Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52009AE0630

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal Haridusasutuste ja tööandjate partnerlus (ettevalmistav arvamus).

OJ C 228, 22.9.2009, p. 9–13 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

22.9.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 228/9


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Haridusasutuste ja tööandjate partnerlus” (ettevalmistav arvamus).

2009/C 228/02

27. juuni 2008. aasta kirjas palus Tšehhi Vabariigi välis- ja Euroopa asjade ministeerium Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel Tšehhi Vabariigi tulevase ELi eesistumise aja kontekstis koostada ettevalmistava arvamuse teemal:

Haridusasutuste ja tööandjate partnerlus” (ettevalmistav arvamus).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 10. märtsil 2009. Raportöör oli Henri MALOSSE ja kaasraportöör Cristian PÎRVULESCU.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 452. istungjärgul 24. – 25. märtsil 2009 (24. märtsi istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 160, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 11.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Vastusena taotlusele, mille eesistujariik Tšehhi Vabariik esitas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, keskendutakse käesolevas ettevalmistavas arvamuses haridusasutuste ja tööandjate partnerlusele, esitades soovitusi nii ettevõtetele, ettevõtete ühendustele, väga erinevatele haridusasutustele kui ka ELile. Arvamuses uuritakse ka võimalikke tegevussuundi sotsiaaldialoogi ja kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi tõhustamiseks kõigi institutsioonide ja asjaomaste organisatsioonide osalemisel.

1.2

Rakendatav lähenemisviis valiti järgmiste tegurite põhjal:

kriis, mille tagajärjel on Euroopa uute väliste ja siseste väljakutsete ees, ning mis väljendub reaalmajanduses ettevõtete sulgemise ja ümberkorraldamise ning tööpuuduse märgatava suurenemise kujul;

tugeva sotsiaalse ja majandusliku mõjuga struktuuriliste tendentside olemasolu, sealhulgas elanikkonna vananemine, uute, tugeva majandusarenguga riikide esilekerkimine ülemaailmse konkurentsi tingimustes ja uute tehnoloogiate areng, mis nõuab pidevat kohanemist ja ettenägelikkust uute pädevuste valdkonnas;

nende isikute ja rühmade vajadused, keda ohustab tõrjutus. Haavatavad rühmad on kriisi ajal kõige enam ohustatud. Partnerlused peavad edendama võrdsust, arendades projekte, mis toetavad naiste, noorte, vähemuste, puuetega inimeste ja eakate töötajate kaasamist tööturule.

1.3

Arvamuses tuuakse välja mitmed prioriteedid:

partnerluskultuur, milles järgitakse põhilisi erinevusi ettevõtete ja haridusasutuste ülesannetes;

üldtingimused haridusasutuste ja ettevõtete vaheliste suhete ja partnerluste jaoks ei ole ikka veel piisavad, välja arvatud tehniline ja kutseharidus. Eelkõige puuduvad vajalikud vahendid ja strateegiline nägemus;

vajadus leida kõigi algatuste jaoks õige tasakaal ülalt-alla ja alt-üles lähenemisviisi vahel;

isiklike kontaktide tähtsus partnerluste tõhusa toimimise jaoks;

kohustus käsitleda partnerluse problemaatikat kui tervikut, mis hõlmab partnerluse haridusasutuste (ülikoolid, kutseharidus, koolid, …) ja tööandjate (erasektor, avalik sektor, VVO-d jne) vahel kolmetasandilise lähenemisviisi raames:

alg-, kesk- ja kõrgharidus,

kutsealane põhi- ja täiendõpe,

inseneride ja tehnilise personali koolitus uuendustegevuse ja teadusuuringute valdkonnas;

erilised jõupingutused kutsehariduse ja VKEde valdkonnas. See ettevõtete kategooria moodustab kriisi ajal oma paindlikkuse tõttu uute töökohtade peamise allika ning omab erilist rolli ettevõtlusvaimu ja loovuse arendamisel;

tööandjate organisatsioonide, ametiühingute ning kodanikuühiskonna organisatsioonide roll projektide ja sünergiate katalüsaatorina, mille eesmärk on toetada algatusi ning jätkusuutlikke ja dünaamilisi struktuure.

