Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017AE3627

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi uue kõrghariduse tegevuskava kohta“ [COM(2017) 247 final] ja „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Koolide arendamine ja õpetamise täiustamine, et anda noortele edasiseks eluks hea stardipositsioon““ [COM(2017) 248 final]

OJ C 81, 2.3.2018, p. 167–173 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

2.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 81/167


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi uue kõrghariduse tegevuskava kohta“

[COM(2017) 247 final]

ja

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Koolide arendamine ja õpetamise täiustamine, et anda noortele edasiseks eluks hea stardipositsioon““

[COM(2017) 248 final]

(2018/C 081/22)

Raportöör:

Pavel TRANTINA (CZ-III)

Kaasraportöör:

Antonello PEZZINI (IT-I)

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 5.7.2017

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõige 4 ja artikli 166 lõige 4

 

 

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

27.9.2017

Vastuvõtmine täiskogus

19.10.2017

Täiskogu istungjärk nr

529

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

148/1/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnustab kõnealuseid algatusi ja nõustub nendes esitatud põhimõtetega, kuid soovib kasutada võimalust, et väljendada oma seisukohta selle kohta, kui oluline on vajalike vahendite eraldamine Euroopa haridussüsteemide parandamiseks, et saavutada kvaliteetne haridus kõigile, samuti parandada hariduse suutlikkust toime tulla ühiskondlike probleemidega ning valmistada õppureid tõhusalt ette kvaliteetseks eluks ja kvaliteetseteks töökohtadeks. Euroopalikke väärtusi võimendades saab Euroopa täita ja peab täitma juhtivat uuenduslikku rolli kestliku ja kaasava majanduse ülesehitamisel. Sellise majandusega peaks olema võimalik edendada konkurentsivõimet ja kindlustada sellega seotud sotsiaalse mudeli tulevik. Koostöö haridusvaldkonnas annab kogu Euroopa Liidu kontseptsioonile tegeliku tähenduse ja edendab liidu, st ELi kui konstruktiivse ühenduse kontseptsiooni.

1.2.

Võttes arvesse praegust poliitilist õhustikku Euroopas, kutsub komitee komisjoni ja liikmesriike üles kaasama vajaduse väärtustada kultuurilist mitmekesisust ja sallivust hariduspoliitikas veel ühe kodanikuaktiivsuse edendamise võimalusena nende ELi eesmärkide hulka, mis on suunatud ELi põhivääruste edendamisele. Me kõik vastutame inimestele hariduse ja tegeliku teadlikkuse andmise eest Euroopa ühisest ajaloost ja väärtustest, samuti sallivuse ja inimõiguste tähtsusest.

1.3.

Komitee usub, et selleks, et tulla toime tänapäeva üha suuremate probleemidega, on tarvis kaugemaleulatuvat algatust, mis aitaks meil tulevikus jõuda terviklikuma, praegust paradigmat muutva haridusstrateegiani, et toetada lapsi ja noori ning pakkuda praegustele probleemidele kiireid lahendusi.

1.4.

Hariduse parandamiseks on määrava tähtsusega õpetajate ja koolijuhtide staatuse parandamine ja nende toetamine. Lisakoolitust on vaja mitte ainult õpetajatele ja koolijuhtidele, vaid ka laste ja noorte harijatele päris elus väljaspool hariduskeskkonda, näiteks nende vanematele, kogukonnale, mitteformaalse hariduse pakkujatele. Oluline on nende rühmadega sidemeid sõlmida.

1.5.

Liikmesriikidele tuleb pakkuda konkreetsemaid ettepanekuid hariduse ja õpetajate toetamiseks, sealhulgas koolikeskkonna parandamiseks, mis on nende töö- ja õppurite õppetingimuste koostisosa. Mõned ettepanekud võiks esitada Euroopa poolaasta raames riigipõhiste soovituste osana.

1.6.

