Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52017AE2781

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Vastavuspakett: a) „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „SOLVITi tugevdamise tegevuskava: ühtse turu hüvede toomine kodanike ja ettevõteteni““ [COM(2017) 255 final – SWD(2017) 210 final], b) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012“ [COM(2017) 256 final – 2017/0086(COD)], c) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tingimused ja kord, mille kohaselt võib komisjon paluda ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel esitada teavet siseturu ja sellega seotud valdkondade kohta“ [COM(2017) 257 final – 2017/0087 (COD)]“

OJ C 81, 2.3.2018, p. 88–94 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

2.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 81/88


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Vastavuspakett:

a) „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „SOLVITi tugevdamise tegevuskava: ühtse turu hüvede toomine kodanike ja ettevõteteni““

[COM(2017) 255 final – SWD(2017) 210 final],

b) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012“

[COM(2017) 256 final – 2017/0086(COD)],

c) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tingimused ja kord, mille kohaselt võib komisjon paluda ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel esitada teavet siseturu ja sellega seotud valdkondade kohta“

[COM(2017) 257 final – 2017/0087 (COD)]“

(2018/C 081/12)

Raportöör:

Bernardo HERNÁNDEZ BATALLER

Konsulteerimistaotlus

a)

Euroopa Komisjon, 5.7.2017

b)

Euroopa Parlament, 12.6.2017

nõukogu, 14.6.2017

c)

Euroopa Parlament, 31.5.2017

nõukogu, 10.10.2017

Õiguslik alus

a)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

b)

ELi toimimise lepingu artikli 21 lõige 2, artikkel 48 ja artikli 114 lõige 1

c)

ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2, artiklid 91, 100, 114 ja 192 ning artikli 194 lõige 2 ja artikkel 337

 

 

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

4.10.2017

Vastuvõtmine täiskogus

18.10.2017

Täiskogu istungjärk nr

529

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

184/0/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni kavatsuse üle luua ühtsel turul eeskirjade järgimise ja aruka jõustamise kultuur, sest see pakub palju võimalusi inimestele, kes soovivad elada ja töötada teises liikmesriigis, ning ettevõtjatele, kes soovivad laiendada oma turge.

1.2.

Komitee toetab komisjoni tegevuskava, et parandada SOLVITi võrgustiku kvaliteeti ja tõhusust. Samuti soovitab ta komisjonil tihedas koostöös kõigi kodanikuühiskonna organisatsioonidega suurendada teadlikkust võrgustiku olemasolust, et võimaldada kõigil SOLVITi teenustest suuremat kasu saada. Ettevõtjad peaksid neid ühtse turu majandusvabaduste kontekstis rohkem kasutama, mistõttu tuleks vahendit tugevdada.

1.3.

Komitee toetab ühtset digiväravat käsitlevas määruse ettepanekus esitatud algatust, mis võimaldab kodanikele ja ettevõtjatele lihtsa juurdepääsu igakülgsele teabele. Komitee peab positiivseks asjaolu, et nimetatud portaal võimaldab juurdepääsu teabele, menetlustele ning tõhusatele abi- ja probleemilahendusteenustele ühekordsuse põhimõtte ja kogu valitsemist hõlmava lähenemisviisi alusel.

1.4.

Mis puutub määruse ettepanekusse, milles kehtestatakse teabe taotlemise tingimused ja kord, siis on eri kodanikuühiskonna organisatsioonide seisukohad väga erinevad. Osad üksused pooldavad seda, samas kui teised, nagu ettevõtjate esindajad, väljendavad tõsist muret. Juhul kui määruse ettepanek võetakse vastu kavandatud ajakava jooksul, palub komitee komisjonil kasutada seda vahendit vajaduse korral maksimaalse proportsionaalsusega tugeva piiriülese mõõtmega juhtumite puhul ning tagades asjaomaste isikute põhiõiguste järgimise, eriti konfidentsiaalse teabe kaitse puhul. Mis puutub komisjonile kättesaadavasse teabesse ühtse turu takistustega tegelemiseks, siis on juba olemas palju teabekanaleid, mida võiks rohkem ja süsteemsemalt uurida, et tuvastada tõkked ühtsel turul, sealhulgas ELi õigusaktide mittejärgimine. Igal juhul loodab komitee, et viie aasta jooksul hinnatakse kohustuslikus korras määruse toimimist.

