Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52010XC0204(05)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

OJ C 28, 4.2.2010, p. 26–31 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

4.2.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 28/26


Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2010/C 28/12

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„KIEŁBASA LISIECKA”

EÜ nr: PL-PGI-0005-0527-08.03.2006

KPN ( ) KGT ( X )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi

Aadress:

ul. Wspólna 30

00-930 Warszawa

POLSKA/POLAND

Tel

+48 226232707

Faks

+48 226232325

E-post:

oznaczenia@minrol.gov.pl

2.   Taotlejate rühm:

Nimi:

Konsorcjum Producentów Kiełbasy Lisieckiej

Aadress:

Nowa Wieś Szlachecka 77

32-060 Liszki

POLSKA/POLAND

Tel

+48 122702542

Faks

+48 122702542

E-post:

andrzej_madry@wp.pl

Koosseis:

tootjad/töötlejad ( X ) muud ( )

3.   Toote liik

Klass 1.2.:

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.    Nimetus:

„Kiełbasa lisiecka”

4.2.    Kirjeldus:

Vorst „Kiełbasa lisiecka” on toode sobivalt tükeldatud ja vürtsitatud kvaliteetsest sealihast, mis on topitud teatava läbimõõduga kestadesse ja mida on töödeldud naturaalse suitsuga.

Vorsti „Kiełbasa lisiecka” valmistamisel kasutatakse ainult sealiha, millest 85 % on saadud sobivast tagasingist. „Kiełbasa lisiecka” meenutab kujult rõngast, mis on tekkinud kestade loomulikust kõverusest. Ühe vorstirõnga keskmine pikkus on 35–40 cm. Vorsti „kiełbasa lisiecka” välimus on naturaalse suitsuga töödeldud toodetele iseloomulikku pruuni värvi. Kesta pind on puhas, läikiv, pisut kortsuline ja tundub puudutades kuiv. Vorsti ristlõige on kas ümmargune või ovaalne. Ristlõike keskmine läbimõõt on 52 mm. Täidisest ümbritsetud lihatükid on ristlõikes selgelt nähtavad. Ristlõikel on näha loomulikult kahvaturoosasid lihatükke ja pisut tumedamat, pruunikas-roosakat täidist. „Kiełbasa lisiecka” konsistents on üldjuhul tihke ja kõva. Toode maitseb peamiselt vürtsitatud sealiha järele, millele lisandub pehme pipramaitse, küüslauguaroom ja tugev soolasus. Tootel „kiełbasa lisiecka” on iseloomulik lõhn.

4.3.    Geograafiline piirkond:

Czernichówi ja Liszki omavalitsusüksused Väike-Poola vojevoodkonna Krakówi piirkonnas.

4.4.    Päritolutõend:

Iga tootja peab ettevalmistusetapis ja tootmise käigus üles märkima käesoleva spetsifikaadi kohase teabe. See hõlmab eelkõige teavet kasutatud tooraine kvaliteedi ja vorsti „kiełbasa lisiecka” tootmise eri etappide kohta.

Selleks et tagada spetsifikaadi nõuete järgimine vorsti „kiełbasa lisiecka” tootmisprotsessi raames ja kaitsta toote nime võimaliku ebaseadusliku kasutamise eest, kasutab tootjate ühendus kõnealuse spetsifikaadiga hõlmatud toodete puhul järgmist märgistussüsteemi:

ühise märgise kasutamine kõikide tootjate poolt, kes valmistavad vorsti „kiełbasa lisiecka” kõnealuse spetsifikaadi kohaselt;

vorsti „kiełbasa lisiecka” kõnealuse spetsifikatsiooni kohaselt valmistavate tootjate varustamine piisava hulga ühiste märgistega;

tootjatele väljaantud märgisekoguste registreerimine.

Märgiste registreerimiseks kasutusele võetud süsteem võimaldab saada teavet turul olemasolevate „kiełbasa lisiecka” koguste kohta. Tootja peab lisama oma ettevõtte andmed kindlaksmääratud kohta märgisel vastavalt antud piirkonnas kehtivatele õigusaktidele.

Kontrolliasutusele tagatakse mis tahes ajal juurdepääs eespool nimetatud registrile ning kõnealuse registri suhtes kohaldatakse kontrolle.

4.5.    Tootmismeetod

Toorained

Klassi E kuuluvatest sea poolrümpadest pärit sealiha, mille tailihasisaldus on 55–60 % rümba massist. Rümpasid klassifitseeritakse ühenduse searümpade liigitusskaala kohaselt.

Kõnealuse liha puhul ei tohi kasutada muid säilitusprotsesse kui jahutamine. Jahutamine tähendab värske liha hoidmist selle ladustamise ja transpordi ajal õhutemperatuuril – 1 °C kuni + 4 °C. Liha ei tohi külmutada.

