeoperatsiooni või väärtpaberite emissiooni tagamise tõttu, või on krediidiasutuse nimel, kuid teiste arvel. Arvutamisel ei võeta arvesse aktsiaid või osi, mis pole direktiivi 86/635/EMÜ artikli 35 lõikes 2 määratletud finantspõhivarad.

Artikkel 122

1.   Liikmesriigid ei pea artikli 120 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid kohaldama osaluste suhtes direktiivides 73/239/EMÜ ja 2002/83/EÜ määratletud kindlustusseltsides või direktiivis 98/78/EÜ määratletud edasikindlustusseltsides.

2.   Liikmesriigid võivad sätestada, et pädevad ametiasutused ei kohalda artikli 120 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piiranguid, tingimusel et summa, mille võrra krediidiasutuse oluline osalus ületab need piirangud, kaetakse täielikult omavahenditest ning et viimaseid ei võeta arvesse artikli 75 alusel nõutava arvutuse tegemisel. Kui mõlemad artikli 120 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangutest on ületatud, tuleb omavahendite arvelt katta see summa, mis on suurem.

3. PEATÜKK

Krediidiasutuste hindamisprotsess

Artikkel 123

Krediidiasutused peavad kehtestama põhjalikud, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ja protsessid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisekapitali summat, liiki ja jaotust, mida nad peavad piisavaks, et katta neile avanevate või avaneda võivate riskide laadi ja taset.

Need strateegiad ja protsessid tuleb korrapäraselt asutusesiseselt läbi vaadata, et tagada nende kõikehõlmavus ja proportsionaalsus asjaomase krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse suhtes.

4. PEATÜKK

Pädevate ametiasutuste poolne järelevalve ja avalikustamine

1. jagu

järelevalve

Artikkel 124

1.   Võttes arvesse XI lisas sätestatud tehnilisi kriteeriume, vaatavad pädevad ametiasutused läbi süsteemid, strateegiad, menetlused ja mehhanismid, mida krediidiasutused käesoleva direktiivi täitmiseks on rakendanud, ja hindavad krediidiasutustele avanevaid või avaneda võivaid riske.

2.   Lõikes 1 nimetatud läbivaatamise ja hindamise ulatus peab vastama käesoleva direktiivi tingimustele.

3.   Lõikes 1 nimetatud läbivaatamise ja hindamise alusel otsustavad pädevad ametiasutused, kas süsteemid, strateegiad, menetlused ja mehhanismid, mida krediidiasutused on rakendanud, ja nende omavahendid tagavad riskide usaldusväärse juhtimise ja piisava katmise.

4.   Pädevad ametiasutused määravad kindlaks lõikes 1 nimetatud läbivaatamise ja hindamise sageduse ja intensiivsuse, võttes arvesse asjaomase krediidiasutuse suurust, tegevuse mõju rahandussüsteemile ning selle laadi, ulatust ja keerukust, samuti proportsionaalsuse põhimõtet. Läbivaatamine ja hindamine peavad toimuma vähemalt igal aastal.

5.   Pädevate ametiasutuste korraldatav läbivaatamine ja hindamine peab hõlmama krediidiasutuste avatust kauplemisega mitteseotud tegevusest tulenevatele intressimäära riskidele. Nende asutuste puhul, mille majanduslik väärtus langeb intressimäärade äkilise ja ootamatu muutuse tagajärjel üle 20 % võrra nende omavahenditest; tuleb võtta meetmeid; intressimäärade suuruse näevad ette pädevad ametiasutused ja need ei või krediidiasutuste lõikes erineda.

Artikkel 125

1.   Kui emaettevõtja on liikmesriigis või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, teostab konsolideeritud järelevalvet pädev ametiasutus, kes sellele krediidiasutusele artikli 6 alusel tegevusloa välja andis.

2.   Kui krediidiasutuse emaettevõtja on liikmesriigis või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet pädev ametiasutus, kes sellele krediidiasutusele artikli 6 alusel tegevusloa välja andis.

Artikkel 126

1.   Kui kahes või enamas liikmesriigis tegevusluba omavate krediidiasutuste emaettevõtja on üks ja sama liikmesriigis või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja, teostab konsolideeritud järelevalvet krediidiasutuse üle pädev ametiasutus, kes on selleks volitatud liikmesriigis, kus see finantsvaldusettevõtja asutati.

Kui kahes või enamas liikmesriigis tegevusluba omavate krediidiasutuste emaettevõtjaks on mitu finantsvaldusettevõtjat, mille peakontorid asuvad erinevates liikmesriikides, kusjuures krediidiasutused asuvad igas kõnealuses riigis, teostab pädev ametiasutus konsolideeritud järelevalvet krediidiasutuse üle, mille bilansimaht on suurim.

2.   Kui mitme ühenduses tegevusluba omava krediidiasutuse emaettevõtjaks on üks ja sama finantsvaldusettevõtja ja ükski nendest krediidiasutustest ei ole tegevusluba saanud liikmesriigis, kus kõnealune finantsvaldusettevõtja asutati, teostab konsolideeritud järelevalvet pädev ametiasutus, kes andis tegevusloa suurima kogubilansi mahuga krediidiasutusele, keda loetakse käesoleva direktiivi kohaldamisel Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja kontrolli all olevaks krediidiasutuseks.

3.   Teatavatel juhtudel võivad pädevad ametiasutused kokkuleppeliselt vabastada krediidiasutuse lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudmiste täitmisest, kui nende kohaldamine ei oleks asjakohane, võttes arvesse krediidiasutusi ja nende tegevuse suhtelist olulisust eri riikides, ja määrata konsolideeritud järelevalvet teostama mõne muu pädeva ametiasutuse. Sellisel juhul peavad pädevad ametiasutused enne otsuse tegemist andma Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevale krediidiasutusele või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevale finantsvaldusettevõtjale või suurima kogubilansi mahuga krediidiasutusele võimaluse selle otsuse kohta oma seisukoht esitada.

4.   Pädevad ametiasutused teatavad komisjonile kõikidest lõike 3 kohaldamisalasse kuuluvatest kokkulepetest.

Artikkel 127

1.   Vajaduse korral võtavad liikmesriigid tarvilikke meetmeid, et võtta finantsvaldusettevõtjad konsolideeritud järelevalve alla. Finantsvaldusettevõtja finantsseisundi konsolideeritus ei tähenda mingil juhul, et pädevatelt ametiasutustelt nõutakse järelevalve teostamist finantsvaldusettevõtja üle eraldi, ilma et see piiraks artikli 135 sätete kohaldamist.

2.   Kui artikli 73 lõike 1 punktides b ja c sätestatud juhtudel ei võta liikmesriigi pädevad ametiasutused tütarkrediidiasutust konsolideeritud järelevalve alla, võivad nende liikmesriikide pädevad ametiasutused, kus tütarkrediidiasutus asub, küsida emaettevõtjalt teavet, mis hõlbustaks nende järelevalvet selle krediidiasutuse üle.

3.   Liikmesriigid näevad ette, et konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused võivad tütarettevõtjatelt, mille krediidiasutuse või finantshooldeühinguna tegutsev emaettevõtja ei ole võetud konsolideeritud järelevalve alla, nõuda artiklis 137 nimetatud teavet. Sellisel juhul kohaldatakse kõnealuses artiklis sätestatud teabe edastamise ja kontrolli korda.

Artikkel 128

Kui liikmesriikides on krediidi- ja finantseerimisasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalveks rohkem kui üks pädev ametiasutus, võtavad liikmesriigid nende asutuste töö koordineerimiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 129

1.   Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate kontrolli all olevate krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve eest vastutav pädev ametiasutus peab lisaks käesoleva direktiivi sätetest tulenevatele kohustustele täitma järgmisi ülesandeid:

a)

asjaomase või olulise teabe kogumise ja levitamise koordineerimine normaaltingimustes ja hädaolukordades, ja

b)

üldise järelevalve kavandamine ja koordineerimine normaaltingimustes ja hädaolukordades koostöös asjaomaste pädevate ametiasutustega, sealhulgas seoses artiklis 124 nimetatud tegevusega.

2.   Kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus ja tema tütarettevõtjad või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad ühiselt esitavad taotluse artikli 84 lõikes 1, artikli 87 lõikes 9 ja artiklis 105 ja III lisa 6. osas nimetatud loa saamiseks, konsulteerivad pädevad ametiasutused omavahel, et otsustada, kas taotletud luba anda ja millistel tingimustel seda tuleks teha.

Esimeses lõigus nimetatud taotlus esitatakse üksnes lõikes 1 nimetatud pädevale ametiasutusele.

Pädevad ametiasutused teevad kõik endast oleneva, et jõuda taotluse kohta ühise otsuseni hiljemalt kuue kuu jooksul. Asjaomane ühine otsus esitatakse dokumendi vormis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust, mille lõikes 1 nimetatud pädev ametiasutus esitab taotlejale.

Kolmandas lõigus sätestatud ajavahemik algab kuupäevast kui lõikes 1 nimetatud pädev ametiasutus saab nõuetekohase taotluse. Lõikes 1 nimetatud pädev ametiasutus edastab nõuetekohase taotluse viivitamata teistele pädevatele ametiasutustele.

Kui pädevad ametiasutused ei jõua kuue kuu jooksul ühise otsuseni, teeb lõikes 1 nimetatud pädev ametiasutus taotluse kohta oma otsuse. Asjaomane otsus esitatakse dokumendi vormis, mis sisaldab täielikult põhjendatud otsust ja võtab arvesse teiste pädevate ametiasutuste seisukohtade ja reservatsioonidega, mis esitati kuue kuu jooksul. Lõikes 1 nimetatud pädev ametiasutus esitab otsuse taotlejale ja teistele pädevatele ametiasutustele.

Kolmandas ja viiendas lõigus nimetatud otsused on määravad ning pädevad ametiasutused kohaldavad neid asjaomastes liikmesriikides.

Artikkel 130

1.   Pangakontserni siseses hädaolukorras, mis võib ohustada finantssüsteemi stabiilsust mistahes liikmesriigis, kus kontserni üksustele on antud tegevusluba, hoiatab konsolideeritud järelevalve eest vastutav pädev ametiasutus võimalikult kiiresti artikli 49 punktis a ja artiklis 50 nimetatud asustusi, kui 1. peatüki 2. osast ei tulene teisiti. See kohustus kehtib teatava kontserni osas kõikide artiklites 125 ja 126 nimetatud pädevate ametiasutuste puhul ja artikli 129 lõikes 1 nimetatud pädeva ametiasutuse puhul. Kui võimalik, kasutab pädev asutus olemasolevaid määratletud sidekanaleid.

2.   Kui konsolideeritud järelevalve eest vastutaval pädeval ametiasutusel on vaja teavet, mis on juba antud mõnele teisele pädevale ametiasutusele, peab ta selle asutusega võimalikult kiiresti ühendust võtma, et ära hoida topeltaruandlust eri järelevalveasutustele.

Artikkel 131

Tõhusa järelevalve hõlbustamiseks ja väljatöötamiseks peavad konsolideeritud järelevalve eest vastutav pädev ametiasutus ja teised pädevad ametiasutused ette nägema kirjaliku kooskõlastus- ja koostöökorra.

Sellise korra kohaselt võib konsolideeritud järelevalve eest vastutavale pädevale ametiasutusele anda täiendavaid ülesandeid ning täpsustada otsustamist ja teiste pädevate ametiasutustega tehtavat koostööd käsitlevaid menetlusi.

Krediidiasutusena tegutseva emaettevõtja tütarettevõtjale tegevusloa väljaandnud pädevad ametiasutused võivad anda vastastikuse kokkuleppe alusel vastutuse järelevalve eest üle nendele pädevatele ametiasutustele, kes on emaettevõtjale tegevusloa välja andnud ja jälgivad tema tegevust. Komisjonile tuleb teatada niisuguste lepingute olemasolust ja sisust. Komisjon edastab selle teabe teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele ja Euroopa panganduskomiteele.

Artikkel 132

1.   Pädevad ametiasutused teevad omavahel tihedat kootööd. Nad annavad üksteisele igasugust teavet, mis on vajalik või asjakohane käesolevast direktiivist tuleneva järelevalvefunktsiooni täitmiseks. Sellega seoses edastavad pädevad ametiasutused taotluse korral kogu asjakohase teabe ja omal algatusel kogu olulise teabe.

Esimeses lõigus märgitud teavet loetakse vajalikuks, kui see võib oluliselt mõjutada krediidiasutuse või finantseerimisasutuse majandusliku usaldatavuse hindamist mõnes teises liikmesriigis.

Eelkõige edastavad pädevad ametiasutused, mis vastutavad Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate kontrolli all olevate krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve eest, teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele, kes teostavad järelevalvet kõnealuste emaettevõtjate tütarettevõtjate üle, kogu asjaomase teabe. Asjaomase teabe ulatuse määramiseks võetakse arvesse kõnealuste tütarettevõtjate olulisust nende liikmesriikide finantssüsteemis.

Esimeses lõigus nimetatud oluline teave peab eelkõige hõlmama järgmist:

a)

kõikide kontserni kuuluvate suurte krediidiasutuste kontsernistruktuuri ja nende järelevalve eest vastutavate pädevate ametiasutuste kindlaksmääramine;

b)

menetlused kontserni kuuluvatelt krediidiasutustelt teabe kogumiseks ja kõnealuse teabe kontrollimiseks;

c)

sellised negatiivsed arengud krediidiasutustes või muudes kontserni kuuluvates üksustes, mis võiksid oluliselt krediidiasutust mõjutada, ja

d)

olulised sanktsioonid ja erakorralised meetmed, mida pädevad ametiasutused käesoleva direktiivi kohaselt võtavad, sealhulgas täiendava kapitalinõude kehtestamine vastavalt artiklile 136 ja piirangute kehtestamine täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutamisele omavahendite nõude arvutamisel vastavalt artiklile 105.

2.   Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse kontrolli all olevate krediidiasutuste järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused peavad võimaluse korral võtma ühendust artikli 129 lõikes 1 nimetatud pädeva ametiasutusega, kui nad soovivad sellist teavet käesolevas direktiivis sätestatud meetodite rakendamise kohta, mis võib juba kõnealuse asutuse käsutuses olla.

3.   Asjaomased pädevad ametiasutused peavad enne otsuse tegemist omavahel konsulteerima järgmistes küsimustes, kui kõnealune otsus on teiste pädevate ametiasutuste järelevalvefunktsiooni seisukohast oluline:

a)

kontserni kuuluvate krediidiasutuste osanike koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, mis nõuavad pädevate ametiasutuste heakskiitu või luba, ja

b)

olulised sanktsioonid ja erakorralised meetmed, mida pädevad ametiasutused võtavad, sealhulgas täiendava kapitalinõude kehtestamine vastavalt artiklile 136 ja piirangute kehtestamine täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kasutamisele omavahendite nõude arvutamisel vastavalt artiklile 105.

Punkti b kohaldamisel tuleb konsolideeritud järelevalve eest vastutava pädeva ametiasutusega alati konsulteerida.

Pädev ametiasutus võib siiski otsustada mitte konsulteerida kiireloomulistel juhtudel või kui konsulteerimine võiks kahjustada otsuse tõhusust. Sellisel juhul peab pädev ametiasutus sellest viivitamata teatama teistele pädevatele ametiasutustele.

Artikkel 133

1.   Järelevalve teostamiseks peavad konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused nõudma kõikide emaettevõtja tütarettevõtjateks olevate krediidi- ja finantseerimisasutuste täielikku konsolideerimist.

Kui pädevate ametiasutuste arvates on emaettevõtja vastutus piiratud temale kuuluva osaga kapitalist teiste aktsionäride või piisava maksevõimega liikmete vastutuse tõttu, võivad nad nõuda ainult proportsionaalse konsolideeritud järelevalve alla võtmist. Teiste aktsionäride või osanike ja liikmete vastutus peab olema otseselt väljendatud, vajaduse korral formaalse, allkirjaga kinnitatud kohustusena.

Kui ettevõtjate vahel on direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõikes 1 osutatud seos, otsustavad pädevad ametiasutused konsolideerimise teostamise viisi.

2.   Konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused peavad nõudma konsolideerimist proportsionaalselt osalusele krediidi- ja finantseerimisasutuste puhul, mida juhib konsolideeritav ettevõtja koos ühe või mitme mittekonsolideeritava ettevõtjaga, kui kõnealuste ettevõtjate vastutus on piiratud neile kuuluva osaga kapitalist.

3.   Lõigetes 1 ja 2 nimetamata osaluse või kapitaliseoste korral määravad pädevad ametiasutused, kas ja kuidas konsolideerimine toimub. Eriti võivad pädevad ametiasutused lubada või nõuda kapitaliosaluse meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski kõnealuste äriühingute võtmist konsolideeritud järelevalve alla.

Artikkel 134

1.   Ilma et see piiraks artikli 133 kohaldamist, määravad pädevad ametiasutused, kas ja kuidas toimub konsolideerimine järgmistel juhtudel:

a)

pädevate ametiasutuste arvates mõjutab krediidiasutus oluliselt üht või mitut krediidi- või finantseerimisasutust, omamata nendes asutustes osalust või muid kapitaliseoseid, ja

b)

kaht või enamat krediidi- või finantseerimisasutust juhitakse ühtselt, ilma et see tuleneks lepingust või nende asutamislepingust või põhikirjast.

Eriti võivad pädevad ametiasutused lubada või nõuda direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 12 ettenähtud meetodi kasutamist. See meetod ei tähenda siiski kõnealuste äriühingute võtmist konsolideeritud järelevalve alla.

2.   Kui konsolideeritud järelevalve nõue tuleneb artiklitest 125 ja 126, võetakse krediidiasutuse abiettevõtja ja direktiivis 2002/87/EÜ määratletud varahaldusettevõtja konsolideeritud järelevalve alla artiklis 133 ja käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud juhtudel ning meetoditele vastavalt.

Artikkel 135

Liikmesriigid nõuavad, et tegelikult finantsvaldusettevõtja tegevust juhtivatel isikutel oleks piisavalt hea maine ja piisavad kogemused nende ülesannete täitmiseks.

Artikkel 136

1.   Pädevad ametiasutused nõuavad, et krediidiasutused, kes ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, võtaksid varakult vajalikud meetmed olukorra parandamiseks.

Selleks võivad pädevad ametiasutused võtta järgmisi meetmeid:

a)

nõuda krediidiasutustelt omavahendeid, mille määr ületab artiklis 75 sätestatud miinimumtaseme;

b)

nõuda artiklite 22 ja 123 täitmiseks rakendatavate menetluste, protsesside, mehhanismide ja strateegiate tugevdamist;

c)

nõuda, et krediidiasutused kohaldaksid konkreetset provisjoneerimise korda või varade käsitlemist tulenevalt omavahenditele esitatavatest nõuetest;

d)

piirata krediidiasutuste äritegevust, operatsioone või võrgustikku, ja

e)

nõuda krediidiasutuste tegevuse, toodangu ja süsteemidega seonduvate riskide vähendamist.

Neid meetmeid tuleb võtta vastavalt 1. peatüki 2. jaole.

2.   Pädevad ametiasutused kehtestavad artiklis 75 sätestatud miinimumtaset ületava omavahendite erinõude vähemalt nendele krediidiasutustele, kes ei vasta artiklites 22, 109 ja 123 sätestatud nõuetele või kelle osas saadi seoses artikli 124 lõikega 3 negatiivne tulemus, kui üksnes muude meetmete kohaldamine ei paranda tõenäoliselt mõistliku aja jooksul piisavalt kõnealuseid süsteeme, strateegiaid, menetlusi ja mehhanisme.

Artikkel 137

1.   Kuni konsolideerimismeetodite edasise kooskõlastamiseni näevad liikmesriigid ette, et kui ühe või mitme krediidiasutuse emaettevõtja on segavaldusettevõtja, siis kõnealustele krediidiasutustele tegevusloa väljaandmise ja nende järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused peavad neilt nõudma tütarkrediidiasutuste järelevalve teostamiseks vajaliku teabe esitamist, pöördudes selleks segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate poole kas otseselt või tütarkrediidiasutuste kaudu.

2.   Liikmesriigid näevad ette, et pädevad ametiasutused võivad ise või asutuseväliste inspektorite kaudu kohapeal kontrollida segavaldusettevõtjatelt ja nende tütarettevõtjatelt saadud teabe vastavust. Kui segavaldusettevõtja või üks tema tütarettevõtjatest on kindlustusselts, võib kasutada ka artikli 140 lõikes 1 ettenähtud menetlust. Kui segavaldusettevõtja või üks tema tütarettevõtjatest asub mõnes teises liikmesriigis kui selles, kus asub tütarkrediidiasutus, tehakse kohapealset teabe vastavuse kontrolli artiklis 141 sätestatud korras.