1.5.

Komitee ergutab ELi liikmesriike tegema suuremaid edusamme e-valitsuse valdkonnas, eriti e-ID ja välismaiste isikut tõendavate dokumentide tunnustamise osas, kuna pakutavaid teenuseid ei hinnata piisavaks.

1.6.

Komitee kutsub komisjoni üles kaasama sellesse protsessi kodanikuühiskonna, tuginedes selle jõupingutustele ja töötulemustele kui ELi siseturu olukorra hindamise vahendile. Igal juhul on komitees esindatud organisatsioonidel kogemused, vahendid ja võimekus teha SOLVITiga koostööd eesmärgiga tõhustada ühtset digiväravat käsitlevas ettepanekus sedastatud tegevusi, mis on suunatud inimeste teadlikkuse suurendamisele SOLVITist ja selle kvaliteedi seirele. Seda tuleks teha, andes samal ajal panuse vajalikuks peetavatesse hindamistesse.

2.   Komisjoni ettepanekud

2.1.

Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon kordasid 13. detsembri 2016. aasta ühisavalduses ELi 2017. aasta seadusandlike prioriteetide kohta taas oma pühendumust edendada olemasolevate õigusaktide nõuetekohast rakendamist. Samal päeval esitas komisjon teatise „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“, milles kirjeldatakse, kuidas komisjon kavatseb tõhustada oma jõupingutusi, et tagada ELi õigusaktide rakendamine kõigi hüvanguks. Eelkõige ühtse turu strateegias seati 10 komisjoni prioriteeti eesmärgiga luua ühtse turu eeskirjade järgimise kultuur, asetades erilise rõhu SOLVITi tugevdamisele.

2.2.

Praegu (1) toimib SOLVIT keskuste võrgustikuna, mille on asutanud liikmesriigid (ja Euroopa Majanduspiirkonna riigid) oma riiklike haldusasutuste sees eesmärgiga pakkuda kiire ja mitteametlik vahend nende probleemide lahendamiseks, millega üksikisikud ja ettevõtjad oma õiguste kasutamisel ühtsel turul kokku puutuvad.

2.2.1.

SOLVITi juhtumid on piiriülesed probleemid, mis tulenevad siseturgu käsitlevate liidu õigusaktide võimalikust rikkumisest riigiasutuse poolt, niivõrd kui sellise rikkumise suhtes ei kohaldata kohtumenetlust liikmesriigi või ELi tasandil.

2.2.2.

SOLVIT on riigi ametiasutuse osa ja tegutseb ainult mitteametlikult. SOLVIT ei saa sekkuda järgmistel juhtudel:

ettevõtjatevahelised probleemid,

tarbija õigused,

kahju hüvitamine,

kohtumenetlused.

2.3.

Komisjoni vastavuspakett koosneb järgmistest dokumentidest.

2.4.

SOLVITi tugevdamise tegevuskava (2).

2.4.1.

Komisjon on võtnud endale kohustuse võtta koos liikmesriikidega täiendavaid meetmeid, et tugevdada SOLVITi strateegilist rolli eesmärgiga parandada ühtse turu praktikas toimimist kodanike ja ettevõtjate hüvanguks.

2.4.2.

See täiendab Euroopa sotsiaalõiguste samba ja sellega seotud algatuste eesmärke, peegeldades komisjoni prioriteeti edendada sotsiaalset õiglust ja võrdseid võimalusi ELis.

2.4.3.

