Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52013AR0272

Regioonide Komitee arvamus „Erainvesteeringute ja avaliku sektori rahastamise koosmõju kohalikul ja piirkondlikul tasandil”

OJ C 139, 17.5.2013, p. 4–10 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

17.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 139/4


Regioonide Komitee arvamus „Erainvesteeringute ja avaliku sektori rahastamise koosmõju kohalikul ja piirkondlikul tasandil”

2013/C 139/02

REGIOONIDE KOMITEE

nõustub sellega, et toetuste kombineerimine uudsete rahastamisvahenditega loob innovatiivse lähenemisviisi, mille abil saaks vähendada projektide ja investeeringute üldkulusid ja riske. Komitee kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles mõtlema loovalt selle üle, kuidas neid erilisi vahendeid saaks kasutada kohapealsetele põhiinvesteeringutele antava toetuse optimeerimiseks;

rõhutab võtmerolli, mida etendab Euroopa Investeerimispank kui ELi pikaajaline rahastamisasutus, et toetada avaliku ja erasektori partnerlusi ELis ja pakkuda eksperditeadmisi ja teavet mitmete uudsete rahastamisvahendite arenguks ja rakendamiseks ELi tasandil koostöös Euroopa Komisjoniga;

tervitab 2012. aasta otsust suurendada kapitali 10 miljardi euro võrra, mis võimaldab Euroopa Investeerimispangal suurendada laenuandmist kuni 60 miljardi euro võrra;

tervitab Euroopa Investeerimispanga loodud uusi vahendeid, milleks on „raamlaenud” ja „struktuuriprogrammide laenud”. Need vahendid võivad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahastamisel oluliseks osutuda, kuna nad võimaldavad rahastada investeeringute portfelli ja seega ületada projekti mahu piirmäära;

näeb mitmeid tegureid, mis selgitavad seda aeglast käivitamist, muu hulgas puudulik teadlikkus ja arusaamine võimalustest, vajadus, et haldusasutused suunaksid tähelepanu toetustelt rahastamisvahenditele, sealhulgas riskijuhtimise lähenemisviisidele, vahendite ja osalemisvõimaluste tajumine keerulistena ja mured seoses regulatiivse raamistiku keerukusega, sealhulgas riigiabi puudutavate õigusaktidega;

tervitab uudsete rahastamisvahendite ulatuse laiendamist perioodil 2014–2020 kõigile projektitüüpidele, kõigile temaatilistele eesmärkidele ja investeerimisprioriteetidele, mis on hõlmatud partnerluslepingute ja tegevusprogrammidega, ning kõigile ühtse strateegilise raamistiku fondidele;

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kasvavat huvi piirkondadevaheliste fondide vastu makropiirkondlike strateegiate raames Euroopa Investeerimispangaga;

soovitab pikendada projektivõlakirjade algatuse kehtivust aastani 2020 ja laiendada selle kasutusala peale üleeuroopaliste võrkude ka teiste sektoriteni, siis kui katseetapi hindamine on läbi viidud;

soovitab Euroopa Komisjonil selgitada riigiabi eeskirjade kohaldatavust uudsetele rahastamisvahenditele;

Raportöör

Rhodri Glyn THOMAS (UK/AE), Walesi rahvusassamblee liige

Viitedokument

I   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

Sissejuhatus

1.

kinnitab, et vaatamata kasvavale optimismile euroala kriisi kõige raskema etapi möödumise suhtes on jätkuvalt suuri väljakutseid ja takistusi majanduse elavdamise teel kogu ELis, eelkõige seoses avaliku ja erasektori vahendite kättesaadavusega oluliste investeeringute toetamiseks;

2.

väidab, et EL etendab võtmerolli taastamaks usaldus majanduse vastu, luues raamtingimusi, et aidata mobiliseerida avaliku ja erasektori piiratud ressursse, mis on kättesaadavad oluliste investeeringute edendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ning tegeleda VKEde praeguse finantsvahendite ja laenude puuduse küsimusega. Ilma nende raamtingimusteta ei õnnestu saavutada strateegia „Euroopa 2020” ning majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe eesmärke;