Pidades silmas eelseisvat haridusteemalist kõrgetasemelist tippkohtumist, mis on kavas 2018. aasta alguses ja mille korraldab Euroopa Komisjon, julgustab komitee liikmesriike tungivalt astuma olulise sammu edasi ja looma – muu hulgas tõhusate sotsiaal- ja kodanikuühiskonna dialoogide kaudu – haridus-, koolitus- ja elukestva õppe süsteeme, mis tagaksid õppuritele Euroopas paljulubava tuleviku.

1.7.

Komitee leiab, et haridussüsteemide parandamise ja ajakohastamise aluseks on kaks elementi: piisavate, õiglaselt jaotatud rahaliste vahendite kättesaadavus ja koordineeritud juhtimine kvaliteetse ja tõhusa sotsiaaldialoogi raames. Seda tuleks tulevastes aruteludes rohkem tunnustada. Haridusressursid ei peaks olema suunatud ainult tulemuste saavutamisele, vaid ka ebasoodsatest oludest pärinevate õppurite ja pagulaste kaasamisele.

1.8.

EL peab investeerima rohkem haridusse ja koolitusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni, suurendades rahalisi vahendeid programmidele Erasmus+ ja Horisont 2020 ning nende jätkuprogrammidele. See võib suurendada tulevikus töökohtade arvu ja avada uusi võimalusi.

1.9.

Lisaks soovib komitee rõhutada, kui tähtis on sotsiaalpartnereid ja teisi kodanikuühiskonna organisatsioone sellesse protsessi tõhusalt kaasata.

1.10.

Kuigi teatises keskendutakse koolidele ja kõrgkoolidele, tuleb käsitleda ka koostööd ja sidemeid formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppe vahel ning nende tulemuste tunnustamist.

1.11.

Komitee rõhutab, et on oluline rakendada ühtset lähenemist ettevõtlusele. Selleks et võtta klassiruumis kasutusele tõhus ettevõtlusalase õppe metoodika, vajavad kõik õpetajad ettevõtlusalase õppe kindlaksmääratud õpiväljundeid. Sotsiaalsete projektide korraldamine koolides ja väljaspool koole on suurepärane võimalus nende oskuste ja vajaliku suhtumise omandamiseks ning samuti aitab see luua paremaid sidemeid teiste õpikeskkondadega.

1.12.

Komitee on seisukohal, et hariduse laiem eesmärk seisneb tasakaalus ja tihedas koostöös STEM-õppeainete ning sotsiaal- ja humanitaarteaduste vahel. Seepärast kutsub komitee üles töötama välja valdkonnaülesema lähenemise haridusele ja elukestvale õppele, mille keskmes oleksid partnerlused ja paindlikud üleminekuvõimalused, mis ulatuksid kaugemale ühest haridusastmest või konkreetsest õppesuunast.

2.   Komisjoni algatuste kokkuvõte

2.1.

Pärast teatise esitamist hariduse parandamise ja ajakohastamise kohta (7. detsembril 2016) käivitas Euroopa Komisjon 30. mail 2017. aastal uue koolide ja kõrgkoolidega seotud noortealgatuse: kvaliteetse, kaasava ja tulevikku suunatud hariduse strateegia. Pakett koosneb kahest ELi uuendatud tegevuskavast hariduse ajakohastamiseks, üks neist puudutab koole ja teine kõrgharidust.

2.2.

Koolide puhul tõid liikmesriikide esitatud andmed ilmsiks kolm valdkonda, kus on vaja võtta meetmeid ja kus ELi toetus võib aidata lahendada olulisi probleeme:

paremate ja kaasavamate koolide loomine;

suurepäraste õpetajate ja koolijuhtide toetamine;

kooliharidussüsteemi juhtimise täiustamine.

2.3.