Artikkel 138

1.   Ilma et see piiraks 2. peatüki 5. jao kohaldamist, näevad liikmesriigid ette, et kui ühe või mitme krediidiasutuse emaettevõtja on segavaldusettevõtja, teostavad nende krediidiasutuste järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused üldist järelevalvet krediidiasutuse ja segavaldusettevõtja ja tema tütarettevõtjate vaheliste tehingute üle.

2.   Pädevad ametiasutused nõuavad, et krediidiasutustel oleksid piisavad riskijuhtimistoimingud ja sisekontrollimeetmed, kaasa arvatud arukad aruannete esitamise ja raamatupidamise menetlused, et nõuetekohaselt teha kindlaks, mõõta, jälgida ja kontrollida tehinguid nende emaettevõtjast segavaldusettevõtjaga ja tema tütarettevõtjatega. Pädevad ametiasutused nõuavad, et krediidiasutused esitaksid aruandeid kõigi nimetatud üksustega toimunud märkimisväärsete tehingute kohta, mida ei ole nimetatud artiklis 110. Pädevad ametiasutused kontrollivad neid menetlusi ja märkimisväärseid tehinguid.

Kui sellised kontsernisisesed tehingud ohustavad krediidiasutuse finantsolukorda, võtab asutuse järelevalve eest vastutav pädev ametiasutus asjakohaseid meetmeid.

Artikkel 139

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et ei ole mingeid õiguslikke takistusi konsolideeritud järelevalve alla võetud äriühingute, segavaldusettevõtjate ja nende tütarettevõtjate või artikli 127 lõikes 3 nimetatud tütarettevõtjate omavahelisele teabevahetusele artiklite 124 kuni 138 ja käesoleva artikli kohase järelevalve huvides.

2.   Kui emaettevõtja ja ükskõik milline tema krediidiasutusena tegutsevatest tütarettevõtjatest asuvad eri liikmesriikides, edastavad iga liikmesriigi pädevad ametiasutused üksteisele vajalikku teavet konsolideeritud järelevalve teostamiseks või selle hõlbustamiseks.

Kui emaettevõtja asukohaliikmesriigi pädevad ametiasutused ise artiklites 125 ja 126 sätestatud korras konsolideeritud järelevalvet ei teosta, võivad sellise järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused taotleda, et selle liikmesriigi pädevad ametiasutused nõuaksid emaettevõtjalt konsolideeritud järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja edastaksid selle järelevalve eest vastutavatele pädevatele ametiasutustele.

3.   Liikmesriigid lubavad lõikes 2 nimetatud teabe vahetamist oma pädevate ametiasutuste vahel, tingimusel et finantsvaldusettevõtjate, finantseerimisasutuste või krediidiasutuse abiettevõtjate puhul ei tähenda teabe kogumine või omamine mingil juhul, et pädevatel ametiasutustel oleks järelevalve teostamise õigus nende asutuste või ettevõtjate üle eraldi.

Samamoodi lubavad liikmesriigid artiklis 137 nimetatud teabe vahetamist oma pädevate ametiasutuste vahel, tingimusel et teabe kogumine või omamine ei tähenda mingil juhul, et pädevatel ametiasutustel oleks järelevalve teostamise õigus segavaldusettevõtja ja tema selliste tütarettevõtjate üle, mis ei ole krediidiasutused, või selliste tütarettevõtjate üle, mis on hõlmatud artikli 127 lõikega 3.

Artikkel 140

1.   Kui krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja kontrollib üht või mitut tütarettevõtjat, mis on kindlustusseltsid, või teisi tegevusloa nõudega seotud investeerimisteenuseid osutavaid ettevõtjaid, teevad pädevad ametiasutused ja asutused, keda riik on volitanud järelevalve teostamiseks kindlustusseltside või teiste investeerimisteenuseid osutavate ettevõtjate üle, tihedat koostööd. Ilma et see piiraks nende pädevust, annavad kõnealused asutused üksteisele teavet, mis tõenäoliselt nende ülesannete täitmist lihtsustab ja võimaldab jälgida nende järelevalve all olevate ettevõtjate tegevust ja üldist finantsseisundit.

2.   Konsolideeritud järelevalve raames saadud teabe ja eriti käesolevas direktiivis sätestatud pädevate ametiasutuste vahelise teabevahetuse puhul kehtib 1. peatüki 2. osas määratletud ametisaladuse hoidmise kohustus.

3.   Konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused koostavad nimekirja artikli 71 lõikes 2 nimetatud finantsvaldusettevõtjatest. Need nimekirjad edastatakse teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele ja komisjonile.

Artikkel 141

Kui käesoleva direktiivi kohaldamisel soovivad ühe liikmesriigi pädevad ametiasutused erijuhtudel kontrollida mõnes teises liikmesriigis asuva krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja, finantseerimisasutuse, krediidiasutuse abiettevõtja, segavaldusettevõtja, artiklis 137 nimetatud tütarettevõtja või artikli 127 lõikes 3 nimetatud tütarettevõtjaga seotud teabe vastavust, peavad nad taotlema selle kontrollimist asjakohase liikmesriigi pädevate ametiasutuste poolt. Asutused, kes on sellise taotluse saanud, peavad oma pädevuse piires teabe vastavust ise kontrollima või lubama seda teha taotluse esitanud asutustel, audiitoril või eksperdil. Kui taotluse esitanud pädev ametiasutus ei teosta kontrollimist ise, võib ta soovi korral kontrollimises osaleda.

Artikkel 142

Ilma et see piiraks kriminaalõiguse sätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et artiklite 124 kuni 141 ja käesoleva artikli rakendamiseks kehtestatud õigus- või haldusnorme rikkuvate finants- ja segavaldusettevõtjate või nende tegevjuhtide suhtes võib rakendada sanktsioone või meetmeid, mille eesmärgiks on lõpetada tuvastatud rikkumine või kõrvaldada selle põhjused.

Tagamaks, et need sanktsioonid või meetmed annaksid soovitava tulemuse, teevad pädevad ametiasutused tihedat koostööd, eriti kui finants- või segavaldusettevõtja juhatus või peaettevõtja ei asu selle ettevõtja peakontori asukohas.

Artikkel 143

1.   Kui krediidiasutuse suhtes, kelle emaettevõtja on kolmandas riigis asuva peakontoriga krediidiasutus või finantsvaldusettevõtja, ei kohaldata konsolideeritud järelevalvet vastavalt artiklitele 125 ja 126, kontrollivad pädevad ametiasutused, kas kolmanda riigi pädevad ametiasutused kohaldavad krediidiasutuse suhtes konsolideeritud järelevalvet, mis on samaväärne käesolevas direktiivis sätestatud põhimõtetest lähtuva järelevalvega.

Kontrollimist teostab emaettevõtja või ühenduses loa saanud reguleeritud üksuse taotluse korral või omal initsiatiivil pädev ametiasutus, kes vastutaks konsolideeritud järelevalve eest, kui rakendataks lõike 3 sätteid. Kõnealune pädev ametiasutus konsulteerib muude asjassepuutuvate pädevate ametiasutustega.

2.   Komisjon võib nõuda, et Euroopa panganduskomitee annaks üldisi juhtnööre selle kohta, kas on tõenäoline, et kolmandate riikide pädevate ametiasutuste konsolideeritud järelevalve korraga on võimalik saavutada käesolevas peatükis määratletud täiendava järelevalve eesmärgid krediidiasutuste puhul, mille emaettevõtja peakontor asub kolmandas riigis. Komitee vaatab kõik sellised juhised läbi ja võtab arvesse muudatusi selliste pädevate ametiasutuste teostatava konsolideeritud järelevalve korras.

Lõike 1 esimeses lõigus osutatud kontrolli teostav pädev ametiasutus võtab kõiki selliseid juhiseid arvesse. Selleks konsulteerib pädev ametiasutus enne otsuse tegemist komiteega.

3.   Sellise samaväärse järelevalve puudumise korral kohaldab liikmesriik käesoleva direktiivi sätteid krediidiasutuste suhtes analoogia põhjal või lubab oma pädevatel ametiasutustel rakendada muid asjakohaseid järelevalvemetoodikaid, millega on võimalik saavutada krediidiasutuste konsolideeritud järelevalve eesmärgid.

Konsolideeritud järelevalve eest vastutavad pädevad ametiasutused peavad pärast konsulteerimist muude asjassepuutuvate pädevate ametiasutustega neis järelevalvemetoodikates kokku leppima.

Eelkõige võivad pädevad ametiasutused nõuda ühenduses asuva peakontoriga finantsvaldusettevõtja loomist ning kohaldada konsolideeritud järelevalvet käsitlevaid sätteid kõnealuse finantsvaldusettevõtja konsolideeritud seisundi suhtes.

Järelevalvemetoodikad peavad olema sellised, et nendega saaks saavutada konsolideeritud järelevalve käesolevas peatükis määratletud eesmärg id ning neist tuleb teatada muudele asjassepuutuvatele pädevatele ametiasutustele ja komisjonile.

2. jagu

Pädevate ametiasutuste avalikustamiskohustus

Artikkel 144

Pädevad ametiasutused peavad avalikustama järgmise teabe:

a)

nende liikmesriigis usaldatavusnõuete valdkonnas vastuvõetud õigus- ja haldusnormide tekstid ja üldised suunised;

b)

ühenduse õigusaktides ettenähtud võimaluste ja kaalutlusõiguse rakendusviisid;

c)

üldkriteeriumid ja metoodika, mida nad artiklis 124 nimetatud kontrollimisel ja hindamisel kasutavad, ja

d)

ilma et see piiraks 1. peatüki 2. jao sätteid, iga liikmesriigi usaldatavusnormatiivide raamistiku rakendamise peamisi aspekte käsitlevad statistilised koondandmed.

Esimeses lõigus ettenähtud teave peab olema piisav, et võimaldada eri liikmesriikide pädevate ametiasutuste vastuvõetud meetodite asjakohast võrdlust. Teave avaldatakse ühtlustatud vormis ja seda ajakohastatakse korrapäraselt. Teave on kättesaadav ühel kindlal elektroonilisel aadressil.

5. PEATÜKK

Krediidiasutuste avalikustamiskohustus

Artikkel 145

1.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel peavad krediidiasutused avalikustama XII lisa 2. osas sätestatud teabe, kui artiklis 146 ei ole sätestatud teisiti.

2.   Selleks et pädevad ametiasutused saaksid XII lisa 3. osas nimetatud vahendid ja metoodikad 2. peatüki 3. jao 2. ja 3. alajao ning artikli 105 kohaselt heaks kiita, peavad krediidiasutused kõnealuses osas ettenähtud teabe avalikustama.

3.   Krediidiasutused peavad vastu võtma ametlikud eeskirjad lõigetes 1 ja 2 sätestatud avalikustamistingimuste järgimiseks ja põhimõtted avalikustatud andmete, sealhulgas nende kontrollimise ja esitamissageduse asjakohasuse hindamiseks.

4.   Nõude saamisel peaksid krediidiasutused selgitama oma reitinguotsust VKEdele ja teistele krediiti taotlevatele äriühingutele, esitades selgituse vastava palve korral kirjalikult. Kui sektori vabatahtlik kohustuse võtmine selles osas osutub ebarahuldavaks, tuleb võtta siseriiklikud meetmed. Selgitusega kaasnevad halduskulud peavad olema laenu suuruse suhtes asjakohase määraga.

Artikkel 146

1.   Olenemata artiklist 145, võivad krediidiasutused jätta avalikustamata ühe või mitu XII lisa 2. osas loetletud teabeelemendi või teabeelementi, kui sellise avalikustamise käigus avaldatud teave ei ole XII lisa 1. osa punktis 1 täpsustatud kriteeriume silmas pidades oluline.

2.   Olenemata artiklist 145, võivad krediidiasutused jätta avalikustamata ühe või mitu XII lisa 2. ja 3. osas loetletud teabeelemendi või teabeelementi, kui need teabeelemendid ei sisalda XII lisa 1. osa punktides 2 ja 3 täpsustatud kriteeriume silmas pidades ärisaladuseks või konfidentsiaalseks peetavaid andmeid.

3.   Lõikes 2 nimetatud erandjuhtudel peab asjaomane krediidiasutus märkima oma avalikustatud teabes asjaolu, et teatavaid teabeelemente ei avalikustata, esitama selle põhjendused ja avaldama avalikustamiskohustuse alla kuuluva teema kohta üldisemat teavet, välja arvatud juhul kui teabeelemente võib vastavalt XII lisa 1. osa punktides 2 ja 3 toodud kriteeriumitele lugeda salajaseks või konfidentsiaalseks.

Artikkel 147

1.   Krediidiasutused avaldavad artikli 145 kohaselt nõutavat teavet vähemalt kord aastas. Kõnealune teave tuleb avaldada võimalikult kiiresti.

2.   Samuti otsustavad krediidiasutused, kas XII lisa 1. osa punktis 4 täpsustatud kriteeriume silmas pidades oleks vaja sagedamat avaldamist.

Artikkel 148

1.   Krediidiasutused võivad määrata kontrollimise jaoks asjakohaseima vahendi, koha ja viisi, et vastata tulemuslikult artiklis 145 sätestatud avalikustamistingimustele. Võimaluse piires tuleks teave edastada ühe vahendi kaudu või ühes kohas.

2.   Samaväärset avalikustamist, mida krediidiasutused teevad raamatupidamis-, börsi- või muude standardite alusel, võib lugeda vastavaks artikli 145 tingimustele. Kui teave ei ole lisatud raamatupidamisaruannetele, peavad krediidiasutused märkima, kust asjaomast teavet saab.

Artikkel 149

Olenemata artiklitest 146 kuni 148, annavad liikmesriigid pädevatele ametiasutustele volitused nõuda krediidiasutustelt:

a)

ühe või mitme XII lisa 2. ja 3. osas nimetatud teabeelemendi avalikustamist;

b)

ühe või mitme teabeelemendi avalikustamist sagedamini kui kord aastas ja avaldamisele tähtaegade kehtestamist;

c)

muude teavitamisvahendite ja –kohtade kasutamist peale raamatupidamisaruannete, ja

d)

korralise auditeerimisega hõlmamata teavitamise puhul erimehhanismide kasutamist kontrollimiseks.

VI JAOTIS

TÄITEVVOLITUSED

Artikkel 150

1.   Ilma et see omavahendite osas piiraks ettepanekut, mille komisjon peab artikli 62 kohaselt esitama, võetakse tehnilised kohandused järgmistes küsimustes vastu artikli 151 lõikes 2 nimetatud korras:

a)

määratluste selgitamine, et käesoleva direktiivi kohaldamisel võtta arvesse kapitaliturgude arengut;

b)

määratluste selgitamine, et tagada käesoleva direktiivi ühtne kohaldamine;

c)

terminoloogia vastavusseviimine ja määratluste piiritlemine kooskõlas edasiste krediidiasutusi ja seotud küsimusi käsitlevate õigusaktidega;

d)

tehnilised kohandused artiklis 2 esitatud nimekirjas:

e)

artiklis 9 ettenähtud algkapitali suuruse muutmine vastavalt majanduse ja rahanduse arengule;

f)

artiklites 23 ja 24 nimetatud ja I lisas esitatud loetelu sisu laiendamine või loetelus kasutatud terminite kohandamine vastavalt kapitaliturgude arengule;

g)

artiklis 42 loetletud küsimused, milles pädevad ametiasutused teavet vahetavad;

h)

tehnilised kohandused artiklites 56 kuni 67 ja artiklis 74, mis tulenevad raamatupidamisstandardite või -nõuete ühenduse õigusakte arvestavast arengust; või seoses järelevalve alase tegevuse lähendamisega;

i)

muudatused artiklites 79 kuni 86 nimetatud riskipositsiooni klasside loetelus, et võtta arvesse kapitaliturgude arengut;

j)

artikli 79 lõike 2 punktis c, artikli 86 lõike 4 punktis a, VII lisa 1. osa punktis 5 ning VII lisa 2. osa punktis 15 täpsustatud summad, et võtta arvesse inflatsiooni mõju;

k)

II ja IV lisas esitatud bilansiväliste kirjete loetelu ja klassifitseerimine ja nende käsitlemine V jaotise 2. peatüki 3. jao kohaldamisel riskipositsioonide väärtuste arvutamiseks, või

l)

V kuni XII lisa sätete kohandamine, et võtta arvesse teatavate uute finantstoodete rahaturgude või raamatupidamisstandardite või -nõuete ühenduse õigusakte arvestavat arengut, või seoses järelevalve alase tegevuse lähendamisega.

2.   Komisjon võib artikli 151 lõikes 2 osutatud korras vastu võtta järgmised rakendusmeetmed:

a)

artikli 124 lõikes 5 täpsustatud äkilise ja ootamatu intressimäärade muutuse suuruse täpsustamine;

b)

artikliga 75 ettenähtud omavahendite miinimumtaseme ja/või V jaotise 2. peatüki 3. jaoga ettenähtud riskikaalude ajutine vähendamine võtmaks arvesse konkreetset olukorda;

c)

ilma et see mõjutaks artiklis 119 nimetatud aruannet, artikli 111 lõikes 4 ja artiklites 113, 115 ja 116 sätestatud vabastuste selgitamine;

d)

nende peamiste aspektide täpsustamine, mille kohta tuleb artikli 144 lõike 1 punkti d kohaselt statistilisi koondandmeid esitada, või

e)

artikli 144 kohaselt esitatava teabe vormi, struktuuri, sisu ja iga-aastase avaldamiskuupäeva täpsustamine.

3.   Ükski kehtestatud rakendusmeetmetest ei tohi muuta käesoleva direktiivi olulisi sätteid.

4.   Ilma eelnevalt vastu võetud rakendusmeetmeid piiramata peatatakse käesoleva direktiivi sätete kohaldamine, mille puhul on kooskõlas artikliga 2 vajalik tehniliste eeskirjade, muudatuste ja otsuste vastuvõtmine, peale kaheaastase tähtaja lõppu pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist ja hiljemalt 1. aprillil 2008. aastal. Tegutsedes komisjoni ettepaneku põhjal ja asutamislepingu artiklis 251 ette nähtud korras võivad Euroopa Parlament ja nõukogu uuendada asjaomaseid sätteid ning sellel eesmärgil võivad nad neid enne tähtaja lõppu või enne käesolevas lõikes osutatud kuupäeva, kumb iganes on varasem, vajadusel läbi vaadata.

Artikkel 151

1.   Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2004/10/EÜ (22) loodud Euroopa panganduskomitee (edaspidi “komitee”).

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5 sätestatud menetlust võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 7 lõiget 3 ja artiklit 8.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

VII JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

Üleminekusätted

Artikkel 152

1.   Nende krediidiasutuste omavahendite määr, kes arvutavad riskiga kaalutud varasid vastavalt artiklitele 84 kuni 89, peab 31. detsembrile 2006 järgneva esimese, teise ja kolmanda kaheteistkuulise ajavahemiku jooksul olema pidevalt vähemalt võrdne punktides 3, 4 ja 5 sätestatud summadega.

2.   Nende krediidiasutuste omavahendite määr, kes kasutavad operatsiooniriski katvate kapitalinõuete arvutamiseks vastavalt artiklile 105 täiustatud mõõtmismudelil põhinevat lähenemist, ei tohi 31. detsembrile 2006 järgneva teise ja kolmanda kaheteistkuulise ajavahemiku jooksul kordagi olla väiksem kui punktides 4 ja 5 sätestatud summad.

3.   Lõikes 1 nimetatud esimese kaheteistkuulise ajavahemiku jooksul peab omavahendite summa olema 95 % sellest omavahendite miinimumsummast, mida krediidiasutuselt nõutakse kõnealuse ajavahemiku jooksul tulenevalt nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiivi 93/6/EMÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta) (23) artiklist 4, nii nagu kõnealune direktiiv ja direktiiv 2000/12/EÜ kehtisid enne 1. jaanuari 2007.

4.   Lõikes 1 nimetatud teise kaheteistkuulise ajavahemiku jooksul peab omavahendite summa olema 90 % sellest omavahendite miinimumsummast, mida krediidiasutuselt nõutakse kõnealuse ajavahemiku jooksul tulenevalt direktiivi 93/6/EMÜ artiklist 4, nii nagu kõnealune direktiiv ja direktiiv 2000/12/EÜ kehtisid enne 1. jaanuari 2007.