Teatise eesmärk on edendada SOLVITit kolmel viisil:

i.

parandada selle kvaliteeti,

ii.

tutvustada seda senisest intensiivsemalt,

iii.

suurendada selle rolli ELi õiguse jõustamisel.

2.4.4.

Strateegilisem teavitustegevus SOLVITi teemadel ja struktureerituma koostöö arendamine vahendusorganisatsioonide ja asjaomaste võrgustikega tugevdab SOLVITi rolli kasuliku tagasiside ja tõendusmaterjali pakkujana selle kohta, kuidas ühtne turg praktikas toimib: see tagab juhtumite suurema kriitilise massi, hõlmates suuremat arvu ettevõtjaid.

2.4.5.

Kooskõlas ELi e-valitsuse tegevuskavaga uurib komisjon ühekordsuse põhimõtte teostatavust. See aitaks vältida olukorda, kus kodanikud ja ettevõtjad, kes soovivad lahenduseta jäänud SOLVITi juhtumi järel esitada komisjonile esimest korda kaebuse, peavad uuesti esitama teabe, mis on SOLVITis juba olemas.

2.5.

Ettepanek: määrus, millega luuakse ühtne digivärav (3).

2.5.1.

Kõnealuses määruse ettepanekus kehtestatakse õigusnormid ühtse digivärava loomiseks ja toimimiseks, et pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele lihtsat juurdepääsu põhjalikule ja kvaliteetsele teabele, tulemuslikele abi- ja probleemilahendamisteenustele ning tõhusatele menetlustele seoses liidu ja riiklike õigusnormidega, mida kohaldatakse kodanike ja ettevõtjate suhtes, kes kasutavad või kavatsevad kasutada oma liidu õigusest tulenevaid õigusi siseturu valdkonnas.

2.5.2.

Samuti tehakse ettepanek hõlbustada menetluste kasutamist teistest liikmesriikidest pärit kasutajate jaoks, toetatakse ühekordsuse põhimõtte rakendamist ja kehtestatakse õigusnormid siseturu takistustest teavitamiseks, tuginedes kasutajate tagasisidele, siseturu toimimise kohta esitatud aruandlusele ja digiväravaga hõlmatud teenuste kohta kogutud statistikale.

2.5.3.

Kõnealuse määruse lisades on toodud 13 põhimenetluse loetelu teise liikmesriiki liikuvate kodanike ja ettevõtjate jaoks ning loetelu siduvate ELi õigusaktidega kehtestatud abi- ja probleemilahendamisteenustest, millele on võimalik portaali kaudu ligi pääseda.

2.5.4.

Kodanikega seotud teabevaldkonnad: liidu piires reisimine; liidu piires töötamine ja pensionile jäämine; sõidukid liidus; teises liikmesriigis elamine; õpingud või praktika teises liikmesriigis; tervishoid; perega seonduvad piiriülesed õigused, kohustused ja õigusnormid ning tarbijad piiriülestes olukordades.

2.5.5.

Ettevõtjatega seotud teabevaldkonnad: ettevõtte asutamine, juhtimine ja tegevuse lõpetamine; töötajad; maksud; kaubad; teenused; ettevõtte rahastamine; riigihankelepingud; töötervishoid ja tööohutus.

2.6.

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse tingimused ja kord, mille kohaselt võib komisjon paluda ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel esitada teavet siseturu ja sellega seotud valdkondade kohta (4).

2.6.1.

Kõnealuse määruse ettepaneku eesmärk on aidata komisjonil jälgida siseturu eeskirju ja tagada nende täitmine, võimaldades tal saada valitud turuosalistelt rangelt piiritletud teabenõuete abil õigeks ajaks põhjalikku ja usaldusväärset kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet.

2.6.2.

