Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32004D0830

2004/830/EÜ: Komisjoni otsus, 18. oktoober 2004, millega lõpetatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2164/98 (millega kehtestatakse teatavate Indiast pärit laia spektriga antibiootikumide impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks) kiirendatud korras läbivaatamine

OJ L 359, 4.12.2004, p. 55–60 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

No longer in force, Date of end of validity: 18/10/2003

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2004/830/oj

4.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 359/55


KOMISJONI OTSUS,

18. oktoober 2004,

millega lõpetatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2164/98 (millega kehtestatakse teatavate Indiast pärit laia spektriga antibiootikumide impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks) kiirendatud korras läbivaatamine

(2004/830/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 6. oktoobri 1997. aasta määrust (EÜ) nr 2026/97 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi “baasmäärus”), eriti selle artiklit 20,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A.   EELNENUD MENETLUS

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2164/98 (2) lõpliku tasakaalustava tollimaksu teatavate Indiast pärit ja eelnevalt doosidesse jagamata ning jaemüügiks pakendamata ja CN-koodide ex 2941 10 10, ex 2941 10 20 ja ex 2941 90 00 alla kuuluvate laia spektriga antibiootikumide, nimelt amoksitsilliintrihüdraadi, ampitsilliintrihüdraadi ja tsefaleksiini (edaspidi “asjakohased tooted”) impordi suhtes. Meetmed kehtestati üksikeksportijate suhtes kohaldatava 0–12protsendilise tollimaksuna, kusjuures jääktollimaksu määr koostööd mittetegevatele eksportijatele oli 14,6 %.

B.   PRAEGUNE MENETLUS

1.   Läbivaatamistaotlus

(2)

Asjakohaseid tooteid valmistav India tootja, Nestor Pharmaceuticals Limited (edaspidi “taotleja”), esitas komisjonile pärast lõplike meetmete kehtestamist taotluse algatada baasmääruse artikli 20 kohaselt määruse (EÜ) nr 2164/98 kiirendatud korras läbivaatamine. Taotleja väitel ei ole ta seotud ühegi muu Indias tegutseva asjakohaste toodete eksportijaga. Lisaks väidab taotleja, et esialgse uurimisperioodi (1. juuli 1996 – 30. juuni 1997) jooksul ei ole ta asjakohaseid tooteid ühendusse eksportinud, kuid on teinud seda hiljem. Eespool esitatu alusel taotleb ta, et kui ei avastata subsideerimist, kehtestataks tema suhtes individuaalne tollimaksu määr.

2.   Kiirendatud korras läbivaatamise algatamine

(3)

Komisjon kontrollis taotleja poolt esitatud tõendeid ja leidis, et need põhjendavad küllaldaselt läbivaatamise algatamist kooskõlas baasmääruse artikli 20 sätetega. Olles konsulteerinud nõuandekomiteega ja pärast seda, kui asjaomasele ühenduse tootmisharule oli antud võimalus esitada oma arvamus, algatas komisjon teadaande avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas  (3) määruse (EÜ) nr 2164/98 taotlejat käsitleva kiirendatud korras läbivaatamise.

3.   Asjakohased tooted

(4)

Kõnesolev läbivaatamine hõlmab tooteid, mida käsitletakse määruses (EÜ) nr 2164/98.

4.   Uurimisperiood

(5)

Subsideerimist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2003 (edaspidi “läbivaatamiseks vajalik uurimisperiood”).

5.   Asjaomased pooled

(6)

Komisjon teatas ametlikult taotlejale ja India valitsusele uurimise algatamisest. Lisaks sellele andis ta muudele huvitatud isikutele võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda ärakuulamist. Komisjonile ei esitatud siiski selliseid seisukohti ega ärakuulamise taotlusi.

(7)

Komisjon saatis taotlejale küsimustiku ja sai vastused ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta uurimise seisukohast vajalikuks pidas, ja kontrollis neid andmeid ning tegi kontrollkäike taotleja valdustes New Delhis ja Hyderabadis.

