Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52013XR2025

Regioonide Komitee resolutsioon tulevase üldise toimimisviisi kohta vaesuse kaotamiseks ja maailmale säästva tuleviku tagamiseks

OJ C 139, 17.5.2013, p. 1–3 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

17.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 139/1


Regioonide Komitee resolutsioon tulevase üldise toimimisviisi kohta vaesuse kaotamiseks ja maailmale säästva tuleviku tagamiseks

2013/C 139/01

REGIOONIDE KOMITEE

1.

tervitab teatist „Inimväärne elu kõigile: vaesuse kaotamine ja maailmale säästva tuleviku tagamine” ning toetab täielikult eesmärki luua tulevase üleilmse arengupoliitika üldraamistik, mis hõlmab sotsiaal-majanduslikku arengut ja keskkonnasäästlikkust ning käsitleb ka õigluse, võrdõiguslikkuse ja võrdsuse, rahu ja julgeoleku teemasid;

2.

toob esile säästva arengumudeli eelised; see pakub mitmeid võimalusi hoogustada majanduskasvu, luua uusi töökohti, muuta majandus keskkonnasäästlikumaks, parandada inimarenguteenuseid, suurendada heaolu, vähendada sotsiaalset tõrjutust ning hoida keskkond puhtama ja tervislikumana;

3.

leiab, et kuigi aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel on tehtud suuri edusamme, on endiselt veel palju teha. Komitee tuletab meelde, et isegi majanduslanguse ajal leidis 85 % ELi kodanikest, et Euroopa peaks jätkama arenguriikide abistamist (1). Komitee kutsub tegema jätkuvaid jõupingutusi aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks 2015. aastal ja toetab ka protsessi säästva arengu üldiste eesmärkide suunas. Komitee kordab, et toetab 2015. aasta nimetamist Euroopa arenguaastaks, et tagada aastatuhande arengueesmärkidele järelmeetmed;

4.

jagab seisukohta, et aastatuhande deklaratsioon on endiselt asjakohane ning on näidanud, et probleeme on võimalik lahendada, kui jõupingutusi koondatakse ja koordineeritakse asjakohasel tasandil. Komitee leiab, et äärmiselt oluline on kaasata kõik olulised osalised, eelkõige nii arenguriikide kui ka doonorriikide riigist madalama tasandi valitsused vajalike poliitikameetmete ja programmide arendamisse ja rakendamisse, et parandada nende elluviimist ja aidata kaasa säästvale arengule ja kaasavale majanduskasvule;

5.

nõustub seega, et tulevane raamistik peab toetuma seatud eesmärkide ja sihtide tugevatele külgedele ning keskenduma äärmise vaesuse eri mõõtmete kaotamisele, arvestades samal ajal aastatuhande arengueesmärkide puudustega ja viimasel kümnendil maailmas toimunud oluliste muutustega, eelkõige järgmiste tegurite üha suurema tähtsusega:

(i)

uued sidusrühmad, nagu tärkava turumajandusega riigid, erasektor, sihtasutused, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja eelkõige riigist madalama tasandi valitsused (2);

(ii)

järjest suuremad üleilmsed probleemid, nagu julgeolek, keskkonnaseisundi halvenemine, kliimamuutused ja energiavajadused;

6.

nõustub, et tulevikus tuleb seada vähe eesmärke, kuid need tuleb saavutada globaalselt, ning tagada tuleb kõigi valitsustasandite isevastutus. Komitee rõhutab, et selleks, et eesmärgid oleksid võimalikult laiale kuulajaskonnale arusaadavad, peavad need olema lihtsad, selged ja mõõdetavad;

7.

märgib siiski, et vaesusega seonduvate probleemide olemus on riigiti väga erinev, mistõttu on komitee veendunud, et ühised eesmärgid ei välista vajadust erimeetmete ja -vahendite järele, mis on kooskõlas teatud ala, riigi, piirkonna või riigist madalama tasandi üksuse konkreetsete oludega;

8.

märgib, et üks oluline põhjus, miks aastatuhande arengueesmärke pole veel täielikult saavutatud, on sotsiaalsed erinevused paljudes arenguriikides demokraatia ja poliitilise vastutuse puudumise ning laialt levinud korruptsiooni tõttu. Mõnes riigis takistab ebastabiilsus ja ebakindlus aastatuhande arengueesmärkide saavutamist. Seetõttu kutsub komitee ELi üles edendama arengupoliitikas aktiivselt demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte põhiväärtusi ning tuletab meelde riigist madalama tasandi valitsuste olulist rolli inimõiguste rakendamisel, demokraatia edendamisel ja korruptsiooniga võitlemisel tekkivate puuduste kindlakstegemisel ja kõrvaldamisel;