Ettepanek, mille kohaldamisalast jäetakse välja mikroettevõtjad, ei põhjusta täiendavat halduskoormust, kuna selles kehtestatakse erandlik ja täiendav menetlus vajaliku teabe saamiseks juhtudel, kui võib esineda tõkkeid, mis takistavad siseturu toimimist. Kõnealuse algatusega loodav teabevahend on viimane abinõu, mida kasutatakse, kui muud teabe hankimise võimalused ei ole tulemusi andnud.

2.6.3.

Ettepanekuga kehtestatakse kord, mida tuleb järgida teabe küsimisel, otsus, millega see heaks kiidetakse, konfidentsiaalse teabe ja ametisaladuse kaitse ning võimalus kohaldada trahve tahtliku päringule vastamatajätmise või raskest hooletusest tuleneva ebaõige, ebatäieliku või eksitava vastuse korral. Igal juhul reguleerib kohtulikku kontrolli Euroopa Kohus.

2.6.4.

Ettepaneku kohaselt võimaldab ühtse turu tõrkeid puudutava usaldusväärse teabe kättesaadavus komisjonil ja riiklikel ametiasutustel tagada ühtse turu eeskirjade parema järgimise ja ELi poliitikameetmete parema kavandamise. Komisjoni sõnul suurendaks see tarbijate usaldust ühtse turu vastu ja aitaks selle potentsiaali maksimaalselt ära kasutada.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee rõhutab vajadust lisada komisjoni esitatud vastavuspaketti mõned elemendid, et suurendada õigusakti ettepaneku legitiimsust, vastata selle tulevase rakendamisega seotud kõigi institutsioonide ja asutuste ootustele ning saavutada määruse tõhus rakendamine kõigis sihtriikides.

3.2.

Nimetatud paketi peamist eesmärki – tugevdada SOLVITit – on rõhutanud nii liikmesriigid konkurentsivõime nõukogu koostatud ja komisjonile suunatud konkreetsete taotluste kaudu kui ka Euroopa Parlament ning see annab kõnealusele õigusakti ettepanekule tugeva demokraatliku legitiimsuse.

3.2.1.

Oleks asjakohane laiendada ja täpsustada nende institutsioonide ja asutuste korraldust ja ülesandeid, kes vastutavad kõnealuse õigusraamistiku tulevase rakendamise eest, ning täpsemalt määruse eest, milles sätestatakse tingimused ja kord, mille kohaselt võib komisjon paluda ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel esitada teavet siseturu ja sellega seotud valdkondade kohta.

3.2.2.

Sellega seoses toob komitee esile vajaduse muuta komisjoni ettepaneku fookust, kuna ühelt poolt ei sisalda see viidet komitee rollile määruse rakendamise etapis ja teiselt poolt näib, et selle peamine eesmärk on suurendada komisjoni rolli kohustuste täitmata jätmisega seotud menetlusele eelnevas haldusetapis.

3.2.2.1.

Esiteks nõrgestab nimetatud ettepanek liidu funktsionaalse subsidiaarsuse legitiimsust, takistades komiteel täita ülesandeid, milleks talle on aluslepingutes antud konkreetsed volitused ja millele ta on edukalt pühendanud olulise osa tema tegevusest.

3.2.2.2.

Komiteel on kogemused, vahendid ja võimekus aidata suurendada teadlikkust sellest, kuidas SOLVIT toimib. Lisaks jäetakse komitee kõrvale igasugusest koostööst kavandatud määruste rakendamise järelevalve ja hindamise valdkonnas.

3.2.2.3.

Ühtset digiväravat käsitleva ettepaneku sellist lähenemisviisi tuleb muuta, sest praegusel kujul ei ole see kooskõlas ELi lepingu artikli 11 lõike 2 institutsionaalse mõõtmega ning see vähendab komitee rolli organiseeritud kodanikuühiskonna huvide esindajana ja kahjustab osalusdemokraatia põhimõtte funktsionaalset mõõdet, muutes määruse rakendamise tulevikus vähem tõhusaks.

3.2.2.4.