Komisjon soovib täiendada liikmesriikide meetmeid nendes kolmes valdkonnas, toetades vastastikust õppimist, tugevdades haridusvaldkonda käsitlevat tõendusbaasi ning aidates liikmesriikidel nende soovi korral riiklikke reforme ellu viia. Toetus võib hõlmata näiteks pädevuse arendamise ja kultuuridevahelise õppe edendamist koolide partnerluse, liikuvuse ja eTwinningu projektide kaudu programmi „Erasmus+“ raames; vastastikuse õppimise ning õpetajate ja koolijuhtide erialase arengu edendamist; uue toetusmehhanismi loomist, et aidata liikmesriike, kes soovivad saada abi haridusreformide kavandamisel ja rakendamisel.

2.4.

Uuendatud kõrgharidusstrateegia tugineb 2011. aastal koostatud ajakohastamise tegevuskavale. Teatises esitab komisjon oma kava nelja tähtsaima ülesande kohta:

tagada, et kõrghariduse omandanud noortel on oskused, mida vajavad nii nemad kui ka tänapäeva majandus;

luua kaasavad kõrgharidussüsteemid;

tagada, et kõrgkoolid aitaksid kaasa innovatsioonile muudes majandusharudes;

toetada kõrgkoole ja valitsusi, et kasutada inim- ja rahalisi ressursse parimal viisil.

2.5.

Selleks et edendada kõrghariduse kaudu majanduskasvu ja töökohtade loomist, peavad ülikoolid kohandama õppekavasid vastavalt majanduse ja ühiskonna praegustele ja eeldatavatele vajadustele ning tulevased üliõpilased vajavad ajakohast ja usaldusväärset teavet, mis aitaks neil otsustada, milliseid kursusi valida. Seepärast esitas komisjon Euroopa uue oskuste tegevuskava raames üksiti ka nõukogu soovituse ettepaneku hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise kohta, milles hõlmatakse lisaks ülikooli lõpetanud noortele ka kutseharidus- ja koolitusprogrammide lõpetanuid. Selle eesmärk on julgustada liikmesriikide ametkondi ja toetada neid kõrghariduse omandanute karjääri kulgu või kõrgkoolijärgset õppimist hõlmava teabe kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisel.

3.   Üldised märkused uue ELi haridusstrateegia kohta

3.1.

Komitee tunnustab kõnealuseid algatusi, kuid soovib väljendada oma seisukohta selle kohta, kui oluline on vajalike vahendite eraldamine Euroopa haridussüsteemide parandamiseks, et saavutada kvaliteetne haridus kõigile, samuti parandada hariduse suutlikkust tulla toime ühiskondlike probleemidega ning valmistada õppureid tõhusalt ette kvaliteetseks eluks ja kvaliteetseteks töökohtadeks. Komitee kiidab heaks rõhuasetuse alusharidusele, õpetajate haridusse investeerimisele, erinevate sidusrühmade vahelise koostöö edendamisele, koolijuhtimise parandamisele ja koostoimele teadustööga, nagu ka üleüldise keskendumise sotsiaalsele kaasatusele.

3.2.

Kuigi palju on toonitatud, et haridus on määrav tegur sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse vähendamisel ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel, (1) nenditi hiljuti esitatud komisjoni soovituses Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta ja 2015. aasta Pariisi deklaratsioonis, (2) et enamikus ELi liikmesriikides on ebavõrdsus endiselt tõusuteel. Tööd, oskuste nõudlust ja ühiskonda puudutavad muutused ei ole maailmas kunagi nii kiiresti toimunud. Seetõttu peaks EL julgustama liikmesriike kohandama oma haridussüsteeme uuele olukorrale. Oskuste nõudlusele mittevastavuse ja tööturu toimimise pidevast hindamisest võiks selles suhtes abi olla. Et ehitada üles tõeline võrdsete võimaluste ühiskond, tuleb muuta õppekavad ja õpetamistavad paindlikumaks, innovatiivsemaks ja terviklikumaks, võttes eeskujuks viimaste aastate jooksul välja toodud arvukad parimate tavade näited.

3.3.