Vorsti „kiełbasa lisiecka” tootmiseks kasutatakse järgmisi searümba osi:

I klassi sealiha – 85 % toodangu kogumassist. See on tagasingi tailiha, mis ei sisalda rasva, kõõluseid ega sidekude. Lihas võivad leiduda mõned lihaste vahel asuva peki viirud. Kõnealusesse klassi kuuluva liha puhul ei ole poolkilelihast ja nelipealihast ühendava poolkõõluslihase kasutamine neile iseloomuliku väga tumeda värvi tõttu lubatud, kuna tume värv rikuks „kiełbasa lisiecka” traditsioonilise välimuse.

II klassi sealiha – 10 % toodangu kogumassist. See liha saadakse tagasingi ning abatükkide lõikamisel ja trimmimisel ning selle rasvasisaldus peab olema alla 50 %. Liha võib sisaldada pisut sidekude, kuid mitte rohkem kui 5 % II klassi liha kogumassist.

III klassi sealiha – 5 % toodangu kogumassist. See liha saadakse esi- ja tagakootide trimmimisel. Sidekoe sisaldus ei tohi olla rohkem kui 25 % III klassi liha kogumassist, v.a välisrasv.

Vorsti „kiełbasa lisiecka” tootmiseks kasutatakse järgmiseid maitseaineid:

nitriteid sisaldav kuivsoolasegu (peklosól) – 1,5 kg maitseainet 100 kg toodangu kogumassi kohta;

värske küüslauk – 400 g maitseainet 100 kg toodangu kogumassi kohta;

jahvatatud valge pipar – 300 g maitseainet 100 kg toodangu kogumassi kohta; see kogus võib sisaldada kuni 50 g musta jämedalt jahvatatud pipart 100 kg toodangu kogumassi kohta.

Vorsti „kiełbasa lisiecka” tootmiseks kasutatakse järgmiseid lisamaterjale:

naturaalsed veise peensooled või valgulisest toorainest kestad, mille läbimõõt on 52 mm;

puutikud (floki) või valge vorstisidumisniit.

Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Tooraine ettevalmistamine tootmisprotsessiks – vorsti „kiełbasa lisiecka” valmistamiseks vajalik liha saadakse tagasinkide trimmimise käigus 48–120 tundi pärast sea tapmist.

Liha ettevalmistamine soolamiseks – I klassi liha lõigatakse 3–5 cm suurusteks kuubikuteks. II ja III klassi liha jäetakse tagasinkide ja abatükkide trimmimise käigus saadud tükkideks.

Kuivsoolamine – I klassi lihakuubikud ning trimmimise käigus saadud II ja III klassi lihatükid segatakse nitriteid sisaldava kuivsoolaseguga. Erinevatesse klassidesse kuuluv liha soolatakse eraldi. Soolamine toimub 4–6 °C temperatuuril ruumis, mille niiskusesisaldus on 85 %. Lihal lastakse 2–4 päeva soolduda.

Soolatud liha tükeldamine – I klassi liha pärast soolamist ei tükeldata, II klassi liha tükeldatakse 10 mm suurusteks tükkideks ja III klassi liha peenestatakse koos küüslaugu ja pipraga 3 mm suurusteks tükkideks. Protsessi korratakse.

Täidise segamine ja ettevalmistamine – kõigi koostisosade kokkusegamist alustatakse ettevalmistatud I klassi lihast. Selle etapi pikkus sõltub ajast, mis lihatükkidel kulub õige kleepuvuse saavutamiseks. Selles etapis võib lisada vett (kuni 5 % toodangu kogumassist). Seejärel lisatakse ülejäänud koostisained – II ja III klassi liha. Kui liha on piisavalt segatud, kleepub täidis tugevasti kokku ja kõik koostisained on ühtlaselt jagunenud.

Täitmine ja kestade sidumine – segatud täidis topitakse tihkelt kestadesse, moodustades vorstirõngad, mille otsad suletakse kas puutikkude või sidumisniidiga.

Laagerdamine – see protsess toimub hästiventileeritud soojas ruumis. Optimaalne laagerdamisaeg on umbes kaks tundi. Laagerdamine tähendab äsja topitud vorstirõngaste paigutamist suitsutusvarrastele, kus need ripuvad suitsutusahju paigutamiseni.

Suitsutamine ja kuumtöötlemine – vorsti suitsutamine ja kuumtöötlemine toimub traditsioonilises suitsutuskambris, kus suits ja kuumus tekib lehtpuude, näiteks lepa, pöögi või viljapuude põlemisel. Puitu põletatakse suitsutuskambris otse vorstirõngaid täis riputatud suitsutusvarraste all.