Ühtne digivärav peab aitama kiirendada tõhusa, koostalitlusvõimelise ja kõigile juurdepääsetava e-valitsuse elluviimist. Komitee toetab ühekordsuse põhimõtte rakendamist ja kordab (5) kogu valitsemist hõlmava lähenemisviisi aluspõhimõtet, mis seisneb erinevate avaliku sektori asutuste koostöös, ulatudes kaugemale nende vastavate pädevusvaldkondade piiridest, et taotlejale annaks tervikliku vastuse üks asutus.

3.2.3.

Teiseks sisaldab SOLVITi tugevdamist käsitleva tegevuskava III punkt olulisi meetmeid selleks, et suurendada SOLVITi rolli ELi õigusaktide jõustamise vahendina vastusena konkurentsvõime nõukogu ja Euroopa Parlamendi korduvatele üleskutsetele.

3.3.

Samuti on vaja teha mõned märkused, et teatise ettepanekut võimalikult tõhusalt rakendada.

3.3.1.

Esiteks tuleks SOLVITi edendamise kavatsuse seisukohast käsitleda kahte küsimust, mida komisjoni tegevuskavas ei ole.

3.3.2.

Ühelt poolt kahandab eeldatavalt 2019. aasta keskel toimuv Ühendkuningriigi EList väljaastumine oluliselt nimetatud tegevuskava II punktis viidatud mõiste „turg“ sisu. Kui selleks ajaks ei ole sõlmitud lepingut, millega reguleeritakse Ühendkuningriigi ja ELi kahepoolseid suhteid, ja see riik ei kuulu Euroopa Majanduspiirkonda, vabastatakse riigi valitsus automaatselt igasugustest tegevuskava täitmisega seotud kohustustest. See mõjutab negatiivselt tema kodanikke ja nende liikmesriikide kodanikke, kus SOLVITi keskuste võrgustik toimib.

3.3.3.

Teiselt poolt, arvestades, et ELi õigust ja eelkõige majanduslikke põhivabadusi kohaldatakse ka väljaspool liidu territooriumi ning sellega kaasnevad hüved ja kohustused kolmandate riikide kodanikele ja nende riikide asutustele, tuleks tulevikus kaaluda keskuste loomist ja SOLVITi kohaldamist nende riikide territooriumidel, kellega EL on sõlminud rahvusvaheliste lepingute kaudu erisuhted, näiteks lepingud, mida käsitletakse ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a esimeses kolmes alapunktis. Sellest oleks selge kasu nii kodanikele ja ettevõtjatele kui ka selliste kolmandate riikide kodanikele ning sellega parandataks ELi õiguse kohaldamist.

3.4.

Teiseks on vaja luua stiimuleid selliste liikmesriikide riigiasutustele, kes vajavad digilõhe tõttu või muudel põhjustel teistest rohkem vahendeid, et rakendada määrust ühtse digivärava loomise kohta.

3.4.1.

Komisjon võiks kaaluda ettepanekut majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele suunatud meetme võtmiseks. See meede näib põhjendatud ka selleks, et ergutada asjaomaseid ettevõtjaid, võttes arvesse eespool nimetatud komisjoni tegevuskava III punktis esitatud andmeid, mille kohaselt esinevad ebaproportsionaalsed erinevused SOLVITi keskuste juhtumite arvus ning neid erinevusi ei saa seletada üksnes osalevate riikide erineva demograafilise ja majandusliku olukorraga.

3.5.

Lõpuks on vaja kehtestada kohustus kõigis riikides, kus SOLVITi võrgustik toimib, et sobiva ja stabiilse töötajaskonna valimine keskustele esitatud juhtumite lahendamiseks toimuks võimalikult kiiresti avatud ja läbipaistvate konkursside kaudu.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.   SOLVIT

4.1.1.

Komitee toetab konkreetseid jõupingutusi, et parandada SOLVITi tööd. SOLVIT võib olla kasulik vahend, sest see pakub kodanikele ja ettevõtjatele platvormi väga mitmesuguste siseturuga seotud probleemide lahendamiseks. Komisjon peaks veelgi suurendama SOLVITi üldist nähtavust.