Komitee peab siiski vajalikuks märkida, et haridus on ühine hüve ja see peaks jääma peamiseks vahendiks avalike huvide edendamisel, suunates investeeringuid puudulikust haridusest tingitud era- ja avalike kulude vähendamisse paljudes valdkondades, näiteks vägivalla ennetamine, tervise parandamine spordi ja heaolu edendamise kaudu, teadlikkuse suurendamine kliimamuutustest ning sotsiaalse rahu tagamine üha mitmekesisemaks muutuvates ühiskondades. Sellest seisukohast lähtudes ei peaks haridusreformid olema suunatud mitte ainult tulevikus vajaminevate oskuste, pädevuste ja teadmiste edasiandmisele, mida noored tööturule pääsemiseks vajavad, vaid ka õppurite võime parandamisele reageerida pakilistele ühiskondlikele probleemidele, mis mõjutavad Euroopa kodanike igapäevaelu.

3.4.

Üleminek ühelt haridustasemelt teisele ja koostöö erinevate hariduse pakkujate vahel nii ametlikus kui ka mitteametlikus kontekstis vajab komisjoni kavandatavas strateegias erilist tähelepanu. Kuigi komitee kiidab heaks rõhuasetuse kaasavate ja kogukondadega seotud kõrgharidussüsteemide kujundamisele ja koolide julgustamisele luua tihedamad sidemed ja teha rohkem koostööd loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna (STEM) kõrgkoolidega, on komitee seisukohal, et hariduse laiem eesmärk seisneb STEM-õppeainete ning sotsiaalteaduste ja humanitaarainete vahelises tasakaalus ja tihedas koostöös. Seepärast kutsub komitee üles töötama välja valdkonnaülesema lähenemise haridusele ja elukestvale õppele, mille keskmes oleksid partnerlused ja paindlikud üleminekuvõimalused, mis ulatuksid kaugemale ühest haridusastmest või konkreetsest õppesuunast. Selline lähenemine aitaks samuti võidelda mitmesuguse ebavõrdsuse, näiteks soolise ebavõrdsusega STEM-õppeainetes ning loodusteadustes üldisemalt, sest see kõrvaldaks stereotüüpsed vaated selle kohta, mis on vastavalt soole, rassile ja muudele isiklikele omadustele asjakohasem ja/või tavapärasem.

3.5.

Komitee kutsub komisjoni taas (3) üles võtma proaktiivse rolli, tutvustades uuenduslikumaid lahendusi hariduse ja oskuste arendamise valdkonnas ning jälgides ja edendades häid tavasid ja uuenduslikke lähenemisviise, mis liikmesriikides on juba käibel. Komitee on kindlalt veendunud, et nüüd on käes aeg tõeliseks paradigmamuutuseks hariduse ja koolituse valdkonna eesmärkides ja toimimises, samuti arusaamades selle rollist ühiskonnas, ning asjaolu tunnistamiseks, et haridus ongi tootlikkuse tegur. Proaktiivne ELi tasand on võtmeelement tuleviku jaoks parema hariduse kujundamisel.

3.6.

Nagu komitee on juba ühes varasemast arvamusest märkinud, on „hädavajalik kõigi sidusrühmade kaasamine ja ühiskonnas selliste õppepartnerluste loomise toetamine, mis kaasavad õppekavade väljatöötamisse ja elluviimisse koole, ettevõtteid, linnavolikogusid, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone, noorte valitsusväliseid organisatsioone, noorsootöötajaid ja teisi omavalitsustöötajaid, lapsevanemaid ja kooliõpilasi. See toob haridusse tervitatava paradigmamuutuse“ (4).

3.7.

Alates varastest kooliaastatest tuleb noortel aidata arendada pädevusi, mis ei puuduta mitte ainult nende teadmisi, vaid ka oskusi, innovaatilisust ja loovust, nende kriitilist vaimu ning teadlikkust ühisest Euroopa ajaloost. Need pädevusprofiilid peaksid samuti hõlmama ulatuslikult eri digitaalseid oskusi, suhtlemis- ja meeskonnatöökogemusi ning võimet tunnistada eri kultuure. See tuleks saavutada koostöös koolitajate ja noorsootöötajatega

3.8.