C.   LÄBIVAATAMISE ULATUS

(8)

Kuna avastatud kahjude läbivaatamiseks ei esitatud ühtegi taotlust, käsitleti läbivaatamisel ainult subsideerimist.

(9)

Komisjon uuris samu subsiidiumikavasid, mida analüüsiti esialgse uurimise puhul. Samuti uuris komisjon, kas taotleja on kasutanud muid subsiidiumikavasid või saanud asjakohaste toodetega seoses sihtotstarbelisi subsiidiume.

D.   UURIMISTULEMUSED

1.   Uue eksportija hüvitisekõlblikkus

(10)

Taotleja tõendas nõuetekohaselt, et tal ei olnud mingeid otseseid ega kaudseid sidemeid India eksportivate tootjatega, kelle suhtes kohaldatakse asjaomase toote puhul kehtivaid tasakaalustavaid meetmeid.

(11)

Uurimine kinnitas, et taotleja ei eksportinud asjakohaseid tooteid esialgse uurimisperioodi jooksul, s.o alates 1. juulist 1996 kuni 30. juunini 1997, ja ta alustas ühendusse eksportimist pärast kõnesolevat ajavahemikku.

Peale selle ei uuritud taotlejat esialgse uurimisperioodi jooksul individuaalselt muudel põhjustel kui komisjoniga koostööst keeldumine.

See kinnitab, et taotlejat tuleks käsitada uue eksportijana. Sellepärast uuris komisjon vastavalt baasmääruse artiklile 20, kas kõnesoleva taotleja puhul võib kindlaks määrata individuaalse tasakaalustava tollimaksu.

2.   Subsideerimine

(12)

Komisjoni küsimustikule taotleja poolt antud vastustes sisalduva teabe ja uurimise käigus kogutud lisaandmete põhjal uuriti järgmisi kavasid:

imporditollimaksude hüvituskava (Duty Entitlement Passbook Scheme),

tulumaksuvabastuse kava (Income Tax Exemption Scheme),

Passbook-kava (Passbook Scheme),

kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (Export Promotion Capital Goods Scheme),

eksportkauba tootmise eritsoonid/ekspordisuunitlusega üksused (Export Processing Zones/Export Oriented Units),

eellitsentside kava kohane füüsiline eksport (Advance License Scheme physical export).

2.1.   Esialgselt uuritud ja äriühingu poolt kasutatud kavad

2.1.1.   Imporditollimaksude hüvituskava (DEPBS)

(13)

Tehti kindlaks, et taotleja on saanud DEPBS-kava alusel ekspordijärgseid hüvitisi. Selle kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud dokumendi “Ekspordi- ja impordipoliitika 2002–2007” (“EXIM-poliitika 02-07”) jaotises 4.3 ja täiendava “Menetluste käsiraamatu” I köite, 2002–2007 (“HOP I 02-07”), (4) 4. peatükis. “EXIM-politika 02-07” põhineb väliskaubanduse (arendamine ja eeskirjad) aktil 1992 (nr 22, 1992).

(14)

Selle kava alusel hüvitise saamiseks on kõlblik iga tootja-eksportija või müüja-eksportija. Ta võib taotleda DEPBS-krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana kõnesoleva kava alusel eksporditud toodete väärtusest. India ametiasutused on kehtestanud DEPBS-määrad enamiku toodete, sealhulgas asjakohaste toodete jaoks. Need on kindlaks määratud integreeritava materjali ja resultaat-eksporttoodete suhte standardnormide (SION) alusel, võttes arvesse eeldatavat impordi osa eksporttoodetesse integreeritavates materjalides ja tollimaksude jaotumist sellise eeldatava impordi puhul, olenemata sellest, kas tollimaksusid on tegelikult tasutud või mitte.

