Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52009AE0632

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Ettepanek: Nõukogu soovitus, mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet

OJ C 228, 22.9.2009, p. 113–115 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/113


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Nõukogu soovitus, mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet”

KOM(2008) 837 lõplik/2 – 2009/003 (CNS)

2009/C 228/22

21. jaanuaril 2009. aastal otsustas nõukogu vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Ettepanek: Nõukogu soovitus, mis käsitleb patsiendi ohutust, sealhulgas tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamist ja tõrjet

Komitee juhatus tegi 24. veebruaril 2009. aastal käesoleva arvamuse ettevalmistamise ülesandeks tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioonile.

Arvestades töö kiireloomulisust määras komitee täiskogu 452. istungjärgul 24.–25. märtsil 2009 (25. märtsi istungil) pearaportööriks Lucien BOUIS' ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 135, erapooletuks jäi 4.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Hinnanguliselt kannatab ELi liikmesriikides 8–12 % patsientidest ravi jooksul esinevate kõrvalekallete tõttu, (1) mida neil haiglaravile tulles ei olnud.

1.2

Hoolimata vähestest selleteemalistest uuringutest tundub, et tervishoiuteenustega seotud nakkused suurendavad surmariski kolm korda, kui võrrelda taolise nakkuse saanud patsientide suremust sama patoloogiaga patsientide arvuga, kes seda nakkust ei saanud.

1.3

Tervishoiuteenustega seotud nakkustega kaasneb suur rahaline lisakulu, mis tuleneb peamiselt haiglaravi pikenemisest, nakkusevastasest ravist, laboratooriumiuuringutest ja nakkuse jälgimisest, tüsistuste ravist ning isegi perekonnale surma korral hüvitise andmisest.

1.4

Tervishoiuteenustega seotud nakkuste vähenemine 10 % võrra viiks rohkem kui viis korda suurema kokkuhoiuni kui tervishoiuasutuste poolt ennetuseks tehtavad kulutused (2).

1.5

Soovituse ettepanek patsiendi ohutuse, sh tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamise ja tõrje kohta on seega kooskõlas eetilise, sotsiaalse ja majandusliku lähenemisviisiga. Tervishoiuteenustega seotud nakkuste olulisuse tõttu oleks vaja olnud direktiivi ettepanekut.

1.6

Komitee tervitab ettepanekut, mis on kooskõlas artikliga 152, milles sätestatakse, et ühenduse tegevus täiendab liikmesriikide rahvatervise ja haiguste ennetamise poliitikat.

1.7

Komitee peab kavandatud toetusmeetmeid kasulikuks, kuid teeb mõne märkuse ja ettepaneku, mille eesmärk on täpsustada ja parandada patsientide ohutust tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamise ja tõrje abil.

1.8

Komitee peab nimelt vajalikuks arendada edasi tervishoiuteenustega seotud nakkuste ja kõrvalekallete esinemise tingimuste analüüsi. Sellega seoses ja arvestades võimalike kohtumenetlustega, soovitab komitee täpsustada, milline on kogutud andmete õiguslik seisund, et kinni pidada patsientide õigustest, toetades samas ka riskijuhtimisega tegelevate töötajate ja struktuuride analüüsitavasid.

1.9

Komitee rõhutab eelkõige vajadust kujundada ja laiendada riiklikke poliitikameetmeid ja programme, teavitada kodanikke ja patsiente, kooskõlastada aruandlussüsteeme ning koolitada personali liikmesriikide ja tervishoiuasutuste tasandil.

1.10

Märkides, et tervishoiuteenustega seotud nakkuste areng puudutab nii haiglaravil kui ka ambulatoorsel ravil olevaid patsiente, soovib komitee, et kõrvalnähtude ravimisel ja tõrjel ollakse sama valvas kõigis ravistruktuurides.

2.   Komisjoni soovituse kokkuvõte

2.1   Taust

2.1.1

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 152 on sätestatud, et ühenduse meetmed, mis täiendavad riikide poliitikat, on suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haigestumise ennetamisele ja nende tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele.

2.1.2

Hinnanguliselt kannatab ELi liikmesriikides ligikaudu 10 % patsientidest ravi jooksul esinevate kõrvalekallete tõttu (3).

2.1.3

Tulemuslike ja kõikehõlmavate patsiendi ohutuse strateegiate väljatöötamises ja rakendamises on ELi liikmesriigid eri tasemel.