9.

rõhutab vajadust viia ellu üleilmne arengupartnerlus, kuhu on kaasatud kõik pooled, mis on inimestele suunatud ja kus kasutatakse osalemist edendavat ja kaasavat alt ülesse toimimisviisi. Komitee kutsub ELi üles näitama eeskuju ning võtma ühtse ja sidusa seisukoha, mis peegeldab kõigi valitsustasandite panust ja osalust;

10.

rõhutab, et just kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osutavad kodanikele paljusid neid teenuseid, mida on vaja aastatuhande eesmärkide saavutamiseks, näiteks tervishoiu-, kanalisatsiooni-, haridus-, transpordi- ja energiasüsteemide ning vee- ja jäätmekäitlusteenused, ning avaldavad seega suurt mõju tulevase raamistiku tulemustele;

11.

meenutab rahu ja julgeolekut silmas pidades, et kaasaegset diplomaatiat ei väljenda ega sellega ei tegele üksnes riikide valitsused, ning dialoogi-, koostöö- ja kooskõlastamise vajadust silmas pidades on linnadevahelisel diplomaatial eluline tähtsus ja kasvav roll. Selle abil saavad kohalikud omavalitsused edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, keskkonnasäästlikkust ning konfliktide ennetamist, lahendamist ja konfliktijärgset ülesehitust ja taastamist;

12.

väljendab muret, et hiljuti avaldatud OECD andmete kohaselt on Euroopa Liit 2012. aastal vähendanud eraldatava arengabi kogumahtu (2,3 miljardi euro ehk 4,3 % võrra eelneva aastaga võrreldes). Kuigi EL on endiselt suurim arenguabi andja maailmas ning abi vähenemine on osaliselt tulenenud majanduskriisist mõnedes liikmesriikides, kutsub komitee ELi ja liikmesriike üles jätkama jõupingutusi, et EL täidaks 2015. aastaks ÜRO kohustuse eraldada abiks 0,7 % kogurahvatulust – hiljutiste kärbete tõttu on see praegu 0,43 % ja vaid üksikud liikmesriigid täidavad 0,7 % eesmärki;

13.

meenutab, et riigist madalama tasandi valitsused viivad järjest rohkem läbi iseseisvat ja aktiivset arengukoostööpoliitikat ning kuigi nende üldine panus ei piirdu kaugeltki vaid rahalise toetusega, on mõned neist juba seadnud endale eesmärgi eraldada 0,7 % oma vahenditest arenguriikidele suunatud koostöömeetmetele, samal ajal kui teised on konkreetsetele vajadustele vastamiseks loonud omavahendite mehhanisme;

14.

väljendab heameelt, et „kohalike omavalitsuste rolli kodanike ühendamisel valitsusega ning laiapõhjalise ja demokraatliku osalemise tagamisel riikide arengukavades” tunnustatakse rahvusvaheliselt Busani deklaratsioonis ning hiljuti Rio + 20 lõppdokumendis, kus neid kirjeldati kui strateegiakujundajaid, otsusetegijaid ja säästva arengupoliitika elluviijaid;

15.

tuletab meelde arvamust „ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus ÜRO 2012. aasta säästva arengu konverentsi (RIO + 20)” (CDR 187/2011), milles komitee sedastas, et soovib näha Agenda 21 programmi edasiarendamist ja taaselustamist. Agenda 21 kohalik programm, mis sai alguse pärast 1992. aasta Rio konverentsi, on hea näide kohaliku tasandi tegevusest, mis on andnud häid ja püsivaid tulemusi nii konkreetsete meetmete näol kui ka ühiskonnaliikmete suurema teadlikkuse näol säästvuse küsimustest ning samuti nende ulatuslikuma osalemise näol kõnealuses valdkonnas;

16.