(15)

Selleks et olla kõlblik hüvitise saamiseks selle kava alusel, peab äriühing eksportima. Eksporditehingu tegemisega samaaegselt esitab eksportija India tollile deklaratsiooni, milles ta märgib, et eksport toimub DEPBS alusel. Kaupade eksportimiseks väljastab India toll lähetusprotseduuri ajal ekspordi lastikirja. Selles dokumendis märgitakse muu hulgas eksporditehingu puhul antava DEPBS-krediidi summa. Sellel hetkel teab eksportija temale antava hüvitise määra. Kui toll on väljastanud ekspordi lastikirja, ei ole India valitsusel diskretsiooniõigust DEPBS-krediidi andmise suhtes. Hüvitise arvutamisel kasutatakse DEPBS-määra, mida rakendati ekspordideklaratsiooni esitamise ajal. Seega ei ole võimalik hüvitise määra muuta tagasiulatuvalt.

(16)

Samuti tehti kindlaks, et India raamatupidamisstandardite kohaselt võib äriaruannetes kanda DEPBS-krediidi tekkepõhiselt tuludesse ekspordikohustuse täitmisel.

(17)

Seda krediiti võib kasutada tollimaksude tasumiseks järgneva mis tahes piiramatult imporditavate kaupade impordi puhul, välja arvatud kapitalikaubad. Selle krediidi abil imporditud kaupu võib müüa siseturul (kusjuures nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil.

DEPBS-krediit on vabalt ülekantav ja kehtib 12 kuud alates litsentsi väljastamise kuupäevast.

(18)

Taotluse DEPBS-krediidi saamiseks võib esitada kuni 25 eksporditehingu suhtes ja juhul, kui taotlus kantakse elektroonilisse andmebaasi, piiramatu arvu eksporditehingute suhtes. De facto ei ole olemas kindlaid taotluse esitamise tähtaegu, kuna HOP I 02-07 punktis 4.47 mainitud perioodi loetakse alati alates viimasest asjakohases DEPBS-taotluses märgitud eksporditehingust.

(19)

DEPBS peamised karakteristikud ei ole alates esialgsest uurimisest muutunud. Selle kava puhul on tegemist subsiidiumiga, mis sõltub ekspordijõudlusest. Seetõttu nähti esialgse uurimise jooksul ette, et kõnesolevat subsiidiumi käsitletakse spetsiifilisena ja baasmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel tasakaalustatavana.

(20)

Esialgse uurimise puhul arvutati DEPBS-subsiidiumi summa kõige soodsamate olemasolevate andmete alusel vastavalt baasmääruse artikli 28 lõikele 1 ja DEBS-määra käsitleti pro rata temporis vastava subsiidiumi määrana. Taotleja koostöö tõttu, mida käsitletakse asjaolude muutusena baasmääruse artikli 22 lõike 4 tähenduses, ei tohi seda meetodit rakendada tema kahjuks.

(21)

Vastavalt baasmääruse artikli 2 lõikele 2 ja artiklile 5 arvutati tasakaalustatavad subsiidiumid subsiidiumisaajale antud hüvitisena, mille olemasolu tehti kindlaks uurimisperioodi jooksul. Sellega seoses loeti, et hüvitis antakse hüvitisesaajale hetkel, millal selle kava alusel sooritatakse tehing. Sellel hetkel on India valitsus kohustatud loobuma tollimaksudest, mis kujutavad endast finantskohustust baasmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Nagu on deklareeritud eespool põhjenduses 15, kui toll on väljastanud ekspordi lastikirja, milles märgitakse muu hulgas asjakohase eksporditehingu puhul antava DEPBS-krediidi summa, ei ole India valitsusel enam õigust otsustada, kas subsiidiumi anda või mitte anda, samuti ei ole tal siis enam õigust otsustada subsiidiumi summa üle. Samas põhjenduses deklareeritu kohaselt ei ole võimalikul DEPBS-määrade muutmisel tegeliku ekspordi ja DEPBS-litsentsi väljaandmise vahelisel perioodil tagasiulatuvat mõju antud hüvitise määrale. Lisaks sellele, nagu on deklareeritud eespool põhjenduses 16, võivad äriühingud India raamatupidamisstandardite kohaselt kanda DEPBS-krediidi tekkepõhiselt tuludesse eksporditehingu sooritamise etapil. Kokkuvõttes, silmas pidades asjaolu, et äriühing teab, et ta saab subsiidiumi DEPBS alusel ja hüvitisi muude kavade alusel, on äriühing soodsamates konkurentsitingimustes, kuna ta võib kajastada subsiidiume madalamate hindade pakkumises.