3.

kinnitab, nagu märgiti ka Regioonide Komitee arvamuses „ELi, riigi- ja piirkondliku eelarve vahel suurema sünergia loomine” (1), mis võeti vastu 31. jaanuaril 2013, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli ja vastutust Euroopa majanduse elavdamise püüdlustes, kuna kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kulutused moodustavad olulise osa avaliku sektori kulutustest Euroopas (16,7 % SKPst ja 34 % avaliku sektori kogukuludest Euroopas 2011. aastal ning ligikaudu kaks kolmandikku 2011. aastal Euroopas tehtud otseinvesteeringut) (2) millest suur osa keskendub strateegia „Euroopa 2020” kõige prioriteetsematele valdkondadele (nagu majandus, haridus, keskkond, elamu- ja kommunaalmajandus);

4.

juhib tähelepanu kasvavale huvile projektide rahastamisega seotud avaliku ja erasektori partnerluste (3) ning uudsete rahastamisvahendite (4) vastu ja nende olulisusele potentsiaalse mehhanismina tähtsate investeeringute tegemisel;

5.

tervitab seetõttu Euroopa Komisjoni rolli avaliku ja erasektori partnerluste ja uudsete rahastamisvahendite rakendamise innustamisel, pakkudes poliitilist raamistikku, mis toetab ja julgustab nende vahendite kasutamist, ning taotledes ELi eelarves avaliku sektori vahendite osa suurendamist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandi jaoks;

6.

rõhutab Euroopa Investeerimispanga ja kasvava avaliku pangasektori keskset rolli ELis sidusa ja ühtse poliitikapõhise investeerimiskeskkonna loomisel;

7.

märgib, et suhteliselt väikesest osakaalust hoolimata on ELi eelarvel ja Euroopa Investeerimispangal keskne roll investeeringute stimuleerimisel kogu ELi territooriumil, eelkõige (kuid mitte ainult) ühise strateegilise raamistiku fondide kaudu, mida rakendatakse piirkondlikul tasandil (paljudel juhtudel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolt) ning millel on oluline mitmekordistav mõju majandusele;

8.

võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni püüdluse võimaluse korral kahekordistada ajavahemikus 2014–2020 struktuurifondide investeeringute võimendavat mõju 4,2 euroni iga ELi poolt investeeritud euro kohta, kusjuures algsete näitajate kohaselt võiks Euroopa Regionaalarengu Fondi osa suurendada uudsetes rahastamisvahendites 5 %-lt 15 %-le;

9.

tervitab ühtse strateegilise raamistiku fondide käibefondipõhise lähenemisviisi jätkumist, kuna allesjäävaid vahendeid saab kasutada territoriaalsel tasandil. Komitee kutsub üles kaaluma küsimust, kuidas käibefondi lähenemisviisi saaks tõhusalt edasi arendada uudsete rahastamisvahendite puhul, mida juhitaks keskselt hallatavate ELi eelarvest rahastatavate programmide raames (nt ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) ja „Horisont 2020”);

10.

tervitab tugevamat poliitilist prioriteeti, mis mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 ja sellele lisatud ettepanekutes anti uudsetele rahastamisvahenditele. Komitee innustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi (ja liikmesriike) optimeerima seda toetavat regulatiivset raamistikku – eelkõige tugevdatud ja selgemate eeskirjade abil ühtse strateegilise raamistiku fondidele, mida hallatakse ühise juhtimisega territoriaalsel tasandil;

11.

nõustub Euroopa Parlamendi taotlusel Euroopa Poliitikauuringute Keskuse poolt koostatud eriaruandega (5) selles, et uudsetes rahastamisvahendites ei tohiks näha imerohtu kõigi kohaliku ja piirkondliku tasandi sekkumiste puhuks, rõhutades, et need sobivad ainult potentsiaalselt rahaliselt tulutoovatele projektidele ning et neid ei tohiks käsitleda kui toetuste asendusi, vaid pigem kui vahendit ELi eelarve ulatuse suurendamiseks;

12.

