Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62016CN0024

Kohtuasi C-24/16: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Saksamaa) 18. jaanuaril 2016 – Nintendo Co. Ltd versus BigBen Interactive GmbH ja BigBen Interactive SA

OJ C 145, 25.4.2016, p. 15–16 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

25.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 145/15


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Oberlandesgericht Düsseldorf (Saksamaa) 18. jaanuaril 2016 – Nintendo Co. Ltd versus BigBen Interactive GmbH ja BigBen Interactive SA

(Kohtuasi C-24/16)

(2016/C 145/19)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Oberlandesgericht Düsseldorf

Põhikohtuasja pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Nintendo Co. Ltd

Vastustajad: BigBen Interactive GmbH, BigBen Interactive SA

Eelotsuse küsimused

1.

Kas ühenduse disainilahendusest tulenevaid nõudeid puudutava menetluse raames võib liikmesriigi kohus, kelle pädevus kostja suhtes tuleneb üksnes nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 6/2002ühenduse disainilahenduse kohta (1) artikli 79 lõikest 1 koosmõjus nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (2) artikli 6 lõikega 1, tuginedes sellele, et kostja, kelle asukoht on teises liikmesriigis, on tarninud kostjatele, kelle asukoht on asjaomases liikmesriigis, kaupu, millega on väidetavalt rikutud kaitstavaid õigusi, näha esimesena nimetatud kostja suhtes ette meetmed, mis on kohaldatavad liidus tervikuna ja lähevad kohtualluvuse aluseks olevatest tarnesuhetest kaugemale?

2.

Kas nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta, eelkõige selle määruse artikli 20 lõike 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et kolmas isik võib ühenduse disainilahendust kujutada kaubanduslikul eesmärgil, kui ta soovib turustada õiguste omaja toodetavate – ühenduse disainilahendusele vastavate – kaupade juurde kuuluvaid lisatarvikuid? Kui vastus on jaatav, siis millistest kriteeriumidest tuleb seejuures lähtuda?

3.

Kuidas tuleb määrata koht, „kus rikkumine toime pandi” Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 864/2007lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (3) artikli 8 lõike 2 tähenduses juhtudel, mil rikkumise toimepanija

a)

pakub kaupu, millega rikutakse ühenduse disainilahendusest tulenevaid õigusi, veebisaidil ja see veebisait on suunatud – ka – muudele liikmesriikidele kui see liikmesriik, kus on rikkumise toimepanija asukoht,

b)

laseb kaupu tarnida mõnda teise liikmesriiki kui see liikmesriik, kus on tema asukoht?

Kas nimetatud määruse artikli 15 punkte a ja g tuleb tõlgendada nii, et selliselt määratud õigus on kohaldatav ka kaasosaliste tegevuse suhtes?


(1)  ELT L 3, lk 1, ELT eriväljaanne 13/27, lk 142.

(2)  ELT L 12, lk 1, ELT eriväljaanne 19/04, lk 42.

(3)  ELT L 199, lk 40.


Top