(22)

Tasakaalustava tollimaksu kehtestamise põhimõte on siiski ebaseaduslikel konkurentsieelistel põhinevate ebaausate kaubandustavade mõju hüvitamine. Seda silmas pidades peeti vajalikuks hinnata DEPBS alusel antavat hüvitist krediitide summana, mis on teenitud kõikidelt selle kava alusel sooritatud eksporditehingutelt uurimisperioodi jooksul. Sellest lahutati subsiidiumi saamiseks vajalikud lõivud vastavalt baasmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a.

(23)

Taotleja väitis, et subsiidiumimarginaali arvutamisel käesoleva uurimise puhul on asjakohased ainult DEPBS-krediidid, mis tekivad seoses asjakohaste toodete eksporditehingutega. DEPBS alusel ei ole siiski olemas kohustusi, mis piiraksid DEPBS-krediitide kasutamist teatavasse tootesse integreeritava tollimaksuvaba materjali importimiseks. Vastupidi, DEPBS-krediidid on vabalt ülekantavad, neid võib isegi müüa ja kasutada mis tahes vabalt imporditavate kaupade (sellesse liiki kuuluvad asjakohastesse toodetesse integreeritavad materjalid), välja arvatud kapitalikaubad, importimiseks. Järelikult võib asjakohaste toodete puhul saada hüvitist kõikide tekkinud DEPBS-krediitide arvel.

(24)

Taotleja väitis lisaks, et subsiidiumi summa kindlaksmääramisel tuleks DEPBS-krediitide ülekandmisel makstav müügimaks lahutada kuluna. Müügimaks ei ole siiski hüvitisekõlblikuks tunnistamiseks või subsiidiumi saamiseks vajalik kulu baasmääruse artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses. Müügimaks tuleneb ainult puhtalt ärilisest otsusest lahti saada juba omandatud DEPBS-krediidist müümise abil, selle asemel, et seda kasutada müügimaksuvabalt järgnevate importide puhul makstavate tollimaksude kompenseerimiseks. DEPBS-krediitide saamiseks vajalike taotluste esitamise lõivusid käsitleti siiski vajalike kuludena ja need kulud lahutati.

(25)

Subsiidiumi üldsumma (nominaator) jaotati kogu kordusuurimise perioodi jooksul toimunud eksportmüükidele (denominaator) vastavalt baasmääruse artikli 7 lõikele 2, kuna kõnesolevat subsiidiumi ei antud vastavalt valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud kogustele. Selle kava alusel taotlejale antava subsiidiumi marginaal oli 3,3 %.

2.1.2.   Tulumaksuvabastuse kava (ITES)

(26)

Tehti kindlaks, et kordusuurimise perioodi jooksul sai taotleja eksportmüügi tulude puhul hüvitist osalise tulumaksuvabastusena. Selle tulumaksuvabastuse õiguslik alus on sätestatud “Tulumaksu akti 1961” jaos 80HHC.

(27)

“Tulumaksu akti 1961” jagu 80HHC tunnistati kehtetuks alates hindamisaastast 2005–2006 (st alates finantsaastast 1. aprill 2004 kuni 31. märts 2005). Seega ei võimalda kõnesolev kava taotlejale hüvitise saamist pärast 31. märtsi 2004. Seetõttu vastavalt baasmääruse artikli 15 lõikele 1 seda kava ei tasakaalustata.