2.2   Soovituse lähenemisviis

2.2.1

Liikmesriigid peaksid looma kõikehõlmavad aruandlus- ja õppesüsteemid või parandama neid nii, et oleks võimalik kindlaks teha kõrvalekallete ulatust ja põhjusi ning välja töötada tõhusad lahendused ja sekkumismeetmed.

2.2.2

Ühenduse tasandil tuleks koguda võrreldavaid ja koondatud andmeid ning liikmesriikides tuleks levitada parimaid tavasid.

2.2.3

Tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamine ja tõrje peaks tervishoiuasutuste jaoks olema pikaajaline prioriteet. Kõikidel hierarhilistel tasanditel ja kõikide funktsioonide puhul peaks toimuma koostöö.

2.2.4

Patsiente tuleks teavitada ja suurendada nende mõjuvõimu, kaasates neid patsiendi ohutusega seotud protsessi.

3.   Üldised märkused

3.1   Komitee tuletab meelde, et tervishoiuteenustega seotud nakkused on nakkused, mis saadakse tervishoiuasutuses, kui patsient ei olnud selle nakkusega nakatunud haiglasse vastuvõtu hetkel. Need nakkused võivad olla seotud raviga või tekkida lihtsalt haiglas oleku ajal, sõltumata igasugustest meditsiinilistest toimingutest.

3.1.1   Komitee rõhutab, et kõrge hügieenitaseme tagamiseks tuleb personalile luua vajalikud eeltingimused. See puudutab eelkõige personali töötingimusi seoses patsientide käsutuses oleva tööajaga, vajalikku täiendavat kvalifitseerimist ja rahulolu töötingimustega. Seetõttu kutsutakse tervishoiu eest vastutavaid organeid üles eraldama selleks vajalikke vahendeid.

3.2   Komitee märgib, et nakatumise viisid võivad olla endogeenset või eksogeenset päritolu, nt hoolduspersonali tegevusega või meditsiini- või parameditsiinitöötaja töövahenditega ühelt haigelt teisele edasi antud nakkus. Nakkus võib aga olla seotud ka keskkonna (vee, õhu, vahendite, materjalide, söögi jm) saastatusega.

3.2.1   Sõltumata nakatumise viisist soodustab nakatumist patsiendi seisund, arvestades:

tema vanust ja patoloogiat;

teatud ravi (eelkõige antibiootikumidega liialdamist);

teatud, ravi jaoks vajalike toimingute läbiviimist.

3.3   Arvestades seda, et tänu meditsiinilistele edusammudele on võimalik ravida järjest nõrgemaid patsiente, mistõttu suurenevad mitmed riskifaktorid, peab ravikvaliteet ning kõikide toimingute ja vastuvõtva keskkonna ohutus olema allutatud rangele korraldusele ning kuuluma kindlaks määratud ja jälgitavate protseduuride, suurema valvsuse ning teavitamise ja koolituse süsteemi.

3.4   Selliste raviga seotud ärahoitavate nakkuste nagu haiglanakkuste osa vähendamine on väga tähtis patsientide ohutuse tegur. Haiglaraviga kaasnevad ka teised riskid, nagu kukkumine, ravimite kõrvaltoimed jne, mistõttu peab nakkuste ennetamine olema osa terviklikumast lähenemisviisist, milles arvestatakse kõikide kõrvalnähtudega.

3.5   Seepärast tervitab komitee komisjoni esitatud soovituse kavandit.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Patsiendi ohutusega seotud üldküsimused

4.1.1

Komitee soovib rõhutada eelkõige vajadust moodustada kõikides liikmesriikides tervishoiuteenustega seotud nakkuste tõrje komitee, mille ülesanne oleks koostöös hügieeni eest vastutavate meeskondadega koostada riiklik strateegiline kava, mida ellu viia piirkondlikul tasandil ja igas tervishoiuasutuses. Kõnealust kava peaks regulaarselt hindama.

4.1.2

Komitee leiab, et väga oluline on tugevdada tervishoiuteenustega seotud nakkuste tõrje struktuure ja innustada tervishoiuasutusi vastu võtma nakkuste ennetamise ja kontrolli poliitikat. Sama valvas tuleb olla ambulatoorse ravi osas.

4.1.3

Komitee väljendab heameelt, et patsientide ohutuse poliitika ja programmide kujundamisse soovitakse kõikidel tasanditel kaasata patsientide organisatsioonid ja esindajad. Selleks on vaja, et kohapealne ohutuse jälgimine oleks tõepoolest läbipaistev, ja sellega peab kaasnema asjaomase teabe tutvustamine üldsusele.