2.   Lõikes 1 nimetatud kolmanda kaheteistkuulise ajavahemiku jooksul peab omavahendite summa olema 80 % sellest omavahendite miinimumsummast, mida krediidiasutuselt nõutakse kõnealuse ajavahemiku jooksul tulenevalt direktiivi 93/6/EMÜ artiklist 4, nii nagu kõnealune direktiiv ja direktiiv 2000/12/EÜ kehtisid enne 1. jaanuari 2007.

6.   Lõigete 1 kuni 5 tingimuste täitmisel võetakse aluseks omavahendite summad, mida on korrigeeritud, et võtta arvesse direktiivile 2000/12/EÜ ja direktiivile 93/6/EMÜ, nii nagu kõnealused direktiivid kehtisid enne 1. jaanuari 2007, ja käesolevale direktiivile vastava omavahendite arvutamise erinevusi, mis tulenevad oodatava ja ettenägematu kahju erinevast käsitlusviisist vastavalt käesoleva direktiivi artiklitele 84 kuni 89

7.   Käesoleva artikli lõigete 1 kuni 6 kohaldamisel kohaldatakse artikleid 68 kuni 73.

8.   Krediidiasutused võivad kuni 1. jaanuarini 2008 asendada V jaotise 2. peatüki 3. jao 1. alajaos sätestatud standardmeetodit käsitlevad artiklid direktiivi 2000/12/EÜ artiklitega 42 kuni 46, nii nagu need artiklid kehtisid enne 1. jaanuari 2007.

9.   Kui kasutatakse lõikes 8 sätestatud võimalust, kohaldatakse direktiivi 2000/12/EÜ sätete suhtes järgmisi tingimusi:

a)

kõnealuse direktiivi artiklite 42 kuni 46 sätteid kohaldatakse nii, nagu need kehtisid enne 1. jaanuari 2007;

b)

kõnealuse direktiivi artikli 42 lõikes 1 nimetatud “riskiga korrigeeritud väärtus” tähendab “riskiga kaalutud riskipositsiooni väärtust”;

c)

kõnealuse direktiivi artikli 42 lõikes 2 sätestatud arvutusmeetodi kasutamisel saadud arve loetakse riskiga kaalutud varadeks;

d)

kõnealuse direktiivi II lisas esitatud “täisriskiga kirjete” nimekirja lisatakse ka “krediididerivatiivid”, ja

e)

kõnealuse direktiivi artikli 43 lõikes 3 esitatud käsitlusviisi kohaldatakse kõnealuse direktiivi IV lisas loetletud tuletisinstrumentide suhtes, sõltumata sellest, kas tegemist on bilansiliste või bilansiväliste kirjetega, ja III lisas sätestatud käsitlusviisi tulemusel saadud arve loetakse riskiga kaalutud varadeks.

10.   Kui kasutatakse lõikes 8 sätestatud võimalust, kohaldatakse selliste riskipositsioonide käsitlemise suhtes, mille puhul kasutatakse standardmeetodit, järgmisi tingimusi:

a)

krediidiriski maandamise arvessevõtmist käsitlevaid V jaotise 2. peatüki 3. jao 3. alajao sätteid ei kohaldata;

b)

pädevad ametiasutused ei pea kohaldama väärtpaberistamise käsitlusviise käsitlevaid V jaotise 2. peatüki 3. jao 4. alajao sätteid.

11.   Kui kasutatakse lõikes 8 sätestatud võimalust, vähendatakse artikli 75 punktile d vastavat operatsiooniriski katvat kapitalinõuet protsendi võrra, mis vastab krediidiasutuse nende riskipositsioonide väärtuse, mille puhul riskiga kaalutud varasid arvutatakse vastavalt lõikes 8 nimetatud võimalusele, ja riskipositsioonide koguväärtuse vahelisele suhtele.

12.   Kui krediidiasutus arvutab riskiga kaalutud varasid kõikide oma riskipositsioonide puhul vastavalt lõikes 8 sätestatud võimalusele, võib kohaldada direktiivi 2000/12/EÜ suurt riskide kontsentreerumist käsitlevaid artikleid 48 kuni 50, nii nagu need kehtisid enne 1. jaanuari 2007.

13.   Kui kasutatakse lõikes 8 sätestatud võimalust, käsitatakse viiteid käesoleva direktiivi artiklitele 78 kuni 83 viidetena direktiivi 2000/12/EÜ artiklitele 42 kuni 46, nii nagu need kehtisid enne 1. jaanuari 2007.

14.   Kui kasutatakse lõikes 8 sätestatud kaalutlusõigust, ei kohaldata artikleid 123, 124, 145 ja 149 enne seal nimetatud kuupäeva.

Artikkel 153

Selliste riskipositsioonide riskiga kaalutud varade arvutamisel, mis on seotud kinnisvaraliisingutega, mille objektiks on pädevate ametiasutuste territooriumil asuvad kontorid või muud äripinnad ja mis vastavad VI lisa 1. osa lõikes 54 sätestatud kriteeriumidele, võivad pädevad ametiasutused kuni 31. detsembrini 2012 lubada 50 %-lise riskikaalu kohaldamist ilma VI lisa 1. osa lõigete 55 ja 56 kohaldamiseta.

Määratledes VI lisa kohaldamisel tähtajaks tasumata laenu tagatud osa, võivad pädevad ametiasutused kuni 31. detsembrini 2010 aktsepteerida muid kui artiklite 90 kuni 93 kohaselt aktsepteeritud tagatisi.

Riskiga kaalutud varade arvutamisel vastavalt VI lisa 1. osa lõikele 4 kohaldatakse 31. detsembrini 2012 liikmesriikide keskvalitsustele või keskpankadele esitatavatele ükskõik millise liikmesriigi vääringus nomineeritud ja väljastatud nõuetele sama riskikaalu kui omavääringus nomineeritud ja väljastatud nõuetele.

Artikkel 154

1.   Kuni 31. detsembrini 2011 võivad iga liikmesriigi pädevad ametiasutused VI lisa 1. osa lõike 58 kohaldamisel tõsta VI lisa 1. osa punktides 12 kuni 17 ja 41 kuni 43 osutatud nende territooriumidel asuvatele vastaspooltele esitatavate nõuete korral tähtaja ületanud päevade arvu 180le, kui kohalikud tingimused on selliseks kohandamiseks sobivad. Konkreetne arv võib tootegruppide lõikes erineda.

Pädevad ametiasutused, kes ei kasuta esimeses lõigus sätestatud kaalutlusõigust seoses teiste liikmesriikide territooriumidel asuvatele vastaspooltele esitatavate nõuetega oma territooriumil, võivad määrata kõrgema tähtaja ületanud päevade arvu teiste liikmesriikide territooriumidel asuvatele vastaspooltele esitatavate nõuete korral, kui nende liikmesriikide pädevad ametiasutused kasutavad asjaomast kaalutlusõigust. Kõnealune päevade arv jääb 90 päeva ja teiste pädevate ametiasutuste poolt nende territooriumil asuvatele asjaomastele vastaspooltele esitatavatele nõuetele määratud päevade arvu piiresse.

2.   Enne 2010. aastat sisereitingutel põhineva lähenemise kasutamist taotlevatele krediidiasutustele võidakse pädevate ametiasutuste nõusolekul artikli 84 lõikes 3 ettenähtud kolmeaastast kasutamisnõuet lühendada mitte vähem kui ühele aastale kuni 31. detsembrini 2009.

3.   Maksejõuetusest tingitud kahju ja/või ümberhindamistegurite sisehinnangute kasutamist taotlevatele krediidiasutustele võidakse artikli 84 lõikes 4 ettenähtud kolmeaastast kasutamisnõuet lühendada kahele aastale kuni 31. detsembrini 2008.

4.   Kuni 31. detsembrini 2012 võivad iga liikmesriigi pädevad ametiasutused lubada krediidiasutustel jätkata direktiivi 2000/12/EÜ artiklis 38 osutatud käsitlemise kohaldamist artikli 57 punktis o osutatud osalustele, mis omandati enn 20 juuli 2006, kuna kõnealune artikkel kehtis enne 1. jaanuari 2007.

5.   Kuni 31. detsembrini 2010 ei või riskipositsiooni kaalutud keskmine maksejõuetusest tingitud kahju olla madalam kui 10 % ühegi eluasemena kasutatava kinnisvaraga tagatud jaenõude puhul, millel puudub keskvalitsuse garantii.

6.   Liikmesriikide pädevad ametiasutused võivad kuni 31. detsembrini 2017 vabastada teatavad 31. detsembril 2007 selles riigis asuvates krediidiasutustes ja ELi krediidiasutuste tütarettevõtjates hoitavad omakapitaliinvesteeringud IRB meetodile vastavast kohtlemisest.

Positsiooniks, mille suhtes vabastust kohaldatakse, loetakse osade arvu 31. detsembril 2007, millele lisanduvad täiendavad osad, mille omandiõigus tuleneb otseselt nende osaluste omamisest, juhul kui need ei suurenda omandiõiguse protsenti investeerimisühingus.

Kui osaluse omandamine suurendab konkreetse osaluse omandiõiguse protsenti, kõnealust protsenti ületava osa suhtes vabastust ei kohaldata. Samuti ei kohaldata vabastust osaluste suhtes, mille suhtes algselt vabastust kohaldati, kuid mida on müüdud ja seejärel tagasi ostetud.

Kõnealuse üleminekusätte kohaldamisalasse kuuluvate omakapitali investeeringute suhtes kehtivad V jaotise 2. peatüki 3. osa 1. alaosa kohaselt arvutatud kapitalinõuded.

7.   Äriühingutele esitatavate nõuete puhul võivad liikmesriikide pädevad ametiasutused kuni 31. detsembrini 2011 määrata tähtaja ületanud päevade arvu, millest kõik nende jurisdiktsiooni kuuluvad krediidiasutused peavad kõnealuses liikmesriigis asuvate vastaspooltega seotud riskipositsioonide puhul vastavalt VII lisa 4. osa punktis 44 sätestatud “maksejõuetuse” definitsioonile kinni pidama. Kõnealune päevade arv on vähemalt 90 ja vastavalt kohalikele tingimustele võib seda suurendada kuni 180ni. Teiste liikmesriikide territooriumidel asuvate vastaspooltega seotud riskipositsioonide puhul ei või pädevate ametiasutuste kehtestatud tähtaja ületanud päevade arv ületada arvu, mille on kehtestanud asjaomase liikmesriigi pädev ametiasutus.

Artikkel 155

Liikmesriigid võivad kuni 31. detsembrini 2012 kohaldada 15 % protsendimäära nende krediidiasutuste kaubanduse ja finantshalduse ärivaldkonna suhtes, mille kaubanduse ja finantshalduse ärivaldkonna oluline indikaator on vähemalt 50 % kõikide selle ärivaldkondade oluliste indikaatorite kogusummast vastavalt X lisa 2. osa punktidele 1 kuni 4.

2. PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 156

Komisjon kontrollib Euroopa Keskpanga seisukohti arvesse võttes korrapäraselt, kas käesoleval direktiivil tervikuna ja direktiivil 2006/49/EÜ on märkimisväärne mõju majandustsüklile, ja otsustab kontrolli tulemuste põhjal, kas võimalikud korrigeerivad meetmed on põhjendatud.

Selle analüüsi põhjal ja võttes arvesse Euroopa Keskpanga seisukohti, koostab komisjon iga kahe aasta järel aruande ja esitab selle koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruande koostamisel arvestatakse asjakohaselt krediiti võtvate ja andvate osapoolte esitatud seisukohti.

1. jaanuariks 2012 vaatab komisjon käesoleva direktiivi rakendamise üle ja koostab selle kohta aruande, pöörates eelkõige tähelepanu artiklite 68 kuni 73, artikli 80 lõigete 7 ja 8 ning artikli 129 kõikidele aspektidele ning esitab asjaomase aruande koos asjakohaste ettepanekutega Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 157

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad artiklite 4, 22, 57, 61-64, 66, 68 kuni 106, 108, 110-115, 117 kuni 119, 123 kuni 127, 129 kuni 132, 133, 136, 144 kuni 149 ja 152 kuni 155 ning II, III ja V-XII lisa järgimiseks vajalikud õigusnormid 31. detsembriks 2006. Seejärel edastavad nad komisjonile kõnealuste sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Olenemata lõikest 3 hakkavad liikmesriigid kõnealuseid sätteid kohaldama alates 1. jaanuarist 2007.

Liikmesriigid viitavad neid sätteid vastu võttes käesolevale direktiivile või lisavad niisuguse viite nende ametlikul avaldamisel. Samuti peavad liikmesriigid lisama märkuse, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivi(de)le käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid otsustavad selliste viidete tegemist ja kõnealuse märkuse sõnastust käsitlevad üksikasjad.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud peamiste siseriiklike õigusaktide tekstid.

3.   Liikmesriigid hakkavad artikli 87 lõike 9 ja artikli 105 järgmiseks vajalikke õigusnorme kohaldama 1. jaanuarist 2008 ja mitte varem.

Artikkel 158

1.   Direktiiv 2000/12/EÜ, mida on muudetud XIII lisa A osas nimetatud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XIII lisa B osas loetletud kõnealuste direktiivide ülevõtmistähtaegadega.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt XIV lisa vastavustabelile.

Artikkel 159

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 160

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 14. juuni 2006.

Euroopa Parlamendi nimel

president

J. BORRELL FONTELLES

Nõukogu nimel

eesistuja

H. WINKLER


(1)  ELT C 234, 22.9.2005, lk 8.

(2)  ELT C 52, 2.3.2005, lk 37.

(3)  Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. juuni 2006. aasta otsus.

(4)  EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/29/EÜ (ELT L 70, 9.3.2006, lk 50).

(5)  ELT L 3, 7.1.2004, lk 28.

(6)  EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/51/EÜ (ELT L 178, 17.7.2003, lk 16).

(7)  EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/51/EÜ.

(8)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(9)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 201

(10)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(11)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(12)  EÜT C 284 E, 21.11.2002, lk 115.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/46/EÜ elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta (EÜT L 275, 27.10.2000, lk 39).

(14)  EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2003/51/EÜ.

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1). Direktiivi on muudetud direktiiviga 2005/1/EÜ.

(16)  EÜT L 184, 6.7.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/1/EÜ.

(17)  Nõukogu 10. aprilli 1984. aasta kaheksas direktiiv 84/253/EMÜ, mis käsitleb raamatupidamisdokumentide seadusjärgse auditeerimise eest vastutavate isikute tunnustamist (EÜT L 126, 12.5.1984, lk 20).

(18)  Nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiiv 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/1/EÜ.

(19)  Nõukogu 24. juuli 1973. aasta esimene direktiiv 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/1/EÜ.

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/1/EÜ.

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/78/EÜ kindlustusandjate gruppi kuuluvate kindlustusseltside täiendava järelevalve kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/1/EÜ.

(22)  ELT L 3, 7.1.2004, lk 36.

(23)  EÜT L 141, 11.6.1993, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/1/EÜ.


I LISA

VASTASTIKKU TUNNUSTATAVATE TEGEVUSTE LOETELU

1.

Hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine

2.

Laenutehingud, sealhulgas: tarbijakrediit, hüpoteeklaen, regressiõigusega või -õiguseta faktooring, äritehingute finantseerimine (sealhulgas maksekohustuste ost)

3.

Finantseerimisliising

4.

Arveldustehingud

5.

Maksevahendite (nt krediitkaardid, reisitšekid ja pangavekslid) väljaandmine ja haldamine

6.

Tagatis- ja garantiitehingud

7.

Tehingud nii enda arvel kui ka klientide nimel:

a)

rahaturu instrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid jne);

b)

välisvaluutaga;

c)

finantsfutuuride ja -optsioonidega;

d)

vahetuskursi- ja intressiinstrumentidega, või

e)

vabalt kaubeldavate väärtpaberitega.

8.

Osalemine väärtpaberite emiteerimisel ja sellega seotud teenuste pakkumine

9.

Ettevõtjate nõustamine kapitali struktuuri ja tööstusstrateegiat puudutavates ja muudes seonduvates küsimustes ning ettevõtjate ühinemise ja ostmisega seotud nõustamine ja teenused

10.

Rahamaakleri tegevus

11.

Vara valitsemine

12.

Väärtpaberite hoidmine

13.

Krediidiinfo teenuste osutamine

14.

Depootehingud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (1) I lisa A ja B jaos ettenähtud teenuste ja tegevuste suhtes kehtib kõnealuse direktiivi kohane vastastikune tunnustamine, kui viidatakse kõnealuse direktiivi I lisa C jaos ettenähtud finantsinstrumentidele.


(1)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/31/EÜ (ELT L 114, 27.4.2006, lk 60).


II LISA

BILANSIVÄLISTE KIRJETE LIIGITUS

Täisrisk

Krediiti asendavad tagatised,

krediididerivatiivid,

aktseptid,

üleandepealdised teise krediidiasutuse nimeta vekslitel,

regressiõigusega tehingud,

krediiti asendavad tühistamatud valmisolekuakreditiivid,

tähtpäevaostutehingute alusel ostetud varad,

tuleviku hoiustamistehingud,

osaliselt makstud aktsiate ja osade ning väärtpaberite maksmata osa,

direktiivi 86/635/EMÜ artikli 12 lõigetes 3 ja 5 määratletud varade müügi- ja tagasiostutehingud, ja

muud täisriskiga kirjed.

Keskmine risk

Väljastatud ja kinnitatud dokumentaalmaksed (vt ka keskmine/madal risk),

tagatised ja hüvitised (sealhulgas pakkumis-, täitmis-, tolli- ja maksutagatised) ning krediiti mitteasendavad tagatised,

krediiti mitteasendavad tühistamatud valmisolekuakreditiivid,

kasutamata laenuvõimalused (laenuandmist, väärtpaberite ostu, tagatiste andmist või aktseptimisvõimalusi käsitlevad lepingud) esialgse tähtajaga rohkem kui üks aasta,

võlakirja emissiooniteenused (NIF) ja uueneva käenduse süsteemid (RUF), ja

muud keskmise riskiga kirjed, millest on komisjonile teatatud.

Keskmine/madal risk

Dokumentaalmaksed, kus saadetis on tagatiseks, ja muud automaatselt likvideeruvad tehingud,

kasutamata laenuvõimalused (laenuandmist, väärtpaberite ostu, tagatiste andmist või aktseptimisvõimalusi käsitlevad lepingud) esialgse tähtajaga rohkem kui üks aasta, mida ei või tingimusteta ja etteteatamiseta tühistada või mida ei või laenuvõtja krediidikõlblikkuse halvenemise tõttu automaatselt tühistada, ja

muud keskmise/madala riskiga kirjed, millest on komisjonile teatatud.

Madal risk:

Kasutamata laenuvõimalused (laenuandmist, väärtpaberite ostu, tagatiste andmist või aktseptimisvõimalusi käsitlevad lepingud), mille võib igal ajal tingimusteta ja etteteatamata tühistada või mida võib laenuvõtja krediidikõlblikkuse halvenemise tõttu automaatselt tühistada. Jaekrediidiliine võib pidada tingimusteta tühistatavaks, kui tingimused võimaldavad krediidiasutusel neid tühistada sellises ulatuses, mis on lubatud tarbijakaitsealaste ja nendega seonduvate õigusaktidega, ja

muud madala riskiga kirjed, millest on komisjonile teatatud.


III LISA

TULETISINSTRUMENTIDE VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI, TAGASIOSTUTEHINGUTE, VÄÄRTPABERITE VÕI KAUPADE LAENUKS ANDMISE VÕI VÕTMISE TEHINGUTE, PIKA ARVELDUSTÄHTAJAGA TEHINGUTE JA VÄÄRTPABERITEGA TAGATUD TEHINGUTE KÄSITLEMINE

1. OSA

Mõisted

Antud lisa kohta kehtivad järgmised mõisted:

Üldterminid

1.

“Vastaspoole krediidirisk” – risk, et tehingu vastaspool osutub maksejõuetuks enne tehingu rahavoogude lõplikku arveldamist.

2.

“Keskne vastaspool” – ühel või mitmel finantsturul kaubeldavate lepingute vastaspoolte vahel seadusjärgselt asuv üksus, kes on iga müüja suhtes ostja ja iga ostja suhtes müüja.

Tehingute liigid

3.

“Pika arveldustähtajaga tehingud” – tehingud, mille raames vastaspool kohustub loovutama väärtpaberi, kauba või välisvääringus summa sularaha muude finantsinstrumentide või kaupade vastu või vastupidi lepingus täpsustatud arveldus- või loovutustähtajal, mis on pikem lühimast turustandardist sellise tehingu puhul ja on hiljem kui viis tööpäeva pärast kuupäeva, mil krediidiasutus tehingu sõlmis.