2.2.   Esialgselt uuritud, kuid äriühingu poolt kasutamata kavad

2.2.1.   Passbook-kava (PBS)

(28)

Tehti kindlaks, et taotleja ei ole saanud hüvitist PBS alusel, kuna PBS tunnistati 1. aprillil 1997 kehtetuks ja asendati uue kavaga DEPBS.

2.2.2.   Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (EPCGS)

(29)

Tehti kindlaks, et taotleja ei ole importinud kapitalikaupu EPCGS alusel ja seega ei kasutanud seda kava.

2.2.3.   Eksportkauba tootmise eritsoonid (EPZ)/ekspordisuunitlusega üksused (EOU)

(30)

Tehti kindlaks, et taotleja ei asunud EPZs ega tegutsenud EOU kava alusel ja seega ei kasutanud kõnesolevat kava.

2.3.   Muud taotleja poolt asjakohaste toodetega seoses kasutatud kavad, mille kohta on kindlaks tehtud, et need on tasakaalustatavad: eellitsentside kava kohane füüsiline eksport (füüsiline ALS-eksport)

(31)

Tehti kindlaks, et kordusuurimise perioodi jooksul sai taotleja hüvitist kõnesoleva kava alusel. Selle kava üksikasjalik kirjeldus on esitatud EXIM-poliitika 02-07 punktides 4.1.1–4.1.7 ja HOP I 02-07 punktides 4.1–4.30.

(32)

Tootjad-eksportijad ja tugitootjatega seotud müüjad-eksportijad on kõnesoleva kava alusel hüvitisekõlblikud.

(33)

Füüsiline ALS-eksport võimaldab nende materjalide tollimaksuvaba importi, mis tuleb füüsiliselt integreerida eksportkaupadesse. Selleks et India toll saaks teha kontrollimisi, on eksportija juriidiliselt kohustatud pidama ettenähtud vormis “tõest ja nõuetekohast arvestust importkaupade kulu ja kasutamise kohta litsentside lõikes” (punkt 4.30 ja HOP I 02-07 lisa 18), st pidama tegeliku tarbe registrit. Nii impordisoodustuse kui ka ekspordikohustuse mahu ja väärtuse määrab kindlaks India valitsus ja need dokumenteeritakse litsentsis. Lisaks sellele dokumenteerivad valitsuse ametnikud impordi ja ekspordi hetkedel vastavad tehingud litsentsil. Kõnesoleva kava alusel lubatud impordimahud määrab kindlaks India valitsus standardnormide, s.o SIONide baasil, mis väidetavalt kajastavad integreeritavate materjalide võimalikult tõhusat kasutamist resultaat-eksportoote referentskoguse valmistamisel. SIONid on olemas enamiku toodete kohta, kaasa arvatud asjakohased tooted, ja need on avaldatud dokumendis HOP II 02-07. Integreeritavad importmaterjalid ei ole ülekantavad ja neid tuleb kasutada ainult resultaat-eksporttoodete valmistamiseks. Ekspordikohustus tuleb täita ettenähtud tähtaja jooksul (18 kuud, mida võib pikendada kaks korda, kummalgi korral 6 kuu võrra).

(34)

Kordusuurimise käigus tehti kindlaks, et kõnesoleva kava alusel taotleja poolt tollimaksuvabalt ja SIONi impordisoodustuste kohaselt imporditud integreeritavate materjalide kogus ületas materjalide koguse, mis oli taotlejale vajalik resultaat-eksporttoodete referentskoguse valmistamiseks. Seega ei olnud asjakohaste toodete SION piisavalt täpne. Peale selle ei pidanud taotleja tegeliku tarbe registrit vastavalt faktilisele tarbimisele. Nõudeid eirates kandis taotleja oma tarbe registrisse vastavalt India valitsuse ülemäära soodsatele SIONitele, kuigi tegelikult kulutas ta resultaat-eksporttoodete referentskoguse valmistamiseks integreeritavat materjali vähem. Taotleja ega India valitsus ei tõendanud, et kõnesolev imporditollimaksu vabastus ei põhjustanud imporditollimaksude ülemäärast vähendamist.