meenutab Regioonide Komitee aktiivset panust Rio + 20 konverentsil nii tippkohtumise ettevalmistamisel kui ka osana ELi delegatsioonist, tutvustades teistele, mida on võimalik saavutada selliste algatustega nagu linnapeade pakt ja Euroopa rohelised pealinnad; juhib tähelepanu vastastikuse mõistmise memorandumile, mille komitee sel puhul ÜRO keskkonnaprogrammiga (UNEP) allkirjastas, et tugevdada Rio + 20 deklaratsiooni elluviimiseks tehtavate jõupingutuste koosmõju ja parandada Rio + 20 deklaratsiooni elluviimist; osaleb sellega seoses jätkuvalt vaatlejana ELi delegatsioonis asjaomastel lepinguosaliste konverentsidel;

17.

kordab oma ettekujutust, et riigist madalama tasandi valitsusi tuleb riigivalitsuste ja ÜRO asutuste kõrval säästva arengu institutsioonilises raamistikus tunnustada kui asjakohaseid ja täielikult tunnustatud valitsussektori osalejaid. Sellega seoses kutsub komitee üles looma kas ÜRO keskkonnaprogrammis (UNEP) riigist madalama tasandi valitsuste ja kohalike omavalitsuste alalise komitee või valitsustevahelise kõrgetasemelise poliitilise säästva arengu foorumi;

18.

meenutab, et Euroopa Komisjon kutsus 2008. aastal selleks, et tunnustada kohalike omavalitsuste rolli ja suurendada arenguabi tõhusust, esimest korda üles arendama terviklikku lähenemisviisi kohalike omavalitsuste kui üleilmse, üleeuroopalise ja üleriigilise tasandi arengus osalejate suhtes. Komitee tervitab komisjoni sellekohaseid jõupingutusi ELi tasandil ja kavatsust ajakohastada 2013. aasta kevadel seda strateegilist muutust oma suhetes eespool mainitud omavalitsustega konkreetses teatises „Kohalikud omavalitsused arengukoostöös”;

19.

kutsub üles võtma tulevastes strateegiates, eelkõige ELis, arvesse mitmepoolse detsentraliseeritud koostöö võimalusi, sealhulgas selliseid vahendeid nagu detsentraliseeritud koostöö portaal tegevuste ja parimate tavade kaardistamiseks ning selleks, et võimaldada teabevahetust oskuste ja pädevuste vajadustega ühildamiseks, ning poliitiliseks dialoogiks loodud detsentraliseeritud koostöö konverents, mis lisanduvad sellistele poliitilistele esinduskogudele nagu Vahemere piirkonna naaberriike esindav ARLEM ja idapoolseid naaberriike esindav CORLEAP;

20.

võtab endale kohustuse toetada jätkuvalt tegevust, millega edendatakse paremini selliseid Euroopa projekte nagu linnapeade pakt ja Euroopa rohelised pealinnad ning mujal maailmas eksisteerivaid sarnaseid kavasid ja üleilmseid programme (nt uus UNEPi ressursitõhusate linnade algatus või hiljuti loodud ELi ja Hiina säästva linnastumise partnerlus ja kohalik Agenda 21) globaalsel tasandil ning eelkõige suhetes ELi laienemise ja naaberriikidega;

21.

väljendab heameelt, et Euroopa Komisjon tunnistab säästvate ja vastupanuvõimeliste linnade poole liikumise eesmärki kui kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu tõukejõudu. Komitee soovitab, et tulevastes säästva arengu eesmärkides oleks konkreetne siht jätkusuutlikele linnadele. Komitee kutsub ELi üles tegelema jätkuvalt jätkusuutliku linnaelu põhiküsimustega ning toetama linnu ja riigist madalama tasandi valitsusi nende püüetes kohaneda kliimamuutustega, suurendada vastupanuvõimet ning võimet katastroofidele reageerida ja neid ära hoida, tuginedes vajalikele oskustele ja ressurssidele, kuna nemad on tihtipeale esimesed loodus- ja inimtekkelistele katastroofidele vastamisel;

22.

teeb Regioonide Komitee presidendile ülesandeks esitada käesolev resolutsioon Euroopa Parlamendi presidendile, Euroopa Ülemkogu eesistujale, Euroopa Komisjoni presidendile, Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Iirimaale ning tulevasele eesistujariigile Leedule.

Brüssel, 12. aprill 2013

Regioonide Komitee president

Ramón Luis VALCÁRCEL SISO


(1)  Eurobaromeetri eriuuring 392, oktoober 2012.

(2)  Resolutsioonis kasutatakse väljendit „riigist madalama tasandi valitsused”, lähtudes ÜRO kontekstist, kus piirkondade all mõeldakse pigem maailma eri piirkondi. ELi kontekstis tähendab see „kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi”.


Top