4.1.4

Komitee leiab, et tuleks määratleda tervishoiuteenustega seotud nakkuste ja teiste kõrvalnähtude kohta kogutud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete õiguslik seisund, võttes arvesse, et mõned andmed on kohtumenetluse korral kohtus kasutatavad. Riskijuhtimisega tegelevad töötajad ja struktuurid peaksid püüdma leida tasakaalu patsientide õigustest kinnipidamise ja kõrvalnähtude põhjalikumale analüüsile innustamise vahel.

4.1.5

Kuna komitee tunneb muret, et hindamine toimuks usalduslikus õhkkonnas, siis soovib ta rõhutada, et mis tahes aruandlussüsteem peab olema eraldatud nii haldus- kui ka teenindavale ning meditsiini- ja parameditsiinipersonalile kohaldatavatest distsiplinaarsüsteemidest ja -menetlustest.

4.1.6

Komitee tunneb muret, et patsientidele antaks teavet riskide ja ohutuse taseme kohta, ning peab vajalikuks koostada teabelehed, milles antakse soovitusi hügieeni heade tavade kohta ja teavet võetud meetmete kohta.

4.1.7

Arvestades seda, et igasuguse ennetusstrateegia alus on patsientide ohutuses rolli omavale personalile hariduse ja koolituse pakkumine, leiab komitee, et hügieenile spetsialiseerunud personali koolitust on võimalik parandada arstide, meditsiiniõdede ja ülejäänud haiglapersonali koolituse sisu paremini määratledes.

4.1.8

Komitee rõhutab, kui oluline on, et meditsiinitöötajad arvestaksid patsientide ja/või nende lähedaste tehtud märkustega meditsiinitöötajate puuduliku hügieeninõuete järgimise kohta. Lisaks patsientide teavitamisele haigla hügieeninõuetest peaksid meditsiinitöötajad olema samuti rohkem valmis kuulama patsientide ja nende lähedaste märkusi ja neid arvesse võtma.

4.2   Tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamine ja tõrje

4.2.1

Komitee arvates on tervishoiuteenustega seotud nakkuste tõkestamiseks vaja ka

tagada, et biohügieenitehnik jälgiks keskkonda, pöörates tähelepanu õhu kvaliteedile, vee kontrollimisele, vahendite desinfitseerimisele ja pindade mikrobioloogilisele kvaliteedile;

tagada, et tervishoiutöötajate, patsientide ja nende lähedaste käte hügieeninõuetest peetaks rangelt kinni;

jälgida toitlustussektorit, korraldades mikrobioloogilisi kontrolle, millega kontrollitakse toorainete ja lõpptoodete vastavust nõuetele, külma- ja kuumaahela katkematust, kaupade ja jäätmete käitlustsüklit ning köögitoimkonna ja teenindava personali hügieenitavasid;

jälgida haigla ruumide, operatsioonisaalide ja ravikabinettide puhtust, milleks võib olla vaja regulaarselt vahetada puhastustooteid;

pöörata erilist tähelepanu kõigile kättesaadava külma ja sooja vee ning selle vee kontrollile, mida on töödeldud meditsiiniliseks kasutuseks.

4.2.2

Komitee kahetseb, et komisjoni soovituses ei pöörata piisavalt tähelepanu kõrvalekallete analüüsimise kohustusele. Mitmed meetmed, nt haigestumisest ja suremusest regulaarse ülevaate tegemine tervishoiutalitustes, võivad raviohutust parandada.

4.2.3

Komitee leiab, et teabe edastamine komisjoni ja liikmesriikide vahelise kooskõlastamise raames tehtud tähelepanekute ja heade tavade kohta on asjakohane meede, mis võimaldab teatud tavasid klassifitseerida, kodifitseerida või isegi standardiseerida. Lisaks aitab see luua võrdlusaluse, mis on väga kasulik tervishoiuhoonete renoveerimisel või uute hoonete ehitamisel.

4.2.4

Komitee võtab teadmiseks komisjoni üleskutse luua kõnealuses valdkonnas ühe aasta jooksul valdkondadevaheline mehhanism ja jälgib tähelepanelikult selle kavatsuse elluviimist.

Brüssel, 25. märts 2009

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Mario SEPI


(1)  Tehniline aruanne „Patsientide ohutuse parandamine ELis”, mis koostati Euroopa Komisjonile ja mille avaldas RAND Corporation 2008. aastal.

(2)  Tervishoiupoliitika hindamise parlamentaarse ameti aruanne „Haiglanakkuste tõrje poliitika”, 2006

(3)  Vt allmärkus 1.


Top