(35)

Imporditollimaksu vabastus kujutab endast subsiidiumi baasmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 2 lõike 2 tähenduses, s.o India valitsuse finantspanust, millega anti taotlejale hüvitist. Lisaks sellele sõltub füüsiline ALS-eksport ekspordijõudlusest ning seetõttu käsitletakse seda spetsiifilisena ja baasmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a alusel tasakaalustatavana.

(36)

Kõnesolevat kava ei saa käsitleda lubatud tollimaksu tagastussüsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina baasmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses. Ta ei vasta baasmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamisega seotud määratlused ja eeskirjad) ning III lisas (asendamise puhul kasutatava tagastamisega seotud määratlused ja eeskirjad) kehtestatud rangetele eeskirjadele. India valitsus ei rakendanud efektiivselt oma kontrollisüsteemi või -protseduuri selleks, et veenduda, kas ja millistes kogustes tarbiti integreeritavaid materjale eksporttoodete valmistamiseks (baasmääruse II lisa II jao lõige 4 ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi korral baasmääruse III lisa II jao lõige 2). Asjakohaste toodete SIONid ei olnud piisavalt täpsed ja neid ei saa käsitleda tegeliku tarbe tõendamise süsteemina. Puudus tõhus kontroll nõuetekohaselt peetud tegeliku tarbe registri alusel. Peale selle ei teinud India valitsus täiendavat uurimist tegelikult integreeritud materjalide põhjal, kuigi seda on tavaliselt vaja teha efektiivselt rakendatud kontrollsüsteemi puudumisel (baasmääruse II lisa II jao lõige 5 ja III lisa II jao lõige 3), samuti ei tõendanud India valitsus, et ei toimunud imporditollimaksude ülemäärast vähendamist.

(37)

Avalikustamise puhul väitis taotleja, et füüsilist ALS-eksporti rakendati lubatud tagastussüsteemina või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemina. Ta väitis, esitamata uusi tõendavaid fakte ja väidet põhjendamata, et India valitsus kehtestas nõuetekohase kontrollimise korra vastavalt baasmäärusele. Sellega seoses viitas taotleja järgmistele India valitsusele kättesaadavatele kontrollielementidele: väidetavalt täpsed asjakohaste toodete SIONid, impordi ja ekspordi dokumentide (ekspordi lastikiri, importmaterjalide sisseveo tollideklaratsioon) andmed integreeritavate materjalide ja resultaat-eksporttoodete koguste kohta, tollilao register impordi ja ekspordi kohta füüsilise ALS-ekspordi alusel, tegeliku tarbe register (vt eespool põhjendus 33), tolli poolt õigustatud ekspordi sertifitseerimisraamat (DEECB) ja täiendavad kontrollmehhanismid, mida India ametiasutused on rakendanud aktsiisimaksude korralduse kontekstis (nt selle tagamine, et ALSi alusel tollimaksuvabalt imporditud integreeritavate materjalide puhul ei nõutaks ebaõiglaselt integreeritavatelt materjalidelt võetava aktsiisimaksu krediiti (CENVAT-krediit)). Peale selle väitis taotleja, et komisjon peaks SIONi ebatäpsuse kvantifitseerima. Lisaks väitis ta, et baasmäärusele vastavuse kinnitamiseks ei pea kontrollsüsteem saadetiste kaupa tõendama importmaterjalide ja resultaattoodete vahelist seost. Lõpuks väitis taotleja, et eelnevate uurimiste alusel peab komisjon jätma ALSi tasakaalustamata.