Algatuste esialgne nimetus („noorte algatus“) andis vale sõnumi, kuna näis olevat suunatud ainult noortele, samas kui formaalset haridussüsteemi kasutavad järjest enam ka täiskasvanud õppurid. On kahetsusväärne, et kõrghariduse tegevuskava käsitlevas teatises täiskasvanuid peaaegu ei mainitagi, kuigi kõrgharidus võib etendada otsustavat rolli kõigi vanuserühmade elukestvas õppes, samuti nii töötavate kui ka töötute inimeste oskuste, pädevuste ja teadmiste ajakohastamises.

3.9.

Haridussüsteemide parandamise ja ajakohastamise alus on piisavate, õiglaselt jaotatud rahaliste vahendite kättesaadavus ja koordineeritud juhtimine kvaliteetse ja tõhusa sotsiaaldialoogi raames. Euroopa Komisjon ei käsitle seda oma töödokumentides piisavalt ega aseta piisavalt rõhku asjaolule, et ressursid ei peaks hariduses olema suunatud mitte ainult tulemuste saavutamisele, vaid ka ebasoodsatest oludest pärinevate õppurite kaasamisele ja pagulaste integreerimisele. Peale selle teadvustab komisjon vaevu eri sidusrühmadega – sealhulgas eriti kodanikuühiskonna organisatsioonidega – konsulteerimise ja nende protsessi kaasamise olulisust.

4.   Konkreetsed märkused ELi uue haridusstrateegia kohta

Vastusena kahele kõnealusele Euroopa Komisjoni algatusele ning ELi ja liikmesriikide poliitikale üldiselt keskendub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee järgnevalt kolmele valdkonnaülesele koolide ja kõrgharidusega seotud prioriteedile.

4.1.

Nn kõvad põhioskused on vajalikud, aga vajalikud on ka nn pehmed ja valdkonnaülesed oskused, pädevused ja teadmised.

4.1.1.

Komitee rõhutab, kui oluline on, et Euroopa Komisjon tagaks selle, et liikmesriigid hakkaksid lähenema õppijate vajadustele terviklikult, võttes arvesse nii kõvasid ja pehmeid oskusi kui ka pädevusi ja valdkondadevahelisi teadmisi. Need kolm aspekti peaksid olema piisavad mitte ainult tööalase suutlikkuse täitmiseks, vaid vastama ka igaühe isikliku arengu üldistele eesmärkidele kogu elu jooksul. Haridusreformides, eriti kõrgharidussüsteemides, tuleb seepärast keskenduda ka sellele, kuidas paremini edendada kodanikuaktiivsust, noorte võimestamist, elukestvat õpet ja teadmisi Euroopa Liidu toimimise ja ELi pakutava toe kohta. Peame meeles pidama, et ainuüksi haridusega ei saa lahendada sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust, kuna kestlikuma lahenduse eeldus on koostoime haridust täiendava sotsiaal- ja tööhõivepoliitikaga.

4.1.2.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata nn pehmete oskuste arendamisele, kuna tööandjad väärtustavad neid üha enam ja nendest on kasu ka väljaspool töökeskkonda. Komitee julgustab seepärast võtma komisjoni teatises välja toodud meetmeid: korraldama projekte, et hinnata loovust, probleemide lahendamise oskusi, koostööd, (5) meeskonnatööd ja kriitilist mõtlemist. Poliitikakujundajatele tuleb tagada asjakohane tugi ja väljaõpe, et mõista nimetatud oskuste üldist mõõdet.

4.1.3.