nõustub ka sellega, et toetuste kombineerimine uudsete rahastamisvahenditega loob innovatiivse lähenemisviisi, mille abil saaks vähendada projektide ja investeeringute üldkulusid ja riske. Komitee kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles mõtlema loovalt selle üle, kuidas neid erilisi vahendeid saaks kasutada kohapealsetele põhiinvesteeringutele antava toetuse optimeerimiseks;

Avaliku ja erasektori partnerluste ja uudsete rahastamisvahendite argumendid, põhjendused ja kasutegurid

13.

kinnitab, et avaliku ja erasektori partnerlused ning uudsed rahastamisvahendid on ajendatud mitmetest teguritest peale oma potentsiaalse võtmerolli, mida sedalaadi algatused etendavad ELI majanduse elavdamisel. Avaliku ja erasektori partnerluste taga peituv peamine loogika seisneb püüdluses saavutada ühist kasu, ühiseid eesmärke ja sihte ning seda viisil, mis ei oleks võimalik ega soovitatav ilma avaliku ja erasektori huve ühendamata. Uudsete rahastamisvahendite taga peituv loogika seisneb struktureerituma toetuse pakkumises, mille puhul luuakse kindlate eeskirjade ja eesmärkidega mehhanisme, mida saab kasutada konkreetsete tulusaajate ja rühmade puhul (nt mikrokrediit VKEdele, teadus- ja arendusprojektid, linnaarengu kontseptsioonid);

14.

kinnitab, et turutõrge kujutab endast avaliku sekkumise loogikale olulist põhjendust, et vähendada riske, innustada erasektori kaasatust ja võimaldada investeeringuid, mis muidu jääksid tegemata. See põhjendus on ilmne näiteks uudsete rahastamisvahendite puhul, mille eesmärk on pakkuda VKEdele mikrokrediiti;

15.

väidab sellegipoolest kindlalt, et turutõrge ei ole ainus ja tingimata alati esinev ajend sellistel puhkudel ning et sekkumiste puhul võib tegemist olla ka avaliku poliitika laiema eesmärgiga, nagu keskendumine kiire kasumi asemel pikaajalistele sihtidele, keskendumine keskkonnaalastele (nt puhas energia) või sotsiaalsetele eesmärkidele (vähendada vaesust, võidelda sotsiaalse tõrjutuse vastu), isegi kui sellised investeeringud omakorda võivad viia uute turgude ja majandustegevuseni (nagu taastuvenergia sektori arendamine, linnade taaselustamine jne);

16.

kutsub Euroopa Komisjoni üles avaliku ja erasektori partnerluste ja uudsete rahastamisvahenditega seonduvas õiguslikus ja regulatiivses raamistikus selgitama eelnimetatud avaliku poliitika loogikat ning täpsustama riigiabi eeskirjade rakendamist ja riigihankeid puudutavaid õigusakte, mis võivad just kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks toimida takistustena sellistes algatustes. Seal, kus selge avaliku poliitika põhjendus on olemas, ei tohiks ELi konkurentsieeskirjad sellistele sekkumistele takistuseks olla ega pärssivalt mõjuda;

17.

rõhutab, et avalikul sektoril lasub on demokraatlik aruandekohustus; avalik sektor on põhimõtteliselt üles ehitatud investeeringute pikaajalisele jätkusuutlikkusele, kandes hoolt selle eest, et üldsuse peamisi eesmärke ja väärtusi respekteeritaks ning et riskid viidaks erasektorile võimalikult turvalise investeerimiskeskkonna loomise teel miinimumini. Erasektori partnerid panustavad omalt poolt täiendavate rahaliste vahendite, majandusliku teadlikkuse ja oskusteabe ning innovatiivsete ja ettevõtlusalaste oskustega;

18.

märgib, et erainvestoritele, sealhulgas ka pensionifondidele, on avaliku ja erasektori partnerlustesse ja uudsetesse rahastamisvahenditesse investeerimisel eriti just praeguses majanduskliimas, võttes arvesse finantsturgude suurt ebakindlust, üks peamisi stiimuleid see, et avaliku sektori kaasatus võib investeeringu riski maandada. Peale selle võib Euroopa Investeerimispanga ja ELi rahastamise kaasatus tajutavat riski veelgi vähendada tänu kavandatud investeeringute kvaliteedi kontrollimisele „väljastpoolt”;

