Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62014CN0387

Kohtuasi C-387/14: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Krajowa Izba Odwoławcza (Poola) 14. augustil 2014 — Esaprojekt Sp. z o.o. versus Województwo Łódzkie

OJ C 431, 1.12.2014, p. 7–8 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

1.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 431/7


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Krajowa Izba Odwoławcza (Poola) 14. augustil 2014 — Esaprojekt Sp. z o.o. versus Województwo Łódzkie

(Kohtuasi C-387/14)

(2014/C 431/13)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Krajowa Izba Odwoławcza

Põhikohtuasja pooled

Vaidlustaja: Esaprojekt Sp. z o.o.

Vastustaja vaidlustusmenetluses Województwo Łódzkie

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (edaspidi „direktiiv 2004/18/EÜ”) (1) artiklit 51 koosmõjus artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse ja mittediskrimineeriva kohtlemise ning läbipaistva tegutsemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et dokumentide selgitamise ja täiendamise käigus võib ettevõtja ära näidata muud täidetud hankelepingud (st tarnitud kaubad või osutatud teenused) kui need, mis olid esitatud pakkumusele lisatud hankelepingute nimekirjas; eeskätt kas ettevõtja võib viidata teise ettevõtja poolt täidetud hankelepingutele, kui ta pakkumuses ei maininud, et ta saab kasutada teise ettevõtja võimalusi ja vahendeid?

2.

Kas võttes arvesse Euroopa Kohtu 10. oktoobri 2013. aasta otsust kohtuasjas C-336/12: Manova, millest nähtub, et „võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui hankija nõuab pärast hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja möödumist mõnelt taotlejalt tema seisundit kirjeldavaid dokumente nagu hanketeates nõutud teavet taotleja avaldatud majandusaasta aruande kohta, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg, eeldusel et hankedokumendid ei näe dokumentide või andmete esitamise osas sõnaselgelt ette tingimust, et nende puudumise korral taotleja kõrvaldatakse hankemenetlusest”, tuleb direktiivi 2004/18/EÜ artiklit 51 tõlgendada nii, et dokumente on lubatud täiendada vaid siis, kui tegemist on dokumentidega, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need olid olemas juba enne pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja lõppemist, või nii, et Euroopa Kohus on nimetanud vaid ühte mitmest võimalusest ja dokumente on lubatud täiendada ka teistel juhtudel, näiteks võib esitada dokumente, mida enne kõnealuse tähtaja lõppemist veel olemas ei olnud, kuid mis võivad hankemenetluses osalemise tingimustele vastavust objektiivselt kinnitada?

3.

Kas juhul, kui teisele küsimusele tuleb vastata nii, et täiendada on lubatud ka muid kui kohtuotsuses Manova nimetatud dokumente, võib täiendada ka dokumente, mis pärinevad ettevõtjalt, alltöövõtjaks olevalt kolmandalt isikult või teistelt ettevõtjatelt, kelle võimalustele ja vahenditele ettevõtja tugineb, kuid mida ta pakkumuses ei nimetanud?

4.

Kas direktiivi 2004/18/EÜ artiklit 44 koosmõjus artikli 48 lõike 2 punktiga a ning artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja võib tugineda artikli 48 lõikes 3 viidatud mõne teise ettevõtja võimalustele ja vahenditele, nii et teadmised ja kogemused kahe ettevõtja puhul, kellel hankija nõutud teadmised ja kogemused eraldi võttes puuduvad, summeeritakse, kui kõnealune kogemus ei ole jaotatav osadeks (üks ettevõtja peab hankemenetluses osalemise tingimusele täielikult vastama) ja hankelepingu täitmine ei ole jaotatav osadeks (on ühtne tervik)?

5.

Kas direktiivi 2004/18/EÜ artiklit 44 koosmõjus artikli 48 lõike 2 punktiga a ning artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja võib tugineda ettevõtjate rühma kogemusele selliselt, et ettevõtja, kes täitis hankelepingu ettevõtjate rühma liikmena, võib tugineda hankelepingu täitmisele kõnealuse rühma poolt, olenemata sellest, kui suur oli tema osa selle hankelepingu täitmises, või võib ta tugineda vaid enda tegelikule kogemusele, mille ta omandas, täites hankelepingu asjaomast osa, mis oli talle määratud rühmasiseselt?

6.

Kas direktiivi 2004/18/EÜ artikli 45 lõike 2 punkti g, mille kohaselt võib hankemenetlusest kõrvaldada ettevõtja, kes on nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata, võib tõlgendada nii, et hankemenetlusest kõrvaldatakse ettevõtja, kes on esitanud valeandmed, mis mõjutasid või võisid mõjutada hankemenetluse tulemust, eeldades et ettevõtja on asjaomases eksitamises süüdi üksnes seetõttu, et ta esitas hankijale valeandmed, mis mõjutavad hankija otsust kõrvaldada ettevõtja hankemenetlusest (ja lükata tema pakkumus tagasi), olenemata sellest, kas ettevõtja tegutses tahtlikult ja sihipäraselt või tahtluseta, kergemeelsusest, hooletusest või näitamata üles vajalikku hoolsust? Kas vaid ettevõtja puhul, kes on esitanud valeandmeid (mis ei vasta tegelikele asjaoludele), saab eeldada, et ta „on nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata”, või saab seda eeldada ka ettevõtja puhul, kes on küll esitanud tõesed andmed, kuid viisil, mille eesmärk oli veenda hankijat ettevõtja vastavuses hankija poolt kehtestatud nõuetele, kuigi see ei pea paika?

7.

Kas direktiivi 2004/18/EÜ artiklit 44 koosmõjus artikli 48 lõike 2 punktiga a ning artiklis 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja võib tugineda oma kogemusele selliselt, et ta viitab kahele või enamale lepingule ühiselt kui ühele hankelepingule, kuigi seda võimalust ei näinud hankija ette ei hanketeates ega hankedokumentides?


(1)  ELT L 134, lk 114–240.


Top