Üldine lähenemisviis koostöö toetamiseks kõigi asjaomaste osapoolte vahel konkurentsitingimusi arvestades

1.4

Komitee teeb ettepaneku luua Euroopa tasandil ettevõtete ja haridusasutuste partnerluse uus raamistik nii Euroopa mõõtme eeliste väärtustamise kui ka ühiskonna arengu eesmärgil. Komitee toetab sellise Euroopa protsessi käivitamist, mida võiks nimetada „Praha protsessiks”, viidates konverentsile „Haridusasutuste ja tööandjate partnerlus”, mis toimub 6.–7. aprillil Prahas eesistujariigi Tšehhi Vabariigi algatusel. See võiks olla Euroopa võrdlusraamistik, mis tänu oma laiahaardelisusele võimaldaks kõnealuse valdkonna osalejatel rakendada uuenduslikke meetmeid kohalikul ja riiklikul tasandil:

kutsuda liikmesriike ja teisi riigiasutusi üles rohkem investeerima haridusse üldiselt ja eelkõige partnerlustesse eesmärgiga leida majanduskriisile ja tööturul püsivatele raskustele sobivad vastused;

innustada ettevõtteid ja haridusasutusi osalema uuendusliku vormi ja sisuga partnerlustes;

korraldada heade tavade tutvustamist ning kujundada tehniline ja finantsraamistik, mis võimaldaksid katsetada, hinnata ja levitada algatusi ELi tasandil;

arendada ühisprojekte (diplomite ühine võrdlussüsteem, koolide ja algatuste võrgustikud, õpetajate koolitamine, vahendajate võrgustik);

tõhustada vastastikuse liikuvuse programme õpetajate, õpilaste, koolide ja tööandjate organisatsioonide vahel.

1.5

Komitee teeb ettepaneku rahastada nimetatud protsessi kuni 2013. aastani Euroopa struktuurifondide ja olemasolevate programmide (Leonardo, Grundtvig, Erasmus vahetusüliõpilastele, Erasmus praktikantidele, Erasmus ettevõtjatele,…) kaudu, kohandades neid vastavalt vajadusele. Struktuurifondidel peaks olema võimalus sekkuda, et toetada põhiõpet. Võiks teha ettepaneku spetsiaalse täiendava programmi kohta perioodiks pärast 2013. aastat.

2.   Ettevõtlus- ja haridusringkondade partnerluse vajadus ja võimalikkus

2.1

Kogu Euroopa territooriumil mõjutab arengut ja elukvaliteeti suurel määral kultuuri ja teaduse tase, mis omakorda sõltuvad haridussüsteemi kvaliteedist. Tuleb rõhutada, et Euroopas takistab ettevõtluse ja hariduse partnerlust hulk suuri probleeme, mis on seotud järgmiste teguritega:

sotsiaalsest vaatepunktist – tugevalt kasvanud nõudlus teadmiste järele,

majanduslikust vaatepunktist – nende õppeainete hüppeline kasv, mida on majanduse vajadusi arvestades vaja õpetada,

kultuurilisest vaatepunktist – multikultuuriliste väärtuste tutvustamise üha keerulisemad vajadused.

Partnerlus peab sisaldama ka järgmisi punkte:

õigus võimalikult kõrge üldkultuurilise tasemega haridusele ja õppele kõigi jaoks, sealhulgas keelte ja kaasaegse teabevahetustehnika omandamine;

võitlus igasuguse tõrjuva suhtumise ja diskrimineerimise vastu ning igasuguse mitmekesisuse austamine;

algatusvõime ja loovus ning kõik positiivsed väärtused, mis kaasnevad rikkuse loomise ja ettevõtlusvaimu mõistega;

eriline tähelepanu üksikjuhtudel konkreetsetele sihtrühmadele.

2.2

Harjumuspäraselt on Euroopa toetunud vajaminevate oskuste osas pikaajalistele prognoosidele. Kuid kiiresti muutuvas maailmamajanduses on vaja, et haridus- ja ettevõtlusvaldkond teeksid tihedamat koostööd majanduse ja eelkõige VKEde koheste ja lähituleviku vajaduste määratlemisel.