19.

kutsub Euroopa Komisjoni üles kaaluma võimalikke ELi tasandi meetmeid, mis oleksid suunatud investeeringutele pensionifondidesse väljaspool ELi majanduse elavdamise kava;

20.

kinnitab, et tulenevalt vastutustundetutest finantsinvesteeringutest, mis viisid 2008. aastal finantskriisini ja viimase 3–4 aasta püüdlustest Euroopa finantsteenuste sektorit reformida ollakse selgelt ühel meelel selles, et on vaja keskenduda pikaajalistele ja jätkusuutlikele investeeringutele ja vältida varem aset leidnud kuritarvitamisi ja liialdusi;

21.

rõhutab sellegipoolest põhivajadust kaitsta ja austada avalikke eesmärke ja huve avaliku ja erasektori partnerlustes. Küll aga märgib komitee, et ilma erasektorita ei saa olla avaliku ja erasektori partnerlusi ning et avaliku ja erasektori partnerlusi ja uudseid rahastamisvahendeid puudutavad eeskirjad peavad olema välja töötatud nii, et see motiveeriks erasektori partnereid osalema;

22.

kinnitab, et valitseb tugev suundumus uute omandimudelite poole, mille eesmärk on rakendada poliitikapõhiseid investeeringuid elanikele kasu toomiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil, arvestades samas vajadust saavutada kulupõhist ja pikaajalist elujõulisust ja jätkusuutlikkust, mitte iga hinna eest lühiajalist kasu, toetudes ELi avaliku sektori pankade – mis moodustavad üle 20 % ELi pangandussektorist (näiteks KFW ja piirkondlike pankade võrgustik Saksamaal, Caisse des Dépôts Prantsusmaal ning Cassa Depositi e Prestiti Itaalias) (6) – pikaajalistele traditsioonidele;

23.

juhib selles kontekstis tähelepanu esilekerkivale Skandinaavia kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahastamise asutuse mudelile: BNV (Madalmaad), KommuneKredit (Taani), Kommunalbank (Norra), Kommuninvest (Rootsi), Kuntarahoitus (Soome). Need erinevad küll üksteisest üsna palju vastava riigi keskvalitsuse kaasatuse määra ja seega ka valitsusepoolse kontrolli määra ja sellest tuleneva riski suuruse poolest (7), kuid kujutavad endast huvitavat alternatiivset viisi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahastamiseks, sealhulgas ka partnerluses erasektoriga: Soome puhul näiteks kuulub Kuntarahoitus 16 % ulatuses riigile, 31 % ulatuses Soome avalikule pensionifondile ja 52 % ulatuses omavalitsustele. Walesis on tekkinud arutelu võimaluse üle luua avalikule sektorile kuuluv Walesi Investeerimispank;

Euroopa Investeerimispanga roll

24.

rõhutab võtmerolli, mida etendab Euroopa Investeerimispank kui ELi pikaajaline rahastamisasutus (ja maailma suurim mitmepoolne laenuandja ja laenuvõtja, kes teeb koostööd üle 150 väljaspool ELi asuva riigiga), et toetada avaliku ja erasektori partnerlusi ELis ja pakkuda eksperditeadmisi ja teavet mitmete uudsete rahastamisvahendite arenguks ja rakendamiseks ELi tasandil koostöös Euroopa Komisjoniga (hõlmates JEREMIE, JESSICA, ELENA ja riskijagamisrahastut, samuti tehnilise abi vahendeid nagu JASPERS ja JASMINE);

25.

rõhutab väärtust, mida Euroopa Investeerimispank tänu oma investeerimispõhisele lähenemisviisile annab, paindlikkust kohandada toetusi ja laene individuaalseteks pakettideks, võimet anda professionaalset nõuandvat toetust ja tehnilisi konsultatsioone avalikele asutustele ning pakkuda häid tingimusi klientidele tulenevalt oma AAA-reitingust rahvusvahelistel finantsturgudel;