4.

“Väärtpaberitega tagatud tehingud” – tehingud, millega krediidiasutus väljastab krediiti seoses väärtpaberite ostu, müügi, hoidmise või kauplemisega. Väärtpaberitega tagatud tehingud ei hõlma muid laene, mis on tagatud väärtpaberitega.

Tasaarveldatavate tehingute kogum, riskipositsioonide maandamise kogum ja nendega seotud terminid

5.

“Tasaarveldatavate tehingute kogum” – hulk ühe vastaspoolega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse õiguslikult jõustatavat kahepoolset tasaarvelduskokkulepet ja mille puhul tasaarveldust aktsepteeritakse käesoleva lisa 7. osa ja artiklite 90 kuni 93 alusel. Iga tehingut, mille kohta ei kehti käesoleva lisa 7. osa alusel tunnustatud õiguslikult jõustatav kahepoolne tasaarvelduskokkulepe, tuleks käesoleva lisa kohaldamisel tõlgendada kui iseseisvat tasaarveldatavate tehingute kogumit.

6.

“Riskipositsioon” – riski suurus, mis määratakse tehingule 5. osas sätestatud standardmeetodi põhjal vastavalt kindlaksmääratud algoritmile.

7.

“Riskipositsioonide maandamise kogum” – kogum riskipositsioone ühe tasaarveldatavate tehingute kogumi puhul, mille riskipositsiooni väärtuse kindlaksmääramisel 5. osas esitatud standardmeetodi alusel on oluline ainult nende saldo.

8.

“Tagatisleping” – leping või lepingu sätted, mille kohaselt üks vastaspool annab teisele vastaspoolele tagatise, kui teise vastaspoole riskipositsioon vastaspoole suhtes ületab kindlaksmääratud taseme.

9.

“Tagatiskünnis” – suurim jääk, mille korral on ühel poolel õigus nõuda tagatise üleandmist.

10.

“Riski tagatisperiood” – ajavahemik alates viimasest tagatise üleandmisest, mis katab maksejõuetu vastaspoolega sõlmitud tehingute tasaarveldamise kogumi, kui kõnesoleva vastaspoolega positsioon suletakse ja sellest tulenev tururisk maandatakse uuesti.

11.

“Sisemudeli põhine efektiivne lõpptähtaeg üle üheaastase lõpptähtajaga tasaarveldatavate tehingute kogumi puhul” – tasaarveldatavate tehingute kogumisse kuuluva tehingu kehtivusaja jooksul oodatava riskipositsiooni summa määr, mis on diskonteeritud riskivaba tulumääraga ja mis on jagatud tasaarveldatavate tehingute kogumi ühe aasta jooksul oodatava riskipositsiooni summaga, mis on diskonteeritud riskivaba tulumääraga. Efektiivset lõpptähtaega võib korrigeerida, et see kajastaks krediidipikendusega kaasnevat riski, asendades vähem kui aastaste prognooside tegemisel oodatava riskpositsiooni efektiivset oodatava riskipositsiooniga.

12.

“Toodetevaheline nettimine” – erinevaid tootekategooriaid hõlmavate tehingute käsitlemine ühes tasaarveldatavate tehingute kogumis vastavalt käesolevas lisas sätestatud toodetevahelise tasaarvelduse reeglitele.

13.

“Praegune turuväärtus (CMV)” (5.osa tähenduses)– vastaspoolega seotud tasaarveldatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute portfelli netoturuväärtus. Praeguse turuväärtuse arvutamisel kasutatakse nii positiivset kui negatiivset turuväärtust.

14.

“Turuväärtuste jaotus” – tasaarveldatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute netoturuväärtuste prognoositav tõenäosusjaotus teatud hetkel tulevikus (prognoosiperiood), arvestades asjaomaste tehingute realiseerunud turuväärtust kuni käesoleva ajahetkeni.

15.

“Riskipositsioonide jaotus” – selliste turuväärtuste tõenäosusjaotuse prognoos, mis saadakse prognoositavate negatiivsete netoturuväärtuste võrdsustamisel nulliga.

16.

“Riskineutraalne jaotus” – turuväärtuse või riskipositsioonide jaotus tulevasel ajaperioodil, kusjuures jaotust arvutatakse turust tulenevaid väärtusi, näiteks eeldatavat volatiilsust kasutades.

17.

“Tegelik jaotus” – turuväärtuse või riskipositsioonide jaotus tulevasel ajaperioodil, kusjuures jaotust arvutatakse alg- või tegelikke väärtusi, näiteks mineviku hinda või kursimuutusi kasutades välja arvutatud volatiilsust rakendades.

Riskipositsiooni meetmed ja korrektsioonid

18.

“Praegune riskipositsioon” – on suurem järgmistest: null või vastaspoole tasaarveldatavate tehingute kogumisse kuuluva tehingu või tehinguportfelli turuväärtus, mis kaotataks vastaspoole maksejõuetuse korral, eeldusel et nende tehingute väärtusest pankroti korral midagi tagasi ei saada.

19.

“Maksimaalne riskipositsioon” – riskipositsioonide jaotuse kõrgeim määr mis tahes kuupäeval tulevikus enne tasaarveldatavate tehingute kogumi pikima lõpptähtajaga tehingu tähtaja saabumist.

20.

“Oodatav riskipositsioon (EE)” – riskipositsioonide jaotuse keskmine mis tahes kuupäeval tulevikus enne tasaarveldatavate tehingute kogumi pikima lõpptähtajaga tehingu tähtaja saabumist.

21.

“Efektiivne oodatav riskipositsioon (efektiivne EE) teatud kuupäeval” – suurim oodatav riskipositsioon, mis tekib sellel kuupäeval või mis tahes ajal enne seda. Seda võib teatud kuupäeva osas defineerida ka kui odatavast riskipositsioonist suuremat riskipositsiooni antud kuupäeval või efektiivset riskipositsiooni eelnenud kuupäeval.

22.

“Oodatav positiivne riskipositsioon (EPE)” – oodatavate riskipositsioonide kaalutud keskmine ajas, kus kaalumine toimub vastavalt riskipositsiooni kestuse proportsioonile ajavahemiku jooksul. Miinimumkapitali nõude arvutamisel võetakse aluseks esimese aasta keskmine või kui kõikide tasaarveldatavate tehingute kogumi lepingute tähtaeg on alla aasta, siis tasaarveldatava kogumi kõige pikema tähtajaga leping.

23.

“Efektiivne oodatav positiivne riskipositsioon (efektiivne EPE)” – efektiivse oodatava riskipositsiooni keskmine väärtus esimese aasta vältel või, kui kõigi tasaarveldatavate tehingute kogumi lepingud aeguvad vähem kui aasta jooksul, tasaarveldatavate tehingu kogumi pikima lõpptähtajaga lepingu kehtivusaja jooksul, kui kaalumine toimub vastavalt sellele osale, millele üksik oodatav riskipositsioon vastab kogu ajavahemiku jooksul.

24.

“Krediidiväärtuse korrigeerimine” – vastaspoolega sõlmitud tehingute portfelli keskmise turuväärtuse korrigeerimine. Korrektsioon kajastab turuväärtust, mis on krediidiriskil, mis tuleneb mistahes suutmatusest täita lepingujärgset kokkulepet vastaspoolega. Antud korrektsioon võib kajastada vastaspoole krediidiriski turuväärtust või nii krediidiasutuse kui vastaspoole krediidiriski turuväärtust.

25.

“Ühepoolne krediidiväärtuse korrigeerimine” – krediidiväärtuse korrigeerimine, mis väljendab vastaspoolega seotud krediidiriski turuväärtust krediidiasutuse jaoks, kuid ei võta arvesse krediidiasutusega seotud krediidiriski turuväärtust vastaspoole jaoks.

Vastaspoole krediidiriskiga seotud riskid

26.

“Krediidipikendusrisk” – summa, mille võrra on oodatavat positiivset riskipositsiooni alahinnatud juhul, kui tulevikus eeldatakse vastaspoolega tehingute jätkumist. Nendest tulevastest tehingutest tulenev täiendav risk ei sisaldu oodatava positiivse riskipositsiooni (EPE) arvutamises.

27.

“Üldine korrelatsioonirisk” tekib siis, kui vastaspoolte maksejõuetuse tõenäosus (PD) on positiivses seoses üldiste tururiski teguritega.

28.

“Konkreetne korrelatsioonirisk” tekib siis, kui nõue konkreetsele vastaspoolele on positiivses seoses vastaspoole maksejõuetuse tõenäosusega (PD), mis tuleneb vastaspoolega sõlmitud tehingute iseloomust. Krediidiasutust loetakse olevat konkreetse korrelatsiooniriski ohus, kui tulevane nõue konkreetse vastaspoole suhtes on oodatavalt suur, kui vastaspoole maksejõuetuse tõenäosus (PD) on samuti kõrge.

2. OSA

Meetodi valik

1.

Kui punktidest 1 kuni 7 ei tulene teisiti, määravad krediidiasutused IV lisas loetletud lepingute riskipositsioonide väärtuse kasutades ühte 3. kuni 6. osas sätestatud meetoditest. Krediidiasutustel, kes ei vasta direktiivi 2006/49/EÜ artikli 18 lõikes 2 sätestatud käsitlemisele, ei ole lubatud kasutada 4. osas ettenähtud meetodit. IV lisa punktis 3 loetletud lepingute riskipositsioonide väärtuse määramiseks ei ole krediidiasutustel lubatud kasutada 4. osas ettenähtud meetodit.

3. kuni 6. osas ettenähtud meetodite kombineeritud kasutamine on alaliselt lubatud kontserni tasandil, kuid mitte üksiku juriidilise isiku tasandil. 3. ja 5. osas ettenähtud meetodite kombineeritud kasutamine on lubatud juriidilise isiku tasandil kui ühte meetoditest kasutatakse 5. osa punktis 19 ettenähtud juhtudeks.

2.

Pädevate ametiasutuste nõusolekul võivad krediidiasutused määrata riskipositsiooni väärtuse:

i)

IV lisas loetletud lepingutele;

ii)

repotehingutele;

iii)

väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingutele;

iv)

väärtpaberitega tagatud tehingutele, ja

v)

pika arveldustähtajaga tehingutele

kasutades sisemudeli meetodit, mis on sätestatud 6. osas.

3.

Kui krediidiasutus ostab krediididerivatiivi kaitse kauplemisportfelli välise riskipositsiooni suhtes või vastaspoole krediidiriski suhtes, võib ta riskiturvatud vara suhtes esitatud kapitalinõuded arvutada vastavalt VIII lisa 3. osa punktidele 83 kuni 92 või pädevate ametiasutuste heakskiidul vastavalt VII lisa 1. osa punktile 4 või VII lisa 4. osa punktidele 96 kuni104. Sellistel juhtudel määratakse asjaomaste krediididerivatiividega seonduva vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtuseks null.

4.

Kauplemisportfelliväliselt müüdud krediidiriski ülekandetehingutest tuleneva vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtuseks, kui tehinguid loetakse krediidiasutuse poolseks krediidikaitseks ning nende kohta kehtib krediidiriski kapitalinõue kogu nominaalväärtuse ulatuses, määratakse null.

5.

Kõikide 3. kuni 6. osas sätestatud meetodite puhul on antud vastaspoole riskipositsiooni väärtus võrdne riskipositsioonide väärtuste summaga, mis arvutatakse iga tasaarveldatavate tehingute kogumi kohta nimetatud vastaspoolega.

6.

Vastaspoole krediidiriski positsiooni väärtuseks võib määrata nulli, kui see on seotud keskse vastaspoolega seotud riskile avatud tuletislepingute, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja väärtpaberitega tagatud tehingutega, mida keskne vastaspool ei ole tagasi lükanud. Vastaspoole krediidiriski positsiooni väärtuse null võib määrata kesksetele osapooltele esitatud nõuetele, kui need tulenevad tuletislepingutest, repotehingutest, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingutest, pika arveldustähtajaga tehingutest ja väärtpaberitega tagatud tehingutest või muudele pädevate ametiasutuste poolt määratletud keskse vastaspoolega seotud krediidiriskile avatud realiseerimata positsioonidele. Keskse vastaspoole kõigi antud kokkuleppe osapooltega seotud krediidiriski positsioonid on iga päev täies ulatuses tagatud.

7.

Pika arveldustähtajaga tehingutest tulenevad riskipositsioonid võib kindlaks määrata kasutades 3. kuni 6. osas ettenähtud meetodeid, olenemata sellest, millist meetodit kasutatakse börsiväliste tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupadelaenuks andmise või võtmise tehingute ning väärtpaberitega tagatud tehingute käsitlemisel. Kapitalinõuete arvutamisel seoses pika arveldustähtajaga tehingutega võivad krediidiasutused, kes kasutavad artiklites 84 kuni 89 sätestatud meetodit, alaliselt kohaldada artiklites 78 kuni 83 sätestatud meetodiga seotud riskikaale, vaatamata selliste positsioonide olulisusele.

8.

3. ja 4. osas sätestatud meetodite puhul peavad pädevad ametiasutused tagama, et arvessevõetav nominaalsumma on lepingust tuleneva riski adekvaatne kriteerium. Näiteks kui lepinguga nähakse ette rahavoogude mitmekordistumine, tuleb nominaalsummat korrigeerida, et võtta arvesse mitmekordistumise mõju kõnealuse lepingu riskistruktuurile.

3. OSA

Turuväärtuse meetod

Etapp a:

lepingute praeguse turuväärtuse (CMV) kindlaksmääramisega saadakse kõikide positiivse turuväärtusega lepingute asendamise maksumus.

Etapp b:

võimaliku edaspidise krediidiriskile avatud positsiooni määramiseks korrutatakse põhisummade nimiväärtused või alusvara väärtused tabelis 1 esitatud protsendimääradega, välja arvatud ühe vääringu ujuvate intressimäärade vahetuslepingud, mille puhul arvutatakse üksnes kehtiva lepingu asendushind:

Tabel 1  (1)  (2)

Järelejäänud tähtaeg (3)

Intressimäärade lepingud

Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud

Väärtpaberitega seotud lepingud

Väärismetallidega (v.a kuld) seotud lepingud

Muude kaupadega (v.a väärismetallid) seotud lepingud

Üks aasta või vähem

0 %

1 %

6 %

7 %

10 %

Rohkem kui üks aasta, kuid mitte üle viie aasta

0,5 %

5 %

8 %

7 %

12 %

Rohkem kui viis aastat

1,5 %

7,5 %

10 %

8 %

15 %

Tulevikus tekkida võiva krediidiriski positsiooni arvutamiseks vastavalt etapile b võivad pädevad ametiasutused lubada krediidiasutustel kohaldada tabelis 1 ettenähtud protsendimäärade asemel järgmisi protsendimäärasid tingimusel, et krediidiasutused kasutavad käesoleva direktiivi IV lisa punktis 3 määratletud muid kaupu kui kuld käsitlevate lepingute puhul direktiivi 2006/49/EÜ IV lisa punktis 21 sätestatud võimalust:

Tabel 2

Järelejäänud tähtaeg

Väärismetallid (v.a kuld)

Mitteväärismetallid

Põllumajandustooted (kulukaubad)

Muu, sh energiatooted

Üks aasta või vähem

2 %

2,5 %

3 %

4 %

Rohkem kui üks aasta, kuid mitte üle viie aasta

5 %

4 %

5 %

6 %

Rohkem kui viis aastat

7,5 %

8 %

9 %

10 %

Etapp c:

kehtiva lepingu asendamise kulu ja tulevikus tekkida võiv krediidiriski positsiooni summa moodustab riskipositsiooni väärtuse .

4. OSA

Lihtsustatud meetod

Etapp a:

iga vahendi põhisumma nimiväärtus korrutatakse tabelis 3 esitatud protsendimääradega:

Tabel 3

Esialgne tähtaeg (4)

Intressimäärade lepingud

Valuutakursside ja kullaga seotud lepingud

Üks aasta või vähem

0,5 %

2 %

Rohkem kui üks aasta, mitte üle kahe aasta

1 %

5 %

Lisa iga järgmise aasta eest

1 %

3 %

Etapp b:

sel viisil saadud esialgne riskipositsioon moodustab riskipositsiooni väärtuse.

5. OSA

Standardmeetod

1.

Standardmeetodit võib kasutada ainult seoses börsiväliste tuletisinstrumentidega ja pika arveldustähtajaga tehingutega. Riskipositsiooni väärtus arvutatakse iga tasaarveldatavate tehingute kogumi jaoks eraldi. See määratakse kindlaks tagatise puhasväärtusena järgmise valemiga:

riskipositsiooni väärtus =

Formula

kus:

CMV = vastaspoolega seotud tasaarveldatavate tehingute kogumisse kuuluvate tehingute portfelli tagatise koguväärtuse praegune turuväärtus,

kus:

Formula

kus:

CMVi = tehingu i praegune turuväärtus;

CMC = tasaarveldatavate tehingute kogumisse määratud tagatise praegune turuväärtus, kus:

Formula

kus

CMCl = tagatise l praegune turuväärtus;

i = tehingut tähistav indeks;

l = tagatist tähistav indeks;

j = riskipositsioonide maandamise kogumi kategooriat tähistav indeks. Käesolevad riskipositsioonide maandamise kogumid vastavad riskiteguritele, mille puhul võib vastasmärgiga riskipositsioone tasaarveldada, et saada netoriskipositsioon, mille alusel arvutatakse riskipositsioon;

RPTij = tehingu i riskipositsioon riskipositsioonide maandamise kogumi j osas;

RPClj = tagatise l riskipositsioon riskipositsioonide maandamise kogumi j osas;

CCRMj = tabelis 3 esitatud vastaspoole krediidiriski kordisti riskipositsioonide maandamise kogumi j osas;

β = 1,4.

Vastaspoolelt saadud tagatis on positiivse märgiga; vastaspoolele seatud tagatis on negatiivse märgiga.

Kõnealuse meetodi raames tunnistatakse tagatist, mis vastab VIII lisa 1. osa punkti 11 ja direktiivi 2006/49/EÜ II lisa punkti 9 nõuetele.

2.

Kui lineaarse riskiprofiiliga börsivälise tuletisinstrumendi tehingus on ette nähtud finantsinstrumendi vahetamine makse vastu, nimetakse tehingu maksepoolt makseosaks. Tehingud, mis näevad ette makse vahetamist makse vastu koosnevad kahest makseosast. Makseosad koosnevad lepinguga ettenähtud brutomaksetest, sealhulgas tehingu nominaalväärtus. Krediidiasutused võivad järgnevate arvutuste tegemisel mitte pöörata tähelepanu alla üheaastase järelejäänud tähtajaga makseosade intressimäära riskile. Krediidiasutused võivad käsitleda samas vääringus nomineeritud kahest makseosast koosnevaid tehinguid, nagu näiteks intressimäära ülekandetehinguid, kui üksikuid koondtehinguid. Koondtehingute puhul kasutatakse makseosade käsitlust.

3.

Lineaarse riskiprofiiliga tehingud, mille alusvaraks on aktsiad (sh aktsiaindeksid), kuld, muud väärismetallid ja muud kaubad, liigitatakse vastava aktsia (või aktsiaindeksi) või kauba (sealhulgas kuld ja muud väärismetallid) riskipositsioonidesse ja maksega seotud intressimäärariski positsioonidesse. Kui makse on nomineeritud välisvaluutas, liigitatakse makse lisaks vastava valuuta riskipositsioonidesse.

4.

Lineaarse riskiprofiiliga tehingud, mille alusavaraks on võlainstrument, liigitatakse vastava võlainstrumendiga seotud intressimäärariski positsioonidesse ning maksega seotud intressimäärariski positsioonidesse. Lineaarse riskiprofiiliga tehingud, mis näevad ette makse vahetamise makse vastu, sealhulgas valuuta forward-tehingud, liigitatakse iga makseosaga seotud intressimäärariski positsioonidesse. Kui alusvaraks olev võlainstrument on nomineeritud välisvaluutas, liigitatakse võlainstrument selle vääringuga seotud riskipositsioonidesse. Kui makse on nomineeritud välisvaluutas, liigitatakse makse lisaks vastava valuuta riskipositsioonidesse. Välisvaluuta vahetustehingutele määratud riskipositsiooni väärtus on null.

5.

Lineaarse riskiprofiiliga tehingust tuleneva riskipositsiooni suuruseks on alusvara (sh kaubad), efektiivne nominaalväärtus (turuhind korrutatud kogusega), mis on ümber arvestatud krediidiasutuse omavääringusse, välja arvatud juhul kui alusavaraks on võlainstrumendid.

6.