2.3

Juba pikka aega on saadud positiivseid kogemusi tehnilise, kesk- ja kõrghariduse valdkonna partnerluste raames, mis võimaldavad hariduse kohandamist majanduskeskkonnaga mitmete, ametlike või mitteametlike, haridusasutusi ja ettevõtteid ühendavate kokkulepete kaudu. Lisaks headele tavadele, mida võib kõikjal täheldada, püütakse innukalt kõigi asjaosaliste vastutust järgides (eelkõige haridusasutuste õigust väljastada iseseisvalt diplomeid) rajada jätkusuutlikke partnerlusi, et luua koosmõju ja ühendada kõik parimad jõud selleks, et leida üheskoos vastuseid majanduslikele ja sotsiaalsetele vajadustele.

Ettevõtetel ja haridusasutustel on loomulikult erinevad eesmärgid, kuid nad võivad teabevahetuse, partnerluse ja ühiste projektide arendamise teel leida eeliseid, mis suurendavad nende võimalusi täita edukalt oma ülesandeid. Aastaid ja isegi sajandeid on paljudes liikmesriikides olnud näiteid vahelduvatest haridus- ja koolitussüsteemidest, kus õppimine toimub nii koolis kui ka ettevõttes (kaheosaline süsteem Saksamaal, õppepraktika Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis). Vahelduv haridus on näidanud alaliste, struktureeritud ja integreeritud partnerluste lisaväärtust.

2.4

Parimal juhul saavad ettevõtted pakkuda oma teadmisi turu vajaduste kohta nii praegusel hetkel kui edaspidi, võimaldades nii haridust ja koolitust paremini suunata. Ettevõte kujutab endast praktiliste kogemuste, ametioskuste ja tehniliste vahendite allikat.

2.5

Samuti leidub hariduse tasandil tehniliste ja teaduslike teadmiste kogum, mida võiks rakendada praktikas, sealhulgas ettevalmistuses tööeluks, uute koolitusvõimaluste arendamisel ja kvalifikatsiooni tõstmisel.

3.   Väljakutsed ettevõtete ja haridusasutuste jaoks

3.1

Vaatamata paljudele positiivsetele kogemustele on ellu viidud ainult piiratud arv haridusasutuste ja ettevõtete partnerlusalgatusi, sageli üksnes tehnilise ja kutsehariduse valdkonnas. Majanduskriisi taustal on hädavajalik „äratada partnerluste potentsiaal”, kuna parem haridus tööturu vajaduste seisukohast ning ametioskuste ja inimressursside parem ärakasutamine ettevõtetes on keskne tingimus majanduse taaskäivitamiseks.

3.2

Euroopa uute partnerluste raamistik peab olema mitmekülgne. See peaks kaasama asjaomased osapooled erineval viisil:

kohalikul tasandil: partnerlused ettevõtete ja haridusasutuste ning kohalike omavalitsuste vahel;

ettevõtete ühendused, sotsiaalpartnerid, haridusasutused ja teised kodanikuühiskonna organisatsioonid peavad suutma innustada kohaliku tasandi partnerlusi ja looma neile raamistiku;

Euroopa tasandil peaksid Euroopa Komisjon, suured Euroopa ettevõtjate, töötajate ja teiste kodanikuühiskonna osalejate organisatsioonid ning loomulikult liikmesriikide valitsused lisama veel ühe mõõtme 27-liikmelise ELi tasandil.

3.3

Haridusasutused ja ettevõtted, eelkõige nende esindusorganisatsioonid, vastutavad ühiselt ettepanekute tegemise eest erinevate koolituspakkumiste kohta.

3.4

Ettevõtted on silmitsi vajadusega leida vastavalt ettevõtete valdkonnale väga erinevate ametioskustega töötajaid, kes loovad oma organisatsioonile tingimused või mõjutavad seda, selle toimimist ja majandustegevust, sealhulgas tehnoloogilist arengut, rahvusvaheliseks muutmist, uusi tehnoloogiaid. Ettevõtted peavad tööturult leidma vastavate ametioskustega töötajad ning tõstma oma töötajate, juhtivate töötajate ja tulevaste juhtivate töötajate kvalifikatsiooni vastavalt erialastele nõudmistele. Töötajad omalt poolt on kohustatud tõstma oma kvalifikatsiooni, et neil oleks võimalik leida tööd oma erialal, ning tõendama oma kvalifikatsiooni diplomitega, mida tunnustatakse nii ettevõtte sees kui ka tööturul.