26.

rõhutab Euroopa Investeerimispanga pakutavat laia toetuste valikut ning meetmete hulka, mille hulka kuuluvad otselaenud projektidele (enam kui 25 miljoni euro ulatuses), kohalike pankade kaudu vahendatud laenud, riskikapital, mikrokrediidikavad jne, ning tema poliitikapõhist lähenemist investeeringutele, milles keskendutakse ELi üldistele prioriteetidele nagu VKEde arendamine, majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamine, investeerimine loodus- ja linnakeskkonda, teadmistepõhine majandus, üleeuroopaliste transpordivõrkude toetamine ning taastuvenergia ELis;

27.

märgib, et enam kui 90 % Euroopa Investeerimispanga tegevusest on koondunud Euroopasse, kuid et ta etendab olulist osa ka ELi välis- ja arengupoliitika finantsaspektide rakendamises, mida Regioonide Komitee tervitab;

28.

rõhutab Euroopa Investeerimispanga poolse rahastamise suurenevat tähtsust alates 1990-ndate aastate lõpust, mis väljendus laenuandmise hoogustumises viimase kümne aasta jooksul ja eelkõige viimase 4–5 aasta finantskriisis;

29.

märgib, et 2000-ndate aastate keskpaigaks oli Euroopa Investeerimispanga iga-aastane laenuandmine suurenenud 10 miljardilt eküült 1998. aastal 45 miljardile eurole, hüpates 79 miljardile eurole 2011. aastal (tippaasta), et tasakaalustada erainvesteeringute puudumist kriisi ajal. 2011. aasta lõpuks oli tagasimaksmata laenude kogusumma suurenenud ühe kolmandiku võrra 395 miljardi euroni. Euroopa Investeerimispank etendas juhtrolli kapitalipakkumistes üle kogu Euroopa Liidu ning investeeringute toetamises mitmes raskustes olevas euroala riigis, muu hulgas Kreekas, Portugalis ja Hispaanias;

30.

tervitab 2012. aasta otsust suurendada kapitali 10 miljardi euro võrra, mis võimaldab Euroopa Investeerimispangal suurendada laenuandmist kuni 60 miljardi euro võrra;

31.

rõhutab, kui väärtuslik on ELile selline institutsioon, mis suudab paindlikult ja kiiresti muutuvatele oludele reageerida, kohaneda ja arendada vastavalt uusi toetusprogramme. Komitee kinnitab, kui oluline on see, et praeguses majanduskliimas on ELis institutsioon, mis tegeleb poliitikapõhiste investeeringutega, mille eesmärk on saavutada ELi peamised eesmärgid, lähtudes pigem „kahjude vältimise” kui „maksimaalse kasumi” põhimõttest;

32.

kiidab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka terve rea uudsete rahastamisvahendite väljatöötamise eest perioodil 2007–2013 ja seega põhimõtte kinnitamise eest, et ELi-poolne rahastamine peab uudsete rahastamisvahendite kaudu täitma selgepiirilist rolli ja looma lisaväärtust, täiendades ja ületades traditsioonilisi toetusi. Komitee sedastab, et 2011. aasta lõpuks oli kõigis liikmesriikides, välja arvatud Iirimaa ja Luksemburg, loodud 592 uudset rahastamisvahendit;

33.

tervitab Euroopa Investeerimispanga loodud uusi vahendeid, milleks on „raamlaenud” ja „struktuuriprogrammide laenud”. Need vahendid võivad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahastamisel oluliseks osutuda, kuna nad võimaldavad rahastada investeeringute portfelli ja seega ületada projekti mahu piirmäära (üldjuhul on laenu miinimumsuurus 25 miljonit eurot);

34.