(38)

Taotleja seisukoht, mis on kokku võetud põhjenduses 37, ei muuda komisjoni järeldusi füüsilise ALS-ekspordi kohta. Taotleja ei ole ümber lükanud järeldust, et käesoleval juhtumil de facto (mitte de jure) ei rakendanud India valitsus tegeliku tarbe kontrollimise süsteemi efektiivselt. Taotleja poolt esitatud tegeliku tarbe andmete alusel tehti uurimise käigus kindlaks, et asjakohaste toodete SION ei ole piisavalt täpne (vt eespool põhjendus 34). Taotleja on sellest faktist teadlik ja kinnitas seda kontrollgrupile uurimise käigus. Komisjoni ülesanne ei ole kindlaks teha SIONi ebatäpsuse täpne määr, vaid küllaldaste tõendite alusel ainult ümber lükata standardnormide väidetav täpsus. Peale selle ei esitanud taotleja tõendeid selle kohta, et ta pidas tegelikku tarvet (mitte standardnormide kohast tarvet) kajastavat registrit või dokumenteeris vastavaid andmeid muul viisil, selleks et India valitsus saaks ALSi kontrollida. Järelikult, selleks et kontrollida eksporttoodete valmistamiseks kulutatud koguseid, pidi India valitsus tuginema oma ebatäpsetele standardnormidele. Komisjon käsitleb seda ebapiisavana selleks, et täita efektiivse kontrollsüsteemi nõudeid vastavalt baasmääruse II ja III lisale.

(39)

Taotleja ei tõendanud, et CENVAT-krediitidega seotud aktsiisi kontrollimised annavad teavet integreeritavate materjalide ja resultaat-eksporttoodete seose kohta. Sellepärast ei käsitlenud komisjon neid kontrollimisi baasmääruse II ja III lisale vastava kontrollsüsteemi osana. Peale selle, DEECB tunnistati dokumendiga EXIM-poliitika 02-07 kehtetuks ja järelikult, vastupidi taotleja kinnitusele, ei ole DEECB enam kontrollielement. Ei esitatud ka tõendeid, et taotleja kasutas DEECBd andmete talletamiseks tegeliku tarbe kohta. Ei esitatud tõendeid selle kohta, et India valitsus rakendas efektiivselt mõnda muud süsteemi selleks, et vajaliku usaldatavusega kindlaks teha seose olemasolu integreeritavate importmaterjalide ja resultaat-eksporttoodete vahel, ehk teiste sõnadega, et kasutati mõnda muud viisi kui ülemäära soodsatel standardnormidel põhinev süsteem. Selles kontekstis tuleb märkida, et dokumendis EXIM-poliitika 02-07 kehtestatud standardi kajastamiseks peab kontrollsüsteem põhinema eraldi saadetistel põhjenduses 33 osutatud tingimustel. Peale selle, ainult selline standard võimaldab kontrollivatel asutustel kindlaks teha, kas tagastussüsteemi või asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi rangetest eeskirjadest on kinni peetud. On vaja meelde tuletada, et baasmääruse I lisa punkti i kohaselt on asendamise puhul kasutatav tagastussüsteem lubatud ainult erijuhtudel ja muu hulgas ainult kaheaastase ajavahemiku jooksul alates asendava integreeritava materjali impordist kuni ekspordini.

(40)

Lõpuks, komisjon ei ole seotud ühegi füüsilise ALS-ekspordi pretsedendiga. Seda kava ei ole kunagi analüüsitud faktide alusel, mis oleksid võrreldavad käesoleva uurimise käigus kindlakstehtud faktidega, eriti silmas pidades asjakohaste toodete SIONi ebatäpsust.