Võlainstrumentide ja makseosade korral on riskipositsiooni suuruseks tasumata brutomaksete (sh nominaalväärtus) efektiivne nominaalväärtus, mis on ümber arvestatud krediidiasutuse omavääringusse ning korrutatud vastavalt kas võlainstrumendi või makseosa teisendatud kestusega.

7.

Krediidiriski ülekandetehingust tuleneva riskipositsiooni suurus on alusvõlainstrumendi nominaalväärtus korrutatud krediidiriski ülekandetehingu järelejäänud tähtajaga.

8.

Mittelineaarse riskiprofiiliga börsivälisest tuletisinstrumendist, sh optsioonidest ja vahetusoptsioonidest, tuleneva riskipositsiooni suurus on võrdne tehingu alusvara, välja arvatud alusvaraks oleva võlainstrumendi, efektiivse nominaalväärtuse delta ekvivalendiga.

9.

Mittelineaarse riskiprofiiliga börsivälisest tuletisinstrumendist, sh optsioonidest ja vahetusoptsioonidest, tuleneva riskipositsiooni suurus on võrdne tehingu alusvaraks oleva võlainstrumendi või makse efektiivse nominaalväärtuse delta ekvivalendiga, mis on korrutatud vastavalt kas võlainstrumendi või makse teisendatud kestusega.

10.

Riskipositsioonide määramisel käsitletakse vastaspoolelt saadud tagatist kui tänase maksetähtajaga derivatiivlepingu kohast nõuet vastaspoolele (pikk positsioon) ning seatud tagatist käsitletakse kui tänase maksetähtajaga kohustust võlgniku ees (lühike positsioon).

11.

Krediidiasutused võivad riskipositsiooni suuruse ja märgi määramiseks kasutada järgmisi valemeid:

kõikide (va võlainstrumentide) puhul:

efektiivne nominaalväärtus või

Formula

kus:

pref = aluseks oleva instrumendi hind alusvaluutas;

V = finantsinstrumendi väärtus (optsiooni korral optsiooni hind, lineaarse riskiprofiiliga tehingu korral aluseks oleva instrumendi enda väärtus);

p = aluseks oleva instrumendi hind samas vääringus kui V;

võlainstrumentide ja kõikide tehingute maksete puhul:

efektiivne nominaalväärtus korrutatud teisendatud kestusega või

nominaalväärtuse delta ekvivalent korrutatud teisendatud kestusega

Formula

kus:

V = finantsinstrumendi väärtus (optsiooni korral optsiooni hind, lineaarse riskiprofiiliga tehingu korral vastavalt kas aluseks oleva instrumendi enda või makse väärtus);

r = intressimäära tase.

Kui V on nomineeritud muus kui alusvaluutas, tuleb derivatiiv ümber arvutada alusvaluutasse korrutades seda vastava vahetuskursiga.

12.

Riskipositsioonid rühmitatakse riskipositsioonide maandamise kogumitesse. Iga riskipositsioonide maandamise kogumi kohta arvutatakse tulenevate riskipositsioonide summa absoluutväärtus. Asjaomane summat nimetatakse “netoriskipositsiooniks” ja punktis 1 osutatud valemites on see

Formula

13.

Intressimäärariski positsioonide korral, mis tulenevad vastaspoolelt tagatiseks saadud rahahoiustest, maksetest ning tehingu aluseks olevatest võlainstrumentidest ning mille kohta kehtib vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ I lisa tabelile 1 kuni 1,60 %-ne kapitalinõue, on iga vääringu kohta kuus riskipositsioonide maandamise kogumit, mis on näidatud tabelis 1. Riskipositsioonide maandamise kogumid määratletakse vastavalt “lõpptähtaja” ja “viiteintressimäära” kriteeriumitele järgnevalt:

Tabel 4

 

Valitsuse viiteintressimäär

Valitsuseväline viiteintressimäär

Lõpptähtaeg

Lõpptähtaeg

Lõpptähtaeg

← 1 aasta

>1 kuni ← 5 aastat

>5 aastat

← 1 aasta

>1 kuni ← 5 aastat

>5 aastat

14.

Intressimäärariski positsioonide korral, mis tulenevad aluseks olevatest võlainstrumentidest või maksetest, mille puhul intressimäär on seotud viiteintressimääraga, mis kajastab üldist turuintressi määra, on järelejäänud tähtaeg intressimäära järgmise korrigeerimiseni jääv ajavahemik. Muudel juhtudel on selleks aluseks oleva võlainstrumendi järelejäänud tähtaeg või makse korral tehingu järelejäänud tähtaeg.

15.

Iga alusvõlainstrumendi väljalaskja kohta on üks riskipositsioonide maandamise kogum, mis on aluseks krediidiriski ülekandetehingule.

16.

Intressimäärariski positsioonide korral, mis tulenevad vastaspoolele tagatiseks seatud rahahoiustest, kui vastaspoolel ei ole maksmata madala spetsiifilise riskiga võlakohustusi ning aluseks olevatest võlainstrumentidest, mille kohta kehtib vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ I lisa tabelile 1 kuni 1,60 %-ne kapitalinõue, on iga emitendi kohta üks riskipositsioonide maandamise kogum. Kui makse dubleerib sellist võlainstrumenti, on alusvõlainstrumendi iga emitendi kohta samuti üks riskipositsioonide maandamise kogum. Krediidiasutused võivad konkreetse emitendi võlainstrumentidest või sama emitendi alusvõlainstrumentidest, mida maksed dubleerivad, või mis on aluseks krediidiriski ülekandetehingule, tulenevad riskipositsioonid määrata samasse riskipositsioonide maandamise kogumisse.

17.

Alusfinantsinstrumendid, mis ei ole võlainstrumendid, määratakse samadesse vastavatesse riskipositsioonide maandamise kogumitesse ainult siis, kui tegemist on identsete või sarnaste instrumentidega. Muudel juhtudel määratakse nad erinevatesse riskipositsioonide maandamise kogumitesse. Instrumentide sarnasus määratakse kindlaks järgmisel viisil:

aktsiate korral on sarnased instrumendid sama emitendi instrumendid. Aktsiaindeksit käsitletakse eraldi.

väärismetallide korral on sarnased instrumendid samad metallid. Väärismetallide indeksit käsitletakse kui eraldi väärismetalli.

elektrienergia korral on sarnased instrumendid tarnimisega seotud õigused ja kohustused, mis osutavad samale tipptunni või tipptunnivälise ülekande ajaintervallile 24 tunni sees, ja

kaupade korral on sarnased instrumendid sama kaubaga seotud instrumendid. Kauba indeksit käsitletakse kui eraldi kaupa.

18.

Erinevatele riskipositsioonide maandamise kogumite kategooriatele määratud vastaspoole krediidiriski kordistid on ära toodud tabelis 2.

Tabel 5

 

Riskipositsioonide maandamise kogumite kategooriad

Vastaspoole krediidiriski kordisti (CCRM)

1.

Intressimäärad

0,2 %

2.

Krediidiriski ülekandetehingu aluseks olevast alusvõlainstrumendist, millele kohaldatakse vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ I lisa tabelile 1 kuni 1,60 % kapitalinõuet, tulenevate riskipositsioonide intressimäärad.

0,3 %

3.

Võlainstrumendist või alusvõlainstrumendist, millele kohaldatakse vastavalt direktiivi 2006/49/EÜ I lisa tabelile 1 enam kui 1,60 %st kapitalinõuet, tulenevate riskipositsioonide intressimäärad.

0,6 %

4.

Vahetuskurss

2,5 %

5.

Elektrienergia

4,0 %

6.

Kuld

5,0 %

7.

Aktsiad

7,0 %

8.

Väärismetallid (va kuld)

8,5 %

9.

Muud kaubad (va väärismetallid ja elektrienergia)

10,0 %

10.

Börsiväliste tuletisinstrumentide aluseks olevad instrumendid, mis ei ole loetletud üheski eelnevas kategoorias.

10,0 %

Börsiväliste tuletisinstrumentide aluseks olevad instrumendid, millele on osutatud tabeli 2 punktis 10, määratakse eraldi riskipositsioonide maandamise kogumi kategooriasse vastavalt aluseks olevale instrumendile.

19.

Mittelineaarse riskiprofiiliga tehingute või maksete või võlainstrumentidega tehtavate tehingute korral, mille osas krediidiasutus ei suuda määrata vastavalt kas deltat või teisendatud kestust mudeli abil, mille pädev ametiasutus on tururiski miinimumkapitalinõuete kindlaksmääramiseks heaks kiitnud, määrab riskipositsiooni suuruse ja kohaldatavad CCRMj-d pädev ametiasutus, toimides sealjuures konservatiivselt. Teise võimalusena võivad pädevad ametiasutused nõuda 3. osas sätestatud meetodi kasutamist. Nettingut ei tunnistata: st et riskipositsiooni väärtus määratakse nii, nagu sisaldaks tasaarveldatavate tehingute kogum ainult ühte tehingut.

20.

Krediidiasutus kohaldab sisemenetlust, et kontrollida enne tehingu hõlmamist riskipositsioonide maandamise kogumisse seda, et tehing on kaetud õiguslikult jõustuva tasaarvelduskokkuleppega, mis vastab 7. osas sätestatud nõuetele.

21.

Krediidiasutus, kes kasutab oma vastaspoole krediidiriski leevendamiseks tagatist, kohaldab sisemenetlust, et kontrollida enne tagatise arvutustes kasutamist seda, kas tagatis vastab lisas VIII sätestatud õiguskindluse põhimõtetele.

6. OSA

Sisemudeli meetod

1.

Krediidiasutus võib pädevate ametiasutuste loal kasutada sisemudeli meetodit riskipositsioonide väärtuse arvutamiseks 2. osa punkti 2 alapunktis i, 2. osa punkti 2 alapunktides ii, iii ja iv või 2. osa punkti 2 punktides i kuni iv loetletud tehingute suhtes. Igal nimetatud juhtumil võib hõlmata ka 2. osa punkti 2 alapunktis v loetletud tehingud. Olenemata 2. osa punkti 1 teisest lõigust võivad krediidiasutused mitte kohaldada antud meetodit suuruselt ja riskilt väheoluliste riskipositsioonide suhtes. Sisemudeli meetodi kohandamiseks peab krediidiasutus täitma käesolevas osas loetletud nõudeid.

2.

Krediidiasutus võib pädevate ametiasutuste loal rakendada sisemudeli meetodit eri aegadel erinevat liiki tehingute suhtes ning kasutada sellel perioodil 3. või 5. osas märgitud meetodeid. Olenemata käesoleva osa ülejäänud sätetest ei ole krediidiasutused kohustatud kasutama konkreetset mudeli tüüpi.

3.

Krediidiasutus kohaldab 3. või 5. osas märgitud meetodit kõigi selliste börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes, mille osas krediidiasutus ei ole saanud luba sisemudeli meetodit kohandada. Kahe meetodi ühendamine on jätkuvalt lubatud kontserni tasandil. Nimetatud kahe meetodi ühendamine juriidilise isiku tasandil on lubatud vaid siis, kui üht neist meetoditest kasutatakse 5. osa punktis 19 ettenähtud juhtudeks.

4.

Sisemudeli meetodi kasutamiseks loa saanud krediidiasutused ei või pöörduda tagasi 3. või 5. osas nimetatud meetodite kasutamise juurde, välja arvatud siis, kui nad näitavad, et see on vajalik ja kui pädevad ametiasutused selle heaks kiidavad. Kui krediidiasutus ei täida enam antud osas kehtestatud nõudmisi, peab ta esitama pädevale ametiasutusele kava, kuidas ta kavatseb jälle õigeaegselt nõudmisi täitma hakata, või ta näitab, et nõudmiste täitmatajätmise mõju on ebaoluline.

Riskipositsioonide väärtus

5.

Riskipositsioonide väärtust mõõdetakse tasaarveldatavate tehingute kogumi tasandil. Antud mudeliga määratletakse tasaarveldatavate tehingute kogumi turuväärtuse muutuste prognoosjaotus, mis põhineb turutegurite, näiteks intressimäärade ja valuutakursside muutustel. Seejärel arvutatakse mudeli abil tasaarveldatavate tehingute kogumi riskipositsioonide väärtus mis tahes ajal tulevikus, võttes arvesse turutegurite muutusi. Tagatisega krediiti saanud vastaspoolte osas võidakse mudelis arvestada ka tagatisega seotud tulevasi liikumisi.

6.

Tasaarveldatavate tehingute kogumi turuväärtuse muutuste hindamisel võivad krediidiasutused kaasata prognoosjaotusse direktiivi 2006/49/EÜ VIII lisa 1. osa punktis 11 ja II lisa punktis 9 määratletud sobiva finantstagatise, kui tagatis täidab sisemudeli meetodi kvantitatiivsed, kvalitatiivsed ja andmeid puudutava nõuded.

7.

Riskipositsioonide väärtus arvutatakse välja korrutades α efektiivse EPEga:

Riskipositsiooni väärtus = α × efektiivne EPE

kus:

alfa (α) on 1,4, aga pädevad ametiasutused võivad nõuda suuremat alfat, ning efektiivne EPE arvutatakse selliselt, et hinnatakse EEt keskmise riskipositsioonina tulevasel ajaperioodil t, kusjuures keskmine võetakse asjakohaste tururiskitegurite võimaliku tulevikuväärtuse alusel. Mudeliga hinnatakse EE mitmel tulevasel ajahetkel (t1, t2, t3…).

8.

Efektiivne EE arvutatakse rekursiivselt:

Efektiivne EEtk = max(efektiivne EEtk-1; EEtk)

kus:

praegune hetk on t0 ja efektiivne EEt0 võrdub praeguse riskipositsiooniga.

9.

Siin on efektiivne EPE keskmine efektiivne EE tulevase riskipositsiooni esimesel aastal. Kui kõigi tasaarveldatavate tehingute kogumi lepingud aeguvad vähem kui aasta jooksul, on EPE keskmine EE, kuni kõigi tasaarveldatavate tehingute kogumi lepingute tähtaeg on käes. Efektiivne EPE on efektiivse EE kaalutud keskmine:

Formula

kus:

kaalud Δtk = tk kuni tk-1 teevad võimalikuks juhud, kus tulevane riskipositsioon arvutatakse ajahetkedel, mille vahemik ei ole võrdne.

10.

Oodatava riskipositsiooni (EE) või maksimaalse riskipositsiooni arvutamine tugineb riskipositsioonide jaotusele, milles võetakse arvesse riskipositsioonide jaotuse võimalik mitte–normaalsus.

11.

Krediidiasutused võivad kasutada meetodit, mis on konservatiivsem kui α korrutatuna efektiivse EPEga iga vastaspoole suhtes ülalnäidatud valemi alusel arvutatud α korda efektiivne EPE asemel.

12.

Olenemata punktist 7 võivad pädevad ametiasutused lubada krediidiasutustel kasutada oma alfa kalkulatsioone, eeldusel et alfa väärtus on vähemalt 1,2; alfa on vastaspoole krediidiriski täieliku simulatsioonina kõigi vastaspoolte lõikes arvutatud sisekapitali (lugeja) suhe EPEl põhinevasse sisekapitali (nimetaja). Nimetajas olevat EPEt kasutatakse arvutamisel kui kindlat tagasimaksmata laenusummat. Krediidiasutused peavad näitama, et nende sisemised alfa kalkulatsioonid kajastavad nimetajas piisavalt hästi kõikide vastaspoolte tehingute või tehinguportfellide turuväärtuste jaotuse statistilise sõltuvuse olulisi allikaid. Sisemistes alfa kalkulatsioonides võetakse arvesse portfellide detailsust.

13.

Krediidiasutus tagab, et alfa lugeja ja nimetaja arvutatakse kooskõlas mudeldamise meetodi, parameetrite määratlemise ja portfelli koostisega. Kasutatav meetod põhineb krediidiasutuse sisekapitali meetodil, peab olema hästi dokumenteeritud ja tuleb valideerida sõltumatu osapoole poolt. Lisaks peab krediidiasutus kontrollima oma hinnanguid vähemalt kvartaalselt või sagedamini, kui portfelli sisu aja jooksul muutub. Krediidiasutused peavad hindama ka mudelist tulenevat riski.

14.

Kui see on asjakohane, peaks turu- ja krediidiriski ühissimulatsioonis kasutatud tururiskitegurite volatiilsus ja korrelatsioon olema sõltuvuses krediidiriskitegurist, et kajastada volatiilsuse või korrelatsiooni võimalikku kasvu majanduslanguse tingimustes.

15.

Kui tasaarveldatavate tehingute kogumi suhtes kohaldatakse tagatislepingut, kasutavad krediidiasutused üht järgnevatest EPE mõõtühikutest:

a)

efektiivne EPE tagatislepingut arvestamata;

b)

tagatislepingu kohane künnis (kui see on positiivne) pluss lisand, mis kajastab riskipositsiooni võimalikku kasvu tagatisperioodi ajal. Lisand arvutatakse kui tasaarveldatavate tehingute kogumi riskipositsiooni oodatav tõus tagatisperioodi ajal suhtena praegusse riskipositsiooni, mis on null. Sellel eesmärgil kasutatavaks riski tagatisperioodiks kehtestatakse vähemalt viis pangapäeva, kui tasaarveldatavate tehingute kogumisse kuuluvad ainult igapäevaselt kehtivatesse turuhindadesse ümber arvestatavad ja puhasväärtuses kajastatavad tagasiostulepingute tüüpi tehingud, ja vähemalt kümme pangapäeva kõigi muude tasaarveldatavate tehingute kogumite korral, või

c)

kui mudelis arvestatakse EE hindamisel tagatiste mõju, võidakse mudeliga saadud EE näitu pädevate ametiasutuste loal kasutada otseselt punktis 8 näidatud võrrandis.

EPE mudelite miinimumnõuded

16.

Krediidiasutuse EPE mudel peab täitma punktides 17 kuni 41 märgitud nõuded.

Vastaspoole krediidiriski kontroll

17.

Krediidiasutusel peab olema kontrolliüksus, mis vastutab vastaspoole riski juhtimise süsteemi kavandamise ja rakendamise eest, mis hõlmab ka mudeli algse ja jätkuva valideerimise. See üksus kontrollib sisestatavate andmete õigsust ning koostab ja analüüsib aruandeid krediidiasutuse riskide mõõtmise mudeliga saadud tulemuste kohta, hinnates sealhulgas riskipositsiooni näitude ja krediidi- ja kauplemislimiitide vahelist suhet. See üksus peab olema sõltumatu üksustest, kes vastutavad riskipositsioonide võtmise, pikendamise või nendega kauplemise eest, samuti muust lubamatust mõjust; sellel üksusel peab olema piisavalt töötajaid; ta allub otseselt krediidiasutuse kõrgemale juhtkonnale. Selle üksuse tegevus peab olema tihedalt integreeritud krediidiasutuse igapäevasse krediidiriski juhtimise protsessi. Selles üksuses saadud andmed peavad seega moodustama krediidiasutuse krediidiriski ja üldise riskiprofiili planeerimise, seire- ja kontrolliprotsessi lahutamatu osa.

18.

Krediidiasutuse vastaspoole krediidiriski juhtimise poliitika, protsessid ja süsteemid peavad olema struktuurilt usaldatavad ning neid tuleb rakendada terviklikult. Usaldatav vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistik peab hõlmama vastaspoole krediidiriski välja selgitamise, mõõtmise, halduse, kinnitamise ja sellega seotud sisemise aruandluse.

19.

Krediidiasutuse riskijuhtimispoliitikas tuleb arvestada turu-, likviidsus-, õiguslikke ja tegevusriske, mida võib seostada vastaspoolega seotud riskiga. Krediidiasutus ei või astuda ärisidemetesse vastaspoolega tema krediidivõimet hindamata ja peab asjakohaselt arvestama arveldusega seotud ja sellele eelnevat krediidiriski. Kõnealuseid riske tuleb juhtida nii laiaulatuslikult, kui see on teostatav, nii vastaspoole (ühendades vastaspoolega seotud riskid ja muud krediidiriskid) kui äriühingu tasandil.

20.

Krediidiasutuse direktorite nõukogu ja kõrgem juhtkond peavad aktiivselt osalema vastaspoole krediidiriski kontrollimise protsessis ja pidama seda majandustegevuse oluliseks osaks, milleks on vaja eraldada märkimisväärsed rahalised vahendid. Kõrgem juhtkond peab olema teadlik kasutatava mudeliga seotud piirangutest ja selle aluseks olevatest eeldustest ning sellest, millist mõju need võivad avaldada mudeliga saadud andmete usaldusväärsusele. Kõrgem juhtkond peab võtma ühtlasi arvesse turukeskkonna ebakindlust ja operatiivseid küsimusi ning olema teadlikud sellest, kuidas neid on mudelis kajastatud.