kutsub Euroopa Komisjoni üles uurima võimalusi laiendada seda lähenemisviisi ELi eelarvele, et finantsvahendid võimaldaksid väikeste projektide koondamist ja väärtpaberistamist (st muu hulgas välja anda projektivõlakirju, mille Euroopa Ülemkogu oma 2012. aasta juuni järeldustes heaks kiitis, sh ka praeguse finantsraamistiku katseetapi projekti ning viite „Euroopa Ühendamise Rahastule” kui näite sellest, kus võiks see projekt aastatel 2014–2020 potentsiaalselt teoks saada);

35.

tervitab samme, mis on astutud tugevate ja tihedate sidemete tagamiseks Euroopa Investeerimispanga ja Regioonide Komitee vahel, võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga järjest tähtsamat rolli kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandi majandusinvesteeringute toetamisel;

Avaliku ja erasektori partnerluste ja uudsete rahastamisvahendite kasutamise kitsaskohad

36.

tunnistab, et uudsete rahastamisvahendite kasutuselevõtus struktuurifondide programmides perioodil 2007–2013 on olnud käivitamisraskusi, nagu on märgitud ka Euroopa Komisjonile esitatud välishindamise aruandes struktuurifondide kaasrahastatavate finantskorralduse vahendite rahastamise ja rakendamise edusammude kohta;

37.

näeb mitmeid tegureid, mis selgitavad seda aeglast käivitamist, muu hulgas puudulik teadlikkus ja arusaamine võimalustest, vajadus, et haldusasutused suunaksid tähelepanu toetustelt rahastamisvahenditele, sealhulgas riskijuhtimise lähenemisviisidele, vahendite ja osalemisvõimaluste tajumine keerulistena ja mured seoses regulatiivse raamistiku keerukusega, sealhulgas riigiabi puudutavate õigusaktidega;

38.

sedastab linnade ja nende omavalitsuste konkreetseid muresid seoses rahastamisvahendi JESSICA arenguga programmiperioodil 2007–2013; need puudutavad pingeid programmijuhtimis- ja linnaasutuste vahel. Seetõttu tervitab komitee suuremat selgust ja ulatust määruste ettepanekutes piirkondliku programmitöö kohta perioodil 2014–2020 ja integreeritud territoriaalsete investeeringute kohta, mis peaks tähendama, et linnad ja linnapiirkonnad suudavad tulevikus paremini JESSICA kavasid arendada;

39.

võtab teadmiseks mõned tõendite kogumise käigus kõlanud arvamused, et Euroopa Investeerimispangal peaks oma investeeringute portfelli raames olema tugevam roll riskantsemate projektide ja algatuste toetamisel;

40.

rõhutab, kui oluline on toetada uusi ja arenevaid tehnoloogiaid, sealhulgas poliitilisi prioriteete nagu oluliste progressi võimaldavate tehnoloogiate areng Euroopa Liidus (sealhulgas näiteks fotoonika sektoris). Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka üles tagama, et avaliku ja erasektori partnerlused ja uudsed rahastamisvahendid seavad perioodil 2014–2020 piisaval määral prioriteediks uued ja arenevad tehnoloogiad osana pikaajalisest investeerimisperspektiivist Euroopas;

ELi tasandi vahendite (sealhulgas ühise strateegilise raamistiku fondide) lihtsustamine, ratsionaliseerimine ja hõlbustamine

41.

märgib, et perioodi 2007–2013 kontekstis on välja töötatud suur hulk erinevaid temaatilisi vahendeid koordineerimata ja improviseeritud viisil, kuna eri peadirektoraadid on püüdnud kasutusele võtta uusi rahastamisviise;

42.

tervitab Euroopa Komisjoni püüdlusi ratsionaliseerida ja lihtsustada perioodil 2014–2020 kasutuses olevate uudsete rahastamisvahendite valikut;

43.

tervitab uudsete rahastamisvahendite ulatuse laiendamist (8) perioodil 2014–2020 (nagu on kirjas üldsätete määruse artiklites 32–40) kõigile projektitüüpidele, kõigile temaatilistele eesmärkidele ja investeerimisprioriteetidele, mis on hõlmatud partnerluslepingute ja tegevusprogrammidega, ning kõigile ühtse strateegilise raamistiku fondidele. Komitee loodab näha nende sätete laialdast rakendamist, muu hulgas ka maaelu arengu ja merendusprogrammides;