3.5

Hariduse arengu dünaamikat Euroopas mõjutavad tugevalt kaks nähtust: õppurite arvu märkimisväärne kasv ja hariduse mitmekesisus. Õpilaste ja üliõpilaste arvu kiire kasv viimastel aastakümnetel tõi endaga kaasa sihtrühmade erinevuste suurenemise (erinevused vanuses, varasemas koolihariduses, sotsiaalses päritolus jne), mis omakorda on loonud vajaduse selleks kohandatud töömeetodite ning eritähelepanu järele.

3.6

Hoolimata praegustest raskustest on koostööpotentsiaal siinkohal väga suur ning selle problemaatika käsitlemisel tuleks rõhutada kolme aspekti:

3.6.1

Praegu valitseb suur puudus kvalifitseeritud tööjõu järele sellistes sektorites nagu inimestele suunatud teenused, ehitus, hotelli- ja restoraniteenused jms. Tehniline ja kutseharidus on sageli olnud ettevõtete ja haridusasutuste vahelise koostöö lähtepunkt kohalikul tasandil. See koostöö on paljudes riikides vähenenud ning mõne vaatleja arvates on areng ebakindlate töökohtade ja tõrjutuse suunas meie ühiskonnas otseselt seotud selle nähtusega. Ettevõtetel ja haridusasutustel on ühine vastutus karjäärivõimaluste väärtustamise (palgad, edutamised jms) ning elukutsete ja käsitöönduse väärtuse edendamise eest, tagades samas kõrgetasemelise hariduse, mille keskmes on üldkultuur.

3.6.2

Pidevad muutused ja nende kiire rütm nõuavad tulemuste pidevat ajakohastamist, elukestvat õpet, ümberõpet ning ametioskuste ja kvalifikatsiooni taseme säilitamist. Elukestev õpe on praegu kohustuslik kõigi jaoks ning kujutab endast väga head võimalust partnerlusteks tööandjate ja haridusasutuste vahel.

3.6.3

Mõned erandid välja arvatud, jäävad haridusasutused paljudele ettevõtetele, eelkõige VKEdele tundmatuks. Just neil võib aga mitmekülgselt väljaõpet vaja minna.

Eelistatuim meetod oleks tööandjate ulatuslikum kaasamine ametioskuste arendamise eest vastutavate koolitajate koolitamisse. Lisaks sellele tuleks koolitada vahendajaid, et innustada partnerlusi ja panna need toimima.

4.   Haridus- ja ettevõtlusringkondade suhete Euroopa raamistiku suunas

Paljude uute väljakutsete, majanduskriisi ja töötuse kiire kasvu perioodil on eriti vajalik investeerida koolitusse, kuid samuti on vaja kiiresti prognoosida, hinnata ja hallata tulevasi vajadusi oskuste järele, nagu ka Euroopa Komisjon on tunnistanud oma teatises „Uute töökohtade jaoks uued oskused” (1). Hädavajalik on kaasata olemasolevad vahendid, eelkõige struktuurifondid nende probleemide lahendamisse kriisiperioodidel ning leida uusi sekkumise vorme perioodiks 2014–2020.

4.1   1980. aastatel loodi ühtne Euroopa võrgustik (programm COMETT), mis suudab igal aastal korraldada tuhandeid riikideüleseid tööstuse ja ülikoolide vahelisi vahetusi, hõlmates ka intensiivseid täiendkoolituskursusi. Kogu Euroopa territooriumil on paranenud nii täiendkoolituse pakkumiste hulk kui ka kvaliteet, aidates nii suurendada Euroopa konkurentsivõimet ning tõsta teadlikkust ja arusaama ülikoolide ja ettevõtete vahelise koostöö eelistest.