21.

Igapäevased aruanded krediidiasutuse vastaspoolega seotud riskide kohta tuleb vaadata läbi juhtkonna tasandil, kellel on piisavalt kõrge positsioon ja volitused vähendada nii üksikute krediidijuhtide kui kauplemise eest vastutavate isikute võetud positsioone ning vähendada krediidiasutuse üldist vastaspoole krediidiriski.

22.

Krediidiasutuse vastaspoole krediidiriski haldamise süsteemi kasutatakse koos sisemiste krediidi- ja kauplemislimiitidega. Krediidi- ja kauplemislimiidid peavad olema seotud krediidiasutuse riski mõõtmise mudeliga viisil, mis on järjekindel ning mida mõistavad hästi krediidijuhid, kauplemise eest vastutavad isikud ja kõrgem juhtkond.

23.

Krediidiasutuse vastaspoole krediidiriski mõõtmine peab sisaldama krediidiliinide igapäevase ja päevasises kasutamise mõõtmist. Krediidiasutus peab mõõtma hetke riskipositsiooni koos tagatisega ja ilma tagatiseta. Portfelli ja vastaspoole tasandil arvutab ja jälgib krediidiasutus suurimat vastaspoolega seotud riskipositsiooni või võimalikku tulevast riskipositsiooni krediidiasutuse valitud usaldusvahemiku järel. Krediidiasutused peavad võtma arvesse suuri või kontsentreeritud positsioone, sealhulgas seotud osapoolte rühmade positsioone, samuti üksikute tegevusvaldkondade või turgude positsioone jne.

24.

Krediidiasutusel peab olema kindlakskujunenud ja range stresstestimise programm, mis täiendab krediidiasutuse riskide mõõtmise mudeliga igapäevaselt saadud andmetele tuginevat vastaspoolega seotud riskide analüüsi. Kõrgem juhtkond vaatab nimetatud stresstestimise tulemused perioodiliselt läbi ning need kajastuvad juhtkonna ja direktorite nõukogu kehtestatud vastaspoolega seotud riski poliitikas ja limiitides. Kui stresstestid viitavad erilisele nõrkusele teatud asjaolude kogumi suhtes, tuleb astuda koheseid samme nende riskide asjakohaseks juhtimiseks.

25.

Krediidiasutusel peab olema kindlakskujunenud praktika, et tagada vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemi tegevust puudutavast dokumenteeritud asutusesisese poliitika, kontrollimeetodite ja protseduuride kogumist kinnipidamine. Krediidiasutuse vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteem peab olema hästi dokumenteeritud ning peab selgitama vastaspoole krediidiriski mõõtmiseks kasutatud empiirilist tehnikat.

26.

Krediidiasutus teostab läbi oma siseauditi menetluse korrapäraselt oma vastaspoole krediidiriski sõltumatut kontrolli. Antud kontroll peab hõlmama nii punktis 17 märgitud äriüksuste kui sõltumatu vastaspoole krediidiriski kontrolliüksuse tegevuse. Vastaspoole krediidiriski juhtimise protsessi üldkontroll peab toimuma korrapäraste vaheaegade järel ja käsitlema vähemalt järgnevaid aspekte:

a)

vastaspoole krediidiriski juhtimise süsteemi ja protsessi käsitleva dokumentatsiooni piisavust;

b)

vastaspoole krediidiriski kontrolliüksuse korraldamist;

c)

vastaspoole krediidiriski meetmete integreerimist igapäevasesse riskijuhtimisse;

d)

tehingute sõlmimis- ja arveldusosakondade töötajate poolt kasutatavate riski hinna määramise mudelite ja riskihindamissüsteemide kinnitamise protsessi;

e)

iga vastaspoole krediidiriski protsessi olulise muudatuse valideerimist;

f)

riski mõõtmise mudeliga hõlmatud vastaspoole krediidiriske;

g)

juhtkonna infosüsteemi terviklikkust;

h)

vastaspoole krediidiriski puudutavate andmete täpsust ja terviklikkust;

i)

mudelites kasutatavate andmeallikate järjekindluse, õigeaegsuse ja usaldusväärsuse ning selliste andmeallikate sõltumatuse kinnitamist;

j)

volatiilsuse ja korrelatsiooni eelduste täpsust ja asjakohasust;

k)

hindamise ja riski ümberkorraldamise kalkulatsioonide täpsust, ja

l)

mudeli täpsuse kontrollimist sagedase järelvõrdluse abil.

Kasutustest

27.

Efektiivse EPE arvutamiseks kasutatava mudeliga saadud riskipositsioonide jaotus peab olema tihedalt integreeritud krediidiasutuse vastaspoole krediidiriski juhtimise igapäevasesse protsessi. Sisemudeliga saadud tulemus mängib sellest tulenevalt olulist rolli krediidiasutuse krediidiotsuste tegemise, vastaspoole krediidiriski juhtimise, krediidiasutuse sisese kapitali eraldamise ja ettevõtte üldjuhtimise juures.

28.

Krediidiasutus peab suutma näidata, et selle käsutuses olevate mudelitega on saadud vastaspoole krediidiriski riskijaotus. Seega peab krediidiasutus näitama, et ta on vähemalt ühe aasta jooksul enne pädevatelt ametiasutustelt loa saamist kasutanud EPE kalkulatsiooni aluseks oleva riskipositsiooni jaotuse arvutamiseks mudelit, mis vastab üldjoontes käesolevas osas esitatud miinimumnõuetele.

29.

Vastaspoole krediidiriski riskijaotuse saamiseks kasutatud mudel peab moodustama osa vastaspoole krediidiriski juhtimise raamistikust, mis hõlmab vastaspoole krediidiriski välja selgitamise, mõõtmise, juhtimise, kinnitamise ja sellega seotud sisemise aruandluse. Antud raamistik hõlmab krediidiliinide kasutuse (ühendades vastaspoole krediidiriskid ja muud krediidiriskid) ja krediidiasutuse sisese kapitalieralduse mõõtmise. Lisaks EPEle peab krediidiasutus mõõtma ja juhtima praegust riskipositsiooni. Krediidiasutus peab mõõtma praegust riskipositsiooni koos tagatisega ja ilma tagatiseta, kui see on asjakohane. Kasutustesti nõue on täidetud, kui krediidiasutus kasutab muid EPE arvutamiseks kasutatava mudeliga saadud riskijaotusele tuginevaid vastaspoole krediidiriski näitusid, näiteks suurimat riskipositsiooni või võimalikku tulevast riskipositsiooni (PFE).

30.

Krediidiasutuse süsteemid peavad olema suutelised arvutama oodatavat riskipositsiooni (EE) vajadusel iga päev, välja arvatud juhul, kui krediidiasutus näitab pädevatele ametiasutustele, et selle vastaspoole riskiga seotud riskipositsioonist tulenevalt on harvemad arvutused põhjendatud. Krediidiasutus arvutab EE sellise prognoosiperioodiga, milles võetakse piisavalt arvesse tulevaste rahavoogude ajalist struktuuri ja lepingute tähtaega selliselt, et see on kooskõlas riskipositsioonide olulisuse ja sisuga.

31.

Riskipositsioone mõõdetakse, jälgitakse ja kontrollitakse kõikide tasaarveldatavate tehingute kogumisse kuuluvate lepingute kehtivusaja jooksul (mitte ainult üheaastase perioodi osas). Krediidiasutusel peab olema välja töötatud kord vastaspooltega seotud riskide määratlemiseks ja kontrollimiseks, kui riskipositsioon suureneb aastase perioodi järel. Riskipositsiooni prognoositud suurenemine peab sisalduma krediidiasutuse sisekapitali mudelis.

Stresstestimine

32.

Krediidiasutusel peavad olema usaldusväärsed stresstestimise protsessid vastaspoole krediidiriskiga seotud kapitali adekvaatsuse hindamiseks. Krediidiasutus peab nimetatud stressinäite võrdlema EPE näitudega ning lugema neid artiklis 123 esitatud protsessi osaks. Stresstestimine peab ühtlasi hõlmama selliste võimalike sündmuste või majandustingimuste tulevaste muutuste väljaselgitamise, mis võiksid avaldada krediidiasutuse krediidiriskile ebasoodsat mõju, samuti krediidiasutuse selliste muutuste talumise võime hindamist.

33.

Krediidiasutus peab stresstestiga kontrollima oma vastaspoole krediidiriske, sealhulgas testides üheaegselt turu- ja krediidiriski tegureid. Vastaspoole krediidiriski stresstestidega kontrollitakse kontsentratsiooniriski (ühe vastaspoole või vastaspoolte rühma suhtes), turu- ja krediidiriski korrelatsiooniga seonduvat riski ja riski, et vastaspoole positsioonide rahaks tegemine toob kaasa muutused turul. Stresstestides tuleb ühtlasi arvestada selliste turul toimuvate muutuste mõju krediidiasutuse oma positsioonidele ja kaasata see mõju vastaspoole krediidiriski hindamisse.

Wrong-way-risk

34.

Krediidiasutused peavad vajalikul määral arvestama riskipositsioone, millest tuleneb märkimisväärne üldine korrelatsioonirisk.

35.

Krediidiasutusel peab olema välja töötatud kord konkreetse wrong-way-riski juhtumite välja selgitamiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks alates tehingu algusest selle lõpptähtajani välja.

Mudeldamise protsessi terviklikkus

36.

Mudel peab kajastama tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone õigeaegselt, täielikult ja konservatiivselt. Nimetatud tingimused sisaldavad vähemalt lepingu nimisummat, lõpptähtaega, alusvara, tagatis- ja tasaarvelduskorda. Nimetatud tingimusi ja spetsifikatsioone hoitakse andmebaasis, mida kontrollitakse ametlikult ja regulaarselt. Tasaarvelduse korra tunnistamise protsess eeldab juriidilise personali kinnitust, et veenduda tasaarvelduse õiguslikus jõustatavuses, ning see sisestatakse andmebaasi sõltumatu üksuse poolt. Tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone puudutavate andmete mudelisse kandmine kuulub samuti siseauditi tegevusvaldkonda ja kasutusel peavad olema mudeli ja andmeallikasüsteemide vahelised ametlikud sobitamisprotsessid, et jätkuvalt kontrollida, et EPE kajastaks õieti või vähemalt konservatiivselt tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone.

37.

Mudelis tuleb kasutada praegusi turuandmeid praeguste riskipositsioonide arvutamiseks. Kui volatiilsuse ja korrelatsioonide hindamiseks kasutatakse varasemaid andmeid, tuleb kasutada vähemalt kolme aasta andmeid, mida tuleb ajakohastada kvartaalselt või sagedamini, kui turutingimused seda nõuavad. Need andmed peavad hõlmama terviklikku majandustingimuste kogumit, näiteks kogu konjunktuuritsüklit. Äriüksusest sõltumatu üksus peab kinnitama äriüksuse antud hinna. Andmete kogumine peab olema ärivaldkondadest sõltumatu, andmed tuleb sisestada mudelisse õigeaegselt ja terviklikult ja neid tuleb hoida andmebaasis, mida ametlikult regulaarsete vaheaegade järel kontrollitakse. Krediidiasutusel peab ka olema hästi väljaarendatud andmete õigsuse kontrolliprotsess, et kõrvaldada ekslikud ja/või üldnormist kõrvalekalduvad vaatlusandmed. Selles osas, mille kohta mudelis kasutatakse turuandmetele tuginevaid hinnanguid, sealhulgas uute toodete osas, kui kolme aasta andmed ei pruugi olla kättesaadavad, määratletakse sobivad hinnangud sisemise poliitika alusel ning krediidiasutus näitab empiiriliselt, et antud hinnang kajastab konservatiivselt alusriski ebasoodsates turutingimustes. Kui mudelis arvestatakse tagatiste mõju tasaarveldatavate tehingute turuväärtuse muutumisele, peavad krediidiasutusel olema küllaldased ajaloolised andmed tagatise volatiilsuse mudelisse panemiseks.

38.

Mudel peab tegema läbi valideerimise protsessi. Antud protsess peab olema krediidiasutuste sise-eeskirjades selgelt väljendatud. Valideerimisprotsessiga täpsustatakse, millist tüüpi testimist on vaja läbi viia, et tagada mudeli usaldusväärsus ja määratleda tingimused, mille puhul eeldusi rikutakse ja mis võib tuua kaasa EPE liiga väiksena näitamise. Valideerimisprotsess hõlmab mudeli ulatuslikkuse hindamist.

39.

Krediidiasutus peab jälgima asjakohaseid riske ja tal peavad olema kasutusel menetlused oma EPE hinnangu korrigeerimiseks, kui kõnealused riskid muutuvad oluliseks. See hõlmab järgmist:

a)

krediidiasutus selgitab välja konkreetse korrelatsiooniriskiga seotud riskipositsioonid ja juhib neid;

b)

krediidiasutus võrdleb korrapärase vaheaja järel ühe aasta kohta arvutatud EPE hinnangut kogu riskipositsiooni perioodi EPE hinnanguga, kui riskipositsioonil on ühe aastal järel tõusev profiil;,ja

c)

alla aastase lõpptähtajaga riskipositsioonide osas võrdleb krediidiasutus regulaarse vaheaja järel asendushinda (praegust riskipositsiooni) ja realiseerunud riskipositsiooni profiili ja/või säilitab andmed, mis võimaldavad antud võrdluse tegemist.

40.

Krediidiasutus kohaldab sisemenetlust, et kontrollida enne tehingu hõlmamist tasaarveldatavate tehingute kogumisse, et tehing on kaetud õiguslikult jõustatava tasaarvelduskokkuleppega, mis vastab 7. osas sätestatud nõuetele.

41.

Krediidiasutus, kes kasutab oma vastaspoole krediidiriski leevendamiseks tagatist, kohaldab sisemenetlust, et kontrollida enne tagatise arvutustes kasutamist seda, kas tagatis vastab lisas VIII sätestatud õiguskindluse põhimõtetele.

EPE mudelite valideerimisnõuded

42.

Krediidiasutuse EPE mudel peab täitma järgmised valideerimisnõuded:

a)

direktiivi 2006/49/EÜ [investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta] V lisas esitatud kvalitatiivsed valideerimisnõuded;

b)

intressimäärasid, valuutakursse, aktsiahindu, tooret ja muid tururiski tegureid tuleb vastaspoole krediidiriski mõõtmisel prognoosida pikaajalise vaatega. Tururiski tegurite prognoosimudeli talitust valideeritakse pikaajalise vaatega;

c)

hinnakujunduse mudeleid, mida kasutatakse vastaspoole krediidiriski arvutamiseks tururiski teguritele tuleviku šokkidest tuleneva teatud stsenaariumi järgi, kontrollitakse mudeli valideerimisprotsessi osana. Optsioonide hinnakujunduse mudelites tuleb selgitada optsiooni väärtuse mittelineaarsust tururiski tegurite suhtes;

d)

EPE mudel hõlmab tehingukohast teavet, et võtta riskipositsioonid tasaarveldatavate tehingute kogumi tasandil kokku. Krediidiasutus kinnitab, et tehingud suunatakse mudeli siseselt asjakohasesse tasaarveldatavate tehingute kogumisse;

e)

EPE mudel sisaldab ühtlasi tehingukohast teavet, et hõlmata tagatiste mõju. Selles võetakse arvesse nii tagatiste praegust määra kui tagatisi, mis antakse tulevikus vastaspoolte vahel edasi. Selline mudel peab selgitama tagatislepingute (ühe- või kahepoolsete) olemust, tagatiste muutmistaotluste sagedust, riski tagatisperioodi, tagatiseta riskipositsiooni madalaimat künnist, mida krediidiasutus on valmis aktsepteerima, ja minimaalset ülekandesummat. Sellise mudeliga kas mudeldatakse esitatud tagatise turuhinnaks ümber arvutatud väärtuse muutus või kohaldatakse VIII lisas esitatud eeskirju, ja

f)

tüüpiliste vastaspoole portfellide staatiline ajalooline järeltestimine on mudeli valideerimisprotsessi osa. Krediidiasutus teostab korrapäraste vaheaegade järel mitme tüüpilise vastaspoole portfelli (tegeliku või hüpoteetilise) järelkontrolli. Tüüpilised portfellid valitakse selle alusel, kui tundlikud nad on krediidiasutuse kohta kehtivate oluliste riskitegurite ja korrelatsioonide suhtes;

kui järelkontroll näitab, et mudel ei ole piisavalt täpne, tühistavad pädevad ametiasutused mudeli heakskiidu või rakendavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et mudelit koheselt parandataks. Nad võivad ka nõuda krediidiasutuselt täiendavaid omavahendeid artikli 136 kohaselt.

7. OSA

Lepingujärgne tasaarveldus (uuenduslepingud ja muud tasaarvelduskokkulepped)

a)

Tasaarvelduse liigid, mida pädevad ametiasutused võivad tunnustada

Käesoleva osa kohaldamisel tähendab “vastaspool” kõiki isikuid (sealhulgas füüsilisi isikuid), kes on pädevad sõlmima lepingujärgset tasaarvelduskokkulepet ja “lepingujärgne toodetevaheline tasaarvelduskokkulepe” tähendab krediidiasutuse ja vastaspoole vahel sõlmitavat kirjalikku kahepoolset kokkulepet, millega luuakse ühtne juriidiline kohustus, mis katab kõik kahepoolsed raamlepingud ja erinevaid tootekategooriaid hõlmavad tehingud. Toodetevahelised tasaarvelduskokkulepped katavad ainult kahepoolsel alusel toimuvat tasaarveldamist.

Toodetevahelise tasaarvelduse puhul loetakse erinevateks tootekategooriateks:

i)

repotehingud, pöördrepotehingud, väärtpaberite ja kaupade laenutehingud;

ii)

väärtpaberitega tagatud tehingud ja

iii)

IV lisas loetletud lepingud.

Pädevad ametiasutused võivad riski vähendavateks pidada järgmisi lepingujärgse tasaarvelduse liike:

i)

krediidiasutuse ja tema vastaspoole vahel sõlmitud kahepoolsed uuenduslepingud, mille alusel vastastikused nõuded ja kohustused ühendatakse automaatselt nii, et uuendamise tagajärjel fikseeritakse iga uuendamisega üks ühtne netosumma ja luuakse seega üks uus juriidiliselt siduv leping, mis lõpetab varasemad lepingud;

ii)

muud kahepoolsed kokkulepped krediidiasutuse ja tema vastaspoole vahel ja

iii)

lepingujärgsed toodetevahelised tasaarvelduskokkulepped krediidiasutuste puhul, millel on pädeva ametiasutuse luba kasutada 6. osas sätestatud meetodit nimetatud meetodi reguleerimisalasse jäävate tehingute suhtes. Kontserni liikmete vahelisi tasaarveldustehinguid ei ole lubatud kasutada kapitalinõuete arvutamiseks.

b)

Tunnustamise tingimused

Pädevad ametiasutused võivad lepingujärgset tasaarveldust pidada riski vähendavaks ainult järgmistel tingimustel:

i)

krediidiasutusel peab vastaspoolega olema lepingujärgne tasaarvelduskokkulepe, mille tulemusel tekib üks ühtne juriidiline kohustus, mis katab kõik hõlmatud tehingud selliselt, et kui vastaspool ei tule oma kohustuste täitmisega toime maksmise katkestamise, pankroti, likvideerimise või muu sarnase asjaolu tõttu, oleks krediidiasutusel õigus saada või kohustus maksta ainult konkreetsete hõlmatud tehingute positiivse ja negatiivse turuväärtuse netosumma;

ii)

krediidiasutus peab pädevatele ametiasutustele edastama põhjendatud kirjalikud juriidilised arvamused, mille põhjal asjaomased kohtud ja haldusasutused võivad vaidlustamise korral punktis i kirjeldatud juhtudel tõdeda, et krediidiasutuse nõuded ja kohustused piirduvad punktis i kirjeldatud netosummaga:

selle õigusruumi seaduste alusel, kus vastaspool on asutatud, ja juhul, kui asjaga on seotud ettevõtja välisriigis paiknev filiaal, siis ka selle õigusruumi seaduste alusel, kus filiaal paikneb;

nende seaduste alusel, mis reguleerivad konkreetseid hõlmatud tehinguid, ja

nende seaduste alusel, mis reguleerivad lepingujärgseks tasaarvelduseks vajalikke mis tahes lepinguid või kokkuleppeid;

iii)

krediidiasutusel peab olema kehtiv menetluskord tagamaks, et tema lepingujärgse tasaarvelduse õiguslikku kehtivust kontrollitakse pidevalt asjaomaste seaduste võimalikke muudatusi silmas pidades;

iv)

krediidiasutus säilitab arhiivis kõik nõutavad dokumendid;

v)

krediidiasutus arvestab tasaarvelduse mõju iga vastaspoole krediidiriski koondpositsiooni mõõtmisel ja lähtub sellest vastava vastaspoole krediidiriski (CCR) juhtimisel, ja

vi)

kõikide vastaspoolte krediidiriskid koondatakse ühtseks õiguslikuks riskipositsiooniks kõikide tehingute lõikes. Nimetatud koondpositsioonist lähtutakse krediidilimiidi ja sisekapitali arvestamisel.