44.

tervitab iseäranis seda, et kaotatud on keeld rahastada projekti enam kui ühest allikast, ja võimalust kombineerida mitut rahastamisvahendit, mis peaks aitama kohalike ja piirkondlike projektide rahastamist lihtsustada;

45.

tervitab ettepanekut liita innovatiivsete VKEde toetuse vahend COSME programmi (9)„Horisont 2020” alla kuuluva VKEdele mõeldud riskijagamisrahastuga, millel on hinnanguliselt üle 100 miljardi euro suurune potentsiaalne võimendav mõju investeeringutele teadus- ja arendustegevusse perioodil 2014–2020. Selle abil liigutakse umbes 10 % lähemale strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärgile suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse 3 %-ni SKP-st;

46.

näeb vajadust suurendada teadlikkust kohalikul ja piirkondlikul tasandil Euroopa Investeerimispangast lähtuvate toetuste potentsiaalsete võimaluste kohta, ning kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi (sealhulgas ka ühtse strateegilise raamistiku programmide juhtasutusi) üles etendama proaktiivsemat rolli Euroopa Investeerimispangaga suhtlemisel, kutsudes samas ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka üles rakendama teadlikkuse suurendamise meetmeid, et propageerida kättesaadavaid olemasolevaid ja uusi võimalusi;

47.

soovitab ühe võimalusena selle eesmärgi saavutamiseks korraldada Regioonide Komiteega ühiselt terve rida konverentse 2013. ja 2014. aastal, võimaluse korral ürituse „Open Days – piirkondade ja linnade nädal” raames. Komitee kinnitab, et oluline on sellistele üritustele kaasata organisatsioone nagu Euroopa Ühispankade Assotsiatsioon, KFW ja kommertspankade sektor, samuti ettevõtete võrgustiku organisatsioone;

48.

märgib, et tulusaajate, eriti VKEde (kõige enam mikroettevõtete) perspektiivist lähtudes on ühine huvi leida tee läbi toetusvahendite keeruka rägastiku toetusvahendite poole;

49.

märgib, et enamus VKEsid pöördub oma kohaliku panga poole nõu ja rahastamise saamiseks, mis tähendab, et laenurahastamise vahendid (sealhulgas ka need, mida rahastavad Euroopa Investeerimispank ja ELi eelarve) peavad leidma tõhusa tee ettevõteteni jõudmiseks. Komitee kutsub üles uudsete rahastamisvahendite arendamisel senisest enam rakendama põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele”;

50.

märgib, et riikides, kus on tugev avaliku sektori pankade infrastruktuur ja poliitikapõhiste investeeringute kultuur (nagu näiteks Saksamaal), tulevad selgemini ilmsiks seosed ELi poliitika arengu, uute vahendite ja nende integreerimise vahel VKEdele pakutavate teenuste senisesse valikusse kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

51.

kutsub seetõttu liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles eelkõige käimasoleva ELi majandusjuhtimise struktuuride reformi kontekstis süstemaatiliselt kaaluma, kuidas ELi, liikmesriikide ning piirkondlikud ja kohalikud finants-ja pangandusstruktuurid saaksid tõhusamalt koostööd teha, keskendudes VKEde toetamisele ning loovatele ja innovatiivsetele lisaväärtust andvatele teguritele ELi majanduses;

52.

rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kasvavat huvi piirkondadevaheliste fondide vastu makropiirkondlike strateegiate raames Euroopa Investeerimispangaga (nt Põhjamaades). Niisugune rahastute ühendamine eraldiseisvate piirkondlike fondide asemel võimaldaks riske hajutada ning suurendada asjaomaste rahastute võimendavat ja mitmekordistavat mõju;

Projektivõlakirjade algatus

53.

tervitab Euroopa Investeerimispanga rolli projektivõlakirjade algatuses, mille eesmärk on aidata erasektori projektijuhte anda välja võlakirju infrastruktuuriprojektide rahastamiseks ning ligi meelitada kapitalituru finantsvahendeid institutsioonilistelt investoritelt, sealhulgas ka pensionifondidelt;