Kuigi komitee kiidab heaks ülikoolide ja töömaailma vahelise koostöö toetamise, ei peaks koostöö piirduma ainult ettevõtlussektoriga. Partnerlussuhete loomist ettevõtete ja haridusasutuste vahel ei peaks õigustama ainuüksi selle kriteeriumiga, kas noored on kohe pärast kooli lõpetamist tööturul konkurentsivõimelised. Ettevõtted peavad olema võimelised inimpotentsiaali täielikult ära kasutama, edendades õigete oskuste rakendamist ja tehes digitaalse revolutsiooniga saabunud uued võimalused kättesaadavaks kõigile vanuserühmadele. Ettevõtted peaksid toetama ka noorte osalemist koolitustel pärast tööturule sisenemist: haridus on pidev protsess ja koolihariduse piiratud aastate jooksul ei ole võimalik rahuldada kõiki hariduslikke vajadusi.

4.1.4.

Nagu komitee on juba märkinud, on siiski vaja julgustada „hariduse ja koolituse duaalsete süsteemide kasutuselevõttu koolides, (mis ühendaksid) klassiruumis õppimise töökohal saadava kogemusega, suurendades haridusasutuste ja ettevõtete hulgas teadlikkust selliste algatuste tähtsusest“ (6). Õpilaste töökogemus ja tugevamad sidemed koolide, tööstuse, ülikoolide ja teadusvaldkonna vahel on noortele kvalifitseeritud ja kestliku tööhõive loomise seisukohalt otsustava tähtsusega.

4.1.5.

Hoolimata vajadusest nn kõvade oskuste järele ei saa majandus dikteerida (kõrg)hariduse arengusuunda. Teisisõnu peaksid sellised algatused nagu lõpetajate edasise tegevuse jälgimine kogu haridussüsteemis tagama, et teatud haridusväljundeid, näiteks palgaandmeid ja lõpetanute tööhõivetaset ei kasutata kõrgharidusprogrammide ja õppekavade kujundamisel. Osades liikmesriikides on juba kasutusel oma jälgimissüsteem, nii et potentsiaalne üleeuroopaline uus süsteem peaks neid süsteeme ühendama ja kindlasti ei tohi seda kasutada kokkuhoiumeetmete õigustamiseks humanitaar- ja sotsiaalteaduste õppekavades.

4.2.

Õpetajate toetamine kvaliteetse õpetamise ja elukestva õppe juures

4.2.1.

Hariduse digitaliseerimise ajastul peab tehnoloogia kasutamine hariduses olema õppeprotsessile kasulik: näiteks programmeerimise õppimine ei ole eesmärk omaette, õppurid peavad mõistma programmeerimise loogikat ja omandama oskused, mis on vajalikud arenevate tehnoloogiliste vahendite kasutamiseks õppe- ja elukeskkonnas.

4.2.2.

Kuigi IKT pakub võimalusi paljudes valdkondades, avab see ukse ka reaalsetele ohtudele, nagu küberkuritegevus, ohtlik ja kahjulik infosisu, teenuste kommertsialiseerimise suurenemine, samuti võimaldab see isikuandmete tehnoloogilist jälgimist ja väärkasutamist. Seetõttu tuleb tugevdada digikirjaoskust, pakkudes igale inimesele õigeid vahendeid, millega tuleviku tööellu integreeruda. IKT kuulub kõigi tööstus-ja teenindustasandite juurde ning seetõttu peab ta olema elukestva õppe lahutamatu osa.

4.2.3.

Edasiminekud digitaalse hariduse vallas peaksid samuti olema noortele abiks teabe ja teadmiste paremal eristamisel ning kriitilise mõtlemise ja piisava meediapädevuse väljakujundamisel, samuti peaksid need õpetama tundma ära võltsuudiseid ja kaitsma oma privaatsust internetis.

4.2.4.