4.1.2.

Õigusaktide parem rakendamine toob kasu nii kodanikele kui ka ettevõtjatele. Arvud näitavad, et aastate jooksul on kodanike poolt SOLVITile esitatud juhtumite osakaal võrreldes ettevõtete juhtumitega suurenenud, eriti sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Teiselt poolt oli ettevõtete esitatud juhtumite lahendamise määr (80 %) väiksem kui võrgustiku keskmine (89 %). Komisjon peab võtma asjakohaseid meetmeid, et kõik kasutajad saaksid kasutada võrgustiku pakutavaid võimalusi. Vahendi tugevdamine on oluline ning komitee loodab, et täidetakse SOLVITi tugevdamise tegevuskava ootused eeskätt seoses ettevõtete jaoks apellatsioonimenetluse kasutuselevõtuga kaupade vastastikuse tunnustamise kontekstis ning samuti seoses vahetuma ja tulemuslikuma õigusabiga võrgustikule, kasutades täiustatud vahendeid mitteametliku õigusnõu pakkumiseks ja interaktiivseid koolitusvahendeid ning võimalust hallata eriarvamusi.

4.2.   Määruse ettepanek ühtse digivärava kohta

4.2.1.

Komitee toetab määruse ettepanekus sisalduvat ühtse digivärava algatust. Portaal peaks andma kodanikele ja ettevõtjatele igakülgset teavet ja abi, mida nad kogu siseturul tegutsemiseks vajavad. Hea kavandamise korral saab vahend aidata nii teises ELi liikmesriigis elavaid kodanikke kui ka neid ettevõtjaid, eeskätt VKEsid ja idufirmasid, kes soovivad kasutada mistahes majandusvabadusi teises liikmesriigis.

4.2.2.

Sageli ei ole kodanikud ja ettevõtjad täielikult teadlikud oma õigustest ja võimalustest ühtsel turul. Ühtne digivärav peaks täiustama olemasolevaid vahendeid ja need omavahel ühendama ning aitama ettevõtjatel täita haldusmenetlusi ja -formaalsusi, mida kasutatakse kõige rohkem veebis. Portaal peaks suurendama ühtse turu läbipaistvust, turvalisust ja usaldusväärsust.

4.2.3.

On väga tähtis, et ühtne digivärav pakuks igakülgset teavet ja abi, mida ettevõtjad vajavad, et lihtsustada piiriülest ettevõtlust. See hõlmab ajakohast ja kvaliteetset teavet turu kohta, probleemide lahendamist ja vaidluste lahendamise mehhanisme, nagu ka elektroonilisi menetlusi nende ettevõtjate jaoks, kes soovivad osaleda piiriüleses tegevuses.

4.3.   Määruse ettepanek ühtse turu teabevahendi kohta

4.3.1.

Kavandatud määruse osas, milles sätestatakse tingimused ja kord, mille kohaselt võib komisjon paluda ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel esitada teavet siseturu kohta, valitsevad komitees esindatud kodanikuühiskonna eri organisatsioonide, eeskätt ettevõtjate organisatsioonide hulgas väga erinevad seisukohad.

4.3.2.

Ettevõtjaid esindavad organisatsioonid seavad ettepaneku kahtluse alla, kuna see on suunatud peamiselt ettevõtjatele, kuid ühtse turu tõkete püsimise eest on vastutavad just liikmesriigid.

a)

Kokkulepitud eeskirjade parem jõustamine on vajalik ühtse turu tõhusamaks toimimiseks. See algab liikmesriikide suunamise ja toetamisega eeskirjade riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmisel ja rakendamisel. Komisjonil peaks olema jõustamisprotsessis suurem roll, tagades, et kõik ettevõtjad järgivad eeskirju, ning eeskirjade mittejärgimise korral ei tohiks ta kõhelda käivitamast katseprojekte või rikkumismenetlusi.