COMETTi teatud elemendid võeti üle Léonardo da Vinci programmi, kuid tema iseloom ja selliselt loodud võrgustike potentsiaal on kadunud (2).

4.2   Bologna protsess

4.2.1

Euroopa kõrgharidusruumi loomisega, mille 1999. aastal käivitasid „Bologna protsessi” nime all 29 riigi haridusministrid ja ülikoolide esindajad, jõuti ulatusliku reformini, mis ühendab ametlikult 46 Euroopa Nõukogu liikmesriiki.

4.2.2

Protsessi eesmärk on Euroopa koolitusruumi rajamine, mis toimub peamiselt Euroopa ülikoolide bakalaureuseõppe/magistriõppe/doktoriõppe ühtlustamise teel, võimaldades eelkõige õpingute võrreldavust ning seega ka üliõpilaste liikumist ja inimeste liikuvust.

On hulgaliselt suuniseid, millega tahetakse suurendada arusaadavust, vähendada piiranguid ning parandada ülikoolide ja ettevõtete koostööd.

4.2.3

Samas tuleb tõdeda järgmist:

puuduvad igasugused viited selle kohta, et suhete tõhustamine haridus- ja äriringkondade vahel on esmatähtis küsimus;

ülikoolide esmaste ülesannete hulka ei kuulu kontaktide loomine tööandjatega ning neil puuduvad tavaliselt nii vahendid kui ka võime luua struktureeritud kontakte ettevõtetega ELi liikmesriikides;

ettevõtted on huvitatud koostööst, kuid ei panusta eriti sageli neilt oodatavasse tehnilisse ja majanduslikku toetusse.

4.3   Kopenhaageni protsess

4.3.1

2002. aastal algatatud ELi protsessi eesmärk on muuta kutseharidus- ja koolitussüsteemid kvaliteedi võrdlusraamistikuks ning selle raames on aktiivselt innustatud Bologna protsessiga sarnaseid, kuid kutseharidus- ja koolitusvaldkonnale kohandatud meetmeid.

4.3.2

Programm Leonardo võimaldab liikuvust neile, kes on huvitatud töökogemuse omandamisest Euroopas, ja lihtsustab heade tavade levitamist koolituse korraldajate vahel. Programmi Grundtvig eesmärk on täiskasvanuhariduse Euroopa mõõtme tõhustamine ja selle kvaliteedi parandamine ning Euroopa kodanikele arvukamate elukestva õppe võimaluste pakkumine. Nimetatud programmid on ikka veel liiga piiratud ning ei ole saavutanud nõutud ulatust, asjaolu, mis on takistuseks seatud eesmärkide poole liikumisel. Seadmata kahtluse alla programmide praktilisi üksikasju on põhjust edaspidi suurendada vahendeid programmide meetmete jaoks.

4.3.3

Euroopa Ülemkogu kohtumisel Bordeaux's (26. november 2008) vastu võetud deklaratsioon on igati kooskõlas Kopenhaageni protsessiga tõhusama Euroopa koostöö kohta hariduse ja koolituse valdkonnas. Deklaratsioonis kinnitatakse samuti vajadust kaasata avaliku ja erasektori rahastamisvahendid. See võib toimuda selliste instrumentide kaudu nagu struktuurifondid, ERDF ja Euroopa Investeerimispanga laenud.

Bordeaux' kommünikees nendib ülemkogu, et kutseoskused ja vajadus näha ette tööturu edaspidiseid vajadusi on halvasti kooskõlastatud, ning toetab võimalikult laiahaardelise kutsehariduse arendamist koostöös liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja tööturu osapooltega.

5.   Euroopa protsess partnerluste toetamiseks ettevõtete ja haridusasutuste vahel

5.1

Vastavalt viimasele eduaruandele töökava „Haridus ja koolitus 2010” (3) kohta ei saa Euroopa Liit eirata oma mahajäämust hariduse valdkonnas ega raskusi ettevõtetele baashariduse ja piisavate erioskustega töötajate pakkumisel, et tulla toime tänapäevaste tehnoloogiliste väljakutsete ja globaliseerumisega. Selles mõttes on töötajate Euroopa-sisene liikuvus hädavajalik, nagu ka võõrkeelte õpe Euroopa mitmekeelsuse strateegia raames. Huvi kõikehõlmava lähenemise vastu ettevõtete ja õppeasutuste suhete valdkonnas tuleb seega mõista ühtaegu vastavate probleemidega tegelemise vajadusena ning vajadusena eri riikide hariduspoliitika isolatsiooni lõpetamise ja Euroopa integratsiooni pakutava inimpotentsiaali vabastamise järele.