Kuigi teatises keskendutakse koolidele ja kõrgharidusele, ei käsitleta selles piisavalt põhjalikult formaalse õppimise, mitteformaalse õppimise ja informaalse õppimise vahelist koostööd ja sidemeid ega nende tulemuste tunnustamist, nagu rõhutatakse ka nõukogu 2012. aasta järeldustes (7) partnerluse ja oskuste elukestva arendamise paindlike lahenduste kohta. Praeguseni on vaid pooled ELi liikmesriikidest kehtestanud ulatusliku elukestva õppe strateegia (8). Selles kontekstis võib tehnoloogia olla kasulik ka haridusele lähenemise erinevate viiside mitmekesistamisel.

4.2.5.

Euroopa Komisjon on aastaid keskendunud ELi võrgustike arendamisele ja koostöö edendamisele parimate tavade vahetamiseks ja vastastikuseks õppimiseks, kuid oleks huvitav mõõta ka seda, millises ulatuses haridustöötajad neid vahendeid ja mehhanisme tegelikkuses kasutavad. Suure tõenäosusega ei ole paljud õpetajad ja koolitajad neile ELi tasandil saadaolevast toest ega rahalistest ja koolitusressurssidest teadlikud. Suutlikkuse suurendamise ja töötingimuste – sealhulgas õpetajate palgatingimuste – parandamine peaks olema liikmesriikide prioriteet.

4.2.6.

Euroopa Komisjoni soovitustest lähtuvalt peavad liikmesriigid hõlbustama koolitajate ja õpetajate elukestvat õpet ja soodustama nende liikuvust näiteks programmi „Erasmus+“ allprogrammide raames. Erilist tähelepanu tuleb pöörata osaluse suurendamisele õpetamises, kuna see on osutunud heaks pedagoogiliseks tavaks, mis võimaldab õppuritel teadmisi omandada ja arendada teatavaid valdkonnaüleseid oskusi, nagu näiteks suhtlusoskus. See kujutaks endast märkimisväärset muutust õpetajakeskselt hariduselt õppijakeskse hariduse suunas, kus õpetaja roll on pigem õppimise hõlbustamine.

4.3.

Ettevõtlusõpe sotsiaalsete projektide kaudu

4.3.1.

Haridus peab edendama peamisi pädevusi, oskusi ja suhtumist, mis on vajalikud edukaks eluks pärast kooli lõpetamist, näiteks meeskonnatöö ja projektijuhtimine. Need uued oskused mitte ainult ei aitaks suurendada inimeste konkurentsivõimet tööturul, vaid edendaksid ka tulevaste täiskasvanute võimet kas üksi või kollektiivi osana endale ise töökohti luua. Tegevuspõhine õpe ja kogemustepõhine õpe on alternatiivsed lähenemisviisid õppimisele, mis võivad parandada inimeste võimet teadmisi salvestada ja mis aitavad kitsa valdkonna üksikasjalike teadmiste asemel omandada paremini praktilisi oskusi.

4.3.2.

Komitee rõhutab, et oluline on võtta kasutusele terviklik lähenemine ettevõtluse vallas, kasutades ära uue EntreComp raamistiku võimalusi (9). Sotsiaalsete projektide korraldamine koolides ja väljaspool koole on suurepärane võimalus nende oskuste ja vajaliku suhtumise omandamiseks ning samuti aitab see luua paremaid sidemeid teiste õpikeskkondadega. Sellega seoses peavad liikmesriigid esmatähtsa meetmena toetama Euroopa solidaarsuskorpuse algatust, mis on suunatud koolides ja kõrgkoolides õppivatele noortele. Lisaks sellele kasvab pidevalt huvi sotsiaalse ettevõtluse vastu, mis on üks võimalik viis luua töökohti, mis vastavad noorte ootustele tähendusrikkamale tööle.

4.3.3.