Pädevad ametiasutused peavad olema veendunud, olles vajaduse korral selleks muude asjaomaste pädevate ametiasutustega konsulteerinud, et lepingujärgne tasaarveldus on iga asjaomase õigusruumi seaduste kohaselt õiguslikult kehtiv. Kui mis tahes pädev ametiasutus ei ole selles veendunud, ei käsitleta lepingujärgset tasaarvelduskokkulepet riski vähendavana kummagi lepingupartneri puhul.

Pädevad ametiasutused võivad aktsepteerida lepingujärgse tasaarvelduse liikide kaupa koostatud põhjendatud juriidilisi seisukohti.

Riski vähendavana ei või käsitleda ühtegi lepingut, mille sätete kohaselt võib lepingust tulenevaid kohustusi täitev lepingupartner lepingulised kohustused täitmata jätnud vastaspoolele tasuda maksed osaliselt või neid üldse mitte tasuda, isegi juhul kui lepingulised kohustused täitmata jätnud pool on netovõlausaldaja (“mittetäitmisklausel”).

Lisaks kohaldatakse lepingujärgse toodetevahelise tasaarvelduskokkuleppe suhtes järgmisi kriteeriume:

a)

netosumma all käesoleva osa alapunkti b alapunktis i mõistetakse iga hõlmatava kahepoolse raamlepingu positiivse või negatiivse väärtuse netosummat lepingu lõpetamisel ning üksiktehingute positiivse või negatiivse turuväärtuse netosummat (“toodetevaheline netosumma”);

b)

käesoleva osa alapunkti b alapunktis ii osutatud põhjendatud kirjalikud juriidilised arvamused käsitlevad kogu toodetevahelise tasaarveldamise kokkuleppe kehtivust ja teostatavust ning tasaarveldamise kokkuleppe mõju iga hõlmatava kahepoolse raamlepingu olulisematele sätetele. Juriidilise seisukoha all tuleb mõista riigis, kus krediidiasutusel on luba tegutseda, juristide ringkonnas üldiselt aktsepteeritavat juriidilist seisukohta või memorandumit, milles on asjakohasel viisil käsitletud kõiki olulisemaid seonduvaid küsimusi;

c)

vastavalt käesoleva osa alapunkti b alapunktile iii peab krediidiasutusel olema kehtiv menetluskord, mille abil kontrollida, kas iga tasaarveldatavate tehingute kogumisse kuuluva tehingu suhtes on olemas juriidiline seisukoht, ja

d)

võttes arvesse lepingujärgset toodetevahelise tasaarveldamise kokkulepet, peab krediidiasutus jätkuvalt vastama kahepoolsele tasaarveldamisele esitatavatele nõuetele ja artiklites 90 kuni 93 osutatud nõuetele, mida kohaldatakse krediidiriski maandamise suhtes, austades iga üksikut hõlmatavat kahepoolset lepingut ja tehingut.

c)

Tunnustamise tagajärjed

5. ja 6. osa kohaldamisel tunnistatakse kõnealustes osades sätestatud nettimise määratlust.

i)

Uuenduslepingud

Uuenduslepingutega fikseeritud ühtsed netosummad võidakse kaaluda asjaomaste brutosummade asemel. Seega võib 3. osa kasutades:

Etapis a: kehtiva lepingu asendamise kulu ja

Etapis b: põhisumma nimiväärtuse või alusvara väärtuse

saamiseks võtta arvesse uuenduslepingut. 4. osa kasutades võib etapis a põhisumma nimiväärtuse arvutamisel võtta arvesse uuenduslepingut; kohaldada tuleb tabelis 2 esitatud protsendimäärasid.

ii)

Muud tasaarvelduskokkulepped

3. osa kasutades:

etapis a tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud kehtivate lepingute asendamise kulu saamiseks võib võtta arvesse kokkuleppest tulenevat tegelikku oletatavat netoasenduskulu; kui tasaarvelduse tulemuseks on kehtiva lepingu asendamise netokulu arvutava krediidiasutuse netokohustus, arvestatakse kehtiva lepingu asendamise kuluks 0, ja

etapis b võib kõigi tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud lepingute potentsiaalse tuleviku krediidiriskile avatud positsiooni tegurit vähendada järgmise valemi kohaselt:

PCEred = 0,4 * PCEgross + 0,6 * NGR * PCEgross

kus:

PCEred =

kõigi juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud teatava vastaspoolega sõlmitud lepingute potentsiaalse tuleviku krediidiriskile avatud positsiooni vähendatud tegur

PCEgross =

kõigi juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud teatava vastaspoolega sõlmitud lepingute potentsiaalse tuleviku krediidiriskile avatud positsiooni tegurite summa, mille arvutamiseks korrutatakse kõnealuste lepingute põhisummade nimiväärtused tabelis 1 esitatud protsendimääradega

NGR =

“neto-bruto suhtarv”: pädevate ametiasutuste äranägemisel kas:

i)

eraldi arvutus: kõigi juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud teatava vastaspoolega sõlmitud lepingute asendamise netomaksumuse (lugeja) ja kõigi juriidiliselt kehtiva kahepoolse tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud kõnealuse vastaspoolega sõlmitud lepingute asendamise brutomaksumuse (nimetaja) jagatis või

ii)

kokkuarvutamine: juriidiliselt kehtivate tasaarvelduskokkulepetega hõlmatud lepinguid arvesse võttes kahepoolselt kõigi vastaspoolte osas arvutatud lepingu asendamise netokulude summa (lugeja) ja kõigi juriidiliselt kehtivate tasaarvelduskokkulepetega hõlmatud lepingute asendamise brutomaksumuse (nimetaja) jagatis.

Kui liikmesriigid lubavad krediidiasutusel meetodi valida, peavad nimetatud asutused valitud meetodit kasutama järjekindlalt.

Kui eespool esitatud valemi põhjal arvutatakse potentsiaalset tuleviku krediidiriskile avatud positsiooni, võib tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud täiesti sarnaseid lepinguid käsitleda ühe lepinguna, mille põhisumma nimiväärtus võrdub netotuludega. Täiesti sarnased lepingud on valuutakursside tähtpäevalepingud või samalaadsed lepingud, mille põhisumma nimiväärtus võrdub kassavooga, kui rahavoog saabub samal väärtuspäeval ja täielikult või osaliselt samas vääringus.

Kasutades 4. osa võib etapis a käsitleda:

tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud täiesti sarnaseid lepinguid ühe lepinguna, mille põhisumma nimiväärtus võrdub netotuludega, põhisumma nimiväärtused korrutatakse tabelis 3 esitatud protsendimääradega,

vähendada kõigi muude tasaarvelduskokkuleppega hõlmatud lepingute puhul kohaldatavaid protsendimäärasid, nii nagu on osutatud tabelis 6:

Tabel 6

Esialgne tähtaeg (5)

Intressimäärade lepingud

Valuutakursside lepingud

Üks aasta või vähem

0,35 %

1,50 %

Rohkem kui üks aasta, kuid mitte üle kahe aasta

0,75 %

3,75 %

Lisa iga järgmise aasta eest

0,75 %

2,25 %


(1)  Lepingute puhul, mille põhiosa makstakse tagasi mitmes osas, tuleb protsendimäär korrutada lepinguga ettenähtud maksete arvuga, mis on seni teostamata.

(2)  Lepinguid, mis ei kuulu ühessegi käesolevas tabelis esitatud kategooriasse, käsitletakse muude kaupadega (v.a väärismetallid) seotud lepingutena.

(3)  Lepingute puhul, mille kohaselt riskiga laenud makstakse tagasi pärast kindlaksmääratud kuupäeva, ja juhul kui tähtaegu muudetakse selliselt, et kõnealustel kindlaksmääratud kuupäevadel on lepingu turuväärtus 0, arvestatakse järelejäänud tähtaega järgmise muutmise kuupäevani. Nimetatud tingimustele vastavate intressimäärade lepingute puhul, mille järelejäänud tähtaeg on pikem kui üks aasta, ei ole protsendimäär madalam kui 0,5 %.

(4)  Intressimäärade lepingute puhul võivad krediidiasutused pädevate asutuste nõusolekul valida kas esialgse või järelejäänud tähtaja.

(5)  Intressimäärade lepingute puhul võivad krediidiasutused pädevate asutuste nõusolekul valida kas esialgse või järelejäänud tähtaja.


IV LISA

TULETISINSTRUMENTIDE LIIGID

1.

Intressimäärade lepingud:

a)

ühe vääringu intressimäära vahetuslepingud;

b)

baasvahetustehingud;

c)

tähtpäevaintressiga lepingud;

d)

intressimäärafutuurid;

e)

ostetud intressimääraoptsioonid;

f)

muud sarnased lepingud.

2.

Valuutakursside lepingud ja kulda käsitlevad lepingud:

a)

eri vääringute intressimäära vahetuslepingud;

b)

valuutakursside tähtpäevalepingud;

c)

valuutafutuurid;

d)

ostetud valuutaoptsioonid;

e)

muud sarnased lepingud ja

f)

punktides a kuni e nimetatud lepingute sarnased kulda käsitlevad lepingud.

3.

Punkti 1 punktides a kuni e ja punkti 2 punktides a kuni d nimetatud lepingutega sarnased lepingud, mis on seotud muude baaskirjete ja indeksitega. Sealhulgas kõik direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jao punktides 4 kuni 7, 9 ja 10 loetletud instrumendid, mis ei ole muul moel hõlmatud punktidega 1 ja 2.


V LISA

RISKIDE LIIGITAMISE JA KÄSITLEMISE TEHNILISED KRITEERIUMID

1.   JUHTIMISPÕHIMÕTE

1.

Artiklis 11 kirjeldatud juhtorgan määratleb organisatsioonisiseste ülesannete lahusust ja huvide konflikti ärahoidmist käsitleva korra.

2.   RISKIDE KÄSITLEMINE

2.

Artiklis 11 kirjeldatud juhtorgan kinnitab ja vaatab korrapäraselt läbi krediidiasutusele avanevate või avaneda võivate riskide, sealhulgas asutuse makromajanduslikust tegevuskeskkonnast tulenevate konjunktuuritsükli faasiga seotud riskide võtmise, juhtimise, järelevalve ja maandamise strateegiad ja põhimõtted.

3.   KREDIIDIRISK JA VASTASPOOLE RISK

3.

Laenu antakse kindlate ja täpselt määratletud kriteeriumide alusel. Laenu kinnitamise, laenutingimuste muutmise, uuendamise ja refinantseerimise kord määratakse selgelt kindlaks.

4.

Krediidiasutuse erinevate krediidiriskidega portfellide ja riskile avatud positsioonide pidev haldamine ja järelevalve muu hulgas probleemsete laenude välja selgitamiseks ja juhtimiseks ning väärtuste asjakohaseks korrigeerimiseks ja provisjonide tegemiseks toimub tõhusate süsteemide kaudu.

5.

Laenuportfellid peavad olema piisavalt diversifitseeritud, arvestades krediidiasutuse sihtturge ja üldist laenustrateegiat.

4.   JÄÄKRISK

6.

Riski, et krediidiasutuse kasutatavad tunnustatud krediidiriski maandamise tehnikad osutuvad oodatust vähem tõhusaks, käsitletakse ja ohjatakse kirjalike eeskirjade ja menetlustega.

5.   KONTSENTRATSIOONIRISK

7.

Kontsentratsiooniriski, mis tekib riskipositsioonidest, mis on seotud vastaspooltega, omavahel seotud vastaspoolte gruppidega ning samas majandusharus või geograafilises piirkonnas tegutsevate vastaspooltega või samast tegevusest või kaubast, sealhulgas suurtest kaudsetest krediidiriskile avatud positsioonidest tulenevaid riske (näiteks seoses ühe tagatise andjaga), käsitletakse ja kontrollitakse lähtudes kirjalikest eeskirjadest ja menetlustest.

6.   VÄÄRTPABERISTAMISE RISKID

8.

Riske, mis tulenevad väärtpaberistamise tehingutest, mille puhul krediidiasutus on laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja, hinnatakse ja käsitletakse asjakohaste eeskirjade ja menetlustega eelkõige selle tagamiseks, et tehingu majanduslik sisu oleks täielikult kajastatud riski hindamise ja juhtimise otsustes.

9.

Krediidiasutustes, kes on uuenevate ja varajase amortiseerimise tingimustega väärtpaberistamise tehingute aluseks olevate varade algsed väljastajad, peavad olema koostatud likviidsusplaanid kavandatud ja varajase amortiseerimise tagajärgede käsitlemiseks.

7.   TURURISKID

10.

Tururiskide oluliste allikate ja mõju hindamiseks ja juhtimiseks rakendatakse eeskirju ja menetlusi.

8.   KAUPLEMISEGA MITTESEOTUD TEGEVUSEST TULENEV INTRESSIRISK

11.

Krediidiasutus peab rakendama süsteeme selliste riskide hindamiseks ja juhtimiseks, mis tulenevad intressimäärade võimalikest muutustest, mis võivad mõjutada krediidiasutuse kauplemisega mitteseotud tegevust.

9.   OPERATSIOONIRISK

12.

Operatsiooniriskile avatuse, sealhulgas harvaesinevate väga tõsiste juhtumite hindamiseks ja juhtimiseks rakendatakse eeskirju ja menetlusi. Ilma et see piiraks artikli 4 punktis 22 sätestatud definitsioonide kasutamist, kirjeldavad krediidiasutused operatsiooniriski asjaomaste eeskirjade ja menetluste tähenduses.

13.

Selleks et tagada krediidiasutuste võime tegutseda järjepidevalt ja piirata kahju majandustegevuse tõsiste häirete korral, peavad olemas olema situatsioon- ja talitluspidevuse plaanid.

10.   LIKVIIDSUSRISK

14.

Krediidiasutuses peavad olema netofinantseerimise positsiooni ja netotingimuste mõõtmise ja juhtimise eeskirjad ja menetlused, mis on järjepidevad ja tulevikku suunatud. Krediidiasutus kaalub alternatiivseid stsenaariume ja vaatab netofinantseerimise positsiooni käsitlevate otsuste aluseks olevad eeldused korrapäraselt läbi.

15.

Likviidsuskriiside lahendamiseks peavad olema koostatud situatsioonplaanid.


VI LISA

STANDARDMEETOD

1. OSA

Riskikaalud

1.   NÕUDED KESKVALITSUSTELE VÕI KESKPANKADELE

1.1.   Käsitlemine

1.

Ilma et see piiraks punktide 2 kuni 7 kohaldamist, määratakse keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavatele nõuetele 100 %-line riskikaal.

2.

Kui punktist 3 ei tulene teisiti, määratakse keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavatele nõuetele, mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri (External Credit Assessment Institution) antud hinnang, riskikaal kooskõlas tabeliga 1 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad ametiasutused on aktsepteeritud reitinguagentuuride antud krediidihinnangutele määranud.

Tabel 1

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

0 %

20 %

50 %

100 %

100 %

150 %

3.

Euroopa Keskpangale esitatavatele nõuetele määratakse 0 %-line riskikaal.

1.2.   Nõuded laenuvõtja omavääringus

4.

Liikmesriikide keskvalitsustele ja keskpankadele esitatavatele selle keskvalitsuse ja keskpanga omavääringus nomineeritud ja väljastatud nõuetele määratakse 0 %-line riskikaal.

5.

Kui kolmanda riigi pädevad ametiasutused, kes kohaldavad ühenduses kohaldatava korraga vähemalt samaväärset järelevalve- ja regulatiivset korda, määravad punktides 1 kuni 2 osutatust madalama riskikaalu oma keskvalitsusele või keskpangale esitatavatele nõuetele, mis on nomineeritud ja väljastatud omavääringus, võivad liikmesriigid lubada oma krediidiasutustel kaaluda sellised nõuded riskiga samal viisil.

1.3.   Ekspordikrediidi agentuuride antud krediidihinnangute kasutamine

6.

Pädevad ametiasutused tunnustavad ekspordikrediidi agentuuri antud krediidihinnanguid siis, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

see on konsensusel põhinev riskihinnang, mille on andnud OECD riiklikult toetatava ekspordikrediidi suuniste kokkuleppes osalevad ekspordikrediidi agentuurid, või

b)

ekspordikrediidi agentuur avaldab krediidihinnangu ja järgib OECD kokkulepitud metoodikat ning krediidihinnang on seotud ühega kaheksast minimaalsest ekspordikindlustuse preemiast vastavalt OECD metoodikale (minimum export insurance premium – MEIP).

7.

Riskipositsioonidele, mille puhul tunnustatakse riskiga kaalumisel ekspordikrediidi agentuuri krediidihinnangut, määratakse riskikaal vastavalt tabelile 2.

Tabel 2

Ekspordikindlustuse miinimumpreemia

0

1

2

3

4

5

6

7

Riskikaal

0 %

0 %

20 %

50 %

100 %

100 %

100 %

150 %

2.   NÕUDED PIIRKONDLIKELE OMAVALITSUSTELE JA KOHALIKELE AMETIASUTUSTELE

8.

Ilma et see piiraks punktide 9 kuni 11 kohaldamist, kaalutakse piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele ametiasutustele esitatavaid nõudeid riskiga nagu nõudeid asutustele. Selline käsitlemine on sõltumatu artikli 80 lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse kasutamisest. Punktides 31, 32 ja 37 sätestatud lühiajaliste nõuete eeliskäsitlemist ei kohaldata.

9.

Piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele ametiasutustele esitatavaid nõudeid käsitletakse nõuetena selle keskvalitsuse vastu, kelle jurisdiktsioonis nad asuvad, kui kõnealuste nõuete riskide vahel puudub erinevus tulenevalt piirkondlike omavalitsuste ja kohalike ametiasutuste iseseisvast maksukogumisõigusest ja konkreetsetest institutsioonilisest korraldusest, millega vähendatakse maksejõuetuse riski.

Pädevad ametiasutused koostavad ja avalikustavad nimekirja piirkondlikest omavalitsustest ja kohalikest ametiasutustest, kellele määratakse keskvalitsustele antud riskikaaluga võrdne riskikaal.

10.

Nõudeid avalik-õiguslikele juriidilisest isikust kirikutele ja kogudustele, kes koguvad makse neile sellist õigust andvate õigusaktide kohaselt, käsitletakse kui nõudeid piirkondlikele omavalitsustele ja kohalikele ametiasutustele selle erinevusega, et punkti 9 ei kohaldata. Sellisel juhul ei keelduta artikli 89 lõike 1 punkti a kohaldamiseks V jaotise 2. peatüki 3. jao 1. alajao rakendamisele heakskiidu andmisest.

11.

Kui kolmanda riigi pädevad ametiasutused, kes kohaldavad ühenduses kohaldatava korraga vähemalt samaväärset järelevalve- ja regulatiivset korda, käsitlevad piirkondlikele omavalitsustele või kohalikele ametiasutustele esitatavaid nõudeid keskvalitsusele esitatavate nõuetena, võivad liikmesriigid lubada oma krediidiasutustel kaaluda sellised piirkondlikele omavalitsustele või kohalikele ametiasutustele esitatavad nõuded riskiga samal viisil.

3.   NÕUDED HALDUSASUTUSTELE JA MITTETULUNDUSÜHINGUTELE

3.1.   Käsitlemine

12.

Ilma et see piiraks punktide 13 kuni 17 kohaldamist, määratakse haldusasutustele ja mittetulundusühingutele esitatavatele nõuetele 100 %-line riskikaal.

3.2.   Avaliku sektori asutused

13.

Ilma et see piiraks punktide 14 kuni 17 kohaldamist, määratakse avaliku sektori asutustele esitatavatele nõuetele 100 %-line riskikaal.

14.

Vastavalt pädevate ametiasutuste kaalutlusõigusele võib nõudeid avaliku sektori asutustele käsitleda nõuetena asutustele. Kõnealuse kaalutlusõiguse kasutamine pädevate ametiasutuste poolt on sõltumatu artikli 80 lõikes 3 sätestatud kaalutlusõiguse kasutamisest. Punktides 31, 32 ja 37 sätestatud lühiajaliste nõuete eeliskäsitlemist ei kohaldata.