Vorsti „kiełbasa lisiecka” suitsutamine on pidev kolmeetapiline protsess, mis põhineb kohalike tootjate teadmistel ja oskustel ning koosneb kuivatamisest, suitsutamisest ja kuumtöötlemisest. Ühe partii „kiełbasa lisiecka” suitsutamine ja kuumtöötlemine kestab umbes 3,5–4,5 tundi.

Jahutamine – see protsess toimub hästiventileeritud ruumis, mille temperatuur on 8–12 °C ja õhuniiskus 85–90 %. Vorstirõngaid jahutatakse temperatuurini, mis ei ole madalam kui 18 °C.

Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Vorsti „kiełbasa lisiecka” tootjad peavad tükeldatud või viilutatud vorsti vaakumpakendama. Tervete vorstirõngaste vaakumpakendamine ei ole kohustuslik. Vaakumpakendamise kohustus kehtib ainult nende tootjate suhtes, kes toodavad vorsti „kiełbasa lisiecka” käesoleva spetsifikaadi kohaselt.

4.6.    Seos piirkonnaga:

Geograafilise piirkonna eripära

17. sajandi alguses kujunesid Poola linnades välja vabaturud (wolnice), kus oma toodangut müüsid need käsitöölised, kes gildidesse ei kuulunud. Krakówi lihunikke kirjeldavate 1930. aasta allikate kohaselt müüdi Krakówi vabaturul lihatooteid, mis olid valmistatud Krakówi ümbruses asuvates külades. Paljud neist lihatoodetest olid valmistatud Liszki ja Czernichówi ümbruses. Czernichówi, Liszki, Kaszówi ning Czernichówi ja Liszkiga samasse praostkonda kuuluvate naaberkülade 1865., 1867. ja 1870. aasta valimisnimekirjad sisaldavad kõnealustes piirkondades elavate ja töötavate lihunike nimesid.

Krakówi etnograafiamuuseumis säilitatav 1894. aastast pärit käsikiri annab tunnistust sellest, et praeguse Krakówi piirkonna aladel tegutses 87 lihunikku, kellest 35 (40,2 %) tegutses Krakówi linna praeguse haldusala piirides. Nimekirjast selgub ka, et Liszki ja Czernichówi omavalitsusüksustes tegutses 34 lihunikku (39,1 %). Seega tegutses neis kahes suhteliselt väikeses omavalitsusüksuses sama palju lihunikke kui sel ajal 70 000 elanikuga Krakówis. See annab selget tunnistust tugeva ja pikaajalise lihatöötlemistraditsiooni olemasolust Liszki ja Czernichówi omavalitsusüksustes. Need kaks omavalitsusüksust on alates 19. sajandi keskpaigast olnud Krakówi järel suuruselt teiseks soolatud lihatoodete valmistamise keskuseks.

Liszki ja Czernichówi omavalitsusüksuste lihunikutöö ja liha soolamise traditsioon katkes alles pärast II maailmasõja puhkemist 1939. aastal. II maailmasõja ajal tabas lihatootjaid okupeerivate vägede suurest nõudlusest põhjustatud kriis. Czernichówi ja Liszki lihunikud olid sunnitud müüma oma tooteid illegaalselt, toodangu konfiskeerimise ja karistusega riskides, kuid just seeläbi suudeti säilitada „kiełbasa lisiecka” tootmise järjepidevus.

1949. aastal tegeles lihunikutöö ning suitsu- ja soolaliha tootmisega Krakówi piirkonnas 45 eraettevõtjat. Nimekirja kantud tootjatest 18 (40 %) tegutsesid Czernichówi ja Liszki omavalitsusüksustes. Ehkki pärast II maailmasõda võimule tulnud valitsused keskendusid eraettevõtluse edendamise asemel tsentraliseeritud sotsialistlikule plaanimajandusele, jätkasid Liszki ja Czernichówi piirkonna lihunikud lihatoodete suitsutamist Lizkis asuva „Samopomoc Chłopska” kooperatiivi juures tegutsevas suitsutusahjus. Lihatoodete, sh laialt tuntud „kiełbasa lisiecka” nappus aitas kõnealuse toote tuntuse ja maine arengule oluliselt kaasa. Kooperatiiv valmistas toodet „kiełbasa lisiecka” 50 aastat, säilitades seeläbi traditsiooni järjepidevuse. Pärast poliitilise süsteemi muutumist Poolas (st pärast 1989. aastat) loodi üha rohkem eralihatööstusi, kes jätkavad vorsti „kiełbasa lisiecka” tootmise väljakujunenud traditsiooni. Mõned neist moodustasid ühenduse Konsorcjum Producentów Kiełbasy Lisieckiej, mis tegeleb selle vorsti tootmise, tutvustamise ja kaitsmisega.