(41)

Järelikult, lubatud tollimaksu tagastussüsteemi ja asendamise puhul kasutatava tagastussüsteemi puudumisel ning silmas pidades asjaolu, et kontrollsüsteemi ei rakendatud soovitud eesmärgil efektiivselt, kujutab tasakaalustatav hüvitis endast vabastamist importimisel tavaliselt nõutavast summaarsest tollimaksust.

(42)

Subsiidiumi summa (nominaator) arvutati kaotatud imporditollide (tollimaksu baasmäär ja spetsiaalsed täiendavad tollimaksud) alusel, mida maksti kordusuurimise perioodi jooksul asjakohaste toodete valmistamiseks füüsilise ALS-ekspordi alusel imporditud materjalilt, kusjuures lahutati subsiidiumi saamiseks makstud kohustuslik lõiv vastavalt baasmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a. See summa jaotati kordusuurimise perioodi jooksul toimunud asjakohaste toodete eksportide mahu järgi vastavalt baasmääruse artikli 7 lõikele 2 (denominaator), kuna kõnesolevat subsiidiumi ei antud vastavalt valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud kogustele. Sellel alusel arvutatud subsiidiumi määr on 22 %.

3.   Tasakaalustatavate subsiidiumide üldsumma

(43)

Võttes arvesse eespool ettenähtud kavadega seotud uurimise tulemusi, on tasakaalustatavate subsiidiumide summa taotleja puhul järgmine:

(%)

 

DEPBS

ALS

Kokku

Nestor Pharmaceuticals Ltd

3,3

22

25,3

(44)

Vastavalt baasmääruse artikli 15 lõikele 1 peab tasakaalustava tollimaksu summa olema väiksem kui tasakaalustatavate subsiidiumide üldsumma, tingimusel et see väiksem tollimaks on piisav ühenduse tootmisele tekitatud kahju korvamiseks. Esialgse uurimise käigus määrati kindlaks, et keskmine kahju korvamise määr on 14,6 %. Taotleja ei nõudnud kahju uurimise tulemuste läbivaatamist. Sellest tulenevalt piirab käesoleva läbivaatamise tulemusena tasakaalustava tollimaksu määr esialgselt kindlaksmääratud kahju korvamise summat.

E.   KIIRENDATUD KORRAS LÄBIVAATAMISE LÕPETAMINE

(45)

Käesoleva kordusuurimise tulemuste põhjal järeldatakse, et taotleja poolt valmistatud ja eksporditud asjakohaste toodete impordile ühendusse tuleb jätkuvalt kohaldada tasakaalustava tollimaksu määra, mis vastab esialgse uurimise käigus kindlaksmääratud kahju korvamise määrale.

(46)

Kuna kõnesolev tollimaksu määr on sama, mida juba kohaldatakse kõikide äriühingute puhul, keda ei ole individuaalselt nimetatud määruse (EÜ) nr 2164/98 artikli 1 lõikes 2, ei ole vaja seda määrust muuta. Seega tuleb taotlejaga seotud kiirendatud korras läbivaatamine lõpetada.

F.   AVALIKUSTAMINE

(47)

Taotlejale ja India valitsusele teatati olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel kavatseti lõpetada kiirendatud korras läbivaatamine. Neile anti ka mõistlikul määral aega märkuste esitamiseks. India valitsus ei esitanud märkusi. Avalikustamise puhul taotleja poolt esitatud märkust, mis puudutas ainult füüsilist ALS-eksporti, käsitleti põhjendustes 37–40 kindlaksmääratu kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Käesolevaga lõpetatakse äriühingut Nestor Pharmaceuticals Limited käsitleva määruse (EÜ) nr 2164/98 kiirendatud korras läbivaatamine.

Brüssel, 18. oktoober 2004

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Pascal LAMY


(1)  EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2)  EÜT L 273, 9.10.1998, lk 1.

(3)  ELT C 102, 29.4.2003, lk 6.

(4)  India valitsuse kaubandus- ja tööstusministeeriumi teatis nr 1/2002-07, 31. märts 2002.


Top