54.

soovitab pikendada projektivõlakirjade algatuse kehtivust aastani 2020 ja laiendada selle kasutusala peale üleeuroopaliste võrkude ka teiste sektoriteni, siis kui katseetapi hindamine on läbi viidud (nagu taotles Euroopa Parlament);

55.

kutsub üles jagama parimaid tavasid ELi tasandil, et tuua esile võimalust tellida kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele reitinguagentuuride hinnanguid, eesmärgiga vähendada riskistaatust erasektori finantsvahendite otsingutel;

56.

kordab taas Regioonide Komitee varasemates arvamustes märgitud üleskutset, et Euroopa Komisjon uuriks võimalusi lihtsustada kodanikevõlakirjade ja sotsiaalsete võlakirjade (mis on Ühendkuningriigis ja USAs juba kasutusel) kui täiendavate uudsete rahastamisvahendite arendamist, mis toetavad ELi eesmärke;

57.

tervitab eelhindamiste laialdast kasutamist, põhjendamaks avalikku sekkumist projektide puhul, mille juures kasutatakse selliseid rahastamisvahendeid;

58.

soovitab Euroopa Komisjonil selgitada riigiabi eeskirjade kohaldatavust uudsetele rahastamisvahenditele, näiteks töötades välja standardsed valmislahendused selliste teemade puhuks, kusjuures Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank peaksid tõhustama ka oma tehnilist abi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele neis küsimustes;

Subsidiaarsus ja proportsionaalsus

59.

märgib, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kaalutlused ei ole käesoleva arvamuse puhul eriti asjakohased, võttes arvesse, et tegemist ei ole vastusega Euroopa Komisjoni seadusandlikule või poliitikameetme ettepanekule;

60.

peab siiski oluliseks tagada, et ELi tasandi sekkumisi teostatakse täiendavuse ja lisaväärtuse põhimõtete kohaselt, ning tervitab asjaolu, et see põhimõte on fikseeritud ka ELi uues finantsmääruses, milles käsitletakse rahastamisvahenditele kohaldatavaid eeskirju.

Brüssel, 11. aprill 2013

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO


(1)  CdR 1778/2012 fin. Dexia Crédit local ja CEMR, Subnational public finance in the European Union, juuli 2012.

(2)  Dexia Crédit local ja CEMR, Subnational public finance in the European Union, juuli 2012.

(3)  Terminiga „avaliku ja erasektori partnerlus” viidatakse käesolevas arvamuses ühistele investeerimisprojektidele, mis hõlmavad avaliku ja erasektori partnerlusi ja rahastamist, ning neid tuleb mõista projektipõhise lähenemise kontekstis avaliku ja erasektori konsortsiumi ühekordsete investeeringutena.

(4)  Uudsed rahastamisvahendid on mõiste, mida kasutatakse käesolevas arvamuses, viidates mehhanismidele või vahenditele, mis on loodud terve rea üksikute projektide/meetmete toetamiseks ja mida eraldatakse haldusfondi kaudu, mitte ühekordse projektina nagu nt JEREMIE või JESSICA. Terminit „uudsed rahastamisvahendid” eelistatakse siinkohal terminile „finantskorraldusvahendid”, mis on samuti levinud ELi ja selle valdkonna akadeemilises kirjanduses.

(5)  CEPS Special Report No68 October 2012, lk 1

(6)  Public Financial Institutions in Europe, March 2011, European Association of Public Banks (EAPB)

(7)  Kommunalbank Norras kuulub 100 % valitsusele ja allub selle kontrollile. BNV pank Madalmaades kuulub 50 % ulatuses riigile ning 50 % ulatuses kohalkele ja piirkondlikele omavalitsustele.

(8)  Vt ettepanek määruse kohta, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – ERDF, ESF, CF, EAFRD ja EMFF – kohta, artiklid 32–40.

(9)  Varem kuulus konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alla koos kahe uudse rahastamisvahendiga: suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteem ja VKEde tagatissüsteem.


Top