b)

Mis puutub komisjonile kättesaadavasse teabesse ühtse turu takistustega tegelemiseks, siis on juba olemas palju teabekanaleid, nagu Euroopa ettevõtlusvõrgustik, internetipõhine vaidluste lahendamise platvorm, TRIS, siseturu infosüsteem ja REFITi platvorm. Neid kanaleid võiks rohkem ja süsteemsemalt uurida, et tuvastada tõkked ja killustatus ühtsel turul, sealhulgas ELi õigusaktide mittejärgimine.

c)

Ettevõtjate mure ja hirm halduskoormuse suurenemise pärast uue kohustuse tõttu avaldada trahvide ja karistuste ohus konfidentsiaalset äriteavet ja ettevõtete tundlikke andmeid (hinnapoliitika, äristrateegia).

4.3.3.

Seevastu kodanikuühiskonna organisatsioone esindavad organisatsioonid väljendavad kavandatud määruse üle heameelt, kuna nende arvates on oluline

a)

tagada õigeaegne juurdepääs usaldusväärsetele andmetele, sest lisaks läbipaistvuse suurendamisele parandab see siseturu toimimist, andes juurdepääsu asjakohasele, kasulikule ja sidusale teabele, mis on eriti vajalik teatud meetmete vastuvõtmiseks komisjonis;

b)

saada valitud turuosalistelt rangelt piiritletud teabenõuete abil õigeks ajaks põhjalikku ja usaldusväärset kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet;

c)

aidata komisjonil tagada, et kodanike ja ettevõtjate ühtse turu õigusi austatakse, ning aidata tugevdada koostööd liikmesriikidega.

4.3.4.

Seega, juhul kui määruse ettepanek võetakse vastu kavandatud ajakava jooksul, palub komitee komisjonil kasutada seda vahendit vajaduse korral maksimaalse proportsionaalsusega tugeva piiriülese mõõtmega juhtumite puhul ning tagades asjaomaste isikute põhiõiguste järgimise, eriti konfidentsiaalse teabe kaitse puhul.

4.3.4.1.

Lisaks tuleks ettepaneku seletuskirjas esitatud hindamise ettepanek viia üle õigusteksti osasse, et muuta see siduvaks õigusnormiks. Hindamine tuleb läbi viia viie aasta jooksul pärast määruse vastuvõtmist eesmärgiga analüüsida nimetatud jälgimismeetmete toimimist.

5.   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee roll protsessis

5.1.

ELi ühtse turu väljakujundamine ja selle normide nõuetekohane kohaldamine on üks komitee peamisi prioriteete.

5.2.

Sageli ei ole kodanikud ja ettevõtjad täielikult teadlikud siseturu pakutavatest õigustest ja võimalustest. Ühtne digivärav peaks täiustama olemasolevaid vahendeid ja need omavahel ühendama ning aitama ettevõtjatel täita haldusmenetlusi ja -formaalsusi, mida kasutatakse kõige sagedamini veebis. Kõnealune portaal peaks suurendama siseturu läbipaistvust, turvalisust ja usaldusväärsust.

5.3.

Komitee on kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajana valmis andma sellesse algatusse oma panuse. Sellega seoses pakub komitee oma abi ühtset digiväravat käsitleva määruse rakendamise järelevalves ja hindamisel.

5.4.

Komitee kutsub komisjoni üles tihedale koostööle, et kasutada ära kõigist 28 liikmesriigist pärit komitee liikmete teadmisi ja kogemusi.

Brüssel, 18. oktoober 2017

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS


(1)  Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus (ELT L 249, 19.9.2013, lk 10).

(2)  COM(2017) 255 final.

(3)  COM(2017) 256 final.

(4)  COM(2017) 257 final.

(5)  ELT C 487, 28.12.2016, lk 99.


Top