Ettevõtlusel on majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohalt oluline roll. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ettevõtlusalaste oskuste arendamisele. Nagu komitee juba märkis, nõuab üleeuroopaline ja õppekava läbiv ettevõtlusalane haridus elukestva õppe osana endiselt poliitikakujundajatelt tõsist pühendumist. Ambitsiooni, loovust ja ettevõtlikkust tuleb edendada ja hinnata omaette väärtusena ning seda ei tohiks segamini ajada äritegevuse või kasumi saamisega. Loovus areneb nii formaalsete kui ka informaalsete õppevormide kaudu. Ka koolitajad peavad olema täielikult kaasatud, et tagada õige sõnumi edastamine. Õpetajatel võib tekkida vastuseis ettevõtluse kitsamale määratlusele, milles viidatakse vaid ettevõtte asutamisele, ent nad võivad toetada pigem selle laiemat määratlust, mis hõlmab elu põhipädevust. Ettevõtlusvaimu toomiseks klassiruumi võib kasutada nn ettevõtlustreppi, mille abil arendada tegevusi ja õpet (10).

4.3.4.

Olenemata sellest, kas nad asutavad hiljem oma äri- või sotsiaalseid ettevõtteid, omandavad ettevõtlust õppivad noored ettevõtlusalaseid teadmisi ning olulisi oskusi ja hoiakuid, sealjuures areneb ka nende loovus, algatusvõime, visadus, valmidus meeskonnatööks, võime mõista ohte ja vastutustunne. Selline ettevõtlik meelelaad aitab ettevõtjatel muuta ideed tegudeks ja suurendab märkimisväärselt tööalast konkurentsivõimet. Selleks et võtta klassiruumis kasutusele tõhus ettevõtlusalase õppe metoodika, vajavad kõik õpetajad ettevõtlusalase õppe kindlaksmääratud õpiväljundeid. Liikmesriigid peaksid seetõttu edendama ettevõtlusalaseid oskusi uute ja loominguliste õpetamis- ja õppimisviiside abil juba alates algkoolist, kuid samas keskenduma ka sellele, et noored näeksid kesk- ja kõrghariduse omandamisel ühe võimaliku karjääriväljundina ka omaenda ettevõtte loomist. Reaalse maailma kogemused tuleks juurutada probleemipõhise õppe ja ettevõtetega loodavate sidemete abil kõikidesse õppeainetesse konkreetsele haridustasandile sobival viisil.

Brüssel, 19. oktoober 2017

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS


(1)  Haridusel on määrav osa hiljutistes ELi deklaratsioonides: ELi sotsiaalõiguste sammas (aprill 2017), ELi uute oskuste tegevuskava (juuni 2016), aruteludokument Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta (aprill 2017) ja Rooma deklaratsioon (märts 2017).

(2)  Mitteametlikul haridusministrite kohtumisel, mis toimus Pariisis 2015. aasta märtsis, võeti vastu deklaratsioonkodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu.

(3)  ELT C 173, 31.5.2017, lk 45.

(4)  ELT C 214, 8.7.2014, lk 31.

(5)  „Improving the quality of teaching and learning in Europe’s higher education institutions“, Euroopa Liidu kõrghariduse ajakohastamise kõrgetasemelise töörühma aruanne, Euroopa Komisjon, juuni 2013.

(6)  ELT C 327, 12.11.2013, lk 58.

(7)  Euroopa Komisjoni talituste töödokument „„Partnerlus ja paindlikud üleminekuvõimalused õpioskuste elukestvaks arendamiseks“ („Partnership and flexible pathways for lifelong learning skills development“), mis on lisatud Euroopa Komisjoni teatisele „Hariduse ümbermõtestamine: investeerimine oskustesse paremate sotsiaalmajanduslike tulemuste nimel“, november 2012.

(8)  Euroopa Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud dokumendile „Nõukogu ja komisjoni 2015. aasta ühisaruande projekt hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) rakendamise kohta. Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid“, august 2015.

(9)  Euroopa ettevõtlusoskuste raamistik

https://ec.europa.eu/jrc/en/publication/eur-scientific-and-technical-research-reports/entrecomp-entrepreneurship-competence-framework.

(10)  ELT C 48, 15.2.2011, lk 45.


Top