15.

Erandjuhtudel võib avaliku sektori asutustele esitatavaid nõudeid käsitleda kui nõudeid keskvalitsusele, kelle jurisdiktsioonis nad asuvad, kui pädevate ametiasutuste arvamuse kohaselt ei ole selliste nõuete riskide vahel erinevust, kuna keskvalitus annab sobiva garantii.

16.

Kui ühe liikmesriigi pädevad ametiasutused kasutavad kaalutlusõigust käsitleda nõudeid avaliku sektori asutustele nõuetena asutustele või nõuetena keskvalitsusele, mille jurisdiktsioonis nad asuvad, lubavad teise liikmesriigi pädevad ametiasutused oma krediidiasutustel kaaluda sellistele avaliku sektori asutustele esitatavad nõuded riskiga samal viisil.

17.

Kui kolmanda riigi pädevad ametiasutused, kes kohaldavad ühenduses kohaldatava korraga samaväärset järelevalve- ja regulatiivset korda, käsitlevad nõudeid avaliku sektori asutustele nõuetena asutustele, võivad liikmesriigid lubada oma krediidiasutustel kaaluda sellistele avaliku sektori asutustele esitatavad nõuded riskiga samal viisil.

4.   NÕUDED MITMEPOOLSETELE ARENGUPANKADELE

4.1.   Reguleerimisala

18.

Artiklites 78 kuni 83 käsitatakse Üleameerikalist Investeerimiskorporatsiooni, Musta Mere Kaubanduse Arengupanka ning Kesk-Ameerika Majandusintegratsiooni Panka mitmepoolsete arengupankadena.

4.2.   Käsitlemine

19.

Ilma et see piiraks punktide 20 kuni 21 kohaldamist, käsitletakse nõudeid mitmepoolsetele arengupankadele samal viisil kui nõudeid asutustele kooskõlas punktidega 29 kuni 32. Punktides 31, 32 ja 37 sätestatud lühiajaliste nõuete eeliskäsitlemist ei kohaldata.

20.

Järgmistele mitmepoolsetele arengupankadele esitatavatele nõuetele määratakse 0 %-line riskikaal:

a)

Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank;

b)

Rahvusvaheline Finantskorporatsioon;

c)

Ameerika Arengupank;

d)

Aasia Arengupank;

e)

Aafrika Arengupank;

f)

Euroopa Nõukogu Arengupank;

g)

Põhjamaade Investeerimispank;

h)

Kariibi Arengupank;

i)

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank;

j)

Euroopa Investeerimispank;

k)

Euroopa Investeerimisfond;

l)

Mitmepoolne Investeeringute Tagamise Agentuur.

21.

Euroopa Investeerimisfondi märgitud maksmata kapitali osale määratakse 20 %-line riskikaal.

5.   NÕUDED RAHVUSVAHELISTELE ORGANISATSIOONIDELE

22.

Järgmistele rahvusvahelistele organisatsioonidele esitatavatele nõuetele määratakse 0 %-line riskikaal.

a)

Euroopa Ühendus;

b)

Rahvusvaheline Valuutafond;

c)

Rahvusvaheliste Arvelduste Pank.

6.   NÕUDED ASUTUSTELE

6.1.   Käsitlemine

23.

Riskikaalude määramisel asutustele esitatavatele nõuetele kohaldatakse ühte punktides 26 kuni 27 ja 29 kuni 32 kirjeldatud kahest meetodist.

24.

Ilma, et see piiraks punktides 23 kuni 39 sätestatu kohaldamist, kaalutakse nõudeid finantseerimisasutustele, kellele krediidiasutustele tegevusloa andmise ja nende üle järelevalve teostamise eest vastutavad pädevad ametiasutused on andnud tegevusloa ja kes kuuluvad pädevate ametiasutuste järelevalve alla, kooskõlas usaldatavusnormatiividega, mis on samaväärsed krediidiasutuse suhtes kohaldatavate usaldatavusnormatiividega, sama riskiga kui nõudeid asutustele.

6.2.   Riskikaalu alammäär reitinguta asutustele esitatavatele nõuetele

25.

Reitinguta asutustele esitatavatele nõuetele ei määrata riskikaalu, mis on madalam keskvalitsusele esitatavate nõuete suhtes kohaldatavast riskikaalust.

6.3.   Keskvalitsuse riskikaalul põhinev meetod

26.

Asutustele esitatavatele nõuetele määratakse tabeli 3 alusel riskikaal vastavalt krediidikvaliteedi astmele, mis on määratud sellele keskvalitsusele esitatavatele nõuetele, kelle jurisdiktsioonis nad asuvad.

Tabel 3

Keskvalitsuse krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Nõude riskikaal

20 %

50 %

100 %

100 %

100 %

150 %

27.

Reitinguta keskvalitsusega riigis asuvatele asutustele esitatavate nõuete riskikaal ei ole suurem kui 100 %-line.

28.

Asutustele esitatavatele nõuete, mille esialgne tegelik kehtiv lõpptähtaeg on kuni kolm kuud, riskikaal on 20 %-line.

6.4.   Krediidihinnangul põhinev meetod

29.

Krediidiasutustele esitatavatele nõuetele, mille esialgne kehtiv lõpptähtaeg on üle kolme kuu ja mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri antud hinnang, määratakse riskikaal kooskõlas tabeliga 4 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad ametiasutused on aktsepteeritud reitinguagentuuri antud krediidihinnangutele määranud.

Tabel 4

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

20 %

50 %

50 %

100 %

100 %

150 %

30.

Reitinguta asutustele esitatavatele nõuetele määratakse 50 %-line riskikaal.

31.

Asutustele esitatavatele nõuetele, mille esialgne kehtiv lõpptähtaeg on kuni kolm kuud ja mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri antud hinnang, määratakse riskikaal kooskõlas tabeliga 4 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad ametiasutused on aktsepteeritud reitinguagentuuri antud krediidihinnangutele määranud.

Tabel 5

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

20 %

20 %

20 %

50 %

50 %

150 %

32.

Reitinguta asutustele esitatavatele nõuetele, mille esialgne kehtiv lõpptähtaeg on kuni kolm kuud, määratakse 20 %-line riskikaal.

6.5.   Koostoime lühiajaliste krediidihinnangutega

33.

Kui punktides 29 kuni 32 osutatud meetodit kohaldatakse asutustele esitatavate nõuete suhtes, on koostoime lühiajaliste hinnangutega järgmine.

34.

Kui puudub lühiajaline hinnang nõude kohta, kohaldatakse punktis 31 määratletud lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlemist kõikidele asutustele esitatavate nõuete suhtes, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud.

35.

Kui lühiajaline hinnang on olemas ja sellega nähakse ette punktis 31 määratletud lühiajaliste nõuete üldisest eeliskäsitlemisest soodsama või samaväärse riskikaalu kohaldamine, kasutatakse lühiajalist hinnangut vaid konkreetse nõude suhtes. Muude lühiajaliste nõuete puhul järgitakse punktis 31 määratletud lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlust.

36.

Kui lühiajaline hinnang on olemas ja sellega nähakse ette punktis 31 määratletud lühiajaliste nõuete üldisest eeliskäsitlemisest vähem soodsa riskikaalu kohaldamine, lühiajaliste nõuete üldist eeliskäsitlemist ei kohaldata ja kõikidele reitinguta lühiajalistele nõuetele määratakse sama riskikaal, mida kohaldatakse lühiajalise hinnangu puhul.

6.6.   Lühiajalised nõuded laenuvõtja omavääringus

37.

Vastavalt pädevate ametiasutuste kaalutlusõigusele võib asutustele esitatavatele nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud ja mis on nomineeritud ja väljastatud omavääringus mõlema punktides 26 kuni 27 ja 29 kuni 32 kirjeldatud meetodi alusel, määrata riskikaalu, mis on punktides 4 ja 5 kirjeldatud keskvalitsusele esitatavate nõuete soodusriskikaalust ühe kategooria võrra vähem soodne.

38.

Nõuetele, mille järelejäänud tähtaeg on kuni kolm kuud ja mis on nomineeritud ja väljastatud laenuvõtja omavääringus, määratakse vähemalt 20 %-line riskikaal.

6.7   Investeeringud regulatiivse kapitali instrumentidesse

39.

Investeeringud omakapitali või asutuste emiteeritud regulatiivse kapitali instrumentidesse kaalutakse 100 % riskiga, kui need ei ole omavahenditest maha arvatud.

6.8   Euroopa Keskpanga kohustuslike reservide nõue

40.

Kui asutusele esitatav nõue on Euroopa Keskpanga või liikmesriigi keskpanga poolt kehtestatud kohustuslike reservide nõudena, võivad liikmesriigid lubada sellise riskikaalu määramist, mis määratakse kõnealuse liikmesriigi keskpangale esitatavatele nõuetele tingimusel, et:

a)

reserve hoitakse vastavuses 12. septembri 2003. aasta Euroopa Keskpanga määrusega (EÜ) nr 1745/2003 (kohustuslike reservide kohaldamise kohta) (1) või vastavuses seda määrust asendava määrusega või kooskõlas siseriiklike nõuetega, mis on asjaomaste määrustega võrdväärsed kõigis olulistes aspektides ja

b)

reserve hoidva asutuse pankroti või maksejõuetuse korral makstakse reservid krediidiasutusele tagasi õigeaegselt ja neid ei kasutata asutuse muude kohustuste täitmiseks.

7.   NÕUDED ÄRIÜHINGUTELE

7.1.   Käsitlemine

41.

Nõuetele, mille kohta on olemas määratud reitinguagentuuri antud hinnang, määratakse riskikaal kooskõlas tabeliga 6 vastavalt krediidikvaliteedi hindamisskaala kuuele astmele, mille pädevad ametiasutused on aktsepteeritud reitinguagentuuride antud krediidihinnangutele määranud.

Tabel 6

Krediidikvaliteedi aste

1

2

3

4

5

6

Riskikaal

20 %

50 %

100 %

100 %

150 %

150 %

42.

Nõuded, mille kohta ei ole kõnealust krediidihinnangut, saavad 100 %-lise riskikaalu või keskvalitsuse riskikaalu olenevalt sellest, kumb on kõrgem.

8.   JAENÕUDED

43.

Artikli 79 lõikes 2 loetletud kriteeriumidele vastavatele nõuetele määratakse 75 %-line riskikaal.

9.   KINNISVARAGA TAGATUD RISKIPOSITSIOONID

44.

Ilma et see piiraks punktide 45 kuni 60 kohaldamist, määratakse täies ulatuses kinnisvaraga tagatud riskipositsioonidele 100 %-line riskikaal.

9.1.   Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

45.

Riskipositsioonidele või riskipositsiooni igale elemendile, mis on pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud eluruumile, milles laenuvõtja või investeerimisühingu korral tegelik tulusaaja elab või kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud, seatud hüpoteegiga, määratakse 35 %-line riskikaal.

46.

Riskipositsioonidele, mis on pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osadega sellise elamukinnisvara puhul, milles laenusaaja elab või kavatseb elama asuda või mille ta on üürile andnud, määratakse 35 %-line riskikaal.

47.

Vara liisingtehingu korral, mis puudutab elamukinnisvara, kui krediidiasutus on liisinguandja ja rentnikul on ostueesõigus, määratakse rentnikule esitatavate nõuete 35 %-line riskikaal tingimusel, et krediidiasutuse riskipositsioon on täielikult kindlustatud kinnisvara omamisega.

48.

Punktide 45 kuni 47 kohaldamiseks vajaliku otsuse tegemisel annavad pädevad ametiasutused nõusoleku vaid siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

vara väärtus ei või sõltuda oluliselt võlgniku krediidikvaliteedist. See tingimus ei välista olukordi, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii vara väärtust kui ka laenuvõtja suutlikkust;

b)

laenuvõtja risk ei või sõltuda oluliselt alusvara või projekti väärtuse arengust, vaid pigem laenuvõtja võimest maksta võlg tagasi teistest allikatest. Sellisel juhul ei või laenu tagasimaksmine sõltuda oluliselt mis tahes rahakäibest, mis on saadud seoses tagatiseks antud alusvaraga;

c)

VIII lisa 2. osa punktis 8 sätestatud miinimumtingimused ja VIII lisa 3. osa punktides 62 kuni 65 sätestatud hindamiseeskirjad peavad olema täidetud, ja

d)

vara väärtus peab ületama oluliselt riskipositsioonide väärtust.

49.

Pädevad ametiasutused võivad loobuda punkti 48 alapunktis b esitatud tingimusest riskipositsioonide puhul, mis on täielikult tagatud nende territooriumil asuvale elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga, kui nad suudavad tõendada, et nende territooriumil on hästiarenenud ja pikaajaline elamukinnisvaraturg, mille kahjumimäär on piisavalt madal sellise käsitlemise õigustamiseks.

50.

Kui ühe liikmesriigi pädevad ametiasutused kasutavad punktile 49 vastavat kaalutlusõigust, võivad teise liikmesriigi pädevad ametiasutused lubada oma krediidiasutustel määrata 35 %- riskikaal riskipositsioonide suhtes, mis on täielikult tagatud elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga.

9.2.   Kommertskinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid

51.

Vastavalt pädevate ametiasutuste kaalutlusõigusele võib riskipositsioonidele või riskipositsiooni igale elemendile, mis on pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud nende territooriumil asuvatele kontoritele või muudele äripindadele seatud hüpoteekidega, määrata 50 %-lise riskikaalu.

52.

Vastavalt pädevate ametiasutuste kaalutlusõigusele võib riskipositsioonidele, mis on pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud Soome 1991. aasta elamuühinguseaduse või hilisemate vastavate õigusaktide kohaselt tegutsevate Soome elamuühingute osadega, kontorite või muude äripindadega seoses määrata 50 %-lise riskikaalu.

53.

Vastavalt pädevate ametiasutuste kaalutlusõigusele võib vara liisingtehingutele, mille objektiks on kontorid või muud äripinnad, mis asuvad nende territooriumil ja kus krediidiasutus on liisinguandja ja rentnikul on ostueesõigus, määrata 50 %-lise riskikaalu tingimusel, et krediidiasutuse riskipositsioon on pädevaid ametiasutusi rahuldaval viisil täielikult tagatud kinnisvaraga.

54.

Punkte 51 kuni 53 kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a)

vara väärtus ei või sõltuda oluliselt võlgniku krediidikvaliteedist. See tingimus ei välista olukordi, kus puhtalt makromajanduslikud tegurid mõjutavad nii vara väärtust kui ka laenuvõtja tagasimakse suutlikkust;

b)

laenuvõtja risk ei või sõltuda oluliselt alusvara või projekti väärtuse arengust, vaid pigem laenuvõtja võimest maksta võlg tagasi teistest allikatest. Sellisel juhul ei või laenu tagasimaksmine sõltuda oluliselt mis tahes rahakäibest, mis on saadud seoses tagatiseks antud alusvaraga, ja

c)

VIII lisa 2. osa punktis 8 sätestatud miinimumtingimused ja VIII lisa 3. osa punktides 62 kuni 65 sätestatud hindamiseeskirjad on täidetud.

55.

50 %-line riskikaal määratakse selle laenu osa suhtes, mis ei ületa järgmiste tingimuste alusel arvutatud piirmäära:

a)

50 % kõnealuse vara turuväärtusest.

b)

50 % vara turuväärtusest või 60 % hüpoteekimisväärtusest, olenevalt sellest, kumb on madalam, neis liikmesriikides, kus seaduste või rakendusaktidega on hüpoteekimisväärtuse hindamiseks sätestatud ranged kriteeriumid.

56.

100 %-list riskikaal määratakse selle laenu osa suhtes, mis ületab punktis 55 sätestatud piirmäärad.

57.

Kui ühe liikmesriigi pädevad ametiasutused kasutavad punktidele 51 kuni 53 vastavat kaalutlusõigust, võivad teise liikmesriigi pädevad ametiasutused lubada oma krediidiasutustel kohaldada 50 %-list riskikaalu riskipositsiooni suhtes, mis on täielikult tagatud kommertskinnisvarale seatud hüpoteegiga.

58.

Pädevad ametiasutused võivad loobuda punkti 54 punktis b esitatud tingimusest nõuete puhul, mis on täielikult tagatud nende territooriumil asuvale kommertskinnisvarale seatud hüpoteegiga, kui nad suudavad tõendada, et nende territooriumil on hästiarenenud ja pikaajaline kommertskinnisvaraturg, mille kahjumimäär ei ületa järgmisi piirmäärasid:

a)

kommertskinnisvaraga tagatud laenust tuleneva kahjumi korral ei ületa kuni 50 % turuväärtusest (või vajaduse korral vähem kui 60 % hüpoteekimisväärtusest) mis tahes aastal 0,3 % kommertskinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenust, ja

b)

kommertskinnisvaraga tagatud laenust tulenev kogukahjum ei või ületada mis tahes aastal 0,5 % kommertskinnisvaraga tagatud tagasimaksmata laenust.

59.

Kui kumbagi punktis 58 osutatud piirmäära ei ole konkreetsel aastal järgitud, siis punkti 58 kohaldamise õigus lõpeb ja punkti 54 punktis b esitatud tingimust kohaldatakse kuni punkti 58 tingimused järgneval aastal täidetakse.

60.

Kui ühe liikmesriigi pädevad ametiasutused kasutavad punktile 58 vastavat kaalutlusõigust, võivad teise liikmesriigi pädevad ametiasutused lubada oma krediidiasutustel määrata 50 %-line riskikaal riskipositsiooni suhtes, mis on täielikult tagatud kommertskinnisvarale seatud hüpoteegiga.

10.   TÄHTAJAKS TASUMATA NÕUDED

61.

Ilma et see piiraks punktides 62 kuni 65 sisalduvaid sätteid, määratakse mis tahes nõude tagamata osale, mis on üle 90 päeva tasumata ning mis ületab pädevate ametiasutuste määratud piirmäära ja kajastab mõistlikku riskitaset, järgmine riskikaal:

a)

150 %-line, kui väärtuse korrigeerimised on vähemalt 20 % nõude tagamata osast enne väärtuse korrigeerimist ja

b)

100 %-line, kui väärtuse korrigeerimised on vähemalt 20 % nõude tagamata osast enne väärtuse korrigeerimist.

62.

Tähtajaks tasumata nõude tagatud osa määratlemisel loetakse aktsepteeritud tagatisteks ja garantiideks neid, mis on aktsepteeritavad krediidiriski maandamisel.

63.

Kui tähtajaks tasumata nõue on siiski täielikult tagatud selliste tagatistega, mis ei ole krediidiriski maandamisel aktsepteeritavad, võib vastavalt pädevate ametiasutuste kaalutlusõigusele määrata rangete tegevuskriteeriumide alusel 100 %-list riskikaalu, et tagada tagatise hea kvaliteet, kui väärtuse korrigeerimised ulatuvad 15 %ni nõudest enne väärtuse korrigeerimist.

64.

Punktides 45 kuni 50 osutatud nõuetele määratakse 100 %-line riskikaal pärast väärtuse korrigeerimist, kui need on tasumata üle 90 päeva. Kui väärtuse korrigeerimised on vähemalt 20 % nõudest enne väärtuse korrigeerimist, võib ülejäänud nõuetele määratavat riskikaalu vähendada pädevate ametiasutuste kaalutlusõiguse alusel 50 % tasemeni.

65.

Punktides 51 kuni 60 osutatud nõuetele määratakse 100 %-line riskikaal, kui need on tasumata üle 90 päeva.

11.   REGULATIIVSELT S UURE RISKIGA KATEGOORIATESSE KUULUVAD VARAD

66.

Vastavalt pädevate ametiasutuste kaalutlusõigusele võib sellistele eriti suurte riskidega seotud riskipositsioonidele nagu investeeringud riskikapitaliettevõtetesse ja mittebörsiettevõtete omakapitali määrata 150 %-lise riskikaalu.

67.

Pädevad ametiasutused võivad lubada, et varadele, millele määrataks riskikaal 150 % käesoleva osa alusel, mis ei ole tähtajaks tasumata ja mille suhtes on kehtestatud väärtuse korrigeerimised, määratakse riskikaal:

a)

100 %, kui väärtuse korrigeerimised on vähemalt 20 % riskipositsiooni väärtusest enne väärtuse korrigeerimist ja

b)

50 %, kui väärtuse korrigeerimised on vähemalt 50 % riskipositsiooni väärtusest enne väärtuse korrigeerimist.

12.   TAGATUD VÕLAKIRJAD