Toote eripära

Vorsti „kiełbasa lisiecka” eripära on see, et 85 % selle tootmiseks kasutatavast lihast on tagasink. Pärast tapmist klassifitseerivad tootjad ise liha veel kord, et välja selgitada, missugused rümba osad „kiełbasa lisiecka” tootmiseks sobivad. Teiseks „kiełbasa lisiecka” eripäraks on see, et enamik selle tootmiseks kasutatavat liha tükeldatakse jämedalt (3–5 cm kuubikud). Seepärast on „kiełbasa lisiecka” lõikamisel selgesti näha peeneks hakitud täidisest ümbritsetud lihatükid.

Vorst „kiełbasa lisiecka” maitseb peamiselt vürtsitatud sealiha järele, millele lisanduvad pehme pipramaitse, küüslaugulõhn ja tugev soolasus. Suitsutusprotsessi käigus, mis toimub traditsioonilistes suitsutusahjudes, tekib suits ja kuumus lehtpuude, näiteks lepa, pöögi või viljapuude põlemisel. See annab tootele erilise lõhna ja maitse.

Vorsti „kiełbasa lisiecka” eripäraks on ka selle läbimõõt. Kohaliku traditsiooni kohaselt kasutati „kiełbasa lisiecka” tootmisel kestadena vaid veisesooli. Praegu võib kasutada ka valgulisest toorainest kesti, mille läbimõõt peab aga olema 52 mm.

Toote eriline kvaliteet, maine või muud omadused

„Kiełbasa lisiecka” ja selle tootmispiirkonna vaheline side rajaneb kohalikul tootmistehnoloogial (ainulaadne oskusteave) ja tootjate pikaajalisest lihunikutraditsioonidest võrsunud meisterlikkusel, mis annavad tootele eespool nimetatud erilised omadused ja järgnevalt kirjeldatud maine.

Kiełbasa krajana” on Krakówist pärit tuntud suitsulihatoode. „Kiełbasa lisiecka” kujunes 1930. aastatel välja Krakówis toodetavast struktuuriga vorstist („krakowska grubo krajana”). Tarbijad käsitasid toodet konkreetse vorstisordina, mis eristus muudest struktuuriga vorstidest oma koostisosade ja vorsti tootmiseks kasutatavate meetodite poolest. Vorstisordist „kiełbasa lisiecka” sai omanäoline toode tänu ainulaadsele retseptile, mida Liszki ja Czernichówi ümbruse lihunikud vorsti tootmiseks kasutasid. Just see retsept, mida minevikus salajas hoiti, annab vorstile „kiełbasa lisiecka” omapärase maitse ja kvaliteedi. Ajalooürikute kohaselt hindas „kiełbasa lisiecka” maitset muuhulgas kõrgelt ka aastatel 1925–1951 Krakówi peapiiskopina tegutsenud vürst Adam Sapieha, kes oli Liszkis sagedane külaline.

„Kiełbasa lisiecka” mainet hindavad Krakówi kööki tutvustavas käsiraamatus (ilmus 1966. aastal) kõrgelt ka toidukriitikud, kirjeldades seda kui struktuuriga vorsti tüüpilist näidet nii koostisosade kui ka valmistamise poolest: jämedate, kuid pehmete lihatükkidega täidetud vorst, mille valmistamise retsept annab tootele erilise maitse.

„Kiełbasa lisiecka” ülikõrge kvaliteet ja eriline maine on pälvinud ka mitmeid auhindu näiteks Poolas korraldataval võistlusel Nasze Kulinarne Dziedzictwo.

4.7.    Kontrolliasutus:

1.

Nimi

:

COBICO Sp. z o. o.

Aadress

:

ul. Grzegórzecka 77

31-559 Kraków

POLSKA/POLAND

2.

Nimi

:

Biocert Małopolska Sp. z o. o.

Aadress

:

ul. Lubicz 25a

31-503 Kraków

POLSKA/POLAND

4.8.    Märgistus:

Vorsti „kiełbasa lisiecka” tootjad kasutavad kaht tüüpi märgiseid:

1.

põhimärgisena kasutatakse nn varrukat (vorstirõngast ümbritsev riba). Vorsti „kiełbasa lisiecka” müüakse peamiselt rõngaste kaupa. Igal vorstirõngal on oma märgis;

2.

vaakumpakendile kinnitatav kleepmärgis.

Märgiste trükkimist korraldab ühendus Konsorcjum Producentów Kiełbasy Lisieckiej, kes tegeleb ka eespool nimetatud märgiste jaotamisega ja peab vastavat registrit. Märgiste jagamise eeskirjad ei tohi diskrimineerida ühtki vorsti „kiełbasa lisiecka” käesoleva spetsifikaadi kohaselt valmistavat tootjat.

Vaakumpakendatud vorst „kiełbasa lisiecka” peab olema varustatud märgisega, kus on kiri „kiełbasa lisiecka” ja kaitstud geograafilise tähise sümbol (KGT).


Top