5.2

Koolid ja ülikoolid peavad saama rohkem abi, kui nad soovivad anda mitte ainult alusõpet, vaid ka täiendõpet. Näiteks ei ole haridusasutustel võimalik saada finantsabi inimressursside arendamiseks struktuuriprogrammide raames, välja arvatud mõnes liikmesriigis. Nende riikide kogemused, kus see on võimalik, näitavad aga, et selline algatus võib olla oluline positiivne panus tihedamate sidemete arendamisse ettevõtetega ning samas ka hariduse ja koolituse üldise kvaliteedi parandamisse.

5.3

Euroopa programmide peamine tuntud viga on vähene ambitsioonikus, mis tuleneb väikestest eelarvetest. Seega tuleks selle asemel, et nõuda järjekordse Euroopa programmi algatamist, mis jääks ulatuselt piiratuks ning puudutaks üksnes väga marginaalset ja elitaarset osa üldsusest, kasutada pigem süsteemset lähenemist, mille mehhanismid oleksid ühtaegu lihtsamad (mitte bürokraatlikud nagu paljud Euroopa programmid), kuid ka ambitsioonikamad ning mis peaks sisaldama:

üldist poliitilist raamistikku, mille peaksid heaks kiitma ning mille hindamist ja järelevalvet peaksid teostama sotsiaalpartnerid, Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee;

Euroopa turgude ning suure kvalifitseeritud töötajate vajadusega sektorite kohta teabe hankimise vahendeid;

heade tavade tutvustamist, mis hõlmaks ka tehnilist haridust, elukestvat õpet või teadustegevust;

mehhanisme Euroopa stipendiumide jaoks, mida rahastaksid nii EL, liikmesriigid kui ka era- või vabatahtlik sektor ning mis puudutaksid kogu üldsust, eriti vähemusi ja raskustes noori. Mehhanismide hulka võiksid kuuluda praktika, tööhõive projektid, uuendustegevuse projektid;

diplomite või kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide ning kohalike piiriüleste algatuste ühise võrdlussüsteemi väljatöötamist;

Euroopa vahendajate võrgustike loomist partnerluste lihtsustamise eesmärgil;

ELi olemasolevate fondide ja programmide kohandamist selle eesmärgi saavutamiseks.

5.4

Euroopa integratsioon on suurepärane võimalus kogemuste vahetamiseks ja võimaluste avardamiseks, et anda meie haridusasutustele avaram ja rikkam raamistik ning pakkuda ettevõtetele siseturgu, mis tagab nende arenguvõimalused. Praha protsess ning sellega seonduv konverents „Haridusasutuste ja tööandjate partnerlus”, mis toimub 6.–7. aprillil Prahas eesistujariigi Tšehhi Vabariigi algatusel, võiks anda omalt poolt panuse poliitilise tõuke ja praktilise tegevuskava näol.

Brüssel, 24. märts 2009

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Mario SEPI


(1)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uute töökohtade jaoks uued oskused. Tööturu vajaduste ja vajaminevate oskuste prognoosimine ja ühitamine”, KOM(2008) 868/3.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. aasta ettevalmistav arvamus teemal „Noorte liikuvuse edendamine Euroopas”, raportöör: José Isaías Rodríguez García-Caro (ELT C 224, 30.8.2008).

(3)  http://ec.europa.eu/education/policies/2010/natreport08/council_et.pdf, COREPERi 31. jaanuari 2008. aasta aruanne nõukogule „Kavand: nõukogu ja komisjoni 2008. aasta ühine eduaruanne töökava „Haridus ja koolitus 2010” rakendamise kohta”, dok nr 5723/08.


Top